Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu üheksanda töönädala teisipäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Soovin Keskerakonna fraktsiooni üheksa liikme nimel üle anda arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Keskerakonna fraktsiooni teeb murelikuks haldusreformi seiskumine vabariigis. Kui enne kohaliku omavalitsuse volikogude valimisi võis seda põhjendada valimistega, siis nüüd peaks sellealase tegevuse operatiivselt elustama ja kõigi erakondade jõudu ühendades edasi liikuma. Keskerakond soovib selleks konstruktiivset initsiatiivi üles näidata ja teha ettepanekud ettevõtmise edasiarendamiseks. Harjumaa Omavalitsuste Liidu algatusel moodustati tänavu 19. märtsil haldusterritoriaalse korralduse reformi komisjon, kuhu kaasati enamik selle valdkonna tunnustatud teadlasi, spetsialiste ja arvamusliidreid. Käesoleva aasta 1. septembriks valmis komisjoni sellekohane raport, mis esitati Vabariigi Presidendile, Riigikogu juhatusele, Vabariigi Valitsusele ja õiguskantslerile. Seni ei ole erilist otsustajate reaktsiooni raportis ja selle lühivariandis "Valge paber" esitatud ettepanekutele olnud. Seoses sellega on meil kolm küsimust.
Esimene küsimus on: kas Vabariigi Valitsusel on plaan, kuidas haldusterritoriaalne reform läbi viia ja milline on selle põhitegevuste ajagraafik? Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht tähendatud raporti seisukohtade osas? Kas peate vajalikuks ja võimalikuks moodustada Riigikogus poliitilisi jõude ja omavalitsuste liite kaasav regionaalse arengu probleemkomisjon, mis oleks konsolideerivaks lüliks ja jõuks regionaalreformi küsimuste lahendamisel? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Annan sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel üle sotsiaalhoolekande seaduse § 22² täiendamise seaduse eelnõu. Selle väljatöötamise tingis vajadus tagada lapsetoetuse jõudmine iga pereni. Eelnõu on koostatud eesmärgiga hoida riiklike peretoetuste seaduse alusel makstav lapsetoetus ja toimetulekutoetus lahus. Meie soov on lõpetada olukord, kus üks kategooria inimesi on lapsetoetusest sisuliselt ilma jäetud. Ja seda just need, kes seda kõige rohkem vajaksid – need on toimetulekutoetuse taotlejad. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel võtnud vastu ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Ja kui arupärimine vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan ta adressaadile otsekohe.
Nüüd teated. Riigikogu esimees on edastanud üheksa Riigikogu liikme arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Kolmapäeval, 25. novembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ning keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 rahvasaadikut, puudub 18.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, palun tähelepanu! Annan teada päevakorra täpsustamisest. Tänase päevakorra esimese punkti, eelnõu 629 esimese lugemise arutelul teeb ettekande väliskomisjoni aseesimees Enn Eesmaa. Tänase päevakorra kuuenda punkti, eelnõu 584 esimese lugemise arutelul teeb algatajate nimel ettekande Riigikogu liige Georg Pelisaar.

Alustame tänase päevakorra arutelu. Esimene punkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks väliskomisjoni aseesimehe kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud Riigikogu! Väliskomisjon algatas 17. novembril Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku alusel Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmise seoses delegatsiooni liikme Ott Lumi lahkumisega Riigikogust. Fraktsiooni ettepanek on nimetada Balti Assamblee Eesti delegatsiooni liikmeks Sven Sester. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute laekumise tähtajaks 20. novembril kell 16 ühtki ettepanekut ei esitatud. 12. novembril toimunud istungil tehtud menetluslike otsuste põhjal teeb väliskomisjon ettepaneku eelnõu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Muudatusettepanekuid samuti ei ole ja nii võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 629. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse muutmise seaduse eelnõu teisipäeval, 17. novembril. Meil olid külas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja asetäitja Allan Mäll ja sama osakonna ekspert Kertu Martšenkov.
Eelnõu kohta laekus kaks muudatusettepanekut, mõlemad algatajalt. Üks muudatusettepanek seostub terminoloogia ja volitusnormiga esindaja teenuseid kasutavate kaubasaatjate nimetamisel, ja seda regulatsiooni käsitlevas osas. Teine muudatusteports oli seotud vastutusega lennundusseaduses ehk karistuste määramisega lennundusjulgestusalaste väärtegude eest. Tegemist on oluliste julgestusriskidega ning sellised rikkumised ei tohiks karistuseta jääda. Eeskätt puudutavad need julgestusalal ehk lennuvälja turvatsoonis läbipääsuloa mittenõuetekohast kandmist, volituseta julgestuspiirangualale sisenemist, Lennuameti poolt läbivaatuse teostajana tunnistamata isiku julgestusalast läbivaatust teostama lubamist ning keelatud eseme või aine julgestuspiirangualale viimist.
Komisjon toetas mõlemat ettepanekut ning tegi ettepaneku saata käesolev eelnõu tänaseks teisele lugemisele, teine lugemine täna lõpetada ja viia eelnõu kolmas lugemine, juhul kui täna teine lugemine lõpetatakse, läbi 9. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Selle seaduseelnõu kohta on kaks muudatusettepanekut. Mõlemad on majanduskomisjoni ehk juhtivkomisjoni esitatud ja neid on arvestatud täielikult. Seaduseelnõu 563 teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Karel Rüütli!

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on esitanud Riigikogu menetlusse erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis käsitleb erakondade valimiskampaaniate kulusid ja erakondade rahastamist puudutavat regulatsiooni. Sama teemat käsitles ka Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni Riigikogu menetlusse antud eelnõu nr 111, mille esimene lugemine lõpetati siin saalis 4. detsembril 2007 ehk kaks aastat tagasi.
Tänase eelnõu algatajate arvates on valimiskampaaniate maksumus Eestis ületanud mõistlikkuse piiri – valimiskampaaniate maksumus ületab meist märksa jõukamate riikide kulutusi. Arvestades Eesti suhteliselt noort demokraatiat, oleks selline piirang vajalik juba kas või sellepärast, et tekiks senisest aktiivsem poliitiline debatt erinevate ideede üle, mitte ei võistleks omavahel peamiselt reklaamifirmad.
Käesoleva seaduseelnõuga esitavad selle algatajad omapoolse ettepaneku olukorra muutmiseks. Seadusmuudatuse eesmärk on, et erakonnaseaduses sisalduv erakondade valimiskampaaniate kulusid ja erakondade rahastamist puudutav regulatsioon vastaks enam demokraatia üldtunnustatud reeglitele. Demokraatia nõuab erakondade rahastamise läbipaistvust ja ka avalikkusel peab olema ülevaade, kes ja missuguses ulatuses on erakondi toetanud. Eelnõus on senisest põhjalikumalt käsitletud vajadust kajastada komisjonile esitatavas aruandes reklaamikulusid. Eraldi tuleb märkida kulutused trükistele, telereklaamile, raadioreklaamile ning reklaamile ajalehtedes ja ajakirjades, näidates ära ühiku hinna ja ka mahu. Erinevusena senisest regulatsioonist on sätestatud ühe valimiskampaania maksumuse ülempiir, mis on eelnõu kohaselt 5 miljonit krooni. Näiteks Lätis on kampaania ülempiir meie rahas umbes 6,2 miljonit krooni, Leedus on selleks kehtestatud 18,4 miljonit krooni ja meist märksa suuremas Ungaris 23 miljonit krooni. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun nüüd kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Mart Nuti.

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon arutas seaduseelnõu 549 korralisel, 17. novembri koosolekul, kus osalesid komisjoni esimees Väino Linde ja komisjoni liikmed Andres Herkel, Lembit Kaljuvee, Ene Kaups, Mart Nutt, Hannes Rumm, Evelyn Sepp ja Igor Gräzini asendajana Rein Aidma. Samuti osalesid teema arutelul Rahandusministeeriumi, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajad.
Tooksin välja mõned arvamusavaldused, mis komisjoni istungil kõlasid. Komisjoni liige Evelyn Sepp märkis, et üks võimalus kampaania rahastamist reguleerida on seada kampaania maksumusele ülempiir. Tegelikult on küsimus selles, mida tahetakse kampaaniaga saavutada, mis on eelnõu esindajate arvates ühe kampaania eesmärgid. Komisjoni liige Hannes Rumm tõstatas küsimuse, et reklaamimaailmas mõõdetakse kampaaniate tulemusi kontaktide arvuga, võttes arvesse telereklaami kanali ja kellaaja. Sama on ajalehtede ja välireklaami puhul. Sellest, mitu kontakti saavutatakse, avaliku debati kvaliteet ei sõltu, see näitab vaid, kui palju suudetakse poliitilist sõnumit avalikus ruumis esitada.
Mart Nutt rõhutas arutelu käigus, et eelnõu kallal tuleb põhjalikult tööd teha. Väga oluline küsimus erakondade rahastamisel on järelevalve küsimus. Senistel aruteludel ei ole suudetud järelevalve ja finantseerimise küsimustes, kui tõele au anda, vettpidavate lahendusteni jõuda. Andres Herkel märkis, et ka varasemate arutelude käigus on maksimumiks pakutud 4 miljonit krooni, samas on selge, et selle normi täitmise kontrollimine on väga raske ning ilmselt oleks tark seda piiri natukene kõrgemaks tõsta.
Eelnõu arutelul tutvustati ka Vabariigi Valitsuse seisukohta. Valitsus eelnõu ei toeta, kuid ühtegi sisulist põhjendust sellele ei esitatud. Valitsus teatas, et Justiitsministeeriumi 2009. aasta tööplaanis on erakonnaseaduse muutmise seaduses eelnõu rahastamise läbipaistvamaks muutmine, mille raames lahendatakse üheaegselt ka käesoleva eelnõuga reguleeritav. Selle väite peale avaldas komisjoni liige Mart Nutt protesti, leides, et sisulist põhjendust Vabariigi Valitsus pole esitanud. Paljas viide asjaolule, et nimetatud eelnõu valmistatakse nii või teisiti Justiitsministeeriumis ette, ei ole tegelikult argument. Niisugune praktika tekitabki arvamuse, et Riigikogu ja tegelikult ka valitsus ise on ainuüksi kummitemplid, ja sellisele praktikale tuleks lõpp teha.
Mis nimetatud eelnõusse puutub, siis menetluslikud otsused olid konsensuslikud. Riigikogu põhiseaduskomisjon leidis, et täna ehk siis 24. novembril võiks esimese lugemise läbi viia ja selle lõpetada ning kui esimene lugemine on lõpetatud, siis muudatusettepanekud esitada hiljemalt 8. detsembril kella 18-ks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Nutt! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. detsember kell 18. Seaduseelnõu 549 esimene lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud õppetoetuse ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine.  Ettekandjaks palun kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Georg Pelisaare!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Praegu kehtib meil teatavasti niisugune seadus, mis ei võimalda õppelaenu nendele isikutele, kes on seda juba samal haridustasemel ja haridusastmel saanud. Kui keegi soovib asuda teist korda ja uuel erialal bakalaureusekraadi taotlema, kuigi tal on bakalaureuseõpe juba läbitud, ja soovib selleks võtta õppelaenu, siis praegune seadus seda ei võimalda. Aga Eesti edukaks väljumiseks kriisist ja struktuurimuutuste käivitamiseks on loomulikult tähtis, et meie inimesed saaksid hariduse, mis võimaldab neil tööd leida. Kui inimene on omandanud hariduse valdkonnas, kus töökohti lihtsalt ei ole, siis on ülioluline, et tal oleks võimalus asuda omandama teist kõrgharidust näiteks bakalaureuseõppes. Majanduslik olukord praegu lihtsalt ei võimalda paljudel ilma laenuta õppida ja on mõneti arusaamatu, et kui inimene on juba eelmise õppelaenu ja sellega kaasnenud intressid tasunud, siis miks ta teist korda õppelaenu võtta ei saa.
Meie tänane muudatusettepanek on võimaldada hariduse saamiseks teist korda õppelaenu võtta ja seda niisugustel tingimustel, nagu öeldud: kui eelmine võlg on likvideeritud. Olgem ausad, õppelaenu saada on ju märksa lihtsam kui muid laene taotleda. Õppelaenu protsent on praegu näiteks 5 ja õppelaenu andmiseks ei nõuta ka otseseid tagatisi. Tagatise puhul piirdutakse kahe käendaja olemasoluga ja käendajaid on tunduvalt lihtsam leida kui tagatisi, mis võimaldaksid pangalaenu võtta.
Kui tahetakse küsida, kui palju see maksma läheb, siis järgmise aasta eelarvet see seaduseelnõu üldse ei puuduta ja ka edaspidi ei kaasneks selle muudatusega riigile otseseid kulutusi, kuna õppelaenu tasub ju ikkagi õppija ise. Teatavasti me oleme kaotanud võimaluse, et riik oleks õppelaenu saajate puhul nüüd ja edaspidi seotud raha tagasimaksmise kohustusega. Riik enam õppelaenu ei kustuta ja seega jääb riigile vaid tagatise osa. Ja kuna neid taotlejaid, keda see eelnõu puudutab, võib olla mõnikümmend või mõnisada, siis see tagatise osa jääb järgnevatesse aastatesse ja asjaomane summa on tühine võrreldes muu õppelaenusummaga, mida riik tagab. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Georg Pelisaar! Palun küsimusi ettekandjale! Küsimusi ei ole. Kutsun nüüd ettekandeks kõnetooli kultuurikomisjoni liikme kolleeg Peeter Tulviste. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 579, mida Georg Pelisaar meile praegu tutvustas, oli kultuurikomisjonis arutusel nädal tagasi, 17. novembril.  Peale komisjoni liikmete ja ametnike oli kohal Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna jurist Maarja-Liisa Masing. Mailis Reps tutvustas eelnõu, julgen öelda, umbes samamoodi nagu praegu Georg Pelisaar, tõstes esile probleemi ja selle lahendamise mõistlikkuse. Vaidlus oli õige pikk ja ulatuslik. Ma vist ei tee ülekohut, kui ütlen, et üks pool, nende hulgas valitsus oma eitava otsusega, oli seisukohal, et ei ole õige nõuda riigilt täiendavalt raha selleks, et inimene, kes on juba bakalaureuseõppe lõpetanud, võiks seda teist korda teha. Teine pool lähtus pigem, julgen öelda, üldhumanistlikest kaalutlustest, sellest, et kui inimene mingil oma eluetapil tunneb, et ta tahaks oma saatust pöörata, siis praegu me võtame temalt ehk ära võimaluse maksta õppemaksu. Kõne all oli niisugune näide, et kujutage ette inseneri, kes oma inseneriharidust on saanud juba ka rakendada ja on maksnud ära oma õppelaenu, aga selle aja jooksul on talle saanud selgeks, et tegelikult on ta oma olemuselt pigem näitleja. Ja kuna ta on oma usaldusväärsust tõestanud, siis arvas osa komisjoni liikmeid, et pigem võiks lähtuda sellest, et iga inimene peaks saama oma anded ja võimed välja arendada.
Ühisele seisukohale seekord komisjon ei jõudnud. Otsustasime küll ühiselt saata eelnõu täiskogu istungi päevakorda ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.  Selle ettepaneku poolt oli 4, vastu 1, erapooletuid 3 komisjoni liiget. Muudatusettepanekute tähtaeg on 8. detsember s.a. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Peeter Tulviste! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Hea ettekandja! Viimase poole aasta jooksul me oleme päris sagedasti arutanud selle üle, kuidas leevendada töötust, kuidas muuta majanduse ja ettevõtluse struktuuri Eestis. Ka suure osa Euroopa Liidu rahast, mis on töökohtade loomiseks ja n-ö ümberstruktureerimiseks mõeldud, me plaanime kulutada mitte just väga efektiivsel viisil, mis kokkuvõttes tõenäoliselt ei ole kuigi kasulik. Kuidas te kommenteerite seda Vabariigi Valitsuse seisukohta? Kas töötuse ennetamisega peab tegelema siis, kui on üle 100 000 inimese töötuks jäänud, või võiks soodustada inimeste ümberõpet ka siis, kui nad leiavad, et nad on ennast kas ammendanud või nende elukutse järele on vajadus kadumas või kadunud? Ehk võiks säärast õpet n-ö jooksvalt toetada?

Ma kindlasti ei hakka siin hindama Vabariigi Valitsuse seisukohta üldistes küsimustes. Aga mis puutub sellesse konkreetsesse küsimusse, siis meil oli küll juttu sellest, et kriisi ajal saavad inimesed ehk kergemini aru, et nad tahaksid oma kvalifikatsiooni või haridust ja eriala muuta. See oli tõesti kõne all.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud ettekandja! Te olete minu arvates kõige parem spetsialist seda eelnõu komisjoni nimel ette kandma, sest teate hästi, millised võimalused on olnud eri aegadel kõrgkoolis õppida. Näiteks Soome suunas eelmise majandussurutise ajal kogu tähelepanu ja raha haridusse, et tagada kindlus tulevasteks aegadeks. Kuidas teie hindate: kas see suund on õige, kui valitsus loobus selle eelnõu toetamisest? Kas see mõjub meie noortele pärssivalt, nii et paljud neist loobuvad õppimast või katkestavad?

Nii üldine küsimus ei olnud komisjoni istungil kõne all.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Lugupeetud ettekandja! Ma loodan, et see küsimus oli komisjonis arutelul. Kas eelnõu ettevalmistajate jutust või siis valitsuse arvamusest tuli välja, kui suured kulud meid selle eelnõu rakendumisel ees ootaksid mitte ainult ühel eelarveaastal, vaid ka mõne aasta perspektiivis?

Selle küsimuse esitasime ministeeriumi esindajale, kes ütles, et praegu ei ole võimalik sellele vastata. Tema käsutuses ei olnud selliseid andmeid, mille põhjal me oleksime võinud seda hinnata üht- või teistpidi.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Kuna ma eelmisele küsimusele vastust ei saanud, siis on mul selline ettepanek. Seaduseelnõu lugemine on pooleli ja kui te arutate seda eelnõu edasi, siis võib-olla kutsute komisjoni koosolekule ka üliõpilaskondade esindused, et teada saada, kuidas on koolis võimalik õppida, kui palju on väljalangemist ja katkestamist sellel põhjusel. Kas see oleks võimalik?

Kindlasti!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Peeter Tulviste! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mailis Reps, Keskerakonna fraktsiooni esindaja!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed! Kui te lubate, siis ma toon välja mõned momendid sellest õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seadusest.
Kõigepealt, teema sai püstitatud, nagu ka ettekandja ütles, põhjusel, et noored inimesed, kes on juba maksnud ära nii õppelaenu kui intressid, sooviksid võtta uuesti õppelaenu sama kõrgharidustaseme omandamiseks. Mida see tähendab? Näiteks kui inimene on omandanud rakenduskõrghariduse ja soovib nüüd minna bakalaureuseõppesse, siis loetakse seda üheks tasemeks. Või ta on omandanud magistrikraadi ja soovib seda teha mõnel teisel erialal ja samuti magistriõppes. Ühel ja samal tasemel meie seadus seda praegu ei luba.
Kõigepealt väike tagasivaade. Mõni aasta tagasi see oli lubatud. Buumiajal ehk,  ütleme, majanduse väga hea seisu ajal me laiendasime õppetoetuste tagasimaksmise ringe. See kehtis, kui inimene läks avalikule tööle või täpsemalt siis riigitööle või omavalitsusse. See hõlmas ka õpetajaid, osa meditsiinierialasid, osa sihtasutusi. Haigladki maksid noore inimese eest tema õppelaenu. Samuti oli meil veel üsna hiljuti niisugune soodustus, kui sul olid alla 3-aastased lapsed. Jne, jne. Kahjuks need soodustused on nüüdseks kaotatud, seda tegi masutingimustes seesama Riigikogu koosseis, kes täna siin istub, koalitsiooni häältega alles pool aastat tagasi. Sellest tulenevalt on noored nüüd pöördunud meie poole. Üsna mitmed soovivad oma eriala kas siis täpsustada või uue eriala omandada ja on hämmeldunud, miks neil ei lubata uuesti õppelaenu võtta.
Põhiküsimus, mille Vabariigi Valitsus tõstatas, oli, et väga palju on kasvanud õppelaenuvõlglaste ehk nende hulk, kes ei suuda õppelaenu tasuda. Ent väga suure tõenäosusega need inimesed, kes on õppelaenu korra koos kõikide võimalike viivistega tagasi maksnud, ei ole see sihtrühm, kes jääb võlglaseks, kuigi loomulikult seda me ei saa ette ennustada. Pigem kuuluvad võlglaste ringi praegu inimesed, kes võtsid omal ajal õppelaenu selle sisusse süüvimata.  Eks me ise ole ka süüdlased, kui jätsime noortele selgitamata, mida tegelikult tähendab laen. Õppelaenu lausa sokutati igale üliõpilasele ja olgem ausad: mitte kõik ei kasutanud seda raha sihipäraselt. Oli tavaline, et õppelaenu päeval oli meie üliõpilaslinnades üsna tore elu. Võib-olla ka see on üks probleem, et me siin Riigikoguski ei andnud noortele head eeskuju ja ammendavat informatsiooni, mida õppelaen tegelikult  tähendab ja milleks see on mõeldud.
Teine moment oli käendajate probleem, mis on nüüdseks oluliselt muutunud. Kultuurikomisjonis ja ka Vabariigi Valitsuse hinnangust jäi kõlama küsimus, miks üldse tahetakse õppelaenu võtta, kui soodustuste ring on nii koomale tõmmatud. Aga väga suuresti sellepärast, et riik on ju siiski õppelaenu tagatise garant. Ja kuigi protsentides see ei olegi võib-olla väga soodne laen, vaatavad kommertspangad siiski õppelaenule käendajate osas soodsamalt. Piisab sellest, kui inimesel on stabiilne sissetulek. Ei küsita lisasissetulekuid, tagatisi, kinnisvara jne, mille puudumine teiste laenude puhul võib olla takistuseks.
Ühe momendi tahan veel välja tuua. Kui me vaatame, kui paljud nendest noortest inimestest, kes on laenu tagasi maksnud, sooviksid minna uuesti kõrgharidust omandama, siis kas neid on tõesti tuhandeid? Kui tegu oleks tuhandete inimestega, siis võiks jah rääkida sellest, et riigile tuleb sellega muret juurde. Aga küllap te kõik suhtlete palju üliõpilastega ja usute, et neid, kes tõepoolest tahaksid minna uuesti sama taseme kõrgharidust omandama, on üksikuid.
Nii et ma loodan, et me menetleme seda eelnõu edasi. Küll aga tõusetus kultuurikomisjonis küsimusi seoses mõninga täpsustamisega ja ma usun, et me menetluse käigus kultuurikomisjonis seda eelnõu ka täpsustame. Just selles osas, et teistkordse laenamise võimalus ei laieneks nendele noortele inimestele, kelle eest on näiteks käendajad võla tasunud. Nood käendajad võib-olla ei oleks kuigi rõõmsad, kui selline võimalus ka nendele noortele laieneb. Kindlasti me saame eelnõu veel täpsustada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. detsember kell 18. Seaduseelnõu 579 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun kõnepulti Riigikogu liikme kolleeg Marek Strandbergi!

Meeldivat päeva, head kolleegid! Eelnõu iseenesest on lihtne. See lisaks pühade ja tähtpäevade seaduse paragrahvi 3 ühe punkti, mille sisu on selge: septembrikuu teine pühapäev on vanavanemate päev. Veidi taustast. Nimelt tähistavad vanavanemate päeva mitmed riigid, väärtustades seda väga erinevatel põhjustel. Kõik need põhjused, mis iganes välja on toodud, on loomulikult mõistetavad ja arusaadavad.
Miks ka Eestis võiks vanavanemate päev olla mõistlik ja põhjendatud? Väga lihtne: meie siseränne on väga intensiivne. Töökohad on paikades, mis on majanduslikult paremal järjel, ja see viib inimesi kohtadest, kus nad sündinud ja elanud on, eemale. See on üks lihtne ja kulusid mittetekitav viis riiklikult sünkroniseerida teatud tähelepanu kas või ühel päeval aastas sellisele suhtele, nagu on suhe vanavanematega. See oleks mitme põlve koosolemist – kas või ühel päeval – toetav päev ja sellest oleks kindlasti abi.
Kui olla veidi ka pragmaatiline, siis tegelikult elavdab seegi päev nagu kõik muud tähtpäevad, mis on suunatud lähedastele, teatud määral ka majandust. Aga loomulikult ei ole see peamine eesmärk, miks selline tähtpäev ellu tuleks kutsuda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun küsimus kolleeg Peeter Kreitzbergilt!

Lugupeetud ettekandja! Kas te vanavanemate all peate silmas kõiki esivanemaid või lihtsalt vanaema ja vanaisa? Ja kui viimane variant, siis miks te ainult sellega piirdute?

Ma kujutan ette, et kui on olemas ka vanavanavanemad, siis nemadki taanduvad ikkagi vanavanemateks. Pigem on meie ettepanek orienteeritud ideest toetada just ülepõlvesuhteid. Nii on see maailma muudes riikides ka kujunenud. Mis puutub kõigisse esivanematesse ehk nendesse, keda meie hulgas enam ei ole, siis nende mälestamiseks on ju olemas terve rida traditsioonilisi surnuaiapühasid ja muid selliseid tähtpäevi. Nii et ma arvan, et see konkreetne tähtpäev võiks puudutada kõiki elus olevaid vanavanemaid.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord aitäh, kolleeg Marek Strandberg! Nüüd palun ettekandeks kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe kolleeg Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Auväärt kolleegid Riigikogu liikmed! Põhiseaduskomisjon ei leidnud oma 17. novembri istungil, kus me seda eelnõu esimeseks lugemiseks ette valmistasime, mitte ühtegi põhjust, miks me ei peaks seda eelnõu toetama. Leidsime, et vanavanemate päeva sisseseadmine septembrikuu teisel pühapäeval oleks päris oluline samm selleks, et tunnustada vanavanemaid selle eest, mis nad on teinud laste ja lastelaste kasvatamisel. See on asja üks külg.
Teine külg on riiklik tähelepanu pööramine nendele vanematele inimestele, et neile austust avaldada. Komisjonis andis eelnõust ülevaate täna ka siin esinenud hea kolleeg Marek Strandberg, kes viitas meilegi, et iseenesest ei ole tegu millegi uudsega. Nii Kesk-Euroopas kui ka Ameerika mandril tähistatakse vanavanemate päeva juba tükk aega.
Komisjonis tõusetus ka küsimus, kas see võiks olla riiklik tähtpäev, mitte riiklik püha. Ning jah, tegu on pühapäevasel päeval tähistatava tähtpäevaga. Vabariigi Valitsus on eelnõu menetlemist toetanud ja andnud sellele positiivse hinnangu.
Komisjoni istungil arutati tähtpäevi veidi ka selle eelnõu konteksti väliselt. Mõned head kolleegid küsisid, kuidas eelnõu algatajad suhtuvad näiteks naistepäeva ja meestepäeva, aga lõppkokkuvõttes jäid need küsimused rohkem nagu retooriliseks. Selles osas muidugi mingit ühist seisukohta vastu ei võetud.
Eelnõu menetluslikest otsustest niipalju, et otsustasime paluda seda täna siin Riigikogu saalis arutada, esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva ehk 8. detsember kell 6 õhtul.
Teiseks lugemiseks ettevalmistamisel on ilmselt otstarbekas nii meil põhiseaduskomisjonis kui ka teil, head kolleegid, kui me täna selle esimese lugemise lõpetame, mõelda sellegi üle, kas on selle eelnõuga tarvis ühtlasi muuta näiteks ka meie lipu seadust. Lipuseaduses on sätted, mis näiteks isadepäeva ja emadepäeva puhul kohustavad avalik-õiguslikke isikuid, riigiasutusi ja kohaliku omavalitsuse asutusi trikoloori sel päeval üles tõmbama, teistele on see vabatahtlik. Kas me tahame lipuseadust selles osas muuta või mitte? Sellise otsustuse võiksime edaspidise mõttetegevuse käigus ka langetada, kui me seda eelnõu menetleme. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Palun küsimus kolleeg Jüri Tammelt!

Austatud Väino Linde! Te nimetasite tähtpäevi ja riiklikke pühasid. Vanavanematele austuse avaldamine riikliku pühana – komisjoni otsusel nähtavasti see ei ole vajalik. Väheks jääb nende tehtut, et seda päeva riikliku pühana tunnistada. Missugune see riiklik kontseptsioon siis ikkagi on? Missugused teod ja tähtpäevad võiksid olla riiklike pühadena esile tõstetud ja mis tähtpäevadena?

See on väga ulatuslik filosoofiline teema, mida me siin riigiõiguslikult võiksime arutada. Kas peale 24. veebruari, selle olulise tähtpäeva, mis meil juunikuus on, jõulupühade ja uusaasta peaks veel kuskil midagi olema või mitte? Põhiseaduskomisjon leidis, et tuleks lähtuda sellest, et nii emadepäev kui ka isadepäev on pühade ja tähtpäevade seaduse mõttes just nimelt tähtpäevad. Nii oleks õige, otstarbekas ja loogiline, et ka vanavanemate päev oleks üks tähtpäev. Niisugune lähenemine annaks ka vanavanemate päevale rohkem perekondliku sisu: tegu ei oleks mitte üleriigiliselt töövaba päevaga, vaid pühapäevaga, kus pööratakse rohkem tähelepanu just vanavanematele. Aitäh!

Palun, kolleeg Peep Aru!

Hea ettekandja! Kas te komisjonis arutasite ka selle tõenäoliselt jõustatava seadusega sätestatava väga tähtsa päeva rakenduslikke ja võimalike traditsioonidega seotud aspekte? Meil ju valitakse aasta isa ja aasta ema. Kas võidakse jõuda nii kaugele, et valitakse ka aasta vanavanem või aasta vanaisa või aasta vanaema, aasta vanavanavanaema jne? Millised olid arvamused?

Hea küsija! Siit on kindlasti juba koorunud kolmandale sektorile päris mitmed olulised tegevussuunad. Aga ma siiski usun, et meie ülesanne siin Riigikogu saalis on eelkõige tegelda tolle seaduseelnõu menetlemisega. Kuidas seda rakendada, millisel moel vanavanemaid tunnustada, see on juba edasine teema teistele ja miks mitte ka meile lahendada, aga siiski eelkõige väljaspool seadustikku. Põhiseaduskomisjon neid küsimusi niisuguses raamistikus ei käsitlenud ega arutanud, milliseid konkreetseid üritusi peaks planeerima, kui see eelnõu seaduseks muutub. Riigiasutustel, omavalitsustel ja kolmandal sektoril on selles vallas vabad käed ja ma loodan, et sellest saab üks väga vajalik ja tore tähtpäev.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 8. detsember kell 18. Seaduseelnõu 582 esimene lugemine on lõppenud.

Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liikme Mailis Repsi!

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Head Riigikogu liikmed! Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 584 on oma sõnastuselt äärmiselt lihtne. Nimelt, meie ettepanek on, et nendel üliõpilastel, kes erinevatel põhjustel võtavad akadeemilist puhkust, ei peatuks selleks perioodiks kindlustuskaitse ehk, täpsemalt, neil jääks ravikindlustus selleks perioodiks kehtima.
Tekib kindlasti küsimus, miks me selle ettepaneku teeme. Loomulikult on üliõpilaskondade esindajad pöördunud juba mitmel korral Riigikogu liikmete poole küsimusega, kas oleks võimalik säilitada neile ka akadeemilisel puhkusel oleku perioodil ravikindlustus. Põhjendus on loomulikult üsna lihtne. Noored inimesed vajavad ravikindlustust üldjuhul kõikidest vanuserühmadest kõige vähem, nad on haigekassale kulutuste mõttes suhteliselt odavad. Aga siiski on teatud arste, kelle poole nad pöörduvad, ja see ei ole kindlasti ainult perearst, näiteks teatud aktiivsel perioodil soovitakse minna eriarstide juurde. Kui suur on keskmiselt 20–29-aastase noore inimese ravikindlustushüvitise kulu? Ilma töövõimetushüvitiseta on see 4787 krooni. Akadeemilisel puhkusel viibijaid on igal aastal 8000 kuni 9000, täpsemalt, aastatel 2008–2009 võttis akadeemilist puhkust 8756 üliõpilast. Samas, nagu ma ütlesin, noored võtavad akadeemilist puhkust väga erinevatel põhjustel, üsna paljude gruppide jaoks nende hulgast aga ravikindlustus juba kehtib. Näiteks, kui akadeemilist puhkust võetakse tervislikel põhjustel, raske haiguse tõttu või mingil muul sellisel põhjusel, siis kehtib ravikindlustus nii või teisiti; kui minnakse kaitseväeteenistusse, siis riik katab ravikindlustuse teiste seaduste alusel; kui võetakse akadeemilist puhkust väikese lapse hooldamiseks, siis kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni kehtib ravikindlustus; kui võetakse Eestis akadeemiline puhkus ja minnakse väljapoole Eestit õppima, siis ravikindlustus kehtib, kui välisriigi ülikoolist tuuakse tõend, et õpitakse edasi. Akadeemilise puhkuse juures tuleb ka arvestada, et väga suur osa üliõpilastest töötab ja need noored, kes töötavad, on töökohast saanud ravikindlustuse. Kahjuks ei oska täna ei algataja ega ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna analüütikud meid aidata selles osas, milline hulk nendest rohkem kui 8000 üliõpilasest ei ole ravikindlustusega kaetud. See tähendaks ükshaaval iga üliõpilase analüüsimist. Kahjuks käib selline töö eelnõu algatajatele ning ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnale üle jõu. Kui aga on kindel veendumus, et me seda soovime, siis peab lihtsalt menetlema seda eelnõu veidi pikema aja jooksul ja selle analüüsi saab ka täpsemalt teha.
Head Riigikogu liikmed! Noorte inimeste arv, kes võtavad akadeemilist puhkust näiteks seetõttu, et nende vanemad on jäänud töötuks ja nad ei suuda õppemaksu maksta, kindlasti suureneb. Loodame, et raske majanduslik olukord noori väga suures osas koolist kõrvale ei jäta, aga kahjuks on praegu see tendents olemas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Teile on küsimusi. Alustame kolleeg Maret Maripuu küsimusega.

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa kirjeldaksid täpsemalt seda kasusaajate ringi? Nagu sa ise oma ettekandes ütlesid, on väga suur hulk nendest noortest ravikindlustusega hõlmatud. Kes ikkagi on need noored, kes võtavad akadeemilise puhkuse, aga ei ole hõlmatud ravikindlustusega? Kas praeguses raskes olukorras ei ole see liiga põhjendamatu, vaadates teisi sarnases olukorras olevaid inimesi, kui me lihtsalt ütleme, et ühele grupile, üliõpilastele, kes ei ole haiged, kes ei kasvata väikest last, anname ravikindlustuse? Sisuliselt võtavad nad selle aja ju puhkuseks.

Aitäh, hea küsija! Üliõpilaste esindajad, kes selles eelnõus käsitletud valupunkte on tutvustanud, on välja toonud suureneva grupi, kuhu kuuluvad üliõpilased, kes võtavad akadeemilise puhkuse üheks aastaks, kuna nad ei suuda maksta õppemaksu, kas siis neil isiklikult ei ole seda võimalust või on vanemad jäänud töötuks ja enam ei ole seda võimalust. Nad loodavad, et selle akadeemilise aasta jooksul suudavad nad ennast piisavalt koguda, oma perele toeks olla ja tulla edaspidi õpingute juurde tagasi. Nad loodavad leida töö. Kohe, kui nad on töö leidnud või ennast töötuks registreerinud, saavad nad kas töökohalt või töötuskindlustuse kaudu endale ravikindlustuskatte. See on teatud perioodiks. Lihtsalt see on neid noori inimesi väga ehmatanud, kui nad saavad teada, et neilt näiteks arsti juures küsitakse üsna kallist tasu. See on olnud selline ebameeldiv üllatus. Vähemalt üliõpilaste poole pealt on rõhutatud just seda, et tavaliselt on see olnud ajutine, väga lühiajaline, aga väga ebameeldiv kogemus.

Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh, austatud esimees! Austatud ettekandja! Kuulasin ja vaatasin neid arve. Akadeemilised puhkused on kuni 29. eluaastani. Te ise tõite välja need grupid, kes niikuinii saavad toetust. Sellest ettekandest jäi mulle küll niisugune mulje, et me võtame seaduse vastu laiskvorstide jaoks, kes ei viitsi õppida, ei viitsi tööle minna, aga sotsiaalseid garantiisid tahavad.

Ma usun, et Eesti ühiskonnas on praegu küllalt neid inimesi, kes ei suuda tööd leida ja võtavad akadeemilise puhkuse, sest perel ei ole võimalik maksta õppemaksu. Praegu maksab väga suur osa üliõpilastest õppemaksu. On ka üsna palju neid, kes otsivad aktiivselt tööd, otsivad endale rakendust, aga paratamatu on see, et töötute arv läheneb 100 000-le. Kas me tahame, et kõik noored inimesed võtaksid end töötuna arvele? Ma usun, et meie eesmärk siin Riigikogus on ikkagi see, et noored inimesed jätkaksid õpinguid, saaksid kõrghariduse kätte ja siis suunduksid tööturule. Selleks oleme me ise siin võtnud üsna palju meetmeid, et noored ei peaks ühel ajal õppima ja töötama, vaid saaksid õpingutele pühenduda ja nominaalajaga lõpetada. Ma tõesti ei taha olla siin ennustaja rollis, miks inimesed võtavad akadeemilist puhkust. On olnud ka täiesti isiklikke põhjusi, kus inimene on võtnud akadeemilise puhkuse oma noore pereelu tarvis, on võetud akadeemilist puhkust oma vanemate eest hoolitsemiseks, on olnud erinevaid juhtumeid kodus. Kindlasti ei ole me need, kes oskavad ennustada iga juhtumit. See arv ei ole suur. Juhul, kui kõik praegu akadeemilisel puhkusel olevad inimesed ei oleks ravikindlustatud, siis oleks teine asi, aga tõenäoliselt on nende noorte inimeste arv, kes seda kindlustust vajavad, siiski üsna väike.

Palun, kolleeg Maret Maripuu, teine küsimus!

Aitäh! Kas te ei ole kaalunud seda, et kui te n-ö põhipõhjusena olete välja toonud majandusliku põhjuse, et noored inimesed ei jaksa õppemaksu maksta, kas siis ikkagi ei oleks võib-olla targem analüüsida õppelaenuvõimalusi ja neid summasid suurendada, et ikkagi noor jääks ülikooli? Üliõpilase staatust omades tal ravikindlustus säilib. Siis ei teki ka selliseid kõhklusi, et keegi süsteemi kuritarvitab, mis tahes-tahtmata võivad jääda, kui inimene võtab isiklikel põhjustel akadeemilise puhkuse, mille puhul tõesti kindlustuskaitse katkeb.

Aitäh! Kindlasti on õppelaen Eestis paljudele noortele suureks abiks, aga on suurenenud ka nende noorte arv, kes ei saa õppelaenu. Põhjus on kahjuks proosaline, põhjus on selles, et tavaliselt pöördutakse kõige esimesena lähemate sugulaste poole, aga üsna paljudes piirkondades kipub olema nii, et nii vanemad kui ka lähemad sugulased on kas juba kellelegi teisele käendajaks või on töötud. Olen isiklikult üsna palju kokku puutunud sellega, et noored inimesed ei leia endale käendajat. Kuigi riik on tagatiseks, ikkagi nõutakse käendajat. Nõuded käendajatele on läinud ju oluliselt rangemaks, mida me ise oleme ka soovinud. See on esimene põhjus. Teine on loomulikult see, et kuna on suurenenud õppemaksuvõlglaste hulk, siis on ka teavitustöö olnud oluliselt parem. Nii et üsna paljud noored, kes tulevad kitsastest oludest, ei julgegi võtta õppelaenu, kuna näiteks nende vanemad vennad ja õed on sellega hätta sattunud. Õppelaenu on hakatud vaatama väga konservatiivselt. See kindlasti ei leevenda kõigi gruppide olukorda, kuigi ma loodan, et õppelaen jääb kehtima, õppelaen on abiks. Ma ei oska ennustada, mitut üliõpilast ravikindlustus akadeemilisel puhkusel viibimise ajal toetab, aga ma usun, et see arv ei ole suur. Ma ei nimetaks neid inimesi tõesti laiskvorstideks. Ma arvan, et inimestel on erinevaid põhjuseid selleks, et võtta akadeemilist puhkust. Selleks me siin Riigikogus olemegi, et me märkaksime ka nende inimeste muresid, kes tulevad oma üksiku probleemiga. See ei ole tõenäoliselt väga suur ja valdav probleem.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tänan ma Keskerakonna fraktsiooni selle eest, et te tulite teisele katsele selle eelnõuga, millega Rahvaliit proovis ka siin Riigikogus jõudu pärast seda, kui paar aastat tagasi toimus üks konverents, kus üliõpilased kohtusid poliitikutega. Toona kõik poliitikud igast fraktsioonist toetasid üliõpilasi, leiti, et ravikindlustuse saamine akadeemilise puhkuse ajal on probleem ja see on vaja lahendada. Mida sa arvad, kas akadeemilise puhkuse mõistet oleks kuidagi vaja täpsustada või midagi muud veel siia lisada, et kaoksid ära kõik kartused, et seda kuritarvitatakse? Mina isiklikult arvan, et noored seda ei kuritarvita.

Aitäh, hea küsija! Tõepoolest on päris mitmel üliõpilaste ümarlaual see teema üles tõstetud. Nagu ma ütlesin, on üliõpilaskondade liit selle eest ka aastaid seisnud. Aga miks ei ole see seaduseks saanud, miks ei ole see kehtima hakanud? Siin on täpselt seesama põhjus, et on mure, kes on see sihtrühm, kui suur ta täpselt on, mis on need arvatavad põhjused. Elu teeb oma korrektiivid, me ei suuda täpselt ennustada, miks üks või teine inimene võtab akadeemilise puhkuse. Tavaliselt on noorte inimeste vastus, kui sa sellise küsimuse esitad, võlgnevus, nad ei suuda nominaalajaga erinevatel põhjustel kõiki kohustusi täita, nad näevad, et nad peaksid võtma aja maha. Üsna paljud kõrgkoolid ja ülikoolid on tulnud neile vastu ning lubavad ka akadeemilise puhkuse ajal võlgnevusi kustutada. See on tavaliselt olnud see põhjus, mida noored ise välja toovad. Sellele järgnevad isiklikud põhjused: vanemate raske haigus, enda terviseprobleemid, näiteks närvihaigused või isegi depressioonitaolised haigused. Kui me räägime sellest, et ravikindlustus kehtib haigusperioodiks, siis üldjuhul saavad üliõpilased selle ikkagi juhul, kui neil on väga raske haigus, näiteks on olnud mingi operatsioon, luumurd, mida iganes, kui kehtib väga pikaajaline sinine leht (tavatingimustes oleks see sinine leht). Mingi tavalise probleemi või depressiooni puhul arst neile väga pikaajalist ravikindlustust akadeemilise puhkuse ajal tõenäoliselt ei jäta või ta ei saa sellist erandit teha. Kindlasti on tudengite poole pealt neid põhjuseid veel, miks seda puhkust võetakse. Aga nagu ma ütlesin, enamik võtab seda puhkust selleks, et oma võlgnevusi kustutada ning õpingud võimalikult kiiresti ja võimalikult heade tulemustega lõpetada.

Palun, kolleeg Erki Nool, teine küsimus!

Aitäh! Ma ikkagi sellest probleemist aru ei saa. Olen ise pärit paljulapselisest perest. Mu vanemal õel on seitse last, tema kaks vanemat last õpivad ülikoolis ja on võtnud õppelaenu. Ma küsin: kui suur see väike protsent on, kes seda seadust vajaks? Siin oli juttu, et vanuses 28–29 ollakse veel tõsine üliõpilane. Äkki peaks seda laiendama elukestva õppe peale? Siis saaksid kõik sotsiaalsed garantiid.

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab tudengite vanust, siis Eesti Vabariik ei kirjuta ette, mis vanuseni võib olla üliõpilane. Ma tõin selle 20–29 aastat välja lihtsalt sellepärast, et suur osa üliõpilastest jääb sellesse vahemikku. Üldjuhul minnakse ülikooli siiski pärast keskkooliõpinguid. Aga meil on kõige vanemad üliõpilased ligi 80-aastased ja me ei piira seda. Meil on kindlasti kehtiv elukestev õpe. Kui nüüd see vanem inimene võtab akadeemilise puhkuse, siis see seaduseelnõu tõepoolest talle erandit ei tee ja temale kehtivad samamoodi kõik need tingimused. Miks inimesed võtavad akadeemilist puhkust? Teil oli lugu inimestest, kes ei ole võtnud. Minu tutvusringkonnas on võetud ja ka ma isiklikult olen võtnud akadeemilist puhkust, küll selleks, et minna välismaale ennast täiendama. Ma ei õppinud seal ülikoolis, täiendasin ennast keelealaselt. Õnneks ei olnud vaja tulla Eestisse ravikindlustust saama, aga tõenäoliselt ei oleks ma siin seda ka saanud. Praegu võtavad noored akadeemilist puhkust ka selleks, et minna maailma vabatahtlikuna tööle. Me toetame seda igati. Nad saavad kogemuse võrra rikkamaks ja noored tulevad Eestisse tagasi kindlasti hoopis avarama silmaringiga. Me vaatame selle koha pealt neid ju tihti üsna soosivalt. Ma ei oska teile täpselt öelda. Me võime ennustada, et kuna kaks kolmandikku üliõpilastest töötab samal ajal, kui õpib, ja akadeemilise puhkuse võtab 8756, siis ei ole neid üliõpilasi tõenäoliselt rohkem kui paar tuhat. Me võime omakorda arvestada, et suur osa nendest võtab puhkuse näiteks selleks, et olla väikese lapsega kodus, või lähevad nad kaitseväeteenistusse või võtavad nad selle puhkuse mingil tervislikul põhjusel. Selle osa me võime maha võtta. Nii et me räägime tõenäoliselt kõige rohkem mõnesajast noorest.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea ettekandja! Mida sa arvad endise sotsiaalministri geniaalsena kõlavast mõttest, et kui inimesed võtavad toimetulekuraskuste tõttu akadeemilise puhkuse, siis võiks neile anda suuremat õppelaenu, et võtku nad õppelaenu? See kõlas niivõrd jaburalt, et mul on tõesti hea meel, et see inimene ei ole enam Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Kas sa kommenteeriksid?

Aitäh küsimuse eest! Ma juba väljendasin oma vastuses seda, et tõenäoliselt väga paljud nendest noortest inimestest, kes peavad raskuste tõttu õpingud katkestama või kelle vanemad näiteks on raskustesse sattunud ja kes selle tõttu ei saa õpinguid jätkata, kuuluvad sinna rühma, kes ei saa õppelaenu.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Praegu on selline lugu, et uut töökohta on väga keeruline leida. Kui nüüd ühele töökohale kandideerib kaks inimest, üks nendest on lihtsalt töötu ja teine on akadeemilisel puhkusel olev tudeng, siis selle seaduse vastuvõtmise korral saab tööle alati tudeng, sest tema palkamine on tööandjale odavam. Kuidas te selle probleemi olete mõelnud lahendada?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, seda eelnõu on võimalik veel täpsustada. Nagu ma ütlesin, ei ole me suutnud täna ei opositsiooni poole pealt ega ka Riigikogu Kantselei poole pealt täpselt kindlaks määrata (ma kardan, et ka riik jääb siin hätta), milline see noorte arv on. Tööpuuduse olukorras, vaadates, kui vähe neid töökohti on, on väga tõenäoline, et kui kandideerivad kaks inimest, siis võib-olla kumbki ei saa seda kohta. Aga noorte hulgas on praegu töötus siiski suurem kui töötus keskmiselt. Väga tõenäoline on, et kui inimesel on õpingud pooleli, siis on tal tööd väga raske leida. Lisaks sellele, nagu ma juba ütlesin, meie suund nii selle eelnõuga kui ka laiemalt ei tohiks olla suunata noori inimesi õpingute kõrvalt tööle. Siiamaani on kogu riiklik hariduspoliitika olnud ikkagi selline, et kui noored inimesed töötavad, siis selleks, et end oma erialal täiendada, aga nad ei peaks paratamatusest töötama õpingute kõrvalt, kuigi üle 60% üliõpilastest seda teeb.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kui vaadata praegu ülikoolist väljalangevust, siis kindlasti on kõige rohkem väljalangejaid just nimelt akadeemilise puhkuse ajal ehk ei langeta lihtsalt ülikoolist välja, vaid kõigepealt minnakse akadeemilisele puhkusele, see on nagu esimene samm, ja siis kukutakse välja. Kas see seadus ei tugevda seda tendentsi, et tegelikult ülikoolist väljalangemise n-ö esimeseks sammuks saab akadeemiline puhkus? Siis on eesmärk ju hoopis teine kui tagasipöördumine õpingute juurde. Kas ei teki ka siis mingit moraalset vastutust nendel, kes on teadlikult juba lahkumas, aga võtavad esimese sammuna akadeemilise puhkuse?

Ma püüan aru saada su lähenemisest. Ma ei ole päris kindel, et see niipidi on. Aga sina näed seda niipidi. Eks me kõik ole kohtunud üliõpilastega, kes on olnud sunnitud eriti just majanduslikel põhjustel jätma oma õpingud pooleli. Tõepoolest, alati soovitavad ülikoolid kõige esimese sammuna peatada õpingud ja kui siis nähakse, et ei ole võimalik edasi õppida, siis katkestatakse oma õpingud. Ma ei usu, et me soodustame kuidagi akadeemilise puhkuse võtmist, et seda võetakse seetõttu rohkem, kui on paratamatu. Eriti siis, kui inimesed on pärit rasketest majanduslikest oludest, on nad väga motiveeritud kiiresti lõpetama. Nad teavad, et siis on nende potentsiaal tööturul palju suurem. Aga kui noor inimene tuleb näiteks ülikoolis selle murega oma teaduskonda, siis kõige esimene soovitus on proovida edasi õppida, kui seda soovitust kuidagi ei suudeta järgida, siis järgmine soovitus tuleb kohe see, et ärgu katkestagu, vaid võtku akadeemiline puhkus ja proovigu selle aja jooksul näiteks võlgnevusi kustutada. Aga, jah, kahjuks on õpingute katkestajate arv meil suurenemas.

Palun, kolleeg Lauri Luik!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen eelnõu seletuskirjast, et see on plaanis jõustada järgmise aasta 1. jaanuarist, ehk järgmise aasta eelarvele tekib lisakoormus 41 miljonit krooni. Kas te olete mõtelnud, missuguselt eelarverealt seda summat täpselt võtta ja kuidas see välja võiks näha?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt, 41 miljonit krooni on vaja ainult juhul, kui nendest, kes praegu on akadeemilisel puhkusel, mitte ükski ei ole ravikindlustusega hõlmatud teiste seaduste alusel. See kindlasti nii ei ole. Suur osa neist inimestest töötab või on ennast töötuna registreerinud, osa on kaitseväeteenistuses, osa on jäänud akadeemilisele puhkusele tervislikel põhjustel või hooldab alla kolmeaastast last. Kindlasti ei ole see arv nii suur. Nagu ma ütlesin, me ei suutnud analüüsida iga juhtumit eraldi. Ülikoolidel on see informatsioon, miks inimesed on akadeemilisel puhkusel, üldjuhul olemas. Lisaks sellele õpitakse väljaspool Eestit, võetakse selleks teistsugune ravikindlustus või ka nn aastane kindlustus välisriigis. Näiteks Ameerika Ühendriikides olevad üliõpilased võtavad selle kommertsalustel jne. See summa ei ole kindlasti 41 miljonit, aga, jah, ma kahjuks täpselt ei oska öelda seda summat ega seda, kui palju üliõpilasi sinna kategooriasse täpselt kuulub. Ennustatavalt on neid mõnisada. Teiseks, see on haigekassa küsimus. Haigekassa on ju oma otsustes, oma eelarve piires ise neid otsuseid tegemas. Vastavat eelarverida ja täiendust ei ole me otsinud, kuigi haigekassa on välja toonud oma probleemid ja on teada, et eriarsti juurde saamine on selgelt raskendatud. Selleks oleme me pakkunud välja omad lähenemised, omad seisukohad. See on üsna selge olnud, et haigekassal on sisemisi ressursse probleemi lahendamiseks. Aga ma usun, et on vajalik pikem vestlus sel teemal, kuidas haigekassa seda probleemi saaks lahendada.

Palun, kolleeg Liisa-Ly Pakosta!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Te räägite kogu aeg akadeemilisest puhkusest kui võimalusest likvideerida akadeemilisi võlgu. Kust see informatsioon pärineb? Ülikoolid ei luba akadeemilise puhkuse ajal akadeemilisi võlgu likvideerida, see on võimalik ainult sellel ajal, kui üliõpilane ei ole akadeemilisel puhkusel. Ja kas teile ei tundu, et kõrghariduse omandamisel peaks üliõpilane õppekavaga hakkama saama, vähemalt miinimumtasemel, tal ei peaks olema pidevalt võlgnevusi? Võib-olla peaks üliõpilane siis oma valikuid pisut ümber hindama.

Aitäh! Ma püüdsin olla täpne, aga ütlen siis uuesti, et mitmed kõrgkoolid on loonud selleks võimalusi, sealhulgas Tartu Ülikooli mõni kolledž. Akadeemilise puhkuse saajate ring ning see, mis põhjusel antakse akadeemilist puhkust, ja see, mida lubatakse akadeemilise puhkuse ajal teha, on olnud üsna selgelt ülikoolide, kõrgkoolide oma otsus. Üsna mitmed kõrgkoolid on andnud võimaluse näiteks anda sisse seminaritööd või osaleda eksamitel, osa seda väga selgelt ei luba, mis on loomulikult ka arusaadav. Ma ei öelnud, et see on peamine põhjus, aga see on osa üliõpilaste arvates, kes on oma arvamust väljendanud erinevatel üliõpilaste ümarlaudadel, üks põhjusi, miks nad seda teevad. Teiseks, isegi kui üliõpilane ei saa oma võlgu selles mõttes likvideerida, et ta ei saa sellel õppeaastal või sellel poolaastal, kui ta võtab akadeemilise puhkuse, eksameid ära teha, siis saab ta teha kirjalikke töid. Sageli võtavad noored akadeemilise puhkuse ka enne lõputöö esitamist. Ehk võetakse aeg maha, eksamid on tehtud, tehakse lõputöö valmis ja järgmisel aastal või poole aasta pärast esitatakse see. Siin ei ole ka ülikoolid kuidagi takistusi teinud. Tegelikult võlgnevus ikkagi likvideeritakse. Miks noored inimesed vajavad akadeemilist puhkust? Ma püüdsin siin välja tuua erinevaid põhjusi. Kahjuks on praegu üks oluline põhjus see, et satutakse majandusraskustesse. Nagu me teame, üsna suur osa noortest inimestest maksab oma õpingute eest ja majanduslik olukord kindlasti ei anna suurt tuge selleks, et juhul, kui pere ei suuda sind enam toetada, sa saaksid tasulises õppevormis pikalt õppida. Kui vaadata õppemaksu ja vaadata seda paljukiidetud õppelaenu, siis on selge, et ellu tuleb ka kuidagi jääda ja kui sul tööd kõrval ei ole, siis võib see olla paljude jaoks üks põhjus, miks võtta akadeemiline puhkus.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud Mailis Reps! See viimane vastus oli väga korrektne. Olen ise lõpetanud sel sajandil Tartu Ülikooli. Mitte kuuludes nende hulka, kes on võtnud akadeemilise puhkuse selle jaoks, et likvideerida võlgnevusi, vaid pigem vastupidi, võtsin akadeemilise puhkuse selle jaoks, et lõpetada ülikool cum laude, ütlen, et ka praegu, kui on 3 + 2 süsteem, võtavad paljud akadeemilise puhkuse selle jaoks, et täita bakalaureuseprogramm maksimummääras. Minu küsimus on järgmine. Siin on jäänud kõlama see, et tudengid, kes võtavad akadeemilise puhkuse, võiksid saada ravikindlustust haigekassalt ka muul viisil, et isegi kui nad tööle ei lähe, võiksid nad ennast registreerida töötuks. Kas see oleks Eesti riigile kasulikum, kui kõik tudengid läheksid tööturult kõrvale jäädes ja ülikoolist puhkust võttes ennast töötuks registreerima?

Arvestades praeguseid tööturu võimalusi ja töötukassa olukorda, olen ma veendunud, et see ei oleks riigile kuidagi kasulikum. Eriti arvestades, et me soovime, et noored inimesed lõpetaksid oma õpingud. Akadeemiline puhkus on selgelt ajutine meede. Kui nad võtavad ennast töötuna arvele, siis ei anna see mingit eelist rahalises mõttes sellesama seaduse poolt vaadatuna. Aga teine küsimus on loomulikult see, et me suuname nad ära ülikoolist. See on kindlasti kaugemas perspektiivis kõige ohtlikum, mida me saame ühiskonnale teha. Me suundume ikkagi targa ühiskonna suunas ja mida rohkem meil on kõrgharidusega inimesi, seda parem meie ühiskonnale ja riigile.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma mäletan, olime ükskord riigivisiidil Prantsusmaal ja meiega koos oli tõlk. Kui ma siis lapsesuiselt küsisin, millest ta ennast elatab, siis tuli välja, et ta kasutas kõikvõimalikke puhvreid, nii akadeemilisi kui ka vähem akadeemilisi, ja tal oli tõepoolest kasulik olla mitte töötu, vaid nn mittetöötav. Ma mäletan, et mulle sattus silme ette ka paber, kus oli kirjas, et Prantsusmaa haigekassa tiksub päevas 25 000 euroga defitsiiti. Kunagi rääkis ka suursaadik Matsulevitš, et Saksamaa probleem ei ole just nimelt tööpuudus, vaid mittetöötamine. Siinkohal siis minu lapsesuine küsimus: kas see seadusprojekt stimuleerib mittetöötamist või mitte?

Esiteks, akadeemilise puhkuse aeg ülikoolides on piiratud. Üldjuhul kirjutatakse ette, et akadeemilise puhkuse saab võtta kuni aastaks ja tavaliselt ühe õpinguperioodi jooksul rohkem kui üks aasta akadeemilist puhkust ei anta. Kui me stimuleerime mittetöötamist, siis kõige rohkem ühe aasta jooksul. Aga tõsiselt vastates ütlen, et akadeemilist puhkust võtavad noored ikkagi väga kaalutletult ja rääkides läbi oma õppejõudude, oma teaduskonnaga. Noored on pigem suunatud sellele, et hästi kiiresti, vähemalt 3 + 2 süsteemis, esimesed kolm aastat ära lõpetada, saada esimene kraad kätte ja siis vaadata maailma või teha midagi muud. Need, kes jõuavad 3 + 2 süsteemis lõpupoole, näiteks õpetajahariduses, kus on viieaastased õpingud, või arhitektid ja veterinaarid, kellel on viie- või kuueaastane tsükkel, kipuvad võtma akadeemilist puhkust pigem päris lõpus, kas siis järelemõtlemiseks, lõputöö kirjutamiseks, perekondlikel põhjustel või muudel põhjustel. Aga ikkagi, see ei ole valdav, see ei ole stiimul. Nende näidete kohta, mida hea küsija tõi teiste riikide kohta, võib öelda, et pigem on seal tegemist muude sotsiaalsüsteemiküsimustega, mitte akadeemilise eluga seonduvate küsimustega.

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Ma palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetavad kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 584 oma istungil s.a 17. novembril. Eelnõu algataja tutvustas eelnõu eesmärki tagada kõikidele üliõpilastele haigekassa kindlustuskaitstus akadeemilisel puhkusel viibimise perioodiks.
Vabariigi Valitsuse seisukohta tutvustas Sotsiaalministeeriumi esindaja Kristina-Valeria Nõgols. Valitsus ei toeta eelnõu. Mittetoetav seisukoht seaduseelnõu kohta on ka Eesti Haigekassal. Seda seisukohta tutvustas juriidilise osakonna juhataja Vaike Näripea. Valitsuse esindaja selgitas meile, et Haridus- ja Teadusministeeriumi andmete järgi, nagu ka eelkõneleja ütles, viibib akadeemilisel puhkusel keskeltläbi 8700 üliõpilast ja ministeeriumi andmete järgi 50% nendest viibivad akadeemilisel puhkusel omal soovil. Küsitlused on näidanud, et suur osa nendest samal ajal töötab, järelikult on ravikindlustuskaitse neil olemas. Üliõpilastele ravikindlustuskaitse eranditeta säilitamine akadeemilise puhkuse ajaks annab sellele kindlustatud isikutega võrdsustatud isikute grupile põhjendamatu eelise teiste kindlustatute ees. Sellega rikutakse sarnases olukorras olevate isikute võrdse kohtlemise põhimõtet.
Komisjonis me arutasime seda ja tulime järeldusele, et kui üliõpilane jääb akadeemilisele puhkusele üksnes puhkamiseks, ei peaks riik teda kohtlema soodsamalt kui teisi tööst või õppimisest kõrvalehoidvaid üle 19-aastasi isikuid, kes ei ole hõlmatud aktiivsete tööturumeetmetega ega oma selle tõttu ravikindlustust. Peale selle kõlas komisjonis arvamus, et selle eelnõuga me saadame noortele inimestele vale sõnumi. Kriisiaega on vaja kasutada just õppimiseks ja püüda lõpetada õppeasutus nominaalajaga.
Komisjon otsustas saata eelnõu 584 täiskogu saali esimesele lugemisele s.a 24. novembril, teha täiskogule ettepanek esimest lugemist mitte lõpetada ja eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Poolt hääletas 6 sotsiaalkomisjoni liiget, vastu oli 3, erapooletuid oli 1. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Tatjana Muravjova! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mailis Reps Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud Riigikogu! Head Riigikogu liikmed! Lugupeetud Riigikogu esinaine! Kõigepealt, miks üliõpilaskondade liit on juba mitme aasta jooksul toonud välja vajaduse laiendada ravikindlustust akadeemilisel puhkusel viibivatele üliõpilastele? Sellepärast, et noored inimesed võtavad akadeemilise puhkuse väga erinevatel põhjustel, aga peamiselt selleks, et oma õpingud võimalikult hästi ja võimalikult heade tulemustega lõpule viia.
Teine põhjus, nagu pidin täna siin küsimuste ja vastuste voorus ka välja tooma, on see, et noored inimesed võtavad akadeemilise puhkuse ka seetõttu, et nende majanduslik olukord ei võimalda neil õpinguid jätkata, nad võtavad akadeemilise puhkuse lootuses, et aasta jooksul tekivad neil reservid või nad suudavad oma õpingud nominaalaja jooksul korralikult lõpule viia.
Kolmandaks tahan välja tuua selle, et neid noori, kes ei ole muul viisil ravikindlustatud, ei ole palju. Nendest 8756 noorest suurem osa töötab, osa akadeemilise puhkuse võtnutest on läinud kas kaitseväeteenistusse, nad hooldavad last või on võtnud akadeemilise puhkuse tervislikul põhjusel ja nendele ravikindlustus laieneb. Nii et neid noori inimesi, kellele ravikindlustus ei laiene, ei ole kindlasti tuhandeid, vaid neid on sadu, aga iga haritud noor on meile oluline. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mailis Reps! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 584 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 584 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid oli 2. Ettepanek leidis toetust. Seaduseelnõu 584 langes menetlusest välja.
Head kolleegid! Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 11.28.