Tere hommikust, austatud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kaheksanda töönädala teisipäevast istungit. On võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan keskkonnakomisjoni nimel üle Riigikogu otsuse eelnõu, mis käsitleb sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus nõukogu koosseisu muutmist keskkonnakomisjoni ettepanekul. Aitäh!

Enn Eesmaa, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 90 lõike 1 punktile 3 ja Riigikogu väliskomisjoni 12. novembri otsusele esitab Riigikogu väliskomisjon Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu. Väliskomisjon arutas 12. novembri istungil Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee ehk Balti Assamblee Eesti delegatsiooni koosseisu muutmist Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku alusel. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek on esitada Riigikogust lahkunud Ott Lumi asemel delegatsiooni liikmeks Sven Sester. Teeme Riigikogu juhatusele ettepaneku määrata eespool nimetatud Riigikogu otsuse muutmise eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks reede, 20. november kell 16. Juhul, kui eelnõu juhtivkomisjoniks määratakse väliskomisjon, teeb väliskomisjon Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu selle aasta VI istungjärgu üheksanda töönädala teisipäeva, 24. novembri päevakorda. Aitäh!

Rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Olen vastu võtnud kaks otsuse eelnõu, nende edasine menetlemine otsustatakse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Kolleegid! Viime läbi kohaoleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15 rahvasaadikut. Võime asuda tänase päevakorra juurde.

Esimesena on päevakorras kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu esimene lugemine. Tegu on tavapärasest menetlemisest pisut erineva protseduuriga. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada üks küsimus ning otsuse eelnõu tuleb kohe lõpphääletusele. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli kultuurikomisjoni liikme Helmer Jõgi!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas seda eelnõu 9. novembri istungil. Fraktsioonid olid esitanud Aadu Musta asemele kaks kandidaati. Erakond Eestimaa Rohelised pakkus Maret Merisaare, Eesti Keskerakonna fraktsioon esitas nõukogu liikme kandidaadiks Georg Pelisaare. Salajase hääletuse tulemus oli selline, et Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmeks valiti Georg Pelisaar ja seoses sellega otsustati teha Riigikogule ettepanek nimetada Aadu Musta asemel Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmeks Georg Pelisaar. Komisjoni ettepanek on panna see otsus lõpphääletusele ja ka vastu võtta. On olemas ka Georg Pelisaare kirjalik nõusolek asuda Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmeks.

Tänan! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Hea kolleeg Helmer Jõgi! Tahaks teada, millised olid hääletamistulemused komisjonis ja kas mõlemad kandidaadid ka tutvustasid ennast ning põhjendasid, miks nad sobivad hästi sellesse ametisse.

Kõigepealt küsimuse esimene pool. Hääletamistulemus oli selline, et kõik komisjoni liikmed olid Georg Pelisaare kandidatuuri poolt. Samas oli üks salajase hääletuse sedel rikutud: sinna oli kirjutatud mõlema kandidaadi nimi. Georg Pelisaar ise oli komisjonis. Küsimusi talle eriti ei esitatud, aga tundus, et komisjoni liikmed suhtusid tema kandidatuuri heatahtlikult. Kahjuks Maret Merisaart komisjoni istungil ei olnud.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas on soov avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Võime asuda selle otsuse eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Rahvusraamatukogu Nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu.  Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Seega on otsuse eelnõu nr 622 otsusena vastu võetud.

Alustame õiguskomisjoni algatatud perekonnaseaduse eelnõu teist lugemist. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud proua aseesimees! Head ametikaaslased! Täna on tõepoolest eelnõu 543 ehk perekonnaseaduse eelnõu teine lugemine ja kokku selles koosseisus perekonnaseaduse eelnõu kuues lugemine. Pärast selle eelnõu esimest lugemist, mis toimus septembris, Riigikogu liikmed muudatusettepanekuid ei esitanud. Küll aga laekus septembris komisjonile Eesti Pangaliidu kiri, kus oli mitu ettepanekut ja märkust sellest seisukohast, kuidas seaduse rakendamine võiks välja näha krediidiasutuste seisukohalt.
Komisjon kogunes esimest korda seda eelnõu arutama 22. oktoobril, kui pangaliitu esindasid tegevdirektor Katrin Talihärm ning ka Marju Sibrits ja Margus Normak. Samuti olid kohal Justiitsministeeriumi esindajad. Pangaliidu kirja põhjal toimus päris pikk diskussioon, mis lõppes sellega, et õiguskomisjon leidis, et pangaliit ja Justiitsministeerium võiksid paari nädala jooksul jõuda kokkuleppele, mismoodi teatud sätteid niimoodi sõnastada, et need oleksid üheselt arusaadavad ja rakendatavad.
Uuesti arutas komisjon eelnõu 10. novembril, kui pangaliidu esindajad olid samad ja Justiitsministeeriumi esindas ka minister Rein Lang. Selle arutelu tulemusena komisjon ise formuleeris 21 muudatusettepanekut. Juhin tähelepanu sellele, et õiguskomisjoni hea traditsiooni kohaselt on nii, et kui ettepanekuid on rohkem kui mõni, siis on komisjon koostanud seletuskirja ka teiseks lugemiseks. See on teil eelnõu teksti ja muudatusettepanekute loetelu vahel kolmel leheküljel. Lisaks muudatusettepanekute kommenteerimisele on siin pangaliidu palvel selgitused ka paari sellise sätte kohta, kus muudatusi ei tehtud. Pangaliit leidis, et võiks olla selline dokument, mis aitab seaduse teatud sätteid üheselt tõlgendada. Komisjon tuli sellele palvele vastu ja need selgitused on lisatud.
Juhin tähelepanu ka sellele, et põhiosas on seda seadust tegelikult seletatud 28. mail 2007 Riigikogu menetlusse antud eelnõu nr 55 seletuskirjas. Tulenevalt väga paljudest Riigikogus menetluse käigus tehtud muudatustest ei pea nii mõnigi osa sellest seletuskirjast küll enam paika, aga need sätted, kus muudatusi ei ole olnud, on siin ülevaatlikult selgitatud. Ma kujutan ette, et kui  perekonnaseadus võetakse vastu ja jõustub 1. juulil 2010, siis enne seda ilmub kindlasti nii mõnigi seaduse kommenteeritud väljaanne, kus kõiki sätteid korralikult selgitatakse.
Nagu öeldud, on muudatusettepanekute kohta komisjoni seletuskiri olemas, ja ma seetõttu pikemalt ei peatugi muudatusettepanekute sisul, vaid juhin tähelepanu paarile nendest. Muudatusettepanekud kaks ja kolm on päris olulised just selle selgitamise seisukohalt ja tulid sisse pangaliidu ettepanekul. Need puudutavad abikaasa nõusoleku eeldamist ühisvara puhul, kui sellega tehakse tehinguid. See on ka kehtivas seaduses niimoodi. Asi puudutab seda, et eeldatakse teise vanema nõusolekut, kui üks vanem esindab oma alaealist last. Need täpsustused on kindlasti väga vajalikud. Teine, millel peatuksin, on muudatusettepanekud 7 ja 8, mis tulid sisse omavalitsusliitude ühe varasema ettepaneku põhjal täpsustada seda, missugust elukohta arvestatakse, kui määratakse alaealisele lapsele eestkostja.
Komisjon tegi kõigi nende ettepanekute kohta konsensuslikud otsused. Konsensuslik oli ka komisjoni lõppotsus teha ettepanek eelnõu teine lugemine täna lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi homme. Aitäh!

Tänan! Kolleegidel on ka küsimusi. Palun, Toivo Tootsen!

Lugupeetud ettekandja! Tegemist on tõepoolest väga vajaliku ja olulise seadusega. Sa oled eelnõu väga eeskujulikult menetlenud ja see on nüüd tõepoolest selline, et ei tohiks inimestele, kui ta rakendub, eriti probleeme tekitada. Kuna tehti veel nii palju parandusi, siis oli võib-olla isegi hea, et seadust esimesel korral hoobilt vastu ei võetud. Muidu oleks ehk pidanud nii või teisiti hakkama juba vastuvõetud seadust parandama?

Nagu öeldud, on parandused paljuski teksti täpsustavat laadi ja ilmselt samasugune rakendatavus oleks saavutatud ka eelmise redaktsiooni põhjal. Aga põhimõtteliselt vahest on tõesti hea, kui mõni asi esimesel katsel ebaõnnestub.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Varem on ette tulnud, et suurt ühiskondlikku resonantsi tekitavate seaduste ettevalmistamisest võtavad paljud organisatsioonid osa ja diskussiooni käigus leitakse kõiki pooli rahuldavad lahendused, aga hiljem selgub ikkagi, et millestki on nagu valesti aru saadud, et mingist kokkuleppest pole nagu kinni peetud, ja trall läheb uuesti lahti. Kas praegu on enam-vähem kindel veendumus olemas, et pangaliidu ja omavalitsuste liitude ettepanekul tehtud muudatused on niisugused, et ettepanekuid teinud liidud jäävad nendega lõplikult rahule ja et hiljem ei kerki ärevus uuesti üles?

Põhimõtteliselt ei ole pangaliit ja omavalitsuste liidud ainsad, kes selle menetluse jooksul ettepanekuid teinud on. Nemad olid aktiivsed nüüd viimases faasis. Tegelikult on selle 2,5 aasta jooksul räägitud väga suure hulga ühendustega, näiteks lapsendamisega tegelevad ühendused, naisühendused, Ühendus Isade Eest ja veel mitmed muud. Eks kõigi nendega kokkuleppimine on olnud teatud kompromisside tulemus ja seni ei ole viimases faasis nendelt ühendustelt laekunud ühtegi kirja, milles soovitaks veel midagi täpsustada. Ka omavalitsuste liitude soovid kajastuvad nii, nagu nad need esitasid, ja pangaliitki nentis viimasel komisjoni istungil oma rahulolu.

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, austatud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kui kõnesoovi ei ole, siis me läbirääkimisi ei ava. Võime asuda läbi vaatama muudatusettepanekuid. Neid on kokku 21 ja need kõik on esitanud juhtivkomisjon. Loen muudatusettepanekute läbivaatamise ajal ette muudatusettepanekute numbrid: 1. muudatusettepanek, 2. muudatusettepanek, 3. muudatusettepanek, 4. muudatusettepanek, 5. muudatusettepanek, 6. muudatusettepanek, 7. muudatusettepanek, 8. muudatusettepanek, 9. muudatusettepanek, 10. muudatusettepanek, 11. muudatusettepanek, 12. muudatusettepanek, 13. muudatusettepanek, 14. muudatusettepanek, 15. muudatusettepanek, 16. muudatusettepanek, 17. muudatusettepanek, 18. muudatusettepanek, 19. muudatusettepanek, 20. muudatusettepanek ning 21. muudatusettepanek. Kolleegid, oleme läbi vaadanud kõik seaduseelnõu 543 teise lugemise ajaks laekunud muudatusettepanekud.
Õiguskomisjoni algatatud perekonnaseaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Meeldetuletuseks niipalju, et selle eelnõu eesmärk on korrastada riigilõivu määrasid tulenevalt Riigikohtu otsusest, mis muutis Riigihangete Ameti vaidlustuskomisjoni otsuse kohtus vaidlustamise korda. Komisjon arutas eelnõu teisel lugemisel 9. novembril. Muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt tähtajaks ei laekunud. Komisjon ise tegi ühe muudatuse, millega täpsustati viiteid ja mis oli täielikult tehnilist laadi muudatus. Komisjoni konsensuslik ettepanek on teine lugemine lõpetada ning kolmas lugemine viia läbi homme, see on 18. novembril. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud ettekandja! Kas soovite avada läbirääkimisi, head kolleegid? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi ka muudatusettepaneku. Seaduseelnõu 604 kohta on laekunud teiseks lugemiseks üks muudatusettepanek ja selle on esitanud juhtivkomisjon. Seega oleme eelnõu muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Rahanduskomisjoni algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud.

Alustame õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Austatud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meeldetuletuseks teile nii palju, et karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu algatas õiguskomisjon tänavu kevadel ja selle seaduseelnõu eesmärk on alaealiste vastu suunatud süütegude eest sanktsioonide ülevaatamine, nende karmistamine ja samuti lähenemiskeelu ajutise rikkumise kriminaliseerimine. Me tegime selle eelnõu esimese lugemise septembrikuus ja teise lugemise arutelu viis õiguskomisjon läbi 10. novembril. Meie komisjoni istungile olid kutsutud riigi peaprokurör ja ka Justiitsministeeriumi esindajad. Kuna muudatusettepanekuid eelnõu kohta ei olnud esitatud, siis kuulasime ära meie eksperdid.
Riigi peaprokuröril oli seaduseelnõu kohta kaks kommentaari. Esimene kommentaar puudutab nimetatud eelnõu punkti 3, mis räägib lähenemiskeelu rikkumisest ehk meie eelnõus ajutise lähenemiskeelu kriminaliseerimisest. Riigi peaprokurör juhtis tähelepanu sellele, et igasugune tõkenditega seonduv temaatika on sisse kirjutatud ka kriminaalmenetluse seadustiku suurde muudatustepaketti, mille eelnõu kannab numbrit 599 ja mis Riigikogule üsna hiljuti üle anti. Tõenäoliselt tuleb see menetlusse selle aasta lõpul või järgmise aasta alguses. Selles paketis on ette nähtud eri tõkendite rikkumise eest menetlusliku trahvi sisseseadmine. Samas pole muudatused, mis kriminaalmenetluse seadustikus tahetakse teha, täna arutatava eelnõuga vastuolus, kuna karistusseadustiku § 331² kriminaliseerib lähenemiskeelu üksnes juhul, kui tegemist on ohuga isiku elule, tervisele või varale või siis korduva rikkumisega. Esmakordne lähenemiskeelu rikkumine, kui see ei ole ohtlik, jääks seaduseelnõu 599 järgi karistatavaks menetlusliku trahviga.
Lisaks juhtisid riigi peaprokurör ja Justiitsministeeriumi esindajad meie tähelepanu sellele, et Vabariigi Valitsuse koostatud seaduseelnõu, mis käsitleb ka laste seksuaalse ahvatlemise temaatikat, nn grooming'ut ehk siis ahvatlemist internetis, on sellises staadiumis, et selle nädala jooksul saadetakse see eelnõu valitsusse. Justiitsministeeriumi esindajad andsid selle kohta väga selge lubaduse. Eelnõu peaks jõudma parlamenti juba lähinädalatel ehk siis hiljemalt novembri lõpus. Selle tõttu soovitati õiguskomisjonil jätta § 179 lõike 1 muutmine eelnõust välja, kuna lisaks sanktsioonile, mida õiguskomisjoni eelnõu näeb ette, on kavas muuta tõenäoliselt ka § 179 dispositsiooni lähtuvalt asjaolust, et seksuaalse ahvatlemisega seonduvalt on Vabariigi Valitsusel plaanis sõnastada karistusseadustikku ka uus paragrahv 178¹.
Õiguskomisjon võttis need soovitused arvesse. Ja me võtsime arvesse ka meile antud selge lubaduse, et Vabariigi Valitsuse ettevalmistatud lahendus seksuaalse ahvatlemise temaatika osas saadetakse veel selle kuu jooksul Riigikogu menetlusse ning me saame seda siis juba kiirkorras menetleda.
Riigi peaprokurör vastas õiguskomisjonis ka küsimustele lähenemiskeelu rikkumise kohta. Eksperdid Justiitsministeeriumist ja riigi peaprokurör olid seisukohal, et selle eelnõuga ette nähtav ajutise lähenemiskeelu kriminaliseerimine on samm edasi ja see tuleks ära teha. Loomulikult jääb samas tõendamiskoormus erinevate lähenemiskeelu rikkumiste asjades alati märkimisväärseks, eelkõige lähenemiskeelu sellise rikkumise korral, mida me saame nimetada vaimseks vägivallaks, kui lähenemiskeeldu rikutakse näiteks telefonikõnede, SMS-ide või muu sellisega.
Õiguskomisjon tegi oma otsused õiguskomisjoni istungil 10. novembril ja need kõlavad järgmiselt: teha ettepanek selle eelnõu teine lugemine päevakorda võtta 18. novembril ja teine lugemine lõpetada. Juhul, kui lugupeetud täiskogu teise lugemise lõpetab, siis on ettepanek teha eelnõu kolmas lugemine selle nädala neljapäeval ehk 19. novembril. Aitäh!

Aitäh! On ka küsimusi! Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Hea õiguskomisjoni esimees! Kõigepealt suur tänu selle üsna põhjaliku ettekande eest! Kuid ühe otsuse sa jätsid märkimata. See puudutas järgmise aasta algust ja probleeme lähenemiskeelu ning selle seaduseelnõu rakendamisega. Võib-olla sa valgustaksid saali ka selles osas.

Õiguskomisjon otsustas teha aasta alguses n-ö parlamentaarse järelevalve korras kuulamise selles suhtes, mis puudutab tervikuna lähenemiskeelu instituuti ja ka ajutise lähenemiskeelu rikkumist. Otsustasime kuulata ära eksperdid ja praktikud ning püüda leida lisavõimalusi ja -meetmeid, kuidas perevägivalla ohvreid ja alaealisi, kes on sattunud mingisuguse ahvatlemise või siis vaimse või füüsilise surve alla, rohkem kaitsta.

Kolleeg Trivimi Velliste, palun!

Lugupeetud härra ettekandja! Minu küsimus ei ole ajendatud otseselt eelnõu tekstist, vaid on üldisem ja pigem filosoofiline. Aga minu meelest on seda oluline teada. Kas komisjonis on arutatud või kas ettekandja ise oskab hinnata, kummad kuriteod on ühiskonnale olulisem probleem: alaealiste vastu suunatud kuriteod või alaealiste endi sooritatud kuriteod? Kumb on ühiskonnale suurem probleem?

Meil on aastast 2003 Vabariigi Valitsuse tasemel paika pandud n-ö kuritegude prioriteetsus. Eritähelepanu all on teatud kuritööliigid, mille vastu riik tahab võtta täiendavaid meetmeid, kasutades ka täiendavaid ressursse. 2003. aastast alates on paika pandud kolm prioriteetset valdkonda: peale narkokuritegude ja korruptsioonikuritegude on kolmas valdkond just nimelt need teie nimetatud mõlemad süüteoliigid. Esiteks alaealiste vastu suunatud süüteod ja alaealiste kaitse, samuti perevägivalla ohvrite kaitse. Teatavasti perevägivalla ohvrid võivad olla nii täiskasvanud kui alaealised. Ja teiseks siis alaealiste toime pandud süüteod, mis on samuti prioriteetsuse igal juhul ära teeninud. Kui me sellistele alaealistele piisavalt tähelepanu ei pööra, nendega ei tegele, neid näiteks keerulistest peredest pärit noori väga mitmekesiselt lähenedes ühiskonda tagasi ei too, siis saab nendest võib-olla tulevane kurjategijate põlvkond.
Tegelikult ma võib-olla ei tahakski sellist eristamist teha, kumb on ühiskonnale ohtlikum. Need on mõlemad ohtlikud ja vajavad mõlemad eraldi tähelepanu. Alaealiste vastu suunatud süüteod eelkõige selletõttu, et alaealised on palju kaitsetumad, nende enesekaitsevõime nii füüsilises kui vaimses mõttes on piiratud. Samas on alaealiste toime pandud süüteod sellised, mis võivad aastate või kümnete aastate pärast eskaleeruda väga rasketeks süütegudeks ja nii võivad neist noortest saada retsidivistid ehk siis korduvkurjategijad. Seetõttu need valdkonnad peavad olema mõlemad prioriteedid ja õiguskomisjon ongi nendele mõlemale tähelepanu pööranud. Selles konkreetses eelnõus me räägime küll alaealiste vastu suunatud süütegudest.
Võib-olla kommentaariks veel niipalju, et seksuaalse ahvatlemise teema juurde, mis on teatavasti viimastel aastatel muutunud väga aktuaalseks – te mäletate ju kõik seda kurikuulsat Hispaania tüdruku juhtumit jne –, tuleme me tagasi Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu juures. Selles on tõstatatud ka teisi teemasid, mis seostuvad karistusseadustikuga, näiteks § 143 ehk suguühendusse sundimise paragrahv, mille kohta tuli kaks nädalat tagasi kohtuotsus. Praktikud ja eksperdid on asunud seisukohale, et selle kohtuotsuse valguses me peaksime vaatama üle § 133 rakenduse, eelkõige sanktsioonide poole. Aga igal juhul me arutame seda teemat Vabariigi Valitsusest tuleva täiendava eelnõuga seoses.
Ma arvan, et teeme täna need kaks sammu, mis puudutavad § 142 ja 331², ära. Lastekaitse teemaga läheme kindlasti edasi, seoses kas või sellega, et selle nädala reedel võtavad siinsamas parlamendisaalis 101 last sõna, et arutleda teemal "Laste ombudsman". Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Selle eelnõu kohta on laekunud üks parandusettepanek, vaatame selle läbi. Muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seega oleme seaduseelnõu 542 teiseks lugemiseks laekunud muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 542 teine lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Ester Tuiksoo!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 491 teisele lugemisele saatmiseks s.a 26. oktoobri istungil. Arutelul osalesid Põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Enn Sokk ning sama osakonna alkoholi turukorralduse büroo juhataja Katrin Karolin.
Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist muudatusettepanekuid Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt ei laekunud. Eelnõu algataja esindajatega koostöös on teksti tehtud täpsustavad muudatused eelnõu paragrahvides 4, 7 ja 16. Majanduskomisjon toetas muudatusettepanekuid konsensusega.
Nüüd muudatusettepanekutest. Eelnõu §-s 4 muudetakse alkoholiseaduse § 6 sätteid. Teiseks lugemiseks tehtud muudatus käsitleb § 6 lõiget 6, kus täiendatakse tekstisisest viidet. Lisaks sama paragrahvi lõikele 2 on lisatud viide lõikele 3. Täiendusega tagatakse see, et ka tutvustamise eesmärgil Eestisse toodud ja alkoholiregistrisse kandmata alkoholi saab kasutada ainult saatelehel või tollideklaratsioonil märgitud otstarbel ehk tootega tutvumiseks või selle tutvustamiseks kolmandatele isikutele, näiteks edasiste tehingute otsustamiseks.
Eelnõu § 7 sisaldab alkoholiseaduse § 10 muudatusi. Teiseks lugemiseks on eelnõu § 7 punktis 1 keeleliselt korrastatud alkoholiseaduse § 10 lõike 1 punkti 1. Sõnastus "tarbijapakendis viinatoote näidise" asendatakse sõnastusega "tarbijapakendis tootenäidise viina puhul". Muudatus ei too kaasa sätte sisulist muutmist.
Eelnõu §-s 16, kus muudetakse tervikuna alkoholiseaduse § 23, on muudatused tehtud lõigetes 2 ja 3. Menetlusse antud eelnõu tekstis oli lõigete sõnastus: "Piirituse importi ja eksporti võib teostada äriregistrisse kantud ja registris hulgikaubanduse tegevusalal registreeritud ettevõtja, kellel on registri registreeringus märge vastavalt piirituse impordi ja ekspordi kohta". Lõige 3: "Alkohoolse joogi importi või eksporti võib teostada äriregistrisse kantud ja registris jae- või hulgikaubanduse või toitlustamise tegevusalal registreeritud ettevõtja, kellel on registri registreeringus märge vastavalt alkohoolse joogi impordi või ekspordi kohta." Sätte muudatus on teksti täpsustavat laadi ja on tehtud tõlgendamisvõimaluse ärahoidmiseks. Importida saaks ainult impordimärke olemasolul ja eksportida ainult ekspordimärke olemasolul. Sellest lähtuvalt on sätete alguse uus sõnastus lõikes 2 vastavalt: "Piirituse importi või eksporti võib teostada" ja lõikes 3: "Alkohoolse joogi importi või eksporti võib teostada".
Töögrupis ja majanduskomisjonis toimunud aruteludel peatuti ka nn kodusel viisil või väljaspool aktsiisiladu kange alkoholi tootmise teemal. Arutelu keskmes oli kodusel viisil kange alkoholi tootmine. Teiseks, kuidas võiks aktsiisi kaudu kätte saada maksutulu, ja kolmandaks, kas aktsiisi kaudu oleks võimalik teha soodustusi väiketootjatele. Arutelu käigus kujunes välja seisukoht, et selle teemaga tuleks kindlasti edasi tegelda. Kõige otstarbekam oleks moodustada Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Rahandusministeeriumi ühiskomisjon, kes töötaks kompleksselt läbi kogu selle probleemistiku.
Kokkuvõttes otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 17. novembril ja teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi 19. novembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik otsused langetati konsensusega.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Tänan, lugupeetud ettekandja! Kolleegid, kas on kõnesoove? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vaatame läbi selle eelnõu muutmise ettepanekud. Neid on kokku kolm ja kõik need on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek nr 1, muudatusettepanek nr 2 ja  muudatusettepanek nr 3. Oleme läbi vaadanud kõik selle eelnõu muudatusettepanekud.
Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu 491 teine lugemine on lõppenud.

Nüüd Vabariigi Valitsuse algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Peeter Tulviste!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kultuurikomisjon arutas kõne all olevat eelnõu teist korda käesoleva kuu 9. päeval. Peale komisjoni liikmete ja ametnike oli kohal Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Indrek Reimand. Komisjon valmistas koostöös haridusministeeriumi esindajatega ette kolm muudatusettepanekut, mis kõik puudutavad ühte ja sama küsimust, nimelt vahetegemist kahe evalveermisliigi vahel, millest üks kannab nimetust "korraline" ja teine kannab nimetust "sihtevalvatsioon". Arutelu põhjustas üks punkt. Nimelt läks vaidluseks selle üle, kas korralise evalvatsiooni puhul tuleb tingimata ka külastada seda teadus- ja arendusasutust, mille tegevust hinnatakse, või on seda võimalik adekvaatselt hinnata ilma kohapeal käimata. Peale jäi seisukoht, et oma silm on kuningas.
Kõigi kolme muudatusettepaneku puhul oli hääletamistulemus üksmeelselt toetav. Otsustati saata eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks kuupäevaks, 17. novembriks. Ühtlasi on komisjoni ettepanek teine lugemine lõpetada. Ma tänan!

Aitäh! Kolleegidel ei ole küsimusi. Ma tänan, lugupeetud ettekandja! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame läbi eelnõu muudatusettepanekud, neid on kolm ja kõik on juhtivkomisjoni esitatud. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek ning kolmas muudatusettepanek. Oleme läbi vaadanud kõik laekunud muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 576 teine lugemine on lõppenud.

Alustame Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Aulik Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud seaduseelnõu eesmärk on tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 16 lõike 2 muutmisega võimaldada töötutel osaleda avalikus töös senisest suuremas mahus. Sooviksime suurendada ühes kuus lubatud töötundide arvu 50 tunnilt 80 tunnile.
Millest selline ettepanek? Kehtiva seaduse kohaselt võib töötu osaleda avalikus töös kõige rohkem 50 tundi kuus. Kui seadusesse lülitati selline meede nagu töötute avalik töö, siis kehtestati olemasolev piirang põhjendusega, et kuna töötu peaks siiski tööd otsima, siis avalikus töös osalemise ajaline piirang peaks jätma talle selleks piisavalt aega. Teiseks aitab see vältida juhtumeid, kus kohalikud omavalitsused sõlmivad hädaabitööde lepinguid ka siis, kui võiksid sõlmida tähtajalisi lepinguid.
Meie hinnangul jätaks piirang 80 tundi, mis tähendab täistööajast siiski poolt või isegi alla selle, töötule piisavalt vaba aega töö otsimiseks ja samas ei õigustaks ka tähtajalise töölepingu sõlmimata jätmist, kui selline vajadus on. Küsimus on lihtsalt selles, et avalikku tööd pakuvad ja korraldavad enamikul juhtudel kohalikud omavalitsused. Seda võivad teha ka mittetulundusühingud ja sihtasutused. Praktikas on seda kasutanud siiski rohkem omavalitsused ja kõige enam Tallinna linn ja Tartu linn. Meie ettepanek on tulnud just nimelt avaliku töö rakendamise praktikast. Nii omavalitsused, kes seda on korraldanud, kui ka inimesed, kes selles töös on osalenud, sooviksid, et sellel lühikesel ajal, mil säärast tööd pakkuda on, saaks seda rohkem teha. Tihtipeale osalevad avalikus töös nn heitunud inimesed ehk pikemat aega tööta olnud. Need pikaajalised töötud sooviksid võimaluse korral, kui seda tööd pakutakse, seda rohkem teha. Põhiline avalik töö on teadagi heakorratöö, mis on hooajalise, lühiajalise iseloomuga. Seetõttu ei ole otstarbekas lisabürokraatiana hakata sõlmima kas või tähtajalisi töölepinguid nende inimestega, kes seda tööd soovivad teha.
Kuna selline meede on tööturuteenuste ja -toetuste seaduses olemas ja sellist võimalust pakutakse töötutele Eesti Töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostöös, siis miks mitte seda võimaldada. Põhimõtteliselt on ju tegu vabatahtliku tööga. Eesti Töötukassa pakub seda töötutele, kui omavalitsus on säärase võimaluse leidnud. Sunnimeetodeid ei rakendata, ka mingeid sanktsioone töötule ei järgne, kui ta selles töös ei osale. Kõik on rangelt vabatahtlik. Sellepärast me teeme ettepaneku, et vabatahtlikult oleks võimalik seda tööd teha ka pikema aja jooksul. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Maret Maripuu!

Hea ettekandja! Nagu te ka ise ütlesite, avalik töö on lihttöö, mille tegemist võimaldatakse töötutele eesmärgiga säilitada ja arendada nende tööharjumust. Nüüd tahate te 50 tunni asemel kehtestada 80 tundi. Kas see ei tekita teist probleemi, et jäävad ühed kindlad inimesed, kes seda tööd teevad, aga teistele ei ole võimalik seda pakkuda? Töötute arv on ju praegu väga suur.

Pigem on probleem selles, et vabatahtlikke, kes soovivad seda tööd teha, ei ole eriti palju. Töötukassa on välja toonud arvud, mis näitavad, kui palju inimesi osaleb avalikus töös, olenevalt kvartalist on neid 200–500. Rohkem on neid avalikul tööl rakendatud ajal, kui on heakorrastustöid. Tihtipeale just kevadel ja sügisel on omavalitsustel seda tööd rohkem pakkuda. Päris kahju, et suhteliselt vähe inimesi lööb kaasa, huvi võiks olla suurem. See oleks hea meede just pikaajalistele töötutele, et tulla kodust välja ja uuesti harjuda tööl käima. Sellest võib edasi minna juba selleni, et on võimalik reaalselt tööd otsida ja ka leida, kui inimene aktiivne on. Ja inimeste aktiivsust annab suurendada.
Muidugi on probleem ka selles, et omavalitsustele on selle töö korraldamine paras peavalu. Lihtsam oleks tellida firma ja lasta mingi heakorrastustöö ära teha. Keegi  peab need lepingud sõlmima, töötutega tegelema. Minu arust omavalitsus ei tee seda kasu saamise eesmärgil või selle nimel, et mingi töö tehakse odavalt ära. Ja  ma usun, et see ei takista omavalitsustel pakkuda neid töid ka laiemalt ja samas töötutel osaleda, kui soovi on.
Võib-olla oleks aga vaja rohkem võimalusi töötutele seda tööd tutvustada ja üritada aktiivsemalt neid kaasata. Ma ei näe seda vastuolu, et meie ettepaneku arvestamisel saaks vähem inimesi osaleda. Kõik on ju vabatahtlik ja kui soovi on ja tööd on, siis saavad seda ka kõik teha. Aitäh!

Maret Maripuu, teine küsimus!

Ma läheksin diskussiooniga edasi. Ma arvan, et töötu jaoks oleks emotsionaalselt väga oluline omada töölepingut. Te ennist ütlesite, et omavalitsuse jaoks on see liiga bürokraatlik, kui sõlmida 80 tunni töö tegemiseks tööleping. Aga kui tegu on inimesega, kes on olnud pikalt töötu – võimalus sõlmida tööleping võiks anda mingit emotsionaalset tuge. Te just kinnitasite ju ka, et neid inimesi ei ole väga palju. Kas te olete selle eelnõu tegemisel ikka siiras olnud või te lihtsalt tahtsite märki märgi pärast?

Me oleme oma eelnõu koostades siirad olnud. Me ei ole seda õhust võtnud. Ettepanek, et need inimesed, kes sooviksid tööd teha, saaksid seda teha suuremas mahus, on tulnud praktikast. Mis puutub töölepingusse, siis nagu ma ütlesin, on see hooajaline, lühiajaline töö. Seda on pakkuda üks-kaks kuud näiteks kevadel ja sügisel. Kui keegi töötutest soovib seda tööd rohkem teha ja omavalitsustel või ettevõtetel seda pakkuda on, siis nende inimestega sõlmitakse edaspidi kindlasti ka tööleping ja nad saavad pideva töö.

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Hea ettekandja! Kas selle eelnõu sisu võiks kolleegide tarbeks kokku võtta umbes nii, et töö korraldamine ei maksaks oluliselt rohkem kui seal pakutav töö, ja tööl käimine või tööle minemine ei maksaks sellele töötajale rohkem kui see, mis ta selle töö eest palgaks saab nende väheste tundide eest, mis praegu on seaduse alusel võimalik teha?

Ma pigem ei peatuks siin sellel rahal – see ei ole nii oluline. Oluline on just vabatahtlik soov niisugust tööd teha ja võimalus teha seda rohkem.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, hea ettekandja! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsalu!

Austatud parlamendiliikmed! Austatud istungi juhataja! Sotsiaalkomisjon arutas seda seaduseelnõu oma 9. novembri istungil, kuhu olid kutsutud ka Sotsiaalministeeriumi esindajad. Sotsiaalkomisjon käsitles eelnõu menetlemisel ennekõike probleemi, kui suurt hulka isikuid puudutab kõnealune tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 16 avaliku töö kohta sätestatu. Kui suur on see isikutering? Ehk on ka alternatiive seaduse muutmiseks, et soodustada nii olulist asja nagu suurem tööhõive ja tööharjumuse säilitamine?
Praegu on töötukassa andmetel avalikel töödel rakendatud inimeste arv kuude lõikes tõepoolest suurenenud. Nii kasutati 2009. aasta jaanuaris avalikel töödel 26 inimest. Siin tuleb silmas pidada, et kõik arvestused avalike tööde kohta näitavad kuus rakendatud isikute arvu. Need isikud võivad eri kuudes korduda, seetõttu ei ole võimalik, et kui me soovime tuvastada üldse osalenud inimeste arvu, siis liidame eri kuudel avalikel töödel kasutatud inimeste arvud. See ei oleks korrektne.
Aga veebruaris oli see arv 50, märtsis 92, aprillis 305, mais 275, juunis 127, juulis 111, augustis 54, septembris 93, oktoobris 6. Oktoobri andmed ei ole veel kõik laekunud, nii et see 6 ei ole õige arv. Arusaadavalt on see liiga väike arv.
Palusime töötukassalt ka informatsiooni, millistes omavalitsustes üldse avalikke töid rakendatakse ja kui palju on omavalitsustes inimesi, kes on töö kaotanud ja sooviksid avalikel töödel osaleda – teatavasti on tegemist vabatahtlikkusel põhineva meetmega.
On selge, et me räägime paarist suuremast omavalitsusest, ennekõike Tallinnast. On igati tunnustusväärne, et Tallinn on avalikke töid suutnud inimestele pakkuda. Tartu on teine niisugune omavalitsus. Otsustades omavalitsustelt laekunud informatsiooni järgi on Tallinna linna hinnangul soovijaid praegu pakutavast tööst rohkem ning kui mingid avaliku töö kohad tulevad, siis need täidetakse väga kiiresti. Tartus ei olevat soovijaid kuigi palju rohkem, kui on pakutavat tööd, ning Tartus olevat aeg-ajalt probleem, et linnavalitsuse pakutavatele töödele ei ilmu piisavalt palju inimesi. Samas aeg-ajalt tuleb kohale inimesi, kes sooviksid avalikku tööd teha, aga kellele seda parajasti pakkuda pole. Pärnu linnast anti teada, et avalikku tööd pole üldse pakkuda olnud, kuid huvilisi oleks. Proua Lühiste töötukassast esitas sotsiaalkomisjonile järelduse, et meie statistikat vaadates torkab silma, et enamikus maakondades kohalikud omavalitsused avalikku tööd ei pakugi. Septembris pakuti avalikku tööd vaid kolmes maakonnas ja oktoobris samuti vaid kolmes maakonnas. Töötukassa hinnangul pole seega enamiku töötute jaoks takistuseks vähene tundide maht, vaid see, et nende kodukoha omavalitsus üldse avalikku tööd ei organiseeri.
Sotsiaalkomisjon pöördus eraldi ka Tallinna Linnavalitsuse poole, kellel on andmete järgi suurim koormus avalike tööde pakkumisel. Tallinna Linnavalitsuse esindaja härra Mutli on toonud välja, et Tallinn on 2009. aasta kümne kuuga rakendanud töötuid kokku 1288 juhul. Linnavalitsuse esindaja rõhutab, et mitmed rakendatud on heakorrastustöödel osalenud kaks või enamgi korda. 2008. aastal rakendati 107 töötut inimest ning 23 mittetöötavat pensionäri, 2007. aastal 93 inimest, 2006. aastal 74 ja nõnda vähenevas suunas edasi. Töötuid rakendatakse linnavalitsuse andmetel järgmistel töödel: prahikoristus, haljasaladelt lehtede koristamine, võsa raiumine, isetekkeliste jäätmekogumite likvideerimine, lumetõrjetööd jms.
Samas osutab Tallinna linn sellele, et täpsemat ülevaadet töötutest, kes oleksid huvitatud avalikus töös osalemisest, linnavalitsusel ei ole, kuna mitte kõik töötud ei pöördu info saamiseks linnaosadesse. Tallinna linna esindaja nendib, et avalikus töös osalemise huvi kohta on detailsem ülevaade töötukassal. Töötukassa, nagu sotsiaalkomisjon tuvastas, pigem aga viitab sellele, et tal detailset ülevaadet sellest, milline isikute ring oleks valmis avalikel töödel osalema, kui neid üle Eesti omavalitsustes pakutaks, olemas ei ole.
Vabariigi Valitsus saatis samuti sotsiaalkomisjonile oma hinnangu selle eelnõu kohta. Valitsus ei toeta seda eelnõu järgmistel põhjustel. Esiteks, eelnõu ei ole arvestanud avaliku töö eesmärki. Avalik töö on lihttöö, mille tegemist võimaldatakse töötutele, et säilitada ja arendada nende tööharjumust. Töös osalemise aeg on piiratud, et töötu saaks ka ajutise lihttöö tegemise ajal aktiivselt tööd otsida. Sotsiaalministeeriumi hinnangul peaks kohalik omavalitsus majanduslanguse olukorras töötute suure arvu puhul seadma eesmärgiks just nimelt avalikul tööl osalevate inimeste arvu suurendamise, mitte selle töö kestvuse pikendamise. Eelnõu vastuvõtmine muudaks küll kohalikul omavalitsusel tööde korraldamise lihtsamaks, nii nagu ka eelnõu algataja on seletuskirja mõjude osas välja toonud, kuid arvestama peab ka seda, et avalik töö on ainus tööturuteenus, mille kasutamine sõltub töötu soovist.
Teiseks, Sotsiaalministeerium osutab, et kohalik omavalitsus võiks töö puhul, mis kestab 80 tundi kuus, nagu eelnõu algataja ette paneb, võtta töötu töölepingu alusel tööle. 80 tundi moodustab juba poole töölepingu seaduses sätestatud eeldatavast tööajast ühes kuus (täistööaeg on 40 tundi nädalas). Kuigi seadus näeb ette, et avalikel töödel osalevate töötute puhul kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid nõudeid, tööaja korralduse nõudeid ning alaealiste töötamisel ja öötööl kehtivaid piiranguid, ei kohaldu siiski ajutisi töid tegevatele inimestele mitmed olulised töölepingu seaduse sätted. Näiteks võib tuua tööandja ja töötaja kohustusi ning töötasu maksmise korda reguleerivad sätted. Sotsiaalministeeriumi hinnangul on eelnõu selle koha pealt läbi mõtlemata.
Sotsiaalministeerium rõhutab oma selgituses, et pärast lühiajalist töötamist juhul, kui see töötamine leiaks aset töölepingu seaduse alusel, ei kaota töötu õigust töötutoetusele ega töötuskindlustushüvitisele.
Viimase argumendina nendib Sotsiaalministeerium, et kuigi 50 tunni asemel 80 tunni jooksul töötamine võimaldab töötul suuremat tasu saada, ei suurenda see paraku kokkuvõttes nende töötute sissetulekut, kes saavad toimetulekutoetust. Kui avaliku töö korraldaja maksaks töötule tasu alammääras, saaks töötu 50-tunnise avaliku töö eest 1350 krooni (tunnitasu alammäär on 27 krooni) ja 80-tunnise töö puhul 2160 krooni. Avaliku töö tasu aga võetakse toimetulekutoetuse määramisel töötu sissetulekuna arvesse.
Sotsiaalministeerium nendib, et eelnõu algataja ei ole eelnõule lisatud seletuskirjas küllaldaselt välja toonud muudatuse võimalikke mõjusid kohalike omavalitsuste eelarvelistele kulutustele. Mõjude osas piirdutakse üksnes üldsõnalise märkusega.
Sotsiaalkomisjon kuulas Sotsiaalministeeriumi seisukohad ära, samuti algataja põhjaliku ülevaate ning leidis, et tööturuteenustega tegelemine on praeguses tööturu kriisis väga oluline. Komisjoni istungil kõlas ka arvamus, et meil peaks kindlasti olema üks põhieesmärk laiendada märksa seda isikuteringi, kellele tööturuteenused kättesaadavad on. Sealhulgas peab kättesaadav olema ka see meede, mis on määratletud avalike töödena. Selle meetme võimaliku muutmise aluseks peaks olema reaalne ülevaade sellest, kui suur on inimeste hulk, keda see huvitama peaks, ja alles siis võiks võimaluse korral asuda seda meedet õiguslikul moel muutma. Aga selle teemaga komisjon tegeleb, nagu ma juba ütlesin. Arupärimised on saadetud eri omavalitsustesse ja tööturuteenuste süsteemi korraldamise vallas kavatseb komisjon lähitulevikus võimalikult kiiresti tegutseda.
Komisjonis kõlasid ka arvamused, et selle meetme puhul tuleb silmas pidada eesmärki, mis on välja toodud ka Sotsiaalministeeriumi kirjas. Pean ennekõike silmas eesmärki, et me peame olema võimelised – ja see võimekuse kohustus lasub omavalitsustel – laiendama nende inimeste ringi, kes saaks avalikel töödel osaleda. Ja sellest johtuvalt võib sellise töö aja pakutud pikendamine olla vastuolus eesmärgiga seda isikuteringi laiendada.
Teiseks nenditi, et lisaks sellele, et inimestel oleks tänu sellele meetmele võimalik säilitada tööharjumust ja saada ka väikest sissetulekut, on oluline tagada inimestele nende sotsiaalsed õigused, mida kindlasti kõige paremini garanteerib töölepingu seaduses kohaldatud normide täitmine. Kui osale inimestele oleks pakkuda miinimumpalgaga rakendust poole tööaja ulatuses nominaalsest tööajast kuus, siis võiks neid juba nn päris tööl rakendada. Pakkuda inimestele raskes olukorras tööd – mis võiks olla loogilisem eesmärk?
Sotsiaalkomisjon kujundas oma seisukoha hääletuse teel. Kõlanud argumente silmas pidades otsustati eelnõu tagasi lükata. Tagasilükkamise ettepanekut toetas 4 komisjoni liiget, vastu oli 3 komisjoni liiget ja üks komisjoni liige jäi erapooletuks. Kokkuvõttes arvan, et on asjakohane tunnustada neid omavalitsusi, kes on avalikku tööd tööturuteenusena pakkunud, ja avaldada kahetsust, et niisuguste omavalitsuste ring on väike. Tuleb nentida, et kiire tegevus tööturuteenuste kataloogi muutmisel, et neid teenuseid, sealhulgas ka avalikke töid, oleks võimalik pakkuda laiale isikuteringile, peaks kindlasti olema üks meie tähtsaid ülesandeid lähiajal. Nagu me  arutades nimetasime, on see ka Sotsiaalministeeriumi oluline ülesanne.
See on selle eelnõu kohta lühidalt minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma avaldan kõigepealt oma siirast kurbust komisjoni otsuse üle ja  eriti mõtlikuks tegid mind need argumendid, millega komisjon põhistas oma seisukohta. Ütleme, need on üsna asjatundmatud. Aga minu küsimus on selline. Sinu ettekandest jäi kõlama mure, et töökohti on vähe ja omavalitsused ei suuda neid luua. Aga mis sa ise arvad, kui tööandjale läheb töökoha loomine palju rohkem maksma, kui on see kasu, mis  töövõtjal võiks tekkida, ja teiselt poolt on töövõtjal liiga kallis nii lühikeseks ajaks tööle sõita, mis maapiirkondades on muide väga tavaline. Ta lihtsalt ei jõua sinna sõita, sest et ta palk on väiksem, kui on sõidukulu? Kuidas see võiks mõjutada nende avalike töökohtade ja tööhõive parandamist?

Aitäh! Siin ongi oluline eristada kindlasti terminoloogiat. Millest me räägime? Me räägime praegu ühest tööturuteenusest, me ei räägi töökohtadest. Siin on oluline vahe. Küsimus on selles, kas töökohtade loomine peaks olema tööandjale praegusel kriisiajal odavam – see on kindlasti väga oluline, ratsionaalne teema, mida eraldi arutada. Meil on vist ka sellekohane Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu. Kindlasti tuleb see teema tõsiselt arutusele juba iseseisvalt. Aga me peame arvestama ka seda, et töökohtade pinnalt makstakse sotsiaalmaksu, mis on samuti oluline element, et katta meie sotsiaalsfääris väga paljusid kulusid kõigile inimestele. See ressursi hulk ühiskonnas on piiratud ja sellest tuleb ka juhinduda valikute tegemisel. Valik peab olema selline, et tööturumeetmed oleksid võimalikult suurele hulgale inimestele kättesaadavad. On loogiline, et kui ressurss on piiratud, nagu omavalitsuste esindajad nendivad, ja me kõneleme Eestis paarist omavalitsusest, kes on võimelised seda tööturuteenust pakkuma, siis on loogiline, et meil saab olla kaks eesmärki: kas pakkuda seda teenust inimestele võimalikult pikka aega või pakkuda seda võimalikult suurele hulgale inimestele. Komisjon asus minu hinnangul seisukohale, et seda tööturuteenust tuleb pakkuda võimalikult suurele hulgale inimestele. Veelgi enam, komisjonis väljendati ka mõtet, et võib-olla peaks olema  inimestel, kes on kaotanud töö, teatud aja jooksul lausa üldine õigus sellele teenusele, et neil oleks ka subjektiivne õigus seda teenust saada. Praegu on teatud subjektide ringil ehk omavalitsustel õigus või võimalus pakkuda seda teenust oma eelarvevahenditest, kuid sellega ei korrespondeeru töötute subjektiivne, seaduse jõuga tagatud õigus seda teenust saada. Iseküsimus on selle subjektiivse õiguse realiseerimine, millistest vahenditest peaks sellel puhul katma tööturuteenuse meetme maksumuse.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Ma ei saanudki nüüd aru, kas see, millest sa rääkisid, oli Isamaa ja Res Publica Liidu seisukoht selles küsimuses  või komisjoni seisukoht. Komisjonis me arutasime seda ikka üks viis korda lühemat aega, kui sina praegu siin ette kandsid.

Aitäh, Marika! Ma tutvustasin komisjonis kõlanud seisukohti ja arusaadavalt on oluline edasi anda ka infot, mida komisjon pidas vajalikuks hankida, et seda probleemi adekvaatselt käsitleda. See puudutab siis töötukassa arvamust ja omavalitsuste seisukohti. Ma ei näe siin midagi ebaloomulikku, et parlament saab otsustamiseks ka kõrvalinformatsiooni, mida komisjonis leiti olevat vajalik hankida. Need asjaolud, mida ma olen siin selle eelnõu, võimalike kavatsuste või eesmärkide puhul probleemidena esile toonud, on käsitlust leidnud Sotsiaalministeeriumi esitatud valitsuse arvamuses, mis oli ka komisjoni istungil kättesaadav. Aga tõepoolest, komisjoni istungil valitsuse esindaja seda väga põhjalikult ei refereerinud, me piirdusime kirjaliku tekstiga tutvumisega.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Kas komisjonis arutati, miks 227 kohalikust omavalitsusest pakuvad tööd ainult suured linnad ja ülejäänud kohalikud omavalitsused ei võta sellest protsessist üldse osa?

Aitäh! Ma arvan, härra Korb, et te tabasite probleemi tuuma. See on tegelikult küsimus, mis seondub väga mitme teemaga meie sotsiaalkaitsesüsteemis. Näiteks kui me liigume nüüd teise valdkonda, lastekaitse valdkonda, siis eraldi lastekaitsespetsialisti ametikoht on 1/3 omavalitsustes. Nii et sotsiaalkaitsega, tööturuteenustega seonduvaid kohaliku omavalitsuse ülesandeid on kohalikud omavalitsused täitnud erineva suutlikkusega, selles ei ole mingit kahtlust. Tuleb tunnistada, et nii nagu on nentinud ka omavalitsuste esindajad, on avalike tööde korraldamine ja inimeste rakendamine üsna keerukas protseduur, see eeldab teatud mastaape omavalitsuses, see eeldab professionaalseid ametiisikuid. Seetõttu on ühtpidi loogiline – kindlasti on see ka sisuliste valikute küsimus omavalitsuses –, et Tallinn kui kõige suurema ressursimastaabiga omavalitsus igas tähenduses on suutnud seda seni kõige suuremas mahus teha. Aga probleem sellest aspektist on, see meede on täiesti ebaproportsionaalselt kättesaadav või õigemini kättesaamatu suurele hulgale töö kaotanud inimestest. See on ka üks asi, mida me komisjonis kaardistasime. Sellega tuleb tegelda kogu tööturuteenuste meetmete kataloogi aspektist ja leida, kuidas muuta seda meedet nii, et see hõlmaks suuremat isikute ringi ja täidaks talle seatud eesmärke ehk säilitada inimese tööharjumus ja seda soodustada.

Kolleeg Rein Ratas, palun!

Aitäh, proua juhataja! Auväärt ettekandja! Te mainisite äsja, et on oluline laiendada avalikus töös osalevate tööta isikute ringi. See seisukoht, mis te ütlesite, on ilus ja hea, aga millegipärast lõhnab krokodillipisarate järele. Kas 50-töötunniline piirang ei ole siiski just üks tõke isikute ringi laiendamisel? Olen rääkinud.

Aitäh teile! Ma vastaksin teile Tallinna Linnavalitsuse esindaja sõnadega, kes osutab sellele, et täpset ülevaadet töötute arvust, kes oleksid huvitatud avalikus töös osalemisest, Tallinnal ei ole, sest mitte kõik töötud ei pöördu info saamiseks linnaosadesse. Linnavalitsus on seisukohal, et avalikus töös osalemise huvi kohta on detailne ülevaade töötukassal. Töötukassa ütleb, et niisugust ülevaadet potentsiaalsetest meetme kasutajatest üle riigi tal ei ole. Sellest johtuvalt ei ole meil adekvaatset ülevaadet ja seda, nagu leebelt juhib tähelepanu Sotsiaalministeerium, ei ole esitanud ka eelnõu algataja. Adekvaatset ülevaadet selle kohta, kui suureks kujuneks teenuse taotlejate hulk, kui töötundide arv oleks 80, ning kui palju suuremale isikute ringile oleksid omavalitsused võimelised seda teenust pakkuma, ei ole. Sellist käsitlust ei sisalda paraku ka Tallinna Linnavalitsuse arvamus. Selge on see, et need vastused tuleb tulevikus välja selgitada, kui me räägime tööturuteenuste kataloogi võimalikest muudatustest. Selle teemaga me kavatseme kindlasti tegelda ja selle kohta oleme palunud ka omavalitsuste arvamust.

Kõik küsimused on saanud vastuse, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, lugupeetud ettekandja! Kolleegid! Kas teil on soov avada läbirääkimisi? Kui kõnesoove ei ole, siis läbirääkimisi ei avata. Eelnõu juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 575 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Sotsiaalkomisjoni ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 33 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Seega on seaduseelnõu 575 esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Jätkame oma päevakorda Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu esimese lugemisega. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Järjekordselt on tegemist väga hea seaduseelnõuga.

Palun vabandust, hea ettekandja! Saalis on pisut liiga suur lärm.

Ma saan aru, et minu sõnad "väga hea eelnõu" põhjustavad alati heakskiitva mõmina. Teie ees oleva eelnõu eesmärk on luua tingimused ja kord uue avaliku teenistuse seaduse rakendamiseks. Eelnõuga nähakse ette, kuidas toimub üleminek seni kehtivalt avaliku teenistuse regulatsioonilt uuele, ning seoses sellega muudetakse ka avaliku teenistuse seadusega seonduvaid teisi seadusi, mida me nimetame eriseadusteks.
Eelnõu on jagatud kolme peatükki: üldsätted, muudatused õigusaktides ja jõustumine. Kuna eelnõu on väga mahukas, siis ma peatuksin eelkõige nendel muudatustel, mis minu meelest äramärkimist väärivad. Kuna kõige olulisem muudatus avaliku teenistuse seaduse eelnõus on uue, avaliku võimu täitmisega seonduva ametnikumõiste kasutusele võtmine, siis näeb avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu ette regulatsiooni, kuidas toimub seniste ametniku ametikohtade hindamine ja nende, kes uue ametnikumõiste järgi enam ametnikud ei ole, üleminek töölepingulistele suhetele. Rahandusministeerium töötab välja riigi ametiasutustes ameti- ja töökohtade määramise juhendi, mille alusel asutused asuvad ametikohti hindama ning esitavad koosseisud Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium peab kahe kuu jooksul koosseisu esitamisest selle kooskõlastama või jätma põhjendatult kooskõlastamata. Juhul kui ametikohal ei teostata avalikku võimu, tuleb ametikoht muuta töökohaks ning senisele ametnikule teatatakse sellest 30 kalendripäeva ette ja tehakse ettepanek sõlmida soodustingimustel tööleping. Oma nõusolekust sõlmida tööleping teavitab ametnik pakkumuses esitatud tähtaja jooksul, mis ei tohi olla lühem kui 15 kalendripäeva pakkumuse saamisest. Mittenõustumise või keeldumise korral loetakse isik omal soovil teenistusest vabastatuks ning hüvitist ei maksta. Samal ajal vaadatakse üle ka need ametikohad, millel olevatel isikutel on teenistussuhe peatunud, näiteks nendel, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel. Ainsaks erisuseks on, et isikutele, kelle teenistussuhe on peatunud, on ette nähtud pikem aeg töölepingu sõlmimiseks nõusoleku andmiseks, selleks on 30 kalendripäeva.
Alljärgnevalt ma peatuksin soodustingimustel ning nende säilimisel või mittesäilimisel. Kõikidele, kes on avaliku teenistuse seaduse jõustumisel avalikus teenistuses, nii nendele, kes jäävad ametnikuks, kui ka neile, kes asuvad tööle töölepingu alusel, säilitatakse järgmised tingimused. Jätkatakse senise palga suuruse töötasu maksmist. Säilitatakse seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel väljateenitud lisapuhkusepäevad. Jätkatakse viie aasta jooksul staaži arvestamist riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Kui pärast avaliku teenistuse seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav ametnik ametiasutuse sees teisele ameti- või töökohale, samuti kui ta asub seoses ümberkorraldustega tööle või teenistusse valitsemisala teise ametiasutusse või kui ta viiakse üle teise ametiasutusse avaliku teenistuse seaduse § 32 (rotatsiooni paragrahv) või § 100 (üleviimise paragrahv)  tähenduses, säilivad tema lisapuhkusepäevad ja viie aasta jooksul jätkatakse avaliku teenistuse seaduses staaži arvestamist riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Kui pärast avaliku teenistuse seaduse jõustumist asub riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse ametnik omal soovil tööle või teenistusse muusse riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametiasutusse, säilivad tema lisapuhkusepäevad ja viie aasta jooksul jätkatakse talle staaži arvestamist riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Kui pärast avaliku teenistuse seaduse jõustumist asub soodustingimustel töötav töötaja ametiasutuse sees teisele töö- või ametikohale või kui ta asub tööle või teenistusse valitsemisala teise ametiasutusse seoses ümberkorraldustega, säilivad tema lisapuhkusepäevad ja viie aasta jooksul jätkatakse talle avaliku teenistuse staaži arvestamist riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Kui pärast avaliku teenistuse seaduse jõustumist asub riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse töötaja omal soovil tööle või teenistusse muusse riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametiasutusse, säilivad tema lisapuhkusepäevad ja viie aasta jooksul jätkatakse talle staaži arvestamist riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Seni kehtinud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusstaaži eest antud lisapuhkusepäevad ja teenistusstaaži arvestus säilib üksnes juhul, kui isik, st nii ametnik kui töötaja, on katkematult avalikus teenistuses või jätkab ühest ametiasutusest teenistusest vabastamisel teises ametiasutuses töötaja või ametnikuna ühe kuu jooksul. Soodustingimused ei säili, kui isik liigub riigi ametiasutusest kohaliku omavalitsuse ametiasutusse või vastupidi, samuti kui isik liigub ühest kohaliku omavalitsuse ametiasutusest teise kohalikku omavalitsusse. Niipalju siis soodustingimustest.
Muudest olulistest muudatustest tooksin välja alljärgnevad. Eelnõu eesmärk on kohusetäitjate regulatsiooni kaotamine 1. novembriks 2010, kuna uus avaliku teenistuse seadus enam kohusetäitjaid ette ei näe. Riikliku vanaduspensioni suurendust pensionäri töötamise korral, st sotsiaalmaksuga tulu teenimist töölepingu või muu tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana või teenistust ametnikuna – seda soodustust enam ei ole. Tähendab, seda vanaduspensioni suurendust enam ei maksta. Ametnik, kellele anti tööandja eluruum või hüvitati muu eluruumi kasutamise kulud, võib seda õigust kasutada kuni 30. juunini 2011.
Eelnõu järgi on ka Eesti kodakondsuse nõue kehtestatud teatud teenistuse eriliikides, need on julgeolekuasutuste ametnikud, aga ka julgeolekuasutuste töötajad, vanglaametnikud ja veel mõned teised. Eriseadustes nähakse ette erisused teenistusse võtmise, nõuete, tasustamise jne osas, näiteks julgeolekuasutuste seaduses, politsei- ja piirivalveseaduses, prokuratuuriseaduses, päästeteenistuse seaduses, Riigikontrolli seaduses, vangistusseaduses ja õiguskantsleri seaduses. Näiteks julgeolekuasutusse võib isikuid tööle või teenistusse võtta konkursita, julgeolekuasutuste töötajatel ei ole lubatud streikida.
Lisaks on eelnõus reguleeritud asendajate ja koosseisuväliste teenistujate ülemineku erisusi, katseajal olevate isikute üleminekuid teenistuslehega seonduvalt, varasema ametivande kehtima jäämist, lisapuhkuse aegumist ja hüvitamist jne.
Nüüd lühidalt seaduse rakendamisest. Nii avaliku teenistuse seaduse kui ka avaliku teenistuse rakendamise seaduse jõustumine. Lõplik jõustumine on plaanitud 1. juuliks 2010, kuid osa sätteid peaks jõustuma varem. Alates 1. jaanuarist 2010 peaksid jõustuma konkursside korraldamise sätted. See tähendab, et ametiasutustel tekib kohustus korraldada sise- või avalikke konkursse vabadele ametikohtadele. Uut ametniku mõistet hakatakse kohaldama neile isikutele, kes asuvad teenistusse alates 1. jaanuarist 2010. Alates 1. jaanuarist 2010 peaks jõustuma kehtiva avaliku teenistuse seaduse muudatus seoses koondamishüvitiste ning etteteatamise tähtaegadega.
Valitsuse esindajana toetan ma igati Riigikogu põhiseaduskomisjoni ettepanekut selle eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Suur tänu!

Aitäh, hea minister! Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde!

 Murrame siis selle harda vaikuse ja läheme edasi. Head kolleegid! Lugupeetud istungi juhataja! Põhiseaduskomisjon valmistas käesolevat eelnõu esimeseks lugemiseks ette oma selle aasta 9. novembri istungil ja esmalt tutvustas eelnõu meile lugupeetud justiitsminister. Teda assisteerisid Justiitsministeeriumi avaliku õiguse nõunikud.
Pärast pingsat arutlus- ja otsustusprotsessi tegi komisjon eelnõu suhtes järgmised otsused: palume esimene lugemine täna siin lõpetada ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata s.a 1. detsember kell 18.
Mida siis komisjonis räägiti? Eelnõu tutvustanud justiitsminister ütles, et uue avaliku teenistuse seaduse vastuvõtmiseks on vajalikud mitmed rakendamise regulatsioonid. Valitsus küll esitas seaduse rakendamiseks eraldi eelnõu, kuid teeb põhiseaduskomisjonile ettepaneku, et me võiksime kaaluda mõlema eelnõu, avaliku teenistuse seaduse uue redaktsiooni ja käesoleva avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu edaspidist ühendamist, väites, et siis on kindlasti seaduse rakendajatel lihtsam töötada. Ta märkis, et rakendusseaduse eelnõu koosneb otsekui kahest osast, esimeses on printsiibid avaliku teenistuse käsitlemise ja rakenduse kohta ning teises osas on muudatused teistes seadustes. Veel märkisid eelnõu algatajad, et eelnõu räägib peamiselt soodustingimustest, mis uue avaliku teenistuse seadusega oluliselt vähenevad, ja et uue avaliku teenistuse seaduse jõustamisega ei ole mõeldav kaotada ametnike seniseid soodustusi, vaid tuleb lähtuda reaalsest elust ning inimeste õigustatud ootustest tulenevalt teatud soodustustega arvestada.
Edasi selgitasid Justiitsministeeriumi esindajad meile, et uue avaliku teenistuse seaduse kõige põhimõttelisemaks muudatuseks on ametniku mõiste muutmine. Sellel peatus siin äsja ka eelesineja. Üks osa käesolevas eelnõus reguleeribki reaalselt seda üleminekut ja selle jaoks on Rahandusministeerium välja töötamas ametniku ja töötaja hindamise juhendit, mis lähtub uue avaliku teenistuse seaduse põhimõtetest. Selle juhendi alusel hinnatakse, kas isik hakkab edaspidi kuuluma ametnike või töölepingu alusel töötavate isikute hulka.
Eelnõu teises osas on põhiline muudatus, võrreldes kehtiva avaliku teenistuse seadusega, ametnike koondamishüvitiste muutmine. Seda tehakse eesmärgiga ühtlustada koondamisest etteteatamise tähtajad ja hüvitiste määrad äsja vastu võetud töölepingu seaduses sätestatuga.
Edasi esitasid põhiseaduskomisjoni liikmed, head kolleegid Evelyn Sepp, Lembit Kaljuvee, Hannes Rumm, Igor Gräzin, Andres Herkel ja ka siinesineja küsimusi ning avaldasid arvamusi.
Mis siis välja koorus? Komisjoni liikmed olid üksmeelselt päri sellega, et edaspidi oleks tõesti õige uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ja käesolev eelnõu ühendada ja just täna on õige aeg käesolevat eelnõu Riigikogus arutada. Peab ütlema, et komisjon arutas oma istungil põhieelnõu valguses ka avalikku teenistust laiemalt. Siinkohal on ilmselt oluline küsimus, miks üldse eristada avalikku teenistust tööst erasektoris. See tundub küll olevat aabitsatõde, aga me peame siiski kordama, et just nimelt ametnikele on antud kaalukas võim ja vastutus ja neil on õigus sekkuda isikute põhiõigustesse, otsustada riigi ja omavalitsuse raha jagamise üle ja kaitsta nii riigi kui ka selle institutsioonide üldisi huve. Erinevalt erasfäärist ei tohi nad lähtuda üksiku tööandja huvidest. Eriline ametisse saamise protseduur, ametivanne, karjääriredel, pikaaegne teenistus – see kõik peakski moodustama sellise ühtse atribuudi, mis peaks omakorda vähendama ametnike poliitilist mõjutamist, korruptsiooni, nende erahuvisid ja üldse ebastabiilsust avalikus teenistuses.
Mis on tänase avaliku teenistuse puudused? Kindlasti ametnike läbipaistmatu ja peaaegu piiramatult diferentseeritud palgakorraldus, väga jäik ja formaalne atesteerimine, aeganõudvad, kohmakad konkursid ametikohtade täitmiseks. Sellest tuleneb ka üks niisugune puudus, et on palju inimesi, kes pole oma ametis mitte ametnikuna, vaid ametniku kohusetäitjana. Raskendunud on operatiivse ülevaate saamine ametnike tegelikust arvust. Kohati on ametnikel ülemäärased hüved, näiteks ametnikule, kelle tööstaaž on üle kümne aasta, tuleb tema ametikoha koondamise korral maksta kümne kuu kompensatsioon, kümne kuu palk.
Kuid komisjonil oli ka kõhklusi selle osas, kas kõik uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu ja selle täna arutusel oleva rakendamise seaduse eelnõu sätted on ikkagi vastavuses nende põhimõtetega, mis on meie põhiseaduses kajastatud. Isiklikult olen kindlasti sunnitud mõnd kõhklust jagama. Avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduses, mida me praegu arutame, on kindlasti üleval järgmised probleemid. Näiteks säte, millel eelesineja, justiitsminister peatus, eelnõu § 3 lõige 3, hüvitiseta vabastamine soodustingimustel töölepingu sõlmimisest keeldumisel. Selle sätte puhul võib suure tõenäosusega olla ikkagi tegu õiguspärase ootuse põhiseadusliku printsiibi rikkumisega, sest isik on ju astunud teenistusse teadmisega, et tulevikus kohalduvad tema suhtes teatud avalikust teenistusest tulenevad hüved, näiteks lisapuhkusepäevad, staažist olenev pensioni suurenemine,  koondamishüvitised. Kui nüüd seadusandja ütleb, et need hüved tulevikus kaovad, jäävad vaid väljateenitud hüved, ja teeb ettepaneku sõlmida soodustingimustel tööleping või muidu vabastatakse ta ametist ilma mingi hüvitiseta, siis tundub, et see pole siiski enam ainult staatuse muutumine, et teenistussuhe muutub töösuhteks, vaid muutuvad ju ka tingimused. Näiteks puuduks tal edaspidi vaid ametnikele ette nähtud roteerumisvõimalus, töötajatel on hoopis teistsugused koolitusvõimalused kui ametnikel, ka teistsugused töölt vabastamise alused.
Teiseks, vaatame eelnõu § 4 lõiget 4 ja § 5 lõiget 4 – soodustingimuste säilimine ja nende kaotamine liikumisel avalikus teenistuses. Need sätted kehtestavad, et isik, kes on praegu teenistuses, kellel on välja teenitud lisapuhkusepäevad ja kellele arvestatakse lisapensioni staaži – need on teatud avaliku teenistuse hüved –, säilitab oma soodustuse vaid siis, kui ta on katkematult avalikus teenistuses või kui ta liigub ühest ametiasutusest teise ühe kuu jooksul. Tundub, et see säte võib samuti rikkuda õiguspärase ootuse printsiipi, sest soodustusi, mis isikul on juba välja teenitud, ei saa ikkagi nii lihtsalt ära kaotada, need peavad isikuga alaliselt kaasas käima. Ka Riigikohtu sõnastuse kohaselt peab õiguspärase ootuse printsiibi järgi igaühel olema võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga antud õigused ja kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu isikule rabavalt ebasoodsas suunas. Kehtiv avaliku teenistuse seadus on praegu toetanud põhimõtet, et isik, kes on avalikust teenistusest tulenevad hüved välja teeninud, ei kaota neid ka siis, kui ta vahepeal avalikust teenistusest lahkub, näiteks siirdub välismaale õppima või läheb tööle erasfääri, ja hiljem naaseb avalikku teenistusse.
Kolmandaks ja lõpetuseks veel eelnõu §-st 26, mis on tegelikult selle eelnõu üks olulisemaid paragrahve. Selle punktiga 1 muudetakse ametnikele koondamisest etteteatamise tähtaegu. Sama sätte punkti 2 kohaselt saab koondamishüvitise suurus olema kõigil ametnikel tööstaažist sõltumata ühe kuu keskmine palk. Muidugi oleme rääkinud ja vaielnud juristidega selle üle, et ega ametnikul ei saa ega tohi olla õiguspärast ootust ega lootust, et ta kunagi koondatakse. Õige. Aga teisalt jällegi on tänased ametnikud ju teenistusse astunud veel kehtivas avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimusi arvestades ja selle tõttu peaks võib-olla nende isikute suhtes, kes juba on avalikus teenistuses, äkki siin ikkagi nägema ette mingid soodustingimused koondamisjuhtudeks. Sest ka siin, tuletan meelde, on Riigikohus selgitanud, et õiguspärane ootus tähendab, et seaduses tehtav muudatus ei tohi selle õigussubjekti suhtes olla sõnamurdlik.
Mis ma veel tahaksin komisjonipoolse ettekandjana ja selle eelnõu eest vastutajana teile praegu arutamisaineks öelda, head kolleegid? Nimelt seda, et võib-olla me peaksime muudatusettepanekute esitamise tähtaja jooksul ja eelnõu edasi menetlemise käigus üldse veel korra mõtlema avalikust teenistusest ja selle muutmisest veidi laiemalt. Põhjusel, et ega me, piltlikult öeldes, ei viska äkki koos pesuveega lapsukest ennast aknast välja. Et kui edaspidi muutub ametniku teenistusest vabastamine ikkagi väga lihtsaks ja rahaliselt ka väga odavaks, kuidas see siis aitab kaasa meie ametnikkonna stabiilsusele ja kompetentsusele nii riigis kui ka kohalikes omavalitsustes? Sest väga kergesti võib siit tõusetuda ametnike politiseerituse või siis vähemalt sellise äärmise poliitilise truualamlikkuse oht. Ja sellest võib omakorda tekkida oht, et suureneb hea tööjõu voolavus ning ametnikeks võivad saada just nimelt küll ülikuulekad, kuid vähekompetentsed isikud. Seda enam, et uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu järgi on ametnike katseaeg ei pikem ega lühem kui täpselt kuus kuud. Põhimõtteliselt jääb ju pärast uue avaliku teenistuse seaduse jõustumist ametnike ainsaks hüveks, mis eristaks neid töötajatest laiemas laastus, see töölepingu seaduses ettenähtuga võrreldes pikem puhkus – 35 päeva. Aga kas ja kuivõrd see tagab avaliku teenistuse järjepidevuse ja ametiasutustes avaliku teenistuse identiteedi hoidmise, kuidas see mõjub inimestele, meile kõigile kvaliteetse avaliku teenistuse kaudu avaliku teenuse pakkumisele? Raske öelda. Seda on eriti raske öelda veel selles mõttes, et põhiseaduskomisjonis ütlesid Rahandusministeeriumi esindajad meile, et ka edaspidi ei ole ametnike ametipalkadel ikkagi võimalik võistelda samaväärselt tunnustatud töökohtade palkadega erasfääris. Muuseas, tahan öelda veel seda, et ega tegelikult ametiasutused ei konkureeri hea ja oskusliku tööjõu otsimisel mitte ainult meie oma riigi erasektoriga, vaid  juba ka mitmesuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning  teiste riikide era- ja avaliku sektoriga.
Nii et meil on, mille üle mõelda. Aga nagu ma ütlesin, eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember kell 18. Aitäh, head kolleegid!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole.  Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Austatud minister! Hea ettekandja! Head kolleegid! Tõepoolest, põhiseaduskomisjoni arutelu oli just nimelt nii kriitiline, nagu komisjoni ettekandja sellest rääkis. Selle taustal tundub tänane arutelu olevat umbes samas suhtes, nagu aed ja aiaauk. Kahtlemata on rakenduslikud mehhanismid iga seaduse puhul üliolulised, aga milles on täna peamine probleem? Täna on peamine probleem selles, et tegelikult on meid päris mitmes olulises küsimuses üsna suurel määral eksiteele viidud ja mäda on kogu selle eelnõu ja kogu avaliku teenistuse reformi kontseptsioon ise.
Selles pole midagi uut, seda on siin saalis ka eelmiste menetluste käigus ja samalaadsete küsimuste aruteludel märgitud, et üks väga oluline Eesti avaliku teenistuse probleem, mis viimastel aastatel on süvenenud, on ebastabiilsus. Komisjoni käsutuses on väga hea rahvusvahelise kogemusega avaliku halduse eksperdi Tiina Randma-Liivi eksperdihinnang, mida ta ka komisjoni koosolekul tutvustas ja mille ta võttis lühidalt kokku nii, et avaliku teenistuse seadus tänases konditsioonis on väärtustevaba seadus. Ja see on tõepoolest midagi, mille üle, kolleegid, tasuks meil väga tõsiselt mõelda. Selles seaduses on kahtlemata mõned küsimused, mis vajavad reguleerimist, mis vajavad reguleerimist kohe, aga nende reguleerimine ei ole seotud n-ö uutele kontseptuaalsetele alustele üleminekuga, neid saaks ja tuleks teha vaatamata sellele.
Kuid mis on peamine probleem? Tõepoolest ebastabiilsus, poliitiline manipuleeritavus, töölt vabastamise odavus, kiirus, kogu see paindlikkus, mis on võib-olla hea rakendaja seisukohalt. Aga rakendaja seisukohalt tuleb hinnata ka seda, milline on tegelikult poliitiline valitsemiskultuur Eestis, ja olgem ausad, see ei ole kuigi eeskujulik. Siin ei ole küsimus selles, millised poliitilised jõud seda parasjagu rakendavad, siin on tohutu reserv igaühel. Kuid see on tegelik elu. Seda ei oska võib-olla hinnata need ametnikud, kes selle eelnõu tublisti valmis vorpisid, küll aga peaksime meie oskama hinnata, milliseid riske ja ohte see endas sisaldab.
Nii Maailmapank kui IMF on muu hulgas märkinud, et riikide konkurentsivõime on otseses seoses avaliku teenistuse tugevusega. Ja avaliku teenistuse tugevus ei tulene sellest, et tööturult on avalikku sektorisse palgatud väga palju mittekonkureerivate palgatingimustega odavat tööjõudu, keda on väga mobiilne liigutada, vaid tuleneb nende kompetentsusest, tuleneb avaliku teenistuse läbipaistvusest, stabiilsusest. Ja kui need väärtused ei ole kaitstud, mida nad selle kontseptsiooni puhul ei ole, siis on igati õigustatud, et me tuleme tagasi tegelikult peamise juurde – see on see, et kes on ametnik, miks neid peab olema nii vähe. Olgu öeldud veel üks tähelepanek, mille ekspert tegi: Eestis on avaliku teenistuse mõiste tänagi, võrreldes enam-vähem arenenud riikidega, pretsedenditult kitsas. Eesti ametnikkond ei ole suur ja see mõiste ei ole laiem kui mujal, vaid vastupidi, see on juba kehtivaski kontseptsioonis kitsas. Nii et kui selle seadusega midagi lahendatakse, siis mitte ei moderniseerita ega parandata avalikku teenistust kui sellist, vaid lahendatakse väga selgelt sisepoliitilisi või siseriiklikke küsimusi. Ja mis need sisepoliitilised või siseriiklikud küsimused siis on –  loomulikult  just needsamad ohud, millele meie ekspert tähelepanu juhtis ja millele ka siit kõnepuldist on varasemalt mitmel korral tähelepanu juhitud.
Need ongi peamised probleemid, millele Keskerakond igal juhul kavatseb kogu selle reformi edasises menetluses väga tõsist tähelepanu pöörata. Me loobusime esialgu avaliku teenistuse seaduse kohta parandusettepanekuid tegemast just sellel põhjusel, et sellisesse eelnõusse ei ole võimalik päriselt n-ö uusi kontseptuaalseid aluseid sisse kirjutada. Aga elu on muutunud ja seda tuleb teha. Uuele ametniku mõistele üleminek või selle tähenduse muutmine sellisel kujul, nagu eelnõu ette näeb, ei ole Eesti riigi huvides ja meie teeme omalt poolt ka kõik, et sellisel kujul see eelnõu seaduseks ei saa. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu 598 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 1. detsember kell 18.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Rein Langi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Järjekordselt väga hea eelnõu, aga ma alustaksin pisut kaugemalt. Nimelt otsustas Vabariigi Valitsus 29. septembril 2005. aastal oma otsusega luua õiguskaitseasutuste ühise integreeritud e-toimiku menetlemise infosüsteemi. See ühendab eneses õiguskaitsevaldkonna infosüsteeme ja liidab nad kõik ühtselt toimivaks tervikuks. E-toimiku süsteem on menetlussüsteem, mis sisaldab enam kui ühele menetlusprotsessi osalisele vajalikku infot, tagab registrite ja asutuste menetlusinfo standardiseerituse, kiire ja efektiivse infovahetuse ning menetlusega seotud isikute võrdse ligipääsu infole. E-toimiku süsteemi esimene etapp rakendus lõplikult 5. jaanuaril 2009, st selle aasta alguses kriminaalmenetluses. Teie ees oleva eelnõu peamine eesmärk ongi luua õiguslik alus e-toimiku süsteemi teise etapi rakendamiseks ja seda siis tsiviil- ja halduskohtumenetluses.
Järgnevalt mõned muudatused, mis soovitakse õiguskorda sisse viia. Esiteks võimaldatakse isikutel Avatud E-toimiku portaali vahendusel esitada kohtule dokumente ning tutvuda oma kohtuasjas lisatud dokumentidega kohtu määratud ulatuses. Dokumente on võimalik esitada ning nendega tutvuda ööpäevaringselt, seega ka kohtu töövälisel ajal. Kui inimene tahab edasi esitada dokumente paberil, siis see võimalus jääb praegu alles.
Teiseks laiendatakse elektroonilise kättetoimetamise võimalusi ja nähakse ette, et isiku nõusolekul võib talle kohtudokumente kätte toimetada e-toimiku süsteemi avaliku liidese kaudu, mis kannab nimetust avalik e-toimik. E-toimiku rakendamisel ei pea kohtud isikule dokumendi kättesaadavaks tegemiseks dokumente enne skaneerima ega märkima toimikusse dokumendi edastamise märget. Kuna menetlusdokumentidega koos esitatakse esitaja sisestatud metaandmed, siis aitab see vähendada kohtuametnike töökoormust seoses kohtuasja kohta vajalike algandmete sisestamisega infosüsteemi.
Kolmandaks reguleeritakse elektroonilise jõustumismärke andmise võimalus, mille tõttu peaks vähenema kohtusüsteemi paberi- ja postikulu. Edaspidi võib jõustumismärke samuti anda kohtu kodukorras selleks ettenähtud isik oma digitaalallkirjaga.
Neljanda muudatusena tooksin välja, et maksekäsu kiirmenetlus muudetakse formaliseeritumaks ja kiiremaks, sobitamaks seda paremini elektroonilise menetlusega. Samuti nähakse ette, et kui pooled ei jõua maksegraafiku sõlmimisel kokkuleppele, antakse asi lahendamiseks üle hagimenetlusse. Regulatsioon peaks võimaldama praeguses majandusolukorras suuremat paindlikkust ja vähendama sotsiaalseid riske. Eelnõuga lihtsustatakse maksekäsu kiirmenetlust ka sel viisil, et menetluse kord sobiks rohkem kokku elektroonilise menetluse olemusega tervikuna, ning luuakse ametlikult Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja maksekäsu kiirmenetluse avaldusi lahendav osakond. See osakond on praktiliselt tegutsenud 2008. aasta suvest.
Viienda ja viimase muudatusena ma markeeriksin selle, et eelnõuga luuakse ametlikult maksekäsuosakond sarnaselt kinnistus- ja registriosakondadega. Eraldi osakonna loomine võimaldab muuta osakonna töö efektiivsemaks ka kohapealse juhtimise kaudu. Sellise osakonna loomine mingeid lisakulutusi kaasa ei too.
Valitsuse esindajana toetan kindlasti Riigikogu õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Valitsuse soov oleks, et see eelnõu saaks seaduseks võimalikult kiiresti, siis oleksid aasta alguses õiguslikud alused e-toimiku käivitamiseks ka tsiviil- ja haldusmenetluses. Aitäh!

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Siin oli nüüd ridamisi loetletud selle süsteemi positiivseid jooni. Kas keegi on viidanud ka mõnele negatiivsele asjaolule või mõnele kahtlusele, mida see süsteem võiks tekitada?

Aitäh! Millegipärast viimasel ajal on üldse hästi palju skeptikuid, kes väidavad, et meie haldusalade erinevate infosüsteemide terviklahendused võivad olla kättesaadavad kõikvõimalikele pahategijatele, et isikuandmed võivad nende kaudu muutuda kättesaadavaks nendele, kellele nad kättesaadavad olla ei tohi. Seni ei ole veel valitsusel olnud põhjust kahelda meie X-tee süsteemi turvalisuses. Meil on ka elektrooniline valimine, mis on ennast väga hästi tõestanud, ja seni ei ole X-teed suutnud keegi lahti muukida.

Trivimi Velliste.

Aitäh, proua aseesimees! Lugupeetud härra minister! Kas Justiitsministeeriumil on olemas ka mingisugune ligikaudne hinnang, kui mitme aasta pärast umbes kaovad kohtumenetlusest igasugused paberid ja jääb alles ainult elektroonne keskkond? Või olete te arvamusel, et seda ei juhtu, vähemalt mitte sellel sajandil?

Aitäh! Aus vastus oleks öelda, et ei tea. Olen ise suuresti uue tehnoloogia usku, aga iga tehnoloogia loob uusi riske ja minu arvates oleks väga ennatlik sülitada kaevu enne, kui uus kaev ei ole lõplikult valmis kaevatud. Ma ei toeta mingil juhul ka kohtusüsteemis sajaprotsendiliselt digitaalsele infovahetusele üleminekut enne, kui me võime olla sajaprotsendiliselt kindlad, et need andmed säilivad. Aga see on, ma arvan, lähituleviku küsimus.

Tänan, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Tiit Kuusmiku!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas teisipäeval, 10. novembril Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 583. Selleks olid Riigikogu õiguskomisjoni kutsutud justiitsminister Rein Lang, ministri nõunik Madis Timpson, Justiitsministeeriumi õigusloome ja arenduse talituse juhataja Maris Juha ning infosüsteemide ja tööprotsesside talituse juhataja Hettel Varik. Nii nagu härra minister hetk tagasi andis seaduseelnõust põhjaliku ülevaate ja tõi välja kõik olulised aspektid, nii tõi härra Rein Lang oma rahulikus headuses eelnõu eesmärgid välja ka komisjoni istungil. Võib-olla üks niisugune märkus selle juurde, et kuna nimetatud protsess Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kiirmenetluse osakonnas juba 2008. aasta suvest tegelikult toimub, siis avaldas härra minister lootust, et eelnõu 583 võiks jõustuda seadusena eeloleva aasta 1. jaanuaril. Üks oluline asi on siin see, et projekti on finantseeritud struktuurifondidest, ja sellega seoses on kohustus lõpetada 2010. aasta suvel. Maris Juha lisas, et edasi saab hagiasjades tsiviilkohtu- ja halduskohtumenetluses olema samasugune lahendus, nagu praegu on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel avaliku e-toimiku portaalis. Ta väitis, et eelkõige rakendatakse esmalt seda projekti pilootkohtutes, milleks on Tallinna Halduskohus, Tallinna Ringkonnakohus ja Pärnu Maakohus, ja kui süsteem toimib edukalt, laieneb see kõikidele teistele kohtutele. Projekti rakendumise korral saavad pooled vaadata oma kohtuasjaga seotud dokumente ühest kohast ja samuti avaldatakse portaalis kohtulahendid.
Nii nagu härra minister juba oma ettekandes mainis, jääb ka edaspidi alles võimalus suhelda kohtuga paberkandja vahendusel, kuid piiratum on võimalus suhelda kohtuga e-posti teel. 1. jaanuarist 2010 muutub kehtetuks säte, mis kaotab maksekäsu kiirmenetluse nõuete ülempiiri 100 000 krooni. Eelnõu arutluse käigus tõusetus ka see küsimus ja põhjendus oli, et tänases majandussituatsioonis on maksekäsu kiirmenetluses 100 000-kroonine ülempiir jätkuvalt vajalik. See oli ka, muide, üks põhjustest, miks on vaja, et seadus jõustuks 1. jaanuarist 2010.
Lisaks märkis Maris Juha, et seadusmuudatus loob õigusliku aluse süsteemi rakendamiseks ja reaalne rakendumisaeg määratakse justiitsministri määrusega siis, kui süsteem on tegelikult ja täielikult valmis ja kindel. Nii nagu eespool mainitud, pilootkohtute põhjal hinnatakse, millal süsteemi on võimalik üle riigi täies ulatuses kasutusele võtta. Härra minister märkis täiendavalt, et kogu e-toimik rakendub 2010. aasta esimese poolaasta lõpus. Kui mingid takistused võivadki tulla, siis tulevad need Siseministeeriumi väärteomenetluse portaaliga, sest kiirmenetluse pool on antud juhul korras. Proua Hettel Varik selgitas, et nii Justiitsministeerium kui ka Siseministeerium on seotud struktuurifondide tähtajaga, mis on juuli 2010.
Arutelust ja ettekannetest johtuvalt otsustas komisjon konsensuslikult, et eelnõu 583 suunatakse Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele teisipäeval, 17. novembril 2009, s.o  täna. Tehakse ettepanek esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva, s.o teisipäev, 1. detsember kell 18,  ettekandjaks määrata siinkõneleja ja suunata eelnõu 583 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 9. detsembril ettepanekuga eelnõu teine lugemine lõpetada. Juhul kui eelnõu teine lugemine 9. detsembril lõpetatakse, siis on ettepanek suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele kolmapäeval, 16. detsembril ettepanekuga seaduseelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Küsimusi teile ei ole. Tänan, lugupeetud ettekandja! Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 583 esimene lugemine on lõpetatud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 1. detsember kell 18. Tänan ministrit eelnõude tutvustamise eest!
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 11.59.