Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud valitsusliikmed! Alustame tänast, 11. novembri infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks on registreerunud 38 Riigikogu liiget, infotunnist puudub 63 rahvasaadikut.
Tänases infotunnis osalevad majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning rahandusminister Jürgen Ligi. Eiki Nestor, palun!

Austatud juhataja! Mul on protseduuriline küsimus!

Palun!

Võite seda võtta ka kui protesti. Riigikogu juhatusel on voli koostada järjestus, kes millal küsida saab, ja ma olen väga tänulik, et ka mul võimaldatakse täna küsida. Aga me oleme juhatuse peale tõsiselt pahased, kui üks ja sama Riigikogu liige on igas infotunnis küsimuste esitamise järjekorras viimane. See tähendab, et ta ei saagi oma küsimust esitada. Nii on olnud juba mitu korda, seega on see järjepidev tegevus. Mul on suur palve, et juhatus seda muudaks. Aitäh!

Tänan selle märkuse eest, juhatus proovib seda järgmisel korral järjekorda koostades arvestada. Aitäh, kolleeg Nestor! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.

Võime asuda tänase infotunni juurde. Esimeseks küsimuseks saab sõna Kadri Simson. Küsimus esitatakse valitsusliikmele Jürgen Ligile ja selle teema on riigieelarve. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud rahandusminister! 2010. aasta riigieelarvet tutvustades olete te maininud, et eelarve tegemise käigus võeti aluseks optimistlikum prognoos. Samas eile tuli teie erakonnakaaslane, rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas välja infoga, et sellessamas eelarves, mille valitsus on Riigikokku toonud, on vaja teha veel 400 miljoni mahus kärpeid. Ma palun teil, kes te selle optimistlikuma prognoosi valisite, anda Riigikogule ülevaade, milliseid maksutulusid te prognoosite 2010. aastal laekuvat enam kui tänavu ning millises mahus ja mis ettevõtetest konkreetselt on valitsus plaaninud välja võtta dividende ehk varalt saadavaid tulusid?

Ma pean nüüd vastama Taavi Rõivase eest millegi kohta, mida ma ei ole kuulnud. Mina kuulsin täna, et ta rääkinud Tallinna eelarvet silmas pidades umbes sellisest kärpesummast. Ma ei julge hinnata, kas see on täpne. Küll aga olen Taaviga eelarve teemal kogu aeg suhelnud ja me oleme mõlemad arvamusel, et 2010. aastaks oleks vaja tugevusvaru: me ei tohiks kõikuda seal 3% piiri peal. Toda tugevusvaru on vaja seda enam, et Euroopa Komisjon, kellega ma muide ka eile suhtlesin sel teemal, on meie prognoosi järgmiseks aastaks kirjutanud 3,2%, mis on napilt üle lubatu. Kindlasti on tegu nii väikese erinevusega 3%-st, et see ei tohiks olla midagi otsustavat. Aga tähtis on jätta mulje, et Eesti on jätkusuutlik. Jätkusuutlikkust on kindlasti vaja! See ei tähenda tingimata kärpeid järgmise aasta eelarves, aga see peaks tähendama tõestamist, et me oleme jätkusuutlikud, et me teeme mingisuguseid reforme, hakaku need mõjuma kas või aastal 2011. Tähtis on teada, et me neid teeme. On muidugi ka võimalus, et me leiame kokkuleppe otseseks kokkuhoiuks ka juba järgmisel aastal. See oleks muidugi väga kena, kui me sellega hakkame saaksime. Meile on pandud südamele, et meie jätkusuutlikkuse ja stabiilsuse tõestamine on praegu tähtis. Ei tohi lasta käest võimalust, mille me oleme endale kätte võidelnud.

Kadri Simson, esimene täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud minister! Ma juhin tähelepanu, et te ei vastanud poole sõnagagi minu küsimusele, mis puudutas konkreetselt maksutulusid ja dividendide väljavõtmist. Samas kohtusite nii teie kui ka meie rahanduskomisjon 23. oktoobril IMF-i delegatsiooniga, kes, kasutades teie sõnu, soovitas ka tagada Eesti eelarvele tugevusvaru. IMF käis välja mitu konkreetset ettepanekut. Näiteks arvati, et Euroopa mõistes on meie vanemapalga ülempiir liiga kõrge ja et meil on ruumi nii käibemaksu, aktsiiside kui ettevõtte tulumaksu osas. Automaks ja kinnisvara maksustamine on meil väiksem kui mujal Euroopas. Õnneks oleme olukorras, kus Eesti valitsus ei pea IMF-i juhtnööre täitma. Aga kas mõnda neist maksutõusudest on valitsuses ka arutatud? Praegu kajastub eelarves vaid alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõus?

Kui te soovite vastust dividendide kohta, siis ei ole ju saladus, et suurimad dividendiallikad on järgmine aasta Eesti Energia ja Tallinna Sadam. Mis aga IMF-i puutub, siis nende soovitused on suhteliselt rutiinsed.
Meie uusi makse ei planeeri, seda ma võin kinnitada. Maksutõuse ei tule, kui vähegi saab. Makse me püüame mitte tõsta. IMF-i soovitustes oli esimesel kohal maksusoodustuste arvu vähendamine. Ma arvan, et selles vallas on väga mõistlik tõesti samme astuda. Võin ka öelda, et esimesena peaksime sujuvalt loobuma eluasemelaenu intresside maksusoodustusest, mis oli meie kinnisvarabuumi põhilisi psühholoogilisi mootoreid. Samuti peaksime näiteks tulumaksuseaduses taastama kinnisvaraspekulatsioonide maksustamise. Praegu on hoopis teise seaduse mõjul kadunud piirang, et inimene peab elukohta teatud aeg omama, enne kui ta saab selle maksuvabalt edasi müüa. Praegu on niimoodi, et inimesel on õigus omada kümmet elukohta ja kas või kümmet kortermaja ja neid müüa, osta, vahetada ilma riigile panust andmata. See on üks kinnisvarabuumi mootor. Ma räägiksin hea meelega ka mõnest käibemaksuvabastusest, aga kuna raha nendest muudatustest, mida tõesti oleks vaja teha, palju tulemas ei ole, siis ma kahtlen, kas valitsus nendega tegeleb.
Aga jah, IMF-i soovitused on rutiinsed. Need on tegelikult väga mõistlikud, aga uute maksudega me praegu ei tegele ja maksumäärade tõstmisega ka mitte.

Kadri Simson, teine täpsustav küsimus, palun!

Lugupeetud rahandusminister! Küllap te olete minuga nõus, et kõige enam muret tekitav maksulaekumine on sotsiaalmaksu laekumine. Seni, kuni jätkub tööpuuduse kasv – ligikaudu 2500 uut töötut iga nädal – ja uusi töökohti ei teki, ei hakka ka sotsiaalmaksu rohkem laekuma. Kõige tugevamini lööb see kahtlemata haigekassat. Siit opositsiooni pingireast ehk Keskerakonna fraktsioonist on algatatud seaduseelnõu, mis lubaks haigekassal headel aegadel kogutud jaotamata kasumit suuremal määral kasutusele võtta. Neil on seda varutud 2,5 miljardit krooni. Maksude laekumine on märksa tugevamalt kahanenud, kui on täna lubatud kasumit kasutusele võtta. Ma tean, et sotsiaalministri kinnitusel ei ole midagi teha ja et rahandusminister ei luba sellest piirist üle minna. Aga kas te vähemalt olete oma kolleegiga maha istunud ja arutanud seda, et püüdluses saavutada riigieelarves tasakaal ei tohiks kannatanuks jääda Eesti Haigekassa ja kogu ravimite ja tervishoiusüsteem?

Muidugi me oleme seda arutanud. Kindel on, et lubame reservi maksimaalselt kasutusele võtta, aga praeguses olukorras võib prognoosida, et tuleb teha ka lisaotsus ja natukene siiski läheb sellest üle. Me ei saa tõepoolest lõputult tervishoidu vaos hoida. Samas ma kindlasti ei ühine nende ebaeetiliste, väga räigete avaldustega, mis haigekassa ja meditsiini rahastamise teemal on teinud huvigrupp ise, õigemini üks organiseeritud killuke temast. See on küll asi, mis pigem minu arvates rahakotiraudu sulgeb. Need on täiesti proportsioonist väljas rahanõudmised oludes, kus tegelikult meedikute palgad on kasvanud kiiremini kui üldine taust.
Loomulikult on tervishoiu rahastamine meie rängimaid probleeme. Sotsiaalmaks on tõepoolest üks suur murekoht. Aga kui te enne rääkisite positiivsest stsenaariumist, siis tegelikult me praegu vaidleme valitsuses päris ägedalt selle üle. Mina ikkagi püüan tõestada, et positiivne stsenaarium maksulaekumiste koha pealt tuleb täis. Kui negatiivsem mõju makronäitajatest võib tulla, siis maksude kogumine on nii palju parem, et me oleme piiri peal. Aasta lõpp kipub minema alla piiri. Selline on olukord. Maksulaekumised ei ole eelarve tasakaalu koha pealt kõik. On täiesti võimalik, et me saame makse mitmel põhjusel paremini, kui majanduse olukord on. Ja selle taga, ma väidan, on ikkagi aktiivne tegevus ja töö, see ei ole lihtsalt juhus.

Aitäh! Austades kõiki neid Riigikogu liikmeid, kes on tänaseks infotunniks oma küsimuse kirjalikult registreerinud, annan võimaluse esitada selle teema raames viis kohapeal registreeritud küsimust. Esimeseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus. Palun!

Austatud minister! Te tõite täna välja niisuguse uue kategooria nagu tugevusvaru järgmise aasta eelarve suhtes ja ütlesite, et seda tehakse käibemaksuerisuste kaotamise abil. Ehk seletate laiemalt, milliste käibemaksuerisuste kaotamist te silmas peate? Meil kehtivad erisused raamatute ja töövihikute, ravimite osas, perioodika osas. Kas ka nende käibemaks võib tõusta? Ja teiseks, kui me vaatame, et mujal Euroopas kriisiolukorras makse vähendatakse, näiteks Soome vähendas hiljuti toiduainete käibemaksu, kas ka meie ei võiks seda teha?

Te võite seda stenogrammist kontrollida, et ma ütlesin tegelikult vastupidi: me pigem käibemaksuerisusi oluliselt ei puuduta. Ja päris kindlasti ei muuda me ravimite käibemaksu. Aga kui rääkida nendest erisustest, siis üks küüniline erisus on ajakirjanduse käibemaksusoodustus. Sellel ei ole sisulist põhjendust, miks on ajakirjandus eelise saanud. Aga põhjendus on praktiline: ajakirjandus on ilmselt nii tugev jõud, et poliitikud ei ole nõus seda määra muutma. Tegelikult ei ole põhjust, miks mähkmete eest peab maksma täismaksu ja ajakirjanduse eest ei pea. See on ebaloomulik ja see on meie kui ametikaaslaste häbi.
Kuid teil oli veel üks küsimus. Mis see oli? Toidu käibemaks. Ma julgen väita, et see erisus on üks, mille  pärast Soome peab punastama. See oli ebamõistlik erisus, kuna Soome rahvas ei kannata alatoitluse all, Soomes ei ole nälga, et peaks vägisi toiduainete hinda alla viima. Sellel ei ole ka pikaajalist mõju toidu hinnale, nii et vale samm. Seda  tõestab seegi, et Soome tegelikult praegu arutab käibemaksu üldist tõstmist kõigil kaupadel, sealhulgas ka sotsiaalselt veel tundlikumatel kaupadel, kui on tavaline toit, mis teatavasti Soomes ei ole mingisugune puuduv hüve. Ja sel teemal, ma julgen öelda, on minul ja Soome rahandusministril väga ühesugune seisukoht. Tema arvates Soome peaks alandama tulumaksu, eelkõige ettevõtjatel, ja samas tõstma käibemaksu.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud minister! Minu teada on teie koalitsioonipartner Isamaa ja Res Publica Liidust esitanud järgmise aasta eelarve muudatused. Lõpetada tuleks esimesele lapsele lapsetoetuse maksmine. Kuidas teie rahandusministrina seda kommenteerite? Kas te olete niisuguse lahendusega nõus?

Ma olen hämmastunud! Mind ei ole sellest informeeritud, te vist teate paremini! Uurin järele ja olen ilmselt väga pahane. Kuidas tohib lastelt toetust ära võtta?! Ma arvan, et ei võeta ka.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea minister! Nii IMF kui paljud teised analüütikud pakuvad, et meie järgmise aasta eelarve ikkagi ületab selle 3% piiri. Küll natukene, mõnesaja miljoniga. Kas valitsusel on konkreetne plaan, kuidas suurendada tulusid, või on olemas kärbete kava juhuks, kui on vaja need mõnisada miljonit, et tasakaal saavutada? Kas on nimekirjad, et teeme seda, seda, seda? On see ministeeriumil olemas ja kui on, siis kas olete seda tutvustanud valitsusele või räägite meile, milline plaan teil on?

Ma ei saa praegu nimetada ühtegi meedet läbiräägituks ja sellepärast ei hakkaks midagi konkreetselt loetlema. Neid samme väga palju ees ei ole. Pigem on meil vaja teha asju, millel on pikemaajalisem mõju kui 2010 ja ma loodan, et valitsus nendes ka kokku lepib. Ülipika mõjuga ettevõtmised on näiteks pensioniea tõstmise ja eripensionide teema, mida on hädavajalik korrigeerida, aga mis ei aita kuidagi üle elada  2010. aastat.
Nagu ma ütlesin, 0,2% on vea piires erinevus. Ei saa väita, et prognoos on kokkuvõttes nii täpne. Prognoosid eksivad ikkagi rohkem kui 0,2% ja väga leili meil ei maksa selle peale minna, aga tähelepanelikud peame samas küll olema. Peamurdmine valitsuses toimubki. Selline see olukord laias laastus on.
Nagu ma juba enne ütlesin, meie Taavi Rõivasega arvame, et seda tugevusvaru võiks juurde tekitada vaatamata sellele, et Maastrichti eurokriteeriumides endis on must valgel kirjas tugevusvaru punkt, mis ütleb, et 3% lähedane defitsiit on erakorraliste asjaolude korral aktsepteeritav. Aga loomulikult ei arvesta me oma põhistsenaariumis erakorraliste asjaolude punktiga. Ma lihtsalt kommenteerin, et täpsed prognoosid 2010. aasta kohta – selliseid asju ei ole. Komakohad neis on jälgimist väärt, aga liiga närvi minna nende pärast ei maksa. Küsimus on ju pikaajalises probleemis. Me ei saa defitsiiti kannatada, me peame ülejääki jõudma. Ja me tegelikult töötamegi selle nimel, et jõuda võimalikult ruttu ülejääki.

Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud minister! Kui ma vaatan praegu statistikat, siis see räägib natuke teist keelt, kui räägite teie. Statistika ütleb, et jaemüük vähenes septembris 17%, see on väiksem kui aasta tagasi. Tööstustoodang on kukkunud 30% jne, jne. Õigustatult võiks küsida: ega Eestil ole ju veel jalad põhjas? Tahaksin juhtida teie tähelepanu sellele, et ka Rosenberg IMF-ist väitis, et lähiaastatel eelarvetulud ei kasva. Ta soovitab väga tõsiselt mõelda maksureformidele, mille mõju ulatub aastani 2011, 2012 ja 2013. Ettevõtted peavad suutma oma tulevikku prognoosida ja seepärast ma küsin teie käest: mis maksutõusud need siis ikkagi võivad olla? Kas te räägite ettevõtte tulumaksust? Kas te räägite üksikisiku tulumaksu tõusust? Kas te räägite keskkonnamaksudest või automaksust? Millised konkreetsed maksud need on?

Nagu ma ütlesin, valitsus ei prognoosi maksutõuse. Mis puutub maksumääradesse, siis valitsus ei planeeri neid. Nii et ei ole mõtet nõuda veel kord selle ülekordamist. Olen seda juba rääkinud ega pea vajalikuks üle korrata. Ja kui IMF on meie lähituleviku suhtes kaunis pessimistlik, siis Euroopa Liit ja Euroopa Komisjon, kes tegi viimase prognoosi, paigutavad meid samas 2011. aastal kõige kiiremini kasvavate majanduste hulka Euroopas. Mina nii entusiastlik ei ole. Aga üle 4% kasv või siis see, mida pakub järgmiseks aastaks Eesti Pank – s.o kasv üle 1% –,  oleks ju väga tore! See aitaks meil kindlasti olla eelarvepoliitikas tublim ja selle katte all saaks ka mõne struktuurireformi valutumalt läbi viia.

Nüüd selle teema raames viimane kohapeal registreeritud küsimus. Kolleeg Mark Soosaar, palun!

Hea rahandusminister! Minu küsimus baseerub eilsel Vabariigi Valitsuse teatel, et on otsustatud Suur-Pakril asuvad maad müüa Eesti Energiale ja täita saadud rahaga järgmise aasta eelarve auke. Kas Vabariigi Valitsuses on teada, et Suur-Pakri maade endised omanikud loobusid oma maade õigusjärgsest tagasisaamisest, jättes need riigile ühel tingimusel: see tingimus oli, et sellel saarel säilitatakse nende eluala mälestuspargina? Kui sinna rajatakse tuumaelektrijaam, siis on seda kokkulepet rikutud ja see võib kaasa tuua Eesti maine väga tugeva halvenemise rahvusvahelisel areenil. Kas te ise saate aru, mis juhtub, kui Eesti riik oma lubadusi ei täida? Kuidas sellega on: kas need pool miljardit, mis on loodetud müügist saada, on mõeldud tõesti eelarveaukude lappimiseks?

Ma julgen kinnitada, et teie väide on ebatäpne. Kõigepealt: Eesti Energia tõepoolest reserveerib praegu endale maid energeetikaprojektide tarbeks, mille hulgas ei ole tuumajaam välistatud. Niisuguseid maid saab reserveerida ikkagi kohtades, kus inimesi ei ole. Neid ei saa reserveerida Tallinna linnas ja muudes asulates, vaid ikkagi asulatest väljas. Kõigi nende puhul võib hakata rääkima, et küll loodus kannatab, küll õigusjärgsed omanikud kannatavad. Igal juhul on energeetikaobjektide rajamisse sisse kirjutatud konflikt kohaliku keskkonna ja eluga. Hea on, et Pakril, mida ka reserveeritakse, ei ela inimesi. See on väga oluline.
Samas ma usun, et kõik teie nimetatud paigad jäävad puutumatuna alles. Võimalik tuumajaam ei ole katastroof, mis kõik ära hävitab. Me mõlemad mäletame, et kunagi oli ala, millest jutt käib, pommitamise polügoon. Kogu see nn puutumatu ala sai pidevalt pommitabamusi ja mida üks tuumajaam, mis on tänapäeval suhteliselt kompaktne ja viisakas ehitis, võiks seal üldse ohustada? Samas ei ole ju otsust, et tuumajaam Eestis üldse tuleb, tehtud. Seda ei ole tegelikult detailselt arutatud. Eelarve täitmise seisukohalt ei ole see konkreetne objekt midagi kuigi määravat, aga mingi tugevusvaru ta oleks. Eesti Energial aga on kaval omandada maid praegu, seega enne, kui konkreetsed otsused tulevad. Pärast võib need vajaduse korral maha müüa.

Tänan! Kolleegid, lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Jätkame enam-vähem sama teemaga. Küsija on Eiki Nestor, küsimusele vastab rahandusminister Jürgen Ligi, teema 2010. aasta riigieelarve. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Tore oli kuulata meie rahandusministri soovitusi Soome riigile, veel toredam oleks kuulata soovitusi Läti riigile. Aga kuna tegemist on Eesti parlamendiga, siis ma küsin Eesti kohta. Küllap rahandusminister teadis ka enne eelarve üleandmist, et eelarvepositsiooni oleks vaja parandada, luua tugevusvaru, nagu seda nimetatakse. Olen sellega nõus. Aga mis siis kavas on? Millised maksumuudatused veel novembri- ja detsembrikuu jooksul Riigikogu laudadele sinu või valitsuskoalitsiooni ettepanekul tulevad, et tulubaasi suurendada? Kas maksumuudatused tulevad?

Me võime rääkida soovitustest Läti riigile. Eile ma andsin neid päris mitu, meil oli väga avameelne jutuajamine rahandusministrite vahel ja niisugused soovitused on meie kohtumistel täiesti tavaline asi. Peale selle tulevad näiteks reedel Läti ametnikud tutvuma meie eelarveprotsessiga ja ma arvan, et neil on, mida õppida. Siin pole midagi häbeneda, me suhtleme väga avatult. Soome kohta ma soovitusi ei andnud, ma tutvustasin lihtsalt nende rahandusministri vaateid, mis minu omadega kokku langevad. Toidu käibemaksu alandamine ei ole meie kummagi vaade ja seda ma julgen ka välja öelda. Ma ei taha soomlasi õpetada, aga julgen öelda, et me kumbki ei pea seda õigeks sammuks. Võib-olla ma eksin, küsige avalikult järele.
Maksumuudatustest on täna natuke juba räägitud. 2010. aasta kontekstis ei ole midagi väga suurt plaanitud. Mina ikkagi mõtleksin asjadele, mis hakkavad pikemaajaliselt mõjuma, sest meil on pikaajaline probleem. Defitsiit ei tohi mingil juhul kumuleeruda. Seepärast tahaksin küll minna valitsusse mõne maksumuudatuse eelnõuga, mõne maksusoodustuste muutmise eelnõuga. Ma väga loodan, et mind toetatakse, et me oleme kriisist kogemusi omandanud ja õppinud. Tegu ei ole muudatustega, mis sotsiaalselt väga haiget teevad. Sotsiaalselt haiget tegevaid muudatusi ei ole küll kavas.

Eiki Nestor, esimene täpsustav küsimus, palun!

Ega keegi ei saagi keelata ministril ettepanekutega valitsusse minna. Millised need muudatused siis võiksid tulla?

Sai mainitud eluasemelaenu intresse. See ei mõju 2010. aasta kontekstis, aga ma väga loodan, et me saame siin kokkuleppele. See on täpselt see, kui rääkida kinnisvaramaksust, eks ole. Kinnisvarabuumi üks õppetund peaks olema, et ei ole mõtet sellele käibele veel peale maksta, seda tagant kütta. Pigem vaadata, kuidas on võimalik tulevast buumi ohjata. Eluasemelaenu intresside osas ei õnnestunud seda mõni aasta tagasi teha, selles ei lepitud kokku. Mina arvan, et praegu võiks selles kokku leppida. Anda selleks sujuv graafik ja öelda ette, et uued laenud ei saa seda õigust ja vanad laenud kaotavad selle õiguse aja jooksul. See on umbes nagu pensioniea tõstmine pika etteteatamisega. Sedagi ei tohiks päevapealt teha, seda võiks teada mõni kuu ette, et inimesed, kellel on protsess pooleli, saaksid selle lõpuni viia ja samas ei juhtuks nendega, kel juba laen on, midagi väga järsult.
Ma nimetasin juba ka seda – siin ma ei ole väga suurt üksmeelt leidnud, aga vahest mingi variant siiski tuleb –, et ei tohiks olla mingi kõrvalseaduse tõttu kinnisvaraspekulatsioonide maksuvabastust, nagu praegu on juhtunud. Et osta maju kokku, müü ja vaheta, palju tahad, riik sellelt maksu ei saa. See ei ole normaalne. Peab taastama kunagise korra, et sul on teatud aeg kodu vaja – ikkagi on mõeldud kodu –, ja võid ka kinnisvara omada, et teda müüa. Aga sa ei saa neid operatsioone väga sageli teha. Vastasel juhul kvalifitseeritakse see äritegevuseks ja seda käsitatakse nagu tavalist äritegevust. See hoiaks tulevast buumi natuke vaos.

Eiki Nestor, teine täpsustav küsimus, palun!

Kevadel, kui lisaeelarvet tehti, oli sinu staaž ministrina veel suhteliselt lühike. Siis olime me sellise olukorra ees, kus Riigikogust tulid muudatusettepanekud erinevate aktsiiside tõstmiseks, käibemaksu tõstmiseks ja keskkonnatasude tõstmiseks. Sina kui minister ütlesid siis rahanduskomisjonis, et sulle need ettepanekud eriti ei meeldi, aga mis sul üle jääb, sa pead nendega nõustuma. Kas meil nüüd 2010. aasta eelarve menetlemise käigus ei teki samasugune olukord? Kas sa ei näe survet käibemaksu veel tõsta, nii et sa pead ministrina ütlema, et see sulle ei meeldi, aga sa jääd nõusse? Kas sellist kava ei ole?

Mina sellist hoiakut valitsuses ei tunneta. Ja ma ei kõhkle, kui on vaja käibemaksu tõstmisest rääkida. Ma olen kolleege hoiatanud, et kui asi kisub käest, siis me peame käibemaksumäära poole vaatama. Aga see ei ole plaan, see ei ole isegi mitte kavandatud ettepanek ja ma arvan, et 2010. aastal käibemaksumäär ei muutu. Aga kordan: minu arust see ei muutu ja minu arust ei pea seda ettepanekut isegi jutuks võtma.
Kui natuke jälle minevikku vaadata, siis kevadel oli olukord teine. Siis me olime väga kramplikult igasuguste maksutõusude vastu ja arvasime, et viimase hetkeni tuleb kriisi ajal vältida maksutõuse. Me tegime selle aga ära ja minu arust me tegime selle üsna koos ära, kui olime asja arutanud. Muud üle ei jäänud. Kriisi kogemused ütlevad, et näiteid selle kohta, et keegi tõstab tulumaksu, ei ole. Läti nüüd ilmselt selles kokku lepib, aga enamasti vaadatakse tarbimismaksude poole, mis on tõusnud nii Euroopas kui mujal maailmas. Tarbimismaksud on tõusnud ja kriisi ajal, kui eelarve seis on valus, on need süütud koormad.

Kolleegid, kuna me seda teemat käsitlesime ka eelmise küsimuse raames, siis nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Marika Tuus, palun!

Austatud minister! Te ütlesite, et Soome peaks punastama, et alandas toiduainete käibemaksu. Kas teie meelest peaksid kõik Euroopa maad peale Eesti ja Taani punastama – nemad ainsana pole seda teinud? Mis puutub Soomesse, siis võimalikest maksutõusudest räägitakse ikkagi peale majanduskriisi. Praegu, kriisi ajal, neid alandatakse. Aga nüüd üks küsimus tervishoiust. Kui siiani oli haige hooldusravi esimene kuu tasuta, siis järgmisest aastast hakkab see olema 3000 krooni kuus ehk 101 krooni päevas. Kas te olete minuga nõus, et kuna seda ravi vajavad rohkem vanemad inimesed, siis sisuliselt on tegemist pensionäridele ravikindlustusmaksu kehtestamisega?

Ma ei saanud küsimusest vist hästi aru. Aga kõigepealt see punastamise teema. Ärge sellest sõnast nii kinni võtke. Ma ütlen veel kord, et toiduainete käibemaksu alandamine, mis mõni aeg tagasi tehti, ei vasta poliitikale, mida praegune Soome rahandusminister õigeks peab ja mida ta propageerib. Ma tean, et täna ta peab riigi maksupoliitikast ühe kõne – me jälgime tähelepanelikult üksteise samme. Julgen väita, et tema jälgib ka Eestit ja on sel teemal meile küsimusi esitanud. Me mõtleme ühes suunas.
Aga sellest pensionäride ravikindlustusmaksust ma küll aru ei saanud. See oli nii pikk jutt, ma väsisin ära ja hakkasin mõtlema, kus ma nüüd Soome ministrit jälle võisin riivata. Ent kinnitan, et sellist plaani nagu pensionäridele ravikindlustusmaksu kehtestamine meil pole. Me ei pea seda õigeks.

Jaak Aab, palun!

Hea minister! Ühes eelmistest vastustest te ütlesite, et sotsiaalmaksu laekumisega on tõesti probleeme ja et võib juhtuda, et haigekassa eelarvet tuleb järgmisel aastal võrreldes praegu eelnõus välja pakutuga veelgi vähendada. Te rõhutasite, et tuleb otsida lahendust. Kui suur võiks sotsiaalmaksu väiksem laekumine võrreldes esialgse prognoosiga järgmisel aastal olla ja milline on selle kate? Kas tuleb veelgi kulusid kärpida või peab Rahandusministeerium võimalikuks näiteks jaotamata kasumi enamat kasutuselevõtmist?

Ma keeldun kasutamast haigekassa puhul sõna "kasum", seal ei ole kasumiga tegemist. See on maksumaksja raha, selle hulk on piiratud, selle hulk väheneb ja vastavalt tuleb ka kulusid kokku hoida kõigil, kes maksumaksjalt raha saavad. Meditsiinis on see loomulikult valusam. Kui vaadata valitsevaid trende, siis meditsiini osakaal SKT-s on kasvanud, nii et meditsiin on vähem kärpinud. Meditsiinisüsteemi palgad on püsinud paremini kui mujal valdkondades. Kui 2010. aasta eelarvet hinnata, siis see jääb meditsiinis 2008. aasta tasemele. See on väga hea tulemus, ausõna! Mõelge natukene. Haigekassalt on kohustusi ära võetud ja võrreldavad kulud on seal tasemel. Muidugi me võime alati silma teha üksikutele huvigruppidele ja jääbki mulje, et kaitseme kõik ükshaaval ära ja siis elame kõik koos õnnelikult. Tegelikult ei ole nii. Tegelikult peame alati, kui on tegu maksumaksja raha kulutamisega, silmas pidama üldpilti. Ja üldpilt on kõvasti halvenenud ning kõik, kes ei saa kompensatsiooni välisvahendite näol, peavad kokku tõmbama. Need, kes elavad ainult maksuraha arvel, tõmbavad kõvasti kokku. Kuigi jah, ka meditsiini on suunatud välisvahendeid.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Selle aasta eelmiste eelarvete arutelu käigus tekkis küsimus, et Riigikogu küll kinnitab eelarve, aga ikka on ette nähtud kas summa summarum või mingi protsendi ulatuses või valdkondlikult ressursside kasutamise külmutamine. Eelarvete kaitsjad ütlesid, et ei, see ei ole ette nähtud. Praktika näitas aga, et on küll. Muidugi on olukord raske, aga ikkagi! Siit minu küsimus: kas tuleva aasta eelarves on ka ette nähtud eraldatud ressursside külmutamine või on see ainult tänavune raske olukorra praktika?

Kas te pidasite ressursside külmutamise all silmas kulude külmutamist? Ressursid on külmutanud majandus ise. Minu arust nii drastilisi meetodeid praeguse poliitilise ja riigivalitsemise kultuuri juures vaja ei lähe. Üldiselt töötavad ministeeriumid väga suures arusaamises ja solidaarsuses, kuigi väikest kavaldamist võib ette tulla, et äkki võetakse raha ära. Aga me oleme kokku leppinud, et hoiame sellised juhtumid ära ja kokkuhoid toimub ühiselt. Keegi ei larista ja raha laristamiseks ongi vähe jäänud – polegi teist õieti, kõik on hädapärane raha! Ma ei arva, et juhtub midagi nii drastilist, et peaksime välkkiirelt reageerima. See seis, kus välkkiire reageerimine kahetsusväärselt ära jäi, oli 2008. aasta kevad. Vaat siis oli küll hetk, kui me vaidlesime omavahel, aga ei jõudnud kokkuleppele. Tuleks külmutada, oli meie arvamus, aga valitsus kokkuvõttes astus pikema sammu ja sellega sai eelarve natuke räsitud, tuleb tunnistada.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud minister! Kogu aeg on olnud teada, et eurole üleminekuks on vaja täita too 3% kriteerium. Aga kas on veel teisigi tingimusi? Kui me täidame selle kriteeriumi ja meie näitaja oleks, ütleme, 2,8 või 2,9%, aga ehk ikkagi selgub, et me ei saa üle minna. Kas on mingi tõenäosus, et nii võib juhtuda?

See võimalus on alati. Tuleb arvestada, et 27 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas, kellest ainult osa on eurotsoonis, on ka neid, kes ei suhtu eurotsooni laienemisse entusiastlikult. Kriteeriumid ise on ühelt poolt justkui väga konkreetsed, aga niipea, kui läheb jutt jätkusuutlikkusele, siis on vaidluskohti küll ja kokkuvõttes langetavad need riigid otsuse ikkagi oma hoiakute järgi. Ma arvan, et üldine hoiak Eesti liitumise suhtes on hästi positiivne. Me oleme üldises kontekstis oma finantsdistsipliiniga lihtsalt nii palju paremad olnud, et seda arvestamata jätta on, ma usun, südametunnistustele raske. See puudutas jätkusuutlikkust.
Aga üks kriteerium on veel, see on võlakirja intressi kriteerium, mille osas meil vaste puudub. Aga kõik ametlikud dokumendid kinnitavad, et see kriteerium takistuseks ei saa. Meil ei ole kümneaastast riigi võlakirja, mille intressi millegagi võrrelda. Ja lisakinnitus sellele, et teiste riikide hoiak ei tohiks muutuda, on see, et Eestil pole ka pikaajalist võlga. Meil on võlakoorem nii väike, et see ei mõjuta meid nii nagu teisi riike. Võin öelda, et kui euroliit tervikuna täidab selle ambitsiooni, et pool protsenti aastas parandatakse ainult eelarvepositsiooni – see on praegune kokkulepe –, siis see tähendab aastaks 2020 Euroopa Liidus keskmiselt võlakoormat 100% SKT-st. See on tõeline õudus, kui kujutleda seda Eesti oludesse: suure osa eelarvest maksaks me intressideks ja laenu teenindamiseks. See on väga kole olukord!

Aitäh! Lõpetan selle teema käsitlemise!

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning teema on tööhõivepoliitika. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mitmed majandusanalüütikud on prognoosinud lisaks SKT selle aasta miinusele SKT langust ka järgmisel aastal. Samuti on muret tekitav see, et ca 100 000 inimest on juba praegu töötud ja järgmisel aastal võib neile hulgaliselt lisa tulla. Samas arvavad mõned analüütikud, et kriis on läbi, aga nn kausi põhjas kulub veel aega küll. Minu küsimus on: millise hinnangu teie majandusministrina annate, millised on võimalused majanduse stabiliseerimiseks?

Aitäh! Mul majandusministrina ei ole mingit eraldi hinnangut, me saame ikkagi tugineda nendele analüüsidele, mida kõige usaldusväärsemad analüütikud on teinud. Kindlasti on valitsuse jaoks oluline, niipalju kui valitsus suudab majanduses toimuvat protsessi prognoosida, Rahandusministeeriumi nägemus. Teil on ju eelarve kaante vahel olemas. Euroopa Komisjoni viimane sügisprognoos oli majanduskasvu numbrite osas üle ootuste positiivne, eriti 2011. aasta puhul, ennustati lausa 4%-list kasvu. Teie küsimuse teema oli tööpoliitika. Me peame arvestama seda, et mõjud tööturule on teatud nihkega, nagu me oleme näinud. Kui majanduskriis algas, siis töökohad hakkasid kaduma hiljem. Täpselt samamoodi, kui meie majanduskasv taastub, mis toimub loodetavasti stabiilselt ja pikaajaliselt, siis me hakkame järk-järgult nägema muutusi tööturul. Täna ei saa siin lubada, et see n-ö üldine töökohtade saldo oleks positiivne, võrreldes uute töökohtade loomist ja vanade kohtade ärakadumist. Samas me võime vaadata ka Eesti statistikat. Kuigi siit ei maksa teha mingeid järeldusi, me ikkagi näeme, et kuude kaupa tuleb juurde rohkem pakutavaid töökohti võrreldes eelnevate kuudega. Nii et on teatud positiivseid nihkeid näha ka tööturul, aga ma arvan, et need võtavad palju rohkem aega. Kui palju nad täpselt aega võtavad, see sõltub sellest, kuidas meie majandus kasvule läheb, kui kiiresti stabiliseerumine toimub. Ma julgen öelda isikliku arvamuse, see on hästi subjektiivne arvamus, ma ei ütle numbreid. On selgelt märgata nii Eesti ettevõtjate kui ka välisettevõtjate huvi Eestisse investeerida. Investeerimised tähendavad töökohti. See huvi on tunduvalt suurem, ma näen seda iga kuu paljude selliste indikaatorite põhjal, mille pealt ei saa kindlasti teha analüütilisi järeldusi.

Mai Treial, esimene täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Vabu töökohti on juurde tulnud, aga on tulnud juurde ka töötuid, seega on töökohtade juurdetuleku protsent jäänud muidugi väga väikeseks. Muret tekitav on see, et väga paljudest töötutest saavad pikaajalised töötud. Aga ma küsin konkreetselt: kas te saate öelda rahalises väljenduses või kuidagi teisiti väga täpselt, kuidas on rakendunud ettevõtluse tugipaketi meetmed, kuidas suurendatakse Eesti majanduse ekspordivõimekust ning välisinvesteeringuid?

Aitäh! Need arvud on kõik avalikult olemas. Kui te peate silmas ettevõtluse tugipaketti, siis nii KredExi kui ka majandusministeeriumi koduleheküljelt te need arvud leiate. Me peame arvet ka töökohtade üle. Igal sellisel sammul on ühel või teisel moel reaalne mõju töökohtadele. Kas või sel viisil, et töökohad lihtsalt säilivad, me peame tegelema ka olemasolevate töökohtade säilitamisega. Eksporttoodangu osas näeme me teatud stabiliseerumist. See statistika on kvartalite kaupa. Välisinvesteeringute osas näeme me pigem kasvu, aga praegu ei ole mõtet rääkida, mis on homme või järgmisel nädalal, me peame vaatama vähemalt kolm kuud, tegelikult kolm aastat ette, selles perspektiivis. See, mida me täna teeme, avaldab mõju kolme kuu, kuue kuu pärast, umbes sellises ajalises nihkes mõjutab iga samm. Kui täna teeb ettevõte investeerimisotsuse ja oletame, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus toetab seda projekti, siis töökohtadele avaldab see mõju alles kolme, võib-olla kuue kuu pärast.

Aitäh! Kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus.

Aitäh! Lugupeetud minister! Te vastate sellele küsimusele nii ümmarguselt. Ma arvan, et sellisel suure tööpuuduse perioodil peaksid teil olema kogu aeg käepärast arvud selle kohta, kui palju näiteks ka kolme kuu pärast on töökohti juurde tulemas ja kui palju me praegu saame inimesi aidata, kui palju me oleme kulutanud selleks vahendeid. Alles me olime hädas sellega, et me ei suuda ära kasutada kogu seda raha, mida Euroopa Liidu eri fondide kaudu meile pakutakse. Pigem oleksin ma oodanud täpsemat vastust. Võib-olla te järgmisele küsimusele vastate täpsemalt. Kas teil on siis ikkagi olemas selline retsept, kuidas neid majanduslanguse mõjusid inimeste jaoks pehmendada?

Aitäh! Ootamatu süüdistus, et ma vastan ümmarguselt. Te ise küsite ülimalt ümmarguselt. Ma võin anda ülikonkreetseid vastuseid, võib-olla teeb see näiteks teie elu lihtsamaks. Valitsus lõi Ida-Viru tööstuspargi, me tegime selle otsuse võib-olla kolm kuud tagasi, selle sammuga me suudame, kui kogu see programm rakendub, luua kuni 5000 töökohta. Kas need töökohad tekivad? Kindlasti ei teki nad täies mahus kuu ajaga, ka aastaga mitte. Kõik need on väga jätkusuutlikud töökohad. Kuidas te seda nüüd võtate? Või võtke teine näide. Konjunktuuriinstituut suudab tõenäoliselt peegeldada lühiajalisi trende ja seda, mida arvavad ettevõtete juhid. See avaldati ka ajakirjanduses. Minu mälu järgi planeerib umbes 40% ettevõtete juhtidest järgmise poole aasta perspektiivis uusi töökohti luua. Samas on ka ettevõtete juhte, 20–25%, kes ütlevad, et tõenäoliselt mõned töökohad nendes ettevõtetes veel kaovad. Need indikaatorid on väga erilaadsed, oleneb sellest, mida te täpselt tahate. Küsige täpselt, me anname nii täpsed vastused, kui võimalik on, mitte mingit informatsiooni ei hoia me saladuses. Igaks juhuks räägin ka sellest, kuna seda räägitakse üha rohkem, et valitsusel ei ole mingisugust tegevuskava, pidevalt on kohutav plaani puudus. Ma julgen öelda, sest ma arvan, et inimestel on oluline seda teada, et valitsusel on siiski olemas piisavad tegevuskavad. Siin on palve ka opositsioonile: kui teil on mingeid täiendavaid ideid või ettepanekuid, siis me heameelega kuulaksime neid ja arutaksime läbi, sest võib-olla ei ole ministeerium kõikide asjade peale  tulnud. Aga kui rääkida, et ei ole mingeid tegevuskavasid, pole raha, pole investeerimisprogramme, siis see on sulaselge valetamine. See tegelikult ei loo head õhkkonda. Ma arvan, et ka teie saate võib-olla ühte koma teist riigi toeks ära teha, peegeldades adekvaatset informatsiooni. Kinnitan, et valitsus ei ole mitte ühtegi plaani salastanud. Kõik, mis puudutab meie majanduse arengut, kriisist väljatulekut, töökohtade loomist, kõik on olemas avalikult.

Aitäh! Kolleegid! Et täna oleks võimalik küsimusi esitada ka põllumajandusminister Seederile, siis selle teema raames saab kohapeal registreeritud küsimustest esitada kaks küsimust. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Vahetevahel on tulnud informatsiooni suure raha kohta, mida riik suunab selleks, et parandada olukorda Eesti tööhõives. Seoses sellega, lugupeetud härra minister, kuidas te kommenteerite selle raha kasutamise efektiivsust, eriti nendes piirkondades, kus see probleem on päris terav, Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis?

Aitäh selle küsimuse eest! Kas te saaksite korrata? Ausalt öeldes oli mul kõrva ääres mingisugune tohutu müra. Tõenäoliselt oli mingi tehniline aps, ma ei saanud küsimuse algusest aru. Võib-olla eesistuja annab võimaluse küsimust korrata.

Kuna tõesti tekkis tehniline probleem, siis palun uuesti anda mikrofon kolleeg Korbile!

Ma tahan küsida teie käest, kuidas teie võiksite kommenteerida selle raha kasutamise efektiivsust, eriti nendes piirkondades, kus see probleem on päris terav, ma mõtlen Ida-Virumaad ja Kagu-Eestit.

Aitäh! Nüüd ma sain aru, tõenäoliselt on jutt Euroopa vahendite kasutamise efektiivsusest. See on erinev. Oleneb, kui palju on projekte. Ma julgen öelda, et kui me räägime ettevõtlusprogrammidest, räägime ühest rahavariandist, siis see jaotuvus piirkonniti on võrdlemisi ühtlane, kui me toome sinna juurde elanike arvu, senise ettevõtete struktuuri. Näiteks need programmid, mis on suunatud ettevõtetele, kus ettevõtted peavad tulema oma rahataotluste ja ideedega, olgu selleks eksporditurundus, tehnoloogiainvesteeringud, on suhteliselt ühtlaselt Eestis jaotunud. Jah, absoluutnumbrid võivad olla erinevad. Ma olen nõus sellega, et kindlasti on veel reserve, et Euroopa vahendeid tuua kiiremini majandusse, teha seda mõistlikult ja efektiivselt. Ma arvan, et selles osas tasub pingutada.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui me räägime toetuspaketist, siis saame aru nii, et toetus on suunatud rohkem ettevõtjatele või ärisektorile. Aga me teame, et kohalikud omavalitsused on kas otseselt või kaudselt suured tööandjad. Kuidas vaatleb ministeerium koostööd omavalitsustega? Kas omavalitsused on selles koostegevuses ka nagu partnerid? Kuidas seda probleemi konkreetselt lahendada?

Aitäh! Õige küsimuseasetus, ma olen teiega väga nõus. Omavalitsuste roll ettevõtluse hoogustamiseks võimaluste loomisel on väga suur. See asi kulgeb paremini, kui on ka koostöö riigiga. Te kindlasti tahate teada, mida ma arvan Ida-Virumaa omavalitsustest ja nende koostöövõimest. Ma kujutan ette, et see oli teie motivatsioon küsimust esitades. Ma olen olnud tavaliselt kriitiline Narva ja mitme teise linna suhtes, aga nüüd pean ma ütlema väga positiivselt. Eelmisel nädalal kirjutasime me alla sellesama Ida-Viru tööstuspargi asutamise otsusele. See on üks samm. Olid kohal nii Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli kui ka Jõhvi juhid. Arutasime, mida omavalitsused veel saaksid teha. Nii et see oli üks positiivne samm küll. See on näide, kus on võimalik midagi teha, kus omavalitsused tegutsevad koos ja ka riik tegutseb koos nendega.

Tänan! Lõpetan selle teema käsitlemise.

Küsimus põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile, küsija on kolleeg Toomas Varek ning teema on põllumeestele riigieelarvest makstav lisatoetus. Palun, kolleeg Varek!

Aitäh, lugupeetud proua eesistuja! Lugupeetud põllumajandusminister! Konkurentsitingimuste võrdsustamiseks lubab Euroopa Liit maksta uutel liikmesriikidel põllumeestele riigieelarvest lisatoetust ehk top-up'i. Käesoleval aastal on seda võimalust kasutatud maksimaalmäärast 57%, kuid näiteks Leedus, Sloveenias ja isegi Lätis, kus majanduslik olukord on tunduvalt raskem, kasutatakse seda võimalust maksimaalmääras. Järgmise aasta eelarve projektis on planeeritud summaks 520 miljonit krooni, maksimaalne summa oleks 790 miljonit krooni, 270 miljonit krooni on sellest vähem planeeritud. Kas peate sellist lähenemist normaalseks ning miks Vabariigi Valitsus ei taha toetada meie põllumehi maksimaalse top-up'i väljamaksmisega?

Aitäh! Ma usun, et rahandusminister noogutab, kui ma ütlen, et 2010. aasta eelarves on põllumajandus valitsuse kõige suurem prioriteet. Ma kordan: valitsuse kõige suurem prioriteet. Kui eelarve koostamise üldine põhimõte oli 9%-line tegevuskulude kärbe, siis põllumajandussektoris kasvavad järgmisel aastal absoluutselt kõik toetused, need ei ole isegi mitte külmutatud, vaid kasvavad: Euroopa Liidu toetused, pindalatoetused kasvavad umbes 10%, top-up ehk rahvuslik juurdemakse enam kui 15%, ülejäänud riigisisesed toetused (tõuaretustoetus, turuarendustoetus, asendustaluniku toetus jne) enam kui 15% ning ka teadus-arendusraha ehk rakendusuuringute finantseerimine kasvab enam kui 15%. Lisaks sellele tagame me maaelu arengukava riigipoolse finantseerimise täismahus, niipalju kui sektoril endal on investeeringumeetmete kasutamise võimet. See on valitsuse järgmise aasta kõige suurem prioriteet. Loomulikult, väga õigesti juhite tähelepanu, et Euroopa Liidus tuleb näha tervikut, vaadata, kuidas käituvad teised riigid. Meil ei ole praegu teada, mida teevad kümme uut liikmesriiki, kellel on see täiendava juurdemaksu õigus oma eelarvest, kuid suure tõenäosusega ei pruugi keegi järgmisel aastal seda täismahus teha. Need otsused on ka teistes riikides alles vastuvõtmisel, aga julgen öelda, et kindlasti enam kui pooltes riikides ei suudeta ka täismahus kokkulepitud toetusi oma riigieelarvest juurde maksta.

Täpsustav küsimus kolleeg Toomas Varekilt, palun!

Aitäh! Rõõm kuulda, et optimismi on, aga praktika poole pealt näitab elu midagi muud. Räägime kas või piimahindadest. See muidugi ei olene toetusrahast, kuid vaatame viimaseid uudiseid, mis on tulnud Lääne-Virumaalt. Seal ei ole üks farmer enam jätkusuutlik ega suuda oma lüpsifarmi pidada, omavalitsus peab selle üle võtma. Kas selliseid näiteid on, lugupeetud põllumajandusminister, veel peale selle teile tulnud, kas selline olukord on normaalne ja mida saab Põllumajandusministeerium ette võtta?

Aitäh! Valitsus on täiel määral teadvustanud, et olukord põllumajandussektoris, eelkõige piimandussektoris, on olnud 2009. aastal äärmiselt keeruline. Seda mitte ainult Eestis, vaid üle Euroopa. Seetõttu ongi põllumajandus 2010. aasta eelarve prioriteet. Me ei suuda eelarve kaudu kompenseerida kogu turul toimuvat, kohe kindlasti mitte. Aga me saame olukorda pehmendada nii palju kui vähegi võimalik. Seda teevad liikmesriigid ja teeb ka Euroopa Komisjon, kes on võtnud 2009. aastal  erakorralisi meetmeid, olgu selleks eraladustamine, sekkumiskokkuost, eksporditoetused, viimase otsusena eelmisel kuul ka erakorraline toetus 280 miljoni euro ulatuses, mis on veel liikmesriikide vahel jagamata, kuid mis täiendavalt tuleb ka piimandussektorile ja mille kohta me Eestis kindlasti lähikuudel peame langetama otsused, kuidas me seda järgmisel aastal kasutame. Nii et erakorralisi meetmeid on Eesti riik võtnud nii palju, kui rahakott võimaldab, ja seda on teinud ka Euroopa Komisjon, kuid kõike toimuvat me kindlasti kompenseerida ei suuda. Eestis, jah, peab ütlema, on sellel aastal vähenenud lehmade arv ja tõenäoliselt väheneb aasta lõpuks piima kogutoodang. See saab lähinädalatel selgeks, aga suure tõenäosusega tuleb see aasta üle pikkade aastate selline, kus ka piima kogutoodang väheneb. Jah, need protsessid on laiemad, kuid võib öelda, et olukord on stabiliseerumas ja viimastel nädalatel, viimasel kuul on piima kokkuostuhinnad Euroopas pööranud tõusule, ka Eestis on piima kokkuostuhinnad hakanud tõusma. Ma loodan väga, et olukord on stabiliseerunud.

Kolleegid! Infotunni lõpuni on kaks minutit. Palun üks kohapeal registreeritud väga kiire küsimus ja väga kiire vastus! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma küsin väiketootjate huvidest lähtudes. Praegu on lehmapidajatest kuni neljandik ühe või kahe või kuni 29 lehma pidajad ja tööstused maksavad neile nüüd erinevat piimahinda. Kriisiolukorras võimendub see kõik eriti. Kas te oskate öelda, mida väiketootjate jaoks on võimalik teha, et need hinnaerinevused, ma pean silmas just piima, ei oleks nii suured?

Vastan hästi kiiresti. On kaks võimalust. Ühe oleme juba ära otsustanud ja me rakendame 2010. aastal täiendava toetuse kuni 100-pealistele lüpsikarjadele. Esimese 50 lehma pealt saab täiendavat toetust kuni 1000 krooni aastas, 51–100 lehma pealt saab täiendavat toetust 800 krooni lehma kohta. Teine lahendus on pikaajalisem ja minu arvates jätkusuutlikum. Eestis tuleb läbi vaadata konkurentsi puudutavad seadused ja leida lahendusi, mida oleks võimalik rakendada nii Euroopa Liidu õigusruumis kui ka Eestis kehtivas õigusruumis.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Austatud valitsusliikmed! Tänan infotunnis osalemise eest! Lõpetan tänase infotunni.