Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VI istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu ja esitab viis Riigikogu otsuse eelnõu. Esiteks, toiduseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Teiseks, isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Marko Pomerants. Kolmandaks, makseasutuste ja e‑raha asutuste seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Neljandaks, 2009. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Viiendaks, Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 14. rotatsiooni koosseisus" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kuuendaks, Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Seitsmendaks, Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Kaheksandaks, Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahutagamismissioonil Afganistanis" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Üheksandaks, Riigikogu otsuse "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu. Eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Aitäh!

Kolleeg Tiit Kuusmik, palun!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! 16 Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajat esitavad arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab Reformierakonna rahastamist. 23. oktoobril ilmus ajalehes Äripäev artikkel, mis viitab sellele, et kaks Reformierakonda kuuluvat Riigikogu liiget, Jaanus Rahumägi ja Robert Antropov, on sattunud konflikti võlgade sissenõudjatega, kes viitavad oma nõuetes sellele, et Riigikogu valimiste eel tehtud reformierakondlaste kampaaniat on rahastatud varjatult ja seadust rikkudes. Võlanõudjad näitavad, et osa Rahumäe ja Antropovi kampaania kulusid tasuti eri ettevõtete poolt, mis on Eestis seadusega keelatud. Nii on Rahumäe ligi 1,7 miljoni kroonisest kampaaniakulust maha arvatud firmade tasutud 828 000 krooni, Antropovi kampaania kuluks näidatakse 2,2 miljonit krooni ja sellest on maha arvatud 681 000 krooni, mille tasusid kaks firmat, kirjutab Äripäev. Reformierakonna poliitikud on mööda hiilinud seadusest, mis keelab firmadel parteide rahastamise, ning ettevõtted, kes on maksnud kinni poliitiku kulud, on jäänud saladuseks. Seoses sellega on arupärijad esitanud peaministrile neli küsimust, millele palume vastust. Aitäh!

Rohkem eelnõusid ega arupärimisi ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud neli seaduseelnõu, viis otsuse eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus tegeleb nendega meie kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 21. oktoobril algatatud Euroopa Liidu teenuste direktiivi rakendamise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; rahanduskomisjoni s.a 21. oktoobril algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 22. oktoobril algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 22. oktoobril algatatud kohtuekspertiisiseaduse, kriminaalmenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomison on õiguskomisjon; 45 Riigikogu liikme s.a 22. oktoobril esitatud Riigikogu avalduse "Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest" eelnõu, mille juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon ja mille muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli s.a 26. oktoober kell 10.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Urmas Reinsalu lahkumise Euroopa Liidu asjade komisjonist ja Riigikogu liikme Mari-Ann Kelami asumise Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on määranud 45 Riigikogu liikme esitatud Riigikogu avalduse "Läänemerre kavandatava gaasijuhtmega seotud keskkonnariskidest" eelnõu esimese lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 26. oktoobri kell 18.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on võtnud tagasi otsuse ""Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020" täiendamine" eelnõu 544.
Kolmapäeval, 28. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, siseminister Marko Pomerants ja välisminister Urmas Paet.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, ei registreerunud 14 rahvasaadikut.
Võime asuda päevakorra kinnitamise juurde. Päevakorra kohta on üks täpsustus. Põhiseaduskomisjon teeb ettepaneku viia teisipäevase päevakorra neljas punkt, eelnõu 524 esimese lugemise arutelu, teisipäevase päevakorra viimaseks ehk kuuendaks punktiks. Riigikogu juhatus on juhtivkomisjoni ettepanekuga nõus. Koos selle täpsustusega panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Selle nädala päevakord on kinnitatud.

Me võime asuda arupärimistele vastamise juurde. Esimene arupärimine on Riigikogu liikme Jüri Tamme 14. septembril esitatud arupärimine tasuta üle antud riigivara müügi kohta. Palun kõnetooli kolleeg Jüri Tamme!

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Austatud riigikontrolör! Minu küsimus puudutab riigivara võõrandamist. Nagu te teate, selle küsimusega tegeleb ja on aastaid tegelnud majanduskomisjon. Ma arvan, et need tegevused ja toimingud, mis on nende aastate jooksul tehtud, on väga vajalikud ja nii Kaitseliidu, ülikoolide kui ka omavalitsuste puhul on õigetesse kätesse läinud päris palju vara, mida seni vähe kasutati. Et arutelu ei oleks kuiv, tõin ma oma kirjalikus küsimuses riigikontrolörile välja ühe näite siitsamast Tallinna lähedalt. Maaülikoolile võõrandati 2005. aastal Harku mõis. Selle vara maht on üllatavalt suur, 52 hektarit maad ja palju hooneid. Tänaseni ei ole maaülikool seda vara aktiivselt kasutama hakanud ja püüab seda realiseerida. Küsimused hakkavad tekkima sellest hetkest, kui me hakkame rääkima rahast, mis pärast vara realiseerimist peaks laekuma. Kas see raha läheb valdajale või maksab valdaja selle tagasi riigieelarvesse? Küsimusi on teisigi. Me teame kõik, kui palju on tehtud tehinguid, mis puudutavad vara tasuta üleandmist, samas ei ole meil ülevaadet, kui ratsionaalselt, kui sihtotstarbeliselt seda vara kasutatakse. Me ei tea, kui sagedased on juhtumid, kui mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik on taotlenud väljamõeldud põhjustel riigilt tasuta vara, et see hiljem realiseerida tulu saamise eesmärgil. Ega me väga hästi ei kujutagi ette, kuidas, miks ja millal oleks võib-olla vaja muuta seadusi, et kõik need toimingud muutuksid praktilisest küljest otstarbekaks. Need olid minu küsimused ja see oli teema. Aitäh teile!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikontrolör Mihkel Oviiri!

Lugupeetud juhataja! Head parlamendiliikmed! Riigikogu liige Jüri Tamm on esitanud mulle arupärimise selle kohta, kes peaks pidama järelevalvet selle üle, kas Eesti Maaülikool kasutab riigilt saadud vara sihtotstarbeliselt. Kuigi Riigikontroll ei ole teinud auditit, mis oleks spetsiifiliselt käsitlenud riigivara tasuta võõrandamist avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ning järelevalvet võõrandatud objektide sihipärase kasutamise üle, püüan küsimustele vastata.
Esimene küsimus: "Kelle ülesanne on järelevalve riigi poolt tasuta üle antud vara sihtotstarbekohase kasutamise üle?" Arupärimises viidatakse olukorrale, kus riik võõrandas tasuta kinnisvara Eesti Põllumajandusülikoolile, kes praeguseks pole asunud taotluses esitatud eesmärke realiseerima ning on pannud riigilt tasuta saadud kinnisvara müüki. Ülikooliseaduse alusel peab riiklikku järelevalvet ülikoolide tegevuse õiguspärasuse üle teostama Haridus‑ ja Teadusministeerium, kuid kas see järelevalve sisaldab endas ka kontrolli riigi poolt ülikoolile tasuta võõrandatud vara sihipärase kasutamise üle, on vaieldav. Seetõttu leian, et juba enne, kui otsustatakse riigivara tasuta üle anda, tuleks veenduda, kas vara taotleja soovib edaspidi seda vara näidatud viisil kasutada. Näiteks selgub Riigikogu majanduskomisjoni 2005. aasta 20. septembri istungi protokollist, et Eesti Põllumajandusülikool alles kavatses hakata koostama arengukava, milles oleks ette nähtud ehitada avatud ülikooli tarvis taotletavale maa-alale hoone. Leian, et riigivara tasuta võõrandamise taotlusele peaks muu hulgas olema lisatud juba kehtestatud arengukavad ja detailplaneeringud ning ka kinnitus, et plaani elluviimiseks on raha olemas.
Teine küsimus: "Kui sagedased on juhtumid, kus mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik on taotlenud väljamõeldud põhjustel riigilt tasuta vara, et see hiljem realiseerida tulu saamise eesmärgil?" Riigikontroll ei oska anda hinnangut sellele, kui sageli mõni kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik taotleb riigilt tasuta vara väljamõeldud põhjustel, küll on Riigikontroll viimastel aastatel täheldanud Vabariigi Valitsuse tegevuses kurssi, et keeldutakse kohalikule omavalitsusele tasuta võõrandamast riigimaad, kui seda pole selgelt tarvis kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks. Kuigi tihti on tekkinud probleem, millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded, näiteks kas peenramaa andmine on seda või ei ole seda.
Kolmandale ja neljandale küsimusele vastan ma koos. Need kõlavad nii: "Kas teie hinnangul vajaks riigivaraseadus täiendamist, et takistada eelkirjeldatud skeemidega riigivara müüki? Kas üleantud vara realiseerimisel peaks tulu laekuma riigile kui vara algsele omanikule?" Avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara õigusrežiim ning küsimus, kas ja millises ulatuses saab riik sellesse sekkuda, on eelkõige poliitilise otsustuse ja sellest tuleneva õigusliku regulatsiooni küsimus. Selle näitena toon praeguses Riigikogu koosseisus vastuvõetud ülikooliseaduse muudatuse, mis puudutas ülikoolide vara võõrandamise korda. Kuni 31. augustini 2008 kehtis ülikooliseaduse redaktsioon, mille kohaselt sai ülikool endale kuuluvat kinnisvara võõrandada ainult Vabariigi Valitsuse loal. Alates 1. septembrist 2008 kehtib uus redaktsioon, mille kohaselt on ülikoolile kuuluvat kinnisvara võimalik võõrandada ülikooli nõukogu otsusel ning tema kehtestatud tingimustel ja korras. Seaduseelnõu seletuskiri põhjendas muudatust järgmiselt: "Ülikooli autonoomia printsiibist lähtudes ei ole otstarbekas valitsuse nõusoleku küsimine üksikküsimuste lahendamiseks (nt mõne kinnistu võõrandamine). Ülikool on olulisel määral iseseisev ja kavandab ise oma tegevust ja arengut ning omab selleks sisuliselt ainupädevust." Riigikogu liikme arupärimisest nähtub, et avalik-õiguslike juriidiliste isikute vara kasutamise ja käsutamise ning nende tegevuse järelevalve teemat on Riigikogus veel põhjust arutada. Juhin tähelepanu sellele, et tegelikult on juba pikka aega diskuteeritud selle üle, et avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid puudutavat üldist õiguslikku raamistikku on vaja korrastada, sealhulgas lahendada eelkõneldud probleemid. See diskussioon sai alguse juba 2000. aastal Riigikogu menetlusse esitatud halduskorralduse seaduse eelnõu arutelu käigus. Aktiivset mõttevahetust on vaja ka teemal, kuidas tagada, et tasuta võõrandatud riigivara kasutatakse sihtotstarbeliselt ja selle vara realiseerimisest saadud tulu kantakse riigieelarvesse. Riigikogu menetluses juba esimese lugemise läbinud riigivaraseaduse eelnõu käsitleb ka riigivara tasuta võõrandamist. Selle eelnõu viimase redaktsiooni järgi võib kohalik omavalitsus või avalik-õiguslik juriidiline isik riigilt eelnõus loetletud ülesannete täitmiseks tasuta saadud vara võõrandada, kui seda pole enam nende ülesannete täitmiseks tarvis või vara on muutunud kasutuskõlbmatuks. Kui tasuta saadud vara võõrandatakse kümne aasta jooksul pärast selle omandamist, tuleb riigile hüvitada 65% vara maksumusest vara omandamise hetkel. Sihipärase kasutamise tagamiseks võib riigivara tasuta võõrandamise lepingus ette näha ka leppetrahvid. Nende nõuete täitmise kontroll on pandud eelkõige riigivara valitsejatele. Kuna maareformi seadus kohustab kohalikku omavalitsust riigilt tasuta saadud maa võõrandamise korral andma riigile üle 65% saadud rahast, võib tõepoolest arutada ja kaaluda sarnaste kohustuste panemise tarvidust ka avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele. Milline peab tasuta saadud vara võõrandamise korral olema riigile hüvitatav summa ja kuidas seda arvutada, tuleks hoolega läbi mõelda. Ilmselt hoiduks avalik-õiguslik juriidiline isik 2007. aastal riigilt tasuta saadud, kuid praeguseks mittevajaliku vara võõrandamisest, kui ta peaks tasuma riigile 65% 2007. aastal määratud hinnast. Selline kohustus riigi ees võib osutuda suuremaks kui praegune müügihind. Pealegi nõuab ülikooliseadus, et ülikool peab võõrandama vara, mis ei ole tarvilik ülikooli eesmärgi saavutamiseks, juhindudes põhimõttest, et tuleb suurendada kasu, mida ülikool võib neist toimingutest ja tehingutest saada, ja vältida kahju. Samuti tuleks enne seaduse vastuvõtmist veel korra süvitsi käsitleda riigivara valitseja võimalusi tõhusalt kontrollida riigivara sihipärast kasutamist ja käsutamist pärast selle tasuta võõrandamist ja omandi üleminekut.
Eeltoodut arvestades leian, et laiem arutelu lugupeetud Riigikogu liikme Jüri Tamme kirjeldatud küsimuses on vajalik. Tänan tähelepanu eest!

Tänan, austatud riigikontrolör! Küsimusi ei ole. Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Arvo Sarapuu ning veel 13 Riigikogu liikme esitatud arupärimine põllumajandustootjate tulupuudujäägi kohta. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Mitu Keskerakonda kuuluvat Riigikogu liiget on esitanud arupärimise. Põllumehed saavad oma töö eest järjest vähem ja vähem raha. Põllumajandus-kaubanduskoda on teatanud, et toidukaupade hinna langus poodides saaks toimuda vaid siis, kui kaupmeeste juurdehindlus väheneks. Kaupmeeste vastulause oli, et jaehindade langetamine pole võimalik, sest praegu ei teeni kasumit ei kaupmees ega põllumees. Kui vaadata statistikat, siis on näha, et näiteks 2009. aasta esimeses kvartalis oli hulgi‑ ja jaemüüjate kogukasum 150 miljonit, samas oli taime‑ ja loomakasvatusettevõtete kogukahjum 214 miljonit krooni. Kui me vaatame aastat 2008, siis toidukaupade hulgi‑ ja jaemüüjate kogukasum oli 613 miljonit krooni, samal ajal oli põllumajandusettevõtete kahjum 911 miljonit krooni. Arvestades sellist tulupuudujääki, oleks toidukaupade tarbijahindade praegune tase õigustatud vaid sel juhul, kui toimuks selge müügitulu ümberjagunemine tarneahelas põllumees-toidutööstus-kaubandus. Seetõttu ongi meil ministrile mitmeid küsimusi, millest olulisim on ja kõige põhjalikumat käsitlemist tahab saada küsimus, millised on Põllumajandusministeeriumi arvutused tulu jagunemise kohta ahelas põllumees-toidutööstus-kaubandus. Hea oleks, kui oleks detailne analüüs põllumajandussektorite kaupa, et me saaksime sellele hinnangut anda. Aitäh!

Aitäh! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänan arupärijaid esitatud küsimuste eest!
Vastus esimesele küsimusele. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja väljatoodud andmed näitavad suurt kasumit jae‑ ja hulgikaubanduses ning suurt kahjumit põllumajandustootmises. Peab tõdema, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja toodud numbrid ei peegelda tegelikkust siiski adekvaatselt. Selleks on mitmeid olulisi põhjuseid. Esiteks, kogukasum ja kogukahjum ei ole nende sektorite puhul, kus muudel ärituludel on suur osatähtsus võrreldes müügituluga, eriti objektiivne näitaja, kirjeldamaks sektori tegelikku olukorda. Kogukasumi arvutamisel võetakse nimelt arvesse vaid müügitulu. Arvestusest jäävad välja ka näiteks riigilt saadud toetused, põllumajandussektoris on aga riigi makstavatel toetustel väga suur osatähtsus. Parem näitaja põllumajandussektori hindamiseks on hoopis teine näitaja – puhaskasum ja puhaskahjum, mis on kõigi tulusummade ja kõigi kulusummade vahe. Kahjuks avaldab Statistikaamet puhaskasumi ja puhaskahjumi näitajat ainult aasta kohta. Viimased kättesaadavad andmed on praegu aasta 2007 kohta. Teiseks, statistiliste vaatlustega ei haarata peaaegu kunagi kõiki ettevõtjaid. Pikemaid arenguid teadmata võib see viia ebaõigetele järeldustele. Kvartalite kaupa andmete vaatlemisel tuleb lisaks arvestada sesoonsust. Eriti oluline on see põllumajandustoodete esmatootmisel. Taime‑ ja loomakasvatuses, jahinduses ja neid teenindavates ettevõtetes on kogukahjum tavaliselt eriti suur just esimeses ja teises kvartalis, kui põllutöödeks tehtavad kulutused on suured, kuid müügitulu väike, sest saak on koristus‑ ja müügiküps alles sügiseks. Seega on statistilisi väärtusi õigem vaadata pigem trendina, mitte ühe konkreetse hetke absoluutväärtusena, nii nagu tegi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, taandades selle esimese kvartali näitajate peale. Kolmandaks, ei ole kõige õigem liita kokku jae‑ ja hulgikaubanduse kasuminumbreid, kui eesmärk on hinnata Eesti põllumajandustoodete väärtusahelat. Hulgikaubandus vahendab jaekaubandusele peamiselt imporditud tooteid. Imporditud tooted mõjutavad küll jaekaubanduse pakutavaid konkureerivate toodete sisseostuhindu, kuid ei osale otseselt Eesti põllumajandustoodete väärtusahelas. Kui siiski vaadata põllumajandustootjate summaarset kogukasumit ja ‑kahjumit pikema perioodi vältel – esimene kvartal 2002 kuni teine kvartal 2009 –, siis on tõesti näha tugevat trendi kogukahjumi suurenemise suunas nimetatud sektoris. Selle aegrea põhjal võiks eeldada, et kogu põllumajandussektor peaks juba ammu pankrotis olema. Kuid nagu eespool selgitatud, ei kajasta see arv kahjuks sektori kõiki äritulusid. On siiski märkimisväärne, et põllumajanduses, töötlevas tööstuses ja jaekaubanduses on investeeringud samas suurusjärgus, kuid müügitulu erinevus on väga suur. Põllumajanduse müügitulu on ligi kolm korda väiksem kui töötlevas sektoris ja lausa viis korda väiksem kui jaekaubanduses. Põllumajandussektoris on nii suuremahulisi investeeringuid võimaldanud ellu viia just riigi suuremahulised toetused, mis kompenseerivad väikest müügitulu. Kahjuks kaasneb investeeringute suurenemisega aga laenukoormuse kasv, mis on muutunud tõsiseks ohuallikaks praeguses majandusolukorras, kus müügitulu on vähenenud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja väidetest jääb mulje, nagu oleks põllumajandussektor ainuke, keda majanduslangus ja hinnasurve mõjutavad. Tegelikult on tugeva tagasilöögi saanud ka jaekaubandus, kus kogukasum on märgatavalt vähenenud alates 2008. aasta algusest. 2009. aasta esimeses kvartalis oli ka jaekaubandus kahjumis. Suhteliselt stabiilselt on oma kogukasumit hoidnud hoopis töötlev tööstus, sealhulgas piimatööstus.
Vastus teisele küsimusele. Põllumajandusministeerium tellis 2008. aastal konjunktuuriinstituudilt uuringu toidukaupade hindade kujunemise ja marginaalide muutuste kohta väärtusahelas. Uuring on kõigile kättesaadav Põllumajandusministeeriumi veebilehel. Siin ligi 100 lehekülje pikkust uuringut üksikasjalikult tutvustada pole ilmselt otstarbekas. Kokkuvõtvalt võiks välja tuua, et uuringus vaadeldud kümne aasta jooksul on hindu kõigis väärtusahela lülides mõjutanud nõudluse muutused maailmaturul ja sisendite hinna tõus, Euroopa Liiduga liitumine ja kindlasti ka kohaliku tarbija ostujõu muutumine. Analüüsi tulemuste põhjal võib öelda, et kui toimub hinnatõus toote lõppturul, siis ei kandu see väga kiiresti üle tootjani, ja kui toimub tootjahinna langus, siis ei pruugi see kohe kajastuda jaehinnas. Eri toodete puhul oli väärtusahela eri lülide osakaal toote jaehinnas väga erinev. 2008. aasta uuring ei toonud eriliselt välja, et väärtusahela eri lülisid võiks süüdistada põhjendamatus hinnatõusus. Üksikuid erandeid siiski oli. Silma torkas näiteks väga suur kaubanduse osakaal juustu lõpphinnas. Ilmestamiseks toon mõned marginaalide jaotused 2008. aasta esimeses kvartalis. 2%‑lise kilepiima puhul jagunesid marginaalid järgmiselt: tootja – 41,8%, töötleja – 35,7%, jaekaubandus – 7,3% ja käibemaks – 15,3%. Või võtame Edami-tüüpi juustu: tootja – 43%, töötleja – 8,2%, jaekaubandus – 33,3% ja käibemaks – 15%. Või Taluvõi: tootja – 41%, töötleja – 23,7%, jaekaubandus – 19,2%. Aga ma veel kord ütlen: see 100‑leheküljeline uuring on kõigile kättesaadav ja siin ei ole selle pikem tsiteerimine ilmselt otstarbekas. Ka Euroopa Komisjon on algatanud tegevuskava, mille eesmärk on parandada toiduainete tarneahela toimimist. See probleem, mille te olete tõstatanud ja mille kohta küsinud, on väga aktuaalne mitte ainult Eestis, vaid Euroopa Liidus tervikuna.
Vastus kolmandale küsimusele. Konkurentsiameti hinnangul ei saa väita, et Eestis oleks mõni jaekaubanduskettidest monopoolses seisundis või et nende vahel oleks kartellikokkuleppeid. Ka väidab Konkurentsiamet 2007. aasta analüüsi alusel, et jaekaubanduse kasum pole ebamõistlikult suur. Samuti on Euroopa Liidu ühisturu tingimustes esmapilgul raske väita, et mõni Eesti töötleva tööstuse ettevõte võiks olla monopoolses seisundis ja seda seisundit kuritarvitada, kuigi piimandussektoris on Konkurentsiametil selles osas veel uuring pooleli ning Põllumajandusministeeriumil on siin terve hulk küsimusi ja kahtlusi. Praegu on Eesti põllumajandustootjate jaoks peamine tegur põllumajandustoodete hindade alanemisel globaalne majanduskriis ja eriti piimandussektori puhul suur sõltuvus ekspordivõimalustest. Seega ei olegi ehk päris õige diskuteerida teemal, kas praegune hind on õiglane või mitte või milline ahelalüli üritab teiste arvel ebaõiglaselt rikastuda, pigem on küsimus selles, kas hind on piisav põllumajandustootja jätkusuutlikkuse tagamiseks. Piimandussektorit vaadates on selge, et hinnad ei ole selleks kaugeltki piisavad. Näiteks lihasektoris kriis nii tugevat mõju avaldanud ei ole. 2009. aasta kohta Maamajanduse Infokeskuses kattetulu meetodil tehtud arvestused käsitlevad piima omahinda, sõltuvalt piimalehma aastatoodangust. Arvestades erinevat väljalüpsi ja karja suurust, võib öelda, et omahind kõigub 3,3 ja 4,1 krooni vahel. Samas me teame, et piima kokkuostuhinnad jäävad praegu kõik 3,3 kroonist allapoole. Seega võib öelda, et keskmiselt teenib iga toodetud piimaliiter praeguses majanduslikus olukorras tootjale kahjumit. Kahjuks on analoogne olukord  tänavusel sügisel ka väga paljude teravilja kokkuostuhindadega. Nende arvestuste alusel saab väita, et kokkuostuhind ei kata praegu täielikult tootmiskulusid.
Neljas küsimus: "Millised on olnud viimase kahe aasta ministeeriumi õiguslikud initsiatiivid ja meetmed, et põllumajandustootja saaks oma kauba eest kasumit?" See aeg, mille seadus on andnud arupärimisele vastamiseks, on nii lühike, et selle jooksul ei ole võimalik meie kõiki tegevusi ette lugeda, aga olulisematest püüan ma siiski ülevaate anda. Me oleme aktiivselt osalenud Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Eesti on toetanud kõiki Euroopa Komisjoni erakorralisi meetmeid, mida on viimastel aastatel rakendatud seoses turu keerulise olukorraga. Me oleme välja töötanud hulgaliselt määrusi eelarveperioodi 2007–2013 summade rakendamiseks, maaelu arengukava kavandatud 30 määrusest on vastu võetud ja rakendatud 26 meedet (s.o 26 ministri määrust koos kõigi teiste vajalike õigusdokumentidega), kalandusfondi kavandatud 15 meetmest on välja töötatud ja rakendatud 11, turukorraldust puudutavaid meetmeid on välja töötatud ja rakendatud 10, otsetoetuste meetmeid on välja töötatud ja rakendatud 10 ning samuti 10 riigisisest meedet, on need siis kindlustusmeetmed, asendustaluniku meede, tõuaretusmeede või mis iganes. Nii et enam kui 60 ministri määrust koos kõigi muude nendest tulenevate õigusaktidega, mis on ka reaalselt rakendatud, on vähem kui kahe aasta jooksul väljatöötamist leidnud. Loomulikult oleme ka ära kaitsnud maaelu arengukava Brüsselis ja oleme saanud sellele heakskiidu. Oleme võtnud Maaelu Edendamise Sihtasutuse kaudu mitmeid meetmeid. Me tühistasime eelmise valitsuse ajal põllumeestele eelkõige Hiiu‑, Saare‑ ja Läänemaal esitatud väljamakstud toetuse tagasimaksmise nõuded, millega säästsime kümneid miljoneid kroone sadadele Eesti põllumeestele. See oli põllumeestele olnud päris pikaajaline ja tõsine probleem. Lisaks oleme seadustanud 45 000 krooni ulatuses maksuvaba tulu FIE‑le põllumajandussaaduste või metsamaterjali müügi puhul. Alustasime piimandusstrateegia väljatöötamist. Kohe-kohe on valmimas veel kaks uut meedet,  mis rakenduvad järgmisel aastal, üks puudutab ühistegevust ja teine väikepiimatootjaid. Oleme põllumajanduspoliitika elluviimisel lihtsustanud toetuste taotlemist. Ma usun, et riigisiseselt on päris palju tehtud selleks, et Eesti põllumehe elu oleks selles üldiselt keerulises olukorras kergem.
Vastus viiendale küsimusele. Millised võiksid olla lahendused? Esiteks, kindlasti ühistegevus tootjate endi vahel, mille jaoks on meil väljatöötamisel uued meetmed ja mõned neist on juba ka rakendatud. Teiseks, senisest parem koostöö väärtusahela lülide vahel (tootja-töötleja-kaubandus). Kolmandaks, ma arvan, on vaja Eesti konkurentsiseadus ümber mõtestada, et leida lahendus järjest enam rahvusvahelistuva või ketistuva jaekaubanduse ja kokkuostjatest (kes on mõningal määral monopoolses seisundis) tuleneva probleemi lahendamiseks. See teema kuulub aga rohkem Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mitte Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.
Vastus kuuendale küsimusele. Pakkumisahela kõige nõrgem lüli praegu (ja mitte ainult Eestis) on kahjuks põllumajandustootja. Turu olukorra negatiivsed muutused kanduvad kiiresti tootjale üle. Eriti tuntav on see nendes sektorites, kus pakkumine ületab siseturu vajadusi, eelkõige piimandussektoris, ja sõltuvus välisturgudest on väga suur. Tootmispotentsiaali olemasolu ei tähenda ilmtingimata seda, et turul saaks toodangu eest hinda, mis tagaks jätkusuutliku tegevuse. See on ka põhjus, miks Euroopa Liit maksab tootjatele toetusi.
Vastus seitsmendale küsimusele. Soome põllumajandussektorit iseloomustab ühistegevuse suur osatähtsus. See on kõige peamine, mida me soomlastelt peaksime õppima ja mida me saaksime õppida, see annab põllumajandustootjatele väga tugeva positsiooni nii hinnaläbirääkimistel kui ka sisendite hankimisel. Mis puudutab õiguslikke regulatsioone, siis nii Eesti kui ka Soome on seadusandlusest tulenevalt sarnased riigid, kuna me kuulume Euroopa Liitu. Meie konkurentsiõigus on sarnane, kuid Soomes ei ole praktiliselt riiklikke ühistegevuse toetusmeetmeid, sest see oli juba eelnevalt väga headel alustel, Eestis me neid meetmeid aga tõsiselt vajame. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea minister! Neljandale küsimusele vastates lugesite üles ridamisi tegevusi, mida te olete teinud, et põllumeeste olukorda päästa. Mida te arvate, kas need tegevused on piisavad, selleks et tuleval aastal kokkuostuhinnad kataksid tootmishindu nii piimandus‑ kui ka teraviljasektoris?

Sellele on väga raske vastata, sest see, milliseks kujunevad nii piima, teravilja kui ka teiste põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad, sõltub väga palju turu olukorrast. Seda me täna ei tea. 2007. aastal oli olukord ju hoopis teistsugune kui käesoleval aastal. 2007. aastal võtsime me tunduvalt vähem abimeetmeid sektori abistamiseks, aga olukord oli ometi oluliselt parem. Kõike, mis turul toimib ja toimub, ei ole kindlasti võimalik kohe riiklike meetmetega kompenseerida. Põllumajandus on pikema vinnaga ettevõtmine, põllumajandustootja peab arvestama (see risk jääb ka tulevikus), et on aastaid, kui teenitakse kahjumit ja kogu seda kahjumit ei kompenseeri riik oma toetustega, ja on aastaid, kui saadakse kasumit. Ilmselt tuleb parematel aastatel säästa ja arvestada, et kindlasti tulevad keerulisemad aastad. Nii et ka järgmisel aastal sõltub väga palju sellest, milliseks kujunevad kokkuostuhinnad turul. Sellele küsimusele ei oska täna väga täpselt küll keegi vastata. Aga üldised prognoosid annavad siiski lootust paranemisele, eriti piimaturul, sest on oodata kas uusi meetmeid või vähemalt rahalise abi suurenemist põllumajandussektorile. Me teame, et 2010. aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus on Riigikogule esitanud, sisaldab kasvavaid toetusi põllumajandussektorile, kõik toetuste liigid järgmisel, 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga põllumajandussektoris kasvavad, nii riigisisesed toetused kui ka need, mis tulevad Euroopa Liidust. Seetõttu julgen öelda, et olukord piimandussektoris peaks 2010. aastal olema mõnevõrra kergem kui 2009. aastal.

Kolleeg Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Läheb juba mitmes aasta, kui põllumehed teenivad kahjumit, see ei ole ju kellelegi üllatus. Ei ole kellelegi üllatus ka see, et iga toodetud piimaliiter toodab kahjumit. Kes vähegi ettevõtlusega kokku on puutunud, see teab, et kui selline tendents jätkub, siis tekib lausa küsimus, kui kaua piimandussektor vastu peab. Minu küsimus on seotud sellega, mida me praegu siin ei käsitlenud. Me räägime kõikvõimalikest võimalustest, aga kuidas käitub Eesti riigi valitsus ise? Ma pean silmas maksimaalseid top-up'i võimalusi, näiteks otsetoetuste osas oleks 791 miljonit ju ka üks võimalus, mis parandaks olukorda, kui muud võimalused ei ole nii efektiivsed.

Aitäh! Jah, olen teiega nõus, see on kindlasti üks võimalus, kergendamaks olukorda, ja see võimalus on praegu teie kätes. Eelarve on Riigikogu menetluses ja on võimalik teha väärt ettepanekuid ja täiendusi. Usun, et küsija on kindlasti selle peale mõelnud ja selle ettepaneku menetluse käigus ka teeb. Aga ma tahan niipalju lisada, et ainuüksi riigisiseste toetustega kompenseerida seda, mis turul toimub, ma arvan, kaugemas perspektiivis ei ole võimalik ja see ei peaks Eesti poolt vaadates olema ühise põllumajanduspoliitika võti. Kindlasti mitte. Riikide võimalused on erinevad. Kui me läheme tagasi sellele, et 27 liikmesriigil on igaühel omad võimalused, oma suva ja õigus hakata tootjatele kompenseerima, siis selles võidujooksus Eesti kindlasti võitjate hulka ei kuuluks. Euroopa Liidus on meist oluliselt rikkamaid riike, suuremate võimalustega riike ja selle poliitika tõttu ebavõrdne kohtlemine põllumajandustootjate vahel kindlasti suureneks, mitte ei väheneks, ja see asetaks Eesti põllumajandustootja keerulisse seisu. Ma arvan, et kaugemas perspektiivis ei ole selline poliitika lahendus, küll aga praegu, erakorralises olukorras, peame tõesti rakendama kõiki võimalusi, mis meie käsutuses on.
Ühe lausega tahaksin seitsmenda küsimuse juurde tagasi tulla. Ajapuuduse tõttu jäi sellele vastamata. Millest on Soome ja Eesti erinevused tulnud, kas meil on Soomelt midagi õppida? Ühistegevus on kindlasti üks valdkond, kus me peaksime väga palju soomlastelt õppima. Aga Soome ja Eesti erinevuse üks peamisi põhjusi on ikkagi Euroopa Liiduga liitumise eelne olukord ja liitumisprotsess, see, millistel tingimustel liituti. Mitte midagi kellelegi ette heites, tahan ma ka liitumisajale tagasi vaadates öelda, et me olime soomlastega võrreldes täiesti erinevas olukorras. Soomlased, kui nad Euroopa Liiduga liitusid, alustasid läbirääkimisi, kuidas ja kui palju peavad nad vähendama riigi abi pärast Euroopa Liitu astumist. Soome riigi toetused olid peaaegu kõikides valdkondades suuremad kui toetused põllumehele Euroopa Liidus. Neile anti igasuguseid eritingimusi, üleminekuaegu, muid võimalusi, et Euroopa Liiduga liitumise järgselt integreerida oma põllumajandus Euroopa Liitu. Aga nende toetuste tasemed olid kõrgemad kui Euroopa Liidus keskmiselt, oluliselt kõrgemad. Eesti ja kõik teised Ida-Euroopa riigid, kes ühinesid Euroopa Liiduga, olid vastupidises olukorras, meil olid kõigil riigisisesed toetused oluliselt madalamad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Meie kauplesime juurde ja saime teatud üleminekuperioodi, kunas me jõuame teistega võrdsele tasemele. Meie erinevus tulebki sellest, me olime kardinaalselt vastupidises olukorras.

Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Eesti on küll väike, aga tootjad on siin siiski üsna ebavõrdsetes tingimustes, eriti kehvades tingimustes on Kagu-Eesti piimatootjad. Ma ei räägi sellest, et Kagu-Eesti teed on käest ära, seal on väga palju kruusateid, siin põhja pool ja mujal ei ole neid nii palju. Juba piima kokkuvedamine on seal tõsine küsimus, teed ja masinad lagunevad ära. Sellest johtuvalt: kas ei oleks võimalik siiski nende riigisiseste toetustega diferentseeritult toetada niimoodi, et Kagu-Eestis, ütleme, Veriora ja Saatse kandis, ei sureks piimatootmine päriselt välja, et nad saaksid kuidagigi nina veel vee peal hoida? Nad on tõesti suurtes raskustes. Kas on midagi mõeldud Kagu-Eesti probleemi lahendamiseks?

Regionaalprobleemid on regionaalprobleemid ja ainult Põllumajandusministeerium kindlasti ei suuda kompenseerida kõiki saamata jäänud tulusid või lahendada kõiki probleeme, mis tootjal asukohast tulenevalt on. Kagu-Eestis on, jah, kruusateede osakaal väga suur, aga Kagu-Eestis on Eesti kõige tihedam teedevõrk, Põhja-Eestis nii tihedat teedevõrku näiteks ei ole. See tuleneb ka sellest eripärast, mis Kagu-Eestil on. Meil on olemas regionaalselt erinev lähenemine. Omal ajal juba määrati kindlaks Eestis põllumajanduslikuks tootmiseks ebasoodsamad piirkonnad. See on tehtud, selle on Eesti ise välja töötanud ja Euroopa Komisjon on selle kinnitanud. Minu arvates ei ole see väga õnnestunud. Me oleme taotlenud selle muutmist ja täiendamist, kuid oleme saanud Euroopa Komisjonilt selge vastuse, et uus määratlus paranduste ja muudatustega jõustub pärast 2013. aastat, kui lõpeb see finantsperiood ja algab järgmine finantsperiood. Me teeme väga tõsiselt eeltöid, et uus määratlus arvestaks objektiivselt ka erisusi, mis põllumajandustootjatel eri piirkondades on. Ma olen nõus, et praegune määratlus, mis on aastaid tagasi välja töötatud, ei ole kõige objektiivsem, aga kahjuks ei ole meil võimalik seda muuta, Euroopa Komisjon on väga üheselt selle asja ära otsustanud.

Aitäh, hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas te soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine arupärimine on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Toomas Vareki, Kalle Laaneti, Ain Seppiku ja Arvo Sarapuu 30. septembril s.a esitatud arupärimine metsamaa müügi kohta kirjaliku enampakkumise teel. Ma palun kõnetooli arupärijate esindaja Toomas Vareki!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud keskkonnaminister! Arupärimine on koostatud septembri lõpu seisuga, selle aluseks on 21. septembri Äripäeva artikkel, kus Maa-amet teatas, et näeb suurt vaeva, et teenida veel sel aastal Keskkonnaministeeriumile maa müügist enam kui 700 miljonit krooni. Selleks müüakse kodumaist kapitali, 20 000 hektarit reformimata metsamaad, kirjaliku enampakkumise teel. Eelnevast lähtuvalt on meil viis küsimust, mis on järgmised. Esimene küsimus. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab osaleja müügi korraldajale (Maa-ametile) kinnise ümbriku, millele on märgitud pakkuja kontaktandmed ja selle objekti nimetus, mille enampakkumisel soovitakse osaleda. Miks eelistatakse riigimaa müümiseks just kirjalikku enampakkumist? Teine küsimus. Maa-amet korraldas riigihanke elektroonilise enampakkumissüsteemi kasutaja‑ ja arendusõiguse litsentsi ostmiseks. Seega võib väita, et esialgu oli plaanis korraldada pikeneva lõpuga oksjon internetikeskkonnas. Miks sellest plaanist loobuti? Kolmas küsimus. Maa-ameti peadirektori käskkirjaga tunnistati riigihange elektroonilise enampakkumissüsteemi kasutaja‑ ja arendusõiguse litsentsi ostmiseks kehtetuks, kuna hankedokumentides pakkumisele esitatud miinimumnõudeid on võimalik mitmeti tõlgendada. Kes vastutab hankedokumentides olnud vigade eest? Kas süüdlasi on karistatud? Neljas küsimus. Samuti rikuti oksjonitarkvara riigihanke pakkumisi avades riigihangete läbiviimise korda. Palun valgustage meid, miks olid pakkumiste avamise juures inimesed, kes ei oleks pidanud seal olema! Kas võib oletada, et kõrvalisi isikuid on ka varasemate riigihangete pakkumiste avamise juures viibinud? Viimane, viies küsimus. 11. septembri Postimehe artiklis ütlete, et internetioksjoneid kasutades oleks riigimaa müük tõhusam. Miks siis ometi ei korraldatud uut riigihanke konkurssi? Kas on tehtud ka vastavad analüüsid, kui palju kaotab Eesti riik praeguste madalate hindadega ja kiirustades metsamaad müües?
Lugupeetud keskkonnaminister! Palume neile küsimustele vastuseid! Aitäh!

Aitäh! Palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna küsimused said juba ette loetud, siis lähen kohe vastuste juurde.
Vastus esimesele küsimusele on järgmine. Riigivara võõrandamise korra kohaselt on müügi korraldajal teatavasti õigus otsustada, kas enampakkumine viiakse läbi suuliselt, kirjalikult või elektrooniliselt. Maa-amet on varem, aastal 2004, korraldanud ka suulisi enampakkumisi, kus enampakkumise läbiviija oli tellitud väljastpoolt Maa-ametit. Nimetatud enampakkumisviisil oli aga see tõsine puudus, et pakkujad leppisid kahjuks ukse taga hinnas kokku ja pakkumiste summad jäid peaaegu alati alghinna tasemele. Kirjaliku enampakkumise viisi on Maa-amet valinud just nimelt seetõttu, et vältida võimalikke kokkuleppeid pakkujate vahel ja et konkurss oleks võrdne kõigi jaoks, et pakkuja teeks oma võimalustele vastava pakkumise. Samuti võimaldab kirjalik enampakkumine teha pakkumise ka nendel isikutel, kellel puudub võimalus suulise enampakkumise ajaks kohale ilmuda. Kirjalik enampakkumine on üheselt jälgitavam, võimalikke vaidlusi on vähem, nad on ennetatavad. Seetõttu on see enampakkumise viis ka valitud. Eeltoodud põhjustel ongi Maa-amet alates 2005. aastast kasutanud kirjalikku enampakkumist.
Vastus teisele küsimusele. Elektroonilise enampakkumise kohta saab öelda seda, et elektroonilise enampakkumise plaanist ei ole loobutud, selle teemaga tegeldakse edasi. Kuna kõnealune riigihange on tunnistatud kehtetuks, siis on ilmselgelt vaja enne uue hanke korraldamist põhjalikult analüüsida elektroonilise süsteemi riske ja tasuvust, tehnilisi tingimusi ja muid olulisi tegureid.
Vastus kolmandale küsimusele, kas süüdlasi on selle riigihanke läbikukkumise pärast karistatud. Dokumentide mitmeti tõlgendamist ei ole meie hinnangul õige nimetada hankedokumentides esinevateks vigadeks, kuna riigihangete seadus võimaldab pakkujal esitada hankedokumentide kohta lisaküsimusi ja saada ka selgitusi. Seega, kui hankedokumentides on mõni nõue pakkujale arusaamatu, on alati võimalik esitada küsimusi, millele hankija ka vastab. Konkreetsel juhul vaidlusaluste küsimuste osas paraku selgitusi ei küsitud ja hankija hinnangul esitati nõuetele mittevastav pakkumus. Riigihangete Ameti juures asuva vaidluskomisjoni otsuse kohaselt võis hankedokumentides toodud nõudeid tõlgendada ka erinevalt hankija tõlgendusest. Arvestades vaidluskomisjoni otsust, tunnistas Maa-amet riigihanke kehtetuks. Maa-ameti peadirektori vastav käskkiri on jõustunud. Hanke läbiviimisel tekkinud probleemide selgitamiseks on hanke läbiviimise eest vastutavatelt teenistujatelt võetud seletuskirjad, nende põhjal tehakse kokkuvõte ja analüüsitakse riigihangete läbiviimisega seotud töökorralduse muutmise vajadust ning seejärel otsustatakse, kas riigihankega seotud teenistujaid on vaja karistada.
Vastus neljandale küsimusele seoses kõrvaliste isikute viibimisega riigihanke korraldamise juures. Riigihangete seaduse § 46 lõike 2 kohaselt tuleb hankijal koostada pakkumuste avamise protokoll ning kanda sinna pakkujate nimed ja registrikoodid. Osalejate protokolli mõiste riigihangete seaduses puudub. Kõnealuse riigihanke läbiviimisel koostati pakkumuste avamise protokoll, kuhu kanti pakkujate nimed, mistõttu ei ole Maa-amet rikkunud riigihangete läbiviimise korda ja on järgitud riigihangete seaduse § 46 lõikes 2 sätestatut. Riigihangete seaduse § 46 lõige 4 aga sätestab, et hankija võimaldab pakkujatel või nende volitatud esindajatel viibida pakkumuste avamise juures. Viidatud normist tuleneb, et igal juhul tuleb võimaldada viibida pakkumuste avamise juures pakkujatel või nende volitatud esindajatel, kuid teiste isikute viibimist pakkumuste avamisel nimetatud norm ei reguleeri.
Vastus viiendale küsimusele seoses hangete läbiviimise ja võimalike madalate hindadega. Märgin, et enampakkumise läbiviimine elektroonilises keskkonnas, nn internetioksjon, vähendaks halduskoormust ja selle dünaamiline lõpp tagaks pakkujatele võimaluse soovitud maatükk saada pakkumuste tõstmise teel. Enampakkumise alghinnaks on vastavalt riigihangete seaduses sätestatule maa harilik väärtus, mis määratakse keskmise kohaliku tehingu väärtuse alusel. Alghinna määramise alused on samad nii kirjaliku kui ka elektroonilise enampakkumise korral. Läbiviidud enampakkumise tulemused näitavad aga, et näiteks metsamaade müügi puhul on huvi küllaltki suur ja alghinnad tõusevad mõningatel juhtudel isegi mitmekordseks. Seega võib väita, et selline kiireloomuline maade müük ei pruugi tähendada seda, et müük toimuks madalate hindadega. Kuna 2009. aasta lisaeelarve seadusega Keskkonnaministeeriumile pandud riigivara müügi kohustuste täitmiseks on jäänud väga vähe aega, siis tuleb praegu aktiivselt tegelda peamiselt maade müügi protsessiga. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud keskkonnaminister! Aitäh küsimustele vastamise eest! Mind huvitab, kui edukalt on läinud metsamaa müük. Te olete planeerinud saada eelarvesse 700 miljonit krooni lisavahendeid. Milliseks see summa teie teadmiste põhjal kujuneb? Milline on viimane seis?

Aitäh, härra Varek! Viimased andmed on sellised. Müügiplaan on sellel aastal, tuletan meelde, 716 miljonit krooni, s.o tulu maade müügist. Selleks et müügiplaani täita, nägi Maa-amet ette, et müüki tuleks panna umbes 2100 kinnistut kogupindalaga natuke rohkem kui 20 000 hektarit. Tänase päeva seisuga on oksjonitelt läbi käinud 1350 kinnistut kogupindalaga umbes 11 000 hektarit. Oksjonite müügiplaani täitmisega ollakse umbes poole peal. Aasta on jõudnud muidugi palju kaugemale kui poole peale, aga tuletame meelde, et selle kohustuse sai Maa-amet teise lisaeelarvega ja aeg on olnud suhteliselt lühike. Raha nendest oksjonitest on riigieelarvesse tänase päeva seisuga laekunud suurusjärgus 200 miljonit krooni ja valdav osa laekumistest peaks tulema aasta lõpul. Samas, nende seadusmuudatuste tõttu, mis ka Riigikogus on kinnitatud, eelisostuõiguste realiseerimise tõttu müügiprotsess tegelikult venib, just nimelt omanike eelisostuõiguse teostamise puhul. Kui seda soovitakse teha, siis on kahekuuline teatamise tähtaeg ja kõik muu selline, mis võtab aega. Võib tõepoolest juhtuda, et osa kinnistute raha ei laeku sellel aastal, vaid see jääb järgmise aasta algusesse.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Ei soovi. Läbirääkimisi ei avata. Lõpetan selle punkti käsitlemise.

Järgmine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Kalev Kotkase, Eiki Nestori ja Hannes Rummu 23. septembril s.a esitatud arupärimine planeeritavate muudatuste kohta parvlaevade graafikus Rohuküla–Heltermaa liinil. Palun arupärijate esindajana kõnetooli kolleeg Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Osaühing Väinamere Liinid esitas septembri keskel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile talvise sõidugraafiku ettepaneku, mille kohaselt jääks alates käesoleva aasta novembrist Hiiumaa liinil opereerima vaid üks laev. Selline ettepanek ei tulnud hiidlastele üllatusena, kuna seonduvalt uue laeva liinile tulekuga oli sellisest ohust Hiiu maavalitsust ka varem teavitatud. Suvi läbi peetud laiapõhjalistel nõupidamistel sõnastati hiidlaste ühised seisukohad, vastuväited ja ettepanekud, mis on ministeeriumile edastatud. Kahjuks on ajakirjandus viimastel aegadel teemat käsitlenud tendentslikult, esitades võimalikke plaane juba sündinud kokkulepete pähe ehk siis juba pealkirjades on teavitatud, et Hiiumaa liinile jääb sõitma vaid üks laev. Hiiu maavanem andis kohe pärast nõupidamist ministeeriumis teada, et saavutati kokkulepe ja järgmisel aastal sõidab meie liinil kaks laeva. Allakirjutanuil tekkis juba plaan arupärimine tagasi võtta, aga võta näpust, järgmisel päeval andis vedaja teada, et mitte milleski pole kokku lepitud. Selline vastuoluline info on Hiiumaa kogukonnas tekitanud õigustatud pahameeletormi. Rahustamaks hiidlasi ja saamaks kinnitust läbirääkimiste jätkumisele parvlaevagraafikute üle ning riigi siirast soovist tagada hiidlastele senisest kiirem, ilmastikukindlam ja tihedam üleveoteenus, palume austatud ministril vastata kuuele küsimusele. Aja kokkuhoiu mõttes ma neid küsimusi ette lugema ei hakka, sellegipoolest soovime neile sisukaid vastuseid saada. Aitäh!

Aitäh! Palun vastamiseks kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Ma kõigepealt tänan, et te selle arupärimise siiski esitasite, sest selle teema ümber on tõepoolest olnud liialt palju müra. Ma ei taha siinkohal mitte vabandust paluda, sest mina ei ole neid ju põhjustanud, aga vähemalt öelda, et me kindlasti oleme teadlikud hiidlaste murest ja nende pahameeletormist ja see on asjatu. Samas ei tehta kindlasti ühtegi otsust, ühtegi kokkulepet või midagi muud taolist, mis puudutab niivõrd elulist transporditeenust, uisapäisa ega läbimõtlematult. See on lihtsalt kinnituseks.
Ma vaatasin neid kuut küsimust ja pean ausalt tunnistama, et nendele võiks vastata Saaremaa Laevakompanii esindajad. Need küsimused on paljuski hüpoteetilised ning puudutavad uue laeva teenuse kvaliteeti ja uue laevaga seonduvat. Ma pean ütlema, et ka minule ei ole mitmed küsimused lõpuni selged, ja ma arvan, et ka uue laeva omanikud on veel ebaselged, sest laeva ju ei ole. Me ei ole tegelikkuses näinud, kuidas see laev tööle hakkab, milline on tema teenuse kvaliteet, milline on tema sõidukiirus, arvestades neid olusid. See kõik on tegelikult ju n-ö paberi peal. Nii et selles mõttes on väga paljud asjalikud küsimused, mida tuleb silmas pidada, praegu tegelikult mingisugused spekulatsioonid või väited. Ministeeriumil on nendele võib-olla isegi keeruline vastata, aga ometi ma püüan neid küsimusi kommenteerida.
Esimene küsimus: "Kas uue laeva tulekuga kaasnev ühe laeva graafik on piisav põhjus kogu aastakümnetega väljakujunenud elukorralduse muutmiseks Hiiumaal?" Lühike vastus on, et uue laeva tulekuga ei kaasne automaatselt ühe laeva graafikut.
Teine küsimus: "Kuidas reiside arvu vähenemine ja väljumisaegade vahe suurenemine aitab kaasa uute laevade soetamisel püstitatud eesmärgi – üleveo kvaliteedi tõus – täitmisele?" Vastus on osaliselt hinnanguline. Tõenäoliselt, kui uue laevaga seotud lubadused vastavad tõele, paraneb ülesõidu kiirus, mis on oluline osa teenuse kvaliteedist. Kindlasti paraneb reisijate teenindamine laeval ja kindlasti paraneb uue laevaga mereohutusega seonduv – tal on suurem nn merekindlus, parem manööverdamisvõime ja suurem jää läbimise võimekus. Nii et teatud osas peaks uus laev kindlasti tooma teenuse parema kvaliteedi. Teie pidasite oma küsimusega silmas ajalist graafikut, aga see ei ole otseselt seotud uue laevaga. See on seotud uue laevaga juhul, kui see vedaja ettepanek leiaks toetust ministeeriumilt, mida ta leidnud ei ole.
Kolmas küsimus: "Kuidas tagatakse ühe laeva graafiku puhul avaliku hanke tingimustes ja selle alusel sõlmitud liinilepingus sätestatud nõuded, et talvisel navigatsiooniperioodil peab kasutama vähemalt kaht jääklassiga reisiparvlaeva ja kasutatavad parvlaevad peavad mahutama vähemalt 400 liinimeetrit sõidukeid?" Ja vastus ongi, et ühe laevaga ei ole võimalik täita kahe laeva nõuet, nõuet omada talvisel navigatsiooniperioodil kahte jäämurdeklassiga laeva. Need on vastuolulised nõuded. Kui teie küsimus puudutas seda, kas on võimalik kõikide osapoolte kokkuleppel muuta lepingut, mille sõlmis 2006. aastal minu eelkäija, siis meie juristid ütlesid mulle, et seda on võimalik kokkuleppel muuta. See on puhas juriidiline küsimus ja see tuleneb sellest, et neid ühistransporditeenuse kokkuleppeid ei sõlmita mitte riigihangete seaduse alusel, vaid n-ö eriseaduse, ühistranspordiseaduse alusel. Nii et kui te pidasite oma küsimusega silmas seda, kas juriidiliselt on võimalik muuta seda kümneaastast kokkulepet, siis minu arvates või vähemalt majandusministeeriumi juristide arvates on, juhul kui on saavutatud kokkulepe. Aga ei ole loomulikult võimalik ühe laevaga täita nõuet, mis nõuab kahte laeva. See oleks nonsenss.
Neljas küsimus: "Kuidas kommenteerite väidet, et ühe laeva graafiku puhul päevasisese sõidunõudluse tippaegadel üleveovõimsus praktiliselt ei suurene?" Vastuseks viitan ma oma sissejuhatusele, et ega me ei tahagi seda kommenteerida, vaid me näeme tegelikku üleveovõimsust siis, kui see uus laev on reaalselt olemas. Praegu väidab vedaja, et juhul, kui see laev saaks täies mahus toimetada, siis sõidukite osas suureneb n-ö tipptundidel maht ca 10% – kui me jagame tundide peale ära, kui palju sõidukeid on võimalik üle vedada, siis maht suureneb 10%. Kas see on nii või ei ole? Paberite järgi – jah, aga milline on tegelikkus, seda me näeme siis, kui see laev on olemas. Siis me näeme, kui palju paremini ja rohkem on ta suuteline sõidukeid ja reisijaid peale võtma.
Viies küsimus: "Kuidas planeerite maandada riski, et ilmastiku- või jääolude tõttu hilinemised hommikusel reisil mõjutavad terve päeva graafikut, rikkudes sellega kogu saare elu puudutavat logistikat?" Vastus on, et isegi, kui me oletame – küsijad-arupärijad, hiidlased, Riigikogu liikmed –, et mingitel asjaoludel see üks laev teenindab niivõrd hästi, et mõju graafikule on väike, mida vedaja on meile väitnud, ning see meeldib ka hiidlastele ja meeldib ministeeriumile, siis see küsimus on tegelikult väga õige küsimus. Ehk teisisõnu, ma arvan, et me peaksime elama praegu Eestis sellisel ajal, kus reservlaeva vajadusega peaks olema alati arvestatud, ükskõik mis siis juhtub, või vähemalt peab see olema väga täpselt kokku lepitud, millistele juhtudele vastavalt ja kui kiiresti peab lepingupartner olema võimeline asendama n-ö põhilaeva reservlaevaga.
Kuues küsimus: "Kas põhimõte, et kui maavanem uut graafikut ei kooskõlasta, jääb kehtima vana, on jätkuvalt jõus?" Lühike vastus on jaatav. Nii Saaremaa kui ka teiste saartega seonduvate parvlaevaliikluse küsimuste puhul on riigi esindaja ikkagi maavanem. Ma pean küll ütlema, et maavanem peaks olema ennekõike valitsuse esindaja. Tihtipeale on maavanematega nagu on, et nad on kusagil seal kahe vahepeal, aga on täiesti selge, et sellised küsimused peab läbi rääkima ettevõtjaskonnaga, kohalike omavalitsustega, kohalike aktiivsete inimestega, erinevate sihtgruppidega, kes neid laevu kasutavad. Kokkuvõttes olen ma täiesti veendunud, et parandamise võimalusi see uus laev kindlasti toob ja selles mõttes on eriti oluline, et me tegelikkuses uurime ka, mil moel Hiiumaa ettevõtjad või Hiiumaa külalised ja paljud muud sihtgrupid millist teenust täpsemalt vajavad. Aga ma kaldun arvama, et see teema saab olema aktuaalne siis, kui see laev on ennast sisse sõitnud. Praegu on meil laua peal lubadus, et see laev peaks saabuma jaanuaris. Ma kujutan ette, et kevade poole saame me vaadata, kuidas ta tegelikult toimib, milliseid korrektiive, arvestades nüüd jällegi reisijate tegelikke vajadusi, peaksime me tegema ja milliseid mitte ning milliseid uusi võimalusi on. Kogu seda praegu ja möödunud suvel kestnud tralli pean ma pigem üheks valimiskampaania osaks. Tõsi küll, sellel on alust, sest vedaja on sellise ettepaneku esitanud. Aga vedaja ettepanekut ei saa me ka pidada amoraalseks või kõlvatuks, vaid tal on alati õigus ettepanekuid teha.

Tänan, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kalev Kotkas, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Piletite eelmüügi süsteem müüb pileteid kuni kolm kuud ette ehk siis täna peaks saama osta eelmüügist pileti 26. jaanuariks. Ometi  võimaldab süsteem seda praegu teha kuni 4. jaanuarini. Tänasest kehtima hakanud talvine praamigraafik kehtib kuni 31. detsembrini. Need kaks tuima fakti ilma kommentaarideta loovad soodsa pinnase igasugusteks spekulatsioonideks. Öelge, palun, selge sõnaga, mis saab uuest aastast.

Huvitav küsimus. Ma olen täiesti veendunud, et 2010. aasta tuleb Eestis, tuleb Hiiumaal loodetavasti parem kui eelmine. Mis puudutab parvlaevaühendust Hiiumaaga, siis säilib see kindlasti mitte halvemana, kui ta on praegu. Uue laevaga nagu iga uue asjaga on meil, alalhoidlikel inimestel, raske harjuda, aga kui harjume, siis loob see võib-olla ka võimaluse üheskoos nuputada, kuidas teda paremini ära kasutada, et transpordiühendus mandri ja Hiiumaa vahel oleks parem. Need tehnilised detailid on tüüpiline näide, kuidas Hiiu maavanem oma tööga hakkama saab. Mul on valus seda kuulda, ma palun hiidlastelt vabandust, kui selliselt väljakuulutatud lubadused on vedaja poolt täitmata, ja ma ei saa aru, millega siis maavanem seal tegeleb.

Kalvi Kõva, palun!

Aitüma, hea istungi juhataja! Hea minister! Minu teada on ühistranspordiseaduse kohaselt maakondadevaheline ühistransport, selles küsimuses siis laevaliiklus, riigi korraldada. Kui aga Võrumaalt pärit maarotina meediat vaadata, siis jääb mulje, et poliitika tegijaks selles valdkonnas on pigem vedaja. Ministeerium on minu nägemust mööda olnud suhteliselt kuss ja pole mitte mingeid selgitusi ega vastulauseid vedaja argumentidele esitanud. Miks see nii on?

Aitäh! Te rääkisite oma muljest, me saame rääkida sellest, milline on tegelikkus. Tegelikkuses on poliitika kujundajad siin saalis istujad. Meil on olemas ühistranspordiseadus, mis on osa sellest poliitikast, meil on eelarve, mis on osa sellest poliitikast, meil on selle poliitika alusel vastu võetud ministri otsused, meil on kord, kuidas me leiame vedajad. See on ju see poliitika. Ma arvan, et kui ajakirjanik paneb pealkirja, nagu ta seal õhtuhämaruses kusagil toimetuse kabinetis paneb, siis ta niimoodi paneb. Ärge võtke teie kui Riigikogu liige seda sündinud faktina.

Paul-Eerik Rummo, palun!

Aitäh! Eks selle asja juured ole mingis ammuses, enne meie ajaarvamist olnud ajas, kui ühel teatud vedajal tekkis selles küsimuses sisuliselt monopolisti õigus ja positsioon. Aga minu küsimus on arupärijate kuuendast punktist lähtudes järgmine. Kas uue graafiku kooskõlastamata jätmise korral jääb automaatselt kehtima vana graafik? Teil on vastuses väga suur õigus väita, et hirmus palju on selle teema ümber praegu hüpoteetilist ja spekulatiivset, aga kindlust annaks teadmine, kas on olemas mingisugused võimalikud sanktsioonid vedaja suhtes, kui ta ei nõustu säilitama vana graafikujärgset korda uue graafiku mittekooskõlastamise korral. Millised on sanktsioonid?

Vastus teie küsimusele jah-ei vormis on "jah". Uue graafiku mittekokkuleppimise korral kehtib vana graafik. See on vastus.
Lepinguliste sanktsioonide suhtes jään praegu vastuse võlgu. Lepingus on kindlasti sanktsioonide plokk sees. Kui mõjusad nad on, see on iseasi. Meie huvi on, et me ei peaks tegelema sanktsioonidega, see ei ole eesmärk iseenesest. Eesmärk on ikkagi, et oleks normaalne ühendus Saaremaaga ja ka Hiiumaaga. Aga teine asi on see, et meil on siiski huvi sõidugraafikuid igal aastal korrigeerida. Ka selline võimalus on lepingus ette nähtud. See käib sõidugraafikute, mitte laevade arvu kohta. Miks on huvi sõidugraafikuid korrigeerida? Reisijate reaalsete vajaduste, tagasiside ja muude asjaolude tõttu on mõistlik, kui me suudame neid korrigeerida ja selles osas suures plaanis peaksid nii vedaja, maavalitsus kui ka ministeerium olema 2010. aasta muudatustes kokku leppinud kahe laeva põhjal. On vajalik sõidugraafikut teatud osas korrigeerida, sest lihtsalt reisijate arv on muutunud, nõudlus erinevatel kellaaegadel on erinev ja mõned muudatused tuleb teha. See ei puuduta aga seda põhiküsimust, mis siin on tõstatatud, et asendada kaks laeva ühe laevaga, mida veel ei ole olemas, kujutage ette.

Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud minister! Suvehiidlasena ja Heltermaa sadama lähedal laevainimesena tean ma väga hästi, kui oluline on praamiliiklus hiidlaste jaoks. Toon teile ja teistele mandriinimestele sellise näite. Kujutage ette, et kui Paide elanik tahab sõita autoga Paidest Tallinna, siis kõigepealt peab ta neli tundi ootama järjekorras, maksma 200 krooni ja siis lubatakse tal hakata sõitma autoga Paidest Tallinna. Sellises olukorras, sellises sulus elavad hiidlased. Ja sellel taustal on minu küsimus ajendatud 16. oktoobril Kärdla kultuurimajas IRL-i korraldatud avalikust praamiliikluseteemalisest arutelust. Sinna olid kutsutud kõik osapooled, ka kõik need osapooled, kes töötavad siin selles Riigikogu saalis. Paraku puudusid ainsatena Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. Sellel taustal tahan teie käest küsida, kas tõesti ei ole teie majas ühtegi inimest, kes seda teemat valdab ja julgeb tulla hiidlaste ette olulisel hetkel olulist infot jagama?

Aitäh! Ma ütleksin, et see on ootamatu süüdistus, härra Rumm. Kui oli mingi erakondlik üritus, siis kahju, et ma ei saanud ka oma erakonna liikmeid toetada – ju mul olid siis muud ülesanded. Ma ei tea, mis arutelu see oli. Tõenäoliselt oli see see arutelu, kus hiidlased tahtsid põhiliselt omavahel arutada selle ühenduse tulevikku pärast aastat 2016. Minu teada pidi üks selline üritus Hiiumaal toimuma. Ma olen alati valmis, kui mul võimalus on, hiidlaste ette tulema ka kõige raskematel hetkedel. Just nendel hetkedel ma tahaksingi tulla ja ma julgen kinnitada, et need hetked ei ole veel saabunud.
Lugupeetud Hiiumaa elanikud! Kallid daamid ja härrad hiidlased! Teie esindajad paljuski hirmutavad teid. Nii nagu meil on tavaks saanud ikka hirmutada paljude asjadega, et laevad ei käi, liiklus lõpetatakse ära, Leedo ajab inimesed elektritraati pidi Saaremaale ja Hiiumaale käima jne. Hirmutatakse! Ei toimu selliseid asju! On kaks laeva, kokkulepitud graafik, mida võib parandada, ja kõik muud sellised asjad. See on Münchhauseni sõda – hommikul tõusta üles, mõelda, et võiks kellegagi sõdida, ja hakata mingeid hirme tekitama, kui meil on õigusriik, kehtivad lepingud ja kõik muud asjad.
Ma läksin vist teemast kõrvale. Nii et esimesel võimalusel kindlasti tulen just raskel hetkel hiidlaste juurde, et nendega kõnelda.

Kalle Laanet, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te mainisite repliigi korras, et hea kolleeg Kalvi Kõva ütles, et saarlane ei tohi hiidlaste teemal sõna võtta, aga ma võtaksin ikkagi. Minu küsimus on, et kui praegune vedaja võttis endale plaani tellida kolm uut laeva, kas selle plaani rakendamise eel arutati ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kuidas võiks tulevik välja näha?

Aitäh! Mida te mõtlete selle all, et arutati eelnevalt? Praegu on nii, et kehtiv leping, mis on sõlmitud 2006. aastal, näeb ette ühe uue laeva ehitamist ja see ongi seesama Hiiumaa liini laev. See on tegelikult vedaja kohustus. Kui ma nüüd valesti ei mäleta, siis hästi pehmelt viidatakse lepingus võimalusele ka uusi laevu teha. Neid arutelusid praeguse vedajaga on toimunud töö korras üsna tihti ja erineva intensiivsusega. Ma julgen öelda ministeeriumi või riigi seisukoha: me oleme huvitatud nendest aruteludest. Juhul kui need kaks uut laeva toovad mingi uue kvaliteedi, oleme me igal juhul huvitatud aruteludest, kuid loomulikult  peavad need olema läbipaistvad, need peavad andma riigile võimalusi teha valikuid, mitte nii, et ainult vedaja domineerib. Ma arvan, et me oleme nendeks aruteludeks väga avatud. Nii et arutelud käivad. Aga üks laev on kohustus, kaks ja kolm on tulevikuteemad.

Ene Kaups, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tahan küsida järgmist. Uue laeva tulek liinile on tõepoolest kütnud hiidlaste ootused eelkõige kvaliteedi paranemise suhtes väga kõrgeks. Aga aja möödudes on ilmnenud ka sellised ohud ja, nagu te ütlesite, hirmud. Näiteks on juba selge, et uus laev tähtajaks valmis ei saa. Tõenäoliselt toob vedaja ettepanekust lähtuvalt uus laev kaasa hiidlastele sobimatu ühe laevaga graafiku. Oht on ka selles, et uus laev võib-olla ei mahu kanalitesse, mida Hiiumaale sõites on koguni kaks. Kas enne uute laevade tellimist oleks pidanud kooskõlastama või oli kohustus kooskõlastada uute laevade põhilised parameetrid ministeeriumi või Veeteede Ametiga?

Aitäh! Vastus on jaatav: põhilised parameetrid kindlasti. Ma ei kujuta ette, et võttes arvesse selle ühenduse spetsiifikat, ei arvesta see laevaprojekt selle meretee omapärasid ja muid põhilisi parameetreid, laeva veomahtu sõiduautode või veoautode osas ja reisijate mahtu, samuti kiiruslikku teenindamist, jääklassi, manööverdamisvõimekust. Need põhimõttelised numbrid on ministeerium ja Veeteede Amet kindlasti läbi vaadanud.

Tarmo Mänd, palun!

Austatud juhataja! Härra minister! Me oleme täna korra sel teemal juba väidelnud, aga lihtsam on tõesti Hiiumaale sild ehitada, kui kõiki osapooli rahuldav variant lõpuks saavutada. Ma olen omal ajal kümme aastat selle asjaga tegelnud ja seal on kaks reeglit. Alati on praamigraafik olnud seotud vabariigi transpordigraafikuga, et me ei kaotaks päevi ja reisijaid, hommikul kell 5 ja öösel kell 1 on ikka liialt pika vahega. Ja alati peab liinil olema kaks laeva, sest ühega võib midagi juhtuda ja regulaarne liiklus häirub. Teie kinnitasite Hiiu Maavalitsuse esitatud graafiku, mis on hommikuti ja õhtuti tihendatud ja ka nädalavahetustel, aga vedaja ei kinnita. Siin on praegu see õiguslik konflikt. Mina ei süüdista ministeeriumi, sest te saite sellest probleemist aru, aga protsess on lõpuni viimata. Selles on ju praegu asi.

Aitäh! Mulle tundub, härra Mänd, et teie sõnavõtus ei olnud küsimust.

Ma tänan, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Seoses selle arupärimisega avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kotkase! 

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tänan ministrit arupärimisele ja esitatud küsimustele vastamise eest! Minu hinnangul olid vastused siirad. Kõrvaltvaatajaile võib jääda mulje, et need hiidlased on üks täbar seltskond, ainult virisevad oma praamiühenduse pärast. Tegelikult võitleme me ainult võrdsemate, normaalsemate arengueelduste eest, et Hiiumaa oleks tulevikus isetoimiv ja isereguleeruv väike kogukond. Me võitleme selle nimel, et meie igapäevane toit ei oleks kallim ja et meie ettevõtjate kulud ei oleks suuremad ja tulud ei oleks väiksemad. Saarelisusest tulenevalt on meie valikud ettevõtluseks niigi piiratumad. Meile meeldiks, et põhiseadusega tagatud liikumisvabadus kehtiks ka hiidlastele. Vedaja on praamiühenduse kontekstis sõnumitooja ja teda ei ole mõtet peksta. Ta peaks tegema seda, mida riik tellib. Praegune vedaja on olnud riigist kohati tarmukam ja on vähehaaval riigilt initsiatiivi üle võtmas. Seda iseäranis meedias. See on tekitanud hulga vääritimõistmist ja segadust.
Allakirjutanud loodavad, et tänase arupärimisega suutsime me juhtida austatud ministri tähelepanu võimalikele probleemidele lähituleviku praamiliikluses ja et ta teeb meie küsimustes sisaldunud viidetest probleemidele ka vajalikud järeldused. Tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Arupärimisele on vastatud.

Läheme edasi viienda arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Eldar Efendijev, Inara Luigas, Nelli Privalova, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee, Tiit Kuusmik, Heimar Lenk ja Georg Pelisaar. Arupärimine on esitatud septembrikuu 30. päeval 2009. aastal. Arupärimise teema on raskeveokite piirületus ja sellele vastab majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile: "Juunikuu lõpus tegite avalduse, kus lubasite, et sügisest hakkab Narva piiripunktis tööle elektroonilise järjekorra süsteem veokitele ning muudele transpordivahenditele. Sellega pidi lahenema probleem, et piirijärjekorras seisab sadu veokeid, mis ootavad mitu ööpäeva piiriületamist. Tänase seisuga on aga olukord piiril endiselt sama. Seoses sellega esitame Teile järgmised küsimused. 1. Miks ei ole Teie plaani, mis leidis toetust Vabariigi Valitsuses, endiselt ellu viidud? 2. Projekti pidi toetama Euroopa Liit teatud ulatuses ning ülejäänud summa pidi tulema ettevõtjatelt. Kui suures ulatuses toetas projekti Euroopa Liit? Millised ettevõtjad andsid oma nõusoleku osaleda projekti rahastuses? 3. Mainisite, et ei ole otstarbekas raisata kümneid miljoneid kroone parkimisplatside ehitamiseks ja renoveerimiseks piiri lähedal. Kas see tähendab, et Narvas eksisteeriv parkimisplats läheb tulevikus sulgemisele? 4. Millised muudatused kavatsete viia sisse Siseministeeriumi ja Narva linna vahelisse halduslepingusse? 5. Millised summad on ette nähtud riigieelarves projekti toetuseks ning halduslepingu täitmiseks käesolevaks ja järgmiseks aastaks? 6. Tegite ka ettepaneku luua raskeveokite parkimisplats sadama territooriumile Sillamäele. Mis sammud on tehtud selle ettepaneku realiseerimiseks ja millised vahendid on selleks ette nähtud riigieelarves ning teistes allikates käesolevaks ja järgmiseks aastaks? 7. Kuidas kavatsete tulevikus lahendada piiriületuse probleemid Kagu-Eesti piirkonnas?"
Arupärimisele on alla kirjutanud kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Tänan! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Riigikogu liikmed, arupärijad! Ma vastan otse küsimustele, kuna arupärija kandis küsimused ette.
Vastus esimesele küsimusele: ei vasta tõele, et valitsus seda ei toeta, valitsus toetab. Sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine eeldab selleks vastava seadusandliku baasi loomist ning infrastruktuuri rajamist piiriületuse ootealade näol. 25. juunil 2009, millele te tõenäoliselt oma arupärimise sissejuhatuses viitasite, otsustas Vabariigi Valitsus, et veokite piiriületuse korraldamiseks vajalikud riigipiiri seaduse ja halduskoostöö seaduse muudatused algatab valitsus Riigikogus menetluses oleva politsei- ja piirivalveseaduse rakendamise seaduse raames. Need muudatusettepanekud nimetatud seaduse kohta on siseminister õiguskomisjonile edastanud. Lühidalt tähendab see seda, et seadus näeb ette halduslepingute sõlmimise võimaluse piiriületuse ootealade opereerimiseks. Seaduseelnõu kohaselt korraldab halduslepingute sõlmimist ja nende järelevalvet Siseministeerium, kelle pädevusse kuulub piiri ületamise korraldamine. Seaduseelnõu näeb ette ka tasu võtmise võimaluse ootealadel ootamise eest ehk teisisõnu, on leitud ka õiguskantsleriga kooskõlastatud kontseptsioon, kuidas on võimalik võtta teatud avalik-õiguslikku tasu, ning seaduseelnõu näeb ette ka vastava tasu kujundamise metoodika väljatöötamise ja selle kinnitamise siseministri poolt. Kui see eelnõu heaks kiidetakse (ma loodan, et see on lähinädalate küsimus, see sõltub Riigikogust), siis peaks olema avatud tee piiriületuse korraldamiseks nii, nagu ma seda äsja kirjeldasin.
Te viitate oma küsimuses ka elektroonilise järjekorra süsteemile. Elektroonilise järjekorra süsteem on praegu Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni poolt tarkvaralise lahendusena olemas, katsetamisel ning juhul, kui nüüd on võimalik sedamoodi halduslepinguid sõlmida, on siseministril võimalik muuta määrust, mis käsitleb piirirežiimi, ja piirirežiimis nähaksegi ette võimalus autode järjekorra organiseerimiseks, kasutades lisaks n-ö füüsilisele parklale ka elektroonilise järjekorra süsteemi. Ehk teisisõnu, kui seaduseelnõu on valmis, siis suures plaanis sõltub see juba n-ö rakenduslikust võimekusest, millal annab seda järjekorda korraldada ka elektroonilise järjekorra süsteemiga.
Repliigina ütlen, et muidugi tegeleme me ajutise tegevusega, aga me peame aru andma, et see ajutine tegevus ehk piirijärjekorrad võivad kujuneda alaliseks, nii nagu me oleme elus seda reaalselt näinud. Paralleelselt teeme jõupingutusi selleks, et leitaks mõistlik lahendus Euroopa Liidu ja kolmandate riikide piiri ületamise selliseks korraldamiseks, et see ei kujuneks transpordivoogudele pudelikaelaks. Te teate väga hästi meie initsiatiivi Euroopa Liidu – Venemaa transpordidialoogi raamides, nii tehnilisi infrastruktuuri otsuseid kui ka just nimelt tolliametkondade vahelist koostööd, et sisuliselt vähendada piiril erinevate protseduuride jaoks kuluvat aega. Julgen kinnitada, et Eesti, niivõrd kui me oleme kaasatud ühte pilootprojekti, ja ma tean, et ka tolliamet, on teinud omalt poolt maksimumi. Murega jälgime, et need asjad ikkagi ka Euroopa Liidu ja Venemaa tasemel praktiliste asjadena liiguvad üliaeglaselt, kui üldse. See oli lihtsalt kõrvalkommentaar.
Teie teine küsimus puudutas Euroopa Liidu toetusi piiriparklate rajamiseks. Euroopa Liidu toetus veokite parkla rajamiseks Sillamäele on ligikaudu 18 miljonit krooni ja AS-i Sillamäe Sadam omafinantseeringu suurus 20 miljonit krooni. Need summad täpsustuvad, kui on koostatud lõplik ehitusprojekt ja sõlmitud ehitusleping. Te küsite kindlasti, et miks Sillamäe? Arvestades, et kogu seda protseduuri on tehtud Euroopa Komisjoni n-ö erijuhtumi korral, viisime me läbi uuringu, millised on võimalikud konkursil osalejad, kes võiksid sellisele Euroopa Liidu toetusele pürgida. Erinevatest variantidest jäi parimatele nõuetele vastavalt Sillamäe sadama pakutud maa-ala, mis ei ole seotud sadama maa-alaga, vaid Narva maantee ääres oleva suhteliselt suure maatükiga. Muude huviliste pakutu, kaasa arvatud praegu eksisteeriv füüsiline parkla, nendele nõudmistele, mida Euroopa Komisjon sellise võimaliku parklaala väljaarendamisele esitab, ei kvalifitseerunud. Kas Narvas eksisteeriv parkimisplats läheb tulevikus sulgemisele? Julgen öelda, et mina ei tea. Kui tal on mingisugune muu rakendus, lasku käia! Praegune leping on Siseministeeriumi ja Narva linna vahel ning Narva linnal seda praegust parkimisplatsi haldava ettevõttega. Seega tuleb olemasoleva parkla edasise tegevuse küsimus ja ka vajadus lahendada Siseministeeriumi ja Narva linna koostöös. Julgen arvata, et kui Sillamäe parkla saab valmis, elektrooniline järjekorra süsteem saab valmis, võib olla vajadus sellise puhverparkla järele. Narva piiril praegu eksisteeriv parkla ei rahuldanud uue parkla väljaarendamise tingimusi just erinevate keskkonnanõuete tõttu, millest mind on informeeritud, ja tema võimaliku väljaarendamise suuruse tõttu. See on siiski linnas asuv territoorium. Edasine otsus, juhul kui need asjad jõustuvad või rakenduvad nii, nagu me eespool rääkisime, sõltub ennekõike Siseministeeriumi ja Narva linna vahelisest koostööst.
Neljas küsimus: "Millised muudatused kavatsete viia sisse Siseministeeriumi ja Narva linna vahelisse halduslepingusse?" Ma eelnevalt kommenteerisin seda. Ütlen ausalt, et minul majandus- ja kommunikatsiooniministrina ei ole võimalik ühtegi muudatust sellesse lepingusse sisse viia, isegi kui tahaks. Aga tahaks!
Viies küsimus: "Millised summad on ette nähtud riigieelarves projekti toetuseks ning halduslepingu täitmiseks käesolevaks ning järgmiseks aastaks?" Majandusministeeriumile teada olevalt ei ole 2010. aasta riigieelarve projektis neid summasid vähendatud, võrreldes 2009. aasta eelarvega. Pole ette nähtud ka lisavahendeid piiriületuse korraldamiseks. Vastavalt menetluses oleva riigipiiri seaduse muudatustele võib sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamine olla tasuline. Tasu suuruse määramiseks luuakse eelmainitud seaduseelnõuga volitusnorm metoodika kehtestamiseks, milles lähtutakse teenuse osutamisega seotud tegelikest kuludest ja sõidukite arvust. Eelnõu kohaselt kehtestatakse tasule ka ülempiir ning riigieelarvest tuleks kõne alla piiriületuse korraldamise finantseerimine juhul, kui piiripunkti sisenemise korraldamise kulud on suuremad kui tulud, mis laekuvad kehtestatud tasudena. See on kommentaar selleks juhuks, kui 2010. aastal siin olukord muutub.
Kuues küsimus puudutab Sillamäele rajatavat parkimisala: "Mis sammud on tehtud selle ettepaneku realiseerimiseks ja millised vahendid on selleks ette nähtud riigieelarves ning teistes allikates käesolevaks ja järgmiseks aastaks?" Esiteks, tegemist ei ole teie viidatud Sillamäe sadamaalaga, vaid tegemist on maa-alaga Narva maantee ääres, mis kuulub AS-ile Sillamäe Sadam. Ja nagu eespool öeldud, rahastavad Sillamäele rajatavat parklat Euroopa Liit ja AS Sillamäe Sadam ise. Riigieelarves selleks vahendeid ette nähtud ei ole. Taotlus projekti finantseerimiseks on Euroopa Komisjonile esitatud juba võrdlemisi tükk aega tagasi. Käivad läbirääkimised, projektide täpsustamised, tehnilised täpsustamised. Lõplikku otsust on oodata kuu aja jooksul.
Seitsmes küsimus: "Kuidas kavatsete tulevikus lahendada piiriületuse probleemid Kagu-Eesti piirkonnas?" Analoogne kord, nagu me kirjeldasime eelnevalt Narva piiripunkti kohta, peaks hakkama kehtima ka Koidula ja Luhamaa piiripunktide suhtes. Piiriületusprobleemide lahendamine peaks kõigis piiripunktides toimuma sama moodi halduslepingute alusel, mille sõlmimist korraldab Siseministeerium. Nii Koidula kui Luhamaa piiripunktis on juba olemas erasektori huvi parkla ja järjekorra süsteemi haldamise vastu, kusjuures Luhamaal on ka olemas infrastruktuur vastava ooteala näol. Seda on võimalik kasutama hakata pärast vastavate seadusmuudatuste tegemist. Aitäh!

Tänan, austatud minister! Teile on ka küsimus. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Kas te teate, et sel aastal, vähemalt kevadest juba eksisteerib elektrooniline järjekord? Ja sellega seoses on mul ka küsimus, kes on selle uue elektroonilise järjekorra süsteemi tellija, kui palju see  maksma läks ja mille poolest erineb selle tellimusega saadud produktsioon praegu juba eksisteerivast elektroonilise järjekorra mudelist.

Aitäh! Ma pean ütlema, et ma olen kuulnud, et eksisteerivat mingisugune järjekorrasüsteem, mida minule tutvustatud ei ole. Minule on tutvustatud tarkvara, mille on välja arendanud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, kes on ka Euroopa vastava assotsiatsiooni partner. Koos selle tarkvaraga loodavate võimalustega saab tegeliku elektroonilise järjekorra süsteemi kasutegurit rakendada. Kui on veel mingisugune alternatiiv, siis on see tõenäoliselt positiivne. Tulevasel haldajal on võimalus valida, milline tarkvara on parem, milline tarkvara on odavam, milline tarkvara on kliendisõbralikum jne. Ühegi tarkvara rahastamist riigieelarvest ei ole ette tulnud.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Septembrikuus toimus Sankt- Peterburgis Venemaa Föderatsiooni ja Eesti komisjonide kohtumine ja peaks ütlema, et ajakirjanduses oli päris lühike informatsioon selle kohta, millest seal juttu oli, aga põhiliselt saime aru, et jutt oli sillast. Ma tahaksin kasutada juhust ja küsida täna seoses selle arupärimisega, kas sellel kohtumisel arutati neid küsimusi, mis on seotud piiriületusprobleemidega.

Aitäh! Küllap te peate silmas Eesti-Vene transpordikomisjoni koosolekut? See toimus Tallinnas, mitte Sankt-Peterburgis. Te ajate midagi segamini. See toimus Tallinnas kõrgemate ametnike tasandil. See oli üle kolme aasta kestnud pausi järel toimunud komisjoni koosolek. Arutati praktiliselt kõiki transpordiga seotud küsimusi. Kui avalikkusele jäi kõlama sillatemaatika, siis see on kahesugune: esiteks, olemasoleva silla remont ja sellega seonduvad probleemid, ning teiseks, uue silla projekt. Arutati autovedude n-ö lubade küsimusi, laiemalt transpordi, logistika, tööstuse huvisid või vastastikust koordineerimist, lennuühendust, lennuühendust Sankt-Peterburgiga jne. Küsimuste temaatika oli väga lai. Koosolek toimus ametnike tasandil ja ma usun, et kindlasti oli see samm edasi transpordialaseks koostööks.

Inara Luigas, palun! 

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma küsiksin veel Kagu-Eesti piirkonna kohta. Te ütlesite, et analoogne kord peaks kehtima ja toimima ka Koidula ja Luhamaa piiripunktis – kogu see parkimisväljakute väljaehitamine ja halduslepingute sõlmimine jne. Kes need parkimisväljakud praegu välja ehitab, milline on riigi osalus selles ja kuidas need halduslepingud hiljem sõlmitakse?

Aitäh! Ma püüdsin seda küll oma vastuses seletada, aga võib-olla ma hästi lühidalt räägin veel. Kuna see küsimus on kindlasti uudne, siis on väga oluline, et see on teada. Meil on olemas praegu seadusandlik initsiatiiv siin Riigikogus. See on minu teada politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduses, kus nähakse ette muuta riigipiiri seadust. See annab otsese volituse Siseministeeriumile korraldada piiriületust, sealhulgas ootealade ja piirirežiimidega seotud muid küsimusi. See peaks hõlmama ootealade ja ootealadel kehtiva režiimi kohta vastavate lepingute sõlmimist Siseministeeriumi poolt. See, kellega need lepingud sõlmida, sõltub sellest, kes suudab pakkuda nendele nõudmistele vastavat teenindust, mida peaks ette nägema seesama seaduseelnõu ja seaduseelnõust tulenev riigi piirirežiimi reguleeriv määrus. Loogiline on, et seal peaks olema ühe nõudena, et on olemas piisav ooteala ja on olemas kindlasti ka võime võtta kasutusele elektroonilise järjekorra süsteem. Kolmas komponent, mis erineb praegusest korraldusest, on ikkagi küsimus sellest tasust, mida Narva linn võtab õiguskantsleri arvamuse järgi ebaseaduslikult, kuid see seadus loob õigusliku aluse sellist tasu võtta. Selle tasu suuruse metoodika peab samuti kehtestama Siseministeerium. See tasu ei tohi ületada tegelikke kulusid. See on siis metoodika, kuidas võimalik parkla opereerija oma tasu suuruse saab kehtestada, kusjuures tasu suurus, metoodika peab kindlasti ette nägema ka ülemmäära, ta ei tohi olla väga suur. Ja kuidas siis haldusleping sõlmitakse, seda peab küsima Siseministeeriumi käest, selle seaduse alusel peaks seda korraldama. On loogiline, et seda saab sõlmida nendega, kellel on teatud võimekus. Me peame möönma, et teatud piiriületuspunktide puhul ei saa see olla määramata isikute ring. Luhamaal on tõenäoliselt kaks isikut, kellel on seal võimalik välja arendada parkla, ja meid huvitab ka ajaline perspektiiv. Koidula puhul samamoodi ja Narva puhul on samuti, kes on seni pakkunud, kes arendavad parkimisalasid välja. Ka Narva puhul võime rääkida kolmest-neljast isikust, kes on huvi üles näidanud. Kellel on tegelik valmisolek rajada selline nõuetekohane ooteala ja kõik muud asjaolud selguvad pärast seda, kui see seadus on vastu võetud. Ma loodan, et ma selgitasin seda protseduuri.

Tänan, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Ma ei kavatsenud tulla rääkima, aga viimased laused, eriti Narva ja tasu kohta, muutsid minu positsiooni. Ja siin on olukord väga lihtne. Kui härra minister vastas, et eelarves muudatusi ei ole, siis ma tuletan meelde, et esimene haldusleping, mis sõlmiti neli aastat tagasi, sisaldas kolm miljonit krooni, mis pidi minema riigi poolt kulude katmiseks ja selleks, et läbipääs oleks tasuta. See oli ka Riigikohtu ja õiguskantsleri nõue. Aga nelja aasta jooksul see summa, riigipoolne garantii sulas ühele miljonile. Tuleva aasta eelarves on see summa veel väiksemaks lõigatud ja meie pöördusime selles küsimuses härra rahandusministri poole, kes tuleva aasta eelarve eelnõu esitas. See on esimene täpsustus.
Ja muidugi võib öelda, et päris seaduslikult ei toimu see, et Narva linn peab oma kohalikust eelarvest katma need kulud, mida peab katma riik, aga mitte omavalitsus, sest kohustused on riigipoolsed, aga mitte omavalitsuspoolsed. Aga et kord oleks majas, peab omavalitsus nii või naa kuidagi midagi tegema ja tema seda teeb. Muidugi oleks väga hea, kui Eesti riik võtaks selle küsimuse täielikult oma kätte ja kõik oleks strateegiliselt õige ja operatiivselt ka mitte nii aeglane kui eelmisel perioodil. Aga see eelmine periood on eksisteerinud juba rohkem kui 15 aastat.
Veel üks täpsustus. Võib tõesti nõus olla sellega, et tänapäevased parkimisplatsid ei ole suurte veokite jaoks ja muidugi ka väikeste autode jaoks kõige paremad, aga tol ajal, kui me pidime kõik need suured veokid linnast kuhugi paigutama, tänavatelt ära viima, leidsime me kõige parema koha ja niipalju, kui omavalitsus sellega tegeles, pidi ta selle koha leidma oma administratiivterritooriumil. Tal ei olnud võimalust tegutseda väljaspool oma administratiivterritooriumi. Täna ja homme, seni kuni Sillamäe juurde tuleb võib-olla uus parkimisplats, võib-olla lähemas tulevikus, kui ehitatakse uus sild, infrastruktuur muidugi muutub. Aga niikaua, kui see on projektis ja ei ole teostamisel, eksisteerivad need platsid, mis praegu on, ja need vajavad ka hooldust, sest suured veokid, sadulveokid, nagu te teate, amortiseerivad asfaltkatet platsidel ja tänavatel. See on omavalitsusele praktiliselt ka väga suur probleem. Ja kõik need taotlused ministeeriumidele, et riik tuleks kuidagi kaasa, et enda kohustusi täita, ei ole siiamaani head lahendust leidnud.
Ja viimane täpsustus. Ma küsisin, kas minister teab, et elektroonilise järjekorra süsteemi mudel juba eksisteerib sel aastal, ja milline on selle mudeli ja praegu pakutud mudeli vahe, kes on tellija, kui palju see läks maksma. Siin ei ole nii, et on kaks alternatiivi. Praegu on asi väga lihtne: on tellitud, suur summa on makstud, me ei tea, mis vahe on mudelitel, produktsioon on valmis, ja nüüd see mudel surutakse kaela. Tänapäevane olukord on selline. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Aitäh! Ma kordaksin mõned asjad veel kord üle, härra Efendijev, härra Korb ja proua Luigas, kes te olete siia saali jäänud. Esiteks, piiriületuse eest vastutab Siseministeerium. 2004. aastal, kui see olukord tekkis, kui need Narva linna tasud kujunesid ebaseaduslikuks, siis valitsus otsustas, et Siseministeerium vastutab piiriületuse korralduse eest. Mulle on mõneti kahetsusväärne, et siiamaani on erinevad siseministrid kogu aeg ajanud mingisugust siia-sinna poliitikat, n-ö püüdnud eest ära libiseda. See ei tähenda, et majandusministeerium libiseb kuidagi kõrvale vastutusest. Me lihtsalt ei saa vastutada asja eest, mis puudutab piiriületust. Ma olen väga rahul, et minu kolleeg Marko Pomerants on võtnud selle asja käsile ja on öelnud väga selgelt, et ta ajab selle asja korda. Selles mõttes esimene oluline tähelepanek, et tõepoolest Siseministeerium peaks sellega tervikuna tegelema. Ma olen teiega väga nõus, et sellega tuleb tegelda tervikuna.
Teiseks, ma ei oska kommenteerida – seda peaks siis vaatama Siseministeeriumi eelarvest –, kas see summa, kolm miljonit krooni, mis on mõeldud olemasoleva Narva linna lepingu täitmiseks, on vähenenud või mitte. Ma ei oska ka neid numbreid kommenteerida. Minu isiklik seisukoht on, et seda lepingut tuleb täita. Nii kaua, kui ei ole uusi toimivaid lahendusi, tuleb seda täita.
Ja kolmas asi, mis on oluline, puudutab seda elektroonilist järjekorra süsteemi. Kui on mingisugune süsteem, mida ma ei tea, siis selle autor võiks kuidagiviisi märku anda. Minule on tutvustatud elektroonilise järjekorra süsteemi ja seda süsteemi praegu Eestis kindlasti ei rakendata. See ei ole mingisugune lihtne piletite väljaprintimise süsteem, vaid elektroonilise järjekorra süsteem peaks olema süsteem, mis toimib üle Euroopa, kus on võimalik piiriületusaegu tunniliselt fikseerida interneti kaudu, garanteerides personaalse käsitluse autode suhtes, hoidmaks ära igasugust järjekordade müüki jne. See on väga keeruline süsteem. Võib-olla on mingisugune topeltsüsteem, mida ma ei tea, ja me räägime ühest ja samast süsteemist. Aitäh!

Tänan! Ametikaaslased ei soovi rohkem sõna võtta, samuti ei soovi teised Vabariigi Valitsuse liikmed ega õiguskantsler selle arupärimise kohta sõnavõtuga esineda. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest lõpetan läbirääkimised. Arupärimisele on vastatud. Tänan ministrit!

Head ametikaaslased! Palun pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis! Kõnesoove ei ole. Tänane istung on lõppenud. Tänan teid ja jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 16.56.