Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan küsimustele.
Esimene küsimus: "Miks pole valitsusel olemas ühtset tegevuskava töötuse vastu võitlemiseks?" Kiire majanduskasv tõi kaasa hõivatute arvu kiire kasvu. Majanduslangus hakkas töötute arvu kahandavalt mõjutama alates 2008. aasta sügisest ja see kestab tänaseni. Samal ajal on märkimisväärselt suurenenud nende inimeste arv, kellele riik pakub tuge töö leidmisel, eesmärgiga hoida ära töökogemusega töötute muutumist pikaajalisteks töötuteks ja aidata töötuks jäänud inimestel püsida aktiivsena ning säilitada seniseid või omandada uusi tööoskusi. Majanduslanguse faasis, mil töötus kasvab ja tööandjate vajadus tööjõu järele väheneb, tuleb pöörata tähelepanu nii tööhõive säilitamisele kui ka töötusega toimetulekule. Valitsus on juba alates eelmisest aastast võtnud mitmeid lisameetmeid töötusega toimetulekuks ja tööhõive suurendamiseks. Töötute paremaks teenindamiseks ühendati s.a 30. aprillist Tööturuamet sisuliselt töötukassaga, kelle ülesandeks on muu hulgas aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamine. Asutuste ülesannete liitmisega paranes oluliselt töötute teenindamine. Töö kaotanud inimene saab nüüd kogu tööotsinguteks vajaliku abi ühest kohast. Töötukassa konsultandi töö on eelkõige töötute nõustamine ja abi osutamine töö otsimise protsessis. Pikendatud on töötukassa büroode lahtiolekuaegasid, suurendatud on töötajate arvu, tänapäevastatud on klienditeenindust, seda eelkõige elektroonse asjaajamise võimalusi suurendades. Sotsiaalministri juhtimisel toimusid selle aasta märtsis arutelud sotsiaalpartneritega, et arutada läbi esialgsed ideed majanduskriisi mõjude vähendamiseks ning tööturu stabiliseerimiseks. Arutelude tulemusel lepiti edasiseks tegevuseks kokku 14 punktis. 10. septembril arutati valitsuskabineti istungil tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning töötute tööleaitamiseks 2009. ja 2010. aastal. See tegevuskava näeb ette järgmised meetmed. Esiteks, töötuse ennetamiseks ja töö kaotamise tagajärgede leevendamiseks kiire reageerimine suurematele koondamistele ja töökaotusriskis olevate isikute toetamine. Teiseks, tööhõive suurendamiseks, tööpuuduse vähendamiseks ja töötuse kestuse lühendamiseks on välja töötatud ettevõtlusega alustamise toetamise tervikpakett. Toetatakse tööotsijate kutseoskuse täiendamist karjääriteenuste osutamise, koolituse ja tööpraktika osas. Riskirühmadele osutatakse rehabilitatsiooniteenust, toetatakse individuaalsele töölerakendamisele suunatud tegevusi ning kasutatakse palgatoetust. Kolmandaks, töövalmiduse ja tööotsingu aktiivsuse säilitamiseks on mõeldud tööklubid ja töökojad, talgutööd ja vabatahtlik töö. Lisaks tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduses sätestatud meetmetele on tööd otsivatele inimestele paralleelselt abi osutatud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava tööhõiveprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" raames. 2009. aasta jooksul on tööhõive säilitamiseks ja töötusega toimetulekuks tehtud mitmeid uuendusi. Mõned näited. Suurendamaks inimeste väljavaateid uuel, õpitaval erialal tööd jätkata, võimaldatakse tööturukoolituse jooksul tööd leidnud inimesel osaleda koolituses selle lõpuni. Töötute konkurentsivõime ja tööturule sisenemise võimaluste suurendamiseks on alustatud isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Töötute paremaks osasaamiseks tööturumeetmetest on suurendatud stipendiume ja lihtsustatud sõidutoetuste maksmise tingimusi.
Teine küsimus: "Meil on küll ettevõtluse innustamise programmid, kuid miks selle kõrval ei pöörata tähelepanu töötute hakkamasaamisele, samuti töökohtade säilitamisele? Kuidas plaanite olukorda parandada?" Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud. Oluline on panustada just ettevõtluse toetamisse, mille kaudu suureneb ka töökohtade loomine ja paraneb tööhõive. Riigi ülesanne on jätkuvalt luua tingimused ettevõtluse arenguks, mitte aga ise ettevõtlusega tegelda. Riik ei saa otseselt tagada kõikidele inimestele tööd, kuid ta saab toetada ettevõtteid, luues tingimused majanduse edendamiseks, seda iseäranis kriisiaegadel. Praeguses majanduslanguse olukorras, mille üks põhjus on ekspordivõimaluste vähenemine, on valitsus teinud mitmeid algatusi ettevõtete toetamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Näiteks on välja töötatud tugipakett eksportivate ettevõtete toetamiseks kogumahus 6,1 miljardit krooni. Lisaks ettevõtjatele antavale abile on uute töökohtade loomise toetamiseks välja töötatud tervikpakett töötutele ettevõtlusega alustamise toetamiseks. See sisaldab toetusetaotleja koolitamist ja nõustamist, kuni 70 000‑kroonise toetuse maksmist, toetuse abil loodud ettevõtte järelnõustamist ning vajaduse korral toetusesaaja erialast täienduskoolitust kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjatele kogemuste vahendamiseks. Töökohtade säilitamiseks kavandatud meede on palgatoetuse maksmine tööandjatele pikaajalise töötu töölerakendamisel. Kehtiva tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse alusel saab töötu palgatoetusega tööle rakendada alles siis, kui ta on olnud töötukassas arvel 12 kuud, 16–24‑aastaste noorte puhul on piiriks kuus kuud. Meil on kavas palgatoetuse andmise tingimusi 2010. aastal ajutiselt leevendada. Järgmisel aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle inimese, kes on olnud ilma tööta üheksa kuud ja olnud sellest kolm kuud töötuna arvel. Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. 2010. aastal on palgatoetuse abil võimalik tööle rakendada ligikaudu 5000 töötut ja selleks kulub 94 miljonit krooni.
Kolmas küsimus: "Töötute peredes kasvavad kümned tuhanded lapsed. Miks valitsus ei kavanda nende abistamiseks eraldi meetmeid, nagu näiteks tasuda lasteaiamaksu, sõitu kooli jne? Eri meetmetest lastele töötute peredes pole valitsus isegi rääkinud. Kas valitsus võtab lähiajal selle teema arutlusele?" Vähekindlustatud ja töötute peredes kasvavate laste olukorda saab kõige paremini parandada tööhõivet suurendavate meetmetega. Lisaks sellele on vähekindlustatud ja töötul vanemal õigus taotleda koolieelse lasteasutuse kohatasust ja toitlustuskuludest vabastamist, esitades selleks koolieelse lasteasutuse juhatajale avalduse. Lasteasutuse juhatajal on õigus vanem tasu maksmisest osaliselt, kuni 80% ulatuses, vabastada. Kui vanem ei ole esitanud avaldust toitlustamise toetuse saamiseks, on avalduse esitamise õigus ka haridusasutuse pedagoogil või sotsiaaltöötajal. Toetust saavad lapsed vabastatakse kuni 100% ulatuses toitlustamistasu maksmisest.
Neljas küsimus: "Miks valitsus suhtub avalike sotsiaalsete töökohtade loomisesse ükskõikselt ja halvustavalt ja miks riik omavalitsustele siin appi ei tule? Omavalitsused vajaksid lisafinantse." Kordan veel kord, et valitsuse ülesanne on luua tingimused ettevõtluse arendamiseks, sealhulgas töökohtade loomiseks. Töökohtade loomine on ettevõtjate ülesanne. Valitsus peab oluliseks just nüüd, kui majandus hakkab näitama esimesi taastumise märke, aidata ettevõtjatel ka palgatoetuse maksmisega vajalikke töökohti säilitada. Valitsus ei suhtu sotsiaalsete töökohtade loomisesse ükskõikselt. Küsimus on õigupoolest selles, mida nn sotsiaalsete töökohtade all mõistetakse. On selge, et kaugemas perspektiivis ei toeta kaugeltki kõik sotsiaalsed töökohad töötute kvalifikatsiooni säilitamist ja konkurentsivõime suurendamist, mistõttu on selliselt rakendatute puhul jätkuvalt tegemist potentsiaalsete töötutega.
Viies küsimus: "Miks on tööpuudusega võitlemine tänasel Eestimaal läbi kukkunud ja miks jätab tänane valitsus töötutele vaid ühe pääsetee – otsida elatist väljaspool Eestit?" Jääb arusaamatuks, millele tugineb väide, et tööpuudusega võitlemine on Eestimaal läbi kukkunud. Eesti ei ole ainus riik, kus majanduslanguse tõttu on tööpuudus suurenenud. Majanduslangusest johtuv tööpuuduseprobleem on ülemaailmne. On loomulik, et töö leidmiseks majanduslanguse tingimustes kasutavad inimesed kõiki võimalusi, sealhulgas töö otsimist välisriigis. Kuid teisteski riikides on majanduskriisi ajal muutunud töö leidmine keerulisemaks. Pigem on suurenenud tendents, et üha rohkem inimesi pöördub pärast välisriigis töötuks jäämist Eestisse tagasi. Tunduvalt on suurenenud nende inimeste arv, kes töötushüvitise määramisel taotlevad teises riigis täitunud kindlustus‑ ja töötamisperioodide arvesse võtmist. 2008. aasta esimesel poolel pöördus sellise sooviga töötukassasse 247 inimest, selle aasta sama aja jooksul 1021 inimest. Töötukassa tõendas Eestis töötamist 250 korral, et inimene saaks hüvitist riigis, kus ta viimati töötas.
Kuues küsimus: "Miks ei tea Eesti riik oma töötajate hulka? Miks pole riigil ülevaadet oma ametnike ja töötajate arvust? Riigiametnike arvu kohta on olemas kolm erinevat allikat: Rahandusministeeriumi uuring, avaliku teenistuse aastaraamat ja riigi tegevusaruanne. Miks puudub meil ühtne personali andmebaas?" Kui vaadata nimetatud kolme allikat ja mitte süüvida andmete sisusse, siis võib tõepoolest jääda mulje, et avaldatakse erinevaid andmeid. Tähelepanu peaks pöörama sellele, mis kuupäeva seisuga on andmed avaldatud ja milline on andmete koosseis. Näiteks avaliku teenistuse aastaraamatus avaldatakse andmed ainult avalike teenistujate kohta, riigi tegevusaruandes aga nii täidesaatva riigivõimu asutustes kui ka riigiasutuste hallatavates asutustes töötavate inimeste kohta, sealhulgas avalike teenistujate ja töölepingu alusel töötavate inimeste kohta. Käimas on projekt, mille käigus luuakse ühtne personali andmebaas. Riigi tugiteenuste tsentraliseerimise projekti käigus on kavas tugiteenustest ühendada personali‑ ja palgaarvestus.
Seitsmes küsimus: "Novembris hakkab kätte jõudma aeg, mil töötuskindlustushüvitis saab otsa. Samas ootavad inimesi ees kõrgemad küttearved. Milliseid lahendusi valitsus kavandab, et tulla inimestele appi?" 2009. aastal töötuna arvele võetud inimestest on ligikaudu 70% enne arvelevõtmist töötanud. Uutest töötutest on olenevalt kuust määratud töötuskindlustushüvitis sel aastal 41–51%‑le ja töötutoetus 28–37%‑le. Töötuskindlustushüvitise saamise keskmine kestus on tööturu halvenenud olukorra tõttu pikenenud keskmiselt kolme nädala võrra. 270 päevaks määratud hüvitise saamise keskmine kestus oli 2009. aasta esimesel poolel 195 päeva, 2008. aasta esimesel poolel aga 173 päeva. 180 päevaks määratud hüvitise saamise kestus oli samal ajal 153 päeva (võrdluseks: 2008. aasta esimesel poolel 130 päeva). Tuleb silmas pidada, et töötuskindlustushüvitist ei määratud väga suurele arvule töötutele aasta alguses korraga, vaid uute hüvitisesaajate arv on kuude arvestuses olnud 4000 või 5000 inimese ringis. Märtsis määrati hüvitis näiteks 5221 inimesele, juulis 3577 inimesele. Töötukassa andmeil peaks oktoobris lõppema hüvitise maksmine 3385 inimesele, novembris 3274 inimesele ja detsembris 3371 inimesele. Päris kindlasti kujuneb see arv väiksemaks, sest paljud hüvitist saavatest töötutest leiavad veel enne hüvitise maksmise perioodi lõppu endale töö. Juba praeguse seisuga on äsja nimetatud arvud umbes veerandi võrra väiksemad algsest arvust, mis iseloomustas hüvitise määramise momenti. Nii töötuskindlustushüvitise kui ka töötutoetuse maksmise aeg on teatavasti seadusega sätestatud, neid ei maksta kauem kui üheksa kuud. Pärast hüvitise maksmise lõpetamist on võimalik taotleda toimetulekutoetust, mille raames on ette nähtud ka küttekulude hüvitamine.
Kaheksas küsimus: "Kas valitsus kavandab tõsta toimetulekutoetuse summat, millega on täna võimatu hakkama saada ja mis on ajale jalgu jäänud?" Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud toimetulekutoetuse maksmiseks 150 miljoni krooni võrra suurem summa kui sel aastal ehk 350 miljonit krooni, seda tulenevalt kasvanud vajadusest, sealhulgas töötute arvu kasvust. Toimetulekupiiri tõstmist järgmise aasta eelarves ei planeerita, see jääb senisele, 1000 krooni tasemele üksi elava isiku või perekonna esimese liikme kohta. Olukorda leevendab asjaolu, et inflatsioon on peatunud ja keskmine hinnatase isegi mõneti langenud.