Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, austatud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu viienda töönädala esmaspäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esiteks, kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Teiseks, loomatauditõrje seaduse ja veterinaarkorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kolmandaks, piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni muudatuste ja keskkonnamõju strateegilise hindamise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Neljandaks, Eesti Vabariigi ja Iisraeli Riigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister Jürgen Ligi. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 15. oktoobril algatatud pakendiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 15. oktoobril algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 15. oktoobril algatatud loomakaitseseaduse, loomatauditõrje seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 15. oktoobril algatatud monopolide ohjeldamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 15. oktoobril algatatud avaliku teenistuse seaduse rakendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 15. oktoobril esitatud Eesti seisukohad komisjoni teatise Euroopa Liidu ühise ümberasustamisprogrammi loomise kohta eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 29. oktoober kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 15. oktoobril esitatud Eesti seisukohad Euroopa finantsjärelevalvelise raamistiku eelnõude kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõude kohta arvamust andma rahanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg oli s.a 19. oktoober kell 13.
Olen edastanud viie Riigikogu liikme arupärimise justiitsminister Rein Langile ning viie Riigikogu liikme arupärimise majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile.
Kolmapäeval, s.a 21. oktoobril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kultuuriminister Laine Jänes ja sotsiaalminister Hanno Pevkur.
Head kolleegid! Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.
Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Palun tähelepanu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed võtsid tagasi justiitsministrile esitatud arupärimise nr 305. Seetõttu jääb tänasest päevakorrast välja kuues punkt. Koos selle täiendusega panen päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Alustame arupärimistele vastamist. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Marika Tuusi, Lauri Laasi, Ain Seppiku, Nelli Privalova, Tiit Kuusmiku, Heimar Lengi, Jaak Aabi, Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Kadri Simsoni ja Jüri Ratase 1. septembril s.a esitatud arupärimine tööhõive kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Lauri Laasi!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Loen ette arupärimise, millele on alla kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget ja mis puudutab tööhõivet ning on esitatud peaministrile.
Töötus Eestis on üks suuremaid Euroopa Liidus. See kasvab lumepallina. Statistikaameti andmetel suurenes töötute arv selle aasta teises kvartalis 92 000‑ni, ulatudes 17%‑ni. Täna on see arv veelgi suurem. Iga nädal jääb tööta peaaegu väikelinna jagu inimesi. Registreeritud töötute arv läheneb 75 000‑le, mis on enam kui 11%. Augusti lõpus hakkas töötus veelgi kiiremini kasvama. Nii jäi augusti lõpunädalatel tööst ilma 2276 inimest, s.o 496 inimest rohkem kui eelmisel nädalal.
Eesti meeste tööpuuduse näitaja on Euroopa tipus. Eurostati andmetel on iga viies mees Eestis töötu. Isegi Läti ja Leedu näitajad on meie omadest paremad. Aasta lõpul tõotab meil olla juba peaaegu 50 000 töötu abiraha saajat, sest töötuskindlustushüvitise saamise aeg jõuab lõpule. See tähendab, et need inimesed elavad sisuliselt ilma sissetulekuta. Neile jääb veel üksnes toimetulekutoetus, kui perel pole võimalik katta eluasemekulusid.
On selge, et tööpuudusega võitlemine on Eestis läbi kukkunud. Nii aktiivsetele kui ka passiivsetele tööturumeetmetele panustamise poolest oleme praegu Euroopa viimaste hulgas. Selle kohta, kuidas valitsus kavatseb tööhõiveprobleemidega tegelda, on meil peaministrile üheksa küsimust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Lauri Laasi! Palun härra peaministri vastamiseks kõnepulti!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan küsimustele.
Esimene küsimus: "Miks pole valitsusel olemas ühtset tegevuskava töötuse vastu võitlemiseks?" Kiire majanduskasv tõi kaasa hõivatute arvu kiire kasvu. Majanduslangus hakkas töötute arvu kahandavalt mõjutama alates 2008. aasta sügisest ja see kestab tänaseni. Samal ajal on märkimisväärselt suurenenud nende inimeste arv, kellele riik pakub tuge töö leidmisel, eesmärgiga hoida ära töökogemusega töötute muutumist pikaajalisteks töötuteks ja aidata töötuks jäänud inimestel püsida aktiivsena ning säilitada seniseid või omandada uusi tööoskusi. Majanduslanguse faasis, mil töötus kasvab ja tööandjate vajadus tööjõu järele väheneb, tuleb pöörata tähelepanu nii tööhõive säilitamisele kui ka töötusega toimetulekule. Valitsus on juba alates eelmisest aastast võtnud mitmeid lisameetmeid töötusega toimetulekuks ja tööhõive suurendamiseks. Töötute paremaks teenindamiseks ühendati s.a 30. aprillist Tööturuamet sisuliselt töötukassaga, kelle ülesandeks on muu hulgas aktiivsete ja passiivsete tööturumeetmete osutamine. Asutuste ülesannete liitmisega paranes oluliselt töötute teenindamine. Töö kaotanud inimene saab nüüd kogu tööotsinguteks vajaliku abi ühest kohast. Töötukassa konsultandi töö on eelkõige töötute nõustamine ja abi osutamine töö otsimise protsessis. Pikendatud on töötukassa büroode lahtiolekuaegasid, suurendatud on töötajate arvu, tänapäevastatud on klienditeenindust, seda eelkõige elektroonse asjaajamise võimalusi suurendades. Sotsiaalministri juhtimisel toimusid selle aasta märtsis arutelud sotsiaalpartneritega, et arutada läbi esialgsed ideed majanduskriisi mõjude vähendamiseks ning tööturu stabiliseerimiseks. Arutelude tulemusel lepiti edasiseks tegevuseks kokku 14 punktis. 10. septembril arutati valitsuskabineti istungil tegevuskava tööpuuduse vähendamiseks ning töötute tööleaitamiseks 2009. ja 2010. aastal. See tegevuskava näeb ette järgmised meetmed. Esiteks, töötuse ennetamiseks ja töö kaotamise tagajärgede leevendamiseks kiire reageerimine suurematele koondamistele ja töökaotusriskis olevate isikute toetamine. Teiseks, tööhõive suurendamiseks, tööpuuduse vähendamiseks ja töötuse kestuse lühendamiseks on välja töötatud ettevõtlusega alustamise toetamise tervikpakett. Toetatakse tööotsijate kutseoskuse täiendamist karjääriteenuste osutamise, koolituse ja tööpraktika osas. Riskirühmadele osutatakse rehabilitatsiooniteenust, toetatakse individuaalsele töölerakendamisele suunatud tegevusi ning kasutatakse palgatoetust. Kolmandaks, töövalmiduse ja tööotsingu aktiivsuse säilitamiseks on mõeldud tööklubid ja töökojad, talgutööd ja vabatahtlik töö. Lisaks tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduses sätestatud meetmetele on tööd otsivatele inimestele paralleelselt abi osutatud Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava tööhõiveprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" raames. 2009. aasta jooksul on tööhõive säilitamiseks ja töötusega toimetulekuks tehtud mitmeid uuendusi. Mõned näited. Suurendamaks inimeste väljavaateid uuel, õpitaval erialal tööd jätkata, võimaldatakse tööturukoolituse jooksul tööd leidnud inimesel osaleda koolituses selle lõpuni. Töötute konkurentsivõime ja tööturule sisenemise võimaluste suurendamiseks on alustatud isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Töötute paremaks osasaamiseks tööturumeetmetest on suurendatud stipendiume ja lihtsustatud sõidutoetuste maksmise tingimusi.
Teine küsimus: "Meil on küll ettevõtluse innustamise programmid, kuid miks selle kõrval ei pöörata tähelepanu töötute hakkamasaamisele, samuti töökohtade säilitamisele? Kuidas plaanite olukorda parandada?" Aktiivsed tööturumeetmed on olulised, kuid mitte ainsad tööhõive suurendamise abinõud. Oluline on panustada just ettevõtluse toetamisse, mille kaudu suureneb ka töökohtade loomine ja paraneb tööhõive. Riigi ülesanne on jätkuvalt luua tingimused ettevõtluse arenguks, mitte aga ise ettevõtlusega tegelda. Riik ei saa otseselt tagada kõikidele inimestele tööd, kuid ta saab toetada ettevõtteid, luues tingimused majanduse edendamiseks, seda iseäranis kriisiaegadel. Praeguses majanduslanguse olukorras, mille üks põhjus on ekspordivõimaluste vähenemine, on valitsus teinud mitmeid algatusi ettevõtete toetamiseks ja ettevõtluse arendamiseks. Näiteks on välja töötatud tugipakett eksportivate ettevõtete toetamiseks kogumahus 6,1 miljardit krooni. Lisaks ettevõtjatele antavale abile on uute töökohtade loomise toetamiseks välja töötatud tervikpakett töötutele ettevõtlusega alustamise toetamiseks. See sisaldab toetusetaotleja koolitamist ja nõustamist, kuni 70 000‑kroonise toetuse maksmist, toetuse abil loodud ettevõtte järelnõustamist ning vajaduse korral toetusesaaja erialast täienduskoolitust kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjatele kogemuste vahendamiseks. Töökohtade säilitamiseks kavandatud meede on palgatoetuse maksmine tööandjatele pikaajalise töötu töölerakendamisel. Kehtiva tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse alusel saab töötu palgatoetusega tööle rakendada alles siis, kui ta on olnud töötukassas arvel 12 kuud, 16–24‑aastaste noorte puhul on piiriks kuus kuud. Meil on kavas palgatoetuse andmise tingimusi 2010. aastal ajutiselt leevendada. Järgmisel aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle inimese, kes on olnud ilma tööta üheksa kuud ja olnud sellest kolm kuud töötuna arvel. Palgatoetust makstakse 50% töötaja palgast, kuid mitte rohkem kui töötasu alammäär. 2010. aastal on palgatoetuse abil võimalik tööle rakendada ligikaudu 5000 töötut ja selleks kulub 94 miljonit krooni.
Kolmas küsimus: "Töötute peredes kasvavad kümned tuhanded lapsed. Miks valitsus ei kavanda nende abistamiseks eraldi meetmeid, nagu näiteks tasuda lasteaiamaksu, sõitu kooli jne? Eri meetmetest lastele töötute peredes pole valitsus isegi rääkinud. Kas valitsus võtab lähiajal selle teema arutlusele?" Vähekindlustatud ja töötute peredes kasvavate laste olukorda saab kõige paremini parandada tööhõivet suurendavate meetmetega. Lisaks sellele on vähekindlustatud ja töötul vanemal õigus taotleda koolieelse lasteasutuse kohatasust ja toitlustuskuludest vabastamist, esitades selleks koolieelse lasteasutuse juhatajale avalduse. Lasteasutuse juhatajal on õigus vanem tasu maksmisest osaliselt, kuni 80% ulatuses, vabastada. Kui vanem ei ole esitanud avaldust toitlustamise toetuse saamiseks, on avalduse esitamise õigus ka haridusasutuse pedagoogil või sotsiaaltöötajal. Toetust saavad lapsed vabastatakse kuni 100% ulatuses toitlustamistasu maksmisest.
Neljas küsimus: "Miks valitsus suhtub avalike sotsiaalsete töökohtade loomisesse ükskõikselt ja halvustavalt ja miks riik omavalitsustele siin appi ei tule? Omavalitsused vajaksid lisafinantse." Kordan veel kord, et valitsuse ülesanne on luua tingimused ettevõtluse arendamiseks, sealhulgas töökohtade loomiseks. Töökohtade loomine on ettevõtjate ülesanne. Valitsus peab oluliseks just nüüd, kui majandus hakkab näitama esimesi taastumise märke, aidata ettevõtjatel ka palgatoetuse maksmisega vajalikke töökohti säilitada. Valitsus ei suhtu sotsiaalsete töökohtade loomisesse ükskõikselt. Küsimus on õigupoolest selles, mida nn sotsiaalsete töökohtade all mõistetakse. On selge, et kaugemas perspektiivis ei toeta kaugeltki kõik sotsiaalsed töökohad töötute kvalifikatsiooni säilitamist ja konkurentsivõime suurendamist, mistõttu on selliselt rakendatute puhul jätkuvalt tegemist potentsiaalsete töötutega.
Viies küsimus: "Miks on tööpuudusega võitlemine tänasel Eestimaal läbi kukkunud ja miks jätab tänane valitsus töötutele vaid ühe pääsetee – otsida elatist väljaspool Eestit?" Jääb arusaamatuks, millele tugineb väide, et tööpuudusega võitlemine on Eestimaal läbi kukkunud. Eesti ei ole ainus riik, kus majanduslanguse tõttu on tööpuudus suurenenud. Majanduslangusest johtuv tööpuuduseprobleem on ülemaailmne. On loomulik, et töö leidmiseks majanduslanguse tingimustes kasutavad inimesed kõiki võimalusi, sealhulgas töö otsimist välisriigis. Kuid teisteski riikides on majanduskriisi ajal muutunud töö leidmine keerulisemaks. Pigem on suurenenud tendents, et üha rohkem inimesi pöördub pärast välisriigis töötuks jäämist Eestisse tagasi. Tunduvalt on suurenenud nende inimeste arv, kes töötushüvitise määramisel taotlevad teises riigis täitunud kindlustus‑ ja töötamisperioodide arvesse võtmist. 2008. aasta esimesel poolel pöördus sellise sooviga töötukassasse 247 inimest, selle aasta sama aja jooksul 1021 inimest. Töötukassa tõendas Eestis töötamist 250 korral, et inimene saaks hüvitist riigis, kus ta viimati töötas.
Kuues küsimus: "Miks ei tea Eesti riik oma töötajate hulka? Miks pole riigil ülevaadet oma ametnike ja töötajate arvust? Riigiametnike arvu kohta on olemas kolm erinevat allikat: Rahandusministeeriumi uuring, avaliku teenistuse aastaraamat ja riigi tegevusaruanne. Miks puudub meil ühtne personali andmebaas?" Kui vaadata nimetatud kolme allikat ja mitte süüvida andmete sisusse, siis võib tõepoolest jääda mulje, et avaldatakse erinevaid andmeid. Tähelepanu peaks pöörama sellele, mis kuupäeva seisuga on andmed avaldatud ja milline on andmete koosseis. Näiteks avaliku teenistuse aastaraamatus avaldatakse andmed ainult avalike teenistujate kohta, riigi tegevusaruandes aga nii täidesaatva riigivõimu asutustes kui ka riigiasutuste hallatavates asutustes töötavate inimeste kohta, sealhulgas avalike teenistujate ja töölepingu alusel töötavate inimeste kohta. Käimas on projekt, mille käigus luuakse ühtne personali andmebaas. Riigi tugiteenuste tsentraliseerimise projekti käigus on kavas tugiteenustest ühendada personali‑ ja palgaarvestus.
Seitsmes küsimus: "Novembris hakkab kätte jõudma aeg, mil töötuskindlustushüvitis saab otsa. Samas ootavad inimesi ees kõrgemad küttearved. Milliseid lahendusi valitsus kavandab, et tulla inimestele appi?" 2009. aastal töötuna arvele võetud inimestest on ligikaudu 70% enne arvelevõtmist töötanud. Uutest töötutest on olenevalt kuust määratud töötuskindlustushüvitis sel aastal 41–51%‑le ja töötutoetus 28–37%‑le. Töötuskindlustushüvitise saamise keskmine kestus on tööturu halvenenud olukorra tõttu pikenenud keskmiselt kolme nädala võrra. 270 päevaks määratud hüvitise saamise keskmine kestus oli 2009. aasta esimesel poolel 195 päeva, 2008. aasta esimesel poolel aga 173 päeva. 180 päevaks määratud hüvitise saamise kestus oli samal ajal 153 päeva (võrdluseks: 2008. aasta esimesel poolel 130 päeva). Tuleb silmas pidada, et töötuskindlustushüvitist ei määratud väga suurele arvule töötutele aasta alguses korraga, vaid uute hüvitisesaajate arv on kuude arvestuses olnud 4000 või 5000 inimese ringis. Märtsis määrati hüvitis näiteks 5221 inimesele, juulis 3577 inimesele. Töötukassa andmeil peaks oktoobris lõppema hüvitise maksmine 3385 inimesele, novembris 3274 inimesele ja detsembris 3371 inimesele. Päris kindlasti kujuneb see arv väiksemaks, sest paljud hüvitist saavatest töötutest leiavad veel enne hüvitise maksmise perioodi lõppu endale töö. Juba praeguse seisuga on äsja nimetatud arvud umbes veerandi võrra väiksemad algsest arvust, mis iseloomustas hüvitise määramise momenti. Nii töötuskindlustushüvitise kui ka töötutoetuse maksmise aeg on teatavasti seadusega sätestatud, neid ei maksta kauem kui üheksa kuud. Pärast hüvitise maksmise lõpetamist on võimalik taotleda toimetulekutoetust, mille raames on ette nähtud ka küttekulude hüvitamine.
Kaheksas küsimus: "Kas valitsus kavandab tõsta toimetulekutoetuse summat, millega on täna võimatu hakkama saada ja mis on ajale jalgu jäänud?" Järgmise aasta riigieelarvesse on planeeritud toimetulekutoetuse maksmiseks 150 miljoni krooni võrra suurem summa kui sel aastal ehk 350 miljonit krooni, seda tulenevalt kasvanud vajadusest, sealhulgas töötute arvu kasvust. Toimetulekupiiri tõstmist järgmise aasta eelarves ei planeerita, see jääb senisele, 1000 krooni tasemele üksi elava isiku või perekonna esimese liikme kohta. Olukorda leevendab asjaolu, et inflatsioon on peatunud ja keskmine hinnatase isegi mõneti langenud.

Härra peaminister! Aeg on läbi. Head küsijad! Te võite üheksanda küsimuse nüüd uuesti küsida. Alustame küsimustele vastamist. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Võib öelda, et minu küsimus puudutab seda viimast küsimust, mis jäi vastamata. Ühe ennetava meetmena tööpuuduse vastu oleme seaduseelnõus pakkunud viia sisse selline süsteem, et veel töötav inimene saaks ümber‑ või täiendusõppeks vahendeid, kusjuures ta saaks seda ümber‑ või täiendusõpet ise valida, ta ei sõltuks tööandjast. Tööandja tavaliselt suunab sellisele ümber‑ või täiendusõppele, mis on suhteliselt spetsiifiline ja mis on seotud vaid selle kindla töökohaga. Meie pakkusime, et seda tehtaks töötukassa vahenditest. Tegelikult on olemas väga palju euroraha, mida saaks kasutada. Kas valitsus ei peaks kaaluma niisugust võimalust, et töötaja ise saaks oma kutseoskust täiendada, ta oleks siis tööturul konkurentsivõimelisem ja oleks ka parem tööjõud ettevõtja jaoks?

Muidugi peaks kaaluma. Nagu juba vastuses öeldud, peaksid riigipoolsed meetmed olema suunatud sellele, et töötaja saaks oma kutseoskust täiendada, oma konkurentsivõimet tööturul parandada. Seetõttu ei ole sotsiaalsed töökohad, mis ei ole sellele suunatud, kindlasti need, millele valitsus peaks tähelepanu pöörama ja kuhu valitsus peaks maksumaksja raha kulutama. Kuid mul on hea meel, et te andsite mulle võimaluse vastata üheksandale küsimusele ja ma teie lahkel loal seda teen. See küsimus kõlas nii: "Kas on plaanis tõsta kulutusi aktiivsetele ja passiivsetele tööturumeetmetele, kuna oleme selles vallas Euroopas kõige viimased?" Kulutused passiivsetele tööturumeetmetele (need on töötuskindlustushüvitis, töötutoetus ja sotsiaalmaks töötute eest) on koos töötuse kasvuga pidevalt suurenenud. Töötuskindlustushüvitise maksmiseks kulus 2008. aastal 228 miljonit krooni ja 2009. aasta esimese kaheksa kuuga 767 miljonit krooni. Töötutoetuse maksmiseks kulus 2008. aastal 52 miljonit ja 2009. aasta üheksa kuu jooksul 129 miljonit krooni. Suurenemine on märgatav. Aktiivseid tööturumeetmeid rahastatakse programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" raames Euroopa Sotsiaalfondist ja riigieelarvest. Aastatel 2007–2013 on kavas tööturumeetmeid rahastada summas 1,2 miljardit krooni. 2009. aastaks on aktiivseteks tööturumeetmeteks planeeritud 459 miljonit krooni ja 2010. aastaks 618 miljonit krooni. Võrdluseks ütlen arvud 2007. ja 2008. aasta kohta. Neil aastatel kulutati aktiivsetele tööturumeetmetele vastavalt 226 ja 280 miljonit krooni. Selleks et suurendada aktiivsete tööturumeetmete osutamist lisaks praegu kavandatutele, tegeleb valitsus 2010. aasta eelarvesse täiendavalt ligi 250 miljoni krooni leidmisega. See vajab ka varasemalt riigieelarvest kaasfinantseeringuks planeeritud vahendite suurendamist, mis riigieelarve praeguses seisus on iseenesestmõistetavalt väga keeruline.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt suur tänu nende vastuste eest, mida me siin kuulsime! Minu küsimus puudutab töötust ja eluasemelaene. Me teame, et paljud tublid inimesed, kas või perekonnad, kus pereisal on olnud väike firma ja pereema on olnud lastega kodus, on sattunud nüüd majandusraskustesse, sest firma on läinud näiteks pankrotti ja perekond ei suuda enam eluasemelaenu maksta. Kas riik on ka sellele mõtelnud? Nagu me viimaste uudiste põhjal teame, pankade armulikkusele ei saa enam loota. Oleme kuulnud, et Läti Vabariik on astunud samme, et oma kodanike olukorda leevendada. Kas ka meie valitsusel on mingeid selliseid meetmeid plaanis?

Aitäh! Ei. Selliseid meetmeid, millest on seoses Lätiga räägitud, minu tõekspidamiste järgi Eestis kindlasti võtta ei tohiks. On täiesti vale hakata keset kehtivat laenusuhet rahalaenamise reegleid ja tingimusi muutma. Kui laen anti välja ühtedel tingimustel, siis tuleb kokkulepitud tingimustel laen ka tagasi maksta. Ma olen veendunud, et ka praegu on meie pankadest põhimõtteliselt võimalik saada laenu, tingimusel, et kogu laenuvõtja vastutus piirneb vaid tagatisvara väärtusega. Aga ma olen veendunud selleski, et selliste laenude intress on märksa kõrgem kui siis, kui laen antakse inimesele teadmisega, et ta on kohustatud kogu laenu tagasi maksma ja tema vastutus laenuvõtmisel ei piirdu üksnes tagatisvara turuväärtusega. See on olnud Eestis laenuvõtjate vaba valik, kas nad võtavad laenu eurodes või kroonides, kui palju nad tahavad piirata oma vastutust võimalike makseraskuste ja võimaliku maksejõuetuse tekkimise puhuks. Üldiselt on meie pangad praegu küllalt rikkaliku tooteportfelliga ja peaaegu igaks elujuhtumiks on pankadel kliendile sobilik toode pakkuda. Kuid kui laen võeti täie teadmisega, et vastutatakse kogu summa tagasimaksmise eest ja see vastutus ei piirdu ainult tagatisvaraga, mille turuväärtus võib kahaneda, siis tuleb sõlmitud laenulepingust kinni pidada, vaatamata sellele, et leping on muutunud laenuvõtjale ebasoodsaks. Investorite petmine on tegevus, mida ma kindlasti Eestile ei soovita. Ma küsiksin, kes on panga puhul need investorid. Panga puhul on need investorid meie omad hoiustajad, meie omad Eesti inimesed, kes peavad sellised laenukahjud kinni maksma: pensionärid, politseinikud, õpetajad – kõik inimesed, kellel on pangas mingisugusedki hoiused olemas. Ma arvan, et see poleks õiglane.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud peaminister! Eesti on väike riik ja see annab võimaluse rääkida olukorrast küllaltki konkreetselt. Näiteks on Ida-Virumaal viimastel andmetel töötuid ligi 18%. Narvas otsib iga viies inimene tööd. Ma toon veel ühe näite. Eelmisel nädalal registreeris ennast ametlikult 75 töötut. Lähitulevikus koondatakse ligi 100 inimest elektrijaamadest, ligi 100 inimest Kreenholmist ja teistest ettevõtetest. See on juba teada. Võib rääkida sellest, et töötud ei ole mitte ainult üksikud inimesed, vaid terved perekonnad, kus on ka lapsed. Ees on talv. Mul on selline küsimus: kas meie valitsus mõtleb piirkondlikust koostegevusest omavalitsustega, ettevõtetega? Mida konkreetselt teha näiteks selles piirkonnas?

Aitäh! Neid meetmeid, mida Eestis saab võtta, saab võtta üle kogu Eesti territooriumi. Probleemid on kõige suuremad praegu Ida-Virumaal, aga võib-olla veelgi suuremad Valga‑, Võru‑ ja Põlvamaal. Investeeringud on jälle hakanud Eestisse tulema. Kui majanduskriis algas, siis tekkis meil iga nädalaga juurde väga suur hulk töötuid, kuid statistikas puudus üleüldse informatsioon selle kohta, et inimesed oleksid ka tööd leidnud sel samal nädalal, kui me saime teate, et jälle on 2500 töötut juurde tulnud. Praeguseks on hakanud rakenduse leidnud töötute osatähtsus kasvama. Prognoosid, mitte ainult Eesti jaoks, vaid terve maailma jaoks, on üldiselt positiivsed. Nõudlus on hakanud suurenema ja see tähendab, et tootmine hakkab ka Eestis elavnema. Praegu, majanduskriisi tingimustes, ei tööta paljud ettevõtted oma maksimumvõimete lähedalgi. Kui majandus hakkab kasvama, siis kõigepealt rakendatakse 100% see tööjõud, kes on ettevõtetes tööle jäänud, ja alles seejärel tekib vajadus lisatööjõu palkamiseks. Kasvufaas on, ma loodan, terves maailmas alanud. Kas see kasv tuleb kiirem või aeglasem, seda on praegu võimatu prognoosida, kuid on loota, et ka tööpuuduseprobleem hakkab lahenema, ehkki reeglipäraselt teatud ajalise nihkega majanduskasvu taastumisega võrreldes.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra peaminister! Kuulasin teie kõnet või vastuseid küsimustele. On niisugune tunne, et keegi meie riigis pole süüdi selles, et 75 000 inimest ei saa tööturul oma oskusi kasutada. Teiselt poolt räägite te suurtest rahalistest vahenditest, mis lähevad selle probleemi lahendamiseks. Tahan öelda, et töötute arv ikka iga nädalaga suureneb. Tahaksin kuulda teie kommentaari, miks nii toimub.

Neid kommentaare on ka siit kõnepuldist korduvalt esitatud. Ma võin veel kord üle korrata. Majanduskasvu tingimustes oli tööhõive Eestis erakordselt suur. Teatavasti oli meil Eurostati andmete põhjal tööpuuduse miinimum 2008. aasta märtsis ja mais, kui tööpuudus oli 3,8% ehk kogu iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloo kõige väiksem. Samas oli tööhõive majandusbuumi ajal erakordselt suur. Praeguseks on hõivatute arv vähenenud. Teise kvartali lõpus oli hõivatuid 592 000. Tööpuuduse maksimum oli 2000. aasta esimeses kvartalis, siis oli meil töötuid 96 700 ja tööpuuduse protsent oli 14,8%. Mis on põhilised töötuse allikad? Kõigepealt, kinnisvarabuum sai läbi küllalt järsku. Kinnisvarasektor on meile praeguseks tootnud umbes 30 000 töötut. Nende inimeste ka osalise tööajaga ametis hoidmine on küllalt raske, sest vaevalt et kunagi tuleb Eestis aeg, kui ehitustööliste osatähtsus tööhõives on niisama suur, kui oli ehitusbuumi ajal. Eestis oli ehitusbuumi ajal ehitajate osatähtsus tööhõives niisama suur, kui see oli samal ajal näiteks Hispaanias ja Iirimaal, ehk ehitajate osatähtsus meie tööhõives oli Euroopa Liidu üks kõige suuremaid. Nüüd on ehitusmull lõhkenud, kinnisvarabuum on läbi. Me teame, et kolme aasta jooksul ehitajate arv Eestis peaaegu kahekordistus. Nüüd ei ole tellimusi enam sellises mahus, nagu neid varem oli. Erasektori äralangenud tellimusi ei suuda korvata ka riigi kiirelt kasvanud tellimused. Tuletan veel kord meelde, et Eesti riigieelarves on investeeringute osatähtsus kõige suurem Euroopa Liidus. Kuid vaatamata sellele, et me investeerime protsendina oma eelarvest, oma SKT‑st kõige rohkem riigi vahendeid, ei suuda me asendada järsult kukkunud erasektori tellimusi. Seetõttu on paratamatu, et küllalt paljud ehitajad peavad majanduskriisi tingimustes leidma täiesti uue elukutse. Riik peab neid inimesi loomulikult aitama ümberõppega.
Teine suurem tööpuuduse allikas on ekspordi kiire kahanemine. Teatavasti on selle ülemaailmse finantskriisi, mida peetakse kõige sügavamaks kriisiks maailmas viimase 70 aasta jooksul, üks iseloomulik joon see, et kõige enam on kannatanud eksportivad riigid. Eesti majandus on tüüpiline eksportiva riigi majandus, võrrelduna SKT mahuga. Meie ekspordi maht on 55% SKT‑st. See on väga suure ekspordimahuga riigi tunnus. Igal pool maailmas on nõudlus kaupade ja teenuste järele vähenenud, nii on ka Eesti põhilistel sihtturgudel vähenenud nõudlus meie kaupade ja teenuste järele. Praegu hakkab nõudlus jälle suurenema ja minu veendumuse kohaselt suureneb ka Eestis toodangu maht, sest need ettevõtjad, kellel on tehased, tootmisvõimsused Lääne-Euroopas ja samal ajal ka Eestis või teistes Ida-Euroopa riikides, eelistavad kõigepealt rakendada need tootmisvõimsused, kus tootmiskulud on odavamad. Eestis, vaatamata sellele, et meie palgad on kiiresti tõusnud, jäävad palgad endiselt Skandinaavia palkadele kolm-neli korda alla. Seega, ekspordisektori mahu kasvu prognoosin ma küllalt kiirena, kiiremana kui Lääne-Euroopa riikides.
Need olid kaks põhilist tööpuuduse allikat. Kolmandana lisandub see, et sisenõudlus on oluliselt vähenenud. Sisenõudlus võib puudutada ka ehitussektorit, mis on vähenenud, ja puudutabki seda. Kuid sisenõudlus on üldse küllalt drastiliselt vähenenud. Sellele viitab käibe vähenemine. Riik tunneb seda otseselt käibemaksu väiksema laekumise tõttu. Kuid sellele viitab seegi, et vaatamata sügavale majanduskriisile, vaatamata sellele, et tööpuudus on suur ja palgad on pigem alanenud kui kasvanud, on praegu eraisikute hoiuste maht Eesti kommertspankades iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloo kõige suurem, eraisikute hoiuseid meie pankades on 61 miljardit krooni. Inimestel on ebakindluse tunne, nad eelistavad praegu tarbimist vähendada, suuremate kaupade ja teenuste ostmist eelistatakse edasi lükata ning teha ostuotsused siis, kui ajad on kindlamad. Aga olukord maailmas on hakanud paranema ja Eesti majandusindikaatorid, st usaldusindikaatorid, on täpselt samasugused, nagu nad on Euroopa Liidus keskmiselt. Selles kriisis on meie inimeste ootused ja lootused täpselt samasugused nagu Euroopa Liidu keskmisel ettevõtjal või Euroopa Liidu keskmisel tarbijal.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikme Hannes Rummu 1. septembril esitatud arupärimine pensionikassa IT‑süsteemi eurokõlbmatuse kohta. Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Alustan oma arupärimist komplimendiga peaminister Andrus Ansipile. Tegemist on mehega, kes on taasiseseisvunud Eestis järjepanu kõige pikemalt valitsusi juhtinud. Järjepidev riigijuhtimine tähendab suurt usaldust, aga ka suurt vastutust. Vastutus on Andrus Ansipi puhul paremini mõõdetav kui mitme tema eelkäija puhul, kuna ta on järjestikku neid protsesse kontrollinud ja nende eest juba pikki aastaid vastutanud.
Andrus Ansip on korduvalt deklareerinud, et tema juhitud valitsuse üks põhieesmärke on võimalikult kiire üleminek eurole. Meenutan, et esimest tähtaega eurole üleminekuks ei õnnestunud Eestil täita. Järgmine tähtaeg on 1. jaanuar 2011. Olen Andrus Ansipiga päri, et see on väga vajalik eesmärk, mille täitmine aitaks taastada usaldust Eesti majanduse vastu ja taastada Eesti majanduskasvu.
Eelneva taustal oli päris ehmatav lugeda augustis ajalehest Postimees, et hoolimata sellest, et esimene kavandatud euroalaga liitumise tähtaeg oli kaks ja pool aastat tagasi, ei ole Eesti riigi pensionikassa valmis pensionide väljamaksmiseks eurodes. Samast artiklist selgub ka, et valitsusel puuduvad lepingud infosüsteemide uuenduste tegemiseks, mistõttu pole isegi teada, mis ajaks õnnestub eurole üleminekut takistavad põhjused kõrvaldada ja IT-tööd ära teha. See on väga muret tekitav signaal. Esiteks seab see küsimuse alla, kas Eesti on tõesti võimeline juba 2011. aastal eurole üle minema, kui need infotehnoloogilised raskused puudutavad peaaegu 300 000 inimest, kes saavad pensioni või invaliidsuspensioni. Probleem on ka üldisem. Isegi kui eurole üleminek kõrvale jätta, on selge, et kui artiklis esitatud väited vastavad tõele, siis on Eesti riigi IT-süsteemide tase kurvastama panevalt kehv.
Eelnevast tulenevalt esitan peaminister Andrus Ansipile kaks küsimust. Esiteks, kuidas on võimalik, et olukorras, kus juba 31. jaanuarist 2005 töötab valitsuskomisjon eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks, ei ole kavandatud vajalikke tegevusi pensionikassa infosüsteemide uuendamiseks, mis võimaldaks maksta eurole ülemineku korral pensione? Teiseks, kes vastutab Vabariigi Valitsuse tegematajätmiste eest, mis infotehnoloogilistel põhjustel takistavad Euroopa Liidu ühisraha kasutuselevõttu Eestis? Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Hannes Rumm! Palun peaministri kõnepulti!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Hea arupärija! Vastan teie küsimustele ja igaks juhuks kordan küsimusi.
Esimene küsimus: "Kuidas on võimalik, et olukorras, kus juba 31. jaanuarist 2005 töötab valitsuskomisjon eurole sujuva ülemineku tagamiseks vajalike tegevuste koordineerimiseks, ei ole kavandatud vajalikke tegevusi pensionikassa infosüsteemide uuendamiseks, mis võimaldaks maksta eurole ülemineku korral pensione?" Ei olegi võimalik. Nii asjatundjate komisjon kui ka sotsiaalminister on kinnitanud, et Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi euro kasutuselevõtuks ettevalmistamise töö käib ja jõuab õigel ajal ka lõpule. Mingit põhjust meie eakamate kodanike järjekordseks hirmutamiseks siit küll ei leia. Ma julgen lihtsa kodanikuna öelda, et ühe numbri jagamiseks 15,6466‑ga ei ole vaja teha sellist arendustegevust, nagu oli vaja teha näiteks Skype'i loomiseks. Tegemist on märksa lihtsama ülesandega.
Teine küsimus: "Kes vastutab Vabariigi Valitsuse tegematajätmiste eest, mis takistavad Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis?" Seda on isegi kummaline selgitada, kuid Vabariigi Valitsuse tegevuse eest vastutab seesama Vabariigi Valitsus ise ja loomulikult peaminister. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Tänan kõigepealt peaministrit lühikese ja täpse vastuse eest! Jään lootma, et edaspidi lähtume me mõlemad põhimõttest "meest sõnast, härga sarvest". Aga küsin lihtsalt täpsustavalt üle. Te ütlesite, et ettevalmistavad tööd käivad, kaasa arvatud IT‑süsteemide täiendamisel. Kas te saate, palun, Riigikogu liikmetele ja avalikkusele anda veidi lisainfot selle kohta, millised tööd parasjagu käimas on?

Iseenesest kõik infosüsteemid, ka igasugused kassaaparaadid, tuleb ju kohandada selleks, et tulevikus saaks väljamakseid teha eurodes. Need on väga laialdased tööd. Sellised ettevalmistused käivad nii riigiasutustes kui ka, ma usun, praegusel ajal juba eraettevõtetes. See ei ole sugugi uus teema. Nagu te viitasite, mõeldi nendele probleemidele juba 2006. aastal.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Ei soovi.

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Tarmo Männi, Jaanus Marrandi ja Ester Tuiksoo 23. septembril s.a esitatud arupärimine AS-i Eesti Telekom aktsiate müügi kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud proua juhataja! Austatud kolleegid! Austatud härra peaminister! Viis Rahvaliidu fraktsiooni liiget on esitanud arupärimise peaministrile AS‑i Eesti Telekom aktsiate müügi kohta. Tänaseks on Eesti Telekomi aktsiad tõepoolest müüdud ja sellest tulenevalt on meil üheksa küsimust peaministrile, millele ootame vastust.
Need küsimused on järgmised. Esiteks, kas on ja kui on, siis milline moraalne õigustus on teie arvates vähemusvalitsusel, et teha riigile kahjulik AS‑i Eesti Telekom aktsiate miljarditesse kroonidesse ulatuv ühekordne müügitehing ilma Riigikogult nõusolekut küsimata? Teiseks, millistel eesmärkidel ja milliste kulude katmiseks kavatseb valitsus aktsiate müügitulu kasutada? Kolmandaks, milline on riigieelarve likviidsuse seis praegu ja aasta lõpuks tegelikult ja kui suur tuleb eelarve puudujääk ilma reserve täiendavalt kasutusele võtmata ning ilma AS‑ist Eesti Telekom ja teistest äriühingutest dividende välja võtmata? Neljandaks, kui on õige rahandusministri väide, et AS‑i Eesti Telekom aktsiate müügitulu on mõeldud alternatiivina reservide kasutamisele, siis mis põhjustel eelistab valitsus kasutada aktsiate müügist saadavat raha reservide asemel? Või on ikkagi probleem selles, et reserve lihtsalt ei jätku? Viiendaks, kes on olnud aktsiate müügi nõustaja? Teatavasti on see toimunud väga lühiajaliselt. Kuuendaks, kui palju ja kes on selle nõustamise eest tasunud ja kui suur on tasu kokku? Seitsmendaks, kas valitsus kavandab arengufondi tegevuse lõpetada ja kui ei, siis millistest vahenditest peaks fond oma tegevust jätkama ja arendama? Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Härra peaminister, palun teid kõnepulti!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Kuna küsimused loeti ette, siis ma aja kokkuhoiu mõttes küsimusi kordama ei hakka.
Vastus esimesele küsimusele. Teatavasti reguleerib riigile kuuluvate äriühingute aktsiate ja osade valitsemist riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus, millega on Riigikogu andnud ka äriühingutes osaluse võõrandamise otsustamise Vabariigi Valitsuse pädevusse. Nimetatud seadusest lähtudes aktsepteeris Vabariigi Valitsus TeliaSonera AB ülevõtupakkumise selle aasta septembris.
Vastus teisele küsimusele. Aktsiate müügitulust laekuvad vahendid ei ole sihtotstarbelised ning sellest tulenevalt kasutatakse neid samadel alustel riigi muude reservidega nii riigieelarve puudujäägi finantseerimiseks kui ka riigi finantspositsiooni kindlustamiseks. Reservide suurendamine vähendab vajadust lisalaenude järele ja aitab kokku hoida intressikulusid. Lisaks aktsiate müügist laekuvatele vahenditele on selle tehingu puhul olulised ka täiendavad dividendi‑ ja maksutulud, mis aitavad otseselt riigieelarvet tasakaalustada.
Vastus kolmandale küsimusele. Selle küsimuse puhul pean veel kord selgitama, et reservide kasutamine ei ole tulu ega aita vähendada eelarve puudujääki, küll aga aitavad eelarve puudujääki vähendada dividendid ja nendega seotud maksutulud. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt tuleb valitsussektori 2009. aasta eelarve puudujääk, arvestades ka telekomi täiendavaid dividende, pisut alla 3% SKT‑st, täpsemalt, 2,8% SKT‑st. Riigi osalusega äriühingutest planeeritud laekumised moodustavad 2009. aastal kokku koos tulumaksu, kuid ilma telekomi täiendavate dividendideta ca 3,1 miljardit krooni ehk ca 1,5% SKT‑st. Reservide seis on Eesti rahvale, ma usun, üldiselt teada, loomulikult on see teada ka Riigikogu liikmetele. See on ju avalik. Augusti lõpus oli riigikassa käsutuses 12,66 miljardit krooni, septembri lõpuks olid reservid, mis on riigikassa käsutuses, suurenenud 13,24 miljardi kroonini. Haigekassa reservides on 3,8 miljardit krooni, töötukassa reservides oli septembri lõpu seisuga 2,04 miljardit krooni ja kohalike omavalitsuste reservides on suurusjärgus 2 miljardit krooni. Seega on meil praegu valitsussektori reservides üle 20 miljardi krooni ehk suurusjärgus 10% SKT‑st.
Vastus neljandale küsimusele. Nagu juba ütlesin, saavad AS‑i Eesti Telekom vähemusosaluse müügist laekuvad vahendid osaks riigireservidest. Ei sellel ega järgneval aastal ei ole kõiki riigi ülesandeid võimalik rahastada eelarve jooksvatest tuludest. Puudujäägi finantseerimiseks tuleb kasutada reserve ja võtta lisalaenu. Sellele vaatamata jääb Eesti valitsussektori võlakoormus kõige väiksemaks Euroopa Liidus ja järgmise aasta lõpuks prognoosime ka reservide mahu säilitamist tasemel 10% SKT‑st. Seega jääb Eesti riigi rahandus tugevatele alustele, olles valmis ka erinevateks tagasilöökideks tulevikus.
Vastus viiendale küsimusele. Riik kaasas AS‑i Eesti Telekom aktsiate ülevõtmispakkumise analüüsimise protsessi investeerimisteenuseid osutava rahvusvahelise ettevõtte Lazard AB, kellel on laialdased kogemused telekommunikatsiooniettevõtete väärtuse hindamisel ning tehingute nõustamisel ka praeguse kapitalituru tingimustes. Nõustaja valiti mitme investeerimisteenuseid pakkuva ettevõtte seast, kasutades selleks riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punktis 9 sätestatud erandit, mille kohaselt ei pea riigihankemenetlust korraldama, kui tellitakse väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi või loovutamisega seotud finantsteenust.
Vastus kuuendale küsimusele. Kuna nõustaja peab teenuse täpset hinda oma ärisaladuseks, siis on nõustajaga sõlmitud lepingu maksumus ametkondlikuks kasutamiseks tunnistatud teave, mille avaldamine ilma teise lepingupoole nõusolekuta võib tekitada riigile kahju hüvitamise kohustuse. Tegu on märksa enam kui suurusjärgu võrra väiksema summaga võrreldes 2004. aasta märtsis tollase valitsuse eraldatud 14 miljoni krooniga AS‑i Eesti Telekom aktsiate müügi otstarbekuse väljaselgitamise ja ettevalmistamisega seotud kulude katteks. Praeguseks hetkeks ei ole nõustajale veel tasutud ning seda tehakse aktsiate müügist laekuvatest vahenditest, lähtudes Vabariigi Valitsuse 28. mai 2004. aasta määruse nr 207 "Riigile kuuluvate väärtpaberite võõrandamise kord" §‑st 72. Aga olgu muidugi öeldud, et austatud Riigikogu liikmetele ei saa nõustamistasu suurus saladuseks olla. Kui te pöördute otse Rahandusministeeriumi poole, siis pärast konfidentsiaalsuskohustuse klausliga nõustumist antakse teile selle täpne suurus kindlasti teada. Aga oleks palju tahta, et ma siin avalikul istungil hakkaksin seda suurust, mis on kaitstud konfidentsiaalsuskohustusega, tervele Eesti rahvale teatavaks tegema. Kuid indikatsiooni ma andsin ja arvan, et see indikatsioon enam-vähem seda suurusjärku kirjeldab.
Vastus seitsmendale küsimusele. Arengufondile kuulunud AS‑i Eesti Telekom aktsiate ülevõtmisel lähtus Vabariigi Valitsus juba selle aasta veebruaris Riigikogu poolt muudetud Eesti Arengufondi seadusest, mis kohustas Vabariigi Valitsust korraldama aktsiate tasuta ülevõtmise perioodil 15. juuli kuni 30. november s.a. Riigikogu liikmeid ei peaks üllatama fakt, et nüüdseks on valitsus selle Riigikogu antud ülesande täitnud. Seaduse kohaselt annab arengufond oma tegevusest aru üksnes Riigikogule, kes on ainupädev vajaduse korral ka tema tegevust lõpetama. Vabariigi Valitsus ei ole võtnud seisukohta ei Eesti Arengufondi tegevuse otstarbekuse ega selle lõpetamise kohta. Siiski otsustas valitsus s.a 24. septembril, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium esitavad järgmise aasta veebruaris ettepanekud Vabariigi Valitsuse seisukohtadeks arengufondi tuleviku, sealhulgas tegevuse finantseerimise kohta. Eesti Arengufondil on akumuleerunud vahendeid AS‑i Eesti Telekom poolt makstud dividendide näol 126,2 miljoni krooni ulatuses, millest on kasutatud 35,9 miljonit krooni. Seega on arengufondil investeerimistegevuse jätkamiseks vähemalt 90,3 miljonit krooni, millele lisanduvad intressid akumuleerunud vahenditelt. Samuti on Eesti Arengufondile tema tegevuskulude katmiseks kavandatud 2010. aasta riigieelarve eelnõus 18 miljonit krooni. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Palun nüüd küsimusi! Esimene küsimus, kolleeg Karel Rüütli.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mais 2005 saadeti rahandusministrile kiri alternatiivide kohta Eesti Telekomi aktsiate võõrandamisel. Minule teada oleva info kohaselt arutati seda küsimust ka valitsuskabinetis ja väidetavalt ei olnud valitsus tol hetkel nõus Eesti Telekomi aktsiaid võõrandama. Probleem on selles, et me oleme tahtnud seda kirja Rahandusministeeriumist kätte saada ja oleme teinud teabenõude, kuid Rahandusministeerium on meile öelnud, et sellist kirja enam olemas ei ole, vähemalt ei ole nad seda leidnud. Tollel hetkel oldi Eesti Telekomi aktsia eest nõus maksma vist suurusjärgus 130 krooni. Nüüd müüs valitsus umbes 100 krooni eest aktsia kohta. Millest tuleneb valitsuse otsus, et nüüd otsustati Eesti Telekomi aktsiad müüa oluliselt odavamalt võrreldes 2005. aastaga?

Teie viidatud kirja ei ole ka mina näinud, aga ma olen kursis toonaste hindajate seisukohtadega, tehtud analüüsidega ja antud soovitustega. Siis nähti telekomisektori arenguid tervikuna hoopis teistsugusena ja kasumiprognoosid olid suuremad, kui nad praegu on. Ma ei saa nõustuda nendega, kes arvavad, et siis müügiotsuse langetamata jätmine oli viga. Vastupidi, me saime arvestataval hulgal dividende. Nüüdseks on TeliaSonera dividendipoliitika muutunud ja sellest ka hoopis teistsugune prognoositav aktsiate tulevikuväärtus Eesti Telekomi puhul. Ma pean seda müügitehingut Eesti riigile kasulikuks. Telekomi aktsiad on Eesti jaoks tüüpiline finantsinvesteering. See ei ole strateegiline investeering strateegilisse ettevõttesse. See on finantsinvesteering, mis peab tagama riigile hea tootlikkuse. Kuid kui hinnangud on sellised, et aktsiate hetkeväärtusega realiseerimine on riigile kasulikum kui finantspositsiooni säilitamine, siis loomulikult tuleb see otsus langetada ja nii ka valitsus toimis. Muidugi, see, mida te konkreetsest kirjast rääkisite, on mulle ebameeldiv üllatus. Ma ei suuda uskuda, et meil võivad kirjad, mis on ametlikult registreeritud, kuskil kaduda. Aga kui see nii on, siis tuleks välja selgitada, mis põhjusel konkreetne kiri kaduma läinud on. Ma usun, et sellest kirjast võib olla koopiaid väga mitmel pool. Üks koopia võib olla ka toonaste valitsuskabineti nõupidamiste materjalide juures, sest vähemalt ülevaated toona tehtud analüüsidest valitsuskabineti liikmetele anti. Seda võin ma kinnitada.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Tänan, austatud peaminister, nende vastuste eest! Maailmas peetakse telekomiäri kasumlikkuselt esimese kolme hulka kuuluvaks. Miks te arvate, et valitsus tegi AS‑i Eesti Telekom müügiga kasuliku otsuse, just perspektiivi silmas pidades?

Aitäh! Vaat sellise lähenemisega, et kõige kasumlikum on ravimitööstus või sõjatööstus ja siis kohe telekom, ma kindlasti nõus olla ei saa. Võib-olla on narkoäri veelgi kasumlikum, aga ma ei taha nüüd legaalse ja illegaalse äri vahel mingisuguseid sidemeid otsida. Kasumiga on ärides ju üleüldse selline lugu, et mingil lühikesel perioodil võib mingisugune äri olla hästi kasumlik. Kui äri on kasumlik, siis paelub ta väga paljusid ettevõtjaid ja õige pea kasumimarginaalid selles sektoris, mis enne tõotas muinasjutulist kasumit, kukuvad. Meenutagem kas või kinnisvaraäri Eestis. Oli aeg, kui ehitussektoris olid kasumimarginaalid normaalsed, siis tuli kinnisvarabuum ja kasumimarginaalid läksid väga suureks. Nüüd on see mull lõhkenud ja kasumimarginaalide asemel peavad ettevõtjad kahjuks rääkima kahjumitest, mis tuleb kinni maksta. Nii et ma ei ole põhimõtteliselt nõus sellise lähenemisega, et on teatud tegevusvaldkonnad, kus kasum on garanteeritud ja see kasum on kohe eelduslikult suur. Mõned ütlevad, et kullaäri on selline, et kasumit kogu aeg tuleb. Ei ole, hinnad tõusevad ja siis nad jälle langevad, kõik sõltub sellest, mis ajal investeering tehti. No nii, telekomiärist. Mina ei ole kunagi öelnud, et me oleksime müünud kehva kaupa. Me müüsime osaluse väga heas ettevõttes, see oli küll vähemusosalus, ja me müüsime selle vähemusosaluse väga hea hinna eest. Meie, st valitsuse hinnangul oli müük kasulikum kui selle investeeringu hoidmine. Sellest lähtudes me selle otsuse ka tegime.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Järgmine on Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Kadri Simsoni, Kalev Kotkase, Eiki Nestori, Arvo Sarapuu ja Karel Rüütli 24. septembril 2009 esitatud arupärimine olukorra kohta Eesti põllumajanduses. Palun kõnepulti kolleeg Kalev Kotkase!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Allakirjutanuid ajendas arupärimist kirjutama mure meie maaelu ja selle põhilise arengumootori põllumajanduse käekäigu pärast. Ka ilma majanduskriisi ja halbadest ilmastikuoludest tingitud ikaldusteta oleks meie põllumeeste elu praegu keeruline. Peavad nad ju töötama kuni 2013. aastani kestval üleminekuperioodil tõsiste konkurentsimoonutuste tingimustes. On suur vahe, kas oma toodanguga ühel ja samal turul konkureerides saadakse hektari kohta 1500–2000 krooni toetust, nagu meil Eestis, või 7000 krooni, nagu saadakse Belgias. Samas on sisendhinnad, näiteks kütuste, väetiste ja taimekaitsevahendite hinnad praktiliselt võrdsed. Liitumisläbirääkimistel mõisteti sellise olukorra absurdsust ja lubati Eestil oma eelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi, et ebavõrdsust natukenegi siluda. 2010. aasta eelarvest tohib Eesti maksta 792 miljonit krooni täiendavaid otsetoetusi, aga Riigikogule üleantud eelarveprojektis on selle rea peal 520 miljonit. Ehk teisisõnu: Eesti ei kasuta võimalust kaitsta oma põllumeest turu- ja konkurentsimoonutuste eest Euroopa Liidu poolt lubatud ulatuses. Põllumajanduse käekäik ei ole paarikümne tuhande inimese probleem, vaid see puudutab 90% Eesti territooriumist ja kolmandiku Eesti elanike elujärge. Seetõttu oleme koos kuue kolleegiga esitanud käesoleva mureliku ja samas loodetavasti ka informeeriva arupärimise peaministrile. See päädib kuue küsimusega, millele loodame siin saada sisukaid vastuseid. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Härra peaminister, palun teid kõnepulti!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Missugune on valitsuse abinõude plaan, vältimaks tuhandete Eesti põllumeeste pankrotistumist?" Kuigi mitmes majandussektoris on sise-, iseäranis aga välisnõudlus toodetud kaupade järele madalseisus ja olukord paljudes ettevõtetes tõsine, on põllumajandussektorisse suunatavate toetuste kogusummad, võttes arvesse nii Euroopa Liidu kui ka Eesti eelarvevahendeid, siiski märkimisväärsed. Sellega seoses tuletan meelde, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet maksis 2008. aastal põllumajandustootjatele põllumajandustoetusi ja maaelu arengu toetusi kokku 3,2 miljardit krooni, sealhulgas otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi kokku 1,6 miljardit krooni. 2009. aastaks kavandatud toetuste kogusumma on 4,1 miljardit krooni, sealhulgas otsetoetusi ja täiendavaid otsetoetusi 1,4 miljardit krooni. Sellele lisanduvad maksed turukorralduslike meetmete raames. Põllumajandusse suunatud raha, millest ma just rääkisin, võimaldab Põllumajandusministeeriumi hinnangul ära hoida suuremad ebameeldivused. Lisaks sellele on mõeldud ka tõeliselt hätta sattunute peale. Põllumajandusministeerium on korduvalt arutanud pankade esindajatega võimalusi ajutistesse raskustesse sattunud põllumajandustootjate probleemidele lahenduse leidmiseks. Toetavate tegevustega on põllumajandustootjatele abiks ka Maaelu Arendamise Sihtasutus. Valitsus leiab, et säilitades põllumajandussektori jaoks Euroopa Liidu ühise poliitika instrumendid ja toetades võimaluse piires põllumajandustootjaid läbirääkimistes finantssektori esindajatega, on ettevõtjatele ulatatud abikäsi, mis mõistliku äriplaani olemasolul lubab tegevust jätkata kuni majanduse elavnemise ja nõudluse mõistliku taseme taastumiseni.
Teine küsimus: "Kuidas Te näete võimalusi Euroopa Liidu põllumajanduse investeeringutoetuste kasutamiseks olukorras, kus põllumeestel puuduvad võimalused omaosaluse tasumiseks ja vähenevad ka täiendavad otsetoetused?" Aastateks 2007–2013 on Põllumajandusministeerium maaelu arengukava raames välja töötanud mitu investeeringumeedet, parandamaks põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning mitmekesistamaks nende majandustegevust. Käesoleva aasta septembriks oli põllumajandustootjate ja -tootmise toetuseks ettenähtud maaelu arengukava meetmete raames tehtud toetuse väljamakseid kokku 1,13 miljardi krooni ulatuses. Need meetmed on järgmised. Esiteks, noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine – see on meede 1.2. Teiseks, investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks – see on meede 1.4.1. Kolmandaks, investeeringud loomakasvatusehitistesse – see on meede 1.4.2. Neljandaks, põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur – see on meede 1.1.8. Ja viiendaks, majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas – see on meede 3.1. Nimetatud meetmete lõikes ning kõikides senistes taotlusvoorudes on esitatud taotlusi suurema summa ulatuses, kui on selleks ette nähtud vahendeid. Samas on väga oluline, et ka kõik seni tegemata, ent kavandatud investeeringud saaksid ellu viidud. Eelnimetatud meetmete raames on võetud kohustusi, see tähendab tehtud otsuseid taotlust rahuldava toetuse määramise kohta kokku umbes 2,5 miljardi krooni ulatuses. Põllumajandusministeerium on astunud ka mitmeid teisi samme, et investeeringute elluviimist parandada, kuid lõplikult ei välistata ka otsetoetuste lisamaksete maksmist täismahus, kui olud seda võimaldavad.
Kolmas küsimus: "Miks Teie poolt juhitav valitsuskoalitsioon ei pea vajalikuks 2010. aasta eelarves maksta põllumajanduse täiendavaid otsetoetusi lubatud maksimummääras 792 miljoni krooni ulatuses?" Täiendavate otsetoetuste maksimaalmääras maksmise lubadus sisaldus tõepoolest koalitsioonilepingus, mis sõlmiti 2. aprillil 2007. Tuletagem meelde, milline olukord oli majanduses siis! 31. mail 2007 kinnitas Vabariigi Valitsus riigieelarve strateegia raames 2010. aasta eelarve eeldatavate tulude mahuks 109 miljardit krooni, sealhulgas hinnati näiteks laekuva käibemaksu suuruseks 30 miljardit krooni. Möödunud nädalal Riigikogule üle antud riigieelarve tulude maht on ligi viiendiku võrra väiksem ehk 89 miljardit 577 miljonit krooni. Käibemaksu laekumist hindavad Rahandusministeeriumi spetsialistid seejuures 19 miljardile kroonile. Mitte keegi ei osanud toona arvata, et meie peamiste ekspordi sihtriikide impordinõudlus kukub 2009. aastal umbes kolmandiku võrra. Konkreetselt on näiteks Soome impordi kogunõudlus vähenenud selle aasta seitsme kuu arvestuses 36%, Venemaal isegi 43%. Need drastiliselt erinevad arvud koduste ootuste ja maailmaturu tegelike arengute taustal seletavad väga paljuski praegust olukorda kogu majanduses. Kujunenud olukorras pole võimalik kinni hoida kunagistest kavatsustest ühe majandussektori toetamisel, samal ajal kui kõigi teiste sektorite eelarve kuluartiklite osas peame lähtuma tegelikest võimalustest. Kujunenud üldise majandusseisu taustal on Põllumajandusministeerium oma 2010. aasta eelarvet kaitstes suutnud tagada, et üldise tegevuskulude ja palgafondi vähendamise kõrval peaks täiendavate otsetoetuste summa võrreldes 2009. aastaga suurenema 16,8% ehk 520 miljoni krooni võrra. Koos ühtse pindalatoetusega saame rääkida põllumajanduslike otsetoetuste ja täiendavate otsetoetuste kogusumma 17,6%-lisest kasvust.
Neljas küsimus: "Missuguseid täiendavaid samme plaanib Teie juhitav valitsus selleks, et oleks võimalik põllumajanduse eurotoetusi täielikult ära kasutada?" Vabariigi Valitsus on 2009. aasta riigieelarve ja lisaeelarvete, samuti 2010. aasta riigieelarve koostamisel pidanud esmajoones silmas vajadust kasutada võimalikult täielikult ära Euroopa Liidu toetusrahad. Seetõttu on kaasfinantseerimiseks suunatavad summad kulude vähendamise arvestusest välja arvatud. Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus makstakse välja täies ulatuses. Põllumajandustoodete turukorralduslikud meetmed kompenseeritakse meile Euroopa Liidu ühiseelarvest vastavalt tegelikele kogustele sekkumisostus, eraladustamises või ekspordis. Ka koolipiima ja tänavu esmakordselt rakendatavale koolipuuvilja toetusele oleme taganud piisava kaasfinantseerimise. Lisaks on Põllumajandusministeerium koostanud ja edastanud Euroopa Komisjonile ettepanekud maaelu arengukava sel moel muutmiseks, et kehtiva õigusraamistiku võimalusi kasutades oleks investeeringutoetusi praeguses majandusolukorras kergem kasutada. Muudatusi on vaja põhjusel, et põllumajandustootjad, aga ka muud toetuse taotlejad, olgu need siis ettevõtted, mittetulundusühingud või kohalikud tegevusgrupid, on sattunud raskustesse juba heaks kiidetud investeeringuprojektide elluviimisel, sest projekti omaosaluseks vajalikku raha on märksa raskem leida. Selleks on maaelu arengukavva lisatud võimalus teha investeeringumeetmete raames ettemakseid. Ettemakse suurus on piiratud investeeringuga seotud avaliku sektori toetuse osaga. Selle maksmise tingimuseks on 110% ettemakse summale vastava pangatagatise või muu samaväärse tagatise esitamine. Tagatis vabastatakse, kui makseagentuur leiab, et investeeringuga seotud tegelik kulutus ületab ettemakse summa. Lisaks nähakse maaelu arengukavas ette võimalus, et toetuse saajatele makstakse toetus osaliselt välja tasutud kuludokumentide alusel. Selle rakendumise korral ei peaks taotleja kogu investeeringut eelnevalt omavahenditest tegema ja toetuse osa hüvitamist taotlema, vaid toetuse osa makstakse pärast omaosaluse tasumist. Nende võimaluste rakendamine eeldab maaelu arengukava muudatuste heakskiitmist Euroopa Komisjonis ning seejärel nende võimaluste sätestamist vastavates põllumajandusministri meetmemäärustes.
Viies küsimus: "Kuidas vastas Teie hinnangul kaubandusettevõtete tegevus nn piimasõjas konkurentsiseadusele ja kas oleks vajalik ja võimalik ka astuda niisuguste juhtumite vältimiseks riigipoolseid samme?" Meie majanduspoliitika tugineb euroopalikule konkurentsiõigusele, mille kohaselt riigi ülesanne on vaba ettevõtluse huvidest lähtuva konkurentsi kaitsmine. Riik jälgib kaupade ja teenuste turul toimuvat ning sekkub konkurentsi takistamise, piiramise ja kahjustamise juhtudel. Erilise tähelepanu all on turgu valitsevad ettevõtted, see tähendab ettevõtted, kes omavad vastaval kaubaturul üle 40% kaubakäibest. Otsustades poekettide juhtide poolt avalikkusele edastatud teabe järgi, on nn piimasõjas olnud tegu ettevõtte kasumi arvel läbiviidud kampaaniaga võitluses klientide pärast. Eri poeketid on hinnamuudatusi teinud eri aegadel ja eri hinnatasemete juures. Ka Konkurentsiameti varasemad analüüsid kinnitavad, et meie jaekaubanduses pole ükski jaekaubakett turgu valitsevas positsioonis. Nende kasumid pole ebamõistlikult suured ja perioodiline madalama hinnaga müük ei too kaasa konkurentide turult väljatõrjumist, mis oleks konkurentsiseaduse kohaselt keelatud tegevus. Samal ajal on mitmetes marketites paralleelselt madala hinnaga joogipiimaga müügil ka kampaaniapiim nime all Eesti Piim, mida toodab AS Tere ja mille jaehind sisaldab konkreetselt ühte krooni eestimaise piimatootja toetuseks. Seega ei saa konkurentsiseadusest lähtuvalt nn piimasõda keelatud tegevuseks pidada. Põllumajandusministeeriumi hinnangul on joogipiima jaehinnad taas tõusnud tasemele, mis ületab tootmiskulusid. Võimalikke tulevasi tegevusi silmas pidades ei saa jätta märkimata, et Põllumajandusministeerium on piimatootjate kaitsmisel pöördunud nii Eesti Konkurentsiameti kui Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadi poole küsimusega piimaturu määratlemisest ning koondunud piimatootjate õigusest kokkuostuhindade määramisel.
Kuues küsimus: "Kui, siis missuguseid meetmeid oleks riigil vaja rakendada selleks, et oluliselt ei väheneks meie piimatootmise maht ja ekspordipotentsiaal? Või on Teie hinnangul ainukeseks võimaluseks nn looduslik valik, mis tähendaks piimalehmade arvu olulist vähenemist?" Põllumajandusministeerium on koostöös kõigi osapooltega, see on koostöös piima tootjate, töötlejate ja kaubanduse esindajatega koostanud Eesti piimastrateegia tööversiooni. Nimetatud dokumendis on sõnastatud piimasektori kui juhtiva põllumajandussektori arengu visioon, mis näeb ette keskpikas perspektiivis tootmismahu säilimist praegusel tasemel ning kaugemas perspektiivis toodangu mahu ja ekspordi suurenemist. Piimandusstrateegias on selgelt välja toodud, et üks olulisi piimatootjate olukorra parandamise ja kogu sektori konkurentsivõime kasvu eeldusi on ühistegevus. Ühistegevus on tähtis nii horisontaalselt kui ka kogu vertikaalse väärtusahela ulatuses. Riik on võtnud selge suuna ühistegevuse toetamisele, kuid siin on suur osa ära teha ka tootjatel, töötlejatel ja kaupmeestel endil. Lisaks rakendatakse alates 2010. aastast eritoetust piimasektoris just väiksemate piimalehmakarjade omanikele. Oleme edastanud oma ettepanekud Euroopa Komisjonile. Nende kohaselt soovime kolmel järgmisel aastal suunata 19,6 miljonit krooni kuni 100-pealiste piimakarjade toetuseks. Kuna just see põllumajandustootjate grupp on viimasel ajal enim vähenenud, oleme kavandanud nende toetamist maaelu toetamise meetmete kaudu, ka tahame rakendada nn peretalu vormis piimatootmise jätkamise toetuse.
Kindlasti ei saa lõplikult välistada teie viidatud looduslikku valikut põllumajanduses, sest ilma selleta ei saa me rääkida ei turumajandusest ega demokraatlikust ühiskonnakorraldusest. See toimib läbivalt kogu majanduses. Aidatakse neid, kes on sattunud ajutiselt raskustesse, kuid kes põhimõtteliselt siiski soovivad jätkata tegevust tootmisharus, mis tänu meie looduslikule keskkonnale ja sajanditepikkusele traditsioonile on endiselt meie põllumajandustootmise põhiline tegevussuund. Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Küsimus kolleeg Kalev Kotkaselt, palun!

Tänan vastuste eest, austatud peaminister! Selguse mõttes küsin mõned asjad veel üle. Top-up´i täies mahus maksmine ei ole ainult finantsinstrument. See on ka sõnum põllumajandusele ja kogu Eesti maaelule, et Eesti riik hoolib neist. Kas te peate võimalikuks eelarve menetlemise järgmistes faasides seda top-up´i rida 520 miljonilt 792 miljonile suurendada?

See on Riigikogu voli suurendada või suurendamata jätta. Vabariigi Valitsus on saatnud Riigikogule eelarve, mille ta on koostanud oma kõige paremate teadmiste alusel. Need teadmised kõnelevad meile sellest, et meil ei ole selleks raha. Tingimustes, kus me oleme pidanud valitsussektori tasakaalupositsiooni ainuüksi tänavu parandama koguni 19 miljardi krooni võrra, on väga raske leida kuskilt ligemale pool miljardit krooni täiendavate toetuste maksmiseks. Kohe tuleks küsida, kelle arvel, kust kohast see raha võetakse. Vabariigi Valitsus top-up'ide suurendamise võimalust ei näinud, me neid allikaid ei leidnud. Aga ma ei saa välistada seda, et Riigikogus võidakse neid allikaid leida. Mina ei oska.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud peaminister! Me oleme Keskerakonna fraktsioonis ka põllumeeste esindajatega kohtunud. Nad on välja toonud kolm kõige tähtsamat abinõu, millega Vabariigi Valitsus võiks neile appi tulla. Üks on garantiide andmine, teine on top-up-süsteemi taastamine ja kolmas tururegulatsioon ehk siis valitsuse suurem töö turumahtude suurendamisel. Te siin väitsite, et valitsus ei tea, kust võtta raha, et top-up-süsteemi taastada. On olemas stabiliseerimisreserv ja valitsus võttis kasutusele 3,5 miljardit krooni, et juhtida likviidsust, et täita riigieelarve puudujääki. Mis te arvate, kas selle abil oleks mõistlik see süsteem taastada?

Ma ei saa aru, miks te räägite süsteemi taastamisest, süsteem on ju praegu olemas. Ilmselt te sooviksite nii nagu arupärijagi, et selle meetme mahtu suurendatakse. Kuid praegu tuleks ikkagi tunnistada, et tänavune toetuste kogusumma – 4,1 miljardit krooni – on siiski väga suur summa. Teades kogu selle meetme mahtu, ei saa me öelda, et õnnest on puudu veel pisut alla poole miljardi krooni. Tuleks olla solidaarne õpetajate, politseinike ja päästeametnikega, kelle palkasid on kärbitud. Võiks olla solidaarne ka peaministriga, kelle palka on 20% vähendatud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. see on Riigikogu liikmete Olga Sõtniku, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Lauri Laasi, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi ja Vladimir Velmani 24. septembril esitatud arupärimine valimisvabaduse piiramise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Meie arupärimine puudutab valimiseelset perioodi, mis eile õnnelikult lõppes, aga valimisi on Eestis oodata edaspidigi ja seetõttu ma arvan, et meie arupärimine on ikkagi asjakohane. Härra minister! Meile teada olevatel andmetel toimus Siseministeeriumi haldusalas, täpsemalt Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonnas järgmine vahejuhtum. Narva volikogusse kandideeriva Olev Sillandi usaldusisikut külastasid kaks korda Narva politseiosakonna töötajad Anton Moissejenkov ja Vjatšeslav Šabarov. Vestluse käigus tahtsid politseinikud teada saada, kellega on usaldusisik kohtunud, milliseid üritusi on tulemas valimiskampaania raames, kes veel tegeleb valimiskampaaniaga, mis on agitatsiooni eesmärk, kas on plaanis kohtuda valijatega jne. Telefonivestluses tunnistas Narva politseiosakonna ülemkomissar Reeno Kullamä, et tema andis tolle käsu politseinikele selleks, et koguda informatsiooni Olev Sillandi valimiskampaania kohta. Seoses eeltooduga palume vastata viiele küsimusele. Ma ei hakka neid üles lugema, küllap te neid niikuinii kordate. Nii et ootame vastuseid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Palun, härra siseminister, kõnepulti!

Tervist, lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Vastan teie arupärimisele, mille ma sain kenasti sünnipäevaks 24. septembril. Aitäh teile! Täitsa vahva kingitus!
Kõigepealt siis küsimused ja kohe vastused nendele otsa. Oma arupärimises te kirjutate, et teile teada olevatel andmetel toimus Ida Politseiprefektuuri Narva osakonnas vahejuhtum, kus kaks Narva politseiosakonna politseitöötajat külastasid Keskerakonda kuuluva Olev Sillandi usaldusisikut Jevgeni Danilenkot seoses Olev Sillandi valimiskampaaniaga. Tõepoolest, vestluse käigus soovisid politseinikud teada saada, kellega on usaldusisik Jevgeni Danilenko kohtunud, milliseid üritusi on tulemas valimiskampaania raames, kes veel tegeleb valimiskampaaniaga ja mis on agitatsiooni eesmärk ja kas on plaanis kohtuda valijatega. Esiteks soovite te arupärimises teada, kas selline Narva politseiosakonna politseinike tegevus on kooskõlas karistusseadustiku kolmanda jaoga "Süüteod valimisvabaduse vastu" ja kas mulle ei tundu, et seda juhtumit võib pidada kuriteoks karistusseadustiku § 162 järgi.
21. septembril s.a teatas Narva politseiosakonna referent Inga Pilder Narva politseiosakonna vanemkomissarile Reeno Kullamäle asjaolust, et aiandusühistu Ostrovnoi territooriumil teostab Olev Sillandi usaldusisik Jevgeni Danilenko valimiskampaaniat, õhutades väidetavalt sealseid elanikke hääletama Olev Sillandi poolt. Olev Sillandi, nagu te teate, kandideeris Keskerakonna nimekirjas Narvas väga edukalt: ta sai 994 häält, olles Narvas, kui ma õigesti mäletan, oma selle tulemusega vähemasti kolmas. Politseinikele laekus kodanikelt informatsiooni ja vihjeid, et Jevgeni Danilenko kogus valimiskampaaniat tehes ka isikute andmeid ja aadresse. Seda tegevust põhjendas Jevgeni Danilenko väitega, et kandidaat Olev Sillandi soovib oma valijaid hiljem tänada. Minu meelest on nüüd Olev Sillandil põhjust küll ka Danilenkot tänada – tal läks ju hästi.
Narva politseiosakonna hinnangul viitas kodanikelt laekunud informatsioon karistusseadustiku § 164 "Hääle ostmine" kuriteokoosseisu tunnustele, mistõttu vanemkomissar Reeno Kullamä otsustas laekunud informatsiooni ja vihjeid kontrollida ning andis korralduse saata piirkonnakonstaablid seda tegema. Politsei küsitles Olev Sillandi usaldusisikut Jevgeni Danilenkot, kes väitis, et ta kogus isikute kontaktandmeid eesmärgiga, et Olev Sillandi saaks inimestele pärast valimisi tänukirja saata. Peale informatsiooni kontrollimist tuvastas politsei, et Jevgeni Danilenko tegevuses ei esinenud kuriteotunnuseid ehk siis häälte ostmist, ning vahejuhtumi kohta menetlust ei alustatud.
Selline Narva politseiosakonna tegevus on kooskõlas karistusseadustiku 3. jao "Süüteod valimisvabaduse vastu" rõhuasetusega. Politsei kontrollis, kas Olev Sillandi valimiskampaaniaga on seotud fakte, mis viitavad karistusseadustiku 3. jakku kuuluvas §-s 164 "Hääle ostmine" toodud kuriteokoosseisu tunnustele. Minule kui ministrile ei tundu, et Narva politseiosakonna politseinike käitumine vastaks karistusseadustiku § 162 "Valimis- ja hääletamisvabaduse rikkumine" tunnustele. Tegemist oli tavapärase politseitööga, kus mindi kontrollima kodanikelt laekunud vihjeid. Pean veel vajalikuks Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmeid informeerida selles osas, et Eesti Vabariigis on häälte ostmine kriminaliseeritud tegevus ning sellise tegevuse eest näeb karistusseadustik ette rahatrahvi või kuni üheaastase vangistuse. Selle paragrahvi kuriteokoosseisu tunnustele vastavasse tegevusse ja sellekohastesse vihjetesse tuleb demokraatlikus õigusriigis väga tõsiselt suhtuda.
Teiseks soovite oma arupärimises teada, milline juriidiline alus oli ülemkomissar Reeno Kullamäl anda selline käsk oma alluvatele. Ülemkomissar Reeno Kullamä tegi oma tavapärast politseiametniku tööd, tuginedes karistusseadustiku §-le 164 "Hääle ostmine", mille kuriteokoosseisu võimalikku esinemist Keskerakonda kuuluva Olev Sillandi valimiskampaania läbiviimisel ta pidas vajalikuks kontrollida.
Kolmandaks soovisite oma arupärimises vastust küsimusele, kas sellise töökäsu andmine oli ülemkomissar Reeno Kullamä iseseisev otsus või oli see käsk talle delegeeritud näiteks ministeeriumilt või mõnelt teiselt riigiasutuselt. Siseministeerium ega siseminister pole andnud mitte mingisugust käsku hakata uurima Keskerakonda kuuluva Olev Sillandi valimiskampaania läbiviimist. Vastavalt politseiseaduse §-le 3 "Politsei põhiülesanded" tagab politsei avaliku korra, kaitseb inimeste ja organisatsioonide seaduslikke huvisid, tõkestab kuritegevust, teostab kuritegude kohtueelset uurimist, määrab ja viib täide karistusi oma pädevuse piires. Politseiseaduse § 12 lõige 1 punkti 4 kohaselt on politsei kohustus vastu võtta ja registreerida õigusrikkumiste ning muude sündmuste kohta saabuvat informatsiooni, samuti võtta viivitamatult tarvitusele abinõud õigusrikkumiste ärahoidmiseks, tõkestamiseks ning avastamiseks. Siseministrina saan öelda, et Reeno Kullamä tegutses laekunud vihjeid ja informatsiooni võimaliku häälte ostmise kohta kontrollides politseiseaduse sätete ja ka mõtte kohaselt.
Neljandaks: kas selline politseiorganite valimiskampaaniasse sekkumine on minu hinnangul kooskõlas demokraatia põhimõtetega? Rõhutan veel kord, et politsei käitus seda kaasust lahendades professionaalselt ning vastavalt kehtivale politseiseadusele, mis sätestab politseinike kohustused ühiskonna ees. Antud juhtumi puhul ei saa küll öelda, et politseiorganid oleks pahatahtlikult valimiskampaaniasse sekkunud. Sekkuti, et kontrollida, kas juba korduvalt mainitud Olev Sillandi valimiskampaania on ausalt läbi viidud. See on politsei igapäevane töö ja midagi eriskummalist selles vahejuhtumis ei ole.
Viiendaks: "Kas võib oodata, et selline info kogumine hakkab toimuma kõikide kohalikesse omavalitsustesse kandideerivate inimeste suhtes? Või kehtib see ainult teatud (opositsiooni)parteide kandidaatide suhtes?" Eesti vanasõna kõlab, et õige hõlma ei hakka keegi. Kui aga kodanikelt laekub vihjeid häälte ostmise kohta, siis kindlasti politsei kontrollib neid vihjeid, sõltumata sellest, kas kandideeriv isik kuulub koalitsiooni- või opositsiooniparteisse. Ka praegu on muidki asju töös, muidki kontrolle algatatud. Millise lahenduse need saavad, eks seda näita aeg. Loodan väga, et järgmistel valimistel on politseil vähe tööd ja kõik kandidaadid konkureerivad ausal teel nii nagu ka kõnealusel juhtumil.

Suur tänu, härra siseminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Hea minister! Kõigepealt palju õnne teile teie sünnipäeva puhul, mis oli 24. septembril! Ja suur tänu sisuka vastuse eest! Nüüd me saime teada, mis tegelikult Narvas juhtus. Mina küsiksin sellise laiema küsimuse. Te ütlesite ilusti, et häälte ostmine on meil kriminaalkuritegu. Samas häälte müümine ei ole. Minu teada on viimase kampaania raames lausa kuulutusi välja pandud, et müün oma hääle või midagi sellist. Kuidas te sellesse suhtute? Kas selline asi peaks ka olema kuidagi karistatav?

Aitüma küsimuse eest! Mina arvan, et eri valimised on seoses valimiskampaaniaga meie ette tõstatanud erinevat laadi probleeme, mille hulka kuulub ka teie tõstatatud hääle müümise teema. Eks kõige mõistlikum oleks, kui erakonnad siinsamas Toompeal jälgiksid, et head valimistavad oleksid täidetud ja kõigil oleks valimiste puhul kindlus, et õigusruum on selge.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud minister! Mina ühinen õnnitlusega teie sünnipäeva puhul ja tahan samas väljendada heameelt selle üle, et inimestel on politsei vastu väga suur usaldus. See on väga hea ja selle üle on väga hea meel! Aga mul on küsimus: kas selle Narva juhtumi puhul oli informatsioon Sillandi või tema usaldusisiku kohta, et ta võis käituda ebaseaduslikult, või saab politsei kontrollida keda iganes ka ilma vastava informatsioonita?

Politsei lähtub ikka konkreetsest vihjest ja ka kõnealusel juhul oli tegemist konkreetse vihjega, mille referent edastas. Kindlasti saab politsei profülaktilistel eesmärkidel valimiseelsel ajal ka omal algatusel jälgida, kas protseduurid viiakse läbi kõige paremal ja ausal teel. Aga sellisel juhul ei kuulu nende meetodite hulka suhtlemine konkreetsete kandidaatidega, küsimaks näiteks, kas te ikka teete oma kampaaniat ausal teel. Mis puutub konkreetsesse juhtumisse, siis peaksid nüüd kõik aru saama, millest küsimus üles tõusis. Ning ma loodan väga, et kõik 994 Sillandile hääle andnud inimest – ma küll ei tea, kas kõikide kohta on andmed olemas – saavad Olev Sillandilt tänukirja, nii nagu tänasel volikogu liikmel plaanis oli.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Enn Eesmaa, Ain Seppiku, Tiit Kuusmiku, Toivo Tootseni, Nelli Privalova ja Vladimir Velmani s.a 17. septembril esitatud arupärimine lubatud joobeastme tõstmise kohta liiklusseaduses. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud minister! Esitan kuue Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel arupärimise lubatud joobeastme tõstmise kohta liiklusseaduses. Tänavu 30. augustil kirjutas Postimees, et justiitsminister Rein Lang tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku tõsta Eesti liiklusseaduses kehtestatud maksimaalset lubatud joobeastet 2,5 korda. Praeguse liiklusseaduse kohaselt on karistamist väärt joove alates 0,2 promillist. Eesti Karskusliit teatas uuringule viidates, et selline seadusmuudatus suurendaks ohtu liikluses surma saada vähemalt kolm korda. Maanteeameti andmetel kahaneb 0,3–0,49-promillise joobeastme korral kuulmis- ja nägemisteravus, nõrgeneb tähelepanu, otsustus- ja kontsentratsioonivõime ning eksitakse kauguste hindamisel. Samuti raskeneb värvide eristamine, häiritud on liigutuste täpsus ja reaktsiooniaeg pikeneb. Seoses eeltooduga palume teil vastata järgmistele küsimustele. Kas peate ka isiklikult joobeastme tõstmist põhjendatuks? Kas lubatud joobeastme tõstmine liiklusseaduses 0,5 promillini on Reformierakonna ametlik poliitika? Millisele uuringule tuginedes teeb justiitsminister ettepaneku lubatud joobeastme tõstmiseks? Kas kavatsete arvestada ka tervishoiutöötajate ning vastava valdkonna spetsialistide arvamusega? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Enn Eesmaa! Palun nüüd, härra justiitsminister, kõnepulti!

Lugupeetud juhataja! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
"Kas peate isiklikult joobeastme tõstmist põhjendatuks?" Kõigepealt õiendame ära olulise ebatäpsuse, mis tänu meediale on levinud nagu kulutuli. Tegemist oli Justiitsministeeriumi ettepanekuga Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kaaluda liiklusseaduse eelnõu muutmist ning viia Eesti liikluses lubatud alkoholi piirmäär kooskõlla Viini teeliikluse konventsiooni Euroopa lepingu lisas soovitatuga. Tsiteerin konkreetset punkti Justiitsministeeriumi kirjast: "Riigikogu menetluses on liiklusseaduse eelnõu 475 SE. Selle § 85 lõikesse 5 on üle kantud kehtiva liiklusseaduse § 20 lõikes 4 sätestatu, mille kohaselt juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,2 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,1 milligrammi ega rohkem. Tulenevalt Viini teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa lepingu muudatuste heakskiitmisest soovitame kaaluda liiklusseaduse eelnõu muutmist ning täiendava muudatusettepaneku esitamist Riigikogule. Selle kohaselt võiks Eestis lubatud alkoholi piirmäära viia kooskõlla konventsioonis sätestatuga, et kehtiksid ühesugused alused kogu Euroopas. Praegu on Eesti oma normistiku poolest rangem, kui konventsioon seda lubab."
Iga terve mõistusega inimene vaatab, millele ja kuhu ta allkirja annab. Ministrina ma loomulikult loen, mis on nende kirjade sisu, millele ma alla kirjutan. Justiitsministeeriumi ülesanne on vastavalt ministeeriumi põhimäärusele muu hulgas ka kontrollida Vabariigi Valitsusele esitatavate seaduste ja Riigikogu otsuste eelnõude vastavust Euroopa Liidu õiguse nõuetele ning teha ettepanekuid nende ühtlustamiseks Euroopa Liidu õigusega. On selge, et kui teine ministeerium saadab meile kooskõlastamiseks konventsiooni, milles räägitakse Euroopa praktikast, siis pean ma ametist tulenevalt enda kohustuseks juhtida tähelepanu eelnõu kõikidele aspektidele. Isiklikult ma toetan seisukohta, et Eesti seadused oleksid kooskõlas Euroopa normide ja tavadega.
Teine küsimus: "Kas lubatud joobeastme tõstmine liiklusseaduses 0,5 promillini on Reformierakonna ametlik poliitika?" Reformierakond ei ole seda teemat juhatuse tasemel arutanud.
Kolmas küsimus: "Millisele uuringule tuginedes teeb justiitsminister ettepaneku lubatud joobeastme tõstmiseks?" Justiitsministeeriumis valmis 2006. aastal uuring, mille pealkiri on "Joobes sõidukijuhtimisega seonduvad riskid ja võimalikud meetmed joobes sõidukijuhtimise vähendamiseks". Just sellele tuginedes palusingi kaaluda muudatuse tegemist. Rõhutan taas, et tegemist oli ettepanekuga kaaluda, mitte konkreetse ettepanekuga. Nimetatud uuring ei ole mingi saladokument, see on avalikult kõigile kättesaadav Justiitsministeeriumi kodulehelt uuringute ja analüüside kaustast. Aadress on www.just.ee/39378. Uuringu kokkuvõttes on öeldud: "Neli viiendikku hukkunud mootorsõidukijuhtidest oli joobes 1,5 promilli või enam. Samas polnud alkoholi tarvitanud hukkunud juhtide seas mitte ühegi joove alla 0,6 promilli." See on analüüsis lehekülgedel 35 ja 36. Raske tagajärje põhjustamises süüdi mõistetud 23 alkoholi tarvitanud juhist 15 oli õnnetuse põhjustamise ajal keskmises joobes, s.o 1,5–2,5 milligrammi veres, või raskes joobes, üle 2,5 milligrammi, ning 20 juhul oli juhi joove 0,6 promilli või veel hullem. See sisaldub uuringus lk 39.
Neljas küsimus: "Kas kavatsete arvestada ka tervishoiutöötajate ning vastava valdkonna spetsialistide arvamusega?" See küsimus pole mitte niivõrd minule, kuivõrd pigem Riigikogu majanduskomisjonile. Minul ei ole midagi selle vastu, et eelnõu menetlusse kaasatakse tervishoiutöötajad ja teised spetsialistid, kelle arvamusele tuginedes langetab Riigikogu antud küsimuses õiglase ja rahvale meelepärase otsuse. Justiitsministeeriumile vastavaid uuringuid, millele küsijad viitavad, esitatud ei ole, aga kui me need saame, siis oleme alati hea meelega valmis neid lugema. Aitäh!

Suur tänu, härra justiitsminister! Küsimus kolleeg Toivo Tootsenilt, palun!

Lugupeetud minister! Mida nüüd arvata: kas konventsioonis toodud piirmäär on kehtestatud selleks, et need, kellel on omamaine seadus rangem, tuleksid jumala eest kohe teistele järele? Või on see, vastupidi, mõeldud selleks, et riigid, kellel on omamaises seaduses kehtestatud kõrgem lubatud piirmäär kui euroliidus, tooksid selle allapoole?

Ma ei ole ise osalenud selle konventsiooni koostamisel, nii et raske öelda, mida konkreetselt silmas peeti, kui seda arutati. Aga võin öelda seda, et valdavas enamikus Euroopa riikides on mindud seda teed, et see määr, mis, ma toonitan, ei ole mitte joobeaste – seda on nimetanud ka Eesti riigi kohus, et tegemist ei ole joobeastmega, vaid alkoholi tarvitamise nähtudega –, on 0,5 promilli. On riike, kus see on kõrgem, näiteks Luksemburgis 0,8, Suurbritannias 0,8, Iirimaal 0,8. Aga on ka riike, kus lubatud määr on väiksem, ja nende hulka kuulub ka Eesti, kus on kehtestatud 0,2 promilli.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra justiitsminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme edasi järgmise arupärimisega, mis on Riigikogu liikmete Helle Kalda, Evelyn Sepa, Jüri Ratase, Kadri Simsoni, Rein Ratase, Nelli Privalova ja Olga Sõtniku s.a 1. septembril esitatud arupärimine soojuse piirhinna kohta. Palun kõnepulti kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister Juhan Parts! Head kolleegid! Juba poolteist kuud tagasi esitasid seitse Tallinnast valitud Riigikogu liiget arupärimise soojuse piirhinna kohta. Vastavalt kaugkütteseadusele kooskõlastas Konkurentsiamet AS-ile Tallinna Küte alates 1. septembrist soojuse piirhinnaks juba 919,13 kr/MWh koos käibemaksuga. Võrreldes 1. juuliga on tegemist väga suure hinnatõusuga. Kuna möödunud on nii palju aega, siis pöördusime teabenõudega ka Konkurentsiameti poole, kuna nemad kooskõlastasid selle hinna. Tahtsime saada selgust, eriti ka põhjusel, et ajakirjanduses käis valimisvõitlus, millest on nii kõrge tõus tingitud, kas selles on süüdi Tallinn või keegi teine. Vastuseks teatati Konkurentsiametist, et piirhind tõusis väga kõrgele aktsiisitõusu, võrguteenuse hinna tõusu, käibemaksu tõusu ja maagaasi sisseostuhinna tõusu tõttu. Hinnavalemi ülejäänud komponentide osas muutusi ei ole toimunud. Seega on soojuse hind väga kõrgele tõusnud praeguse valitsuse ja ka Riigikogu saalis koalitsiooni tehtud poliitiliste otsuste tõttu. Samas on AS-i Tallinna Küte andmetel alates aasta algusest elamu- ja korteriühistute võlg peaaegu kahekordistunud ehk kasvanud 4 miljonilt 7,5 miljoni kroonini, mis tähendab, et nõutavad maksed ületavad elanike toimetulekuvõimet. Sellest tulenevalt ongi meil, arupärijatel, neli küsimust lugupeetud minister Juhan Partsile. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Palun, majandus- ja kommunikatsiooniminister, kõnepulti!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud arupärijad! Vastan teie neljale küsimusele.
Esimene küsimus on, kas viimane aktsiaseltsi Tallinna Küte soojuse piirhinna tõus oli põhjendatud. Kaugkütteseaduse § 9 lõige 1 näeb ette soojuse piirhinna kooskõlastamise Konkurentsiametiga. Piirhinna kooskõlastamisel peab Konkurentsiamet lähtuma kaugkütteseaduse § 8 lõikes 3 sätestatud põhimõtetest, mille kohaselt tuleb soojuse piirhind kujundada selliselt, et oleks tagatud esiteks vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine, teiseks investeeringute, tegevus- ja arenduskohustuste täitmine, kolmandaks keskkonnanõuete täitmine, neljandaks kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine ja viiendaks, et oleks tagatud põhjendatud tulukus.
Kaugkütteseaduse § 9 lõige 10 võimaldab soojusettevõtjal taotleda Konkurentsiametilt kuni kolmeks aastaks hinnavalemi kooskõlastamist. Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtte taotlusel juhul, kui ilmnevad tema tegevusest sõltumatud soojuse hinda mõjutavad tegurid. Soojuse piirhinda valemi alusel kooskõlastades juhindub Konkurentsiamet samuti kaugkütteseaduse § 8 lõikest 3 ning Konkurentsiametis väljatöötatud ja nende veebilehel avaldatud metoodilisest juhendist soojusenergia piirhinna kooskõlastamiseks valemi alusel ja korrektsiooni arvutamiseks.
AS-i Tallinna Küte soojuse hind kujuneb seega vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastatud hinnavalemile, mitte subjektiivsete kaalutluste alusel. Konkurentsiameti hinnangul olid AS-i Tallinna Küte soojuse piirhinna muutuse kooskõlastamiseks konkreetsed põhjused, mida ma järgmistele küsimustele vastates selgitan. Seetõttu tuleb tõdeda, et kuigi soojuse piirhinna tõus alates 1. septembrist ja alates 1. oktoobrist on ebameeldiv, on see Konkurentsiameti hinnangul seadusest lähtuvalt paratamatu.
Teine küsimus on, mis tingis soojuse hinna järsu tõusu nii septembris kui oktoobris võrreldes juuniga. Konkurentsiameti poolt AS-iga Tallinna Küte kooskõlastatud hinnavalem koosneb püsiväärtusega komponendist, mis sõltub AS-i Tallinna Küte tegevusest, milleks on soojuse tootmise, edastamise ja müügiga seotud kulud, kulum ja põhjendatud tulukus, ning muutuva väärtusega komponentidest, mis sõltuvad ettevõtte välistest teguritest: sisseostetava gaasi hind, riiklikud maksud jne. Valemi komponentide muutmisel muutub ka hind.
Soojuse piirhind sõltub suures osas kasutatavast kütusest. Tallinna Küttele kuuluvates katlamajades kasutatakse soojuse tootmiseks maagaasi. Alates 1. juulist 2009 muutusid ettevõtte tegevusest sõltumatult maagaasi ostmisega seotud kulud, milleks on maagaasi sisseostuhind, võrguteenuse hind, Eesti Energia AS-i Iru Elektrijaamalt ostetud soojuse hind – see soojus on samuti toodetud maagaasi baasil – ja Fortum Termest AS-i Mahla tänav 87 katlamajast ostetud soojuse hind. Seegi soojus on toodetud maagaasi baasil. AS Tallinna Küte, Eesti Energia Iru Elektrijaam ja  Fortum Termest AS ostavad maagaasi aktsiaseltsilt Eesti Gaas. Käesoleva aasta alguses langesid sisseostetava maagaasi hinnad – need hinnad sõltuvad viimase kuue kuu kütteõlide keskmistest hindadest. See langus oli põhjus, miks AS Tallinna Küte alandas tänavu jaanuarist järjepidevalt soojuse piirhinda. Alates s.a juunist on aga maagaasi sisseostuhinna aluseks olevad kütteõlide hinnad hakanud uuesti tõusma. Nii kallines kerge kütteõli juunis võrreldes veebruariga 41%, raske kütteõli 66%. Maagaasi sisseostuhinna arvutamisel viimase kuue kuu kütteõlide hindade alusel langevad järgmistel kuudel arvestusest välja madalamate kütteõli hindadega kuud, milleks on jaanuar, veebruar, märts, ning see avaldab alates augustist ning sellele järgnevatel kuudel sellist mõju, et sisseostetava maagaasi hind ning seega ka soojuse piirhind tõusevad.
Tulenevalt eeltoodust kooskõlastas Konkurentsiamet AS-i Tallinna Küte soojuse piirhinna alates 1. septembrist tasemel 765,94 krooni megavatt-tund – ja sellele lisandub käibemaks – ning alates 1. oktoobrist 795,80 krooni megavatt-tund, millele lisandub ka käibemaks, mis tõuseb teadupärast 2% – see on teie, Riigikogu otsusega tõstetud. Juhul, kui maagaasi sisseostuhinna arvutamise aluseks olevad kütteõlide hinnad uuesti langevad, on Tallinna Küte kohustatud neid arvestama soojuse piirhinna kujundamisel ning alandama soojuse piirhinda vastavalt kaugkütteseaduse § 8 lõikele 3.
Kolmas küsimus on, kas ministeerium kavandab meetmeid soojuse piirhinna stabiliseerimiseks. Paljude Eesti elanike kulutused küttele, aga ka teistele kommunaalteenustele on meie meelest liiga suured ja nii riigil kui inimestel on siin võimalik üht-teist täiendavalt ära teha. Küttekulud sõltuvad ühelt poolt kütuse hinnast, teiselt poolt sellest, kui palju energiat kütmiseks kulub. Mis puutub kütuse hinda, siis riigil on majanduskeskkonnas oluline roll ausa konkurentsi tagamisel. Riik peab pakkuma tarbijatele kaitset monopolide omavoli vastu. Energiaturu riikliku järelevalve ülesande on riik pannud Konkurentsiametile, kes kontrollib turul valitsevas seisundis olevate ettevõtete või seaduses ettenähtud kütuseenergia ettevõtete majandustulemusi, kooskõlastab kütuseenergia piirhindu ja kontrollib piirhindade põhjendatust. Majandusministeeriumi valitsemisalas liideti eelmise aasta alguses senisest võimekama Konkurentsiameti moodustamiseks mitu varem eraldi tegutsenud allasutust ja praegu on Konkurentsiamet kindlasti tugevam ja kompetentsem kui varem.
Teine pool on regulatsioonid. Siinkohal kutsun teid üles toetama eelmisel nädalal Riigikogus algatatud monopolide ohjeldamise eelnõu, mis laiendab märksa Konkurentsiameti volitusi soojatootmise ning ka teiste kommunaalteenuste valdkonnas. Tuleb märkida ka seda, et majandusministeeriumis koostatakse vastavalt energiamajanduse riiklikule arengukavale soojamajanduse riiklikku arengukava, mille käigus kaardistatakse ja analüüsitakse kaugkütte valdkonna probleeme ning esitatakse vajadusel ettepanekud seadusmuudatusteks ning erinevate programmide käivitamiseks. Tõhusam konkurentsijärelevalve aitab kaitsta tarbijaid põhjendamatute hinnatõusude eest, ent see ei kaitse selle eest, kui soojuse tootmiseks kasutatava tooraine hinnad maailmaturul ja seega ka Eestis tõusevad. Need hinnad on viimasel ajal olnud väga kõikuvad ja tegelikult aitab kõige paremini sõltuvust nendest vähendada säästlik ümberkäimine energiaga. Majandusministeeriumi jaoks on energiasäästu valdkond väga oluline olnud. Lisaks teavitamisele ja energiaaudititele panustab riik ka raha, et muuta korterelamud energiasäästlikumaks. Me käivitasime mais korterelamute renoveerimise programmi mahuga 766 miljonit krooni ning töötame selle nimel, et seda programmi laiendada ning anda lisaks soodsamale laenuvõimalusele ka võimalus toetusena raha taotleda.
Neljas küsimus: kes kontrollib Eestisse sisseostetava gaasi hinda? Kogu Eesti turul müüdava gaasi impordib Eesti Gaas, kuigi seadusega on gaasi importimine võimaldatud kõikidele turuosalistele. Eesti Gaasi sisseostetava maagaasi hinna valem on fikseeritud Gazpromi OAO – see tähendab avatud aktsiaseltsi – ja AS-i Eesti Gaas vahelises maagaasi sisseostu lepingus. Maagaasi sisseostuhind arvutatakse teatud valemi järgi raske kütteõli (1%-lise väävlisisaldusega) ja kerge kütteõli (gas-oil 0,2%) hindade alusel. Aluseks võetakse eelnenud kuue kuu aritmeetiliste keskmiste põhjal kujunenud kütteõlide hinnad ning USA dollari ja Eesti krooni vahetuskurss arvestuskuu viimasel pangapäeval.
Konkurentsiamet kontrollib etteantud perioodil, kas lepingus kajastatud hinnavalemi alusel kujunenud hinnad on vastavuses sisseostetava maagaasi müügiarvetel oleva hinnaga ning kas müügiarved vastavad kokkulepitud sisseostuhinnale. Samuti teeb Konkurentsiamet koostööd teiste Euroopa Liidu regulaatoritega, et saada infot gaasi impordihindadest teistes riikides. Hinnavõrdlustes on selgunud, et AS Eesti Gaas ostab Venemaalt gaasi analoogilistel tingimustel ja sama hinnaga, kui seda teevad teised Euroopa Liidu liikmesriigid. Siiski tuleb märkida, et kuni me sõltume maagaasi osas 100%-liselt ühest tarnijast, on väga keerukas tagada, et selle hinna kujunemine teisel pool Eesti piiri oleks läbipaistev.
Maagaas moodustab Eesti Energia bilansis alla 15%, mis ei ole mitme teise Euroopa Liidu riigiga võrreldes palju. Samas tuleb arvestada, et 46% kaugküttesüsteemide soojusest toodeti maagaasi baasil (aluseks on võetud aasta 2007) ning kaugküte moodustab 71% Eestis tarbitavast soojusest. Seetõttu on riigi energiamajanduse arengukavas võetud eesmärgiks uute maagaasiühenduste rajamine Baltimaadest teistesse Euroopa Liidu riikidesse ning samuti vedelgaasi või veeldatud maagaasi infrastruktuuride rajamine, et tekitada mingilgi kujul konkurentsi sellel turul. Kuni meil selliseid alternatiive ei ole, ei tohiks ka maagaasi osakaalu meie energiabilansis oluliselt suurendada.

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Suur aitäh teile põhjalike ja ausate vastuste eest! Aga mul on ka küsimus. Ma olen nõus, et kortermajad tuleks renoveerida. Ma lugesin ette ka, kui suured on võlad. Teades, et inimesed pole võimelised praegu laenu võtma, kas te ei ole mõelnud seda, et suurendada siiski võimalust korterelamutele struktuurifondidest raha võtta? Tegelikult on ju võimalik saada korterelamute renoveerimiseks kaks miljardit, see tähendaks, et maju saaks veel odavamalt renoveerida. Kas olete seda mõelnud ja mis teil plaanis on?

Aitäh! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on teinud Euroopa Liidu vahendite hindamisel, mis on toimunud viimase poole aasta jooksul, ettepaneku kaaluda täiendavate vahendite eraldamist just sellel eesmärgil ehk korterelamute energiasäästuprogrammi jaoks. Ma olen natuke ettevaatlik, me rääkisime umbes miljardist lisakroonist, aga lõplikku otsust ei ole valitsuskabinet langetanud. Majandusministeeriumi vaatevinklist on mitmeid prioriteete ja see on kindlasti esimeste hulgas. Küsimus on selles, kas on võimalik n-ö olemasolevatest programmidest sinna vahendeid ümber suunata ja saavutada poliitiline kokkulepe. Ma ise arvan, et selles osas tuleks tööd teha. Siin on olemas ka mõned alternatiivid, mille kallal me praegu töötame. Nimelt ei saa välistada, et Kyoto protokollist tulenevate AAU kvootide realiseerimise kaudu on võimalik saada täiendavaid rahalisi ressursse, suunates need selle programmi jaoks. Raske on praegu midagi konkreetselt öelda või lubada. See teema on meie jaoks siiski suhteliselt uus, olukord maailmaturul on selles osas väga muutuv, aga me töötame selle nimel, et neid vahendeid võiks sellesse programmi suunata. Kui need vahendid tekivad, emmast-kummast, siis on tõesti eraldi küsimus, kas me jätkame n-ö odavama laenu programmi, arvestades seda mahtu, mida Eesti korterelamufond tegelikult vajab, ehk püüame saavutada suuremat võitu, nii et suurem hulk korteriomanikke saab sellest kasu, või me kaalume odavama laenu kõrval mingis osas ka tagastamatu rahalise toetuse lisamist. See on nüüd meiepoolne tegevus. Ma kutsun aga üles ka kõiki kohalikke omavalitsusi. Valimised on läbi. Ma ei kujuta ette, et ükskõik millises Eesti linnas või asumis saaks neid programme realiseerida ilma kohaliku omavalitsuse sisulise panuseta. See sisuline panus peaks olema kahesugune – ühelt poolt võimalik rahaline toetus ja teistpidi kindlasti aktiivne tegelemine korteriühistutega. Korteriühistuid tuleb aidata üle nendest kohtadest, kus nad ei suuda ühel või teisel põhjusel otsuseid langetada, olgu siis põhjuseks raske majanduslik olukord või muud põhjused, võib-olla ka lihtsalt teadmatus. See on kindlasti mõistlik. Kui me räägime soojuse hindadest, siis see peaks ju kindlasti motiveerima. Meil on olemas näiteid, kus on olnud võimalik saavutada kuni 50% soojuse kokkuhoidu. Eksperdid ütlevad ja mõne hea Euroopa riigi praktika näitab, et veel rohkemgi. Ühesõnaga, tegelikult ei ole paremat kokkuhoiukohta kui need projektid ja inimesed, korteriomanikud peaksid sellest võitma.

Tänan! Teile on veel küsimusi. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mul on näide väljastpoolt Tallinna ja sellega on seotud ka küsimus. Narva-Jõesuus on katlamaja, mis on soojusenergia müümisel praktiliselt monopolist. Piirhind on kooskõlastatud, aga konkreetsetele tarbijatele läheb see soojus erinevate hindadega. On kaks maja, mille vahe on paarsada meetrit, aga elanikud peavad ostma soojust erineva hinnaga. Kas see praktika vastab kehtivale korrale või ei vasta, kas te oskate seda hinnata?

Aitäh! Nende mõne viite põhjal ei oska kindlat vastust anda, aga ma kommenteeriksin kahte asja. Ma ei tea, kas Narva-Jõesuu kuulub – minu teada mitte, kui ma kujutan Narva-Jõesuu soojamajandust ette – nende omavalitsuste hulka, kelle soojaettevõtted peavad hinna kooskõlastama või kelle hinnajärelevalve allub Konkurentsiametile. Koalitsiooni esitatud monopolivastase seaTänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.duse eelnõu näeb ette, et põhimõtteliselt me allutame kõik soojaettevõtted hinna kontrolli osas ja loomulikult siis ka selle n-ö järgimise osas Konkurentsiametile. Kui Narva-Jõesuus see praegu nii ei ole, siis vastutab selle eest omavalitsus.
Ja teine teema. Proua Kalda, keda see ka puudutab, on küll ära läinud. Te püüate tõestada, et Tallinna linnast ei sõltu midagi. Sama lugu on tegelikult Narva-Jõesuu puhul, linnast või omavalitsusest sõltub ikkagi väga palju. Linnal on väga palju otsustada selles osas, millised on kaugküttepiirkonnad, milliseid kütteettevõtteid linn üleüldse aktsepteerib. See hakkab ikkagi linnast peale. Kui linn aktsepteerib selliseid ühe või teise suurusega kaugküttepiirkondi, ebaefektiivseid ülekandetrasse või mida iganes, siis on see juba selle omavalitsuse teema.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme edasi järgmise arupärimise juurde, mis on tänases päevakorras üheksas arupärimine. Selle on 17. septembril 2009 esitanud Riigikogu liikmed Hannes Rumm, Kalvi Kõva, Sven Mikser ja Heljo Pikhof majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning teemaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hallatavate asutuste politiseerimine. Arupärijate esindaja Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid ja lugupeetud majandusminister! Koos kolleegide Heljo Pikhofi, Kalvi Kõva ja Sven Mikseriga majandusminister Juhan Partsile esitatud arupärimises tunneme huvi järgmise teema vastu. Taustaks niipalju, et majandus- ja kommunikatsiooniministrina on Juhan Parts AS-i Eesti Energia üldkoosolek. Nimetatud ettevõtte ainuomandis olev OÜ Elering nõukogu nimetas konkurssi välja kuulutamata 4. septembril 2009. aastal juhatuse esimeheks alates 1. detsembrist 2009 Juhan Partsi erakonnakaaslase Taavi Veskimäe. Meenutan, et 25. augustil 2009 nimetas Juhan Parts Tarbijakaitseameti uueks peadirektoriks endise Pärnu linnapea, Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu osakonna juhatuse liikme Andres Sooniste. Sellest tulenevalt esitame Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel teile järgmised küsimused.
Esiteks, kas viimase kümne aasta jooksul on ka varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuste ja äriühingute, samuti haldusalas olevate riigile kuuluvate äriettevõtete juhiks nimetatud inimesi, kes kuuluvad majandusministriga ühte erakonda? Nende olemasolu korral palun tutvustage neid näiteid. Teiseks, miks ei korraldatud OÜ Elering juhatuse esimehe leidmiseks avalikku konkurssi? Ja kolmandaks, miks on majandusminister asunud politiseerima oma valitsemisala asutusi ja äriühinguid, asudes neid mehitama IRL-i liikmetega ehk ministriga samasse erakonda kuuluvate inimestega? Aitäh teile!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli sellele arupärimisele vastama majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud arupärijad! Ma hea meelega vastaksin kolmele küsimusele korraga, ma hõlman oma vastuses kõiki neid küsimusi. Kõigepealt tänan selle arupärimise eest, sest täpselt nii, nagu küsijad on mõelnud, võivad veel mõned mõelda. Aga ma pean kahjuks tunnistama, et mina küll ei oska niimoodi mõelda. Kõigepealt nähtub nendest küsimustest kahtlus, nagu toimuks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsusasutuste juhtide nimetamine või äriühingute juhtide määramine erakondliku kuuluvuse alusel. Ma kinnitan teile, et see ei ole nii. Aluseks on ikkagi kompetentsus, võime hakkama saada ja üldine joon on, et sõltuvalt ühest või teisest ametipostist või siis ettevõtte juhatusest, sõltuvalt olukorrast otsustatakse, mis on mõistlikum. Kui seadus nõuab avalikku konkurssi, siis loomulikult korraldatakse avalik konkurss. Kui on võimalik teha otsuseid, siis  teevad seda pädevad isikud, olgu ettevõtte juhatuse tasemel, kui me räägime tütarettevõtetest, või otsustatakse ettevõtte nõukogu tasemel, kas on mõistlik teha avalik konkurss või kasutada muid personaliotsingu võimalusi. Neid kõiki on minu valitsemisaja jooksul rakendatud, neid on läbi arutatud ja nende puhul on teatud kaalutlused. Erakondlik kuuluvus ei ole olnud määrav tegur kummagi teie arupärimises nimetatud inimese ametisse määramisel. Pean ütlema, et mulle on võõras ja teatud mõttes arusaamatu mõtteviis, mille kohaselt erakondlikule kuuluvusele antakse selline tähendus, et erakonda kuuluvat inimest tuleks  käsitleda justkui mingi erisubjektina, kelle õigused erinevad erakonda mittekuuluvate inimeste omadest. Seetõttu ei viinud ma läbi ka mingit uurimist selles küsimuses, kas kümne aasta jooksul on mõne Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala asutuse või riigi äriühingu juhiks olnud mõnesse erakonda kuuluvaid inimesi. Kui seadused ei näe ette piiranguid või erisusi tulenevalt sellest, kas mingit tööd teeb erakonnaliige või parteitu inimene, siis ei peeta selle kohta mingit ametlikku arvestust.
Mis puudutab Andres Sooniste ja Taavi Veskimäe nimetamist vastavalt siis Tarbijakaitseameti ja OÜ Elering juhiks, siis osutan järgmistele asjaoludele. Taavi Veskimäe valis OÜ Elering juhatuse esimeheks OÜ Elering nõukogu. Tegemist on nõukoguga, mis on Eesti Energia tütarettevõte, kuhu kuuluvad Eesti Energia juhatuse liikmed, aga ka väljastpoolt kutsutud liikmed, näiteks Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna esindaja. Ma olin Taavi Veskimäe nimetamisega OÜ Elering juhatajaks kursis, toetasin seda ja pean seda ka praegu põhjendatuks. Miks? Mitte sellepärast, et Taavi Veskimägi oli Riigikogu või Isamaa ja Res Publica Liidu liige, mida ta praegu enam ei ole, vaid seetõttu, et arvestades neid väljakutseid, mis on selle ettevõtte ees, usun ma, et ta on hea kandidaat sellesse ametisse, tal on nii tippjuhi kogemus kui ka teadmised energeetikast. Riigil on kavas – õigupoolest tehakse seda siin saalis kinnitatud energiamajanduse arengukava alusel – põhivõrgu sõltumatuse tagamiseks omandada OÜ Elering aktsiaseltsist Eesti Energia. Pidades silmas, et põhivõrk peab olema sõltumatu turuosalistest, sealhulgas ka Eesti Energiast, oli minu meelest tarvilik, et põhivõrgu uus juht tuleks väljastpoolt Eesti Energia kontserni ja võib-olla ka väljastpoolt seni juba turul tegutsevaid ettevõtteid. Konkursi korraldamine äriühingu juhatuse liikmete ametisse nimetamisel ei ole seadusega seatud kohustus. Seda võimalust kasutatakse siis, kui see on otstarbekas. Kõnealusel juhul seda ei tehtud ja põhjuseks oli vaieldamatult väga hea kandidaadi nõusolek seda tööd tegema asuda. See olukord oli selles mõttes harvaesinev, et Taavi Veskimägi suundus Eleringi juhiks Riigikogust, loobudes Riigikogu liikme staatusest.
Mis puudutab üldist praktikat riigi osalusega äriühingute juhatuse liikmete määramisel, siis on see mõnevõrra paindlikum avaliku teenistuse omast, kasutatakse nii konkursse kui ka otse ametisse määramist. Viimast tehakse juhtudel, kui äriühingu nõukogu jõuab järeldusele, et on olemas piisavalt tugev kandidaat ning konkursi korraldamine lisaväärtust ei anna. Praktika on näidanud, et sõltuvalt ettevõtete spetsiifikast konkursi korraldamine ei olegi tihtipeale mõttekas, mõttekam on tegelda n-ö personaalotsinguga ja konkreetsete pakkumistega kandidaatidele. Sellisel juhul on vajaliku inimese leidmine teinekord tulemuslikum kui lihtsalt avalik konkurss, sest avalikul konkursil ei pruugi inimesed lihtsalt kandideerida, soovimata oma senist või mingit muud tegevust katkestada.
Teise arupärimises nimetatud isiku, Andres Sooniste nimetasin ametisse mina kui minister, kelle valitsemisalas Tarbijakaitseamet asub. Andres Sooniste valiti Tarbijakaitseameti juhiks välja avaliku konkursi teel. Konkursi viis läbi Riigikantselei juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi atesteerimiskomisjon, mille esimees on riigisekretär ja mille koosseisuga saate tutvuda avaliku teenistuse veebilehe vahendusel. Ma vaatasin seda koosseisu, seal on peaaegu kõik inimesed väljastpoolt avalikku sektorit ja minule ei jäänud meelde ükski inimene, kes kuuluks ühte või teise erakonda. Nii et ühe või teise inimese paremust hindama on kaasatud sõltumatud asjatundjad.
Mis puudutab erakondlikku kuuluvust, siis see ei puutunud valiku tegemisel ega sellele järgnenud ametisse nimetamise puhul asjasse. Pean muide märkima, et isiklikult ma Andres Soonistet enne tema ametisse nimetamist ei tundnud. Jah, loomulikult, kui minu laua peale oli jõudnud konkursikomisjoni ettepanek nimetada kandideerinute hulgast ametisse Andres Sooniste, siis ma temaga kohtusin ja leidsin, et see komisjoni ettepanek on võimalik heaks kiita.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et demokraatlikus riigis on erakonda kuulumine normaalne ja võrdselt tuleks taunida nii sundpolitiseerimist kui ka mõtteviisi, mis justkui seab küsimuse alla ühte või teise erakonda kuuluva inimese õiguse teha poliitikavälist tööd puhtalt erakonda kuulumise või varasema sinna kuulumise tõttu, sest mingitele muudele asjaoludele te oma arupärimises viidanud ei ole. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Hannes Rumm, palun!

Aitäh teile põhjaliku vastuse eest! Minu küsimus keskendub nüüd Taavi Veskimäele, mitte Andres Soonistele. Lugesin Riigikogu koduleheküljel rippuvat meie endise kolleegi Taavi Veskimäe elulugu väga põhjalikult. Sealt nähtub, et tööalases tegevuses on talle enamikul juhtudel elus leiba andnud ainult partei ehk erakond, kuhu ta kuulub. Kõik tema tööd on seotud sellega, et ta on parteisse kuuluv inimene, ja tänu sellele on ta saanud enamiku oma senistest ametikohtadest. Vaatasin, milline on Taavi Veskimäe kogemus. Te nimetasite teda väga heaks kandidaadiks, kellel on suured tippjuhikogemused. Jällegi, kõigi oma tippjuhikogemuste eest võlgneb ta tänu ainult sellele, et on kuulunud teiega ühte ja samasse erakonda. Kui ma vaatasin, millised on tema kogemused eraettevõtluses, siis ma tuvastasin, et üle kümne aasta tagasi on Taavi Veskimägi põgusalt töötanud Eesti Merelaevanduse toonase juhi nõunikuna. Seega puudub tal igasugune eraettevõtluses töötamise ja eraettevõtte juhtimise kogemus. Siit lähtuvalt minu küsimus: miks te arvate, et inimene, kellel puudub igasugune ettevõtluse juhtimise kogemus, on hea kandidaat nii väärikale ametikohale, mida ...

Hea küsija, teie aeg!

... eraettevõtjate poolt keegi ei pakuks?

Aitäh! Muide, mina ei olegi Taavi Veskimäge sellesse ametisse nimetanud. Need inimesed, kes peavad kaaluma tema sobivust, on hoopis teised. Ma ütlesin, kes need tegelikud kaalujad on. Mina andsin oma n-ö põhimõttelise aktsepti, millel ei ole ju otsest juriidilist tähendust, te teate väga hästi Eesti seadusi, just nimelt nendel kaalutlustel, mida te püüdsite praegu vastupidi tõlgendada. Ma arvan siiski, et OÜ Eleringi roll Eesti energeetikas on mõneti spetsiifiline, ta pole mitte tavapärane ja konkurentsis tegutsev ettevõte. Tema roll on natuke suurem kui lihtsalt n-ö turul tegutsemine. Tal on väga palju rahvusvahelist suhtlemist, tal on väga palju suhtlemist avaliku sektoriga. Võib öelda, et oma tulevikurollis on ta teatud mõttes ka selline poolriiklik või poolavalik sektorilaadne institutsioon, kui te võrdlete päris eraettevõttega. Ma ei ole nii põhjalikult kui teie uurinud seda CV-d, millest te rääkisite. Minu mälu järgi peaks härra Veskimägi olema eraettevõtluses toimetanud ja minu mälu järgi töötas ta 1990. aastatel pikka aega Rahandusministeeriumi eri struktuurides, millel ei olnud minu teada mingit poliitilist seost, või vähemalt pidi ta sellisel juhul olema lähedases poliitilises suhtlemises Mart Opmanniga ja ma ei tea kellega veel, kes 1990. aastate teisel poolel rahandusminister oli. Nii et see teie väide, millega te alustasite, ei vasta ka päris tõele. Ma ei tea, kas me oskame praegu siit kõnetoolist hinnata, kas Taavi Veskimägi saab selle tööga hakkama või ei saa. Eks elu näitab seda, aga ma pigem arvan, et ta saab. Kuid ma arvan, et see institutsioon nõuab teatud mõttes väljastpoolt inimese tulekut. Ma eeldan ka seda, et põhivõrgu nõukogu kaalus kindlasti muidki kandidaate. Ma arvan, et ebamõistlik oleks olnud korraldada, arvestades mõningaid muid asjaolusid, avalik konkurss. Üldiselt on sellistele kohtadele mõistlik otsida sobivaid kandidaate ikkagi personaliotsingu kaudu ja teha neile vahetuid pakkumisi, seda on näidanud praktika.

Tänan, austatud minister! Protseduuriline küsimus, Hannes Rumm, palun!

Mul on protseduuriline küsimus juhatajale. Ma juhin teie tähelepanu, et arupärimise esimeses punktis on vastajalt küsitud konkreetseid arvandmeid. Vastaja keeldus neid arvandmeid esitamast, öeldes, et talle on võõras küsijate mõtteviis. Kuidas peab edaspidi siin Riigikogus sellistel puhkudel käituma, kui Riigikogu liikmed küsivad valitsuse esindaja käest konkreetseid arvandmeid ja valitsuse esindaja ei esita neid, öeldes, et küsijate mõtteviis või mingi subjektiivne kategooria on tema jaoks võõras?

Aitäh! Austatud ametikaaslane. Meie kodu- ja töökord näeb ette need suhtlusviisid, kuidas Riigikogu liige saab infot Vabariigi Valitsuse liikmelt – see käib arupärimiste ja kirjalike küsimuste kaudu, infotunni kaudu ja kindlasti ka neljasilmavestluse kaudu. Nii et ma soovitan valida ühe nendest neljast. Kuid võib valida ka viienda viisi: helistage ministrile ja rääkige telefoni teel.
Sellega ei ole veel arupärimisele vastatud. Kas keegi soovib avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme edasi kümnenda arupärimise juurde, mille on 24. septembril 2009 esitanud Riigikogu liikmed Toivo Tootsen, Ain Seppik, Evelyn Sepp, Kalle Laanet, Kalev Kallo, Olga Sõtnik, Nelli Privalova, Helle Kalda, Valeri Korb, Lembit Kaljuvee, Marika Tuus, Heimar Lenk, Tiit Kuusmik ja Arvo Sarapuu. Arupärimine on korruptantide töötamise kohta Välisministeeriumis, vastab välisminister Urmas Paet. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Toivo Tootseni!

Härra juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud välisminister! Riigikokku on jõudnud reformierakondlase Rein Langi juhitava Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu. Korruptsioonivastases seaduses sätestatud toimingupiirangute rikkumise ilmekaks näiteks peavad arupärimise esitajad Kaitseministeeriumi endise kaitsepoliitika asekantsleri Margus Kolga juhtumit. Viimane anti kaitsepolitsei uuritud kriminaalasjas kohtu alla süüdistatuna ametiseisundi kuritarvitamises, võltsimises ja riigisaladuse avalikustamises. Kohus mõistis Margus Kolga toimepandud kuritegudes süüdi ning karistas teda rahalise karistusega. Härra Kolga lahkus töölt Kaitseministeeriumis, kuid praegu töötab ta juba Välisministeeriumis poliitikaosakonna peadirektorina. Sellest tulenevalt on härra välisministrile kuus küsimust. Stenogrammi ja selguse huvides palun tal endal need küsimused enne vastuste andmist ka ette lugeda.

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärimisele vastama välisminister Urmas Paeti!

Tere õhtust, head Riigikogu liikmed! Esimene küsimus: "Mis kaalutlusel võeti nii vastutavale ametikohale isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud?" Avaliku teenistuse seaduse § 16 lõike 5 kohaselt ei või võtta teenistusse isikut, keda on karistatud haldus- või kriminaalkorras korruptiivse teo eest. Eesti Vabariigi õiguskantsler on asunud seisukohale, et isiku kriminaalkorras karistamisega kaasnev isiku karistatus ja karistatus kui kriminaalõiguse instituut on isiku selline seisund, millega kaasnevad seaduses ettenähtud ebasoodsad kriminaalõiguslikud ja muud juriidilised tagajärjed. Kuid õiguskantsler on ka seisukohal, et karistatus on ajutise iseloomuga seisund, mis tekib karistuse mõistmisega ja lõpeb karistuse kustumise või kustutamisega ning mille kestus sõltub kuriteo raskusest. Karistatuse kustumise või kustutamise korral loetakse, et isikut pole kriminaalkorras karistatud, ja tema õiguste või vabaduste piiramine karistatuse motiivil on välistatud. See on olnud väga selge õiguskantsleri seisukoht. Ka Riigikohtu üldkogu on asunud oma 11. oktoobri 2001. aasta otsuses seisukohale, et karistatus kehtiva seadusandluse tähenduses on isikul, kelle karistusandmed on kantud karistusregistrisse ja ei ole sealt vastavalt karistusregistri seadusele kustutatud. Karistusregistri karistusandmed kustutatakse sama seaduse §-des 25 kuni 28 sätestatud tähtaegadel. Seega ei saa pärast karistuse lõppemist ehk karistusandmete karistusregistrist kustutamist isiku õigusi piirata lähtuvalt kriminaalkorras karistamise faktist.
Margus Kolga suhtes tehti kohtuotsus 29. juulil 2003. Vastavalt karistusregistri seaduse § 25 lõike 1 punktile 4 kustutati Margus Kolga karistusandmed karistusregistrist kolme aasta möödudes rahalise karistuse otsuse täitmisest. Nimetatud otsuse täitis Margus Kolga augusti lõpus 2003 ja tema karistatus kustus 2006. aasta augusti lõpus. Margus Kolga asus Välisministeeriumisse tööle 12. märtsil 2007. See tähendab, et Margus Kolga suhtes rakendatud karistus oli selleks ajaks olnud pool aastat kustunud. Välisministeeriumisse võetakse inimesi tööle avaliku teenistuse seaduses ettenähtud korras isikute professionaalsete oskuste alusel. Välisministeeriumi diplomaatilisele ametikohale nimetamist ja välisteenistusse võtmist reguleerib välisteenistuse seadus.
Teine küsimus: "Kui palju on Välisministeeriumi haldusalas veel inimesi, kes on korruptsioonis süüdi mõistetud?" Vastus on, et selliseid inimesi ei ole.
Kolmas küsimus: "Kas peate loomulikuks, et avalikus teenistuses saavad jätkata kodanikud, kes on rikkunud korruptsioonivastast seadust?" Eesti Vabariik on õigusriik, kus tuleb lähtuda kehtivatest seadustest. Isiku karistatus on ajutise iseloomuga seisund, mis tekib karistuse mõistmisega ja lõpeb karistatuse kustumisega või kustutamisega karistusregistrist.
Neljas küsimus: "Millistel kaalutlustel te usaldate Margus Kolga isikut antud ametikohale ning ei arvesta kohtu poolt tehtud otsusega?" Välisministeerium arvestab alati kohtu ostust, teisiti ei oleks see kuidagi mõeldavgi. Välisministeeriumisse võetakse inimesi tööle nende professionaalsete oskuste alusel. Lisaks hinnatakse loomulikult ka isiku sobivust konkreetsele ametikohale ja laiemat sobivust töötamiseks välisteenistuses.
Viies küsimus: "Miks lahkus teie arvates Margus Kolga Kaitseministeeriumist ning miks teie arvates on Välisministeerium kohtu poolt süüdi mõistetud isikule parem koht kui Kaitseministeerium?" Margus Kolga lahkus Kaitseministeeriumist omal soovil. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei saa ka avalikus teenistuses jätkata tööd inimene, kelle suhtes jõustub süüdimõistev kohtuotsus. Margus Kolga Välisministeeriumisse töölevõtmise ajal oli tema suhtes rakendatud karistus pool aastat kustunud.
Kuues küsimus: "Kui te uut korruptsioonivastast eelnõu kooskõlastasite, siis kuidas on teie arvates uues eelnõus kajastatud taolised juhtumid?" Eelnõu ette valmistanud Justiitsministeerium on põhjalikult analüüsinud nii Eestis praegu kehtiva korruptsioonivastase seaduse rakenduspraktikat kui ka teiste riikide korruptsioonivastaseid regulatsioone. Seetõttu ei pidanud Välisministeerium ise otstarbekaks eelnõu kooskõlastades veel kord analüüsida kehtiva seaduse alusel käsitletud korruptsioonijuhtumeid. Välisministeerium analüüsis seaduse kooskõlastamisel, kas seaduse regulatsioon vastab seaduse eesmärgile. Uue korruptsioonivastase seaduse eesmärk on tagada avaliku võimu aus ja erapooletu teostamine. Eelnõuga kehtestatakse mitmeid korruptsiooni ärahoidvaid meetmeid, nagu ametiisikute tegevus- ja toimingupiirangud, tõhusam majanduslike huvide deklareerimine. Need on mõeldud selleks, et juba eos vältida korruptsiooni avalikus sektoris. Uus korruptsioonivastane seadus on suunatud laiemalt avaliku sektori läbipaistvuse suurendamisele. Välisministeerium toetab sellist lähenemist ja seetõttu ka kooskõlastas eelnõu. Aitäh!

Tänan, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Juriidiliselt on tõesti kõik korras, ei ole midagi öelda. Teine küsimus on aga see, et minu meelest Välisministeerium on üks neid ministeeriume, mis on kõrgendatud tähelepanu all ja kus lisaks seaduse täitmisele võiks jälgida ka üldsuse arvamust ning eetilisi kaalutlusi. Ma tahangi küsida, kuidas mõjub siiski ministeeriumi mainele see, kui seal töötavad sellised isikud, keda on karistatud kriminaalkorras.

Kõigepealt, mitmust ei ole selle küsimuse kontekstis kohane kasutada, sest nagu ma ka vastasin, rohkem selliseid inimesi ei ole. Kõnealuse juhtumi puhul ma ei leia, et Välisministeeriumi mainet oleks kuidagi kahjustatud. Margus Kolga on oma ametikohal Välisministeeriumis minu hinnangul olnud väga professionaalne ja teinud väga head tööd. Selle ametikohaga käib kaasas ka riigisaladuse loa taotlemine ning asjaomased Eesti organid on selle loa andnud. Need organid ei ole mitte Välisministeerium, mis tähendab seda, et Margus Kolga töölevõtmist Välisministeeriumisse on lisaks Välisministeeriumile pidanud võimalikuks ka need Eesti ametiasutused, kes vastavatel ametikohtadel töötamiseks peavad andma oma kooskõlastuse ja loa. Need load on antud, nii et seetõttu ma ei näe, et Margus Kolga töötamine Välisministeeriumis võiks kuidagi Välisministeeriumi mainet kahjustada.

Austatud minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme edasi 11. arupärimise juurde, mille on esitanud Riigikogu liikmed Inara Luigas, Toivo Tootsen, Valeri Korb, Eldar Efendijev ja Georg Pelisaar esimesel septembrikuu päeval 2009. aastal. Esitatud arupärimine on piiriületusproblemaatika kohta Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Arupärimisele vastab välisminister Urmas Paet. Mul on suur au paluda Riigikogu kõnetooli seda arupärimist tutvustama arupärijate esindaja. Inara Luigas,
palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud välisminister! Austatud kolleegid! Oleme esitanud arupärimise piiriületusproblemaatikast Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Nii nagu siin saalis on korduvalt juttu olnud, lõppes s.a 19. jaanuaril nimekirjade alusel antavate soodusviisade süsteem ning piiriületust on hakanud reguleerima hoopis teised seadusandlikud aktid. Seoses soodusviisade süsteemilt tavakorrale üleminekuga jõustus viisalõivu kompensatsiooni skeem, mille kohaselt saavad lähisugulasi või nende matmispaiku külastavad Eesti Vabariigi kodanikud taotleda riigilt Venemaa Föderatsiooni viisa lõivu kompensatsiooni. Kompensatsioonimehhanism on käivitunud aga vaevaliselt ja selle kasutegur on olnud ehmatavalt väike. Kompensatsioonimehhanismi on tehtud küll täiendusi, kuid ka need täiendused ei ole piirielanikke rahuldanud. Praegusel ajal on Eesti Vabariigi kodanikel, kellel on jätkuvalt õigustatud vajadus piiri ületada tasuta ja mitmekordselt, piiriületus siiski problemaatiline ja paljudel puudub selleks võimalus.
On olnud mitmeid selliseid ebakõlasid, kus Välisministeerium justkui on andnud Setomaa Valdade Liidu esindajatele õiguse teha nimekirju, kuhu kantakse sisse kõik need piirielanikud, kellel on õigus taotleda pikaajalist mitmekordset tasuta viisat, kuid Välisministeerium ise ütleb, et Setomaa Valdade Liidu esindajad ei ole justkui sellega toime tulnud. Sellest tulenevalt on meil välisministrile mitu küsimust ja ma loodan, et neid tuleb ka saalist lisaks.

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli austatud välisminister Urmas Paeti vastama arupärimisele nr 328, mis on esitatud 2009. aasta oktoobrikuu esimesel päeval!

Aitäh! Esimene küsimus: "Mida on Välisministeerium teinud selleks, et lahendada Eesti Vabariigi kodanike probleemid piiriületusel?" Mis puudutab piiriäärseid elanikke, siis Välisministeerium on tõstatanud selle teema mitmetel kohtumistel-kõnelustel Venemaaga. Eraldi tooksin välja Eesti ja Venemaa välisministeeriumi konsulaarkohtumise 31. märtsil s.a Moskvas, mille kõige olulisem eesmärk oli leida lahendused piiriäärsete alade elanike piiriületusprobleemidele. Samuti olen ma seda problemaatikat arutanud Vene kolleegi, välisminister Sergei Lavroviga ja esitanud talle ka kirjalikult Eesti ettepanekud probleemi lahendamiseks – seda siis eelmise aasta detsembris ja selle aasta 23. jaanuaril. Teema oli päevakorral ka Eesti ja Venemaa vahelistel Euroopa Liidu alastel konsultatsioonidel selle aasta 10. juunil Tallinnas ja 22. septembril ehk alles mõni nädal tagasi Eesti ja Vene konsulaarkonsultatsioonidel.
Kohtumistel Venemaaga tegi Eesti Välisministeerium ettepaneku väljastada piiriäärsete alade isikutele vastastikkuse põhimõtte alusel mitmekordseid pikema kehtivusajaga viisasid. Sellise ettepaneku tegemisel lähtuti Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahel 1. juunil 2007 jõustunud viisalihtsustuslepingust, mis võimaldab mitmeid soodustusi, mida saaksid kasutada ka piiräärsed elanikud. Lisaks näeb Schengeni õigustik ette võimaluse  väljastada isikutele kuni 5-aastase kehtivusega viisasid, lihtsustamaks nende sagedasi reise seoses perekondlike sidemete, tööülesannete täitmisega või ka muudel juhtudel. Eesti ja Vene välisministeeriumi koostöö tulemusel teavitas Venemaa Föderatsioon selle aasta juulis Eesti Välisministeeriumi, et alustab lihtsustatud korras Venemaa viisade andmist piiriäärsete alade elanikele, kelle reisi eesmärk on osalemine kultuuri- või teadustegevuses, sealhulgas ülikoolide ja muudes vahetusprogrammides. Sel eesmärgil väljastatakse mitmekordsed tasuta viisad Venemaad külastavatele piiräärsete alade elanikele. Lisaks kultuuri- või teadusüritustel osalejatele kehtib piiriäärsete alade elanikele varasemast ajast võimalus taotleda lihtsustatud korras Venemaa viisat lähedaste matmispaikade külastamiseks. Sellistel puhkudel võimaldatakse piiriäärsete alade elanikele tasuta ühekordne Venemaa viisa.Teine küsimus: "Kas Eesti Vabariigi valitsus on pidanud läbirääkimisi Venemaa Föderatsiooniga üleminekuks kohalikule piiriliikluse korrale?" Vabariigi Valitsus otsustas 2008. aasta 30. oktoobri kabinetinõupidamisel, et kahepoolse kokkuleppe üle Venemaaga läbi rääkima ei hakata, et enne on oluline näha ka teiste riikide kogemust, kes on otsustanud selliseid kõnelusi alustada.Kolmas küsimus: "Milliseid tulemusi on saavutanud Läti Vabariik üleminekul kohalikule piiriületuskorrale?" Läti ja Venemaa Föderatsiooni piiriäärsete alade elanike lihtsustatud piiriületuskorra lepingut ei ole pooled veel allkirjastanud.Neljas küsimus: "Kuidas kavandatakse lähitulevikus lahendada probleem nende isikute suhtes, kellel on jätkuvalt õiguslik alus ületada piiri, kuid keda ei saa praeguste reeglite järgi kanda piiriületuse nimekirjadesse?" Kõigepealt selle, kas isik mõnda teise riiki pääseb, otsustab see riik, kuhu inimene tahab pääseda. Nii et selles osas ei saa paraku olla mitte kellelgi õigustatud ootust, sest see on iga riigi suveräänne õigus, keda ja mis tingimustel ta oma riiki lubab. Mis puudutab konkreetselt piiriäärsete elanike küsimust, siis kindlasti me jätkame kõnelusi Venemaaga. Juhin tähelepanu siiski veel sellele, et kehtiv Euroopa Liidu ja Venemaa vahel sõlmitud viisalihtsustusleping võimaldab samuti soodustusi mitmetele isikukategooriatele ja need puudutavad muu hulgas ka neidsamu mitmekordsete tasuta viisade väljastamist. Nii et seda praktikat tuleks tegelikkuses rohkem rakendada.Viies küsimus: "Miks Välisministeerium on viimastel kuudel distantseerunud piiriületuse problemaatikast?" Ma ei ole selle väitega, mis küsimuses on esitatud, nõus. Me ei ole kõnesoleva küsimusega tegelemisest kindlasti distantseerunud, sest me peame väga oluliseks, et ka Eesti piiriäärsete alade elanikele, kellel on teisel pool piiri kas omakseid, kinnisvara või on muid olulisi põhjusi reisimiseks, oleks see võimalikult lihtne. Seetõttu oleme lisaks nimetatud kõikvõimalikele kohtumistele nii Euroopa Liidu konsultatsioonide kui konsulaarkonsultatsioonide raames (viimati s.a 22. septembril) olnud pidevalt ühenduses Kagu-Eesti ja Ida-Viru elanike esindajatega ning selgitanud neile Venemaaga kokkulepitud muudatusi ja soodustusi Venemaa viisade taotlemisel, et kokkulepitu saaks ka praktikas võimalikult hästi rakenduda. Piiriületusega seonduvad küsimused on olnud alati prioriteetsed. Eesti ja Venemaa ekspertkohtumistel on ka Venemaa jätkuvalt kinnitanud, et Venemaa väljastab lihtsustatud korras viisasid piiriäärsete alade elanikele, kelle reisi eesmärk on näiteks osaleda kultuuritegevuses ning ülikoolide ja teistes vahetusprogrammides. Nii et sel eesmärgil Venemaad külastavatele piiriäärsete alade elanikele väljastatakse mitmekordne viisa tasuta. Olgu lisatud, et Välisministeeriumi konsulaarosakonna teenistujad on piirialade elanike viisaküsimustes kohtunud ka teiste asjaomaste ametkondade ja huvitatud isikutega, sealhulgas parlamendiliikmetega.Kokkuvõtlikult, Välisministeerium kindlasti jätkab kõnelusi Venemaaga, hõlbustamaks veelgi piiriäärsete alade elanike liikumist. Kuna küsimuses puudutati ka viisakompensatsiooni, siis Siseministeerium on teatavasti laiendanud viisakompensatsiooni saamise võimalusi ehk laiendanud nende sugulaste ringi, kes saavad seda kompensatsiooni taotleda. Ka elukoht ei pea olema enam ainult piiriäärsetel aladel, vaid need inimesed võivad olla ka mujalt Eestist, kui neil on seoseid näiteks Setumaaga ja nende Setumaa aladega, mis on jäänud teisele poole Eesti-Vene piiri. Aitäh! 

Tänan, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Sellel suunal on teie kui ministri tegevus tänuväärt ja silmapaistev ja me oleme sellest siin saalis teile juba ka mitu korda rääkinud. Aga eelmisel korral me rääkisime nn humanitaaralast. Nüüd tuli lisaks ka meie, Eesti Vabariigi regionaalministri ja Venemaa regionaalministri kohtumine ning põhiteema oli piiriäärne koostegevus. Muidugi, see muudab täiesti olukorda ja nõuab, et kaks poolt ei tegeleks mitte ainult lihtületusega, vaid oleksid valmis ka koostegevuseks. Kas see kord, mis praegu kehtib, jääb tulevikus või on vaja nüüd uuesti ...

Aitäh küsimuse eest! Mina julgustaksin Eesti piiriäärsete alade kohalikke omavalitsusi sõlmima omavalitsustega teiselt poolt piiri näiteks kultuurikoostöö kokkuleppeid, sest ka kultuurikoostöö kokkulepete alusel on sellesama Euroopa Liidu ja Venemaa viisalihtsustuslepingu järgi võimalik taotleda pikaajalisi, mitmekordseid ja tasuta viisasid. Nii et omavalitsuste koostöö regioonis, piiriülene koostöö ja selleks kokkulepete sõlmimine aitab kindlasti kaasa, et leevendada inimeste piiriületusprobleeme.

Inara Luigas, palun! 

Austatud juhataja! Lugupeetud välisminister! Teid pahandas arupärimise viimane küsimus, kus me väitsime, et Välisministeerium justkui distantseerub nendest küsimustest ja pole arutanud neid Setomaa Valdade Liidu esindajatega. Ma kohtusin poolteist nädalat tagasi Välisministeeriumi konsulaarosakonna juhataja härra Lauri Bambusega ja tuligi välja nii, et Välisministeerium on justkui teinud ettepaneku ja võib-olla pannud Setomaa valdade esindajatele isegi kohustuse koostada nimekirju mitmekordsete tasuta viisade saamiseks, samas Setomaa Valdade Liidu esindajad ütlesid, et nad pole sellisest Välisministeeriumi ettepanekust kuulnudki, ja mõlemad laiutavad lihtsalt käsi. Kui te siin väidate, et tasuta mitmekordseid viisasid on juba saadud, kas teil on siis olemas ka andmed, kui palju on neid välja võetud? Kuidas on Setomaa esindajad sellega rahul ja millised on teie ettepanekud, et see koostöö Välisministeeriumiga ikkagi sujuks?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, Välisministeerium ei saa muidugi kohustada kedagi mingisuguseid taotlusi esitama, seda me teha ei saa. Inimesed kohapeal peavad ikkagi ise otsustama, kas nad seda teevad ja mis moel nad seda teevad. See, mida me saame teha, mida me oleme teinud ja teeme edasi, on kindlasti aidata nii Ida-Viru kui Lõuna-Eesti piiriäärsete alade elanike esindajatel leida lahendusi, vormistada neid küsimusi. Seda me oleme teinud ja teeme edasi. Mina küll ei ole saanud sellist tagasisidet, et Setumaa omavalitsuste või valdade liidu esindajad oleksid justkui rahulolematud, et seda suhtlemist napib. Kui keegi on rahulolematu, siis me oleme kindlasti kohe valmis asja parandama. Me oleme küll väga avatud selleks, et olla näiteks Setomaa Valdade Liidu või omavalitsuste esindajatega pidevalt kontaktis ja leida olemasolevate kokkulepete raames kohalikele inimestele paremaid lahendusi, vaadata, milliseid asju tasub ette võtta või milliseid taotlusi või nimekirju ja mis moel esitada. Sellisteks konsultatsioonideks oleme jätkuvalt avatud. Mul ei ole hetkel kaasas neid arvandmeid, kes ja kui palju viisasid on saanud, ja selge on ka see, et otseselt ei ole Vene poolel kohustust anda meile mingit ülevaadet, kui palju nad kellele ja millise tingimusega viisasid on väljastanud. Nii et ainuke võimalus infot saada, mida me oleme ju ka kasutanud, on ikkagi saada seda nendeltsamadelt omavalitsuste ja valdade liidu esindajatelt nii Setumaalt kui ka Ida-Virumaalt.

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Head ametikaaslased! Mul on suur au öelda teile, et pärast haamrilööki on võimalus tulla Riigikogu kõnetooli, see on seotud päevakorrapunktiga "Vaba mikrofon". Palun kõiki registreerida end pärast haamrilööki vaba mikrofoni sõnavõtuks! Kuna kõnesoovijaid ei ole, siis sellega on tänane istung lõppenud. Tänan teid, jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 17.46.