Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud minister! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu kolmanda töönädala esmaspäevast istungit. Nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Jaak Aab!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Annan Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Riigikogu menetlusse ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle sisu on suhteliselt lühike ja lihtne, kuid seadus võib aidata väga paljusid noori inimesi. Nimelt ei ole praegu akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased ravikindlustusega kaitstud. Me teeme ettepaneku hõlmata ka akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased ravikindlustusega. See aitab meil saavutada üldist eesmärki, et üha rohkem inimesi oleks ravikindlustusega kindlustatud. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu. Kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, võtab juhatus need menetlusse kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid: esiteks, Vabariigi Valitsuse s.a 23. septembril algatatud veeseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; ja teiseks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 24. septembril algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. septembril esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise mikrokrediidirahastu "Progress", eelnõu ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust nr 1672/2006/EÜ, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. oktoober kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. septembril esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Transpordi jätkusuutlik tulevik; kuidas kujundada integreeritud, tehnoloogiapõhist ja kasutajasõbralikku transpordisüsteemi" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. oktoober kell 16. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. septembril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise "Valge Raamat. IKT standardimise ajakohastamine EL-is – edasised sammud" kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. oktoober kell 16.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 24. septembril esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2004/67/EÜ, eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja teatise kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 15. oktoober kell 16.
Olen edastanud seitsme Riigikogu liikme arupärimise siseminister Marko Pomerantsile, kuue Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile, 14 Riigikogu liikme arupärimise välisminister Urmas Paetile ja nelja Riigikogu liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole.
Kolmapäeval, 30. septembril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja välisminister Urmas Paet.
Lugupeetud kolleegid! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 rahvasaadikut, puudub 7.
Lugupeetud kolleegid! Läheme nüüd päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teie ees laudadel, panen hääletusele selle kinnitamise. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 89 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Läheme tänase päevakorra esimese punkti juurde, see on Riigikogu liikmete Indrek Saare, Ain Seppiku ja Karel Rüütli poolt 1. septembril s.a esitatud arupärimine valimisvabaduse riive kohta. Palun kõnepulti kolleeg Indrek Saare!

Lugupeetud istungi juhataja! Austet siseminister! 1. septembril saatsime kolleegide Ain Seppiku ja Karel Rüütliga teile arupärimise kolme küsimusega, mis puudutab politseipeadirektor Raivo Küüdi kirja või suunist oma alluvatele, milles ta taunib politseiametnike kandideerimist erakonna nimekirjas või valimisliidus. Vahepeal on õiguskantsler sellele formalistliku vastuse andnud ja nõnda on siseministri elu vastamisel suhteliselt kergeks tehtud.
Aga ma tuletan siiski meelde, et küsimus ei ole mitte ainult selles, kas meile meeldib, et politseiametnikud kandideerivad, või mitte. Küsimus on ka selles, mis tegelikult praegu Eestis toimub, ehk siis selles, et väga paljud tööandjad, olgu nad siis omavalitsejad või mõne asutuse juhid, on järjest sagedamini hakanud enne valimisi oma alluvatele või muudele endaga seotud inimestele ette kirjutama, kus nad võivad kandideerida ja kas üldse võivad. Kui tendents samas tempos süveneb, siis seisame me varsti tõsiasja ees, et me ei saa Eestit kaugeltki mitte demokraatlikuks riigiks nimetada, sest inimeste valikuvabadust, mis on üks nende põhiõigusi, piiratakse väga jõuliselt.
Sellepärast palume teil lisaks hinnangu andmisele politseipeadirektori käitumise kohta vastata ka küsimusele, mida olete ette võtnud, võitlemaks kodanike valimisvabaduse rikkumisega kohalikes omavalitsustes. Mul on põhjust arvata, et siseminister Marko Pomerants, kes on ka oma erakonna aktiivne liige, on üsna palju kuulnud konkreetsetelt inimestelt teavet, kuidas nende valikuvabadust on piiratud. Loodan, et minister on vastupidi õiguskantslerile teemale sisuliselt lähenenud. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Indrek Saar! Palun vastamiseks kõnepulti siseminister Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teatan alandlikult, et olen teie arupärimise kätte saanud ja valmis sellele vastama. Tõepoolest on seda küsimust siin saalis juba käsitlenud õiguskantsler Indrek Teder, ja teinud seda, nagu sa, hea Indrek, ütlesid, formalistlikult.
Aga nüüd vastused teie küsimustele. Millised need siis on? Te soovite teada, kas politseipeadirektor Raivo Küüt konsulteeris minuga enne selle ringkirja tegemist ja kas ma olen nimetatud küsimuses politseipeadirektorile poliitilisi suuniseid andnud. Vastus on ei.
Veel soovite oma arupärimises teada, milliseid samme olen ma siseministrina astunud, tagamaks ärahirmutatud politseiametnikele nende seaduslikku õigust olla valitud valimistel. Ma ei jaga arusaama, et politseinik on isik, keda võib niisama lihtsalt hirmutada. Seda esiteks. Ja teiseks, mis puutub kõnealusesse kaasusesse, siis seda selgitas ka Politseiameti politseipeadirektor Raivo Küüt s.a 28. augustil Politseiameti siseveebilehel pealkirja all "Veel kord politseinike kandideerimisest valimistel", mis oligi ajendatud sotsiaaldemokraatide pressiteatest, kus väideti, et politseipeadirektor piirab politseinike põhiseaduslikke õigusi. Selles pöördumises politseipeadirektor rõhutas, et politsei ei piira ühegi politseiametniku kui kodaniku põhiseaduslikku põhiõigust kandideerida kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel ja olla valitud, kuid politsei ei soosi kandideerimist erakonna või valimisliidu nimekirjas.
Kolmandaks soovite minult teada, mida ma olen ette võtnud, võitlemaks kodanike valimisvabaduse rikkumisega kohalikes omavalitsustes. Teatan teile, et ministrina on minu jaoks tähtis kõik, mis puudutab igasuguste valimiste ausat läbiviimist, seda nii valimisvabaduse rikkumise koha pealt kui ka ausa konkurentsi seisukohast. Siin küsimuses kõlas väide, et kindlasti on mulle teada hulgaliselt juhtumeid valimisvabaduse piiramise või rikkumise kohta. Tegelikult on minu kui siseministri poole siin saalis istuvad Riigikogu liikmed pöördunud täpselt ühel korral ja see puudutas ühte juhtumit Narva linnas. Sellele annan ma kindlasti eraldi vastuse, kui olen asjaoludega põhjalikult ja igakülgselt tutvunud. Selline lugu.

Aitäh, härra minister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt, kolleeg Ain Seppik, palun!

Lugupeetud minister! Õiguskantsler tõepoolest käsitles seda teemat vaid formaaljuriidiliselt – ta ei vestelnud ei Küüdi ega mitte kellegi teisega, vaid luges seadust ja siis avaldas oma arvamuse. Minu küsimus on järgmine – püüdsin seda ka õiguskantslerilt küsida, aga ta lihtsalt ei tea. Politseinikud on ju ka varem eri aastatel kohalike omavalitsuste töös osalenud ja peadirektor ei ole ühelgi aastal pidanud rakendama selliseid meie arvates drakoonilisi abinõusid, et takistada neid kandideerimast. Kas teil on teada, mis siis nüüd politseis on juhtunud, et peadirektor pidi sellise sammu astuma? Kas teie vähemalt olete tema käest küsinud?

Sellisel kujul, nagu teie selle püstitasite, ma ei ole seda küsinud. Miks tänavu seda oli vaja teha? Kui see küsimus oleks meil omavahel enne kuidagi arutelul olnud, siis ma oleksin andnud talle kindlasti head nõu, et sellega ei ole mõtet tegelda. Sel lihtsal põhjusel, et ega valimisliidud ei räägi millestki muust kui näiteks Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide nõrkusest konkreetses piirkonnas, nii et nad ei suuda oma nimekirja kokku panna. Ega seal ei ole muud midagi. Samamoodi võib mõnes omavalitsuses tegu olla koostööga, mida teevad näiteks Isamaa ja Res Publica Liit ning sotsiaaldemokraadid. Vahet ei ole.
Mis minu jaoks selle asja menetlemisel – menetlemine ei ole küll õige sõna – huvitav on: ilmselt lähtus Raivo Küüt, kui ta politsei juhtkonnaga hakkas seda asja arutama, headest kavatsustest. Ma sain sellele kinnitust sellelsamal päeval, kui Indrek Teder selles küsimuses teie ees sõna võttis. Minu juurde astus kolleeg Jaanus Marrandi, kes ütles, et tõepoolest võib ju asjale ka niimoodi läheneda, et – nüüd on tema nimi juba mainitud, eks ole! – ei tohiks anda võimalust tekkida näiteks sellist olukorda, kus tegemist võib olla õigusrikkumisega poliitilise oponendi poolt, keda siis karistatakse. Näiteks kui mõne rahvaliitlasest voliniku auto number on porine, siis konstaabel, kes on Isamaa ja Res Publica Liidu nimekirjas kandideerinud, karistab toda volinikku just sellepärast, et too on poliitiline oponent. Kolleeg Marrandi ütles, et selline asi võib ju ette tulla. Mina usun meie politseinikesse ja olen kindel, et selliseid kaasusi ei teki. Aga just see eesmärk võis olla kõnealuse pöördumise ajend, et politseil, kohalikul konstaablil oleks kindlasti lihtsam oma tööd teha, kui ta oleks igati erapooletu.
Aga asja teine pool on, millest te ka kõik aru saate, et tegelikult on tegemist korrakaitsealase kompetentsiga, mis igas omavalitsuses ära kulub. Ma arvan, et tegelikus elus läheb nii, nagu seni on läinud: head politseinikud saavad volikogusse, ükskõik mis nimekirjas nad ka ei kandideeri.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Kuna täna oli õiguskantsleriga sellel teemal juttu, siis ma sain teada, et ta ei ole kunagi töötanud kellegi alluvuses. Sellest ilmselt ka tema arusaam sellest, mida tähendab alluva jaoks ülemuse selline kiri, mida ta pärast natuke mahendab – see on võib-olla arusaadav. Kui ma õigesti mäletan, siis sina oled kellegi alluvuses töötanud või vähemalt on sul nii palju empaatiavõimet, et aru saada: kui ülemus saadab kirja, kus ta taunib midagi, ja pärast ütleb, et noh, ma mitte päris ei tauni, aga ma ei soovita, siis on ähvardus õhus. Ja see ähvardus jääb sinna õhku nii kaua, kuni see konkreetne inimene on asutuse juht. Tänasel päeval, kus räägitakse koondamisest, on paljudel politseiametnikel täpselt samamoodi nagu teistel inimestel hirm kaotada oma töö ja sissetulek. Seepärast mind ei veena mitte kuidagi see, mida sa politseipeadirektori kaitseks ütlesid. Aga minu küsimus on: mida kavatseb siseminister teha juhul, kui mõni nendest inimestest, kes valimistel kandideerivad, on lõpuks koondamise alla läinud? Kas siis siseminister peab vajalikuks sekkuda?

Palun ikka minuti piiresse jääda!

Kuna minu personaalne isik toodi ka sisse, siis ütlen, et mina kindlasti astuks sellisel puhul oma ülemusega diskussiooni. Seda esiteks. Aga kui midagi sellist peaks juhtuma – noh, ma arvan, et ei juhtu. Ent kui reaalne koondamissituatsioon on ees, siis mina siseministrina kindlasti olen valmis koondamistele lähenema sellest vaatevinklist, kas tegemist on nn valimiskaasusega või mingi muu põhjusega, mis ilmselt reeglina ongi.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Hea minister! Te ütlesite, et politseipeadirektor on asja ümber seletanud ja ütelnud, et tema ei soosi seda kandideerimist. Ma küsin otse: kuidas ta neid soosib, kes ei kandideeri? Ja mida see tähendab, et ta neid ei soosi, kes kandideerivad? Ning kas te olete oma alluvaga saanud diskussiooni astuda ja tema käest selle asja kohta seletust küsida? Need on väga konkreetsed küsimused, eks ole, kui ta ühtesid ei soosi ja teisi soosib?

Ma olen selles küsimuses enda meelest piisavalt selgitusi andnud. Tõepoolest ei ole ma härra Küüdiga astunud debatti teemal, mida võiks vastupidine käitumine ehk mittekandideerimine soosingu seisukohalt tähendada – mida see näiteks võiks politseinikule sisse tuua. Ma ütlen ausalt, et ma ei kavatse seda debatti temaga läbi viia, kuigi miski seda ei takistaks.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Härra minister! Kas sa ise soosid sellist käitumist või ei soosi?

Sõltumata ametist on mul alati olnud täiesti ükskõik – seda mitte negatiivses, vaid positiivses mõttes –, kas inimesed kandideerivad või mitte. Kui minu asutuse töötajad seda teevad, ja teevad seda minu partei poliitilise konkurendi ridades, siis on see nende õigus. Eri ametites on mulle öeldud, et mul on selline plaan, ja ma olen öelnud: jõudu ja meelekindlust!

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Hea siseminister! Kuidas te hindate politseipeadirektori suunist, mille ainetel meil jutt käib? Kas see on teie hinnangul tema suur tarkus või, ütleme, lihtsalt tarkus või on see rumalus või mõtlematus? Olen rääkinud.

Ma arvan, et õige on mingi neljas variant. Tema tahe on olnud hea, aga see avaldus ei olnud sisulisest aspektist piisavalt läbi mõeldud, lähtudes hetke tegelikust olukorrast ja varasemast praktikast.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Hea minister! Kas teil on kavas politseipeadirektoriga sellel teemal vestelda ja väljendada politseipeadirektorile Riigikogu muret selles küsimuses?

Eesti Riigikogu istungid on avalikud ja ma arvan, et Politseiameti politseipeadirektor on väga tähelepanelikult jälginud selle kaasuse debatti algusest peale, kaasa arvatud seda, kui siin saalis oli Indrek Teder, ja ka tänast arutelu. Küllap ta on aru saanud, mis on mõistlik ja mis mitte. Ja ma veel kord ütlen, et minu arvates olid tema kavatsused seda pöördumist tehes head, ta lähtus politsei neutraalsuse vajadusest. Paraku päriselus see meede kuigi lihtsalt ei toimi. Nagu te ise ka väga hästi teate, inimesed on kandideerinud ja sellest pole probleemi tulnud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Mulle eriti ei meeldi, et siin minu nimi kõlas. Ma pöördusin tegelikult sinu poole rohkem kui ministrist vemmalvärsisepa poole, kui hüpoteetilistest olukordadest rääkisin. Loomulikult on igasugune kandideerimine väga selge põhiseaduslik õigus ja seda kuidagimoodi takistada pole mõistlik. Ma saan aru, et sinu arvates politseipeadirektor ennast siiski kuigi hästi ei väljendanud, kui ta ütles, et tema ei näeks hea meelega kandideerimist. Sa justkui ei kiida seda heaks. Kas on ehk plaanis mingisuguse ministri ringkirjaga, olgu värsivormis või mitte, seda asja kuidagi parandada?

Selleks korraks on ju kõik toimunud. Mis puutub kandideerimisse, siis ma pole  vaadanud, kui palju meil peale neid ringkirju politseinikke nimekirjades alles on ja kui paljud on ära hirmutatud. Aga ma arvan, et järgmist korda sellise pöördumise näol ei tule ja praeguses kontekstis soovin jõudu kõigile politseinikele, sõltumata sellest, mis valimisliidus või erakonna nimekirjas nad kandideerivad, saavutamaks kohta volikogus.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud minister! Täna me räägime kohalike omavalitsuste valimistest, aga milline on teie suhtumine Riigikogu valimistesse? Kas politseinikud on soositud kandideerima Riigikogusse?

Meil on Riigikogus mitu politseinikku, tänaseks päevaks on küll tegu, julgen öelda, endiste politseinikega. Midagi hullu sellest pole juhtunud, pigem vastupidi: kompetents korrakaitse alal on ju ka õigusloomes teretulnud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Toomas Vareki, Tiit Kuusmiku, Mailis Repsi, Ain Seppiku, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Inara Luigase, Valeri Korbi, Helle Kalda ja Lauri Laasi s.a 3. juunil esitatud arupärimine Sotsiaalministeeriumi rahastatud Reformierakonna kampaania kohta. Palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni!

Lugupeetud kolleegid! Sel kevadsuvel korraldas Sotsiaalministeerium sotsiaalkampaania "Abiks tööotsijale". Selleks kulutati 1 767 000 krooni ja võitjaks kuulutati reklaamifirma Kontuur LB. Sama firma korraldas ka Reformierakonna Euroopa Parlamendi valimiste kampaania. Need kampaaniad toimusid ühel ajal. Sotsiaalministeeriumi rahastatud ettevõtmine pidi sisaldama kampaania visuaalse identiteedi väljatöötamist, üle-eestilist välimeedia ja alternatiivmeedia kanalitel põhinevat reklaami, temaatilisi artikleid, vahelehti, raadio- ja telesaateid ning reklaamtrükiseid, meeneid ja avalikke üritusi. Avalikkusele kõige nähtavam üritus selle kampaania raames oli 3. juunil 2009 toimunud töömess "Abiks tööotsijale", mille kohta õhtustes uudistes öeldi, et töömessil tõdesid paljud tööandjad, et praegu neil tööd pakkuda ei ole, mistõttu koguti messilt peamiselt andmeid, et majandusolukorra paranedes töösoovijatega kiirem kontakt leida. Töömessi reklaamivad välireklaamid ilmusid Tallinna tänavatele alles päev enne messi toimumist. Otsepostitusega Tallinna postikastidesse jõudis teave kohale alles samal päeval. Samas ainus aegsasti jagatud info oli lendlehel, mis kandis ka Reformierakonna logo ja viidet Reformierakonna koduleheküljele.
Selline oli kokkuvõttes taust, mis sundis juba peaaegu neli kuud tagasi ühtteist Riigikogu liiget pöörduma arupärimisega sotsiaalministri poole. Me soovisime teada, kas selline rahapaigutus – sotsiaalvaldkonnast kulus selleks üle 1,7 miljoni krooni – oli otstarbekas, kas selliseid lendlehti levitati ka mujal Eestis ja millises koguses neid üldse oli ning kas edaspidi kavatsetakse ka Sotsiaalministeeriumi kinnimakstud kampaaniates kasutada Reformierakonna logo. Me lisasime oma arupärimisele meeldetuletuseks ka asjaomase lendlehe koopia, teades, et arupärimisele vastamine võib võtta pikalt aega. Tollel koopial on selgelt näha Reformierakonna logo ja viide Reformierakonna koduleheküljele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun teid, härra sotsiaalminister, kõnepulti vastama tulla!

Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu liikmed! Mul on au vastata Keskerakonna liikmete arupärimisele seoses kampaaniaga "Abiks tööotsijale". Hakkame algusest peale.
Esimene küsimus: miks on kampaania ajastus seotud Euroopa Parlamendi valimistega? Kogu sotsiaalkampaaniat "Abiks tööotsijale", mis sisaldas endas nii tööseminare, trükireklaami suuremates maakonna- ja linnalehtedes, tele-,  raadio- ja välireklaame, seminare, ajakirja Töö Teataja ning erinevate infovoldikute trükkimist ja levitamist, rahastati Euroopa Sotsiaalfondi eelmise perioodi eelarvest ning toetuse kasutamise lõpptähtaeg oli 30. juuni 2009.
Toetuse kasutamise võimalus tekkis pärast läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga käesoleva aasta algul. Kui raha edasise kasutamise võimaluse otsus langetati, hakati Sotsiaalministeeriumis selleks õigusraamistikku ette valmistama. Sotsiaalministeerium taotles Tööturuametilt märtsis toetust projektide "Teadlikkuse tõstmine tööturuteenustest" ja "Teadlikkuse suurendamine töösuhete regulatsioonist" elluviimiseks ning märtsis tunnistas Tööturuamet Sotsiaalministeeriumi projektid nõuetele vastavaks. Lõplik otsus taotluste rahuldamise kohta tuli 14. aprillil. Seega oli ainuvõimalik projektide elluviimise aeg aprilli lõpp kuni juuni lõpp. Varem alustada ei olnud võimalik, kuna eelnevalt oli vaja teha ka muudatused struktuuritoetuste seaduses, asjakohastes määrustes ja muudes normatiivdokumentides. Edasilükkamist takistas aga asjaolu, et me pidime need summad, mis meile eraldati, 30. juuniks ära kasutama, kuna tegemist oli eelneva programmiperioodi rahaga. Ehk lühidalt vastates: "Abiks tööotsijale" ei olnud kuidagi seotud Euroopa Parlamendi valimistega, Sotsiaalministeerium tegi oma tööd parima äranägemise järgi ja püüdis tööturu olukorda parandada.
Millisena ja mis ajastusega on planeeritud Sotsiaalministeeriumi rahastusel antud kampaaniat jätkata? Osaliselt on pärast 30. juunit olnud võimalik kampaania raames ülejäänud infomaterjale levitada, sealhulgas näiteks 10. septembril Lauluväljakul toimunud kontaktmessil, kus Sotsiaalministeeriumi ning Eesti Töötukassa esindajad levitasid infovoldikuid, informeerimaks tööotsijaid riigi pakutavatest täiendus- ning erialakoolitustel osalemise võimalustest.
Täna on mul hea meel anda teile ülevaade tööhõive meetmete vallas tehtud muudatustest, mis on järgnenud sellele kampaaniale. Alates tänasest, 28. septembrist rakendatakse töötukassas uue tööturumeetmena isikustatud koolituskaarti. Selle eesmärk on suurendada töötute ja koondamisteate saanud inimeste konkurentsivõimet tööturul. Koolituskaardi kasutuselevõtu raames võimaldatakse koolitust kuni 15 000 krooni ulatuses ühe isiku kohta. Isikustatud koolituskaardi rakendamine võimaldab tõsta koolituskaardi sihtrühma oskuste taset ning reageerida kiiresti ja paindlikult spetsiifilisematele tööjõu vajadustele.
Jätkub ettevõtlusega alustamise toetamine. Töökohtade loomiseks ja nende arvu säilimiseks ettevõtlusega alustamise abil koostatakse 2010. aastaks tervikpakett, mis sisaldab toetuse taotleja koolitamist, nõustamist, toetusega loodud ettevõtete järelnõustamist ning vajadusel toetuse saaja erialast täienduskoolitust. Järelnõustamist ja erialast koolitust võimaldatakse toetuse saajale kahe aasta vältel pärast ettevõtte loomist. Samuti on 2009. aastal loodud mentorklubid toetust saanud ettevõtjate vahel kogemuste vahetamiseks ning nende tegevust jätkatakse ka 2010. aastal. Jätkuvalt makstakse ettevõtlusega alustamise toetust kuni 70 000 krooni.
Uue meetmena rakendub uuest aastast palgatoetus. See on tööandjale töötu tööle rakendamiseks makstav toetus, mis on küll ka praeguse regulatsioonina olemas, aga väga jäik. Nimelt kehtib senise regulatsiooni kohaselt kord, et tööandja saab palgatoetust kasutada juhul, kui ta võtab töötukassa vahendusel tööle töötu, kes on olnud töötuna registreeritud eelneva 12 kuu jooksul. Muudatuse kohaselt on võimalik võtta tööle ka inimesi, kelle puhul registreeritud töötus on kolm kuud ja tööhõivest väljasoleku aeg üheksa kuud. Noorte puhul on viimane nõue veel väiksem: kui tegu on 16–24-aastase töötuga, on see aeg kuus kuud. Tööturuteenused täienevad ka mobiilsete tööturuteenustega. Plaanis on kasutusele võtta nn töötukassa ratastel, nii jõuaksid töötukassa konsultandid ka nendesse piirkondadesse, kus töötukassa osakonda praegu ei ole.
On kavas arendada ka e-teenuseid – inimestel peaks olema ligipääs tööturuteenustele ka veebipõhiselt. Ja veel on meil plaanis palju asju, millega kõigil on võimalik tutvuda Sotsiaalministeeriumi kodulehel.
Kolmas küsimus: miks te sotsiaalministrina kiidate heaks Reformierakonna varjatud rahastamise? Mina sotsiaalministrina ei ole Reformierakonda kordagi varjatult rahastanud. See kampaania või kõik see, millele te siin viitate – nendele lendlehtedele ja muule –, kindlasti ei olnud kuidagi Sotsiaalministeeriumiga seotud. Tegelikult tuleks üle täpsustada: teie arupärimises toodud formuleering "Sotsiaalministeeriumi poolt rahastatud Eesti Reformierakonna kampaania" ei ole kindlasti tõene. Sotsiaalministeerium ei ole rahastanud ühtegi Eesti Reformierakonna kampaaniat.
Neljas küsimus: kas arupärimisele lisatud lendleht kooskõlastati Sotsiaalministeeriumiga? Vastus on ei.
Viies küsimus: mis koguses ja kus on arupärimisele lisatud lendlehte veel levitatud? Minul sotsiaalministrina selle kohta andmed puuduvad ja ma tõesti ei oska seda öelda.
Kas Reformierakonna logo lisatakse ka üle-eestilisele välimeediale, vahelehtedele, raadio- ja telesaadetele ning reklaamile, trükistele ning meenetele? Vastus küsimusele, mis algab sõnaga "kas", on ei. Aga kordan veel kord üle: Sotsiaalministeerium ei ole olnud seotud nende lendlehtedega ja me andsime vastavasisulise pressiteate välja selsamal 3. juunil. Loen selle lühikese pressiteate teile ette. 3. juunil ütles Sotsiaalministeerium: "Sotsiaalministeerium lükkab kategooriliselt ümber Keskerakonna liikme Kadri Simsoni väite, millega Simson süüdistab ministeeriumi Reformierakonna reklaamimises. Sotsiaalministeerium viib Euroopa Sotsiaalfondi toel läbi laiaulatuslikku sotsiaalkampaaniat "Abiks tööotsijale". Täna, 3. juunil toimuv töömess "Abiks tööotsijale" on korraldatud ministeeriumi tellimusel ning ei ole seotud Reformierakonnaga. Sotsiaalministeerium ei ole tellinud ega rahastanud Reformierakonna logoga töömessi "Abiks tööotsijale" reklaami. Sotsiaalkampaania "Abiks tööotsijale" eesmärk on anda infot õiguste ja võimaluste kohta tööturul, seda nii töötajale kui tööotsijale. Muu hulgas antakse ülevaade erinevatest riiklikest võimalustest, mis aitavad tööta jäänud inimestel oma olukorda tööturul parandada." Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Härra minister! Eks ta üks piinlik lugu ole omadele raha kantimisest. See Kontuur tundub olevat koguni Reformierakonna enda Kontuur, te just seletasite siin meile, et ta pani koguni omavoliliselt Reformierakonna logo teie tellitud materjalile. Ma tahan küsida: ega te selles loos järsku korruptsiooni ei näe?

Auväärt Ain Seppik, ma kordan veel kord üle. Sotsiaalministeeriumil ei ole mingit seost nende lendlehtedega, me ei ole neid tellinud. Minu andmetel ka meie reklaamiagentuur, kes aitas meid kogu selle sotsiaalkampaania läbiviimisel ja kes muuseas valiti välja riigihanke käigus kõiki eeskirju järgides, ei ole seda lendlehte koostanud ega kujundanud ega selle trükkimises mingil moel osalenud. Nii et ma kordan veel kord: auväärt Riigikogu liikmed, see lendleht ei ole mitte kuidagi Sotsiaalministeeriumiga seotud. Kui teil on aega, siis ma võin kõik need sotsiaalkampaaniaga seotud tegevused teile ette lugeda, aga ma arvan, et meil ei ole selleks aega, see loetelu on väga pikk.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Hea minister! Kas Sotsiaalministeerium teadis, et Reformierakond neid oma suurepärase lendlehega toetab?

Ei teadnud.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tervist, lugupeetud härra minister! Mina sain teie vastustest aru, et Sotsiaalministeerium ei ole mitte kuidagi seotud Reformierakonnaga ega Reformierakond Sotsiaalministeeriumi kampaaniate toetamisega – ükskõik kumba pidi võtta –,  aga ma saan aru, et ühendavaks lüliks olete teie kui minister, kes on seotud nii Reformierakonnaga kui ka Sotsiaalministeeriumiga. Sotsiaalministeeriumi töövaldkond on lai, alates tööpoliitikast ning lõpetades tervishoiu ja pensionide või ükskõik millega. Loomulikult korraldab ministeerium ka igasuguseid infoüritusi ja siis ehk Reformierakond avaldab teie kui ministri kaudu kampaaniajuhiseid, mis üritusele minna ja millal minna. Kas siis võib hoopis nagu sedapidi aru saada, et tegelikult Reformierakond toetab Sotsiaalministeeriumi oma tegevusega?

Seda peate küsima Reformierakonna peasekretäri käest, kuidas lood on. Aga kui võtta sellest seisukohast, et tolle sotsiaalkampaania eesmärk oli olla abiks tööotsijale, siis minu pärast oleks võinud ka Keskerakond ja Rahvaliit koostada lendlehti selle kohta, et selline mess tuleb, ja kõik inimesed, kes sinna pidanuks jõudma, oleks sinna ka jõudnud. Kui nende lendlehtede abil sattus töömessile inimesi, kes sealt abi said, siis on see ainult tervitatud. Mida rohkem inimesed sellest messist teada said, seda parem neile. Ma usun, et tänaseks on selle messi tulemused ilmselged. Aitäh!

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Sotsiaalministeerium valis selle kampaania läbiviijaks sama reklaamiagentuuri, kes korraldas Reformierakonna Euroopa Parlamendi valimiste reklaami. Paraku jäi see agentuur ametlike ja Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastatud reklaamide avaldamisel jänni. Ma mainisin juba, et välireklaamid jõudsid tänavatele viimasel hetkel ja otsepostitusega materjal koguni samal päeval. Palun öelge, mis oli see argument, et te valisite just selle agentuuri ja mitte mõnda teist agentuuri, kes võib-olla oleks teavitamisega tõhusamalt hakkama saanud.

Ma juba vastasin sellele: valiku aluseks oli riigihange. Mina selles protsessis ministrina mitte grammigi ei osalenud, selleks oli meil eraldi komisjon. Ma pean tunnistama, et kui ma kuulsin, et võitjaks osutus – mis ta täpne nimi nüüd ongi? – Leo Burnett OÜ, siis ma kohe eeldasin, et kindlasti tuleb selle kohta Riigikogu saalis küsimusi. Aga ma ei oska sellele tõesti muud vastata, kui et aluseks oli riigihange. Konkursil osales üllatavalt palju reklaamiagentuure, Leo Burnett võitis. Peale selle seletuse ei oska ma küll mitte mingit muud argumenti välja käia.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Härra minister! Eelmistest vastustest võis aru saada, et Sotsiaalministeerium ei teadnud erakonna kampaaniast midagi. Üldiselt oli too erakonna kampaania väga hea, kui see aitas inimesi messist informeerida. Aga mulle, kes ma olen mõnda aega poliitikas olnud, ei kõla küll usutavana, et minister, kes on tegelikult erakonna tipp-poliitik, ei pidanud oma erakonnakaaslastega nõu, et selline toetav reklaam oleks kasulik käima panna. Kas tõesti erakond tegi seda kampaaniat nii, et see tuli ka teile üllatusena?

Kätt südamele pannes, vastus on jah. Tõesti nii oli, et mina sain sellest lendlehest teada siis, kui see oli juba tänavatel ja minuni jõudis signaal, et selline lendleht on käiku antud. Tõesti nii oli!

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Austatud minister! Vaadates seda reklaami, olin ma natuke kimbatuses. Ega päris hästi ei saanud aru, kellele töömessi reklaam oli mõeldud: päris selgelt oli pealkirjas mitte "Abiks tööotsijale", vaid "Abiks tööotsjale". Ma uurisin, kas tegemist on mõne erilise murdevariandiga, aga seda see paraku ei ole. Kuna teie agentuur ei ole ülesannetega päris hästi hakkama saanud, siis pakun teile, härra minister, välja variandi, et edaspidi võiks Keskerakond teie kampaaniatele reklaami teha, ja juba aasta enne üritust näiteks. Kas see on teie meelest vastuvõetav?

Aitäh pakkumast! Tõepoolest, ka mina näen praegu, et siin on trükiviga. Usun, et kui professionaalne reklaamiagentuur oleks seda tööd Sotsiaalministeeriumi tellimusel teinud, siis seda trükiviga ei oleks olnud. Ma kinnitan teile veel, kas 25-ndat või ma ei tea mitmendat korda, et Sotsiaalministeerium ei ole seda reklaami tellinud, ei ole seda trükkinud, levitanud ega teinud mida iganes muud selleks, et see lendleht Tallinna tänavatele jõuaks. Samas ma kordan veel kord: kui see aitas tuua abivajajaid messile ja inimestele kuidagi kasuks oli, siis on see tore.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Kirjaviga kirjaveaks, eesti keel ongi keeruline keel ja enamik ei omanda seda elu lõpuni. Aga ma tahan küsida: kas te ei arva, et te olete õnnesärgis sündinud mees? Kui näiteks Rahvaliidu ministri töös oleks juhtunud selline kokkusattumus, et üks firma teeb tööd parteile ja ministeeriumile, siis oleks tema kriminaalasi juba ammu kohtu poole teel olnud ja otsuski lähedal.

Selliseid hinnanguid ei ole mina küll pädev andma ja ma arvan, et see ei ole ka minu ülesanne siin sellele arupärimisele vastata.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Lugupeetud minister! Mul on selline küsimus. Töömessil koguti hulgaliselt andmeid tööotsijate ja tööandjate kohta. Kas need andmed on nüüd Sotsiaalministeeriumi käsutuses või jagati neid ka Reformierakonnaga?

Sotsiaalministeerium ei kogunud seal inimestelt kontaktandmeid. Seal toimus vahendus tööotsijate ja tööandjate vahel. Kui tööandjad said endale sealt mõne kontakti – ja paljud tööandjad ütlesid mulle, et nad said sealt väga häid kontakte inimeste tulevikus tööle palkamiseks –, siis ma eeldan, et tegu on nende tööandjate ja tööotsijate vahelise asjaga. Sotsiaalministeerium ei pannud seal kirja mitte ühtegi inimese telefoni, meiliaadressi, nime ega midagi taolist.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud minister! Ma olen sellesse reklaamkutsesse siin väga tõsiselt süüvinud. Mind nii väga ei huvitagi see 3. juuni töömess. Mind huvitab see, kuidas läks järgmine töömess, mis toimus 16. juunil. Kas te tegite siis samasuguse reklaami ja kuidas seal tulemused olid?

Ei tea, kust säärane info sinna lendlehe peale sai. Kuna Sotsiaalministeerium selle lendlehe tegemisega seotud ei olnud, siis ma ei kujuta ette, kes ja mis alustel selle info sinna pani. Sotsiaalministeerium korraldas pärast seda messi tööseminare igas maakonnas. Nii et Sotsiaalministeerium võib kinnitada, et Sotsiaalministeerium sellist messi 16. juunil ei teinud.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Hea minister! Mulle tundub, et selle nn lendlehega on üks igavene suur segadus. Kas see reklaamiagentuur ka mingit vastutust kannab selle eest, et ta ühiskonnas sellise segaduse on tekitanud?

Hakkame siis otsast peale! See reklaamiagentuur, vähemalt minu teada, ei ole samamoodi selle lendlehega grammigi seotud. Järelikult ei saa öelda, et nad peaksid selle eest vastutust kandma. Sotsiaalministeeriumi ja selle reklaamiagentuuri vahelise koostöölepingu raames tehtu on kõik kenasti sujunud ja need plaanitud ettevõtmised, mis kestsid kuni 30. juunini, said kõik ellu viidud, sealhulgas väga õpetlikud õppevideod, millele te võite kõik samamoodi meie kodulehelt viiteid leida.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! Ma saan aru, et selle tegevusega on määritud ka Sotsiaalministeeriumi head nime. Ma küsingi: mida te olete ette võtnud, et Sotsiaalministeeriumi hea nime huvides üldsusele selgeks teha, et tekkinud kahtlused on alusetud?

Ma olen püüdnud siin mitmele küsimusele vastates näidata ka selle lendlehe positiivset mõju. See on seisnenud selles, et lendlehe said kätte ka inimesed, kes tõesti seda infot vajasid. Nad teadsid messile minna ja sealt infot hankida. Mul puudub info, kui palju neid tehti ja kus neid levitati, ning ma ei pea vajalikuks mingeid täiendavaid samme astuda. Kui mõni töötaja või töötu sai sealt abi, siis on tore, aga ma ei pea vajalikuks tegelda nii tühise probleemiga, kas see lendleht on Sotsiaalministeeriumi mainele halvasti või hästi mõjunud.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud härra minister! Mul on niisugune konkreetne küsimus: kes kirjutas firmaga Kontuur LB OÜ sõlmitud lepingule isiklikult alla?

Ma pean seda vaatama, ma ei taha spekuleerida. Aga ma oletan, et see oli meie kantsler. Ent kordan veel kord: meediakampaanias "Abiks tööotsijale" ei olnud sellist lendlehte ette nähtud ja sellest tulenevalt ei ole see ka lepingu ese. Nii et firmale Kontuur LB OÜ ei ole küll midagi ette heita.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud minister! Te väidate, et see lendleht on ebaprofessionaalselt tehtud. Kas teie kui Reformierakonna minister ei ole välja selgitanud, kes määrib Reformierakonna nime niisuguse ebaprofessionaalse materjaliga? Kuidas seda saaks välja selgitada? Võib-olla keegi Reformierakonna liikmetest on hoopis sellist tööd teinud?

Ma ei ole öelnud, et see on ebaprofessionaalselt tehtud. Me arutasime teemat, et seal on trükiviga sees. Loomulikult, kui ma teada sain, et selline lendleht liigub, siis ma küsisin Reformierakonna peakontorist selgitust ja nii palju ma sealt infot sain, et lendlehega on seotud Reformierakonna noored. Aga kui palju neid tehti, see mind isegi ausalt öelda ei huvitanud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme järgmise arupärimise juurde.

Riigikogu liikmete Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Villu Reiljani ja Tarmo Männi 31. augustil s.a esitatud arupärimine tervishoiu ja arstiabi rahastamise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Austatud proua juhataja! Head kolleegid! Eesti elanike võimalused hoolitseda oma tervise eest ja saada eriarstiabi ning osta vajalikke ravimeid on eelarvepoliitiliste otsustuste tõttu halvenemas. Nüüdseks on haigekassa nõukogu otsustanud kärpida selle aasta jaanuaris kinnitatud 13 miljardi krooni suurust eelarvet 1,1 miljardi krooni võrra. Avalikustatud info kohaselt kärbitakse enim sellega, et vähendatakse haiglatega eriarstiabi rahastamiseks sõlmitud lepingute mahtu ja pikendatakse ambulatoorse ravi järjekorra aega. Need sammud on kindlasti halvendanud elanike tervisekaitse olukorda. Haigekassa on andnud välja informatsiooni, et ravimite tarbimine kahaneb, kuid ravimite tarbimise kahanemine võib olla hoopiski kahe teraga mõõga lugu. Selle põhjuseks ei ole mitte elanike parem tervis, vaid vähenenud rahalised võimalused. Samas võib kokkuhoid ravimite arvel tuua kaasa haiguste ägenemise ning edasiste ravikulude tunduva kasvu. Kui vähendada raviasutuste lepingumahtusid, teha veelgi eelarvekärpeid, siis viib see sinna suunda, et kindlasti tuleb võtta kasutusele haigekassa reserve. Samas on kostnud selliseid repliike, et haigekassa reserve ei saaks kasutada. Võib öelda, et see on sundvalik, kuid see võib tähendada teatud juhul ka enesepettust. Eesti rahva halvad tervisenäitajad ja lühike eluiga hoiavad Eesti majandust raudses miinushaardes pikki aastaid. On mitmeid uuringuid selle kohta, et majandussurutise tingimustes saab inimeste tervis veelgi tagasilööke. Me peame neid vigu vältima ning tegema oma panuse tervishoiu rahastamisse. Sellega seoses on meil teile, lugupeetud sotsiaalminister, kuus küsimust, millele ootame vastust. Aitäh!

Suur, tänu kolleeg Mai Treial! Härra sotsiaalminister, palun kõnepulti vastama!

Austatud juhataja! Head arupärijad! Mul on au vastata arupärimisele tervishoiu rahastamise teemal.
Esimene küsimus: "Milliseid analüüse või uuringuid olete tellinud teadlastelt ja vastava ala spetsialistidelt enne eelarvete vähendamist?" Kärped haigekassa eelarvest tulenevad sotsiaalmaksu alalaekumisest. Haigekassa tugineb eelarve ja lepingupakkumiste väljatöötamisel oma andmebaasile, eelkõige raviarvete kasutusanalüüsile ja selle alusel tehtud ravivajaduse ning -nõudluse prognoosidele, samuti oma pikaajalisele kogemusele eelarve ja lepingute planeerimise protsessis. Kindlasti on haigekassas endas selliseks planeerimiseks olemas väga head spetsialistid.
Jaanuaris 2009 haigekassa nõukogu poolt kinnitatud haigekassa 2009. aasta eelarvet korrigeeriti negatiivse lisaeelarvega küll alles 28. augustil, kuid juba esialgsetes raviasutustele tehtud lepingupakkumistes arvestas haigekassa negatiivse lisaeelarve mõju. Märtsi esimestel päevadel saabunud maksulaekumiste informatsiooni arvestades osa vahenditest tsentraliseeriti, et olla valmis sotsiaalmaksu võimaliku alalaekumise tingimustes tagama kõigile partneritele lepingutega võetud kohustuste täitmine. Just seda silmas pidades tegi haigekassa partneritele saadetud esialgsetesse lepingupakkumistesse korrektiive. Lepingupartnerite arvus 2009. aasta eelarvega seoses muudatusi ei tehtud. Haigekassa pidas planeerimisel oluliseks tagada Eestis tervikuna ravi kättesaadavus vähemalt 2008. aasta tasemel. Ravijuhtude arv lepingus ei säilinud küll eelmise aasta tasemel igas raviasutuses, sest plaanilise ja vältimatu abi osakaal on raviasutuseti väga erinev. Erinevad on ka ravijärjekorrad teenuse osutajate kaupa, sestap on muutused 2009. aastal sõlmitud lepingutes partneriti erinevad. Lepingute mahud on suunatud sellele, et tagada kindlustatutele ravi kättesaadavus haigekassa nõukogu kinnitatud ravijärjekorra maksimumpikkuse piirides. Kindlustatutele ravi kättesaadavuse tagamisel peame oluliseks meie perearstisüsteemi, mille rahastamises ei ole 2009. aastal ka negatiivse lisaeelarve ja maksulaekumise võimaliku vähenemise tingimustes kärpeid tehtud.
Teine küsimus: "Milliseid tagajärgi võivad kärped kaasa tuua elanike tervisele?" Tervishoiuteenuste kulusid vähendati 2009. aasta eelarves peamiselt eriarstiabi osas (täpsemalt 520 miljonit krooni). Eriarstiabis on tervishoiuteenuse osutajal võimalik plaanilise ravi puhul rakendada ooteaegu, tagades kiiremat abi vajavatele patsientidele õigeaegse ravi ja plaanilise ravi vastavalt ravijärjekordade maksimumpiiridele. Seega ei puuduta otsus vältimatut arstiabi. Ravijärjekordade maksimumpikkused kinnitas haigekassa nõukogu 6. märtsil ning plaanilise ravi järjekorrad on ravijärjekorra maksimumpiirides eelmise aastaga võrreldes pikenenud, ületades üksikutel erialadel lubatud ooteaega. Raviasutused peavad ravi kättesaadavuse tagama aasta algul sõlmitud lepingute piires, mis nõuab neilt pingelist lepingute täitmist ja jälgimist ning raha suunamist eelkõige erialadele, kus seda kõige rohkem vaja on, et võimaldada patsientidele eriarstiabi kättesaadavus lubatud ooteaja piires.
Ravi kättesaadavuse tagamisel on kindlasti oluline meie perearstisüsteem, mille rahastamisel ei ole kärpeid tehtud, nagu ma juba mainisin. Haigekassa koos kõigi oma partneritega peab arvestama, et lähiaastatel tuleb aktiivselt tegelda sellega, et olemasoleva rahaga tagada ravi parim kättesaadavus. Seega ootame kõigilt oma partneritelt ratsionaalset ja mõistlikku töökorraldust ning omalt poolt püüame võimaluste piires tagada rahastamise stabiilsuse.
Kolmas küsimus: "Milliseid riske Te näete suuremate haiguspuhangute või epideemiate, sealhulgas seagripi levikuks Eestis?" Nakkushaiguste puhangute või epideemiate ja pandeemiate riskid on nimetatud, kirjeldatud ja analüüsitud 2009. aastal tehtud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala hädaolukordade riskianalüüsis. Nakkushaiguste puhangute või epideemiate-pandeemiate mõjude vähendamiseks on koostatud ka riiklik hädaolukordade lahendamise plaan ning teatud haiguste puhuks on lisaks koostatud spetsiifilised tegevusplaanid. Hädaolukorra lahendamise plaanis on muu hulgas ette nähtud vajalike ravimite ja meditsiinivahendite varud. Nakkushaiguste leviku piiramise ning kontrolli all hoidmise aluseks riigis on nakkuse leviku tuvastamine, selle jälgimine ja analüüsimine ning vajaduse korral sekkumine mitmesuguste ennetamis- ja kontrollmeetmete rakendamisse. Eelnimetatud tegevuste mittepiisav või ebakvaliteetne rakendamine võib teoreetiliselt suurendada  nakkushaiguste puhangute või epideemiate tekke riski. Eesti riigis on keskne riiklik institutsioon nakkushaiguste ennetamise, seire ning kontrolli alal teatavasti Tervisekaitseinspektsioon. Hoolimata möödapääsmatutest eelarvekärbetest, toimub Tervisekaitseinspektsiooni töö täies ulatuses, sealhulgas ei ole muutunud üldine nakkushaiguste seire ning toimivad ka spetsiifilised ja tundlikud seireprogrammid.
Nn seagripi ehk gripiviiruse H1N1 põhjustatud pandeemiaga seotud kuludeks eraldati Tervisekaitseinspektsioonile kui koordineerivale asutusele täiendavalt valitsuse reservist 981 725 krooni. Inspektsiooni teatel on 15. septembri seisuga tehtud sellest kulutusi juba 430 475 krooni eest ja see raha võimaldab jätkata gripi seiret ning uue gripi diagnostikat. Nagu te eeldatavalt teate, on välditavate nakkushaiguste leviku piiramiseks ning nendest põhjustatud puhangute ja epideemiate vältimiseks riigis kehtestatud immuniseerimiskava, mille raames vaktsineeritakse riigi korraldusel ja finantseerimisel nii lapsi kui täiskasvanuid praegu kümne nakkushaiguse vastu. Immuniseerimiskava eelarvet ei ole vähendatud ning nimetatud sihtrühma vaktsineerimine jätkub häireteta ka edaspidi.
Samuti olete kindlasti kursis, et Eestis on rakendatud spetsiifilised riigi finantseeritavad rahvatervise programmid tuberkuloosi ja HIV/aidsi epideemilise leviku tõkestamiseks, täpsemalt siis riiklik tuberkuloositõrjestrateegia aastateks 2008–2012 ning HIV/aidsi ennetamise riiklik strateegia aastani 2015. Riiklike rahvatervise programmide eelarvete kärped on olnud samuti kahjuks möödapääsmatud. HIV/aidsi riikliku strateegia 2009. aasta eelarve kärbe on olnud 18% ning tuberkuloosistrateegia eelarve kärbe 19%. Samas on nende kärbete puhul siiski väga hoolega kaalutud, et mõju haiguse leviku suurenemisele puuduks või oleks minimaalne. Nii HIV/aidsi kui ka tuberkuloosi korral on jätkuvalt tagatud kõik olulised teenused, sealhulgas täielik ravi kättesaadavus, ja kärped on tehtud peamiselt ennetus- ja teavitustegevuse osas. Ehk lühidalt öeldes, me ei ole oma reklaamide või teavituskampaaniatega tänavatel ja ka lehtedes on teavituskampaaniat vähem, aga ravi tagatakse.
Neljas küsimus: "Kui kaua Teie hinnangul jätkub haigekassa reservidest ja mida kavatsete ette võtta siis, kui haigekassa reservid peaksid lõppema?" Haigekassa nõukogu kinnitas 11. septembril haigekassa nelja aasta kulude ja tulude katteallikate planeerimise põhimõtted aastateks 2010–2013, mis lähtuvad Rahandusministeeriumi sellesuvisest majandusprognoosist. Nende järgi võime kinnitada, et tulude ja kulude vahe katmiseks piisab eelmiste perioodide jaotamata kasumist. Alates 2012. aastast prognoositakse sotsiaalmaksu laekumise kasvu, mis peaks vähendama vajadust kasutada reserve. Praeguste prognooside kohaselt jäävad haigekassa kohustuslikud reservid puutumata.
Viies küsimus: "Kuidas te suhtute eakaid diskrimineerivasse ettepanekusse maksustada pensionid ravikindlustusmaksuga?" Ma ei toeta seda.
Kuues küsimus: "Milline on teie seisukoht eriarstiabi visiiditasu tõstmiseks viis korda?" Võin teile kinnitada, et ei haigekassa juhatus, nõukogu ega minister ei ole seda teemat arutanud. Aga isiklikult kinnitan, et viiekordset tõstmist ma õigeks ei pea. Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud juhataja! Hea minister ja kolleeg haigekassa nõukogust! Seesama nelja aasta prognoos ja need võimalikud valikud, mis tuleb teha, olid arutusel. Ühe peamise valikuna oli arutusel see, et peaks vähendama raviteenuste maksumust, ehk siis tervishoiuteenuste osutajatele makstakse vähem. Aga nii nagu ka arutelul juttu oli, tuleb vastu palk. Kuna palk moodustab raviteenuse hinnast keskeltläbi poole või isegi üle poole, siis on haiglad öelnud, et kui hinda kärbitakse 6%, tuleks palka vähendada 12%. See on muidugi niisugune rusikareegel, sest teised kulud on niigi üldiselt miinimumini viidud. Ma olen aru saanud, et mingid läbirääkimised arstide liidu ja haiglate liiduga on juba käimas. Kas see küsimus on üles tõusnud ja kas selles kontekstis võib oodata ka palgaläbirääkimisi, kui palkasid tuleb vähendada?

Aitäh! Eks sa tead väga hästi, milles need valikud seisnevad ja millised on võimalused haigekassa eelarvet tasakaalu saada. Selles mõttes, et ega me teda ju tasakaalu ei saa, me peame reserve kasutusele võtma. Kui täpsemalt öelda, siis jaotamata tulemi kasutusele võtma ja tegema seda suure tõenäosusega nii sel kui ka järgmisel aastal maksimaalselt lubatud ulatuses. Tõepoolest, nii nagu haigekassa nõukogus sai kokku lepitud, on esimene kohtumine haiglate, arstide, õdede ja patsientide esindusühingutega toimunud ja selle kohtumise tulemusel palus kõige pikemat järelemõtlemisaega haiglate liit, kes lubas oma ettepanekud esitada tänaseks. Ma ei saanud enne siia tulekut haigekassa juhatuse esimeest kätte, et küsida, kas haiglate liit on oma ettepaneku esitanud. Ma eeldan, et nad on, sest eelmise nädala lõpus oli meil haiglate liiduga sellest juttu ja nad lubasid tänaseks selle ettepaneku kindlasti esitada. Kui see ettepanek on tulnud, siis me istume uuesti laua taha ja vaatame, millised need võimalused on. Aga me teame kõik, et hästi laias laastus on kolm valikut: kas ravijuhtude arv, mis puudutab järjekorra pikkust, ravijuhu maksumus, mis puudutab peamiselt arsti palka, või siis mingid muud otseselt patsienti puudutavad muudatused. Kolme väga ebapopulaarse asja vahel tuleb see valik teha ja ma loodan, et haigekassa juhatus, kui ta nõukogule eelarve esitab, need valikud nõukogule lauale paneb. Täna ei tahaks ma enne midagi n-ö õhku visata, kui haiglate liit pole oma arvamust esitanud, siis saaks vaadata, mis seal täpselt kirjas on.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Eesti üks tervisliku toitumise arvamusliider on väitnud, et meie kõige tuntuma kaubamärgiga toiduainetööstus toodab ebatervislikke tooteid, komme nimelt, ja et need ei ole tervislikud süüa ei lastel ega vanuritel. Kas te olete uurinud seda asja või kas teil on plaanis suurendada sotsiaaltoetusi, et meie pensionärid saaksid ka tervislikke tooteid osta?

Aitäh! Ei, ma ei ole selle teemaga tegelnud. Kui peaks ilmnema, et üks toiduainetootja, kommitootja, rikub kehtivaid normatiive, siis kindlasti tervisekaitse pöörab sellele tähelepanu, aga minu teada ei ole küll sellele tootjale ettekirjutusi tehtud. Kui peaks ilmnema mingi vajadus, siis kindlasti tervisekaitse vaatab ja pöörab sellele tähelepanu, aga praegu ma küll ei näe mingit põhjust selle teemaga tegelda.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Missugused on ikkagi inimeste väljavaated saada aastal 2010 arstiabi? Ühelt poolt on kindlasti etteaimatav, et võimalused ravikindlustuse kaudu raha saada vähenevad, sest maksulaekumine on kesisem. Alles paar aastat tagasi kehtestati niisugune võimalus, et haiglate kapitalikulusid ei kaeta mitte ravirahast, vaid riik võtab need kulutused enda kanda. Praegune valitsuskoalitsioon on selle seaduse ära muutnud. Kas te tulete tagasi selle võimaluse juurde, et haiglate kapitalikulud kantakse riigieelarvest? Samuti võiks riigieelarvest lisada näiteks raha perearstiabi kättesaadavuse parandamiseks.

Aitäh! 2010. aasta eelarve projektis, mis ma Rahandusministeeriumile esitasin, oli haiglate kapitalikulude katmise maht 125 miljonit krooni. Kahjuks see homme hommikul valitsuses kinnitatavas eelarves, mis Riigikogule esitatakse, enam sees ei ole, sest tänases eelarveolukorras oli äärmiselt raske seda sinna sisse jätta. Meie esialgne number, nagu te kindlasti olete meediast lugenud, oli Rahandusministeeriumi poolt etteantuna kolm miljardit väiksem kui eelmisel, 2009. aastal. Lõpptulemus on, et Sotsiaalministeeriumi eelarve on samas suurusjärgus, mis ta on sellel aastal. See oli selline kompromiss, et haiglate kapitalikulu välja võttes õnnestus säilitada enamik sotsiaaltoetusi. Nii et jah, selles eelarveprojektis kahjuks seda ei ole, aga järgmisel aastal küsime kindlasti jälle ja proovime minna seda teed, et kasutada seaduses antud võimalust haiglate kapitalikulusid otse riigieelarvest rahastada. Ma pean seda mõistlikuks.

Palun, kolleeg Erki Nool!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Kui me üldse milleski Euroopas viie hulka võiksime jõuda, siis ilmselt see arstiabi ongi. Minu küsimus on selline. Kui meil raha ei ole, siis vaatame summasid, mis riik retseptiravimitele juurde maksab. Kas haigekassas või ministeeriumis on olnud ka arutusel, et muuta natuke seda korda? Kui me vaatame sama molekuliga tablette, üks maksab näiteks 800 krooni, teine maksab 200 krooni, sama molekul, sama raviotstarve, sama lõppresultaat, siis me ikkagi maksame selle 800-kroonise ravimi kinni haigekassa eelarvest, aga 200-kroonist ei anna. Kas on olnud ka sellist ideed, et ühtlustada sama molekuliga tablettide toetust?

Aitäh asjaliku küsimuse eest! Ravimitega me kindlasti tegeleme iga päev põhjalikult. Eelmisel nädalalgi kirjutasin alla väga suure hulga hinnakokkuleppeid, mis toovad geneerilisi ravimeid turule päris märkimisväärselt odavamalt, tänasest hinnast umbes 10–30% väiksemate hindadega. Ja kui me vaatame, millised on arstide kohustused retseptide väljakirjutamisel, siis tegelikult peaks arst kirjutama retseptile toimeaine. Kui patsient läheb seejärel apteeki, siis peaks ta vestluses apteekriga leidma temale sobiva ravimi nii hinna kui toimeaine poolest. On tõesti nii, et üks molekul võib olla sama, aga seal kõrval on ka teised molekulid. Standardvõrdlus on, et autod on enamjaolt kõik nelja rattaga, aga siiski ju üsna erinevad. Sama asi on võib-olla ka mõnede ravimitega, kus toimeaine on küll sama, aga sinna lisatud n-ö täiendavate ainete mõju on erinev. Ja kindlasti on siis ka hind erinev. Aga ravimiturust veel niipalju, et senikaua, kui patendikaitse on peal, on selge, et patentravimi hind on kõrge. Niipea kui patendikaitse ära kukub, tavaliselt kümne aastaga, tulevad turule ka geneerikud. Ja geneerikutel tuleb hinnast, nagu ma ütlesin eelmise nädala kokkulepetest rääkides,10–30% maha. Lisaks on valitsusest parlamenti tulemas – ma loodan, et umbes kuu aja jooksul või kuidas e-õiguse menetlus läbi saab – seaduseelnõu, mis kehtestab ka 50%-lise soodustusega ravimitele hinnakokkulepped. See peaks omakorda ravimite hindasid veel allapoole tooma. Selline töö loomulikult käib, et ravimite hindasid maha saada, ja summa summarum, kui me vaatame ka ravimite hüvitamist, siis 10%-line langus on tegelikult juba näha. See, kus langust ei ole näha, on inimeste enda käitumine. Eelkõige puudutab see käsimüügiravimeid, mida hinnakokkulepped ei reguleeri, ja käsimüügiravimeid ostavad inimesed ikkagi jätkuvalt päris märkimisväärselt.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ester Tuiksoo viidatud arvamusliider võitles Ameerika Ühendriikides just edukalt aidsi vastu, seetõttu tuleb ta säravaks tegijaks nimetada. Nüüd on ta oma pale pööranud Eesti laste tervise poole. Ma küsiksin niimoodi: kas te ei peaks seda nagu tegevussuunisena käsitlema, mitte ütlema, et te jälgite asja huviga või midagi taolist? Elu on ikkagi ohus! Te peaksite lisavahendeid leidma, sest laste tervis on meie tuleviku tervis, see ei ole naljaasi.

Aitäh! Kõik ettepanekud, mis aitavad Eesti inimeste tervist parandada, on minu jaoks teretulnud ja oodatud. Ma püüan kindlasti seista selle eest, et Eesti inimeste tervis läheks paremaks. Näiteks reedel toimus väga suur ja tõsine debatt terviseedenduse teemal ja Eesti rahva tervise teemal. Kõik Eesti parlamendis esindatud poliitilised jõud olid kenasti esindatud ja oli väga tõsine debatt. Nii et kui kellelgi on mingeid ideid ja ettepanekuid ning spetsialistid ehk arstid ütlevad, et tegemist on tõepoolest teemaga, mis vajab käsitlemist ja kus on vaja muudatusi, siis me kindlasti tegeleme sellega.

Suur tänu, härra minister! Rohkem küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Täname teid nende vastuste eest! Kindlasti on haigekassa nõukogul keeruline otsustusi teha. Millele aga tahan tähelepanu juhtida, on see, et rasketel aegadel on eriti oluline valida prioriteedid, mõeldes tulevikule. Seepärast on eriti oluline panustada inimesse, olgu siis tema haridusse või tervisesse. Eks sätesta ka meie põhiseaduse § 28, et igaühel on õigus tervise kaitsele. See ei tähenda ainuüksi seda, et inimesel on õigus saada tervise säilitamiseks arstiabi, vaid tähendab ka tingimusi, mis aitavad tervist säilitada, ja paneb riigile kohustuse kindlustada kõigile Eesti elanikele arstiabi kättesaadavus. Kahjuks avaldub Eestis süvenev majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus eri inimgruppide ja riigi regioonide vahel üha rohkem ka inimese tervises.
Riigi kohustus on majanduslikult raskelgi ajal solidaarsust näidata ja otsustusi tehes vaadata tulevikku. Kriisist tingitud tervisekao ärahoidmise kindel eeldus on, et sotsiaalse kaitse süsteem peab vastu ja nakkushaigusi suudetakse kontrolli all hoida. Väga oluline on tervishoiuteenuste rahastamisel säilitada avaliku raha osakaal, jälgida, et nii tervishoiuteenused kui ka ravimid on inimestele kättesaadavad. Meie arvates on haigekassa reservide kasutusele võtmine vajalik. Haigekassal on reservis ca 4,1 miljardit krooni. Kogudes reservi raha, peetigi silmas seda, et kui tulevad majanduslikult keerulised ajad, siis on, mida kasutada. Nüüd tuleb ka nendest reservidest võtta. Mitte mingil juhul ei saa minna tagasi mõne eelmise aasta tasemele. Selles on peidus mitmed ohud. Rahva tervis halveneb veelgi ja koos sellega lüheneb eluiga, suureneb vaesus. Teiste riikide kogemused, samuti Maailmapanga ja WHO analüüsi andmed näitavad, et kriisid majanduses mõjutavad otseselt inimeste tervist ja arstiabi kasutamist. Väheneb tasuliste teenuste kasutamine ja seetõttu langeb suurem koormus avalikule teenusele. Hästi kättesaadav peab olema perearstiabi, mis aitab kõige otsesemalt kriisist tingitud tervisekao mõjusid pehmendada. Tervishoiu kogukuludest moodustab riigi osalus peamiselt kiirabi ja mittekindlustatute eest tehtavate kulude näol ca 8% ja kohalike omavalitsuste kulutused on ligikaudu 2%. Inimese omaosalus on aga 24%. Kaks kolmandikku peavad katma ravikindlustusmaksed. Küllap seetõttu ongi  avalikkusele käidud välja mõte, kuidas eakate abil saaks ravikindlustusse raha ravikindlustusmaksuna juurde tuua. Eestimaa Rahvaliidu saadikud sellist lähenemist kindlasti ei toeta. Me leiame, et riikliku rahastamise osakaalu on vaja suurendada, mille üks võimalus on haiglate kapitalikulude jätkuv katmine. Teiseks võiks kaaluda, et esmatasandi arstiabi rahastamisel lisatakse vahendeid riigieelarve üldistest tuludest, nii nagu see toimub näiteks kiirabi rahastamisel. Arutada võiks, millises mahus perearstiabi sellisel moel rahastada.
Tervishoiu rahastamise probleemid on tõsised, kuid seni on neid püütud lahendada vaid üksikute kompromisside teel. Tervisega seonduv peab olema prioriteet ja sellesse tuleb panustada, teades, et kindlustame sellega oma tulevikku. Rahvaliidu Riigikogu fraktsiooni liikmed on nõus kaasa tulema kõikide nende aruteludega, mis aitavad tervishoiu rahastamist parandada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.

Läheme viimase arupärimise juurde. Riigikogu liikmete Georg Pelisaare, Marika Tuusi, Lauri Laasi, Jaak Aabi, Rein Ratase ja Tiit Kuusmiku 1. septembril s.a esitatud arupärimine pensionide vähendamise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Georg Pelisaare!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Meie arupärimise idee tuli sellest, et ajakirjanduses on olnud väga vastukäivaid väiteid pensionide vähendamise või mittevähendamise kohta. On ju väidetud, et valitsus ei kavanda pensione mitte mingil moel vähendada. Samas Postimehe andmetel on üks valitsusliidu pooltest – IRL – vähemalt oma esimehe Mart Laari sõnutsi võtnud pensionide kallale mineku üheks võimalikuks eelarve tasakaalustamise abinõuks. Ka Reformierakond, mille esimees Andrus Ansip on mitmes sõnavõtus öelnud, et tema mingil juhul pensionide kärpimist ei toeta, on samas lõhkise küna ees, sest mitmed oravapartei mõjukad liikmed olevat jälle selle poolt.
Igatahes on selge, et juba 18. mail saatis valitsus välja pressiteate, milles nimetati  mitmeid eelarvepositsiooni parandamise meetmeid, mida ministrid olevat arutanud. Nende hulgas oli märgitud ka pensionide vähendamise võimalus ja juurde olid toodud arvutused, kui palju riik näiteks pensionide tulumaksuvabastuse vähendamisega säästaks. Selles pressiteates on niisugune info, et pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine 3000 kroonilt 2250 kroonile hoiaks poole aastaga kokku 120 miljonit krooni ja 2011. aastal hoitaks sellega kokku juba 240 miljonit krooni. Pensionide tulumaksuvabastuse muudatusega langeks siis pensionide keskmine määr 5250 kroonilt 4500 kroonile ja vanaduspension oleks märgatavalt väiksem. Töötavatel vanaduspensionäridel vähendaks aga selline kärbe pensioni 630 krooni võrra kuus.
Sellest tulenevalt oleme esitanud kolm küsimust ja loodame, et nendele küsimustele antavad vastused toovad ehk selgust nii siin saalis kui ka laiemalt, vähemalt pensionäride hulgas. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Georg Pelisaar! Lugupeetud sotsiaalminister, teil on võimalus vastata kolmele küsimusele.

Austatud juhataja! Head arupärijad! Vastame kiiresti.
Esimene küsimus: "Kas valitsus siiski plaanib, hoolimata pensionäridele jagatud lubadustest, pensione vähendada? Millisel moel seda kavandatakse teha? Milliseid pensionide vähendamise meetmeid on valitsus veel kavandanud peale tulumaksuvabastuse vähendamise?" Valitsusel ei ole päevakorras pensionide vähendamise plaani. Homme valitsuses kinnitatavas 2010. aasta riigieelarves pensioniväljamakseteks minev summa suureneb, seda eelkõige pensioni saavate inimeste arvu kasvu ja selle tõttu, et s.a 1. aprillist pensionid suurenesid.
Teine küsimus: "Kuidas plaanib valitsus ületada pensionikassa puudujäägid 2010. aastal?" Pensionikulusid arvestatakse eraldi ning kogu aastaeelarvet planeerides analüüsitakse, kui palju sotsiaalmaksu jääb pensioni maksmiseks puudu. Puudujääk on olnud juba 2004. aastast ning puudujääv osa on igal aastal kaetud teistest jooksvatest tuludest. Võimalik, et 2010. aastal tuleb kasutada ka erakorralist pensionireservi. Aga ma kinnitan teile, et pensionid välja maksmata ei jää ja pensione ei vähendata.
Kolmas küsimus: "Mis ajast ülaltoodud arvutused pärinevad?" Ma eeldan, et see on selle pressiteate info. Rahandusministeerium on toonud valitsuskabinetti mitmeid arvutusi. Selle punkti juures praktiliselt ei peatutud, sest lepiti kokku, et valitsus ei aruta pensionide vähendamist. Sellega arutelu piirdus.

Suur tänu, lugupeetud minister! On küsimusi. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Teie jutust võin ma järeldada, et pensionid ei vähene, aga järelikult ka ei suurene. Nende vastuste põhjal, kui ma õigesti aru sain, järgmise aasta 1. aprillist siis indeksit ei rakendata. Aga küsimus on selles – kui on mingi teine informatsioon, siis palun ka sellest rääkida –, et eelarves te pidite siiski kuidagi näitama, kui palju järgmise aasta pensionide väljamaksmisel kaetakse sotsiaalmaksust. Ja kuna sellest ei piisa, kui palju on siis prognoositavalt vaja kasutada teisi vahendeid, ka seda varasematel aastatel kogutud pensionikassa reservi, pensionireservi?

Aitäh! Kui võtta aluseks pensioniindeks ja selle arvutamise kord, siis järgmisel aastal oleks pidanud pension vähenema, sest pensioniindeks oleks tulnud 0,9 või natuke peale. Kuna riikliku pensionikindlustuse seaduses on kirjas, et pensioniindeks ei saa olla väiksem kui 1,0, siis sellest tulenevalt pensionid ei vähene, vaid jäävad selle aasta tasemele.
Mis puudutab pensionikassa laekumisi ehk sotsiaalmaksu laekumist tervikuna, siis selle summa jätaksin heameelega teile küsida ülehomme, kui valitsus eelarve üle annab. Mul lihtsalt ei ole seda arvu täpselt ees. Aga kui ma õigesti mäletan, siis sotsiaalmaksu laekumise kogusumma oli 27 miljardi krooni kandis. Sellest tulenevalt võib eeldada, et pärast sotsiaalmaksu laekumist jääb pensionikassas puudu umbes 3–3,5 miljardit krooni. Aga täpsed arvutused on rahandusministril, ma ei tahaks väga täpsetesse arvudesse laskuda. Eks see puudujääv osa kaetaksegi muudest jooksvatest tuludest. Seda me praegu ei tea, kas me peame erakorralise pensionireservi kasutusele võtma või mitte, see selgub aasta jooksul muude tulude laekumise järel. Pensionid makstakse välja nii, nagu arvestuslike kuludega ikka tehakse.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Te ütlesite juba tuntuks saanud lause, et pensionide vähendamine valitsusel päevakorral pole. Seda on öelnud mitmel korral ka peaminister. Samas on 30. juuli Õhtuleht kirjutanud, et Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioonis kerkis idee hakata pensionidelt ravikindlustusmaksu võtma. Sealsamas lehes on ka kirjas, et peaministrit asendav Tõnis Lukas on öelnud, et valitsus hakkab pensionide vähendamist kindlasti arutama. Kas ei juhtu nõnda, et kui mõni minister järjekordselt peaministrit või sotsiaalministrit asendab, siis tehakse see otsus ära ja keegi pole nagu sõna murdnud?

Aitäh! Kuna küsimuse lõpuosa oli väga selgelt formuleeritud sõnaga "kas", siis vastus on ei. Selliseid otsuseid ei langetata ilma sotsiaalministri või peaministrita ja valitsusel ei ole plaanis pensione vähendada.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! On väga kahetsusväärne, et aeg-ajalt võime lehtedest lugeda ning raadiost ja televiisorist kuulda kõikvõimalikest maksu- ja muudest seadusmuudatustest, mida eakad ehk peavad taluma. Näiteks et pensione vähendatakse jne. Kuidas saaks praeguses situatsioonis ikkagi nii käituda, et me väärteabe või enneaegse informatsiooniga väga laiadele inimhulkadele kannatusi ei põhjustaks? Minu poole pöördusid väga paljud pensionärid, kui nad kuulsid ühest pressiteatest, et pensione vähendatakse või võetakse ära soodustus tulumaksu osas. Mida oleks võimalik teha, et ei diskrimineeritaks meie eakaid?

Ma väga tänan teid selle küsimuse eest! Teha saaks seda, et ka opositsioon kinnitaks avalikkusele, sealhulgas oma valijatele, keda ei ole mitte vähe, vaid päris kenakene hulk, et valitsus ei plaani pensione vähendada. Ka teil ei maksaks inimesi hirmutada. Mis puutub valitsuse pressiteatesse, siis ka pressibüroo inimesed ise tunnistasid, et välja läks materjal, mis ei pidanud minema, kuna see sisaldas andmeid, mis ei olnud valitsuse otsus. Rahandusminister oli tõesti kevadel esitanud igasuguseid ulmelisi arvutusi, sealhulgas idee tõsta tulumaks 30%-ni. Valitsus ei ole selliseid asju isegi mitte arutanud. Jah, seina peal see võimalus oli, aga kustutati ära. Sellega ei tegeldud ja mingit otsust selle kohta ei tulnud. Väga lihtne!
Me oleme peaministriga korduvalt öelnud, et pensione ei vähendata. Kui opositsioon kogu aeg ei hirmutaks, et pensione hakatakse vähendama või midagi muud sellist, oleks kõik korras. Kui ka opositsioon kinnitaks, et valitsusel ei ole midagi niisugust plaanis, siis inimesed usuksid. Aga mis me näeme? Meil on meeleavaldus Toompeal, kus hoiatatakse, et Ansip võtab teie pensionid. Ei ole sellist asja! Kui kogu Riigikogu – 101 inimest – käituks vastutustundlikult Eesti pensionäride ees ega tekitaks neile stressi ja peavalu sellega, et hirmutaks kogu aeg sellega, et keegi ei kavatseb nende pensioni ära võtta, siis Eesti pensionärid oleksid rahulikud ja õnnelikud. Pensione ei vähendata! Palun seda sõnumit edasi kanda – nii saabki asi korda. Küllap kinnitab siis ka meedia nii nagu opositsioon, koalitsioon ja valitsus tervikuna, et pensione ei kärbita, ja nii see inimeste teadvuses juurdub. Hirmutamisega, et keegi võtab pensionid ära, ei jõua kuhugi. Ei ole ju sellist asja!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun kohapealt, kolleeg Mai Treial! Kaks minutit.

Lugupeetud minister! Kindlasti ei ole opositsioon see seltskond Riigikogust, kes oleks eakate hulgas paanikat või hirmu külvanud. Väga vastakat informatsiooni tuleb just valitsuse eri ministritelt. Kuna meil ei ole võimalik osaleda valitsuskabineti nõupidamistel, siis ei ole meil ka kogu tõest infot selle kohta, mis toimuma hakkab. Peab ütlema, et ka paljud riigieelarve artiklid on pimedad mis pimedad ega anna võimalust väga paljut informatsiooni või kogu teavet välja lugeda. Sellepärast ettepanek: meie oleme nõus koostööks, aga me ootame, et valitsuskabinet pühendaks meid väga tõsiste otsustuste langetamisel arvude sisusse. Aga ma veel kord toonitan, et kui pressiteadetes puistatakse üle riigi väärat ja vastakat informatsiooni, siis opositsiooni see ei puuduta.

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Sellega oleme tänase päevakorra ammendanud.

Nüüd, head kolleegid, kui keegi soovib registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis, siis palun, pärast minu haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.34.