Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt on eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsus täna eelnõusid üle ei anna. Head kolleegid! Kas teil on soovi anda üle arupärimisi või eelnõusid? Palun, kolleeg Aadu Must!

Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda Keskerakonna nimel üle seaduseelnõu, mis muudab õppetoetuste ja õppelaenu seadust. Asi on selles, nagu te kõik hästi teate, et meil on lausa tavatõeks saanud see, et me räägime elukestvast õppest, me räägime teadmistepõhisest Eestist, kuid kõik inimesed, kes sellel teel käivad, kohtavad üht, teist, kolmandat või neljandat bürokraatlikku takistust. Üks probleem, mis takistab paljudel haridusteed jätkata, on näiteks majanduslikud põhjused ja ka see, et üks kord samal haridusastmel juba õppinud ja õppelaenu saanud inimene, vaatamata sellele, et ta on oma võlad kõik kenasti ära maksnud, uuesti enam õppelaenu ei saa. Sellest tõkkest ülesaamiseks, eriti mõeldes praegusele raskele ajale, kui kõik teised riigid, kus on mõistust ja tarkust, võitlevad selle eest, et nende kriisijärgne konkurentsivõime oleks tugevam, anname üle selle eelnõu, sest see peaks teenima sama eesmärki. Aitäh teile!

Palun, kolleeg Mart Jüssi!

Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjoni nimel annan ma Riigikogu menetlusse Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmeskonda. Nimelt, meie hea ametikaaslane Tiina Oraste on peagi Riigikogust lahkumas. Metsaseaduse § 49 lõike 5 alusel määrab Riigimetsa Majandamise Keskuse nõukogu liikmed Riigikogu. Selle otsuse eelnõu annan ma täna keskkonnakomisjoni nimel üle. Aitäh!

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse nõukogu liikmete nimetamine" muutmine" eelnõu. Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 1 nimetatakse keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamiseks asutatud sihtasutuse, s.o Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus, nõukogu liikmetest neli Riigikogu otsusega keskkonnakomisjoni ettepanekul. Oma 2007. aasta 5. juuni otsusega määras Riigikogu nõukogu liikmeteks Kalvi Kõva, Erki Noole, Rain Rosimannuse ja Margus Tsahkna ning vahetas 11. märtsi 2009. aasta otsusega Rain Rosimannuse Tõnis Kõivu vastu. Praegu on sihtasutuse nõukogu koosseisus nelja Riigikogu liikme kõrval veel keskkonnaminister, keskkonnaministri nõunik, Keskkonnaministeeriumi nõunik, Rahandusministeeriumi osakonnajuhataja ja üks ehitusettevõtte juht, kokku viis poliitikut, kolm ametnikku ja üks ettevõtja. Sihtasutuse juhtimisse pole kaasatud kolmanda sektori esindajat, kuigi üks olulisi KIK‑i eesmärke on: "Avaliku, era‑ ja kolmanda sektori sünergia, et soodustada keskkonnateadlikku käitumist ning tagada keskkonna investeeringute eesmärgipärasus." Vähendamaks KIK‑i juhtimise liigset ametkondlikkust, panemegi ette asendada üks praegu nõukogusse kuuluv Riigikogu liige kolmanda sektori kompetentsi omava Riigikogu liikmega ja paneme ette Kalvi Kõva asemele sinna nimetada Toomas Trapido. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kolm eelnõu. Kui need vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduses esitatud nõuetele, siis otsustab Riigikogu juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Austatud Riigikogu! Kohaloleku kontroll.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreeris ennast 90 Riigikogu liiget, puudub 11.

Me võime asuda tänase päevakorra punktide käsitlemise juurde. Algab Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelyn Sepa!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu ettekandjana on mul kõigepealt väga hea meel tänada rahanduskomisjoni, kes on tõenäoliselt üle pikkade aastate teinud ühe otsuse, mis tõepoolest aitab probleeme ära hoida, mitte ei keskendu nende tagajärgede likvideerimisele. See on kindlasti väga perspektiivikas sissejuhatus tegevusele Eesti terviseedenduse vallas. Olgem ausad, tulevik ei alga mitte homme, vaid tulevik algab juba täna.
Nüüd eelnõu enda juurde. Selle väljatöötamise põhjustasid peamiselt kaks vaidluse alla mittekuuluvat asjaolu. Esiteks, üldiselt teada olev fakt, et Eesti rahva tervis on üks halvemaid Euroopas. Teiseks see, milline on tervisenäitajate tegelik mõju makromajandusele. Mis saaks olla parem kui eri institutsioonide koostöö ja selge riigipoolne motivatsioon selleks, et eri osalised tervist edendavates tegevustes kokku saaksid?
Ligi kaks kolmandikku Eesti elanikkonnast ehk üle 600 000 inimese veedab suure osa oma päevast töökeskkonnas, puutudes seal kokku erinevate füüsiliste ja psühhosotsiaalsete ohuteguritega, mis suuremal või vähemal määral mõjutavad nende tervist. Pidev arvutiekraani taga samas asendis istumine mõjub töötajatele kahjulikult ka siis, kui tööandja on ohutusnõuded täitnud ning töötingimused on head. Lisaks on täiskasvanutel viimaste aastate jooksul mitmes tervisekäitumise valdkonnas toimunud ka muutused. Suureneb suitsetavate, alkoholi liigtarvitavate ning ülekaaluliste isikute hulk rahvastikus. Kehv tervis vähendab aga tööturul osalemise tõenäosust meestel 40%, naistel 30%, vähendades seega Eesti SKT‑d hinnanguliselt 6–15%.
Olgu siinkohal toodud ka terviseedenduse määratlus, et vältida hilisemaid diskussioone selle üle, kas tervisenaps on terviseedendus või mitte. Rahvatervise seaduse kohaselt on terviseedendus inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Seega võtab terviseedendus arvesse nii indiviidi kui ka keskkonna tegurid, mis kujundavad inimese ettevõtmisi eesmärgiga haigusi ära hoida, nende esinemissagedust vähendada ja üldist heaolu parandada. Selles kontekstis mõistetakse tervist mitte vaid kui haiguse puudumist, vaid holistlikus tõlgenduses, kus füüsilisele tervisele on lisatud vaimne ja sotsiaalne heaolu. Terviseedendus on enam kui haiguste ärahoidmine, kuna rõhutab indiviidide tervisepotentsiaali arengut ja analüüsi.
Terviseedenduse eesmärk on töötajate tervise ja töövõime kaitsmine, säilitamine, toetamine, parandamine, taastamine, haiguste, sealhulgas kutsehaiguste ennetamine, enneaegse pensioneerumise edasilükkamine.
Olgu siinkohal toodud veel üks aspekt, mida selle valdkonna erinevad rahvusvahelised dokumendid juba ca 25 aastat on rõhutanud. See on see, et terviseedendus on muu hulgas sotsiaalse kapitali tootmise vahend. Sotsiaalne kapital teatavasti aga on see, mis hoiab ühiskonda tervikuna toimimas, tema kvaliteeti ja kestvust parandades.
Terviseedenduse erisoodustusmaksu alt vabastamine on seega investeering elukvaliteeti ja sotsiaalse kapitali tootmisesse. Just rasketel aegadel peab Eesti hakkama mõtlema uut moodi. Tuleb rohkem panustada sotsiaalsetesse väärtustesse. See ei ole riigile kulu, vaid tulu parema tervise ja paremate inimsuhete näol. Vaadates Eesti inimarengu viimase aasta analüüsi, on näha, et meil on viimane aeg nendesse panustada ja kaasata sel viisil kõiki ühiskonna osalisi, eriti ettevõtjaid.
Eelnevale tuginedes näib töötaja terviseedenduse kuludelt erisoodustusmaksu laekumine riigikassasse tuluna, mis teenitakse elanikkonna tervise ja majanduse arengu arvel. Seega on see suhteliselt perspektiivitu. Elanikkonna tervise parandamisele kaasaaitamine aga eelkirjeldatud maksu kaotamise näol on õigustatud peamiselt avalike huvidega, tervema ja tootlikuma inimtööjõu tagamisega. Spetsialistide hinnangul on tervislike eluviiside edendamise abil võimalik Eesti rahvastiku terviseseisundit oluliselt parandada.
Nii näeb eelnõu ette erisoodustusmaksu kaotamise töötajatele tehtavate terviseedenduse kuludelt. Eelnõu algatajad leiavad, et tervisele tehtud kulutused ei peaks olema kulutused, mida tehakse täiendavalt töötajate motivatsiooni tõstmiseks ja mida peaks loetama töötajate lisahüveks ja erisoodustuseks. Terviseedendus peaks olema iga oma töötajat väärtustava ettevõtte prioriteet ja loomulik toimimise osa. Siinkohal on riigi käes need hoovad, mille abil ta võib erinevaid toimivaid ettevõtjaid selles suhtes tõsisesse partnerlusse kaasata. Maksu kaotamisega luuakse ka hea eeldus, et väheneb töötajate risk haigestuda kutsehaigustesse, suureneb nende motivatsioon ning paraneb tervis. On tõenäoline, et inimene, kes on saanud innustust näiteks tervisespordiga tegelema hakata, korrigeerib selle harjumuse regulaarseks muutumisel kiiresti ka oma toitumist, vähendab vägijookide tarvitamist ja muid ebatervislikke harjumusi. Eelnõuga laieneb inimestering, kellele ujulad, korvpallisaalid jm seesugused teenused muutuvad kättesaadavamaks ning rohkem ettevõtjaid hakkab muretsema oma töötajate tervise pärast.
Leiame, et erisoodustusmaksu kaotamine sellelt kulult muudab ettevõtluskeskkonna läbipaistvaks, sest pole maksu, millest kõrvale hoida.
Kuid arvestades seda, et Eesti ei ole praegu kindlasti majanduslikult või sissetulekute mõttes oma tipp-perioodis, soovitame sätestada ettevõtja kulutustele esialgu piiri, näiteks nii, nagu eelnõu ette näeb, et järgmised paar aastat oleks 300 krooni kuus inimese pealt erisoodustusmaksu alt vabastatud ja järgnevatel aastatel 500 krooni. Selle arvutuse aluseks on suures plaanis spordiklubide n‑ö kuukaarditasu, mis jääb umbes samadesse piiridesse. Kindlasti on hea, kui inimestel on siin ka mingi omaosalus. Aga suurim väärtus, mis sellest tekib, on ühelt poolt ettevõtte motivatsioon panustada inimeste paremasse tervisesse, tugevdada sotsiaalset võrgustikku ja luua sellega tegelikult seda sotsiaalset kapitali, millest Eesti väga puudust tunneb.
Kui nüüd keegi üritab tuua näite, et see justkui oleks ebaterve konkurents näiteks eri spordiklubide toetamise osas, siis, olgem ausad, erinevad omavalitsused on viimastel aastatel tohutult panustanud suurte spordibaaside rajamisse ja renoveerimisse, aga väga suures osas on need alakasutatud. Siin on kindlasti kaks põhjust. Ühelt poolt inimeste rahalised põhjused, neil kas ei ole raha või on nende kulutamisprioriteedid ühel või teisel ajahetkel teistsugused, ja teiseks ei ole tegemist võib-olla kõige populaarsema vaba aja veetmise võimalusega. Seda saaks kindlasti ka selliste meetmetega ergutada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on teile küsimusi. Palun, Taavi Rõivas!

Aitäh! Seaduse mõjude hulgas, mis on seletuskirjas välja toodud, te eeldate, et seda soodustust hakkaks kasutama vaid iga neljas ettevõte. Oletame, et see vastab tõele. Sel juhul on teie enda rehkendatud mõju 2010. aasta eelarvele –318 miljonit krooni. Kas teil on ka välja pakkuda katteallikas või tähendab see tegelikult seda, et me loobume igasugustest tasakaalueesmärkidest järgmiste aastate eelarvetes?

Austatud ettekandja! Ma palun hetkeks vabandust! Head kolleegid! Riigikogu saalis on võimalik eelnõu üldpõhimõtete arutelu läbi viia ainult juhul, kui siin ei valitse nii suur sumin ja ettekandjat on võimalik ka kuulata. Ma palun Riigikogu saalis ettekandjat austada ja omavahel eelnõu üldpõhimõtteid pisut vaiksemalt arutada! Vabandust, ettekandja! Palun!

Aitäh! See sumin on lausa kompliment. Ma saan aru, et see teema on eri osalistele siin saalis väga erutav. Aga mis puudutab seda arvutust ja konkreetset küsimust, siis, olgem ausad, praegu suures osas neid kulutusi ei tehta. Seetõttu on meil tegelikult ka võimatu rääkida n‑ö miinusest. Me ei saa ära võtta midagi, mida pole tehtud. See investeering on n‑ö tulevikuinvesteering selles mõttes, et me ei saa seda arvestada, kuna seda nagunii ei ole tehtud. Kui Eestis on erineva statistika kohaselt registris umbes 20 000 ettevõtet, enamik nendest on n‑ö ühemeheettevõtted, siis, olgem ausad, neid firmasid, kes on sellise kapitaliseeritusega ja käibega, et suudaksid investeerida sellesse meetmesse, ei ole palju. Nii et suure tõenäosusega hakkaks see esimestel aastatel puudutama võib-olla mõnda tuhandet inimest, aga ma usun, et selle mõju ajapikku kahtlemata suureneb, küll aga kindlasti ei lõika see ära riigile olulisi rahavoogusid sealt, kus neid rahaeraldisi enne tehtud ei ole.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Järgmise päevakorrapunkti all tuleb samuti arutlusele tulumaksuseaduse muutmine. Kas teile ei tundu, et need kaks eelnõu vähemalt osaliselt konkureerivad?

Aitäh! Ei, mulle ei tundu, et nad konkureerivad.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Pole päris õige öelda, et praegu neid kulutusi ei tehta või praegu seda raha ei kulutata. Praegu ilmselt makstakse seesama raha välja palgana, millelt tasutakse riigile nii sotsiaalmaksu kui ka tulumaksu. Need tulud jääksid mingis osas riigil sel juhul kindlasti saamata. Aga minu küsimus on hoopis selline: kas teie hinnangul on riigi poolt õiglane ja ka efektiivne käitumine see, et seatakse inimeste terviseedendus sõltuvusse sellest, kas tööandjatel on selleks rahalisi võimalusi või mitte?

Aitäh! Erinevad terviseedendusstrateegiad, mida on juba paarkümmend aastat ja pisut kauem Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikides välja töötatud, vastu võetud ja osaliselt ka rakendatud, näevad ette kahte asja. Nad näevad ette ja soovitavad tungivalt riikidel motiveerida erinevaid partnereid kogu selles protsessis osalema. Terviseedendust ei taandata kindlasti mitte ainult indiviidi isiklikele valikutele ja otsustele. See on kogu selle ideoloogia põhialus. Teiseks peetakse terviseedenduse puhul väga oluliseks võrdseid võimalusi. Täna me räägime 300 kroonist kuus inimese peale. Viimastel aastatel, kui me oleme langetanud tulumaksumäära, ei ole tulnud juurde õnnelikke inimesi selles mõttes, et nad saavad 100 krooni rohkem palka kuus kätte. Suure tõenäosusega suur osa nendest ei ole olnud motiveeritud viima seda raha terviseklubisse või spordiklubisse. Suhteliselt vaestel elanikel on olnud selle 100 krooni kulutamiseks muid hädavajalikke kohti. Kuhu me lõpuks jõuame? Me jõuame olukorda, et ei ole piisavalt raha, mida terviseedendusse riiklike programmide kaudu panustada, samas oleme me raviraha haigekassa eelarves sisuliselt miljardite võrra vähendanud. Tasubki küsida: mis on alternatiivid? Tegelikult on iga tervelt elatud eluaasta igal juhul ka majandusele ja tootlikkusele hindamatu väärtusega. Selles mõttes ei jaga ma su hirmu ja kahtlust. Ma veel kord rõhutan seda, miks see toimub ettevõtete kaudu. Sellepärast, et esialgu võimaldaks see hoida võimalikku tekkivat kulu kuidagi kontrolli all, et see oleks hinnatav, seda ühelt poolt, ja teiselt poolt on see ainukene võimalus, mis tõesti soodustab ka terviseedendust, selle teenuse võrdset kättesaadavust. Paraku indiviidide puhul üksikult võttes ei ole seda väärtust lihtsalt võimalik kindlustada.

Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelmise küsimuse vastuses läksid asjad küll omavahel täiesti sassi nagu Kört-Pärtli särk. Inimesed on tänu tulumaksu langetamisele saanud mitte sada, vaid sadu kroone rohkem kätte ja inimestel on seetõttu tekkinud ka rohkem otsustamise võimalusi, mida nad selle rahaga täpselt teevad. Nad ei ole sunnitud minema selle teenuseosutaja juurde, kelle tööandja on välja valinud, rääkimata sellest, et me peame silmas pidama ikkagi kogu Eestit, mitte ainult Tallinna. Tervisesporti ja kõike muud tervistavat ei pea mitte tegema kuskil kallis spordiklubis. On ka palju lihtsamaid vahendeid, mida inimene saab ise valida. Ta võib minna rattaga sõitma, metsarajale jooksma, mida iganes. Aga küsimus on see: miks te ikkagi olete seda meelt, et inimene ei tohiks ise otsustada, vaid ta peab tegema seda, mida ettevõtja-tööandja käsib, ja miks ta oma tulevase palgatõusu peab saama kätte terviseklubipääsmena?

Aitäh! Mina ei tea, millises kosmoses hea küsija elab! Kui palju on praegu Eestis neid inimesi, kes rõõmustavad sadades kroonides suurema sissetuleku üle? Mina küll tean vähemalt 100 000 inimest, kes on igasuguse sissetuleku kaotanud, ja tõenäoliselt ka ülejäänutest on enamikul sissetulek 20–30% vähenenud. See on tegelikkus. Küsimus indiviidi vabast valikust. Jah, inimene võib oma palga eest teha, mida ta tahab. Aga selle küsimuse teistpidi konstrueerimise puhul, n‑ö riiklikult mõeldes, tekib minul küsimus, miks me peaksime motiveerima inimesi, et nad viiksid oma lisatulu viinapoodi, suitsupoodi, sööksid rasvast ja ebatervislikku toitu või sööksid liiga palju. Kui meil on mingisugused riiklikud prioriteedid, siis see ongi üks võimalus, et riik tõepoolest motiveeriks ettevõtjat looma paremat töökeskkonda, paremat suhtluskeskkonda, motiveeriks tööandjat looma n‑ö sotsiaalse kapitali tekkimise võimalusi, mis lõpptulemusena aitaks kaasa nii selle ettevõtte tootlikkusele kui ka nende inimeste enda elukvaliteedi paranemisele ja seda elukvaliteedi paranemist ei kompenseeri kindlasti potentsiaalne 200 või 300 lisakrooni kuus. Need on pikad ja filosoofilised arutelud, mida selle valdkonna spetsialistid on aastakümnete jooksul pidanud. Olles lugenud üht, teist ja kolmandat teoreetilist käsitlust, ei ole mul põhjust nendes kahelda. Isegi, kui te vaatate Eesti inimarengu aruande järeldusi, kriitikat, analüüsi, siis näete, et ei ole võimalik jõuda sellest oluliselt erinevatele järeldustele.

Kolleeg Ülle Rajasalu, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud esineja! Oma eelnõuga proovite te parandada rahva tervist ja nimetate seda tulevikuinvesteeringuks. Mina arvan, et tulevikuinvesteering on meie lapsed, sest harjumus sporti teha, tervist hoida peaks tekkima lapsest peale. Ma toon teile ühe näite. Te räägite siin, et kohalikud omavalitsused on palju investeerinud spordiobjektidesse. Tõepoolest, Kadrioru staadion on valmis ehitatud miljonite eest, kuid paraku teevad meie spordiklubis käivad lapsed metsajooksu, sest spordiklubidele läheb väga kalliks minna seda staadioni rentima. Kas ei peaks see eelnõu olema suunatud hoopis teistpidi, et kohalikud omavalitsused annaksid soodustusi, et lapsed saaksid oma harjumusi kinnistada ja sporti teha just nimelt nendele loodud baasides?

Ma tänan väga küsimuse eest! Kohalike omavalitsuste panus sporditegevusse ei ole mõõdetav isegi mitte kümnetes miljonites, vaid sadades miljonites, viimastel aastatel on seda raha olnud 800–900 miljonit krooni aastas. See on tõsi. Teiselt poolt see, et spordirajatiste kasutamise hinnad võrreldes Euroopaga on Eestis pretsedenditult kõrged. Ma toon näite endale südamelähedaselt alalt, milleks on ujumine. Ma arvan, et suure osa ujulate piletid algavad umbes kümnest eurost, mis on täiesti pretsedenditult kallis ja mille kohta võiks öelda, et need ei ole inimestele sisuliselt kättesaadavad. Siis ei ole ka ime, et ujulad on enamikus alakasutuses. Põhjamaades, Kesk-Euroopas saad sa ujulapileti kätte mõne euro eest. Me ei hakka isegi võrdlema nende riikide elatustasemete erinevust meie omast. On väga tõsine probleem, kuidas selles mõttes muuta spordiklubide kasutamine kättesaadavamaks ja atraktiivsemaks. Veel üks aspekt, mida see küsimus ka puudutas, oli see, et omavalitsused erinevas ulatuses, aga siiski üsna kavakindlalt toetavad lastesporti, kus rohkem, kus vähem, aga sellesse panustatakse ja see on igati positiivne. Aga mida tõesti ei tehta, on just nimelt see, mida sa ka puudutasid, et spordibaaside kasutamine on liiga kallis. Kuna seal on liiga vähe kasutajaid, aga püsikulud on ikka, nagu nad on, siis on võimalus suurendada mingite meetmetega nende isikute ringi, kes seda kasutavad, mis muudavad omakulu inimese kohta ju väiksemaks. Indiviide me niikuinii motiveerime eri programmidega, avaliku reklaamiga, selliste väärtuste propageerimisega, aga reaalselt on see pikk ja inertne protsess. Kui me leiame, et Eestis on ettevõtteid, kellel on olemas see raha, kes seda nii ehk teisiti ei maksaks mitte palgaks, vaid oleksid valmis investeerima seda inimeste tervisesse, ettevõtte sisekliimasse, keskkonda, mis muu hulgas toob meile kaasa terviseedenduse kasu või lisaväärtuse, siis, teate, see ei ole mingi siin Eestis väljamõeldud võte, vaid sarnaseid meetmeid kasutatakse tõenäoliselt kõikjal maailmas. Selles mõttes tuleb lapsi spordi tegemisel toetada. Kui lastel ei teki harjumusi, siis ei teki hiljem nendelsamadel spordiklubidel püsikasutajaskonda, see on mõnes mõttes nagu kliendikoolitus. Nende puhul on omavalitsusel väga lihtne motiveerida, miks ta selle kulu teeb, aga suunata omavalitsusi täiskasvanud inimeste sporditegevust veel mingil muul viisil toetama on keeruline, peale selle ei ole väga paljud spordibaasid kohaliku omavalitsuse või riigi omandis. Ma arvan, et pakutud skeem on lihtsam ja ka kulude kontroll on tõenäoliselt optimaalne.

Kolleeg Jüri Tamm, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Evelyn! Ma arvan, et see eelnõu ja see teema on väga oluline. Aitäh, et te selle Riigikogu ette tõite! Samas arvan, et sotsiaaldemokraatide pakutud variant on mitu korda täiuslikum. Aga see selleks. Tahan küsida nende arutelude kohta, mis rahanduskomisjonis toimusid. Seda teemat on mitu koosseisu järjest arutanud, aga me räägime tegelikult tänaseni ainult filosoofiast, konkreetsetest arvudest vist mitte. Kas Reformierakond, kes ettevõtjate huve esindab ja nende probleemistikku teab, on välja toonud reaalsed arvud olemasoleva olukorra kohta, missugused on näiteks need võimalused, mida praegu ettevõtjad kasutavad, et erisoodustusmaksust mööda hiilida, missugused on need tulud, mis eelarvesse erisoodustusmaksust laekuvad? Me räägime rahanduskomisjoni kontekstis ikkagi konkreetsetest arvudest.

Sa ütlesid, et Reformierakond, kes esindab ettevõtjaid, on kindlasti üksikasjaliku kahjumi suuruse esitanud. Siit saab teha ühe järelduse: kuna nad seda ei esitanud, siis nad ilmselt ei esinda ka ettevõtjaid ja tõenäoliselt ei tunne nad juba ammu Eesti ettevõtjate hingeelu. Mina ise ei olnud rahanduskomisjoni koosolekul kohal, kuid minu teada ei olnud seal kõneks konkreetsed arvud. Olgem ausad, tegelikult on seda tõepoolest üsna raske prognoosida, sest erisoodustusmaksu terviseedenduse pealt statistikas vist eraldi välja ei tooda. Puhtalt n‑ö tunnetuslikult võib eeldada, et selliseid ettevõtjaid on väga vähe ja see osa erisoodustusmaksust ei saa olla väga suur. Sisuliselt räägime me ju tulevikutehingust, mille mahtu on täna raske hinnata. Küll me loodame ja eeldame seda, millele ka erinevad teoreetilised käsitlused kinnitust pakuvad, et iga tervisesse investeeritud kroon annab meile tagasi palju rohkem elukvaliteedi, tööpanuse, eluaastate, tervelt elatud eluaastate näol, mida omakorda saab selgelt üle kanda ka majandusse. Aga ma jään konkreetsed arvud sulle võlgu, sest neid ei ole esitatud.

Kolleeg Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud eestkõneleja! Loomulikult on ennetus õige, aga mul on üks selline küsimus. Selles eelnõus on hinnanguliselt toodud välja 300 miljonit krooni, mida see maksma läheks. Preventsioon on hea asi. Kas te olete mõelnud, et seda raha võiks osaliselt võtta südame-veresoonkonna haiguste kallite ravimite kompensatsioonist, seda kompensatsiooni natuke vähendada?

Aitäh! Ma ei ole pädev hindama, kas kroonilisi haigusi põdevad inimesed tuleks jätta arstiabita, selleks et panustada veel omal jõul kõndivate inimeste tervemasse ja pikemasse ellu. Ma arvan, et need ei ole valikukohad, et võttes ühest kohast, panustada teise kohta. Lõppude lõpuks me räägime ju ikkagi ainult reaalselt tehtud kuludest ehk reaalsetest inimestest, kes n‑ö panustavad spordiklubi abil oma ettevõtte sisekliimasse, sotsiaalsesse kapitali, kogu sellesse pehmete väärtuste sfääri. See ei ole selles mõttes hüpoteetiline, et potentsiaalselt on inimesi, kellel see mööda külge maha jookseb. Erisoodustusmaksu alt vabastatakse reaalsed kulud, kui need tehakse. Kui neid ei tehta, siis seda teemat ei eksisteeri.

Kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus, palun!

Aitäh! Tahan täpsustada arvu. Praeguses Eestis on võimalik erisoodustusmaksust mööda hiilida, heas mõttes, makstes klubidele liikmetasu ettevõtjana ja saada vastu teenust. See eesmärk, mida teie püüate saavutada ja sotsiaaldemokraadid püüavad saavutada, on põhimõtteliselt legaliseerida olemasolev olukord ja kutsuda kõiki ettevõtjaid avalikult toetama terviseedendust. Aga minu küsimus puudutab meie partnereid. Kas te olete saanud näiteks tööandjate keskliidu arvamuse, väikeettevõtete liidu arvamuse, kaubandus-tööstuskoja arvamuse? Mida arvavad ettevõtjad, kas nemad on selle printsiibi rakendamise vastu?

Minuni ei ole jõudnud nende kui organisatsioonide arvamused. Ma loodan, et komisjon võimaldab seda (kindlasti me algatajana aitame sellele kaasa), et menetluse edasises käigus saaksid needsamad ettevõtlusorganisatsioonid oma seisukoha ametlikult avaldada. Küll aga, olles väga palju suhelnud väga erinevate inimestega ja väga erineva suurusega ettevõtete juhtidega, tean ma, et nad väga ühemõtteliselt tervitavad sellist mentaliteedimuutust. Nad mõistavad, et töökeskkond, töötingimused ei tähenda mitte ainult palka, vaid tähendavad palju rohkem, kogu ettevõtte atmosfääri, inimestevahelisi suhteid. Ma usun, et keegi meist ei ole sedavõrd naiivne, et arvata, et Eesti inimesed suhtlevad liiga palju või et inimeste suhtlusvõrgustik on liiga hea, et nende vaimne tervis on selles mõttes liiga hea. Kindlasti ei ole, on liiga palju stressi, on liiga palju halbu inimsuhteid, on liiga palju stressi tekitavat töökeskkonda. See meede kindlasti motiveeriks ettevõtteid vaatama pisut kaugema perspektiiviga oma töökollektiivi. See on see sotsiaalne kapital, mille vajalikkust ja perspektiivikust, ma loodan, mitte keegi ei sea kahtluse alla.

Kolleeg Erki Nool, palun!

Aitäh! Märgusõnaks ütleksin, et kaks kolmandikku südame-veresoonkonna haigustest tulenevad inimese oma mugavusest ja elustiilist, need pole pärilikud. Siin oli hästi palju juttu spordibaasidest ja kallitest spordiklubidest, jutuks olid ka ujulad. Paljud omavalitsused kompenseerivad päris hästi ja ujulapileti võib saada ka alla kümne krooni. Aga kas teil on infot selle kohta, kui lihtne oleks näiteks Tallinnas, mis on kõige suurem omavalitsus, isegi kui saaks erisoodustusmaksust vabaks, pääseda linna omanduses olevatesse spordibaasidesse trenni tegema?

Tallinna omanduses ei ole minu teada mitte just palju spordibaase. Ma arvan, et neid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. On paar ujulat, kergejõustikumaneež ja veel midagi sinna kanti. Ujulad näiteks on tohutult ülerahvastatud, selles ei ole mingit kahtlust. See on seda laadi spordibaas, mis sobib kasutamiseks ka eakale inimesele, mitte kõige paremas füüsilises konditsioonis olevale inimesele, ei lõhu liigeseid, koormab parasjagu nii südant kui ka muid siseorganeid. Seda laadi spordibaase peaks kindlasti olema palju rohkem. Samas on kohalikes omavalitsustes viimasel ajal väga palju rajatud suuri, pompoosseid spordikomplekse, mis on selgelt alakasutuses. Ei ole küll viisakas vastata küsimusele küsimusega, aga sa võiksid mulle pärast kas või eraviisiliselt öelda, kus on need ujulad, mille pilet on alla kümne krooni. Ma tean umbes 10 000 inimest, kes oleksid selle teadmise üle väga õnnelikud, mina nende hulgas.

Kolleeg Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tunnetades saali õhkkonda, mis on su arvamus, kas koalitsioonis ollakse selle põhimõtte vastu või ollakse vastu pigem seetõttu, et see eelnõu on opositsiooni esitatud?

Vaat ma ei oskagi öelda. Mina ei ole veel päriselt tuvastanud, mis laadi armukadedusega siin tegemist on. Ühelt poolt on vaidlusküsimus selles, mis hetkest algab tulevik, kas see algab täna või algab homsest. See homme võib olla ka viie aasta pärast homme, nagu me oleme paljude vajalike investeeringute algatamise puhul Eestis näinud või kogenud. Iga raisatud kuu, aasta jne on tegelikult progresseeruvalt ühiskonnale kahju tootev samm. Nii et, head kolleegid, ma väga loodan, et rahanduskomisjoni otsus selle eelnõu esimene lugemine lõpetada oli väga selge märguanne, et see on teema, millega Riigikogu peab edasi tegelema. Loomulikult on see eelnõu, nagu kodukord ikka ja alati ette näeb, avatud ettepanekute tegemiseks. Nii et raske on öelda. Ma loodan, et ka Reformierakonnal on sisukaid ettepanekuid, et nad ei kahtle oma rahandusministris, kes suudab selle korra detailselt ja efektiivselt välja töötada, ei kahtle maksuametis, kes suudab arvepidamisega tegelda, nii et lambad terved ja hundid söönud, ei kahtle ka Eesti riigis ega Eesti rahva püsimajäämises ja igal juhul toetab seda algatust.

Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui me kehtestame tulumaksusoodustuse või üldse maksusoodustuse, siis on ilmne ja loogiline, et see toob kaasa muudatusi maksulaekumistes. Nagu ma oma eelmises küsimuses viitasin, kui praegu on palga sees see võimalus, et töötaja saab ise valida, milliseid terviseedendamise või oma toonuse tõstmise viise ta valib, siis tulevikus saab ettevõtja võimaluse maksta osa palka mingisuguse pileti näol kuskile klubisse või midagi sellist, mis ilmselt ju vähendab ka palka ennast või vähemalt palgakasvu ja sellega seoses toob kaasa nii tulumaksu väiksema laekumise kui ka selle pealt arvestatava ja makstava sotsiaalmaksu väiksema laekumise. Olete te arvestanud ja välja toonud ka kaugema perspektiivi, kui palju väheneb sotsiaalmaksu laekumine teie ettepaneku tõttu ja kuidas see mõjub pensionidele?

Aitäh! Sotsiaalmaksu vähenemist mõjutavad praegu kõige enam vähenevad palgad ja kadunud töökohad. Miks see nii on? Ma arvan, et teil on sellele kindlasti palju parem vastus varuks kui minul. Mis puudutab hirme, et ettevõtja hakkaks siis maksma inimesele 300 krooni väiksemat palka, siis mina seda ei usu. Niisuguse tohutu individualistlike väärtuste rõhutamise asemel, mida Eesti on viljelenud vähemalt viimased 15 aastat, on meil aeg keskenduda sellele, mida me kõik koos teeme, mida teeb töökollektiiv koos, kui  palju see parandab inimeste sotsiaalseid suhteid, kui palju see muudab paremaks töökeskkonda tervikuna, kui palju viljakamalt inimesed siis töötavad, kui palju on nad siis vähem haiged ja kui palju see tegelikult riigile kokkuhoidu toob. Neid metoodikaid on erinevaid. Eestis on olemas piisavalt palju arvestatavaid eksperte, kes on valmis üksikasjalikult modelleerima tegelikult selle kokkuhoiu suuruse konkreetses arvus. Andkem neile siis see võimalus.

Kolleeg Robert Antropov, palun!

Kõigepealt basseinidest. Loo alevikus saab 15 krooniga ujutud, see asub Jõelähtme vallas. Ise, olles töötanud nii avalikus sektoris kui ka erasektoris, olles olnud nii töövõtja kui ka tööandja, ütlen küll, et ei ole vaja inimesi sundida sportima. Tööandjana ma lausa nõudsin, et inimesed oleksid füüsiliselt terved, loomulikult tegelevad nad spordiga ja neil on terved eluviisid. Töövõtjana hoolitsesin ma ise selle eest, et vastata tööandja nõuetele. Ei ole vaja kellelegi jagada ujulapileteid ega staadionikülastuskaarte, kõik saavad aru, mida neilt oodatakse, ja nad ise hoolitsevad selle eest. Andke parem mõnisada krooni palka juurde. Öelge, palun, kes on see sihtrühm, kelle heaks te seda seaduseelnõu promote. Kui need on lapsed või pensionärid, siis ma juba ütlesin, et saab ujutud kümne või viieteistkümne krooniga, kohalikud omavalitsused saavad seda küsimust lahendada. Kui need on töövõtjad, siis ma usun, et see ei ole nende jaoks kõige olulisem.

Aitäh! Mul on raske öelda, mis on töövõtja jaoks kõige olulisem. Tõenäoliselt, kui hästi järele mõelda, siis tööandja jaoks on kõige olulisem võimalikult viljakalt töötav, terve ja rõõmsameelne töövõtja. Kui jagada lihtsalt kommi, maksta 100 krooni rohkem palka, siis ma ei ole päris kindel, et me saavutame suures plaanis selle tulemuse, mida me ootame. Pealegi, ei töövõtja üksikisikuna ega tööandja üksikisikuna ei saa mitte kunagi tagada seda üldist väärtust ja tulemust suures pildis, mida riik peab tegema. See ei ole töövõtjale karistus, kui tööandja on valmis n‑ö haarama ta oma sportlikku töökollektiivi ja kompenseerima talle spordiklubipileti. See on tema motivatsioon. Mis on riigi seisukohalt parem, kas see, et tal on vähe partnereid riiklikult oluliste eesmärkide saavutamiseks, või see, et neid partnereid on palju? Ma usun, et sa oled minuga nõus, et olgu sul parem palju kui vähe sõpru. Selleks motivatsiooniks on kahtlemata ka maksunduslikud meetmed, mis ei ole mingi uus, täna väljamõeldud asi, vaid see eksisteerib efektiivselt tõenäoliselt kõikjal maailmas.

Kolleeg Toomas Tõniste, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! See idee on iseenesest väga sümpaatne ja põhimõtteliselt ma toetan seda, olen seda mõtet ka varem toetanud. Kuid kas ei ole imelik, et selle ideega tullakse välja just nüüd, olukorras, kus tuleb pigem vaadata, kust raha on võimalik kokku hoida? Tekib küsimus, miks te siis varem, kui võimul olite, seda ei rakendanud, eriti kui nüüd Tallinnas võimul olles (kahjuks peame jälle minema Tallinna juurde) teie või teie erakond tegelikult sellessamas sektoris teete tugevalt oma esimesi kärpeid.

Aitäh! On üks selline ütlus, et koonerdamine pole kokkuhoid. Kärpida ei saa oluliste asjade pealt, vaid oluliste asjade peale tuleb piisavalt kulutada. See on meie põhimõtteline, n‑ö ideoloogiline vahe. Teie tahate kärpida kõige vajaliku pealt, meie arvame, et olulisele tuleb kulutada piisavalt.

Kolleeg Toomas Tõniste, teine küsimus, palun!

Aitäh! Aga siin jäigi mul arusaamatuks, miks te siis Tallinnas vastupidi teete. Jutt on väga kena, aga teod on teistsugused.

See küsimus vist ei puuduta seda eelnõu.

Tänu eelnõu algataja esindajale! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 14. septembril. Komisjoni istungil tutvustas meile eelnõu Keskerakonna fraktsiooni liige Inara Luigas algatajate esindajana. Komisjonis tekkis päris mitu küsimust, millest osa tegelikult jäi eelnõu algatajatel ammendavalt vastamata. Ma toon väikese kokkuvõtte sellest, mida täpsemalt arutati.
Esiteks ei vasta tõele see, mida algataja äsja ütles, et ta küll komisjonis kohal polnud (see on tõsi) ja järelikult polnud arutelu all ka arvud. See viimane osa sellest lausest tõsi ei ole, sest tegelikult arve arutati ja väga tõsiselt. Ka eelnõu algataja ise on hinnanud selle eelnõu negatiivseks mõjuks järgmise aasta riigieelarvele 318 600 000 krooni, seda eeldusel, et ainult neljandik tööandjatest hakkab seda meedet kasutama. Selle arvutuse paikapidavuse ja riigile jõukohasuse kohta esitati küsimusi küll.
Teiseks, võib-olla kõige laiem küsimustering seondus mõistega "tervise edendamine", mis teadupärast on erakordselt lai mõiste. Rahvatervise seadus selle termini defineerib, kuid jätab täielikult vaba voli lugeda sinna alla nii spordi, meditsiini ja spaateenused kui elavama fantaasia korral ka tervisenapsi. Ma arvan, et igaüks teist suudab mõelda lisaks asju, mis kõik võiksid kuuluda tervise edendamise alla. Tegelikult saab iga ettevõte selle all täiesti legaalselt teha sisuliselt mis tahes kulutusi, need ei pruugi sugugi minna ainult töötajate tervise heaks. Rahvatervise seadus nimelt ütleb tervise edendamise kohta: "Inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine." Ma usun, et saal mõistab, et selle mõiste alla kuuluvad kõikvõimalikud valdkonnad. Algatajate arvates on see mõiste tõesti võib-olla liiga lai, seda nad möönsid, kuid nende arvates võiks minister kehtestada korra, kuidas soodustusi täpsustada. Samas on oluline juhtida tähelepanu, et ministri määrusega seadusega antud õigusi oluliselt kitsendada ei saa. Nii et siin on juba eos teatud vastuolu olemas.
Arutati lisaks eelarve mõjule, mis tõesti oli väga terav küsimus (nagu ka Toomas Tõniste väga õigesti ütles, et ajal, kui riigieelarves otsitakse võimalusi kokkuhoiuks, tundub see lisakoormuse panek riigieelarvele kohatu), ka kontrollimise keerukust. Maksuametil on rahvatervise seaduse väga laia mõiste kontekstis peaaegu võimatu kontrollida, kas tegemist on tõepoolest terviseedendusega, kas see maksusoodustus reaalselt, sihtotstarbeliselt kohale jõuab.
Komisjonis otsustati (6 poolt, 5 vastu) esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ehk 6. oktoober kell 6. Aitäh!

Tänan! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te olete väga sõlme jäänud oma terviseedenduse nägemuses, väites, et selleks on eelkõige tervisenaps. Kas see kuidagi kajastab teie erakonna seisukohti? Me teame, et Rein Lang on seisnud selle eest, et väikese joobega võiks roolis olla. Kas te tõsimeeli kardate, et rahandusminister Jürgen Ligi, kellele meie eelnõuga pandaks ülesanne välja töötada selge reeglistik, lisaks sinna soodusnimekirja napsi?

Aitäh! Minu isiklik veendumus on, et kõige parem terviseedendus on sport. Küll aga selle määratluse järgi, mida teie eelnõu sisaldab, kuulub komisjonis esitatud arvamuse järgi sinna lisaks spordile ja veel paljudele asjadele tõepoolest ka tervisenaps, mis iseenesest näitab, kui absurdselt laiaks on selle seaduse spekter seatud.

Kolleeg Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te olete puldis ette kandmas küll komisjoni otsust, aga minu küsimus puudutab pigem teid isiklikult, te võite vastata ja võite mitte vastata. Kas teie arvates oleks vajalik Eestis kaotada erisoodustusmaks mitte ainult eraettevõtjatel, vaid üldse tervise edendamise kontekstis, selleks et Eesti inimene oleks tervem? Selge on ju see, et summa summarum kokkuhoid tuleb meditsiini poole pealt, sest inimesed on tervemad ja vajavad vähem arstiabi.

Aitäh! Taas kord: minu isiklik veendumus on, et terviseedenduse toetamine on väga õige, aga teha seda maksusoodustuse abil on kõige ebaefektiivsem võimalus, mida me siin parlamendis suudame ilmselt välja mõelda. Liiatigi ei lähe suur osa sellest maksusoodustusest või maksulaekumisest, mis saamata jääb, mitte terviseedendusele sihtotstarbeliselt, sest see määratlus on liiga lai ja see tegelikult kellegi tervist parandada ei pruugigi. Selle küsimuse kontekstis on tegelikult oluline märkida, et sellest 318 miljonist, mis Keskerakonna hinnangul jääb riigieelarvesse maksudena laekumata (tõsi, neid arvutusi nimetas üks teine opositsiooni kuuluv rahvasaadik komisjonis väga krõbeda sõnaga, mida ma siit puldist heameelega ei kordaks), päris suure osa moodustab sotsiaalmaksu laekumine. Mulle tundus, et eelnõu algatajatele oli rahanduskomisjonis üllatuseks see, et selle eelnõuga me tegelikult vähendame laekumisi pensionikassasse ja haigekassasse. See on aspekt, mida siin suures saalis on ilmselt praktiline kaaluda.

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma pisut imestan selle üle, kust tuleb sinu umbusk oma parteikaaslaste vastu, pean silmas sotsiaalministrit ja rahandusministrit. Üldiselt on kõik sotsiaalministrid saanud ikkagi lõpptulemusena hakkama sellega, et nad koostavad nimekirju teenustest, tablettidest, mida pakutakse ühe või teise soodustariifiga jne. Ka rahandusministrid on tavaliselt hakkama saanud eri teenuste loeteludega, mis on üht‑ või teistpidi maksustatud või mida maksustatakse. Kas sa tõesti kujutad ette, et üldiselt teada oleva definitsiooni alusel, mida terviseedenduse all mõeldakse, saaks sinna lisada mõne sellise terviseteenuse, mille toetuseks ei ole tõsiselt võetavaid uuringuid ja mis samal ajal toetab aktiivset ellusuhtumist, pikemaaegsemat ja kvaliteetsemat elu?

Aitäh! Kõigepealt on oluline teada, et minister ei saa oma määrusega seaduses antud õigusi oluliselt kitsendada. Teiseks, eelnõu algatajad olid komisjonis seda meelt, et selle määratluse alla peaks päris kindlasti kuuluma ka spaateenus. Jätame kõrvale selle tervisenapsi, mis oli tõesti võib-olla pisut huumoriga öeldud, aga mis siiski näitab, kui absurdselt lai see spekter on. Eelnõu algatajad olid seda meelt, et ka spaateenus peaks siia alla kuuluma. Ma arvan, et me teame väga hästi, et enamik Eesti hotelle suudab majutuse kõrval suurepäraselt ka spaateenuseid pakkuda. See omakorda muudab väga laiaks võimalike teenuste osutamise võimaluse maksusoodustuse kontekstis. Mis puutub minu erakonnakaaslastesse sotsiaalministrisse ja rahandusministrisse, siis nende kohta mul mingeid kõhklusi ega kahtlusi ei ole. Küll aga siis, kui maksueelnõusid hakkab Keskerakonna nimel tutvustama Evelyn Sepp, tundub mulle, et valimised on ikka väga-väga lähedal.

Kolleeg Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Kui ma vaatan, millistele arvudele sina tähelepanu pöörad, siis selleks on 318 miljonit, sa räägid sellest, kui palju jääb pensionikassasse raha tulemata jne. Sina rahanduskomisjoni esimehena lähtud Evelyn Sepa toodud arvudest. Mul on palve: kas rahanduskomisjon ei saaks välja selgitada, kui palju on neid ettevõtjaid, kes praegu terviseedendusse raha panustavad, ja tellida uuringu, kui palju läheb siis selleks raha ja kui palju jääks riigil raha saamata? See on teil tegemata töö.

Aitäh! Tõepoolest, see 318 miljonit on Keskerakonna pakutud arv. Kui seda maksusoodustust hakkaksid kasutama näiteks ka pooled ettevõtted, siis oleks see vastavalt 636 miljonit ehk oluliselt suurem. Ma ütlen ausalt, et praeguses olukorras, kus me Riigikogus päris tõsiselt pingutame selle nimel, et riigieelarve tulud ja kulud mingiski tasakaalus hoida, rääkida kas 300 või 600 miljoni krooni väljaviimisest, rääkida selles kontekstis sotsiaalmaksu laekumise olulisest vähendamisest – andke mulle andeks, head opositsiooni esindajad, kes te neid eelnõusid siin vastu valimisi usinalt vorbite, aga kui see ei ole populism, siis mis on?

Kolleeg Kadri Simson, teine küsimus, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Olles ise olnud sellel komisjoni istungil, kus arutelu toimus, pean ma natuke korrigeerima teie seisukohti. Nimelt, sõna "tervisenaps", mida te soovite praegu juba kõrvale jätta, tuli ainult üle teie huulte. Ülejäänud komisjoni liikmed seda terviseedenduseks ei pidanud. Minu küsimus puudutab aga seda, et te ütlesite, et see eelnõu, millega ettevõtjatele antakse võimalus oma töötajaid motiveerida tervislikumalt elama, toob kaasa suuri maksupettusi ettevõtjate poolt. Te kardate, et nad petavad edaspidi palgarahaga. Palun öelge, millele te tuginete. Kui palju praegu ettevõtjad maksavad oma töötajate terviseedenduse heaks, kui palju nad teevad kulutusi, kui palju nad maksavad selle pealt praegu, aastal 2009, riigieelarvesse erisoodustusmaksu, et te saate öelda, et see viiks riigieelarvest palju raha välja? Kui palju praegu tuleb erisoodustusmaksu tänu sellele, et ettevõtjad toetavad oma töötajate tervislikke eluviise?

Aitäh! Miks maksupettusi? See eelnõu, mille te olete esitanud, annab täiesti legaalse võimaluse maksta palka ujulapääsmetes, spordiklubiosakutes, ravimites, spaatuusikutes jne. See ei oleks maksupettus, see on teie enda teadlik soov maksta osa palgast selles n‑ö varirahas. Mina ei pea seda õigeks päris mitmel põhjusel. Ei pea õigeks sellepärast, et ...

Kolleeg Evelyn Sepp, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Mul on üks protseduuriline märkus. Komisjoni esindaja ei pea siin kindlasti avaldama mitte oma isiklikke veendumusi ja seisukohti, vaid peab andma edasi ainult neid arvamusi, mida komisjoni enamus avaldas. Aga ma kahtlen juba pikemat aega, kas komisjoni enamusel on olnud sellised seisukohad, mida  komisjoni esimees siin ette kannab.

Aitäh, kolleeg Evelyn Sepp! Kuna me ei jõudnud vastust lõpuni kuulata, siis me ei tea ka, kuhu vastaja oleks oma vastuses välja jõudnud. Komisjoni esindaja annab edasi arutelu, mis komisjonis toimus. Palun jätkata!

Aitäh! Ma ühtlasi ütlen sellele protseduurilisele märkusele vastuseks, et ma püüan küsimusele võimalikult täpselt vastata. Aga kuna küsija on praeguseks saalist lahkunud, siis las see küsimus praegu jääb.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Sa tugined ikkagi nendele arvudele, mis on eelnõus. Miks sa ei tugine nendele arvudele, mis on Rahandusministeeriumi analüüsis? Ma saan aru, et Rahandusministeerium pole analüüsi teinud. Kui me reaalset olukorda ei tea, siis me jäämegi siin vaidlema ega saa öelda, kes on populistid, kas need, kes on opositsioonis, või need, kes on koalitsioonis.

Aitäh! Selge on see, et selle eelnõu seadusena jõustumise korral jääb riigil maksutuludena juba järgmisel aastal saamata sadu miljoneid. Kas seda on täpselt 318 miljonit, nagu Keskerakond pakub, või on seda 636 miljonit, suures plaanis jääb mõte samaks: me tegelikult teeme seda seadust vastu võttes otsuse, mis muudab riigieelarve tasakaalu saamise väga-väga keeruliseks. Võib julgelt öelda, et nii seda kui ka järgmisena päevakorras olevat eelnõu seadusena vastu võttes ütleks Eesti väga selgelt ei igasugustele europüüdlustele. Sest nii nagu ütles hea küsija erakonnakaaslane komisjonis, ei ole võimalik nende eelnõude rahalist mõju riigieelarvele täpselt ette näha. Öelge nüüd, head ametikaaslased, kas on kohane parlamendis teha otsuseid, mille mõju me ei suuda ette näha ja mida ka algatajad ise ei suuda sajaprotsendilise veendumusega meile selgitada.

Kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! See on selles mõttes üsna sümptomaatiline, et kõige targem komisjoni esimees, kes pidas siin võimalikuks häbistada erinevaid Riigikogu liikmeid, ei ole suutnud eelnõu seletuskirja ise piisava põhjalikkusega lugeda ja eksitab meid siin korduvalt erinevate arvudega. Nimelt, me ei saa eeldada, et järgmisel aastal üks neljandik tööandjatest seda soodustust kasutaks, vaid arvutus on pakutud eeldusel, et kui umbes 600 000 inimesest umbes 150 töötaja puhul seda kasutataks, siis oleks summa selline. Ei maksa ajada siin udu ega maksa ka lihtsalt valetada.

Aitäh! Ma olen nõus, et seletuskirja punkt 6, mis räägib seaduse mõjudest, on tõesti pisut udune. See, kas seda soodustust kasutab üks neljandik või näiteks pool, on teadmata. Tulles tagasi komisjoni arutelu juurde, siis väga selgelt jäi vastuseta küsimus, kui suur on selle seaduse vastuvõtmise korral riigieelarvesse laekumata jäävate maksude summa. Seda ei suutnud eelnõu algataja täie kindlusega välja pakkuda, on pakutud ainult üks stsenaarium, mis on 318 miljonit krooni. Muuseas, ka sellele, olgu ette öeldud, ei pakutud mitte mingisugust katteallikat. Kui juhtub see, et iga teine tööandja hakkab seda maksusoodustust kasutama, siis on mõju ligikaudu kaks korda suurem. Jääb õhku küsimus, mille arvel need laekumata jäävad tulud kompenseeritakse. Juhin veel kord tähelepanu, et eelnõu algatajad rahanduskomisjonis ei teadnud seda, et laekumata ei jää mitte üksnes tulumaks, vaid selle võrra laekub vähem ka sotsiaalmaksu, seda nii pensionikassasse kui ka ravikindlustuse eelarvesse.

Kolleeg Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin üle kolleeg Kadri Simsoni küsimuse, millele te kahjuks vastust ei andnud. Kui palju on 2009. aastal eelarvesse planeeritud erisoodustusmaksu laekumist selle eest, et tööandjad toetavad oma töötajate tervislikke eluviise?

Aitäh! Kuna see ei olnud komisjonis arutelul, siis ei ole mul hetkel neid täpseid arve siia varutud, küll aga juhin tähelepanu, et seda ei saa võtta selliselt, et vaatame, kui palju tänavu oli, ja kui me seadust muudame, siis rehkendame seda samas proportsioonis või kuidas iganes edasi. Me peame arvestama, et luues maksusoodustuse, võib osa palgarahast või muudest töökeskkonna loomiseks tehtud kulutustest liikuda just nimelt sellesse n‑ö terviseedendusse, mis sõnana on ilus ja sümpaatne eesmärk, aga mis, nagu siit arutelust on juba väga selgelt välja tulnud, selle eelnõu kontekstis tähendab väga laia spektrit. On selge, et selle eelnõu raames tehtavaid kulutusi saab üsna suure tõenäosusega isegi ilma petmata, vaid teie pakutud eelnõu järgi täiesti legaalselt kasutada nii ühiseks sportimiseks kui ka ühiseks pidutsemiseks.

Kolleeg Aadu Must, palun!

Hea ettekandja! Kas komisjonis on arutatud või võiks arutada ka seda probleemi, et halvustavate isiklike märkuste tegemine Riigikogu kõnetoolist komisjoni esimehe nimel alandab parlamendi mainet ja on ebakohane?

Aitäh! Rahanduskomisjonis on nii palju tööd, et me oma aruteludes keskendume ikkagi eeskätt nendele eelnõudele, mis meie menetluses on. Mis puudutab parlamendi töökultuuri laiemalt, siis ma kardan, et kui ma hakkaksin teiega selle üle täpsemalt arutlema ja teie küsimusele vastama, mida ma heameelega teeksin, siis hea kolleeg Evelyn Sepp esitaks taas kohe protseduurilise küsimuse ja katkestaks selle arutelu.

Kolleeg Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Austatud kolleeg! Mul on üks ettepanek, mille ma vormistan küsimusena, et ta mahuks meie vormilistesse reeglitesse. Olen ise söönud komisjoni esimehe rasket ja kibedat leiba ning tean, et ka teistel komisjoni liikmetel on võimalik eelnõu komisjoni nimel tutvustada. See päästaks komisjoni esimehe ebameeldivast vajadusest esitada oma ja oma erakonna vaateid komisjoni esimehe rollis. Seda on suurepärane teha pärast seda, kui austatud Keit Pentus avab läbirääkimised. Ma arvan, et kui toimus hääletus ja selle tulemus oli 6 : 5, siis see ei olnud mitte tööõnnetus, vaid see oli selle komisjoni tahe. Sa ju ikka tead, et on võimalik anda ka teistele komisjoni liikmetele õigust kaitsta eelnõu siin suure saali ees?

Aitäh! Rahanduskomisjoni tööpraktika kõikide eelnõude puhul on selline, et kui me määrame komisjoni ettekandjat, siis küsib komisjoni esimees kõigepealt komisjoni liikmetelt, kas on vabatahtlikke, kes soovivad seda eelnõu parlamendi ees kaitsta. Kui ei ole vabatahtlikke, keda just see teema väga isiklikult huvitab, siis teeb ettekande komisjoni esimees. Selline on meie töökord. Mis puudutab selle seaduseelnõu arutelu kokkuvõtmist, siis tegelikult oli ka see arutelu vägagi kriitiline, siin olid väga selgelt eri poolused esindatud. Minu meelest oleks väga ebakohane, kui komisjoni ettekandja jätaks selle arutelu parlamendisaali toomata. Samamoodi, ma usun, ei eita ka opositsiooni kuuluvad rahvasaadikud, kes selle arutelu juures viibisid ja näiteks isiklikult minust teistmoodi hääletasid, et päris palju küsimusi jäi õhku ja need küsimused ma teie ees ka tõstatasin. Kuna head küsijad on küsinud päris mitmel korral ka minu arvamust ühe või teise küsimuse kohta, siis ma püüan vastata, nii hästi või halvasti, kui ma seda suudan.

Aitäh! Rohkem küsimusi rahanduskomisjoni esimehele ei ole. Avan läbirääkimised. Head kolleegid! Kas on kõnesoove? Palun, kolleeg Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head kaaslased! IRL‑i fraktsiooni nimel ütlen paar sõna selle eelnõu kohta. Ma tahan tänada Keskerakonna fraktsiooni selle eest, et selline eelnõu ette valmistati ja meie ette arutamiseks toodi, kuna see teema on ju meie ühiskonnas aktuaalne. IRL on ka varem tegelnud tulumaksusoodustuste küsimustega, eelkõige sellega seoses, et vabastada erisoodustusmaksust ettevõtjate kulutused töötajate haridusele. Aga kahjuks ei ole viimased aastad ja eriti viimane aasta, nagu te hästi teate, meie riigieelarve seisukohalt olnud nii hea ja seetõttu on ka IRL pidanud päris paljudest headest teemadest loobuma. Üks nendest on tulumaksuvabastus, mis on seotud laste arvuga peredes, ehk tulumaksuvabastus esimese lapse puhul. Ka see on tänaseks tühistatud.
Seetõttu teatan IRL‑i fraktsiooni seisukoha, et kuna riigieelarve seis on selline, nagu teile teada on, ja eriti hästi saab see teile teada umbes paari nädala pärast, siis kahjuks IRL‑i fraktsioon seda eelnõu toetada ei saa. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Laekunud on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek eelnõu 478 esimest lugemist mitte lõpetada ning see eelnõu tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku mitte lõpetada Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse § 48 täiendamise seaduse eelnõu (478 SE) esimest lugemist ning see eelnõu tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 41 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust ning eelnõu 478 on menetlusest välja langenud.

Algab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli algatajate esindaja, Riigikogu liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Mul on mõnevõrra kergem, kuna analoogse eelnõu esitas ka Keskerakonna fraktsioon ja ma olen seda arutelu siin kuulanud. Mul on veel palju kergem seetõttu, et meie eelnõu on natuke keerukam ja meie loomulikult arvame, et seetõttu ka parem, aga ma arvan, et ta annab alust aruteludeks. Ütlen ka kohe ära, et oma suuna poolest nendel eelnõudel vahet ei ole. Nende siht on üks. Me oleme kolleegidega arutanud, et poleks midagi hullu olnud (kui eelmine eelnõu oleks menetlusse jäänud), kui oleks saanud mõelda nende eelnõude ühendamise peale.
Kõigepealt teadmiseks Taavi Rõivasele ja kõigile teistele Riigikogu liikmetele ka. See, mis ma teile ütlen, pärineb terviseedenduse klassikast, see ei ole minu välja arvutatud. Inimesed, kes tõsiselt tegelevad terviseedendusega, kaasa arvatud Maailma Terviseorganisatsiooni tasemel, on välja arvutanud, et üks terviseedendusse paigutatud kroon toob kümme tagasi. Seda tingimusel, et see kroon on paigutatud sihipäraselt ja õigesti.
Tegelikult on kõige kurvem see jutt riigi tuludest-kuludest. Riigikogu parandas vastuvõetud seadusega valitsussektori tasakaalu selle aasta kevadel 800 miljoni krooni võrra aastas, pannes ühe kohustuse Eesti tööandjatele. Nüüd, kui nad püüavad neile pandud kohustust korralikult täita, ei ole me võimelised ühtegi liigutust tegema.
Sellel eelnõul on tõesti pikk eellugu. See vaidlus algas aastal 1999, kui me muutsime tulumaksusüsteemi. Traditsioonilise tulude maksustamise puhul, kui kõik teenitu läheb ka maksu alla, on igal pool maailmas tulumaksuseaduses pikk loetelu sellest, mida võib ettevõtja ja ettevõte sellest teenitud rahast maha arvata, enne kui ta tulumaksu maksab. Meie maksusüsteemi puhul, kus ettevõtted maksavad tulumaksu siis, kui nad teenitut välja võtavad, on loomulikult loetelu sellest, mida maksuga ei maksustata. Kui investeeringud hoonetesse ja seadmetesse on tulumaksuvabad, siis enne ei juhtu meie majanduses midagi tarka ega ilusat, kui me ei vabasta maksust ka investeeringuid töötajatesse, see on täpselt sama loogiline. Need kaks asja peavad käima koos.
Nii et sellel eelnõul on väga pikk ajalugu, seda on mitmel korral arutatud eelmistes Riigikogu koosseisudes, tänaseks õhtule läinud valitsusliidu eestseisuses arutati seda veel selle aasta märtsis, mitte meie fraktsiooni ettepanekul, muuseas.
Aga nüüd eelnõu juurde, head kolleegid! Meie eelnõu mõte on lühidalt öeldes see, et mõistlikud kulutused, mida töötajate tervise huvides tehakse, ei peaks olema tulumaksuga maksustatud. Sellel sammul, mis me ravikindlustuses teiega tegime, kus me viie haiguspäeva eest maksmise kohustuse panime tööandjatele, on suur sisu ka tervisekorralduse mõttes. Tema suur sisu seisneb selles, et sellega tekitati esimest korda Eesti tööandjates huvi, et töötajad oleksid terved. Ilmselt kõigis tööandjates see huvi ei teki. Ka üks rahvasaadik esimesest pingist andis sellest märku, aga nüüd on ta õnneks Riigikogus. Aga nendel, kes tõesti soovivad vähendada omaenda kulutusi sellel teel, et inimesed oleksid terved, seda praegu teha ei ole mõtet, sellel lihtsal põhjusel, et nad peavad igale 10 000 kroonile, mis nad on selleks kulutanud, maksma poole veel juurde, selleks et seda kulutust teha.
Meie eelnõu alusel ei oleks tulumaksuga maksustatav see kulu, mis tööandja teeb näiteks sellel sügisel selleks, et tema töötajad ei jääks grippi. Meie eelnõu alusel oleks võimalik tööandjatel kindlustada näiteks väljaspool ravikindlustust need viis päeva, mis tal praegu katta tuleb. Väga mõistlik oleks seda kindlustada. Oleks ka mõistlik kindlustada, muuseas, need kolm päeva, mis on töötaja enda vastutusel. Meie eelnõu alusel oleks võimalik tasuda avalikult ja ausalt nende raviteenuste eest, mille eest praegu haigekassa ei maksa. Kõige levinum näide on taastusravi, mis mahub raviteenuste hinnakirja 24 päeva ulatuses. Aga näiteks sageli, kui inimene on insuldist toibunud ja ühe perioodi, 24 päeva ravi saanud, siis tekib tal vajadus veel üks kuu ravil olla, kuid seda raha kuskilt võtta ei ole. Uskuge mind, see makstakse ka praegu kinni, mingil teisel moel, ilma et mingit erisoodustusmaksu tuleks. Meie eelnõu alusel oleks tööandjal võimalik rentida oma töötajate tervise huvides spordirajatisi, oleks võimalik teha üritusi, mida töötajate tervise huvides vaja teha on.
Erinevalt Keskerakonna eelnõus toodust oleme meie veendunud, et see loetelu peab olema toodud seaduses. See ei ole tõesti ministri määruse küsimus, siin olen ma komisjoni esimehega nõus. Ministrile ei saa anda volitust öelda, et maksusta tulu, aga kuidas, see on sinu asi. Päris nii see ei ole. Kogu see loetelu peaks olema seaduses kirjas ja seetõttu on ta ka siin toodud.
Kõige levinum kriitika selle teema kohta, mis ka siin täna kõlas, on see, et siis jääb riigil mingi tulu saamata. Ma võin teile öelda, sõbrad, miks kõik need, kes selle eelnõu vastu võitlevad, on nii kidakeelsed. Sellel lihtsal põhjusel, et nad ei teagi, kui palju selle tegevuse pealt erisoodustusmaksu makstakse. Minu käes on tuludeklaratsioon, mille täidavad Eesti tööandjad erisoodustuste kohta. Siin on järgmised read: eluasemekulude täielik või osaline katmine; kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega; lähetuskulude hüvitamine või päevaraha maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära; isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest hüvitise maksmine üle Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirmäära; sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine; laenu andmine rahandusministri kehtestatud alammäärast madalama intressiga; asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga; asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga; loobumine rahalise nõude sissenõudmisest; taseme‑ või vabaharidusliku koolituse kulude katmine. Ainuke rida selles deklaratsioonis, kuhu võiksid näiteks gripivaktsineerimised ja muud sellised kulutused mahtuda, on asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga. Kui see arv on selge (seda ei peaks maksuametil olema keeruline välja tuua nendest deklaratsioonidest), siis see ongi ainuke reaalne kulu, mida see eelnõu võib riigile tekitada. Rohkem reaalset kulu ei ole.
Ma katsun nüüd olla viisakas ja diplomaatiline, aga ärge tulge mulle pakkuma arvutusi, et kui kõik Eesti tööandjad selles mahus teevad seda ja seda, siis jääb riigil saamata nii mitu miljardit. See on sama loll kui teha arvutust, et sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa peaks olema nii mitu protsenti juhul, kui kõik Eesti töötajad jäävad korraga haigeks. Tobe arvutus, seda ei ole kellelegi vaja! Ei ole mõtet niisuguse arvutusega lehvitada, see on nonsenss. Täpselt sama tobe oleks välja arvutada riigi pensionikulutusi juhul, kui kõik elavad saja-aastaseks, või juhul, kui nad saja-aastaseks ei ela. See on mõttetu arvutus. Reaalne arv, millest me saame rääkida, on selles deklaratsioonis asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga. Siin me ka ei tea, kui palju on tegemist jumal teab mis varaliste õiguste või asjadega ja kui palju nendega, mis mahuvad meie eelnõu alla.
See on sisuline, rahaline pool. Aga ma toonitan, et valitsussektori tasakaal on toimunud põhimõttelisest muudatusest inimeste tervise huvides juba võitnud 800 miljonit krooni aastas. Need, kes tulevad rääkima, et see eelnõu viib meid eurost eemale, mingu sellise jutuga rublaaega. Ma tahan öelda, head kolleegid, et tegemist on tõesti puhtpõhimõttelise küsimusega.
Mis puudutab teist vaidlust, mis on seotud koolitusega, siis suurde müüri sai 1999. aastal tehtud üks väike avaus ja selle asja nimi on tööalane koolitus. Praktilises elus on see tähendanud seda, et väga sagedasti on tulnud pidada pikki ja põhjalikke vaidlusi nii maksuameti kui ka tööandjatega, et seletada, et tõesti on tegemist tööalase koolitusega, mitte millegi muuga. Mõni aeg tagasi, kui kaks väljapaistvat Reformierakonna liiget Jürgen Ligi ja Rein Lang avaldasid Eesti Päevalehes artikli, kus nad ka töölepingu seadusega seoses toetasid ideed, et võiks tasemekoolituse viia erisoodustuste hulgast välja, siis hommikul lehte lugedes läks mul silm märjaks. Ma ei uskunud, et minu eluajal on võimalik, et need kaks härrasmeest midagi nii ilusat kirjutavad. See töölepingu seaduse leppe sõlmimise ajal valitsuse antud lubadus on valitsusel täitmata. Tervisekulude pool on täpselt samasugune lubadus. Seda ei ole nii vormistatud, aga sellest on räägitud ja tänu sellele on nii mitmedki probleemid Eestis leidnud teistsuguse lahenduse. Kui me ei oleks seda sammu astunud, siis meie väga keerulises seisus haigekassa oleks hullupööra keerulises seisus.
Oleme ausad, riigile on tuldud vastu nii eelarve tasakaalu huvides kui ka tema muredes. Riik ei suuda mitte midagi, vaid aetakse mingit totaalset jama tervisenapsidest. Tervishoiuteenuste eest tasumine käib tervishoiuteenuste nimekirja alusel. Mina ei usu, et needsamad minu nimetatud kaks meest, kes praegu on ministrid, oleksid nõus tervisenapsi kandma terviseteenuste loetellu. Isegi kui nemad on nõus, siis mitte kunagi ei tee seda ettepanekut haigekassa nõukogu ja ministritel puudub ilma nõukogu ettepanekuta voli seda loetelu täiendada. Meie aga debateerime tõsisel teemal selliste argumentidega. Mille jaoks? Räägime asjadest parem tõsiselt, nagu need on.
Kui keegi tahab tõesti öelda, et see eelnõu põhjustab riigieelarvele järgmisel aastal mingeid kulutusi, siis võtku ettevõtete tuludeklaratsioonidest välja punkt 7 ja tehku sealt kindlaks, kui palju on tervisele läinud raha. Rohkem kulutusi selle eelnõuga seoses riigile ei tule, sest praegu neid kulutusi ei tehta, sest need lähevad maksu alla, või tehakse neid nii, et maksu ei maksta. Ongi kõik. Nii et reaalne kahju riigile sellest eelnõust tulenevalt on null. Tänan!

Tänan! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Me oleme nüüd siin kõik tunnistajaks, et sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna poliitiline lähenemine on jõudnud sellesse faasi, kus isegi eelnõud esitatakse juba enam-vähem korraga ja nad on enam-vähem sarnased. Tõsi, teie saite nüüd pisut hiljem eelnõu esitades olla täpselt 8,33 korda lahkemad. Selle puhul palju õnne, teil on võimalus valijate ees palju rohkem silma paista. Sa oma ettekande lõpus ja ka kestel mitmel korral viitasid praegustele kulutustele, mida ettevõtted teevad terviseedenduseks, ja ütlesid, et see tuleks aluseks võtta, et ka tulevasi, saamata jäävaid tulusid hinnata. Kas sa tõesti arvad, et uue maksusoodustuse loomine inimeste käitumist, sealhulgas ettevõtete käitumist, üldse ei muuda ja makstakse täpselt sama palju kui varem?

Miks ta ei muuda! Sellepärast me seda seadust vastu võtamegi, et ta muudaks! Aga praegu ei tule riigile tulu nende kulude pealt, mida tööandjad ei tee. Tulu tuleb tegelikult sellest terviseedendusest. Ma ütlen veel kord: mina ei ole seda välja arvutanud, aga see on terviseedendajate klassika, et üks õige sihtotstarbega kroon terviseedendusse toob kümme tagasi. Hakata arvutama saamata jäänud tulu, et me selle seaduse alusel kutsume tööandjaid üles vähendama oma kulusid näiteks haiguspäevade eest maksmisel või tervisekulusid vähendades, on ju mõttetu. Mida see meile annab? Me ei tea ju keegi, kui palju neid ettevõtjaid on. Üks on selline ärimees nagu see Paldiski sadama direktor, kellel kõik ujusid ilma pääsmeta ja ilmselt meres, aga teine mõtleb natuke ikka oma töötajate peale ka. Uskuda seda, et kogu palgaraha hakatakse välja maksma sellisel moel, et, vabandage, me teile palka ei maksa, te saate kolm korda nädalas õiguse ujuda ja siis aspiriini – kes seda usub, kes sellise lepingu sõlmib? Inimesed ei ole mingid ujumisfriigid, kes vaevlevad peavaludes! Nad on normaalsed inimesed.

Kolleeg Jüri Tamm, palun!

Aitäh! Austatud Eiki! Et meid ilmaasjata ei süüdistataks populismis, palun tuleta noorele rahanduskomisjoni esimehele meelde, kui mitu korda on sotsiaaldemokraadid esitanud Riigikogusse vastavasisulist eelnõu. Teiseks, seleta tsipake neile vähestele, kes viitsivad kaasa mõelda, selle 800 miljoni panustamise skeemi.

Oleksid sa, Jüri, mulle varem öelnud, ma oleksin täpselt üle lugenud, aga seda eelnõu on esitatud, kui see koosseis kaasa arvata, kolmes viimases Riigikogu koosseisus. Sellel eelnõul on olnud eri ajal erinevaid kaasatulijaid ja see müür, mille vastu ta on põrganud, on üks. Midagi ei ole teha, ma siiski pean ka Margus Tsahkna kõnet siin mingitpidi toetusavalduseks, kuigi nad ise ka õieti ei tea, miks IRL selle vastu on. Aga ma pean ütlema, et pool aastat tagasi ühel poliitikute nõupidamisel, mida eestseisuseks kutsuti, oli just IRL‑i fraktsioon kõige tugevam nõudja, kuhu need eelnõud on jäänud ja miks nendega edasi ei minda. 800 miljoni küsimus on väga lihtne. Nagu te olete tähele pannud, toimub suur debatt selle üle, kas järgmisel aastal meie tervishoiusüsteem elab ilma suurte ja väga raskete pingeteta, kui võtta kasutusele 560 miljonit krooni nendest reservidest, mis varem kogutud on. Kui me ei oleks seda 800 miljoni otsust teinud, siis see arv oleks selle võrra suurem. See on reaalne mõju valitsussektori tasakaalule. See siin mõjutab seda mingi protsendi komakohaga, ma ei tea mitmenda kohaga, kui üldse. Kaugemas perspektiivis toob see kindlasti riigile tulu, sest valitsussektori kulud, mida me maksumaksja rahast ja inimeste tervise huvides teeme, selle tõttu vähenevad.

Kolleeg Taavi Rõivas, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud Eiki! Ma küsin teise küsimuse sinu kui väga kogenud kolleegi käest. Komisjonis iseloomustasid sa selle eelnõu rahalist mõju sõnaga "müstika". Kas sinu kui kogenud parlamendiliikme hinnangul on ühe parlamendi poolt vastutustundlik võtta seadusena vastu eelnõusid, mille rahaline mõju on eelnõu koostajate hinnangul müstiline?

Selle eelnõu kulu riigile või saamata jäänud tulu, nagu sina tahad öelda, on null krooni, ütlen mina. Nendest muudatustest, mida me oleme juba teinud, on riik, valitsussektori tasakaal võitnud 800 miljonit. Kui me rahanduskomisjonis selle eelnõuga edasi töötame, siis ma möönan, et meil oleks mõistlik kohtuda Maksu‑ ja Tolliameti esindajatega, võtta ettevõtete praegu makstavast erisoodustusmaksust välja üks alalõik ja pidada arutelu, kui palju selles alalõigus võib olla tervisekulusid, mille pealt ettevõtted maksu maksavad, ja kui palju muid asju, ma ei tea, asjade, väärtpaberite tasuta üleandmist või turuhinnast soodsama hinnaga müüki näiteks, mida iganes. Mina arvan, et sisuliselt on need kulutused praegu olematud. Küll tean ma juhtumeid, eriti, mis on seotud tervishoiuteenuste eest tasumisega, kus mõistlik tööandja, kes tõesti oma inimeste peale mõtleb, kasutab maksude optimeerimise teed, selleks et aidata tervishoiuteenuste eest tasuda. Neid näiteid tean ma kahjuks väga palju. Ja olen alati sunnitud kõigile vastama kurvastusega, sest küsitakse ühte: aga miks ei võiks seda kõike teha ausalt, avameelselt ja normaalselt?

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu samuti 14. septembril. Algatajate esindajana tegi ettekande Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige Eiki Nestor. Tõsi on see ja ka komisjoni liikmete hinnangul on nii, et selle eelnõu puhul on tegemist oluliselt täpsemini määratletud maksusoodustuse loomisega. Samas tekkis ka selle eelnõu puhul komisjoni liikmetel küllalt palju küsimusi ja ka siin ei saanud kõik küsimused vastust. Küsimused olid järgmised. Kõigepealt, kuidas täpselt see 30 000 krooni on rehkendatud? Algataja sõnul on see tuletatud spordisaali rendisummast. Arutati selle üle, milline on selle eelnõu suhe nii parlamendi täiskogul kui ka komisjonis eelnevalt arutatud eelnõuga nr 478. Algataja oli seisukohal, et need eelnõud võiks hiljem ühendada. Õhku, minu hinnangul, jäi küsimus, kuidas suhestub see eelnõu eelarve tasakaalu. Oli täiesti selgelt tunda komisjoni liikmete hinnanguid, et eelarvepositsiooni 3% defitsiidi piires hoidmine muutub selle eelnõu seadusena vastuvõtmisel vähemalt keeruliseks, kui mitte võimatuks. Välja toodi mõju haigekassale ja pensionikindlustusele, mõlema laekumine väheneb. Erinevalt eelmise eelnõu algatajatest oli praegusel juhul eelnõu algataja väga hästi kursis Eesti maksusüsteemiga ja tunnistas, et erisoodustusmaks koosneb väga selgelt ka sotsiaalmaksust ja kui erisoodustusmaksu laekub riigile vähem, siis laekub vähem ka sotsiaalmaksu, mis omakorda mõjutab pensionikassat ja ravikindlustuskassat. Samuti tegi üks komisjoni liige diskussiooni korras ettepaneku arutada selle üle, et kui rahvatervise olukord paraneb, siis ravikindlustusmakseid vastavalt vähendatakse, aga see saaks selle komisjoni liikme hinnangul toimuda kolme kuni viie aasta pärast.
Arutelu tulemusel otsustas komisjon viia esimene lugemine läbi 22. septembril, lõpetada esimene lugemine (6 poolt, 5 vastu), muudatusettepanekute esitamise tähtajaks võiks komisjoni ettepanekul määrata kümme tööpäeva ehk tähtaeg oleks 6. oktoober kell 18. Aitäh!

Tänan! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Suur tänu, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Selle teema käsitlemine siin suures saalis on olnud väga vastuoluline, suisa halenaljakas. Siit ka minu lihtne küsimus. Kui ettevõtja investeerib treipinki, siis see on tulumaksust vabastatud, kui investeerib treialisse ja tema tervisesse, siis see ei ole tulumaksust vabastatud, veelgi enam, see on erisoodustusmaksuga maksustatud. Ehk võrreldes treipingiga riik koorib treialilt justkui kaks nahka. Ütle mulle, palun, mis pagan koalitsiooni liikmetel nende treialite vastu on.

Aitäh! Rahanduskomisjon ei arutanud seda mitte niivõrd treipingi ja treiali kontekstis, kui selles kontekstis, kas maksusoodustus on efektiivne või ebaefektiivne viis inimeste tervisesse investeerimiseks, teiseks, ka selles kontekstis, milline on selle justkui väga sümpaatse eelnõu mõju riigi rahakotile, kas see on riigile ülepea jõukohane. Kui te lubate mul väljendada isiklikku seisukohta, siis kes meist ei tahaks teha selliseid populaarseid ettepanekuid, mis ühe või teise maksusoodustuse loovad, ja ehk mõni kroon, mis riigile laekumata jääb, läheb tõesti ka täpselt selleks, et mõni töötaja saab reaalselt tervemaks. Ma usun, et kindlasti mõni kroon selleks ka läheks, kuigi olen veendunud, et kui me need kroonid suunaksime sihipärase toetusena, siis oleks see oluliselt efektiivsem ja parandaks inimeste tervist oluliselt rohkem. Ma olen põhimõtteliselt nõus eelnõu algataja hoiakuga, et iga kroon, mis investeeritakse tervisesse, kui seda õigesti investeerida, nagu eelnõu algataja ise ütles, tuleb tagasi kümnekordselt. See on põhimõtteliselt õige lähenemine. Meie asi on tagada, et me neid kroone ei paigutaks nii ebaefektiivselt, nagu teeb seda maksusoodustus, vaid sihiks neid nii täpselt kui vähegi võimalik. Aga see, ma kordan veel kord, oli minu isiklik arvamus.

Aitäh! Üks hetk, lugupeetud küsijad ja hea vastaja! Ma juhin nii küsijate kui ka vastaja tähelepanu sellele, et Riigikogu kõnetoolis on rahanduskomisjoni esindaja, kes annab saalile edasi rahanduskomisjonis toimunud arutelu ja rahanduskomisjoni seisukohti. Ma palun nii küsijatel kui ka vastajal jääda etteantud piiresse! Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Tamm.

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Teadaolevalt on riik nii tugev, kui on ettevõtjad, ja teadaolevalt on riik nii terve, kui on riigi elanikud. Kas rahanduskomisjonis jõudis arutelu ka selle punktini, mis väidab, et juhul kui soodustatakse näiteks terviseteenuste, wining and dining koolituste tarbimist jne, siis see tulu kaudselt kandub üle ju teises sektoris tegutsevatele ettevõtjatele? Ma tahan teie käest küsida, kas rahanduskomisjoni liikmed mõistavad, et juhul kui erisoodustusmaksupiirang kaotatakse, siis hakkab rohkem vahendeid liikuma nendesse sektoritesse, nendesse ettevõtetesse, kus on panustatud näiteks spordi ja tervishoiu infrastruktuuri ülesehitusse.

Kui riik võtab kodanikelt või ettevõtetelt vähem maksu, siis jääb kodanikele ja ettevõtetele võimalus selle maksusumma piires loomulikult teha ka tarbimisotsuseid. Ma juhin austatud saali tähelepanu, et ka küsija tõi siia sisse selle wining and dining dimensiooni ehk n‑ö tervisenapsi, aga olgu see lihtsalt repliigi korras lisatud. See spekter, millega need eelnõud tegelevad, on paraku tõesti väga lai. Mis puudutab riigi võimalusi makse langetada ning anda inimestele ja ettevõtetele rohkem vaba raha nende oma otsuste tegemiseks, siis kindlasti on see suunana väga õige. Kindlasti on suunana õigem langetada maksumäära kui kehtestada maksuerisusi. Seda on ka rahanduskomisjon eri eelnõude kontekstis arutanud ja seda üldist lähenemist toetavad väga paljud majandusteaduse koolkonnad. See eelnõu paraku on sellele lähenemisele pisut vastupidise hoiakuga, ta tekitab maksusoodustuse selliselt, et ettevõte teeb need kulutused inimese eest, inimesele endale ei teki sellega otseselt juurde vabu valikuid, mis tekiksid näiteks tulumaksumäära langetamise puhul. Selles mõttes on see lähenemine, et isiklik valik on oluline, ka minu jaoks sümpaatne, aga see eelnõu, nagu ka tegelikult eelmine eelnõu, kus eelnõu ettekandja väga selgelt tõi välja, et meil on vaja rohkem ühiselt otsustada, seda meie poolt arutletud printsiipi kahjuks ei käsitle.

Kolleeg Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Vaadates seda eelnõu ja eelkõige selle eelnõu seletuskirja, siis siin on üks selline alalõik nagu "Seaduse rakendamisega seotud kulutused ja seadusest oodatavad tulud". Üllatusega avastasin, et siin ei ole mitte ühtegi arvu. Mõnes mõttes saan ma aru ka seaduseelnõu autori eelnevast paljasõnalisest ja paljusõnalisest põhjendusest, miks kõik niimoodi on. Aga sellegipoolest küsin rahanduskomisjoni esimehe käest: kas te rahanduskomisjonis jõudsite ikka ka konkreetsete arvudeni, mis kinnitavad seaduseelnõu autorite väidet, et riigieelarvesse midagi vähem laekuma ei hakka ja pigem tekib ravikindlustuses kokkuhoid? Kas te rahanduskomisjonis saite mõlemale reale ka vastavad arvud, et saaks öelda, milline see mõju on?

Aitäh! Tõepoolest, see oli eelnõu käsitlemisel isegi peateemaks. Eelnõu algataja nimetas rahanduskomisjoni istungil seaduse mõju riigieelarvele müstikaks. Kui ta täna ütles puldist, et mõju on null krooni, siis see on järgmine või uus areng komisjoni jaoks. Küll aga julgesid komisjoni liikmed kahelda komisjoni koosolekul selles, kas see mõju ikka nii väga väike on, sest tegemist on ca ühe neljandikuga keskmisest ettevõtte palgafondist, mis nüüd justkui muutuks maksuvabaks. Ma rõhutan, et sotsiaaldemokraadid on oma eelnõuga veel 8,33 korda lahkemad, kui oli eelmine, Keskerakonna eelnõu. Ehk siis piirmäär, mis oleks maksuvaba, on 8,33 korda suurem. Me arutasime rahalist mõju ka eelmise eelnõu kontekstis ja seesama küsimus tekkis eelmise eelnõu valguses ka selle eelnõu kontekstis. Tõsi, selle eelnõu algataja nimetas eelmise eelnõu algatajate tehtud rehkendust väga krõbeda sõnaga. Eelmise eelnõu algataja nägi teadupärast ette, et iga neljas ettevõte hakkab seda võimalust kasutama, ja siis oleks mõju riigieelarve saamata jäänud tulu näol olnud 318 miljonit. On ka arusaadav, et kui see rehkendus, mis Keskerakond tegi, peaks paika selle eelnõu puhul, siis mõju oleks suurusjärgus paar miljardit.

Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Kui rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase juurde tuleks üks tööandja ja küsiks, et nüüd, kus tema maksab viie haiguspäeva eest, ta hakkas ka töötajaid vaktsineerima ja on nõus veel midagi muud tegema, miks ta peab siis selle pealt riigile maksu maksma, mida siis komisjoni esimees talle ütleks, kas ka samamoodi, et, populist, mis sa tulid siia pärima?

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et seda küsimust me komisjonis selliselt ei tõstatanud, küll aga võin öelda, et sellele tööandjale saaks vastata, et tänu sellele, et Eesti maksusüsteemis on suhteliselt vähe erisusi, on Eesti ettevõtete maksukoorem ka suhteliselt väiksem ja tänu sellele on Eesti ettevõtluskeskkond mitte ainult minu või mitte ainult Eiki Nestori, vaid ka väga mitme väga hinnatud rahvusvahelise agentuuri hinnangul oluliselt atraktiivsem kui mitme lähivälisriigi ettevõtluskeskkond.

Kolleeg Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma pean ikka märkima, et rahanduskomisjoni esimees ei tee juba teist ettekannet tehes vahet ettevõtjal ja töövõtjal ning esitab siin statistikat kogu aeg oma suva kohaselt. Aga küsimus on selline: seda eelnõu, sa väidad, ei saa toetada ka sellel põhjusel, et riik on targem ja saab maksumaksja teenitud ja kokkukogutud raha ise täpselt suunata. Samas me teame, et see, kuhu ta suunab, ei ole võib-olla kõige mõistlikum, igal juhul ei ole see piisav. Siin on justkui vastuolu. Äkki sa seletad, miks ei ole riik suunanud tõhusalt otse ja efektiivselt raha nendesse meetmetesse, mis parandaksid Eesti inimeste tervist, mis teatavasti ikkagi üha ja üha ja üsna lootusetult halveneb.

Aitäh, hea küsija! Kui sa pärast seda arutelu loed läbi Riigikogu stenogrammi, siis sa veendud ka ise, et sa panid minu suhu sõnu, mis üle minu huulte enne mitte ei tulnud. Samuti panen ma pisut imeks seda katset ahvatleda mind andma isiklikke hinnanguid, kui sa just äsja protestisid selle vastu protseduurilise märkusega, et ma annan siin liialt palju isiklikke hinnanguid. Nii et kui sa lubad, siis ma sellele, võib-olla ka konksu allaneelamisele ei lähe.

Kolleeg Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Komisjon on teinud ettepaneku selle seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada. Eelnõu esitaja on siit puldist täna meile öelnud, et sellest eelnõust tulenev riigi saamata jäänud tulu on null krooni. Teie väitsite, et komisjonis oli palju liikmeid, kes selles kahtlesid. Mida te rahanduskomisjoni esimehena olete ette võtnud, et neid kahtlusi kõrvale tõrjuda? Kas te olete tellinud mingisuguseidki ekspertiise või uurinud, milline see riigil saamata jäänud tulu oleks?

Aitäh! Kuna see eelnõu oli komisjonis vaid nädal tagasi, siis on selge, et nii lühikese ajaga ei ole parimagi tahtmise juures võimalik mingeid väga põhjalikke ekspertiise tellida. Küll aga kordan ma üle, mida ütles eelnõu algataja eelnõu mõju kohta komisjonis, teadupärast on seletuskirjas kohustuslik kirjutada ka eelnõu mõjudest. Seletuskirjas on seda kirjeldatud väga üldsõnaliselt ja komisjonis kasutas algataja sõna "müstika". Minu hinnangul (taas kord annan isikliku hinnangu) ei ole Riigikogule kohane menetleda ega vastu võtta seadusi, mille mõju eelarvele on müstiline.

Kolleeg Sven Mikser, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! On kahetsusväärne, et kogu teie arutelu on segi paisanud asjaolu, et üks komisjoni liige kasutas komisjonis kõneldes sõna "müstika". Aga ma küsin niimoodi. Maksupoliitikal on lisaks riigieelarve tulude kokkukorjamisele veel üks oluline funktsioon: anda ühiskonnale signaal, kas ühiskonda soovitakse suunata tarbimisele, säästmisele, investeerimisele või nii edasi. USA‑s käimasoleva tervishoiudebati üks põhilisi kriitikaid olemasoleva süsteemi kohta, mis loomulikult märkimisväärselt erineb Euroopa eri riikide süsteemidest, on see, et Ameerika tervishoiupoliitika keskendub eelkõige ravile, jättes vajaliku tähelepanuta terviseedenduse ja haiguste ärahoidmise. Me oleme siin viimastel kuudel ja viimastel aastatel korduvalt arutlenud erinevate maksupoliitiliste meetmete üle, küll ravimite käibemaksu üle, küll terviseedenduse tulumaksusoodustuste üle jne. Mida sa rahanduskomisjoni esimehena ütleksid, millises suunas Eesti maksupoliitika Eesti tervishoiupoliitikat üleüldiselt suunab?

Alustan küsimuse lõpupoolest: tervishoiupoliitikat on kõige efektiivsem, eeskätt, mis puudutab tervise edendamist ja tervisespordi soodustamist, suunata vastavate riigieelarve eraldiste abil, mitte erinevate maksusoodustuste abil. Miks ma korduvalt olen nimetanud seda, et komisjonis nimetati eelnõu mõju müstikaks? Miks ma seda kogu aeg kordan? Kui seda oleks öelnud lihtsalt üks komisjoni liige, siis ei oleks see võib-olla nii relevantne. Oluline siin sellel saali arutelul on teada, et müstiliseks nimetas selle eelnõu mõju eelarvele selle eelnõu algataja, mitte lihtsalt üks komisjoni liige. Mis puutub sellesse, kas terviseedenduse kulud on liigselt seotud ravimisega või peaks seal olema rohkem ennetust, siis see oli aspekt, mis lisaks USA debatile oli tegelikult ka komisjonis arutelul. Seda käsitles oma kirjas ka Rahandusministeerium, kes eelnõu kohta seisukoha välja töötas. Nad ütlevad oma kirjas, et selle loetelu alla mahub tegelikult kogu ravikindlustus, mitte ainult ennetustegevus, vaid eelnõu on väga selgelt ravimisekeskne.

Kolleeg Tõnis Kõiv, teine küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Esimese küsimuse vastusest sain ma enam-vähem teada suurusjärgu, et praeguse eelnõu hinnanguline maksumus riigieelarve jaoks võib olla kaks miljardit krooni. Eelnõu autorid on välja toonud, et ravikindlustusest saadud kokkuhoid võib kompenseerida erisoodustusmaksult saamata jäänud tulumaksu. Aga 33% sotsiaalmaksu ei sisalda mitte ainult ravikindlustuse osa, vaid ka pensionikassasse minevat osa. Kas tuli rahanduskomisjonis välja ka see, kust allikast ja kui suures ulatuses tuleb kompenseerida pensionikassasse vähem laekuvat osa?

Aitäh! Ma siiski parandaksin head küsijat. See viidatud suurusjärk, kaks miljardit, ei ole ei rahanduskomisjoni ega ka seda eelnõu hinnanud Rahandusministeeriumi ametlik number, vaid see on loogiline tuletus Keskerakonna arvutustest, mida selle eelnõu algataja mitte just kõige adekvaatsemaks ei pidanud. Sõltumata sellest, kas need Keskerakonna arvutused on lõpuni õiged või on seal ka eksimisruumi, usun ma, et on siililegi selge, et selle eelnõu mõju ei saa olla null krooni. See ei ole lihtsalt võimalik, sest see eeldaks, et kuskil on mingit kasutuseta raha, mis ootab seda, et liikuda terviseedendusse. Nii naiivne eeldus ei ole ilmselt kohane. Keskerakonna eelnõu mõjude hinnangus võeti lähtekohaks, et iga neljas ettevõte hakkab seda võimalust kasutama ja siis oleks see mõju üle 300 miljoni, aga mööngem, et seda, kas hakkab kasutama iga neljas või iga teine, me ei tea. See on puhas hinnangute küsimus ja seda mõjuanalüüsi ei suuda keegi teha, sest kui teha nii suurt maksusoodustust, siis täpselt ennustada, kuidas rahvas sellele reageerib ja kuidas ettevõtjad käituma hakkavad, ei ole väga täpselt võimalik. Võttes aluseks ainsa rehkenduse, mis meil nende üsna sarnaste eelnõude puhul on, ja korrutades selle läbi maksuvaba määraga, võib tõesti järeldada, et selle eelnõu mõju võiks olla suurusjärgus paar miljardit. Aga ma ütlen veel kord, et kõik need numbrid annavad meile aimu üksnes suurusjärgust, kuna siin on hästi palju hinnangulist, me ei tea, milline osa ettevõtetest seda soodustust kasutama hakkaks.

Protseduuriline küsimus, Jüri Tamm.

Rahanduskomisjoni esimees mainis siili. Kes see müstiline siil on?

Aitäh! "Siililegi selge" on eesti keeles küllalt laialt kasutatav kõnekäänd. Ma usun ...

Kolleegid! Tegu ei olnud protseduurilise küsimusega. Vabandust! Teiseks küsimuseks on sõna kolleeg Evelyn Sepal. Palun!

Aitäh! Ma ei suuda uskuda oma kõrvu, aga juba kaks tundi ei saa rahanduskomisjoni esimees vahet tehtud ettevõttel ja töövõtjal. Kui sa oleksid lugenud tähelepanelikult Keskerakonna eelnõu seletuskirja, millele sa pidevalt viitad, siis seal räägitakse eeldusest, et juhul kui iga neljas tööealine elanik ehk umbes 150 000 töövõtjat kasutaks seda soodustust, siis oleks eelduslikult see maksumus umbes selline. Võta seda kui kommentaari, aga tee teinekord eelnõu endale selgeks, enne kui sa tuled seda kaitsma!

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et iseenesest on see kommentaar õige. Kui te ütlete, et teie olete siin silmas pidanud töövõtjaid, siis sisulises mõttes ei ole suurt tähendust sellel, kas neljandik töötajatest või neljandik firmadest. Oluline on, jah, tõesti see, et kui neljandikule Eesti töövõtjatest pakutakse seda maksusoodustust tööandjate kaudu, siis on selle mõju 318 miljonit, kui seda pakutakse oluliselt rohkematele, siis on mõju suurem. Aga fakt on see, et eks teatud korrelatsioonis on nii töövõtjate arv kui ka tööandjate arv. Selles mõttes sisuliselt väga suurt vahet see ei tähenda.

Kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus, palun!

Kui komisjoni esimees veel pole taibanud, siis see müstiline number on null. Aga ma küsin lihtsama küsimuse. Kui valitsussektori tasakaal teatud otsustest võitis 800 miljonit krooni aastas, siis kui palju Eesti ettevõtted kokku maksid eelmisel aastal erisoodustusmaksu tõttu tulumaksu? Sinna loetellu kuuluvad hotellid, autod, ma ei tea mis iganes soodustused, mida tehakse üle Vabariigi Valitsuse antud piiride ja normide. Kui palju erisoodustusmaksu kokku riigieelarvesse laekus?

Aitäh, hea küsija! Kui sa kogenud poliitikuna julged tõesti väita, et ligikaudu ühte neljandikku ettevõtete palgafondist hõlmava maksusoodustuse mõju riigieelarvele on null, siis seda arvamust on väga raske jagada. Mis puudutab praegu erisoodustusmaksu maksmist (jätame sealt need autod ja kõik muu kõrvale, sest see ei puutu selle eelnõu teemasse ehk terviseedendusse), siis küllap sa mõistad, et kui maksusoodustust ei ole, siis on ettevõtete ja töötajate käitumine selles osas ühesugune, kui selles sektoris tehakse tohutu suur maksusoodustus (tohutu suure all pean ma silmas 30 000 aastas ehk ligikaudu neljandik ettevõtete keskmisest palgafondist), siis oleks väga naiivne eeldada, et see ei mõjuta nende ettevõtete ja ka töövõtjate käitumist. Kui me sellise maksusoodustuse teeme, siis võib täiesti selgelt prognoosida, et ettevõtted hakkavad senisest palju-palju suuremal määral pakkuma oma töötajatele palgatõusu asemel või osana palgast või osana preemiast või kuidas iganes nii spaatuusikuid kui ka tervishoiuteenuse saamise võimalust ja summa summarum jääb sealt päris kindlasti makse riigile laekumata. Ütlen veel kord: eeldada, et oleks võimalik neljandik palgafondist maksusoodustusega niimoodi õhku paisata, et riigieelarve sellest midagi ei kaota, on erakordselt lühinägelik. Sellist perpetuum mobile't ei suuda isegi sotsiaaldemokraadid välja mõelda.

Kalvi Kõva, teine küsimus, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Härra rahanduskomisjoni esimees! Kui see seaduseelnõu rakendub seadusena ja väga paljud Eesti ettevõtted hakkavad oma töötajatele ostma nii spordihooneaegu kui ka spordirajatiste kasutamise võimalusi, siis tuleb kindlasti nende spordirajatiste hooldamiseks võtta juurde tööle inimesi. Kas te rahanduskomisjonis arutasite ka sel teemal, kui suur võib olla riigi tulu just nende lisandunud töökohtade osas, ning kas te arutasite ka seda, et kuna väga palju spordirajatisi on kohalike omavalitsuste omandis või nende sihtasutuste omandis, kui suur on siis tulu kohalike omavalitsuste eelarvetele?

Aitäh! Arutasime selles kontekstis, et tõesti osa nendest kroonidest, mis jääb riigil maksutuludena saamata, laekub, pärast teatud ringi, muud kaudu. Aga ma siiski rõhutan, et komisjonis oli kaks arvamust. Oli arvamus, et need eelnõud on väga head, see oli üks arvamus, ja teine arvamus oli see, et neid eelnõusid peeti eesmärgi mõttes sümpaatseks, kuid väheefektiivseks, ehk nendest kroonidest, mis ühte või teise valdkonda suunatakse, ainult osa jõuab pärale, seetõttu ebaefektiivseks, ja teiseks peeti neid eelnõusid riigile praeguses olukorras üle jõu käivaks. Selge, et täiesti ettearvatavalt kulges see joon opositsiooni ja koalitsiooni vahelt, sest koalitsiooni ülesanne, paraku, on mitte ainult jagada häid lubadusi, mis võib olla opositsiooni privileeg, vaid jälgida ka seda, kas riigi tulud ja kulud tasakaalu tulevad.

Kolleeg Maret Maripuu, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma kuulan siin küsimusi. Räägitakse kogu aeg töövõtjatest. Kas komisjonis on olnud siis plaan töölepingu seadusest loobuda? Nagu me teame, on suhted töövõtjatega reguleeritud võlaõigusliku lepingu alusel ja suhted töötajatega töölepingu alusel. Kas leitakse, et me peaksime jääma töösuhteid reguleerima vaid võlaõigusliku lepingu alusel?

Aitäh! Seda arutelu me komisjonis ei avanud. Selles kontekstis omab see terminoloogia tähendust ainult selles mõttes, et hinnata, kas eelmise eelnõu kontekstis toodud arvestused on õiges suurusjärgus või mitte. Suures plaanis, ma ütlen veel kord, ei ole vahet, kas me räägime neljandikust ettevõtetest või neljandikust töötajatest, kes seda maksusoodustust saavad. Kõik saavad enam-vähem ühtemoodi aru. See suurusjärk on niikuinii selline, seal on nii palju hinnangulisust, et see täpsus on niikuinii küllalt suure loksuga. Seda, ma usun, on see arutelu juba piisavalt illustreerinud.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Margus Tsahkna!

Hea juhataja! Head töökaaslased! Selle eelnõu kohta ma algselt ei tahtnud sõna võtta, kuna sisuliselt oleks mu sõnavõtt olnud samasugune nagu eelmine, et idee on hea ja ma tahan sotsiaaldemokraate tänada selle idee just nimelt praegu saali toomise eest. Kuid eelnõu esitaja Eiki Nestor mainis nii minu nime kui ka IRL‑i seisukohti. Ma tahan heale Eikile vastata. Olid head ajad, kui me olime mõned aastad tagasi koos valitsuses, kui veel ei olnud näha nii suurt kriisi ei Eesti rahanduses ega majanduses üldse. Ma arvan, ka tuleviku suhtes, kui me vaatame, kuidas Eesti riik võiks käituda töötajatega ja eelkõige nende inimestega, kes tööd annavad, siis kindlasti tuleks soodustada tervise eest hoolitsemist. Ma arvan, et tulevikus, kui riigil hakkab paremini minema, on see eelnõu väga asjakohane, kuid praegu, vaadates neid prognoose ja siinsamas Riigikogus paari nädala pärast arutusele tulevat riigieelarve seadust, ei ole võimalik sellisel kujul seda eelnõu toetada. Loodetavasti saab ka Eiki sellest aru. IRL ei toeta selle eelnõu menetlemist täna siin saalis. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Hea juhataja! Austatud Riigikogu! Ma tulin siia, ütlemaks kahte asja. Kõigepealt seda, mida ma olen mitu korda öelnud ja mida ma jäängi mitu korda ütlema. See lihtne tõde kõlab nii: me elame Euroopas, vananevas ühiskonnas, ja selles ühiskonnas inimeste tervise huvides tehtavad kulutused täiesti paratamatult suurenevad. See küsimus, millele poliitikud peavad vastama, on esmapilgul lihtne: kes need kulutused kinni maksab? Ma meenutan seda seetõttu, et tean, et selle eelnõu kõige suurema vaenlase Reformierakonna ridades on väga palju arste. Küsige arstide käest, uskuge mind, nad räägivad teile sedasama. Mul oleks väga hea meel, kui poliitikud ühel heal päeval sellest aru saaksid. Laias laastus on selle eelnõu mõte ju tuua tervise juurde raha, anda mingilgi määral vastus küsimusele, kes selle eest maksab. Teiseks tahan ma tänada kolleeg Trapidot selle eest, et ta komisjonis meie eelnõu toetas ja tänu sellele see siia saali jõudis. Ma võin aru saada Margus Tsahkna põhjendustest ja kutsun rohelisi üles järgima Trapido eeskuju. Kui Tsahknast võib veel aru saada, siis koht RMK nõukogus ja KIK‑i nõukogus ei ole nagu see kaup, mille eest oma hääli ära anda. Seda ei maksa teha.

Head kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Riigikogu juhatusele on laekunud Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepanek tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 520 tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Kolleeg Rein Aidma, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Palun Reformierakonna fraktsiooni nimel kolmeminutilist vaheaega.

Palun see ettepanek esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 12.13.
V a h e a e g

Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni võetud kolmeminutiline vaheaeg on läbi. Kas võime asuda hääletamise juurde?
Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ettepaneku tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu 520 tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 49 Riigikogu liiget, vastu oli 35 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 520 on menetlusest välja langenud.

Läheme edasi. Algab Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli algatajate esindaja Aleksei Lotmani!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Pisut papagoi tunne tuleb peale taas kord samu asju siit puldist rääkides, aga mis parata, see on vist meie palga sees. Pealegi olevat kordamine tarkuse ema.
Niisiis, selle aasta algul jõustunud muudatused, mis metsaseaduse muutmise käigus sisse viidi, on toonud looduskaitseseadusesse mõningaid sisevastuolusid, mis võivad ohustada meie kaitstavate metsade looduslikku mitmekesisust. Üks neist probleemsetest sätetest on § 32 lõige 4¹, mis sätestab hoiualal lubatud uuendusraie langi piirsuuruse. Näiliselt on tegu loodushoidliku paragrahviga, kuid seda vaid näiliselt.
Asja sisu mõistmiseks tuleb pisut selgitada ajalugu, taas kord. Hoiuala mõiste kujundati vajadusest luua Eestis Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik ka neile aladele, kus kaitseala pole ega ole seda ka otstarbekas tekitada. Nõnda keelabki looduskaitseseaduse § 32 lõige 2 hoiualal nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamise või kahjustamise, mille kaitseks on hoiuala loodud. See regulatsioon on üsna otse üle võetud loodusdirektiivi 6. artiklist, mis sätestab Natura 2000 alade kaitsekorra ja on igati asjakohane. Kui aga nüüd tekitati uus paragrahv, mis sätestab raiepiirangud mehaaniliselt suuruse järgi, siis on tõsine oht lageraie lubamiseks näiteks seal, kus valikraie oleks küll asjakohane, aga lageraie kujutaks endast elupaiga sisulist hävitamist. Ma ei hakka siin pikemalt seletama, et selline asi võib meile kaela tuua rikkumismenetluse Euroopa Komisjonilt, sest see pole tõesti lõpuks peamine, vaid peamised on ikka ohud meie oma loodusele.
Roheliste eelnõu pakub kõnealuse sätte ümbersõnastamist selliselt, et oleks välistatud selle tõlgendamine looduse kahjuks. See jätab alles kõik kehtivas seaduses olevad piirangud uuendusraie langi suurusele, kuid sätestab, et uuendusraie on lubatud üksnes siis, kui see ei kahjusta hoiuala moodustamise aluseks olevate elupaikade soodsat seisundit.
Paragrahvi 91 lõige 13 on teine neist uutest probleemsetest sätetest. See lubab kaitsealade piiranguvöönditesse piiratud ulatuses uuendusraiet, kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti. Samas on looduskaitseseaduses, täpsemalt § 31 lõike 1 punktis 5 algusest peale olnud sätestatud põhimõte, et kui kaitse-eeskiri ei sätesta teisiti, on piiranguvööndis uuendusraie keelatud. Seega oleme jõudnud olukorda, et sama seaduse üks paragrahv keelab ja teine lubab uuendusraie, sealhulgas lageraie, kaitsealade piiranguvööndites. Tegemist on ilmselge vastuoluga, kusjuures sellise vastuoluga, mis võib ohustada meie kaitsealuseid metsi.
Roheliste pakutav eelnõu täpsustaks seadussätet selliselt, et piiratud ulatuses oleks uuendusraie lubatud kaitsealal vaid siis, kui see on kaitse-eeskirjaga tõepoolest üheselt lubatud. See olevat väidetavalt olnud ka kõnealuse sätte kirja pannud Keskkonnaministeeriumi ametnike mõte, ainult selle sõnastamine õnnestus nii, nagu vahel juhtub. Meie eelnõu on sõnastatud selliselt, et mõlema kõnealuse sätte tõlgendamine looduse kahjuks muutub võimatuks. Seega peaksid kõik need, kes hoolivad meie metsade elurikkuse säilimisest, seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel küsimusi ei ole. Palun kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Mart Jüssi!

Lugupeetud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas seda eelnõu oma korralisel istungil 14. septembril. Ministeeriumist olid istungile kutsutud looduskaitse osakonna juhataja kohusetäitja Taimo Aasma ja peaspetsialist Marika Erikson. Selle eelnõu arutelul jäi kandvaks seesama sõnastuse võimalik tõlgendus eri moel. Kuna suvel oli meile kirjalikult esitatud ka ministeeriumi seisukoht, mida komisjon ei olnud eelnevalt arutanud, ja sellele oli algataja esitanud kirjalikult vastulause, siis arutelu sisulise edasiviimise nimel leidis komisjon, et on vaja kindlasti neid seisukohti täpsustada.
Üldise arutelu põhjal otsustas komisjon määrata selle eelnõu komisjonipoolseks esindajaks Riigikogu saalis mind, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see eelnõu tänase istungi päevakorda (4 poolt, 6 erapooletut) ning sama häälte suhtega otsustati esimene lugemine lõpetada, kuid sellega arutelu mitte täiesti lõpetada. Otsustati algatada selles küsimuses komisjoni töörühm, kes koguneb homme arutama nii looduskaitseseaduse kui ka varem esitatud metsaseaduse muudatust just selles osas, et selgelt ja üheselt mõistetavalt täpsustada sõnastust ja jõuda arusaamale, kas selles sõnastuses kätkeb oht Eesti keskkonnale või mitte. Samuti tehti ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. oktoober s.a kell 16. See on komisjonis toimunu kohta lühidalt kõik. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea Mart! Missugune see valitsuse ehk Keskkonnaministeeriumi seisukoht või arvamus oli? Sa ütlesid, et see tuli, aga mis seal täpselt oli, missugune see oli?

Tänan täpsustamast! Ma jätsin selle tõesti ütlemata. Valitsuse seisukoht oli seda eelnõu mitte toetada, aga see seisukoht toetus samasugusele argumentatsioonile, mis ka komisjonist läbi käis, et see sõnastus ei anna üheselt mõistetavat selgust, kas langi suuruse piiramine on looduskaitseliselt kahjulik või kasulik, kui algataja eesmärk oli rääkida lankidest kui sellistest. Teine seisukoht, mida selles kirjas väljendati, oli see, et ei ole selge, milline täpselt on kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava roll selles kontekstis. Need argumendid on vaja kindlasti läbi vaadata ja arutada. Aga, jah, valitsus ei toetanud seda eelnõu.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seega ma läbirääkimisi ei ava.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 528 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 6. oktoober kell 16.

Algab Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu eesmärk on leevendada töötuks jäänud, lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada neile tingimused majanduslikuks toimetulekuks vähenenud sissetuleku tingimustes, võimaldades lapsehooldustasu mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral.
Käesolevaks ajaks on töötuks jäänud üle 75 000 inimese. Eelnõu esitamise ajal, 12. mail s.a oli töötuid ca 60 000. Eriti keeruliseks kujuneb pere toimetulek juhul, kui töötuks on jäänud pere ainus töövõimeline liige või kui tegemist on töötuks jäänud üksikvanemaga. Seaduse muutmisega soovime leevendada töötuks jäänud, lastega perede majanduslikku olukorda ja tagada laste toimetulekuvõime vähenenud sissetuleku tingimustes.
2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 kohaselt on lapsehooldustasu määr 1200 krooni kuus, vastavalt riiklike peretoetuste seaduse § 4 lõigetele 2 ja 3. Eelnõu esitajad on seisukohal, et tuleks võimaldada lapsehooldustasu ka mõlema vanema või üksikvanema töötuks jäämise korral ning toetust tuleks maksta pooles lapsehooldustasu määras ühe lapse korral ja kui on rohkem lapsi, siis veerandi lapsehooldustasu määras iga lapse kohta. Toetust tuleks maksta lapsevanema kogu töötukassas töötuna arvel oleku perioodil. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse lapsehooldustasu üldjuhul kuni lapse kaheksanda eluaastani. Meie fraktsioon soovib seadust täiendada, et lapsehooldustasu makstaks ka pärast kaheksandat eluaastat, juhul kui üksikvanem või mõlemad vanemad on jäänud töötuks. Pere toimetulek kujuneb keeruliseks, kui töötuks on jäänud pere ainus töövõimeline liige või mõlemad vanemad, sellepärast tuleks laste kasvatamist majanduslikult toetada, et lastel oleks võimalik jätkata korralikult kooli‑ ja huvihariduse saamist.
Kindlasti huvitavad teid, missugused on seaduse mõjud ja selle rakendamiseks vajalikud kulutused. Me saame anda hinnanguliselt ka teatud kulutuste vajaduse. Kui arvestada, et lapsehooldustasu saajate arv võiks kasvada 10 000 võrra, siis võrreldes eelmise aasta lõpuga oleks kasv 5000 isikut ja kokku oleks lisakulusid riigieelarvele lisandumas ligikaudsete arvutuste järgi ca 60 miljoni krooni ulatuses.
Riigikogu sotsiaalkomisjon toetas konsensuslikult seaduseelnõu esimese lugemise lõpetamist, kuid valitsus jättis eelnõu toetuseta. Vabariigi Valitsus ei ole toetanud eelnõu järgmistel põhjustel. Esiteks, riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Vastuseks ütlen, et meie näeme vajadust, et toetust makstaks lastevanemate töötuks jäämise või töötuna arvel oleku korral. Kui viimasel ajal võib tõdeda, et üha suurenenud on vanemate sissetulekust mõjutatud toetused, siis seaduseelnõus pakutud laste toetamise võimalus ei sõltu kuidagi pere varasema sissetuleku suurusest, vaid laste arvust töötuga peres.
Teine Vabariigi Valitsuse seisukoht on, et iga lisatoetuse loomine vajab eelnevalt põhjalikku analüüsi, tuleb hinnata toetuse maksmise eesmärki, mõjusid ning toetuse maksmise otstarbekust, samuti toetuse maksmise skeemi sobitumist olemasolevasse peretoetuste skeemi. Vastuseks ütlen, et selle toetuse puhul vajaks kindlasti hindamist toetuse mõju toetusesaaja käitumisele töötusest tööhõivesse naasmisel. Tõsi, praegu ei ole näiteks ühtegi analüüsi ega anna ka Praxise tööd vastust sellele, millised võiksid olla vanemahüvitise ja peretoetuste mõjud majanduslanguse olukorras, kui vanemate palgad on madalad, töötus on suurem ja ootused tuleviku suhtes kartlikumad. Kahtlemata on niisugust käsitlust vaja, kuid meil ei ole aega oodata ja alustada tuleks praegu.
Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse seisukoha järgi ei ole seletuskirjas toodud välja mõjusid, et laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused suureneksid siis, kui lastevanemad on jäänud töötuks, pigem on probleemiks raskendatud toimetulek sissetuleku vähenemise tõttu. Vastuseks sellele tahan öelda, et kindlasti vajab äramärkimist perede suur laenukoormus. Toon näiteks kodulaenu, mida töötuga peres ei suudeta tagasi maksta, ja kui ei ole ka sugulasi, kellelt abi otsida, võib peret ähvardada kodutuks jäämise oht. Tahan rõhutada, et Eesti riigi sotsiaalpoliitika üks eesmärkidest on ikka olnud ka lastega perede vaesuse vähendamine ja rahalised toetused on seda aidanud saavutada. Nii ongi toimetulekuraskustes perede arv viimastel aastatel vähenenud, ent sel aastal on toimetulekuabi vajavate perede arv suurenenud. Arutasime seda ka sotsiaalkomisjonis. Nii on s.a 1. juuli seisuga toimetulekutoetust saanud 13 000 peret, sealhulgas lastega peresid 4500, möödunud aasta sama seisuga oli selliseid peresid vastavalt 8294 ja 2482. Kuigi võib öelda, et protsentuaalselt on lastega perede osatähtsus toetusesaajate hulgas jäänud samaks, on arvulised näitajad ometi väga suured.
Kui seaduse eesmärk on perede, kus vanemad on jäänud töötuks, toimetuleku parandamine, siis sedasama eesmärki täidab ka riigi rahastatav, aga kohalike omavalitsuste poolt väljamakstav toimetulekutoetus, väidavad valitsuse esindajad neljandaks. Tuuakse välja, et 2009. aasta riigieelarve seaduse kohaselt on toimetulekupiiri määr 1000 krooni kuus üksi elava inimese või perekonna esimese liikme puhul ning 800 krooni pere teise ja iga järgneva liikme puhul. Kui toimetulekutoetuse saaja kõik pereliikmed on alaealised, makstakse üksikvanema puhul taotlejale täiendavat sotsiaaltoetust 200 krooni. Vastuseks sellele ütlen, et, tõsi, toimetulekutoetust saab pere, kelle kuu netosissetulek pärast eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Seega siis 1000 krooni pere esimese liikme kohta ja iga järgmise pereliikme kohta 800 krooni. Aga me peame panustama lastega perede vaesusest väljatoomise vajadusele ja tagama, et uued pered vaesusesse ei langeks. Toimetulekupiiri kehtestamisel on lähtutud minimaalsetest kulutustest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Rahvaliidu fraktsiooni arvates ei piisa nendest kulutustest näiteks laste huvihariduse kulude katmiseks jne.
Vabariigi Valitsuse viienda seisukohana on välja toodud Rahandusministeeriumi kooskõlastuskirjas esitatud väide, et majanduse hetkeseisu arvestades puuduvad praegu võimalused lisasoodustuste kehtestamiseks. Vastuseks väidan ma, et just rasketel aegadel ongi inimestele vaja tuge ja eelnõus pakutava toetuse puhul ei ole tegemist nn lisasoodustusega, vaid peret kriisist välja aitava abinõuga. Arvame, et vabandused, et riigi võimalused nõrgemate eest hoolitsemisel on piiratud, pole õigustatud. Kõigil valitsusliikmetel tuleb rohkem tähelepanu pöörata just sellele, kust sotsiaalpoliitikale raha juurde leida, mitte esimesena välja pakkuda seda, kellelt raha ära võtta. See oli lühidalt meie seisukoht Vabariigi Valitsuse avaldatud mittetoetava seisukoha kohta.
Aitäh kuulamast!

Aitäh! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Maret Maripuu!

Aitäh! Hea ettekandja! Riiklike peretoetuste seaduse § 6 ütleb, et lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse 1–3‑aastase lapse vanemale, 3–8‑aastase lapse vanemale makstakse seda siis, kui peres on lisaks kuni 3‑aastaseid lapsi. Siit minu küsimus: miks te näete eelnõus ette toetada neid peresid, kus lapsed on 8‑aastaseks saanud? Kas te arvate, et pered, kus on 3–8‑aastased lapsed ja mõlemad vanemad on töötud, ei vaja seda toetust, mida te välja pakute?

Aitäh, hea küsija! Kindlasti on ka nendel peredel keeruline majanduslik olukord ja kui te näete seda vajadust, siis me oleme nõus sellega, et te teete ettepaneku ja me võime arvestada töötuksjäänu toetusega kõikides vanustes laste puhul, kes perekonnas on. Kuid me püüdsime eelnõu koostades riigi rahakotti mitte väga lõhki ajada ja pakkuda sellist lisavõimalust just nendele lastele.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas Rahvaliit suhtub sellesse, et puudu olev raha leitakse kas ressursitasude edasisest suurendamisest või aktsiiside tõstmisest?

Aitäh! Rahvaliit näeb seda niimoodi, et raha tuleb leida riigieelarvest. Missugused vahendid toovad riigieelarvesse lisaraha? Mis puudutab aktsiise ja ressursitasusid, siis me oleme varemgi välja öelnud oma seisukoha nende maksude tõstmise kohta.

Palun, kolleeg Maret Maripuu, teine küsimus!

Aitäh! Ma küsin veel kord üle. Kas algatajad on siis veendunud, et ühe lapsega perekond, kus kasvab üks laps ja kellele makstakse lapsehooldustasu kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, ja kui mõlemad, nii ema kui ka isa, jäävad töötuks, saab ise hakkama kuni lapse 8‑aastaseks saamiseni? Nii on teil eelnõus kirjas.

Aitäh! Selle kohta öeldakse niimoodi, et kus viga näed laita, seal tule ja aita. Teeme ära, parandame ära.

Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Sotsiaalkomisjonis seda eelnõu arutades tuli muu hulgas välja see, et töötuks jäänud lastevanemad saavad toimetulekutoetust ja täiendav lapsetoetus läheb tegelikult toimetulekutoetuse tulude arvestusse ehk tekib n‑ö nullsumma, ühest kohast antakse juurde, mis võetakse teisest kohast maha ja töötud lastevanemad tegelikult ühtegi lisakrooni ei saa. Kas te olete praeguseks välja mõelnud lahenduse selleks, et tegelikult ikkagi mingisugune lisaraha ka puudust kannatavate inimeste kätte jõuaks?

Aitäh! Selle arutelu üle sotsiaalkomisjonis olen ma väga tänulik. Tõepoolest, me ei olnud kõrvutanud riiklike peretoetuste seadust ja toimetulekutoetust käsitlevat seadust. Vahepeal oli see aeg, kus laste‑ ja peretoetused ei läinud pere sissetuleku hulka. Aga ühel hetkel niisugune muudatus tehti ja need toetused võetakse pere sissetuleku puhul arvesse. Meie näeme lahendust selliselt, et need toetused, mida makstakse lapsehooldustasuna töötuga perele, ei peaks minema toimetulekutoetuse saamisel pere sissetuleku hulka. Meil peaks olema muudatusettepanekutega võimalik see ära klaarida.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Komisjon arutas Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 497 kahel korral, 14. ja 15. septembril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid arutelul ka Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kati Lõbu ja sotsiaalministri nõunik Timo Vaarmann.
Lubage järgnevalt tutvustada, mida komisjonis räägiti. Algatajate nimel tutvustas eelnõu Mai Treial. Ma ei hakka üle kordama seda, mida ta juba siin rääkis, pigem räägin arutelu poole pealt.
Nagu ka eelnõu algataja ütles, Vabariigi Valitsus eelnõu ei toetanud. Komisjonile tutvustas valitsuse seisukohti Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Kati Lõbu. Põhjused, miks valitsus eelnõu ei toetanud, olid järgmised. Kõigepealt rõhutas valitsuse esindaja, et riiklike peretoetuste seaduse eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine, mitte toetada vanemaid juhul, kui nad on tööst ilma jäänud. See peaks olema teise seaduse reguleerimise objekt.
Teiseks toodi välja, et iga lisatoetuse loomine vajab eelnevalt põhjalikku analüüsi. Tuleb hinnata toetuse maksmise eesmärki, mõjusid ning toetuse maksmise otstarbekust, samuti toetuse maksmise skeemi sobimist olemasolevasse peretoetuste süsteemi. Kõne all oleva toetuse puhul vajaks kindlasti hindamist toetuse mõju toetusesaaja käitumisele töötusest tööhõivesse naasmisel.
Kolmanda punktina toodi välja, et eelnõu seletuskirjas ei ole toodud välja mõjusid, et laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutused suureneksid siis, kui lastevanemad on jäänud töötuks. Pigem on sel juhul probleemiks raskendatud toimetulek sissetuleku vähenemise tõttu.
Neljanda punktina tõi Kati Lõbu välja selle, et kui seaduseelnõu eesmärk on perede, kus vanemad on jäänud töötuks, toimetuleku parandamine, siis sedasama eesmärki täidab ka riigi rahastatav, aga kohalike omavalitsuste poolt väljamakstav toimetulekutoetus.
Komisjoni liikmed esitasid algatajale küsimusi seletuskirjas toodud eelnõu rakendamiseks vajalike rahaliste kulutuste kohta ja samuti andmete õigsuse kohta. Ministeeriumi esindajatelt küsiti veel, kas riik on planeerinud toimetulekutoetuse muutmist. Ministeeriumi esindaja tõdes, et seda teemat on arutatud, kuid otsus selle kohta, et toimetulekutoetust tõsta, ei ole. Samuti tõdesid Sotsiaalministeeriumi esindajad, et andmeid töötute inimeste laste ja nende vanuse kohta ei koguta ja seaduslik alus selliste andmete kogumiseks praegu ka puudub. See tähendab, et eelnõu idee elluviimine esitatud kujul on võimatu, sest kõik töötutega seotud toimingud viib läbi ja kogub nende kohta andmeid Eesti Töötukassa tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ning sellest lähtuva töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registri pidamise põhimääruse ning töötuskindlustuse seaduse ja sellest lähtuva töötuskindlustuse andmekogu põhimääruse alusel ettenähtud korras ja ulatuses. Kuna töötuna arvelevõtmine, töötuskindlustushüvitise määramine ja töötutoetuse määramine ei eelda soovi avaldanu leibkonna andmete kontrollimist ja kogumist, siis nende toimingute käigus ei kogugi Eesti Töötukassa mingeid andmeid isiku perekonnaseisu või leibkonna koosseisu kohta. Selliste andmete kogumine viidatud isikutelt ei oleks kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk ideega, et riik ei tohi nõuda inimeste kohta enamate andmete kogumist, kui konkreetse teenuse, toetuse või hüvitise määramiseks minimaalselt vajalik on.
Arutelu käigus selgus, et pere sissetulek sellise lisatoetuse kehtestamisega, nagu algatajad on välja pakkunud, ei kasva, vaid jääb samaks, kuna toimetulekutoetus samal ajal väheneb, sest toimetulekutoetuse arvutamisel loetakse sissetulekuks kõik tulud, mis ei ole sotsiaalhoolekande seaduses eraldi välja toodud. Sotsiaalhoolekande seaduse § 22² lõige 2 ütleb: "Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka ühekordseid toetusi, [- - -], puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus, riigi tagatisel antud õppelaenu, tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse alusel tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalemise korral makstavat sõidu‑ ja majutustoetust ning tööturukoolituses osalemise korral makstavat stipendiumi." Kõik muud toetused, sealhulgas lapsetoetus, õppetoetused, lapsehooldustasu jne loetakse toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekuks. Selline meede, nagu algatajad on välja pakkunud, ei anna raha juurde neile peredele, kes on toimetulekutoetuse saajad, sest nende kasvav sissetulek n‑ö pikendatud lapsehooldustasu maksmise korral läheb arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel ning selle võrra oleks väiksem neile makstav toimetulekutoetus. Kokkuvõttes pere sissetulek ei kasva. Raha saaksid juurde need inimesed, kelle sissetulek on nii suur, et nad ei vaja toimetulekutoetust.
Komisjon leidis, et eelnõu suurim probleem on see, et segi aetakse üldine perede toetamine ja töötute toetamine. Mõlemad on olulised, aga meetmed ja eesmärgid on erinevad. Pärast diskussiooni otsustati konsensusega saata eelnõu Riigikogu täiskogu saali esimesele lugemisele just nimelt tänasel päeval ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Hea ettekandja! Kas te täpsustaksite parandusettepanekute esitamise tähtaega?

Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 6. oktoober kell 18.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Head kolleegid! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, seega ma läbirääkimisi ei ava.
Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni algatatud riiklike peretoetuste seaduse § 6 muutmise seaduse eelnõu 497 esimene lugemine on lõpetatud. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 6. oktoober kell 18.
Head kolleegid! Meie tänane istung on lõppenud. Soovin teile edukat tööd komisjonides!

Istungi lõpp kell 12.46.