Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille Riigikogu esimees on kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 37 Riigikogu liikme ettepanekul ja nende esitatud päevakorraga. Head kolleegid! Kas teil on üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Indrek Saar!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Juba eile oli kõne all, et politseipeadirektor on ületanud oma volitusi ja saatnud oma alluvatele ühe ringkirja. Sealjuures jäi politseipeadirektorile märkamata, et sellega sattus ta vastuollu Eesti Vabariigi seadustega. Võib-olla peaks sellist situatsiooni siis tõepoolest kommenteerima siseminister, kes ju tegelikult peaks oma alluvatele asutustele ja talle alluvatele inimestele poliitilised suunised andma. Sellepärast esitame sedakorda järelepärimise ka siseministrile, kuna ei ole temalt selle akti suhtes avalikku seisukohavõttu kuulnud. Sellest tulenevalt on meil siseministrile kolm küsimust. Kas enne kõnealuse ringkirja saatmist konsulteeris politseipeadirektor teiega ning kas olete andnud nimetatud küsimuses politseipeadirektorile poliitilisi suuniseid? Milliseid samme olete ette võtnud tagamaks ärahirmutatud politseiametnikele nende seaduslikku õigust olla valitud valimistel? Mida olete ette võtnud võitlemaks kodanike valimisvabaduse rikkumistega kohalikes omavalitsustes, sest nagu me hästi teame, ei ole see ainuke juhtum, kus tööandjad on oma positsiooni ära kasutanud?
Alla kirjutanud lugupidamisega Riigikogu liikmed Indrek Saar, Ain Seppik ja Karel Rüütli. Tänan tähelepanu eest!

Kolleeg Jaak Aab!

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Kuue Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel on mul üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile ja see sisaldab järgmist. Ajakirjanduses on nii valitsusliikmed kui peaminister tihti väitnud, et valitsus ei kavanda pensionide alandamist mitte mingil moel. Samas saadeti valitsuse nime all juba 18. mail välja pressiteade, milles on toodud erinevad eelarvepositsiooni parandavad meetmed, mida ministrid on arutanud. Seal oli ka pensionide vähendamise punkt, mille juures olid toodud arvutused, kui palju säästaks riik pensionide tulumaksuvabastuse vähendamisega. Pressiteates seisab järgmine info: "Pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine 3000-lt 2250-le alates 1. juulist hoiaks kokku 120 miljonit ning 2011. aastal 240 miljonit krooni." Sellest tulenevalt on meil sotsiaalministrile kolm küsimust.
Kas valitsus plaanib hoolimata pensionäridele jagatud lubadustest pensione vähendada, millisel moel kavandatakse seda teha ja milliseid pensionide vähendamise meetmeid on valitsus veel kavandanud peale tulumaksuvabastuse vähendamise? Kuidas plaanib valitsus ületada pensionikassa puudujäägid 2010. aastal? Mis ajast ülaltoodud arvutused, mis on siin arupärimises esitatud, pärinevad? Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on seitsme Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimise sisu on alljärgnev.
Täna, 1. septembril kirjutab Eesti Päevaleht, et Eesti Gaas langetab kodutarbijate gaasi hinda, keskkütte hind aga kallineb iga päevaga. AS-i Tallinna Küte turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Olga Petrova sõnul muutub soojuse hind küttefirma jaoks vastavalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud valemile. Vastavalt kaugkütteseadusele kooskõlastab ja kinnitab Konkurentsiamet ka soojuse piirhinna. Kooskõlastatud konkreetne soojuse piirhind kehtib kuni kütusehinna muutumiseni. Konkurentsiamet kooskõlastas AS-ile Tallinna Küte alates 1. septembrist soojuse piirhinnaks 919,13 kr/MWh. 1. oktoobrist aga juba 954,96 kr/MWh koos käibemaksuga. Võrreldes 1. juuniga on tegemist hüppelise tõusuga. Võttes aluseks praeguse olukorra, esitame alljärgnevad küsimused, et saada selgust, millest see on tingitud.
Kas viimane piirhinna tõus on põhjendatud? Mis tingis soojuse hinna järsu tõusu septembris? Kas ministeerium kavandab mingisuguseid meetmeid soojuse piirhinna stabiliseerimiseks? Kes kontrollib Eestisse sisseostetava gaasi hinda? Aitäh!

Aitäh! Kolleeg Rein Ratas, palun!

Austatud juhataja! Auväärt Riigikogu! Kuuel Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmel on esitada arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. See arupärimine käsitleb tema poolt 19. augustil s.a ametist vabastatud Eesti Mereakadeemia rektori professor doktor Jüri Kannuga seotud asjaolusid. Teatavasti Jüri Kann vabastati vaatamata tõigale, et mereakadeemia on nimetatud isiku juhtimisel saavutanud varasemaga võrreldes vägagi hea seisu: käivitunud on magistriõpe, perioodiliselt ilmuvad Mereakadeemia Toimetised, oluliselt on tõusnud akadeemia rahvusvaheline autoriteet, mille üheks kinnituseks on akadeemia vastuvõtt Rahvusvahelisse Mereülikoolide Assotsiatsiooni ainukese akadeemiana Baltimaadest, oluliselt on paranenud materiaaltehniline baas, eeskätt just simulaatorid laevajuhtide ja mehaanikute ettevalmistamiseks. Oluliselt on suurenenud konkurss akadeemiasse. Arupärimine sisaldab viis küsimust seoses professor doktor Jüri Kannu vabastamisega, millele palume vastata. Olen rääkinud.

Aitäh! Palun nüüd kolleeg Marika Tuus!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Töötus on Eestis üks suuremaid Euroopa Liidus ja see kasvab lumepallina. Statistikaameti andmeil tõusis töötute arv teises kvartalis 92 000-ni, ulatudes seega 17%-ni. Praegu on see muidugi veel suurem. Registreeritud töötute arv läheneb juba 75 000-le, mis on enam kui 11%. Augusti lõpus hakkas töötus veelgi kiiremini kasvama. Nii jäi eelmisel nädalal tööst ilma juba 2276 inimest, see on pea 500 inimese võrra rohkem kui nädal varem. Meeste tööpuuduse näitaja on meil aga Euroopa tipus – iga viies mees on Eurostati andmetel Eestis töötu. Muide, kui nüüd võrrelda aastataguse ajaga, on meil töötuse määra kasv olnud kõige kiirem Euroopas. Selle aasta lõpuks tõotab meil olla isegi umbes 50 000 töötu abiraha saajat, sest töötuskindlustuse hüvitise saamise aeg hakkab otsa saama. Seoses sellega on meil arupärimine härra peaministrile. Annan selle arupärimise üle 11 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel.
Miks pole valitsusel olemas ühtset tegevuskava töötuse vastu võitlemiseks? Miks valitsus ei kavanda töötute peredes elavatele lastele eraldi abipaketti? Miks valitsus suhtub avalike sotsiaalsete töökohtade loomisse ükskõikselt ja halvustavalt ning miks riik ei toeta selles suhtes omavalitsusi? Miks on tööpuudusega võitlemine praeguses Eestis läbi kukkunud, nii et inimestel on vaid üks pääsetee – minna väljapoole Eestit? Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Arupärimine on ajendatud asjaolust, et juba 2005. aastal seadis Andrus Ansipi juhitud valitsus eesmärgiks minna Eestis üle eurole 1. jaanuaril 2007. aastal. Sellegipoolest selgus äsja ajalehest Postimees, et ka veel kaks ja pool aastat pärast esialgset liitumistähtaega ei ole Eesti riigi pensionikassa infotehnoloogilistel põhjustel võimeline eurole ülemineku korral pensione eurodes välja maksma. Samast artiklist selgub, et valitsusel puuduvad isegi lepingud vajalike uuenduste tegemiseks infosüsteemides ja pole teada, millal on reaalne sellised uuendused ellu viia. Seetõttu esitan peaministrile järgmised küsimused.
Kuidas on võimalik, et olukorras, kus juba 31. jaanuarist 2005 töötab valitsuskomisjon eurole sujuva ülemineku tagamiseks, ei ole kavandatud vajalikke tegevusi pensionikassa infosüsteemide uuendamiseks? Kes vastutab Vabariigi Valitsuse tegematajätmiste eest, mis takistavad Euroopa Liidu ühisraha euro kasutuselevõttu Eestis? Tänan!

Aitäh! Kolleeg Tarmo Mänd, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjoni nimel annan üle Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu. Nimelt on praegu meie esindaja kontrollkomitees Jürgen Ligi, kellest on vahepeal saanud rahandusminister, kes oma staatuse järgi kuulub selle panga juhatajate nõukokku ja meil on vaja nimetada uus esindaja. Rahanduskomisjon teeb ettepaneku esitada uueks esindajaks selle panga kontrollkomitees meie värske ja innukas ülemus rahanduskomisjonis Taavi Rõivas. Tänan!

Aitäh! Rohkem arupärimisi ja eelnõusid üle anda ei ole. Seega olen juhatuse nimel vastu võtnud kuus arupärimist ja ühe seaduseelnõu ning kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, edastatakse need otsekohe adressaatidele, ja kui eelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu esimees on edastanud kolme Riigikogu liikme arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile ja viie Riigikogu liikme arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
Hea Riigikogu! Erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, 10 rahvasaadikut ei registreerunud. Riigikogu on otsustusvõimeline.
Läheme erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise juurde. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega. Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Tänane töögraafik on kehtestatud.

Alustame tänases päevakorras oleva eelnõu arutamist. See on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Ma palun pulti juhtivkomisjoni esindaja Margus Tsahkna!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Head kooli alguse päeva! Annan ülevaate eile toimunud rahanduskomisjoni erakorralisest koosolekust ja arutelust seal. Lühidalt eelnõu sisust.
Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele rakendussätted ja seda tehakse eraldi rakendamisseadusega. Rakendussätete eesmärk on pehmendada käibemaksumäära tõstmise lühikesest etteteatamise ajast ettevõtjatele tulenevaid mõjusid. Komisjon arutas eelnõu erakorralisel istungil 31. augustil 2009. aastal ehk siis eile õhtul algusega kell 6. Riigikogust laekus viis muudatusettepanekut. Üks Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, üks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja kolm Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt. Komisjon omalt poolt koostas 11 muudatusettepanekut. Eelnõu kohta laekus rahanduskomisjonile viis arvamust, seda siis vastavalt EVEA, kaupmeeste liidu, tööandjate keskliidu, maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu poolt ning lisaks Eesti Maksumaksjate Liidu ettepanekud. Komisjon tutvus kõigi nende ettepanekute ja arvamustega. Laekunud arvamustes oli esitatud mitmeid ettepanekuid, mida komisjon püüdis suuremal või vähemal määral arvestada.
Annan ülevaate muudatusettepanekutest ja arutelust ning rahanduskomisjoni ettepanekutest. Mitmed muudatused on redaktsioonilised, täpsustavad ning sätete mitmeti tõlgendamist välistavad ettepanekud, näiteks muudatusettepanekud 1, 3, 4, 5 ja 7.
Eelnõu §-des 2 ja 7 olnud tähtaeg 31. august 2009 asendati tähtajaga 30. september 2009, sätestades pikema üleminekuaja juhul, kui käibedeklaratsioon esitatakse hilinemisega ning ka kauba ja teenuse hinna avaldamise reguleerimisel. Need on muudatusettepanekud 2 ja 6.
Ettepanekud nr 8 ja 9, mis puudutavad kohalikele omavalitsustele käibemaksu tõusust tingitud kulude hüvitamist, ei leidnud komisjoni enamuse toetust. Vastava hääletuse tulemus oli poolt 4, vastu 6, erapooletuid 1. Põhjusena toodi arutelu käigus välja argument, et maksumäärade tõus puudutab kõiki majandussubjekte ning seetõttu ei saa valla- ja linnaeelarve seaduse §-st 7 tuleneda, et riik peaks eelarveaasta keskel maksumäärade tõusust tingitud kulude suurenemist kohalikele omavalitsustele hüvitama või kohalikele omavalitsustele pandud ülesandeid vähendama, ning samuti asjaolu, et deflatsiooni ja ehitusteenuse reaalhindade languse – komisjonis kõlas hinnang, et ca 20–30% – tingimustes ei oma käibemaksumäära tõus negatiivset mõju kohalike omavalitsuste investeeringute kuludele.
Ettepanek nr 10 ei leidnud toetust, kuid komisjon nentis probleemi olemasolu ning otsustas pöörduda Rahandusministeeriumi poole lahenduse leidmiseks ja regulatsioonide väljatöötamiseks, mis võimaldaksid kompenseerida Euroopa Liidu struktuurifondidest vahendeid saanud mittekäibemaksukohustuslastele käibemaksu tõusust tekkinud kulud. Selle ettepaneku arutamisel käsitleti just omafinantseeringute suurenemist tulenevalt maksutõusust ja jagunemist võõrvahendite vahel.
Täielikult on arvestatud komisjoni ettepanekut nr 12, mis puudutab kestvuslepingus kokku lepitud hinna muutmist, kui pooled ei ole enne selle paragrahvi jõustumist kokku leppinud teisiti või asja või teenuse müüja ei ole enne selle paragrahvi jõustumist teatanud lõpphinna muutmata jätmisest.
Samuti arvestati ettepanekut nr 13, mis käsitleb kahju hüvitamist, andes isikule õiguse taotleda käibemaksumäära tõusu kiirest jõustumisest otseselt tulenenud ning muutunud käibemaksumäära õigeaegseks rakendamiseks tehtud täiendavate tööjõukulude hüvitamist.
Sellega seoses leidis sisulise toetuse ka ettepanek nr 11, mis puudutas kulude kompenseerimist ettevõtjatele.
Ka ettepaneku nr 14 puhul leiti osaline eesmärgiline kattuvus, samas ei toetanud komisjon ettepanekut liiga laia haarde tõttu, mis hõlmab kogu nimetatud muutmise seadust. Siinkohal tahaksin tunnustada Eiki Nestori laia haaret – see oleks endas kätkenud kogu riigieelarve seaduse muutmise seadusest tulenevate kohustuste ja tulude muutmise hüvitamist.
Muudatusettepanekuga nr 15 likvideeritakse viga käibemaksuseaduses, mis puudutab § 15 lõike 7 tagasiulatuvat sätestamist (see tekkis eelmisel korral muudatusettepaneku sissehääletamisel). Nimetatud säte tunnistatakse kehtetuks – see on see lapsus, millest oli juttu.
Muudatusettepanek nr 16 sätestab, et seadust rakendatakse suures osas tagasiulatuvalt 1. juulist 2009, välja arvatud paragrahvid, mis puudutavad kestvuslepinguid ja kahju hüvitamist.
Komisjon teeb ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, suunata eelnõu kolmandale lugemisele ning panna lõpphääletusele. Sellise otsuse poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu ei olnud keegi, erapooletuid oli 2. See on minu poolt hetkel kõik.

Aitäh! Teile on küsimusi. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni poolt on esitatud 11 muudatusettepanekut, algatajad Reformierakonna fraktsioon, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ja roheliste fraktsioon. Kas teie kodutöö sai tehtud puudulikult või kiirustades, et selle eelnõu kohta tuli nii palju muudatusettepanekuid komisjonilt?

Ma arvan, et töö ei olnud tehtud kiirustades, aga nii nagu ka eile juttu oli, otsustas komisjon pärast esimest lugemist pöörduda nii omavalitsusliitude kui ka ettevõtjate organisatsioonide poole, et saada arvamusi ja ettepanekuid. Sellest tulenevalt ja samuti konsulteerides Rahandusministeeriumiga tehti nii palju muutmisettepanekuid. Samuti olid seal mõned tehnilised parandused, millest oli ka juttu.

Kolleeg Toomas Varek, teine küsimus, palun!

Aitäh, proua juhataja! Siit teine küsimus: miks ei pöördutud omavalitsusliitude või Rahandusministeeriumi poole eelnevalt, kui te seda eelnõu ette valmistasite?

Komisjoni esindajana saan ma esitada ainult neid seisukohti, mida komisjonis arutati. Ja kuna komisjoni esimene istung toimus samal päeval, kui see eelnõu menetlusse anti, tegi komisjon Riigikogu esindades küll enda poolt kõik, et kaasata partnerid sellesse arutellu ja samuti arvestas oma töö käigus enamikku nende ettepanekutest.

Kolleeg Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud hea kolleeg! Komisjoni esindajana te kindlasti oskate ka saalile öelda, miks nädal aega tagasi arutati, et omavalitsusliitude esindajad võiks kutsuda komisjoni oma seisukohti kaitsma, aga eile seda ei sündinud. Mis see põhjus oli?

Nii Eesti Linnade Liit kui ka Eesti Maaomavalitsuste Liit saatsid päris põhjalikud ettepanekud ja arvamused, millest komisjon sisuliselt arvestas praktiliselt kõiki ettepanekuid. Ma ei oska öelda, miks ei kutsutud esindajaid konkreetselt komisjoni istungile kohale. Tõsi on see, et seal neid ei olnud. Kuid samas ma arvan, et sisuliselt said väga paljud ettepanekud arvestatud ja loodetavasti võetakse ka selle seadusega vastu.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh! Hea ettekandja! Küsin selle muudatusettepaneku kohta, kus on juttu mittekäibemaksukohustuslastele käibemaksu tõstmisest tingitud kulude hüvitamisest just Euroopa struktuurifondide vahendite kasutamise puhul. Oma ettekandes te mainisite, et komisjon nägi selles probleemi ja suunas selle lahenduse leidmiseks edasi ministeeriumi, samas jäi see muudatusettepanek komisjoni poolt arvesse võtmata. Kuidas siis nendele mittekäibemaksukohustuslastele käibemaksu kompenseerimisega lood ikkagi selle seaduse järgi on?

Selle seaduse järgi on nii, nagu lepingutes on kokku lepitud, kuid komisjon nägi siin reaalse probleemi olemasolu, mis puudutab just nimelt kaasrahastamise poolt. Siin on kaks argumenti. Ühe on esitanud ka Rahandusministeerium. Nimelt reaalhindade langus ehk siis reaalsete hangete maksumused on langenud, mis võimaldab  tegelikult kasutada ära ka neid vahendeid, mis struktuurivahenditest võiksid üle jääda. Rahandusministeeriumi poole pöördume me lahenduse leidmiseks sellepärast, et võimalus, kuidas ülejäänud raha saab kasutada, antakse suuresti ministrite määrustega. Siin peaksid juba ministrid iga meetme puhul vaatama, kuidas me saame tulla riigi poolt kohalikele omavalitsustele appi, et nad peaksid käibemaksu tõusust tulenevaid lisakulutusi võimalikult vähe tegema.

Kolleeg Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Enne kui seda eelnõu hakati arutama, esines õiguskantsler avalikkuse ees teadaandega, et see eelnõu ei jäta talle sellist muljet, et need abinõud oleksid piisavad. Kas rahanduskomisjonis on olnud see arutelu all ja kas on õiguskantsleriga konsulteeritud sel teemal, kas see eelnõu tõepoolest aitab õiguskantsleri väidetud põhiseaduslikkuse väga tugevat riivet kõrvaldada? On teil olemas selliseid andmeid?

Nagu jutuks oli, viis rahanduskomisjon koostöös Rahandusministeeriumiga ise sisse selle muudatuse, mis käsitleb ettevõtjatele nende konkreetsete kahjude hüvitamist, mis käibemaksu kiire tõusmise tõttu neile reaalselt tekkisid. Rahandusminister peaks selle seadusmuudatuse järgi ka rakendussätted välja töötama. See on võib-olla kõige konkreetsem punkt, millele ka õiguskantsler viitas, mis näitab, et kompensatsioonimehhanism peaks selle eelnõuga kehtestatud saama. Seda esialgses variandis ei olnud, kuid nüüd viis rahanduskomisjon selle sisse. Ma loodan, et õiguskantsler vaatab selle muudatusettepaneku läbi ja analüüsib seda.

Kolleeg Kadri Simson, palun!

Aitäh! Minu eelmisele küsimusele vastates ütlesite te, et praktiliselt kõiki maaomavalitsuste liidu ja linnade liidu ettepanekuid arvestati. Kas te ütleksite mulle, milline rahanduskomisjoni toetuse leidnud parandusettepanek lahendab mõlema omavalitsusliidu tõstatatud probleemi, mis on seotud sellega, et vastavalt valla‑ ja linnaeelarve seaduse §‑le 7 juhul, kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, vastavad summad hüvitatakse?

Ma just vastasingi, et enamikku arvestati, neid ettepanekuid oli mõlemalt poolt päris mitmeid. See on üks punkt, mille suhtes, jah, nagu ma lugesin ette ka oma ülevaates, jäi seisukoht (poolt 4, vastu 6, erapooletuid 1), et sellist ettepanekut ei arvestata. Selle aluseks oli Rahandusministeeriumi seisukoht, mille põhimõtted ma teile enne ette kandsin. Need puudutavad reaalhindade langust ja samuti seda, et kõiki subjekte tuleb kohelda võrdselt, kohalikke omavalitsusi ei saa teistest subjektidest erinevalt kohelda.

Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru sain, viis rahanduskomisjon täiesti ootamatult esimese ja teise lugemise vahel ise sisse sisuliselt õiguskantsleri ettepanekus sisalduvad ettepanekud. Kas sellest oli juttu või tuleb sellest teha järeldus, et käibemaksutõusu sedavõrd kiire kehtestamine oli siiski põhiseadusega vastuolus?

Mina selliseid järeldusi ei tee ja ka komisjon ei teinud selliseid järeldusi. Mulle isiklikult meeldib väga see tööstiil, mis rahanduskomisjonil just nimelt selle eelnõu arutamisel oli. Siin ei olnud võib-olla klassikalist n‑ö opositsiooni-koalitsiooni vastuseisu, vaid toimus sisuline arutelu. Esimesel rahanduskomisjoni koosolekul viibis ka õiguskantsler isiklikult kohal, kus ta tegelikult täpsustas, millised küsimused teda konkreetselt huvitavad ja millised võiksid olla võimaliku (ma ütlen võimaliku) põhiseadusega vastuolu likvideerimise mehhanismid ehk see kompensatsioonimehhanism. Selle töö tulemusena valmis rahanduskomisjonil vastav muudatusettepanek.

Palun, kolleeg Georg Pelisaar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Seadus on teatud mõttes üldist laadi sõnumit kandev akt ja kahtlemata järgneb sellele valitsuse või rahandusministri määrus. Aga ettevõtjatel tekib kindlasti küsimus, millised on need põhjendatud nõuded seoses käibemaksutõusuga, mida võiks riik kompenseerida. Kas näiteks jaemüügiettevõtjad, kes olid sunnitud tegema kulutusi oma töötajate töölerakendamiseks puhkepäevade ja riiklike pühade ajal, võiksid saada kompensatsiooni selle tõttu, et nad pidid puhkepäevadel ja riiklikel pühadel töötajaid tööle kutsuma, või see sinna hulka ei mahuks?

Seadusmuudatus annab üldnormi ja printsiibid. Kui reaalsed kulutused on tõestatud ja reaalselt toimunud seoses sellega, et käibemaksumuudatus toimus kiiresti, siis vastavalt sellele, kuidas Rahandusministeerium rakendamise määruse välja töötab, tehakse otsus, kas taotlus rahuldatakse või mitte. Eesmärk on hüvitada just nimelt reaalsed, sellest otsusest tulenevad kulutused, mida ettevõtjad olid sunnitud tegema.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud ettekandja! Seadus, mis nägi ette käibemaksu kiire tõusu, võeti vastu teatavasti vahetult enne jaanipäeva, peaaegu kevadiste tööde lõpul, juba üle kahe kuu tagasi. Läks kaks kuud ja te tegite vigade paranduse eelnõu. Tundus, et ka see ei olnud korralikult tehtud. Nüüd oleme pärast hulgalisi parandusi teisel lugemisel, kus on veel vigu parandatud. Kas nende asjaolude valgusel võib ikkagi öelda, et kogu see kevadine käibemaksu ülikiire tõus oli läbi mõtlemata või läbi kaalumata ja tekitas ettevõtjatele asjatuid segadusi, see oli läbi mõtlemata ka selle eelnõu valmimise ajal mõni aeg tagasi, ja alles nüüd, mitu kuud hiljem, ollakse jõutud sinnamaani, et mingilgi määral on arvestatud ettevõtjate huve?

Aitäh! Hea küsija! Praegu paluvad ettevõtjad, et käibemaksutõusu otsust tagasi ei keerataks, sest rõhuv enamik ettevõtjatest on saanud käibemaksu kiirest tõstmisest tulenevate probleemidega väga hästi hakkama. Mis puudutab seda n‑ö ajavahet, siis tuletan meelde, et Riigikogu kogunes siia õiguskantsleri konkreetse ettepaneku alusel. Ma ei taha siin kommenteerida õiguskantsleri menetluse pikkust ja põhjendusi. Õiguskantsler avas neid tagamaid ise. Teine asi on see, et Riigikogu teeb täna tööd alles selle seadusmuudatusega. Ma ei ole nõus küsija väitega, et kõigepealt tehti vigade parandus ja nüüd võetakse veel vastu mingi seadus. Kui küsija on kursis sellega, kuidas Riigikogu töötab, siis ta teab, et see seadus läbib kolm lugemist ja loodetavasti saab see juba täna kolmandal lugemisel vastu võetud, kui Riigikogu nõnda otsustab. Siis saavad paljud küsitavused ja ka õiguskantsleri probleemitõstatus reaalsed lahendused.

Aitäh! Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et õiguskantsleri probleemitõstatus saab konkreetse lahenduse ja selle töö tulemusena valmis rahanduskomisjoni vastav ettepanek. Kas ma saan õigesti aru, et rahanduskomisjoni ettepanekutega kõrvaldatakse juunis vastuvõetud käibemaksuseaduse põhiseadusvastasus?

Hea küsija! Põhiseadusvastasust kui sellist ei ole ju reaalselt ilmnenud. Oli õiguskantsleri viide, et see võib olla põhiseadusvastane. Konkreetse lõpliku otsuse tegemiseks peaksime me ära ootama Riigikohtu otsuse, mida täna ei ole. Loodame, et õiguskantsleri osutatud probleemid ja küsitavused selle eelnõu abil lahendatakse. Õiguskantsler peab pärast selle eelnõu seadusena vastuvõtmist oma analüüsi tegema ja eks me siis kuuleme tema järgmisi seisukohti.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Oma vastustes küsimustele, mis käsitlesid kompenseerimist valla‑ ja linnaeelarve seaduse §‑st 7 lähtuvalt, kui valitsus kulusid suurendab või tulusid vähendab, andsite te minu arust mitte selgeid vastuseid. Igatahes oli võimatu aru saada. Te rääkisite mingisugusest hindade alanemisest. Uurisin kiiresti seadust, aga seal ei ole mingit sellist märget, et kui hinnad alanevad, siis ei pea seadust täitma. See oli tõenäoliselt teie oma lisand. Kas te tahate sellega öelda, et valla‑ ja linnaeelarve seadust lihtsalt rikutakse, kuna ei täideta seda sätet, et kulud kompenseeritakse? Seaduses ei ole mingitest madalamatest hindadest juttu.

Aitäh, hea küsija! Et oleks selge, millele rahanduskomisjon oma arutelus tugines, loen ma heale küsijale ette Rahandusministeeriumi seisukoha Eesti Linnade Liidu ettepanekute ja arvamuste kohta, et oleks selge see alus, millest rahanduskomisjon oma arutelus lähtus. "Austatud tegevdirektor! Rahandusministeerium tänab Eesti Linnade Liitu esitatud informatsiooni eest! Oma kirjas väidate, et käibemaksu ja aktsiiside määrade tõus on kohalike omavalitsuste kulubaasi suurendanud 150–200 miljoni krooni võrra. Väide, et maksumäärade tõus suurendab oluliselt kohalike omavalitsuste kulusid, ei ole korrektne. Käibemaksumäära tõstmine 18%‑lt 20%‑le toob kaasa kaupade ja teenuste hindade kallinemise hinnanguliselt 1,7%. Juunis oli inflatsiooniks 0,7% ja prognooside kohaselt jätkub deflatsioon aasta teisel poolel. Kuna ehitusteenuse reaalhinnad on langenud ca 20–30%, ei oma käibemaksumäära tõus negatiivset mõju kohalike omavalitsuste investeeringute kuludele. Oma kirjas palute selgitust, kas riik kavandab valla‑ ja linnaeelarve seaduse § 7 kohaselt hüvitada kohalikele omavalitsustele maksumäärade tõusust tingitud kulude kasvu. Valla‑ ja linnaeelarve seaduse § 7 on kohalike omavalitsuste spetsiifilistes küsimustes finantsautonoomia kaitse. Maksumäärade tõus puudutab kõiki majandussubjekte ning seetõttu ei saa tuleneda vastava seaduse §‑st 7, et riik peaks eelarveaasta keskel maksumäärade tõusust tingitud kulude suurenemist kohalikele omavalitsustele hüvitama või kohalikele omavalitsustele pandud ülesandeid vähendama. Lugupidamisega Jürgen Ligi." Sellise arvamuse põhjal toimus arutelu rahanduskomisjonis.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Eile vastasid sa, et esimesel lugemisel komisjon asja sisusse ei tunginud, et teisel lugemisel hakkate eelnõu ja ettepanekuid arutama sisuliselt. Tean, et rahanduskomisjoni istung kestis kokku 40 minutit ja täiendusettepanekuid oli üle kümne. Kas see aeg – 40 minutit – oli tõesti piisav selleks, et nii tõsist seadust sisuliselt arutada? Mis sa sellest arvad?

Aitäh, hea küsija! Olles juba mõnda aega olnud rahanduskomisjoni liige, võin ma öelda, et selle konkreetse seaduseelnõu arutelu oli kindlasti sisukam kui nii mõnegi teise seni menetluses olnud seaduseelnõu arutelu. Kuigi oli palju muudatusettepanekuid, olid väga paljud nendest, nagu jutuks oli, tehnilist laadi. Olid mõned küsimused, mida ma ka siin ette kandsin, mis olid sisulist laadi. Nendel teemadel oli arutelu minu arvates väga hariv, huvitav ja sisuline. Suur tänu teile!

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sa eelnevalt ütlesid, et kui seda seaduseelnõu kevadel menetleti, siis ei kutsutud ei linnade liidu ega maaomavalitsuste liidu esindajaid komisjoni, vaid suheldi kirja teel. Sa oled ka mitu korda tsiteerinud linnade liidu esimehe kirja. Kas te olete komisjonis arutanud, et nüüd võiks ikkagi kutsuda omavalitsustegelasi komisjoni, et nendega arutada, või peate te praeguses koalitsioonis targemaks suhelda omavalitsustega kirja teel?

Aitäh, hea küsija! Ma viitasin sellele, et n‑ö informatsioonivahetus vastavate esindusorganisatsioonidega toimus esimese ja teise lugemise vahepeal, mitte kevadel, nii nagu küsija mainis. Kevadel võeti see eelnõu vastu ju kogu riigieelarve muutmise seaduse suures paketis. Kindlasti oli ka omavalitsusliitudega eelarve eelnõu ettevalmistamisel väga palju suhtlemist. Kuid ma arvan, et kindlasti tuleb mitte ainult rahanduskomisjonil, aga ka kõikidel teistel komisjonidel maksimaalselt kaasata kas linnade liidu, maaomavalitsuste liidu või mis iganes huvigruppide esindajaid ja vajaduse korral kutsuda neid oma istungitele.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Lugesite oma vastuses ette Rahandusministeeriumi kirja. Ei ole ka ime, et see seisukoht selline oli, sest see kiri oli rohkem lüüriline lektüür kui üks tõsine ministeeriumi põhjendustega kiri. Kas komisjon pidi tõesti seda kirja pimesi uskuma? Kas teil ei tekkinud mõtet, et Riigikogu rahanduskomisjon võiks ikkagi rohkem lähtuda kehtivatest seadustest? Rahandusministeerium lihtsalt arvab, et kui maksud tõusevad, siis ei pea seadust järgima, aga komisjon oleks võinud võib-olla teisele seisukohale tulla.

Aitäh, hea küsija! Mina suhtun Vabariigi Valitsusse ja tema ministeeriumidesse usaldusega, vastupidi küsijale, ja siit ka minu vastus.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh rahanduskomisjoni esindajale!
Head kolleegid! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, seega on läbirääkimised lõppenud ja me võime minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Eelnõu kohta on laekunud kokku 16 muudatusettepanekut. Asume neid läbi vaatama. Ma nimetan ettepaneku esitaja ja ettepaneku numbri. Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, kes on ühtlasi juhtivkomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Ka kolmanda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Neljanda muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud samuti juhtivkomisjon. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub kaheksandat muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada! Vabandust! Tühistan hääletuse. Asume muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Tänan tähelepanelikke kolleege! Usun, et ettevalmistusaeg on olnud piisav ning me võime asuda kaheksanda muudatusettepaneku hääletuse juurde.
Panen hääletusele kaheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 51 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid! Kas me võime asuda hääletama?
Panen hääletusele üheksanda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. Head kolleegid! Kas võime asuda hääletama?
Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 49 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on seda sisuliselt arvestanud. 12. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 13. muudatusettepaneku. 14. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Palun seda väga head ettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame hääletuse ettevalmistamist. Kas võime asuda hääletama?
Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 52 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ning ka 16. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Oleme läbi vaadanud kõik eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud. Eelnõu teine lugemine on lõppenud.
Head kolleegid! Riigikogu täiskogu järgmine istungjärk algab täna tunni aja pärast ehk kell 16.50.
Palun, protseduuriline küsimus, Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Kuna algatajad tegid selle eelnõu menetlemisel küllaltki palju möödalaskmisi, siis kas ei tule järgmine istung liiga kiirelt? Algatajatel oleks vaja enne kolmandat lugemist veel mõtlemiseks aega. Kuidas juhatus sellesse olukorda suhtus?

Aitäh, hea kolleeg! Nagu te teate, on tunni aja pärast algava erakorralise istungjärgu kokku kutsunud 37 Riigikogu liiget. Selline oli kokkukutsujate soov.

Istungi lõpp kell 15.50.