Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 kohaselt 49 Riigikogu liikme ettepanekul nende esitatud päevakorraga.
Alustame Riigikogu liikmete ametivande andmisega. Seoses Riigikogu liikmete Kristiina Ojulandi, Ivari Padari ja Vilja Savisaare volituste lõppemisega nende valimise tõttu Euroopa Parlamendi liikmeks asusid alates 2009. aasta 10. juulist Riigikogu liikmeks asendusliikmed Robert Antropov, Kalvi Kõva ja Viktor Vassiljev. Seoses Riigikogu liikme Viktor Vassiljevi tagasiastumisega asus alates s.a 28. juulist Riigikogu liikmeks asendusliige Georg Pelisaar.
Lugupeetud Riigikogu! Meil on meeldiv võimalus ära kuulata Riigikogu liikme Robert Antropovi ametivanne. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Robert Antropovi!

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Palun ametivande andmiseks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Georg Pelisaare!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XI koosseisus, annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)

Head kolleegid! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Viimastel nädalatel on õiguskantsler juhtinud meie tähelepanu sellele, et maksumuudatusi tuleb teha piisava etteteatamisajaga. Me kõik teame, et Eesti riik on tugevas majanduslanguses, kuid tundub, et paaris küsimuses on praegusel võimuliidul ikka veel mõned miljardid üle. Nimelt on kehtivas seaduses ette nähtud tulumaksu alanemine alates järgmise aasta 1. jaanuarist veel 1%. Seetõttu annan ma Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel üle seadusmuudatuse, millega tulumaksuprotsent fikseeritakse 21%‑le. Lisaks annan ma selle jaoks, et fikseerida Keskerakonna poliitilist tahet, üle teise eelnõu, millega lisaks 21%‑lise maksu kehtestamisele kehtestatakse kõrgem tulumaksuaste sissetulekule, mis ületab 25 000 krooni kuus, ja see aste oleks 33%. Kui selle seaduse menetlemisega ei venitata, saab Eesti riik järgmisel aastal ligi kaks miljardit krooni enam kui maksualanduse kehtima hakkamisel. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti majandus on viimase paari aastaga jõudnud 10%‑lisest majanduskasvust 15%‑lisse majanduslangusesse. Eksport on kahanenud rohkem kui 30%, import on vähenenud ligikaudu 40%. Töötus on tõusnud üle 11%, inimeste sissetulek on vähenenud. Kõik eespool loetletu on sedavõrd drastiline paljuski seetõttu, et puudub riigi majanduse elavdamise strateegia ja tegevusprogramm. Valitsuse tegevusetus ja vähene sekkumine on pannud ettevõtluse raskesse olukorda, mistõttu on paljud ettevõtted tegevuse lõpetanud ja inimesed on jäänud ilma sissetulekuta. 10. veebruaril s.a kiitis valitsuskabinet oma nõupidamisel heaks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis välja töötatud ning minister Juhan Partsi esitatud riigi tugipaketi ettevõtete finantseerimiseks kogumahus 5,7 miljardit krooni, mille maht hiljem suurenes 6,1 miljardi kroonini. Möödunud poole aastaga ei ole see tugipakett veel täielikult rakendunud ega Eesti majandusele tähelepanuväärset mõju avaldanud. Seoses sellega annab Keskerakonna fraktsioon üle Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele riigi majanduse elavdamise strateegia ja tegevusprogrammi välja töötamiseks aastateks 2009–2013" eelnõu. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Keskerakonna liikmetel on mure põllumajandusministri kinnitatud määruse pärast ja meie arupärimine ongi põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. 12. märtsil 2008 kinnitas ta määruse nr 20, mis seab sisse maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra. Probleem on seoses investeeringuobjektide asukohaga. Nimelt saavad ühed maakonnad automaatselt ühed punktid, teised maakonnad teised punktid. Minule on arusaamatu, miks võrdsete maakondade puhul, nagu Viljandimaa ja Järvamaa, saab Viljandimaa automaatselt 5, aga Järvamaa 3 punkti. Millest see kõik tuleb? Seetõttu tahame teada, miks on eri maakonnad erinevalt reastatud ja milliste argumentide alusel. Jutt on Hiiumaast, Läänemaast, Pärnumaast, Tartumaast, Raplamaast, Järvamaast jne. Meie küsimused on järgmised. Milliste argumentide ja kaalutluste alusel selline piirkondade liigendus tekkis? Kas minister on nõus seda määrust muutma või peab ka täna, pärast määruse rakendumist, seda regionaalpoliitilisest küljest toimivaks ja õiglaseks? Anname selle arupärimise üle. Aitäh teile!

Aitäh! Palun, kolleeg Peep Aru!

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised, Isamaa ja Res Publica Liidu ning Eesti Reformierakonna Riigikogu fraktsioonide nimel annan üle riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamise seaduse eelnõu. Eelnõu kohaselt kehtestatakse riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele rakendussätted ja seda tehakse eraldi rakendamise seadusega. Rakendussätete eesmärk on pehmendada käibemaksumäära tõstmise lühikesest etteteatamisajast ettevõtjatele tulenevaid mõjusid. 1. juulil 2009. aastal toimunud uue käibemaksumäära kehtima hakkamise tagantjärele kehtetuks tunnistamine tekitaks lühikese etteteatamisajaga kehtima hakkamisega võrreldes veelgi suurema õigusliku segaduse ning riivaks isikute õiguskindlust ja õiguslikku ootust kehtestatud seaduste kehtima jäämise suhtes veelgi intensiivsemalt. Mööndes, et ajavahemik seaduse avaldamise ja jõustumise vahel oli lühike, ning tõdedes, et jõustumise aja tagantjärele kehtetuks tunnistamine või edasilükkamine on praktikas teostamatu ning isikute õigusi intensiivselt riivav, on põhjendatud normiadressaatidele kiirustamisega kaasnevate ebamugavuste leevendamiseks ning uuele olukorrale ülemineku sujuvamaks muutmiseks kehtestada riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusele rakendussätted. Loodan, et Riigikogu menetleb seda eelnõu hästi kiiresti. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu ja ühe arupärimise. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimine vastab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis edastan selle otsekohe adressaadile.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Harri Õunapuu lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ning asumise rahanduskomisjoni liikmeks. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Kalvi Kõva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeks ja on kinnitanud ta riigikaitsekomisjoni liikmeks.
Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on võtnud menetlusest tagasi eelnõu 548 "Riiklike tagatiste andmine väikekatlamajade ümberehitamiseks taastuvkütusele ning vajalike eeltööde ja tugitegevuste toetamine".
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 23. juulil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse, milles käsitletakse inimkaubanduse ennetamist ja selle vastast võitlust ning ohvrite kaitset ja millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2002/629/JSK, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 27. august kell 14. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 16. juulil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu lennundusjulgestustasude kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 27. august kell 14. Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 30. juulil esitatud Eesti seisukohad õigusaktide eelnõude paketi kohta, millega asutatakse amet Euroopa Liidu õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks Euroopa Liidu asjade komisjonile, ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõude paketi kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni ja majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 27. august kell 14. Riigikogu juhatus on esitanud Vabariigi Valitsuse s.a 30. juulil esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu raamotsuse, milles käsitletakse laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lapsporno vastast võitlust ning millega tunnistatakse kehtetuks raamotsus 2004/68/JSK, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõude paketi kohta arvamust andma õiguskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 27. august kell 14.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 92 Riigikogu liiget, puudub 9.
Läheme erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamise juurde. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega.
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendamiseni. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 91 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Austatud Riigikogu liikmed! Lubage mul tutvustada tänase päevakorrapunkti menetlemise korda. Päevakorras on õiguskantsleri ettepaneku nr 5 menetlemine. Kõigepealt on õiguskantsler Indrek Tederi ettekanne (20 minutit), siis põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde ettekanne (20 minutit), järgneb seaduse varem Riigikogu menetluses olnud eelnõu juhtivkomisjoni rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase ettekanne (20 minutit). Palun nüüd tähelepanu! Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Järgnevad läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Siis tuleb lõpphääletus. Kõigepealt kutsun ma ettekandjaks õiguskantsler Indrek Tederi. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie poole pöördunud ettepanekuga viia põhiseadusega kooskõlla riigi 2009. aasta teise lisaeelarvega seotud teiste seaduste muutmise seaduse § 7 ja § 23 lõige 2 osas, milles see sätestab, et § 7 jõustub 1. juulil s.a.
Loomulikult ei hakka ma sõna-sõnalt ümber jutustama oma ettepaneku sisu, ma peatun ainult neil printsiipidel, millest ma lähtusin, kui ma selle tegin. Algatuseks on asjakohane tsiteerida muudetud käibemaksuseaduse sätteid. Teatavasti, mainitud sätetega muudeti käibemaksuseaduse § 15 lõigetes 1 ja 7 18% 20%‑ks. Praegu jõus olev käibemaksuseaduse § 15 lõige 1 kõlab järgmiselt: "Käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatud juhtudel." Käibemaksuseaduse § 15 lõige 7 pärast muutmist kõlab nii (tsiteerin kehtivat seadust): "Alates 2007. aasta 1. juulist on füüsilisele isikule, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule või riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks müüdava soojusenergia ning füüsilisele isikule müüdava kütteturba, briketi, kivisöe või küttepuidu käibemaksumäär 20 protsenti." Jah, te kuulsite õigesti, alates 2007. aasta 1. juulist. Eeldan, et selline seadusloome, millega maksustatakse suur grupp maksumaksjaid tagasiulatuvalt, on eksitus, viga. Ma ei taha uskuda, et auline kogu soovib seda suurt gruppi maksumaksjaid koormata ehtsa tagasiulatuva maksustamisega alates 1. juulist 2007, aga nii tuleb seaduse tekstist välja. Ükskõik, millisest eeldusest lähtuda, selline norm ei saa olla kooskõlas põhiseadusega. Samas norm ju sellisel kujul kehtib ja on täitmiseks kohustuslik, kuni seda ei ole muudetud või tühistatud.
Olen seisukohal, et teise lisaeelarvega seotud seaduste muutmisel rikuti põhiseaduse §‑s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koostoimes põhiseaduse §‑dest 10 ja 13 tuleneva õiguskindluse põhimõttega. Seda selles osas, et maksukohustuslastele ei jäetud piisavat aega käibemaksutõusust tulenevate ümberkorralduste tegemiseks.
Loomulikult ei vaidlusta ma seadusandja õigust tõsta makse. Minu sõnum on tunduvalt lihtsam. See seisneb selles, et maksumuudatuste kehtestamisel tuleb seadusandjal austada ja tagada isikute põhiõigusi ja vabadusi. Seda ka majanduslanguse tingimustes. Riigi toimimine ja riigi edasikestmine demokraatliku riigina sõltub isiku ja avaliku võimu vahelise usaldussuhte tugevusest ning usalduse hoidmine on eriti oluline just keerulistel aegadel. Seadusandjal tuleb ka majanduslanguse ajal hoiduda meelevaldsete ning üksikasjalikult läbi kaalumata otsuste tegemisest ning otsuste ootamatust jõustumisest. Teisisõnu: tuleb vältida õiguskorra stabiilsust ja isikute usaldust riigi suhtes õõnestavate otsuste langetamist.
18. juunil võeti vastu seadus, mille tagajärjel jäi Eesti ettevõtjatel oma tegevuse ümberkorraldamiseks neli päeva. Maksukohustuslastele ei jäetud isegi tavapärast, põhiseaduse §‑st 108 tulenevat üheksapäevast ajavahemikku. Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele jäi kõigest kuus tööpäeva. Selles ajavahemikus tuli presidendil seadus välja kuulutada ning seadus tuli Riigi Teatajas avaldada. Nii juhtuski, et 1. juulil jõustuma pidav seadus avaldati 26. juunil ning maksukohustuslastel jäi oma tegevuse ümberkorraldamiseks aega neli päeva.
Käibemaksu tõstmine mõnepäevase etteteatamistähtajaga tekitas probleeme eelkõige ettevõtjatele, kes pidid muudatust kohe alates 1. juulist rakendama. Teatavasti on käibemaks tarbijat koormav maks, mille administreerimine on pandud ettevõtja õlule. Käibemaksuga ei maksustata ettevõtte kasumit, vaid isikute tarbimist. Igale müüdud seebi‑, riide‑ või leivatüki hinnale lisandub maks, mille peab kinni maksma selle ostja. Märgin, et isik on kohustatud maksma ainult talle seadusega pandud makse. Müüja ei pea võtma enda kanda käibemaksu tõusu. Kui see nii oleks, tuleks käibemaksu pidada varjatud ettevõtte tulumaksuks. Selleks et tulumaks jääks ikka tulumaksuks ja käibemaks käibemaksuks, tulebki käibemaksu tõstmisel jätta ettevõtjale ümberkorraldusteks mõistlik aeg. Aeg, mis mõistlikult võimaldab ülemääraste kuludeta muuta kassa- ja raamatupidamissüsteemi, seadistada tarkvara, vahetada hinnasilte, trükkida uusi sõidutalonge ning vaadata üle kehtinud õigust, usaldades sõlmitud lepinguid. Muudatus mõjutab ka kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste eelarveid, kuid vastavaid riigieelarve kulukirjeid ei ole suurendatud.
Käibemaksumäära suurendamisel jäeti need tõsiasjad ja probleemid tähelepanuta. Kuidas muidu seletada seda, et kõikideks vältimatuteks muudatusteks jäeti maksukohustuslastele ainult neli päeva? Või oligi arvestatud sellega, et kiirest muudatusest tingitud n‑ö ületunnitöö maksab kinni ettevõtja? Oli see seadusandja tahe, et ettevõtja pole selles olukorras temast olenematutel põhjustel võimeline käibemaksutõusu tarbijale üle kandma, arvestab selle oma kasumist maha ning maksab siis varjatud kujul tulumaksu?
Need on sellised küsimused, millele täna minu ettepaneku poolt või vastu hääletades vastatakse. Ma siiski loodan, et seda tehes vaetakse eelnevalt, kas avalik huvi saada riigikassasse juurde rohkem kroone ja sente, kui seal praegu on, kaalub üles avaliku huvi selleks, et õiguskord oleks stabiilne, et olulised muudatused oleksid õigusakti adressaatidele ettenähtavad ning seadusi oleks võimalik täita. Ääremärkusena: iga avalik huvi peab olema õiguspärane.
Ma ei ole tänaseni kuulnud veenvaid ja tõsiselt võetavaid kaalutlusi, miks käibemaksumuudatuste sedavõrd kiire jõustumine oli hädavajalik. Tuletan meelde, et meie väärtustel põhinev põhiseadus eeldab, et erinevaid väärtusi kaalutakse omavahel ning ühelegi väärtusele eraldiseisvalt ei saa omistada ülekaalu. Talupojamõistuski ütleb, et kaalukaussidele tuleb seada ikka nii kartulid kui ka vihid. Kahjuks kumab aga mulle oponeerinute ütlustest selgelt läbi, et olukorras, kus riigil pole piisavalt raha, on iga seadusandja samm juba eos õigustatud, pole vaja kaaluda erinevaid väärtusi ega jõuda kaalutletud otsuseni.
Toon teile ainult ühe näite, mis eelöeldut kinnitab. Käibemaksutõusu puudutav ettepanek lisati eelnõusse alles teisel lugemisel 17. juunil ja võeti vastu juba järgmisel päeval. Nagu nähtub Riigikogu istungite stenogrammidest, Riigikogu liikmete küsimused ja tähelepanekud, et käibemaksutõusu kiirkorras jõustumise tagajärjel tekivad ettevõtjatel tõsised probleemid, jäeti sisulise vastuseta. Teisisõnu: muudatuste mõju ning rakendamis‑ ja üleminekuprobleemid jäeti käsitlemata. Nagu ma aru saan, anti täna üle eelnõu, millega tahetakse seda tagantjärele muuta.
Esitatud ettepanekut koostades kaalusin ma omavahel kiire ja ootamatu käibemaksutõusuga seondunud muudatuste mõju ning riigi huvi saada kiiremas korras juurde raha. Teile tehtud ettepanekus arvestasin, et vacatio legis võib majandussurutise tõttu olla tavapärasest lühem. Samamoodi arvestasin aga seda, et ka majandussurutise tingimustes peab ettevõtjale jääma piisav aeg, et muudatused oleksid reaalselt rakendatavad. Seaduse jõustumise aja määramisel tuleb minu meelest arvestada mõlema argumendiga. Elik ühelt poolt tuleb kaaluda asjaolusid, mis tingivad vajaduse kiireteks ümberkorraldusteks, ning teiselt poolt muudatuste mõju isikutele ja nende põhjendatud huvi piisava aja järele muudatustega kohanemiseks. Kaalumise tulemusel jõudsin seisukohale, et riigi vajadus saada kiiremas korras raha juurde ei kaalu üles vajadust, et õiguskord oleks stabiilne, et olulised muudatused oleksid õigusakti adressaatidele ettenähtavad ning et seadusi oleks võimalik täita. Lihtsamini öeldes leidsin, et maksukohustuslastele ümberkorraldusteks jäetud neljapäevane ajavahemik oli põhjendamatult lühike.
Toodud tõdemus ajendaski mind teie poole pöörduma tulevikku suunatud ettepanekuga viia käsitletud normid põhiseadusega kooskõlla. Kooskõlla viimiseks on mitmeid teid ja meetmeid, mille valikul on seadusandja teatavasti vaba. Tulenevalt põhiseadusega ja õiguskantsleri seadusega mulle antud pädevusest saan teilt taotleda õigustloova akti põhiseadusega kooskõlla viimist ja ei enamat. Oma ettepaneku tekstis olen sellega ka piirdunud.
Lõpetuseks. Põhiseadus on ja peab olema reaalselt toimiv akt. Sõnades me kõik austame ja armastame oma kehtivat põhiseadust ning selles sätestatud põhiõigusi ja vabadusi. Kuid kas ka tegudes? Praegusel juhul on tunnetatav soov näha põhiseaduses ja seal sisalduvates põhiõigustes ainult deklaratiivset väärtust. Põhiseadus ei tohi aga muutuda pelgaks deklaratsiooniks, mida pidulikult ja vagalt deklareerida pidupäevadel ja pühapäevadel. Me ei soovi ju oma kehtivat põhiseadust taandada nn pühapäeva põhiseaduseks. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud õiguskantsler, ettekande eest! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud õiguskantsler! Ma arvan, et siin saalis kõik inimesed, ka külalised, on ustavad meie põhiseadusele ja selle §‑le 54. Aga ärge pange pahaks, kuid mina põhiseadusest neid vundamente või neid tugesid, mida teie seal näete, ei ole kahjuks leidnud. Mitte üheski paragrahvis ei ole öeldud seda, mida teie olete väitnud. Nii et mul on teile selline küsimus: kas me ei peaks koostöös teiega ja võib-olla teiste põhiseaduslike institutsioonidega mõtlema, et selleks, et edaspidi selliseid olukordi vältida ja et õiguskantsleril oleks tugevam vundament, mille alusel Riigikogu korrale kutsuda, tuleks põhiseadust hoopis täiustada ja täiendada?

Tänan küsimuse eest! See on tõesti hea võimalus selgitada teatud sätteid. Teatavasti sätestab põhiseaduse § 13: "Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest." Paragrahvist 13 on Riigikohus tuletanud ka õiguskindluse põhimõtte mitmes Riigikohtu lahendis, millele ma olen ka oma ettepanekus viidanud. Selles mõttes on põhiseaduses need sätted olemas, mis praegusel juhul kaitsevad ettevõtjat.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Väga austatud õiguskantsler! Kaalukausile tuleb asetada nii kartulid kui ka vili, nii te vist ütlesite ja see on väga ilusasti öeldud. Kuna te tsiteerisite oma ettepanekus stenogrammi, siis võib eeldada, et te olete seda põhjalikult lugenud ja näinud, millised alternatiivid Riigikogu ees olid. Ometi ei ole te neid alternatiive kuidagi analüüsinud, te ei ole oma ettepanekus arvestanud seda, millised oleksid olnud alternatiivsete otsuste puhul võimalikud riived või häired, ka ettevõtetele. Miks on nii, et te jätate selle osa täiesti tähelepanuta ja panete kaalukausile kas ainult kartulid või ainult vilja?

Tänan küsimuse eest! See annab mulle jälle võimaluse selgitada teatud algprintsiipe. Kõigepealt, mingit pragmaatilist huvi saada rohkem raha ei saa panna ettepoole õiguslikest väärtustest, mis on väga selgelt põhiseaduses fikseeritud. Riiki valitsetakse seaduse alusel. Kui ma tõin selle näite – kartulid ja vihid –, siis see tähendab, et ka lihtsa talupojamõistusega saab teha järelduse, et neli päeva on ebapiisav aeg. Vacatio legis't on arutatud küll ja küll ning on jõutud järeldusele, et seaduse jõustamisel peab seaduse adressaadile andma mingigi aja, et ta saaks olla seaduskuulekas. See, et arutati midagi muud, on teine asi, mina kaalun õiguslikke väärtusi.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra õiguskantsler! Ma olen väga nõus teie seisukohtadega ja kindlasti toetan täna hääletusel teie ettepanekut. Tõesti, neli päeva on liiga lühike aeg mingite väga oluliste käibemaksumuudatuste jõustamiseks, aga ka üks teine aeg pakub mulle huvi, nimelt liiga pikk aeg, mille jooksul teie sellisele põhiseaduse rikkumisele reageerisite. Iga eelnõu läbib teatavasti kolm lugemist. Need materjalid on kõik olemas. Kui te oleksite lühema ajaga reageerinud, kiiremini reageerinud, siis oleks väga palju segadust jäänud olemata. Ka presidendil oleks seaduse väljakuulutamisel olnud teatud argumendid. Teie ei kaitse ju põhiseadust n‑ö nõudmiseni, ainult siis, kui mõni ettevõtjate organisatsioon teie poole pöördub. Küsimus ongi: miks te ei reageerinud varem, et hoida ära rikkumist?

Tänan! Väga hea küsimus, mis annab mulle võimaluse selgitada õiguskantsleri institutsiooni olemust. Vastavalt põhiseadusele ja seadusele on õiguskantsler õiguslikult klassikaline järelkontrolli teostaja. Ta ei teosta eelkontrolli ega saagi teostada eelkontrolli, kuna Eesti on parlamentaarne vabariik ja parlament on oma otsustes vaba. See on asja õiguslik külg. Alati on asjal ka praktiline külg. Ma olen teatud erandlikel juhtudel osalenud arvamuste andmisel seaduseelnõude kohta. See on tõesti väga erandlik juhtum, kui õiguskantsler mingi seaduseelnõu kohta oma arvamust avaldab. Sellel juhul peab üldreeglina olema analüüsiks aega. Ma vaatasin, kui palju aega võtab tavaliselt mingi eelnõu analüüsimine. Ligikaudu kuu või kaks. Vaatame, kuidas see täiendus (ma mõtlen just kiiret jõustumist) tekkis. Eelnõu läks 17. kuupäeval teisele lugemisele ja 18. kuupäeval võeti vastu. Mida oleks õiguskantsler saanud teha? Mitte midagi. Selles on küsimus. Ka objektiivselt ei olnud võimalik reageerida. Peale selle ei saa õiguskantsler ju reageerida ilma analüüsita. Iga minu sõna peab olema kaalutud. Ma ei saa lihtsalt öelda, et ma arvan, et see on vist põhiseadusega vastuolus. See ei oleks korrektne.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Olen loomulikult teiega täiesti ühel meelel, et sellisel kujul käibemaksu tõstmine oli ebaseaduslik. Te toonitasite, et ettevõtjatele oli jäetud ettevalmistuseks liiga lühikene aeg. Aga millisena näete te probleemi tavatarbija seisukohalt, sest teenuste hinnad tõusid ju üleöö? Pealegi tegi Tarbijakaitseamet järeleandmise, et hinnamuutus ei peagi esialgu tšekkidel kajastuma. Tegemist oli ikka täieliku segadusega, inimesed ei saanud aru, mis toimub.

Tänan küsimuse eest! Jah, minu ettepanek lähtub just ettevõtlusvabadusest ja seda põhjusel, et käibemaks on ikkagi tarbimismaks. Ta ei saa koormata ettevõtjat. Siin tuli jutuks, et oli teatud segadus. Teatavasti olla Tarbijakaitseamet ja kaupmeeste liit sõlminud mingi kokkuleppe selle kohta, kui lõpphind on jäänud muutmata. Ma oma ettepanekus osutan ka sellele, et selline kokkulepe on küllaltki küsitav, sest tarbijakaitseseaduse § 7 ütleb sõnaselgelt, et peab olema lõpphind. Samuti olen ma osutanud ka vastavale direktiivile. Lõppkokkuvõttes: jah, see on ikkagi tarbimismaks ja seetõttu olen ma keskendunud ettevõtetele. Loomulikult, probleem on laiem, sest käibemaksuseaduse § 3 sätestab ju, et maksukohustuslaste ring on laiem kui ainult ettevõtted.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud õiguskantsler! Kogu see poleemika on praegu üles ehitatud sellele, et ettevõtetel jäi käibemaksuseaduse muudatuse juurutamiseks ja elluviimiseks liiga vähe aega – neli päeva. Aga tegelikult võttis Riigikogu selle otsuse vastu juba 18. juunil. See tähendab, kaks nädalat varem, kui seda seadust Riigi Teataja järgi rakendati. Tähendab, ettevõtjatel oli see teada hoopis varem, kui seadus Riigi Teatajas ilmus. Ettevõtlikud ettevõtjad, arukad inimesed hakkasid sellega tegelema hoopis varem, sest ka seaduseelnõu loeti kolm korda. Olen rääkinud ettevõtjatega, kes kinnitavad, et neil olid selleks ajaks, kui see muudatus Riigi Teatajas ilmus, kõik muudatused tehtud. Seetõttu küsin: kui pikk on piisav aeg?

Tänan! Kui pikk on piisav aeg? See sõltub olukorrast. Ei saa tõesti sätestada seaduses, et peab just täpselt selline aeg olema. Peab olema mõistlik aeg, et teha vastavad ümberkorraldused. Juriidiliselt on seadus siduv ikkagi siis, kui ta on Riigi Teatajas avaldatud. Siit tulenebki see neli päeva. Kuid isegi, kui võtta aluseks see aeg, kui eelnõu tuli teisele lugemisele, on see aeg ikkagi ebapiisav, aga juriidiliselt on siduv Riigi Teatajas avaldamise aeg.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh, hea istungi juhataja! Väga austatud õiguskantsler! Ma arvan, et täna on see päev, kus me peame õppima vigadest. Algul tundus koalitsiooni poolt üleantud seaduseelnõu põhjal, et ka koalitsioon on oma vigadest natuke õppinud ja seadust parandama hakanud. Aga oma ettekandes te mainisite mitu korda mõistlikku aega ja piisavat aega. Kui uus käibemaksumäär oleks rakendunud näiteks 7. juulil, siis oleks jäänud kümme päeva, see on tavapärane aeg, mis seaduse jõustumiseks pärast Riigi Teatajas ilmumist on antud. Kas see oleks mõistlik aeg või peaks see aeg maksuseaduste puhul olema pikem?

Tänan! Ma arvan, et maksuseaduste puhul ja arvestades, et see on väga oluline ja suur ümberkorraldus (käibemaks on samas määras olnud alates 1992. aastast), peaks see aeg igal juhul olema pikem. Ma olen täiesti spekulatiivselt mingeid aegu pakkunud, kuigi see ei ole õiguskantsleri pädevuses, see on lihtsalt minu tunnetuse põhjal öeldud. See aeg ei peaks olema mitte lühem kui kaks-kolm kuud. Miks ma nii väidan? Ma olen arvestanud näiteks seda, et kui Saksamaa teatas käibemaksutõusust 2007. aastal kuus kuud ette, siis meil on majanduslangus ja tuleb teha kiireid otsuseid. Võiks olla kahe-kolme kuu pikkune etteteatamisaeg. Ma olen veendunud, et kui seda oleks rakendatud, siis ei oleks ka väga suuri probleeme olnud. Nagu ma olen korduvalt rõhutanud: ma ei saa vaidlustada ja ma ei taha vaidlustada maksutõuse, see ei kuulu minu pädevusse.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud härra õiguskantsler! Võib-olla rohkemgi kui see 2%‑line maksutõus teeb paljusid inimesi murelikuks see, et võimulolijad hakkavad varjamatult lähtuma põhimõttest "otstarve pühitseb abinõu" – meie oleme võimul, meil on vaja, meie teeme nii, meie võime rikkuda seadust, meie võime põhiseadusest mööda vaadata. Ma ühes intervjuus kuulsin, kui rahandusminister ütles, et kui vaja, siis ületab ta ka oma võimupiire. Nii ütles meie minister. Kommentaare siin vist ei ole vaja. Siiski paistab, et ka koalitsioon on aru saanud, kui tõsine asi on. Nad esitasid täna eelnõu. Kas te olete selle sisuga tuttav ja kas see leevendaks midagi?

Tänan küsimast! Kordan veel kord üle: riiki valitsetakse seaduste alusel. Eesti on õigusriik ja õiguskantsleri otsene ülesanne on valvata just selle järele, et põhiseaduse printsiipidest kõrvale ei kaldutaks. See on minu otsene kohustus. Peale selle, mis puudutab mainitud eelnõu, siis minul ei ole aimu, mida ta sisaldab. See, et reageeritakse, et sisuliselt tunnistatakse, et on tehtud viga, ja soovitakse seda parandada, on ju positiivne. Nagu ma rõhutasin ka natuke aega tagasi oma ettekandes: minu ettepanek on suunatud tulevikku, mitte minevikku.

Palun, kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Aitäh! Auväärt õiguskantsler! Te olete andnud teada, et kui Riigikogu teie ettepanekuga kaasa ei lähe, seda ettepanekut kuulda ei võta, siis ei jää teil üle muud kui pöörduda Riigikohtu poole. On ju enesestmõistetav, et inimene, kes pöördub kohtu poole, läheb oma südames kindlasti võitu saama. Kas te kirjeldaksite, mis järgneks sellele, kui te saaksite Riigikohtus võidu, kui ka Riigikohus tunnistaks samadel motiividel mis teie kõnealuse seaduse kõnealused sätted põhiseadusvastaseks ja tuleks asuda seda seadust päevapealt muutma? Kuidas see, mis sellele järgneks, reaalselt välja hakkaks nägema?

Aitäh! Ma ei ole öelnud kategoorilist väidet, et ma kindlalt lähen Riigikohtusse. Ma olen rõhutanud, et õiguskantsleril on väljund pöörduda Riigikohtusse. Ma möönan, et ma ei välista sellist võimalust, see on üks tee. Mis saama hakkab? Ennustamine on tänamatu tegevus. Seda teaks ainult kohus. Oma ettepanekus olen ma tuginenud konkreetsetele kohtulahenditele, aga ma seisan ju selleks teie ees, et ajada asja konstruktiivselt, et viga oleks parandatud. See võimalus on olemas, et põhimõtteliselt, kui aktsepteeritakse minu ettepanekut, on võimalik ka tagantjärele vigu parandada. Jah, absoluutset n‑ö parandust ei ole, aga enam-vähem korrigeerida, riske maandada on võimalik. Sellepärast ma siin seisangi.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua juhataja! Austatud õiguskantsler! Ma esitan teile täna sama küsimuse, mille ma esitasin teile rahanduskomisjonis. Asi puudutab nimelt seda, et koos käibemaksumuudatuse kiire jõustamisega jõustati täpselt samadel alustel ka aktsiisimuudatused. Teie oma ettepanekus Riigikogule aktsiise sõnagagi ei puuduta. Vahet ei ole nende muudatuste jõustamises mitte mingisugust. Minu huvi on (seadusandjal on õigus seda teada): kuidas te edaspidi kavatsete suhtuda aktsiisimuudatuste jõustamisse ja mis meid siin Riigikogu saalis veel ees ootab?

Tänan! Vastan täpselt samuti nagu komisjonis: see ettepanek puudutab ainult käibemaksu ja ei enamat. Mingeid veksleid oma edasise tegevuse kohta ma ei väljasta.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Ma soovin jätkata samal teemal mis kolleeg Paul-Eerik Rummo. Ta juhtis tähelepanu sellele, et kui käibemaksutõusu põhiseadusega kooskõlla ei viida, siis olete te lubanud pöörduda Riigikohtu poole. Millise otsuse te kaebate Riigikohtusse, kas selle otsuse, mille Riigikogu võttis vastu seoses seaduste paketiga, või kaebate te kohtusse presidendi otsuse, kes põhiseaduslikku järelevalvet pidades seadustas need Riigikogu tehtud otsused?

Tänan küsimuse eest! Ma olen oma ettepanekus väga täpselt formuleerinud: viia põhiseadusega kooskõlla riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse § 7 ja § 23 lõige 2 osas, milles see sätestab, et § 7 jõustub 1. juulil s.a. Ma saan aru, et küsimuse esitaja leiab, et kogu seda eelarvet ei oleks pidanud välja kuulutama. Arvestama peab, et president saab kas kogu seaduse tervikuna välja kuulutada või mitte. Minu meelest käitus härra president õigesti, ta kuulutas selle seaduse välja ja õiguskantsler teostab juba siis konkreetsete sätete osas normikontrolli. See säte, mis ma teile ette lugesin, on praegu vaidluse ese.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Auväärt õiguskantsler! Ma jätkan Kalvi Kõva küsimust. Ta küsis, mis see mõistlik aeg võiks olla, ja teie andsite vastuse, et see võiks olla kaks-kolm kuud. Ma lähen edasi ja küsin, kas selliste maksualaste muudatuste puhul ei oleks mõistlik kirjutada ka seadusesse sisse see mõistlik aeg, kas see on siis pool aastat või kaks kuud või kolm kuud. Kuidas te suhtuksite sellisesse edasiarendusse?

Tänan! Jah, see on üks arutlusobjekt. On ju väga hea, kui seaduses on väga täpsed reeglid kirja pandud. Aga samas ma seda eriti ei poolda, sest elu pakub väga keerulisi, väga erinevaid situatsioone, kus siis seda tuleb kaaluda. Nagu ma enne kirjeldasin, tänapäeva õigus tähendabki õiguste kaalumist, kumb kumma üles kaalub. Selles mõttes ei oleks võib-olla kõige õigem seda seadustes sätestada, aga see on omaette diskussiooniobjekt. Kui seadusandja nii arvab, siis tuleb seda tõsiselt kaaluda.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud õiguskantsler! Te kuulsite täna istungi alguses, et kolm valitsuserakonda on menetlusse andnud selle kõnealuse seaduse muutmise seaduseelnõu, millega lisatakse rakendussätted. Kas te oskate või saate praegu anda hinnangu, kas rakendussätete lisamine, ilma et tuldaks formaalselt vastu teie ettepanekule, kõrvaldab vastuolu põhiseadusega?

Tänan! Ma ei ole näinud seda sisulist seadusmuudatust. Sõltub sellest, mis seal kirjas on. Pealkiri tunnistas, et nähakse probleemi ja soovitakse probleemi lahendada. See on igati positiivne. Aga mis seal sees on, seda saan ma öelda pärast seda, kui olen seda eelnõu analüüsinud.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Meie põhiseadus sätestab üldpõhimõtted õiguse jaoks, samuti selle, kuidas seadus peaks igaüht riigivõimu omavoli eest kaitsma. Te olete öelnud, et ei ole välistatud olukord, kus käibemaksumäära selline ootamatu tõus mõjutab ka teisi isikuid peale ettevõtjate ja riivab seega ka muid põhiõigusi ja vabadusi. Ometi ei ole te pakkunud mingisuguseid muid lahendusi tavakodanike jaoks või igaühe jaoks peale ettevõtja. Millised need võimalused võiksid olla? Kas see tähendab, et inimesed pöörduvad kohtu poole, või kuidas te kommenteerite seda teie väljaöeldut?

Tänan! Oma ettepaneku punktis 27 olen ma seda käsitlenud, aga see temaatika läheb väga laiaks. Praegu tahtsin ma oma ettepaneku teha ära võimalikult kiirelt ja võtsin ühe valdkonna, mis oli väga selge. Küll aga, kui tehakse kiirkorras mingisugune viga, siis pärast võib selle vea n‑ö paljunemine olla täiesti ettearvamatu. Me ei tea, mida ta veel mõjutab. Olen oma ettepanekus möönnud, et jah, ta mõjutab väga paljusid valdkondi, aga mida ta veel täpselt mõjutab, ei oska ma hetkel öelda. Peale selle, jah, kui kedagi on subjektiivselt millegagi riivatud, tema õigusi on tema arvates rikutud, siis saab igaüks pöörduda kohtusse. Praegu teostan ma abstraktset normikontrolli. Igal inimesel on ju oma konkreetse asja puhul õigus konkreetsele normikontrollile.

Tänan! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea õiguskantsler! Nagu te olete ka siin korduvalt maininud, aega ju tegelikult tagasi pöörata ei saa. Ütlesite ilusasti, et teie ettepanek on suunatud tulevikku. Tõepoolest, ükskõik millist lahendust kaaluda, mis võiks kuidagigi kompenseerida kas kaotatud aega või mida iganes, ei sünni sellest ju midagi muud kui võimalikke uusi riiveid, võimalikke uusi avaldusi õiguskantslerile jne. Minu küsimus on seotud sellega, et tulevikku suunatud tegevustest oli teil ju kaks valikut: kas teha Riigikogule ettepanek või teha Riigikogule ettekanne, mis tulevikus oleks tõepoolest neid probleeme vältinud. Ehk te motiveeriksite siin saaliski, miks te valisite ettepaneku, kusjuures sellise ettepaneku, mille puhul te ise kas ei tea või ei taha välja öelda, millised on lahendused.

Tänan küsimuse eest! Ma hakkan tagantpoolt peale. Õiguskantsler, nagu ma olen korduvalt rõhutanud, ei saa dikteerida parlamendile lahendusi. Küll olen ma komisjonides arutelude käigus ideid välja pakkunud väljaspool seda ettepanekut. Küsimus sellest, kas ettepanek või ettekanne. Ma leidsin, et praegusel juhul oleks see ikkagi otstarbekam ja ka sisuliselt õigem, arvestades, et kriisisituatsioonis tuleb just põhiõigusi rohkem järgida.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud õiguskantsler! Palun ette vabandust, kui juriidiliselt harimatu rahvaesindaja ei esita äkki pädevat küsimust, aga hüva, vox populi. Jutt on meil täna riivest, mis on seotud sellega, et ettevõtluskeskkonda on tõepoolest ahistatud, tema tegevust raskendatud, sellega on tekitatud lisakulu ja kõike muud. Samal ajal me ju teame, et kui me selle riive tekkimise põhjuse kaotamiseks asja tagasi pöörame, siis tagasipööramise tõttu tekib ju järjekordne ettevõtluskeskkonna ahistamine, ettevõtluse kitsendamine jne. Kas teie meelest ei teki olukorda, kus see riive muutub, ütleme, päris tugevaks obaduseks ehk ta muutub lausa kahekordseks?

Tänan küsimuse eest! See annab mulle võimaluse natuke selgitada. Iga riive ei ole rikkumine. Riiveid on pidevalt, kogu aeg piiratakse kellegi põhiõigusi ja kui see riive on proportsionaalne, siis ei ole küsimust, kui ta on formaalselt ja materiaalselt kooskõlas põhiseadusega. Aga kui riive läheb üle rikkumiseks, siis on probleem. Seda esiteks. Küsimus sellest, kas tagasi pöörata. Seadusandja on vaba. Miks ma ei ole tahtnud pakkuda mingisuguseid konkreetseid stsenaariume? Need ettepanekud hakkavad alati elama iseseisvat elu, öeldakse, et õiguskantsler sunnib ühte stsenaariumi peale. Ei sunni. Nagu ma olen öelnud, siin on ju mitmeid lahendusvariante. Nendest lahendusvariantidest ei ole muidugi ükski ideaalne. Aga see ei tähenda, et viga ei tuleks parandada. Näiteks on täiesti arutlemist väärt maksumaksjate liidu ettepanekud, neid tasuks ju arutada, ma möönan seda.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud õiguskantsler! Te rääkisite väga kauneid sõnu kodaniku ja riigi suhetest, usaldusest ja õigusliku ootuse printsiibist, et riik käitub aumehena, ja et te jälgite seda väga teraselt. Kui pensionisammaste süsteem küllalt äkisti ümber lükati ja mitmete sadade tuhandete inimeste ootus, mis oli ka seatud 20–30 aasta peale ette, nagu maatasa tehti, kas teil siis ei tärganud mingisuguseid selletaolisi mõtteid?

Tänan küsimuse eest! Praegu jään ma ikkagi oma ettepaneku juurde ega tahaks sellest teemast väljuda.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Väga austatud õiguskantsler! Te olete väga põhjalikult seletanud mõistliku aja suhet meie põhiseadusega ja seda neljapäevast tähtaega. Aga kas te vaatlesite ka teisi Euroopa riike, kas kusagil on rakendatud just maksualaseid seadusmuudatusi nii kiirelt või isegi veel lühema ajaga? Kas te selliseid kaasusi ka vaatasite?

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt rõhutan ma, et Eesti maksundus toimib Eesti seaduste alusel, Eesti põhiseaduse alusel. See on kõige olulisem. Samas, praktika huvides me uurisime nii palju kui võimalik kiirkorras Saksamaa ja Soome praktikat. Mõlemad andsid maksukohustuslasele ümberkorraldusteks küllaltki pika aja. Koridorivestluses on keegi väitnud, et Rootsis pidi see asi käima väga kiirelt. Mina ei ole Rootsi põhiseaduse spetsialist, kuid sealne reeglistik näeb näiteks ette (aga see on Rootsi reeglistik, mida Eestisse üle kanda minu arusaamist mööda ei saa), et kui parlamendil ei ole korralist istungjärku, võib rahandus‑ ja maksukomisjon valitsuse ettepanekul muuta maksumäära või isegi maksu tühistada, välja arvatud tulu‑, vara‑, pärandi‑ ja kinkemaksu puhul. Aga see on Rootsi süsteem. See meile ei laiene, kuigi pangad on siin Rootsi omad.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas pole mitte nii, et ka pikema, näiteks pooleaastase etteteatamistähtaja puhul oleks keegi kuskil ikkagi riivata saanud, näiteks need ettevõtjad, kellel on etteulatuvad aastased lepingud jne? Ideaalset situatsiooni maailmas võib-olla ei olegi. Samas on meie kaupmehed harjunud muutma hindu üleöö, olgu siis hullude päevade või muude kampaaniate puhul. Te spekuleerisite, vastu oma tahtmist küll, kahe-kolmekuulise tähtajaga. Aga millel see ikkagi põhineb? See, et ettevõtjad said selle muudatusega hakkama, on kõige parem vastuargument teile. Midagi ei olnud katki. Seda enam, et nad on väljendanud oma soovi seda mitte tagasi pöörata. Mida te neile ütlete?

Tänan küsimuse eest! Kõigepealt rõhutan, et ma ei ole öelnud, et igal juhul tuleb maks tagasi pöörata. Sellist ettepanekut te minu ettepanekust ei leia ega saagi leida. Kuidas seda korrigeerida, see on ikkagi tulevikuküsimus. Mis puudutab seda, milline see aeg peaks olema ja et ettevõtjad jõudsid kõige sellega hakkama saada, siis minu teada võtsid väga mitmed ettevõtjad selle koormuse lihtsalt enda kanda ja olid vait. Sisuliselt, nagu ma juba analüüsisin, käsitlesid nad seda varjatud ettevõtte tulumaksuna, mida riik ei saa kehtestada. Kui riik tahab tulumaksu kehtestada, võib ta seda kehtestada täiesti ausalt ja avatult, selles ei ole küsimus. See mõistliku aja küsimus ongi suhteline. Aga kui te ütlete, et ka kuue kuu puhul võib keegi leiduda, siis, jah, võib leiduda, aga tõenäosus, et see vaidlus saab olla edukas, on suhteliselt tagasihoidlik.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Ettevõtjad on väga tänulikud, et te selle küsimuse selliselt olete püstitanud. Tegemist ei ole mitte sellega, et rahanduskomisjon või valitsuskoalitsioon ei tea, mis seaduses on, vaid tendentsiga. Tegelikult muutis see olemasolev seadus 22 seadust. Kui me hakkame vaatama, siis näeme, et on kujunenud välja tendents, kus esitatakse suhteliselt lühikesed, asjatundmatud eelnõud, mõjusid eelarvele ega ühiskonnagruppidele ei käsitleta. Nüüd me teame, et valitsus kavatseb teha veel ühe eelarvekärpe ega kavatse seda Riigikogu ette tuua. Ma tahangi küsida teie arvamust. Kuidas sellele tendentsile saaks reageerida? Küsimuse all ei ole mitte ainult niisugused seadusmuudatused, vaid küsimuseks muutub varsti ka see, et valitsus ei kavatsegi enam riigieelarvekärpeid Riigikogu ette tuua.

Tänan küsimuse eest! Eelarve üle otsustab ikkagi parlament. Kui meenutada, siis aasta tagasi kirjutasin ma artikli selle kohta, et ka riigieelarve allub põhiseaduslikkuse järelevalvele. Miks ma siin puldis olen? Ma täidan oma kohust. Põhiseadus on ka praegu, kui on majanduslangus, täidetav. Majanduslangus läheb üle, aga põhiseaduse vale rakendamise praktika jääb alles. See on see mure, miks ma siin olen.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Selle viimase vastuse lainel jätkates esitan ma teile ühe Eestimaa kodaniku küsimuse, kes seoses majanduslangusega ja puuduliku perekonnaeelarvega kiirustas tööle teise linna, ületas kiirust ja sai selle eest trahvi. Oli seadusrikkumine, trahv maksti ära ja karistus oli saadud. Tema küsis minu käest: aga keda ja missugusel viisil karistatakse põhiseaduse rikkumise korral? Palun olge nii tark mees ja vastake! Mina ei osanud küsijale vastata.

Tänan! See on hea küsimus. Siin ei saaks tõmmata paralleele karistusõiguse, praegusel juhul siis väärteo ja konkreetse kaasuse vahel. Ma ei poolda mingisugust sellist personaalset karistavat suhtumist. Ma pooldan ikkagi konstruktiivset vigade parandamist. On raske öelda, kas see oli tahtlik või mitte. Hea on, kui mingisugune möödalask saab parandatud. See on minu meelest oluline. Tulevikku tuleks vaadata ikkagi positiivse programmiga, mitte rõhutada väga palju inimeste karistamist. See ei ole õige.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Austatud õiguskantsler! Olen hoolikalt jälginud sellesama vaidluse meediakajastusi. Nendes kajastustes on väga selgelt välja öeldud huvigruppide, sealhulgas ettevõtjate, olgu nad suured või väikesed ettevõtjad, selge soov, et seda olukorda, mis praegu on tekkinud käibemaksumäära osas, tagasi ei pöörataks, kuna see tooks kaasa uut tüli, ajakulu ja rahakulu ettevõtjatele. Praegu on kolm Riigikogu fraktsiooni seljad kokku pannud ja nad on ohkimise asemel pakkumas konstruktiivsemat lahendust, et seda rakendust, nimetatud 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamist just nagu pehmendada. Selle menetlus võib võtta aega. Kas teie järgmised sammud selles vaidluses ootavad ära selle eelnõu menetluse või lähevad omasoodu?

Tänan küsimuse eest! Loomulikult suhtun ma asja konstruktiivselt. Minu eesmärk on see, et põhiseadust järgitaks ja järgitaks ka tulevikus. Punkt 1, ma olen konstruktiivne. Punkt 2, ma olen huvitatud sellest, mida see eelnõu sisaldab. Eks ma siis pärast saan kaaluda, analüüsida ja otsustada. Ma ei tee ühtegi sammu kiirkorras ja ilma põhjalikult kaalumata.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Aitäh selliste põhjalike ja suhteliselt asjalike vastuste eest meie heade kolleegide küsimustele! Ma vaatan praegu ettepaneku punkti nr 27, kus sa oled kirjutanud: "On ilmne, et muudatus on mastaapne ja sellest mõjutatud õigussuhete spekter on väga lai. Käibemaksumäära tõstmine eeldab ühiskonnaliikmetelt ulatuslikke ümberkorraldusi." Kas sa oled mõelnud siin kõiki ühiskonnaliikmeid, keda peaks see käibemaksumuudatus sellisel kujul, nagu sa ettepanekus välja tood, puudutama?

Tänan küsimuse eest! Probleem on selles, et, punkt 1, nagu ma olen korduvalt rõhutanud, see puudutab ettevõtjaid. Aga kuna vastavalt käibemaksuseaduse §‑le 3 on maksukohustuslaste ring laiem, olen ma seda möönnud, sest see tõus võib puudutada ka teisi. Selles on see asi. Minu ettepanek puudutab ainult ettevõtlusvabadust ja ei enamat.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud õiguskantsler! Me mõlemad ei ole seda täna esitatud eelnõu näinud ehk me ei saa öelda faktipõhiselt, mida me sellest arvame. Aga me oleme olnud vähemalt selle akti tunnistajaks, kui see eelnõu üle anti. Võib-olla võiks olla konstruktiivne ja kas ei peaks tunnustama eelnõu üleandjaid selle eest, et nad on vähemalt oma viga tunnistanud?

Tänan! Mina tunnustan alati auväärt kogu liikmeid konstruktiivse tegevuse eest. See, et ma siin puldis olen kriitilise noodiga, tuleneb sellest, et ma olen õiguskantsler. Loomulikult ma tunnustan.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Väga austatud õiguskantsler! Aitäh väga põhjalike vastuste eest! Kui riik ei suuda oma eelarvet defitsiidist välja tuua, on üks võimalus devalveerimine, mida on mitmel pool Euroopas kasutatud ja millega üks Eesti opositsioonierakond pidevalt hirmutab. Devalveerimise korral kaotavad kõik inimesed, kaotavad kõik ettevõtted ja nad kaotavad üleöö. Ma isiklikult olen kindel, et niikaua, kuni jätkab see valitsus, ei ole devalveerimist karta. Seega küsin ma hüpoteetiliselt. Milline on teie jaoks mõistlik aeg devalveerimisest etteteatamiseks ning kui devalveeritaks üleöö, nagu on tavaks Euroopas, kas siis oleks tegemist põhiseadusliku korra riivega?

Tänan küsimuse eest! Aga nagu ma korduvalt olen öelnud, ma ei välju konkreetse ettepaneku raamest ega hakka spekuleerima vägagi sensitiivsetel teemadel.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra õiguskantsler, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Kutsun kõnepulti põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kena päeva jätku soovides räägin sellest õiguskantsleri ettepanekust põhiseaduskomisjoni 28. juuli istungil toimunu valguses edasi. Istung vältas üle tunni aja. Kohal oli peale komisjoni liikmete ka õiguskantsler, kes andis pikema ülevaate oma ettepanekust ja kommenteeris vastavaid seisukohti. Komisjoni liikmetest esitasid küsimusi ja võtsid sõna head kolleegid Lembit Kaljuvee, Igor Gräzin, Andres Herkel, Ene Kaups, Hannes Rumm, Mart Nutt ja siinesineja.
Õiguskantsler väitis ka komisjoni istungil, et seadusandjal on täielik õigus tõsta makse, küll aga on Riigikohus mitmes otsuses rõhutanud, et seadusandja peab järgima õiguskindluse põhimõtet. Iga suur muudatus peab olema adressaadile avaldatud kujul kättesaadav enne jõustumist mõistliku aja jooksul.
Oli juttu ka sellest, milline peaks õiguskantsleri arvates olema Riigikogu edasine tegevus. Õiguskantsler ütles komisjoni istungil nii nagu tänagi siin, et, loomulikult, parlamentaarse riigina on Eesti parlament oma otsustes vaba, kuid ta näeb kahte varianti. Esiteks, Riigikogu ei aktsepteeri õiguskantsleri seisukohta, ei tee mitte midagi ja delegeerib asja võimaliku Riigikohtu lahendini, mida ta isiklikult väga konstruktiivseks ei pidanud. Teine variant on see, et Riigikogu võtab nendes küsimustes ikkagi midagi ette.
Oli juttu ka sellest, et ettevõtjatel oli arvutiprogrammide ümbertegemine 1. juuliks selle nelja päevaga õiguskantsleri arvates suhteliselt raske, kui mitte öelda, et võimatu. Kolleegidel oli selle kohta vastuargument, et kui ettevõtjad on teinud varem ebaefektiivseid otsuseid, näiteks on nad ostnud sellise tarkvara või kassasüsteemi, mis ei võimalda käibemaksumäära numbrilist muutmist nii kiiresti, siis ei saa kindlasti olla mõeldav, et see oleks riigi poolt sellele ettevõtjale kahju tekitamine.
Märgiti ka seda, et olukord oli ettevõtjatele küll ebamugav, kuid see võib osutuda veelgi ebamugavamaks, kui kogu regulatsioon tagasi pöörataks. Nenditi, et, tõepoolest, võib-olla see neli päeva ei olnud kõige mõistlikum tähtaeg. Pikem aeg oleks olnud märksa sobilikum, kuigi ka põhiseadus ei keela iseenesest sellist seaduse kehtima hakkamise tähtaega rakendada, nagu see praegu oli, ja teiselt poolt oli kaalukausil riigi jätkusuutlikkus praeguse majanduskriisi tingimustes.
Komisjon (ütlen selle praegu siin ära) pärast edasist arutelu, mille siin veel ära toon, toetas kolleeg Igor Gräzini ettepanekut mitte toetada õiguskantsleri sellist seisukohta. Selle poolt oli komisjoni istungil 5 kolleegi, 2 olid vastu, erapooletuid ei olnud.
Mida võiks komisjoni seisukoha kohta selgituseks öelda? Tõesti, õigusaktid peavad ühiskonnas tagama korrapära ja stabiilsuse. Selleks on meil juba ka põhiseaduse § 10, mis ütleb, et Eesti on õigusriik. Ka Riigikohus on leidnud, et õiguspärase ootuse põhimõte ei nõua kehtivate seaduste, piltlikult öeldes, kivisse tahumist. Parlamendil ja seadusandjal on võimalus ja õigus neid ümber kujundada ja sellega võib siis ka ühiskonnaliikmete olukord paremaks muutuda, osal võib see olukorda ka halvendada, kuid iseenesest ei ole see kõik veel kindlasti lubamatu. Selliste põhiseaduslike õiguste riive ei ole sellisel puhul, nagu ma ütlesin, tingimata lubamatu. Õiguste riive saab olla õigustatud, kui see on taotletava eesmärgiga proportsionaalne. Nagu ka täna õiguskantsler ütles, ta ei heida meile, head kolleegid, ette mitte seda, et me käibemaksumäära muutsime (praegusel juhul tõstsime), küll aga seda, et ajavahemik seaduse avaldamise ja jõustumise vahel jäi tema seisukohalt liialt lühikeseks.
Õiguskantsler hindas ka seda, et see muudatus on mastaapne ja sellest mõjutatud õigussuhete spekter on väga lai, nagu ta täna siin teie küsimustele vastates veel korra kommenteeris. Ta on öelnud, et käibemaksuseadusest tulenevad kohustused puudutavad väga paljusid ühiskonnaliikmeid, eeldavad paljudelt ulatuslikke ümberkorraldusi. Kuid siiski tuleb öelda, et kõiki ühiskonnaliikmeid, kõiki inimesi see seadussäte siiski sellisel moel tegelikult ei puuduta. Kui see nii oleks, siis puudutaks ju iga selline riigipoolne tegevus, mis on eelarvega seotud, kas selle positsiooni muutmine maksude või muude tulude suurendamise või muutmise osas, igal juhul meid kõiki ja sellisel juhul riik ei saaks üldsegi ollagi tegevuses kui riik.
Kindlasti on tõsiselt vaieldav õiguskantsleri selline järeldus, mida ta kommenteeris nii täna küsimustele vastates kui tõi esile ka kirjalikus ettepanekus, nagu meie seadusandjana, parlamendina arvaksime, et praegune majanduskriis, majandussurutis peaks muutma meie arvates olematuks hea seadusloome tava, õiguskindluse printsiibid ja ettevõtjatele antud põhiseaduslikud tagatised.
Tuleb arvata siiski seda, et parlamendil on ja ka olid selle seadusmuudatuse vastuvõtmisel kaalukad argumendid selliste muudatuste tegemiseks. Kui siin räägiti kaalukausil olevatest kartulitest ja viljateradest, siis tegelikult olid meil kaalukausil hoopis olulisemad väärtused. Ühel pool oli, jah, seadusloome hea tava, ettevõtlusvabadus, aga teiselt poolt kogu riigi rahaliste kohustuste täitmine ja kogu riigi jätkusuutlikkus. Jutt ei ole mitte rahast, vaid just nimelt rahaliste kohustuste täitmisest, mis on hoopis teine ja tõsisem küsimus. Tänases õiguskantsleri ettekandes ja ka tema varasemalt esitatud kirjalikus dokumendis oli mitu korda märgitud, et me oleme parlamendis sellise käitumisega otsekui taotlenud riigile lisaraha. Jah, nagu ma ütlesin, meie rahaliste kohustuste täitmiseks oli seda tarvilik teha, kuid ei ole ju puudutatud, vähemalt õiguskantsleri poolt küll mitte, seda, mis tagajärjed tabaksid riiki, kui niimoodi ei oleks talitatud.
Mis oli ikka selle otsuse vastuvõtmise ajendiks ajal, mil meil oli tegelikult juba 2009. aasta teine negatiivne lisaeelarve vastu võetud? Peame arvestama, meeldib see meile või mitte, et meie riik ja meie põhiseadus ei tegutse kahjuks n‑ö puhtas eetris, nagu me kooli füüsikatunnis 9. klassis õppisime, vaid seda mõjutab siiski kõik muu, ümbritsev majanduslik reaalsus, mis on meie maailma praegu tabanud. See oli tegelikult ka põhjus, miks me pidime selle seadusmuudatuse niisuguse lühikese tähtajaga vastu võtma.
Oleks võinud kaaluda alternatiive, kuid ma arvan, et need oleksid olnud riigile tervikuna veelgi vähem sobilikud. Need oleksid puudutanud hoopis suuremat osa ühiskonnaliikmetest kui see muudatus. Kas me jõuaksime sellisel juhul välja maksta õpetajate töötasu? Sellises olukorras ei oleks see kõik enam sugugi kindel. Nii et kuri sõna "majanduskriis" on ikkagi see, mis pani meid niisugusel kujul tegutsema. Kindlasti räägib järgmine ettekandja rohkem ka sellest, mis see käibemaks on, aga siiski on see üks põhilisi riigieelarve tuluallikaid ja oluline on just see, et ta ei ole sihtotstarbeline. Selle laekumisest saab ju teostada kõike riigile vajalikku, kaasa arvatud see, et saab pidada ülal õiguskantsleri ametkonda. Selles mõttes oli see kõik meile väga problemaatiline.
Põhiseaduskomisjon, nagu ma ütlesin, arvestas kõiki neid argumente. Me leidsime, et need argumendid kaalusid seadusandja jaoks üles ettevõtjale tekitatud ebamugavuse seoses selle seadusmuudatuse kiire jõustumisega. Me leidsime, et see riive on siiski vähem intensiivne kui see, mis oleks võinud meie riiki tervikuna tabada, kui me ei oleks niiviisi talitanud. See riive ei olnud siiski ulatuslik ja oli ka, nagu ma ütlesin, proportsionaalne taotletava eesmärgiga. Seetõttu meie arvates ei olnudki see käibemaksumäära jõustumise selline, nagu õiguskantsler väljendas, lühike etteteatamise tähtaeg siiski põhiseadusvastane. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Väino Linde! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Nii nagu õiguskantsler mainis, oleme me täna selles seisus, kus võib hakata toimuma n-ö vea paljunemine. Selge on see, et teise negatiivse lisaeelarvega toimunud maksutõus ei olnud meie pädevuse ületamine, Riigikogu võib oma otsusega makse tõsta, aga see, kuidas seda tehti ja kui lühikese etteteatamisajaga, on õiguskantsleri meelest põhiseadusega vastuolus. Täna me kuuleme, et järgmist negatiivset lisaeelarvet ei soovi valitsus enam üldse Riigikogusse tuua. Kas põhiseaduskomisjonis arutati, et kui me järgmine kord oleme samas seisus, kas siis põhiseaduskomisjoni ülesanne on panna käsi ette, või oli kogu protseduur teie meelest laitmatu?

Aitäh! Ma peaaegu et tsiteerin oma vastuses õiguskantslerit. Meie põhiseaduskomisjonis võtsime vaatluse alla õiguskantsleri ettepaneku, kontsentreerisime oma tähelepanu sellega seonduvale ega puudutanud neid küsimusi, mida sa, hea küsija, praegu välja tõid.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Austatud juhataja! Lugupeetud põhiseaduskomisjoni esimees! Ma kuulsin, et õiguskantsler mainis seaduseelnõu analüüsiosas ühe kuni kahe kuu pikkust tähtaega. Samal ajal kuulsin ma, et põhiseaduskomisjon oli arutanud seda teemat ühe tunni. Kui palju te oma komisjonis aega raiskasite suvekuudel, et seda teemat sisuliselt käsitleda, või koosneski kogu see arutelu sellest ühest tunnist? Kas tõesti tuldi põhiseaduskomisjonis järeldusele, et 2%‑line käibemaksutõus tagas õpetajate palga väljamaksmise, mida te siin mainisite?

Aitäh! Kui täpne olla, siis põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust ühe tunni ja neli minutit. Tuleb arvestada, et meie head kolleegid olid juba varem väga põhjalikult tutvunud õiguskantsleri kirjaliku ettepanekuga. Sellest tulenevalt olid ka esitatud küsimused asjakohased ja me tõepoolest ei üritanud seda menetlust rohkem venitada, vaid vastasime sellele küsimusele kiirelt. Aga teie küsimuse teine osa käsitles õpetajate palka. Ma tõin selle piltliku näitena, et käibemaks on maks, millel ei ole sihtotstarvet, vaid seda saab kasutada nende eelarveaukude täitmiseks, kus on parajasti oluline rahapuudus. Selles osas oli see kommentaar.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Sa ütlesid, et kaalul oli kogu riigi jätkusuutlikkus, et sellest oli tingitud selle seaduse ülikiire jõustamine. Selles on sul muidugi õigus. Oleks ka peaminister Ansip kunagi selle peale tulnud, siis oleks meil tükk maad kergem. Aga minu küsimus on selles: sain ma ikka õigesti aru, et praegusel juhul on selle lühikese etteteatamis‑ või rakendusaja näol tegemist põhiseadusliku riivega ja selles osas on õiguskantsleril õigus, kuid tal ei ole õigus selles osas, et see riive ei ole küllalt intensiivne? Või mis siis põhiseaduskomisjoni seisukoht põhiseaduse kohta on?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, põhiseaduskomisjoni otsus oli mitte toetada õiguskantsleri ettepanekut. Küll aga ma ka ütlesin, et me möönsime, et see neli päeva – kuidas meil oli protokollis kirjutatud? – ei olnud ettevõtjatele sugugi kerge, see ei olnud kõige mõistlikum aeg. Pikem tähtaeg oleks olnud kindlasti ettevõtjatele märksa sobilikum ja meeldivam. Kuid, nagu ma ütlen kolmas kord, isegi neljas kord, et kaalukausil olid väga erinevad väärtused. Me leidsime, et seekord kaalusid teised olulised põhiseaduslikud väärtused siiski rohkem kui see raskus, mis me praegu ettevõtjate õlgadele asetasime.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud ettekandja! Seaduse algatanud Vabariigi Valitsuse esindajad on möönnud, samamoodi ka teie valitseva koalitsiooni liikmena Riigikogus, et neli päeva oli praktiliselt ebapiisav. Vabariigi Valitsuse liikmed on koguni kutsunud pädevaid organeid üles läbi sõrmede vaatama sellele, kui mõned ettevõtjad ei suutnud seda seadust õigel ajal täiel määral täita. Sõlmiti ka üks kokkulepe, mida õiguskantsler oma ettekandes kritiseeris. Ma küsin pealtnäha võib-olla naljaka küsimuse, aga ma ootan väga tõsist vastust. Kas selline Vabariigi Valitsuse liikme lubadus, et vaadatakse läbi sõrmede, kui keegi ei tule seaduse täitmisega toime, tekitab nendel potentsiaalsetel seaduse mittetäitjatel õigustatud ootuse?

Aitäh! Seda küsimust on mul põhiseaduskomisjoni esindajana praegu väga raske kommenteerida, sest ma ei tea küll ühtegi valitsusliiget, kes oleks soovitanud seadust rikkuda ja seadusrikkujaid mitte karistada või kes oleks seda soosinud. Küll aga tean, et Tarbijakaitseamet on asunud positsioonile, mis võttis arvesse ettevõtjatel olnud raskusi selle lühikese etteteatamistähtaja jooksul oma ümberarvestusi tehes, ja lähtudes neil olevast diskretsiooniõigusest, kaalutlusõigusest, on lubanud arvestada neid olulise argumendina ja on öelnud, et need ettevõtjad ei ole sellisel kujul seadust rikkunud, et nad vajaksid karistamist. See on ikkagi hoopis teine küsimus, hea küsija, mitte nii, nagu sina selle välja tõid.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Täna õiguskantsler juba ütles, et me oleme siin saalis selleks, et vaadata tulevikku ja tulevikus olla targemad ja paremad, kui me oleme siiani olnud. Sellepärast on mul selline küsimus. Kas lugupeetud ettekandjale ei tundu, et kui koalitsioon oleks siinsamas saalis arvestanud opositsiooni kriitikat ja ettepanekuid, kui seda seadust arutati, oleks võtnud kuulda opositsiooni kriitikat, et aeg selle seaduse ellurakendamiseks on liiga lühike, siis oleks kogu see praegune mäng ära jäänud ja me – opositsioon ja koalitsioon – oleksime võinud kohe siin kokku leppida ja minna normaalse seadusega edasi? Võib-olla peaks tulevikus hakkama rohkem opositsiooni arvamust kuulama ja mitte õiguskantslerit selle küsimusega tülitama? Me ütlesime ju sedasama teile.

Aitäh! Ka mina isiklikult loodan, et opositsiooni tulevikku vaatavad ettepanekud on asjakohased, lähtuvad põhiseaduse printsiipidest, ja miks neid siis ka mitte arvestada. Eks kõik meie 101 ole siia kutsutud ja seatud siiski ju meie riigi ees seisvate oluliste probleemide lahendamiseks seaduste abil. On ju hea vastus?

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud ettekandja! Mina sain sinu ettekandest aru, et justkui natukene nagu põhiseadust rikkuda võiks, et päris korras see asi ikka ei olnud, aga asjaolud on sellised, et meil on majanduskriis ja väga raske olukord. See oli tähtsaim argument. Samas meenub mulle õiguskantsleri jutt, kes rääkis, et n‑ö talupojatarkuse põhjal on kaalukausil ühel pool kartulid ja teisel pool teravili. Kas teie otsuse tõttu siin praegu ei juhtu ikkagi see, et me nihutame põhiseaduslikkuse piire oluliselt laiemaks ja ühel hetkel see kartulikuhi, mis kaalub üles põhiseaduse rikkumise, on üsna väikene, et polegi nagu õieti probleemi sellega, vaid me nihutame neid piire täpselt nii, nagu valitsusel parasjagu vaja on, ja majanduskriis või majanduslangus ei peagi väga suur olema ning järgmisel hetkel on hoopis lihtsam põhiseadust rikkuda? Kus on need piirid ja kas ei ole see ohtlik pretsedent põhiseaduse jaoks, see, kuidas te praegu käitute?

Aitäh, hea küsija! Pean ütlema seda, et põllumajanduslikud terminid on sul väga kergelt ja väga õigesti käes, mida ma ei tihka põhiseaduslike terminite ja kommentaari kohta päris hästi öelda. Mis puudutab seda, mida ma rääkisin põhiseaduse võimaliku riive, riive intensiivsuse, proportsionaalsuse, eesmärgikohasuse jne kohta, siis see ei ole mitte minu äsja tekkinud mõte, vaid see tuleneb meie põhiseadusest ja Riigikohtu väga paljudest seisukohtadest. Nimelt, väga paljudes olukordades riik ongi tahes-tahtmata sunnitud meie õigusi n‑ö riivama, kuid kui eesmärk on proportsionaalne, siis seda on ka Riigikohus mitmes oma lahendis pidanud õiguspäraseks. Nii et selles vastuses ei olnud küll mitte midagi tendentslikku, hea küsija.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh! Kuulasin tähelepanelikult ettekannet, mis oli üsna pikk ja rääkis suurtest raskustest, õpetajate palkadest ja rääkis sellest, et tänu sellele seadusele jääb isegi õiguskantsleri amet alles, muidu ei oleks alles jäänud ja keegi ei olekski saanud põhiseadust kaitsta.

See on sinu interpretatsioon.

Lõpuks võtsite selle kokku nii, et, jah, riive oli, aga see ei olnud piisavalt ulatuslik. Tundub, et koalitsioonile on see kriis hea asi. Igasugust seadusrikkumist on väga hea põhjendada, olgu ta siis põhjendatav või mitte, väga lihtne on öelda, et muidu oleks olnud palju suurem õnnetus. Kas see ikka oleks nii olnud, see on väga suure küsimärgi all. Minu küsimus oli varem planeeritud, seetõttu ei jäta ma küsimata, kuigi see ühtib eelneva küsija küsimusega: kui kaugele on koalitsioon valmis panema selle riive piirimärgi põhimõttel "eesmärk pühitseb abinõu"?

Aitäh, hea küsija! Sinu põhiseadusliku riivega seonduv küsimus tuletab mulle meelde, et on inimesi (neid on ka sinu erakonnas), kelle väga olulist põhiseaduslikku õigust on riik väga oluliselt riivanud ja on võtnud nad vahi alla. Kuna on hinnatud, et see oli proportsionaalne ja eesmärgikohane, hoidmaks ära uusi kuritegusid, siis ei ole keegi seadnud selle riive vajalikkust kahtluse alla. Niimoodi saan ma ka vastata nendele küsimustele, mille sa selle seaduse kontekstis välja tõid ja millel ma enda arvates enne mitu korda põhjalikult peatusin. Kui niisugune võimalik puutumus on proportsionaalne, eesmärgikohane ka selle seadussätte kehtima hakkamise puhul, siis ei ole see käsitletav põhiseaduse rikkumisena selles kontekstis, millele lugupeetud õiguskantsler täna viitas.

Palun, kolleeg Helmer Jõgi!

Aitäh! Auväärt ettekandja! Täna on sellest kaalumisest siin nii palju juttu olnud. Õiguskantsler kaalub omamoodi, põhiseaduskomisjonis kaaluti omamoodi. Kas ma sain su ettekandest kokkuvõttes ikkagi õigesti aru, et õiguskantsler aktsepteeris ka seda kaalumise viisi, mida põhiseaduskomisjonis kasutati, ja jääb nüüd kaaluma, mida oma ettepanekuga edasi teha?

Täpselt nii, hea küsija. Kaalumise koht on kõigil, esmalt meil siin saalis pärast ettekannete ärakuulamist hääletuse teel ja pärast seda on kaalumise kord jällegi õiguskantsleri käes.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Hea ettekandja! Paljud asjad taanduvad siin sellele, et seadust ei kuulutatud mõistliku aja jooksul välja. Ma tahtsin küsida, kui pikk on mõistlik tähtaeg sellisel juhul, kui meie otsustame langetada või näiteks likvideerida tulumaksu, käibemaksu jne, mitu aastat. Me võiksime langetada selle otsuse täna ja jõustada selle aastal 2015. Kas see aeg oleks piisav, on küsimus. Teiseks, ma asun üldiselt ka seisukohal, et mitte mingisugust vähimatki põhiseaduse riivet ei ole. Õiguskantsler teeb lihtsalt oma tavalist tööd. Järelikult peame me soovima ja unistama, et see lugu jõuaks hästi ruttu Riigikohtusse. See ongi ju meie eesmärk, me peame saama Riigikohtust selge vastuse. Veel kord: milline on mõistlik aeg? Näitena, käibemaksu ei tõsteta, vaid käibemaksu alandatakse 0,5% peale homsest alates. Kui mitu aastat me seda õnne peaksime ootama, kui me selle otsuse langetame? Minul on ettepanek teha seda homme ja jõustada 20 aasta pärast.

Aeg on läbi.

Aitäh! Sul on võimalik, hea küsija, selline ettepanek kindlasti teha ka selle eelnõu kohta, mis täna siin üle anti. Kuid õiguskantsler ilmselt ei pea ka oma kõige paremates unenägudes vajalikuks soovida parlamendilt seda, et me ühe või teise maksualase seaduse kehtima hakkamist näiteks suunaksime, nagu sa ütlesid, peaaegu et kümmekonnaks aastaks ette. Ka sellisel juhul oleks tegemist, ma kardan, hoopis teistpidi väga olulise põhiseadusliku riivega nende inimeste osas, kes tol hetkel peavad kõike seda tegelikult tundma. Mõistlikkuse tähtaeg on igas mõttes väga oluline ja seadusloomes kindlasti veel eriti. Aga, nagu ma ütlesin, tuleb arvestada ümbritsevat reaalsust ja selle kõige nimi on loomulikult ka majanduskriis Eestis.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Põhiseaduslik riive või põhiseaduse rikkumine, nagu me oleme siin ettekannetest kuulnud, ei ole mitte asi iseeneses, vaid see avaldub ainult teatud kontekstis. Selles kontekstis avaldus ta selle tõttu, et ettevõtjad kirjutasid õiguskantslerile kirja, muidu, nagu ma sain aru ka õiguskantsleri ettekandest, ei oleks temal olnud ei aega ega mahti seda rikkumist märgata. Kas võib ette kujutada, et kui Riigikogu, ilma et möönaks seotust üldse mingi põhiseaduse rikkumisega, teeb muutused rakendusaktides, võib-olla ka seadustes, siis see kontekst muudab väidetava põhiseaduse rikkumise olematuks, lihtsalt uue konteksti, mitte olemuse enda tunnistamise kaudu?

Aitäh, hea küsija! See sõltub nüüd kõik meist, kuidas seda täna üleantud eelnõu menetletakse ja milline see lõppsisu hakkab olema. Kuid üleantud eelnõu tekst teenib kindlasti praegu seda eesmärki, et me ka selles küsimuses saaksime siiski mingilgi moel säilitada meie riigile praegu väga vajaliku õigusrahu ja et nende küsimustega ei mindaks väga sügavuti edasi, lahendused võiksid olla, nagu õiguskantsler on öelnud, suhteliselt ettearvamatud meile ja meie riigi rahanduspoliitikale tulevikus. Nii et loodame kõige paremat.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Väino Linde, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Ma palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Head ametikaaslased! Lugupeetud õiguskantsler! Käibemaksumäära muudatuste põhiseadusele vastavuse hindamine ei ole võimalik ilma majanduslikke ja fiskaalseid reaalsusi analüüsimata. Eestis ei ole tegu erakorralise seisukorraga vastava seaduse tähenduses, küll aga erakordse majandusliku olukorraga, ilmselt tõsiseimate majanduslike väljakutsetega iseseisvuse taastamise algusaastatest alates. Ka riigi otsuseid tuleb hinnata selles kontekstis. Me teame, milleni võib viia see, kui valitsus ja parlament ei suuda maailmamajanduse kriisi mõjude leevendamiseks otsustavaid samme astuda. Lihtsaim näide on riigi riskireitingu või vähemasti reitingu väljavaate halvenemine, mis kajastub kohemaid ka intressimäärades ning mõjutab seega otseselt majanduse vereringet, mõjutab otseselt ka kõiki ettevõtteid. Valusaim näide on see, et meie lõunanaaber on kaotanud igasuguse rahandusliku iseseisvuse ning peab kõik oma otsused kooskõlastama Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondiga, rääkimata sellest, et täna tegemata otsused peab homme tegema märksa karmimatena.
Rääkides ettevõtlusvabaduse riivest, tuleb võrrelda, milline riive või häire oleks ettevõttele ulatuslikum, kas kiirest otsusest tulenevad ajutised ebamugavused või püsiv kahju majanduskeskkonnale.
Rahanduskomisjon nagu ka põhiseaduskomisjon arutas õiguskantsleri ettepanekut täpselt nädal tagasi. Pidasime vajalikuks keskenduda eeskätt järgmistele teemadele.
Õiguskantsler tõi peamise etteheitena välja asjaolu, et seaduse Riigi Teatajas avaldamise ja kehtima hakkamise vahele jäi vaid neli päeva ning see tekitas ettevõtjatele tema hinnangul ebamugavusi ja lisakulutusi. Eeskätt pidas õiguskantsler silmas raamatupidamisprogrammide muudatusi ja hinnasiltide vahetust. Oluline on siinkohal märkida, et samad muudatused oleksid eksisteerinud ka seaduse hilisema jõustamise korral. Komisjon ei jaganud õiguskantsleri püstitatud hüpoteesi, et kiire muudatusega kaasnes vältimatult lisakulutusi. See oletus ei ole tänaseks ühest veenvat tõestamist leidnud.
Kuna viimane teema puudutab eeskätt kaupmehi, arutasin komisjoni esimehena enne komisjoni istungit seda teemat kaupmeeste liidu juhtkonnaga. Saime rahanduskomisjonile infot, et kaupmeeste liit ja kaubandus-tööstuskoda keskorganisatsioonidena ja mitmed suuremad jaeketid on leppinud riigiga Tarbijakaitseameti isikus kokku meetmetes, kuidas üleminekut pikendada ja kõigi osapoolte, nii ettevõtja, tarbija kui ka riigi jaoks mugavamaks teha. See kokkulepe on sõlmitud protokollina ning sisaldab muu hulgas järgmist: "Lubatud on üleminekuperiood kõikide hinnasiltide korrastamiseks müügisaalis ja toodetel kuni 31. augustini 2009. Sellisel juhul tuleb tarbijale selgelt ja arusaadavalt esitada informatsioon võimaliku hinnaerinevuse kohta müügisaalis. Näiteks, kaubal olevad hinnad võivad erineda seoses käibemaksumäära tõusuga kassas kuni 1,7%. Vastavustabelite/ümberarvutustabelite kasutamine on sellisel juhul tarbijale abiks. [- - -] Seoses majandustarkvaraga seotud muudatuste sisseviimisega rakendatakse teatud juhtudel üleminekuaega ostutšekil korrektse käibemaksumäära esitamiseks kuni 31. juulini 2009." Kolmas kokkuleppe punkt on see, et ettevõtjate kinnitusel korrastatakse hinnad esmajärjekorras toidukaupadel, seda 1. juuliks 2009, seejärel esmatarbekaupadel ning edasi ülejäänud kaubaturu osas. Asjaolu, et kokkulepe sõlmiti juba 25. juunil ehk ajal, mil seadus polnud veel Riigi Teatajas avaldatud, näitab ilmekalt, et informatsioon muudatuste kohta saadi ja ettevalmistustega alustati seaduse formaalsest avaldamisest oluliselt varem. Kui lähtuda seaduse grammatilisest tähendusest, ei olnuks veel justkui mingit põhjust ettevalmistusi teha, ometi neid tehti. De facto sai avalikkus käibemaksutõusu sätestava seaduse vastuvõtmisest teada kohe 18. juunil, mil Riigikogu nii otsustas, de facto alustati ka ettevalmistusi majandustarkvara häälestamiseks ja hinnasiltide vahetuseks märksa varem, kui Riigi Teataja sellest muudatusest jõudis teavitada. On hinnangu koht, kas hullude päevade, laadapäevade ja osturalli käigus sisuliselt üleöö muutuvad tuhanded hinnasildid nõuavad väiksemat või võrreldavat pingutust. Sellegipoolest, kuna kõikvõimalikud sooduskampaaniad on kaubandusettevõtjate vaba tahe ja käibemaksutõus riigi otsus, on minu hinnangul igati kohane Tarbijakaitseameti vastutulek ja kuni kahekuulise üleminekuperioodi võimaldamine siltide vahetamiseks. Täna võime juba olla tagantjärele targad. Me teame, et oli nii neid ettevõtteid, kes said hakkama kohe, ilma igasuguse üleminekuperioodita, kui ka neid, kes kasutavad müügisaalis eelmainitud silti võimaliku kuni 1,7% suuruse hinnaerinevuse kohta. Olgu öeldud, et nendele teemadele pöörab olulist tähelepanu ka täna Riigikogu menetlusse antud seaduseelnõu. On ka neid ettevõtteid, kes muudavad hindu probleemideta suisa mitu korda päevas. Pean silmas Eesti suurimaid tanklakette, kes möödunud nädalal nii talitasid. Viimane näide on kaudselt ka vastuseks komisjonis tõstatunud küsimustele, kas käibemaksumuudatustega samas seaduses olnud kütuseaktsiisi sama kiire tõus võib põhjustada kütusemüüjatele probleeme.
Oma kirjalikus ettepanekus puudutab õiguskantsler ka ettevõtja rolli maksuhaldurina, rahanduskomisjonis ta seda aspekti eraldi ei puudutanud. Siinkohal on oluline märkida, et kui hindade ja arvete puhul tuli muudatused teha 1. juuliks, siis maksudeklaratsioon esitatakse vastavalt käibemaksuseadusele järgneva kuu 20. kuupäevaks ehk kõnesoleval juhul 20. augustiks. Me räägime siin ca kahe kuu pikkusest üleminekuajast, kuid ka see, et seda üleminekuaega veelgi pikendada, on, kui lubate mulle väikest kõrvalepõiget, täna üleantud seaduse üks objekt.
Komisjonis rõhutati ka asjaolu, mis teile, head ametikaaslased, on hästi teada, kuid mida pole arvestanud kõik need, kes räägivad ettevõtjatele kulude kompenseerimisest. Riigikogul nimelt ei olnud valikut, kas tõsta käibemaksu 20%‑le 1. juulist või näiteks 1. septembrist. Oli valik tõsta käibemaksu asemel 1. juulist tulumaksu 3% ja viia sisse astmed, nagu pakkusid opositsioonierakonnad. Siis oleks tekkinud enamik samu probleeme, mille ees me täna seisame. Saamaks käibemaksutõusuga samaväärset tulu riigikassasse, oleks pidanud tulumaksu tõstma tervelt 7–8% kõigil, mitte ainult teatud astmeil. Teoreetiliselt oleks võinud tõsta ka 1. septembrist käibemaksu 4%. Sellist ettepanekut küll toona ei esitatud, aga teoreetiline võimalus oleks see vist olnud. Veel oli valik loobuda lisatulude leidmisest ning lasta riigieelarve kontrollimatusse defitsiiti. Mis sellisel juhul oleks juhtunud, sellest ma eespool juba kõnelesin. Väidan, et kõik parlamendi ees olnud alternatiivid oleksid ettevõtete jaoks olnud kulukamad kui käibemaksu kiire, kuid selle võrra väiksem tõus. See on väga oluline asi, mida õiguskantsler oma ettepanekus ei arvestanud. See on see koht, kus tuleb kaaluda kartuleid ja viljaterasid, mitte ainult ühte.
Õiguskantsler ütles korduvalt komisjonis ja ka täna siin, et ta ei soovi käibemaksumäära tagasi pöörata. Täpselt sama sooviga, et tagasi ei pöörataks, pöördus rahanduskomisjoni poole Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Samasisulise avalduse pressile ja Eesti avalikkusele on teinud nii kaubandus-tööstuskoda kui ka tööandjate keskliit. Ometi komisjonis õiguskantsler ei välistanud seda, et kui tema oma seisukohaga läheb Riigikohtusse, siis võidakse jõuda just selle stsenaariumini, selle kõigi jaoks negatiivse tagajärjeni, et tõus tühistatakse tagantjärele ehk sisuliselt pööratakse tagasi. Seda õiguskantsler komisjonis ei välistanud.
Õiguskantsleri mainitud mõistliku etteteatamise aja põhimõte ei saa mõistagi tähendada ühesugust tähtaega igas olukorras. See põhimõte peab andma ka mõistlikud tagajärjed. Ta ei saa toimida, kui tagajärjeks on õigusselguse puudumine, temast ei tohi tuleneda ebaproportsionaalselt suur kahju avalikele huvidele või koguni kaitstavale või kaebajale enesele.
Kuigi käibemaksutõusust tulenevad ettevõtjate ajutised ebamugavused ei ole ka nende endi hinnangul võrreldavas kategoorias riiklike otsuste venitamise tõttu tekkida võivate probleemidega, ei tähenda see mõistagi, et neisse ebamugavustesse ei tuleks täie tõsidusega suhtuda ka meil parlamendis. Nende ebamugavuste leevendamiseks esitasid täna kolm Riigikogu fraktsiooni Riigikogule eelnõu. Selle eelnõu seadusena vastuvõtmise korral lahenevad ka õiguskantsleri osutatud probleemkohad ja võimalikud üleminekuaja ebamugavused.
Kordan veel kord rahanduskomisjonis kõlanud olulist mõtet: ainus võimalus õiguskantsleri väljatoodud teemadega tegelemiseks ei ole seadussätte eelnev põhiseadusvastaseks kuulutamine, me saame nende küsimustega tegelda ja peame  tegelema ka ilma vahepealset õigustühimikku tekitamata. Komisjon jõudis seega järeldusele, et käibemaksutõusu puudutavad sätted ei ole põhiseadusega vastuolus, küll aga väärib see teema parlamendilt täit tähelepanu ja sellega tegelemist. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Nüüd küsimused. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma ei saa muidugi täpselt aru, mida sa mõtled selle all, et põhiseaduse seisukohalt tuleb kaaluda nii kartuleid kui ka viljaterasid. Need võiksid olla mõlemad tähtsad. Aga minu küsimus lähtub pigem kolleeg Tsahkna sõnadest, kes ütles, et tema jõudis rahanduskomisjoni arutelude põhjal ühesele järeldusele, et praegusel juhul õiguskantsler eksib ja tegemist ei ole põhiseadusliku probleemiga ehk põhiseaduse rikkumisega. Samal ajal põhiseaduskomisjonis leiti, Väino Linde just siin möönis, et tegemist on siiski põhiseadusliku riivega. Minu küsimus on see: millised argumendid, mida arutati rahanduskomisjoni istungil, võisid anda kolleeg Tsahknale sellise sügava veendumuse ja kindluse, et praegusel juhul ei ole tegemist põhiseadusliku riivega, rääkimata veel küllalt intensiivsest riivest?

Aitäh! Kõigepealt, selleks et mõista seda kartulite ja viljaterade näidet, oleks pidanud olema saalis ka terve õiguskantsleri ettekande aja. See oli tema kasutatud näide, mida ma (loodan, et ta ei pane pahaks) kasutasin. Mis puudutab seda, millistele järeldustele üks või teine komisjoni liige jõudis, siis väga raske on minul ainuisikuliselt igaühe individuaalseid järeldusi komisjoni arutelu pinnalt välja tuua. Küll aga ütlen, et komisjon tervikuna jõudis pigem veendumusele, et selle teemaga tuleb päris kindlasti tegelda, õiguskantsleri osutatud sisulistele probleemidele tuleb tähelepanu pöörata. Jõudsime tulemusele, et parim viis seda teha ei ole mitte see, kui Riigikogu rahanduskomisjon või Riigikogu täiskogu kuulutab enne need sätted põhiseadusvastaseks ja siis hakatakse nende sätetega edasi tegelema. See oli meie arvates kõige halvem lahendus. Ma enne oma sõnavõtus seda ei öelnud, aga üldiselt valitses komisjonis küllalt tuntav konsensus ja arusaam, et tagasipööramine, milleni tegelikult viiks see, kui need seadussätted põhiseadusvastaseks tunnistada ja tühistada, oleks ilmselgelt kõige halvem lahendus.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg! Mind üllatas põhiseaduskomisjonis ühe Reformierakonna liikme seisukoht, et kahju said käibemaksu kiirest tõusust ainult lollid ja laisad ettevõtjad. Kas rahanduskomisjonis oli ka sellest aspektist küsimus üles tõstetud, on see Reformierakonnas arutlusel olnud või oli see lihtsalt ühe liikme seisukoht? Kas rahanduskomisjonis ka nii arvati?

Jäägu teie tsitaadid teie enda südametunnistusele. Mina põhiseaduskomisjoni liige ei ole, põhiseaduskomisjoni aruteludel ei osalenud. Küll aga ütlen seda, et rahanduskomisjoni enamus oli seda meelt, et alternatiivid, millest ma täna põgusalt rääkisin, aga millest õiguskantsler oma ettepanekus ei rääkinud, oleksid olnud ettevõtete jaoks hulga kulukamad, hulga ebamugavamad kui see otsus.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Õiguskantsler oma ettekandes mainis ja täiesti õigesti, et selle eelnõu arutlusel siin Riigikogus püstitati selle kehtima hakkamise seaduslikkuse küsimused. Kuid nagu me teame, koalitsioon ei teinud sellest välja ja nüüd me olemegi siiamaani jõudnud. Põhjenduse juures te ikka ja jälle püüate näidata Lätile, sellele, kui halvasti seal on. Muidugi lisamata, et meie oleme eelviimased, kui Läti viimane on, ja teised kõik on meist tunduvalt paremad. Ütlesite, et Läti peab kõiki finantsotsuseid nüüd kooskõlastama Euroopas või kus tahes. Hakkab tekkima küsimus, et võib-olla olekski Eesti riigile see kasulikum, et vältida praeguse koalitsiooni järjest riigile kahjulikke otsuseid, võib-olla olekski hea ja peakski kooskõlastama Euroopa finantsorganisatsioonides. Kas teie ei arva nii?

Aitäh! Kõigepealt, olgem ikka üksteise vastu ausad. Te siin tõite välja, et koalitsioon ei teinud välja ja opositsioon oleks justkui täiesti eraldi nähtus ja algusest peale kõiki neid asju ette näinud. Tuletan meelde, et opositsioon tegi ettepaneku tõsta 1. juulist tulumaksu päris suure osa võrra, pluss viia sama tähtajaga, nagu jõustus käibemaksutõus, sisse tulumaksu astmed. See oleks olnud väga põhimõtteline maksupoliitiline muudatus. Ka opositsioon nägi lisatulude leidmise vajadust ja väga kiiret vajadust. Olgem ikkagi ajaloolise mälu huvides korrektsed. Mis puudutab seda, kas Eesti peaks ka loobuma eelarve tasakaalu kontrolli all hoidmisest või kas me peaksime loobuma eesmärgist hoida eelarve puudujääk alla 3% sisemajanduse kogutoodangust, siis minu seisukoht on küll selgelt see, et me ei peaks sellest loobuma. Ma näen, et küsija raputab pead, et ta ei küsinud mitte selle kohta, aga just nimelt see ongi see, mille tõttu Läti peab kõik oma otsused kooskõlastama Euroopa Komisjoni ja IMF‑iga. Need asjad on omavahel üheselt põhjuslikult seotud. Tuletan meelde, et Läti kohustused Euroopa Liiduga sõlmitud memorandumi järgi, mille nad sõlmisid 13. juulil, sisaldavad muu hulgas käibemaksutõusu, aga mitte 20%‑le, nagu meie siin räägime, vaid 23%‑le. Niipalju siis nendest headest soovitustest.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma sisuliselt esitan praegu sama küsimuse, mille ma esitasin enne 1. juulit, kui see käibemaksu muutmise seadus ja ka aktsiiside muutmise seadus rakendus. Tubakaaktsiisi oli plaanis tõsta järgmise aasta 1. jaanuarist. Kui mina tegin ettepaneku, et võiks seda tähtaega tuua kolm kuud ettepoole ja rakendada 1. oktoobrist (ma tegin ka ametliku kirjaliku ettepaneku), siis sa vastasid, et seal on tehnilised probleemid, seda ei saa ettepoole tuua. Aga samal ajal need probleemid, millest meil juttu on, saime lahendatud "ilma eriliste raskusteta" väga lühikese aja jooksul, mõne päeva jooksul, 1. juuliks. Milles see tehnilise raskuse vahe on?

Aitäh! Väga õige küsimus. Tubaka puhul on üks oluline erinevus, mida enamikul teistel kaubaartiklitel ei ole. See on nimelt, ütleme, eripaberil trükitud maksumärk, kus on märgitud maksimaalne hind, millega seda toodet võib müüa. Maksumärkide trükkimine ja vahetus on see tehniline küsimus, mida me toona rahanduskomisjonis arutasime, ja sellepärast me otsustasime, et tubakaaktsiisi tõusul tuleb selline üleminekuaeg sätestada. See ei olnud seotud isegi mitte niivõrd ainult tubakaaktsiisi tõusuga, seal oli tegelikult ka üks väga põhimõtteline muudatus. Teadupärast me kõige odavamal tubaka hinnaklassil põhimõtteliselt muutsime maksustamise põhimõtet, aktsiisimaksu põhimõtet. Seal oli see muudatus küllaltki ulatuslik. Eeldati, et maksumärke lihtsalt füüsiliselt ei jõuta nii kiiresti trükkida ja välja vahetada.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Käibemaksuteemat Riigikogus arutades esitasin ma päris mitu küsimust selle kohta, et seadusmuudatus võib tekitada probleeme, millele austatud rahanduskomisjoni esimees vastas, et probleeme ei ole. Tänaseks on siiski selgunud, et probleemid on. Et konstruktiivne olla, millele te Riigikogu üles kutsute, küsin järgmist. Mind huvitab väga see pakett, mille te üle andsite. Praktilise inimesena tahan teada, mis on need meetmed, mida te pakute, ehk mis on need eksimused, mis on see, mis tegemata jäi.

Aitäh! Päris kindlasti ei öelnud ma rahanduskomisjoni esimehena seda eelnõu arutades, et probleeme ei ole. Rahanduskomisjonis tsiteeriti minu vastust kolleeg Ain Seppikule, mis algas sõnadega: "Ka mina olen mures ..." See puudutas just nimelt käibemaksutõusu küllalt kiiret rakendamist. Mis puudutab seda eelnõu, mis täna üle anti, siis see väljub küll komisjoni arutelu punktidest, komisjon hakkab seda alles homme oma korralisel koosolekul arutama. Küll aga võin öelda niipalju, et see eelnõu tegeleb just nimelt nende kitsaskohtadega, millele õiguskantsler osutab, ehk võimalike ebamugavustega, mis tekivad kiirest rakendamisest, see puudutab hinnasilte, ka süsteemimuudatusi jne. Seal on päris palju ka konkreetseid sektoripõhiseid lahendusi. Näiteks konkreetselt, FIE‑del on teadupärast kassapõhine raamatupidamine. Kuidas toimida siis, kui käive on tekkinud enne 1. juulit ja laekub pärast 1. juulit, jne? Seal on sisuliselt ja tõsiselt mõeldud läbi, et need üleminekud oleksid ka seaduse tasemel sätestatud ja et nad oleksid võimalikult valutud. Ma väga loodan, et see seaduseelnõu tehakse teile kõige kiiremas korras kättesaadavaks. Usun, et juba tänase päeva jooksul on seda elektrooniliselt võimalik kätte saada ning kõik Riigikogu liikmed ja fraktsioonid saavad oma täiendusi teha. Me püüame jätta eelnõu esitamise ja muudatusettepanekute esitamise vahele piisava aja, et see eelnõu tõesti lahendaks kõik probleemid, mida on vaja lahendada.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Oma sõnavõtus te rääkisite ettevõtjatest, kaupmeestest ja FIE‑dest, aga te ei rääkinud kohalikest omavalitsustest, kellest väga paljudel on sõlmitud pikaajalised lepingud. Seoses käbemaksutõusuga lepingute summad tõenäoliselt kasvavad ja ei ole üldse kindel, et enamikul kohalikest omavalitsustest on rahalisi vahendeid, et katta neid ettenägematuid kulutusi. Kas te oskate mulle öelda, kas see eelnõu, mille te üle andsite, lahendab kuidagi neid probleeme ja kas te olete seda küsimust arutanud rahanduskomisjoni istungil?

Aitäh! Jah, me arutasime seda rahanduskomisjoni istungil. Mitu kolleegi tõstatas spetsiaalselt kohalike omavalitsuste küsimuse. Rahanduskomisjoni istungil me arutasime tegelikult seda teemat ka täna, kuigi meil täna oli päevakorras eurovahendite võimalikult otstarbekas ja kiire ärakasutamine. Ka selles kontekstis see küsimus tõusetus. See on üks teemadest, mis tuleb Riigikogul selgeks rääkida, kuidas ja kas me siin mingeid vastutulekuid teeme. See on kindlasti ka selle eelnõu, mis täna üle anti, üks võimalik objekt.

Palun, kolleeg Kalvi Kõva!

Aitäh, istungi juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ega ma ei eeldagi, et rahanduskomisjon arutab oma istungil n‑ö põhiseaduslikke aspekte, küll aga ma ootan, et rahanduskomisjon arutab oma istungil kõikvõimalikke rahalisi aspekte, mis võivad riigil tulevikus kaasneda, täpsemini kui turu peal kartuleid müüv kartulimüüja. Minu küsimus on selles: kas te rahanduskomisjonis arutasite, kui palju maksaks riigile see, kui selle käibemaksu muutmise seaduse rakendussätetesse lisataks üks punkt, millega Vabariigi Valitsus vastavalt oma korraldusele kompenseeriks tekkinud kahju ettevõtjatele, nendele, kellel on tekkinud kahju selle seaduse kiire rakendamise tõttu, ja kui palju maksaks see, kui me õiguskantsleri ettepanekut siin saalis täna ei aktsepteeri, õiguskantsler pöördub Riigikohtusse ja Riigikohus otsustab, et see seadus on ebaseaduslik?

Aitäh! Kõigepealt, kui me õiguskantsleri ettepanekuga nõustume, siis me ütleme ka ise, et need kaks paragrahvi, millele ta oma ettepanekus viitab, on põhiseadusega vastuolus. Ka see tekitab teatud õigusliku segaduse ja ka see ei lähe mitte vähe maksma, võttes otseselt või kaudselt. Mis puudutab hinnasiltide uuendamist, mis puudutab tarkvaras käibemaksuprotsendi muutmist, siis tuleb arvestada, et õiguskantsler ei vaidlusta käibemaksu muutmist. Õiguskantsler on selgelt toonitanud, et maksupoliitilised otsused on parlamendi pädevuses, ja ta mingil juhul seda ei vaidlusta. Kui me tahame ka hüpoteetiliselt rääkida sellest, milliseid kulusid võiks ettevõtetele kompenseerida või peaks kompenseerima või kas üldse on lisakulusid, siis me peame suutma eristada need kulud, mis hinnasilti muutes või tarkvara muutes oleksid nagunii tekkinud, ja kulud, mis tekkisid nüüd, kui see aeg oli mõnevõrra lühem, kui ta õiguskantsleri seisukoha järgi oleks võinud olla. Täna julgen ma väita, olles väga mitme ettevõtjate esindusorganisatsiooniga rääkinud, et on väga-väga raske kui mitte võimatu välja tuua ühest ja veenvat väidet, et ettevõtjatel olid lisakulud või kui suured need olid. Kui rääkida mingist riigipoolsest kompensatsioonimehhanismist, siis ma usun, et te nõustute minuga, et see peaks olema kindlasti läbipaistev, seal peaksid olema välistatud kõikvõimalikud petuskeemid, see peaks olema üheselt arusaadav jne. Täna, olles tõesti korduvalt sel teemal väga mitme ettevõtjate esindusorganisatsiooniga vestelnud, ei ole mul küll veendumust, et sellist süsteemi oleks lihtne või isegi võimalik teha.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Õiguskantsler käsitles käibemaksu oma ettekandes küllaltki kitsal moel, mainides, et see on tarbimismaks. Sisuliselt on ka Eestis käibemaks ikkagi lisandväärtusmaks, mis ettevõtete tegevust mõjutab oluliselt rohkem kui n-ö maksulaekumise teenindamise kontekst seda tarbijate suhtes tähendaks. Aga küsimus on hoopis selles, mida oleks tähendanud käibemaksulaekumistele näiteks mitmekuine, kuni pooleaastane etteteatamine. Kas see oleks summa summarum näiteks aastasi käibemaksulaekumisi vähendanud või kasvatanud, isegi juhtudel, kui käibemaksumäär oleks suurem olnud? On ju mitmeid võimalusi käibemaks lihtsalt ette tasuda. Läti kogemus ütleb täpselt samamoodi, et pika etteteatamise puhul oli käibemaksutõusu mõju väike.

Aitäh! Möödunud nädala meediast võis lugeda endise rahandusministri Madis Üürikese seisukohta, kes ütles, et liiga pikk etteteatamine võib olla riigile kahjulik. Aga ma siiski ei hakkaks siinkohal spekuleerima selle üle, mida see täpsemalt maksulaekumise kontekstis tähendanud oleks. Me peame arvestama, et Eesti majandus ei ole tavapärases olekus ja maailmamajandus ei ole tavapärases olekus. Väga mitmed ka täna siin saalis istuvad parlamendiliikmed küsisid minu käest selle kohta, kui suur hakkab olema hinnatõus käibemaksutõusu mõjul, kui suur tuleb inflatsioon jne. Nüüd me näeme, et toonased loogilised eeldused, et käibemaksutõus tõstab kuni 1,7% mitmeid hindu, ei osutunud väga mitme kaubagrupi puhul tõeks, aga see on taas kord küsimus, mis tuleneb kõige otsesemalt Eesti majanduse olukorrast. Selles mõttes on ka pika etteteatamise puhul kindlasti omad probleemid. Kõige lihtsamini on need näha aktsiiside puhul, kui madalama aktsiisi kehtimise lõpukuudel ostetakse kaupa kokku ja esimestel kuudel, kui on uus, kõrgem aktsiisimäär, on tarbimine oluliselt väiksem ehk varutakse odavama määraga. Mismoodi see käibemaksu puhul oleks olnud, selle üle ma liiga palju ei spekuleeriks.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Nüüd sain ma teada, miks te ei saa õiguskantsleriga nõus olla. Lihtsalt sellepärast, et oma vigade tunnistamine läheks teie sõnade järgi kalliks maksma. Aga see selleks. Kõik me vist oleme lugenud maksumaksjate liidu ettepanekuid. Minu meelest tundusid need olevat täiesti mõistlikud. Kas ka komisjon neid arutas ja kuidas komisjon nendesse suhtus? Teine asi: kui te neid ei arvestanud, kas te oma eelnõu arutades võite sealt midagi arvesse võtta?

Aitäh! See konstruktsioon, et keegi vigade tunnistamist eitaks või et see läheks kalliks maksma, oli pisut liiga vaba ja liiga loominguline. Mina ei näe küll probleemi selles, kui me vigu tunnistame ja kui me ka lahendusi otsime. See lihtsalt ei pea alati tähendama eelnevalt suure segaduse tekitamist. On võimalik lahendada probleeme ka mõistlikumalt ja sujuvamalt. Jah, komisjoni istungil käsitleti eraldi kolme pöördumist. Üks nendest oli kaubandus-tööstuskoja seisukoht, millele ma juba oma sõnavõtus viitasin, teine oli Tarbijakaitseametis toimunud ümarlaua protokoll, millest ma ka rääkisin, ja kolmas oli Eesti Maksumaksjate Liidu ettepanek. Kui ma õigesti mäletan, tegid nad vist kaheksa ettepanekut, selleks et leevendada kiire maksutõusu tagajärgi. See oli selgelt konstruktiivne lähenemine, täiesti selgelt on neid ettepanekuid analüüsitud ja osaliselt ka aluseks võetud täna üleantud eelnõu koostamisel. Selles mõttes ei jää kindlasti kellegi konstruktiivsed ettepanekud komisjonis tähelepanuta ja ma loodan, et ka täiskogus mitte.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Käibemaksu tõstmine vähendas tunduvalt lõpptarbijate võimalusi ja sellega tervet tarbijate turgu. Selle sammuga, käibemaksu tõstmisega on ka Eesti päris lähedale jõudnud sellele järgnevale kriisietapile, tarbijaturu kriisile. Olete te kindel, et Eesti on valmis üle elama tarbijate kriisi etappi?

Aitäh! Ma päris kindlasti ei ole nõus teie väitega, et tarbijate võimalusi tunduvalt vähendati. Usun, et ka teie käite pidevalt nii kaubandusasutustes kui ka mujal, kus on võimalik hindadega tutvuda. Arvestame seda, et Eesti on olnud mitu kuud üldise deflatsiooni seisundis. Käibemaksutõusuga (nagu te isegi nägite) enamiku kaubagruppide puhul hinnatõusu ei kaasnenud. Seda peab kindlasti arvestama ja mingist kriisist või suurest mõjust on ilmselgelt kohatu rääkida. Oleks vist ka siis kohatu rääkida, kui käibemaksutõusu mõjul oleksid kõik hinnad viimseni tõusnud selle käibemaksumäära võrra ehk lõpphind oleks tõusnud 1,7%. Ka siis oleks ilmselt ülepaisutatud teie väide, et see tekitab kriisi või oluliselt vähendab võimalusi. Jäägem selles mõttes hinnangute andmisel ikkagi teatud adekvaatsuse piiresse.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Asja üks külg on see, et käibemaksu niivõrd kiire tõus on põhiseadusvastane. Aga tegelikult muutis see tõus väga paljus kas või eurotoetuste rakendamise määruseid. Võtame näiteks maaelu arengu meetmed, kus maaparanduse investeeringutoetuste puhul on määrusesse kirjutatud, et 90% tuleb eurotoetuste raha ja 10% tuleb ettevõtja raha ning seda on võimalik tasuda tööga. Olukorras, kus otsused olid tegelikult tehtud, aga käibemaks tõusis 2%, muutub ka see määrus iseenesest selle mõttega vastuolus olevaks, sest ei ole võimalik enam 90% ulatuses toetada ja omaosalus on siis 12%. Kuidas te ikkagi lahendate niisugused vastuolud teiste seadusandlike aktidega ja miks on seda niivõrd visalt siiski tehtud? Kuidas see olukord lahendada, et ka eurotoetused saaksid korralikult kasutatud ja rakendatud, sest on probleeme, ei suudeta eurotoetusi rakendada?

Aitäh! Sellel konkreetsel rahanduskomisjoni istungil, mille tulemustest ma täna ette kannan, me sellest teemast ei rääkinud. Küll aga rääkisime Euroopa Liidu vahendite kasutamisest täna ja räägime homme. Mul ei ole midagi selle vastu, et seda teemat kommenteerida. See võib olla ka üks selle eelnõu osasid, kui parlament seda vajalikuks peab. Nendele küsimustele, kuidas see mõjutab nii põllumajandusasutusi kui ka kõiki teisi euroraha taotlejaid, sealhulgas kohalikke omavalitsusi, tuleb kindlasti tähelepanu pöörata. Küll aga ma puhtalt stenogrammi huvides juhin tähelepanu, et see konstruktsioon, et käibemaksutõus on põhiseadusvastane, on põhimõtteliselt vale. Sellist konstruktsiooni paluksin ma täpsemalt formuleerida, et me oleksime korrektsed ja kõik, kes seda debatti avalikult jälgivad, olgu siis stenogrammi või telekanalite vahendusel, saaksid õige pildi. Tegelikult ei ole ka õiguskantsler öelnud sugugi seda, et käibemaksutõus on põhiseadusvastane. Mitte keegi ei ole seda öelnud.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Väga hea, siit jätkamegi. Me rahanduskomisjonis, ma arvan, saime sinuga ühtemoodi aru, et õiguskantsler on lugenud põhiseadusele mittevastavaks selle, kuidas uus käibemaksumäär rakendus. Täna esitasid kolm Riigikogu fraktsiooni eelnõu selle rakendamisest tekkinud probleemide leevendamiseks. Kas sellest võib teha järelduse, et need kolm fraktsiooni on õiguskantsleri ettepanekuga sisuliselt nõustunud?

Päris mitmes küsimuses, mida õiguskantsler tõstatas, võib temaga nõustuda küll. Seda me rääkisime ka komisjonis, et õiguskantsleri osutatud probleemidega peab parlament tõsiselt edasi tegelema. See, kas nende teemadega tegelemise käigus me kuulutame käibemaksutõusu paragrahvi põhiseadusega vastuolus olevaks või mitte, on juba teine küsimus.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Siin oli juttu mitmetest majanduslikest kaalutlustest, aga põhiseadus meil ju majandusest midagi kahjuks või õnneks ei räägi, maksudest samuti mitte, tõsi küll, ta kehtestab selle kohta eraldi korra. Ma näen siin ühte teist ohtu. Kuna mingisugust põhiseaduslikku riivet ei ole, mingisugust tõusu väljaspool maksutõusu tarbijale olemas ei ole, siis ma näen, et täna õiguskantsleri ettepanekule vastu hääletamine võib tekitada absoluutselt kõige raskema olukorra, mis üldse olla saab. Me klaarime selle siin ruumis ära ja see asi ei jõuagi Riigikohtusse. Kas on olemas veel mingeid teisi variante? Päevselge on see, et see asi peab kohtulahendi leidma, mida rutem, seda parem. Kas on mingi risk, et neil mõningatel inimestel õnnestub kohut vältida, või ei ole? See on hirmukoht.

Ma ei ole, hea kolleeg, nõus sellega, et see küsimus peab vältimatult Riigikohtusse jõudma. Ma usun, et Eesti Vabariigi Riigikogu on võimeline selle küsimusega ka iseseisvalt tegelema. Nagu ma ütlesin, kui Indrek Teder seda vaidlust alustas, siis ma ei tea, kas ta mõtles läbi, millised on need võimalikud stsenaariumid, milleni see vaidlus välja viia võib. Selge on see, et kui see vaidlus viib välja mainitud sätete tühiseks tunnistamiseni, siis see lahendus ei ole mitte mingi võit. Formaalselt võiks see olla näiteks õiguskantsleri võit Riigikohtus, aga mitte ükski Eesti elanik, mitte ükski Eesti ettevõte sellest kindlasti ei võidaks. Eesti majanduse stabiilsus, Eesti ettevõtete käekäik, Eesti inimeste käekäik kaotaks sellest ja väga palju. Õnneks on vist kõik Riigikogus esindatud erakonnad ja ka õiguskantsler selgelt öelnud, et tagasipöördumine, milleni see tühistamine võib viia, ei ole kellegi soovitav eesmärk. Seetõttu me kõik ju otsime ühiselt lahendusi, kuidas tegelda nende sisuliste probleemidega, millele õiguskantsler oma ettepanekus on viidanud, arutades siin parlamendis seda, kuivõrd on ettepaneku konkreetsed osad õigustatud, millistele osadele, kuidas ja kas me saame reageerida või kas me peame reageerima ja vastavalt siis seadusmuudatuse välja töötama. Selleks on täna esimene samm tehtud. Ma usun, et juba mõne nädala jooksul on meil võimalik see seadusena vastu võtta.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh! Hea ettekandja! Eiki Nestorile äsja antud vastusest kuulsin ma, et te kaalute käibemaksumäära taaskordset muutmist, et see on üks lahendusi. Kas ma sain teie sõnastusest valesti aru või sisaldas teie vastus seda? Teine küsimus on: kas te võite öelda oma isikliku arvamuse, kas valitsuskoalitsioon seda seadust sellisel kujul vastu võttes tegi vea ja peaks vabandust paluma?

Aitäh! Kõigepealt esimene küsimus. Te saite minu sõnastusest sel juhul valesti aru või kui ma midagi halvasti sõnastasin, siis ma palun vabandust. See, mis te välja tõite, ei olnud kindlasti minu mõte. Kui me räägime sellest, kas valitsuskoalitsioon on teinud vea või kas parlament on teinud vea, siis ma ütlen veel kord, et me peame analüüsima kõiki alternatiive. Ma väidan, et opositsiooni toona pakutud tulumaksutõus samast kuupäevast ei oleks ei suurem ega väiksem viga puhtalt seaduse mõttes, küll aga oleks ta olnud suurem viga või vähemasti erakordselt kulukas kõigi Eesti inimeste jaoks ja probleemid ka ettevõtete jaoks ei oleks jäänud olemata. Kõige suurem viga oleks olnud ilmselt see, kui me oleksime loobunud eesmärgist hoida Eesti eelarve kontrolli all, kui me oleksime lasknud selle kontrollimatult defitsiiti ja oleksid kaasnenud kõik probleemid, millega praegu meie lõunanaaber on sunnitud kokku puutuma. See oleks kindlasti olnud kõige suurem viga. Me ei saa võtta hoiakut, et oli võimalus tõsta käibemaksu sellest kuupäevast või tõsta käibemaksu sama palju kolm kuud hiljem. Sellist valikut ju meie ees ei olnud. Ma loetlesin enne, mis need valikud olid. Ma väidan, et kõik teised võimalused oleksid olnud Eesti inimeste jaoks, Eesti ettevõtete jaoks oluliselt kulukamad, oluliselt valusamad.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te teete siin praegu küsimustele vastates sama vea, mille te tegite siis, kui te käibemaksu tõstmist kaitsesite. Mitmed minu kolleegid küsisid toona teie käest, kas administratiivselt on võimalik nii lühikese etteteatamisajaga käibemaksu tõsta, ja te vastasite teemast mööda, ütlesite, et vaadake, millised te ise olete. Aga loomulikult on ja oli vähemusliidul võimalus käibemaksu tõsta seaduslikul viisil, sest juba veebruaris, võttes esimest negatiivset lisaeelarvet vastu, oli selge, et see pole piisav, ja valitsusliit oleks ajakohaselt käitudes saanud teha nii, et õiguskantsler täna selle küsimusega ei oleks pidanud meie ees olema. Kas rahanduskomisjonis arutati ka seda, kuidas edaspidi selliseid kärpeid ja maksutõuse ajastada?

Aitäh! Kõigepealt, hea rahanduskomisjoni liige, sa olid ju ka ise rahanduskomisjoni koosolekul ja tead, et me arutasime väga konkreetselt seda õiguskantsleri ettepanekut. Tuleme taas kord tagasi minu sõnade tsiteerimise juurde. Kui see tsitaat, mis sina, Kadri, mu suhu panid, tõesti vastab tõele, kui ma tõesti ütlesin möödunud korral käibemaksumuudatustest rääkides: "Vaadake, millised te ise olete," siis ma suurima heameelega teen sulle väga hea šampanja välja. Vaatame, kas see oli stenogrammis nii või ei olnud. Mina väidan, et ei olnud.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea rahanduskomisjoni esimees! Õiguskantsler on tulnud oma ettepanekuga nr 5 siia ju sellepärast, et siin on vastuolu põhiseadusega. Sa kasutasid ühes oma vastuses sellist väljendit, et stenogrammi huvides soovid sa täpsustada. Mõni küsimus tagasi oli sul selline vastus, et kui see asi jõuaks Riigikohtusse ja Riigikohus ütleb, et jah, asi on valesti tehtud, siis see ei oleks ühegi ettevõtja võit, ei oleks Eestimaa elanike võit, võib formaalselt öelda, et see oleks õiguskantsleri võit. Hea Taavi! Kas tõesti, kui see asi läheb Riigikohtusse ja Riigikohus ütleb, et siin on vastuolu põhiseadusega, siis sa ütled, et see on ainult ühe inimese võit?

Aitäh! Kõigepealt suur tänu väga täpse tsitaadi eest! Ma tõesti hindan seda. Me kõik teame, et põhiseaduses ei ole sõna-sõnalt kirjas see, kui pikk peab olema tähtaeg ühe või teise seadusmuudatuse jõustuma hakkamiseni. Me teame, et siin on väga palju ruumi hinnanguteks. Me teame, et siin on oma hinnangu andnud õiguskantsler ja Riigikogu põhiseaduskomisjon, kes seda väga tõsiselt vaagis põhiseaduslikkuse vaatenurgast, samuti Riigikogu rahanduskomisjon, kes peamiselt lähtus oma kompetentsist ehk sellest, et hindas majanduslikke ja ka riigi rahanduslikke võimalusi, millised oleksid siis olnud häired või riived, kas need oleksid olnud suuremad, ja jõudis järeldusele, et jah, need oleksid olnud kindlasti suuremad. Kui me räägime sellest, kui see vaidlus peaks jõudma Riigikohtusse, siis ma tõesti ei sooviks spekuleerida, milliste tulemusteni see võiks jõuda. Küll aga osutasin ma oma eelmises vastuses sellele, et minu hinnangul, kui see ettepaneku tekst, mille õiguskantsler välja tõi, peaks viima sellise lahenduseni, et need sätted tühistatakse ja kuulutatakse põhiseadusega vastuolus olevaks, siis ei oleks see tõesti Eesti inimeste jaoks mingi võit, see oleks rohkem kaotus, sest segadus, mis sellest tekiks, oleks liiga suur ja selle hind oleks nii ettevõtete kui ka eraisikute jaoks liiga kõrge.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ma juhin tähelepanu sinu märkusele, et vaidluse algatas õiguskantsler. Tegelikult ma tean, et siin saalis oli väga mitmeid Riigikogu liikmeid, kes oma kõnedes viitasid võimalikule vastuolule põhiseadusega, sellele, et rakendamise aeg on liiga lühikene. See päris nii ei olnud, et ainult õiguskantsler sellele viitas. Kuid minule jäi sinu sõnavõtust meelde, et kõik need ettepanekud, mis tehakse väljaspool valitsuskoalitsiooni, on valed või on neid võimatu rakendada. Kas ma saan sinust õigesti aru?

Taas kord: sellist vastust ma andnud ei ole. Kindlasti ei ole kõik opositsiooni tehtud ettepanekud eos valed ega kõik koalitsiooni tehtud ettepanekud eos õiged, iga ettepanekut tuleb ikka sisu järgi hinnata. Mis puudutab seda, et juhiti tähelepanu, et üleminekuaeg on liiga lühike, siis minu teada ei ole siin saalis vist ühtegi erakonda, kes ei oleks kas esitanud või toetanud mõne maksumuudatuse jõustumist 1. juulist. Eks me peame kõik ühtemoodi peeglisse vaatama, sest me kõik soovisime maksumuudatusi, mis jõustuvad 1. juulist. Ma väidan, et see opositsiooni pakutud väga ulatuslik tulumaksutõus oleks olnud veelgi suurem maksureform või maksumuudatus, sest see ei oleks olnud mitte ainult määra muutus, vaid see oleks põhimõtteliselt muutnud Eestis tulumaksuga maksustamise printsiipi, luues proportsionaalse tulumaksu asemel astmelise tulumaksu.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Jätkan täpselt samal teemal, austatud ettekandja, võttes kinni su vastusest kolleeg Indrek Saarele ja ka viimasest vastusest. Sa ütlesid, et õiguslikult oleks opositsiooni alternatiivina pakutud tulumaksutõus olnud sama problemaatiline. Sellega ei pruugi nõustuda, sest neid makse kogutakse kindlasti äärmiselt erineval viisil. Aga teiseks ütlesid, et see oleks olnud ka kulukam, sest sama suure lisatulu saamine riigieelarvesse oleks olnud ettevõtjatele sama kallis ja üksikisikutele veelgi kallim. Ehk samasuguse summa oleksid andnud suuremad liidetavad. Eelarve menetlemisel rääkisid sa palju rehkendamisest. Millel selline aritmeetika põhineb? Ei saa ju sama suur lisatulu riigi jaoks koosneda n‑ö suurematest maksetest maksumaksja poolt.

Muuseas, hea kolleeg, saab. Me kõik teame hästi, et väga suur osa kogutavast tulumaksust ei lähe mitte riigikassasse, vaid läheb kohalikele omavalitsustele. Kui me räägime riigikassa laekumistest, siis ilmselgelt peaks selleks, et saada samaväärset tulu, mille annaks 2%‑line käibemaksumäära tõus, tulumaksumäär tõusma oluliselt rohkem. Ma eeldan, et te mõistate, et ka kohalikud omavalitsused on osa avaliku sektori tasakaalust. Mis saaks olla opositsioonierakondadel selle vastu, et tõsta tulumaksu näiteks 7–8% ja suur osa sellest läheks ka omavalitsuste kaukasse? Oluline on tähele panna, et see ei oleks sel juhul kindlasti mitte automaatselt tasakaalu parandamine, vaid omavalitsused on väga suures ulatuses oma kulutuste planeerimisel autonoomsed. Nagu me hästi teame, sugugi mitte kõik omavalitsused ei pinguta selle nimel, et avaliku sektori tasakaal oleks just selline, nagu eesmärgiks on seatud, kuigi siin on ka väga palju väga positiivseid näiteid, selles mõttes ei ole see kindlasti ühtne. Kõnesoleval juhul, tõesti, ütlesin ma väga selgelt, et riigikassa jaoks samaväärse tulu saamine tähendaks oluliselt suuremat kulu ettevõtete ja eraisikute jaoks. See vastab tõele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas, ettekande ja küsimustele vastamise eest! Head kolleegid! Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Juhuks kui ma lähen liiga hoogu, palun lisaaega.

Kaheksa minutit.

Ma tahan alustada sellest, mille üle täna vaidlus ei käi. Me ühtepidi tunnistame, et riigil on lisatulusid praegu vaja, aga teisest küljest on sotsiaaldemokraadid selle vastu, et see lisatulude leidmise allikas peaks olema käibemaks. Küll aga me saame aru, et kui 56 rahvasaadikut Reformierakonnast, IRL‑ist ja roheliste hulgast on seda meelt, et keskmist ja sellest väiksemat tulu omavad inimesed peavad rohkem panustama riigi tulude poolele, siis see on nende otsus, nendel on häälte ülekaal ja ju see protsent sellisena jääb. Tahan öelda ka seda, et õiguskantsler ei ole ju seda protsenti vaidlustanud. Samamoodi nagu meie, tunnistab tema, et 56 häält on 56 häält, siin ei ole vaielda enam midagi.
Tahan teha märkuse nii ettekandjatele, eriti viimasele, kes püüdis meelega segadust tekitada, kui ka mitmetele juhtkirjade kirjutajatele ja targutajatele. Kui täna Riigikogu toetab õiguskantsleri ettepanekut, siis ei tähenda see mitte käibemaksumäära vähendamist, vaid hoopis midagi muud. See tähendab seda, et me tegeleme teemaga edasi ja arutame selle üle, kas see rakendusaeg, mis jäi lühikeseks, saab kuidagi leevendatud või mitte. Kas selleks on võimalik mingeid samme astuda? Nii et kõigile nendele, kes on püüdnud õiguskantslerile juurde nihutada neid ettepanekuid, mida ta tegelikult teinud ei ole, tuleks teha avalikult märkus.
Huvitaval kombel oli meedia eelmisel aastal palju tähelepanelikum. Kui te mäletate, siis eelmisel suvel tekkis koomiline olukord. Tuli uudis, et käibemaksumäär võib tõusta. Tollel hetkel kõik kolm valitsusliidu erakonda teatasid, et nemad ei ole sellist ettepanekut teinud, ja valitsus arutas ettepanekut, mida mitte keegi teinud ei olnud. Siit ka minu märkus nendele rahvasaadikutele, kes täna pahandasid õiguskantsleriga teemal, miks ta nii hilja teemaga tegeles. Õiguskantsler ei saanudki teemaga varem tegelda. Tal on õigus kabinetiistungil osaleda, ta on olnud korduvalt tunnistajaks vaidlustele, kus kaks partnerit soovivad seda teha ja kolmas partner, kes enam valitsusse ei kuulu ehk sotsiaaldemokraadid, on sellele vastu olnud. Kui otsus on langetamata, siis ei olegi õiguskantsleril mitte midagi vaielda. Otsus on ju langetamata, kuhu ta siis sekkub? See uus määr tekkis siin, Riigikogus, hoopis teiste otsuste alusel. Tal ei olnudki võimalik varem sekkuda. Tegelikult oli ju arutelu rahanduskomisjonis mõistlik ja konstruktiivne. Täna esitatud kolme fraktsiooni eelnõu ilmselt ongi ajendatud õiguskantsleri ettepanekust ja püüab leevendada neid probleeme, mis seal on.
Mul jääb üle loota, et me kõik üksmeelselt toetame õiguskantsleri ettepanekut. Tahan kiita kolme fraktsiooni selle eest, et sisuliselt on juba vastavasisuline eelnõu esitatud. See oli väga operatiivne. Kui keegi õiguskantsleri ettepanekule vastu hääletab, siis palun ma rahvasaadikutel mõelda selle üle, kas me oleme Riigikogus ja ajame riigi asju või ajame me asju Pääsusilma lasteaia liivakasti tasemel. Kui me vastu hääletame, siis on see selline lasteaia tase. Oleme riigimehed, ütleme, et need paragrahvid jäid sinna seadusesse kirjutamata, tunnistame koos seda praaki, võtame vastu rakendusseaduse, mille õiguskantsler ongi ju välja pakkunud, vaidleme selle sisu üle (täna puudub meil selleks ajend, me langetame otsust, kas õiguskantsleril oli sisuliselt õigus või mitte, kui ta ütles, et rakendusaeg jäi lühikeseks ja on põhiseadusvastane) ja teeme järgmised sammud. Kui me hääletame teistmoodi, siis see ei ole Riigikogu, vabandage mind! Oleme ikka riigimehed! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Jaan Kundla!

Austatud esimees! Kallid kolleegid ja külalised! Täna on meil arutelu selle üle, kas Riigikogu eelmise istungjärgu lõpul vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seadus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega või ei ole seda mitte. Tänastes eelnevates ettekannetes ja sõnavõttudes pole selgelt väljendatud vastuolu olemust. Ei ole ka välja öeldud, kui pikk olnuks piisav aeg käibemaksutõusust etteteatamiseks. See on suhteline mõiste, mille üle võiks küll arutleda, kuid kindlasti ei saa öelda, et see oleks vastuolus põhiseadusega. Samas on rõhutatud mõistet "hea tava", mis pole samuti määratud konkreetse ajaga. Seega ei ole ka selline põhjendus aluseks, et saaks tunnistada kõnesolev käibemaksuseaduse muutmise seadus vastuolus olevaks põhiseadusega. Olen vestelnud mitme ettevõtjaga, kes on kinnitanud, et nendel ei ole mingeid tõsiseid probleeme seadusmuudatuse rakendamisega 1. juulist, sest nemad alustasid ettevalmistusi ammugi enne, kui see seadus avaldati Riigi Teatajas. Riigikogu võttis seaduse vastu kaks nädalat enne 1. juulit, samal ajal oli informatsioon kõigil teada veelgi varem, sest enne vastuvõtmist toimus teatud vaheaegadega ju seaduseelnõu mitu lugemist. Informatsioon liikus avalikult veelgi varem. Aga uus seaduse muutmine tooks küll kaasa täiendavaid ebamugavusi. Seda on ettevõtjad kinnitanud. Edukad, ettenägelikud, oma peaga mõtlevad ettevõtjad olid ammu enne seadusmuudatuse vastuvõtmist valmis seda õigel ajal rakendama ja nii ei olnudki neil probleeme.
Kui me põhjendame, et vastuvõetud käibemaksuseaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseadusega, peame kindlasti ütlema paragrahvi numbri ja ütlema, milles seisnes vastuolu põhiseadusega. Et aeg ei olnud piisav? Aga mitu päeva oleks olnud piisav? Neli päeva ei olnud piisav, kas 14 päeva oleks olnud piisav, 24 päeva või nii edasi? Arvan, et isegi Riigikohus ei saa vastu võtta otsust, et tegemist on põhiseaduse rikkumisega, kuna tegemist on vaieldava ja suhtelise probleemiga. Seega on minu ettepanek mitte muuta 1. juulil kehtima hakanud käibemaksuseaduse muutmise seadust, mis aga ei välista edaspidiseid arutelusid samal teemal olukorra paremaks muutmiseks. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jaan Kundla! Palun kõnepulti kolleeg Mart Nuti!

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tänase arutelu koha pealt tahan rõhutada järgmisi detaile. Nimelt, esmalt ma arvan, et õiguskantsler on tähelepanu juhtinud mitmele väga olulisele aspektile, millest Riigikogul oleks edaspidistes aruteludes ja menetlusprotsessis arukas lähtuda. Rõhutan üle, et õiguskantsler ei ole tõepoolest vaidlustanud käibemaksumäära tõstmist, vaid ta on üksnes tõstatanud probleemi, milline on see mõistlik aeg. Samas tuleb siiski märkida, et kui me püüame määratleda mõistlikku perioodi, siis ei saa me piirduda üksnes nelja päevaga. Nagu ka eelkõneleja märkis, me peame tõdema, et eelnõu menetlemise aeg oli tegelikult päris pikk, piisavalt pikk. Siin tuleb teha üks väike vihje ka opositsioonile. Opositsiooni venitamistaktika tegelikult tegi selle aja võib-olla pikemaks, kui see oleks tavapäraselt olnud, aeg eelnõu seadusena vastuvõtmisest reaalselt selle käibemaksu kehtestamiseni oleks võinud ilma selleta olla pikem kui neli päeva. Aga, tõepoolest, tuleb nõustuda, et ühtset arusaama, kui pikk see n‑ö õigustatud pikkus on, täna meil ilmselt tõesti ei ole, võib-olla me jõuame kunagi oma vaidlustes selle tõdemuseni ja jõuame üksmeelele.
Käibemaksu tõstmise teema oli avalikkusele siiski piisavalt pikalt ette teada. Sellega, et see oli täiesti nagu taevast alla sadanud uudis või üllatus, ei taha ma nõustuda. Peab tunnistama, et ka eelmine valitsuskoalitsioon, kuhu kuulus kolm erakonda, ei suutnud õigel ajal selles kokku leppida. Ka see venitas selle probleemi lahendamist. Loomulikult võivad erakondadel olla erinevad arvamused, millisel moel riigi tulusid suurendada ja väljaminekuid vähendada. Seda ei saa kellelegi ette heita. Aga peab ütlema, et tolles valitsuskoalitsioonis ei ilmutanud sotsiaaldemokraatide juhitud Rahandusministeerium minu hinnangul siiski piisavalt ettenägelikkust, et neid probleeme õigel ajal lahendada. Sellegipoolest nõustun, et neli päeva, millele õiguskantsler viitab, kuidas seda ka võtta, on liiga lühike ajavahemik, kuid kas see tingimata on põhiseadusvastane, on hoopis teine küsimus. Kuna põhiseadus ise ei määratle mõistliku ajavahemiku pikkust, siis pigem kaldun ma küll sinnapoole, et põhiseadusvastasust on selles seaduses siiski raske näha.
Käivitatud protsessi ei ole ju reaalselt võimalik tagasi pöörata, sellest saavad tegelikult kõik aru. Loodan, et täna menetlusse antud eelnõu võtab maha ka need eriarvamused, mis on õiguskantsleril ja Riigikogul, vähemasti nendel rahvasaadikutel, kes nimetatud seaduse poolt hääletasid. Igatahes ei pea ma küll soovitavaks selle eelnõu saatuse otsustamist kohtus, nagu kolleeg Gräzin pakkus, kuna see protsess, see ajavahemik, mille jooksul kohus seda eelnõu arutab, tekitab inimestes, sealhulgas ettevõtjates, tegelikult ju üksnes kindlusetust. Ma arvan, et kui oleks võimalik seda probleemi lahendada muul moel, siis oleks see kindlasti riigi seisukohalt parem lahendus.
Tänasel hääletusel Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon õiguskantslerit ei toeta, kuid me usume, et lahendame selle probleemi viisil, mis rahuldab kõiki osapooli. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Tarmo Mänd! Kaheksa minutit.

Austatud esimees! Head kolleegid! Austatud õiguskantsler! Mina isiklikult olen siit kõnetoolist korduvalt asunud põhiseaduslikkuse kaitsele meie riigis, seda minu kolleegid tõenäoliselt kinnitavad. Seetõttu toetan, lähtudes põhiseaduslikkuse järgimise vajadusest, õiguskantsleri tänast väga printsipiaalset hoiakut selles küsimuses, kui ta märkis, et põhiseadusega ei mängita. Ma loodan väga, et see jääb ka tulevikus normiks. Samas pole ma varasemal ajal alati märganud sääraseid printsipiaalseid hoiakuid. Eriti ereda näitena tuletan siinkohal kolleegidele meelde meie poolt vastuvõetud kaitseväe korralduse seadust, mis tugineb seni veel jõustumata põhiseadusele. See on pretsedent, mida ma ei oska kuidagi enda jaoks seletada. See dokument on meie riigi julgeoleku tagamisel tähtsaimate dokumentide hulgas ja ometigi töötab lahus meie kehtivast põhiseadusest. Tollal oli õiguskantsleri põhjendus lihtne. Selles öeldi, et põhiseadus on abstraktne dokument, mida tuleb käsitleda ajas. See on siin Riigikogus dokumenteeritult olemas. Tähendab, poliitilisest vajadusest lähtudes. Minul tekib tahtmatult küsimus, milline see ajaraam on siis nüüd, et me peame tegema poliitilisest vajadusest lähtudes otsuse. Seda me teame kõik: see on majanduskriis, mis meie ümber valitseb. Iseenesest tõstatas ju küsimuse maksudest või selle teema kevadine pikaleveninud valitsuskriis, mis oli kõige vahetumalt seotud maksu‑ ja rahanduspoliitikaga. Tähendab, mingid sarnased tunnusjooned on. Mul tekib tahtmatult küsimus, miks seda tehti täpselt sel ajal, kui riik on sügavas majandus‑ ja rahanduslikus kriisis, ja varem on tehtud mööndusi. Selle me peaksime enda jaoks suutma selgeks mõelda. Ma selgitan veel, et asi oleks natukene selgem. Kui ma enne mainisin, et kaitseväe korralduse seadus (neid seadusi, mille puhul minul on kahtlusi olnud, on rohkem) tugineb veel jõustumata põhiseadusele, siis mis puudutab seda küsimust, mida me täna arutame, siis kehtivas põhiseaduses ju ei määratleta mõistliku aja mõistet, seda teeb Riigikohtu lahend, mis iseenesest loob ka normi. Tähendab, on kaks eri näidet, aga samas on diametraalselt erinev suhtumine nendesse küsimustesse. Poliitika ongi kompromisside kunst ja õiguskantsler on isik, kes oma tegevust ei pea põhjendama, nii nagu presidentki ei pea põhjendama, kui ta hindab põhiseadusele vastavust. Aga rahvasaadik võib selle küsimuse esitada, sest seda küsivad meie käest inimesed. Nii et küsimusi on.
Ma veel kord tahan märkida sedagi, et õiguskantsleri seisukoht ei puuduta aktsiise. Ma küsisin seda komisjonis, küsin täna suure saali ees. Minu jaoks ei erine nad mitte millegi poolest. Nad on ühes dokumendis esitatud, ühe tähtajaga jõustatud ja sarnased maksud, mõnel juhul on veel topeltkoormus ettevõtjale, kõik ei hinda aktsiise ümber. Miks on need küsimused siin käsitlemata? Õiguskantsler ütles mulle komisjonis väga sõbralikult, et tal ei ole selleks veel aega olnud. Täna oli ta siin puldis reserveeritum: see ei käsitle seda teemat, täna me räägime käibemaksust. Minu küsimus on: kas me tõesti peame veel kord selle juurde tagasi tulema, sest igal ettevõtjal on õigustatud ootus pärast muudatuste tegemist selle juurde tagasi tulla? Korrektne oleks need asjad siiski lahendada koos ja lahendada tervikvariandis.
Mis puudutab seda, kas muudatus oli kellelegi teada või mitte, siis õiguskantsler ütles komisjonis, et tema sai sellest teada suure hilinemisega. Maksutõusuküsimusi pole käsitletud tema juuresolekul valitsuse istungil ega mujal ei ole olnud see teemaks. Mina tean küll, et valitsuskabineti istungitel oli see korduvalt kõne all ja see oli juba otsustatud küsimus enne seda, kui algasid võimaliku uue koalitsiooni läbirääkimised. Neid küsimusi käsitleti läbirääkimistel juba otsustatud küsimustena. Aktsiisi täiendava tõusu 5% tõi üks teine põhjus ja see oli tõesti hilisem. Kahetsusväärne on kindlasti see, et õiguskantsleri kõrvu need asjad ei jõudnud. Tal oleks olnud heatahtlik võimalus öelda Riigikogule, et sõbrad, te teete vea, öelda presidendile, et seal on tal küsitavusi. Oma Kadriorus töötamise praktikast mäletan küll seda, et seda on tehtud riigi õiguspraktikas korduvalt, et hoida ära segadusi, aga segadusi oleks tarvis välistada eelkõige kriisiaegadel. Ma pean seda kahetsusväärseks, et see võimalus jäi kasutamata ja me täna nüüd seda probleemi sellisel kujul sügaval suvel, aga süveneva kriisi keskel, niimoodi arutame.
Tahan toetada õiguskantsleri ettepanekut leida lahendus üksikutele probleemidele lahenduse otsimise kaudu, eeskätt ettevõtjatele võimalike kahjude hüvitamisel. See on mõistlik lähenemine. Samuti oli selles ettepanekus kirjas küsimus, mis saab lepingutest, mis on alla kirjutatud enne 1. juulit, st 18%-lise käibemaksu määraga. Ma ei tea veel selle eelnõu sisu, mis täna üle anti, aga ma loodan, et need asjad on seal kõik kirjas. Neid ettepanekuid tuleb toetada ja seal on kindlasti olemas lahendus. Riigimehelikult lähenedes tuleb meil ühiselt leida sellele asjale pragmaatiline lahendus, et ühiskonnas säiliks selles valdkonnas stabiilsus ja ka põhiseadus oleks kaitstud. Mina ootan õiguskantslerilt enne otsustamist vastust kahele küsimusele, muuseas, ma küsisin seda ka rahanduskomisjonis: kas hüvitamise korral on riiveküsimus õiguskantsleri arvates likvideeritud ja kas on oodata aktsiiside osas täpselt sama käitumist, millest me siin täna räägime? Neid asju tuleks käsitleda koos ja ma usun, et kõik kolleegid saavad sellest aru.
Üks asi on küll selge. Kui Riigikogu täna ei toeta õiguskantsleri ettepanekut, siis pole tal paremat võimalust kui oma au ja väärikust kaitsta Riigikohtus ja öelda, et Riigikogu on siiski eksinud. Aga siin on üks väga oluline nüanss, millest meil täna juttu ei ole olnud. Riigikohtus, seda tõendab ka minu varasem praktika, saab õiguskantsler vaidlustada selle õigusakti, millega on jõustatud seadus, ja seda tehakse presidendi otsusega. Tähendab, siin ei ole tegemist Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse tunnustamisega, seda tegi president, temal ongi pädevus otsustada selle üle ja see on ainupädevus, kas see seadus vastab põhiseadusele või ei vasta, ja president ütles, et vastab.
Aeg saab täis. Ma ütlen lühidalt lõpetuseks, et täna üleantud eelnõu tõenäoliselt võimaldab need küsimused lahendada ja seda tulebki ühiselt teha. Aeg on ammu küps selleks, et nendes küsimustes otsustada ühiselt ja toimetada nii, nagu on riigile kasulikum. Ma tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tarmo Mänd! Ma palun kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Me oleme täna kummalises seisus, kus selle asemel, et pakkuda välja lahendusi, on hakatud keskenduma sellele, kes on süüdi selles, et me siin oleme. Kolleeg Tarmo Mänd leidis, et selles on süüdi pikaleveninud valitsuskriis, enne seda kolleeg Mart Nutt süüdistas opositsiooni, kes, tõsi küll, hääletas selle seaduseelnõu vastu.
Tegelikult oli ju teise negatiivse lisaeelarve vajadus meile kõigile siin saalis teada hiljemalt selle aasta veebruaris, kui valitsuse usaldushääletusega võeti vastu esimene negatiivne eelarve. Oli teada, et sellest ei piisa. Seda, et valitsus plaanib tõsta käibemaksu, teadsime ka juba aprillis. Tegin vahepeal kiire otsingu ja tuletasin meelde, et mina ise tegin hiljemalt 25. aprillil sellekohase avalduse. Paraku ütlesid kõik valitsuse esindajad, et see on muinasjutt, et neil pole mingit kava käibemaksu 2% tõsta, ja nad tulid väga sobivalt päev pärast Euroopa Parlamendi valimisi selle maksutõusukavaga Riigikogu rahanduskomisjonis välja.
Tegelikult ei ole küsimus üldse selles, miks me täna sellesse olukorda oleme sattunud, vaid küsimus on selles, kuidas lahendada olukord, kuhu me oleme jõudnud. Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et Riigikogu enamus on läinud vastuollu põhiseaduse mõttega. Me oleme selle protsessi algatanud ja seda, mis saab edasi, võib lühidalt kokku võtta muinasjutukeeles, kus kangelane peab valima kas vasaku või parema teeharu ning vale valiku korral teda edu ei oota.
Meie esimene katsumus oli paar nädalat tagasi, pärast seda, kui õiguskantsler tegi ettepaneku nr 5, saatis selle Riigikogule ja ütles, et teise negatiivse lisaeelarvega seotud seadused on põhiseadusega vastuolus. Valitsusliit soovis esmalt valida tee, mille puhul oleks olnud kakskümmend päeva mittemidagitegemist ja mis paratamatult oleks viinud tänased vaidlused otse Riigikohtusse. Siiski jäi peale meie valitud tee: kutsuda kokku Riigikogu erakorraline istung. Nüüd oleme me uue harutee ees: kas valida valitsusliidu tee (see on selline tagaukse kaudu käimise tee), mitte tunnistada oma viga põhiseadusega vastuolu osas, aga siis võib meid ees oodata ikkagi vaidlus Riigikohtus, või siis valida otsetee ehk me võtame ette vaidlusaluse seaduse muutmise, et kompenseerida liiglühike etteteatamise aeg ettevõtjatele ja sätestada põhjendatud üleminekusätted. Kui valitakse valitsusliidu tee, siis on võimalikud kohtuotsusest tulenevad riskid riigile mitu korda koormavamad kui täna siin Riigikogus lahenduse otsimine. Tõsi, ka Riigikogus vea tunnistamine pole odav ei tegijate mainele ega riigieelarvele, odavaim on alati vea tegemata jätmine. Aga vea parandamata jätmine põhjusel, et see viga on juba tehtud, on lubamatu.
Liiga sageli on ka siin saalis kurdetud, et Riigikogu maine on halb. Suhtumine, et iga Riigikogu enamuse samm on õigustatud, vaid vähendab meie kõigi autoriteeti. Kuid kõrvalnähuna lisab ta ühiskonnale hirmu, mis on järgmised sammud, järgmised üleöö tehtavad otsused, mis võivad halvendada meie kõigi õiguskindlust. Täna ei ole ju tegemist poliitilise vaidlusega selle üle, kas soov saada riigieelarvesse lisatulu käibemaksu tõstmise kaudu tähendab seda, et koormus pannakse just madalama sissetulekuga inimestele, ja kas see on ikka solidaarne. Kindlasti tähendavad maksude valikud poliitilisi vaidlusi, aga sellesse vaidlusesse õiguskantsler praegu ju ei sekkunudki. Küsimus, millesse ta sekkus, oli valitsusliidu tegevuse põhiseaduspärasus. Negatiivsete eelarvete kummalisele koostamisele juhtis juba vabariigi aastapäeva kõnes esmakordselt tähelepanu Vabariigi President. Õiguskantsleri märkus teise negatiivse eelarve kohta on teine hoiatus, et majanduskriisi kattevarjuks kasutades eemaldutakse demokraatiast ja demokraatlikest tavadest. Ees ootav võimalik Riigikohtu otsus võib olla meie jaoks kolmas hoiatus. Aga siin on ainult see oht, et see hoiatus paneb riigi seisu, kus selgub, et alates 1. juulist on ilma seadusliku aluseta kogutud 2% käibemaksu liiga palju. See on praegu ohuks.
Nii et mõtelgem riigimehelikult ja mitte kasutades stampi, et pärast meid tulgu või veeuputus. Ma saan aru, et praegune valitsusliit loodab, et Riigikohus ootab oma otsust langetades ära kohalikud valimised ja siis langevad otsuse tagajärjed juba uuele valitsusjuhile, kuid kulud peavad katma siiski kõik Eesti maksumaksjad. Eesti majanduskriis on mitu korda sügavam kui enamikus Euroopa Liidu riikides just seetõttu, et meie valitsus tegutseb vaid tuleva kuu avaliku arvamuse uuringu populaarsusnäitajaid silmas pidades. Prooviks uut lähenemist! Püüaks lähtuda sellest, mis on Eesti riigile kasulik. Püüaks hoiduda vigadest, mis tulenevad vaid sellest, et vähemusvalitsus ei ole senini suutnud loobuda oma sisseõpitud teerullitaktikast.
Meie ettepanek on järgmine: aktsepteerigem õiguskantsleri ettepanekut täielikult, parandagem viga Eesti tootjate, ettevõtjate, omavalitsuste ning tarbijate ees ja hoidkem seejuures kinni põhiseadusest. Kui asi ei lähe nii ja musta stsenaariumi korral läheb õiguskantsler Riigikohtusse ning kui õiguskantsler saavutab Riigikohtus võidu, siis on see tänase ja tulevase seadusandliku võimu võit selles mõttes, et selliseid apse enam ei tehtaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun, kolleeg Raivo Järvi! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Jätkan samal teemal, mida Kadri Simson oma kõnes mainis, et käib justkui süüdlaste otsimine ja teineteise süüdistamine. Mina tahaksin kogu oma kõne vältel tegelikult kõiki kiita. Me võiksime selle olukorra kohta kasutada omaaegset Hamleti ütlust "olla või mitte olla". See on tegelikult meie põhiküsimus.
Esimesena tahan kiita õiguskantslerit. Mida ta teeb? Ta teeb lihtsalt oma tööd. Esimest korda, muide, sain ma, omamata juriidilist haridust, õiguskantslerist kõikides aspektides täielikult aru, sest kui inimene valdab teemat, siis suudab ta sellest rääkida ka lihtsamalt. Õiguskantsler tegi oma tööd, kuid, pangem tähele, ta juhtis tähelepanu mitte vastuolule põhiseadusega, vaid ta juhtis tähelepanu riivele. Suur tänu talle selle eest!
Kui me räägime üldse Eesti olukorrast ja tema majanduslikust seisust, siis nii kummaline kui see ka ei ole, me kritiseerime siin üksteist võib-olla isegi, ma ei tea, riigile saatuslikul moel (annaks jumal, et see nii ei lähe), samal ajal välismaal, kui me seal viibime, saame ainult kiita, et me oleme kõike teinud õigesti. Laulupeo ajal kohtusin ma ühe tuntud majandusanalüütikuga, kes tuli kunagi üle suure ookeani Eesti riigile appi. Ta ütles: "Te olete kõike teinud õigesti, ainult pange tähele, te peate leidma mingi viisi, et riigi tulusid suurendada." Tegelikult on Eesti riik seda ka teinud.
Kui nüüd vaadata ettevõtjate poole, siis eks me kõik oleme praegu, suvisel ajal nendega kohtunud. Mulle ütles üks ettevõtja (ta toetus paljude kogemustele): "Kas sa tead, kui palju läks meile maksma see, et me pidime palkama lisatööjõudu, et arvutiprogramme muuta? Me ei taha teilt ehk riigilt saada kompensatsiooni, aga vaadake, et te säärast olukorda veel kord ei tekita. Vaat siis oleme me tõeliselt hädas." Siinkohal viitas ta jällegi sellele aspektile, kas võiks tekkida olukord, et mitte olla.
Siin on mitteväljaöelduna palju hõljunud see küsimus, et praegu on justkui olukord, kus juhindutakse ideest "eesmärk pühitseb abinõu". Teada on, et selle ütles kunagi välja Niccolò Machiavelli ning ta ei mõelnud üldsegi mitte totalitaarset asjale lähenemist. Tolleaegne Firenze vabariik võitles oma eksistentsi eest. Tegelikult teeb Eesti riik seda tänasel päeval samamoodi ning me püüame kõikvõimalikel viisidel eristuda teistest Balti riikidest. Siiani on see meil õnnestunud, kuid küsimus on, kui kauaks.
Me tuleme jällegi selle juurde, kas see riive on suur riive. Paljud teist on kindlasti lugenud põhiseadust. Seal tõepoolest öeldakse, et Eesti riik peab toetama ettevõtlust. Samal ajal aga, kui me vaatame päris põhiseaduse algust, siis loeme me sealt, et Eesti on suveräänne riik. Siis järgnevad punktid, mis peavad kindlustama selle suveräänse riigi jätkumise. Ma tulen võib-olla veel kord vandenõuteooria juurde. Välispoliitilised vaatlejad on öelnud, et üldsegi mitte kaugel siit, palju lähemal kui on IMF ja kõik muud säärased organisatsioonid, on üks riik, kellel on olemas eriline rahaline fond, mis on mõeldud sõbralike naaberriikide majanduste jaluleaitamiseks. See raha saabuks kohale kiiresti ja meil ei oleks vaja lisatulusid, meil ei oleks riiveid ega muud sarnast, ainult et sellisel juhul oleks see hoopis teine riik ja seal oleks hoopis teistsugune põhiseadus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Raivo Järvi! Ma palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ühes on õiguskantsleril vaieldamatult õigus. See, milles tal õigus on, seisneb lühidalt öeldes selles, et usaldussuhteid ja usaldust vajab ühiskond tavaolekus ja eelkõige kriisiolekus. Kriisi tekkimise lihtne põhjus ongi usalduse kadu. Ükskõik mis põhjusel see usaldus kaob, on selle taastekitamine möödapääsmatu. Selles seoses on õiguskantsler tegelikult saavutanud oma ettepanekuga, mis küll meie nägemuses ei peaks olema ettepanek, vaid ettekanne (mõju oleks minu meelest sama, aga see selleks), küllaltki paljut. Nimelt seda, et me istume siin saalis ja arutame teema üle, mis võib-olla minu ja paljude minu kolleegide arvates ei ole maailma alustala, küll aga on teatud mõttes usalduse alustala. See arutelu iseenesest nagu ka tegelikult see täna esitatud eelnõu näitavad, et teatud usaldussuhted õnneks Eesti ühiskonnas toimivad. Siinkohal kordan ma veel üle: ma arvan, et siin saalis, aga ka nende inimeste hulgas, kes hääletasid selle seaduseelnõu poolt, mis tänaseks sellise arutelu tekitanud on, ei ole kedagi, kes ei tunnistaks, et tegemist oli veaga, veaga, millel on väga palju erinevaid põhjuseid, veaga, mille põhjuste hulka minu meelest ei pea tingimata kuuluma põhiseaduse rikkumine, veaga, mille põhjused on seotud sellega, et ettevõtjatel on kasutada väga erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, mille kohandamine uue käibemaksumääraga ei kujune nii lihtsaks kui näiteks hinnatõusu või ‑languse puhul. Me lihtsalt ei teadnud seda. Selles mõttes ei olegi võimalik midagi muud teha kui vabandust paluda. Mingisugust muud süü omaksvõtmist eesti kultuur ju ette ei näe. Pentsik oleks näha 56 inimest näiteks siinsamas Taani Kuninga aias või kusagil mujal, Komandandi aias, ettevõtjate auks ja hüvanguks harakirit või midagi muud sellist tegemas. Mingit kasu meie kultuuris selline toiming ei annaks. Aga au ja kiitus kõigile neile ettevõtjatele, kes vaatamata kogunenud ja otsuse teinud Riigikogu veale, väga selgele veale, aga mitte põhiseaduslikule veale, selle probleemiga tänaseks toime on tulnud. Toime on ju tuldud.
Lisaks veel. Kui te vaatate seda, millisel moel käibemaksutõus ja muud n‑ö majanduslikud pingestused on mõjunud hindadele, siis vaatamata ettekuulutusele, mida ka õiguskantsler oma kirjas mainib, et tavalises majandusolukorras tekitab käibemaksutõus möödapääsmatult hinnatõusu, me seda hinnatõusu ei näe. Nagu ütles mulle üks tuttav majandusanalüütik, on suurenenud konkurentsipinge ja see on hoopistükkis hindu stabiliseerinud või neid isegi alandanud, nagu me näeme näiteks Eesti Energia näitel.
Üks on tõsi ja see on see, et ükskõik millise põhiseaduse me kirjutaksime, loodusseadused on alati põhiseadusest üle. Nagu ka siin on kogetud, on ju lihtne tõsiasi, et aega tagasi pöörata ei saa. Selle tõttu on võimalik tulevikus vältida selliseid asjaolusid, mis on tänaseks kujunenud, ehk kusagilt peaks Eesti õigusruumi tekkima tõde ja teadmine selle kohta, mis on see piisav aeg. Kui see piisav aeg on piisavalt pikk, siis tegelikult mingisugust efekti, vähemalt kiiret efekti sellisest käibemaksu muutmisest me ei näe, kui see aeg on lühike, siis tekitab see sellise vaidluse, nagu me näeme täna tekkinud olevat. Siin ongi küsimus, kas üleüldse on sellises olukorras loogiliselt võttes võimalik mingisugune muu tee kui Riigikohtusse minek. Ma tahan täpsustada. Siin on kuidagi kummalisel moel juttudest välja tulnud, ka Kadri Simsoni esinemisest tuli see välja, et Riigikohtusse minek oleks just nagu must stsenaarium. Vastupidi, Riigikohtusse minek on väga valge ja väga selge ja väga tsiviliseeritud stsenaarium. Riigikohus ei ole kaugeltki mingisugune põrandaalune karistusaparaat, vaid koht, kus selgub tõde. Kui meil on vaja möödapääsmatult teada saada, milline on see õige aeg, et keegi ütleks selle kuude, päevade või tundide arvu, siis ega meil muud teed polegi. Kui meie eesmärk on kaotada see ebamugavus kõigis nendes tehnilistes küsimustes, mida põhjustas käibemaksumuudatuse kiire kehtestamine, mis, kordan veel, on täiesti selge, aga inimlik, mitte põhiseaduslik viga, siis selles osas on tehniline lahendusskeem täna esitatud eelnõu näol juba pakutud.
Lõpetuseks ei soovigi ma midagi muud kui tänada veel kord selle arutelu eest, selle arutelu tekkimise eest, kuigi ma võin olla kriitiline selle arutelu tekkimise meetodi suhtes. Nimelt selles osas, et see arutelu oleks minu hinnangul võinud tekkida ka sellesama ettekande tulemusena, mis oleks võinud samadel motiividel ja sama sisuga olla esitatud Riigikogule. Aga igal juhul on see arutelu tekkinud. Ma loodan, et ühiskonda tervikuna tekitab uuesti usaldust see, et inimesed suudavad ja ka Riigikogu liikmed, üllatus-üllatus, suudavad sisuliselt arutada selliste teemade üle. Ega meil muud üle ei jää kui leppida selle olukorraga, mis on kujunenud täpselt samal põhjusel, et me aega ju tagasi pöörata ei saa, ükskõik millisesse vastuollu see ka põhiseadusega läheks, ja püüda usaldust taastekitades arutada oluliste asjade üle. Ma siiralt loodan, et lisaks aruteludele põhiseaduse nüansside üle ja seadusloome vastavuse ja mittevastavuse üle põhiseadusele hakatakse siinsamas saalis kirglikumalt ja sisukamalt täpselt samasuguse usalduse taastekkimise nimel arutama ka nende teemade üle, mis tõepoolest majandust edendavad, märgatakse, et lisaks maksutõusudele on olemas ka mehhanismid, millega majandust edendada. Loodetavasti on see arutamise vaim alles siin ka terve järgmise istungjärgu ja veel sellele järgneva aja jooksul ning sellise sisulise aruteluga me lahendusteni jõuamegi.
Aga ühte asja tahan veel öelda kolleegi väite kohta. Kui Riigikogu liige hääletab oma arusaamist mööda ehk ei pruugi hääletada nii, nagu härra Eiki Nestor õigeks pidas, siis ei tähenda see veel seda, et Riigikogu muutuks lasteaiaks. Selline diktaatorlik ja pealesundiv arutelu toon siin saalis peaks olema lubamatu. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun kõnepulti kolleeg Robert Antropovi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Olles siin teiega olnud pool päeva, pean vajalikuks öelda üht koma teist vaidluse all oleva küsimuse kohta. Ma olen võib-olla natuke emotsionaalne, aga ma pean seda ütlema.
Kadri Simson ütles, et Riigikogu maine on halb. Mina lisan sellele, et ta ei ole halb, ta on väga halb. Rahvas ootab meilt (nii meilt, valitsuselt kui ka presidendilt) selles raskes majanduslikus olukorras tegelikult kiireid konstruktiivseid otsuseid. Kui need otsused on juba tehtud, siis me kanname vastutust nende tehtud otsuste eest. Miks me kardame kanda vastutust? Kui me räägime käibemaksutõusust, siis seda arutati ju komisjonides, seda arutati siinsamas saalis, selle poolt hääletati. Nagu öeldakse, me lükkasime Vabariigi Presidendi tanki, ta kuulutas selle käibemaksutõusu välja ja nüüd me ütleme, et kogu see töö on põhiseadusega vastuolus.
Minu endises ametis nimetati sellised asju puhtsüdamlikuks ülestunnistuseks, aga puhtsüdamlik ülestunnistus ei tähenda karistusest vabastamist. Kui me täna hääletame selle poolt, et meie otsus on põhiseadusega vastuolus või ei vasta põhiseadusele, siis me võiksime täna õhtul kõik laiali minna ja oma mandaadid siia laudadele jätta. Kui keegi peaks hinnangu andma, kas siin langetatud otsus on õige või vale, siis seda hinnangut saab anda ju ainult kohus, kui kohtusse minnakse, või aeg. Kas see käibemaksutõusu otsus on põhiseadusvastane või ei ole, seda ütleb ju kohus, kui me kohtusse läheme.
Ma väga soovin, et me ka edaspidi tegutseksime kiiresti ja konstruktiivselt ning langetaksime otsuseid ega kardaks mitte kunagi nende otsuste eest vastutada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Robert Antropov! Palun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu!

Head kolleegid ja eesistuja! Tore, et meie noor kolleeg leidis juba oma esimesel tööpäeval julgust kõnepulti tulla, et kodanikukohust täita. Tal läks küll asi natukene vussi, sest seda va käibemaksuseaduse eelnõu me eriti arutada ei saanudki. Selle tõi mingi kauge kuningas kuskilt ja kiiresti ning tema usinad päkapikud võtsid hästi tormakalt selle ka vastu ehk dialoogi kui sellist ei tekkinud sugugi.
Olles viimasel ajal mõttega läbi vaadanud väga arvestatava seriaali "Tuulepealne maa", mille üks kaasautoreid meiega koos siin saalis istub, tulevad mulle mõttesse küll väga selged paralleelid 1930. aastate keskpaigaga, kui riik majanduskitsikuses enam väga täpselt aru ei saa, kes kellega käib. Ega selles majanduskitsikuses ei saada ka enam väga täpselt aru, keda oleks vaja vangi panna. Vangi võiks ju kedagi panna, sest siis oleks tore ja kõigile jääks mulje, et me tegelemegi asjaga mõistlikult ja sisuliselt.
Mis puudutab seda tänast diskussiooni ja kogu seda viimaste aegade diskussiooni meie maksusüsteemi üle, meie riigi majanduse üle ja kõige riigis toimuva üle, mis peaks inimeste elamisele ja olemisele väga palju kaasa aitama, siis mina väidan, et Eestis valitseb praegu täielik peataolek ja (kasutan seda sõna) diktatuur, kus järjest ja järjest võetakse kiirustades vastu elu päris palju mõjutavaid seadusi, kus enam väga selgelt aru ei saada, milline peaks olema Eesti Vabariigi maksusüsteem, milline peaks olema Eesti Vabariigi majanduse tulevik ja mille baasil see riik üleüldse lähimatel aastatel elada saaks. Esimesed kümmekond aastat sahkerdasime me kõik Nõukogude Liidust saadud varadega, siis tuli väike kriis, siis me kõik arendasime kinnisvara ja nüüd on suur kriis. Kuhu me peaksime edasi liikuma? Mina ei tea, mitte keegi enam ei tea. Sellel lihtsal põhjusel, et just täpselt selline kiirustamine ei sisenda usaldust. Ei sisenda usaldust juba selles suhtes, et põhiseaduski ei ole enam mitte miski. Kui üks julge ametnik võtab õiguse seda kõike kritiseerida, siis me oleme justkui veel pahased, et mida see mees üldse teeb.
Väidan veel kord, et kogu see jutt, et ei jõutud rakendada, ei vasta tegelikult nii hullusti tõele. Lõppude lõpuks kleebiti need sildid kuidagi öösel ära ja polnud hullu midagi. Selge on see, et seda seadust ei ole võimalik tagasi pöörata. Selge on kahjuks ka see, et me peaksime kõik koos proovima aru saada sellest, milline Eesti peaks ülehomme välja nägema ka maksusüsteemi poolest, sellel lihtsal põhjusel, et kui tuleb veel üks selline kiirustamine, mis tegelikult sisulist raha meie õnnekarikasse juurde ei pane, siis, ausalt öeldes, ei tahaks ma selles riigis enam isegi elada mitte.

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Läheme hääletuse juurde.
Panen hääletusele küsimuse, kes toetab õiguskantsleri ettepanekut. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid! Erakorraline istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 18.23.