Tere hommikust, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid ametikaaslasi, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Karel Rüütli, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon algatavad erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu algatajate arvates on valimiskampaaniate maksumus ületanud Eestis mõistlikkuse piiri – meie valimiskampaaniate maksumus ületab tihti ka meist märksa jõukamate riikide valimiskulutusi. Arvestades Eesti suhteliselt noort demokraatiat, oleks selles vallas piirang vajalik kas või sellepärast, et tekiks senisest elavam poliitiline debatt erinevate ideede üle ja et valimiskampaaniate ajal ei võistleks omavahel peamiselt reklaamifirmad. Üsna mitu riiki on kehtestanud valimiskampaaniate kulutustele ülempiirid. Seadusmuudatuse eesmärk on muuta erakonnaseaduses erakondade valimiskampaaniate kulusid ja erakondade rahastamist puudutav regulatsioon vastavamaks demokraatia üldtunnustatud reeglitele. Eelnõu algatajad soovivad seada valimiskampaania maksumuse ülempiiriks 5 miljonit krooni. Aitäh!

Palun Riigikogu kõnetooli Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Eks kiirel ajal tehakse kiireid otsuseid. Tähtis on, et me kõik jääksime seejuures korrektseks, kaasa arvatud Riigikogu. Mulle teeb muret, et meid varitseb praegu kohaliku volikogustamise oht. Seetõttu on mõistlik küsida nõu õiguskantslerilt. Esitan talle koos kolleegist pinginaabriga neli küsimust teemal kes ja kuidas võib Riigikogu täiendavaid istungeid kokku kutsuda. Ja huvitav, kas keegi ka protokollib Riigikogu juhatuse otsuseid ja millega me siin üldse tegeleme? Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Lähen nüüd teadete juurde. Riigikogu juhatus on registreerinud Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimeheks Riigikogu liikme Kadri Simsoni ning fraktsiooni aseesimeesteks Riigikogu liikmed Ain Seppiku ja Toomas Vareki.
Edastan teile ka Riigikogu esimehe teate. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 kutsub Riigikogu esimees kokku Riigikogu täiendava istungi Toompea lossi istungite saalis s.a 18. juunil kell 15.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 94 Riigikogu liiget, puudub 7.

Asume tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Oleme riigi teise lisaeelarvega lõpusirgele jõudnud. Koos nende muudatusettepanekutega, mis austatud Riigikogu on heaks kiitnud, parandab eelnõu riigieelarve positsiooni ligi 3,6 miljardi krooni võrra. Seda on üle 100 miljoni rohkem kui valitsuse esitatud eelnõus ja too vahe tuleb eeskätt kütuseaktsiisi täiendavast tõusust ja maagaasi aktsiisi määra tõstmisest.
Komisjon arutas eelnõu kolmanda lugemise eel muudatusettepanekuid 15. ja 16. juunil. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid rahandusminister Jürgen Ligi ning Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik. Riigikogust laekus kolmandale lugemisele 27 muudatusettepanekut, neist 14 Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja 13 Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Kaheksa ettepanekut koostas rahanduskomisjon koostöös Rahandusministeeriumiga. Fraktsioonide esitatud ettepanekud komisjonis toetust ei leidnud, samuti ei toetanud neid valitsus. Vastavalt riigieelarve baasseadusele need hääletamisele ei kuulu. Ma pean vajalikuks siinkohal veel märkida, et tegemist ei olnud põhimõtteliselt uute algatustega, need on valdavalt samad teemad, mis sai läbi arutatud ja hääletatud teise lugemise käigus. Osas kohtades oli muudetud katteallikaid või tehtud teisi väikseid muudatusi. Kuna need hääletamisele saalis ei kuulu, siis ma nendel praegu pikemalt ei peatu ja keskendun nendele muudatusettepanekutele, mis tegi komisjon ja mida me täna siis ka siin peaksime arutama.
Kui teie ees on muudatusettepanekute loend, siis saate minuga koos neid jälgida. Muudatusettepanek nr 3 on Justiitsministeeriumi sisemine kulude ümberpaigutamine kokkuhoiuvajadusest tulenevalt. Muudatusettepanek nr 4 on kohtunike palga kärpe summa vähendus 4,9 miljoni krooni võrra. Teadupärast on Riigikogu paralleelselt arutanud palgakorralduse seadust ja soovinud kohtunike palga süsteemi ühtlustada ministrite omaga. See arvestus on tegelikult juba väga palju aastaid teatud nihkes olnud. Nüüd me oleme pidanud vajalikuks seda ühtlustada ja sellest tulenevalt on palgakärpe summa vähendus mõnevõrra väiksem.
Muudatusettepanek nr 16:  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi reale lisatakse 86 miljonit krooni eri energiasäästuprogrammide rahastamiseks. 17. muudatusettepanek on täpsustus, kus Eesti Energia dividenditulud asendatakse 50 miljoni krooni ulatuses vara müügiga Eesti Energiale. Jutt on ühe konkreetse kinnistu ümberhindamise tulemusel saadud kallimast hinnast. 18. muudatusettepanek puudutab samuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, sellega suurendati teehoidu suunatavate välisvahendite hulka 68,7 miljonit krooni ja selle sisu on samuti seotud aktsiisi tõusuga ehk väga lihtsalt väljendudes: majandusministeerium ei pretendeeri täiendavatele laekumistele kütuseaktsiisist sellele 75%-le, mis justkui automaatselt sinna läheks, vaid otsustas samas summas suurendada välisvahendite kasutamist. Ning sama summa võrra parandab see ka eelarve positsiooni. 20. muudatusettepanek on aktsiiside laekumise suurendamine kokku 140 miljoni krooni võrra, sellest 109 miljonit krooni on eelarve positsiooni parandus. 23. muudatusettepanek on Siseministeeriumi sisemine kulude ümberpaigutus tulenevalt sellest, et rahvastikuministri töös on ilmnenud vajadus lisaraha järele. 35. muudatusettepanek on pealkirja lisamine §-le 13¹.
Komisjon otsustas teha ettepaneku eelnõu kolmas lugemine lõpetada ja eelnõu seadusena vastu võtta. Selle poolt oli 6, vastu 5, erapooletuid 0 komisjoni liiget. Seega otsustasime teha ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Mai Treial, palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! Eelnõu teisel lugemisel oli mitmel Riigikogu liikmel, kaasa arvatud minul küsimus, missugused sotsiaal-majanduslikud analüüsid on tehtud saastetasude, keskkonnatasude, aktsiiside ja käibemaksu tõusu tagajärgede kohta. Sel korral teil vastust ei olnud. Ma arvan, et kolmandaks lugemiseks on need analüüsid olemas. Kindlasti te komisjonis arutasite seda ja palun tutvustage neid analüüse ka meile siin Riigikogus.

See ei ole päris õige, et teise lugemise ajal analüüsid või vähemalt need arvud, mis teie viidatud küsimust puudutavad, puudusid. Eelnõu kolmandal lugemisel me nende juurde komisjonis tagasi ei pöördunud ja seetõttu ma ei pea ka võimalikuks neid siin praegu üle korrata. Kui te loete teise lugemise stenogrammi, siis seal kirjas olevatest vastustest peaks see info välja tulema. Kui te sealt vastust ei leia, siis ma leian hea meelega võimaluse koos teiega neid andmeid põhjalikumalt uurida ja teid asjast informeerida.

Villu Reiljan, palun!

Selles stenogrammis ei saa vist kuidagi olla seda, mida te ei rääkinud. Ma küsisin konkreetselt, kui palju keskkonnatasudest, saaste- ja ressursimaksudest 2010. aasta eelarvesse on planeeritud – siis need tõusud ju tulevad. Te ei ütelnud mulle seda arvu. Eile ütles üks kahtlemata kompetentne roheliste esindaja, et võib-olla saastetasud hoopis vähenevad. Vahest te ütlete selle arvu, kui see riiklik saladus ei ole?

See ei ole kindlasti riiklik saladus. Aga nagu te hästi teate, see arv ei sõltu üksnes seaduses kirjas olevatest vahemikest, mille üle otsustamine täna meie kompetentsi kuulub. See sõltub eeskätt sellest, millised konkreetsed saastetasu määrad Vabariigi Valitsus nende vahemike alusel kehtestab. Kuni valitsus ei ole seniseid määrasid muutnud, ei saa ma teile lõplikku vastust anda. See lihtsalt ei ole puhtloogiliselt võimalik.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud ettekandja! Täna hommikul helistas mulle üks valija Võrumaalt, kes oli nördinud selle üle, et eile otsustas valitsuskoalitsioon roheliste toetuse abil ära kaotada matusetoetused. Nüüd ma vaatangi, et eelarves on tõesti sees matusetoetuse real miinus 20 miljonit. Too helistaja küsis, millele siis kirsturaha kulutatakse.

Kõik need rasked otsused, mis eelarve muutmise käigus tehti, on eeskätt eelarve tasakaalu parandamise huvides. On selle huvides, et meie majandus oleks ka pikaajaliselt jätkusuutlikum, et me tuleksime sellest kriisist võimalikult väikeste kadudega välja.

Eiki Nestor, palun!

Kulla komisjoni esimees! Meil vist eelnõu 511 on veel vastu võtmata?

Teie informatsioon on täpne. Siinkohal on ilmselt kohane meelde tuletada, et eelnõu 511 läbis eile teise lugemise ja jäänud on vaid lõpphääletus. Eile me lahendasime siin ühiselt kõik vaidluspunktid või poliitiliste otsuste punktid üht- või teistpidi ära ja tänaseks on tegelikult selge, mis kujul eelnõu 511 lõpphääletusele tuleb. Aitäh!

Mai Treial, palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! Endise sotsiaalkomisjoni liikmena oled sa olnud alati väga hästi kursis sotsiaalvaldkonnaga ja ma loodan, et see on sulle su praeguses töös abiks. See annab mulle ka alust arvata, et sa saad minu küsimusele täpselt vastata. Ja ma küsin: kui palju pärast lisaeelarve vastuvõtmist, pärast töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste ning riigieelarvega seonduvate seaduste vastuvõtmist lisandub Eestis inimesi, kes oma eluga enam toime ei tule. Ning kuidas Vabariigi Valitsus ja rahanduskomisjon neid inimesi kavatsevad abistada?

Ma tänan komplimendi eest! Need muudatused, mida me kas kolmandal lugemisel või selle eelarve kontekstis tervikuna oleme arutanud, on rasked otsused. Aga need ei ole nii rängad, et peaksid teie viidatud probleeme juurde tekitama. Te olete varem väga tõsiselt tõstatanud käibemaksu tõstmise küsimuse ja öelnud, et see mõjutab inimesi rohkem kui näiteks tulumaksu suurendamine. Ma kordan veel kord: see ei ole nii. Suur osa käibemaksu tõusu mõjust langeb tõenäoliselt ka ettevõtetele, langeb vahendajatele, kaupmeestele. Kuna praeguses seisus hinnad pigem langevad, siis hinnatõus ei pruugi olla märkimisväärne.
Mis puutub alternatiivi, mida komisjon korduvalt arutas, ehk siis tulumaksu tõstmisse, siis see puudutaks absoluutselt iga inimest, kes tööl käib ja perele raha teenib. Puuduks igasugune võimalus sellest kuidagi ümber või mööda pääseda.

Eiki Nestor, palun!

Austatud komisjoni esimees! Ma usun, et sul ei ole seadust käepärast, aga mul on palve, et austatud rahanduskomisjoni esimees loeks meile siin ette riigieelarve baasseaduse need paragrahvid, mis räägivad sellest, milline peab üks kolmandaks lugemiseks suurde saali toodud dokument olema. Minu poolest kas või juhatus kuulutab selleks välja vaheaja. Me tegeleme praegu kollektiivse seadusrikkumisega. Sest vaata, austatud komisjoni esimees! Rohelised näiteks on tänaseks ümber mõelnud ega toeta õppelaenu tagamise lõpetamist. Kust sina tead, kuidas läheb? Võib-olla selle eelnõu lõpphääletus kukub läbi ja meil on siin riigieelarves juba null kirjas. Me rikume praegu kollektiivselt seadust, kulla komisjoni esimees!

Komisjonipoolse ettekandja ülesanne ei ole lugeda ette eelarve baasseadust, vaid informeerida austatud täiskogu sellest, millised olid muudatusettepanekud, mida komisjon kolmanda lugemise eel arutas, ja milline oli selle arutelu tulemus.

Evelyn Sepp, palun!

Märkuseks viimati kõlanud vastuse juurde: peab taas ja taas kordama, et alates teisest lugemisest on komisjoni ettekandja eelnõu algataja asemel. See tähendab seda, et ta vastab kõikidele küsimustele, mis eelnõu kohta käivad. Ja kui vaja, siis ka tsiteerib baasseadust, mis praegusel juhul kinnitaks meile, et see, mis me teeme, ei ole seaduspärane. Seda esiteks.
Aga mul on ka küsimus. Selle eelnõu lugemised on kestnud tunde ja kes ikka leiab nendest tundidepikkustest stenogrammidest üles kaks arvu. Ma palun kolmanda lugemise vastuste voorus nimetada kaks arvu: kui suur on praegu defitsiit, mis eelarve tasakaalust puudu jääb, ja mitu miljardit selle konkreetse eelnõuga kärbitakse.

Arvude leidmine elektroonilisest stenogrammist ei ole sugugi keeruline, aga mul ei ole mitte midagi selle vastu, et need konkreetsed arvud teile öelda. Valitsuse esitatud eelnõu parandas eelarvepositsiooni 3,473 miljardit krooni, komisjoni eestvõttel on lisandunud kaks muudatust, mille kogumõju on 109 miljonit krooni. Nii on konkreetselt selle eelnõu mõju ilma riigieelarvega seonduvate seaduste mõjuta 3,582 miljardit Eesti krooni. Kui te tahate teada väga täpset arvu, milliseks kujuneb defitsiit aasta lõpuks, siis seda ei ole, te saate ise ka aru, võimalik praegu öelda. Aga kõik muudatused, mis me teeme, teenivad eesmärki, et defitsiit jääks alla 3% sisemajanduse kogutoodangust.

Jüri Tamm, palun!

Lugupeetud Taavi Rõivas! Minu küsimus on tehniline. Kas te olete komisjonis arutanud, missugused saavad olema nendele ettevõtjatele rakendatavad sanktsioonid, kes ei suuda nädala keskel jõustuvat muudatust teostada? Mida peaksid tegema Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet jt institutsioonid, et üleöö jõusse astuv muudatus ka reaalselt toimiks?

Te küll ei täpsustanud, millist muudatust te silmas peate, aga ma vist mõistan, mida te mõtlesite. Teie küsimuse konkreetne vastus on: ei, sellel kujul me seda ei arutanud.

Arvo Sarapuu, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus on eelmisele täienduseks. Ma tõesti imestan, kuidas te saate väita, et käibemaksu tõus on ettevõtjatele väga mõnus asi. 1. juuliks tuleb väga palju dokumentatsiooni ümber teha. On ju teada, kui palju tööpäevi selle kuupäevani veel jäänud on. Küsin väga konkreetselt: kas teil üldse on ettekujutust ja kas komisjonis arutati, mis osas ja kuidas on vaja dokumendid ja hinnad ümber teha? Kas te seda töömahtu ikka kujutate ette?

Ma juhin austatud kolleegide tähelepanu sellele, et käesoleva seaduseelnõuga me ei muuda käibemaksukorraldust ega käibemaksu protsenti. Ma mõistan hästi, et kuna eelnõud 510 ja 511 on paralleelselt menetluses, võivad need kolleegidel kergesti segamini minna, aga olgem selles mõttes korrektsed, et täna arutatava eelnõuga seoses me seda temaatikat ei käsitle. Kui me jätame hetkeks kõrvale komisjoni tehtud muudatused, siis tuletan kõigile meelde, et täna arutatava eelnõu laiem sisu on valitsemisalade kulutuste piirang 1,8 miljardi krooni võrra ning täiendavad mittemaksulised tulud 1,2 miljardi krooni võrra, kus on sees nii dividenditulu kui maade müük ning kütuse- ja tubakaaktsiisi tõstmine. See on selle eelarve sisu, pluss muudatused, mis me oleme siin koos teinud ja mis komisjon on esitanud, et te need heaks kiidaksite.

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! Juhtumisi olen mina ka rahanduskomisjoni liige ja mul on väga hästi meeles, kuidas toimus komisjoni arutelu 15. juunil ja 16. juunil ning milline otsus sai tehtud. Ma mäletan, milline oli arutelu nii eelnõu 510 kui ka 511 üle. Komisjonis arutati otseselt tõstatatud küsimust, kas eelnõu 510 saab vastu võtta enne eelnõu 511 vastuvõtmist. Ühine seisukoht oli, et eelnõu 511 tuleb võtta vastu enne kui 510. Miks te seda ei valgusta? Kas on toimunud rahanduskomisjoni eraldi istung, kuhu osa komisjoni liikmeid ei kutsutud? Meie otsus oli ju teistsugune. Te ise pakkusite teistsuguse lahenduse välja ja tunnistasite koos oma partneritega, et me läheme seadusega vastuollu. Palun täpsustage!

Teie jutt oli erakordselt täpne kuni viimase lauseni. Jah, vastab tõele, et me arutasime komisjonis asja. Teadupärast teisipäeval eelnõu 511 teine lugemine ei lõppenud ja eelnõu kolmas lugemine langes tänasest päevakorrast välja. Nii sattus ta järjekorras tahapoole kui praegu arutatav eelnõu. Me komisjonis leidsime, et oleks kristalselt korrektne, kui me arutaksime neid eelnõusid selles järjekorras, et kõigepealt 511 kolmas lugemine ja siis 510 kolmas lugemine. Ja me tegime ka vastavasisulise kirja juhatusele. Juhatus arutas küsimust ja otsustas, et kui me need eelnõud võtame vastu samal päeval, siis tegelikult juriidilist probleemi ei teki. Komisjoni liikmetena me oleme oma seisukoha öelnud. Kui juhatus leiab, et võib ka teistmoodi – juhatus on kodukorra tõlgendamise küsimuses kindlasti autoriteetsem –, siis ma aktsepteerin seda täiesti, et juhatus otsustas mõnevõrra teistmoodi, kui komisjon ette pani.

Marika Tuus, palun!

Hea ettekandja! Kui te väidate, et teine lisaeelarve ei puuduta üldse käibemaksu tõstmist, ja tahate praegu keskenduda parandusettepanekute kitsale teemaringile, siis see on demagoogia. Te väitsite, et käibemaksu tõus mõjutab inimesi vähem kui tulumaksu tõus. Mina sellega ei nõustu, sest käibemaks on ju regressiivne maks ja väikese sissetulekuga inimesed maksavad kogu oma raha ära igapäevaseks tarbimiseks. Nad kulutavad kogu oma raha leiva eest maksmiseks ja igapäevaseks toimetulekuks. Miks te ei taha välja öelda, et tulumaksu tõus mõjutab eelkõige suurema sissetulekuga inimesi ja võtab nendelt raha ära, mida Reformierakond muidugi ei saa mingil juhul lubada?

Te süüdistate mind demagoogias. Aga kui me võtame eelnõu 510 ette ja ajame selles koos näpuga järge, siis me ei leia siit käibemaksu muutmist. Võib-olla siiski ei ole kohane mind demagoogias süüdistada. Olgem täpsed ja arutagem ikkagi seda eelnõu. Mis puutub tulumaksu tõusu, siis see ei mõjutaks mitte ainult rohkem teenivaid inimesi. Te teate väga hästi, et iga pere, kes tulumaksu maksab, maksaks teie plaani järgi rohkem.

Evelyn Sepp, palun!

Ma hea meelega kuulaksin komisjoni esimehe pika ja lohiseva õigustuse kõrvale ka juhatuse selgitust. Mul on tunne, et äkki juhatus ikka ei ole päris niimoodi käitunud ja sellist plaani heaks kiitnud. Ent küll selleni ka jõuab.
Minu küsimus puudutab seda, et oma esimeses küsimuses pärisin ma kahte arvu. Ühe arvu te suutsite mulle öelda – et selle eelarvega kärbitakse umbes 3,5 miljardit. Küll aga mitte teist: kui suur on defitsiit. Te sõnasite, et teil ei ole võimalik öelda, kui palju peaks selle järgmise seaduseelnõu alusel, mis iganes numbrit ta ka ei kanna, lisaraha laekuma. Sellest ma järeldan, et teil tegelikult puudub analüüs selle seaduse mõju kohta. Ja kui puudub analüüs, kui te ei saa nimetada summat, mille laekumist te prognoosite, siis ei ole see eelnõu ka vastuvõtmiseks küps. Kodukord nimelt eeldab, et seaduste mõju kohta on analüüs tehtud.

Mis puutub teie küsimuse esimesse poolde, siis kindlasti ma ei kaitse, ei õigusta, ei selgita teile seda, mida otsustab juhatus. See on üksnes juhatuse pädevuses ega ole minu asi seda kommenteerida. Mis puutub küsimuse teise poolde, siis olgem nendes asjades korrektsed: defitsiiti või üldse riigieelarve tasakaalu lõplikku seisu saab aasta lõpus mõõta. Me saame seda prognoosida, me saame lähtuda Rahandusministeeriumi kevadisest prognoosist ja selle alusel hinnata, kui suureks defitsiit võib kujuneda. Nii palju sellest, mille kohta te küsisite. Kui te hetkeks pööraksite tähelepanu ka vastusele, siis võib-olla te saaksite rohkem informatsiooni, kui te samal ajal juttu ei räägiks. Kui te küsite praegu, kui suur on selle teise eelnõu ehk 511 SE mõju, siis kuigi see formaalselt käsitletavat eelnõu ei puuduta, ei ole mul midagi selle vastu, et teid ka sellest informeerida: eelnõu 511 mõju eelarve tasakaalu parandamisele on 1,994 miljardit krooni.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma esitan teile küsimuse kui riigieelarve kontrolli komisjoni esimees. Ka mind häirib praegu see, et neljapäevasesse päevakorda olete esialgu pannud loogilises järjekorras võtta enne vastu eelnõu 511 ja siis 510, kuid nüüd on olukord kujunenud selliseks, et need on vastupidises järjekorras. Te ütlete, et ei ole tähtis, mis järjekorras need vastu võtta, kui on tegemist sama päevaga. Minu arvates tekib küll probleem ja enne oleks vaja vastu võtta eelnõu 511 ja siis 510. Te tegite lihtsalt protseduurilise vea. Kui te eelnõu 510 teise lugemise oleksite katkestanud, siis oleks olnud võimalik olukord lahendada. Täna tekib täielik vastuolu. Praegu oleks teil vaja vaheaeg võtta ja olukorrast kuidagi välja tulla. Eelnõu 510 ei saa võtta enne vastu kui 511.

Ma kordan veel kord: rahanduskomisjon tegi kirja, milles ta taotles täiendaval istungil nii eelnõu 511 kolmandal lugemisel vastuvõtmist kui eelnõu 510 kolmandal lugemisel vastuvõtmist – täpselt nii, nagu kolleeg Helle Kalda korrektselt märkis. Juhatus rahuldas selle taotluse osaliselt. Mis kaalutlustel juhatus oma otsuse langetas, seda ei oska mina teile detailideni kommenteerida. Ma olen täiesti kindel, et kui te küsite seda juhatuse liikmetelt või juhatuse ametnikelt, kes kindlasti kodukorda väga hästi teavad, siis küllap te saate ka täpse ja selge vastuse.

Helle Kalda, palun!

Ma sain oma küsimusele puuduliku vastuse ja tahaksin veel selgitust saada. Kas te tahate öelda, et teie kui rahanduskomisjoni esimees ei oleks pidanud komisjoni erakorraliselt kokku kutsuma, et meile teatada, et otsust on muudetud, ja selgitada meile kui komisjoni liikmetele, miks niisugune otsus tehti? Kas teid kui komisjoni esimeest absoluutselt ei huvitanud, et juhatus muudab teie juhitava komisjoni otsuseid ega põhjenda seda? Juhatus läheb riigieelarve baasseadusega vastuollu, aga teid see üldse ei huvita?

Komisjon tegi juhatusele täpselt sellisel kujul taotluse, nagu me seda ühiselt otsustasime. Vahepeal ei ole toimunud mingit komisjoni koosolekut, kuhu teid on jäetud kutsumata, või midagi muud säärast. Me otsustasime sellise taotluse esitada ja nii sai ka tehtud. Sealt edasi algab juba juhatuse pädevus, kas ta meie taotluse rahuldab, mil määral rahuldab jne.

Lauri Laasi, palun!

Austatud komisjoni esimees! Te äsja lohutasite meid, et tänu praeguse valitsuskoalitsiooni otsustele ei tule hinnatõusud kuigi rängad, kuna paljude kaupade ja teenuste hinnad langevad. Mina küll ei tea, et mingisugused kaubad ja teenused odavnevad. Äkki oskate öelda, mis kaubad ja teenused need on, mille hinnad nii tormiliselt allapoole lähevad?

Kui te tutvute statistikaga ning kui te käite poes ja jälgite, mida ostukorvi panete, siis küllap näete ka seda, millised konkreetsed kaubad on odavnenud. On fakt, et mõõdetud tarbijahinnaindeks on Eestis viimastel kuudel langenud. Just seda ma silmas pidasin. Konkreetsete kaupade või kaubagruppide lõikes saate kõige parema ülevaate, kui te tähelepanelikult kauplustes ringi käite.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Teid on täielik alus süüdistada demagoogitsemises, kuna te väga hästi teate, et eelnõud 510 ja 511 on omavahel väga seotud. Seda esiteks. Teiseks te teate väga hästi, et vastavalt kodu- ja töökorra seadusele te eelnõuga 511 seonduvalt ei tule enam pulti ja küsimusi teile esitada ei saa. Nii et meil on täielik õigus küsida praegu ka käibemaksu kohta. Te teate väga hästi, miks eelnõu 511 lükkus tänasest päevakorrast välja. Päevakorras oli ju, et juhul kui tolle esimese eelnõu teine lugemine lõpetatakse 16. juunil, siis on see täna päevakorras. Ei lõpetatud. See on väga lihtne juhatuse seisukoht.
Minu küsimus on aga see: kas te üldse saate aru, kuidas on võimalik käibemaksu uut korda rakendada 1. juulist nii IT seisukohalt kui ka raamatupidamise seisukohalt?

Ma usun, et nii selle eelnõu menetlemise varasematel etappidel kui ka eelnõu 511 menetlemise varasematel etappidel on kõik lugupeetud kolleegid saanud minu käest küsida kõikide neid eelnõusid puudutavate detailide kohta ja valdavalt saanud selged vastused. Ühe vastuse ma jäin eile võlgu kolleeg Rein Ratasele ja selle olen vahepeal kirjalikult ära õiendanud – selle vastuse on ta saanud, nii nagu ma lubasin. Vastan hea meelega teemakohastele küsimustele ka laiemalt ja olen seda teinud mõlema eelnõu teise lugemise käigus. Minu käest on küsitud näiteks üldiseid arvamusi majanduskeskkonna kohta ja eri otsuste mõju kohta, ka siis ma olen selgelt vastanud ja vähemalt oma seisukoha teada andnud. Kui te küsite väga konkreetsete mõjude kohta, siis ma möönan, et ka mina olen mures selle pärast, kuidas need muudatused mõjuvad ettevõtetele, kas nad suudavad nendega kaasas käia ja kui kiiresti reageerida. Aga olgem ausad, ega väga häid alternatiive nendele otsustele kahjuks ei olnud.

Sven Mikser, palun!

Austatud ettekandja! Mul ka ei tulnud paremat sõna kui "demagoogia" pähe. Mulle kui keele- ja kirjandusinimesele on õpetatud, et isegi ilukirjanduslikke tekste ei ole võimalik lugeda väljaspool ümbritseva reaalsuse konteksti ja eriti panemata neid teiste tekstide konteksti. Te ütlesite siin ühele küsimusele vastates, et praegu arutletav seadus ei tõsta käibemaksu. Väga formaalselt, tähttäheliselt ainult seda eelnõu lugedes võib ju niimoodi öelda, aga sisuliselt näeb praegu menetletav seadus ette käibemaksu laekumise kasvu. Te vist ometi ei väida, et käibemaksu täiendava laekumise prognoos lähtub tarbimise kasvu eeldusest. Ma küsiksingi seda, kas te üritate vastata sisuliselt või pelgalt formaalselt. Ja kui te üritate vastata sisuliselt, siis kindlasti on põhjendatud küsimus: millistele tarbijagruppidele, millistele sissetulekugruppidele eelkõige too käibemaksu tõusust tulenev koormus langeb?

Erinevalt ilukirjandusest kehtib Riigikogu puldist kõneldes raamide seadmisel kodukord, millest tuleb lähtuda. Ma ei saa siin teie ees olles rääkida päris sellest, mida ma ise heaks arvan. Kui te küsite konkreetselt, milliseid elanikkonnagruppe käibemaksu tõus kõige enam mõjutab, siis juhin eeskätt tähelepanu asjadele, millest see sõltub. See sõltub sellest, kui suure osa täiendavast maksumäärast hakkavad katma kõrgemad hinnad ja millise osa võtavad enda katta kas tootja või kaupmees. Teadupärast pole majanduses hinnad sugugi ainult kulupõhised. Turumajanduses mõjutab hindu eeskätt pakkumise ja nõudluse suhe, mõjutab konkurents. Ma julgen arvata, et sugugi mitte kõikide kaupade puhul ei ole võimalik kogu käibemaksu tõus tarbijate kanda jätta. Meil on Rahandusministeeriumi rehkendus, et selle muudatuse tagajärjel tõusevad hinnad tänavu ca 0,8%. See on asi, mille ma saan aluseks võtta – see on Rahandusministeeriumi prognoos. Loogiliselt võttes jääb iga üksiku kauba puhul käibemaksu suurenemisest tulenev hinnatõus nulli ja pisut vähem kui 2% vahele lõpphinnast. Millisena see igal konkreetsel juhul, konkreetsete kaupade ja kaubagruppide puhul realiseerub, on väga raske öelda. Ma loodan, et nüüd sai ehk küll ammendav vastus.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma võtaksin teil sõnasabast kinni: tõepoolest, me ei tegele siin ilukirjandusliku tegevusega. Selles ruumis siin peab toimuma väga selge ja seadustest kinni pidav tegutsemine. Paraku, ükskõik kuidas me ka ei vaata, praegu see nii ei ole. Teie jutt, et kui kristalselt võtta, kodukorraseadust nii või naa tõlgendada jne, on täiesti asjakohatu. Siin ei ole midagi tõlgendada! Eelnõu 511 on vaja seaduse järgi enne vastu võtta ja alles siis me saame rääkida eelarve vastuvõtmisest. Kuidas saab olla, et rahanduskomisjon koostab kirja, millega ta tegelikult avaldab soovi tegutseda seadusvastaselt? Ning soovitab ka Riigikogu juhatusel ja kogu sellel saalil siin seadusvastaselt tegutseda. Miks te seda soovite? Ma teen teile ettepaneku vaheaeg võtta ja olukord selgeks teha, et me saaksime jääda seaduslikkuse raamidesse.

Ma kordan: rahanduskomisjon tegi juhatusele taotluse, mis leidis ainult osalist rahuldamist. Millised olid juhatuse kaalutlused, seda on teil korrektne küsida mitte minu, vaid Riigikogu juhatuse käest.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kolleeg Marrandi küsimusele te muidugi ei tahtnud vastata, aga selge on, et te kõige jõhkramal kombel rikute praegu riigieelarve baasseadust, kuna riigieelarve täitmiseks vajalikud seadused ei ole vastu võetud. Eelnõu 511 tuleks baasseaduse järgi enne vastu võtta kui 510. Kas te olete arutlenud ja mõelnud selle üle, kas president sellist lähenemist üldse aktsepteerib? Kas see seadus ikka välja kuulutatakse? Kas me ei või olla lõhkise küna ees juba enne 1. juulit baasseaduse selge rikkumise pärast?

Mitu korda ma pean seda ütlema, et mina olen siin puldis rahanduskomisjoni nimel ettekandjana ja ma ei saa ega soovi võtta endale vastutust Riigikogu juhatuse otsuste eest. On otsuseid, mida Riigikogus teeb Riigikogu juhatus ja mida saab austatud kolleegidele selgitada Riigikogu juhatus.

Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mul on teile küsimus kui ettekandjale. Vähemusvalitsust on reklaamitud kui valitsust, mis on palju efektiivsem kui varasem ja suurem valitsuskoalitsioon. Aga praegu me oleme olukorras, kus 1. juulini on jäänud 5–6 tööpäeva. Kujutage ette, kui palju tuhandeid eri tooteid on igas supermarketis müügil. Ja jupiti on neid tooteid kokku veel kümneid tuhandeid, kõik hinnasiltidega märgistatud. Kui me täna otsustame tõsta käibemaksu määra, siis see jätab suurtele kaubandusettevõtetele olukorras, kus hinnatõus on viie tööpäeva pärast, minimaalset aega kõik oma kümned tuhanded väljasolevad tooted, mis on juba hinnasildiga varustatud, ümber märgistada. Kas te komisjonis arutasite, kas see ülesanne, mille te panete suurematele jaekaupmeestele olukorras, kus jaanipäeva tõttu on veel käes hooaja kõrgpunkt, üldse reaalne?

Selle eelnõu kontekstis me seda ei arutanud.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud ettekandja! Riigikogu juhatus käitus täpselt ja õigesti. Nüüd on komisjoni kord käik teha. Komisjon peaks tegema ettepaneku eelnõu 510 kolmas lugemine katkestada, siis täiendaval istungil vastu võtta – kui muidugi võetakse – eelnõu 511 ja uuel täiendaval istungil võiksime jätkata 510 kolmandat lugemist. Nii vist peaks see olema. Mida sina arvad?

Ma ei sooviks spekuleerida. Ma eeldan, et juhatuse nõuandjad kodukorra detailide küsimustes on päris kindlasti pädevamad kui mina nendes küsimustes. Küllap juhatusele on antud kompetentset nõu, kuidas need asjad korrektselt lahendada, ja küllap nad seda ka korrektselt teevad.

Kadri Simson, kas teil on tavaline küsimus või protseduuriline küsimus?

Protseduuriline.

Palun, Kadri Simson, protseduuriline küsimus!

Mulle tundub, et komisjoni esimees on pannud kogu vastutuse ilmnenud vastuolu eest juhatusele. Mul on ettepanek, et juhatus võtaks vaheaja ja arutaks vastuolu eelnõude 510 ja 511 arutamise aja vahel. Praegu me oleme seisus, kus president ei saa eelnõu 510, isegi kui see koalitsiooni häältega vastu võetakse, välja kuulutada.

Tänan selle repliigi eest! Kuulanud seda menetluskäiku, võtan juhataja vaheaja kümme minutit. Me arutame juhatusega seda teemat. Vaheaeg. Istung jätkub 10.54.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Riigikogu juhataja võetud vaheaeg on läbi, kell on 10.54. Kuna juhatus soovib seda teemat veel arutada, võtan juhataja vaheaja 15 minutit. Istung jätkub 11.09.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on läbi! Kell on 11.09. Läheme istungiga edasi. Enne kui me asume seda päevakorrapunkti edasi menetlema, annan teada, et vaheajal kogunes Riigikogu juhatus ja arutas ühe juhatuse liikme ettepanekut katkestada eelnõu 510 arutelu pärast muudatusettepanekute läbivaatamist. See ettepanek ei leidnud Riigikogu juhatuse konsensuslikku toetust ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele peab täiskogu seda ettepanekut hääletama. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Protseduuriline küsimus, Toomas Varek, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Enne hääletamist palub Eesti Keskerakonna fraktsioon viis minutit vaheaega.

Palun see taotlus ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja, mille on võtnud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Istung jätkub kell 11.16.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Kell on 11.16. Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Eelmisel vaheajal oli meil arutlusel ettepanek eelnõu 510 menetlus katkestada, see ei leidnud Riigikogu juhatuses konsensuslikku heakskiitu. Sellest tulenevalt panen vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele hääletusele ettepaneku eelnõu 510 kolmas lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 95 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on otsustatud eelnõu 510 lugemine katkestada pärast muudatusettepanekute läbivaatamist. Meil jäi küsimuste voor pooleli. Head ametikaaslased! Võtan  enne küsimuste vooru algust kümneks minutiks juhataja vaheaja. Aga enne, kui me läheme vaheajale, palub rahanduskomisjoni esimees rahanduskomisjoni liikmeid komisjoni koosolekule puhveti uste juurde. Nii et kümme minutit vaheaega. Istung jätkub 11.27.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Juhataja võetud vaheaeg on läbi. Kell on 11.27, jätkame eelnõu 510 kolmandat lugemist. Me jäime pooleli seal, kus kõnetoolis oli rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas, kes vastas teie küsimustele. Kas rahanduskomisjoni esimehele on veel küsimusi? Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Oma eelmises küsimuses ma viitasin väitele, et vähemusvalitsus on väga efektiivne ja töövõimeline. Paraku juhtus niimoodi, et teisipäeval te andsite avalikkusele sõnumi, et käibemaksu määra tõstmine ei leidnud Riigikogu rahanduskomisjonis toetust. Seetõttu paljud ettevõtjad elavad tõenäoliselt teadmises, et 1. juulist käibemaksu määra tõusu ei tule. Teisalt on teada, et Eesti supermarketites on miljoneid märgistatud tooteid, mille hinda käibemaksu määra tõus 1. juulist mõjutab. Ma küsisin teie käest, kas te komisjonis analüüsisite, kui reaalne on, et sellised ettevõtted suudavad hinnasildid olukorras, kus käimas on jaaniaegne osturalli, 1. juuliks seaduses nõutud reeglitele vastavalt uutega asendada. Te ütlesite, et kõnealuse eelnõu raames te seda küsimust komisjonis ei arutanud. Ma küsin siis: kas te mõne teise eelnõu raames seda küsimust arutasite ja kui arutasite, siis millisele tulemusele te jõudsite?

Teiste eelnõude arutamisest komisjonis me täna siin ju ei räägi. Me räägime täna riigi teisest lisaeelarvest ja selles lisaeelarves on piisavalt palju olulist, et ka sellele võiks tõsiselt keskenduda. Mis puutub signaalidesse, mis komisjonist eri punkte arutades tulnud on, siis, jah, teil on õigus: komisjoni seisukohad ei ole viimastel nädalatel alati ühtinud valitsusliidu seisukohaga. Ka ei ole need ühtinud, nagu me oleme juba mitmes küsimuses näinud, saali seisukohaga. Komisjonis on valitsusliidu partnerid vähemuses ja seetõttu võibki selline olukord komisjonis tekkida. Mis puutub valitsusliidu seisukohta teie nimetatud käibemaksu küsimuses, siis see ei ole viimastel nädalatel muutunud.

Sven Mikser, palun!

Austatud ettekandja! Ma küsisin oma esimeses küsimuses, kas te kavatsete vastata vormiliselt või sisuliselt. Mul on ettepanek, et te siiski Hannes Rummu küsimusele sisuliselt vastaksite, sest see on otseselt eelarvega seotud. Tolles kaasnevate seaduste muutmise seaduses tõstetakse ju käibemaksu just nimelt selleks, et tagada lisaeelarve seaduses ettenähtud käibemaksu laekumine. See kõik on suhteliselt väheste päevade küsimus ja seaduse praktiline rakendatavus on väga otseselt eelarvega seotud. Nii et ma palun teil siiski vastata!

Aitäh küsimuse väga selge formuleerimise eest! Ma vastan võimaluse korral hea meelega alati ka sisuliselt, eriti kui see ei lähe selle eelarve raamidest väljapoole. Mis puutub konkreetsesse küsimusse, siis ma möönan, et komisjon ei arutanud seda nii detailselt, kui oleks soovinud. Kindlasti nende mõjude analüüsiga tegelevad nii Rahandusministeerium kui ka muud asjaomased ametkonnad. Komisjonis oli meil kahe eelnõu peale kokku sadu muudatusettepanekuid, mis meil tuli läbi arutada ja otsus langetada, seetõttu ei suutnud me igas konkreetses punktis teha nii täiuslikku analüüsi, kui me seda ehk vajalikuks pidasime.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud komisjoni esimees! Ma lähen Sven Mikseri esitatud küsimuse teemal edasi. Minu meelest peaks mõjude analüüs olema enne tehtud, aga mitte tagantjärele. Tagantjärele saab ainult konstateerida, mis toimus. Miks te enne ei mõelnud, mis juhtuma hakkab? Ma pean silmas ikka käibemaksu tõusu.

Me ei räägi jälle arutletavast eelnõust, vaid eelnõust 511. Aga me kõik teame, et seda, milliseks kujunevad sellest eelnõust johtuvad mõjud ja otsused, saab täpsemalt teada siis, kui eelnõu on seadusena vastu võetud. Mulle meeldiks ka, kui me ei oleks pidanud siin Riigikogus mitmel korral istuma poole ööni, kui opositsioonierakonnad ei oleks neid arutelusid venitanud ja kui need arutelud oleksid olnud sisulisemad. See oleks mulle väga meeldinud ja siis me oleksime usutavasti saanud need otsused teha mõnevõrra varem. See, et neid Riigikogu istungeid on venitatud, ei ole ei minu ega valitsusliidu valik olnud.

Indrek Saar, palun! Hea küsija, ma palun vabandust! Väga austatud ametikaaslased! Palun austame küsijaid ja austame ka vastajat ehk ettekandjat! Saalis on natuke liiga kõva sumin. Indrek Saar, palun!

Mul on ajast läinud 17 sekundit, aga ma ...

Ei, teile on jäänud üks minut aega oma küsimuseks. Palun!

Hea ettekandja! Kui me oleme siin saalis viimastel päevadel eelarve teemadel rääkinud, oled sa pidevalt andnud vastuseid, et ei, nii sügavale me ei ole analüüsiga läinud, et aru saada, milline mõju on käibemaksu tõusul. Ka ei pea sinu arvates siin saalis vastama küsimusele, kas on võimalik praktikas 1. juulist käibemaksu tõusu niimoodi läbi viia, et see ka reaalselt toimub, ja mida üldse see endaga kaasa toob. Kui riigi eelarvepoliitika on põhiline instrument, mille abil valitsus poliitikat teostab, siis peaks rahanduskomisjoni esimehel olema piisavalt vastutustunnet, et vastata küsimustele, mis sisuliselt juhtub. Muidu on meil siin saalis väga raske aru saada, mille poolt või mille vastu me peaksime olema.

Ma palun häid kolleege: kui te mind tsiteerite, siis olge täpsed. Ka eile viimase arutelu stenogrammi üle lugedes ma märkasin päris mitmel korral, et head kolleegid olid mind väga ebatäpselt tsiteerinud. Stenogramm ju ei eksi, mälu võib meil mõnikord aga eksida. Ma ei ole öelnud, et me ei tea, milline mõju on käibemaksu tõusul. Me oleme seda analüüsinud inflatsiooni vaatenurgast – seda me oleme ka siin teie ees väga täpselt selgitanud, kui suur inflatsioon sellest tuleneb. Küsimus, mille esitas kolleeg Hannes Rumm ja mida pärast kordasid mitmed tema erakonnakaaslased, puudutas eeskätt tehnilisi detaile konkreetsete ettevõtete üleminekul: mis samme nad peavad astuma ja kuidas nad selleks on valmistunud. Meil ei ole olnud aega sellega tegelda, aga kui komisjon mõne asjaga ei tegele, siis ei tähenda see seda, et asjaga ei tegele ka Rahandusministeerium või mõni muu ametkond. Me mõistame kõik, et komisjoni tööülesannete maht on piiratud. Me oleme keskendunud eeskätt kahele asjale: need on eelarvepositsiooni parandamine ja kõikide nende muudatuste mõju tarbijahinnaindeksile ehk siis Maastrichti kriteeriumid, kui kokkuvõtlikult öelda.

Jaanus Marrandi, palun!

Lugupeetud ettekandja! Siinsete pikkade arutelude käigus olete te korduvalt kiitnud küsijaid sisuliste küsimuste eest. Just äsja te väitsite aga, et sisulist arutelu pole olnudki, et arutelu on olnud nagu madalatasemeline. Kui aga nüüd teie käest küsitakse väga sisulisi küsimusi käibemaksu tõusu mõjust, siis tuleb teie käest vastuseid nagu kangiga välja kangutada. Te ei taha nagu kuidagi sellistele väga sisulistele küsimustele vastata. Millest selline vastuoluline suhtumine opositsiooni küsimustesse?

Ma tuletan teile meelde kahe minuti tagust aega, kui ma eelmisele küsijale vastates palusin teid, head kolleegid, minu tsiteerimisel täpsed olla. Ma ei ole öelnud, et sisulist arutelu pole olnud. Ma olen öelnud, et ühes või teises küsimuses oleks võinud sisulist arutelu rohkem olla. Mul on väga hea meel kõikide küsimuste üle, mis tõesti puudutavad eelarvet, eelarvega seotud seadusi, kui see on parajasti arutelu all. Ja mul on hea meel nendele alati ka võimalikult sisuliselt vastata. Samas ma möönan, et mitte kõik kolleegid ei ole sellest kinni pidanud ja on küsinud palju laiemalt. Ka nendele küsimustele ma olen püüdnud alati vastata.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud komisjoni esimees! See lisaeelarve sisaldab kümneid ja kümneid ridasid mitmesuguseid kärpeid, mis puudutavad eri eluvaldkondi ja inimesi. Kas te seletaksite täpsemalt: eelnõus on kirjas, et 1. juulist lõpetatakse õppelaenu poole osa tagasimaksmine nendele inimestele, kellel on kõrgharidus ja alla 5-aastane laps. Keda see puudutab? Kas see puudutab neid inimesi, kellel täna veel ei ole kõrgharidust käes, aga on juba laps, või neid, kellel on kõrgharidusdiplom, aga nende laps sünnib peale 1. juulit? Või keda see veel puudutab?

Hea kolleeg, rahanduskomisjonis on see meile kõigile hästi teada, et see konkreetne muudatus on tolles teises eelnõus. Aga sellegipoolest ma ei pea paljuks sellele vastata. Neid tudengeid, kes lõpetavad tänavu kevadel, just nendel päevadel, kui me siin saalis neid küsimusi arutame, see ei puuduta. See puudutab neid, kes lõpetavad peale 1. juulit ehk siis loogiliselt võttes on aluseks õppeaasta. Need tudengid lõpetavad järgmise suve eel.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud esineja! Mul on selline küsimus: te olete analüüsinud, kuidas eelarvemuudatused mõjutavad põhiliselt tudengeid ja noori peresid. Aga kas teie kui endine sotsiaalkomisjoni liige oskate mulle vastata, kas te olete teinud mingeid analüüse, kuidas need muudatused pensionäridele mõjuvad? Pensionäre on ju väga suur hulk – ligi 380 000 inimest –, aga pole üldse räägitud, kuidas käibemaksu tõstmine nendele mõjub. Nemad oleksid tulumaksu tõstmisega palju rohkem nõus. Kas on selline analüüs tehtud või kavatsetakse seda teha või on teil sellest vähemalt mingi ettekujutus?

Need otsused mõjuvad pensionäridele võrreldes mitme teise elanikkonnagrupiga tegelikult positiivsemalt. Olgem ausad, valusatest kärbetest on säästetud eelkõige eakaid inimesi. See on olnud väga raskelt saavutatav, sest selle võrra oleme pidanud mujal rohkem kokku hoidma. Aga me oleme seda otsustanud ning seda õigeks ja õiglaseks pidanud. Ka kõik muud otsused, sealhulgas kogu see kompleks ehk eelarvepositsiooni muutmine on väga palju ka eakate inimeste nagu meie kõigi huvides. Eesti riik peab oma majandamises jätkusuutlik olema ja tagama, et meil nendeks kuludeks, mida kõige rohkem vaja teha on, raha jätkuks. Selles mõttes ma julgen öelda, et võrreldes paljude teiste eluvaldkondadega on pensionärid nendest muudatustest proportsionaalselt võib-olla isegi kõige rohkem võitnud.

Indrek Saar, palun!

Hea Taavi Rõivas! Sa ütlesid, et olete eelarvet komisjonis arutades olnud keskendunud eelarvepositsiooni parandamisele ja et sulle meeldivad sisulised arutelud. Ma loodan, et ma tsiteerisin sind õigesti. See peaks tähendama seda, et te olete arutanud eelnõusid sisuliselt, mitte puhtformalistlikult. Sisuline arutelu eeldab seda, et te ka kaalute, kas asi on võimalik praktikas läbi viia. Sellepärast on minu küsimus: kelle käest ja kas üldse kellegi käest oled sa nende viimaste nädalate ja päevade jooksul küsinud, kas käibemaksu tõus alates 1. juulist on võimalik läbi viia ning millised probleemid võivad sellega kaasneda? Ja kui oled küsinud, siis milline on olnud vastus?

Ma olen sellele küsimusele täna korduvalt juba vastanud.

Marika Tuus, palun!

Hea ettekandja! Ma küsin ka laiemalt. Te väitsite, et käibemaksu tõus mõjutab inimesi vähem kui tulumaksu tõus. Aga kuidas on astmelise tulumaksuga, mille ettepaneku me tegime? Kas see võtaks teie arust rohkem jõukamatelt ja vähem vaesemate rahakotist ning vähendaks kihistumist, mille poolest Eesti on Euroopas praegu esirinnas?

Astmelise tulumaksu peamine mõju Eesti majandusele oleks see, et oluliselt väheneks ettevõtete huvi luua Eestis tasuvaid töökohti. Teie ettepanek oli tõsta küllalt suurel osal Eesti elanikkonnast tulumaksu 12% võrra. See on väga märkimisväärne tööjõumaksu kasv ning kindlasti vähendaks Eesti üldist atraktiivsust välisinvesteerijate ja ka kodumaiste investeerijate silmis. Päris kindlasti vähendaks see tasuvate töökohtade loomist. Aga tasuvad töökohad Eesti inimestele on ju tegelikult see, mida me soovime.

Mailis Reps, palun!

Hea ettekandja! See on väga huvitav info, et 3% töötasu saajatest on suur osa elanikkonnast, nagu te ütlesite. Aga see ei ole isegi mitte 3% elanikkonnast, vaid töötasu saajatest, mis tähendab, et tegu on vaid mõne protsendiga kogu elanikkonnast. Kui see on Reformierakonna ja rahanduskomisjoni esimehe arvates suur osa elanikkonnast, siis ma palun seda küll täpsustada, sest me rääkisime ju kõrgemast tulumaksust ainult väga väikesele protsendile. Ka palun rahanduskomisjoni esimehel teha teise täpsustuse. Kadri Simsonile vastates te selgitasite lahkelt, et sellel aastal ülikooli lõpetajatele teie eelnõu 511 ei mõju. Mõjub küll, kui nad ei tee 1. juuliks avaldust. Sellise väikese nüansi jätsite mainimata.

Ma palun küsijal ka küsimus esitada! Aga esiteks, teie täpsustus on õige. Tõesti tuleb esitada avaldus ja ma olen täiesti veendunud, et kõik need, kes kevadel kooli lõpetavad, seda enne 1. juulit ka teevad. Mis puutub sellesse, kas teie pakutud tulumaksutõus käiks elanikkonnast suure või väikese osa kohta, kes peaks märksa raskemat maksukoormust kandma hakkama, siis olgem täpsed. Te tahtsite kõikidel inimestel tulumaksu suurendada ja panite eelarvesse kirja ka kindla summalise piirmäära. Ma väidan, et näiteks viie või kümne aasta pärast on inimesi, kes üle selle piirmäära teenivad, märksa rohkem kui praegu ja kindlasti ettevõtted, kes kaaluvad Eestisse investeerimist, teevad oma arvestusi kaugemas perspektiivis kui üks aasta või mõni kuu.

Heimar Lenk, palun!

Ma tuleksin, hea esineja, tagasi pensionäride juurde. Te ütlesite, et kõik need muudatused puudutavad neid väga vähe. Aga ma tuletan meelde, et tegelikult aprillikuus pensionärid juba said valitsuskoalitsiooni käest petta. Lubatud 750-kroonise pensionitõusu asemel anti ainult 200 krooni juurde. 550 krooni jäi saamata. Nüüd kaasneb käibemaksu tõusuga soojuse, kütuse ja muu kallinemine, aga neil pole mingit lootust, et sissetulek suureneks, pigem see väheneb. Samal ajal on keskmine palk tänase päeva seisuga ikkagi 13 000 krooni.

Kui me vaatame pensione, siis need on ilmselgelt kasvanud. Kui me vaatame keskmist palka, siis selle dünaamika paraku nii rõõmustav ei ole. Veel tuletan meelde, et valitsusliit on selle Riigikogu koosseisu ajal suurendanud pensione üle poolteise korra.

Aadu Must, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Istungil ei ole ilus telefoni vastu võtta, seetõttu saadeti mulle Tartu Ülikoolist sõnum. See on järgmise sisuga: palun küsige härra Taavi Rõivase käest, miks doktorantuuriskeem ära lammutatakse. Kokkuhoid on väike, aga löök Eesti innovatiivsele arengule suur. Lisatud on: munadest võib omletti teha, aga teie omletist uuesti mune teha on raske.

Ma ei saa päris aru, mida selle küsimusega silmas peetakse. Selle eelnõuga me kindlasti doktorantuuriskeemi ära ei lammuta.

Peeter Kreitzberg, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te esitate siin väga tugevaid, aga katteta väiteid. Te väidate, et astmeline tulumaks võtab ära motivatsiooni luua töökohti. Maailma kõige edukamad riigid on Skandinaavia riigid. Minu teada on seal tööhõive paremas seisus kui meil. Samuti on seal käibemaksu osakaal eelarves tunduvalt väiksem kui meil. Edukates riikides toovad just otsesed maksud eelarvele sisse. Kuidas te siiski põhjendate oma seisukohta, et astmeline tulumaks vähendab võimalusi luua töökohti?

Ma hea meelega vestlen teiega maksuteemadel teinekord pikemalt. Praegu päevakorras olev eelnõu seda sellisel määral ei käsitle, et me peaksime siin selle üle väga pikalt arutlema.

Kalle Laanet, palun!

Hea ettekandja! Me oleme eri meediaväljaannetest lugenud ja ka siin saalis kuulnud, et ühel päeval komisjon ei toeta käibemaksu tõusu, teisel päeval aga selgub, et käibemaksu ikkagi tahetakse 2% tõsta ja selle rakendamiseni on jäänud sisuliselt üksikud päevad. Kuidas see ettevõtluskliimat peaks parandama? Ja minu küsimuse teine pool on: kuidas see läheb kokku õiguskindluse põhimõttega?

Ma kordan veel kord, et ei minu isiklik ega valitsusliidu seisukoht ole viimastel nädalatel selles küsimuses muutunud. Samuti tuletan veel kord meelde, et komisjonis on valitsusliit vähemuses – see ei ole ju kellegi jaoks saladus.

Mailis Reps, palun!

Hea rahanduskomisjoni esimees! Väga tore on kuulda teie veendumust, et enne jaanipäeva mõne päeva jooksul ja paari päevaga pärast jaanipäeva saavad kõik üliõpilased informatsiooni, et nad peavad tegema mingi avalduse, ja selle ka esitavad. Vastasel korral ei saa nad enam nn riigipoolset tuge õppelaenu tagasimaksmisel.
Nüüd aga tulen teema juurde, millest te olete siin mitu korda juba rääkinud. Minu küsimusele vastates te selgitasite, et meie pakutud tulumaksutõus puudutaks teie meelest suurt osa elanikkonnast põhjusel, et kümne aasta pärast saab sellest piirist suuremat palka märksa rohkem inimesi. Praegu on neid küll vaid 3%. Minu küsimus on: kas teie arvates kümne aasta jooksul Riigikogu ei suuda seda seadust enam muuta?

Ma palun teil küsimustega püsida eelarveteema raames! See, mida mina ette kujutan kümne aasta perspektiivis, ei ole praegu kuigi tähtis. Aga ma väga loodan, et kõik meediakanalid, kes meie tänaseid tegemisi kajastavad, annavad teada ja on tegelikult seda juba teinud, et kõik need, kellel on laps ja kes lõpetavad tänavu kooli ning soovivad, et lapse sünni korral riik nende õppelaenu osaliselt kompenseeriks, tõepoolest esitavad enne 1. juulit avalduse pangale, kust nad on laenu võtnud. Ma väga loodan, et kõik meediakanalid, kes meie istungist täna uudiseid teevad, informeerivad inimesi ka sellest.

Olga Sõtnik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite vastuses ühele küsimusele, et tulumaksu tõus peletab investoreid. Aga mida peaksid investorid mõtlema sellest, et me tõstame käibemaksu ja aktsiisi, suurendame keskkonnatasusid, ega tee seda mitte plaanipäraselt, vaid siis, kui see koalitsioonile pähe tuleb? Kas see teie arvates ei mõjuta investeerimiskliimat? Ja ma palun teilt sisulist vastust, mitte sellist, et see küsimus ei olnud komisjonis arutusel. Eile ütles meie kolleeg Evelyn Sepp väga õigesti, et teie, kes te seda eelnõu kaitsete, ei ole lihtsalt komisjoni esindaja. Te peate tõesti eelnõu sisuliselt kaitsma, mitte rääkima meile ainult seda, millest komisjonis juttu oli.

Kui me arvestame kõiki mõjusid, mida need kaks eelnõu endas tervikuna kätkevad, siis need parandavad avaliku sektori eelarvepositsiooni ja sedakaudu selgelt ka ettevõtluskliimat.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Mina tahan ka küsida aktsiiside ja maksukoormuse suurendamise kohta. Inimesed hakkavad arusaadavalt vähem kütust ja muud kaupa ostma, sest nende rahakoti sisu on piiratud. Kui tulevikus, näiteks poole aasta jooksul, selgub, et need summad, mis praegu loodetakse juurde saada käibemaksu ja aktsiiside tõstmise abil, ei laeku, mis hinnangu te siis annate? Kas alus oli vale, olukord muutus või mis võiks põhjus olla, kui tulemust ei ole?

Selle eelarve puhul on kõikide maksu- ja aktsiisilaekumiste planeerimisel arvestatud ka tarbimise muutuse mõjusid.

Heljo Pikhof, palun!

Austatud komisjoni esimees! Sa väitsid, et võrreldes teiste elanikkonnagruppidega võidavad pensionärid maksude, sealhulgas käibemaksu tõusust kõige enam. Palun seleta, milles pensionäride võit seisneb. Miks see neid kõige vähem mõjutab?

Ma palun veel kord olla minu tsiteerimisel täpne. Ma väitsin, et nende kärbetega säästetakse pensionäre. Need kärped ei vähenda pensionäride sissetulekut.

Inara Luigas, palun!

Austatud ettekandja! Ma küsin veel kord energiasäästu programmide kohta, mida me komisjonis arutasime ja mille rahastamist pidi suurendatama 86 miljoni krooni võrra. Küllap sa oled minuga ühel nõul, et see arutelu jäi natuke segaseks. Siin väideti, et energiasäästu programmi hakatakse justkui koostama, seda väitis ka Mart Laar komisjoni töö algul. Pärast aga otsustati, et mingit uut programmi siiski ei rakendata ja 86 miljonit jagatakse olemasolevate energiasäästuprogrammide vahel. Kas sa oskad täna selgitada, mis kasu sellest energiasäästu programmideks eraldatud 86 miljonist kroonist saavad korteriomanikud?

Ma mäletan väga hästi, et komisjonis need küsimused tõstatusid ja selle üle käis tõsine arutelu, millised need programmid ja tegevused täpselt on. Tegevuste loetelu on siin muudatusettepanekus olemas, plaanitud osakaalud võivad vajadusel töö käigus mingil määral muutuda. Ma vestlesin pärast komisjoni koosolekut majandus- ja kommunikatsiooniministriga, et ennast täpsemalt kurssi viia, mismoodi kõik planeeritud on ja mis programmide vahel raha peaks jaotuma. Ta selgitas seda mulle väga põhjalikult ja ma olen pärast seda vestlust veendunud, et kõik need plaanid, mida komisjonis arutati ja mis otsustati siia lisada, saavad olemasolevate programmide raames ellu viidud ja raha saab sihtotstarbeliselt ära kasutatud. Selles  olen ma pärast vestlust majandus- ja kommunikatsiooniministriga veendunud.

Aivar Riisalu, palun!

Hea ettekandja! Olen sinust sügavalt lugu pidanud ja huviga jälginud sinu esinemist siin puldis. Ma saan aru, et sa saad jällegi vastata, et see ei puutu praegu arutatavasse seaduseelnõusse, aga tahan sinu käest küsida: mida peab sinu käest küsima, et sa üleüldse millelegi vastaks?

Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Palun jääme eelnõu 510 piiridesse! Kas hea ettekandja soovib sellele repliigile midagi vastata?

Lugupidamine on vastastikune ja ma usun, et eelmine küsimus oli selle hea näide. Ma pean silmas Inara Luigase küsimust.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Mulle jäi teie vastus minu esimesele küsimusele arusaamatuks. Tarbimine kahaneb, sest maksude ja hindade koorem surub inimesi väga ökonoomselt oma raha kasutama. Kuidas saab juhul, kui raha vähe kasutatakse, aktsiisidest saadav tulu kasvada? Minu arvates pole see mitte päris argumenteeritud positsioon.

Mis puutub aktsiisilaekumiste dünaamikasse, siis see ei ole nii üheselt negatiivne, nagu te kirjeldasite ja nagu ka mõnes mõttes eeldada võiks. Kõnealuste muudatuste puhul aktsiisikorralduses on arvestatud nii täiendavat tulu aktsiiside tõusust kui ka seda, et eelduslikult tarbimine mingil määral väheneb.

Aadu Must, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan oma eelmist küsimust, millele vastates te ütlesite, et ei näe kuskil doktorantuuriskeemi lammutamist. Meile on välja jagatud paberid, mille kolmandal leheküljel on kirjas Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ja seal on ka doktorantuuriskeemi rakendamise raha kärbe 3,2 miljonit. See võib-olla ei oleks suur raha, aga kuna doktorantuur on Eestis suuresti üles ehitatud õppejõudude entusiasmi peale, siis see kärbe on ehtne mustlase hobuse pidamise näide: võtame natuke vähemaks ja varsti ehk oskab ka ilma kaerteta, ilma ühegi kõrreta ellu jääda. Ma ei ole teiega nõus ja väidan, et eelarvekärped on mehhanistlikud, mis teadmistepõhisele ühiskonnale ei sobi – struktuuriliste ümberkorralduste vajadust ei mõisteta.

Kui te vaatate, kui palju on viimastel aastatel suurenenud just teadusvaldkonna investeeringud ja eelarve, siis küllap te nõustute minuga, et nimetada seda 3,2 miljoni kärpimist millegi lammutamiseks on väga julgelt öeldud. Haridusvaldkond moodustab pärast kärpeid riigieelarvest proportsionaalselt suurema osa kui enne, sama käib teaduse kohta.

Vilja Savisaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab tervishoiu kärpeid. Alles me hiljuti arutasime siin inimarengu aruannet, kust selgub, et eestlaste tervena elatud elu on suhteliselt lühike võrreldes Euroopa keskmisega. Meie tervishoiu rahastamine jääb Euroopa riikide keskmisele tunduvalt alla. Olles ise seitse aastat olnud üks Tallinna tervishoiu korraldajaid ja juhte, tean ma väga hästi, milline mõju on tervishoiusummade kärpimisel rahva tervisele. Minu küsimus tulebki sellest. Kas teil oli ka mingeid sisulisi analüüse või mille põhjal te otsustasite, et haigushüvitiste raha kärpimine ei mõjuta eriti rahva tervist? Kust te teate, et see ei nõua õige varsti veel märksa suuremaid kulutusi tervishoius?

Ma loodan, et kui te lugesite inimarengu aruannet, siis te panite tähele ka peatükki, mis rääkis Eesti perepoliitiliste otsuste mõjust demograafiale. Olgu see lihtsalt vahemärkuseks. Keskerakonna ettepanekud on olnud, kui võrrelda selle osaga inimarengu aruandest, risti vastupidised. Mis puutub muudatustesse tervishoius, siis tervishoiu kuludes suureneb proportsionaalselt meditsiini osa. Eks see ole arutelu ja vaidluse teema, kumb rohkem inimest aitab: kas see raha, mis suunatakse otseselt meditsiini, ravimitesse, haiglate infrastruktuuri jne, või see raha, mille ta saab haige olles riigi käest, see hüvitis. Mina usun pigem, et kui me tahame, et inimesed oleksid rohkem terved ja et nende ravimine oleks kõrgemal tasemel, siis pigem on õige suurendada meditsiini osakaalu haigekassa eelarves ja vähendada selle võrra mõistagi hüvitisi, mis haigeks oldud ajal riigi käest saadakse.

Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Mind häirib kohaliku omavalitsuse segane tulevik – ma mõtlen just finantseerimise poolt. Tahangi küsida: kas seda komisjonis arutati? Kas te teate öelda täpsemat arvu, kui palju kaotavad kohalikud omavalitsused käibemaksu tõstmise tõttu?

Seda mõju me ei ole eraldi rehkendanud. Kui suur see hinnanguliselt olla võib, arutaksin teiega võib-olla pärast siit puldist äratulekut. Ka mina olen väga mures kohalike omavalitsuste finantskorralduse pärast. Seda ka põhjusel, et linn, kus ma elan ja kust ma olen rahvasaadikuks valitud, liigub praeguse seisuga 20%-lise eelarvedefitsiidi suunas. Ka see teeb mulle väga-väga suurt muret.

Inara Luigas, palun!

Austatud ettekandja! Ma küsin veel kord energiasäästu programmide kohta. Kogu see programmide rahastamise suurendus 86 miljonit krooni tehti kolme allika põhjal: aktsiiside tõusust 31 miljonit, Eesti Energia dividendide tulust peaaegu 30 miljonit ja 25 miljonit kohustusliku kogumispensioni fondi riigipoolsete kannete arvel. Rahandusministeerium selgitas komisjonis, et on tekkinud arvutuslik viga 1,3 miljardi kroonise kogumispensioni fondi kohustuslikest kannetest. Kas sa seletaksid veel kord, kuidas siin see viga tekkis?

Katteallika osas täpsustan niipalju, et Eesti Energiast võetavat dividenditulu me selle konkreetse muudatusettepaneku käigus mitte ei suurendanud, vaid tõstsime seda varem planeeritud dividenditulu eri allikate vahel ümber. Rahandusministeeriumi esindaja ütles tõepoolest, et kui me vaatame reaalseid arenguid riigieelarves, siis varem on arvestatud liiga suurte summadega konkreetsetele ridadele. Ja selle arvel on võimalik neid muudatusi teha. Tegu ei ole mingi sisulise muudatusega, vaid tehnilise ümbertõstmisega, mis puudutab kogumispensionide osa.

Kalev Kallo, palun!

Hea ettekandja! Vastates mitmele küsimusele, mis on püstitanud kahtluse, et ühe või teise maksu tõusuga ei tarvitse siin eelarves praegu ettenähtud summad laekuda, olete te kinnitanud, et aluseks on tehtud arvutused. Aga me oleme siin viimase kahe aasta jooksul näinud tervet rida eelarveid, mis on vastu võetud – alati on kinnitatud, et aluseks on täpsed arvutused. Ja juba kuu aja pärast on selgunud, et need arvutused ei olnud kuigi täpsed. Millel põhineb nüüd teie optimism, et selle lisaeelarve aluseks olevad arvutused peavad paika ja kuu aja pärast te ei pea tulema meie ette järjekordse eelarvega ja tunnistama, et jah, need arvutused ei olnud eriti täpsed?

Ma ei ole sellist optimismi väljendanud.

Head ametikaaslased! Ma korraks katkestan arutelu, sest Riigikogu juhatusele on tulnud ettepanek tänast istungit pikendada. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. Toomas Varek, palun, protseduuriline küsimus!

Enne hääletamist palub Keskerakonna fraktsioon kümme minutit vaheaega.

Head ametikaaslased! Enne kui ma kuulutan välja vaheaja, on mul teile üks teade. Palun korraks tähelepanu! Maaelukomisjoni esimees palub maaelukomisjoni liikmetel pärast tänase istungi lõppu viie minuti pärast maaelukomisjoni ruumidesse koguneda. Nii et kui tänane istung on lõppenud, siis viis minutit pärast seda ootab maaelukomisjoni esimees teid maaelukomisjoni ruumides. Kuulutan välja Keskerakonna võetud vaheaja. Istung jätkub 12.15.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Kell on 12.15. Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit teisipäeval, 18. juulil 2009. aastal kuni kella 14-ni, kuid mitte rohkem kui päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Katkestan hääletuse. Protseduuriline küsimus. Palun, kas keegi saaks üle vaadata hea ametikaaslase Taavi Rõivase puldi? Miks see ei tööta? Hea Taavi Rõivas, kas teie pult on hakanud tööle või ei ole? Võtan juhataja vaheaja kuni neli minutit. Istung jätkub 12.20 ja ma palun tehnilisel meeskonnal Taavi Rõivase pult korda teha.
V a h e a e g

Läheme istungiga edasi. Kas keegi protestib? Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit teisipäeval, 18. juunil 2009. aastal kuni kella 14-ni, kuid mitte rohkem kui päevakorra ammendumiseni. Sven Mikser, protseduuriline küsimus, palun!

Juhin tähelepanu, et täna on neljapäev, mitte teisipäev.

Hea ametikaaslane Sven Mikser, ma tänan teid ja palun vabandust! Proovime siis uuesti. Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku pikendada Riigikogu täiskogu istungit neljapäeval, 18. juunil 2009. aastal kuni kella 14-ni, kuid mitte rohkem kui päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 56, vastu 38 häält ja erapooletuid ei olnud ei leidnud ettepanek toetust.
Läheme eelnõu 510 menetlemisega edasi. Kalev Kotkas, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma palun selgitust vormilise külje kohta. Kui lisaeelarve seadus jõustub meil tavalises korras ja lisaeelarvega seotud seaduste muutmine peab jõustuma 1. juulist, siis juba täna on presidendil aega nende seaduste väljakuulutamiseks vähem kui 14 päeva. Kas me kuidagi ei survesta presidenti või ei piira tema otsustamisvabadust, jättes talle väga vähe aega – vähem, kui seadus ette näeb?

Minu teada see meie tavapärasest tegevuspraktikast väga palju ei erine. Selles mõttes ei ole tegu mingi erilise pretsedendiga.

Arvo Sarapuu, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite end tundvat hästi suurt muret omavalitsuste eelarvepositsiooni pärast. Nüüd ma küsingi: kas üldse ja kui, siis millistes positsioonides teie arvates täna arutatav lisaeelarve parandab omavalitsuste eelarve seisu? Meie oleme küll aru saanud, et vastupidi, tegelikult see eelarve tekitab kohalikele omavalitsustele väga suuri probleeme.

Näiteks tasandusfond suureneb 50 miljoni krooni võrra ja see kindlasti parandab eelarvepositsiooni.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea ettekandja! Sinu vapper esinemine ja vastamine pälvib teatud tunnustust. Aga ma tahan küsida järgmist. Need arvud, millest siin juttu oli – 3,4 ja 1,9 –, minu mäletamist mööda tahtis koalitsioon saada nende kahe eelnõu abil kokku vähemalt 6-miljardilise summa või veidi üle selle. Aga seda ei tule kuidagi. Ma arvutan ja arvutan, ei tule isegi mitte 5,5 miljardit. Kas sellistes tingimustes on mõtet nii väga võidelda? Ehk peaks aja maha võtma ja käima kogu selle kompleksi rahulikult uuesti üle?

Lisaeelarve positiivne mõju riigieelarve positsioonile on Riigikogus paranenud ja lisaks eelarvele ja sellega seotud seadustele on ka teisi mooduseid riigieelarve tasakaalu parandada.

Nelli Privalova, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas teie kui komisjoni esimees olete kindel, et hindade tõusmise korral – käibemaks, aktsiisid – tulu kasvab, mitte ei kahane? Tarbijatele raha ju juurde ei tule ja inimesed hakkavad vähem tarbima, et raha kokku hoida.

Me oleme kõikides arvutustes lähtunud Rahandusministeeriumi prognoosidest, millest ma olen teile juba põhjaliku ülevaate andnud.

Rein Ratas, palun!

Hea Taavi Rõivas! Maksude tõstmine ei rõõmusta üldjuhul kedagi. Kui nüüd käibemaks tõuseb 18%-lt 20%-le, siis on see tõsine signaal. Eriti just toiduainete käibemaksu tõus, sest sööma peavad kõik, nii vaesed kui ka rikkad. Paljudes maades nii Euroopas kui ka mujal kehtib just toiduainete puhul käibemaksuerisus, see on viidud võimalikult madalale. Meie aga kuulume, kui ma ei eksi, koos Taaniga toiduainete osas Euroopa kõige kõrgema käibemaksuga riikide hulka. Kas te arutasite ka toiduainete käibemaksu vähendamist?

Selle eelnõu raames ega üldse viimase kahe nädala jooksul komisjon käibemaksuerisuste täiendavat kehtestamist ei arutanud, kuna see halvendaks eelarvepositsiooni märksa ja seda vastavalt eelarveseadusele Riigikogu teha ei tohi.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Selle eelnõu raames vähendatakse haigushüvitisi. Kas keegi on analüüsinud, mida sellise kuluartikli vähendamine toob kaasa meie ettevõtlusele ja üldse majandusele?

Vastus on: jah, Sotsiaalministeerium on seda analüüsinud.

Vilja Savisaar, palun!

Lugupeetud ettekandja! Loomulikult me võimegi jääda vastastikku siin üksteisele ette heitma, kuidas Keskerakond ja Reformierakond eri asjadest erinevalt aru saavad. See on nii, ja midagi ei ole teha. Aga oma küsimusele ma vastust ei saanud. Tegelikult kolleeg Ester Tuiksoo küsis täpselt sama asja, ainult tema küsis majanduse, mina inimese tervise seisukohalt. Aga te ei vastanud, ei vastanud ka Ester Tuiksoole. Ütlesite, et Sotsiaalministeerium on analüüsinud. Aga me tahame siis teada, millised olid tulemused. Äkki räägite, mida Sotsiaalministeerium selle kohta ütles. Ja teiseks: kuidas mõjub see inimeste tervisele, kui nad enam ei julge haigena töölt ära jääda? Nad käivad tööl edasi ning lõpuks, kui enam ei jaksa, lähevad arsti juurde ja siis peab haigekassa märksa suuremaid kulusid kandma, nende ravimine läheb palju kallimaks. Mingeid analüüsitulemusi võiks ikkagi teada anda, mitte öelda, et jah, analüüsiti, või et ei analüüsitud. Seda ma teilt tahangi teada, missugused olid analüüsi tulemused.

Ma usun, et kohasem oleks Sotsiaalministeeriumi analüüside kohta küsida sotsiaalministri käest. Mina selgitan täna siin neid teemasid, mida me arutasime selle eelnõu raames komisjonis.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud ettekandja! Väljendasite siin ühes vastuses suurt muret, et kohalik omavalitsus, kust te olete rahvasaadikuks valitud, läheneb ligi 20%-lisele eelarvedefitsiidile. Samas esindate ka valitsusliitu, kes on selle olukorra ise korraldanud kohalike omavalitsuste tulubaasi vähendamisega. Nii et minu jaoks tundub teie mure küll mõnevõrra mittesiirana. Olles ise selle olukorra tekitanud ja siis öelda, et olete mures – seda on väga raske uskuda. Kuidas te seda kommenteerite?

Riigi otsuste mõju konkreetsete omavalitsuste eelarvedefitsiidile moodustab alla kümnendiku sellest defitsiidist. Suurem osa tuleneb sellest, et eelarve oli juba planeeritud defitsiidiga, ja ka sellest, et eri laekumisi ja trende prognoositi valesti.

Karel Rüütli, palun!

Lugupeetud ettekandja! Meie laudadele jõudnud kärpekava sisaldab endas ka plaani lõpetada õppelaenude osaline kustutamine lapse sünni korral. Üliõpilaskondade liit on seda kärpekava analüüsinud ja nende analüüsid näitavad, et sellega on Vabariigi Valitsus rikkunud õigustatud ootuse printsiipi. Kas Vabariigi Valitsus on analüüsinud kärbete mõju ning kui jah, siis millistele järeldustele on jõutud? Ja kas Vabariigi Valitsus on õppelaenude osalise kustutamise lõpetamisega rikkunud õigustatud ootuste printsiipi?

Ka mina olen Eesti Üliõpilaskondade Liidu esindajatega sel teemal vestelnud. Teie viidatud analüüside tulemusi ma küll näinud ei ole ega ole kuulnud nende olemasolust. Ma siiski rõhutan, et nendelt, kellel see õigus olnud on, seda õigust ära ei võeta. Küsimus on selles, et edaspidi ei soovita enam seda õigust kellelegi anda.

Aivar Riisalu, palun!

Hea ettekandja! Meil on täna olnud üsna emotsionaalne istung ja vesteldes siinsamas ühe sinu hea kolleegiga tekkis mul selline küsimus. Põhimõtteliselt on riigieelarve olukord meil üsna kriitiline. Selle lisaeelarve menetlemise käigus me tõstame tervet rida makse, samas me teame, et eelarve tasakaalus hoidmine on oluline eelkõige sellepärast, et me saaksime lähiajal eurole üle minna. Kuidas see maksutõus võiks mõjutada Maastrichti kriteeriumide täitmist? Kas rahanduskomisjonis oli sellest juttu? Praegu on ju päris äkiline maksutõus.

Rahanduskomisjonis oli juttu sellest, et eelarvepositsiooni parandamiseks tuleb leida nii kärpekohti kui lisatulusid. Meil ei olnud komisjonis ühtegi ettepanekut kõigi maksutõusude välistamise kohta ja nende asendamise kohta kärbetega, mis oleks olnud komisjoni enamusele vastuvõetavad.

Tiit Kuusmik, palun!

Hea ettekandja! Sellest on ka varem juttu olnud, aga palun, kui on võimalik, refereerida veel järgmist küsimust. Me üritame praegu käesoleva aasta teise lisaeelarve seadust vastu võtta ja sellega ühele poole saada, aga kas rahanduskomisjon on arutanud seda, mis saab edasi? Vajakajäämisi on ju veel?

Me püüame kõigepealt teha ära need otsused, mis meie ees laual on, ja kindlasti esimesel võimalusel või vajadusel me arutame ka edasist.

Valeri Korb, palun!

Hea kolleeg! Mind siiski väga häirib ettepanek käibemaksu tõsta. Esimeses küsimuses puudutasin ma kohaliku omavalitsuse probleeme, nüüd tahaksin rääkida meditsiinist. Leian, et inimeste tervis pole viimane, millega riik peab tegelema. Seoses sellega tekkis mul küsimus, miks ei saanud komisjonis toetust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek suurendada kiirabiteenistuse rahastamist. Kuidas te seda kommenteerite?

Me tegelikult komisjonis suurendasime kiirabi rahastamist. Too konkreetne sotsiaaldemokraatide ettepanek oli sisulises mõttes alternatiiv. Mul on raske kommenteerida, miks komisjon seda täies koosseisus ei toetanud. Ma eeldan, et seetõttu, et me tegime selle otsuse juba enne tolle muudatusettepaneku arutelu teises kohas ära.

Jaak Aab, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab ka tervishoidu ja ravikindlustuse kulusid. Teise lisaeelarvega vähendatakse haigekassa eraldisi üle 376 miljoni krooni miinusesse. Samas me teame, et haigekassasse on varasematel aastatel kogunenud üle 3 miljardi krooni reserve ja haigekassa nõukogu on kogu aeg vaielnud, kas  rasketel aegadel – see ongi ju kriisi ajaks kogutud raha – võiks seda reservi vähemalt osaliselt kasutada, et arstiabi kättesaadavus ei väheneks ja vajalike ravimite maksumuse kompensatsioonid ei langeks. Rahandusministeerium on aga selles küsimuses olnud negatiivsel seisukohal ja praktiliselt reservi kasutada ei õnnestu. Kas seda on arutatud? Ja miks ikkagi hoitakse riigieelarvet tasakaalus ravikindlustuse ja üldse tervishoiu arvel?

Selle reservi kasutamine tähendaks automaatselt defitsiidi suurendamist samas ulatuses. Sel põhjusel rahanduskomisjon seda ei kaalunud.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud rahanduskomisjoni esimees! Minule on helistanud päris mitmed inimesed, et küsida, kas matusetoetus tõesti kaotatakse nüüd ära. Mida neile vastata? Kuhu peaksid pöörduma inimesed, kellel tõesti sääste ei ole? Siiamaani sai perekond selle toetusega arvestada. Mis oleks teie vastus nendele inimestele?

Seda, kuhu pöörduda, me komisjonis eraldi ei arutanud. Kindlasti on teatud võimalused kohalikel omavalitsustel, aga kuna me seda laiemalt ei arutanud, siis ma ei saa seda siin täpsemalt kommenteerida.

Toomas Varek, teine küsimus, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Siin on kümme muudatusettepanekut, mis on juhtivkomisjon teinud ja mida on ka arvestatud. Kuid katteallikat nimetades olete te kasutanud formuleeringut "muudest või määramata allikatest laekumistega seotud eelarve". Kas te räägiksite lahti, mis need muudest või määramata allikatest laekunud täiendavad vahendid on?

Kui te nimetate konkreetse parandusettepaneku, saan täpselt vastata. Aga eeskätt on siin tegu sellega, et meil on täpsustatud Eesti Energiast võetavad dividendid: 150 miljoni asemel on ette nähtud dividendide laekumist 100 miljonit ja 50 miljoni ulatuses on kallimaks hinnatud kinnistud, mis Eesti Energia riigilt omandab. See lihtsalt oli tehniline ümbertõstmine.

Olga Sõtnik, palun!

Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab prognoose, millele tuginedes kõiki eelarveid koostatakse. Te ütlesite, et nende prognoosidega tegeleb Rahandusministeerium. Samas me oleme näinud, et need prognoosid ei ole eriti täpsed. Kas te olete komisjonis arutanud, et võiks kaasata mingeid väliseksperte ja muid organisatsioone, et need prognoosid, millele me tugineme eelarvete koostamisel, oleksid täpsemad?

Ka rahanduskomisjon arvestab oma prognoose tehes nende prognoosidega, mis on teinud rahvusvahelised organisatsioonid.

Rein Ratas, palun!

Hea Taavi Rõivas! Küsisin teilt äsja käibemaksu võimaliku erisuse kohta toidukaupade osas ja viitasin sellele, et enamik riike hoiab toiduainete käibemaksu võimalikult madalal. Te vastasite, et riigieelarve huvides käibemaksu erisusi ei kehtestata. Lubage siis küsida: kas inimene oma esmase vajaduse ehk toiduga on meil eelarve jaoks või on eelarve inimese jaoks? Olen rääkinud.

Kui me selle sammuga tekitaksime eelarves täiendava defitsiidi, siis ei oleks see positiivne ei eelarve ega inimese seisukohalt.

Jaak Aab, palun!

Hea ettekandja! Oma eelmist küsimust esitades ma pidasin silmas, et riigieelarve üldise tasakaalu saavutamiseks ei lubata haigekassal, kuigi tema eraldisi vähendatakse, reserve kasutusele võtta. Ma väidan, et varem suhteliselt konservatiivse poliitika toel – jutt on nii valitsuse kui Sotsiaalministeeriumi poliitikast – kogutud summad haigekassas ongi vaja kasutusele võtta sellistes situatsioonides, mil raha napib. Aga seda teha ei lasta. Mina saan sellest teha ainult järelduse, et tervishoid ei ole prioriteet, et valitsuskoalitsioonil on tähtsamaid prioriteete. Kas prioriteetide küsimust on arutatud või mida te sellele sisuliselt vastaksite?

Teie arusaam prioriteetidest on minu meelest väär. Paraku on nii, et valitsussektori tasakaalu huvides me peame arvestama kõikide komponentidega, sealhulgas haigekassa tasakaaluga, omavalitsuste tasakaaluga, mõne konkreetse riigile kuuluva ettevõtte tasakaaluga. Me peame kõiki komponente arvestama. Kui me pigistaks ühes kohas silma kinni, peaksime teises kohas tegema suuremad kärped. Meile ei pakutud komisjonis välja valdkondi, kust võiks täiendavalt kärpida selleks, et haigekassa saaks reserve kasutusele võtta.

Hea ettekandja, ma tänan teid ettekande eest ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni! Kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma arvan, et praegu on kohane aeg mõelda selle peale, miks me täna selle aasta teist negatiivset lisaeelarvet arutame. Valitsusliit seadis teise negatiivse eelarve eesmärgiks teha kärped ja saada lisatulusid sel määral, et pärast eelnõu vastuvõtmist mahutaks Maastrichti kriteeriumidesse. Kui teist negatiivset lisaeelarvet koostama asuti, oli aluseks Eesti Panga kevadprognoos, et Eesti majanduslangus tuleb tänavu 12,3%. Sellisel juhul pidanuks seekordsete parandusettepanekute koosmõju olema 6 miljardit krooni. On aga tõsiasi, et seda summat ei saada kokku ka siis, kui valitsuse esitatud lisaeelarvele liita teistes eelnõudes ette pandud kütuseaktsiisi täiendav tõus 10%, maagaasi aktsiisi määra tõstmine, Eesti Energiast võetavate dividendide suurendamine, töölepingu seaduse muutmine, töötuskindlustusmäärade tõstmine, käibemaksu määra tõstmine 2% ja ka haigekassa kohustuste vähendamine.
Need valusad lõiked ja maksutõusud ei täida ka esialgu seatud eesmärke, aga paraku on tegelik majanduslangus osutunud märksa tõsisemaks: esimeses kvartalis oli see juba 15,1%.
Keskendudes kitsamalt teises negatiivses lisaeelarves olevatele kärbetele, näeme, et valitsuse lisaeelarvega pannakse löögi alla õpilaskodud, vähendatakse tudengite ning doktorantide stipendiume, samuti kahaneb noorte võimalus saada tasuta kõrgharidust. Nendel noortel lapsevanematel, kellel pole 1. juuliks käes kõrgkooli diplomit, kaob kahe nädala pärast võimalus pool oma õppelaenust kustutada. Sama õigus kaob noortel kõrgharitud õppelaenu võtjatel, kes saavad lapsevanemaks pärast 1. juulit. Need kärped on valusad noortele inimestele, kellest peaks saama Eesti uue majandustõusu vedajad.
Ma usun, et nii mõnelgi lapsel, kes ei saa sügisel õpilaskodusse, katkeb haridustee juba sellel aastal. On enam kui tõenäoline, et praeguses raskes majandusolukorras, kus paljud lapsevanemad on kaotanud töö, peab nii mõnigi andekas gümnaasiumilõpetaja jätma kõrvale plaani ülikooliõpinguid alustada. Esiteks on vähenenud tasuta õppimise võimalus – see vähenes juba möödunud aastal ja praegu laual olev teine negatiivne lisaeelarve vähendab seda veelgi. Ja teiseks on sellesama meie laual oleva teise negatiivse lisaeelarvega plaanis vähendada õppetoetusi. Nii et tänased gümnaasiumilõpetajad, kes oma teadmiste poolest võiksid omandada kõrghariduse, võivad sellest ilma jääda, sest nende vanemate materiaalne olukord ei luba seda ja Eesti riik vähendab neid võimalusi veel märgatavalt.
Siin Riigikogus on kujunenud vägagi omapärane patiseis. See paistab kõige paremini silma Riigikogu rahanduskomisjonis. Me oleme komisjonis sel ja möödunud nädalal arutanud mitmeid muudatusettepanekuid. Roheliste fraktsiooni esindaja tuli rahanduskomisjonis meie ettepanekutele taha ja toetas lisaeelarve kohta tehtud parandusettepanekuid, millega taastati tudengite õppetoetused. Ta toetas ka parandusettepanekut, millega anti raha tagasi doktorantuuriskeemi säilitamiseks. Rohelised toetasid matusetoetuste taastamist, nad toetasid eraldisi kohalikele omavalitsustele koolilõuna ja hariduskulude katteks ning teiste seadustega linnadele ja valdadele pandud ülesannete täitmiseks. Samuti toetas roheliste esindaja rahanduskomisjonis ettepanekut säilitada riiklik koolitustellimus. Siis aga pakuti rohelistele 86 miljonit seni teadmata sisu ja teostatavusega energiasäästu sihtprogrammi jaoks, ja kõik noorte- ning teadusesõbralikud mõtted asendusid vajutamisega punasele vastuhääletamisnupule.
Praeguse patiseisu tagamaa on suhteliselt kurvastav ja ma arvan, et mitte ainult roheliste toetajatele. Ma ise leian, et sellise "kust tuul, sealt meel" koalitsiooniga ei suuda Eesti kaua vastu pidada. 2009. aastat, käesolevat aastat, võib ju nimetada kärpeaastaks. Aga selge on, et iga järjekordne kärbe on viinud meid vaid sügavamasse majanduskriisi. Iga koondatud inimene, iga hariduseta jäetud laps või ravimata haige vähendab Eesti võimalust kriisist tugevamana väljuda.
Ma olen päris kindel, et juba homme, kui seesama negatiivne lisaeelarve lõpuks pärast täiendavaid istungeid on vastu võetud, kas IRL või Reformierakond või võimuliit üheskoos asub plaanima uusi kärpeid. Aga enne, kui te asute sellel 2009. aastal kolmandat korda tegema seda, mis kahel korral pole põrmugi aidanud, vaadake peeglisse! Te näete seal ideede puudust ja koostöövõimetust. Ja teate, mida te seal veel näete? Te näete seda, et Eesti vajab uut, toimivat ja lahendustele suunatud valitsust. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Eiki Nestori!

Auväärne juhatus ja tublid Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt tahan rahustada kolleege, kes on millegipärast mu peale pahased olnud, ja ma ei tea, miks. Vaadake, riigieelarve baasseadust on koostanud ka üks praegune Riigikogu liige, tol ajal küll ministeeriumi ametnikuna. Tema mõte, paragrahvide tõlgendus siis, kui seadust vastu võeti, oli lühidalt selline, et seadused, mille alusel riigieelarvet koostatakse, peaksid olema selleks hetkeks jõustunud, kui riigieelarve vastu võetakse. Hilisematel aastatel on seda paragrahvi tõlgendatud natuke teistmoodi, aga põhimõtteliselt siiski lähtudes loogikast, et riigieelarvega seotud seadused peavad olema enne vastu võetud kui riigieelarve ise.
Tõesti, sel juhul jääb õhku risk, et president jätab riigieelarvega seotud seaduse mingil põhjusel välja kuulutamata, aga riigieelarve on vastu võetud – see risk jääb. Aga nimetatud tõlgendus on jõus olnud aastaid, selle järgi on ikka elatud. Komisjon otsustas sel nädalal oma istungil – ja need olid täiesti korrektsed konsensusega langetatud otsused – teha ettepanek võtta need kaks eelnõu seadusena vastu tänasel täiendaval istungil ja just selles järjekorras, et kõigepealt eelnõu 511 ja siis eelnõu 510.
Ma tahan teid lohutada. Minu arvates juhul, kui me ei oleks langetanud otsust katkestamise kohta, oleks presidendil – võin seda teile täiesti veendunult öelda – tekkinud äärmiselt keeruline küsimus, mis selle eelnõuga teha. Kas kuulutada see välja või jätta välja kuulutamata, sest seadus on vastu võetud menetlussätteid rikkudes. Ja need menetlussätted, palun vabandust, on täiesti loogilised! Ei saa  vastu võtta enne riigieelarvet ja pärast seda selle määratud arvude alusel muuta seadusi. Nii ei saa üheski riigis toimida.
Mida öelda eelnõu sisu kohta? Ma arvan, et ka võimuliit ise ei ole eelnõuga rahul. Eesmärk jõuda tulude ja kulude tasakaalu mõttes 6,1 miljardi kroonini jääb täitmata. Küsimus, kas me täidame hinnaindeksi osas Maastrichti kriteeriumi, muutub teravamaks tervelt ühe protsendipunkti jagu.
Kui ma sellest eelnõust üldse midagi leian, siis on see peidus muudatusettepanekus nr 16. Nimelt 50 rahvasaadikut on leidnud endale toeks 6 inimest roheliste fraktsioonist – see on selle eelnõu mõte. Muuseas, kui 86 miljonit krooni, mis siin kirjas on, jagada kuuega, siis tuleb 14 333 333 krooni per liige.
Ja veel, arvestades neid segadusi, tahan kogu austuse juures Riigikogu juhatuse vastu küsida – see on tõesti minu isiklik  mõte –, et järsku peaks kokku tulema veel ühele täiendavale istungile, kus on päevakorras üks punkt: juhatuse valimine.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ma pean teile tunnistama, et pärast luhtunud läbirääkimisi valitsuskõnelustel olen ma hakanud vaatama riigieelarve asju pisut teisiti ja palju suurema murega, kui ma oskasin seda teha selle päevani või nende nädalateni. Opositsiooni kuuluvatel rahvasaadikutel on alati kasutada märksa vähem informatsiooni, kui olukord ise tegelikult peegeldab, aga mina sain aru, et meil on asi riigieelarve ja raha laekumisega naljast kaugel. Ja ma julgen mõelda seda, et meie riigi rahanduslik seis vajab küll väga üksmeelset suhtumist siin saalis, et kriis kuidagiviisi ületada.
Luhtunud läbirääkimiste järel tekkis kõige viletsam olukord riigis, mis üldse tekkida sai: see oli vähemusvalitsus. Ja minagi pean kahjuks ütlema, et nüüd vähemusvalitsusele appi tulnud hääled pigem komplitseerivad valitsuse tegevust kui aitavad kriisi ületada. Ma olen palju mõelnud meie majanduspoliitilistele valikutele praegusel ajal. Eesmärk on kõigil üks: kriis kiiresti ületada. Valitsus on seadnud sihiks kiire eurole ülemineku, mis iseenesest tingib vajaduse mahtuda Maastrichti nõutud 3% sisse. See on valik, mis tagab euro kui kaubamärgi ja loob võimalused võimalikele uutele investoritele. Ka annaks see rahvale kindluse, et devalveerimist ei tule. Need on täiesti mõistlikud lahendused.
Samas tähendab see lähenemine lõputuid kärpeid, mida valitsus on lootusetult püüdnud teha. Kärped viisidki suures osas valitsuse lagunemisele. Aga eesmärk on üllas: valitsussektori tasakaal, mida tuleb iga hinna eest hoida. Ka maksudega tuleb ettevaatlikult ümber käia, et mitte väljuda 3% raamest. Raskeks teeb asja see, et ka võimalikud laenud peavad mahtuma 3% sisse, ja see tähendab tõsiasja, et laenusid saab võtta piiratud mahus.
Kuidas sellises olukorras saaks majandus uue hoo sisse? Selge on, et majandusse on vaja suunata investeeringuid ja panna raha liikuma. Teisalt võib öelda, et iga kärbe süvendab kriisi – see on ka kõigile selge. Raske valik, millega seotud küsimustele ei saa üheselt vastata, aga üheskoos tuleks leida vastus, mis on meie kriisis vaevlevale riigile siiski kõige parem. Ja ongi kaks varianti: kas ehitada kõik üles sellele, et minna kiiresti eurole üle ja seeläbi kannatada või elavdada kiirete laenude ja muude täiendavate vahendite abil majandust ning hakata uuesti riigieelarvet täitma. See aga seab kindlasti ohtu Maastrichti nõutud 3%. Euroopas on praegu, mul on peaministri jutust meeles, kolm või seitse riiki, kes suudavad 3% sees olla. Ma ei ole kusagilt kuulnud ega lugenud – võib-olla on see  rumal väide –, et kellelgi on palutud oma riigi valuuta uuesti kasutusele võtta. Nii et kas see kõik on nii absoluutne? Ma ei ole pädev sellest rääkima, aga teised riigid ei ole seda suutnud ja kas meie praegu elu hinnaga peame selle nimel ikka punnitama?
Ohud on olemas kindlasti mõlema variandi puhul. Kiire euro nimel tegutsemine võib anda majandusele mõnes valdkonnas surmamatsu ja esile kutsuda ka sotsiaalse kriisi, mida me kõige vähem vajame. Laenudele üleminek lisab majandusele uut hoogu, suurendab riigi tulusid ja võimaldab probleeme lahendada. Ma tuletan meelde, et Soome alles hiljaaegu laenas 1,53 miljardit eurot ja suunas selle väga töömahukatele objektidele, mille abil riigikassa hakkab kiiresti täituma. Nemad ei arvesta 3%-ga.
Mis mind sellise mõtteni on viinud? See on olukord, mis meil valitseb euroraha kasutamisel. Tahame seda tunnistada või mitte, aga esimese kvartali seisuga oli 53 miljardist kasutatud vaid 6,3%. Asi ei lähe hästi! See on raha, mis sisuliselt vedeleb maas ja mida riik ei suuda kasutusele võtta, kuigi selle saaks kiiresti ettevõtlusse suunata. Riigieelarve kontrolli komisjonis töötades olen ma selgeks saanud, et bürokraatlikud mehhanismid on vahel liiga vinged. Mina ei arva, et kõik need regulatsioonid, mille tõttu meie ametnikud vaevlevad, on loodud Brüsselis. Igatahes on tee rahani kohutavalt pikk. Kõige hullem minu praktikasse jõudnud näide on see, et vallavanemad panevad selleks, et kasutada euroraha, tagatisena mängu isikliku vara. Ma ei julge öelda, et see on Brüsselis sündinud regulatsioon. Need asjad tuleks kiiresti korrastada, et kõik lihtsamaks muutuks. Tegu on ju rahaga, mis oleks meil võtta ilma igasuguste tingimusteta, mis tuleks lihtsalt ära kasutada.
Teiseks olen ma seisukohal, et riigihanke seadus ei kaitse piisavalt riigi huvisid. Selle loogika aluseks on pigem seisukoht, et ametnikud on pätid ja neid tuleb ohjata. Aga me teame, et eelmise perioodi raha takerdus just nimelt selle seaduse taha. Õnneks saame seni kasutamata raha nüüd käiku lasta. Need asjad vajavad kiiret reguleerimist ja muutmist, see on meie majanduse elavdamiseks ja ka eelarve täitmiseks praegu kõige suurem reserv.
Ent põhiprobleem on tegelikult omafinantseerimine. Väga halvas olukorras on eeskätt vallad, kes ei suuda omafinantseeringuid enam tagada. Kes küll oleks see tark, kes ütleks, milline valik nüüd teha? Aga otsustada on vaja ja sellest ei saa kõrval olla ka see saal ehk siin saalis istuvad 101 tarka. See valik tuleb teha ja see on raske valik, aga võimalik on need variandid optimeerida ja mõistliku ajaga siiski mõlemad hoovad ära kasutada. See on reaalne lahendus, mis hakkaks kiiresti toimima.
Ja mul tekkis üks patumõte veel. Spiiker ei istu kahjuks saalis, aga spiikri juures sündis üks kuulus kokkulepe. Kui kuluhüvitised olid ühiskonnas häbiplekiks, siis lepiti Riigikogu esimehe juures kokku. Miks ei võiks spiikri juures rääkida niisuguste probleemide üle ja otsida konsensust maksu- ja üldse majanduspoliitika küsimustes? Ma arvan, et riigis on aeg selleks ammu küps.
Täna vastuvõetav eelarve kõiki küsimusi ei lahenda. Värske rahandusministri avaldusest olen ma välja lugenud, et tema ei välista uuesti kärbete juurde minekut. Liiatigi tean ma rahanduskomisjoni liikmena, et eesmärk 6,1 miljardit – praegu on sealt puudu ligi pool miljardit. Need on eilsest minu käsutuses olevad andmed, võib-olla tänaseks on olukord paranenud. Aga igal juhul eesmärki pole veel saavutatud.
Aga ma ei hakka praegu üksikasjadel peatuma, vaid ütlen, mis mind veel häirib. Ka meie käisime läbirääkimistel. Kui eelarve on pingeline, siis tuleb seda täita korrektselt. Meie häältel ei olnud sellist hinda, nagu on praegu tekkinud meie kolleegide häältel. Väga traditsioonitu on opositsioonil opositsiooni kritiseerida, kuid 86 miljonit, mille Nestor arvutas juba 14 miljoniks per capita, suunatakse objektidele, mida praegu ei teata. Programmi veel ei ole, nagu tunnistati rahanduskomisjonis. Minister Parts hakkab seda programmi alles tegema. See ei ole kuigi korrektne suhtumine. Ma tänan tähelepanu eest!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Riigikogu juhatusele on tulnud üks ettepanek, enne muudatusettepanekute läbivaatamist tuleb meil seda hääletada. Ettepaneku sisu on järgmine: "Palume pikendada 18. juuni istungit kuni eelnõu 510 arutelu lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni." Alla on kirjutanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Peep Aru. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu! Panen hääletusele ettepaneku pikendada 18. juuni istungit kuni eelnõu 510 arutelu lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 89, vastu 1 ja erapooletuid ei ole on 18. juuni istungit pikendatud kuni eelnõu 510 arutelu lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni.
Oleme nüüd jõudnud selle eelnõu muudatusettepanekute juurde, alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Teine muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Kolmas muudatusettepanek on rahanduskomisjoni esitatud, neljas muudatusettepanek ... Protseduuriline küsimus, Eiki Nestor, palun!

Hea juhataja!  Protseduuriliselt oleks viks, kui sa ütleksid juurde, et neid ei saa hääletada.

Hea ametikaaslane! Ma kindlasti arvestan oma kogenuma kolleegi ettepanekuid ja teen seda.
Me oleme jõudnud muudatusettepaneku nr 4 juurde, mille esitas juhtivkomisjon. Ettepaneku nr 5 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Muudatusettepanek nr 6, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu see ettepanek hääletamisele. Muudatusettepanek nr 7 Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ning tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu seegi ettepanek hääletamisele. Muudatusettepanek nr 8, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 9, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ning vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 see hääletamisele ei kuulu. Muudatusettepanek nr 10 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. Muudatusettepanek nr 11, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ka 11. muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12 on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 13. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 14. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Seegi ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 15. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 16., 17., ja 18. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 20. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 21. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Seegi ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 22. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu see ettepanek hääletamisele. 23. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 24. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata ja ka antud muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. 25. muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu ka see ettepanek hääletusele. 26. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Siinjuures tuleb mainida, et see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 27. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. See ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 28. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. See ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 29. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 30. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon seisukoht: jätta arvestamata. Ettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 31. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 32. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Pärast pikka kaalumist leiti, et ka see muudatusettepanek ei kuulu vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 hääletamisele. 33. muudatusettepanek, esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Süvenedes Riigikogu kodu- ja töökorra seadusesse, leiti, et tulenevalt § 120 lõikest 5 ei kuulu ka see muudatusettepanek hääletusele. 34. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on leidnud, et see tuleb jätta arvestamata. Vaadates üle meie kodu- ja töökorra seaduse, selgus, et tulenevalt § 120 lõikest 5 ei kuulu see muudatusettepanek hääletusele. 35. muudatusettepanek kuulub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele hääletamisele, kuid juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. (Aplaus.)
Oleme läbi vaadanud eelnõu 510 muudatusettepanekud. Riigikogu täiskogu istung on otsustanud 95 poolthäälega, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud, et eelnõu 510 kolmas lugemine katkestatakse. Vahepeal on kogunenud ka juhtivkomisjon, määran selle ettepanekul eelnõu 510 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. juuni kell 14.10. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.05.