Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, kolleeg Mati Raidma!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vastavalt Riigikogu riigikaitsekomisjoni 16. juuni istungi otsusele algatab riigikaitsekomisjon kaitseväeteenistuse seaduse § 197 muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on kehtivas seaduses pensioni arvutamise alustest välja võtta kõrgeima ametikoha auastmele vastava pensioni arvestamisel viimase viie aasta kriteerium. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle Riigikogu koosseisu ajal edastab riigieelarve kontrolli komisjon Riigikogule juba teist korda oma tegevuse aruande. Komisjoni töö eesmärk on tagada koostöös Riigikontrolliga kontroll Vabariigi Valitsuse üle ja riigieelarve täitmise üle ning jälgida, kas riigi vara ja riigieelarve vahendeid kasutatakse säästlikult, tõhusalt, mõjusalt ja õiguspäraselt. Lõppeval aruandeperioodil on toimunud 32 istungit, kus komisjon on menetlusse võtnud 39 auditiaruannet.
Lisaks kontrolliaruannete arutamisele on komisjon tegelnud eri teemade ja küsimustega. Tähtsamate teemade käsitlemiseks on korraldatud teabepäevi, laiendatud istungeid ja arutelufoorumeid. Näiteks, võimaldamaks Riigikogu liikmetel anda oma panus uute finantsjuhtimise ja eelarvestamise põhimõtete kujundamisse, korraldas komisjon teabepäeva, kus Rahandusministeeriumi esindajad tutvustasid uut finantsjuhtimise arendamise kontseptsiooni.
Viimase aasta jooksul on komisjon pööranud erilist tähelepanu lisaks majanduse hetkeseisu jälgimisele Euroopa Liidu vahendite, eeskätt struktuuritoetuste summade kasutamisele, sest välisabi kasutamine ei ole meie riigis olnud piisavalt tõhus. Komisjon korraldas kuue Riigikogu komisjoni ühisistungi, kus asjaomaste ministeeriumide kantslerid selgitasid olukorda. Selleks, et 2010. aastal ettenähtud kohustuste ja väljamaksetega toime tulla, on vaja, et kõik kavandatud projektid käivituks ega jääks mitte mingil juhul toppama. Praegu ei ole valitsusel usaldusväärset ülevaadet ministeeriumide suutlikkuse kohta euroraha eelolevatel aastatel ära kasutada ning seetõttu oleks valitsusel mõistlik koostada eurotoetuste päästmise plaan.
Riigieelarve kontrolli komisjon paneb ka tuleval aruandeperioodil senisest suuremat rõhku Euroopa Liidu välisvahendite kasutamisele ning riigi majandusliku olukorra jälgimisele.
Austatud Riigikogu! Riigieelarve kontrolli komisjoni esimehena on mul au üle anda komisjoni töö iga-aastane aruanne, mille läbilugemine võimaldab teil saada täpsema ülevaate sellest, millega komisjon sellel aruandeaastal tegelnud on. Aitäh!

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Austatud proua eesistuja! Head kolleegid! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon algatab kohalike maksude seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamise tingis vajadus luua kohalikele omavalitsustele võimalus saada kompensatsiooni tehnorajatiste talumise eest, kui nendega on kaasnenud kahju kohaliku kogukonna elukeskkonna kvaliteedile. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Sven Mikser!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu väliskomisjon algatab otsuse, millega muudetaks Riigikogu 2007. aasta 15. mai otsust Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamise kohta. Selle otsuse eelnõu tingis Reformierakonna fraktsiooni ettepanek, mille sisu on delegatsiooni liikme Kristiina Ojulandi asendamine teise Reformierakonna fraktsiooni liikme Silver Meikariga. Vajadus esitada see otsuse eelnõu nüüd kevadistungjärgul on tingitud asjaolust, et nii on delegatsioonil võimalik assamblee sügisesel istungil osaleda täie koosseisuga ja täies jõus. Me loodame selle otsuse eelnõu menetleda sügisistungjärgu esimese töönädala teisipäevasel päeval, 15. septembril. Sellest lähtuvalt palume muudatusettepanekud, kui neid peaks fraktsioonidel olema, esitada 28. augustil kella 16-ks. Aitäh!

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Head kolleegid! Ma annan Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel sisse Riigikogu otsuse eelnõu, mis kannab pealkirja "Riiklike tagatiste andmine väikekatlamajade ümberehitamiseks taastuvkütustele ning vajalike eeltööde ja tugitegevuste toetamine". Sellega teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada hiljemalt 1. septembriks 2009 väikekatlamajade ümberehitamiseks seaduseelnõu koos rakendusotsuste kavadega ning pakkuda selleks krediidi- ja finantseerimisasutustele laenutagatisi vähemalt 2 miljardi krooni ulatuses. Aitäh!

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud neli seaduseelnõu ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – maaelukomisjon; teiseks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 2. juuli kell 16; kolmandaks, õiguskomisjoni üleeile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; neljandaks, õiguskomisjoni üleeile algatatud perekonnaseaduse eelnõu, juhtivkomisjon – õiguskomisjon; viiendaks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni eile esitatud Riigikogu otsuse "Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020 täiendamiseks" eelnõu, juhtivkomisjon – majanduskomisjon, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 2. juuli kell 16.
Riigikogu juhatus on registreerinud Eesti Reformierakonna fraktsiooni esimeheks Riigikogu liikme Peep Aru ja fraktsiooni aseesimeesteks Riigikogu liikmed Rein Aidma ja Rain Rosimannuse.
Riigikogu juhatus on kaheksa Riigikogu liikme s.a 15. juunil esitatud arupärimise siseminister Marko Pomerantsile tagasi andnud, sest arupärimine ei vasta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 139 sätestatud nõuetele. Arupärimine ei puuduta siseministri võimkonda reguleerivate õigusaktide täitmist.
Head kolleegid! Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 93 rahvasaadikut, puudub 8.

Lugupeetud kolleegid! Eile jäi meil istungiaja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 511 teise lugemise arutelu. Jätkame läbirääkimisi. Palun kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Eiki Nestori! Kaheksa minutit.

Ma ootan, millal Riigikogu rahuneb. Väga austatud juhataja! Head kolleegid! Praegu on meil ilmselt tark vaadata, kuhu me eelnõuga 511 jõudnud oleme. Ja vaadelda tuleb seda koos riigieelarvega. Meile esitatud eelarves ja sellega kaasnevas eelnõus püstitati kaks eesmärki. Esimene oli parandada valitsussektori tasakaalu 6,1 miljardi krooni võrra, teine, et me seejuures suudaksime hoida kinni Maastrichti kriteeriumidest, mis puudutavad hindu.
Riigikogus on ka töölepingu seaduse muutmise eelnõu, mis on meie päevakorras täna. Ning sõltumata sellest, kas võetakse vastu Vabariigi Valitsuse pakutud variant või sotsiaaldemokraatide kompromissettepanek, parandab see valitsussektori tasakaalu veel rohkem kui 1 miljardi krooni ulatuses.
Siin selles eelnõus on aga muudatusi, mis on mõeldud küll valitsussektori tasakaalu parandamiseks, aga mis ei pruugi seda teha. Ma mõtlen siin eelkõige käibemaksu küsimust. Käibemaksu tõstmine on ka varem vaidluse all olnud. Selle tõstmine 1. juulist on eelkõige ebaõiglane seetõttu, et riigi tulud suurenevad siis põhiliselt nende inimeste arvel, kelle kogu tulu läheb tarbimisse ja kes teenivad vähe. Nimetatud meetme fiskaalpoliitiline miinus seisneb selles, et me ei saa kindlad olla, et see riigi rahakukrut ikka täiendab. Vastukaaluks on sotsiaaldemokraadid esitanud mitte põhimõttelise lahenduse, vaid praeguse olukorra lahenduse. See oleks tulumaksu tõstmine riigi tulude suurendamise eesmärgil, mis kindlasti oleks õiglasem nende inimeste suhtes, kes Eesti riigis makse maksavad, poes käivad ja tarbivad.
Esmaspäevasel komisjoni istungil oli kohal ka rahandusminister, kes, ütlen ausalt otse ära, oli mõnevõrra nõutu või kurvameelne. Rahandusministrile praegu toimuv eriti ei meeldi, kuna tal on olnud keeruline aru saada, kes ikkagi eelarve tulude ja kulude poolt kokku püüab viia. Ja oli ka selgelt näha, et kõik need sammud, mis on astutud, ei pruugi talle meeldida.
Valitsev segadus avaldub minu meelest kõige paremini muudatusettepanekutes 20 ja 21. Kõigepealt te näete tabelist, et on võetud vastu sotsiaaldemokraatide ettepanek, mille alusel nii õppelaenud kui õppetoetused jäävad kõik selliseks, nagu need on. Ja järgmise muudatusettepanekuga tehakse eelmisega väljajäetud paragrahvis muudatusi. Ja ka see muudatusettepanek on arvestatud! Selline tohuvabohu on iseloomustanud eelnõu menetlemist kahjuks kogu aeg ja seaduses endas te võite näha ka teksti, kus me keskkonnatasude seaduse § 56 lõikele 1 anname ühemõtteliselt kaks erinevat kuju ja kaks erinevat sisu. Ühe järgi näeb kehtiv kord ette, et keskkonnatasud on KIK-i raha. Selle muudatusega me oleme heaks kiitnud, et KIK saab tulevikus automaatselt raha 2009. aasta tasemel. Teise muudatusettepaneku sisu on selles, et keskkonnatasud on riigi tulu ja KIK saab nii palju, kui riigieelarve talle raha annab. Huvitaval kombel on need mõlemad ettepanekud arvestatud.
Selle tõdemuse taustal võime öelda, et seatud tasakaalu eesmärk on saavutamata. Ja kui see nii on, siis ma küsin siiralt: milleks on meil vaja 100 miljoni võrra muuta ravikindlustuse eelarvet ja kärpida haigusrahasid? Võiks ju ausalt öelda, et meile käib Maastrichti kriteeriumide täitmine üle jõu, ja see 100 miljonit saaks kaetud raviteenuste ostmiseks haigekassa reservide arvel.
Nii et sisuliselt on meil selle aasta kontekstis tasakaalu saavutamiseks kaks ettepanekut, mis mõlemad on üdini valed: need on käibemaksu tõstmine ja haigusrahade vähendamine. On ka ettepanek, millel on natuke teistsugune mõte, see on ettepanek tõsta täiendavalt aktsiise. See tasakaalule kuigi palju juurde ei anna, kuna rahanduskomisjon oma eilsete otsustega leidis ka mõistlikke lahendusi, kuhu see raha kulutada. Ent minu meelest on sellegi lahenduse puhul küsimärgiga kohti, kas see ikka on kõige mõistlikum või mitte.
Omaette ooper on muudatusettepanekuga nr 29, millega me muudame elektrituruseadust. Mis me siis teeme tegelikult? Kui te loete selle pika seletuse läbi, siis lühidalt kokku võttes tähendab see seda, et riik suurendab oma tulusid Riigimetsa Majandamise Keskuse kaudu ehk seal üle jäävat haavapuud hakatakse kütma Narva elektrijaamade ahjudes. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik need, kes on praegu koostootmisjaamu rajanud ja neisse investeerinud – nende investeeringud muutuvad küsitavaks. Ilmselt toob see kaasa haavapuu hinna tõusu ja seoses sellega ka küsimused, kas Püssis on mõtet tootmist jätkata ja Kundas paberit toota. Need tooted lähevad kindlasti kallimaks.
Tegelikult me väga mitmete muudatustega, mis siin eelnõus tänavuse ja ka järgmise aasta tasakaalu mõjutavad, tõstame hindu, suurendame tööpuudust, vähendame väiksema sissetulekuga inimeste toimetuleku võimalusi. Palun vabandust, aga mille põrgu päralt? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Rein Ratase! Kaheksa minutit.

Austatud esimees! Austusväärne Riigikogu! Natuke rohkem kui üks sajand tagasi jäi üks minu kodukandi kalur talvelõpu jääl merehätta ja siis hirmsas hädas ta tõotas: kui ma pääsen, siis müün kevadlaadal lehma maha ja lehma raha annan kodukirikule. Mees pääseski ja ausa mehena ta täitis lubaduse. Seletuseks niipalju, et laadal sai ta lehma eest ühe rubla ja oheliku eest 20 rubla.
Rohelise lehma kauplemine on alanud ka selles väärikas majas. Panused näivad olevat päris suured, paraku ainult näivad – juba on alanud sulaselge valtsturakamäng. Üks kauplejatest tegi äsja üpris kõrge hinnapakkumise, millest järele on jäänud ainult osake. Kuid kauaks sedagi, kui tehingupoolteks on helveskaallane ja üliraskekaallane. Läinud esmaspäeval kõlas keskkonnakomisjonis lohutav seisukoht, et võime valitsusele sihipärase ettepaneku teha küll, aga ega valitsus seda ei pea ju täitma, eriti siis, kui leiab seal mõne õigusliku lapsuse. Hiiglane võib kääbusele palju lubada. Samas tühistab ta ühepoolselt rohkem kui poolele miljonile inimesele antud lubaduse seoses pensioni teise sambaga ning nullib ka töölepingu ja avaliku teenistuse leppeid. Miks siis arvata, et rohelise lehma kauplemisel ollakse üdini ausad? Ülikiirelt ilmnenud sümptomid viitavad hoopis millelegi muule. Aga, auväärt siinolijad, see oli vaid introduktsioon ja mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.
Eesti Tööandjate Keskliit toob oma kvartaalses majandusülevaates esile Vabariigi Valitsuse majanduspoliitika kui probleemi. Ligi poolte küsitletud tööandjate hinnangul kujutab valitsuse tegevus endast kas suurt või väga suurt probleemi. Ettevõtjad taunivad valitsuse maksupoliitikat ja aeglast reageerimist majanduslangusele, samuti ebaselgust tuleviku osas. Tuuakse esile liialt vähest riigi tuge ettevõtlusele. Samas peab pankade laenupoliitikat suureks või väga suureks probleemiks ainult 23% vastanutest. Kui üheselt väljenduda, siis peetakse Eesti majanduslanguse võtmeküsimuseks valitsuse tegevust. Aga proovi sa katkise võtmega roostes lukku keerata! Eesti Tööandjate Keskliit tegi väites, et kell tiksub 12. tundi, enne praegust maksude ja tasude järsku tõusu tolle kvartaalse majandusülevaate.
Selge on, et majandust praegune lehmakauplemine ei edenda. Küll võib see lühikest aega õlekõrrena toetada valitsuse muidu kahel jalal vankuvat lauakest, sest nüüd tiksub kell juba viimast veerandtundi.
Inimene on eeskätt bioloogiline takson, aga ta on ka sotsiaalne olend. Ent olgu selle sotsiaalse kuuluvusega, kuidas on, me võime ju lõpuks, kui elektrit ja petrooli enam üks või teine ei jaksa osta, minna tagasi ka Peter von Manteuffeli olustikku ja viita aega peeruvalgusel. Kuna me oleme aga bioloogilised olendid, siis selles ahelas kõige tähtsam lüli on toitumislüli. Ja mida teeb siis meie suur juht, valitsev koalitsioon? Vähe sellest, et me oma senise 18%-lise toiduainete käibemaksuga näitasime üles kõige inimvaenulikumat suhtumist vanas heas Euroopas. Nüüd tõstame käibemaksu angroo 20%-ni, ka toiduainetel. Kas hoiatame siis inimest: söö vähem ja ära nurise, või sa ei söö enam üldse!
Kuna me elame põhjaparasvöötme karmis ja humiidses kliimas, siis tuleb eluaset ka kütta, ükskõik kui soojapidavaks me oma eluruume ka ei tee. Kui vähe auväärt juhid arvestavad Eesti kliima karmust ja hädavajalikku õhu puhtust, näitab ilmekalt kõige keskkonnapuhtama energiakandja maagaasi aktsiisimäära tõus 230% – muudatusettepanek nr 8. Seda tehakse s.a 1. juulist, samal ajal kui meie ametivenna insener Jaan Kundla ettepanekut nr 2 rakendada kõrgendatud tubakaaktsiisi s.a 1. oktoobrist kavandatud järgmise aasta 1. jaanuari asemel ei peetud mõistlikuks rakendada. Nagu me eile siin saalis kuulsime: tehnilistel põhjustel.
Kui otsida siit 2009. aasta teisest lisaeelarvest ja aktsepti leidnud muudatusettepanekute loendist astmelist tulumaksu, mis kärbiks ka Riigikogu liikmete puhastasu, või automaksu või luksuskaupade maksu või meetmeid, kuidas riik oma maavarasid laseks kasumlikult käibesse või kuidas musta vedelkütuse päikesevalguse kätte toomisega saada riigile aastas sadu miljoneid kroone juurde, siis seda kõike siit ei leia. Samas on see eelnõu rahvavaenulik, inimvaenulik mõningate oobertoonide poolest, nagu näiteks 20%-line käibemaks toiduainetele.
Muide, ma arvan, et Eesti vajab koosmeelt ja rahvusliku ühtsuse valitsust. Olen rääkinud.

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Palun kõnepulti kolleeg Villu Reiljani!

Austatud esimees! Head kolleegid! Ma nii laialt nagu Rein Ratas asja ette ei võta, aga keskkonnatasudel võiks natuke peatuda. Asi ei ole mitte selles, et keskkonnatasusid ei võiks tõsta. Kahtlemata on meie ressursid tööstusel ja kõigil teistel kasutajatel suhteliselt odavalt käes. Aga küsimus on selles, millal seda teha, kuidas seda teha ja millised peaksid kasvunumbrid olema. Eile ma küsisin, kui palju 2010. aastal keskkonna- ja saastetasudest ning ressursimaksudest laekub, siis seda summat ei avalikustatud. Kas see arv on salajane või väga keeruline või ei ole seda rehkendatud või seda lihtsalt ei taheta avalikustada? Mis tähendab sisuliselt seda, et asi on ettevalmistamata. See, kuidas need arvud on muutunud – algul oli põlevkivi puhul maksimumhind 150 krooni kaevandamistasuna, seejärel läks taks 100 peale, alghind siis vastavalt 15-lt 14,4 peale, liiva puhul 4 krooni pealt 50 krooni peale –, näitab, et sisulisi rehkendusi ei tehta. Mida need arvud tähendavad, seda võivad asjatundjad ütelda ja tunda, aga põhiküsimus on selles, et signaal, mis peaks minema majandusse, peaks olema kõigile arusaadav ja teenima mingit eesmärki.
Muuseas, 2005. aasta paiku, majanduse tõusu ajal sai keskkonnatasusid tõstetud, ja mitte 10–20%, vaid pea kahekordseks. Tookord Euroopas imestati, kuidas me saame seda teha, aga seda me saime teha, sest majandus tõusis mühinal, kuigi laenuraha toel. Aga nüüd on näiteks Ameerika Ühendriikides mindud ressursitasude vähendamise teele, ja just selle mõttega, et mitte kägistada majandust.
Võimatu on ka aru saada kogu ettevõtmise põhimõttest. Tõstetakse ressursitasusid ja saastemakse, mis iseendast võib ju õilis mõte olla, ja räägitakse, et nüüd me käivitame tohutu innovatsiooni, mis uute takside kehtestamisega ehitusmaterjalisektoris ja energeetikasektoris kohe pihta hakkab. See näitab, et inimestel ei ole majandusest arusaamine kuigi nimetamisväärne. Innovatsioon on väga kallis ettevõtmine ja olukorras, kus pangad laenavad raha väga kallilt ja raha peaaegu ei ole, ei ole mõtet väga palju innovatsioonist puhuda. See on iseenda petmine ja ka rahva petmine.
Peale selle, kui me tõstame kaevandamis- ja saastetasusid, siis loomulikult monopoolne Eesti Energia reageerib sellele adekvaatselt, tõstes vastavalt ka elektri ja soojuse hinda. Ma oleksin soovitanud valitsusel kui Eesti Energia omanikul võtta 1,4-miljardilisest kasumist miljard tulu välja ja mitte minna segadust ja pingeid tekitama sinna, kust need pinged ronivad iga ettevõtja, iga inimese rahakotti.
Mis puutub eurole ülemineku maaniasse, siis euroga on niimoodi, et mingi imerohuga tegemist ei ole – seda ei ole mõtet kellelgi puhuda. Jah, konverteerimisvahe võib olla 500–600 miljonit aastas. Selle raha võidavad suurettevõtjad ja pangad ja kõik need, kes kohvikest ja saiakest ostavad, aga nad maksavad selle teistpidi kinni. Kui kohv maksab praegu 20 krooni, siis tulevikus on hind 2 eurot ja kõik läheb ilusti tasakaalu. Et euro iseendast majanduse päästab, on võimatu.
Selle lisaeelarve puhul on kõige halvem tõsiasi, et see kärbe on vaieldamatult uue kärpe allikas ja me satume kärpimisvoogu, mis tapab meie majandust, lõhub meie sotsiaalset sidusust ja tekitab palju-palju probleeme juurde – nagu meil neid veel vähe oleks. Kuna kogu sellel asjal idee puudub, siis on seda asja ka võimatu toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Villu Reiljan! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Valeri Korbi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud kolleegid! Tänase diskussiooni teemaks olev seaduseelnõu puudutab ka Eesti traditsioonilist tööstusharu põlevkivitööstust, mis hõlmab nii põlevkivi kaevandamist kui ka sellest elektri ning kütuse tootmist. Arutelu all olev seadusmuudatus on tekitanud ühiskonnas ulatusliku diskussiooni, mille põhjus on seaduse soovimatud tagajärjed Eesti tööstusele. Nendest ma tahaksingi paar sõna rääkida.
Olen pärit Kohtla-Järvelt ja seetõttu on Eesti keemiatööstuse probleemid mulle lähedased ning arusaadavad. Tahaksin plaanitava seadusmuudatuse mõju illustreerida eelkõige Eesti keemiatööstuse lipulaeva ehk Viru Keemia Grupi näitel. Viru Keemia Grupp on Eesti kapitalil põhinev eraettevõte, kus töötab ligi 1500 inimest. Ettevõtte vabrikud, mis on eraomanduses alates 1999. aastast, töötavad aastast 1924. Seega on sisuliselt tegu Eesti esimese põlevkivitööstusega. Ettevõtte 2008. aasta kasum oli ligi 170 miljonit krooni ning ekspordikäive ligi üks miljard Eesti krooni. Praegu maksab Viru Keemia Grupp 100 miljonit krooni keskkonnatasusid, uue seaduse järgi hakkaks ettevõte alates järgmisest aastast maksma 170 miljonit krooni rohkem.
Eesti roheliste partei andmeil peab ettevõte olema võimeline selliseid summasid välja käima, kuid mina arvan teisiti. Eelkõige sellepärast, et väga paljud Eesti keemiatööstuse ettevõtted, kelle seas on ka Viru Keemia Grupp, on viimase kümne aasta jooksul olnud väga tublid keskkonnaalaste projektide läbiviimisel. Ainult paari aasta jooksul tegi Eesti keemiatööstus hüppe Nõukogude Liidu aegsest tootmisstiilist euroopalikul tasemel tootmisse. Viru Keemia Grupilt nõudis nii suur arendus ligi poolteist miljardit Eesti krooni. Kas iga Eesti suurettevõte on teinud niisuguseid investeeringuid? Kaugeltki mitte!
Siinkohal mõned näited rakendatud projektide kohta. Alates 2008. aastast töötab Viru Keemia Grupis Eestis ainulaadne moodne väävlipüüdmisseade, mis nõudis kontsernilt 150 miljonit krooni. Alates 2007. aastast on ettevõttes olemas üle 40 miljoni krooni maksnud uus poolkoksi ladestamise ala, tänu millele ei ole ladestatav poolkoks enam keskkonnakahjulik. Samal 2007. aastal hakkas ettevõttes tööle maailmas ainulaadne põlevkiviõli filtreerimise seade, mis maksis ligi 75 miljonit krooni. Kõik need ainulaadsed projektid paistavad silma suurte investeerimisnumbritega, kuid tegelikult nõuab vana, esimese Eesti Vabariigi aegne tööstus kordades rohkem raha, et seda käigus hoida, remontida ja parandada, kui kõik muud tegevused koos. Kusjuures just see esimese vabariigi aegne vabrik praegu seisab põlevkivi puudumise tõttu.
Praegu ehitab Viru Keemia Grupp uut põlevkivitöötlemistehast, mis maksab 1 miljard 100 miljonit krooni. Seda ainulaadset investeerimisplaani on jätkatud, hambad ristis, vaatamata rasketele aegadele ja just tänu sellele ei ole kohalikud ehitus- ning montaažiettevõtted veel välja surnud. Kogu julge ja järjepidev tegevus Eesti põlevkivitööstuse säilitamise ning arendamise nimel on tähelepanu ning lugupidamist väärt.
Ma usun, et need arvud on avaldanud muljet ka teile. Täna aga tuleb mul kinnitada, et enam ei ole Viru Keemia Gruppi lisaressursse jäänud. Ma kardan, et järskude muudatuste tõttu, mis praegu toimumas on, võib ettevõte kiiresti muutuda kahjumlikuks või kasumita töötavaks, mille tagajärjel võib unustada mõtted põlevkivitööstuse arengust ning kasvust, seda vähemalt Kohtla-Järvel.
Peale selle arvan ma, et keskkonnainvesteeringud on tehtud keskkonna parandamiseks. Kui poolkoksi ladestatakse nõuete kohaselt, miks peab selle eest rohkem maksma? Kui ettevõte oli viimastel aastatel tubli arendaja ja investeerija, miks peab riik teda karistama lisamaksudega? Need küsimused jäävad vastuseta.
Kuid arutatavas seaduseelnõus on veel üks küsitav moment, mille tõttu võivad peatuda kõik investeeringud põlevkivitööstusse. Küsimus on põlevkivi puhul nõutava ressursitasu kohutavas vahes, mis sai eelnõusse sisse kirjutatud. Käärid on väga suured – 14,4 krooni ja 150 krooni vahel – ning see on väga ohtlik, kuna seetõttu kahaneb kõvasti ettevõtte usaldusväärsus. Kui ressursitasu võib keskkonnaministri ühe allkirjaga päevapealt muuta, siis tähendab see ka võimalust päevapealt põlevkivitonni hinda mitukümmend protsenti tõsta. See paneks päevaga kogu sektori seisma. See oleks väga suur risk isegi tavainimese jaoks, finantsasutuse töös aga on see lubamatu ohutegur, mille tõttu jääb hulk projekte finantseerimata.
Head kolleegid! Leian, et riik ei ole kunagi keemiatööstust aidanud. Just vastupidi: alati, kui ettevõttel on hästi läinud, on ta juures olnud, et oma protsendikesi tulu pealt küsida. Riik ei ole aidanud neid ei heal ega halval ajal, kuid nüüd on ta veelgi kaugemale läinud ja otsustanud kogu tööstussektori ohtu seada. Ma arvan, et nüüd oleks õige aeg toetada nii meie majanduskriisi sattunud rahvast kui ka tööstust. Mitte mingil juhul ei tohi nende olukorda raskendada. Suur tänu teile!

Aitäh, kolleeg Valeri Korb! Palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kombe kohaselt peaksin ka mina rohelistele kohe pasunasse andma ja ütlema, et kogu ühiskonna kehv järg ja mis iganes tuleb sellest, et me üritame lõpuks ometi kehtestada maavarade ja inimeste vahel sellised suhted, mis normaalses ühiskonnas olema peaksid. Huvitav on muidugi olnud kuulda näiteid sellest, kuidas Eesti keemiatööstus, mis kahjuks on orienteeritud küll ainult ühele tegevusele, mille sisuks on põlevkivi, kuidas Eesti kogu tööstus, mis kahjuks on orienteeritud väga ulatuslikule ja ressursimahukale tegevusele, nüüd kokku kukub, kui küllaltki mõõdukalt, nagu te ise ka eelnõust näha võite, ressursitasusid tõstetakse. Üks on muidugi hea: ma tänan Rein Ratast hoiatamast selle eest, et suurte erakondadega tuleb ettevaatlikult asju ajada. Eks Rein Ratas teab suure erakonna liikmena hästi, kui lihtne suures erakonnas on ja mida suur erakond plaanib –  selles mõttes informatsioon on vastu võetud. Palju tänu!
Nüüd veidi situatsioonist, mis meile keemiatööstus, põlevkivitööstus või mis iganes tekitanud on. Ilmselt ei ole saalis olijatele üllatus, et Euroopa Liidu maksumaksja maksab 850 miljonit krooni, et hoiustada meie tööstuse lipulaevade aastate jooksul tekitatud jäätmed sellisel moel, et need oleksid ohutud. Ma ei ütleks, et see on väike summa. Ja just see summa on aastate jooksul võlgu jäädud. Meie tööstusel ongi komme tegelikult võlgu jääda. Võlgu jääda pidevalt, võlgu jääda kauges perspektiivis, ja seejuures öelda, et ega muudmoodi meie rasketes oludes majandada ei saagi.
Aga kas on õige majandada maksumaksja arvel? Võtame näiteks sellesama Eesti Energia, mille suuri probleeme saalis on kirjeldatud. Ühe kilovatt-tunni elektrienergia tootmine Narva elektrijaamades maksab maksumaksjale, meile kõigile umbes kaks krooni. Kaks krooni, mis me peame maksma selle tõttu, et selline põlevkivi kasutamine kahjustab inimeste tervist, keskkonda ja mida kõike veel. See on märkamatu raha, mis libiseb kõigi meie taskust, ja me ütleme, et see on õige, kuna tööstust tuleb selles valdkonnas edendada.
Juhin tähelepanu, et rohelised on sellesama eelarvega seotud eelnõude menetlemise käigus tagasi võtnud oma esialgse nõudmise ressursitasusid märkimisväärselt tõsta. Praegu on välja pakutud tõusud tõepoolest jäänud väga väikeseks.
Aga mitte sellest ei soovinud ma siinkohal rääkida, vaid ennekõike sellest, et milleks see kõik. Meil on vaja majanduses taastada usaldusmehhanismid. Usaldusmehhanismid, mis toetaksid ennekõike majanduse sellist struktuuri, nagu me oleme harjunud nägema, ehk majanduse struktuuri, mis suurel määral on põhinenud laenuraha kasutamisel. Nagu siin saalis paljudes ettekannetes kõlanud on, on usaldusmehhanismid kadunud. Meie soov on täna välja pakkuda nendesamade ressursitasude kasutamise kaudu majanduse elavdamiseks juba korduvalt räägitud energiasäästliku hoone, kodu – või kuidas me seda ka ei nimetaks – kava, mille raames antaks suurel määral tagatisi just nimelt selleks, et kaugemas perspektiivis paratamatult meie tahtest sõltumatult kallinevad loodusressursid, sealhulgas energeetilised ressursid oleksid otstarbekalt kasutatud.
Pange tähele: ka siin saalis on sõnavõtjad sageli rääkinud sellest, et meie majanduse konkurentsieelis peaks just nagu seisma selles, et meil on odav elekter, odav soojus ja mis iganes. Küsimus ei ole aga mitte elektri hinnas, vaid ennekõike selles, kui palju elektrit või soojust või energiat või ressursse ühe või teise tegevuse jaoks kulub. Meie odav elekter, meie odav kütus, meie väikesed ressursitasud ei ole siiamaani taganud Eesti konkurentsivõimet, õigemini selle konkurentsivõime jätkusuutlikkust. Näiteks Taani ja paljud muud riigid, kus ressursid, kütus ja energia on märkimisväärselt kallimad kui Eestis, on meist konkurentsivõimelisemad. Nende riikide majandus on kukkunud vähem, kuna need inimesed on õppinud aru saama sellest, mida tähendab energia, mida tähendab loodus. Meie ei ole seda teinud. Seetõttu tahangi öelda, et vaadakem selle nn rohelise muutuse kahte poolt, mitte ühte poolt. Jutt ei ole ainult ressursitasude tõusust, jutt on selgest märgist, et see tõus võib jätkuda paratamatutel põhjustel pikka aega ja vaja on tööstus ümberkapitaliseerida.
On raske ette kujutada, et ka järgmised 50 aastat maailm vajab põlevkivi, naftat ja muid selliseid tooteid, kui me teame, mis on nende kasutamise tagajärg. Selle tagajärg on pidevalt muutuv kliima, mis lõppkokkuvõttes võib tekitada kataklüsme, mida keegi ei oska ette näha. Loomulikult on ka siin saalis öeldud, et kliimamuutused on lihtsalt fiktsioon, mitte midagi sellist olemas ei ole ja mängus on pelk poliitiline otsus. Kolleegid, millise kompetentsi tasemelt seda ikka väita on julgetud? Me ei oska tulevikku ennustada ja see on kaalukas põhjus olla ettevaatlik, mitte tormata edasi mööda ummikteed, millel me oleme siiamaani püsinud.
Kui me räägime nüüd ka sellest, kui palju ressursitasude tõus tegelikult Ida-Virumaa tööstust ohustab, siis juhin tähelepanu, et kõik need kirjad, mida te siin, head kolleegid, refereerinud olete, on kirjutatud lähtudes dokumentidest, mis sellesse seaduspaketti ei kuulu. Need on kirjutatud lähtudes meie esialgsetest ettepanekutest. Võin kinnitada, et seesama Viru Keemia Grupp on täna valmis erilise probleemita aktsepteerima põlevkivi kaevandamise tasu tõusu. Ka ei häiriks neid asjaolu, kui kaevandustasu tõus tulevikus kasvaks umbes veerandi võrra aastas.
Meil ei maksa arvata, et Eesti töösturid on keskkonnavaenulikud ega saa aru, mis maailmas toimub. Selles mõistmises me oleme kõvasti taganenud oma esialgsetest taotlustest kasvatada keskkonnatasusid. Me mõistame majanduse sisu ja toimimist väga hästi. Me mõistame ka seda, et kui lähemate kuude jooksul riik ei ole võimeline välja käima selget tagatiste mehhanismi, mis näiteks ehitussektoris laenuprotsesside taastamisega taastaks ka ehitustegevuse, ja just nimelt energiasäästu sihiga, siis meie majandus on tõepoolest hädas. Ma ei saa aru, kas seda tõesti soovitakse. Töökohtade taastamine valdkonnas, mis inimeste jaoks on pikaajaliselt oluline – see on ka energiasäästu küsimus.
Inimesi ei mõjuta mitte see, kui odav on elekter, vaid kui palju seda odavat elektrit kulub. Mida väiksemad on need kulud, seda lihtsamalt suudetakse toime tulla ka energiahindade tõusuga, mis on paratamatu, meist sõltumatu. Me saame seda tõusu indikeerida nendesamade ressursitasude ja aktsiisitasude väljanäitamisega. Need on signaalid, mis toimivad panganduses ja üldse kogu majanduses. Ja nende signaalide andmata jätmine on põhjendamatu eriti praegustes oludes, kus meil on vaja majandus ümber korraldada.
Need on lühidalt seisukohad, millele tuginedes rohelised on teinud oma ettepanekud. Ma loodan, et need on ka seisukohad, mille tõttu valitsusliit neid ettepanekuid põhimõtteliselt on toetanud. Siin ei ole küsimus kääbuses ja hiiglases, siin on küsimus terves mõistuses. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun kõnepulti kolleeg Jüri Tamme! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Lugupeetud juhataja! Paljudest asjadest eelmised kõnelejad juba rääkisid, aga mõnest aspektist ehk veel. Kui ma täna hommikul ärkasin ja peegli ette läksin, siis nägin, et mul oli kaks halli karva vuntsides juures. Siis tuli mulle meelde, et nägin öösel unes, et oli üks kinnine ruum. Ja selles ruumis olid mehed, mõõgad tupest väljas, ja ühel hetkel kustutati seal tuli ära ja siis hakkasid kõik mõõkadega vehkima. Umbes samasuguses olukorras oleme täna selle eelarve menetlemisel: tuli on ära kustutatud ja muudkui lahmitakse ja rahmitakse. Ning kui siin järgmisel nädalal kõik lõpuks ilmavalgust näeb, siis avastame veritsevad haavad ja mõned ehk on isegi teises ilmas.
Miks ma seda kõike teile räägin? Kui me vaatame muudatusettepanekuid ja neid tendentse, mille suunas me liigume, siis ma küsin: kallid kolleegid, kuidas ikkagi on teie arvates käibemaksu tõstmist alates 1. juulist võimalik tehniliselt teostada? Puhtpraktiliselt? Ma tahaksin näha seda imemeest ja seda innovaatilist Eestit, kes suudab seda teostada!
Kui me räägime energeetikast, keskkonnatasudest ja muudest olulistest muudatustest, siis praeguses olukorras on neid kindlasti vaja teha. Kuid minu küsimus on järjekordselt: miks me siis poolteist aastat aega raiskasime? Jah, raiskasime majanduskomisjonis, tegeldes sisuliselt energiatemaatikaga, võttes näiteks üleeile vastu energiamajanduse arengukava, kuid tänase või homse otsusega viime kõik faktiliselt nulli ehk suundume teadmatusse.
Otse loomulikult võiksid paljud täna küsida, missugused on minu ettepanekud. Seda küsida on lihtne, kuigi me kõik teame, et praeguses olukorras on raske mõne ideega välja tulla. Siiski on mul kaks ettepanekut. Üks on võimuliidule: tehke oma nürisünnitus kiiresti ära, niikuinii see laps jalgu alla ei võta. Pärast on kergem edasi minna.
Ja teine ettepanek on meile endile, Riigikogule, Riigikogu juhatusele. Paljud valijad on minu käest küsinud, miks me öösiti siin saalis istume ja miks me enne jaanipäeva tormame. Miks kõik peab olema lõppenud selle nädalaga? Tegelikult on ju teha palju. Miks ei võiks Riigikogu, kui menetluses on üle 100 eelnõu, töötada nii juulis kui augustis, kui oleks võimalus alustada komisjonide tasemel sisulisemat koostööd ministeeriumidega, küsida, mis teemad on üleval, missugused tänaste otsustega vastu võetud muudatused oleks vaja seadusandlikku raamistikku panna, missugused pikaajalisemad teemad oleks vaja läbi arutada. Ma ütlen teile, head sõbrad ja kolleegid, et ega rahvas meist hästi aru ei saa küll, kui me teeme täna öösel ja homme kõvasti tööd ja siis kaheks kuuks laiali läheme. Faktiliselt on see ju nii! Mis me neile vastame? Et Eesti riik on korras ja läheb edasi? Minul on küll raske nii mõelda ja neile seda vastata.
Minu ettepanek on sisuliselt käsitleda Riigikogu töökorraldust suvel ja pöörduda ka meie õiguskomisjoni poole selles osas, kuidas oleks võimalik tööd jätkata ilma erakorralisi istungeid kokku kutsumata. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Jüri Tamm! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna kõneks oleva eelnõu arutelul toimub selline asi, et aina pillutakse uusi parandusettepanekuid. Nüüd on kõik viimased kõnepidajad keskendunud keskkonnatasude tõstmise mõju hindamisele, unustades samas paar põhimõttelist muudatust selles eelnõus. Esiteks, eelarve veelgi suurem kallutamine kaudsete maksude poole. Juba praegu on Eesti riigi eelarve nõrkuseks liiga suur kaudsete maksude osakaal. Ja need on ju kogu aeg kasvanud, samas kui jutustatakse otseste maksude näitel maksude alandamisest.
Kaudne maks ehk tarbimise maksustamine lööb eelkõige neid, kes tulumaksust ei võida midagi: lapsi, eakaid ja madalapalgalisi. Ka nende toit, nende transport ja esmatarbekaubad lähevad plaanitud 2%-lise käibemaksu tõusu tõttu kallimaks.
Läti astus samasuguse sammu möödunud aasta lõpus, lootes suuremate maksudega eelarveauku täita. Nüüd on jõutud seisu, kus käibemaksu tõus ei ole lahendanud ühtegi probleemi – see pole vähendanud eelarve puudujääki ega aidanud majandust elavdada. Mis annab meile alust arvata, et Eestis töötab miski, mis Lätis on osutunud ebaõnnestunuks?
Teiseks, kütuse- ja toasooja aktsiisi tõstmine. 14. juunil kaks aastat tagasi võeti siin saalis 56 poolthääle ja 33 vastuhäälega vastu alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse, keskkonnatasude seaduse ning teeseaduse muutmise seadus. Sellega tõsteti alates 1. jaanuarist 2008 aktsiise, mis lõppes sellega, et mullu oli Eestis keskmine inflatsioon 10,4%.
Mõned näited, et võrrelda möödunudaastast aktsiiside tõstmist praegu plaanitavaga. Mullu 1. jaanuarist tõsteti bensiiniaktsiisi määra 4500 kroonilt 5620 kroonini 1000 liitri kohta. Nüüd on plaanis tõsta see 5620 kroonilt 6228 kroonini 1000 liitri kohta. Diislikütuse aktsiisi tõsteti mullu 1. jaanuarist 3840 kroonilt 5165 kroonini 1000 liitri kohta. Uus plaan on tõsta see 5165 kroonilt 5787 kroonini. Toon ka maagaasi võrdluse: eelmisel aastal tõsteti aktsiisimäära 157 kroonini 1000 m³ kohta, nüüd plaanitakse see tõsta 367 kroonini 1000 m³ kohta.
Möödunud korral oli vabanduseks, et me tõstame aktsiisid ühekorraga Euroopa Liidu nõutavale tasemele, nüüd on eesmärk vaid eelarve sellisesse tasakaalu viia, et see mahuks Maastrichti kriteeriumidesse. Samas vaid Maastrichti kriteeriumide täitmine meile eurot ei taga. Selleks peab olema ohjatud ka inflatsioon. Näidates aga rohelist tuld aktsiiside tõusule, käibemaksu tõusule ning kaevetasu suurendamisele, mis kergitab kohe paljusid hindu, sealhulgas elektri hinda, on valitsuskoalitsioon tegelikult eurost loobunud. Ainus eesmärk paistab olevat roheliste häälte saamine eelarvele, mis ei taga nagunii esialgu seatud ülesande täitmist.
Püüdsime rahanduskomisjonis selle eelnõu ning seaduseelnõu 510 baasil selgeks saada, kuidas tuleb kokku valitsuse räägitud 6 miljardit krooni. Ütlen teile, et praegu eelnõus neid summasid veel kirjas ei ole, mis tagaksid tasakaalu 6 miljardi ulatuses. On kaks versiooni: kas need ilmuvad täna lõpetatava teise lugemise järel – aga enne neljapäeva lisandub veel sotsiaalkärpeid, mida on ette valmistatud ligi poole miljardi krooni ulatuses – või ei tulegi nii suurt kokkuhoidu kokku. On enam kui tõenäoline, et kõnealune seadustepakett põhjustab suurema majanduslanguse, kui oli Eesti Panga kevadprognoosis pakutud 12,3% – kas või andes tõsist lööki Eesti tööstusele.
Keskerakond mõistab, et riik saab toetada töökohtade loomist vaid siis, kui on olemas vajalik tulubaas. Me leiame, et selleks tuleks muuta maksusüsteemi, mis on praegu liiga kaldu tarbimismaksude suunas. Veebruaris algatas Keskerakond astmelise tulumaksu eelnõu ja me pakkusime seda ühe alternatiivina ka seekord välja. Sellega loodaks kõrgem, 33%-line tulumaksuaste sissetulekule, mis ületab kuus 25 000 krooni. Ka tegime ettepaneku lõpetada edasine tulumaksu alandamine. Praeguses eelarvevaidluse kontekstis oleme pakkunud, et 2% käibemaksu tõstmise asemel võiks tõsta tulumaksu 1% kõigile. Kõrgem tulumaksuaste tooks alates 1. juulist poole aasta jooksul lisatulu 300 miljonit, 1% tulumaksu tõusu 350 miljonit, aga järgmise aasta eelarvesse tooks meie ettepanekute arvestamine juba üle 2,2 miljardi lisatulu. Lisaks oleme esitanud Riigikogu saalis ettepaneku kehtestada ülempiir 90 000 krooni kuus kõigile riigiettevõtete juhtide palkadele.
Kolmas ja palju vastukaja põhjustanud ettepanek selle eelnõu raames on alandada vanemahüvitise ülempiir 30 000 kroonilt 15 000 kroonini. Nüüd on alternatiivse seaduse algatanud sotsiaaldemokraadid. 2008. aastal kulus vanemahüvitisele 1,7 miljardit krooni Eesti riigi eelarvest. Tänavu kulub selleks 2,2 miljardit krooni. See on ainuke eelarverida, kus nähti ette 20% maksimaalmäära tõusu: senise 25 000-kroonise kuutoetuse asemel on uueks laeks 30 000 krooni. Kahtlemata on vanemahüvitis vajalik, kuid see on eelkõige mõeldud selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi. 2009. aastal on aga sündimus võrreldes 2008. aasta omaga langenud. Meie ettepanek hääletati rahanduskomisjonis maha. Selle asemel kannatavad nüüd noored kõrgharidusega vanemad, kelle lapsed sünnivad pärast s.a 1. juulit, ja tudengitest lapsevanemad, kes saavad diplomi pärast seda kuupäeva. Nemad kaotavad õiguse poole õppelaenu kustutamisele. Samuti kärbitakse üliõpilaste ning doktorantide stipendiume ning sajad tänavused gümnaasiumilõpetajad kaotavad võimaluse alustada kõrghariduse omandamist riigi kulul tasuta õppekohtadel.
Me leiame, et kärpimistuhinas ei tohi unustada, kust me loodame saada lükke uueks tõusuks. See peaks tulema meie haritud noorte abil. Praegu puudutavad kärped valusalt aga just neid. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Palun nüüd kõnetooli kolleeg Toomas Trapido!

Proua juhataja! Head kolleegid! Teen samuti mõned tähelepanekud ootamatult populaarseks osutunud keskkonnatasude teemal. Kõigepealt tahan öelda, et järgmisel aastal laekumised keskkonnatasudest suure tõenäosusega hoopis kahanevad. Ja seda seetõttu, et tänavu tehakse prügilad või täpsemalt siis tuha ja poolkoksi ladestamise alad nõuetele vastavaks ja sellega seoses vastav tasumäär nii Viru Keemia Grupile kui Eesti Energiale tegelikult langeb. Seega argument, et plaanitava tõusu tõttu peavad need ettevõtted uksed kinni panema, kindlasti ei vasta tõele. Ning kui vaadata näiteks Viru Keemia Grupi kasumeid viimastel aastatel, siis on need jäänud 200–300 miljoni krooni vahele, millest, tõsi küll, on tehtud keskkonnainvesteeringuid, aga siiski ei saa öelda, et need ettevõtted virelevad kapitali puuduses.
Teiseks tahaksin ma õhku visata küsimuse ja tuntud pealik Seattle'it parafraseerides pärida: kelle omad ikkagi on loodusvarad? Kas need on Viru Keemia Grupi omad? Kas need on Eesti Energia omad? Või kas need on Eesti inimeste omad? Vastan ehk ise: need ei olegi kellegi omad. Meil on võimalik neid võimalikult säästlikult kasutada ja kasutada nii, et sellest kõigile maksimaalselt kasu oleks. Ja praegune kasutus kindlasti ei vasta sellistele tingimustele.
Kolmandaks: keskkonnatasudega seoses ei ole siin eriti räägitud planeet Maa kliimast, mis on muutuma hakanud ja millega seoses ilmselt peame muutuma ka meie. Teisalt on praegu käes fossiilsete kütuste n-ö tipuhetk ehk et ühes päevas ei saa enam rohkem fossiilseid kütuseid toota kui varem. Me võime siin võtta ükskõik milliseid seadusi vastu, maksta peale Viru Keemia Grupile, maksta peale Eesti Energiale, et nad toodaksid odavat elektrit ja õli, aga see lihtsalt ei ole võimalik, kuna meie planeet lihtsalt ei võimalda seda.
Sellega seoses mul ongi selline sõnum, et see ettevõtmine ilmselt on, jah, ebapopulaarne nagu väga paljud meie ettevõtmised viimasel ajal. Kujutame ette olukorda umbes sada aastat tagasi, kui näiteks vankritootjate esindajad Saksamaal või mujal pidasid parlamendis tuliseid kõnesid teemal, et vankritootmine peab jätkuma, et see on majanduse alus jne, jne. Me teame, et see nii ei läinud. Siiamaani on põhiline liikumisvahend sõiduauto. Ma tahan öelda seda, et me kõik peame muutuma – siin Riigikogus, keemiatööstuses, koolides, kodudes. Kõik me peame mingeid lähtekohti muutma, ümber mõtlema. Ja võib-olla oleks tark läheneda niipidi, et me seame sihiks hea olukorra näiteks Ida-Virus ja hakkame rääkima sellest, kuidas on võimalik Ida-Virumaale rajada päikesepaneelide koostetehased, targa elektrivõrgu seadmete koostetehased, elektritranspordi infrastruktuuri koostetehased jne. See on see, kust tuleb uus majanduskasv. Uus majanduskasv kindlasti ei tule fossiilkütuste suuremast kasutamisest. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun kõnetooli kolleeg Heljo Pikhofi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Täna meie ees seisvat lisaeelarvet iseloomustades võib julgelt öelda, et tegu on maksutõusu kavaga, mis jääb valdavalt väiksema sissetulekuga inimeste kanda. Ilmselgelt vähendatakse suurepalgaliste osalust, juurdub Väikese Peetri ja Suure Peetri fenomen. Riigi rahakotiraudade koomaletõmbamisel plaanib võimuliit võtta kõigepealt ja eelkõige Väikese Peetri leivakotist. Erilise löögi alla on pandud lastega pered ja noored. Valitsussektori tasakaalu huvides suurendatakse just lastega perede, haigete, vanurite ja puuetega inimeste panust.
Ausalt öeldes ei saa ma ka aru valitsusliidu loogikast kärpimisel. Näiteks võtame muudatusettepanekud nr 48 ja 49. Milleks on vaja vähendada haigushüvitisi seniselt 80%-lt 70%-ni ja hooldushüvitisi 100%-lt 80%-ni, kui kavandatud teise lisaeelarvega 6 miljardit krooni nagunii kokku ei tule? Liiati on haigekassal olemas reservid, kust hädapärast on võimalik raha võtta. Kui 2009. aasta lisaeelarve maht kokku oleks 6 miljardit ja puudu oleks see 1 miljon krooni, siis võiks arutelu haigushüvitiste ja hooldushüvitiste vähendamise üle kõne alla tulla, aga praeguses olukorras on haigete arvel kärpe tegemine põhjendamatu ja ma ütleksin isegi, et alatu. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena palun, kolleeg Karel Rüütli!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Praeguse lisaeelarve tegemine on hea õppetund. Kõik senised reeglid on saanud uue tähenduse, samuti on koalitsiooni ja opositsiooni kõrvale tekkinud depositsiooni mõiste.
Just tudengite õppelaenu kustutamise lõpetamine on minu hinnangul selle lisaeelarve koostamisel üks suurimaid näppu lõikamisi. Kava lõpetada õppelaenude kustutamine õõnestab riigi usaldusväärsust ning võib tuua hulgaliselt kahjunõudeid. On ju tudengite õppelaenu kustutamine oluline meede noorte elluastumise toetamisel, sealhulgas oma pere loomisel. Tudengitele peab tagama õiguskindluse, ja kui koalitsioon ei saa ilma selle kärpeta tõesti tööd edasi teha, siis õiguslikult on seadusmuudatust võimalik rakendada vaid nende üliõpilaste puhul, kes pole veel laenu võtnud. Praegu saavad petetud esmajärjekorras just need tudengid, kes on aastaid tagasi laenu võtnud, kuid lõpetavad kõrgkooli näiteks alles järgmisel aastal.
Kindlasti on see valitsuskoalitsiooni ettepanek vastuolus õiguspärase ootuse printsiibiga. Selle järgi on tudengitel, kes on võtnud õppelaenu, õigus eeldada, et nad saavad pärast kõrgkooli lõpetamist taotleda laenu kustutamist. Minu teada on Eesti Üliõpilaskondade Liit läbi viinud õigusliku analüüsi, mis annab aluse planeeritavate otsuste vaidlustamiseks kohtus. Samuti on üliõpilased kaalunud võimalust pöörduda ka selles küsimuses õiguskantsleri poole.
Lisaks õiguslikele küsimustele on tegemata kavandatava otsuse mõju analüüs. Rahvaliidu arvates vajab täpsemalt hindamist õppelaenu kustutamise lõpetamise mõju noortele inimestele, kui nad suunduvad tööle õppe- või teadusasutusse. Tehtav muudatus võib negatiivselt mõjuda noorte inimeste otsusele valida näiteks õpetaja, õppejõu või teadlase töö. Kas meil on juba piisavalt noori teadlasi ja õpetajaid, et me võtame nendelt ära selle vähesegi toetuse? Ja lisaks: teadmistepõhist majandust ei ole võimalik üles ehitada, kui me loome noortele inimestele pidevalt ebakindlust juurde.
Rahvaliidu fraktsioon leiab, et lisaeelarvega peab Riigikogu suurendama inimeste kindlustunnet. See ei tohi vähendada usaldust riigi vastu. Kutsun Rahvaliidu fraktsiooni nimel kõiki rahvasaadikuid üles toetama tudengite õppelaenu kustutamise jätkamist. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.
Lugupeetud Riigikogu! Seaduseelnõu 511 kohta on laekunud ka muudatusettepanekuid, alustame nende läbivaatamist. Ma nimetan muudatusettepaneku numbri ja muudatusettepaneku esitaja. Muudatusettepanek nr 1, esitaja Keskerakonna fraktsioon. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub esimest muudatusettepanekut hääletada, kuid enne hääletamist palun 10 minutit vaheaega.

Palun esitage see ettepanek ka kirjalikult! Vaheaeg lõpeb 15.16.
V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu! Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 60, erapooletuid ei olnud, seega muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2, esitanud Jaan Kundla. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 järgi ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 3, esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek nr 4, esitanud Maret Maripuu, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt. Muudatusettepanek nr 5, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon. Muudatusettepanek nr 6, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Kolleeg Toomas Trapido, palun!

Soovin Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel selle muudatusettepaneku tagasi võtta.

Kuna juhtivkomisjon on arvestanud seda ettepanekut sisuliselt, siis ei ole võimalik ettepanekut tagasi võtta. Muudatusettepanek nr 7, esitaja juhtivkomisjon. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid! Kas võime minna hääletuse juurde? Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada. Palun võtta seisukoht ja hääletada ettepanekut nr 7!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 41, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 8, esitaja juhtivkomisjon. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub kaheksandat muudatusettepanekut hääletada!

Head kolleegid! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud juhtivkomisjon.
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 42. Muudatusettepanek leidis  toetust.
Muudatusettepanek nr 9, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Kolleeg Mart Laar, palun!

Aitäh! Võtan Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel selle ettepaneku tagasi.

Aitäh! Muudatusettepanek nr 10, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kolleeg Toomas Varek palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 10. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 10. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Muudatusettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 11, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12, esitanud roheliste fraktsioon, ei kuulu samuti hääletamisele. Muudatusettepanek nr 13, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 13. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 14, esitanud roheliste fraktsioon, kuid see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 15, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 15. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 16, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, kuid see ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepanek nr 17, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 17. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu 54 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, kuid ei kuulu hääletamisele. 19. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 19. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletamise juurde? Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon.
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolleeg Mart Laar, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Aitäh! Milles küsimus, kolleeg Eiki Nestor?

Kuna siin on kirjas, et muudatusettepanekud 20 ja 21 on teineteist välistavad, kas meil ei peaks siis olema konkureeriv hääletus?

Kolleeg Eiki Nestor, eelnõusse läheb see muudatus, mida saal toetab. Ettepanek, mis saab rohkem poolthääli, on see ettepanek, mis läheb eelnõu teksti. Meil jäi pooleli hääletuse ettevalmistamine. Kas võime asuda hääletuse juurde? Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna  fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget. See ettepanek ei leidnud toetust.
Asume muudatusettepaneku nr 21 juurde, mille on esitanud juhtivkomisjon. 22. muudatusettepanek, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Muudatusettepanek nr 23, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 24. muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletamisele muudatusettepaneku nr 24, mille on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon.
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 51 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust. (Aplaus.)
25. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon ja Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek 26, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 26. muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 26. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon.
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 54 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
27. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 28. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 29. muudatusettepanek,  esitanud juhtivkomisjon. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Palun tungivalt seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletamise juurde? Panen hääletusele 29. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 39 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek nr 30, esitanud juhtivkomisjon. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Palun seda hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletamise juurde? Panen hääletusele 30. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 42. Muudatusettepanek leidis toetust.
Muudatusettepanek 30¹, esitanud juhtivkomisjon. Kolleeg Peep Aru.

Aitäh! Fraktsiooni nimel panen selle muudatusettepaneku hääletamisele.

Aitäh! Kas võime minna hääletamise juurde? Panen hääletamisele muudatusettepaneku nr 30¹, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Muudatusettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 31, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, ei kuulu saalis hääletamisele. Muudatusettepanek nr 32, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolleeg Peep Aru, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletamise juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 52 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. Kolleeg Peep Aru, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna hääletamise juurde? Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 53 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 34, esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu hääletas 52 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
35. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 35. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 53 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
36. parandusettepaneku esitaja on juhtivkomisjon. 37. muudatusettepaneku esitaja on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, kuid ettepanek ei kuulu saalis hääletamisele. 38. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 38. muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 38. muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu 33 Riigikogu liiget, 1 jäi erapooletuks. Muudatusettepanek leidis toetust.
39. muudatusettepanek, esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, kuid ettepanek ei kuulu saalis hääletamisele. 40. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 40. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 43 Riigikogu liiget, vastu 54 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud  toetust.
Muudatusettepanek nr 41, mille on esitanud juhtivkomisjon. Muudatusettepanek nr 42, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Palun 42. muudatusettepanekut Keskerakonna fraktsiooni soovil hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Muudatusettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 61 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
43. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon. 44. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 45. muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 45. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
46. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 46. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletusele 46. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 42 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
47. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 47. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda hääletamise juurde? Panen hääletamisele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepanek, esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. Palun, kolleeg Peep Aru!

Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda 48. muudatusettepaneku hääletamise juurde? Kolleeg Eiki Nestor, kas teil on küsimus?

Mul on protseduuriline palve. Üks Riigikogu liige ei leia kohta – öelge talle, kus ta istub!

Aitäh, Eiki Nestor, selle märkuse eest, kuid see ei kuulu protseduuriliste küsimuste hulka!
Läheme edasi 48. muudatusettepaneku juurde. Kas ma võin panna 48. muudatusettepaneku hääletamisele? Panen hääletusele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Kolleegid, hääletamise ajal palun saalis vaikust!
Hääletustulemused
Selle ettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 42 Riigikogu liiget. Ettepanek leidis toetust.
49. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kolleeg Peep Aru, palun!

Aitäh! Ma palun fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas võime asuda 49. muudatusettepaneku hääletuse juurde? Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 51 Riigikogu liiget, vastu 42 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek leidis toetust.
50. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 51. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Peep Aru, palun!

Aitäh! Ma palun fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna 51. muudatusettepaneku hääletamise juurde? Panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek leidis toetust.
52. muudatusettepanek, esitanud juhtivkomisjon. 53. muudatusettepanek, esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Kolleeg Peep Aru, palun!

Fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime minna 53. muudatusettepaneku hääletamise juurde? Panen hääletusele 53. muudatusettepaneku, mille on esitanud Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 56 Riigikogu liiget, vastu 40 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek leidis toetust.
54. muudatusettepanek, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on  arvestanud osaliselt. Palun, kolleeg Peep Aru!

Fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kas võime asuda 54. muudatusettepaneku hääletamisele? Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 9 Riigikogu liiget, vastu 54 Riigikogu liiget ning 1 oli erapooletu. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, kuid Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning Eesti Keskerakonna fraktsioon on esitanud juhatusele ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde. Kas ma võin panna hääletusele ettepaneku teine lugemine katkestada?
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 511 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 55 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust ning seaduseelnõu 511 teine lugemine on lõpetatud.

Meie päevakorra järgmine punkt on Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnepulti põhiseaduskomisjoni esindaja proua Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas eelnõu 522 ettevalmistamist teiseks lugemiseks esmaspäeva, 15. juuni istungil. Parandusettepanekuid headelt kolleegidelt komisjonidest ja fraktsioonidest ei laekunud, küll on aga eelnõu täna teie ees muudetud kujul, komisjonipoolsete muudatustega. Algsel kujul käsitles eelnõu ainult valitsuse liikmete ja kohtunike palkasid, kuid komisjoni aruteludel jõuti seisukohale, et kärbe peaks puudutama kõiki, kes saavad ametis keskmise palgaga seotud tasu. Muudatusettepanekuga on lisatud Vabariigi Presidendi, kaitseväe juhataja, riigikontrolöri, õiguskantsleri, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku ametipalgad. Muudatustest on informeeritud ka asjaomaseid ametiisikuid. Eesti Kohtunike Ühingu esimees ja Riigikohtu esimees on vastanud, et kohtunikud nõustuvad ettepanekuga ja et neil omalt poolt täiendavaid ettepanekuid ei ole. Ka härra president on andnud teada enda soovist, et tema palka kärbitaks proportsionaalselt teiste omadega. Ettevalmistatud muudatusettepanek puudutab kõiki keskmise palgaga seotud ametiisikuid ja 1. juulist peaks laienema neile kõigile 8%-line palgakärbe, kusjuures ametipalkade proportsioonid ei muutu. Palgaarvestuse aluseid eelnõu ei muuda.
Komisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine lõpetada, 18. juuni istungil panna eelnõu lõpphääletusele ja seadusena vastu võtta. Tänan teid!

Aitäh! Kolleegidel on teile ka küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas sa oskad seletada, miks komisjon loobus veel ühe paranduse tegemisest, mis oleks korrigeerinud ka neid aluseid, millele toetudes üldse arvutatakse nende kõrgete riigiametnike palka ning mis on tekitanud ülimat pahameelt ja õigustatud pahameelt, nagu ka ajakirjanduse vahendusel võib lugeda?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis oli arutelu käigus tõepoolest juttu ka palgaarvestuse alustest. Segadus palgaarvestuses tuleneb sellest, et eri ametkonnad tõlgendavad Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatavate riigiametnike ametipalkade seadust erinevalt. Kuid komisjonis jõuti seisukohale, et palgaarvestuse alused on rahandusvaldkonda kuuluv teema, ja põhiseaduskomisjon rahanduse valdkonda ei sekkunud.

Kolleeg Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis on tulnud arutuse alla ka niisugune küsimus, millest me oleme kuluaarides omavahel vestelnud, et seda palgasüsteemi tuleks täiendada sellise klausliga, mille järgi presidendi kui riigipea, riigi esimese mehe palk peaks olema kõrgem kõigi teiste omadest, või vastupidi öeldes, teistel peaks olema veidigi madalam või siis äärmisel juhul presidendi omaga võrdne palk?

Aitäh küsimuse eest! Selliselt me komisjonis seda teemat ei käsitlenud.

Kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas ma sain oma esimese küsimuse vastusest õigesti aru, et komisjoni enamik ehk valitsuskoalitsiooni erakondade saadikud on lihtsalt loobunud selle süsteemi korrastamisest ja ei pea Riigikohtu esimehe Märt Raski ettekandes tehtud väga tõsist etteheidet suurt millekski? Et nad n-ö otsivad põhjendusi ja vabandusi, et jätkata sedasama segast ja põhjendamatut keskmiste arvutamise skeemi?

Aitäh küsimuse eest! Komisjon jõudis seisukohale, et rahandusküsimusega põhiseaduskomisjon põhjalikult tegelda ei saa.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Kas kolleegid soovivad avada ka läbirääkimisi? Läbirääkimis- ega kõnesoove ei ole.
Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu 522 kohta on laekunud üks muudatusettepanek ja selle on esitanud põhiseaduskomisjon. Keegi selle ettepaneku hääletust ei soovi. Põhiseaduskomisjon on teinud ka ettepaneku teine lugemine lõpetada. Eelnõu 522 teine lugemine on lõpetatud.

Saame minna edasi. Järgmine punkt meie päevakorras on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse kolmas lugemine. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame seaduseelnõu 506 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu 506. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 53 Riigikogu liiget, vastuhääletajaid ei olnud, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks. Eelnõu 506 on seadusena vastu võetud.

Läheme edasi, järgmine punkt meie päevakorras on seaduseelnõu 518, töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun seaduseelnõu ette kandma õiguskomisjoni esindaja kolleeg Maret Maripuu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon on arutanud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu neljal korral. Aruteludest võtsid lisaks komisjoni liikmetele ja nende asendusliikmetele osa ka sotsiaalminister Hanno Pevkur, Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier ja sama osakonna peaspetsialist Seili Suder, hüvitiste ja toetuste poliitika juht Kati Lõbu, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Ain Tatter, Eesti Ametiühingute Keskliidust Harri Taliga, TALO-st Ago Tuuling, Eesti Kaubandus-Tööstuskojast osales arutelul Mait Palts, Eesti Tööandjate Keskliidust Tarmo Kriis ja Marek Sepp, Rahvaliidust oli kohal Mai Treial, Reformierakonnast Silver Meikar, Siseministeeriumi esindas Anneli Mõtus, Politseiameti õigusosakonnast oli kohal vanemkomissar Madis Reimand ja Päästeametit esindas peadirektori asetäitja Ain Karafin.
Kõigepealt said sõna sotsiaalpartnerid. Tööandjate esindajad avaldasid valitsuse esitatud eelnõule toetust. Tarmo Kriis rõhutas, et on vale väita, justkui oleks tegu kolmepoolse lepingu rikkumisega. Sotsiaalpartnerite poolt heakskiidetud töölepingu seadus võeti vastu 2008. aasta lõpus. Eelnõuga 518 esitatud muudatused on tingitud olukorrast majanduses ja nende ettepanekute arvestamata jätmine tooks kaasa tõsiseid kahjusid. Kõige tõsisema löögi all on väikeettevõtted ja seaduse edasilükkamine võib kaasa tuua suure pankrottide laine.
Ametiühingu esindajad ei olnud esitatud eelnõuga rahul ja soovisid seaduse jõustumise edasi lükata. Ametiühingud leidsid, et tööandja makstavad koondamishüvitised tuleb säilitada tänases mahus, kui töötuskindlustushüvitised ei muutu.
Lubage nüüd minna muudatusettepanekute juurde. Esimesena arutas komisjon valitsuse ettepandud muudatusi, mis formuleerusid komisjoni muudatusteks. Komisjon pidas vajalikuks algatada muudatusettepanekud, mis kokkuvõtvalt hõlmavad töö- ja puhkeaja sisulisi muudatusi, töö- ja puhkeaja erisusi avalikus teenistuses ja eriteenistustes, töötuskindlustusmakse määra tõstmise punkti ja õigusselguse eesmärgil tehtavaid muudatusi. Lubage mul tutvustada olulisemaid muudatusettepanekuid, mis komisjon on teinud.
Komisjoni muudatusettepanek nr 25 reguleerib tööpäevasisest vaheaega. Tööpäevasisese vaheaja eesmärk on anda töötajale tööpäeva sees vaba aega puhkamiseks ja einestamiseks (lõunapaus). Üldreegel on see, et lõunapausi ei arvestata tööaja sisse. Erireegel kehtib töökohtadel, kus tööülesandeid tuleb täita kestvalt, näiteks valvurid, vedurijuhid. Neil juhtudel arvestatakse lõunapaus tööaja hulka. Tööandjal ei ole võimalik ega ka mõistlik otsida töötajale 30 minutiks asendajat, näiteks valvurile keset ööd või vedurijuhile Tallinna–Narva liinil.
Komisjoni 28. muudatusettepanek puudutab öötöö piirangut ja selle üle olid meil ka kõige tõsisemad vaidlused. Öötöötaja tööaja piirang ei kehti kõikidele töötajatele. Piirangu kohaldamiseks peab töötaja olema öötöötaja ja öötöötaja on töötaja, kes töötab öösel (22.00–06.00) vähemalt 3 tundi igapäevasest või 1/3 iga-aastasest tööajast. Öötöötaja tööaja arvestamisel on kaks võimalust. Üldreegel on, et tööaeg ei tohi keskmiselt ületada 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku kohta 7-päevase arvestusperioodi jooksul. Tööaja arvestamisel võetakse 7 päevast maha 24 tundi. Tööaja arvestamise aluseks jääb 6 päeva. 24 tunni mahaarvamist tööaja arvestusest nõuab tööaja direktiivi 203/88 artikkel 16c. Töötaja tööaeg ei tohi ületada ühes nädalas kokku 48 tundi, see lubab vajaduse korral töötada rohkem kui 8 tundi päevas, kuid mitte üle 13 tunni. Tavalise töötaja tööaja arvestuse erisus, võrreldes öötöötaja tööaja arvestusega, seisneb arvestusperioodide erinevuses. Tavalisel töötajal võib tööaja arvestuse periood olla kuni 4 kuud, öötöötajal 7 päeva. Tavatöötaja pikem arvestusperiood võimaldab tööandjal rakendada töötajat teatud perioodidel intensiivsemalt. Näiteks võib tavatöötaja töötada 60 tundi nädalas (öötöötaja maksimaalselt 48 tundi), tema pikad tööpäevad tasandatakse arvestusperioodi lõpuks, mis tähendab, et töötaja töötab mingil ajal palju järjest ja hiljem väga vähe. Öötöötaja tööaja lühem arvestusperiood ei võimalda nii suuri kõikumisi. Ja erireegel: 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul, kui öötöötaja töö hõlmab eriti ohtlikke tegureid, näiteks töö suure füüsilise või vaimse koormusega (päästjad, lendurid jne), ja see on absoluutpiirang. Erandite tegemine öötöötaja tööaja piirangutes on ette nähtud kas töölepingu või kollektiivlepinguga direktiivi artiklis 17.3 määratletud valdkondades, näiteks turvateenused, katkematu tööprotsess, tervishoiuteenused, sadama- ja lennuväljatöö, gaasi, vee ja elektrienergia tootmine jne. Erandi tegemisel öötöötaja tööaja arvestamisel tuleb lähtuda üldisest tööaja piirangust, mis on keskmiselt 48 tundi 7 päeva jooksul 4 kuu kohta. Erandi tegemine ei tohi viia selleni, et öötöötaja tööaja arvestus on halvem kui tavatöötajal. Tööaja arvestus peab jääma vähemalt tavatöötaja tööaja arvestusega samale tasemele.
Komisjoni ettepanek nr 29 puudutab igapäevast puhkeaega. Paragrahvi 51 lõikeid 2 ja 4 ei ole sisulises osas muudetud. Igapäevane puhkeaeg peab olema tagatud kõikidel töötamise juhtudel – 40-tunnine töönädal, ületunnitöö ja öötöötaja töö. Üldreegel: 24 tunnis peab töötaja saama 11 järjestikust tundi puhkeaega, mis tähendab, et ühe töövahetuse pikkus saab olla maksimaalselt 13 tundi. Erandeid on siin lubatud teha vaid kollektiivlepinguga ja selles punktis me saavutasime komisjonis üksmeele.
Muudatusettepanekud 50, 63, 65 ja 66 puudutavad töö- ja puhkeaja erisusi avalikus teenistuses. Erisused on teenistuse eripäradest tulenevalt kehtestatud päästeteenistujatele, politseiteenistujatele, piirivalveametnikele, riikliku järelevalve töötajatele, nagu näiteks piiril tegutsevatele Maksu- ja Tolliameti ametnikele ning veterinaar- ja toidukontrolliametnikele.
Komisjon esitas ka muudatusettepaneku nr 61, mis puudutab töötuskindlustusmakse tõusu. See annab töötukassale võimaluse teha juhul, kui olukord majanduses läheb halvemaks ja töötute hulk suureneb, Vabariigi Valitsusele vastavasisuline ettepanek. Muudatusega jääb töötuskindlustusmakse määr tööandjal vahemikku 0,24–1,4% ja töötajal vahemikku 0,5–2,8%.
Lisaks komisjonile esitas muudatusettepanekuid ka Rahvaliidu fraktsioon – kokku kaheksa. Komisjon ei toetanud neid. Need puudutasid praegu kehtiva töölepingu seaduse põhimõtete taastoomist vastuvõetud seadusesse.
Kolleeg Silver Meikar esitas kaks ettepanekut. Esimene muudatusettepanek puudutab koolituskulude kokkulepet. Ettepaneku esitaja pidas vajalikuks sätestada, et tööandjal on õigus suurte koolituskulude puhul rakendada pikemat kui kolmeaastast siduvusaega. Komisjon konsensuslikult seda ei toetanud. Leiti, et Riigikogus vastuvõetud töölepingu seaduse § 34 sätestab kuni kolmeaastase siduvusperioodi ja see on ka küllaldane. Teine muudatusettepanek käsitleb öötööd ja seda ettepanekut on sisuliselt arvestatud komisjoni algatatud muudatusettepanekus nr 28.
Eiki Nestor esitas kaks muudatusettepanekut. Ühte neist, mis puudutab tööandja ülesütlemise vaidlustamist vastuolu tõttu hea usu põhimõttega, on sisuliselt arvestatud ja  töötaja saab sellele sättele tugineda.
Sotsiaaldemokraatide esitatud kolme muudatusettepanekut komisjon ei toetanud. Need puudutasid koondamishüvitisi ja ühe ettepanekuga taheti ka olemasolevaid koondamishüvitisi suurendada.
Kultuurikomisjoni esitatud muudatusettepanekut komisjon toetas. See võimaldab pärast uue töölepingu seaduse jõustumist säilitada kehtiv olukord, mis lubab koolieelse lasteasutuse juhil ja koolidirektoril võtta tähtajalise töölepinguga pedagoogina tööle vähemalt keskharidusega isikuid, juhul kui pedagoogi vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkurss ebaõnnestub. Tegemist on tähtajalise töölepingu sõlmimise eriregulatsiooniga, millele töölepingu seaduse sätted ei kohaldu.
Komisjonis toimus tõsine arutelu Keskerakonna esitatud muudatusettepanekute üle. Nimelt oli Keskerakond esitanud 163 muudatusettepanekut ja komisjon pöördus nende muudatusettepanekute puhul Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse poole. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-de 99 ja 100 omavahelisest koostoimest tuleneb, et ettepanekud peavad olema tehtud eelnõu sisu kohta ja muudatusettepanekute läbivaatamisel komisjon kontrollib, kas ettepanekud on tehtud tähtaegselt, tingimusi ja korda järgides, ning otsustab nende arvestamise eelnõu uute tekstide koostamisel.
Ettepanekuid arutades selgus, et Keskerakonna tehtud ettepanekud arvestavad suuresti  senise, 1. juulist 2009 kehtetuks muutuva seaduse sätteid, on sõnaselgelt võetud kehtiva töölepingu seaduse regulatsioonist ja viidud üle uude töölepingu regulatsiooni. Näiteks tuuakse töölepingu seadusesse kehtiva seaduse töötaja ja tööandja mõisted, mis ei sobi kokku uue seaduse mõistetega. Tegemist oleks suurte sisuliste ja kontseptuaalsete vastuoludega, kaks erinevat regulatsiooni ei saa samaaegselt kehtida. Osa muudatusettepanekute sisu kordab üle uue töölepingu seaduse teksti, näiteks muudatusettepanek nr 19. Samuti on ettepanekuid, mille sõnastus on identne, kuid esitatud seaduse erinevate lõigete või paragrahvide kohta. Komisjon arutas, kas siduda nad kõik üheks ettepanekuks või grupeerida teemade kaupa, et oleks kergem jälgida. Tuginesime kodu- ja töökorra seaduse § 102 lõikele 2, mis sätestab, et muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Sellist komisjoni lähenemisviisi ei toetanud Ain Seppik ja Indrek Saare asendusliige Eiki Nestor, kuid komisjon pidas seda oluliseks ja nii sai ka tehtud. Õiguskomisjon ei toetanud Keskerakonna esitatud muudatusettepanekuid ka nendel põhjustel, millele ma varem viitasin.
Komisjon, vaadanud läbi kõik muudatusettepanekud, tegi ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tänan!

Austatud ettekandja, aitäh! Ametikaaslastel on teile küsimusi. Küsimuste vooru avab kolleeg Helle Kalda. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ühtlasi õnnitlen teid esimese tööpäeva puhul! Lugupeetud ettekandja! Kui need teie ettekantud muudatusettepanekud ja valitsuse algatatud eelnõu saavad lõpuks vastu võetud, millise garantii te siis annate, et see vastuvõetud õigusakt kindlustab töötukassa jätkusuutlikkuse? Me teame ju, kui palju töötute arv iga päev kasvab.

Aitäh! Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu seletuskirjas on arvutused ära toodud ja ma usun, et need on tehtud küllalt konservatiivselt, mis tagab ka selle, et töötukassa on pärast nende muudatusettepanekute tegemist jätkusuutlik.

Kõigepealt tänan eelmist ametikaaslast õnnitluste eest! Nüüd küsimuseks sõna kolleeg Enn Eesmaale. Palun!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Uue töölepingu seadusega on Eesti paigutanud töösuhted võlaõiguse konteksti, mida Euroopas on harva kasutatud. Ega siis muidu PHARE ega ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) eksperdid pole meie otsusele juba andnud kriitilist hinnangut. Ning neil on õigus, sest tööleping pole ega saagi olla nagu ükskõik milline teine suvaline leping. Töölepingu puhul ei saa olla tegemist ostu- ja müügilepinguga. Miks see koalitsioonipoliitikute arvates siiski võimalik on?

Aitäh! Kui Riigikogu arutas võlaõigusseaduse põhimõtteid, jõuti siin saalis ka arusaamisele, et töölepingu seadus on üks osa võlaõigusseadusest, ja töölepingu seadusesse on kirja pandud täiendavad reeglid eelkõige just töötajate kaitseks.

Küsimuseks on sõna kolleeg Inara Luigasel. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite oma ettekandes, et kõik need muudatusettepanekud, mis on tehtud, ei kannata enam edasilükkamist ja see seadus peab jõustuma sellisel kujul, nagu ta on, muidu võib Eesti ettevõtjaid tabada pankrotilaine. Kas teie komisjonis oli arutusel teema, et juhul kui neid pankrotte ettevõtete hulgas tekib, millistes regioonides võib siis töötuse määr hüppeliselt tõusta? Me arutasime selle üle tänases infotunnis ka regionaalministriga.

Aitäh! Komisjonis otseselt ei arutatud, millistes regioonides võiks töötus seeläbi kasvada, pigem muudab uus töölepingu seadus töösuhted paindlikumaks ja ka odavamaks, eelkõige kui me räägime halduskoormusest, mis kehtiv töölepingu seadus on tööandjale pannud. Nii et sellel punktil otse ei peatutud, kuid ma arvan, et uus regulatsioon, mis jõustub, tekitab uutes investorites suuremat soovi Eestisse tulla ja investeerida, sest alati, kui uusi töökohti luuakse, vaadatakse ka seda, kui suured on töötajaga töösuhte alustamise ja lõpetamise kulud. Ja need muudatused, mis 1. juulist jõustuvas seaduses on, vähendavad neid kulusid.

Kolleeg Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Te viitasite Helle Kalda küsimusele vastates seletuskirjale, kus on arvutused. Neid seaduseelnõusid, mille juures on olnud valitsuse tehtud arvutused, mis kahe kuu pärast enam ei kehti, oleme siin korduvalt näinud, nii et see ei ole mingi argument. Aga oma ettekandes te rääkisite, et peeti, vähemalt püüti pidada läbirääkimisi ka ametiühingutega, kes ei olnud nende muudatustega nõus. Kas komisjon ei arutanud tõsisemalt seda, et kuna töölepingu põhiseadus, mis pidi 1. juulist kehtima hakkama, võeti vastu kolmepoolse kokkuleppe alusel, siis peaks püüdma muudatustega samuti koos edasi töötada ja saavutada kokkulepe ka ametiühingutega, aga mitte niimoodi ühepoolselt lepingut n-ö üles öelda?

Komisjon oli viimase hetkeni suunatud kokkuleppe ja kompromissi otsimisele, mida kahjuks ei tulnud. Kuna seadus 1. juulil jõustub, siis me pidime tegema valiku ja meie valik lähtus sellest, et töötukassast oleks võimalik väljamaksed teha, et seda raha jätkuks.

Järgmine küsimus. Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Töölepingu seaduse näol on tegemist väga mahuka ja keeruka seadusega ning ega need täna arutuse all olevad muudatused teda lihtsamaks ei tee. Üks kirjastus on juba head raha teeninud, ilmselt avaldanud või avaldamas kolmeosalist sarja "Töölepingu seadus 2009", mis maksab 1500 krooni – palun ostke, saate asja endale selgeks. Kui me arutasime komisjonis seda põhilist teksti, mis praegu veel jõus on, siis oli juttu ka sellest, et see tekitab väga palju kohtuvaidlusi ja et kohtunikke on vaja kindlasti hakata ette valmistama. Valitsus lubas, et jaa, kohtunikud valmistatakse ette. Nüüd ma tahangi küsida, kas komisjonis oli juttu, et kas see kohtunike ettevalmistus on juba lõppenud.

Aitäh! Komisjonis see teema ei tõusetunud. Need muudatusettepanekud, mis on tehtud, on tulnud just töölepingu seaduse tutvustamisest praktikutele, kes ühest või teisest sättest on erinevalt aru saanud. Suurem hulk eelnõu 518 muudatustest on täpsustused, et tagada õigusselgus ja ühesugune arusaamine seaduse tekstist.

Järgmine küsimus. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Hea ettekandja! Kui töötukassa on rahalistes raskustes ja hädas, miks me siis ainult töötajate töötuskindlustushüvitist vähendame ja tööandjate koondamishüvitise jätame samaks mis tänagi? Miks see ei võiks praegu jääda nii, nagu ta hetkel on? Kus on siis see solidaarsus, need nn solidaarsed kärped, nagu me räägime, et võtame kõikidelt ühepalju, et kannatame kõik koos?

Aitäh! Kui me räägime töötukassa jätkusuutlikkusest, siis ma kordan veel üle, et töötukassa sees on kaks kassat, ühte kassasse teevad sissemakseid tööandjad, teise kassasse teevad sissemakseid töötajad. Praegusel hetkel ongi see probleem, et need algselt kokku lepitud uued maksemäärad, kus töötuskindlustushüvitis tõuseks 50%-lt 70%-le ja 40%-lt 50%-le, eeldaksid väljamakseid töötajapoolsest kassaosast ja töötuse praeguse määra juures seal vahendeid ei jätkuks. Tööandjate poolel on eelkõige see, et kui nad on sattunud raskustesse, kui nad peavad koondama ühe inimese, et hoida raha ettevõttes ja tagada töö jätkumine, siis ei ole  liigne raha väljaviimine ettevõttest otstarbekas. Seega on nende puhul see tugi oluline.

Järgmiseks küsimuseks annan sõna kolleeg Rein Ratasele. Palun!

Austatud juhataja, tänan! Hea ettekandja! Kui päästetöötaja peab tulenevalt teenistushuvidest olema päästeteenistusele kättesaadav teenistusülesannete täitmiseks ka väljaspool tööaega, kuid nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema ametipalga määramisel, tuleb päästetöötajale selle eest maksta lisatasu või hüvitada see talle vaba ajaga. Kes otsustab, kas ta saab lisatasu või saab hoopis hüvitisena vaba aja? Olen rääkinud.

Aitäh! See tuleb eri seadustest ja see sõltub sellest, mismoodi on päästjate puhul kollektiivlepingus kokku lepitud.

Kolleeg Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu aseesimees, teile edu ja kannatust tänaseks ja homseks päevaks! Hea ettekandja! On näha, et selle seaduse rakendamise ettevalmistuse aeg jääb või on juba jäänud lühikeseks. Ja see on ka teada, et ametiühingud ja juristid koostavad praegugi massiliselt töövaidlusavaldusi, sest seaduste ja töölepingute rikkumine on ju majanduslanguse perioodil võtnud epideemia mõõtmed ja on selge, et neid töövaidlusi tuleb hüppeliselt kohe juurde. Kas teil komisjonis oli ka pooltargumente, et seaduse rakendamine siiski edasi lükata, ja kui oli, miks te neid ei arvestanud?

Aitäh! Komisjonis olid ka need küsimused arutusel, kuid nagu ma ennist mainisin, ei ole see edasilükkamine praeguses majandusolukorras otstarbekas. Me näeme, et uue töölepingu seaduse rakendamine annab kindlasti oma panuse, et me  majanduskriisist kiiremini välja saaksime.

Tänan ka eelmist küsijat heade soovide eest! Järgmiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik. Palun!

Aitäh! Austatud juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis oli arutusel igasuguseid küsimusi, sealhulgas vaadati läbi, millised tööturuteenused, muutused ja toetused toob endaga kaasa selle seaduse rakendamine. Kas te võiksite lühidalt kommenteerida, kas see toob kaasa muutusi ka riigieelarves?

Riigieelarve puhul kandsid kõik need töölepingu seaduse muudatused seda mõtet, et riigieelarvelised kohustused, mis sotsiaalpartneritega said kokku lepitud, on lükatud edasi 1. jaanuarini 2013.

Järgmiseks küsimuseks annan sõna kolleeg Valeri Korbile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Teame, et kokkuleppeid ametiühinguga pole saavutatud. Tahaksin teilt kui endiselt valitsuskabineti liikmelt küsida, kuidas te kommenteerite, miks valitsus ei läinud selle kompromissi tegemisele ja millega see on seotud.

Aitäh! Seda küsiti komisjonis ka sotsiaalministri käest. Alates märtsist on sotsiaalminister, ametiühingud ja tööandjad mitmel korral koos istunud ja püüdnud seda ühisosa leida. Kahjuks selleni ei jõutud ja siin ei saa öelda, et kannatajapooleks oleksid ainult ametiühingud, ka tööandjad pole saanud kõike. Näiteks pole jõustunud see lubadus, et koolitusele tehtavad kulutused oleksid erisoodustusmaksust vabad, ja seda tingib just see meie praegune majandusolukord.

Järgmine küsimus. Palun, ametikaaslane Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mul oli siiralt hea meel olla õiguskomisjonis asendusliikmena ja ma arvan, et see kogemus jääb mulle siin oldud kümnest aastast eluks ajaks meelde. Nimelt eelkõige just Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekute, kuidas öelda, menetluse eelfaasi loomiseks teatas lugupeetud komisjoni esimees, et 163 muudatusettepanekust on järele jäänud 10 muudatusettepanekut. Kas õiguskomisjonis on see pretsedent või hakkabki nii olema, et kui fraktsioonid esitavad muudatusettepanekud, siis õiguskomisjon paneb nad pakettidesse? Valitsuse ehk komisjoni ettepanekud said läbi hääletatud, need oleks ju võinud ka ühendada. Kas selline kord hakkabki nüüd õiguskomisjonis lugupeetud komisjoni esimehe käsul jätkuvalt kehtima?

Aitäh! Oma ettekande alguses ma põhjendasin neid motiive, mis olid komisjonil, kui me kasutasime kodukorra seaduse § 102 lõikes 2 antud võimalust. Kordan siis veel kord üle, et kodukorra seaduse § 99 lõike 1 kohaselt võivad Riigikogu liikmed, komisjonid ja fraktsioonid esitada eelnõu kohta muudatusettepanekuid, kusjuures ettepanekud peavad sisaldama viidet eelnõu muudetavale osale ja soovitava muudatuse täpsele sõnastusele. Kuigi kodukorras ei ole expressis verbis öeldud, et muudatusettepanekuid tohib esitada üksnes eelnõuga reguleeritava õigussuhte kohta, peavad need siiski lähtuma eelnõu eesmärgist ja käima eelnõu kohta. Keskerakond esitas arvatavasti kiirustades muudatusettepanekuid, kus mõnes muudatusettepanekus muudetakse ühe ja sama sõnastusega erinevaid sätteid. Muudatusettepanekuga 24 tahetakse näiteks vähendada laste õigusi, mis kindlasti ei olnud, ma eeldan, teie soov. Osa ettepanekuid olid ka vasturääkivad ja üksteist välistavad. Seetõttu me leidsime, et  menetluse ja selguse huvides on õige kasutada kodukorras antud võimalust ja panna nad teemade kaupa ühte. Seda võimalust on kasutanud teised fraktsioonid, näiteks Rahvaliidu fraktsioon esitas muudatusettepanekud kohe teemade kaupa ja meie hea kolleeg Eiki Nestor, olles  õiguskomisjonis asendusliikmena, ütles, et nemad teevad seda alati. Ma arvan, et see lähenemine, arvestades seda, kui vähe oli meil aega eelnõu menetleda, oli parim valik, mis me saime teha. Kodukorra § 99 ja § 102 annaksid võimaluse kõik need muudatusettepanekud üheks tervikuks siduda, aga me tahtsime ikkagi, et oleks võimalus arutada sisuliselt, ja kui head kolleegid vaatavad, siis on muudatusettepanekuid tunduvalt rohkem kui üheksa.

Ametikaaslane Helle Kalda, teine küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on küsimus muudatusettepaneku kohta. Nagu te ütlesite, ühtegi Keskerakonna muudatusettepanekut ei toetatud. Ma tahaksingi selgitust, miks ei toetatud. Minu poole pöörduvad väga paljud lapsed ja ma leian, et neil oleks õigus töötada. Muudatusettepanek on tehtud § 49 lõike 1 kohta. Siin on öeldud, et 13–14-aastased lapsed võivad töötada asukohajärgses kohas kuni kella 20-ni, ja on näidatud ka ära, millistes valdkondades (kultuuri- ja spordialal jne). Miks te selle vastu olete ja miks seda ettepanekut ei toetatud, mis oli põhjendus?

Kas see on muudatusettepanek 24?

Ma ei oska teile öelda, sest te panite muudatusettepanekud kõik kokku. Need ei ole ju enam numbrite järgi. Muudatusettepanek on § 49 lõike 1 kohta ja me teeme ettepaneku, et lapsed saaksid töötada.

Juhin tähelepanu, et kõikidel muudatusettepanekutel on numbrid ees, nii et selle puhul saab seda ilusasti vaadata.

Kolleeg Eldar Efendijev, esimene küsimus, palun!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ajalehtedest tuli teie erakonnakaaslaselt selline informatsioon, et kohtumistel ja läbirääkimistel ei olnud töölepingu muudatuste arutelus nagu tähtsust, sest küsimus oli poliitilises valikus. Tänane koalitsioon oli selle poliitilise valiku teinud ja ei olnud üldse tähtis, mis ettepanekuid või muudatusi nad arutavad. Kas tõesti domineeris komisjoni arutelus see poliitiline valik või oli ikkagi muudatusettepanekute arutelu?

Aitäh! Kui te lubate, siis ma vastan kõigepealt kolleeg Helle Kaldale, ma leidsin muudatusettepaneku üles. Meie jaoks jääb selle ettepaneku mõte arusaamatuks. Punkt 1, mis muudab töölepingu seaduse § 43 lõikeid 4–6, ja punkt 10, mis tunnistab töölepingu seaduse § 51 lõike 2 punkti 1 kehtetuks, on näide sellest, kuidas tegelikkuses vähendatakse laste õigusi. Töölepingu seadus lubab 7–12-aastastel piiratud tingimustel teha kergeid töid, näiteks teatris rollide mängimisel. Muudatusettepanekud võtavad lastelt ära lühendatud tööaja, neli tundi päevas, ja igapäevase kohustusliku puhkeaja, 21 tundi, mis tähendab, et 7–12-aastane laps peab töötama täiskasvanuga samades töö- ja puhkeaja tingimustes. Samas jäetakse alles tööajapiirangud 13–17-aastastele lastele. Ma arvan, et siin on muudatusettepanekud tehtud kiirustades. Ma arvan, on väga oluline, et töölepingu seaduses on sätestatud reeglid alaealiste kohta, sest muidu nad töötaksid võlaõigusseaduse alusel, kus ei ole võimalik teha mitte mingisugust kontrolli. Ka praegu kehtiva seaduse puhul oleme seda näinud, võtame ilusa muusikali "Helisev muusika", kus laval on lapsed, kes ei lähe töölepingu seaduse alla, vaid töötavad võlaõigusliku lepinguga. Nii et minu arvates peaksid need sätted jääma.
Heale kolleegile Eldar Efendijevile vastates ütlen, et töölepingu arutelul komisjonis kaaluti kõiki võimalusi, kuulati ära kõik osapooled. Aruteludest võtsid osa ka sotsiaalpartnerid ja vaidluste käigus jõuti sellisele tulemusele, mis on praegu teie ees ja mis näitab, milliseid muudatusettepanekuid toetati.

Teiseks küsimuseks on sõna kolleeg Inara Luigasel. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ütleme, et töölepingu seadus koos muudatustega nüüd ikkagi jõustub. Kas Vabariigi Valitsus on teinud analüüsi ja kas teie komisjonis on arutatud sellist analüüsi, et töölepingu seadus võib vallandada kvalifitseeritud töötajate väljarände Eestist? Kas teil sellisel teemal on olnud arutelusid ja kas sellist analüüsi on tehtud?

Sellist otsest analüüsi komisjonis arutusel ei olnud. Aga kui me vaatame, milline on olukord kogu maailmas, millised on töötuse protsendid ka teistes riikides, siis ma ei usu, et see väljaränne väga suur oleks, aga kindlasti on mõningaid erialasid, kus see võib toimuda. Lootma peab kõige paremat ja uskuma, et me kõikide nende otsustega, mis siin Riigikogu saalis on viimase kuu aja jooksul arutusel olnud, suudame teha seda, et meie majanduskliima paraneb ja et me kriisist võimalikult kiiresti välja tuleme.

Ametikaaslane Aadu Must, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Soovin kõigepealt teile edu ja leplikku ning kannatlikku meelt uues tähtsas ametis! Hea ettekandja! Minu küsimus on seaduse tähtaja kohta ja järjekordselt palun juba ette vabandust, kui ma pole osanud olla piisavalt tähelepanelik, et materjalidest ja ettekandest vastust leida. Aga töölepingu seadus ning selle muutmise seadus on nihutanud oluliselt tööandja ja töövõtja õiguste tasakaalu. Selle põhjenduseks tuuakse ikka ja jälle kriisiolusid ja kriisist väljumise vajadust. Milline on teie ja komisjoni prognoos, kas tegemist on tõepoolest n-ö ajutise seadusega, mis pärast kriisi lõppu ümber tehakse – sellisel juhul oleksid karmid meetmed vahest leebemalt mõistetavad –, või juhtub nii, et ei ole midagi püsivamat kui ajutised asjad?

Aitäh! Mina loodan väga, et need seaduse paragrahvid, mis on edasi lükatud aastaks 2013, ka jõustuvad. Mina loodaksin veel, et me saame kriisist kiiremini välja ja saame nende jõustumise varasemaks tuua.

Aitäh eelmisele küsijale! Teiseks küsimuseks on sõna kolleeg Kalev Kallol. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma jätkan oma esimese küsimuse teemal. Te vastasite, et püüti küll läbi rääkida, kuid kompromissi ei saavutatud ja aeg surus peale. Niipalju kui mina tean, tähendas kompromiss n-ö komisjoni või valitsuse poole mõttes seda, et ainult töövõtjate pool pidi järele andma, tööandjate poolt mingit järeleandmist ei olnud. Seetõttu ei saa seda kompromissiks nimetada, seda saab pidada lihtsalt ühepoolseks surveavalduseks. Oli ju jutuks ka selline kompromiss, et lükata seaduse kehtima hakkamine tervikuna edasi, mitte 1. juulile, aga aasta või kahe võrra – see oleks mingi kompromiss olnud. Miks teise poole järeleandmist üldse ei arutatud ja kompromissiks peetakse seda, kui ainult üks pool järele annab?

Aitäh! See oli arutuse all, kuid komisjon leidis, et praeguses olukorras on otstarbekas jõustada töölepingu seadus nende muudatustega 1. juulil 2009.

Kolleeg Marika Tuus, sõna teiseks küsimuseks. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Omal ajal, kui selle seaduse jõustumine sai edasi lükatud, te ütlesite, et see seadus tuleb ruttu-ruttu rakendada, sest töötus kasvab ja inimesed vajavad suuremaid hüvitisi – töötajad just. Noh, nüüd on kõik läinud vastu taevast. Kas teil omalt poolt on natuke kahju ka, et see niimoodi läks? Kas te võitlesite selle eest, et töötute inimeste rasket olukorda siiski pisut leevendada?

Aitäh! Ma usun, et kõik osapooled on kurvad selle üle, mis meie majanduses praegu toimub ja et me ei saa seda seadust jõustada nii, nagu ta 2008. aasta lõpus siin saalis vastu võeti. Kui me eelnõu või töölepingu seadust ette valmistasime, siis me lähtusime lisaks Rahandusministeeriumi prognoosidele ka IMF-i prognoosidest ja sealhulgas IMF-i kõige mustemast stsenaariumist, mille tulemusena me oleksime 3%-se töötukassa maksemäära puhul omadega toime tulnud. Sellist majanduse kukkumist ei osanud keegi ette näha ja tänasel päeval me seisame tegelikkuses valiku ees, et kui me ei muuda töötuskindlustushüvitisi, siis on töötukassa pankroti lävel ja see seab n-ö õiguskindluse tõsiselt küsimuse alla, kui ei ole küllaldaselt raha, et töötukassast ettenähtud summasid välja maksta. Me seisime valiku ees, et kui me neid muudatusi ei tee, kust me siis selle raha leiame. Küsimus on, kust leida see puuduolev raha. See saab sel juhul tulla ainult sotsiaalsektorist. Kui toimusid läbirääkimised tööandjate, ametiühingute ja valitsuse vahel, siis oli ka küsimus, et kust võtta. Pakkuda välja neid variante – see on see kurb tõsiasi, millega me täna silmitsi seisame.

Ametikaaslane Rein Ratas, teine küsimus, palun!

Tänan, väga austatud juhataja! Hea ettekandja! Oma ettekandes käsitlesite mõnevõrra Silver Meikari ettepanekut pikendada siduvusaega üle kolme aasta. Palun vabandust, ma ei saanud sellest asjast päris hästi aru. Miks siis komisjon ikkagi ei nõustunud selle minu arust asjaliku ettepanekuga? Kui tööandja ja töötaja on pikemas siduvusajas kokku leppinud ja adekvaatsed koolituskulud on tehtud, kas me ei takista siis selle piiranguga kunstlikult praegu väga kalli väljaõppega asjatundjate ettevalmistamist? Olen rääkinud.

Aitäh! Komisjon hindas selles küsimuses kõrgelt kokkulepet, mis tööandjate ja ametiühingute vahel saavutati. See siduvusaeg oli meil töölepingu seaduse ettevalmistamise ajal 2008. aasta alguses arutuse all ja osapooled leidsid, et kolm aastat on küllaldane aeg. Loomulikult on osa koolitusi kallid, aga ei saa juhtuda ka seda, et töötaja seotakse, ütleme, kuni pensionile minekuni ühe tööandjaga. Ma arvan, et kui tööandja jaoks on tegemist väärt töötajaga, temasse on panustatud palju raha, antud talle hea kvalifikatsioon, siis on ka teisi meetmeid, et töötajal ei tekiks soovi kuhugi mujale tööle minna. Nii et komisjon leidis üksmeelselt, et kolm aastat on küllaldane aeg, mis töötaja peaks tööandja juures olema, või kui ta soovib varem lahkuda, siis ta hüvitab koolituse kulu. See oli komisjoni konsensuslik otsus.

Järgmine küsimus, Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mõni aeg tagasi te rääkisite, et praegu on põhiline probleem, kust võtta raha. Eks see ole selge, et see on riigis väga suur probleem. Kui me räägime sellest seaduseelnõust, mida me praegu arutame, kas teie komisjoni seisukoht on siis see, et raha on töövõtjatelt parem ära võtta kui tööandjatelt?

Aitäh! Kui komisjon arutas töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadust, siis me pidasime väga oluliseks, et meil jääksid alles need tööandjad, kes suudavad inimestele tööd pakkuda.

Järgmiseks küsimuseks on sõna kolleeg Nelli Privaloval.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas ametiühingu ettepanekud olid absoluutselt vastuvõetamatud? Kui läbirääkimised oleksid olnud pikemad, kas siis oleksid kaks poolt leidnud lahenduse?

Aitäh! Ma ei oska hinnata, kas veel mõned kuud oleksid aidanud rohkem ühisosa leida. Küll aga arutasime ka komisjonis tõsiselt erinevaid muudatusettepanekuid ja leidsime ka siin ühisosa. Näiteks selles, mis puudutab igapäevast puhkeaega, kus jäi sisse, et erisusi võib teha vaid kollektiivlepinguga. Nii et me otsisime ühisosa kogu aeg ja on kahju, et ei leidnud seda kogu eelnõule.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni istungil jäi mind natukene kummitama üks küsimus, see puudutab ettepanekut nr 64. Seal oli nimelt nii koolieelse lasteasutuse seaduse kui ka põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse osas niisugune huvitav küsimus, et kui vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, siis korraldab direktor aasta jooksul avaliku konkursi. Äkki avaksite oma kogemusele tuginedes natukene seda konkursi ja avaliku konkursi vahet. Või ei olegi siin tegelikku vahet?

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida seda kultuurikomisjoni väljapakutud põhimõtte osas, ma võin kommenteerida seda, mis puudutab töölepingu seadust. 1. juulist kehtima hakkava töölepingu seaduse üldpõhimõte on, et kui sõlmida tähtajaline tööleping, siis see ongi ette nähtud n-ö ajutiseks tööks ja tähtaja lõppemisel leping lõpeb. Juhul kui sõlmitaks veel täiendav leping, siis kolmanda puhul muutub see tähtajaline leping juba tähtajatuks. Kultuurikomisjoni ettepanek oli võimaldada eri seadusega ikkagi erisäte, et kui tööle on võetud inimene, kellel ei ole sellist hariduslikku ettevalmistust, mis peaks kas siis kooliõpetajal või koolieelse lasteasutuse õpetajal olema, ja kui on toimunud näiteks kaks konkurssi ja nõutava kvalifikatsiooniga inimest ei ole leitud, siis saab temaga lepingu sõlmida, aga see on ikkagi tähtaegne. Ja kui välja kuulutatakse uus konkurss ja tuleb kvalifitseeritud töötaja, siis on võimalik see leping lõpetada.

Kolleeg Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mul on konkreetne küsimus konkreetse paragrahvi kohta. Tegemist on §-ga 137¹ "Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine". Selle paragrahvi kohaselt hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel väljatöötatud ja kasutamata põhi- ja lisapuhkuse, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Millest on tulnud see tähtaeg neli aastat, miks mitte viis, kuus? On ju neid inimesi, kes on tõesti väga palju töötanud, ja nüüd jäävad nad siis oma hüvitisest ilma.

Aitäh! Me leidsime, et kuhugi tuleb tõmmata piir, ja arvasime, et see on kõige otstarbekam. Seesama küsimus oli üleval ka siis, kui oli arutusel Politseiameti ja piirivalve liitmise temaatika, kus ka leiti, et nii on otstarbekam. Eelkõige on tähtis, et kui uus seadus jõustub, siis inimesed hakkaksid oma puhkust välja võtma õigel ajal, et nad tõesti puhkaksid, sest puhkus on ette nähtud selleks, et inimene töölt eemal oleks, puhkaks ega ennast üle ei töötaks, mis on Eesti inimestele kombeks.

Järgmine küsimus. Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Edu ja jõudu ka minu poolt uues ametis! Austatud ettekandja! Palun ütelge, kas komisjonis liikus rahvaesindajate mõte ka sellele, et kui töölepingu seaduse puhul on tõesti tegemist nii hea ja õiglase, toonitan, õiglase seadusega, nagu valitsusliikmed, eriti Rein Lang, tavatsevad öelda, miks siis töörahvast esindavad ametiühinguliikmed ei sära õnnest, vaid streigivad ja kogunevad meile siia maja ette meelt avaldama.

Aitäh! Seda komisjon ei arutanud.

Aitäh eelmisele küsijale! Järgmine küsimus. Kolleeg Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Ma saan teie jutust aru, et komisjon arutas põhiliselt seda küsimust, kust raha saada. Minu meelest pole see küsimus Reformierakonnale kunagi raske olnud, raha on alati võetud rahva ja töövõtja taskust, nii et seal pole midagi eriti kaua arutada. Aga te ütlesite, et kõik on nüüd mures ja nukrad ja mis me veel kõik oleme selle tõttu, et olukord selline on. Kas komisjonis tuli vahel jutuks ka see asi, kuidas me sellesse olukorda oleme sattunud? Kas praeguse valitsuskoalitsiooni poliitika analüüsi on ka pisut tehtud, mis on sellise olukorra tööjõuturul esile kutsunud?

Aitäh! Selliseid küsimusi ükski komisjoni liige, ka mitte Keskerakonna alalised komisjoni liikmed ja asendusliikmed, ei tõstatanud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Usun, et lugesite mõni päev tagasi, kui Ida-Virumaa suuremate ettevõtete juhatajad kasutasid seoses keskkonnatasude muutmisega terminit "sotsiaalpinge". Üks näide oli eile toimunud väike, aga ma ei usu, et viimane, ametiühingute korraldatud streik. Tahaksin sellega seoses küsida, kas te ei leia, et selle seaduse vastuvõtmisega – ma võtan endale julguse prognoosida – kasvab sotsiaalpinge septembri- ja oktoobrikuuks terves riigis.

Aitäh! Ma tahaks loota, et seda ei juhtu.

Järgmine küsimus. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul on küsimus selle seaduse õigusselguse kohta. Nimelt esitas teie enda erakonna liige Silver Meikar  muudatusettepaneku, mille kohta valitsuse liige ütles, et Silver Meikar ei saa lihtsalt  seadusest aru. Ja kui juba Riigikogu liige ei saa seadusest aru, siis öelge mulle, kuidas võiksid selle seaduse kõrge abstraktsiooniastmega segasest tekstist aru saada tavalised inimesed. Kas te olete selle külje peale mõelnud, kas komisjonis oli sellest juttu?

Aitäh! See teema oli arutusel, aga ma küll täpsustaksin seda. Avaldati arvamust, et võib-olla meie hea kolleeg ei olnud kõiki seaduse paragrahve ega ka seletuskirja lugenud. Euroopa Sotsiaalfondi rahaga tehakse koolitusi. Nii tööandjad kui ka ametiühingud on saanud toetust, et seda seadust, mis 1. juulist jõustub, tutvustada. Need muudatusettepanekud, mis on eelnõus 518 tehtud n-ö õigusselguse mõttes, ongi saanud alguse just sellistelt kokkusaamistelt, kus seadust on üheskoos loetud ja leitud kohti, mida täpsustada, et oleks kergem aru saada.

Järgmiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te olite minister, kui see seadus vastu võeti. Muudatusi toetades pidi õiguskomisjon kahtlemata tuginema mingitele analüüsidele. Palun, kas te tutvustaksite neid õiguskomisjoni analüüse, mis näitavad, et hüvitisi töö kaotanud inimestele tuleb vähendada. Kui palju nende analüüside alusel alates 1. juulist, selle aasta teisel poolel töötuid lisandub?

Aitäh! Kõik need analüüsid, millele komisjon toetus, on esitatud eelnõu seletuskirjas koos tabelitega, kus on näidatud ära, millised on prognoosid. Nendest komisjon lähtus.

Kolleeg Aadu Must, palun, sõna teiseks küsimuseks!

Lugupeetud juhataja, aitäh! Hea ettekandja! Üks parandusettepanekutest, mida komisjon ei aktsepteerinud, käsitles töötaja olukorda halvendavate töölepingu tingimuste kehtetuks tunnistamist, see on esimene parandusettepanek § 15² kohta. Tegemist on printsiibiga, mis on eri maade ametiühingute arvates üks fundamentaalsematest töötajate huvisid kaitsvatest printsiipidest ning ametiühingute rolli väärtustavatest seisukohtadest. Ka varasemas töölepingu seaduses oli selline põhimõte sees. Kas tagasilükkamise põhjus oli see, et põhimõte äkki siiski kusagil mujal nähtavamal või varjatumal kujul sisaldub või oli see printsiip komisjoni enamusele põhimõtteliselt vastuvõetamatu?

Aitäh! Selle muudatusettepaneku, millele te praegu viitasite, esitas Keskerakonna fraktsioon Riigikogu poolt vastuvõetud töölepingu seaduse paragrahvi kohta, mille sotsiaalpartnerid olid heaks kiitnud, ja me ei pidanud otstarbekaks seda muutma hakata.

Kolleeg Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Et ma olin seoses Rahvaliidu fraktsiooni muudatusettepanekutega kutsutud õiguskomisjoni, siis sain mõningase ülevaate ka komisjonis arutatust. Kahjuks jäi minule küll selline mulje, et tegelikult ei soovitudki sotsiaaldialoogi osapoolte vahel kompromissi leida ja seetõttu toimus kõik edasine jõumeetodil. Mind teeb murelikuks, et ühelt poolt tahetakse töötajate hüvitisi vähendada, teisalt ei ole lahendust leidnud see, kuidas töötajad saaksid kätte kõik väljaõppe võimalused ja pääseksid tagasi tööle. Kas te peate seda õigeks, et me ei toimeta väljaõppe osas kuigi aktiivselt? Mida te teeksite siin teisiti, mida õiguskomisjonil tuleks arvestada?

Aitäh! Kui te vaatate eelnõu 518, siis osa selle muudatusettepanekuid muudab just nimelt tööturu koolituspoolt paindlikumaks ja nendes küsimustes diskusiooni ei avatud. Nende muudatuste järgi saab töötu, kes koolitusel osaleb, koolituse lõpuni käia, kui ta ka vahepeal peaks tööd saama jne. Nii et selliseid muudatusi on eelnõus 518 olemas ja ma usun, et see muudab olukorda paremaks. Kindlasti alustatakse ka uute sotsiaalfondi rahadega täiendavaid koolitusi ja pakutakse välja uusi võimalusi.

Aitäh! Head ametikaaslased! Ma palun teid kinni pidada küsimuste esitamiseks ettenähtud ühest minutist ja tänan kõiki neid ametikaaslasi, kes seda teinud on! Kolleeg Eldar Efendijev, sõna teiseks küsimuseks.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan küsimust, mille esitas kolleeg Valeri Korb. Kas komisjonis on arutatud selle seaduse mõju tulevikus? Näiteks Ida-Virumaal on praegu töötuid 14% ja kui vaadata aasta lõikes, siis võib see protsent kasvada 20-ni, st iga viies on töötu. Kõik need abiprogrammid, koolitused vist ei aita, sest mitte kuskile pole tööle minna. Töökohti pole, nendega ei tegele praegu keegi. Regionaalminister ka ei osanud sellele küsimusele vastata. Küsimus on selline: kas riik on valmis tegelema nende probleemidega?

Aitäh! Riik tegeleb nende probleemidega päevast päeva ja valitsuse ülesanne ongi leida parimaid lahendusi, kuidas majanduskriisist võimalikult kiiresti välja tulla. Meie ühine huvi on mitte panna tööandjatele peale täiendavaid maksukohustusi, vaid olla neile toeks, et nad saaksid võimalikult kiiresti hakata looma uusi töökohti.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud esineja! Erinevalt tänasest meediast arvan mina, et eilne üldstreik ja ka Toompea lossi esine demonstratsioon õnnestusid ametiühingutel päris hästi. Need olid esimesed sammud ja sellist üldist streiki meil polegi olnud. Seepärast ma küsin, kust tuleb teie enesekindlus, et teie arvates suuremat streigilainet Eestis ei tule. Ma tuletan meelde teie erakonnakaaslase Rein Langi tegevust, kui ta oli veel tööl Kuku Raadios. Ta ei väsinud siis ühelgi laupäeval hüüdmast välja loosungit, et ärgem laskem Eestis sündida ametiühingutel. Nüüd on nad sündinud. Ma arvan, et kui Reformierakond jätkab oma vildakate seaduste läbisurumist sama tempoga, on streigilaine meil siiski õige pea tulemas.

Palun küsimust!

See on teie arvamus.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kogu töölepingu seaduse kontseptsioon – ise te nimetasite seda euroopalikuks – oli ju selline, et ühelt poolt suurenesid oluliselt tööandjate õigused ja teiselt poolt suurenesid oluliselt riigi kohustused ehk töötajatele anti nende õiguste kaotamise eest vastu teatud hüvitised. Nüüd te lükkate need hüvitised 2013. aastasse, aga kõik teise poole ehk tööandjate õigused jätate alles. Miks valitsuskoalitsioon ei lähe mõistlikule kompromissile, mis tagaks tõenäoliselt sotsiaalse rahu ühiskonnas ja lükkaks siis ka teise poole õigused 2013. aastasse? See oleks vähemalt õiglane. Ma ei räägi muudest töölepingu seaduse sätetest.

Kui me töölepingu seadust sotsiaalpartneritega arutasime, siis olid kasutada ka mitmed uuringud, mis räägivad seda, et enne ühes või teises riigis uute firmade, uute töökohtade loomist vaatavad investorid ka seda, kui palju maksab see töökoht, kui palju maksab töökoha loomine ja lõpetamine. Mis tähendab, et praeguses majandusolukorras on uus töölepingu seadus kindlasti oluline selle poolest, et väheneb halduskoormus, mis kehtival seadusel, kui seda hinnati, oli 146 miljonit krooni. Need muudatused teevad tööandjale töökoha alustamise ja lõpetamise odavamaks. Me peame kindlustama selle, et  investoritel oleks huvi Eestisse tulla ja uusi töökohti luua.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Oma ligi kümneaastase Riigikogu staaži juures ma ei mäleta sellist juhtumit, et  muudatusettepanekuid tehakse seaduse kohta, mis ei ole veel jõustunudki. Ma saan aru nendest, mis on tingitud riigikassa kehvast olukorrast. Aga sa ütlesid ka, et suur osa muudatusettepanekuid on sellised, kus seaduse põhitekstis on avastatud juba vastuolusid, mitmeti mõistetavust jne. Mis te arvate, millal tullakse välja järgmise muutmise eelnõuga?

Aitäh! Mina vaataksin seda natuke teisest küljest. Ma arvan, et siin Riigikogu saalis ei ole olnud mitte ühtegi teist eelnõu või seadust, mida oleks nii paljude osapooltega läbi räägitud ja nii palju ka enne jõustumist tutvustatud. Nii et mina näen seda eelkõige positiivses võtmes, et mitmetel tutvustustel küll personalitöötajatele, küll ametiühingu liikmetele jne on kitsaskohad välja tulnud enne, kui seadus on jõustunud, ja et õigusselguse huvides on sõnastust täpsustatud. Nii et pigem on see positiivne, kui ühte seadust on nii palju loetud.

Olga Sõtnik palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja!  Palun öelge, millega õiguskomisjonis põhjendati seda, et ükski Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek ei leidnud toetust. Kas nad olid tõesti kõik nii halvad ja mõttetud, et üheski neis ei olnud mingit iva? Eriti arvestades seda, et hiljuti on härra presidentki manitsenud meid või pigem teid mõistusele, et võiks arvestada siiski ka opositsioonierakondade ettepanekuid. Samas on koalitsioon jätkuvalt kasutanud teerullitaktikat ja ei toeta põhimõtteliselt lihtsalt sellepärast, et ettepanekud on tulnud valelt poolelt. Kas te olete komisjonis sellest ka rääkinud?

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanekud puudutasid valdavalt Riigikogus detsembris 2008 vastuvõetud töölepingu seadust ja neid sätteid, mis olid sotsiaalpartneritega läbi vaieldud ja kus oli konsensus saavutatud.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei kahtle teie siiruses õigeid asju teha. Aga ma olen väga murelik selle pärast, et kui käia praegu ringi meie ettevõtetes, siis võib näha tohutut vastandamist ja tegelikult läheb see vastandamine järjest suuremaks. Kas teile ei tee see muret ja mida saaks ette võtta? See tööandjate ja töövõtjate vastandumine läheb järjest võimsamaks ja siin ei ole teha muud kui leida mingi mõistlik kompromiss. Kas te ikkagi ei mõtleks veel kord tõsiselt sellise kompromissi peale, ma mõtlen just valitsuskoalitsioon kompromissi ametiühingute ja töövõtjatega?

Aitäh! Ma arvan, et esimene asi, mida me saaksime teha, oleks see, kui ka siin Riigikogu saalis oleks rohkem konsensust ja ühtehoidmist, selle asemel et niisama tühja juttu ajada. Ma arvan, et see on kindlasti esimene, mida siin võiks ära teha. Ja ma usun, et dialoog sotsiaalpartnerite ja valitsuse vahel kindlasti jätkub, sest kõik osapooled on ju mures, mismoodi elu edasi läheb ja kas need meetmed ja eelarvekärped, mis me oleme teinud, on küllaldased, et me ei seisaks silmitsi sellise olukorraga, nagu on Lätis.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kui õiguskomisjon arutas eile kahel istungil muudatusettepanekuid ja pani Keskerakonna fraktsiooni muudatusettepanekud üsna meelevaldselt sellistesse pakettidesse, kas siis arutati ka seda, et eilsel päeval toimus ametiühingute hoiatusstreik? Kui mõjuvõimas või mõjuv see hoiatusstreik olema peaks, et komisjon võtaks kuulda ametiühingute häält?

Aitäh! Seda me ei arutanud.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Kuidas selgitas sotsiaalminister härra Pevkur komisjonis seda, millist mõju see seadus avaldab noortele peredele, noorte perede turvatundele ja Eesti rahvastiku juurdekasvule? Ega te ometi öelda ei taha, et härra sotsiaalminister seda teemat komisjonis ei puudutanud?

Aitäh! See teema oli komisjonis üleval, kuid ükski muudatus, mis on eelnõus 518, perede olukorda ei halvenda. Kestma jääb olukord, mis on praegusel hetkel.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuidas te arvate, kas see on seaduse lõplik variant? Kui kiiresti elu nõuab töölepingu seaduse uuendamist?

Aitäh! Eks seda näitab meile elu.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kindlasti on teie laual ka meie komisjoni istungite protokollid. Kui te vaatate esimesest protokollist meie komisjoni esimehe sissejuhatust eelnõu järjekordsele arutelule, siis oli ta suhteliselt kriitiline ja küsis, kuidas on võimalik, et seadus pole veel kehtima hakanudki, kui juba poole aasta jooksul on olukord nii totaalselt muutunud, et me peame seda uuesti muutma hakkama. Ta küsis väga selgelt, kes selles süüdi võiks olla, ja vaatas just nimelt laua teise otsa, kus olid ka valitsuse esindajad. Kas te räägiksite paari sõnaga tema sõnavõtust ja sellest, kas ta sai vastuse süüdlase osas?

Aitäh! Te kirjeldasite komisjoni esimehe sõnavõttu väga täpselt, nii et ma ei hakkaks seda üle kordama. Kui rääkida süüdlasest, siis süüdlaseks saab nimetada olukorda maailmas. Kui töölepingu seadus 2008. aasta lõpus vastu võeti, siis ei osanud ka IMF ette näha seda olukorda, milles me täna oleme, ja ka IMF-i kõige negatiivsema stsenaariumi järgi tehtud arvutuste kohaselt jätkuks meil tänasel päeval töötukassa vahendeid. Tegelikkus on aga teine.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Selle konkreetse seaduse puhul on ka minus toimunud väga arvestatav sisenemine lõhenemine. Ma tervitasin seda seadust alguses vaiksete sosinhüüetega, kuid tänaseks ei ole tast väga palju järele jäänud ja poliitikuna pean ma natuke teistmoodi mõtlema. Näiteks üks hea asi, mis selles seaduses oli, oli see, et kuni kolmeaastase lapsega inimest võis suhteliselt lihtsalt vallandada, sest tegelikult nad segavad tööd, lapsed on kogu aeg haiged, nad ei käi kohal, nende asendamine oleks hästi mõnus. Tänaseks on see võimalus seadusest välja võetud. Ma küsin: miks? Enam ei saa alla kolmeaastase lapsega inimest kergesti koondada. Ma ootasin seda väga.

Härra Riisalu, ma olen teis pettunud! Ma ei oleks elu sees uskunud, et teie tahaksite alla kolmeaastase lapse vanemat kergekäeliselt vallandada! Kui te võtate ette töölepingu seaduse, mis 2008. aasta lõpus vastu võeti, siis seal ei olnud kirjas, et alla kolmeaastast last kasvatavat inimest saab kergesti vallandada. Töölepingu seaduses on väga täpselt paika pandud osapoolte õigused ja kohustused.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Eelmine küsija ei sosistanud vaikselt, vaid ta rääkis üsna kõvasti – isegi mina kuulsin, et ta toetab seda eelnõu isiklikult, aga mitte poliitiliselt. Aga see selleks. Minu küsimus on: kas te olete jätkuvalt veendunud, et 1. juulil kehtima hakkav töölepingu seadus on meie majanduse tõusu mootor?

Töölepingu seadus üksinda kindlasti ei ole tõusumootor. Kindlasti on siia juurde vaja veel teisi meetmeid.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja ja ettekandja! Ma jätkaksin peaaegu sealt, kus mul küsimus pooleli jäi. Tuldi välja väga jõulise seadusega. Tänaseks on eri huvigruppide survel kolgitud seda seadust niimoodi, et ma olen võrrelnud seda paiste taotud inimesega, kelle selgest kujust enam aru ei saa. Miks te tegite selles seaduses nii palju järeleandmisi?

Hea Aivar! Ma arvan, et me peaksime seda teemat pärastpoole edasi arutama, et ma saaksin täpselt aru sinu mõttekäikudest.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Uue töölepingu seaduse vastuvõtmisega muutus üks põhiline asi. Töösuhted muutusid võlaõigusseaduse osaks, mis tähendab seda, et seadus ei kaitse enam nõrgemat poolt, vaid eeldatakse, et töösuhtes on kaks võrdset poolt. Praktikast me teame üsna hästi, mis see tähendab – kui töösuhtes on kaks võrdset poolt, siis üks nendest on palju võrdsem kui teine. See on praktilise elu järeldus. Kui nüüd vaadata neidsamu lapsevanemaid, väikeste lastega lapsevanemaid, mis te siis arvate, kuidas nemad n-ö võrdsetena võrdsete seas hakkavad selle uue töölepingu seaduse alusel kaitsma oma positsiooni ja töötingimusi ning milline on nende tegelik positsioon läbirääkimistel töötingimuste üle? Kas te olete seda analüüsinud?

Aitäh! Need teemad olid tõsiselt vaidluse all nii komisjonis kui ka siin saalis, kui töölepingu seadust 2008. aasta lõpus terviktekstina arutati. Töölepingu seaduses on just paika pandud need sätted, mis kaitsevad nõrgemat osapoolt ehk siis nimelt töötajat. Töölepingu seaduse § 21 kaitseb väikelapse vanemat lähetusse saatmise korral, samuti on paika pandud koondamise korral tööle jäämise eelisõigus, see, et lapsehoolduspuhkuse kasutamise ajal on koondamise keeld, ja juhul kui tööleping peaks lõpetatama, kui on konkreetsed rikkumised, siis on tööandjal pööratud tõendamiskohustus. See tähendab, kaitse on läinud paremaks. Kehtiva seaduse kohaselt peab väikelapse vanem ise tõestama, et teda on ebaseaduslikult tahetud töölt ära saata, uue seaduse järgi peab tööandja näitama, et on toimunud rikkumisi. Nii et mina väidan, et nende sätetega on väikelaste vanemate olukord läinud paremaks.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Mul on väga hea meel, et komisjon leidis nii heal tasemel kaasettekandja, keda võib antud juhul kasutada ka eksperdina. Sa alustasid oma ettekannet sellest, et komisjonis väitis Tarmo Kriis tööandjate poole pealt, et tema meelest ei ole möödunud aastal sõlmitud lepet rikutud. Kui me vaatame eelnõu, siis tõesti, tööandja poolelt ei ole rikutud. Harri Taliga väitis, et töötajate meelest on eelmisel aastal sõlmitud kokkulepet rikutud. Ja kui me vaatame töötajate poole pealt, siis tõesti oleks nagu rikutud. Kas me võime konstateerida, et nii Kriisil kui Taligal on õigus, et tööandjatele antud lubadusi ei ole rikutud ja töötajatele antud lubadusi on?

Aitäh, hea küsija! Küllap sa tead isegi, et ka tööandjatele antud lubadusi on rikutud, kui me räägime koolituse erisoodustusmaksu temaatikast. Niisiis võib öelda, et kaotusi on kõikidel osapooltel, ja ma usun, et me oleme ühiselt kurvad, et meie majandus on jõudnud sellesse seisu, kus ta on, ja et me peame neid muudatusi tegema.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Kuna tegemist on n-ö uues plaanis võlaõigussuhtega, mille puhul sai juba öeldud, et nõrgemat poolt, kes oleks riigi erilise kaitse all, ei ole, et tegemist on tavalise, mõlema poole riskide ja õiguste-kohustuste hindamisega, siis mis te arvate, mis juhtub, kui võlaõiguse üldise loogika kohaselt see praktikas nõrgem pool läheb lihtsalt kohtusse ja vaidlustab need sätted, sest nii seadus ise kui ka selle seaduse alusel sõlmitav tööleping on ilmselgelt poolte suhtes tasakaalust väljas? Tavalises võlaõigussuhtes ei ole sellised selgelt ühe poole kasuks sõlmitavad lepingud üldiselt  kehtivad.

Komisjonis seda temaatikat ei arutatud ja ma ei tahaks võtta endale voli hakata siin oma arvamust välja tooma.

Protseduuriline küsimus, Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Ma pean vajalikuks protokolli ja ka ettekandja huvides märkida, et alates teisest lugemisest on komisjoni esindaja selle eelnõu algataja asemel, mis tähendab, et tema roll ei ole mitte ainult tsiteerida seda, mida komisjonis räägitakse või ei räägita, vaid olla esindaja selle eelnõu kaitsmisel. Niisiis, selle väite taha oleks edaspidi lihtsalt ebakorrektne pugeda.

Tänan! Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühes Rahvaliidu fraktsiooni kaheksast muudatusettepanekust, mida küll kahjuks ei arvestatud, sooviti täpsustada töölepingu ülesütlemise vormi, st et ülesütlemine oleks vormistatud kirjalikult, mis annab võimaluse välistada olukorra, kus tööleping võidaks üles öelda ka SMS-i teel. Mida teie, hea ettekandja, toote põhjenduseks, miks selline muudatusettepanek komisjonis toetust ei leidnud?

Aitäh! Detsembris vastu võetud töölepingu seadus näeb ette, et ülesütlemise korral tuleb kasutada taasesitamise vormi, ja kui tööandja töölepingu üles ütleb, peab ta olema võimeline seda vormi ka taastama. Kui tekiks vaidlus, siis on tööandja mure näidata, kuidas ta on teinud ettepaneku töösuhe lõpetada, ja temal lasub ka tõendamiskohustus. Nii et ma ei eelda, et tööandja läheks väga libedale jääle ja saadaks SMS-i, ma arvan, et see ei ole otstarbekas.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Jälgides diskussiooni töölepingu ümber, on mul tekkinud üks küsimus. Kuna sa eelmises elus oled ka selle eelnõuga kokku puutunud, siis ma tahaksin saada vastust, ütleme siis, valija küsimusele. Varsti jõustuvas töölepingu seaduses on säte, mis nõuab, juhul kui koolitus on ebaproportsionaalselt suur või tööandja hinnangul liiga suur, et töövõtja maksaks koolituse ise kinni. Samal ajal teine töölepingu seaduse säte ütleb, et kui tööandja nõuab, siis peab töövõtja minema ennast täiendama. Kas te arutasite seda komisjonis muudatusettepanekute raames või sa mäletad algataja poole pealt, kas sellist ebakõla arutati või ei tekitanud see küsimusi?

Selline ebakõla ei ole minuni jõudnud. Näiteks müüja ei saa nõuda, et tööandja maksaks kinni tema klaveriõpingud, aga kui oleks kasulik, et ta valdaks keeli, siis selles osas on küll tööandjal kohustus oma töötajat koolitada, ütleme, kui tegemist on näiteks müüjaga, kes kas või siin Toompea lossi ees, kus käib palju turiste, suvel vett müüb. Niimoodi, nagu sina, hea küsija, selle teema püstitasid, pole see meil komisjonis arutusel olnud ja ka minuni ei ole ühtegi murelikku valijaküsimust jõudnud.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Arutatav eelnõu on selline eelnõu, millega peaks püüdlema ühiskonna tasakaalu poole, aga tegelikult selle eelnõuga täidetakse tööandjatele antud lubadusi ja töötajatele antud lubadusi ei täideta. Rahalises mõttes saab teha ka selliseid lahendusi, mis kas täidaksid mõlemale poolele antud lubadusi ühtemoodi või siis rikutaks lubadusi ühtemoodi, võrdselt mõlema suhtes. Mida sina kui ekspert, eelmisel aastal lausa läbirääkija sellel teemal, arvad, miks me ei võiks ka praegu lähtuda sellest – õiguskomisjonis oli sellest esimesel lugemisel juttu –, et tuleb leida lahendus, mis sobiks kõigile osapooltele, ehk et kokkulepet, mida ei suudeta täita, muudetaks sellisel moel, et kõik oleksid nõus? Miks me seda teed ei ole läinud?

Aitäh! Nendel neljal koosolemisel, kahel korralisel komisjoni istungil ja kahel erakorralisel, me püüdsime ühisosa leida, aga kahjuks me seda ei leidnud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tulen ühe teema juurde, millest te Aivar Riisaluga vestlesite. Kui ma lugesin töölepingu seadust, mis varsti jõustub, siis minu jaoks oli üks rabavamaid asju see, et sel hetkel, kui sa annad lilled ja saadad inimese rasedus- ja sünnituspuhkusele, annad talle ka koondamisteate kätte. Et siin enam takistust ei ole. Muudatusettepanekuga on nüüd sisse toodud, et lapsehoolduspuhkusel olevat vanemat tõepoolest koondada ei saa. Aga kui nüüd alguse juurde tagasi tulla, siis töölepingu seadusse kirjutati esialgu sisse selline säte, et alla kolmeaastase lapse vanema saab ka koondada. Kas nüüd siis meenus kellelegi, et see on päris otseselt direktiividega vastuolus või tuli see surve praktilisest elust või kust selline muudatusettepanek tuli?

Tegemist on töösuhte erisustega rasedate puhul. Kordan üle, et detsembrikuus vastuvõetud töölepingu seaduse paragrahvid näevad ette, et rasedal on õigus nõuda oma terviseseisundile vastavat tööd, lähetusse tohib rasedat saata vaid tema nõusolekul. Ja töölepingu seaduse § 92 lõike 1 punkt 1 ütleb, et raseduse tõttu on töölepingu ülesütlemise keeld. Nii et see oli ka juba tol ajal sees. Samuti on keeld koondada, välja arvatud siis, kui tööandja tegevuse lõpetab, mis tegelikkuses on ju rasedale kasulik, kui tööandja oma tegevuse lõpetab, siis ta saab ikkagi mingisuguse raha kätte. Siin on tegemist täpsustusega.

Hannes Rumm, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kaks kuud tagasi oli teie erakond ja teie erakonna esimees Andrus Ansip väga kindel selles, et töötuskindlustusmakset ei tohi mitte mingil juhul suurendada. Nüüd me oleme olukorras, kus seda maksemäära tõstetakse väga oluliselt. Palun öelge või meenutage valijatele siit kõnepuldist veel kord, miks on toimunud nii ootamatu meelemuutus.

Aitäh! Eelnõu 518 annab võimaluse maksemäära täiendavalt tõsta, kui töötukassa peab seda vajalikuks. Töötukassa makse määrade üle oli meil komisjonis vaidlus, ma arvan, et nende maksemäärade puhul on kõik osapooled eri aegadel kas siis hinnanud mingeid asju valesti või olnud erinevatel seisukohtadel. Eelmise aasta detsembris ametiühingud ei pooldanud maksemäära tõstmist. Nii et siin teemasid on.

Hannes Rumm, palun teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Kas te nõustute minuga, et selles, et praegu, majanduslanguse ajal tuleb drastiliselt tõsta töötuskindlustusmakse määra, on süüdi 2005. aastal tehtud otsus? Tookord vähendas Reformierakonna valitsus järsult  tööstuskindlustusmakse määrasid, mis kehtisid alates 2002. aastast, ja seetõttu kogunes ka töötuskindlustusreservidesse lubamatult vähe raha. Ehk nagu Andrus Ansip 2005. aastal ütles, töötuskindlustusreservi ähvardab koguneda mõttetult palju raha. Nüüd oleme olukorras, kus me näeme, et raha on seal lubamatult vähe.

Aitäh! Töötukassa on see organ, kes teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku, milline maksemäär kehtestada.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avame nüüd läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Arvo Sarapuu! Kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Töölepingu seadus on kütnud kirgi Eesti avalikkuses viimasel kuul väga kõvasti. Vaieldud on hästi kirglikult ja need debatid, mis reaalselt iga päev toimuvad, on ju ühtepidi vajalikud – vaidluses selgub tõde. Samas on kõik osapooled alustanud oma rindel oma võitlust. Näiteks ametiühingud alustasid streigiga uue töölepingu seaduse vastu, mis lisaks teistele muudatusele vähendab koondamistasusid. Selle kompenseerimiseks plaanitud töötushüvitise kasv aga jääb olemata, sest töötukassas pole selleks raha. Tööandjad justkui saavad paindlikuma töölepingu seaduse, riik saab hoida töötukassat pankrotti minemast. Näib, et ainus, kes kolmepoolse kokkuleppe muutmisest midagi ei saa ja kaotab, on töötaja. Kas see aga on nii ja kuidas kasutavad osapooled ära tekkinud segadust, mis võib lõppeda ju sellega, et lõppude lõpuks kaotavad kõik?
Muidugi ei saa vaadata mööda tõsiasjast, et kokkuleppe sõlmimise ajaga võrreldes on majanduse olukord tunduvalt muutunud. Vanad lepped ei kehti enam, ja mitte seetõttu, et ühele osapoolele püütakse n-ö ära teha. Leppest kinnipidamiseks vajalikku raha ei ole töötukassal lihtsalt praegu mitte kuskilt võtta. Selle tunnistamist, et varasemad lepped ei kehti, olekski praeguses olukorras vaja. Ühelt poolt ei ole ametiühingutel mõtet nõuda raha, mida ei ole, ja teiselt poolt ei ole valitsuskoalitsioonil vaja sundida töötajaid leppima olukorraga, kus neilt riisutakse igasugune majanduslik kindlustunne tuleviku suhtes. Seetõttu tundub mõistlik Eesti Ametiühingute Keskliidu nõudmine, et koondamistasude vähendamine peab käima koos töötuskindlustushüvitise suurenemisega. Lahendusena võib näha korra juba väljapakutud võimalust: tõsta töötuskindlustusmakset, kärpida osa uues seaduses ettenähtud töötushüvitisest ja osa praegusest koondamishüvitisest. On aga tõsine oht, et koondamistasude ja töötushüvitise üle vaieldes unustavad osapooled, et peamine on hoopis see, et ettevõtetes säiliksid töökohad ja koondamise vajadust ei tekiks. Ja selles osas peaksid nii töötajate, tööandjate kui ka riigi huvid ometi kattuma!
Kuid tuletagem meelde, et töökohad säilivad ainult siis, kui ettevõttes on mõistlik, tasakaalustatud töökeskkond. Ettevõttele tagavad arengu ainult sellised inimesed, kes töötavad iga päev rahulikult, nendega kokkulepitud viisil ja kes pühendavad ennast tööle selliselt, et ettevõte, kus ta töötab, suudab konkurentsis vastu pidada. Mida praegu tegelikult tehakse? Valitsuskoalitsioon vastandab ennast ja vastandab üsna kavalalt nii ametiühinguid, tööandjaid kui ka töövõtjaid. Nii nagu poliitikas ikka, nii poliitikas ongi. Mida kõvemini vastandud, seda kõvem mees oled. Kas aga sellest on tolku ka nendele inimestele, kes ettevõtetes töötavad, kahtlen ma küll. Tööandjatel on ju vaja, et inimesed pühendaksid ennast tööle, millega konkurentsis vastu pidada. Töövõtjatele tehakse aga sageli selgeks – ja viimasel ajal tuleb neid nõuandjaid igalt poolt, eeskätt ametiühingu poolt –, et tuleks toimida täpselt nii, nagu poliitiline seis nõuab.
Ma tuletaksin meelde, et oli aeg, kus oli mõistlik ja oli võimalik teha mõistlikke kokkuleppeid, seda just nimelt ametiühingute poolt, kuid millegipärast seda ei tehtud ja aeg, kus kompromissid olid võimalikud, lasti mööda. Kui nüüd aga koostöö valitsuskoalitsiooniga ei sobi, siis kutsutakse inimesi streikima ja pannakse ettevõtted väga keerulisse olukorda. Inimesed on tegelikult väga suures segaduses. Ratsionaalset arutelu asjade üle, mida oleks vaja arutada, ei toimu ja lõppkokkuvõttes kannatab kõige rohkem ettevõte ise ja nii anakronistlik kui see ka ei ole, kannatab just ettevõtlus, mida valitsuskoalitsioon oma arvates kõige rohkem toetab.
Omaette probleemiks kujuneb muidugi riigi usalduse kasvav defitsiit sellises olukorras. Ühe selge näitena võib siin tuua ka selle, et streigitakse. Valitsusliidu sisemised nägelused ja peataolek on jätnud mulje, et tuhandete inimeste tulevikku puudutavad otsused tehakse paanikas ülepeakaela või populistlikel kaalutlustel või lausa mõlemat korraga. Kui kokkulepped olukorra muutudes enam ei kehti, siis selle asemel et muudatusi jõuga läbi suruda, tuleks ju sõlmida uued kokkulepped. Sellest peavad aru saama nii riik, tööandjad, töövõtjad kui ka ametiühingud.
Märksa tõsisemaks takistuseks kujuneb aga asjaolu, et uue seaduse rakendamise ettevalmistuseks jääb väga vähe aega. Kuigi see on juba kombeks saanud. Ma helistasin siin natuke aega tagasi päris mitmele ettevõtjale, et küsida, kuidas nad käituvad, 1. juulist tuleb ju käibemaksu tõus 20%-ni. Nad haarasid peast kinni, et ei kujuta ette, kuidas kogu see lugu, eriti kaubanduses-toitlustuses, 1. juuliks läbi viia. Ehk meil ongi juba kombeks, et muudatused võetakse vastu kuskil kabinettide vaikuses, saamata aru, kuidas need hakkavad tegelikkuses toimima. Ja kui ühelt poolt tahetakse öelda, et, jah, see on nüüd investorite huvides, siis teisest küljest jäetakse juba tegutsevad ettevõtted saatuse hoolde.
Võib öelda, et praegu on massiliselt töövaidlusavaldusi. Tohutult arutatakse mitmesuguseid rikkumisi. Võiks öelda, et see on juba epideemia, mis meie majanduslanguse oludes on vallandunud. Olen veendunud, et uue seaduse jõustumise järel töövaidluste arv kasvab hüppeliselt. See tähendab ju vältimatult kümnete kohtunike, sadade töövaidluskomisjonide liikmete koolitamist, nende koolituskuludele katte leidmist. Peab ikka rikas riik olema, kes selle asemel et mõistlikke kompromisse otsida, leiab üsna kergel moel raha niisuguste asjade tegemiseks. Mis kulutusi peab kandma siis tööandja, seda ei kujuta täna veel ettegi.
Valitsuskoalitsioon tahab võidelda tööandja eest, aga ma vaatasin korra neid tööandja kohustusi. Sealt lõid läbi niisugused sõnad: kindlustama, andma, tagama, tutvustama, teavitama, austama. Kõik tuleb välja justkui militaarsest leksikonist ja nende täitmisest möödahiilimine tundub täiesti võimatu. Ma kahtlen küll, kas väga paljud tööandjad hakkavad praegu seda kõike takka kiitma.
Ma tahan öelda, et töölepingu seadusele tuleks anda õiglane hinnang, vajaduse korral teha korrektiive. Õiglase hinnangu saavad anda need, kes tunnevad ja arvestavad kõikide osapoolte võimalusi ja ootusi. Vastandades, klassiviha õhutades ja tekitades olukorra, kus paratamatult tekib see, et ühed inimesed vastanduvad teistele, me küll oma majandust edasi ei vii.

Aeg!

Ja kui öeldakse, et see seadus pidi olema arengumootor, siis ma küll kahtlen selles. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head rahvasaadikud! Töölepingu seaduse tegijad ei väsinud rääkimast tasakaalu loomisest paindliku ja turvalise töösuhte vahel, sellele euroopalikule tavale olevat see seadus üles ehitatud. Välja tuli aga hoopis seadus, mis muudab ebavajalikest töötajatest lahtisaamise neli korda odavamaks ja kümneid kordi kiiremaks, nagu kiideldi ühes Äripäevas. Koondamine muudeti oluliselt mugavamaks, sest uus seadus ei kohusta enam tööle ennistama ka ebaseaduslikult vallandatud alluvaid. Ent väike meetilk seal inimeste jaoks siiski oli. Kui näiteks töötajast saab lahti nüüd juba 15 päevaga, siis koondatu lohutuseks oli väheke suurem ja pikema perioodiga töötuskindlustushüvitis ning väike hüvitis ka omal soovil lahkujatele. Eks me kõik tea, kes need omal soovil lahkujad on – sind pannakse lihtsalt fakti ette ja polegi muud teha. Ja nii kirjutas tollane sotsiaalminister Maret Maripuu ühes üle Eesti otsepostiga külvatud kliendilehes "Töölepingu A ja O", et koondamishüvitiste vähendamine, mida uus seadus kaasa toob, kompenseeritakse teiselt poolt töötuskindlustushüvitise kasvamisega, et just selle muudatusega olevat töötajale töö otsimise ajal tagatud korralik sissetulek majanduslikult niigi keerulises olukorras.
Seaduses rohkema väljarääkimiseks polnud ametiühingud tol korral võimelised ja nendest võib ka aru saada, sest põhimõtteliselt pole ju ühelt poolt tööandjad, teiselt poolt töötajate esindajad läbirääkimisjõult võrdsed. Pealegi on tööandjate selja taga erakond, kes on valmis kohe ka tööandjate unelmateseadust mis tahes hinna ees kaitsma. Ent tänase nülgimisega te võtate töötuskindlustuse seadusega ära ka need väikesed hüved, mida see uus seadus lubas, ja tööandjale jääb kõik soovitu kehtima. Töötaja kaotab kõik ja tööandja mitte midagi. Uue seaduse järgi maksab tööandja nüüd vaid ühe kuu koondamishüvitise, kõik ülejäänu jäi töötukassa peale.
Pole mõtet öelda, et aasta tagasi olid head ajad ja oldi kindel, et töötukassa tuleb selle rahaga välja. Juba 30. aprillil 2008 teatas töötukassa esimees Meelis Paavel, et Rahvusvahelise Valuutafondi 2007. aasta riskistsenaariumi kohaselt ja ka meie töötukassa riskiplaani järgi võib töötuse äkk-kasvu ja keskmise palgatõusu pidurdumise korral olla vajadus juba lähiajal tõsta töötuskindlustusmakse määra 2,1%-ni, seega kaks korda, aga võib-olla isegi kolm korda. Sellised olid aastatagused BNS-i teated. Neid hoiatusi muidugi ei kuulatud või ei tahetud kuulda. Põhiline oli ikka, et saaks töölepingu seaduse ruttu-ruttu vastu võtta ja koondamist lihtsustada, mis sest, et juba praegu üle 70 000 registreeritud töötu olemasolu tõestab, et koondamine on meil ilma seaduseta tänagi imelihtne. Töötukassa olukord ei huvitanud valitsust. Asjaga mindi isegi nii kaugele ja sellega läks nii kiireks, et seaduse jõustamine toodi poole aasta võrra ettepoole, mis tehti jällegi ühepoolselt, arvestamata ametiühingute vastuseisu. Põhjendus rahvale oli väga veenev: töötuse kiire kasvu tõttu tuleb töötutele kiiremini tagada hüvitise suurenemine ja selle saamise perioodi pikenemine ning tagada hüvitised ka omal soovil lahkujatele. Tuletame meelde, et töötu toetus ehk töötu abiraha pidi algselt kasvama 1000 kroonilt kuni pooleni alampalgast, mis loomulikult lükati kohe edasi. Tegelikult oli seaduse varasem jõustamine kasulik vaid tööandjatele, kes hoiavad nii koondamiskulude arvel kokku sadu miljoneid kroone.
Ent ka paljud tööandjad nägid, et uus seadus hakkab külvama osapoolte vahel tüli. Nii kirjutas Äripäevas ühe ettevõtte tegevjuht, et uus seadus toob kaasa tööandjale ja töötajale nende praeguse mõistliku hea suhtlemise lõpu ja suuri töötülisid, et kvaliteetset toodangut on võimelised andma ikkagi vaid motiveeritud ja end turvaliselt tundvad töötajad.
Mida siis uus seadus 1. juulist, mil ta kehtima hakkab, kaasa toob? Jutumärkides, mida siis töötajad saavad? Koondamisest etteteatamise aeg lüheneb, koondamishüvitise suurus väheneb, töötuskindlustushüvitis jääb tõstmata, töölt võib edaspidi lahti lasta ka näiteks interneti teel e-kirjaga või mobiiltelefoni SMS-sõnumiga või hoopis faksiga. Samade aparaatidega võidakse teile teada anda ootamatust palga vähendamisest või töötulemuste ja töötingimuste muutmisest. Edaspidi võibki palka vähendada ühepoolselt, ilma sellest ette teatamata ja kooskõlastamata. Mis on aga ennekuulmatu – töötajale võib töölepingu üles öelda ka tema haiguse ja puhkuse ajal! Tööleping ise võib olla vaid lihtsalt ühepoolne, täiesti tavaline paberilipakas, teise poole nõusolekut pole siin küsitud. Töölepingu võib üles öelda ilma mingi muu põhjuseta, kui ainult tööandja väidab, et tööviljakus ei ole töötajal see, mis vaja, ja et ta on kaotanud tema silmis usalduse. Seega võib tööandja nüüdsest vallandada ilma pikema jututa ükskõik kelle ja kuidas, kui nägu ei meeldi.
Tööturu paindlikkus on midagi muud, kui teie seda mõistate. Need on kulud aktiivsele tööturupoliitikale, kulud passiivsele tööturupoliitikale SKT-st. Meie oleme praegu panustanud tööturgu Euroopa riikidest üldse kõige vähem. Samuti tähendab paindlikkust töötuskindlustushüvitise kestuse pikendamine, elukestva õppe pikenemine jne. Küsimus on selles, aga mitte lihtsalt töötajate garantiide vähendamises ja vallandamiskaitse vähendamises. Mina hääletan kindlasti selle seaduseelnõu vastu, nagu ma hääletasin omal ajal ka töölepingu vastu, sest ma pole nõus, et ühepoolselt kärbitakse vaid töötajate hüvitisi ja tööandja saab kõik n-ö soovhüved. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli, Heimar Lenk! Kuni kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ma alustaksin oma väikest sõnavõttu ühe tsitaadiga, mille ma võtsin internetist. Seal on olemas selline portaal, kus töötajad saavad avaldada oma arvamust ettevõtluse ja ettevõtjate kohta, firmade kohta. Ma ei hakka firmade nimesid siin nimetama, aga see on kirjutatud kahe konkreetse firma kohta ja samasugune sisu oli mitmes meilis. Ma tsiteerin: "Nendesse firmadesse tööle minejad peaksid arvestama, et eelkõige otsitakse sinna tööle orje, kes omanikule raha kokku kannaks. Omanike püha usk on, et töötajad on täielik lollide kari ehk lumi (nagu ütleb see kirjutaja). Selle eest, et kõik end võimalikult halvasti tunneks, hoolitsevad innukalt ülemused." Nagu ma ütlesin, on see tsitaat võetud ühest eestikeelsest portaalist. Ma ei teadnudki varem, et meil on internetis sellised foorumid olemas, kuid võib arvata, et tulevikus hakkab neid juurde tulema. Aga see iseloomustus Eesti firmade kohta on minu meelest lihtsalt rabav. Eriti, kui lugeda seda uue töölepingu seaduse paragrahvidest lähtudes. Ja ma arvan, et seda kriitikat, mis inimesed siin firmade kohta tegid, võib nüüd laiendada ka praeguse valitsuskoalitsiooni kohta, kes on teinud võimalikult kõik, et töötaja, see töövõtja ettevõttes ennast võimalikult ebamugavalt tunneks.
Marika Tuus juba rääkis suurtest miinustest, mis meil on siin tulemas ja mis ei ole küll seotud praeguse seaduse täiendustega, aga on seaduse põhitekstis sees. Tõepoolest, see tulevik on meile absoluutselt harjumatu, meile võidakse telefoni teel või lihtsalt mõne paberilipakaga anda teada, et homme või kahe nädala pärast polegi enam vaja tööle tulla. Ma arvan, et selline pööre on meile, vähemalt minu põlvkonnale, siiski täiesti ootamatu. Ja mis on ennekuulmatu – töötajale võib töölepingu üles öelda ka tema haiguse või puhkuse ajal! Siia on lisatud veel eriti jälk punkt, mis justkui peaks distsiplineerima tööandjat, kuid minu meelest ta seda muidugi ei tee. Tekst on selline, et kuigi haiguse ajal võib vallandada, ei tohi seesama haigestumine ise saada vallandamise põhjuseks. Nii et mine siis ja tõesta, et see ei olnud see põhjus.
Me räägime, et Eesti on nii euroopalik riik ja demokraatlik riik, aga  see seadus muidugi ei lõhna küll üleüldse euroopalike seaduste järele. Pigem meenutab see Teise maailmasõja eelseid seadusi, mis olid vastu võetud Lääne-Euroopas ja mis on tänaseks juba ammu ümber tehtud. Kuigi seaduse väljatöötamiseks kulus siin Eestis ligi 12 aastat ja ta peaks olema üks eeskujulik dokument, siis neid sõnu selle kohta öelda ei saa. Me saime seaduse, mis muudab ebavajalikest või siis ebamugavatest töötajatest lahtisaamise neli korda odavamaks ja kümneid kordi kiiremaks, kui see oli varem. Ja kui me lisame siia juurde, et õhtust tööaega ja paljusid teisi asju enam ei eristata, siis me näeme, et olukord on töötaja jaoks muutunud ikkagi väga raskeks. Kahjuks ei ole nad seda tajunud. Kui ma eile vaatasin kolmest telekanalist ametiühingute streigi reportaaže, siis vaid üksikud osavõtjad oskasid öelda, mis neid ootab ja miks nad seal väljas on. Muidugi torkas silma see, et eestlastest töövõtjad olid eriti tagasihoidlikud. Vene keeles rääkivad inimesed olid otsekohesemad ja olid isegi seda seadust, mulle tundus, lugenud, eestlased, vähemalt need, kes esinesid telereportaažis, ei olnud seda teinud. Muidugi on äärmiselt ebameeldiv, et tänane paberpress või, ütleme, ajalehed sellesse üldstreiki nõnda negatiivselt suhtuvad. Minu meelest said ametiühingud oma esimese üldise streigiga väga hästi hakkama. Sõnum läks laiali ja ma arvan, et lähikuudel, kui sügisel läheb jälle päris külmaks  – praegu on küll ka külm –, me näeme siin selliseid asju jälle ja jälle. Enne proua Maripuule küsimust esitades ma meenutasin, kuidas tema kolleeg, praegune minister Rein Lang, olles Kuku Raadios saatejuht, ei väsinud ühelgi laupäeval kordamast, et Eestis ei tohi lasta tekkida ametiühinguid. Mul on isegi vist alles mõni vana kassett selle saatega. Nüüd me näeme, et ametiühingud on tekkinud, nad koguvad jõudu. Ja ega enne ei ole olnud ka sellist seadust, mille vastu nad peaksid tegutsema. Nüüd on see seadus olemas ja ma arvan, et varsti nad kosuvad. Minu poolt on ametiühingutele küll soov, et neil hästi läheks ja et nad sama julgelt edasi läheksid. Ametiühingud on varemgi sõna võtnud ja nad on Eestis ka ühte kui teist saavutanud, kuid mulle tundub, et nende viimaste seaduse parandustega, kus hüvitisi on sedavõrd vähendatud, on see pisukegi, mida ametiühingud on saavutanud, tänaseks täielikult maha mängitud. Peaminister Ansipi ning sotsiaalminister Pevkuri pealekäimisel lükatakse töötajat kaitsva osa kehtima hakkamine 2013. aastasse, nagu me teame, ja praegu jõustuvad vaid töötajavaenulikud osad. Ma ütleksin, mina ei usu, et 2013. aastal tuleb mingi murrang ja võetakse kasutusele ka need töötajaid kaitsvad seadussätted. Võtame kätte kas või tänase ajalehe, kus uus rahandusminister härra Ligi ütleb selge sõnaga välja, et tema ei usu, et 2011. aastal hakkab riik teist pensionisammast uuesti toetama. Ja nagu ta ütleb, ei usu ta kaugeltki seda, et kriis nii kiiresti taandub. Nii et ma arvan, et see kole, vastik ja halb seadus, mis halvustab meie tegelikult tublisid Eesti töövõtjaid, jääb kestma õige kauaks. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Olga Sõtniku! Kuni kaheksa minutit.

Austatud härra juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu 518, töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on üks huvitav eelnõu, sest ta muudab seadust, mis ei ole veel jõustunudki. Uus töölepingu seadus võeti Riigikogus vastu 17. detsembril 2008 ja ta jõustub mõne nädala pärast, 1. juulil. Enne seda kehtinud seadus oli üks Eesti Vabariigi vanimaid seadusi, mis võeti vastu 1992. aastal. Seda seadust on aastate jooksul palju kordi muudetud, peaaegu 40 korda ja tõenäoliselt sama saatus ootab ka uut seadust. Seadus ise ja muudatused on juba saanud palju kriitikat ja arenemisruumi jätkub ka tulevikus.
Töölepingu seaduse puhul on palju räägitud tööturu paindlikkusest ja töösuhete paindlikkusest. Sotsiaalminister Pevkur ütles vastuses minu küsimusele paindlikkuse kohta, et tööturu paindlikkus hõlmab endas väga paljut, sealhulgas töösuhte alustamist ja töösuhte lõpetamist. Üks muudatustest, mida seaduseelnõu 518 puudutab, ongi töösuhte alustamist reguleeriv säte. Nii töösuhte alustamine kui ka lõpetamine on selle seadusega tehtud tööandjatele väga liberaalseks ja mugavaks, samas jätab seadus töövõtjad kaotajapositsiooni. Äripäeva blogis oli toodud ühe advokaadibüroo partneri kommentaar töösuhte alguse kohta. Ma soovin seda tsiteerida, sest siin saalis vastuvõetavad seadused on tihtipeale nii keerulised, et ka juriidilise kõrgharidusega inimesed ei saa aru, mida seadusandja on tahtnud öelda. Seetõttu ma arvan, et on kohane, kui ma ühe tuntud advokaadibüroo esindajate arvamuse siin välja ütlen. Kahjuks peab tõdema, et töösuhte alustamine on reguleeritud uues seaduses ebapiisavalt ja töötajate kaitset loen siinkohal ebamõistlikult puudulikuks. Nimelt tuleb tööleping sõlmida küll kirjalikult, kuid samas tõdetakse, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja nõustub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Seega on võimalik töösuhe ka vaid suulise lepingu alusel. Töölepingu sõlmimiseks on piisav, kui tööandja esitab töötajale ühepoolsed dokumendid, kus on kirjas töölepingu olulised tingimused. Mõistlik on, kui seda tehakse enne tööleasumist, aga seadus seda otsesõnu ei nõua. Töötajal on õigus nõuda igal ajal kirjalike tingimuste esitamist ja tööandjal on kohustus neid esitada kahe nädala jooksul, alates nõude saamisest. Kui tööandja tingimusi ei esita, siis võib Tööinspektsioon määrata tööandjale kuni 20 000 krooni suuruse trahvi.
Kujutame nüüd ette olukorda, kus töötaja asub suuliselt kokkulepitud tingimustel tööle ja talle kirjalikult tingimusi ei esitata. Töötajal tekib mõne aja pärast kahtlus, kas tööandja ikkagi sai samamoodi tingimustest aru, ja ta nõuab kirjalikult tingimuste esitamist. Tööandjal on aega reageerida kaks nädalat. Mis saab siis, kui kahe nädala pärast esitatud tingimused ei vasta suuliselt kokkulepitule või kui neid talle kirjalikult ei esitatagi? Töötaja on töötanud juba vähemalt üle kahe nädala ja ta on asetatud vägagi raskesse olukorda, kus ta peab hakkama vaidlema tingimuste vastu ja tõdema, et tegelikkuses lepiti kokku teistsugustes tingimustes, mis on arvatavasti võimatu. Nüüd on tal võimalik leping üles öelda ja nõuda saamata töötasu, mis aga ei ole ju kirjalikult kokku lepitud. Leian, et antud regulatsioon võib viia olukorrani, kus töötaja on sunnitud nõustuma tööandja hiljem muudetud tingimustega, et saada kätte seni väljateenitud töötasu ja säilitada töökoht. Samuti on pahatahtlikkuse korral keeruline tõendada, millised tingimused tööandja ikkagi töötaja tööleasumisel esitas, kuna tingimuste üleandmine ei pea toimuma allkirja vastu, vaid need võivad olla edastatud ka näiteks e-maili teel. Küll annab seadus õiguse tööandjale nõuda töötajalt kinnitust andmete esitamise kohta, aga mitte vastupidi, et tööandja allkirjaga kinnitaks, et need on tingimused, mis esitati. Sama lihtsalt, tööandja teatega käib ka andmete muutmine ning juhul, kui töötaja nendega ei nõustu, peab ta sellele kohe vastu vaidlema ning sellisel juhul jääb leping kehtima endisel viisil. Seega võib töötaja jääda lepingu sõlmimisel ja selle muutmisel suhteliselt kaitsetusse olukorda, tulenevalt teadmatusest õigeaegselt vastu vaielda või siis raskuste tõttu tõendamisel.
Olen seisukohal, et tööandjad ei ole võimelised oma õigusi veel sellisel viisil kaitsma ning kehtestatud regulatsioon tekitab liiga palju vaidlusi. Range kirjaliku lepingu sõlmimise nõude ärakaotamise vajadus on praktikas küsitav ning antud nõude olemasolu ei ole tekitanud olulisi probleeme, vaid pigem ära hoidnud vaidlusi ning maksupettusi. Ka töölepingu lõpetamine on muudetud liigagi lihtsaks. Musternäiteks on muidugi vallandamine SMS-i vahendusel. Üheks enim vaidlusi tekitavaks töölepingu lõpetamise aluseks saab väidetavasti tööandja õigus leping üles öelda sellise töötajaga, kes ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata. See punkt võimaldab tööandjal piiramatult töötajaid vallandada. Töötaja seisukohast on uues seaduses tõenäoliselt suurimaks erinevuseks seniste väga pikkade lepingute lõpetamisel etteteatamistähtaegade lühendamine ja lahkumishüvitiste vähendamine. Etteteatamistähtajad jäävad koondamiste puhul endiselt seotuks staažiga, aga lühenevad enam kui poole võrra.
Sellise tööturu paindlikkusega ei saa mitte kuidagi nõus olla. Seetõttu ei saa ma isiklikult seda seadust toetada ja ma usun ja loodan, et ka paljud teised selles saalis ei vajuta rohelist nuppu ega ole seaduse vastuvõtmise poolt. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hiljuti täismahus muudetud töölepingu seadus ei ole jõudnud veel jõustudagi, kuid juba soovis koalitsioon seda muuta. Mõned kuud tagasi ei tunnistanud valitsus veel, et majanduslanguses on ebareaalne töötukassa kohustuste suurendamine riigi poolt, kuna suur koondatute armee teeb seda niigi. Pandora laegas avati taas. Jääb loota, et töötukassa pääseb sellega pankrotist ning töötajatele mõeldud kindlustus jääb alles. Kuid kahjuks jääb õhku veel suur hulk probleeme, millest see eelnõu mööda vaatab ega püüagi lahendada. Järgnevalt tooksin siin mõned ka välja.
Töölepingu seadus püüab võtta kokku kõik töösuhte reeglid, kuid jätab olulisel määral puudutamata töötervishoiu ja tööohutuse teema. Vaadates meie tööealise elanikkonna tervisenäitajaid, on töötervishoid valdkond, mida tuleks esmajärjekorras reguleerida ja edasi arendada. Puudujääke selles valdkonnas on meile korduvalt ette heitnud ka Euroopa Liit.
Seaduse ettevalmistajad väidavad, et selle kõige olulisem aspekt on töötajate õppimisvõimaluste suurendamine. Tõepoolest, seaduses on regulatsioon, millega tehakse õppimine kättesaadavamaks, kuid esmakordselt on sätestatud, et töötaja peab koolituskulud mõistlikkuse piires ise kinni maksma. Samas on sätestatud, et töötajal on kohustus koolitusel osaleda, kui tööandja seda soovib. Seega võib juhtuda, et töötaja peab oma koolituskulud ise tööandja määratud mõistlikus ulatuses kinni maksma. Ka sellele probleemile on viidanud tööõiguse spetsialistid.
Seaduses on töötaja ja tööandja kohustuste tasakaal selgelt paigast ära. Suurel määral on reguleerimata tööandjapoolsete rikkumiste kord, kuid töötajale on eksimusi lubatud veelgi vähem kui vanas seaduses. Neile tuleb seadusega kaasa palju uusi ja rangemaid kohustusi, näiteks konkurentsikeeld ja saladuse hoidmise kohustus, sätestatakse töötaja hoolsuse määr, leppetrahv jne. Samuti on tööandjal õigus palka vähendada, kui ta on sattunud majandusraskustesse. Sellega kantakse ettevõtlusrisk olulisel määral üle töötajale.
Kõigele lisaks on töötajat lihtsam vallandada. Turvalisuse ja paindlikkuse idee, mille poole see eelnõu väidetavalt püüdleb, kätkeb endas esmalt seda, et töösuhet oleks võimalikult kerge alustada ning töötajale on tagatud piisavad sotsiaalsed garantiid töö kaotamise korral. Eelnõuga muudetakse aga töösuhet ülipaindlikuks töölepingu lõpetamise osas. Töötaja turvalisus jääb küsitavaks, pigem on tegemist ikkagi tööandja turvamisega. Töösuhteid uurivad spetsialistid ning õigusteadlased väidavad nii Eestis kui ka mujal maailmas, et töötaja on töösuhetes nõrgem pool ning seda tuleb töösuhte reguleerimisel pidada peamiseks aspektiks, millest lähtuda. Kuid just sellest põhimõttest jääb seaduses olulisel määral vajaka. Töötajaile lubati ebasoodsate sätete kompenseerimiseks soodustusi, mis aga selle eelnõuga veel kaks nädalat enne seda, kui need sätted oleksid pidanud jõustuma, maha kraabitakse. Leian, et säärane petuskeem ei vääri Riigikogu toetust. Kui ei suudeta tagada kokkulepitut, tuleks terve seaduse jõustumine edasi lükata.
Kokkuvõtvalt tahan ma öelda, et niikuinii tuleb eespool nimetatud küsimused lähitulevikus lahendada. Miks oodata sellega siis veel pool aastat, kuni valitsus leiab taas, et süsteem ei ole süsteemne ega seaduslik, ning asub taas õigussüsteemis segadust looma? Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Mai Treiali! Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa  minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Segadus uue töölepingu seadusega ja seaduse ümber jätkub. Kindlasti on õigus nendel, kes väidavad, et majanduskasvu aeglustumise ja struktuuriliste probleemide puhul on paindlik tööjõuturg kõige suurema väärtusega. Paindlikkus on see, mis võimaldab ettevõtjal luua uusi töökohti, kartmata olukorda, kus tööjõuvajaduse ülehindamise korral võib näiteks tekkida tõsine majandusedu pidur. Kindlasti on paindlikum tööjõuturg oluline, võimaldades inimestel lihtsamini leida rahuldavat tööd koos õiglase tasuga. Tööandja ja töötaja omavaheline sobivus, nende harmooniline koostöö peaks olema ideaal. Mitmed tööõiguse eksperdid on avaldanud arvamust, et uus töölepingu seadus ei too kindlust ei töötegijale ega ka tööandjale, ei hakka korralikult toimima ja vajab seetõttu põhjalikku muutmist.
Juba paari nädala pärast, 1. juulist rakenduv ja praegu iluravi läbitegev töölepingu seadus ei kaitse küllaldaselt töötajate õigusi, ei aita välja majanduskriisist ega vii edasi kodanikuühiskonna arengut, millest töölepingu seaduse menetlemise käigus on nii palju räägitud. Seaduseelnõu esimesel lugemisel kutsusin üles arutlema selle üle, kuidas oleks võimalik töölepingu seadusega seonduvaid negatiivseid nähtusi ja protsesse pidurdada, veelgi parem, kõrvaldada. See, kuivõrd tahetakse ja suudetakse töösuhete ja tööturuteenuste reformi käigus kaasata sotsiaalpartnereid, jäi siis veel õhku. Et osapoolte tahte ignoreerimine, turvalisuse, tagatiste vähendamine pole väljapääs, kutsusin Rahvaliidu fraktsiooni nimel Sotsiaalministeeriumi üles olema sotsiaaldialoogi algatajaks, kutsuma osapooli ühise laua taha, et leida lahendused pingetele töötukassa jätkusuutlikkuse küsimuses ning töölepingu seaduses ja töötuskindlustuse seaduses tehtavate võimalike muudatuste jaoks. Rõhutasin, et jäikus ei ole lahenduste otsimisel parim käitumismall. Kutsutuna Rahvaliidu fraktsiooni tehtud seadusmuudatuste tutvustajaks õiguskomisjoni, nägin kahjuks soovimatust arutelude abil kompromisse leida.
Uue töölepingu seaduse jõustamine ja muudatuste tegemine toimub ikka jõumeetodil. Muudatusi tehakse kiirustades ja kõigisse muutmist vajavatesse paragrahvidesse süvenemata. Nii jääb seadusesse endiselt  palju ebaselgust, teadmatust, kuidas nii mõnigi säte tegelikkuses toimima hakkab. Seaduses kirjapandut on võimalik mitut moodi mõista, seepärast pole põhjust imestada, kui töölepingu osapooled hakkavad oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse.
Mõni sõna õiguskomisjonis arutatust. Arutelud, mis puudutasid töötaja puhkeaja osadeks jagamist, viisid kohati isegi selleni, et oldi valmis teadlikult minema vastuollu rahvusvaheliste kohustustega, olgugi et Eesti on sotsiaalharta asjaomased artiklid ratifitseerinud. Kas ja kui suures ulatuses me töölepingu seaduse § 51 täiendamisel lõikega 1, lõikega 3¹, lõikega 4 ja lõikega 5 läheme vastuollu sotsiaalharta artikliga 2.1  – loodan, et sellele annab vastuse sotsiaalõiguste komitee oma järeldustes.
Rahvaliidu fraktsioon esitas seaduseelnõu kohta kaheksa muudatusettepanekut, millest komisjonis koalitsioonisaadikud ei toetanud ühtegi. Selgitan lühidalt mõningaid meie ettepanekuid.
Muudatusettepanekud 39 ja 47 on suunatud sellele, et rohkem kaitsta isikute huve, kes kasvatavad alla kolmeaastaseid lapsi. Me ei saa olla nõus valitsuse seisukohaga, et seda muudatusettepanekut ei toetata, kuna mitmesugused teised kaitsemehhanismid olevat juba valitud. Kahjuks need mehhanismid jätavad inimese ikkagi kaitseta.
Muudatusettepanek 32. Selles osas näeb kehtiv seadus ette puhkuse aegumise nelja-aastase tähtaja. Paindlik on jätta kehtima vähemalt kaheaastane aegumistähtaeg uue seaduse aastase aegumistähtaja asemel.
Muudatusettepanek 40 käsitleb töölepingu ülesütlemist. Ainult kirjalik avaldus võimaldab vaidluste korral tõestada avalduse õiguspärasust. Ei saa pidada õigeks olukorda, kus töölepingu ülesütlemine võib aset leida isegi SMS-iga. Kõlab piiks, piiks ja oledki tööst prii. Kuigi valitsuse seisukoht on, et vaevalt küll hakatakse nii tegema, siis seadussäte ometigi ei välista sellist võimalust. Komisjonis kõlas mõte, et miks ei võiks töölepingu ülesütlemisel kasutada SMS-i, kui laenu on võimalik SMS-iga võtta. Selline suhtumine võtab ikkagi sõnatuks!
Muudatusettepanek 54 on meiepoolne kompromiss, mis rakenduks 1. juulist s.a. Sõnastus oleks selline: "Töölepingu või teenistussuhte kokkuleppel lõpetamisel ning töölepingu ülesütlemisel töötaja algatusel .... (vt muudatusettepanek nr 54) on töötuskindlustushüvitise suurus ühe kalendripäeva eest 40% käesoleva paragrahvi lõigete 1–3 alusel leitud ühe kalendripäeva töötasust 45.–360. kalendripäevani." Kui me oleme võtnud aluseks nn Taani mudeli, siis tuleks seda ka rakendada, kuid valitsus soovib uue seaduse kohase hüvitamise võimaluse lükata kaugemasse tulevikku, jõustada see 2013. aasta 1. jaanuaril.
Menetletava eelnõu koostamise aluseks on töötaja töölepingu lõpetamise ja töötuks jäämise korral töötajate sotsiaalse kaitse pakkumine töötuskindlustuse vahendite kaudu praegu kehtivas ulatuses, kusjuures varem sotsiaaldialoogi osapoolte suuremas ulatuses kokkulepitud väljamaksete korral prognoositakse töötukassa maksejõuetust juba lähiajal, olgugi et töötuskindlustusmakse määra tõstetakse varasemast kokkuleppest suuremas ulatuses, 4,2%-le. Tegelikult on töötaja ja tööandja koormamine selliste kohustustega mõistlik ainult sellises olukorras, kus kõik muud töösuhete kaitstud paindlikkuse võimalused on rakendust leidnud. Meil aga on aktiivse tööpoliitika kujundamisel hulk puudujääke, samuti ei suuda sotsiaalkindlustussüsteemid majanduslanguse survele vastu pidada.
Töötukassa jätkusuutlikkus teeb Rahvaliidu fraktsiooni murelikuks. Et töötukassa pankroti korral võtab kohustused üle riik, on ühelt poolt hea. Ent see võib tähendada teiste sotsiaalvaldkonna rahade kärpimist, kaasa arvatud pensionide vähendamist. Kuid pensionide kärpimisest ei saa juttugi olla, sest isegi praegusest pensionist ei piisa inimväärseks elamiseks. Eestis on pension niigi peaaegu Euroopa kõige madalam. Mis tahes kärpimine heidaks hulga inimesi süvavaesusesse. Nii et on, millest mõelda ja millele lahendusi otsida!
Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul vajab töölepingu seadus muutmist, kuid Riigikogus teisel lugemisel olev eelnõu ei kõrvalda puudusi, millele meie erakond on tähelepanu juhtinud juba algse seaduse vastuvõtmisel. Seega ei toeta Rahvaliidu fraktsioon töölepingu seaduse muutmist sellisel kujul. Muudatused võivad vältida küll töötukassa pankrotistumist, teised probleemid jäävad aga lahendamata. Aitäh!

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vladimir Velmani! Kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud ametiühingute juht härra Taliga! Kõigepealt tahan öelda, et töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on päris hea eelnõu. See on hea selles mõttes, et see aitas Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal aru saada, mis leeris ta oli, ja sealt välja tulla. See vabastas ametiühingud, kes on sisuliselt sotsiaaldemokraatide käepikendus, andis neile võimaluse olla vabamad ning korraldada meeleavaldus ja streik. Tõsi, meeleavaldus kujunes üsna nõrgaks ja streik rahvaväheseks. Aga see oli ikkagi algus ja selle poolest on kõnealune seaduseelnõu oma eesmärgi juba täitnud.
Samas, kui komisjonipoolne ettekandja rääkis siin oma tõekspidamistest, siis ega neis midagi uut ei olnud. Ta rääkis, et seadus on Reformierakonna nägu, õigemini Reformierakonna ja IRL-i nägu. Teisisõnu võib ütelda, et see on umbes nagu Titanicuga: päästame kõigepealt need, kes sõidavad esimeses klassis, kas ülejäänutele jätkub paate või ei jätku, see pole enam meie mure. Kõik on õige, looduses käibki nii, et tugevam jääb ellu ja nõrgem sureb. Aga inimühiskonnas peaksid asjad natukene teistmoodi käima ja selleks me olemegi siia valitud, et me reguleeriksime asjade käiku ja jälgiksime, et kõik oleks õige.
Ma ei imesta selle üle, kuidas õiguskomisjon opositsioonierakondade muudatusettepanekutest teerulliga üle laskis. Aga mind paneb imestama, et näiteks Eesti Keskerakonna muudatusettepanek, mis on tabelis nr 2 all ja mis on poliitiliselt täiesti süütu, ka läbi ei läinud. Me tegime ettepaneku muuta veidi sõnastust. Sõnastus olnuks järgmine: "(1) Töötajaks võib olla 18-aastaseks saanud teovõimeline või piiratult teovõimeline füüsiline isik. Seadusega võib mõne kategooria töötajate jaoks kehtestada kõrgendatud vanusemäära. (2) Alaealine võib töötajaks olla üksnes käesolevas seaduses sätestatud tingimustel." Tööandja kohta on kirjas, et tööandjaks võib olla juriidiline isik, juriidilise isiku struktuuriüksus, kui talle on antud tööandja õigused, ning teovõimeline füüsiline isik. Ja et seadusega ettenähtud juhtudel peab tööandja olema vanem kui 18- aastane. Ma ei näe siin mingit poliitilist konksu, mille tõttu selle ettepaneku peaks tagasi lükkama. Eks see näita, et ka õiguskomisjon käitub nii nagu praegune valitsuskoalitsioon, mis on küll nõrgemaks jäänud, aga tänu meie majoneesisõbrale ja rohelistele on neil siiski nii palju jõudu, et nad võivad sülitada kõikidele ettepanekutele, mida pakub teine pool.
Sellest on väga kahju, sest probleem on tõsine. Võib juhtuda, et  järgmine kord ei tule siia platsile mitte sajad inimesed, vaid tuhanded inimesed, ja ka streikima hakkab mitu tuhat inimest. Eile me võtsime vastu seaduse, mille alusel on võimalik kasutada ka teatud relvastatud üksusi nn mässajate maharahustamiseks. Ma ei usu, et see meie riigile palju juurde annab. Minu arvates tuleks meil püüda sääraseid asju ära hoida ning suhtuda töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõusse konstruktiivsemalt. Me peaksime rohkem olema valmis koostööks ja liikuma selles suunas, et meil ei valitse riiki ainult tugevamad ja rikkamad, vaid et Eestis leiaksid oma kindla koha kõik, kes siin riigis elavad. Ma tänan teid!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Aadu Musta! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Täna menetleme töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Mingil määral on tänastel läbirääkimistel juba ajaloo maik – töölepingu seadus ise on ju vastu võetud ning selle jõustumise tähtaeg seisab päris ukse ees. Nii võiks öelda, et kui on läinud trumm, mingu ka pulgad, ja meie oponendid juba porisevadki, miks me pärast kaklust veel rusikatega vehkima tuleme.
Meenutagem, et 1. juulil jõustuv töölepingu seadus tekitas Eesti ühiskonnas üsna laialdast vastukaja. Küllap mitte keegi ei eita, et uut töölepingu seadust oli vaja. Aeg on edasi läinud, töötaja ja tööandja suhted vajavad tõepoolest uudset ja täpsemat regulatsiooni. Samas tuleb tunnistada, et eelnõu 518 on Eesti ühiskonna arengu seisukohalt märgilise tähendusega. On väidetud, et demokraatia ei ole kaugeltki täiuslik ühiskonna valitsemise vorm – demokraatlikus ühiskonnas on raske ühe või teise huvigrupi arvates parimat seadust vastu võtta ja ellu rakendada. Kui küsida, miks, siis vastus on: sellepärast, et demokraatlik ühiskond on edukas vaid siis, kui selle juhid valdavad kompromisside suurt kunsti.
Eesti rahva kollektiivne kogemus sai rohkem kui 140 aastat tagasi alguse valla ja omavalitsuste kogemusena. Edukad on olnud need valitsused ja valitsejad  – kas või valla tasandil –, kes on osanud kompromisse ja kokkuleppeid sõlmida, erinevaid seisukohti arvestada. Seevastu seal, kus mõni kildkond on osanud juhtimisohjad nii tugevasti enda kätte haarata, et pole pidanud teisi arvamusi enam kuulama ja veel vähem arvestama, on peagi tekkinud tülid, kriisid ja pahandused. Olukorda, kus esineb ainult kaks arvamust – minu arvamus ja vale arvamus –, on Eestis ennegi nähtud, aga pärast on tulnud seda kõvasti kahetseda.
Mulle on tavaliselt andeks antud, kui kipun oma ekskurssidega kaugesse ajalukku kanduma, aga üritan nüüd kiiresti põhiteema juurde tagasi tulla. Miks ma räägin demokraatliku ja tasakaalustatud ühiskonna eelistest just nimelt seoses täna menetletava seaduseelnõuga? Aga sellepärast, et töölepingu seadus on üheselt ja selgelt tasakaalustamata ühiskonna seadus. Ka on see selle tasakaalustamatuse indikaator. Tööleping on kahe osapoole, tööandja ja töövõtja vaheline leping. See peaks arvestama mõlema poole huvisid ja vajadusi ning püüdlema mõistlike kompromisside poole. Eesti töölepingu seadus on tasakaalust väga kaugel ja kujutab endast pigem tööandja diktaati töövõtja üle. Hoopis halb on see, et juba enne seaduse jõustumist ning selle elus ära proovimist oleme jõudnud seaduse niisuguse muutmiseni, mis kaalukaussi veelgi enam tööandja kasuks kallutab.
Ma ei saa oma kõnes süstemaatiliselt käsitleda kõiki parandusettepanekuid. Keskerakonna fraktsioon on teinud parandusettepaneku, mis käsitleb töötaja olukorda halvendavate töölepingu tingimuste kehtetuks tunnistamist. Parandusettepanek ütleb: töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ettenähtust, on kehtetud. Juhtivkomisjon on selle tagasi lükanud. Kas me ikka saame aru, mida see tähendab? Kes tahab, küllap see saab ka aru. Nimelt on tegemist printsiibiga, mis ametiühinguliikumises on läbi aegade olnud üks keskseid printsiipe. Eri maade ametiühingud peavad üheks oma suureks võiduks just kollektiivlepingu tähtsustamist. Kui tööandja saab õiguse, seda eriti kriisi ajal, sõlmida hädalistega halvemad ja veel halvemad lepingud, siis on see ametiühingutele väga valus löök – kuidas seda kultuurselt öelda? – allapoole vööd. See tähendab ametiühingute jalgealuse õõnestamise katset või juba ka lausa õõnestamist, see tähendab divide et impera poliitika rakendamist töötajate suhtes. Divide et impera – jaga ja valitse – oli Briti koloniaalvõimude poliitika, millega brittide võimu alla haaratud maades püüti kohalikud elanikud võimalikult ära killustada, pakkuda neile üksteise arvel erinevaid tingimusi. Nii õnnestus teine pool killustada ja omavahel tülli ajada. Nähtavasti saavad sellist poliitikat rakendada ka tööandjad töövõtjate suhtes.
Ma juba ütlesin, et töölepingu seadus ja selle muutmine on märgilise tähendusega. Võtan lõpetuseks kokku, mis sõnumit see märk siis kannab. Eelkõige on tegu sõnumiga meie ühiskonna kallutatusest ja Reformierakonna maailmavaate diktaadist. See tähendab sotsiaalsest liberalismist loobumist. See tähendab ka seda, et meie ametiühingud on veel liiga nõrgad – neil on raske väärikalt töövõtjate huve esindada. Aga eks nemadki kasva! Usun, et süveneva kriisi ajal suudavad nad seda väga kiiresti teha. Oleme olukorras, kus koalitsiooni juhtiverakonna praeguste juhtide kompromissivalmidus on hääbunud ning vaatamata ilusatele sõnadele üldriiklike huvide kaitsest kaitstakse vaid ühe huvirühma huvisid.
Ma arvan, et menetletav seadus ei ole hea seadus. Ja kõigest eelöeldust lähtudes ma arvan, nagu enne ütles ka minu hea pinginaaber Rein Ratas, et Eesti vajab rahvusliku ühtsuse valitsust. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Toivo Tootseni! Kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Olin sel ajal õiguskomisjoni liige, kui uut töölepingu seadust menetleti. Vägagi hästi on mul meeles, et jõustumise ajaks nõustuti sinna kirjutama 1. juuli ainult sellel tingimusel, kui jõustuvad ka töövõtjale tuge pakkuvad sätted. Just seetõttu olid töölepingu seadusega nõus ka ametiühingud.
Nüüd on meie ees eelnõu, millega tahetakse välja visata seadusest just see osa, mis peaks tööinimesele kindlust andma. Eesti Ametiühingute Keskliit pöördus Riigikogu liikmete poole üleskutsega mitte toetada valitsuse algatatud töölepingu seaduse muudatusi, mis tühistavad töötuskindlustushüvitiste suurendamise ja vähendavad samal ajal töötajale makstavaid koondamishüvitisi. Selliselt käitudes rikub valitsus otseselt 23. aprillil 2008. aastal kolmepoolse kokkuleppega endale võetud kohustusi ning annab äärmiselt halba eeskuju ka erasektori tööandjatele, edastades sõnumi, et heas usus sõlmitud lepingut võib rikkuda. Nii ütles meile Eesti Ametiühingute Keskliit oma saadetud sõnumis.
Tõepoolest, nende muudatustega muutub kardinaalselt kogu uue töölepingu seaduse olemus, mis algselt pidi tagama turvalise paindlikkuse töösuhetes. Valitsuse algatatud muudatus vähendab märksa töötajate turvalisust, pingestades üldist sotsiaalset olukorda. Samas ei leevenda see kuidagi majanduskriisi, rääkimata uute investeeringute toetamisest ja töökohtade loomisest.
On öeldud, et kui eelnõus olevaid muudatusi vastu ei võeta, lähevad meie ettevõtted pankrotti või läheb pankrotti töötukassa. Minu arvates ei juhtu ei seda ega teist. Ettevõtjad on juba praeguseks teinud tugevaid korrektiive oma tööjõupoliitikas. Eesti juhtivate ettevõtete-asutuste seas läbiviidud uuringu andmetel on viimase kuue kuu jooksul töötajaid koondanud 2/3 ning põhipalka vähendanud 1/3 küsitletud ettevõtetest-asutustest. Tulemustasusid ning muid rahalisi ja mitterahalisi hüvesid on kärpinud ligi pooled vastanuist. 2/3 vastanuist on vähendanud või vähendamas töötajate arvu. Ligi 1/3 on rakendanud osalist tööaega või sundpuhkust. Küsitluse tulemusena selgus, et 66% vastanutest on juba koondanud või plaanivad lähiajal töötajaid koondada. Sundpuhkust on rakendanud 28% ettevõtetest-asutustest, nendest omakorda umbes pooled kuni üks nädal töötaja kohta ning pooled rohkem kui üks nädal töötaja kohta. Osalist tööaega on rakendanud 30% vastanutest. Valdavalt on põhipalka vähendatud kuni 10% ja seda on tehtud ligikaudu kahes kolmandikus ettevõtetes-asutustes. Üksikutel juhtudel on see olnud rohkem kui 20%. Küsitletud ettevõtetest-asutustest on enamik plaanitud palgakärped juba ka läbi viinud, ainult kümnendik vastanuist kavatseb teha palgakärpeid järgmise kuue kuu jooksul.
See kõik on juba tehtud. Ka ligi 100 000 töötut on meil juba olemas, ja seda praegu kehtiva töölepingu seaduse alusel. Kuhu edasi on meil minna? Kas Eestist peaks saama töötajatevaba riik? Miks me soodustame seda, et tööandja vabaneb Eestis oma töötajaskonnast ja kolib meist veelgi odavama tööjõuga maale? Ja miks me peame tahtma seda, et meie suhteliselt kvaliteetne tööjõud, kellele kodumaal enam tööd ei jätku, kolib ka siit minema – sinna, kus nende tööjõudu hinnatakse? Ligi 100 000 inimest on juba töö kaotanud. Kui palju töötuid me siis veel endale tahame? Kas töövõtjad ei olegi Eesti riigi kodanikud või siinsed elanikud?
Tugevad kaitsevad ennast ise, riigi esmane kohus on kaitsta nõrgemaid. Töölepingu seadust pole vaja muuta. Töötajatele on vaja anda kindlustunne homse päeva ees. Jah, ettevõtlus on riigi majanduse alus, aga töövõtjad on ettevõtluse alus, ärgem unustagem seda! Ka Eesti Ametiühingute Keskliit rõhutab, et õiglasest lähenemisest ning töötajate ja tööandjate võrdsest kohtlemisest saab rääkida vaid juhul, kui ühesuguseks tähtajaks lükatakse edasi nii töötuskindlustushüvitiste suurendamine kui ka koondamishüvitiste vähendamine. Kas tasub aga õiglast lähenemist loota valitsuselt, kes kulude katteks kraabib endale ka kadunukeste kirstude raha, nagu valitsev koalitsioon koos rohelistega täna siin saalis otsustas teha, kaotades matusetoetused. Aitäh!

Tänan! Palun kõnetooli Eldar Efendijevi! Kuni kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Mina käsitlen oma sõnavõtus seaduse mõju. Ametiühingud pöördusid Riigikogu poole avaldusega, et riigikogulased ei toetaks töölepingu seadust – see ei vasta töövõtjate huvidele, vaid halvendab nende olukorda. Senine töölepingu seadus on neile soodsam. Korraldati streik, mis polnud mitte ainult positsiooni demonstratsioon Riigikogu ees nagu varasemad, vaid üle-eestiline. Mõned on juba kiirustanud irvitama, et streik oli osalejatele arusaamatu ja kukkus läbi, sest selle korraldajad olid saamatud. Puudused muidugi olid, aga eelkõige näitavad sellised kiirustades antud hinnangud mitte korraldajate nõrkust, vaid seda, kui kaugele on jõudnud ühiskonna kihistumine, ja juba mitte ainult üldiste positsioonide mõttes. Loomulikult on olemas erinevate huvidega sotsiaal-majanduslikud kihid, aga need kihid on meil juba põhimõttelised vastased. Ja see on Eestis viimasel ajal midagi uut. Ajaloos muidugi mitte.
Küsimus ei ole praegu ainult selles, kas võtta vastu ühte poolt toetav töölepingu seadus ja teist poolt ignoreerida. Küsimus on selles, et varem pidasid eri pooled ennast partneriteks – küll erinevate huvidega, aga ikkagi partneriteks ühiskonna arengu nimel. Huvide balanss oli omaette väärtus ja see tugevdas ühiskonda. Nüüd enam huvide balanss väärtus ei ole. Üks osalejatest on soovinud omandada ühiskonnas ainutähtsusega rolli ega taha teise poolega arvestada, millega see teine pool loomulikult nõus ei ole. On tekkinud vastasseis. Selles mõttes streik ei olnud ainult positsiooni demonstratsioon, et saavutada rohkem tasakaalus kokkulepet nagu varem – see oli esimene samm jõudude kogunemisel, et alustada vastuseisu teisele poolele või teistele pooltele. Kas see ei tule ajaloost tuttav ette?
Selles mõttes on töölepingu seadus ristmik, kust alates olukord ühiskonnas hakkab sotsiaalselt arenema. Võib rääkida ühiskonna kokkuleppest, konsolideerumisest, väärtustest, aga kui ühiskond on pooleks jagatud, siis on see nagu omaette laul, mis ei leia ei kuulajaid ega kaasalauljaid. Üldist väärtust, ühist laulu pole.
Ma ei taha öelda, et ärimeeste rolli oleks vaja vähendada. Üldse mitte! Nende roll on väga tähtis ja mitteasendatav. Aga ikkagi, olgugi nende roll või supertähtis, peab see olema balansis töövõtjate rolliga, riigi rolliga, poliitiliste jõudude, erakondade rolliga, ühiskonna initsiatiivgruppide, kolmanda sektori rolliga. Praegu on töövõtjate roll ainult kaotajate roll: töökohad kaovad, sotsiaalvaldkonnas vähenevad toetused tunduvalt, uute töökohtade loomine on küsimärgi all, hinnad ja maksud tõusevad, eluperspektiiv on küsimärgi all. Seda kaotuste loetelu võib jätkata. Aga kõige tähtsam: ainuke töövõtjate  pakutud roll on olla kaup tööturul. See on juba midagi uut! Ja ei mingeid nüansse! Kas see on õige? Ja on see ainult retooriline või maitse küsimus?
Asjaosaliste huvide ignoreerimine toob kaasa disbalansi ja vastasseisu. Nii on see ikka olnud. Sotsiaalsete kihtide vastasseis võib tekitada ka regioonide vastasseisu, sest tööpuudus kasvab, töökohtade arv väheneb ja riik ei suuda olulist abi pakkuda. Piirkondade vastasseis sünnitab ka teisi probleeme – see on arusaadav ja eeldatav. Võib veelgi jätkata, aga nii või naa võib ennustada musta stsenaariumi käikuminekut. Kellele seda vaja on?! Kes võtab endale vastutuse tekkinud probleemide eest? Nagu ikka: mitte keegi. Ei vastuta selle eest ka need poliitikud, kes on oma otsuseid nagu alati põhjendanud vajadusega langetada just selline poliitiline valik. Aga sündinud vastasseis hakkab elama oma elu. Sellega on vaja arvestada, et mitte tulevikus imestunud näoga kurta, et keegi ei osanud midagi sellist ette arvata.
Väga kahju, et saavutatud ühiskonda koos hoidvad väärtused ja nendega koos ka poliitilise kultuuri võib nii lihtsalt ära visata. Eriti kahju on sellest ajal, kui meie väikeses riigis on ühtsust eriti vaja. Oleks väga vaja tulla tagasi väärtuste juurde, mis annavad võimaluse hoida ühiskonda tervena ja mitte tekitada vastuseisu – see oleks õige valik. Muidu võib vastasseis viia – ma kordan – ajaloost hästi teada teele, võitlusteele. See ei ole kõige parem stsenaarium, kuigi inimkonna aktiivsus on omaette väärtus – ilma selleta ei ole arengut. Võimalikud on kaks äärmust, mille puhul vastasseis omandab koos teiste teguritega ekstreemsed vormid. Teistes riikides ja teistsugustes ühiskondades juhtunu on hea näide, mille peale võime küsida: on meil seda vaja? Teine kogu ühiskonda haarav seisund võib olla üldine depressioon, arusaam, et inimesed ei suuda midagi teha, neist ei sõltu miski. See on veel kõige halvem võimalus, sest passiivsete inimestega on võimatu tulevikku luua, seda enam, kui sellesse haigusesse on nakatunud noored. Aitäh!

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa! Traditsiooniliselt kaheksa minutit, palun!

Austatud kolleegid! Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille vastu protestib oluline osa Eesti ühiskonnast, on oma olemuselt nii sisus kui vormis erakordne juba ainuüksi selle tõttu, et veel viimasel hetkel tegi eelnõu algatanud Eesti valitsus ise selle teksti kümne lehekülje jagu muudatusettepanekuid. Kuid kummalisuste nimekiri on hoopis pikem. Seega toodi meie, seadusandjate ette kvaliteedilt nõrk seaduseelnõu, mida paljud on juba rabedaks, pudedaks, ühesõnaga praagiks nimetanud. Üks õiguskomisjonis seaduseelnõu kaitsnud Sotsiaalministeeriumi esindaja oli sunnitud koguni tunnistama, et tegelikult pole ta tööjõuturul toimuvaga eriti kursis.
Tööjõuturul aga toimub iga jumala päev drastilisi, dramaatilisi, paljude perede jaoks lausa traagilisi sündmusi. Seda tunnistas ka eilne streik, julge ja otsekohene tööinimeste signaal valitsusele, mille tähendust Eesti n-ö tasakaalustatud meedia igati vähendada püüdis, tuues ekraanile inimesi, kes olid hädas, sest bussid ei kulgenud. Asja tegeliku olemuse analüüsiks aga polnud ajakirjanikel oskust või tõenäolisemalt tahtmist, mis tõelisele ajakirjanikule on aga lubamatu. Peaks ju iga meediainimest ilmtingimata iseloomustama empaatiavõime ning tahe teiste inimeste muredest kui mitte otseselt osa saada, siis vähemasti selle mure põhjuste vastu huvi tunda ja ehk ka püüda seda muret kuidagiviisi lahendada. Kui mõni kass, koer või vares on kuskil hätta sattunud, tormavad üksteist kõrvale lükates kohale kõikvõimalike kanalite kaameramehed ja reporterid. Pole raske arvata, mida sellise ajakirjanduse kohta ütleks täna näiteks Felix Moor, Juhan Peegel või Valdo Pant. Juhan Smuul ütles ühes oma raamatus talle omase jõulise kujundlikkusega välja, et inimese mure ajas ühe vana mehe oma õigust võimuesindajate ette taga nõudma, koera mure pärast poleks ta kottu väljagi tulnud.
Loomulikult tuleks tõsiselt ja kaasatundmisega võtta kõigi elusolendite elu ja saatust, eriti siis, kui see elu kipub põrguks muutuma. Aga ligi 100 000 hiljuti töötuks jäänud peretoitjal see just sinnapoole kaldubki. Seepärast on tänase eelnõu arutelu erakordselt tähtis, vaatamata sellele, et töölepingu seadus jõustub 1. juulil nii või teisiti. Vaatamata sellelegi, et raha seaduse täitmise katteks sama hästi kui pole. Toon näiteks kas või selle, et koondamistasusid uue töölepingu seadusega vähendatakse. Selle kompenseerimiseks mõeldud töötushüvitiste kasv jääb aga paraku olemata, sest töötukassa on juba peaaegu et tühi. Üldisemaltki on vanadest kokkulepetest kinnipidamine rahaliselt võimatu. Seepärast oleks paljude meelest mõistlik tõsta pisut töötuskindlustusmakset, kärpida osa uues seaduses ettenähtud töötushüvitisest ja osa praegusest koondamishüvitisest. Kindlasti on muidki võimalusi.
Kuid tuletame meelde, mis uue seaduse jõustudes tegelikult muutub. Vallandamiskaitse töötajatel väheneb, koondamisest etteteatamise aeg lüheneb keskmiselt kuu aja võrra, alla aasta töötanutel aga endiselt kahelt kuult vaid 15 päevani. Koondamishüvitised vähenevad ühe kuupalga võrra, samas langeb tööandja jaoks koondamishüvitiste koormus vaid ühe kuu peale, sõltumata sellest, kas töötaja saab ühe, kahe või kolme kuu hüvitise. See omakorda tähendab, et töötukassa koormus märksa kasvab, tööandja osa aga väheneb. Seega töötukassa raha ei vähene vaid tööpuuduse kasvu tõttu.
Kuid jätkame analüüsi. Ebaseaduslik vallandamine seadustatakse. Isegi kui töötaja saab kohtus ebaseadusliku vallandamise asjas õiguse, ei pea teda enam tööle ennistama. See on teretulnud paindlikkus tööandja hüvanguks. Edasi: neljakuuline katseaeg. Seaduse kohaselt võetakse kõik inimesed tööle neljakuulise katseajaga. Kui tahtmine on teistsugune, tuleb see töölepingus eraldi sätestada.
Töötajail on raske leppida ka sellega, et uue töölepingu seaduse kohaselt võib tööandja töötaja haiguse ning ka puhkuse ajal töölepingu üles öelda. Lausa võimatu on nõustuda sellega, et töötasu saab ühepoolselt alandada kuni alampalgani. Edaspidi saab vallandada koguni SMS-i, e-kirja või faksi teel. Tööleping ise peab siiski ka tulevikus olema veel kirjalik, kuid piisab vaid ühepoolsest paberist, kus tingimused kirjas. Seega on Eesti paigutanud töösuhted võlaõiguse konteksti, mida Euroopas on harva kasutatud. Ega muidu PHARE ja ka Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni ehk ILO eksperdid pole meie otsustele andnud kriitilist hinnangut. Neil on õigus. Tööleping pole ega saagi olla nagu ükskõik milline teine suvaline leping. Töölepingu puhul ei saa tegemist olla ostu-müügilepinguga. Tööandja ning töövõtja pole ega saa kunagi olema majanduslikult võrdsed. Seega kolmepoolse kokkuleppe muutmisega kaotab selgelt üks osapool: töötaja. Meie arvates see ei lähe mitte ja me seda hääletusel selgesti ka tõestame. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Kalev Kallo! Kuni kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viimase tööpäeva jooksul siin Riigikogus toimunu kohta tahaks hüüda: Jumal, sa näed, ja sa ei mürista! Riiki juhtiv koalitsioon, kelle osalised on vankumatult kinni pidanud oma juhtpartei Reformierakonna tõmmatud punasest joonest, on suutnud viimase kahe aastaga viia riigi 10%-lisest majanduskasvust 15%-lisse majanduslangusse. Kukkumine tervelt 25% kahe aasta jooksul! Samas jätkub retoorika, et kõik on parem kui teistel, vaatamata sellele, et teiste Euroopa riikide majanduslangus ei ületa 5%. Vastuseks kõlavad mingid ähmased argumendid, et tuleb vaadata kompleksselt, ei saa ainult majanduslangust üksi võrrelda. Nagu muus osas oleks teistel kõik peale majanduse püsimise hirmus halvasti ja meil kõik muu on suurepärane. Kasvuajal olevat me nii kiiresti ja palju kasvanud, et võime tükk aega langeda, ja ikka oleme teistest paremad. Absurd!
Mitte ülemaailmne majanduskriis ei ole Eesti riigi majanduse vabalanguses süüdi, vaid valitsuse saamatus ja ebakompetentsus. Valel ajal aktsiiside tõstmisega puhuti inflatsioon 10%-ni. Majanduse hoogsa kuumenemise ajal tulumaksu langetamisega käituti igasuguse majandusloogika vastaselt, et mitte öelda ajuvabalt. Niigi kiirelt kuumenevale majandusele loobiti sütt ahju. Sellega kaasnesid lõputud valeprognoosid, pidevad eelarve ringitegemised. Mõni eelarve pole vaatamata selle vastuvõtmist saatnud vaimustusretoorikale isegi paari kuud vastu pidanud. Iga ringitegemist on saatnud lõputud maksude tõstmised: küll käibemaksud seal, kus need ei olnud veel maksimumi peal, küll riigilõivud, mille tegelik mõte on juba ammu kadunud. Alati on varnast võtta olnud retoorika, et kõik tehakse parema ettevõtluskeskkonna loomise nimel.
Äsja rulliti siin saalis raske teerulliga üle, nii et kondid ragisesid, veel viimased võimalused ettevõtluse ellujäämiseks. Tahtmatult kerkib silme ette kujutluspilt: meie riigi majandus on nagu väga raske koorma all juba jalgade värisedes vaevu edasiliikuv veomuul, kelle ümber kargleb parastav ja koormasse üha uusi kive lisav tänavajõuk. Nüüd on täiesti ootamatult selle käratseva jõuguga liitunud mingid rohelised mehikesed, kes on väikese muula vastu eriti halastamatud, lisades koormasse järjest suuri paekivilahmakaid. Nende silmist paistab saatanlik tuluke – nad justkui ootavad muula jõuetut kokkuvarisemist.
Selle kõige loomulik jätk on täna arutatav töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Loomulik jätk seetõttu, et kui kõige eelnevaga on antud surmahoop ettevõtluse ja üldse majanduse jätkusuutlikkusele, siis nüüd tuleb anda ettevõtjatele võimalus kiiresti vabaneda inimestest, kes jätkusuutmatuse tõttu on muutunud mittevajalikeks. Töölepingu muutmisel kasutatakse juba korduvalt kasutatud käitumismalli, kus lepingupartner ja kokkulepped ei maksa midagi. Kui tehti seda seadust, mis pidi kehtima hakkama 1. juulil, siis võeti vaevaks ja räägiti partneritega läbi ning pärast küllalt pikki vaidlusi leiti kompromissid. Nüüd aga tehakse muudatused, mis järsult kahjustavad ühe osapoole huve ja jätavad jõusse kõik teise osapoole soovid, ilma igasuguste kokkulepeteta. On tehtud ainult formaalne katse näidata, et taheti läbi rääkida. Nii käituti teise pensionisamba üle otsustamisel, nii käitutakse ka nüüd töölepingu seaduse puhul.
Juhtpartei punane joon ei eelda koalitsioonilt sellist käitumist nagu ühelt euroopaliku riigi valitsuselt, kes austab kokkuleppeid ja täidab iseenda antud lubadusi. Koalitsioonile on südamelähedasem bütsantslik käitumine: punane joon eeldab käitumist käratseva ja ülbitseva tänavajõuguna, kes nüüd on eriti lõbusaks läinud tänu kampa löönud imelikele rohelistele mehikestele. Tekib küsimus: mille või kelle heaks seda tehakse? Kui koalitsiooni ja tema vasallide retoorikat kuulata, siis riigi ja tema tuleviku heaks. Kes aga on riik? Kas see on ainult Päikesekuningas ja tema õukond või on see ikka selles riigis elavad inimesed ja selle riigi rahvas? Kui inimesed, siis ei ole võimalik küll aru saada, kuidas neid peaks rõõmustama tohutud maksutõusud igasuguste aktsiiside ja tasude tõstmise näol. Rahanduskomisjoni esimees teatas küüniliselt siit puldist, et käibemaksu tõstmine on õiglane, kuna inimestel on vaba valik: nad võivad mitte osta ja seega ei pea käibemaksu maksma. Kas inimene ikka saab toitu ostmata jätta? Kas inimene ikka saab eluaseme eest tasumata jätta? Seda oraator muidugi ei täpsustanud ega arvestanud ka seda, et enamikul inimestel jätkub vaevalt ainult just nende asjade eest tasumiseks. Seega valikut ju ei ole.
Pärast tänase seaduse vastuvõtmist ei ole inimestel varsti enam ka tööd ja kaob ära võimalus esmavajadusigi rahuldada. Samas kui suure sissetulekuga kodanike maksu ei tohi tõsta ja üks väike osa peab saama nautida rohkem kui 30 000-list vanemapalka. Tekib küsimus: kas keegi on õnnelik selle üle, et meid juhib vastutustundetu ja lepinguid mitte austav klikk? Võib-olla keegi ikka on. Võib-olla on õnnelikud need 22 000 harjumaalast, keda võib tinglikult nimetada viimased kaks aastat meie riigi elu juhtinud tegelaste maaletoojaks? Huvitav oleks teada. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase! Kolm minutit lisaaega, kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Praeguses majanduslikus seisus, kus on muutumas reegliks, et lisaeelarveid tehakse üle kahe-kolme kuu, muudetakse niigi kõikuv olukord riigis kodanikele täiesti mittestabiilseks. Majanduslikult keerukad ajad esitavad suure väljakutse ka riigile tervikuna. Kui viimasel ajal üha enam väidetakse, et kriis toob minevikust välja terved elupõhimõtted ja kutsub nende järgi elama, siis võib ju riigile tervikuna ja ka valitsusele eraldi öelda: eraldage terad sõkaldest ja tooge riigi jaoks välja need väärtused ja edutegurid, mida silmas pidades rahvas üksmeele saavutab ja Eesti edulugu edasi kannab! Kui riik keskendub vaid sellele, et loob ettevõtetele uusi võimalusi ja kindlustunnet, tuleb tunnistada, et riik käitub arukalt. Ettevõtete toetuse alusel luuakse uusi väärtusi ja toodetakse tulu riigikassasse. Ettevõtted tunnevad seetõttu end turvaliselt, vähemalt sellest aspektist.
Mida teeb aga tavaline Eesti riigi kodanik? Siin võiks arutleda pikaajalise ja lühiajalise perspektiivi mõtte üle. Nimelt, lühiajaliselt antakse küll ettevõtjatele võimalusi ja seistakse nende eest, ent seda tehakse töötajate arvel. Kui aga seda tehakse töötajate arvel, siis töötajad võivad jääda pikaajaliseks töötuks ja kaotada kvalifikatsiooni või siis minna jäädavalt välismaale. See toob kaasa olukorra, kus töötajaid enam teatud aastate pärast ei ole võtta, kui majandus taas kasvama peaks hakkama. Siis on needsamad ettevõtjad hädas – ei ole piisaval määral kvalifitseeritud tööjõudu. Seega tänane hea lahendus neile, ettevõtjatele, tuleb homme bumerangina tagasi.
Ehk siiski oleks parem mõelda, kuidas kõik koos saaksid edasi minna nii, et kõik võidaksid ja lahendusi ei saadaks üksteise arvel. Praegu on kodanikul hirm – tal on hirm tööpuuduse ja selle pideva kasvu ees. Töölepingu seaduse arutelul tunnistasid ka koalitsioonipoliitikud, et olukord võib muutuda päris hulluks, tööpuudus võib kasvada 20%-ni. Ei saa välistada, et meil on varsti ilma tööta ja sissetulekuta inimesi 200 000 ehk 30% töövõimelisest elanikkonnast. Kuidas anda inimestele kindlustunnet? Millised on valitsuse meetmed, millega saavutatakse kodanike turvalisus tööhõives? Või on need väärtused, mis see valitsus on hävitanud ja mille poole enam ei püüeldagi? Inimesed tahavad tegelikult paari lihtsat asja. Esiteks, kindlustunne, teiseks, et kindlustundele järgneksid ka töökohad ja majanduse areng. Kui on ainult kindlustunne ning töökohad ja majandusareng sellele ei järgne, siis kindlustunne ei püsi. Seega peaks valitsus ikkagi tagama kompleksse majanduspoliitika.
Peaminister Andrus Ansip on öelnud: "Teatavasti on Eesti tööjõuturg kõikide rahvusvaheliste agentuuride ja muude institutsioonide hinnangul, kes Eesti tööjõuturu paindlikkust ja Eesti konkurentsivõimet hinnanud on, paindumatu. Maailmapanga hinnangul asub Eesti oma tööjõuturu paindumatusega 163. kohal 181 riigi hulgas. See nigel koht meile mitte mingisugust au ei tee." Võime arutelu jätkata ja küsida peaministrilt, mis teeb meile, meie riigile au. Kas lihtne vallandamine? Kas töötajate tagatiste vähendamine? Kas töötajate õiguste vähendamine või kokkulepete rikkumine? Eesti on olnud paljude aastate vältel "väga edukas" oma majanduses, meid on hellitatud isegi sellise nimetusega nagu "Balti tiiger". Kuid täna võime töölepingu seaduse kontekstis küsida: milline on Eesti majandus 10–15 aasta pärast? Kui tugev on Balti tiiger 10–15 aasta pärast? Kes annab sellele küsimusele vastuse?
Valitsuse väitel püütakse teha kõik, et targad töötajad jääksid ja tuleksid Eestisse. Eraldi tähelepanu all on olnud küsimus, kuidas tööandjaid senisest enam motiveerida erinevate vahendite abil investeerima töötajasse. Konsultatsioonifirma Ernst & Youngi tehtud iga-aastase Euroopa aktiivsuse uuringu kohaselt on Ida-Euroopa ettevõtjate hinnangul viimase aastaga kaotanud oma positsiooni investeerimispiirkonnana. Investeeringud kahanesid kõigis maailma riikides, kuid Ida-Euroopa kaotus oli kõige suurem, nagu tuuakse välja 15. juuni Äripäevas. Ja kui Ida-Euroopa osaks peetakse ka Eestit – ning seda konsultatsioonifirma ka teeb –, siis nõrgeneb oluliselt ka Eesti positsioon tervikuna. Globaalse majanduskriisi ajal hindavad välisinvestorid üle kõige stabiilsust. Seni on Eesti ennast näidanud suhteliselt stabiilse majanduskeskkonnaga riigina, kuid viimaste aegade lisaeelarved võivad hakata seda suhteliselt stabiilse riigi mainet kahjustama. Seda eeskätt tihti lühinägelike otsuste tõttu, mis toovad kaasa investeeringute sissevoolu vähenemise. Viimane omakorda mõjutab tugevalt uute töökohtade teket.
Lisan ka sellise mõtte, et sisuliselt on jutt töölepingu seaduse ümber ikkagi jutt sellest, kellelt võtta ja kellele anda. Praegu on Eestis olukord, kus enamikule ei jätku. Kui me võtame töötajatelt, siis kaovad nemad, kui võtame ettevõtjatelt, siis tulevad pankrotid. Kui võtame riigilt, siis mille arvel? Pigem peaks Riigikogu rohkem keskenduma sellele, kuidas kukkumine pidurdada, kuidas hakkaks majandus jälle väärtusi looma, et kõigile võiks jätkuda. Kui me kukume edasi, siis ühelt võtmine ja teisele andmine on lihtsalt mõttetu sahmimine, mis tegelikult kusagile välja ei vii. Arutledes sellise olukorra üle, kus valitsus võtab endale töölepingu seaduse kontekstis jõupositsiooni, võiksin siinkohal setu keeles küsida. Meil Setumaal küsitakse niiviisi: "Kaemõ, kaemõ, kia kõvõmb, kia kõdrolõ kõvõmb, kia lakõldõ laemb." Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Kalle Laaneti! Kuni kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Ma peaksin eelkõnelejalt suisa selle lõputsitaadi tõlget paluma – minule jäi see küll arusaamatuks. Võib-olla me pärast saame rääkida.
Aga head kolleegid, kes te siin saalis või oma tubades olete. Ma räägiksin töölepingu seadusest natukene laiemalt. On välja toodud, et kehtiv töölepingu seadus on kui rudiment. Ühtepidi võib sellega nõus olla, teistpidi mitte, sest selle rudimendi abil on väga paljud siin Riigikogu saalis istuvad inimesed ja ka Eesti ettevõtjad arendanud Eesti ettevõtlust ja see ettevõtlus on teatud ajani tõusuteed läinud. Tuttavad ettevõtjad, kes pakuvad tuhandetele Eesti inimestele tööd, on mulle väitnud, et majandustõusu tingimustes oli kehtiv töölepingu seadus kindlasti pigem takistav kui edasiviiv tegur. Iga keskmise tasandi spetsialist, kes uksest sisse astus, küsis oma taskusse juba 30 000 krooni netopalka ja sellega ületati tõesti igasugused piirid.
Kuid praegustes tingimustes, kus tööpuudus jõuab kohe-kohe vaata et 100 000 töötu piirini, on olukord tööjõuturul totaalselt teine ja ettevõtjate seisukoht on, et ühiskonna kõige olulisem probleem ei ole mitte töölepingu seadus ja selle muutmine, vaid ettevõtluskeskkonna ja investeeringute muutmine. Mida on ettevõtjad välja toonud? Nad on rõhunud just nimelt seadusandluse stabiilsusele – et kui nad oma äriplaane koostades ja ettevõtlusse investeerides riske võtavad, siis teavad nad, et mõne aasta möödudes kehtivad samad reeglid mis praegu, et neid ei muudeta iga poole aasta tagant või vahel ka kiiremini. Kuidas muidu saad sa oma äriplaani üles ehitada?
Paljudel puhkudel on viimasel ajal räägitud ja Eesti ärimeestele ette heidetud, et nad tahavad kohe esimese poole aasta pärast äris saada korralikku kasumit. Ühtpidi ma olen sellega nõus. Teistpidi aga, kui ettevõtjatel puudub kindlus seadusandja tegevuse suhtes, selles suhtes, et õigusaktid ei muutu, siis nad peavadki tegema kiired otsused, et kiirelt investeeringud tasa teenida.
Kui 2008. aasta detsembris uus töölepingu seadus haamrilöökide saatel vastu võeti, et see 1. juulist 2009. aastal kehtima hakkaks, siis eelnõu kaitsjad olid täiesti kindlad, et selle seadusega probleeme ei tule, et kõik tööturu osapooled on sellega nõus, ei vaidlusta midagi. Kuid ei ole möödunud isegi poolt aastat, ja juba on selgunud, et tolle hetke otsused olid väärad ja on järjekordselt vaja tihedat ja kiiret diskussiooni seadusandlikul tasandil, et saavutada seisu, mida seaduse muutjad praegu silmas peavad.
Kõige üllatavam oli see, et õiguskomisjon, kes eelnõu menetles, oli esimehe näol ääretult kriitiline kehtiva seaduse kaitsjate suhtes, kes detsembrikuus väitsid, et probleemi ei ole, ja üritas selgust saada, kes tegelikult vastutab selle eest, et nood otsused said tehtud. Kahjuks ta ei saanudki nende isikute nimesid teada ja samamoodi ei tea ka meie, kes nende eest vastutama peaks. See on meie ühiskonnas üsna tavapärane, et kui saabub vastutamise aeg, siis tegelikkuses vastutajaid ei leita.
Kui me täna arutame teisel lugemisel neid muudatusettepanekuid ja 1. juulil peaks kehtima hakkama uus seadus, siis ma tahaksin tsiteerida Riigikohtu esimeest Märt Raski, kes mõni aeg tagasi meile siin Riigikogus esines. See puudutab õiguskindluse põhimõtet: "Riigikohus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. detsembri 2004. aasta otsuses leidnud järgmist. Õiguskindluse põhimõte tähendab muu hulgas, et uute regulatsioonide jõustamiseks tuleb ette näha mõistlik aeg, mille jooksul adressaadid saaksid uute normidega tutvuda ning oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Õiguskindlusele vastab olukord, kus riik ei kehtesta uusi regulatsioone meelevaldselt ja n-ö üleöö. Sama nõue on tuletatav ka põhiseaduse § 13 lõikest 2, mille järgi kaitseb seadus igaüht riigivõimu omavoli eest ning õiguse üldpõhimõtetest lähtuvalt." Kas see, et me täna teisel lugemisel arutame neid muudatusettepanekuid, et seadus 1. juulil kehtima hakkaks, on meie õiguskindlusega kooskõlas? See on küsitav! Sellega ma lõpetaksin. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalle Laanet! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Valeri Korbi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Uus töölepingu seadus, mille muudatusi praegu arutatakse, töötati välja ajal, mil meie majandus arenes stabiilselt. Ei olnud kerge hoida õiglast tasakaalu tööandjate ja töövõtjate huvide vahel, see oli pikk ja raske töö, milles osalesid kõik huvitatud pooled. Vastuvõetava tulemuse saavutamiseks läksid osapooled kompromissidele, arvestades teiste osapoolte huve. See dokument kaldub siiski tööandjate kasuks, kuid majanduskasvu tingimustes ja suure hulga tööjõu vajadust arvestades ei ähvardanud selline disbalanss üle jõu käivate sotsiaalsete tagajärgedega.
Praegu on hoopis teistsugune olukord. Majandus on raskes seisus, töötute arv on suur ja kasvab pidevalt. Eelarves kärbitakse sotsiaalvajadusteks ettenähtud summasid. Sellistes oludes muutuvad töölepingu seaduses sätestatud tööandjaid soosivad tingimused vähem talutavaks. Veelgi enam: muudatused, mis on kavas teha töölepingu seadusesse, vähendavad veelgi töötajate kaitset ja kahandavad töötute niigi väikest sissetulekut. Need muudatused tehakse kiirustades. Kokkulepet ametiühinguga pole saavutatud ja valmisolekut mingiks vastuvõetavaks kompromissiks valitsusel ei ole.
Seaduse muutmise vajadust selgitatakse majandusliku olukorraga. Ent hoolitsedes majanduse eest, on siiski vaja kõigepealt mõelda sotsiaalse stabiilsuse hoidmisele Eesti riigis. Sotsiaalne stabiilsus on vundament, ilma milleta majandustegevus on võimatu. Me näeme päevast päeva, kuidas pinge ühiskonnas kasvab. Eriti hästi väljendus see hiljutistel europarlamendi valimistel. Nagu teada, oli enamikus Euroopa riikides valimisaktiivsus väike. Eesti valijad näitasid aga üles imekspandavat aktiivsust, palju suuremat kui eelmistel valimistel. Miks meie rahvas hakkas järsku nii kangesti muretsema nende kuue saadiku pärast, kes rohkem kui 710-liikmelises europarlamendis tööle asuvad? Selge, et meie valijate aktiivsus ei väljendanud mitte niivõrd püüet mõjutada meie saadikute tööd Brüsselis, kuivõrd inimeste suhtumist Eesti sisepoliitilistesse probleemidesse. Praeguse sisepoliitilise kursi toetuseks ja selle vastu antud häälte arvu suhe näitab, et suurem osa valijaid ei ole selle kursiga rahul. Elanike suur valimisaktiivsus meie riigis enamiku Euroopa riikide väikese valimisaktiivsuse taustal tõendab, et Eestis on olukord eriti raske. Neid valimisi on õigesti nimetatud võimude poliitika vastu suunatud protestivalimisteks.
Kõik see tähendab, et sõnad "sotsiaalne pinge" võivad kahjuks saada Eesti probleeme iseloomustavate väljendite reas võtmesõnadeks. Need ähvardavad varjutada isegi sõnapaari "majanduslik kriis". Mina esindan Riigikogus sellist riigi jaoks tähtsat tööstusregiooni nagu Ida-Virumaa ja tean hästi sealsete elanike meeleolu. Juhin teie tähelepanu sellele, et eelmistel aastatel osalesid Ida-Virumaa elanikud valimistel suhteliselt loiult – nende valimisaktiivsus oli tavaliselt Eesti keskmisest väiksem. Kuid nüüd viimastel valimistel oli meie maakonna valijate osalusprotsent tunduvalt kõrgem kui riigi keskmine. Samasugune pilt avanes ka Tallinnas.
See, et just suuremad tööstusregioonid osalesid nii aktiivselt valimistel, mida nimetatakse protestivalimisteks, on meie jaoks tähtis signaal. Sellele tuleks tõsiselt mõelda, enne kui hakata tööandjate ja töövõtjate vahelise mängu reegleid muutma. Põhilise osa valijatest on moodustanud töövõtjad ja nende pered. Sellest, millised on nende inimeste elutingimused, sõltub suurel määral sotsiaalne stabiilsus riigis. Seetõttu ei tohiks niigi rasketes tingimustes astuda samme, mis veelgi nende olukorda halvendavad – see tooks kaasa ainult pingete kasvu. Lisaks praegustele majanduslikele raskustele võib riik sattuda palju ohtlikumasse sotsiaalkriisi. Seda ei taha mitte ükski arukalt mõtlev inimene. Seetõttu peaksime loobuma printsiibist lahendada probleeme ühiskonna vähem kaitstud liikmete arvel. Esmaülesandeks peab saama sotsiaalse stabiilsuse hoidmine. Praegustes tingimustes tähendab see seda, et nii valitsus kui tööandjad peavad töölepingu seaduse muutmise osas järeleandmisi tegema. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Valeri Korb! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult on töölepingu seadus Eesti rahva ja Eesti majanduse jaoks väga oluline. Küsimus on selles, kuidas valitsus on selle seaduse muutmist viimasel poolel aastal ette valmistanud, milliseid garantiisid töötajatele ja tööandjatele kavandanud.
Tööleping on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. See on kokkulepe, kus mõlemal poolel on kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud tööd tegema, ja tegema seda hästi ning vastutama töö tulemuste eest. Tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasuma, andma talle töövahendid ja seisma hea teatud sotsiaalsete väärtuste eest, mida nii töötaja kui ka ühiskond temalt eeldavad. Mõlemad pooled on kohustatud kokkuleppest kinni pidama – kui seda ei tehtaks, siis hakkaksid asjad meie ühiskonnas arenema vales suunas.
Töölepingu seadus on samuti kokkulepe – see on kokkulepe riigi, ametiühingute, tööandjate ja töötajate vahel. See on samuti kokkulepe, mida tuleb austada, millest tuleb kinni pidada ja mis on üldiseks eelduseks, et meie riigis töövaldkond areneb. Kui meil ei ole hästi toimivaid töösuhteid ja olukorda, kus oleks arvestatud nii töötajate, tööandjate kui ka riigi huvidega, siis ei ole meil mõtet ei unistada ega rääkida mingisugusest majanduskasvust või majanduslanguse pidurdamisest. Tõus saab praegustes oludes tulla ainult väga suure ja raske töö tulemusena, kuid seda tööd ollakse suutelised ja valmis tegema vaid siis, kui on olemas kindlus, et Eestis töösuhetealased kokkulepped peavad ja kõigi huvid on kaitstud.
Kuidas on aga lood töölepingu seaduse kui üldrahvaliku kokkuleppe pidavusega? Väga halvad! Lepe sündis mullu detsembris, kõik see kestis väga kaua ja suurte vaidluste hinnaga. Kõik osapooled tegid palju kompromisse ja arvestati nendega või mitte, aga kokkulepe saavutati. Kuid nüüd me soovime siin saalis seda kokkulepet ühepoolselt muuta. See on nagu näkku sülitamine suurele osale meie ühiskonnast – töötajatele.
Eelmisel aastal panid Reformierakond ja tema sõbrad-partnerid IRL-ist propagandistlikel alustel kokku uue töölepingu seaduse. Sellest räägiti palju ja seda kiideti, kuidas jõuti, ning sellega sooviti kehtestada ühiskonnas täiesti uued reeglid. Tööturg sooviti muuta paindlikumaks, et ühelt poolt võidaks ettevõtted, kuid teiselt poolt oleks tagatud ka töötajate hüvitised töösuhte lõppemise korral. Asja mõte oli selles, et seadusega võidaksid väga palju ettevõtted, kuid töötajad ei kaotaks ka suurt midagi. Töötajate õiguste eest oleks seistud uuel viisil. Kaugemas perspektiivis pidi majanduskeskkond arenema ja kõik oleksid võitnud topelt. Selline oli plaan.
Objektiivsuse huvides tuleb rõhutada, et meie liiga jäik töösuhete korraldus vajab muutmist. Seda tuleb tunnistada. Kuid praegu kipume me suunduma valele rajale. Varsti on meil üle 100 000 töötu ja tööpakkumisi jääb aina vähemaks, praktiliselt on neid nullilähedane arv. Mullu töölepingu seadust vastu võttes jagati kõigile lubadusi. Sisuliselt sõlmiti laiapõhjaline üldrahvalik kokkulepe, kuidas meie riigis edaspidi töösuhted käima hakkavad. Ettevõtetele anti võimalus, töötajatele garantiid ning ka riik võttis endale kohustused. Nüüd me murrame ühepoolselt selle kokkuleppe, taganeme riigi võetud kohustustest. Me sülitame töötajatele näkku ja kaudses mõttes ka tööandjatele, sest lükates suurima riski töötajate kaela, me sisuliselt hävitame tööturu ja ka ettevõtete võimalused motiveeritud töötajaid leida.
Siinkohal on oluline küsida: mis õigus on riigil taganeda ühepoolselt võetud kohustustest? Riik kasutab tugevama õigust, kuna riigi käes on võim siin saalis ennast kohustustest vabaks hääletada, selleks kas või hääli üles ostes. Eesti vähemusvalitsuse eestvõttel me täna seda tõenäoliselt teeme. Töötajatel ei ole mingit õigust hääletada endale eluks vajalike hüvitiste kasuks või mingil muul viisil asjaomaseid otsuseid langetada. Töötajatel jääb üle vaid vaadata, kuidas riik, mille arengule nad oma elu on pühendanud, lihtsalt ühel hetkel neile selja keerab. Sellest on väga kahju ja seda ei tohiks mingil juhul lubada.
Seega, olgugi et meie tööturg vajab värskendust ja muutusi, ei saa mina selle eelnõu poolt hääletada! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Helle Kalda! Palun järgmisena kõnepulti kolleeg Tiit Kuusmiku! Kaheksa  minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Meil kõigil on oma ajalooline mälu ja kedagi solvamata tahan öelda, et ajaloolastel on see natukene oma laadi ja lihtsal mäletajal veidi oma moodi. Mulle meenub koolipäevilt ühe toreda ajalooõpetaja sügavalt ohkama panev hinnang oma tööle, et just ajaloolased peavad oma mälu aeg-ajalt korrigeerima, et jätta kõrvale see, mida ei soovita mäletada, ja võtta kasutusse see, mis toidab.
Aga see oli siis. Käsitletava seadusega ajalooline mälu päris otseselt vahest ei haaku, küll aga toob mälu esile selle, mis sai teoks kümmekond aastat tagasi, mil olid suured ettevõtete pankrotid, suur tööpuudus, suur mure. Nüüd on kõneaineks see, millest lähtuvad opositsioonipoliitikud ja nende põhimõtete toetajad, et käsitletav töölepingu seadus ei tohiks oma laastavat tegevust alustada 1. juulil, vaid et tuleks aeg maha võtta ja kogu protsessi edasi lükata. Miks? Aga selleks, et mitte tormata uisapäisa samasugusesse olukorda, mis kümmekond aastat tagasi eriti Ida-Virumaal väga järsult kasvatas tööpuudust ja muret. Tekkis olukordi, kus peres ühes ettevõttes töötanud mõlemad vanemad jäid tööta ning lootusetu olukord sundis neid rändama töö ja kodu otsingutel nii mööda Eestimaad kui ka minema mujale õnne otsima.
Võib ju öelda, et tol ajal ei olnud riigipoolsed, näiteks töötukassa abimehhanismid veel elujõudu saavutanud, ka kohalike omavalitsuste kogemused elanike probleemide lahendamisel olid väiksemad. Vastavalt võimalustele aitasid välja eri ministeeriumid ja muud ametkonnad, leides selleks summasid oma eelarvelistest eraldistest. Praegu pole aga sedagi raha kuskilt võtta.
Teatavasti elame sellises kliimas, kus ilma toasoojata pole võimalik elamutes eriti eksisteerida. Meenub seik ühest väikesest Ida-Virumaa väikelinnast, kus kümmekond aastat tagasi töö- ja rahapuudus, ettevõtete pankrotid tekitasid olukorra, et linn oleks jäänud talveks kütteta. See oleks tõmmanud kriipsu peale ka kogu elamufondi eksistentsile ning sundinud buržuikadega telki ca 10 000 inimest.
On kõlanud väiteid, et niisugune pankrottide laine võib korduda. Et nagu kümmekond aastat tagasi, võib tööpuudus veelgi rohkem suureneda, kui kõnealuseid töölepingu seaduse täiendussätteid vastu ei võeta. See ei ole tõsiselt võetav argument ja ei maksa seda lihtsalt niisama muuseas välja käia. Arvestada tuleb sedagi, et aastaid tagasi ei olnud inimesed sellisel kombel laenude ja muude koormistega seotud.
Küsimus ei ole praegu pelgalt võimalikus tööpuuduse kasvus, võimalikus saamata jäänud palgas – kõige selle taga peitub sadade perekondade tragöödia ja mure. Pidev hirm homse ees, laste tuleviku ees ning vastutuse ees, mida ei suudeta kanda. Mida see omakorda endaga kaasa võib tuua, ei pea ma siinkohal välja ütlema.
Kümme aastat tagasi juhtunu peapõhjus oli ettevõtete pankrotistumine. Käsitletav seadus aga tekitab täiesti uue kohtlemisvormi. Töölepingud on traditsiooniliselt ikka kahepoolsed olnud, sellest lähtudes on ka nende muutmine ja lõpetamine toimunud. Tänane eelnõu lubab tööandjal lepingut ühepoolselt muuta. Veelgi enam: õigus töölepingut muuta on ainult tööandjal. Täiendusena saab hoogsat lisa töötajate kohustuste hulk. Kui töötaja oma kohustusi ei täida, võib tööandja alandada tema palka kuni alampalgani, kohaldada leppetrahvi, töökohustuste rikkumisel või otsese kahju tekitamisel võib töötajat karistada kuni kuupalga ulatuses. Lisaks näeb uus kord ette selles osas piiranguteta kahju hüvitamise.
Täna on siin juba räägitud erakorralisest päevapealt lahtilaskmisest ka puhkuse ajal, haiguspäevade mittehüvitamisest, rasedate, väikelaste vanemate ja töötajate esindajatega ümberkäimisest ilma tööinspektori nõusolekut vajamata. Põhiliste töövaidluste puhul, mille sisu on ebaseaduslik vallandamine, kaob töötaja õigus tööle ennistatud saada. Muutub puhkuse arvestamise kord, praegu käib see kalendripäevades, edaspidi tööpäevades. Puhkamata jäänud puhkuse aegumise tähtaeg lüheneb aastani.
Töölepingu seadus on avalikkuses saanud ulatusliku debati osaliseks, mis kindlasti on tervitatav ja lõpuks ometi räägib sellest, et selg, mis tihti ikka veel ettepoole paindes on, hakkab tasapisi sirgu tõmbuma. Loodan, et ajaloolisel mälul on selles oma koht. Ka loodan, et see annab meile võimaluse veidigi möödunust õppust võtta ja mitte teha vigu, mida on võimalik vältida. See oleks meele järele nii töötajatele kui tööandjatele, kel ei oleks vaja pidevalt vedada vägikaigast vaieldes, kellel on rohkem õigust. Mitte mingil juhul ei tohiks paika pidada vanasõna "Kellel jõud, sellel õigus!". Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Tiit Kuusmik! Palun kõnepulti kolleeg Rein Ratase! Annan teile hea meelega kolm lisaminutit: palun, kaheksa minutit!

Austatud esimees! Väga auväärt Riigikogu! Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on minu arust destruktiivse jõuvooga õiguslaser, mis töövõtja poole suunatud. See toob millegipärast meelde vabamüürlaste paari sajandi taguse kreedo – kes teab, võib-olla kehtib see neil ka praegu, pole asjaga kursis. Vähemalt kaks sajandit tagasi meieni jõudnult kõlas see vabamüürlaste kreedo nii: "Ole virge, kui tahad magada, väsita end, kui tahad puhata, ära söö, kui oled näljane, ära joo, kui tunned janu!" See on ka selle seaduseelnõu sõnum töövõtjale.
Me oleme osa Euroopa ühiskonnast, ühiskodust, samas oleme vägagi arvestatav tegur üleilmses koosluses. Selles kuhjunud ja kuhjuvad probleemid sunnivad tegema otsuseid, millist teed mööda minna: kas inimõigusi kärpides vastasseisu, ka diktatuuri suunas, või hoiame suunda demokraatlikule ökosotsiaalsele turumajandusele. See viimane suundumus lähtub inimväärikusest ja oma eluruumi hoolivast jätkusuutlikust kasutamisest. See tähendab, et keegi ei tohi olla teise tahtmiste objekt.
Nii me siis olemegi juba peaaegu 20 aastat rääkinud säästvast arengust ja oleme selles vallas ka üht-teist teinud. Kui algselt käsitleti säästvat arengut väga kitsas, peamiselt keskkonnakaitselises tähenduses, siis peagi lisandusid valdkonda majandustegevuse kõrval ka sotsiaalse õigluse ja turvatunde mõisted. Niisiis nähakse praegu kogu edumeelses maailmas säästvas, jätkusuutlikus arengus elamisviisi, elamise põhimõtet, mille järgi igasuguses tegevuses, eriti aga õigusloome kavandamisel ja elluviimisel, tuleb eeskätt süsteemselt ja tasakaalustatult arvestada inimest, tema materiaalseid ja vaimseid vajadusi, ka erivajadusi. Tuleb arvestada inimese sotsiaalset seisundit, tema majanduslikku, kultuurilist ja looduskeskkonda. Jätkusuutlikus perspektiivis peab areng suunduma tasakaalustatuma ühiskonnakorra poole, kus eetiliseks aluseks on just nimelt inimene, elu ja elukeskkond. Praegu käsitletav seaduseelnõu on aga suunatud hoopis teises suunas: vastasseisu, streikide ja hirmu külvamise suunas. Kuhu jääb siis palju ülistatud vennaarm, head sõbrad? Kuhu jääb kodurahu ja kunagine rahvuslipu värvide seletus: sinise taeva all musta mulla peal kõnnib puhta südamega eestlane?
See eelnõu ei ole õigustatud ei töövõtja ega tööandja aspektist, sest ta on destruktiivse toimega. Ometi saab see ilmselt Punaarmee tankiga T-34 seaduseks pressitav õigusakt peagi siiski eluõiguse. Sellest on kahju – seadus on ilmselgelt kahjulik nii töötajale kui ka ettevõtjale. See on hädahoob, mis ehk tõepoolest aitab teatud seltskonna poliitagooniat mõnevõrra pikendada, aga samas toob kaasa olulisi kaotusi mitte ainult strateegilises plaanis, vaid päris kindlasti juba üpris lähedases tulevikus.
Sotsiaalse kapitali põhitunnus on usaldus, ka usaldus tööandja ja töövõtja vahel. Kui seda usaldust pole, pole ka vabadust – ei riigil ega rahval. On ju inimene vaba vaid siis, kui ta on nõus sellega, mida ta teeb. Ükskõik kui palju me ka ei räägi progressist, oma tublidusest ja millest kõigest veel, aga kui selles kaob inimene, tema vabadus ja tema väärikus, ei maksa mingi progress mitte kui midagi. Kui me ei oska, kui me ei suuda või ei taha kõrvaldada ka väikseid vigu, ei saa me hakkama suurte vigade parandamisega. Ärgem tehkem käsitletava eelnõu seadustamisega ohtlikku viga! Sellega me tühistame ühepoolselt kolmepoolse leppe, kus osaliseks on kogu Eesti rahvas, sealhulgas töötajad ja ettevõtjad. Tahan veel kord rõhutada, et käsitletav seaduseelnõu on kahjulik mõlemale poolele, ka ettevõtjale. Selle õigusaktiga me hävitame suure osa oma sotsiaalsest kapitalist, anname hoobi inimlikkusele. Muide, ma arvan, et Eesti vajab koosmeelt ja rahvusliku ühtsuse valitsust. Olen rääkinud.

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Palun järgmisena kõnepulti kolleeg Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui 18. juunil 2008. aastal tõi valitsus oma mõttetöö vilja ehk töölepingu seaduse siia Riigikokku, siis jäi mulje, et Läänemeri on korraga laiemaks läinud ja Eesti nihkunud Põhjamaadest kaugemale – sinna, kus on odav tööjõud, sotsiaalne kaitse tundmatu, ülemused alati suure tähega ülemused ja alluvad pigem alamad. Täna püütakse uute parandusettepanekutega seda sorti tektoonilise triivimise sarnase nähtuse põhjustatud lõhet veelgi kasvatada. Tööleping võimaldab inimesi koondada kiiremini ja odavamalt. Unustage ära, et pikk staaž annab koondamisel lisakaitset, unustage ka see, et koondamise järel peaks töötaja saama suurema summa, mis võimaldaks tal oma elu ümber korraldada. Valitsus võttis senised kohustused tööandjalt aasta tagasi endale, aga nüüd teatab, et ka tema ei soovi neid kanda.
Valitsus ei ole oma sõnamurdlikkusest just eriti pikalt ette hoiatanud – vaid napid kaks nädalat on jäänud. Ja ärge arvake, et teid üldse tuleks pikemalt ette hoiatada, kui kellelgi tekib soov teist vabaneda. 10–40 päeva on ülim eelhoiatuse aeg, ja oletegi tänaval üsna napi rahasummaga. Reformierakonna poliitkeeles, mida täna esindas endine sotsiaalminister Maret Maripuu, nimetatakse seda turvaliselt paindlikuks tööturupoliitikaks.
Surve koondada tekib enamasti majanduse jahtumise tingimustes, kuid majanduse jahtudes kuivavad kokku ka võimalused leida uus töökoht. Ometi ei saa oodata, sest sääste pole ja töötushüvitis ei võimalda harjunud elustandardiga edasi elada. Nii looks töölepingu seaduse muudatuste vastuvõtmine olukorra, kus häda kõige suurem, seal abi kõige vähem.
Selge, et igavesi töökohti on järjest vähem. Ja koondamine võib olla ettevõttes majanduslikult paratamatu vajadus, mis kaugemas perspektiivis aitab ettevõtetel ellu jääda ja paremates oludes jälle uusi töökohti luua. Kuid vajalike sotsiaalse kaitse meetmeteta toob koondamine töötajaskonnas kaasa paanika ja stressi süvenemise. Tööta jäämise hirmus inimene masendub kiiresti ja stress on üks peamisi terviseriske. Tuleb arvestada, et paljudel töötajatel pole erilisi sääste, kuid laenukoormus on märkimisväärne.
Eesti koondamishüvitised pole juba praegu kuigi suured. Vastupidi,  kahe kuni nelja kuupalga suurused kompensatsioonid on üsna elementaarsed inimese eneseväärikuse tagamisel ja talle ümberorienteerumiseks lisaaja võimaldamisel. Nüüd aga vähendatakse neid kompensatsioone otsustavalt. Tuleb arvestada seda, et kui inimene on viimasel töökohal väga kaua töötanud, võib koondamine olla talle ränk šokk ning uue rolli otsimine ja sinna sisseelamine pikalt aega võtta. Seega pole suurem kompensatsioon pikalt ühel kohal töötanud inimesele sugugi põhjendamatu. Kui nüüd tahetakse tühistada riigi lubadus maksta omalt poolt kompensatsiooni, siis nimetatakse seda paindlikkuseks. Aga selline paindlikkus paneb arvestatavate säästudeta ja suure laenukoormusega inimese sundseisu. Koondamisohus töötaja, kellel praeguses majandusolukorras enamasti puudub plaan B ehk järgmine töökoht, kuhu minna, peab ju oma lapsi toitma ja koolitama. Niisugune töötaja on sunnitud ülemuse ees painduma nagu jaksab, aga see tõstatab juba küsimuse inimväärikusest.
Paindlikkus, mida meie valitsus jutlustab, ei ole põrmugi sarnane meie Põhjamaadest naabrite paindlikkusega. Me kõik teame, et Soome ja Rootsi majandusedu ei põhine hoolimatul suhtumisel inimesse. Seega tuleks Soomest ja Rootsist õppust võtta ka oma tööturupoliitikas. Meil on inimesi niigi vähe ja paljud meie inimestest on juba tööl välismaal. Seetõttu astub Keskerakond kindlasti vastu eelnõust kumavale suhtumisele. Ma loodan väga, et praegu saalis mitte olevaid, aga nii mitmeski hääletuses Reformierakonnale oma hääle kinkinud rohelisi selles küsimuses odava hinnaga eelnõu taha saadud ei ole. Ma loodan, et rohelistel jätkub riigimehelikkust koondatud inimeste elu oma häältega mitte veel halvemaks teha, vaid astuda välja töötaja kaitseks, nagu seda tehakse Eesti arenenud naabermaades.
Valitsuskoalitsiooni kuuluvad erakonnad peaksid aru saama, et valitsuse ülesanne on eelkõige vähendada kõigi meetmetega vaesusriske, kuid see eelnõu hoopis toodab neid juurde. Kui võtta laua peale kaks eelnõu, mis meil tänasel päeval arutlusel on olnud – teine negatiivne lisaeelarve ja töölepingu seaduse muudatused –, siis nende koosmõju võib olla tuhandetele inimestele ränkraske. Päris kindlasti ei ole selline kiire ja odav koondamine turvaliselt paindlik tööturupoliitika. See on selgelt lühinägelik jõhkrus.
Iga Riigikogu liige, kes selle eelnõu poolt oma hääle annab, peab endale aru andma, et need inimesed, kes kaotavad pärast 1. juulit töö, ei ole lihtsalt arvud paberil. Need on konkreetsed inimesed, kes on olnud senimaani oma pere toitjad, ent kaotavad vägagi tõenäoliselt võimaluse oma pere eest edasi hoolitseda. Praeguses olukorras on suhteliselt lootusetu leida kiiresti uus töökoht. See eelnõu ei aita neid inimesi mitte kuidagi ja ka ettevõtjate seisukohalt ei ole selles tegelikult toimivaid lahendusi. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Nüüd kutsun kõnepulti kolleeg Jüri Ratase. Palun, viis minutit!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Kui siin kõnetoolis oleks praegu justiitsminister Rein Lang, siis ta ütleks, et kindlasti on tegemist suurepärase eelnõuga. Mina seda ei arva. Ja kui siin kõnetoolis oleks peaminister, siis ta ütleks kindlasti, et mitmesugused Euroopas ja mujal maailmas antud ekspertiishinnangud näitavad seda, et Eesti tööjõuturg on väga jäik ja me vajame ruttu paindlikkust, et viia Eesti uuele majanduskasvule. Mina seda ei arva.
Kui mõelda tänastele kõnedele, siis on selge, et lõpptulemust väärata ei saa ja eelnõu 518 kiidetakse siin täiskogu saalis lähimate tundide jooksul ilusti heaks. Aga küllap see annab tulevikuks üsna olulise pagasi, kui kas uued Riigikogu liikmed või erinevad ühiskonnagrupid saavad stenogrammidest lugeda hinnanguid, mis Riigikogu liikmed 2009. aasta 17. juunil sellele eelnõule andsid.
Mulle tundub, et me täna arutame lausa viimasel tunnil noid 1. juulil kehtima hakkavaid seadusmuudatusi. Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõu eesmärk on tagada töötukassa jätkusuutlikkus. See teeb mind nõutuks, sest seadus tervikuna on ju suunatud tööandjate ja töövõtjate suhete õiguslikule reguleerimisele. Töötukassa jätkusuutlikkuse tagamise eelnõus esitatud seadusmuudatustega viib aga tasakaalust välja varasema tööandjate, töövõtjate ning Vabariigi Valitsuse vahel saavutatud kolmepoolse kokkuleppe. Nüüd soovitakse vähendada töötajatele makstavaid koondamishüvitisi. Kahjuks rikub valitsus arutlusel oleva eelnõu sätetega mullu 23. aprillil kolmepoolse kokkuleppega enesele võetud kohustusi ning see ei vii alla mitte ainult valitsuse autoriteeti, vaid kogu avaliku sektori autoriteedi ja usaldusväärsuse tervikuna. Ja mitte ainult seda – niisugune valitsuse käitumine tekitab sügava ning võib-olla parandamatu lõhe ja vastasseisu koalitsiooni ning opositsiooni vahel, ametiühingute ja valitsuse vahel, tööandjate ja töövõtjate vahel. Nõnda näitab valitsuskoalitsioon järjekordselt oma võõrandumist rahvast, mis lõpptagajärjena viib meid sügavasse sotsiaalsesse kriisi, millest väljatulekuks võib kuluda palju aastaid.
Menetluses oleva seaduseelnõu heakskiitmisega muutub kapitaalselt kogu töölepingu seaduse olemus. Algse idee kohaselt pidi see kindlustama paindlikud töösuhted tööandjate ja töövõtjate vahel. Kindlasti on tööturul vaja uut regulatsiooni, kuid mitte sellist, mis ühele poole tugevasti kaldu on. Ka ei ole praeguses majandusseisus kõige parem aeg selliseid küsimusi arutada. Seaduseelnõu 518 tahab töölepingu seaduse ideed täiesti muuta. Oluliselt vähendatakse töövõtjate turvalisust ja kindlustunnet ning see viib sotsiaalsete pingete tekkimiseni, mis suure tööpuudusega piirkondades võib kaasa tuua tõsiseid konflikte.
Vabariigi Valitsuse otsus end kolmepoolsest kokkuleppest ilma kompromisse otsimata ühepoolselt lahti siduda on pretsedenditu ja sõnamurdlik käitumine, mis avaldab negatiivset mõju kindlasti ka välispoliitilisest aspektist, sest kahandab riigi usaldusväärsust välisriikide ja nende ettevõtete ehk potentsiaalsete investorite silmis. Välisinvestoreid ootame aga kõik pikisilmi. Valitsus tegutseb paraku otse vastupidi, neid tõrjuvalt.
Nüüd ka sellest, kas eelnõu aitab tagada töötukassa jätkusuutlikkust, nagu eelnõu seletuskirjas eesmärgina märgitud. Eelnõu esitajate kurvastuseks pean ma märkima, et kui valitsus endistviisi ei aita ettevõtlusel, eriti ekspordile orienteeritul, jalgu alla saada, siis ei saa me jagu ei majanduskriisist ega ka probleemidest töötukassa jätkusuutlikkuse tagamisel. Seetõttu ei toeta ka mina seda eelnõu. Tänan teid!

Suur tänu, kolleeg Jüri Ratas! Palun kõnepulti kolleeg Ain Seppiku! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid – ka koalitsioon, kellel on meie kõnede suhtes kõrvaklapid peas! Ta ei kuule, näete! Meie ees on siis järjekordselt töölepingu seaduse muudatused. Selle seaduse muudatused, millega tööturu paindlikkuse tagamise sildi all muudetakse töötajate vallandamine märksa kergemaks ning mis muudab oluliselt töötaja ja tööandja vahelist õigussuhet viimase kasuks. Seda on küll mõttetu nimetada tööturu paindlikkuse seaduseks, seda tuleks nimetada tööturu murdmise seaduseks. See oleks õige nimi selle redaktsiooni puhul, mida meile praegu pakutakse. Töötajate õiguste kaotuse kompensatsiooniks olid algses variandis, mis hakkab 1. juulil kehtima ja mis juba detsembris vastu võeti, mõeldud hüvitised, mida riik praegu maksta ei suuda ning mis seetõttu kuni 2013. aastani edasi lükatakse. Seega kõik tööandjate õigused jäävad jõusse täies mahus, töötajad aga jäävad oma osast ilma, ka peaaegu täies mahus. See väike osa, mis jääb, ei võimalda ära elada. Mis nendest inimestest edasi saab, see võimulolijaid Isamaa ja Res Publica Liidust ning Reformierakonnast ei huvita. Seda ei arutatud ka komisjonis ning jutud nende erakondade nn sotsiaalsest mõõtmest ei maksa punast krossigi.
Meie oleme endiselt töölepingu seaduse uue variandi vastu, see on meie selge ja muutumatu seisukoht. Keskerakonnal oli välja pakkuda ka mõistlik kompromiss: lükata kogu töölepingu seaduse jõustumine edasi 2013. aastasse. Seda valitsev koalitsioon ei arvestanud. Ta ei arvestanud ka sotsiaaldemokraatide ettepanekut, mis oli natuke leebem variant, kuid mis oleks ka olukorda leevendanud.
Tõe huvides peab märkima, et selles eelnõus on kahtlemata ka positiivseid momente. Nii näiteks on oluliselt täpsustatud öötöö regulatsiooni, igapäevase puhkeaja ja töölepingu ülesütlemise regulatsiooni jm. See on muidugi vajalik, kuid viitab ühtlasi sellele, mida Keskerakond on siit kõnepuldist varem korduvalt kuulutanud: uue töölepingu seaduse regulatsioon on sedavõrd kõrge abstraktsiooniastmega ning sedavõrd õigusselgusetu, et tavainimesel on ilma kvalifitseeritud õigusabita võimatu seaduses sätestatust ja eriti selle mõttest aru saada. Tuletan teile aga, lugupeetud kolleegid, meelde, et valitsuskoalitsioon vähendab lisaeelarvega oluliselt riigi õigusabiks ettenähtud summasid, kelleltki neid küsida ka ei ole. Nimelt õigusselguse puudumine ongi teine oluline põhjus töötajate õigusetusse olukorda asetamise kõrval, miks Keskerakond ei ole töölepingu seaduse uut varianti kunagi toetanud. Õigusselguse puudumine tähendab tegelikult seda, et inimesed ei saa tekkiva õigussuhte iseloomust aru, nad on tööandjate võimaliku omavoli ees kaitsetud ega oska endale paremaid materiaalseid tingimusi tagada.
Ühiskonna nõrgemate kaitse aga ei kuulu praeguse valitsusliidu prioriteetide hulka. Kõnealuse töölepingu seaduse õigusselgusetus on kohati koomilisi varjundeid hakanud omandama. Nimelt esitas reformierakondlane Silver Meikar, meie armas kolleeg, eelnõu muutmiseks ettepanekuid, millest ühte ei arvestatud. Valitsuse esindaja nimelt teatas, et kolleeg Meikar murrab sisse lahtisest uksest ning tema tehtud muudatusettepanekud on juba töölepingu seaduses arvestamist leidnud. Kui juba valitseva koalitsiooni liige, kes rahvasaadik Meikar ju on, ei saa uuest töölepingu seadusest aru, mida siis rääkida veel tavalisest inimesest! Reformierakond ei saa ise aru, mida ta siin hääletab! Meikarile lohutuseks ütlen, et ka mina ei saa kõigest selles töölepingu seaduses aru. Muidugi saavad tänu sellele tööd paljud juristid, kirjutades pakse ja kalleid raamatuid töölepingu seaduse kommentaarideks. Iseenesest see pole paha, inimesed teenivad vähemalt. Kuid ma tahan öelda, et praegune valitsus ei hooli oma inimestest – kehtima hakkav töölepingu seadus vaid kinnitab seda.
Lõpetuseks tahan juhtida tähelepanu veel ühele faktile, mis peaks meid kõiki valitsuse tegemiste suhtes väga ettevaatlikuks tegema. Nimelt, kui me küsisime õiguskomisjonis sotsiaalministrilt, kuidas selline olukord sai tekkida ning kas seda 2008. aasta lõpus ei suudetud ette näha, siis vastus oli vapustav: nemad valitsuses arvestasid tänaseks 20 000 töötuga. Tegelikkus on kahjuks midagi muud. See on selle valitsuse töö tagajärg.
Mis saab siis pärast 1. juulit? Ennustan, et järgmiste kuude jooksul kasvab tööpuudus märksa ja lisandub suur hulk töötuid. Loodan, et valitsus siis lõpuks ka võtab endale vastutuse tehtud vigade eest. Välja tuleb selle eelnõu tegelik autor Rein Lang ja ütleb, et mina olin see mees, see oli hea seadus, aga metsa läks ta nagu mul paljud teisedki. Ning siis hakkab valitsus lõpuks mõtlema ka uute töökohtade loomisele.
Ja nüüd päris lõpuks: Keskerakonnal ei olnud plaanis täna obstruktsiooni rakendada, sest olukord riigis on halb. Aga kuna õiguskomisjon eesotsas selle esimehe Ken-Marti Vaheriga otsustas kasutada teerulli taktikat – tõsi küll, teerull on nõrgemaks jäänud, suhe 5 : 4 töötab vaevu –, siis selleks, et õpetada nii noortele inimestele demokraatia algtõdesid, me võtame kasutusele obstruktsiooni taktika. Tänage selle eest ainult Ken-Marti Vaherit, kes suutis meie 160 ettepanekut – head või halba, see pole selles kontekstis tähtis –, kokku suruda 30-ks. Ja et teil oleks veel aega selle seaduse üle mõelda, taotleb Keskerakonna fraktsioon eelnõu teise lugemise katkestamist.

Suur tänu, lugupeetud hea kolleeg Ain Seppik! Nüüd palun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! On väga positiivne, et eelnõu lugemise teatud faasis saab rahvasaadik väljendada ka oma isiklikku seisukohta, mida täna siit kõnepuldist minu head erakonnakaaslased ongi teinud. Keskerakond, nagu ma olen alati oma kõnedes rõhutanud, on suur erakond. Tema maailmavaade on üsna lai ja kuna Eestis ei ole veel välja kujunenud klassikaliselt tugevat tsentrismi, ei ole välja kujunenud ka seda head üksteist armastavat elujõulist ja edukat väikekodanlust, keda Keskerakond saaks esindada. Nõnda peame läbi ajama selles olukorras, kus me praegu oleme.
Mina tunnistan ausalt: kui Rein Lang kunagi töölepingu seadusega avalikkuse ette tuli, siis minu esimene mõte oli, et ta jäi sellega hiljaks. Võib-olla olnuks seda töölepingu seadust hädasti vaja umbes viis aastat tagasi, kui iga vend, kes suutis hommikul püsti tõusta ja kellu haarata, teatas, et ta on ehitaja. Kahjuks sellel ajal ei aidanud ettevõtjat mitte keegi.
Igal medalil kipub olema kaks poolt ja praegu me oleme töölepingu seadusega saavutanud olukorra, kus me niigi keerulises majandusseisus – nii riigisiseselt kui globaalselt – tegelikult lõhustame ühiskonda. Me lõhustame ühiskonda, me toodame klassivõitlust, mida Eesti-suguses pisikeses riigis ja pisikese rahvakillukese sees ju mitte mingil juhul vaja ei oleks. Ainus konstruktiivne ettepanek, mille poolt ma kahe käega olen, on see, et kogu see asi tulnuks tõepoolest edasi lükata kas aastasse 2013 või mis iganes siit läbi käinud on. Ja edasi tulnuks see lükata kõige praktilisemal põhjusel: praegusesse aega too seadus ei sobi mitte kuidagi.
Tänased sõnavõtjad on üsna palju rääkinud kogu probleemi või selle lepingu või töölepingu seaduse olemusest töötaja seisukohast. Mina proovin sellest rääkida tööandja seisukohast, kelle hulgas mul on elus võimalik olnud olla ja kui jumal annab, olen ehk ka tulevikus. Ainus asi, millega tuleb eelnõu algatajate väidetes nõus olla, on see, et ega ühegi tööandja eesmärk ei ole inimesi vallandada. Vastupidi, iga tööandja on õnnelik, kui tema alluvad on hea kvalifikatsiooniga ning teevad oma tööd vastutustunde ja südamega. Mina olen käitunud oma elus põhimõtte järgi, et sellel päeval, kui ma peaksin mingi ametikoha täitmiseks korraldama konkursi, oleks mõistlik eraettevõtlus ära lõpetada. Väikeses ühiskonnas normaalsed ettevõtted – ma ei saa rääkida suurtest ettevõtetest, mida Eestis on 150–250 – peaaegu seda seadust ei vajagi. Sellel lihtsal põhjusel, et meie korporatiivses ühiskonnas leian ma oma töötajad oma sugulaste, sugulaste sõprade ja veel kelle iganes hulgast. Mul pole seda seadust vaja! Ja milleks mul peaks vaja olema seda vihkamist, mida selle seaduse kaudu praegu ühiskonda külvatakse?! Selles on kogu probleemi olemus.
Kurb on see, et me kulutame taas palju energiat võitluse peale, mida tegelikult meie väikeses Eestis võidelda poleks vaja. Me ju tegelikult täna ei räägi kõige põhilisemast. Me räägime töölepingu seadusest, me räägime sellest, kuidas inimesi lahti lasta, aga mitte keegi ei ole viimastel nädalatel rääkinud sellest, milline võiks Eesti majandus lähiajal välja näha. Mitte keegi ei taha enam eriti rääkida sellest, kuhu me üleüldse liigume, kuhu me need 60 000 või 100 000 töötut lähiaastatel tööle paneme. Kas te saate aru, kallid rahvasaadikud, meil ei ole ju enam ideed!
Esimesed kümmekond aastat me sahkerdasime NSV Liidust saadud varaga. Kõik me saime oma vanemate talud tagasi, müüsime metsa ja maid, ostsime endale korralikke Toyota Corollasid ja kortereid ja maju. Ja siis tuli väikene kriis, mis meid ei kainestanud. Seejärel me hakkasime kõik arendama kinnisvara, ehitasime põllud pilpakülasid täis. Sellele kõigele oli vaja ju ka kohalik tööstus orienteerida, mida ka tehti. Ukse-aknatootjaid, killustikupurustajaid ja hommikul püsti tõusta suutvaid segumehi tekkis nagu muru peale vihma. Ent see lõppes ära.
Siinkohal tahan ma küll visata kivi poliitikute kapsaaeda ja öelda, et ettevõtjad said 2007. aastal aru, et odava raha pidu on otsas. Ettevõtjad said 2007. aastal aru, et töötajaid ei ole varsti kuhugi panna. Siis ei tulnud töölepingu seadusega välja mitte keegi! Valitsusel oli ju pidu laialt. Mina hindan praegust olukorda just niimoodi, et pandi korralikult pidu ja nüüd on kõigil paha olla. Siin ei ole enam tähtis, oled sa reformierakondlane, keskerakondlane, IRL-i mees või kes iganes. Andke see võti, kuidas – andke mulle andeks minu otsekohesus – andke see võti, kuidas see pohmakas välja ravitakse. Aga seda võtit ei ole.
Räägime innovatsioonist. Innovatsioon meie jaoks, kallikesed, on see, kui mina kaevan, tuleb kolleeg Astok, võtab mult labida ära ja kaevab edasi. Siis ongi ju kõik teistmoodi. See on meie ainus realistlik innovatsiooniidee, sest ülejäänud innovatsioon on nii kallis, et selleks ei ole meil õrna halli sentigi kusagilt võtta. Niisugune on Eesti realism.
Kallid inimesed! Saage aru ühest asjast: kui me seda ideed lähema poole aasta või poolteise aasta jooksul välja ei mõtle, on meil ainus võimalus kuulutada Soomele sõda ja esimesel päeval alla anda. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aivar Riisalu! Kolleeg Hannes Astok, milles on küsimus?

Kuna mu nime mainiti, tahaksin repliigi korras öelda, et minu jaoks ei ole innovatsioon see, et ma Aivar Riisalult võtan labida ära ja tema eest edasi kaevan. Minu jaoks on innovatsiooni käsitlus märksa keerulisem ja ma olen valmis seda kolleegiga, kes äsja kõnepuldis kõneles, pikemalt jagama. Aitäh!

Väga kena, tehke seda ainult väljaspool saali! Järgmisena kutsun kõnepulti kolleeg Mailis Repsi. Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Kallid kolleegid! Äärmiselt meeldiv oli kuulata head kolleegi Aivar Riisalu, sest tema mõtted on alati kainestavad. Aga ka minul tekkis mõte, et huvitav, kas innovatsioon on see, kui kelleltki midagi ära võetakse. Ma loodan siiski, et kõik on veidi komplitseeritum. Aga see mõte on küll õige, et meie lähenemine on tihti liialt ühekülgne.
Kui nüüd töölepingu seaduse juurde minna, siis see on nagu Pandora laegas, mille kohta me väga kaua arvasime, et kindlasti seda uuesti ei taheta avada, aga seda tuli siiski teha. 17. detsembril 2008 kiitis Riigikogu heaks töölepingu seaduse eelnõu. Kui vaadata, kuidas tööleping sündis, siis, nagu ka täna on korduvalt räägitud, jõudis ta siia saali mitmekülgse kompromissi tulemusena. Ma ei julgeks seda nimetada kokkuleppeks, sest kokkulepped eeldavad minu arvates veidi rohkem üksteise arvestamist, aga kompromiss oli see küll. Kui aga vastuvõtmine oli seljataga, siis koos jõulurõõmuga need kompromissid lõppesidki: pärast töölepingu seaduse sisus kokkuleppele jõudmist otsustas valitsus ühepoolselt jõustumistähtaega ettepoole tuua ja selleks sai 1. juuli 2009.
4. novembril 2008, veidi enne seda, kui töölepingu seadus sai Riigikogus vastu võetud, ütles minister Lang Reformierakonna pressiteates: "Võttes arvesse maailmamajandust ja ka Eesti majandust, leian, et on mõistlik jõustada uus töölepingu seadus plaanitust kuus kuud varem. Uue töölepingu seadusega soovime luua inimestele võimalusi kiiremaks reageerimiseks ning ümberõppeks pidevalt muutuval tööturul." Seega rikkus Vabariigi Valitsus kokkulepet juba enne seaduse vastuvõtmist Riigikogus.
23. aprillil 2008 jõuti kokkuleppele töölepingu seaduse eelnõu sisus, mille kohta ütles juba eespool tsiteeritud justiitsminister Rein Lang, meie suur lemmik: "Tuleb vabaneda kivinenud nõukogulikust arusaamast töötaja sotsiaalse kaitse osas. Töövõtja huvid on kaitstud mitte koondamistasude seadusega kindlustamise, vaid tasuva töökoha saamisega."
Praegu on Eestis ligi 70 000 ametlikku töötut, kes kvalifitseeruvad töötuks. Kahjuks on ka kümneid tuhandeid nn mittekvalifitseeruvaid töötuid, kes ei vasta töötukassa kriteeriumidele. Loomulikult on ka väga palju neid, kes ei ole ennast töötuna arvele võtnud. Kahe nädala pärast jõustuv töölepingu seadus tekitab kümneid tuhandeid töötuid juurde, sest paljud ettevõtted ja ettevõtjad on planeerinud nendele ilmselgelt soodsamad koondamised teha pärast seaduse jõustumist. Reformierakonna, Isamaa ja Res Publica Liidu ning nüüd ka roheliste arvates tähendab paindlik tööturg vist seda, et tööandja selgelt tugevama poolena saab esitada töölepingus omad nõudmised, millega teine pool huviga tutvub. Praeguses tööturu olukorras on selge, et töötajad ei julge streikidagi – seda tõestab ka tänane kogemus –, rääkimata endale või perele sobivamate töötingimuste või koolituse nõudmisest. Parimal juhul lepitakse kokku, mismoodi toimub töölepingu lõpetamine.
Nüüd on Vabariigi Valitsus jõudnud järjekordse kokkuleppe rikkumiseni. Mõne päeva või täpsemalt paari nädala pärast jõustuva seaduse kompromissi sisu oli ju see, et tööandjatelt võetakse hulk kohustusi ära ja riik võtab endale suurema vastutuse nii töötajate kui töötute eest. Mõni päev enne esimesi väljamakseid avastas aga riik, et oh sa ime, rahakotis polegi nii palju raha! Ning selle asemel, et tunnistada kompromiss ebaõnnestunuks, otsustati ühepoolselt töötajate kaitsest ja töötute toetusest loobuda. Huvitav on siinkohal asjaolu, et vaid paar kuud tagasi selgitas Sotsiaalministeerium, et riik saab oma kohustustega suurepäraselt hakkama, kuigi juba siis rääkisid arvud hoopis teist keelt.
Töölepingu seadus ei aita kuidagi majanduskriisi lahendada, pigem lisab sinna uue mõõtme, sotsiaalse kriisi. Töötajaid hakkab olema senisest märgatavalt lihtsam vallandada, sellest kas või SMS-iga teatades. Eriti kurb on aga lähenemine iibeprobleemile. Vanemahüvitise laest räägitakse kui peamisest meetmest, kuidas iivet tõsta, samal ajal on selge, et noor vanem vaatab küsimust palju laiemalt, kui ta otsustab peret juurde luua. Kindlasti on väga mõjuv tegur asjaolu, et lisaks poolteise aasta jooksul saadavale vanemahüvitisele võib sellesama noore vanema esimesel haigestunud lapsega koju jäämise päeval kas või SMS-iga teatades töölt lahti lasta. Huvitav, kumb on olulisem sõnum: kas see, et sa saad aasta-poolteist vanemahüvitist, või see, kui mõni noor vanem, tavaliselt ema, lapse esimese nohupäeva järel vallandatakse. Tõenäoliselt tema kolleegid lükkavad pereloomise edasi või loobuvad lastest karjääri nimel hoopiski.
Kõnealuse seadusega vähenevad töötajate garantiid ja hüved oluliselt ning kasvab ebakindlus tuleviku ees. Juba 17. detsembril 2008 oli selge, et riigieelarvelisi kohustusi, mis eelnõu rakendamine endaga kaasa toob, ei suudeta täita. Viimaks on sellest aru saanud ka Vabariigi Valitsus ja need töötajate õigused, mis töölepingu seadusega algul alles jäid, lükatakse edasi aastani 2013 – lootuses, et selleks ajaks on koondamislaine lõppenud. Kui Eesti riik ei suuda täita endale töölepingu seadusega võetud kohustusi, tuleb seadus kogu paketis edasi lükata. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Mailis Reps! Järgmisena palun kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Vaadake, me oleme kummalises olukorras. Meil on nimelt vähemusvalitsus. Aga see eelnõu eeldab vastuvõtmiseks enamuse hääli. Siin on nagu pisike vastuolu. Ja miks see on huvitav küsimus? See on selles mõttes väga tähelepanuväärne, et kes ikkagi vastutab selle eest, mis niisuguse seaduse tagajärjel juhtuma hakkab. Tõenäoliselt siis, kui vastutuse aeg kätte jõuab, kipub unuma, kes olid need, kes andsid oma lisahääle selleks, et kaitsta vähemusvalitsust.
Üldiselt on euroopalik kaitsta vähemusi. Ent praeguses olukorras ilmselt ei ole asjakohane mõelda, et peamine on kaitsta vähemusvalitsust. Peamine on kaitsta nõrgemat poolt tööturul. Ja nõrgem pool tööturul ei ole kindlasti mitte tööandja, vaid klassikaliselt siiski töövõtja.
Kogu selle arutelu käigus jääb kardetavasti kõlama üks vale signaal. See on see, et eelnõu seadusena vastuvõtmise korral on tööandjale kõik lubatud. On küll tõsi, et seadus on täiesti tasakaalust väljas. On tõsi, et tööandjal on väga vähe vastutust ja väga suured õigused. Aga kui see suhe on tavaline võlaõigussuhe – ja seda ta uue seaduse jõustumisel on –, siis võlaõigussuhtes on kaks poolt ja eeldatakse, et nad on võrdsed pooled. Kui üks pool on sunnitud sõlmima lepingu, mille puhul ta ei ole päris vabalt saanud kaasa rääkida, kui ta ei ole selles lepingus teise osapoolega võrdne, siis ma usun, et see kestab esimese kohtuvaidluseni. Ma loodan, et see tuleb ruttu ja tõenäoliselt see seadus lendab uperpalli, nii nagu lendas kurikuulus SMS-laenude andjate kaasus. See oli tüüpiline võlaõigussuhe, mis osutus vastuolus olevaks seaduse mõtte ja sättega. Küllap on see väga oluline signaal, mis tänasest arutelust kõlama peaks jääma, et tööandjatele ei tähenda see piiramatut vabadust teha ükskõik mida ja ükskõik kuidas.
Ja veel: töölepingu seadus tervikuna ja ka tänased viimased õied sellest paketist on valusad. On küllap igati asjakohane juhtida veel paarikümne tuhande inimese tähelepanu töölepingu seaduse sätetele, nende mõjudele. Tõenäoliselt vähem kui poole aasta pärast puudutab see umbes 20 000 praegu avalikus teenistuses olevat inimest. Ja küllap siis hakkavad täna siin saalis formaalselt enamust, aga sisuliselt vähemust esindav opositsioon ja ka need inimesed, kes seda mõju omal nahal tunnevad, lähenevatel valimistel ja tõenäoliselt ka mitmetel hilisematel valimistel toetama pisut teistsugust maailmavaadet, pisut teistsuguseid väärtushinnanguid.
Head kolleegid! Ma saan aru, et teil siin koalitsiooni ridades on olnud põhjust vältida seda arutelu siin saalis. Teil on häbi. Teil peabki häbi olema, aga lugupidamisest nende tuhandete inimeste vastu oleksite võinud selle arutelu ajal siiski saalis istuda ja vaadata nendele inimestele näkku, kes teie otsuste tagajärjel on mõne nädala pärast tööta ja kelle pere jääb sissetulekuta. Aitäh!

Tänan! Palun, kolleeg Toomas Tõniste! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma tahaksin teile ühte tõde meelde tuletada: kust tuleb see raha, mida me siin hoogsalt ja nii lahkesti laiali jagame. See raha tuleb ettevõtlusest. Et oleks võimalikult palju raha jagada, peab meil olema hästi palju ettevõtteid-ettevõtjaid. Ja siis on ka palju töökohti. Mida paremini läheb Eesti ettevõtetel, seda suuremat palka saavad töövõtjad. Seda me nägime ka varasematel aastatel: kui ettevõtjatel läks hästi, siis ka palganumbrid kasvasid jõudsalt. Heast töötajast ei soovi mitte ükski firma lahti saada, seda ma teile kinnitan. Pigem otsitakse neid tikutulega taga. Praegu on probleem lihtsalt selles, kuidas tagada, et võimalikult paljud inimesed õpiks õigeid ameteid ja tahaks oma tööd võimalikult hästi teha.
Tööleping on kahepoolne. Täna on siin jäänud mulje, et tööandja on kuri ja halb, töövõtja on hea. Kindlasti on vahel ka niimoodi, aga tihti on ka teistpidi: töötaja kasutab seadusest tulenevaid võimalusi kuritahtlikult. Ja ma kinnitan oma kogemustest, et need ei ole harvad juhud.
Pigem näen mina probleemi selles, et meil on väikesi ja keskmisi ettevõtteid vähe. Inimesed ei julge, ei taha asutada ettevõtet, luua töökohti. Ma olen rääkinud sadade noortega ja julgen väita, et ainult paar protsenti on neid, kes üldse mõtlevad selle peale, et looks mõne ettevõtte ja hakkaks töökohti looma, et teeks midagi. Kõik mõtlevad, et ah, läheb niisama – lähen kuhugi tööle, siis ehk õpin. Jne.
Niimoodi me Eestis kaugele ei jõua ja niimoodi me oma riigile mingit erilist tulu ei teeni. Lihtne on ju muudmoodi hakkama saada, kui minna oma rada. Need inimesed, kes täna kiruvad, streigivad või lihtsalt oma kõnedega odavat populaarsust püüavad, võiksid vahest mõelda ka selle peale, mida on nemad teinud selleks, et inimestel oleks head töökohad. On nad loonud mõne töökoha? Ja kui ei ole, siis miks ei ole? Ma arvan, et kui see enda jaoks läbi mõelda, siis vahest räägitaks natuke teist juttu.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et unistamine pole keelatud – me võime kõik unistada. Aga kahjuks on reaalsus tihti natuke teistsugune, karmim. Nii nagu ükski inimene, ei saa ka ükski riik kaua üle oma võimete elada. Seepärast ongi riigi ülesanne luua maksimaalselt soodne ettevõtluskeskkond, mis lõpptulemusena tähendab tööd ja head palka kõigile, kes tahavad ja oskavad tööd teha. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Eiki Nestori! Kaheksa  minutit.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kui te väga ei pahanda, siis ma räägin selle päevakorrapunkti raames eelnõust 518, mille pealkiri on "Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu".  Räägin seda selleks, et veenda teid, et olukord ei olegi nii lootusetu, ja samas ka selgitada, miks meie fraktsioon täna hääletab nii, nagu ta seda teeb.
Kõigepealt: ka meie arvame, et praegu kehtiv seadus on paljuski seadus, mis räägib formaalsest kaitsest. Selles on liiga palju loosungeid ja tegelikus elus praktikuna võin ma teile öelda, et sageli on väga keeruline kaitsta inimest, kellele on liiga tehtud. Me hindame tööd, mis eelmisel aastal ühiselt tehti kolmnurgas valitsus – tööandjad – ametiühingud, ja peame lahendust, mis tookord sündis, väärtuslikuks. Võib-olla ka mulle ei meeldi üks või teine paragrahv selles seaduses ja ma annaksin sellele mingi teistsuguse hinnangu, aga see oli seadus, mille suhtes saavutati kokkulepe, see toodi siia saali, seda kaitsti siin Riigikogus ja see võeti siin vastu.
Selle eelnõuga me oleme loomas pretsedenti, mida Eestis ei ole olnud 1992. aastast saadik. Teisisõnu: kui siiamaani riigivõim on austanud tööturupartnereid, ükskõik kui tugevad või nõrgad nad ka ei ole, ja tegutsenud arusaamises, läbirääkimistes, vaidlustes ja selle kaudu tulemusteni jõudes, siis nüüd me teeme esimest korda midagi muud. Me võtame kätte ning valitsuse ettepanekul ja kahe fraktsiooni najal rikume sõlmitud leppeid. Seda ei ole Eestis tehtud aastast 1992. Ka seesama töötuskindlustus ise, mille jätkusuutlikkuse huvides on see eelnõu paljuski ju esitatud, on sündinud Eesti tööandjate, töötajate ja valitsuse koostöös. Töötuskindlustuse alus ongi lepe Eesti tööandjate ja ametiühingute vahel.
Ma tänan komisjoni selle eest, et peeti sisuliselt ühel juhul ja põhimõtteliselt ka teisel juhul õigeks arvestada minu ettepanekuid. Siiski kutsun Riigikogu liikmeid üles toetama ettepanekuid, mis on teinud meie fraktsioon. Miks? Kõigepealt seetõttu, et meie muudatusettepanekud tähendavad ausat ülestunnistust: praegustes oludes me ei ole võimelised katma kõiki kohustusi, mis uus seadus töötuskindlustusele paneb. Kui me seda ausalt tunnistame, siis tunnistame seda ausalt kõigile osapooltele. Uue töölepingu seaduse alustala oli paindlikkus tööandja ja turvalisus töötaja seisukohast. See tuleb edasi lükata. Ja kui see tuleb edasi lükata, siis tuleb see mõlemale edasi lükata. Meie muudatusettepanekute sisu on, et aastani 2011 lükatakse edasi mõlemale poolele selle alustala garanteerimine, mis leppes saavutati.
Teine argument kõigile finantstarkadele, kes siin saalis on: meie muudatusettepanekud mõjutavad valitsussektori tasakaalu täpselt sama palju kui esitatud eelnõus ettenähtu. Teisisõnu mõjutavad töötukassa kohustused ja õigused valitsussektori tulevikku sama palju, töötukassa jätkusuutlikkus on samasugune. Nende ettepanekute eelis valitsuse eelnõu ees on üks: nõnda jääks rikkumata tasakaal ühiskonnas. Mul on olnud sellel teemal pikki vaidlusi. Nendeks debattideks on kulunud tunde, mille jooksul on püütud üksteist veenda. On olnud ka teisi kompromisslahendusi, mõnevõrra lahkemaid, mis oleksid tähendanud küll maksumäära tõusu, aga seaduse jõustumist ühel või teisel kujul. Neid ei ole vastu võetud.
Minu ettepanek teile, head kolleegid, on selline: saagem aru, ühiskonnas on teatud põhimõtted, mida ei tohi rikkuda. Kui erakondadel on kombeks üksteist nii vedada kui alt vedada, siis kindlasti ei tohiks valitsus ja Riigikogu käituda samamoodi kodanikuühiskonna suhtes. Neil tuleb alati täita leppeid, mis ühiskonnaga saavutatud on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.
Lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõu muutmiseks on esitatud 67 ettepanekut, alustame nende läbivaatamist. Esimene muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda ettepanekut hääletada, aga enne hääletust palume kümme minutit vaheaega.

Palun! Aga esitage ettepanek mulle ka kirjalikult. Praegu on kell 20.17, jätkame 20.27.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid 5. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada, kuid enne hääletust palume kümme minutit vaheaega.

Jätkame 20.38. Head kolleegid, palun tähelepanu! Majanduskomisjoni esimees kutsub istungi järgmisel vaheajal kokku majanduskomisjoni erakorralise koosoleku saali tagaosas.
V a h e a e g

Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 3, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub enne hääletamist kolm minutit vaheaega.

Vaheaeg kolm minutit. Jätkame 20.42.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 4, õiguskomisjoni esitatud. Seda on arvestatud täielikult. Ettepanek nr 5, Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. See on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun enne hääletamist kolm minutit vaheaega.

Kolm minutit, palun! Jätkame 20.46.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 3 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid 2. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6, esitatud Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel. See on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning enne hääletust palub kümme minutit vaheaega.

Kümme minutit vaheaega. Jätkame 20.57.
V a h e a e g

Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid 3. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 7, esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. See on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Mul on ka liitlasi, aga Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palub kümme minutit vaheaega.

Hästi, jätkame 21.08.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32, vastu 50, erapooletuks jäi 1 Riigikogu liige. Seega ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 31, vastu 49 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 9, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kolleeg Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 33 Riigikogu liiget, vastu 49. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 10, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada, kuid enne hääletust palub viis minutit vaheaega.

Palun seda ettepanekut ka kirjalikult. Jätkame 21.15.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 36, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 34 Riigikogu liiget, vastu 49, 1 rahvasaadik oli erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
12. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub ka enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Vaheaeg  kümme minutit. Istung jätkub 21.26.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 12. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
13. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 13. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 38, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
14. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 14. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Palun seda ettepanekut ka kirjalikult! Jätkame 21.38.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
16. parandusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Palun Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 34, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
17. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepanekut toetas 35 ja vastu oli 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
18. muudatusettepanek, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 34 ja selle vastu oli 49 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 19. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 34, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
20. muudatusettepanek, mille on esitanud Silver Meikar. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Silver Meikar. Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu 48. Ettepanek ei leidnud toetust. (Aplaus.)
21. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 21. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35, vastu 49 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
22. muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. 23. muudatusettepanek, esitaja juhtivkomisjon. 24. muudatusettepanek, esitaja Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Palun esitage see ka kirjalikult! Istung jätkub 21.54.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 39, vastu 50 Riigikogu liiget. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Ma katkestan nüüd hetkeks muudatusettepanekute läbivaatamise, et edastada teile järgmine teade. Tulenevalt majanduskomisjoni taotlusest on Riigikogu juhatus otsustanud määrata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 541, mis käsitleb riiklike tagatiste andmist energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks, uueks muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 18. juuni kell 14.
Läheme edasi muudatusettepanekute läbivaatamisega. Me jõudsime 25. ettepanekuni, mille on esitanud juhtivkomisjon. 26. muudatusettepanek, mille on esitanud Silver Meikar, juhtivkomisjon on arvestanud seda sisuliselt. 27. muudatusettepanek, esitanud Eiki Nestor, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. 28. muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon. 29. muudatusettepanek, mille on esitanud juhtivkomisjon. 30. muudatusettepanek, mille on esitanud Ken-Marti Vaher ja mida juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. 31. muudatusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
32. muudatusettepanek, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
33. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ning palub enne hääletamist kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 22.08.
V a h e a e g

Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 35, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
34. muudatusettepanek, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon ning mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Palun Rahvaliidu fraktsiooni nimel seda hääletada.

Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
35. parandusettepanek, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37, vastu 50 Riigikogu liiget, 2 Riigikogu liiget jäid erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
36. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 36. muudatusettepaneku, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 37, vastu 50 rahvasaadikut, 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
37. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatust hääletada.

Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mis on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 41 Riigikogu liiget, vastu oli 50. Ettepanek ei leidnud toetust.
38. muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletamisele 38. muudatusettepaneku, mis on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
39. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 39. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 50. Ettepanek ei leidnud toetust.
40. muudatusettepanek on Rahvaliidu fraktsiooni esitatud. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, Mai Treial!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 40. muudatusettepaneku, mille on esitanud Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 41 Riigikogu liiget, ettepaneku vastu hääletas 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
41. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun viis minutit vaheaega, et rohelised rahvasaadikud saaksid saali tulla.

Istung jätkub 22.20.
V a h e a e g

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on läbi. Panen hääletusele 41. muudatusettepaneku, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 40, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
42. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada. Ja kuna lendav taldrik on osa rahvasaadikuid ära viinud, siis ma ei palu vaheaega.

Panen hääletusele 42. muudatusettepaneku, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 50. Seega muudatusettepanek ei leidnud toetust.
43. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 44. muudatusettepanek on Eiki Nestori esitatud ning juhtivkomisjon on seda osaliselt arvestanud. 45. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 46. muudatusettepanek on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud ning juhtivkomisjon on selle jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletamisele 46. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 41, vastu 50 Riigikogu liiget. Seega ettepanek ei leidnud toetust.
47. muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletamisele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42, vastu 49 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletamisele 48. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 40 Riigikogu liiget, vastu 49, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
49. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 50. muudatusettepaneku on samuti esitanud juhtivkomisjon. 51. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 52. ja 53. muudatusettepaneku. 54. muudatusettepaneku on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Mai Treial!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 41, vastu oli 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
55. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub ühtlasi enne hääletust kümme minutit vaheaega.

Istung jätkub 22.36.
V a h e a e g

Eesti Keskerakonna fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
56. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletamisele 56. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
57. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletamisele 57. muudatusettepaneku, mis on  Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39, vastu 50 Riigikogu liiget ning 1 Riigikogu liige jäi erapooletuks. Ettepanek ei leidnud toetust.
58. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 58. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
59. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ning juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 59. muudatusettepaneku, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu 50. Ettepanek ei leidnud toetust.
60. muudatusettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun, kolleeg Indrek Saar!

Palun ka seda ettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 60. muudatusettepaneku, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt oli 42, vastu 50 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
61. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, nagu ka 62. muudatusettepaneku. Ka 63. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud. 64. muudatusettepanek on kultuurikomisjoni esitatud ning juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. 65., 66. ning ka 67. muudatusettepanek on juhtivkomisjoni esitatud.
Head Riigikogu liikmed! Me oleme läbi vaadanud kõik eelnõu muutmiseks laekunud ettepanekud, kuid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Eesti Keskerakonna fraktsioon on Riigikogu juhatusele teinud ettepaneku eelnõu 518 teine lugemine katkestada. Alustan selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Kas võime asuda hääletama? Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 518 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ning hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 41 Riigikogu liiget, vastu 50. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine on lõppenud. Tänane päevakord on ammendatud, tänan teid tõsise arutelu eest! Kohtumiseni homme!

Istungi lõpp kell 22.43.