Tere hommikust, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala teisipäevast istungit ja nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Ma palun kõigepealt kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Annan Riigikogule üle otsuse ""Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020" täiendamine" eelnõu, millega lisatakse kõnealusele arengukavale teemad, mis puudutavad energiasäästu, erinevate taastuvenergiaallikate ja elektritranspordi kasutamise küsimusi, ning lisaks sellele nii taastuvate energiaallikate kasutamiskava loomist kui muud sellega seonduvat. Aitäh!

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu ja kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Läheme nüüd kohe kohaloleku kontrolli juurde.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus hetkel 93 Riigikogu liiget, puudub 8.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun kõnepulti rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu teisel lugemisel suisa kolmel korral – 9., 11. ja 15. juunil. Aruteludel osalesid ka Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ametnikud. Ühel arutelul osales rahandusminister Jürgen Ligi. Riigikogust laekus 43 muudatusettepanekut, komisjon koostas 12 ettepanekut. Neid ettepanekuid, mis olid sisuliselt seotud ja ühe algataja esitatud, käsitlesime me komisjonis ühe ettepanekuna.
Komisjon tegi otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, hääletustulemus oli poolt 6, vastu 5, erapooletuid 0. Kuigi ma näen, et austatud kolleegidel on juba väga terav huvi konkreetsete teemade vastu, markeeriksin siiski ära kõige olulisemad muudatused, mida komisjon veel tegi.
Kolleeg Maret Maripuu ja ka mitme erakonna poolt sai tehtud ettepanek sätestada sigarettidele minimaalne aktsiisimäär, mis tähendab praktikas seda, et kõige odavama klassi sigaretid muutuvad järgmise aasta algusest kallimaks. Sigarettide puhul tegime otsuse lubada sigarettide müüki erandkorras kuni 1,7% maksumärgist kõrgema hinnaga – see tuleneb käibemaksu muudatustest.
Kütuseaktsiise otsustas komisjon tõsta rohkem kui valitsuse ettepandud eelnõus sees oli – ligikaudu 10%. Ma ütleksin need määrad täpselt ära, et kõigile oleks üheselt selge. Pliivaba bensiini aktsiisimäär tõuseb 6228 kroonini tuhande liitri pliivaba bensiini kohta, mis teeb aktsiisimäära tõusuks 10,8%. Diislikütuse aktsiisimäär tõuseb 5787 kroonini tuhande liitri kohta, mis teeb tõusuks 12%. Eriotstarbelise diislikütuse ja kerge kütteõli aktsiisimäär tõuseb 1056 kroonini ja ka see teeb aktsiisimäära tõusuks 10%. Bensiini hind tõuseb tarbija jaoks koos käibemaksuga, arvestades käibemaksuks 18%, 72 senti. Kui me otsustame tõsta käibemaksu 20%-ni, mis on ka üks täna meie ees olevatest otsustest, siis sellevõrra pisut rohkem. Ja diislikütuse hind tõuseb koos käibemaksuga 73 senti.
Täiendavalt otsustas komisjon teha muudatuse õppelaenude puhul. Lapsevanematel, kellel tekib õigus õppelaenu osaliseks hüvitamiseks riigi poolt selles osas, et kõigil, kes on esitanud krediidiasutusele avalduse enne 1. juulit – need avaldused peavad loomulikult vastama kõikidele nõuetele, inimesel peab olema õigus selle hüvitise või osalise hüvitise saamiseks –, lähevad need avaldused ka töösse ja nendel on õigus õppelaenu hüvitamist taotleda. Vahe on selles, et algselt oli kirjas, et Sotsiaalkindlustusamet, kes teeb teadupärast haldusotsuse, peaks selle tegema 1. juuliks 2009. Aga me teame väga hästi, et just praegustel hetkedel, ka sel nädalal lõpetavad paljud noored kõrgkooli ja see paneks võib-olla liiga paljud värskelt lõpetanud sõltuvusse sellest, kas Sotsiaalkindlustusamet suudab ühe nädala jooksul vajalikud otsused ära teha.
Palju on avalikkuses juba käsitlemist leidnud erinevate keskkonnatasude muutused ja tõusud. Komisjon vaatas oma otsust korduvalt uuesti läbi. Kui algselt otsustas komisjon neid tasumäärasid väga suures määras tõsta, siis eile, viimasel komisjoni istungil otsustati neid määrasid siiski vähem tõsta, aga keskkonnatasude tõusud on selgelt sees. Järgmise aasta algusest tõusevad mitmed keskkonnatasud. Samuti tehakse muudatused elektrituruseaduses, kus hakkepuidu kasutamisel kaob 100 megavati piirang ja tekib võimalus kasutada hakkepuitu või puitmassi ka suuremates, näiteks Riigimetsa Majandamise Keskusele kuuluvates jaamades.
Ma usun, et olen sellega andnud ülevaate kõikidest olulisematest muudatustest, mida komisjon toetas. Kui austatud kolleegidel on küsimusi, siis hea meelega puudutan ka neid.

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus on selle kohta, et kodukorraseaduse § 62 alusel peavad meil materjalid käes olema eelmise päeva kella kuueks õhtul. Ma eile fikseerisin selle seaduseelnõu ära ja täna avastasin üllatunult, et te olete 16-ndal siia mingeid materjale juurde teinud. See on kodukorraseaduse rikkumine, aga see selleks. Ma küsingi, mis tingib selle, et komisjon menetleb eelnõu sellise seadusrikkumisega? Mis põhjused need on, et täna veel ilmusid materjalid?

Aitäh! On väga hea meel, et te juhtisite tähelepanu sellele asjaolule. Siin on tõesti osa vahelehti tekkinud tehnilistel põhjustel ja eelnõu tekst on saanud täpsema redaktsiooni. Siin on tegemist olnud tõesti tehnilise lihvimisega ja ei ole olnud mingeid sisulisi muudatusi, mida saaks pidada kuidagi kodukorra rikkumiseks.
Küll aga – väga hea, et te selle teema tõstatasite – juhiksin ma austatud kolleegide tähelepanu sellele, et meil on muudatusettepanekud nr 20 ja 21. Korrektne oleks neid hääletada või käsitleda vastupidises järjekorras, kuivõrd muul juhul võib tekkida selline juriidiline, ütleme siis, absurd või mittekorrektne situatsioon. Selliseid tehnilisi probleeme on selles eelnõus – ma täiesti möönan seda. Eks selle põhjus ole ühelt poolt see, et rahanduskomisjon on veel viimastel päevadel pidanud neid otsuseid oluliselt muutma ja on otsuseid üle vaadanud. Samas andkem au, komisjoni ametnikel on olnud tegelikult tohutu töökoormus ja nad on pidanud väga hiliste õhtutundideni neid materjale ette valmistama. Nii et selles mõttes lasub vastutus materjalide hilisema täpsustamise ja ka teatud tehniliste apsude eest loomulikult eeskätt komisjoni liikmetel ja komisjonil, kuivõrd me tegime neid muudatusi tõesti veel viimastel hetkedel.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Kas te seal oma komisjonis arutasite ka sellist asja, kuivõrd reaalne see praegune eelarve on? Aluseks on teatavasti võetud umbes aprillikuu seis, kuid vahepeal on majanduslangus meil hoogsalt jätkunud, töötute arv on väga kiiresti kasvanud ja näiteks ka veel tootmine on alla läinud – nagu me oleme viimastel päevadel lugenud, tootmismaht on ligi 40% kahanenud. Ma arvan, et see eelarve ei ole tänase päeva seisuga enam reaalne, varsti tuleb jälle uus teha.

Aitäh! Ei ole nõus! Ma ei tea, kust te oma andmed võtate, aga fakt on see, et nii eelarve kui eelarvega seotud seaduste menetlemisel on võetud aluseks Rahandusministeeriumi senise viimase prognoosi riskistsenaarium. Kui see prognoos on tehtud kevadel, siis see ei tähenda, et ta arvestab ainult selle kevadise hetkereaalsusega, see arvestab ka erinevate tulevikuväljavaadetega ja meie oleme nendest tulevikuväljavaadetest kõige pessimistlikuma välja valinud. Ja kui te ütlete, et sellega võrreldes on olukord halvemaks muutunud, siis see kindlasti ei vasta tõele, pigem ei ole kõik riskid realiseerunud. Me oleme seda komisjonis arutanud täiesti tõsiselt ja murelikult. See ei tähenda, et me välistaksime absoluutselt mingid negatiivsed stsenaariumid teisel poolaastal. Loomulikult mitte! Seda ei saa mingil juhul teha. Me ei tee eelarvet mitte kõhutunde pinnalt, vaid me ikkagi arvestame nende prognoosidega, mis meie ees on, ja me võtsime nendest prognoosidest kõige konservatiivsema stsenaariumi.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Koalitsiooni ilmselge prioriteet on eurotsoonikõlblikkus Eesti jaoks, see aga tähendab muu hulgas ka inflatsioonikriteeriumide täitmist. Eelnõu järgi tõusevad nii gaasi- kui ka kütuseaktsiis 10%, mis äraseletatult tähendab seda, et umbes 1 kroon tuleb kütuseliitrile juurde. Samal ajal on kogu maailmas tõusmas naftahinnad. Kütusemaksude tõstmise ja selle turbulentsi tekitamise ohtu on väga paljud analüütikud alla kriipsutanud, kaasa arvatud ka Eesti Pank. Ometi on plaan praegu selline, et kütuseaktsiis tõuseb 10%. Kas te olete kindel, et Eesti saavutab sedaviisi eurotsooni taseme?

Aitäh! Minu isiklikud veendumused või kindlustunne ei puuduta niivõrd seda komisjonis arutatut. Küll aga räägiksin sellest, mida me komisjonis arutasime. Esiteks, väike täpsustus, kütuse hind ei tõuse mitte 1 kroon, vaid 72–73 senti. Ma möönan, et kui väga hästi ümardada, siis saab selle krooniks ümardada, aga vahe on siiski 30%. Selles mõttes olgem täpsed!
Loomulikult tundis komisjon väga selgelt huvi selle vastu, kui suur on kõigi nende muudatuste, mis me teeme, mõju – nii ükshaaval võttes kui koondmõju – inflatsioonile aastatel 2009 ja ka 2010. Need numbrid on vastavalt 2009. aastal 1,01% ja 2010. aastal 1,09%. See sisaldab nii kütuseaktsiisi, maagaasi aktsiisi, keskkonnatasusid kui tegelikult ka käibemaksumäära tõstmist, mis on täna suure saali otsus. Kui teid huvitab kitsalt kütuseaktsiisi määrade mõju tarbijahinnaindeksile, siis see on 2009. aastal 0,15% ja 2010. aastal 0,15%.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Komisjonis püüdsid teised ja püüdsin ka mina nii eelmisel kui sel nädalal aru saada numbritest, et mida need keskkonnaseaduse muudatused endaga numbrites kaasa toovad järgmisel aastal. Seal tehti erinevaid parandusi. Vähemalt eile ei osanud minister öelda ühtegi konkreetset numbrit. Kas täna on teil mingisugused numbrid välja käia? Mina arvutasin õhtul ja öösel ja sain niisuguse tulemuse, et tegelikult on nende parandustega umbes miljard ettevõtetele sisse tehtud. Kuidas saab nii toorest asja üldse siin arutada?

Aitäh! Me teame keskkonnatasude tõusu mõju inflatsioonile, mida on analüüsitud koos kõikide teiste ettepanekute mõjuga. Rahandusministeerium tegi komisjonile nädalavahetusega esmaspäevaseks aruteluks väga põhjaliku analüüsi, aga nagu te komisjoni asendusliikmena hästi teate, otsustasime me esmaspäeval ehk siis eile oluliselt vähendada keskkonnatasude tõuse ja seetõttu on selge, et need esmaspäevaks tehtud analüüsid ei ole enam sada protsenti paikapidavad. Aga ma usun, et te nõustute minuga, et tegelikult see koormus nendele ettevõtetele vähenes väga olulisel määral. Selles mõttes paranes see situatsioon kindlasti, võrreldes nende esmaspäevaks tehtud analüüsidega.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, proua Ergma! Hea esineja! Peaminister eksitas reedel "Reporteritunnis"  inimesi, et käibemaks on meil odavam kui mitmetes teistes riikides, mis on osaliselt õigus, osaliselt mitte. Kuid ta jättis ütlemata, et näiteks tavatarbijaid mõjutab kõige rohkem just toidu kallimaks minek ja kõikides riikides on käibemaksu toiduainetele alandatud – kõikides riikides peale Taani ja siis meie. Loomulikult on ravimid igal pool soodusmaksuga, ka ühistransport, matuseteenused ja veel väga paljud muud teenused ja kaubad. Öelge, palun, kas te tõesti usute, et käibemaksu tõstmine toob raha riigikassasse juurde ja suurendab tarbimist. Me oleme näinud, et Lätis on ju läinud lausa vastupidi. Me hoopis kaotame sellega raha.

Aitäh! Kõigepealt, kui te tsiteerite peaministrit, kes teie väitel ütles, et osas riikides on määr kõrgem, siis kindlasti saab selline sõnastus olla õige, sest osas riikides kindlasti ongi. Aga kui teie ütlete ise oma tsitaadina, et kõikides riikides on käibemaksu toidule alandatud, siis teie tsitaat ei saa kindlasti õige olla. Aga see on võib-olla selline tekstilise kasutuse märkus, millele ma lihtsalt juhin hea kolleegi tähelepanu. Kui te küsite minu käest, kas käibemaksu tõstmine suurendab tarbimist, siis ma ei saa aru, kust te üldse sellise konstruktsiooni võtate või miks ta peaks suurendama tarbimist. Need asjad selliselt kindlasti seotud ei ole ja käibemaksu tõusu eesmärk ei saagi olla tarbimise suurendamine. Kui te toote Läti paralleeli, siis ma palun teid tutvuda nende andmetega natuke täpsemalt. Lätis tuleb asju vaadata väga suurte aktsiisitõusude ja käibemaksu tõusu koosmõjus. Kindlasti ei saa suured langused käivetes tuleneda väikesest käibemaksu tõusust. Seal tuleb pilti laiemalt näha. Kõiki asju, erinevaid fakte, mis te kusagilt võtate, ei saa omavahel meelevaldselt põhjuslikku seosesse panna.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Huvitav, te näete neid seoseid täpselt nii, nagu teil vaja on. Aga kas te näete aktsiisi, ma mõtlen kütuseaktsiisi, ja põllumeeste vahel ka seost? Ma vaatan praegu siin, et kas sellest on veel vähe, et põllumeestel on suured laenukoormused ilmastikuolude tõttu, mis eelmisest aastast alguse said, ja nad ei suuda oma kohustusi katta. Piimahind on languses. Kui näiteks Saksamaal on nii, et tullakse põllumeestele kütuseaktsiisi osas vastu, siis meie valitsus paneb seda juurde. Kas see siis teie arvates teeb maal ettevõtluse olukorda paremaks ja kasvatab selle ettevõtluse võimet makse maksta või miks te olete seda teinud?

Aitäh! Paralleelselt nende muudatustega, mida me täna siin arutame, arutab komisjon ka lisaeelarve muudatusi ja seal otsustas komisjon toetada ettepanekut suurendada põllumajandustoetusi, võrreldes esitatud eelnõuga, ca 33 miljoni krooni võrra.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Ma loen siin neid keskkonnatasude vahemikke ja need on päris jõhkrad ehk annavad päris palju võimalusi varieerimiseks. Kas rahanduskomisjon ei karda täna seda, et kui neid otsuseid hakatakse kusagil tegema, siis tekitab see ametnikel kiusatust, nagu öeldakse, teatud hüvesid nautida ja kehtestada madalaim piir, sest vahemikud on tõesti paljulubavad?

Aitäh! Komisjon on kollegiaalne organ ja seda, mida komisjon kardab või ei karda, on mul üksikisikuna raske kommenteerida. Aga mis puutub nendesse vahemikesse, siis sellisena või mingil kujul on keskkonnatasude vahemikud, kus miinimummäär ja maksimummäär on vastava ala ministrile ette antud, ka varem nii olnud, et see vahemik on seal sees. Mis puudutab otsustusprotsessi, kuidas konkreetne keskkonnatasu nende vahemike piires määratakse, siis ma väga loodan, et see otsustusprotsess on ikkagi piisavalt läbipaistev, nii et kõik teie kartused või kahtlused saavad hajutatud. Seda ei tee mitte ametnikud, vaid see tehakse ikkagi poliitilisel tasandil, need otsused on selgelt läbipaistvad ja, nagu te isegi näete, on nad avalikkuse väga suure tähelepanu all.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud esimees! Hea Taavi Rõivas! Käsitletavas seaduseelnõus on tehtud erisus kantsleri palga osas: palgaaste ei ole enam 35, vaid 90% ministri palgast. Kantsler ei ole teatavasti jäigalt seotud ministriga nagu näiteks abiminister või ministri poliitiline nõunik. Millest on siis tingitud kantsleri palga selline seotus? Olen rääkinud.

Aitäh! Seda teemat me komisjonis ei käsitlenud, see ei puuduta küll ühtegi muudatusettepanekut. Aga ma kindlasti leian võimaluse sellele teie küsimusele eraldi vastata. Täpsustan seda kindlasti.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mina ka tahan täpsustada ühte küsimust. See oli esimeses eelnõus ning puudutas riigi ja kohaliku omavalitsuse suhteid ja halduslepingu täitmist. Näiteks Siseministeerium ja Narva linn – see puudutas transiiti. Et Narva täidaks ülesandeid selles valdkonnas, finantseeris Siseministeerium seda miljoniga, aga oli vaja kaks miljonit. Me oleme mitu aastat püüdnud  seda summat suurendada, aga selles lisaeelarves seda veel vähendati. Ja nüüd tuleb ka käibemaks juurde. Te teate, et kohalikud omavalitsused ei saa käibemaksu tagasi. Praktiliselt tähendab see, et omavalitsusel ei ole otstarbekas täita riigi ülesandeid, sest ta peab need katma oma eelarvest. Kuidas te seda hindate?

Aitäh! Minu ülesanne on täna siin kommenteerida komisjoni seda eelnõu käsitlenud istungite tulemusi. See teema, millest te praegu räägite, ei ole komisjonipoolsete ettepanekutega kuidagi seotud. Aga kui te küsite hinnangut selle kohta, et see konkreetne teema, millest te rääkisite, justkui muudaks omavalitsusele riigi poolt antud ülesannete täitmise võimatuks, siis see seos on taas, ma julgeksin öelda, selgelt meelevaldne. Päris nii üheses seoses see ei ole, nii suuri üldistusi ma ei teeks. Aga see on minu isiklik hinnang. Ma palun, kui teil vähegi võimalik on, räägime praegu siin konkreetsetest muudatusettepanekutest, muidu läheb meil töö ka täna üle kesköö nagu eelmisel korral.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua esimees! Austatud komisjoni esimees! Kindlasti on teil olnud valitsuse esindajatega, näiteks ministriga, juttu sellest, kui palju avaldab üldse kütuseaktsiisi tõus mõju toiduainete hindadele. Kindlasti on teil olemas konkreetne number, mida te prognoosite? Palun öelge meile see number!

Aitäh! 2009. aastal on kõikide kütuste – nii bensiini, diisli- kui erimärgistatud diislikütuse aktsiisimäära tõusu kogumõju kõikidele hindadele 0,15%. Meil ei ole eraldi välja rehkendatud toidukaupade osa, aga see saab loogiliselt võttes olla väiksem, toiduainete hinna võimalik muutus on osa sellest 0,15%-st.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mind häiris mõnevõrra teie vastus kolleeg Seppiku küsimusele, et täna välja jagatud lehtedel on ainult tehnilised parandused. Kahjuks see nii ei ole, sest täna saadud lehel, mille nurgal on mingi osaliselt udune allkiri ja kuupäev 16.06.2009, on sisuliselt tõsised muudatused näiteks keskkonnatasudes. Näiteks eile õhtuks jaotatud materjalides on dolokivi 12–80 krooni kuupmeeter, täna saadud lehel on 14–100, eilses on põlevkivi 14,4–100, tänasel lehel on 100–150. Need ei ole mingisugused tehnilised parandused, need on suured sisulised muudatused. Ja huvitav, et Riigikogu juhatus selles suhtes midagi ei märka. Kuidas te seda kommenteerite?

Seda ma peaksin sel juhul kindlasti praegu täpsustama komisjoni ametnikega. Kui teie väide on õige, siis on see kindlasti kahetsusväärne, et selline muutus on tehniliste muudatuste sisseviimise käigus sinna tekkinud. Õigeks tuleb lugeda need määrad, mida te esimesena nimetasite. Aga millised on meie võimalused seda praegu kontrollida, et see tekst oleks õige? Ma palun, et Riigikogu ametnikud täpsustaksid seda kahtlustust, mille kolleeg Kallo tõstatas. Kindlasti peaksid hääletuseni jõudmise ajaks kõikide Riigikogu liikmete laudadel olema korrektsete määradega korrektsed eelnõud. Ma palun ametnikel sellega praegu kohe tegelda.

Järgmine küsimus, kolleeg Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite meile selgitada, mis seis jäi õppelaenude kustutamisega, mis saab nendest, kes praegu õpivad ja on õppelaenu võtnud selles ootuses, et nad kunagi saavad riigi poolt kustutamisvõimaluse? Ja milline olukord tekib nendel uutel üliõpilastel, kes alles astuvad järgmisel aastal ülikooli, seoses õppelaenude kustutamisega?

Aitäh! Väga kohane küsimus – seda arutas komisjon tõepoolest põhjalikult. Kõigile, kellel on tekkinud õigus õppelaenu hüvitamisele enne 1. juulit s.a, see jätkuvalt hüvitatakse – see puudutab nii avalikke teenistujaid kui neid, kellel tekib õigus õppelaenu osalisele hüvitamisele lapse sünni puhul. Nendele, kes lõpetavad kõrgkooli pärast 1. juulit 2009 või kellel tekib see õigus hüvitamisele hiljem, enam ei hüvitata.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! See, et majanduskriisi tingimustes tuleb eelarve üle vaadata, on enam-vähem normaalne asi. Võiks arvata, et majanduskriisi tingimustes tehakse eelarve ümber niimoodi, et see elavdaks meie majandust ja aitaks kriisist välja tulla. Nüüd ma tahan küsida, kuidas aitab meie majandust elavdada see, et te tõstate aktsiisimäärasid, tõstate käibemaksu ja ka keskkonnatasude tõus on üsna suur. Ütelge mulle, kuidas see elavdab meie majandust.

Aitäh! Kõigepealt tehniline täpsustus, et keskkonnatasude tõus ei puuduta mitte käesolevat, vaid järgmist aastat. Aga ma saan aru, et teie küsimuse mõte jääb samaks. Teie eeldus on, et riik peab oma kulutuste kaudu majandust kuidagi üleval. Tegelikult toimub see loomulikult eeskätt ettevõtete kaudu ja selles mõttes, kui me püüame riigi kulusid ja tulusid paremasse tasakaalu saada, mõjutab see vältimatult iga Eestis tegutsevat ettevõtet. Alternatiiv oleks see, et riik võtaks suured kohustused, mida me peaksime kõik nii eraisikute kui ettevõtetena mitmeid aastaid tagasi maksma. Ma loodan, et ma tabasin teie küsimust täpselt. Kui ei, siis ma vajaduse korral hiljem täpsustan.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea Taavi Rõivas! Ma vaatan selle eelnõu 51. muudatusettepanekut, mis puudutab käibemaksu tõstmist 18%-lt 20%-le. Juhtivkomisjoni otsus on jätta see arvestamata. Ma usun, et võib arvata, et see ettepanek leiab siin saalis täna siiski toetust. Mu küsimus on selles, et teatavasti puudutab käibemaks ju kogu meie elu, nii neid, kes ostavad teenuseid ja kaupu, kui ka neid, kes teenuseid ja kaupu välja müüvad. See puudutab ka pangasektorit väga otseselt. Kuidas te olete rahanduskomisjoni esimehena plaaninud, kuidas te komisjoni poolt ettevõtteid informeerite sellest ja aitate kaasa programmide muutmisele, sest on ka teatud kirjutamata reegleid, et selliseid maksuotsuseid tehakse pooleaastase etteteatamisega?

Aitäh! See küsimus on avalikkuse väga terava tähelepanu all ja vaieldamatult kohe, kui Riigikogu selle otsuse üht- või teistpidi langetab, kandub see info kõikide eestimaalasteni. Vaadake, alternatiivid käibemaksu tõusule olid tegelikult veel valusamad. Kui me räägime siin tulumaksu tõusust, mis esitati nii Keskerakonna fraktsiooni eelnõus kui ka sotsiaaldemokraatide eelnõus pisut erinevas sõnastuses – komisjon jättis need samamoodi arvestamata või ei toetanud neid –, siis see mõjutab absoluutselt iga inimest, kes töötab, ja nendel puudub igasugune võimalus sellest maksust kuidagi pääseda. See võetakse automaatselt tuludelt maha ja nii jääb. Käibemaksu puhul tekivad kindlasti teatud võimalused seda reguleerida, oma tarbimist reguleerida. Loomulikult ei ole ka käibemaksu tõus kellelegi meeltmööda – kes meist ikka tahaks suuremaid makse maksta. Aga praegu on valikud sellised, nagu ma kirjeldasin, need valikud on rasked ja käibemaksutõusu muudatust me peame ka ikkagi vaatama selles kontekstis, mis olid alternatiivid. Mina väidan, et alternatiivid olid tegelikult inimeste jaoks veel ebaõiglasemad.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Ma pean lihtsalt täiendama teie vastust eelmisele küsimusele, et kui tulumaks puudutab iga inimest, kellel on täna töö, siis käibemaks puudutab ka neid inimesi, kes veel ei tööta või kes enam ei tööta. Aga minu küsimus puudutab aktsiisi tõstmise mõju inflatsioonile. Me arutasime seda ka komisjonis, aga siis ei osatud seda hinnangut anda. Viimati tõsteti kütuseaktsiisi ja toasoojaaktsiisi 1. jaanuarist 2008. Võrreldes toonase tõstmisega, mis oli laias laastus 20%, plaanite teie nüüd tõsta 10%. Me teame, et aastal 2008 oli Eesti riigi keskmine inflatsioon 10,4% ja sellest suure osa mängis välja just nimelt kütusehinna tõus ja aktsiisi tõus. Nüüd oleme saanud Rahandusministeeriumist arvutused, mis ütlevad, et 10% kütuseaktsiisi tõusu toob inflatsiooni ainult 0,3%. Kuidas te kirjeldate seda, et 20% tõi kaasa 10,4% ja 10% on hinnatud ainult 0,3%-le?

Aitäh! Komisjon ei arutanud neid teemasid, millele te viitasite. Küll aga juhin ma tähelepanu, et ei ole korrektne tõlgendada, justkui oleks olnud suur mõju. Te jätsite mulje, nagu oleks valdav mõju 2008. aasta inflatsioonile olnud aktsiisi tõusul. Samamoodi ei olnud soojahinna tõusus aktsiisitõus ainuke mõjur. Need numbrid on nii erinevates eelarvedokumentides kui majandusprognoosides täpselt välja toodud, aktsiisitõusu mõju tarbijahinnaindeksile ka mullu on hinnatud, sealt saate täpsemad andmed. Ma pidasin lihtsalt vajalikuks selle ära õiendada, et saalile ei jääks eksiarvamust, aga komisjon seda teemat sellisena käsitleda ei jõudnud.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Varsti tõusevad keskkonnatasud ja saastetasumäärad ning käibemaksu tõus on pluss 2% – kusjuures valikuta nii toiduained kui ka kommunaalteenused, toasoe. Te ei ole täna rääkinud sellest, kui palju suurenevad leibkondade kulutused näiteks toiduainetele – selge on see, et ilma toiduta ju keegi ei ela – või kommunaalteenustele. Kas te olete sotsiaal-majanduslikku analüüsi ka teinud ja kas see oli rahanduskomisjonis arutusel või kuidas teie arvates peaksid meie inimesed hakkama saama? Te praegu toote lihtsalt välja vajaduse, et täita riigieelarvet, aga kuidas jääb inimeste poole ja sotsiaal-majandusliku analüüsiga?

Aitäh! Ma tõin siin juba korduvalt välja komplekssed mõjud tarbijahinnaindeksile ehk siis kõikidele hindadele koosmõjus. Komisjonil ei olnud ajaressursi piiratuse tõttu võimalik arutada võimalikke mõjusid kõikide kaubagruppide lõikes. Aga niimoodi omal riisikol julgeksin ma öelda, et see mõju, kui käibemaks peaks tõusma tänaste otsuste tulemusena 2%, jääb 0 ja 2% vahele. See sõltub konkreetse toiduaine puhul väga palju mitmest asjaolust – kas selle tõusu peab katma tarbija, kas selle katab kaupmees vahendajana või tootja. See sõltub kindlasti ka muudest teguritest kui lihtsalt aritmeetilisest rehkendusest. Ma usun, et on mitmeid kaupu, mille hind käibemaksu tõusu tõttu ei pruugi üldse tõusta. Aga see on taas kord minu isiklik seisukoht. Kindlasti on ka kaupu, mille hinda käibemaksu võrra tõstetakse.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja Taavi! Sa puudutasid oma põhiettekandes tubakaaktsiisi tõusu, mis kehtestatakse 1. jaanuarist 2010. Mina tegin selle kohta muudatusettepaneku, mis seisnes selles, et tuua see tähtaeg ühe kvartali võrra ettepoole ja kehtestada 1. oktoobrist. Minu ettepaneku esitamise ajendiks oli kolm põhjust: esiteks, kaitsta suitsetajate ja ka mittesuitsetajate, passiivsete suitsetajate tervist; teiseks, muuta suitsetajate halba harjumust ja kolmandaks, suurendada eelarve tulude poolt. Komisjon seda ei arvestanud. Milline oli see peamine põhjus?

Aitäh väga täpse ja põhjendatud küsimuse eest! Komisjon arutas seda tõesti põhjalikult ja me väga tõsiselt kaalusime võimalusi tuua see jõustumistähtaeg varasemaks. Ma olen näinud nende muudatusettepanekute redaktsioone, mis lõpuks toetust leidsid ja mis puudutavad selle miinimummäära kehtestamist. Algselt oli mitmes redaktsioonis ka see jõustamistähtaeg varasem. Paraku selgus komisjoni arutelul, et seda ei ole puhttehnilistel põhjustel võimalik nii kiiresti teha. Selles küsimuses – nagu ka teie tõite palju põhjendusi, miks miinimummäära kehtestamine on vajalik – oli komisjon väga üksmeelne. Meil valitses täielik ühine arusaam, et see muudatus tuleb teha, see muudatus tuleb teha nii ruttu kui võimalik. Aga tehnilised kaalutlused olid need, miks seda tehakse 1. jaanuarist 2010, mitte varem.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Aasta alguses tõsteti elektriraudtee tariife ja tagajärg on see, et üks suuremaid keemiaettevõtteid Nitrofert seisab. Pärast seda, kui avalikkus sai teada, et on plaanis tõsta keskkonnatasusid, oli esimene, kes kõvasti protestis, Viru Keemia Grupp. Võin öelda, et Viru Keemia Grupp kulutab sadu miljoneid selleks, et meie loodus oleks terve. Ja valitsus muide lubas ettevõttele, et kuni 2012. aastani ei muutu seoses suurte keskkonnainvesteeringute mahtudega tasude määr. Mul on sellega seoses teile küsimus: kas komisjonis arutati, et äkki me paneme niisuguste ettepanekutega, niisuguste tariifide ja teiste muudatustega kõik need keemiaettevõtted kinni?

Aitäh! See on väga tõsine teema, mida komisjon mitmel korral arutas. Mitmed komisjoni liikmed avaldasid samasugust muret nagu teie konkreetsete ettevõtete käekäigu pärast. Samamoodi laekus komisjonile mitmeid kirju nii konkreetsetelt ettevõtetelt, nende ettevõtete ühenduselt, tööandjate keskliidult jne. Ma rääkisin ka ise nii nädala lõpus kui veel eile mitmete tööstusliitude esindajatega kui ka Eesti Tööandjate Keskliidu tegevdirektoriga. Oli tõesti väga palju küsimusi ja muresid nende algselt kavandatud ja neljapäeval komisjoni poolt heaks kiidetud tõusude pärast. Need tõusud muutusid esmaspäeval ehk siis eile oluliselt väiksemaks mitmes olulises kohas. Olgu näitena toodud kas või põlevkivi või poolkoksi ladestustasu, mille algselt planeeritud tõus oli neljakordne ja mis jäi lõpuks 20%. See oli väga tõsine teema ja komisjon, nagu ma ütlesin, arutas seda mitmel korral ja kaalus väga tõsiselt kõikide nende pöördumiste sisu. Ma usun, et kõikidel komisjoni liikmetel oli võimalik ka iseseisvalt põhjalikult nende inimestega suhelda. Ja tulemus on see, et keskkonnatasud tõusevad mitmes kohas oluliselt väiksemal määral, kui algselt oli kavandatud.

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Economist kirjutas just, et Ameerikas on riik läinud ressursimaksete alandamisele, et elavdada majandust. Meil on teised majandusteadlased ja nad loevad ilmselt teisi raamatuid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Te väidate, et keskkonnatasud ei tõuse nii palju, kui oli plaanitud. Siia kirjutatu on midagi muud. Kui on kirjutatud, et põlevkivi kaevandamise tasu on 14,4 –100 krooni tonni eest, siis ei saa te kuidagi väita, et nad ei tõuse, kuna nad tõusevad. Aga okei, ma küsiksin nii: ütelge, kui palju laekub aastal 2010 keskkonnasaastetasusid Eesti kroonides. Kui palju laekub maksimummäära puhul? Ütleme, et 14,4 puhul on see põlevkivil umbes 225 miljonit, 100 krooni puhul 1,6 miljardit. Te saate aru, et seal on väike vahe, eks ole?

Aitäh! Te juhtisite oma küsimusega pisut kaude küll, aga väga õigesti tähelepanu sellele, et need konkreetsed määrad kehtestatakse eraldi, kui ma ei eksi siis ministri, mitte valitsuse poolt. Valitsuse poolt, jah, palun vabandust! Need kehtestatakse eraldi ja seadusandja annab siin selle vajaliku vahemiku. Loomulikult võib teha teoreetilisi rehkendusi kõikide hinnavahemikku kuuluvate summadega ja rehkendada hüpoteetiliselt, kui palju siis keskkonnatasu laekuks, kui see määr oleks servast serva, kõiki neid võimalusi arvestades, küll aga oleks kohane lähtuda siiski pigem nendest numbritest, mis kehtivad või kuuluvad valitsuse poolt kehtestamisele, kui see miinimummäär tõuseb vastavalt üle praegu valitsuse poolt kehtestatud määra. Ma arvan, et ei ole päris kohane rehkendada seda mõju kõikide puhul maksimummäära korral – see oleks tõesti väga teoreetiline. Me peame lähtuma eeskätt ikkagi nendest reaalsetest määradest, mida valitsus kehtestab.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas te siiski põhjendaksite, mis põhjusel me delegeerime valitsusele sedavõrd suure otsustusvahemiku nende keskkonnatasude kehtestamisel? Miks me seda teeme?

Aitäh! See vahemik kui selline keskkonnatasude kehtestamisel on ka kehtivas seaduses. Millised olid need kaalutlused toona, miks selline vahemik kehtestati või miks seda niimoodi reguleeritakse, seda on minul väga raske kommenteerida, kuna ma toona selle otsustamise juures ei olnud. Komisjonis käis põhiarutelu tegelikult eeskätt miinimummäärade üle, kuivõrd need olid need valupunktid, mis konkreetseid ettevõtteid vältimatult oleksid puudutanud. See otsustusvahemiku ulatus niivõrd konkreetselt teemaks ei tõusetunud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Kindlasti oli komisjonis juttu, mida see majanduses kaasa toob, kui te panite bensiinihinnale otsa 72 senti või, ütleme, ca ühe krooni liitri kohta. Ehk valgustaksite ka meid natuke, kui palju see elukallidust tõstab ja kui negatiivselt ta mõjub majanduse arengule tegelikult.

Aitäh! Ma ütlen seda nüüd kas kolmandat või neljandat korda, aga kuna neid numbreid on tõesti palju ja ma mõistan, et ei ole võimalik väga täpselt neid kogu aeg jälgida, siis ma hea meelega kordan veel kord. Mõju tarbijahinnaindeksile kõikide nende kütuste, nii bensiini, diislikütuse, erimärgistatud diislikütuse kui kerge kütteõli aktsiisimäärade tõusu puhul ulatub kokku 0,3%-ni, 2009. aastal 0,15%-ni ja 2010. aastal 0,15%-ni.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Hea rahanduskomisjoni esimees! Jah, eks seda tabelit on küllaltki raske lugeda, ka mina otsisin tükk aega 8. lehekülge ja 20. muudatusettepanekut, aga hiljem leidsin ta küll vahetuslehelt. Kuid minu küsimus puudutab teksti 3. ja 4. lehekülge, keskkonnatasude seadust ja kohaliku omavalitsuse tulubaasi poolt. Kui aastaid oli nii, et maavara kaevandamise tasu määr oli 60 ja 40, 60% läks omavalitsusele, siis nüüd on 50 ja 50. Kuid neljandal leheküljel on üleval kirjas, et kui on tegemist üleriigilise tähtsusega maardlaga, siis läheb kaevandamisõiguse tasu summast 100% riigieelarvesse. Palun kommentaari!

Aitäh! Väga hea, et te sellele küsimusele tähelepanu juhtisite. Siin on tegelikult muudatusettepanekutes kaks konkureerivat sõnastust, millest üks on see, millele te viitasite, kus 2009. aasta määrades läheb tasu, nii nagu see varemgi oli, Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja omavalitsuste eelarvesse ning seda ületavas määras otse riigieelarvesse. Ja alternatiiv on see, et seda saab Rahandusministeerium otsustada, kuidas tehakse või et üldse kaotatakse täielikult justkui ära see automaatselt eelarvetesse minev osa. Ma usun ja loodan, et toetust leiab just nimelt see variant, mida te praegu nimetasite, ehk teatud osas, 2009. aasta määrade osas on nii KIK-il kui omavalitsustel kindlustunne olemas ja see tõusuosa läheb riigieelarvesse. Selle taust on väga lihtne, eks nende enamiku otsuste taust on see, et me soovime parandada riigieelarve positsiooni nii palju kui võimalik. Kui me need tõusud suunaks otse, näiteks seoks nad otseselt kohe ka kuludega ehk suunaks nad otse Keskkonnainvesteeringute Keskusele, siis sellega me eelarve positsiooni ei parandaks. See on see valik ja sellepärast otsustati see tõusuosa lahti siduda.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Täna on küll juba mitmel korral räägitud aktsiisi tõusudest, aga ma tuleksin siiski tagasi selle juurde, mis puudutab alkoholi- ja tubakaaktsiisi – mitte selle eestvõitlejana, vaid selles suhtes, mis puudutab illegaalset alkoholi ja tubakat. Olen aastaid Ida-Virumaal sellega kokku puutunud. Kui nüüd tagasi vaadata, siis 1999. aastal moodustas see osakaal umbes 44% kogu meie tarbimismahust. Möödunud aastal kahanes see kuni 27%-ni. Kas komisjon on arutanud või teinud analüüse või saanud analüüse selle kohta, millist mõju võib see küsimus aktsiisitõusuna avaldada etteulatuvalt perspektiivis salaalkoholi ja -tubaka leviku suurenemisele ning mis see võiks omakorda riigile maksma minna?

Aitäh! Väga asjakohane küsimus! Ma tunnistan ausalt, et kuna selles küsimuses, mis puudutab tubakale miinimumaktsiisi kehtestamist, mis tegelikult teie küsimuse sisuga kõige rohkem vast haakub, ei olnud väga suurt vaidlust või vastupidi, komisjon oli väga üksmeelne, me lihtsalt ajaliselt ei jõudnud väga põhjalikult neid mõjusid analüüsida. Aga täiesti nõus olen ma selle hinnanguga, et kaaludes sigarettide ja alkoholi puhul aktsiisitõusu, peame me alati arvestama sellega, milline on mõju riigieelarve tuludele ja milline on mõju inimeste kahjulikele tarbimisharjumustele, ning kolmandaks peame täiesti selgelt arvestama ka sellega, milline on mõju varimajandusele. See on täiesti selges loogilises seoses. Aga jah, nende teemade käsitlemisel rahanduskomisjon eraldi väga põhjalikke analüüse ei tellinud ega jõudnud neid teemasid väga täpselt arutada.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab jälle ikkagi seda keskkonnatasude poolt. Ma küsin päris tões ja vaimus: miks komisjon ja miks sa ise eksitad saali ja üldsust sellega, et see keskkonnatasude tõus ei tähenda peaaegu mitte midagi, et me tegime teatud järeleandmisi. Kui neid numbreid vaadata, siis jah, järeleandmisi on paari rea peal tehtud, aga tegelikult on kirjutatud ka väga suured tõusud sisse ja need tõusud ei ole isegi mitte sajamiljonilised, vaid need küünivad juba üle miljardi. Alles mõned aastad tagasi, 2006. aastal võeti vastu otsus, millega tõsteti kordades keskkonnatasusid ja siis öeldi, et nüüd enam ei tõsteta. Ja me tõstsime siis kolm korda, nüüd tahame tõsta 5–10 korda teatud ressursside tasu. See on ju absurdi tipp! Millest selline jultumus teha selliseid avaldusi, et see midagi ei tähenda?

Aitäh! Ma arvan, et ma seda pigem sellises sõnastuses kindlasti ei öelnud, et see midagi ei tähenda – ma ei pea kindlasti õigeks väidet, et see ei tähenda midagi, loomulikult tähendab. Ega need tõusud ei ole ka tühised. Minu väide oli see, et võrreldes neljapäevase seisuga, mis meil komisjonis oli ja mida neljapäeval komisjon toetas, vähenesid need tõusud mitmes olulises kohas oluliselt. See oli minu väide. Kui ma seda varem sõnastasin kuidagi ebatäpselt, siis palun vabandust. Kui te rehkendate neid määrasid või neid rahasummasid, mida see tähendab, siis ei ole korrektne võtta võrdluseks praegu kehtiv valitsuse kehtestatud määr ja teiselt poolt seaduse antud tasuvahemiku kõige ülemine määr. Kui nii rehkendada, siis kindlasti võivad need numbrid kujuneda kolossaalseteks. Nii ei ole korrektne puht aritmeetiliselt. Me võrdleme sel juhul võrreldamatuid asju. Ja minu teada ei ole sugugi kavas kõikidel puhkudel neid ülemmäärasid rakendada. Päris kindlasti ei saa me seega ülemmääradega rehkendades korrektset vastust.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Rahanduskomisjoni muudatusettepanekuga on eelnõusse sisse toodud § 11¹, mis puudutab valla- ja linnaeelarve seaduse muudatust. On muudetud ja täiendatud sõnastust. Milline oli põhjendus, et selline muudatus, täiendus on vajalik? Minule jääb ikkagi selline mulje, et jätkuvalt üritatakse anda valitsusasutustele, Rahandusministeeriumile täiendavat võimu omavalitsuste üle ehk siis veelgi piirata omavalitsuste otsustusõigust oma rahaliste vahendite üle. Kas see on nii?

Aitäh! Ei, see kindlasti ei ole nii. Selle sisu oli pigem täpsustamine, milleks võivad omavalitsused kasutada konkreetseid eraldisi, mis riigi poolt tulevad. Ma praegu hetkel ei leia selle muudatusettepaneku teksti, aga see puudutas ka ületulevaid summasid ja näiteks konkreetsete toetuste maksmist, mille jaoks neid riigilt laekunud vahendeid võib omavalitsus hiljem kasutada, kui neid peaks üle jääma jne. Need muudatused ei vähenda kuidagi kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, pigem täpsustavad riigi vahendite omavalitsustele eraldamise reegleid.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Seaduseelnõu § 1 punktis 4 on kirjas, et vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua ühe päeva jooksul koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti, 100 sigarillot, 50 sigarit jne. Kui võtta, et keskmine suitsetaja suitsetab päevas 20 sigaretti ja umbes 4–5 sigarit, siis tuleb välja, et sigaretisuitsetajal on kahepäevane varu kaasas ja sellel, kes tõmbab sigarit, on kümnepäevane varu. Milles see vahe on, mille alusel te sellise rehkenduse tegite?

Aitäh! See ei olnud komisjonis arutelu objektiks, kuivõrd selle kohta muudatusettepanekut ei esitatud, ja mul ei ole endal mittesuitsetajana ka selliseid teadmisi. Teie tõite näiteid varude kohta, et mitme päeva varu see konkreetsel juhul on, aga ma ei oska seda kommenteerida. Küllap on see individuaalne, kui palju keegi ühte või teist tubakatoodet päeva jooksul tarbib, kui tarbib. Komisjonis me ei tõstatanud seda teemat ja seetõttu on mul raske seda kommenteerida.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Jaak Aabi küsimusele vastates ei vastanud sa tegelikult õigesti. Ta küsis § 11, valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevate asjade kohta. Seadus ütleb sõnaselgelt, et Rahandusministeeriumil on õigus hinnata kogu valla või kohaliku omavalitsuse finantssüsteemi, kas kohalik omavalitsus saab võtta laenu või mitte. See tuleneb just nende struktuurifondide ja perioodi 2007–2013 raha kasutamise osast. Aga minu küsimus on järgmine. Kohalikele omavalitsustele tehakse järjest kitsendusi ja viimasel ajal on vähendatud toetusfondi, tööpuuduse kasvuga väheneb teadagi üksikisiku tulumaks, maamaksu osas tehakse vangerdusi, ka maamaksu ei laeku nii palju. Kui kohalikud omavalitsused satuvad makseraskustesse, milline on riigi valmisolek kohalikke omavalitsusi toetada?

Teil oli nii kommentaar kui üsna mitu küsimust. Faktivea täpsustuse mõttes, mis puutub maamaksu vangerdustesse – see taas kord ei puuduta küll komisjonis arutatut –, siis sellega ei panda mitte kohustust omavalitsustele, vaid antakse siiski võimalus. See ei pruugi mõjutada konkreetse omavalitsuse tulubaasi, see sõltub omavalitsusest endast. Jääme selle eelnõu juurde.
Mis puudutab konkreetselt seda § 11, siis see ikkagi täpsustab reegleid. Rahandusministeeriumil on ju ka praegu selgelt õigus ja võimalus kohalike omavalitsuste laenukohustusi piirata või nendele vastavaid ettekirjutusi teha. Samamoodi, mis puudutab struktuuritoetuste kasutamist, siis on täiesti selgelt arusaadav, et ka riigil on siin roll nii kontrolli kui reeglite kehtestamise mõttes. Selles mõttes ei sekkuta siin päris kindlasti mitte omavalitsuse otsustuspädevusse, vaid eeskätt täpsustatakse reegleid.
Miks on oluline see, et need reeglid oleksid täpsed? Me ise näeme tegelikult täna siin kärpeid tehes väga selgelt, et suur osa defitsiidist tuleb ju ka omavalitsustelt. Me ei saa seda kuidagi ära unustada. Kui omavalitsus on oma eelarvega jooksvalt defitsiidis, siis see mõjutab avaliku sektori finantspositsiooni tervikuna. Fakt on see, et kui me soovime hoida Eesti avaliku sektori tervikuna vähem kui 3%-ses defitsiidis, siis me peame kärpima seda rohkem, kui omavalitsused seda ei tee ja oma eelarveid kontrolli all ei hoia. Selles mõttes on reeglite täpsustamine igati asjakohane. Kui nüüd vastata teie küsimusele, kas komisjon arutas, kuidas omavalitsuste olukorda parandada, siis konkreetne muudatus, mis leidis toetust, on tasandusfondi mahu suurendamine ca 33 miljoni krooni võrra, võrreldes esitatud eelnõuga. See muudatus leidis ka komisjoni toetust.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Hea esineja! Ma jätkan sama teemat. Härra rahanduskomisjoni esimees! Ma toonitaksin siiski, et käibemaksu toidule on alandanud kõik riigid peale Taani ja Eesti. Viimati tegi seda Soome, kui te mäletate, sügisel, kuigi nendel oli käibemaksumäär enne ka madalam kui meil. Kuid ma ikkagi küsin veel kord: kas ja kuivõrd toob käibemaksu tõstmine teie arust riigikassasse raha juurde ja millist osa meie elanikkonnast, millise osa rahakotti see kõige enam negatiivselt mõjutab?

Aitäh! Ma siiski soovitaksin teil kategoorilistes avaldustes pisut täpsem olla. Kui te väidate jätkuvalt, et kõik riigid, peale kahe erandi, siis ma kahtlen, kas meie teadmised maailma riikide nimistust on täpselt ühesugused. Aga see selleks. Riike on maailmas sadu ja päris kindlasti ei kuulu nende käibemaksu alandajate hulka kõik riigid peale Soome ja Eesti. Kui te küsite käibemaksu mõju kohta, kui suur on sellest tulenevalt laekumine riigieelarvesse, siis selle numbri võin ma teile kohe öelda. See on rehkendatud. Käesoleval aastal on see täiendav laekumine 800 miljonit krooni. Kui seda võtta väga aritmeetiliselt, siis oleks miljard, kui me ekstrapoleeriksime praegusi maksulaekumisi ja lihtsalt kahe protsendipunkti võrra tõstaksime, aga selge on see, et neid rehkendusi ei tehta nii lineaarselt ja siin on arvestatud pigem konservatiivsema summaga.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan, austatud esimees! Hea Taavi Rõivas! Kavandatu kohaselt tõuseb maagaasi aktsiisimäär 230%. Ilmselt on paar viimast sooja talve teinud meid üpris julgeks. Kuna maagaasil töötavad küttesüsteemid on hoopis keskkonnahoidlikumad kui elektri- või puiduküte näiteks, siis kas teie, austatud Taavi Rõivas, ja teie juhitav komisjon ei pelga selle keskkonnakaitseliselt parima energiakandja kasutamise räiget pidurdamist? Olen rääkinud.

Aitäh! Ei, ma kindlasti ei karda selle konkreetse aktsiisi tõusu tagajärjel räiget pidurdumist. Komisjonil on olnud sellekohased rehkendused ja kui võtta aluseks aktsiisimäära tõus koos käibemaksuga, siis see toob kaasa maagaasi hinna kallinemise 25 senti kuupmeetri kohta. Kodutarbijale tähendaks see sel juhul hinnanguliselt gaasihinna tõusu 3,7%. Peab arvestama sellega, et hinnatõus saab toimuda vaid juhul, kui Eesti Gaas peab võimalikuks hindu tõsta, kui mingilt hinnatasemelt tekib üleminek mingitele teistele energiaallikatele. Seda, kas ja kui palju peab Eesti Gaas võimalikuks või vajalikuks hinda tõsta, on täna ennatlik öelda, aga komisjonil on teada, et see muudatus võiks maagaasi hinda mõjutada 3,7%, kui lähtuda kulupõhisest rehkendusest.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Austatud komisjoni esimees! Järgmine küsimus on ajendatud kolleeg Lembit Kaljuvee küsimusest ja meie ühisest murest. Krediidi taotlemisel pangast vaatab pank võimalikku keskkonnatasude maksimumi ja seda arvesse võttes ütleb kaine mõistus, et ükski keemia-, energeetika- ja ehitusmaterjalitööstuse ettevõte krediiti ei saa ega ole seega ka investeerimisvõimeline. Ütleksin, et see on vastava valdkonna ettevõtete surm. Kas te olete selles suhtes meiega nõus?

Aitäh! Ka mina olen kuulnud sellest murest, et ettevõtted kardavad, et panka minnes peavad nad võtma kaasa selle seaduse, kus on need vahemikud kirjas. Aga mina soovitaksin panka minnes pigem kaasa võtta selle õigusakti, kus on kirjas konkreetne kehtiv määr, kus on kirjas keskkonnatasude kontseptsioon, või ütleme, mingi paberi, mis selgelt ütleb, kui palju võib järgmistel aastatel seda tõusu eeldada. Ma ei pea päris õigeks minna panka ainult nagu seaduse baasilt lähtudes. Tegelikult on ju alamastme õigusaktid, mis seda seisu oluliselt täpsustavad ja teevad seda ilmselt selles suunas, et ka pank saab oluliselt parema ülevaate kui ainult seadust lugedes, sellest, kui suur see tegelik koormus ettevõtetele on.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu jaoks on vähemalt praegu mõningane segadus siin materjalides, mis eile välja jagati, ja seetõttu ma paluksin täpsustada. Leheküljel 7 on punkt 10, kus on öeldud, et § 56 lõike 1 esimene lause sõnastatakse järgmiselt ja siis tuleb tekst, mida ma ajapuudusel ei jõua ette lugeda, ja teises punktis 10 on kirjutatud, et § 56 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt. Aga esimese lõike esimene lause on neis erinevalt sõnastatud. Kumb nüüd see õige on? Mõlemad on nagu § 56 esimese lõike muudatused.

Väga õigustatud küsimus! Ma juhtisin sellele enne ka tähelepanu, et siin on kaks konkureerivat sõnastust. Toomas Vareki küsimusele vastates rääkisin ma sellest ka juba. Aga hea meelega kordan üle: te saate võib-olla parema ülevaate, kui te ei vaata mitte seda eelarvega seotud seaduste täisteksti, vaid võtate konkreetsed muudatusettepanekud järjest ette. Kui te aga küsite konkreetselt lk 7 baasil, siis need on tõesti konkureerivad sõnastused. Rahanduskomisjon on neid mõlemaid eri aegadel toetanud. Kui te küsite, milline on minu eelistus, siis mina pean õigemaks seda varianti, mille ees on number 9, ehk siis seda, mis on tekstis ülemisena.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mida teie kui rahanduskomisjoni esimees arvate, kas sügisel tuleb veel kolmas lisaeelarve arutamine, kui olukord sissetulekutega läheb riigis veel halvemaks?

Aitäh! Selle eelarve ja eelarvega seotud seaduste arutelu juures komisjonis me seda teemat ei puudutanud. Aga nagu ma kolleeg Heimar Lengi küsimustele vastates ütlesin, on neid, nii eelarvet kui eelarvega seotud seadusi koostades ja komisjonis muudatusi tehes lähtutud seni viimasest prognoosist ja selle prognoosi kõige pessimistlikumast stsenaariumist. Ma arvan, et keegi meist täna siin ei julge pead pakule panna ja öelda, millised on järgmised prognoosid. Küll me seda näeme ja räägime siis, kui on õige aeg. Aga praeguse seisuga, praeguste andmete põhjal, mis meil täna teada on, nendes prognoosides seda täiendavat vajadust ei nähta.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tulen teie palvele vastu ja pühendun konkreetsemalt sellele dokumendile. Minu küsimus puudutab 8. ja 9. muudatusettepanekut. Kas Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni ettepanek maagaasi aktsiisimäära kohta oli vähem põhjendatud, et rahanduskomisjon jättis selle arvestamata? Kas 367 krooni ühes ettepanekus, mida arvestati täielikult, oli rohkem põhjendatud kui teises ettepanekus toodud 300 krooni? See on üks asi. Küsimuse teine pool on seotud sellega, et praegu maagaasi tarbimise üldmaht on vähenenud ja väheneb ka tulevikus. Kas võib rääkida praegu lisatuludest selles valdkonnas, sest põhieesmärk on ikkagi hoida kas või eelmisel tasemel?

Aitäh! Alustan teie küsimuste lõpust. Lisatuludega on teatud määral arvestatud, aga erakordselt konservatiivselt. Ma eile vaatasin veel need rehkendused üle, need on kaugel lineaarsusest või sellest, et on võetud sama tarbimine ja lihtsalt seda aktsiisimäära muudetud ning saadud uus number. Tegelikud arvutused on väga konservatiivsed, see lisasumma on oluliselt väiksem, kui ta tuleks lihtsalt rehkendades. Mis puudutab neid kahte ettepanekut, siis Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Reformierakonna fraktsiooni ettepanek on tegelikult sisuliselt konkureeriv sellega, mida komisjon toetas, ehk aktsiisimäärad on vastavalt 300 ja 367 krooni 1000 kuupmeetri kohta. Need on täiesti selgelt poliitiliselt erinevad alternatiivid. Komisjon otsustas toetada seda varianti, kus on 367 – täiesti selged valikud minu meelest.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Ma tahaksin jätkata selle õppelaenu temaatikaga. Kas ma saan õigesti aru, et need noored vanemad, kes on õppinud lootuses, et pärast lapse sündi kustutatakse pool nende õppelaenust, aga kelle laps sünnib 2. juulil, enam hüvitist ei saa? Ja kui ei saa, siis kuidas on see kooskõlas Reformierakonna perepoliitikaga? Te olete väga suured igasuguste, mitte igasuguste, vaid just vanemahüvitise toetajad ja samas on see ka ju väga oluline meede, mille te nüüd ära kaotate.

Aitäh! See ei ole määratletud mitte niivõrd lapse sünniga, kuivõrd krediidiasutusele avalduse esitamise ajaga. Samas jah, loogiline eeldus selleks, et see õigus oleks tekkinud, on see, et kõrgkool peab olema lõpetatud täies mahus, või siis on teised variandid, mis kaasnevad sellega, et õppelaenu osaliselt hüvitatakse, ja lapse sünd – selles mõttes on teie konstruktsioon loogiline. Mis puudutab Reformierakonna perepoliitikat, siis ma kindlasti hea meelega tutvustan seda teile esimesel võimalusel, puldis jääb aega väheks. Aga siin on, millest rääkida, ja siin on aspekte, mida ka Keskerakond võiks senisest jõulisemalt toetada.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Hea kolleeg Taavi! Juba teist või kolmandat korda püüad sa mulle omistada mõtet, nagu arvaksin ma, et riik oma kulutustega suudaks majandust oluliselt elavdada. Ma ei arva niimoodi, oluliselt ta ise kindlasti otseste kulutustega ei suuda seda elavdada. Aga mida riik saab teha, on see, et maksupoliitikaga ohjata majandust, suunata seda. Ja ma küsisingi seda, kuidas aktsiisimaksude tõus, käibemaksu tõus, keskkonnatasude tõus elavdab meie majandust. Palun vasta sellele küsimusele!

Aitäh! Ma  tänan väga selle täpsustuse eest ja tegelikult on mul siiralt hea meel, et me vähemalt selles osas, mis puudutab maksude tõusu mõju majandusele, saame asjadest ühtemoodi aru. Mul oleks väga hea meel, kui suurem osa Keskerakonnast mõtleks samamoodi nagu teie, see oleks kindlasti tulevikus Riigikogus otsuste tegemisel suureks abiks. Mis puudutab seost aktsiisi tõusudega, ja kui te küsite, kas need mõjutavad, siis te saate ise ka aru, et need on erinevad asjad. Samamoodi võib küsida, kuidas vanemahüvitis palavikku ravib. Loomulikult, kui me avastame, et selle mõju palavikule on olematu, ega see siis sellepärast ei tähenda, et vanemahüvitise meede on halb. Nende ettepanekute eesmärk sellisena ei ole mitte majandust elavdada, vaid nende ettepanekute sisu on parandada riigieelarve positsiooni ja sedakaudu, kui riigieelarve tasakaalu positsioon on parem, avaldab see kaudset, mitte niivõrd mõõdetavat, aga väga selgelt ikkagi arvestatavat mõju ka majanduse elavdamisele.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Möödunud nädalavahetusel oli mul võimalus suhelda ühe härrasmehega, kes töötab kütuseäris, ja põgusalt oli loomulikult jutuks ka kütuseaktsiisi tõstmine. Tema väide on see, et praegu jääb riigil selle kütuseaktsiisi määraga iga kuu väidetavalt saamata minimaalselt 100 miljonit krooni, et tegelikult ringleb kütus mustal turul. Minu küsimus on, kas te komisjonis arutasite, kuidas oleks võimalik vähendada musta turu osakaalu ja kas oleks võimalik ka tõkestada musta turu osakaalu kasvu reaalselt praeguste kütuseaktsiisi tõstmistega?

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, vastates teie hea kolleegi küsimusele sigarettide kohta, on see seos loomulikult sarnane. Aga kütuse puhul julgeksin ma siiski arvata, et suurte kettide või, ütleme, ausate ja lugupeetud ettevõtete osakaal turul on märkimisväärne. Ka neid loomulikult kontrollitakse, et ausa ja aktsiisimaksuga maksustatud kütuse osakaal oleks võimalikult suur. Ma möönan, et iga aktsiisitõus avaldab teoreetiliselt ja põhimõtteliselt survet või vähemalt tekitab kiusatust maksudest kõrvale hoida. Nii on see tegelikult iga maksutõusu puhul, et mingist hetkest muutub mis tahes maks või aktsiis talumatuks, ja seetõttu peab nende maksutõusude, aktsiisitõusude kavandamisel ettevaatlik olema. Aga kõigi nende aktsiisimäärade tõusu puhul arvestas komisjon ikkagi seda, et see on tasakaal, mis on praegu aktsepteeritav. Komisjon avaldas oma seisukoha väga selgelt hääletustulemuse näol, kui aktsiisitõusu ettepanek toetust leidis. Eks me loomulikult kaalusime kõiki neid mõjusid, aga see on see tasakaal, mis praegu leiti.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tänane Postimees kirjutab, et kolmandik Eesti elanikkonnast vanuses 15–74 on võtnud laenu. 14% nendest on eluasemelaenu võtnud ja neist omakorda ligi veerand väidavad, et nad ei suuda enam maksta. Põhiline on see, et 16% ütleb, et see on seotud eluasemekuludega, see tähendab selliste kuludega nagu küte, elekter, prügivedu. Nüüd tõusevad seoses selle eelnõuga eluasemekulud veel tunduvalt. Tänaseks on meil küll olemas analüüs, kui palju mõjub see eurole, aga kui palju tõusevad seoses kütuseaktsiisi tõusuga, keskkonnatasude tõusuga, prügiveohindade tõusuga, käibemaksu tõusuga, maagaasihinna tõusuga – analüüs on kindlasti tehtud – kogukulud ja missugune pakett on, et riik tuleb laenu võtnud inimestele appi? Toimetulekutoetus seda ei lahenda.

Aitäh! Huvitav oleks teada, kui suure osa sellest tänase Postimehe artiklis viidatud arvust moodustavad inimesed, kes satuvad hätta Tallinnas kommunaalhindade tõusu tõttu. Ja väga huvitav oleks teiega kui Tallinnast valitud saadikuga arutada nende põhjuste üle, miks on Tallinnas toasoe nii palju kallim kui mitmes teises linnas. Ka näiteks Arvo Sarapuu kodulinnas või Tartus on toasoe oluliselt kallim küll jah. Aga põhjuslik seos ei ole see, mis teie ütlesite, nende seoste üle me saame kindlasti rääkida. Ka mina olen väga mures Tallinna kommunaalkulude pärast, tõsiselt olen – see on tõsine probleem. Selle teema seos käesoleva eelarvega on aga muidugi minimaalne. Ma kindlasti välistan selle teie väite, et eluasemekulud nende paranduste tagajärjena veel tunduvalt kasvavad. See väide kindlasti ei ole korrektne. Ma juhin teie tähelepanu, et ma vastasin kolleeg Rein Ratase küsimusele, et kulupõhisest rehkendusest lähtudes, kui kogu aktsiisitõus läheks gaasitarbijatele, siis oleks selle hinnatõusu suurus 3,7%. Me praegu veel ei tea, kas gaasihind ka reaalselt tõuseb. See sõltub ka muudest teguritest, mitte ainult sellest, kas kogu aktsiis läheb hinnatõusuks või mitte.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea Taavi Rõivas! Ma küsisin oma esimese küsimuse tegelikult selle kohta, kuidas komisjon plaanib informeerida ettevõtjaid selle käibemaksu tõusust. Te vastasite mulle ja hakkasite võrdlema, kui hirmus oleks olnud tulumaksu tõus käibemaksu tõusu asemel. Seda ma ei küsinud, ma küsisin, kuidas te informeerite. Aga las see esimene küsimus jääb. Minu teine küsimus on seotud sellega, kuidas te hindate seda tõusu, kui te kuue kuu pärast tulete rahanduskomisjoni esimehena uuesti siia täiskogu ette eelarveküsimustes. Teatavasti sõidukite erisoodustusmaks, mis tõusis 2000-lt 4000 kroonini, tõi kaasa hoopis teistsuguse efekti, seda maksu hakkas vähem laekuma. Kas te arutasite komisjonis ka seda võimalust, et käibemaksu tõusuga võib juhtuda sama, et see 2%-line tõus võib käibemaksu üldlaekumist hoopis vähendada?

Aitäh! Ma palun kõigepealt vabandust, et ma sellele esimesele küsimusele täpselt ei vastanud. See ei olnud kindlasti tahtlik, ja ma saan seda praegu teha. Kuidas informeerib komisjon või Riigikogu üldse ettevõtteid kõikidest nendest otsustest, mis me langetame, mitte ainult käibemaksu tõusust? Siin on ju olulisi otsuseid küll ja veel. Meil on väga tihe koostöö Riigikogu pressi- ja infotalitusega ja alati on ka inimene sealt talitusest meie istungitel. Ma usun, et te nõustute minuga, et tegelikult kõige efektiivsem võimalus on see, et me teeme kõikidest komisjoni olulistest otsustest võimalikult läbipaistvad uudised. Millised need alternatiivid saaksid olla? Me ei näe võimalust ega ka vajadust kõiki eraldi kirjalikult teavitada või midagi sellist. Me anname kõikidest olulistest otsustest teada samamoodi, nagu annavad suure saali otsustest kohe teada nii pressitalitus kui need ajakirjanikud, kes meid pidevalt jälgivad.
Mis puutub erisoodustusmaksu, siis see on teema, millest võiks ka eraldi rääkida. Tegelikult huvitab ka mind väga see, et selle maksumäära oluline tõus ei andnud seda tulemust, mida loodeti. See on tegelikult teema, mille juurde võiks tagasi tulla, kuigi seda eelnõu see praegu ei puuduta. See on tõesti oluline teema ja siin on tõesti tegemist maksumäära väga jõulise tõusuga. Käibemaksu tõus 18%-lt 20%-le on siiski suurusjärgu võrra väiksem maksutõus selles mõttes, et määr ei kasva mitte circa kaks korda, vaid määr kasvab 1/9 võrra. Selles mõttes sarnast paralleeli tõmmata otse ei saa. Komisjon loomulikult arutas seda ja tegelikult see võimalik vähenemine proportsionaalselt kajastub ka selles, et kui me võtaksime aritmeetiliselt, kui me ekstrapoleeriksime selle praeguse käibemaksu laekumise ja paneksime sinna 1/9 otsa, siis me näeksime 2009. aastal ette täiendava miljardi riigi tuludesse. Rahandusministeerium on hinnanud, et see täiendav tulu on 800 miljonit. Siin on ka lähtutud sellest, et seda ei saa sajaprotsendiliselt niimoodi lineaarselt otse rehkendada.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Me jätame avalikkusele siin mulje, et eelarve tasakaalu küsimus on kõige olulisem. Aga mina arvan, et varsti on kõige olulisem see, kuidas riik üldse suudab funktsioneerida ja kõige olulisem on majanduse konkurentsivõime tagamise küsimus. Soomes näiteks ei arutata mitte nii nagu meie praegu siin, et rõhume ettevõtjaid maksudega, vaid seal arutatakse seda, kuidas mitmesuguste maksude puhul, mis ettevõtjat puudutavad, lubada maksustamise edasilükkamist. Samuti arutatakse seda, kuidas mitmesugustest maksudest kahjumeid maha arvestada, jne. Minu küsimus on, kas te olete rahanduskomisjonis või oma erakonnas arutanud peale maksutõusude ka neid asju?

Aitäh! Eelarve tasakaalu küsimus on oluline küsimus. See on väga oluline küsimus riigi jätkusuutlikkuse, riigi konkurentsivõime ja riigi hakkama saamise seisukohast. Selles mõttes ma arvan, et seda ei ole üle hinnatud, kui see oli teie väite sisu. Mul on väga hea meel, et te majanduse konkurentsivõimet nii tähtsaks peate ja et maksutõusud on teie arvates problemaatilised. Taas kord: te olete vist juba kolmas Keskerakonna fraktsiooni liige, kes täna sel teemal sõna võtab, ja selle üle on mul siiralt hea meel, sest tegelikult, ma ütlen veel kord, kui kogu teie fraktsioon jagaks teie ja nende teie kolleegide, kes sel teemal sõna võtsid, seisukohti, siis oleks see Eestile väga kasulik. Kui te küsite, kas nende muudatusettepanekute arutamise käigus me arutasime ka mingeid teie viidatud punkte, siis vastus on ei.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu mure on jätkuvalt seotud matusetoetustega. Meie muudatusettepanek, mis on number 34 all, ei ole leidnud toetust ja samas ei ole ka mingisuguseid muid võimalikke lahendusi välja pakutud. Ma pean siinjuures järjekordselt meelde tuletama, et Eesti on ühinenud Euroopa sotsiaalhartaga ja samuti selle harta artikliga 12, mis näeb ette, et matusetoetused peavad olema, ja samas ei näe ette seda võimalust, et matusetoetusi saavad juriidilised isikud, avalik-õiguslikud isikud, vaid füüsilised isikud. Aga nüüd valib Eesti niisuguse lahenduse. Öelge mulle, palun, kuidas on see võimalik.

Aitäh! Nagu te siit näete, otsustas komisjon tõesti jätta selle konkreetse Rahvaliidu muudatusettepaneku arvestamata. Kui te küsite, kuidas on see võimalik, siis see on nii üldine küsimus, et sellele ma ajapuudusel lihtsalt ei jõua siin väga detailselt vastata. Faktiliselt on täpne see, et 34. muudatusettepanek toetust ei leidnud.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine küsimus!

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Eelmisest vastusest jäi kõlama, et tubakaaktsiisi kehtestamise tähtaega ei saa ettepoole tuua tehniliste põhjuste tõttu. Kütuseaktsiisi me saame tõsta praktiliselt paugupealt, aga tubakaaktsiisi tõstmiseks läheb aega üle poole aasta. Milles on see vahe?

Aitäh! Kindlasti on minust paremaid spetsialiste, kes oskaksid seda teile detailsemalt kirjeldada, aga ma eeldan, et küsimus võib olla ka selles, et sigarettide peale on kantud maksumärgid, kus on kirjas maksimumhind – siin võib olla see seos. Komisjon arutas seda ja me tõesti kaalusime varasemat tähtaega, seda võivad kõik komisjoni liikmed kinnitada, kuid ka Rahandusministeeriumi spetsialistid, kes tookord meie juures olid, pidasid seda liiga keerukaks, et seda kohe või enne 1. jaanuari läbi viia.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Hea komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab leheküljel 17 olevat muudatusettepanekuga 30 tehtavat täiendust. Siin on kirjas, et keskkonnatasu ehk riigieelarvesse laekunud raha eraldatakse riigi sihtasutusele, mis korraldab riigieelarvest eraldatud raha sihtotstarbelist kasutamist, ja sihtasutuse nõukogu liikmetest neli nimetatakse Riigikogu otsusega Riigikogu keskkonnakomisjoni ettepanekul. Kas tegemist on mingi uue sihtasutusega või on tegemist KIK-ga? Kui tegemist on KIK-ga, siis on kõik ju juba kirjas. Milleks on seda siis veel vaja tuua eelnõusse ja  30. muudatusettepaneku juurde?

Aitäh! Ma tänan sellele teemale taas kord tähelepanu juhtimast! Ma olen teistele küsimustele vastates seda juba mitmel korral selgitanud, aga see on vaja tõesti selgeks rääkida. Seal on kaks konkureerivat sõnastust, millest palun õigeks lugeda selle variandi... Tegelikult on see teie, Riigikogu otsus, ma ei saa komisjoni esimehena öelda, mida teie peaksite õigeks lugema. Aga minu isiklik veendumus on, et kui me soovime, et keskkonnatasud 2009. aasta määrades läheksid otse KIK-i ja omavalitsustesse ning vaid tõusuosa läheks riigieelarve tasakaalu parandamiseks, siis me hääletaksime teise variandi poolt, selle poolt, mida te ette ei lugenud.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Lugesin paar päeva tagasi hoolega minister Juhan Partsi intervjuud, kus minister räägib, et kütuseaktsiis on oma ülesminekuga piiri peal ja et üldse ei anna keskkonnatasude ja aktsiiside tõstmine maavarade puhul tänases majandusolukorras midagi. Kuidas te kommenteerite ministri ütlust ja kas me võime nüüd rääkida sellest, et kõik valitsuse liikmed ei toeta seda eelnõu?

Aitäh! Komisjoni kavandatud muudatusettepanekuid kommenteerides ei pea ma komisjoni esimehena kohaseks hakata seda intervjuud kommenteerima, see läheb teemast täiesti kõrvale.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud ettekandja! Üks valdkond, mille kärpimise arvel koalitsioon loodab raha kokku hoida, on haridus, sealhulgas stipendiumid, õppetoetused. Mitme arenenud riigi kriisiprogrammid ühendavad 2009. aastal ilmselt kriisi ületamise abinõud riigi kriisijärgse konkurentsivõime tagamise programmidega, kus tähtsal kohal pole mitte ainult kärped, vaid täiendavad investeeringud haridusse, koolitusse, ümberõppesse. Selle taustal on minul jätkuvalt suur mure, et selle eelarvepoliitika tagajärjel, mida meie teiega siin ajame, on Eesti kriisijärgne konkurentsivõime oluliselt madalam kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Palun, kas te saate aidata seda suurt muret leevendada? Olen otsinud abi, aga seni ei ole suudetud mu kahtlusi hajutada.

Aitäh! Kui me võtame riigieelarve enne ja pärast neid raskeid kärpeid, siis faktiliselt on täpne öelda, et sisuliselt annavad kõik valdkonnad sellesse oma osa, oma panuse. Aga ma julgen väita, et hariduse osakaal eelarves nende kärbete järgselt oluliselt suureneb. Ma loodan, et suutsin teie muret selle infoga pisut leevendada.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma läheksin ka tagasi haridusteemade juurde. Läinud nädalal me rääkisime siin natuke õpetajate palkadest ja küsimus-vastus jäi nagu lõputa. Niipalju meeldetuletuseks, et teadaolevalt jääb kutseharidussüsteemis õpetajate palk 2008. aasta tasemele. Kas komisjon on jõudnud arutada, mis saab üldhariduskooli õpetajate palkadest, kas need jäävad tõusuarvestusega või võetakse ka nendel see osa maha?

Aitäh! Selle eelnõu kontekstis seda teemat tõepoolest ei jõudnud arutada. Ma loodan, et te mõistate seda. Muudatusettepanekuid nii selle eelnõu kui ka eelnõu 510 kohta on olnud nii kohutavalt palju ja komisjonil on olnud väga tihe töönädal, et neid kõiki läbi vaagida. Teisi teemasid, mida muudatusettepanekud otseselt ei puuduta, ei ole meil olnud võimalik eraldi arutada.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Ühe muudatusettepanekuga, mis on leidnud ka komisjonis toetust, on täpsustatud omavalitsustele sotsiaaltoetusteks eraldatud vahendite kasutamist. Asi puudutab toimetulekutoetust ja täiendavaid sotsiaaltoetusi. Kas selle eelnõu raames või selle muudatuse arutamisel on olnud juttu ka sellest, et  Rahandusministeeriumi prognooside kohaselt omavalitsustel neid vahendeid, mida on vaja toimetulekutoetuste maksmiseks, aasta lõpuni ei jätku? Toimetulekutoetusi on makstud välja eelmise aastaga võrreldes üle 40% rohkem. Mis siis saab, milline on see otsus kas nüüd selle eelnõu või ka lisaeelarve raames? Kas tuleb tõesti kolmas lisaeelarve, kus need summad eraldatakse, sest see on riigi kohustus, avatud kohustus?

Aitäh! Me ei arutanud seda selle muudatusettepaneku kontekstis, küll aga oli see tõepoolest teemaks eelarve eelnõu muudatusettepanekute arutamisel. Komisjoni liikmete mure, mis oli sarnane teie murega, sai selgelt maandatud informatsiooniga, et raha jätkub. Sellist probleemi, et toimetulekutoetuste väljamaksmiseks raha ei jätku, reaalselt ei teki.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma puudutaksin veel kord selle seaduseelnõuga keskkonnatasude seaduses tehtavaid muudatusi. Kui meie materjale vaadata, siis on neid muudatusi tõepoolest kaks lehte. Näiteks kaevandamisõiguse tasu alam- ja ülemmäärad, ühel lehel on ühed määrad, teisel teised. Sellest ma võin teha järelduse, et see seaduseelnõu on tehtud ikkagi väga kiirustades ja enne, kui seda seaduseelnõu hakati menetlema, pole räägitud läbi kõikide kutseliitudega, kõikide tegevliitudega, juriidiliste isikutega, kes on otseselt seotud nende määrade tõstmisega. Kuidas sa arvad, kas meil Eesti riigis jätkubki selline praktika, et kõik konsultatsioonid ja läbirääkimised peetakse ning tulevikumõjude hinnangud tehakse pärast, kui seaduseelnõu on juba menetletud? Või peaks kõik läbirääkimised ikkagi enne ära pidama?

Aitäh! Oi, kuidas ma tahaksin kõikidele teie küsimustele sisuliselt vastata. Aga eelmisel arutelul, kui me rääkisime eelarvest, heitsid mitmed Keskerakonna fraktsiooni liikmed ette seda, et eelarve on järelsörkimine, et me teeme neid asju liiga aeglaselt. Mida ma peaksin nüüd siis aluseks võtma? Nüüd te ütlete, et me teeme asju kiirustades. Jah, ma möönan, et need otsused tulebki teha kiiresti, need otsused tuleb teha nendes ajaraamides, mis meile ette antud on. See tempo on, ma ütleksin, kiire, aga siiski jõukohane ja rahanduskomisjoni liikmena te olete ka ise andnud olulise panuse, et need arutelud oleksid võimalikult sisutihedad ja konstruktiivsed. Praegune kriitika on sellega nagu täiesti vastuolus, mul on väga raske siin kuidagi kommenteerida.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Me arutasime komisjonis, et see eelnõu tänases vormistuses ei sisalda 6 miljardit kärpeid või eelarve kokkuhoidu, mis on olnud jutuks seoses Maastrichti kriteeriumisse mahtumisega. Samas ta selgelt kergitab inflatsiooni, sest seda, et kui kütuse hinna tõus on ligi 1 kroon liitri kohta, siis see toob kaasa ainult 0,3%-lise inflatsiooni, saab uskuda ainult Reformierakond. Niisiis põhjendus, et eelnõu on vaja selle jaoks, et me saaksime minna üle eurole, ei pea enam paika. Mis on eelnõu eesmärk?

Eelnõu eesmärk on parandada Eesti riigieelarve ja tervikuna avaliku sektori finantspositsiooni. Ja seda eesmärki see eelnõu koos eelnõuga 510 päris kindlasti ka täidab.

Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Austatud ettekandja! Mul on teile selline küsimus: mis te arvate, kuidas tuleb toime last üksi kasvatav lapsevanem, kes saab hooldushüvitist 80% miinimumpalgast ja peab saama hakkama laste kasvatamisega ning haige lapse eest hoolitsemisega? Üldjuhul on see kasvataja ikkagi naine.

Aitäh! Ma arutame eelnõu 511 parandusettepanekuid. See, mida mina arvan teie viidatud konkreetsest probleemist, ei mahu kahjuks sellesse formaati. Aga kindlasti on see probleem suur ja kindlasti me võiks sellest eraldi rääkida.

Palun, kolleeg Jüri Tamm!

Aitäh! Austatud värske rahanduskomisjoni esimees! Paar sõnavõttu tagasi te mainisite, et tahaksite sisuliselt vastata. Ma palun lähemalt lahti seletada 29. muudatusettepaneku. Mis on selle mõte? Suhtlemine investorite ja ärisektoriga meediakanalite kaudu on muidugi üks võimalus, aga palju ratsionaalsem oleks ikkagi näidata oma teadmisi ja ka eesmärki, mida tänane koalitsioon soovib selle muudatusega saavutada. Kas te olete üldse kursis, kui mitu koostootmisjaama on hetkel Eestis, mis käivad praeguse regulatsiooni alla? Kui suured on need investeeringud, mida Eesti majandusse on tehtud, ja kuidas see võib mõjutada meie tulevikku?

Aitäh! See on väga täpne ja sisuline küsimus, mida komisjon ka sisuliselt arutas. See muudatus annab võimaluse kasutada senisest märksa suuremal määral hakkepuitu ja biomassi, mida RMK-l on keskkonnaministri kinnitusel väga olulises osas üle ja mida saaks teie viidatud suhteliselt väikestes kombijaamades palju rohkem kasutada. Algselt oli sellele tõesti vastu esindusorganisatsioon, kes juhtis tähelepanu, et see muudatus võib pikaajalisi investeeringuid või investeeringuplaane pärssida. Me kinnitasime neile väga selgelt, et seda toorainet jätkub kõigile. Nende mure oli, et tekib toorainekriis ja sellest tulenevalt tooraine hind tõuseb oluliselt. Me püüdsime neid kahtlusi hajutada. Aga lõppkokkuvõttes me panime sisse veel tähtaja, et käesoleva seaduse punkt, mis lubab ka suuremates jõujaamades konkreetset taastuva energia allikat kasutada, kehtib viis aastat. See kompromiss sobis minu andmetel nendele väga hästi. Nii et ma usun, et see mure, millele te viitasite, on tänaseks lahendatud. Aitäh!

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Mul on kurb, et te ei vastanud eelmisele küsimusele, kui ma küsisin, palju kokku tuleb. Aga see ongi vist Reformierakonna fenomenaalsus, et jõutakse ühe linnani ja kritiseeritakse ühte linna. Me ju teame, et aktsiis tõusis ka enne. Aga minu küsimus on väga lihtne. Kas seaduseelnõu 511 kolmandal lugemisel tuleb veel mingi täiendus, muudatus? Kas me piirdume sellega, et vähendame 6 miljardit? Kui mitte, siis millise muudatusettepanekuga te veel välja tulete?

Aitäh! Ei, mingit minu sahtlis peidus olevat muudatusettepanekut ei ole. Sellele, kas midagi lisaks tuleb, on minul ainuisikuliselt väga raske vastata, see kuuluks juba ennustamise valdkonda. Eks me komisjonis ühiselt näeme seda.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Täna on meil Eestis olukord, kus poliitika tõepoolest võib-olla ei olegi enam nii esmatähtis. Tähtis on see, kuidas meie riik ja rahvas ja me ise sealjuures oleksime jätkusuutlikud. Ma olen rääkinud päris palju kütusemüüjatega. On tekkinud olukord, kus Eesti turule tuuakse Lätist väga palju ilmselt maksmata maksudega kütust. Eesti jõustruktuurid laiutavad käsi ja ütlevad, et kõik on seaduslik, sest suur Euroopa kodu võimaldab niimoodi käituda ja nemad ju Lätis maksude maksmist kontrollida ei saa. Küsimus on selline. Tarbimine on niikuinii umbes 20% vähenenud, seda kütust on turg täis. Kas teil komisjonis on olnud vähemalt mingi selline arutelu objekt, et mis saab siis, kui meil kütuseaktsiisiga tõesti pahasti läheb ja turg reageerib sellele hinnatõusule teisiti? Et mujalt tuleb odavam kütus sisse ja Eesti riik niikuinii makse ei saa?

Aitäh! Tegelesime sellega ja uurisime ka teie viidatud ohtu, et Lätist tuleb odavam kütus. Komisjoni informeeriti sellest, et kui aktsiise tõsta selliselt, nagu nüüd on kavas, siis ei tõuse nad Eestis ometi kõrgemaks, kui on Lätis. See on üks kalkulatsioon, mida me kindlasti jälgisime tähelepanelikult. Kui te viitate kuritegelikule kõrvalehoidmisele, siis aktsiisi tasemest sõltumata on see võimalus paraku alati ja see jääb ikka jõustruktuuride töö sihtmärgiks. Sellega kindlasti tegeldakse.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Aitäh! See on suisa jätk Aivar Riisalu küsimusele. Kas komisjonis oli konkreetselt arutusel, milliseid meetmeid peaks näiteks Maksu- ja Tolliamet rakendama, et maandada musta turu kasvamise riski?

Aitäh! Ei, komisjon ei võtnud endale selle eelnõu menetlemise raames Maksu- ja Tolliameti nõuandja või suunaja rolli. Küllap nad seda riski oma igapäevases töös kindlasti arvestavad.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tänan juba ette, et sa tänad mind selle eest, et ma muretsen Eesti majanduse konkurentsivõime ja stabiilsuse pärast! Aga nüüd küsimuse juurde. Teatavasti ei ole majanduse puhul kõige olulisem maksude tase, vaid maksukeskkonna stabiilsus tervikuna. Kuidas sina kommenteerid olukorda, kus meil sisuliselt juba kuid on selline praktika, et 24 tunni protsessis muudetakse kogu aeg maksumäärasid, küll üles, küll alla, peamiselt ikka üles ja veel palju üles. Mitmeid makse tõstetakse kogu aeg ja  mängitakse nendega. Millise signaali Eestist annab see võimalikule välisinvestorile või kellelegi, kes potentsiaalselt tahaks siin töökohti luua, investeerida siia, aga kes vajab stabiilsust ja teadmist, mis siin juhtub aasta, kahe või viie pärast?

Aitäh! Ma mõistan sinu kiusatust küsida väga laialt ja saada väga põhjalikku üldfilosoofilist vastust. Ma ütleksin siiski, et need kaks eelnõu – nii see, mis täna meie ees on, kui ka eelnõu 510  – annavad Eestist ja Eesti majandusest, Eesti riigi jätkusuutlikkusest väga hea signaali. Me teeme raskeid otsuseid, mida rahvusvaheliselt peavad õigeks need, kes on selles valdkonnas eksperdid. Mis puudutab sinu kommentaari maksumuudatuste kohta, siis ma leian, et see oli utreering, et päris nii hull see asi ikka ei ole.

Palun, kolleeg Jüri Tamm, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud komisjoni esimees! Minu eelmine küsimus puudutas investeeringute mahtu. Ma saan aru, et te ei ole võib-olla päris hästi kursis, kui palju on Eestis neid koostootmisjaamu, kuhu on investeeritud, aga ma ütlen teile, et see summa on umbes 3 miljardit krooni. Kas see summa on piisavalt suur, et sellega tõsiselt tegelda, või te lähtute samast seisukohast, mida on väitnud peaminister näiteks transiidisektori kohta, et marginaalne asi ja sellega pole vaja tegelda, või nagu on rääkinud majandus- ja kommunikatsiooniminister, et loll äri peabki põhja minema?

Aitäh! Oma eelmises vastuses ma püüdsin vastata võimalikult täpselt, aga jääda siiski arutatava eelnõu raamesse. Mu eesmärk ei olnud demonstreerida oma isiklikke faktiteadmisi – see ei kuulu praeguse arutelu juurde. Kui te küsite, kas see summa on suur ja kas komisjon pidas seda oluliseks, siis ma ütlen, et jah, komisjon pidas selle konkreetse muudatusettepaneku eraldi arutamist oluliseks. Pidasime oluliseks suhelda inimestega, kes on nende alla 100-megavatiste tootmisjaamade omanikud või kes neid rajada kavandavad, ja nende esindusorganisatsiooniga. Jah, me tegelesime sellega eraldi ja leidsime kompromiss-sõnastuse. Me suhtlesime sellel teemal eraldi ka majandusministriga ja keskkonnaministriga.

Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Aitäh! Eilsel komisjoni istungil käis ka värske rahandusminister ja meie endine komisjoni esimees. Ta oli, viisakalt öeldes, pahane, kuna temaga on asju vähe arutatud ja talle tundub, et Riigikogu täidab seekord oma kummitemplirolli nii, et tembeldab ministrit. Ma tean, et teil oli pärast üks kohtumine. Kas pärast seda kohtumist on valitsusliidul selge, kui palju sellest valitsussektori tasakaalu parandamiseks vajalikust 6,1 miljardist eelnõudega 510 ja 511 ning töölepingu seadusega kokku saab?

Aitäh! Ei ta olnud midagi nii pahane, see on nüüd hea kolleegi vaba tõlgendus. Aga mis puudutab kahe eelnõu konkreetset mõju, siis neid on võimalik täpselt kokku rehkendada alles siis, kui need eelnõud on valmis või kui Riigikogu suur saal on otsustanud, mispidi jääb. Tänase seisuga on meie ees eelnõu, mis on komisjonist tulnud seisukohaga, et komisjon ei toeta näiteks käibemaksumäära muutmist ega toeta ka tulumaksumäära muutmist. Siin on mitmed asjad, eks me näe, kuidas need suures saalis lähevad. Ja selle asemel, et teha paralleelseid arvutusi kõikide kombinatsioonide kohta, mis siin saalis tekkida võivad, on õigem see lõplik tulemus kokku lüüa siis, kui eelnõud on vähemalt teise lugemise läbinud.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus on sulle teada, ma olen esitanud seda rahanduskomisjonis kahel korral, möödunud neljapäeval ja ka eile. Asi puudutab uute keskkonnatasude mõju analüüsi esitamist rahanduskomisjoni liikmetele ja eraldi palusin elektrihinna võimaliku tõusu analüüsi. Eile oli lubadus, et me täna enne arutelu need analüüsid saame. Saime vaid kütuseaktsiisi ja maagaasi mõju hinnangu inflatsioonile ja see on ka kõik. Minu kaheaastases praktikas rahanduskomisjoni liikmena on see pretsedent, kus uusi makse võetakse vastu sellise kiirustamisega ja ilma majandusliku põhjenduse või analüüsita. Ma ei süüdista sind, see idee tekkis üheaegselt sinu asumisega rahanduskomisjoni esimehe kohale, aga rahanduskomisjon sellist praktikat endale lubada ei tohiks. Kas sina pead sellist asja õigustatuks?

Aitäh! Kõigepealt faktitäpsustus, et mitte niivõrd uusi makse, kuivõrd see, millest jutt käib, on keskkonnatasude määra muutus. Et kõik, ka need, kes komisjonis kohal ei olnud, saaksid aru, millest me räägime.
Ma ütlen ausalt, et mulle meeldiks, kui me saaksime rahanduskomisjonis töötada märksa rahulikumas tempos, kui see eelarve menetlemisel tavaks on olnud. Ka varasemate eelarvete menetlemisel on istungid alati kiireks läinud. Ma usun, et eks see on oluliselt tingitud sellestki, kui palju on parandusettepanekuid ja kui suur on töö maht, millega nii komisjoni liikmed kui komisjoni ametnikud peavad kokku puutuma. Kahtlemata meeldiks aga ka mulle, kui me saaksime kõikides olulistes otsusepunktides asju palju põhjalikumalt arutada, palju põhjalikumalt analüüse tellida jne.
Aga mis puudutab konkreetset küsimust, siis potentsiaalne mõjude analüüs saaks lähtuda eeskätt ikkagi valitsuse tasemel tehtud otsusest. Ma kujutan ette, et väga raske on Rahandusministeeriumil, Keskkonnaministeeriumil või kellel iganes koostada analüüsi pelgalt vahemiku pinnalt. Siis tekivad nii suured mõju erinevused, et kompleksset pilti anda on väga raske, see sõltub siiski mitmetest teguritest. Ma loodan, et selle analüüsi me siiski saame, aga ma möönan, et seal võivad tekkida erinevused sõltuvalt sellest, millised tasumäärad valitsus tegelikult kehtestab.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esinaine! Hea ettekandja! Ma tahaksin täpsustada. Ma tean, et seda on küsimuste ja vastuste voorus juba korra puudutatud, aga võib-olla saaks veel selgitada õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmist ning § 14. Te olete rahanduskomisjonis täpsustanud selle lõiget 5. Üliõpilaskondade liidul on juba tekkinud küsimus, mida see muudatusettepanek tähendab. Kas teie komisjoni tehtud muudatusettepanek tähendab, et kõik, kes enne 1. juulit on lõpetanud õppe ja esitanud ka taotluse, mis tähendab siis seda, et need, kes sellel aastal lõpetavad, peaksid saama 16. juunil, ei, selle nädala lõpul, sest me ei ole veel seadust vastu võtnud, ja, ütleme, enam-vähem jaanipäeva ajal, juhul kui president on seaduse allkirjastanud, teada, et nad peavad kindlasti esitama taotluse, muidu see nende kohta ei kehti?

Aitäh! Jah, see on täpselt nii. See puudutab ka lapse sünni puhku. Varem pidi Sotsiaalkindlustusameti otsus olema tehtud 1. juuliks. Selles mõttes me muutsime nende olukorda, kellel tekib see õigus lapse sünni puhul, isegi paremaks. Nüüd on võimalik taotlus tõesti enne 1. juulit ära esitada ja inimene ei pea muretsema, kas Sotsiaalkindlustusamet jõuab, nagu te õigesti viitasite, järelejäänud nädala või poolteise jooksul otsuse langetada. Piisab sellest, kui nõuetekohane avaldus on esitatud, ja see, millal teda jõutakse menetleda, ei pea enam olema esitaja mure. See on korrektne, jah.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma tahaksin pisut kahandada kolleegide indu selles suhtes, et eelarve on siiski vahend millegi saavutamiseks, mitte asi iseeneses. Ja kui tulla Maastrichti kriteeriumide juurde, siis eelarvepositsiooni parandamine võib küll aidata rahuldada ühte nõuet ehk defitsiidinõuet, aga kindlasti ei soodusta see majanduse stabiilsuse nõude täitmist, mis on üks mitmest Maastrichti kriteeriumist. Kui nüüd filosoofilisemalt. Kuidas kriisis ühiskond saab tagada majanduse stabiilsuse ja sellise majanduskeskkonna, mis on atraktiivne investeerimiseks? Kuidas haiged ja stressis inimesed, väga palju vaeseid inimesi, väga palju muude sotsiaalsete probleemidega inimesi, kes moodustavad suure osa ühiskonnast, saavad majanduse stabiliseerimisele kaasa aidata?

See küsimus eeldab väga pikka vastust. Ma vastasin hea kolleegi esimesele küsimusele ja ma kasutaksin sedasama vastust, mille ma andsin Evelyn Sepa esimesele küsimusele.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Aitäh! Hea ettekandja! Tulen samuti Maastrichti kriteeriumide juurde. Nagu Rahandusministeerium meile eelarve seletuskirjas kirjutab, tõstab käibemaksu ja kütuseaktsiiside suurenemine tarbijahinnaindeksit sel aastal suurusjärgus 1,1%. Millise naftabarreli hinnaga on sellisel juhul arvestatud ja kui palju võib naftabarreli hind sel aastal veel kerkida, et me mahuksime Maastrichti kriteeriumide raamesse, mis tõenäoliselt tähendavad tarbijahinnaindeksit mitte rohkem kui 1,5%?

Aitäh! Jah, 1,01 on 2009. aastal mõju inflatsioonile, mis Rahandusministeerium on kokku rehkendanud. See sisaldab konkreetselt meie otsuseid, kõikvõimalikud välistegurid, sealhulgas naftabarreli hinna muutus, on sel juhul täiendav mõju. Komisjon pidas vajalikuks seda eraldi täpsustada ja me saime info, et kõikide nende otsuste tegemisel, kõikide muude riskide hindamisel lähtutakse sellest, et kolm parima tulemusega riiki saavutavad inflatsioonitaseme, mis on null või sisuliselt null. Me peame tõesti rehkendama, et Eesti inflatsioon peab jääma poolteise protsendi piiresse, ehk siis see on n-ö kõige rängem võimalik stsenaarium inflatsioonikriteeriumi osas. Me oleme peaaegu kõikidel või väga mitmetel komisjoni koosolekutel seda teemat eraldi puudutanud ja alati tellinud kõikide nende muudatuste juurde ka inflatsiooni mõju hinnangu, me jälgime seda tõesti tõsiselt. Ja ma tean, et Rahandusministeerium hindab samuti nii otsuste mõju kui ka välistegurite mõju väga kriitiliselt ja lähtub samamoodi sellest, et 1,5 on see protsent, mille piiresse Eesti inflatsioon peaks käesoleval aastal mahtuma.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Austatud kolleeg! Ma nõustun sinu väitega, et keskkonnatasude puhul ei ole tegemist uue maksuga, küll aga väidan, et tegemist on maksu olulise tõusuga. Aga me teame ju, et paljude ressursside osas skaala laieneb oluliselt ja kohati isegi kordades. Samal ajal me ei tea, milliseid määrasid rakendatakse, mina rahanduskomisjoni liikmena seda ei tea. Teatavasti on valitsusel volitusnorm ja see kehtiks kogu skaala ulatuses, mis on ääretult lai. See tähendaks ju tegelikult valitsuse otsusega maksukoormuse tõstmist sobival ajahetkel, minnes mööda Riigikogust, mis on iseenesest taas ohtlik pretsedent. Kas sinule kui komisjoni esimehele on teada, milliseid määrasid rakendatakse?

Aitäh! Ei, mul ei ole mingit täiendavat informatsiooni lisaks sellele, mis on juba teada ka kõikidele komisjoni liikmetele. Küll aga ütlesin ma juba eelmistes vastustes, et meil puudub vajadus rehkendada vältimatult maksimummääraga. On ka teisi valdkondi, kus valitsusele on antud väga selge pädevus otsustada mingi skaala raames. Komisjoni istungil ju keskenduti eeskätt miinimummääradele, sest just nende vastu oli tõsine huvi ka mitmetel ettevõtetel, kardeti, et kui valitsus peab kehtestama kõrgema määra, siis see on nende jaoks ohtlik. Ülemmäära teemat nendes aruteludes nii palju üldse ei puudutatud ja komisjonis see nii oluliseks teemaks ei tõusnud, kui ta täna siin saalis on tõusnud.

Palun, kolleeg Hannes Rumm!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku tõsta tulumaksu, valitsus on selle asemel otsustanud tõsta käibemaksu. Kuna te olete siin tänuväärselt viidanud, et paljudel juhtudel on komisjon tellinud täiendavaid analüüse, siis minu küsimus on: kas te olete tellinud täiendavaid andmeid selle kohta, kuidas mõjutab käibemaksu tõus Eesti peatselt juba 70 000 inimese suurust töötute armeed? Töötud teadupärast tulu ei teeni, aga nende sissetulekutest ja säästudest kulub väga suur osa esmatarbekaupadele, mille käibemaksule lisandub nüüd 2%.

Aitäh! Tellisime rehkenduse mõjust tarbijahinnaindeksile. See annab tegelikult vastuse ka küsimusele, milline on see mõju konkreetsetes elanikegruppides. See on loogiliselt tuletatav. Hea saal on küsinud eraldi väga mitmeid väga konkreetseid mõjuhinnanguid. Täiesti arusaadavalt komisjon päris kõige kohta nii detailseid hinnanguid tellinud ei ole, täpselt sellises sõnastuses, nagu teie siin praegu välja pakute. Aga põhimõtteliselt on seda mõju võimalik loogiliselt tuletada just mõjust tarbijahinnaindeksile. Seda on täna siin korduvalt ka öeldud, kui suur see oleks.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Huvitav oli jälgida diskussiooni käibemaksu teemadel. Tekib küsimus, kas me peame kõik täpselt samas ämbris kolinal ära käima. Läti on oma kogemuse saanud ja näinud, et esmatarbekaupade jaoks on inimestel teatud piiratud ressurss ja kui tõstad maksu, siis selle võrra ostetakse neid kaupu lihtsalt vähem. Raha müstiliselt juurde eriti nagu ei tulnud. Aga ma tulen tagasi õppetoetuste ja õppelaenu seaduse juurde ja küsin järgmist. Ma saan aru, et teil on väga kõrge arvamus oma komisjonist ja Riigikogus toimuvast, aga ma kardan, et mitte kõik inimesed ei teadnud, et vahepeal oli plaan ühtepidi muuta ja siis otsustati jälle teistpidi muuta. Kas te arutasite komisjonis, kuidas on plaanis inimesi informeerida, et nad jaaninädala jooksul saaksid kõik teada, et nad peavad kindlasti esitama avalduse, muidu see muudatusettepanek nende suhtes ei kehti?

Aitäh! Ma usun, et tegelikult te teate Lätis toimuva sisu täpsemalt, kui te praegu lasete siin välja paista. See ei ole ainult käibemaksu mõju, mis on seal neid muudatusi esile kutsunud. Seda on mõistlik natuke tähelepanelikumalt ja natuke detailsemalt jälgida, siis saab ka põhjuslikke seoseid välja tuua. Te ütlete, et mul on kõrge arvamus komisjonis ja Riigikogus toimuvast. Jah, on küll. Ma pean väga lugu Riigikogust institutsioonina, oma komisjonist ja ka selle komisjoni liikmetest, see teie faktiväide oli täiesti täpne. Mis puudutab informeerimist, siis kõikide oluliste muudatuste puhul tehakse kindlasti vastavasisulised pressiteated. Samuti me näeme ise, et absoluutselt iga olulist arutelu Riigikogu saalis jälgib meedia, isegi kui nad parajasti siin rõdul või mujal kohal ei ole, jälgivad nad meid kas interneti vahendusel või loevad stenogramme. Olen isiklikult absoluutselt kõigis nendes punktides, mida me arutame, andnud ajakirjanikele kommentaare, kui neid on küsitud. Me teeme tõepoolest kõik endast sõltuva ja ma usun, et lähipäevadel või siis, kui me oleme need otsused lõpuks vastu võtnud, oleme nii mina isiklikult kui ka kõik teised asjaomased isikud kättesaadavad, et anda täiendavaid kommentaare, kui meedia ja avalikkus seda vajalikuks peavad. Ja ma usun, et peavad.

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Aitäh! Ma saan aru, et paanikasituatsioonis on valitsusel kiire, rabeldakse vasakule ja paremale ja tihtipeale ei ole aega süveneda. Sestap ma saan aru ka sellest, et rahanduskomisjoni esimees ei ole endale selgeks teinud, millised on naftabarreli hinna võimalikud arengud, mis ometi oleks elementaarne, kui me räägime riigieelarvest. Aga ma tulen oma järgmise küsimuse juurde. Kuuldes teie vastuseid ja vaadates valitsusliidu käitumist käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõstmisel, on minu järeldus üks. Ja ma küsin: kas see vastab tõele, kas ma olen õigesti aru saanud, et valitsusliit on kaotanud lootuse minna üle eurole aastal 2011?

Aitäh! Vastus küsimusele on ei. Mis puudutab naftabarreli hinda ja minu teadmist, kuhu see võiks liikuda, või seda, kas ma jälgin võimalikke arenguid, siis see ei puutu tegelikult asjasse. Te küsisite konkreetselt, millise naftabarreli hinnaga on arvestatud, kui on tehtud rehkendus meie otsuste mõjust inflatsioonile – see oli teie küsimus. Sellele küsimusele ma vastasin, et rehkendatud on üksnes otsuste mõjuga ja naftabarreli hind on täiendav tegur. Kui naftabarreli hind peaks muutuma ükskõik mis suunas, siis see on käsitletav täiendava mõjuna. See oli minu vastus ja ma jään selle vastuse juurde. See on faktiliselt täpne.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Kolleeg Hannes Rumm sai väga konkreetsele küsimusele üsna ähmase vastuse, et teie olete vaaginud tulumaksu ja käibemaksu puhul erinevaid analüüse, aga iga kolleeg peaks ise tegema loogilised tuletised mõjust tarbijahinnaindeksile. Ma küsin siis konkreetselt, kas minu loogiline analüüs vastab tõele. Kui ma püüan loogiliselt analüüsida 2%-lise käibemaksutõusu mõju, võrreldes võimaliku 3%-lise tulumaksutõusuga, mida sotsiaaldemokraadid on ette pannud ja mille valitsus on tagasi lükanud, siis minu loogilise analüüsi kohaselt, vaadates detsiilide lõikes, kuidas täiendav koormus inimeste peale jaotub, on käibemaksu kasvu puhul suhteline koormus väiksemat tulu teenivatele inimestele suurem. Kas minu loogiline analüüs käib n-ö sama jalga teie loogilise analüüsiga või olete teie jõudnud mingisugusele teistsugusele järeldusele?

Aitäh! See väljub taas kord pisut komisjoni arutelu raamidest. Aga me kaalusime küll  alternatiivina tulumaksu tõusu 3% võrra, mis oli sotsiaaldemokraatide ettepanek, ja käibemaksutõusu 2% võrra, selles mõttes on see kõik korrektne. Ma olen siit puldist ka varem, siis kui oli eelnõu 510 teine lugemine, vastanud, et ma isiklikult pean tulumaksu tõusu seetõttu ebaõiglasemaks, et inimesel puudub igasugune valik. Näiteks tarbimismaksude ja eriti aktsiiside puhul saab inimene vähemalt teatud määral oma tarbimist reguleerida. Ma möönan, et see ei ole loomulikult 100%-line, aga nii on. Samuti analüüsisid komisjoni liikmed kindlasti nii tööjõu seisu kui tarbimismaksude üldist taset Eestis ja kõiki teisi aspekte. Need olid reaalsed alternatiivid ja komisjon on väga selgelt otsustanud mitte kumbagi toetada. Ma saan siinkohal rääkida ainult oma isiklikest veendumustest ja minu isiklik veendumus on, et tulumaksu nii suur kasv on väga ebaõiglane.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Hea ettekandja! Nüüd sa annad korrektseid vastuseid, mis on sama head nagu meie komisjoni laekunud memo, et keskkonnatasude tõus aastal 2010 tarbijahinnaindeksit 2009 ei mõjuta – niisuguse paberi me oleme saanud, tore lugeda. Sa andsid eilse nõupidamise kohta mulle sellise umbmäärase vastuse. Teil peab ju mingi plaan olema, kuhu te tahate jõuda, mingi kava. See eesmärk 6,1 miljardit tasakaalu huvides – kui palju teie plaani järgi saab nende eelnõudega sellest eesmärgist täidetud? Kui sa vastad mulle veel kord, et see sõltub hääletustest siin saalis, siis ma ütlen, et teil ei ole plaani ja järelikult teil polegi nagu enam eesmärki, ning siis te tõesti ei taha eurole üle minna. Ütle number välja!

Aitäh! Ma imetlen hea kolleegi oskust esitada küsimusi ja pakkuda minu võimalikele vastustele kohe ka omapoolseid reaktsioone. See on kindlasti kadestamisväärne oskus võimalikke stsenaariume läbi vaagida. Viidatud põhjuslik seos 2010. aasta keskkonnatasude tõusu ja 2009. aasta inflatsiooni vahel on ju korrektne. Kui see küsimus panna konteksti, et kui küsiti, kui palju see võib tänavu inflatsiooni tõsta, siis ilmselt küsimus sellise vastuse ka sai. Ma ei näe selles midagi erakordset. Küllap iga vastus sõltub küsimusest.
Kui sa küsid, kas rahanduskomisjonil, minul isiklikult või valitsusliidul on plaan, siis rahanduskomisjoni plaanist sa oled niisama teadlik kui mina. Rahanduskomisjoni heakskiidetud muudatusettepanekud, kui need kokku lugeda, ei anna ei sinu viidatud 6,1 miljardit ega isegi mitte oluliselt vähemat summat, sest rahanduskomisjon ei toetanud ka näiteks käibemaksu tõstmist, mis minu hinnangul oleks küll raske, aga siiski väga vajalik otsus eelarve tasakaalu parandamiseks. Kui sa küsid, kas jätkuvalt on silme ees euro või, ütleme, tegelikult peavad inimesed silmas eelarvedefitsiidi kriteeriumi täitmist, siis päris kindlasti nende eelnõudega selles suunas liigutakse ja päris kindlasti need seda eesmärki meile lähemale toovad. Nii mina isiklikult kui kõik sinu viidatud isikud arvavad, et nendest tänastest otsustest piisaks, et me mahuksime defitsiidikriteeriumi raamesse.

Palun, kolleeg Hannes Rumm, teine küsimus!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Esiteks avaldan kurvastust selle üle, et vastuseks oma eelmisele küsimusele sain ma teada, et rahanduskomisjon ei tellinud eraldi riskianalüüsi selle kohta, kuidas mõjutab käibemaksu tõus 70 000 töötuks jäänud inimese ja nende pereliikme olukorda. Tegemist on ju erakordselt suure ja erakordselt suures riskis asuva elanikerühmaga. Aga täpsustuseks esitan siinkohal oma teise küsimuse ja see puudutab taas Maastrichti inflatsioonimäära. Kui te nüüd võtate käibemaksu ja kütuseaktsiisi arvestusega, et Eesti inflatsioonimäär on aasta lõpuks umbes 1,1%, siis ma küsin üle oma kolleegi Indrek Saare küsimuse. Juhul kui see prognoos peab paika, aga maailmaturul tõuseb naftabarreli hind üle 100 dollari, mida juba lähiajal on peetud väga võimalikuks, kas Eesti siis ka sellise naftabarreli hinna puhul ja sellega kaasneva paljude Eesti teenuste ja kaupade hinna kallinemise korral suudab täita Maastrichti inflatsioonikriteeriumi?

Aitäh! Kõigepealt vastan kommentaarile, et kui kolleegidel on mingeid ettepanekuid, milliseid analüüse rahanduskomisjon võiks täiendavalt tellida, siis tuleb need ettepanekud  ka aegsasti esitada, et rahanduskomisjon saaks nende tellimist kaaluda. Sinu erakonnakaaslane, kes on meie komisjoni liige, sellist ettepanekut selles küsimuses ja täpselt selles sõnastuses eraldi ei teinud. Mis puudutab inflatsioonikriteeriumi, siis ma täpsustaksin siinkohal, et nende otsuste mõju on 1,01%.  See ei tähenda mitte seda, et meie inflatsioon nende otsuste tulemusena on 1,01%. Vahe seisneb selles, et Eestis on viimastel kuudel olnud ka deflatsioonilisi arenguid, ja see ei tähenda, et tänase seisukohaga on summa summarum inflatsioon 0. Nii ei saa seda rehkendust kindlasti teha. Rahandusministeerium jälgib kindlalt, et muudatuste tulemusel ei ületaks Eesti inflatsioon eesmärki 1,5%. Nagu ma enne kolleeg Saarele vastasin, me oleme võtnud selle võimalikest kõige raskema eesmärgi.

Palun, kolleeg Sven Mikser!

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Mul on kahju, et ma pean ühe küsimuse peale raiskama ära kaks küsimust. Ma ei küsinud oma eelmises küsimuses teilt mitte seda, kas teie arvates on õiglasem tulumaksu tõus või käibemaksu tõus. Ma tean, et komisjon neid oma arutelul ei toetanud, aga ma tean ka, et need mõlemad võimalused tulevad siin saalis hääletamisele, ja on vägagi tõenäoline, et üks neist leiab toetust. Seetõttu ma küsin, kas minu n-ö loogiline analüüs – te soovitasite kõigil Riigikogu liikmetel seda enda jaoks teha –, mis ütleb, et käibemaksu tõus paneb suhteliselt suurema koormuse madalama tulu teenijatele, võrreldes tulumaksu võimaliku tõusuga, vastab teie analüüsile või kas te sellist analüüsi olete teinud. Ma ei küsi teie hinnangut kummagi sammu õiglusele või sellele, kuidas need võiksid mõjutada inimeste tarbimisharjumusi.

Aitäh! Ma juhin siiski tähelepanu, et minu ülesanne siin on pigem väljendada kõiki seisukohti ja arutelusid, mis tekkisid komisjonis nende eelnõude menetlemisel. Kui te küsite nii kitsalt, siis ma olen sunnitud vastama väga kitsalt ja ütlema, et seda teemat sellises sõnastuses või sellises kontekstis eraldi komisjonis ei arutatud.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi, küsimustele vastamise eest! Ja nüüd avame läbirääkimised. Esimesena kutsun kõnepulti kolleeg Toivo Tootseni. Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Napilt poolteist aastat tagasi ütles peaminister Ansip eelmise aasta eelarvet üle andes: "Eesti on väike, avatud majandusega riik. Meie liberaalne majanduskeskkond, soodne maksusüsteem ja range fiskaalpoliitika on tõestanud oma elujõulisust nii headel kui ka kehvematel aegadel. Me usume jätkuvalt turumajanduse iseregulatsiooni, inimeste ja ettevõtete õppimis- ja kohanemisvõimesse. Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad, kuigi piiratud võimalused. Ja uskuge mind, me kasutame neid parimal moel." Tsitaadi lõpp. Jäi meelde: Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad võimalused. Aga miks siis meie valitsus härra Ansipi juhtimisel neid võimalusi pole kasutanud? Miks me sellel nädalal peame arutama kokku juba kolmandat negatiivset lisaeelarvet umbes aastase ajavahemiku jooksul? Miks me praegu arutame eelnõu, millega muudetakse mitut seadust, ja iga muudatus annab valusa hoobi iga inimese rahakotile? Suurenevad aktsiisimaksud, suurenevad keskkonnatasud. Ma loodan väga, et kõik inimesed saavad aru: kütuse aktsiisimäärade ja keskkonnatasude ning saastemäärade tõus ei tõsta mitte ainult bensiini, vaid ka leiva, piima, liha ja lühidalt öeldes kõigi kaupade ja teenuste hinda. Selle maksavad kinni kõik eestlased, alates sülelastest ja lõpetades surijatega. Mis surijaid puudutab, siis taheti ju ka nende arvel riigi rahakotti lisakroone juurde saada. Õnneks tuli siiski mõistus koju ja vähemalt komisjon toetas Keskerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni muudatusettepanekuid ning matusetoetused jäid sedapuhku siiski alles, vähemalt esialgu. Kaugeltki nii hästi ei käinud õppelaenu kustutamisele lootnud paljude noorte käsi.
Keskerakond püüdis juba eelmise aasta eelarve menetluse ajal pilvedes hõljunud koalitsiooni maa peale tuua. Ütlesime, et 2008. aasta eelarve toimib tunduvalt teistsugustes tingimustes kui väga hea ja konservatiivne 2007. aasta eelarve. Juba poolteist aastat tagasi oli näha, et tööpuudus hakkas kasvama. Löögi all olid lisaks ehitusele ja kinnisvarasektorile ka tekstiilitööstus, puidutöötlemine, hotellindus, toitlustus ja transport. Keskerakonna hinnangul oli juba 2008. aasta riigieelarve üles ehitatud ebaõiglasele maksusüsteemile. Alandati tulumaksumäära ja tõsteti aktsiisimaksu. Hinnad kasvasid selle tõttu enneolematu kiirusega ja vastavalt tuli tõsta ka palku ja pensione. Me ütlesime, selline majandus pole jätkusuutlik, meid ootab kriis. Pange tähele, me ütlesime seda poolteist aastat tagasi. Ja mitte ainult meie, vaid ka Eesti Pank andis oma tugevad ohusignaalid, nagu me eelmisel nädalal siinsamas saalis kuulsime. Aga kas keegi siis meid või Eesti Panka kuulas, polnud ju vaja kuulata, raske teerull toimis.
Ja vaadates nüüd sedasama eelnõu, mis meil käes on, võime küsida, mis on muutunud. Mitte midagi. Veel enam, jätkatakse täpselt sedasama rada, mis on viinud meid rappa. Selle asemel, et sisse seada tulumaksu kõrgem aste ja saada eelarvesse raha otsese maksuga, mis puudutaks tegelikult ju ainult vähem kui 10% inimestest, lajatatakse kõigile kaudsete maksudega, aktsiisimaksude ja keskkonntasude tõstmisega ja tõenäoliselt ka käibemaksu tõstmisega. Selle asemel, et kasutada tõepoolest riigi käsutuses olevaid vahendeid majanduskasvu elavdamiseks, aitab praegune valitsus hoopis kaasa majanduslanguse süvendamisele. Kus on siin majanduslik mõtlemine või riiklik mõtlemine?
Seitse aastat tagasi seisis parlamendi ees tookordne rahandusminister Siim Kallas ja rääkis 2002. aasta riigieelarvest nii: "Tänapäeva maailmas varitsevad meid lisaks mitmed uued riskid. Viimastel aastatel oleme näiteks korduvalt näinud, kuidas üle maailma nakkusena levivad finantskriisid võivad hävitada riikide rahvusliku majanduse. Vastu peavad vaid need, kes oskavad oma riiki juhtida avatult, kokkuhoidlikult ning ausalt." Kahju, et praegune Reformierakonna juhitav valitsus oma endise juhi sõnadest õppust pole võtnud. Praegune valitsus ja valitsusjuht pole osanud riiki juhtida. Usaldusväärse eelarve loomisest pole juttugi. No kui usaldusväärne on eelarve, millele poole aasta jooksul tehakse juba teine negatiivne lisaeelarve? Kurb, kulla kolleegid! Praegu menetletav seaduseelnõu teeb asja ainult hullemaks. Ning, head inimesed, hoopis mõistetamatuks jääb mulle, miks valitsus ei kuulanud omaenda majandusministrit, kes on öelnud: "Keskkonnatasude tõstmisega mitu korda ja aktsiisimaksu lisamisega fossiilsetele ressurssidele, mis oma loomult pole sugugi rohelised, ei saavuta praeguses väga turbulentses majandusolukorras midagi. Asja tuleb vaadata järjepidevuses, me oleme ju keskkonnatasusid ja kütuseaktsiisi kogu aeg tõstnud. Arutasime seda alles sel kevadel ja ma ei näe põhjust selle juurde tagasi tulla nüüd, kus kõigil on elu keeruline. Rohelised ütlevad, et toetavad töölepingu seadust, kui meie toetame keskkonnatasude kuni viiekordset tõstmist. Aga me ei ela ju Bütsantsis, ei saa kaubelda kaubeldamatute asjadega. Ma hoiduks sellistest eksperimentidest Eesti rahvaga." Nii ütles siis härra majandusminister. Tsitaadi lõpp. Ja minu kõne lõpp ka. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Palun kõnepulti kolleeg Lembit Kaljuvee!

Proua esimees! Head kolleegid! Ühtpidi ma tahaksin tunnustada noort kolleegi Taavi Rõivast, kes siin 2,5 tundi küsimustele vastas. Üks asi, mis mulle nende küsimuste vastustest selgeks sai, on see, et asi on ikka nii läbimõtlematu, nii toores. See on ühtpidi. Teistpidi on see minu arvates, võiks öelda, isegi kuritegelik seadus. Vaadates eelnõu 511 sündi ja pea nädalast menetlusteekonda siin Riigikogu komisjonides ja saalis, aga ka avalikkuse ning asjaga vahetult seotud ettevõtete aktiivseid reageeringuid, tekib tahtmatult soov hakata ropendama, sõimama või midagi muud ekstravagantset tegema. Mulle ei mahu pähe, kuidas koalitsioon võib olla, andke andeks väljenduse eest, nii loll, nii võimuiha täis, niivõrd mälukaotuses, niivõrd alatu või mis tahes. Lihtsalt ei mahu pähe, kuidas niisugust lollust võib siia Riigikogu ette tuua.
Ma olen viimase 30 aasta jooksul juhtinud mitmeid ettevõtteid, keda see vahetult puudutab. Ma tean nende sisu ja hingeelu ning ütlen, et nad jäävad küll ellu, aga tegelikult me paneme tohutu paugu energeetikale, praktiliselt tapame ära keemiatööstuse ja lööme jalust maha ehitusmaterjalitööstuse. Siin on räägitud, et me tegime nende kahe päeva jooksul midagi pehmemaks. Tegelikult, kui numbreid vaadata, siis ma eile õhtul ja öösel arvutasin ning sain kokku, et nende kahe päevaga kirjutati juurde võimalus valitsusel peaaegu kaks miljardit makse tõsta.
Me räägime siin nagu lasteaias, et jah, me rakendame ainult miinimummäära. Kui ettevõtja läheb panka, siis küsitakse, mis su tooraine maksab. Pank ei võta oma konservatiivsuses kunagi kuulda seda vanaema muinasjuttu, et tänane maks on selline, homme võib-olla tuleb selline. Kui on kirja pandud, et ressursimaks on kuni 100 krooni, siis põlevkivi puhul tähendab see seda, et kui me kaevandame 15 miljonit tonni ja paneme peale maksimummäära, siis on põlevkivi ressursimaks suurem kui tänane põlevkivi käive. Maks on suurem kui põlevkivi käive! Ja me arutame siin tõsiselt ja vastame küsimustele kaks ja pool tundi. See on ju absurdne! See kutsub esile selliseid selge mõistuse vastaseid reaktsioone.
Ma saan aru, et kõikidel parteidel on siin oma broilerid ja on olemas poliitika, parteid teevad poliitikat ja teatud hetkedel on poliitilised sammud esimesed, aga vahel, eriti tõsiste asjade puhul, tuleb ikka minna asja sisusse. Tuleb aru saada, mida võib lihtsalt poliitiliselt lahendada. Jah, kõik parteid on tegelnud lehmakauplemisega, aga praegusel juhul on see kuritegelik. Me ei tohi võtta ühte äärmust! Praegu on see roheliste lehmakauplemine ja see võetakse nüüd kahe-kolme hääle eest kahe suure partei hinnaks. Need asjad ei ole võrreldavad!
Kui me vaatame tänavuse aasta eelarvet, siis see konkreetne seadus ei anna tänavusele eelarvele mitte juurde, vaid viib siit ära. Viib eelarvest välja selle altkäemaksu 55 miljonit, mis siia sisse kirjutatud on. See viib välja selleni, et osa ettevõtteid paneb tänavu ennast juba kinni. Tegelikult me teeme tänavuse aasta eelarvesse miinuse, rääkimata järgmisest aastast. Keegi ei tea neid numbreid, mis järgmine aasta eelarvele keskkonnamaksude osas kaasa toob. Aga on veel ka teised asjad, siin räägiti hariduse poolest, väga tähtis on aktsiiside osa.
Nii et seda seadust ei tohi mitte mingil juhul sellisel kujul vastu võtta. On täiesti lubamatu niimoodi suhtuda! Mulle tulevad meelde kaks arutelu komisjonides. Võib-olla paar inimest tunnetas, mis nende numbrite taga on, aga nad ei julgenud oma mõtetes edasi minna. Niisugune hirm või käsk oli ees, et ei, lihtsalt teeme selle ära, siis vaatame. Lahendame selle lisaeelarve küsimuse kuidagi ära ja juhtugu, mis juhtub.
Ma võiksin tuua ühe näite Kunda Nordicu tehase baasil. Sellega on niimoodi, et järgmisel kahel aastal 2 miljardit investeeringuid sinna ei tule. Planeeritud oli ehitada uus tehas uuel tehnoloogial, aga kui omanikud, kes on põhiliselt sakslased, saavad signaali, et Eestis tõstetakse sellisel viisil keskkonnatasusid – ja ehitusmaterjalitööstus, tsemenditööstus on väga suurel määral seotud keskkonnaga ja ressurssidega –, siis neid investeeringuid kindlasti ei tule. Ma tahan tuletada meelde, et 2006. aastal me suurendasime ressursimakse kordades. Eesti Põlevkivi näiteks maksis 2005. aastal 100 miljonit keskkonnatasusid, pärast muutmist hakkas maksma 300 miljonit. Ja nüüd on tehtud arvutused, et järgmisel aastal võib ta hakata maksma miinimum 600 miljonit, aga kui pannakse see parem määr või maksimummäär, siis ta peab maksma rohkem, kui ta käive on. Ma räägin sellest täie vastutustundega, need numbrid on sellised. Ja meie seletame siin 2,5 tundi et jah, teatud raskusi siin on, aga tegelikult on seadus ikkagi hea ja see tuleks vastu võtta. Ei tule! Aitäh!

Aitäh, kolleeg Lembit Kaljuvee! Palun, järgmisena kolleeg Mai Treial! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Euroopa Liidus on küll ühtne käibemaksusüsteem, kuid sellest hoolimata on riikides käibemaksuerinevused üsna suured, jäädes standardmäära puhul 15–25% ja vähendatud määrade korral 5–17% vahemikku. Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna andmetel on riigiti pikka aega püsinud üldjuhul standardmäärad. Viimastel aastatel on käibemaksu standardmäära vähendamise teed läinud näiteks Prantsusmaa (20,6%-lt 19,6%-le), Ungari (25%-lt 20%-le), Tšehhi ja Slovakkia (23%-lt 19%-le). Valitsuskoalitsioon soovib seaduse muutmisega jätta kasutamata direktiivis ettenähtud võimaluse kehtestada alandatud käibemaksumäär näiteks toiduainetele, välja arvatud alkohoolsed joogid. Olgu märgitud, et 22 Euroopa Liidu riiki on niisugused võimalused ära kasutatud. Ei kasutata meil praegu selliseid võimalusi ära ka eluaseme müügi, ehituse ja renoveerimise (sotsiaalpoliitika osana), sotsiaalmeditsiini ja hambaraviteenuste või siis põllumajandustootmises kasutatavate kaupade ja teenuste puhul ning mitmete kommunaalteenuste, nagu veevarustuse, tänavapuhastuse ja jäätmekäitluse puhul.
2008. aasta 1. juuli seisuga oli Euroopa Liidu liikmesriikidest keskmine käibemaksumäär toidukaupadele 14,5%. Käibemaksu osakaal kõigi riigis kogutud maksude hulgas on Euroopa Liidus riigiti erinev, mis tulenebki juba mainitud erinevustest käibemaksu määrades. Mul olid kasutada andmed 2006. aasta kohta, mille järgi näiteks Taanis, kus on 27 Euroopa Liidu riigi kõrgeimad käibemaksumäärad, olulisi maksuerisusi tehtud ei ole. Käibemaksu osakaal kõigi riigis kogutud maksude hulgas oli 20,9%, Eestis seevastu 29,6%. Olgu siinjuures veel näiteks Itaalia – 14,9%, Prantsusmaa – 16,5%, Soome – 19,9%. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmine on 17,6%.
Käesoleva aasta riigieelarves on käibemaksu osakaal teiste kogutud maksude hulgas meil samuti 28–29%, aga uute protsentide lisandumine käibemaksumäärale, keskkonna- ja saastetasude ning kütuseaktsiisi kasv suurendavad inimeste väljaminekuid. Eeskätt lööb maksutõus valusalt väiksema sissetulekuga inimeste, nagu eakad, puuetega inimesed, lasterikkad pered, töötud, alampalka saavad töötegijad, tasku pihta, mis annab põhjust väita, et Eesti riik ei hooli oma inimestest. Vaatamata sellele, et meie põhiseaduses on kirjas, et lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi ja kohaliku omavalitsuse erilise hoole all. Vastuolu liberaalse majandusmõtte ja ühiskonna sotsiaalsete ootuste vahel seisnebki inimeste omaosaluse riski suurenemises ning mitmete elutähtsate teenuste kättesaadavuse vähenemises või kvaliteedi halvenemises.
Head kolleegid! Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon on teinud seaduseelnõu kohta mitu muudatusettepanekut. Muudatusettepanekus nr 22 soovitame jätta muutmata praegu kehtiv õppelaenusüsteem. Ei tohi lõpetada protsesse nii, et 1. juulist 2009, milleni on üsna vähe päevi jäänud, lõikame senise süsteemi lihtsalt katki.
Head kolleegid valitsusest ja ka Erakonnast Eestimaa Rohelised, kes te süsteemi katkilõikamist toetate! Kui te nii käitute, siis on tegemist paljude õppelaenuvõtjate õigustatud ootuste rikkumisega. Ka see ei ole lahendus, kui riik kustutab õppelaenu vaid nendel isikutel, kes s.a 1. juuliks on esitanud kõik kustutamise taotlemiseks vajalikud dokumendid. Esiteks on selline tähtaeg ebamõistlikult lühike ning teiseks võtab ära võimaluse õppelaenu kustutamist taotleda nendel õppuritel, kes on õpinguid juba alustanud. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni arvates võib muudatusi teha pärast põhjalikke arutelusid ja analüüse ning alles uue avaliku teenistuse süsteemi kehtestamise järel.
Muudatusettepanekud nr 21, 22 ja 23 on kõik samalaadsed ettepanekud, need jäeti lihtsalt arvestamata.
Rahvaliidu muudatusettepanek 34 käsitleb matusetoetuse säilitamist praegu kehtivas korras. Matusetoetused on üks kuuest sotsiaalkindlustuse liigist. Euroopa sotsiaalharta artikkel 12, mille Eesti on ratifitseerinud, näeb ette matusetoetuse olemasolu laiemalt kui lihtsalt toetus kohalikule omavalitsusele.
Muudatusettepanekud 32, 33 ja 34 on sisuliselt sarnased, kuid komisjon on teinud sellise otsustuse, et muudatusettepanekut 32 on arvestatud, muudatusettepanekut 33 on arvestatud sisuliselt ja muudatusettepanek 34 ehk siis Rahvaliidu fraktsiooni esitatud muudatusettepanek on jäetud arvestamata. Kus on siin loogika? Kiirustamine komisjoni töös on viinud selleni, et seaduseelnõu muudatusettepanekute tabel on loetamatu. Isegi komisjoni esimees ei osanud anda minu küsimuse peale selget vastust, kas siis matusetoetused on alles või ei ole. Ise saan ma aru niimoodi, et matusetoetused jäävad õnneks vähemalt praegu alles.
Austatud koalitsioonisaadikud ja Erakond Eestimaa Rohelised! Mida teile soovida? Rohkem hoolivust! Meie riigi rahvas on nii väike, et otsuseid tehes tuleb eelkõige silmas pidada seda, et meie rahvas ei jääks kiduma, vaid kosuks ja kasvaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Palun kõnepulti kolleeg Heimar Lengi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kahju, et arutame siin nii tähtsat küsimust nagu Eesti riigi eelarve ja selle seaduse menetlejat, noorpoliitik Taavi Rõivast, komisjoni esimeest pole saalis. Aga võib-olla ta vaatab meie istungit siis televiisori kaudu.
Tundub, et asi on päris hull, kui me loeme siin juba sigarette 20–40 kaupa, et riigieelarvet kokku hoida. Enam ei saa plokki sigarette ka lennukiga sisse tuua. Ma arvan, et see räägib ikka päris hullust seisust. Pealegi, kus on meil kindlus, et kõik see, mida praegu siin saalis arutatakse ja vastu võetakse, peab paika ka kahe kuu pärast? Sest vahepeal, kui arvestada neid andmeid, mille alusel eelarvet tehakse, on majanduslangus hoogsalt jätkunud, töötute arv kasvanud ja tootmine alla käinud. Arvatavasti enamik siin saalis olijaist luges eile-üleeile statistikat, et meie tööstustoodangu näitaja on langenud ligi 40%, s.o kaks korda rohkem kui Euroopa keskmine. Me oleme jälle Euroopa esimesed!
Me oleme 20 aastat rääkinud ainult innovatsioonist ja tööstuse ning tootmise arendamisest ja nüüd on meil siis need tulemused käes. Peale selle kuulsin täna veel ekspertide arvamust, et Eesti puidutööstuse tulevik on üpris ähmane, tekstiilitööstusel pole üleüldse lootust ellu jääda. Sellised on seisud nüüd, kus me arutame seda teist lisaeelarvet. Kui me arvestame, et põllumajandustoetustega on asjad väga räbalad ja 2013. aastast kaovad paljud toetused täiesti, siis ma ei kujuta ette, kuidasmoodi maaelu üldse edasi läheb.
Miks ma seda räägin? Küsimus on selles, et kuhu me oma eelarve kärpimisega praegu  jõuame. Me pole mitte midagi rääkinud arendamisest – aga ega me pole seda teinud ka viimaste aastakümnete jooksul. Me pole kunagi sellest rääkinud. Ainult Keskerakond tuletas meelde, juba 20 aastat tagasi alustasime juttu, et Eestis tuleb eelisarendada väike- ja keskmist ettevõtlust. Kahjuks on see jutt läinud alati n-ö kurtidele või klapistatud kõrvadele.
Parempoolsed poliitikud alustasid oma "majandusarengut" Ameerika kanakoibade ohjeldamatu sisseveoga Eestisse, unustades ära omaenda põllumajanduse. Reformierakondlikud ettevõtjad arendasid vaid turismi, kaubandust, ärandamist jne. Just neid, oma Tartu sõpruskonna ärimeeste huve on Eestis viimased mõnikümmend aastat teenitud. Ma tsiteerin filantroop Sorosi sõnu: "Endise N Liidu riikides valitsev röövkapitalism, kus riigivõim on pöördunud erahuvide teenimisele, on äärmiselt ohtlik sellepärast, et see süsteem, mis ei loovuta hüvesid ega anna lootust kaotajaile, on määratud enesehävitamisele." Ma arvan, et sellega me siin saalis praegu tegeleme ja sellega oleme ka Eestis viimased aastad tegelnud.
Kui Sorosi sõnadele juurde lisada meie enda Eesti olud, siis minu isiklik arvamus on küll selline, et Eesti majanduse on hävitanud parempoolsete ärimeeste eriline ahnus ja kasusaamisiha. Meil oli alguses päris häid tulemusi ja Eesti rahvas on väga töökas, aga minu meelest pole seda ära kasutatud. Ja ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et Eesti on jõudnud tupikusse, kui kasutada tänasel streigipäeval raudteeterminit, või jooksnud madalikule, kui kasutada meremeeste sõnavara. Süüdi selles on Reformierakonna ja IRL-i valitsuskoalitsioonid, kes on viimastel aastakümnetel põhiliselt võimul olnud ja kes on viinud Eesti hävingusse.
Kütusehinna tõus – varsti tuleb 1 kroon liitri peale juurde – on minu meelest üle igasuguse kaine arvestuse. Nii nagu üks eelkõneleja rääkis meie põlevkivi hinna kohta, arvan ma, et kroonine kütusehinna tõus on igal juhul väga hävitav Eesti majandusele ja inimeste heaolule.
Nüüd ma näen, et Eesti põhjalaskjate juurde on tulnud tagasi autorid kaugest minevikust. Rohelised on pakkunud välja oma keskkonnatasud, mille kiitis kõigepealt heaks härra Laar. Tahtmatult meenuvad mulle nende kahe mehe tehingud – Strandbergi rublatehingud Nõukogude Liidu viimastel kuudel ja Eesti Vabariigi esimestel kuudel ning Mart Laari tehingud Iisraeli relvadega –, mis olid Eesti majandusele täpselt samasuguse hävitava sisuga. Ainult et vanaraua asemel on praegu Eestis pandud müüki see viimane metsaressurss, mis meil on olemas, ja keskkonnatasude tõstmisega hävitame siis ka põlevkivitööstuse. Nii et kalli isamaa arendamisel ei loe me järjekordsest lisaeelarvest välja mitte kui midagi, mis meie Eestit edasi viib.
Ja lõpuks küsime, kuhu see raha on meil jäänud. Ma võtan tsitaadi Eesti ajakirjandusest: "Seitse miljardit krooni kaotasime me tulumaksu langetamisega ja umbes sama palju läks välja välisfirmade ja Rootsi pankade kasumiga eelmisel aastal." Niisiis, 14 miljardit. Selle, mille pärast me nutame siin saalis, oleme heldel käel ära andnud. Aitäh!

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Mulle meeldib Heimar Lengi esinemine siin puldis alati, sest see on selline emotsionaalne, südantvalutav. Ütleme nii, et tema puhul on tegemist väga julge poliitikuga, sest mina ei julge alati selliseid tõdesid välja öelda. Võib-olla sellepärast, et tõe väljaütlemine nõuab suurt sisemist julgust. Seetõttu oleksin oma kõnes mõnevõrra vaoshoitum – noh, nii ja naa. Aga selge on see, et kõikide eelkõnelejatega, kes täna on opositsiooni poole pealt sõna võtnud, tuleb teatud osas nõustuda küll. Seda hullem on tegelikkuses see, et tuleb nõustuda ka koalitsioonipoliitikutega, eelkõige Eesti Vabariigi majandusministriga, kes on ühes eilses intervjuus välja öelnud, et maksudega jukerdamine kõige targem ei ole.
Mina valutan täna juba siiralt südant reaalse olukorra pärast Eestis, mis ei näita kuidagiviisi stabiliseerimise märke. Ühel hetkel muutub elu meie jaoks poliitikaüleseks ja just täpselt sellepärast, et ega ei ole ju võimalik enam poliitikatki teha, kui asjad ümberringi ikka päris korralikult kärisema hakkavad. Rääkisin täna kuluaarides ka kolleegidega, kes täiendavad praegu koalitsiooni ridasid, ja tegelikult mõistlikud inimesed saavad aru, et need pealesunnitud sammud on tehtud väga närviliselt.
Räägime lihtsatest asjadest, räägime sellestsamast kütuseaktsiisist tervikuna. Headel poliitikutel ei ole ilmselt teada, et Eesti turul liigub juba pikemat aega päris palju kütust – ma julgesin selle kohta küsida ka ettekandjalt –, mis on siia sattunud naaberriigist ja mis on selgelt konkurentsieelisega kütus sellel lihtsal põhjusel, et tema maksud on ilmselt jäetud Läti Vabariigis maksmata. Niisiis sõidab tema suures Euroopa ühiskodus üle mõttelise Eesti-Läti piiri ja on siin turul saada üsna mitme krooni võrra odavamalt – ja saada väga suurtes kogustes –, kui ta tegelikult maksma peaks. Noh, maksude mittemaksmine selleks ju võimaluse annab! Ja meie suures Euroopa ühiskodus on võimalik liigutada seda kütust isegi peaaegu et legaalselt. Sellel lihtsal põhjusel, et kui tolliametnik tuleb ja küsib terminalis suure veoauto juhi käest, et mida sa siin maha kallad, siis on maaletoojal ettevõtjal ette näidata täiesti legaalsed paberid selle kütuse kohta. Ja ega midagi ei olegi teha, Euroopa ühiskodu võimalused on üsna suured.
Seetõttu ma ei ole täna väga kindel selles olukorras, kus kütuse tarbimine näiteks aprillikuus 2009 oli 20% väiksem kui aprillikuus 2008 – just mahuliselt. Need andmed olen ma saanud üsna suurte eestimaiste kütusemüüjate käest, mis suures osas baseeruvad ka Eesti kapitalil. Eks see number on ju muret tekitav. Kindlasti on tarbimise vähenemise üks põhjus see, et maailmaturul oli hind pööraselt kõrge, aga siit me saame kätte ka selle järelduse, et kütuse hind reaalselt siiski mõjutab tarbimist. Kuna majanduses on depressioon, inimestel ei ole tööd, siis tarbimine vähenebki selle tõttu, et hind on kõrge ja et lihtsalt enam ei sõideta. Seetõttu orienteeruda oma riigieelarve täitmisel sellistele maksudele – ühest küljest on see ju vajalik, võiks öelda, aga teisest küljest ma ei ole väga veendunud, et see raha tõepoolest laekub. See ongi kurb, sest me jõuame taas kord tagasi algusesse. Me jõuame tagasi sinna, et me unistame, et saaksime oma eelarve täita, aga tegelikult meil seda teha ei õnnestu.
Teine näide. Mitte keegi ei taha täna selge küsimuse peale rääkida meile sellest – konkreetsetest asjadest rääkida on alati lihtne –, mis siis juhtus näiteks autode erisoodustusmaksu tõstmisega 100%. Kui palju teda siis sellel aastal laekunud on? Mina tean väga täpselt, olen usin sõidupäeviku täitja ja olen usin sõidupäeviku täitja üsna mitme autoga. Ehk üksikult üldisele minnes väidan, et mul lihtsalt ei ole seda raha, et riigile erisoodustusmaksu maksta. Sellel lihtsal põhjusel ma olengi nüüd usin sõidupäeviku täitja. Ja mis seal salata, ostsin ka isikliku sõiduauto. Sellepärast, et kui maksuametnik tuleb ja küsib, kuidas sul olukord on, siis mul on hea öelda, et nüüd ma sõidangi oma isiklikud sõidud isikliku sõiduautoga, sest mina olen jumala abiga see õnnelik inimene, kes täna Eesti riigis palka saab. Ja neid inimesi, kes täna palka ei saa, on Eestis hästi-hästi palju.
Või käibemaks. Käibemaksu osakaal oli riigieelarves veel mõned head aastad tagasi poole lähedal, üle 40% päris kindlasti. Kui ma viimati küsisin selle kohta, milline on käibemaksu osakaal riigieelarves, siis oli see tiba peale 20%, 24% kandis. Mis see tänaseks on, ei oska ma väga täpselt öelda, sest eks see suurus ju muutub. Küsimus on selles, et käibemaks kipub ettevõtjate jaoks üsna paljus tasaarvelduma ehk selles mõttes ta ettevõtlust väga palju mõjutada ei saa – no mõnevõrra. Kes on teenuse osutamisele orienteeritud ja võib-olla näiteks rendib mingisuguseid büroopindu, siis ega tal nii palju kulusid ei ole, kui ta tegelikult rendi pealt peaks riigile käibemaksu maksma. Kindlasti puudutab see aga eraisikuid ehk puudutab neid tarbijaid, kes selle käibemaksu lõpptarbijana kinni maksavad. Kas see tänases olukorras on kõige targem – ma ei ole väga kindel. Samas jällegi tuleb möönda, et vaja ju oleks.
Ma tulen taas kord tagasi selle juurde, mida ma olen siit puldist ka mõned korrad varem julgenud öelda: mina arvan, et nüüd oleks poliitikaüleselt aeg küps vaadata kriitilise pilguga otsa Eesti Vabariigi maksusüsteemile ja tuleks ära lõpetada see tõmblemine igasuguste lisaeelarvete menetlemise käigus. Me oleme piisavalt palju saanud jälgida Eestit headel aegadel, jälgida Eestit halbadel aegadel ja ma arvan, et tuleks moodustada see tarkade klubi, kes mõtleks meile välja adekvaatse maksusüsteemi. Lihtne asi – praegu kardetakse nagu põrgut näiteks astmelist tulumaksu. Ma kinnitan teile, et kui ma olin eraettevõtluses, oli mul mõistlik maksta endale dividende ja mitte mingil juhul maksta endale kõrget palka. Kõrget palka maksavad spetsialistidele tublid välisettevõtted – pangad, igasugused riigifirmad, igasugused suured ja võimsad ettevõtted. See on väga kasulik Eesti riigile, sest see tulumaks tuleb kindlalt koju. Minusugune ettevõtja ei suuda endale elu sees 100 000 palka maksta. Sellel lihtsal põhjusel ma parem võtan natuke dividende, maksan riigile kenasti tulumaksu ära, maksan ära ka mingi mõistliku osa sotsiaalmaksu, mida ma enda ravimiseks vajan. Poliitikutel oleks ükskord aeg aru saada, mis elus nagu tegelikult toimub! Ja vaat sellele tegelikule elule baseerudes oleks mõistlik hakata maksumäärasid kehtestama. Me võime tõepoolest tõsta neid keskkonnatasusid ja mida iganes – see ei ole lahendus.
Ma pean siit puldist ära minema raske südamega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Palun nüüd kiiresti, Eiki Nestor! Jõuab küll, mul on alati võimalus anda sulle kuni 7 minutit lisaaega. Aga nüüd sa jäid juba hiljaks. Istung on lõppenud.
Head kolleegid! Ma tahan teile öelda, et saalis on olemas muudatusettepanekute täistekst, ilma lisalehtedeta. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 13.00.