Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Mart Laar!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on rõõm Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel üle anda Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on Euroopa Parlamendi valimistel üle minna erakondade avatud nimekirjadele. Mis tähendab, et pärast valimisi reastatakse kandidaadid erakondade nimekirjades ümber vastavalt valijate antud häälte arvule. Möödunud Euroopa Parlamendi valimiste tulemustest võib teha üsna selge järelduse, et selline valimissüsteemi muutmine vastaks valijate ootustele ning aitaks kaasa demokraatia edendamisele Eestis. Järgmiste Euroopa Parlamendi valimisteni on suhteliselt palju aega. Seaduse nüüd vastuvõtmine annaks kõikidele erakondadele ja poliitikutele aega sellele mitte uuele, vaid tegelikult endisele süsteemile üleminekuks rahulikult valmistuda. Aitäh!

Suur tänu! Palun, kolleeg Heljo Pikhof!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Soovin Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel üle anda eelnõu, mis muudab vanemahüvitise seadust ja taoliselt, et vanemahüvitise piirmääraks saab olema kahekordne tasu, kahekümne... kahekordne töötasu, mis oli töötajal enne, kui ta hakkas vanemahüvitist saama. Ja põhjus on see... Palun vabandust, kahekordne palk!  Miks me sellise ettepaneku teeme? Sest praegune kolmekordne lagi ei ole ennast õigustanud, seda eriti olukorras, kus paljud inimesed on ilma tööta ja paljud lapsed kannatavad seetõttu, et vanematel pole piisavalt sissetulekut. Palun vabandust eksituse pärast!

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Tänan väga, proua juhataja! Ma tahaksin saada aru, mis seaduseelnõu on üle antud. Mitte millestki ei saanud aru.

Hea kolleeg! Võtke ühendust lugupeetud Heljo Pikhofiga, ta seletab teile täpselt ära.
Lugupeetud kolleegid! Olen vastu võtnud kaks eelnõu ja kui need vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Nüüd järgmised teated. Riigikogu juhatus on menetlusse võtnud järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni üleeile algatatud Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Teiseks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon.
Palun, kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Täpsustan päevakorda. Tänase päevakorra 21. punkti, endise kolmapäevase päevakorra 14. punkti ehk eelnõu 510 teise lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Tänase päevakorra 29. punkti, endise kolmapäevase päevakorra 22. punkti ehk eelnõu 501 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande sotsiaalkomisjoni liige Tõnis Kõiv. Tänase päevakorra 31. punkti, endise kolmapäevase päevakorra 24. punkti ehk eelnõu 509 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande põhiseaduskomisjoni liige Andres Herkel.

Head kolleegid! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 518 esimese lugemise arutelu. Palun kõnetooli õiguskomisjoni liikme kolleeg Maret Maripuu!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu neljapäeval, 4. juunil. Eelnõu tutvustas meile sotsiaalminister Hanno Pevkur, temaga olid kaasas Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats ja Sotsiaalministeeriumi tööelu arengu osakonna töösuhete poliitika juht Thea Treier. Enamik komisjonis arutatud teemasid oli siin eile küsimuste voorus põhjalikult käsitlusel. Nendel ma täiendavalt peatuma ei hakkaks. Kõik komisjoni liikmed avaldasid arvamust, et vahepealse aja jooksul, see on esimese ja teise lugemise vahepeal, püütakse veel leida sotsiaalpartneritega kompromissi, et siis juba eelnõuga edasi minna.
Komisjon tegi järgmised otsused. Suunata eelnõu 518 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele teisipäeval, see oli siis eile, ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kolm tööpäeva, see on 12. juuni kell 16. Seda ettepanekut toetas viis komisjoni liiget, vastu oli 4, erapooletuid ei olnud. Palun ka suurel saalil sama ettepanekut toetada!

Suur tänu, lugupeetud kolleeg! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud ettekandja! Põhiseaduskomisjon arutas oma eilsel istungil üht sellist huvitavat probleemi, mis puudutab avalikus teenistuses olevate inimeste konkurentsipiirangute kaotamist peale nende ametist lahkumist mõnda muusse ametisse ehk siis näiteks kandideerima valimistel ja osalema erakondade töös. Tähtaeg, mis oli enne – kolm aastat –, on liiga pikk. Eelnõus on üks paragrahv, mis puudutab töölepingu seaduses samasuguseid konkurentsipiiranguid. Kas te saaksite kommenteerida, kas piiratud tööandja ja töövõtja lepingus peaks olema kirjas ka aeg, mis ajaks on õigus selliseid konkurentsipiiranguid rakendada? Kas see tuleneb seadusest või on see puhtalt pooltevahelise vaba kokkuleppe objekt? Ja kes hindab, kas selline piirang on proportsionaalne või mitte?

Teie tõstatatud küsimust õiguskomisjonis arutlusel ei olnud, aga kindlasti hea kolleeg Ain Seppik tõstatab selle meie järgmisel istungil ja teise lugemise ettekannet tehes saan ma öelda, mida õiguskomisjon sellest küsimusest arvab.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Eile samal teemal arutelu käigus ma küsisin sotsiaalministrilt, miks vähendatakse rasedus- ja sünnituspuhkusel olevate inimeste hüvitisi. Sooviksin ka teie käest teada saada, miks valitsuskoalitsioon püüab iga hinna eest hoida vanemahüvitise ülempiiri 30 000 kroonil, kuid samal ajal lükkab edasi sellega võrreldes madalad hüvitised rasedus- või sünnituspuhkusel olijatele? Kas see on kuidagi põhjendatud poliitika iibe tõstmiseks?

Aitäh! Teie esitatud küsimust õiguskomisjonis arutlusel ei olnud ja mul ei ole võimalik edastada, mida selles küsimuses õiguskomisjon arvab.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Hea kaasettekandja! Eile küsis minu käest üks inimene üsna kurjalt, miks valitsus kaitseb jõukamate toetusi ja kiusab vähem jõukaid. Pikema jutuajamise käigus sain tema käest teada, et ta võrdles järgmist. 17. detsembril 2008. aastal võeti meil vastu töölepingu seadus. Eelnõu lükkab edasi lapsepuhkuse töötasu alammäära alusel hüvitamise ja isapuhkuse hüvitamise keskmise töötasu alusel riigieelarve vahenditest ning töötutoetuse tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist 2013. aasta 1. jaanuarini. See on eelnõu § 1 punkt 19. Seda võrreldi sellesama katsega hoida emapalga ülempiiri. Ma ütlesin sellele inimesele, et ma ei ole nimetatud küsimuses kõige targem, ja lubasin küsida oma kõige kompetentsema kolleegi käest Riigikogus, mida ma praegu teen. Ehk te aitate mul formuleerida vastuse, mis ma sellele inimesele peaksin andma?

Õiguskomisjon seda temaatikat ei käsitlenud, aga ma olen hea meelega nõus teiega neid küsimusi pärast kohvikus arutama.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Maret Maripuu! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu! Austatud juhataja! See eelnõu on selles mõttes keeruline, et me kõik saame ju aru, et midagi on vaja teha ja et töötuskindlustus peab olema jätkusuutlik. Mul on väga kahju, et vahepealsetel aastatel ei jätkunud tarkust sinna nii palju raha koguda, et me võiksime end praegu kindlamana tunda. Aga mis see enam aitab – võib ju kahju olla, ega see olukorda paremaks ei tee.
Sotsiaaldemokraadid on nõus küsimust arutama mis tahes eelnõude raames, aga lahendus on vaja leida. Ja lahendus ei saa olla see, mille on välja pakkunud Vabariigi Valitsus. Kokkulepe saavutati ju lõppkokkuvõttes kolmepoolse töö tulemusena – siin on räägitud küll rohkem tööandjatest ja ametiühingutest, kes töölepingu seaduses kokku leppisid, aga selles oli osaline ka Vabariigi Valitsus. Et üks valitsus võtab endale julguse saavutatud kokkulepe ühepoolselt tühistada – nii ei tehta! See on mitteeuroopalik tava! See on, palun väga vabandust, nagu Nõukogude võim! Ma saan aru, et nii mõnelegi erakonnale ei meeldi, kui seda neile öeldakse, aga ma teen seda meelega: nii käitus Nõukogude võim. Nii ei tohi ühe demokraatliku riigi valitsus käituda!
Loodetavasti on minister tööturu osapooltega uuesti kohtunud. Me näeme selgeid võimalusi saavutada eelnõu raames kompromisse, mis on oma mõjult töötuskindlustuse jätkusuutlikkusele samasugused kui väljapakutud mõjud, aga sisult selles mõttes õiglased, et paindlikumaks ja turvalisemaks muutunud tööturg, mida töötuskindlustus praegu välja ei kannata, lükkub edasi mõlemal ja me ei astu mitte kellestki üle. Seda aga selle eelnõu raames arutada ei ole võimalik. Seetõttu teeme ettepaneku eelnõu 518 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Palun, kolleeg Ain Seppik Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Uskumatu küll, aga vähemuskoalitsioon otsustas avada uuesti diskussiooni töölepingu seaduse üle. See on päris uskumatu julgustükk, millega te olete hakkama saanud ja selle eest tuleb teid küll tunnustada. Et lahendada töötukassa probleem, oleks piisanud ju töötuskindlustuse seadusest. Aga te julgesite avada ka öötöö küsimused, mis on täiesti uus regulatsioon, ning millegipärast isapuhkuse äravõtmise, mis on täiesti uus regulatsioon ja mille üle mitte kellegagi ei ole läbi räägitud. Selles mõttes tuleb öelda, et teie julgus või – ma küll muidu kunagi end niimoodi ei väljenda – jultumus on piiritu.
Seetõttu ma ei saa nõustuda siin esinenud sotsiaalministriga, et see seadus üldse ei puuduta töölepingu seaduse muid osi. Puudutab, ja kõiki osi ja täies mahus! Selle seaduse ideoloogia oli ja on parempoolne lausliberalism ning töövõtjate õiguste vähendamine. Ma ei hakanudki uut kõnet tegema, lihtsalt kordan üle oma seisukohad, millest ma rääkisin siin kõnepuldis 19. detsembril. Kahjuks on mu sõnad kõik täide läinud.
Meie fraktsioon arvas siis ja arvab ka nüüd, et see eelnõu ei aita kuidagi kaasa majanduskriisi lahendamisele. Pigem viib eelnõu, kui see 1. juulist peaks seadusena jõustuma, majanduskriisist ka sotsiaalsesse kriisi, kuna töötajaid saab senisest märgatavalt lihtsamini töölt vabastada. Nii on asjad arenenudki. Praegu on Eestis hinnanguliselt 75 000 töötut. Teiseks väitsime me siis, 19. detsembril, ja väidame ka täna: see eelnõu toob riigile kaasa väga suuri eelarvelisi kohustusi, mida me ei pruugi suuta täita. Nii me väitsime. Mis nüüd on? Nii ongi. Kolmandaks ütlesime me, et seaduse sätete suurem abstraktsioon ning kohatine ebaselgus võimaldavad nende äärmiselt erinevat ja laia tõlgendamist töölepingu osapoolte poolt ja see toob kaasa suurema hulga vaidlusi. Nii on läinudki. Eelnõu, millega täna sotsiaalminister esines, on ju tegelikult uuesti seletamise eelnõu, täpsustamise eelnõu. Juba praegu on selge, et too tekst, mis veel ei kehti, on nii segane, et keegi ei saa sellest aru. Isegi sotsiaalminister ei saa aru ja ta peab uue seaduse tegema.
Me ennustasime ka, et pärast 1. juulit kasvab töövaidluste hulk kohtutes. Me saame seda näha ja päris kindlasti nii läheb. Veel nentisime, et riik ei ole seaduse rakendamisega arvestanud ega ole selleks valmis. Miks te nüüd siis siin olete? Sellepärast, et teie vastutusel olev riik, nagu te väidate, riigimehed, ei ole selleks valmis, te ei suuda seda rakendada.
Ja lõpuks: me ütlesime siis ja ütleme ka täna, et meie hinnangul töötajate garantiid ja hüved vähenevad selle seadusega oluliselt. Ning seda olukorras, kus on alanud inimeste suurem koondamine ning kus niigi kasvab ebakindlus tuleviku ees. Seega, me arvasime siis ja arvame ka praegu, et selle seaduse vastuvõtmiseks ja kiireks jõustamiseks on kõige ebasobivam aeg.
Lõpuks aga kinnitan ma praegusele vähesele koalitsioonile, et meie poolt on kompromissid võimalikud. Me oleme põhimõtteliselt selle seaduse ideoloogia vastu, kuid me saame raskest olukorrast aru ega sõdiks selle seaduse vastu nii palju, kui koalitsioon läheks ka mingile kompromissile tööandjate õiguste osas. Lükkame siis kõik edasi 1. jaanuariks 2012 – nii hüvitised kui tööandjate õigused. See oleks õiglane lahendus. Kui seda ei tule, siis ilmselt seisavad siin parlamendis ees tõsised lahingud.
Loomulikult on meie seisukoht, et me oleme selle eelnõu vastu. Me teeme nagu sotsidki ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ma kordan teile veel kord kahte asja. Kompromissid on võimalikud. Mõelge järele ja ärge kasutage teerullitaktikat! Sest teil ei ole enam teerulli, teile on ainult käru jäänud. Aitäh!

Suur tänu! Juhataja vaheaeg viis minutit, jätkame 14.25.
V a h e a e g

Head kolleegid! Selleks, et uuesti näha, et te kohal olete, liigutage palun kaarti! Aitäh! Jätkame nüüd oma istungit. Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Austatud istungi juhataja! Palju on räägitud sellest, et Eesti tööturg on jäik ja selle vea pidavat likvideerima uus, käesoleva aasta 1. juulil jõustuv töölepingu seadus. Selle seaduse eelnõu arutelude ajal juhtis Rahvaliit tähelepanu sellele, et tegelikult meie tööturg ei ole kaugeltki jäik. Seda on kinnitanud ka lugupeetud professor Eamets ...

Head kolleegid! Palun austagem oma kolleegi!

... ühel Riigikogu istungil tänavu märtsikuus. Pigem jääb töötajate õiguste vallas puudu paindlikkust turvalisuses – töötajate õigusi ei kaitsta piisavalt.
Heitkem korraks pilk töölepingu seadust puudutavate seisukohtade arengule. Meie uuele töölepingu seadusele tiivad andnud Taani mudeli puhul on riigi roll üsna suur. Seda võimaldavad kõrged maksud, millest saadav raha läheb töötuse vastu kindlustamiseks ning investeeringuteks haridusse ja elukestvasse õppesse. Taanis osaleb ca 70% tööinimestest mitmesugustes õppevormides, seevastu Eestis vaid ligikaudu 7%, mis on Euroopa Liidu riikide madalaimaid näitajaid. Taanis saavad töötukassa kaudu toetatud ka omal soovil lahkujad, kuid seda alles kuuendast lahkumisnädalast alates. Töösuhete tugevuse tagab Taanis sotsiaalne dialoog, mis võimaldab tööinimesel ennast turvaliselt tunda.
Kui kõrvutame oma süsteemi Taani omaga, siis millised võiksid olla Eesti riigi valikud? Kõigepealt peame tagama töötajatele turvalise paindlikkuse, mille all peame silmas usaldusväärseid lepingulisi kokkuleppeid. Nendeni jõudmine on aga keeruline, sest ametiühingud on meil esialgu väiksesearvulised ega suuda kahjuks esindada kogu töötajaskonda. Turvalisuse peavad tagama tänapäevased sotsiaalkindlustussüsteemid, kuid meie õhukeses riigis ei suuda need majanduslanguse survele vastu pidada. Turvalisus eeldab aktiivset tööpoliitikat, kuid meie riik eraldab selleks otstarbeks Euroopa Liidu riikide seas kõige väiksema protsendi oma tuludest.
Paigalseis tähendab mahajäämust. Seepärast peab kogu aeg edasi liikuma, see aga pole mõeldav elukestva õppe arendamise, kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamise ning kvaliteedi parandamiseta.
Kuidas oleks võimalik eespool nimetatud negatiivseid nähtusi ja protsesse pidurdada või veelgi enam, kõrvaldada? Mõni aeg tagasi oli võimalik tutvuda arengufondi soovitustega. Toon nendest teieni valikuliselt mõned. Näiteks soovitab arengufond parandada tööjõu võimekust ja ümberõpet, st ka luua võimalused ettevõtlusosakuteks. Hõive säilitajatele võiks luua ajutised maksusoodustused ja propageerida ettevõtlust kui elustiili.
Mil määral tahetakse ja suudetakse töösuhete ning tööturuteenuste reformi käigus kaasata eri sotsiaalpartnereid? Osapoolte tahte ignoreerimine, turvalisustagatiste vähendamine pole väljapääs. Seda laadi meetmed ei aita meil majanduskriisi ületada. Rahvaliit on juhtinud tähelepanu mitmele uue töölepingu seaduse puudusele, kuid ikka on vastatud, et seaduse aluseks on 24. aprillil 2008. aastal riigi ja sotsiaalpartnerite osalusel sõlmitud kokkulepe, kõiki pooli rahuldav töölepingu seaduse kompromiss. Tõsi, teadaolevalt selline kokkulepe sõlmiti, kuid seda on juba jõutud rikkuda, sest nii otsustas Riigikogu tollase koalitsiooni enamhäältega.
Töösuhet võetakse kui pooltevahelist võlaõiguslikku lepingut, kuid selliseks sammuks pole meie ühiskond veel valmis. Paljuski jääb reguleerimata, milliseks tegelikult konkreetsed töötaja kaitse sätted kujunevad, kui palju jääb kohtupraktika kanda jne. Seepärast ja veel mitmeid momente arvestades tuleks töölepingu seadust Riigikogus edasi menetleda. Kinnitan: Rahvaliidu fraktsioon ei ole töölepingu seadust toetanud sellisel kujul, nagu praegu eelnõus on. Töötukassa ülesanne on tagada inimesele sobiv töökoht, hoolitseda töötajate koolituse eest, neile hüvitise maksmise ja tööturuteenuste osutamise eest. Kui aga nende ülesannete täitmiseks, aktiivsete tööturumeetmete rakendamiseks ei tehta suuremat rahasüsti, jääb asi poolikuks.
Töötukassa kontorite lahtiolekuaegade pikendamine ja senisest paremad sidepidamisvõimalused töötuse probleemi ei lahenda. Inimestel pole vaja mitte niivõrd ametiasutuste lahtisi uksi või võimalust lugeda nende kodulehekülgedelt, et töökohti ei ole. On vaja tööd ennast või vähemalt koolitust, mis võimaldaks tööturule tagasi tulla. Kõige paremini aitab tööpuuduse vastu uute töökohtade loomine. Riiklikud kriisiabipaketid on suunatud eelkõige ekspordisektori toetuseks, kuid mõelda tuleks ka innovaatiliste ettevõtete toetamisele. Süsteem on meil olemas – piisab vaid, kui nimetada Ettevõtluse Arendamise Sihtasutust. Tuleb ainult jälgida, et bürokraatia võimust ei võtaks.
Kui Tööturuamet ja töötukassa kiirkorras ühendati, siis loodeti sellelt ühendasutuselt väga palju. Rahvaliit nende institutsioonide ühendamise vastu ei protesteerinud, kuid püüdsime hoiatada võimalike probleemide eest. Näiteks võis aimata, et töötukassa pole piisavalt jätkusuutlik, õhus hõljus pankrotioht. Toona lubasid kõik kolm valitsuskoalitsiooni osapoolt, et panused töövõtja ja tööandja makse näol ei ületa 3%. Praegu on teada, et ei pruugi piisav olla isegi see, kui tõsta töötuskindlustusmakse 4,2%-ni, sest vahepeal on abivajajate hulk suurenenud, maksjaid aga vähemaks jäänud.
Kutsun veel kord Sotsiaalministeeriumi üles olema sotsiaaldialoogi osapoolena tõeline partner, kutsuma teisi osalisi ühise laua taha, et leida lahendused pingetele, mis valitsevad töötukassa jätkusuutlikkuse küsimuses, ning töölepingu seaduses ja töötuskindlustuse seaduses tehtavateks võimalikeks muudatusteks! Jäikus ei ole lahenduste otsimisel parim käitumismall! Istugem koos ümber laua ja leidkem parimad lahendused, kuidas sotsiaaldialoogi osapooled jõuavad uute kompromissideni! Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Palun kaheksa minutit.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Isamaa ja Res Publica Liidu esindajana olen siin teie ees raske südame ja kahetsusega, samas mööndes praeguste töölepingu seadusega seotud sammude paratamatust.
Riigikogu õiguskomisjon menetles seda eelnõu eelmise aasta lõpul. Nagu mitu poliitikut on siin saalis kinnitanud, arutasime me seda põhjalikult just sellest aspektist, kui palju sotsiaalpartneritega kokkulepitud töölepingu seadus kannab välja lubadused, mida see seadus sisaldab just rahalises mõttes. Käsitlesime seda viimasena ka novembri lõpus ehk siis päris menetlusetappide viimastel hetkedel. Saime valitsuse esindajatelt ja ka töötukassalt kinnituse, et kõik arvestused on tehtud selliselt, et lubadused, mis koos sotsiaalpartneritega löödi lukku eelmise aasta aprillis, suudetakse välja kanda. Töölepingu seadus on hea asi, kokku lepitud töötuskindlustusmäärad on korrektsed ja rahaliselt kaetud.
Sellise selge sõnumiga õiguskomisjon oma menetluse lõpetas ja lõpetas menetluse ka Riigikogu täiskogu. Sellega loomulikult kaasnes poliitiline retoorika, et me oleme teinud ühe õige sammu ja Eesti on astunud eesrindlike Euroopa riikide sekka. Kahetsusväärselt juba kolm kuud pärast töölepingu seaduse vastuvõtmist oli töötukassa sunnitud tegema uued arvutused ja Sotsiaalministeerium jõudis arusaamisele, et töötukassa läheneb väga kiire sammuga pankrotile, kui me ei ava uuesti töölepingu seadust, ei vaata sotsiaalpartneritele antud lubadusi üle ega tee neisse korrektiive, millega on Vabariigi Valitsus täna Riigikogu ette tulnud.
On selge, et senine töölepingu seadus on nende lubaduste mahus, mis sotsiaalpartnerite allkirju kannavad, tühi kott, mis püsti ei seisa. See püsti mitteseismine sai selgeks juba märtsi alguses. Ma arvan, et see on Eesti seadusandja ja üldse seaduste loomise lähiajaloos üks väga negatiivne näide, millest me peame kindlasti õppima ja mis tuleb vastavalt ära markeerida: me peame oma aruteludel arvestama, et selliselt ja selliste prognoosidega ei ole tohi Riigikogu edasipidi oma otsuseid täie teadmise juures vastu võtta.
Ka õiguskomisjonis oli selle nädala alguses küsimus nimelt selles, kes tegi prognoosides vea ja millised oleksid võinud olla teised lahendused töölepingu seaduse mõttes. Me jõudsime õiguskomisjoni aruteludel järelduseni – ja seda kinnitasid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad –, et vähemalt tänaseks on töötukassa ja Sotsiaalministeerium oma eelmise aasta kogemustest õppinud. Töötukassa ei lähtu praegu mitte nendest makronäitajatest, mida ütlevad ette Rahandusministeerium ja Eesti Pank. Nüüd arvestatakse ka mustemate stsenaariumidega, et tööpuudus ei ole tänavu mitte 13,1%, mis on 2009. aasta arvestuslik keskmine, vaid 16%. Ka järgmise aasta suhtes on arvestatud mustemate stsenaariumidega ehk siis mitte 17%-ga, vaid 20%-ga. Seega me võtame märksa realistlikumalt töötukassa ressursse ja võimalusi, mille raames me peame tegutsema.
Samas tõdeb Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, et ega keegi ei ole välja pakkunud ka paremat lahendust, kui on Vabariigi Valitsuse eelnõus toodu. 1. juuli on käega katsutavas kauguses. Me peame paratamatud otsused kohe täna ära tegema. Meie hinnangul ei ole mingi lahendus, kui me paneme veelgi suurema koormuse tööandjale. Kui tööandjal ei ole raha, millest töötajale mitmesuguseid hüvitisi välja maksta, siis lihtsalt ei ole. Pole võimalik võtta sealt, kus ei ole midagi. Null on ikka null, ükskõik kui palju ja mis arvuga seda korrutada.
Seega, raske südamega, kahetsusega, et on kujunenud niisugune olukord, et me peame ühte seadust vähem kui pooleaastase tsükli sees väga põhimõtteliselt muutma, kutsume siiski üles Riigikogu fraktsioone, täiskogu tegema raske otsuse. Menetleme töölepingu seaduse eelnõu nende päevade jooksul, mis 1. juulini jäänud on, lõpuni! Arvestame ka sellega, et meid suudavad majanduskriisist välja tuua just need tööandjad, kes meil praegu Eestis on. Me ei saa neid koormata suuremate koormistega, kui nad arvestanud on. Veel kutsume Riigikogu täiskogu üles arvestama töölepingu seaduse menetlemisel tähtaegu, mis Riigikogu õiguskomisjon on menetluslike otsustena langetanud. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Tõnis Kõivu Reformierakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Meie ees olev Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu on oma põhisisus töötuskindlustuse seaduse muutmise eelnõu. Töötuskindlustuse seaduse puhul on valik väga lihtne: küsimus on selles, kas töötukassa on jätkusuutlik või ei ole. Me kõik loodetavasti teame, et töötukassas on kaks kassat. Ühte teevad sissemakseid tööandjad, teise töötajad. Probleem on selles, et töötajate täidetavas kassas ei ole praegu kehtiva ja 1. juulil jõustuma hakkava seaduse järgi väljamakseteks raha. Õigemini, veel raha on, aga see saab mõne kuu pärast otsa. Ja see võib juhtuda juba järgmise aasta esimeses kvartalis.
Arusaadavalt ei tohi sellise olukorra tekkimine võimalik olla, see on lausa lubamatu. Teisest küljest sellest kassast, kust tehakse väljamakseid tööandjatele, vähemalt tänaste prognooside järgi ka homseks raha väljamakseteks jagub.
Otsustamine on meie käes. Muudatused, mis puudutavad selles eelnõus töölepingu seadust, on sellised, millega tahetakse seadust selgemaks, arusaadavamaks teha. Muidugi võib alati küsida, miks seda kohe ei tehtud, miks seda hakatakse nüüd hiljem muutma. Ma ei tea, kelle käest me seda küsime. Küsime Vabariigi Valitsuse käest, loomulikult, küsime ametiühingute käest, küsime tööandjate käest. Aga asju rahulikult ja reaalselt võttes ma olen täiesti veendunud, et praktilisest elust tulenevalt tuleb meil töölepingu seadust järgmistel aastatel veel päris mitu korda muuta. Mitte sellepärast, et tegemist on praegu mingi täiesti toore seadusega, vaid sellepärast, et tegelik elu toob paratamatult sisse korrektiive ja nii on see ka ühe või teise seadusega, mis suuremat valdkonda reguleerib.
Kas sotsiaalpartneritega on läbi räägitud või on neist lihtsalt üle sõidetud? Sotsiaalpartneritega alustati tänavu uuesti läbirääkimisi kohe, kui selgus, et töötukassa algsed arvutused ei pea paika. Läbirääkimistel püüti jõuda kokkuleppele, püüti jõuda selleni, et nii nagu eelmise aasta detsembris vastuvõetud seadus sündis osapoolte kokkuleppel, nii sünniks ka muudatused osapoolte kokkuleppel. Aga kokkulepet ei tulnud.
Samas tuleb öelda, et ega Eesti riigi eelarve tasakaal ega ka töötukassa jätkusuutlikkus ei ole Vabariigi Valitsuse jaoks mitte vabaduse küsimus. Ta ei ole vaba seda kõike tegema, tegu on kohustusega. Valitsus on kohustatud otsustama ja sellepärast need otsused ka meie ees siin seisavad. Olen täiesti nõus, et tegemist on kahtlemata raske otsusega. Aga ma olen ka nõus sellega, et see raske otsus tagab töötukassa jätkusuutlikkuse, tagab selle, et me astume oma töösuhetes sammu edasi, et me töötame endiselt üha paindlikumate töösuhete suunas. See puudutab ka ümberõpet, täiendusõpet – kogu seda paketti, kuhu läheb hulgaliselt maksumaksja raha. See annab meile ka selle kindlustunde, et ettevõtjad, kes teavad, et nad jäävad ellu vaid siis, kui nad 10 või 20% oma töötajatest koondavad, saavad seda teha, toetudes nende endi poolt töötukassasse makstud maksurahale ehk sealt saadavale hüvitisele. Nii ei sattu nad olukorda, kus tuleb ettevõte sulgeda ja kõik töötajad koondada, sest lihtsalt raha ei jagu.
Ma loodan, et Riigikogu enamus toetab töötuskindlustuse seaduse edasist menetlemist, seda eelnõu, mis meil ees on. Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsun teid ka üles praegu emotsioone natuke maha suruma ja mõtlema selle peale, mis kõik selle eelnõu puhul tegelikult kaalul on. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tõnis Kõiv! Palun nüüd, kolleeg Marek Strandberg, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Kirjeldan teile siinkohal olukorda, kus me praegu seonduvalt sellesama töölepingu seaduse ja enda poolt muu hulgas vähemusvalitsuse toetamiseks välja antud lubaduste elik vekslitega oleme.
Nimelt, nagu kõigile teada, ütlesime me selgelt, et me oleme valmis toetama vähemusvalitsuse plaane juhtudel, kui suudetakse tegutseda Eesti oludes tavatult jõulisel moel, muutes nii fossiilsete kütuste kui muude loodusressurssidega seonduvaid aktsiisimakse ja kasutustasusid sellisel moel, et oleks antud nii lühi- kui pikaajaline signaal selle kohta, milline võiks välja näha majandus Euroopa Liidus ja maailmas tervikuna viie või kümne aasta perspektiivis ja kuidas me nendesse uutesse oludesse paremini sobiksime. Meie loodetud ja väljapakutud ressursitasude tõus oleks taganud nii töölepingu seaduse sellel esialgsel moel, mis jätnuks, nagu ma aru saan, töötukassasse aasta lõpuks 800 miljonit krooni, kui ka parandanuks muul moel märkimisväärselt nii töötajate õigusi kui tööandjate võimalusi.
Nüüdseks eri fraktsioonide ja huvigruppidega peetud jutuajamised viitavad väga selgelt, et valmidus järsuks ressursitasude ja aktsiiside tõusuks on ühiskonnas väike eelkõige selle tõttu, et keegi ei kujuta väga selgelt ette, millised on selle abinõu majanduslikud mõjud. Ja kuigi nende majanduslike mõjude ebamugavust ei maksa karta, on see signaal ümberkorralduseks. Meil ei ole selget arusaama, kas tööandjad nõustuksid täies mahus aktsiisi- ja ressursitasude tõusuga, kui neile antaks selle vajalikkusest arusaamiseks aega. Ka ei ole me kindlad, kas muidu töötajate õiguste eest seisvad ametiühingud leiaksid, et selline tõus, mis puudutaks mingil määral siiski paljusid, on lõppkokkuvõttes nende liikmeskonna huvides.
Probleem, mille ees me täna oleme, on tegelikult väga lihtne. Headel aegadel on jäetud mõtlemata teatud hulk mõtteid ja tegemata küllaltki suur hulk tööd tuleviku heaks. Muidu me oleksime juba praegu orienteeritud ressursisäästlikuma ühiskonna loomisele ja kõik, ka täna siin saalis arutatavad töölepingu seaduse ja töötuskindlustusega seonduvad probleemid poleks nii teravad. Meil oleks märksa varem tekkinud maksuraha nende kulude katmiseks, mida me täna kärpima oleme sunnitud.
Sellises ajanappusest tulenevas ebamäärasuses on meie fraktsiooni ja erakonna arvates kujunenud olukord, kus väga suure tõenäosusega ei ole võimalik ressursitasusid piisavas mahus suurendada. Mitte seetõttu, et neid ei oleks võimalik läbi suruda, vaid seetõttu, et nendes küsimustes ei ole ühtset arusaama, et neid tasusid tuleks suurendada määral, mis kataks ühiskonna vajadused. Tegu on just nimelt ühiste loodusressursside kasutamise ja selle maksustamisega. Nüüd peame paratamatult kompromissina leppima väiksema sammuga selles suunas. Mis tähendab, et ilmselget katet nendesamade töölepingu seaduse aspektide jõustamiseks ressursitasudest ei tule. Nii oleme me paratamatult olukorras, kus me peame selleks, et mitte minna vastuollu oma põhimõtetega, jätma töölepingu seaduse küsimused ülejäänute hooleks ja jätkama oma seisukohtade selgitamist, kuidas saaks ressursitasude ja aktsiisimaksude suurendamisega koguda vajaliku hulga raha. Võib-olla tulevikus saab töölepingu seadust muuta sellisel moel, et esialgsed kokkulepped, nagu rahvas neid mäletab, tõepoolest õnnestub jõustada.
Kutsungi siinkohal kõiki üles otsima seda kolmandat teed, mis seisneks loodusvarade kasutusele selge tähenduse andmises. Fossiilsete kütuste ja muude loodusvarade kasutamise piiramine võib tunduda ebamugav, aga kui me täna sellega algust ei tee – see samm tulnuks ilmtingimata tegelikult teha kümme aastat tagasi –, siis me oleme ka kümne aasta pärast olukorras, kus meid äkki tabavad mitmesugused muutused. Siis poleks meil õigust öelda, et me pole saanud neid samme teha, sest meil ei ole selleks aega olnud. Praegune kriis näitab selgelt, et meil on kasutamata võimalused majanduse maksutulude süsteemi ja kogu majanduse selliseks ümberkorraldamiseks, mis mujal maailmas on olnud arusaadav. See kriis on meile andnud selge sõnumi, et me peame otsima alternatiivset viisi, kuidas majandada ja makse koguda. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Kuna kõik fraktsioonid on saanud sõna võtta, lõpetan läbirääkimised. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja Keskerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek eelnõu 518 esimesel lugemisel tagasi lükata. Meil tuleb see ettepanek läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 518 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 518 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. juuni kell 16. Eelnõu 518 esimene lugemine on lõppenud.

Alustame sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks sotsiaalkomisjoni aseesimehe Jaak Aabi!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu algatamine on ajendatud õiguskantsleri kirjast 7. aprillil 2009. aastal. Selle kohaselt pöördus Tartu linnasekretär avaldusega õiguskantsleri poole, tõstatades küsimuse isikutest, kes kasutavad eluruume tasuta kasutamise lepingu alusel ja kelle puhul on kerkinud probleem nendele toimetulekutoetuse maksmise õigusliku alusega. Nimelt sõlmib Tartu linn sotsiaalüürilepinguid, mille alusel eluruumi kasutaja ei ole kohustatud maksma üüri, vaid üksnes eluruumiga seotud kõrvalkulusid. Võlaõigusseaduse järgi ei ole sellise lepingu puhul tegemist üürilepinguga. Võlaõigusseaduse kohaselt on üürileping tasuline leping. Üür peaks vastama keskmisele kasutustasule. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab toimetulekutoetuse määramisel eluruumi kasutamise õiguslike aluste ammendava loetelu, mis ei sisalda tasuta kasutamise lepingut.
Eelöeldust tulenevalt ei võimalda Tartu linna näitena toodud sotsiaalüürileping maksta toimetulekutoetust neile, kes eluruume selle lepingu alusel kasutavad. Tartu linn leiab, et sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõige 4 ei ole põhiseadusega kooskõlas, kuna selles sätestatud eluruumi kasutamise õiguslike aluste loetelu ei võimalda kohalikul omavalitsusel kompenseerida eluasemekulusid isikutele, kes kasutavad eluruumi tasuta kasutamise lepingu alusel. Ka õiguskantsler on seisukohal, et sotsiaalhoolekande seadusega ei ole tagatud põhiseaduse §‑s 28 sätestatud õigus riigi abile puuduse korral, kuna seadus ei võimalda kompenseerida eluasemekulusid juhtudel, kus isikul on sõlmitud üürilepingu asemel eluruumi tasuta kasutamise leping. Põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud õigus riigi abile puuduse korral sisaldab muu hulgas õigust abile eluaseme muretsemiseks, kuna eluase on vajalik inimväärseks eluks. Seetõttu ei tohiks seadusandja seada piiranguid sellisele abile toimetulekutoetuse määramise kaudu, eriti kui sellist abi võimaldavad omavalitsused oma inimestele.
Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas õiguskantsleri kirja oma istungitel 20. aprillil, 4. ja 18. mail ning otsustas algatada eelnõu, millega viiakse sotsiaalhoolekande seadus põhiseadusega kooskõlla. Eelnõu eesmärk on viia sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetuse määramisel eluruumi kasutamise õiguslike aluste loetelu reguleeriv säte põhiseadusega kooskõlla. Muudatusega tagatakse põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud õigus riigi abile puuduse korral ka juhul, kui puudust kannatab isik, kes kasutab eluruumi tasuta kasutamise lepingu alusel. Eelnõuga täiendatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 22¹ lõiget 4 uue punktiga 7, mille alusel loetakse ka tasuta kasutamise leping toimetulekutoetuse määramisel eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks. Sätestatakse ka lisatingimus, et toimetulekutoetuse puhul lähevad õigusliku alusena arvesse vaid sellised tasuta kasutamise lepingud, mis ei ole sõlmitud taotleja ja tema perekonnaliikmete vahel, sealhulgas perekonnast ajutiselt eemal viibivate liikmetega. Sama tingimus on lisatud ka näiteks üürilepingu ja asjaõigusliku lepingu juurde.
Seaduse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud on võrreldes toimetulekutoetuse üldmahuga tõenäoliselt väikesed ja suurenevad vaid nende juhtumite võrra, mil isikud on sõlminud seni loetletud alustest erinevaid kokkuleppeid eluruumi kasutamiseks. Täpset analüüsi selle kohta tehtud ei ole, aga omavalitsusliidud on eelnõu toetanud ja riik on kohustatud eraldama toimetulekutoetust omavalitsustele nii palju, kui seda raha ka tegelikult kulub.
Eraisikutevahelistes suhetes üürilepingust erinevate eluruumi kasutamise kokkulepete sõlmimisel on aga tegemist pigem erandliku olukorraga. Kahjuks puudub täpsem ülevaade, kui levinud on eluruumi tasuta kasutamise lepingute sõlmimine võrreldes SHS-is nimetatud lepingutega.
Seadus jõustuks üldises korras vastavalt Riigi Teatajas sätestatule. Sotsiaalkomisjon palub eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Teile on palju küsimusi. Alustan kolleeg Helle Kaldast.

Hea ettekandja! Mul on ääretult hea meel, et see eelnõu lõpuks siia saali jõudis. Too Tartut puudutav küsimus on õhus olnud juba mitu aastat. Ka Eesti Üürnike Liit pöördus koos Tartu üürnikega õiguskantsleri poole. Kuna üürnikud on tõstatanud selle küsimuse mitte ainult tänavu, vaid ka möödunud aastal ja selle arutamine on võtnud nii kaua aega, siis kas komisjon arutas võimalust maksta asjaomastele isikutele seda raha tagasiulatuvalt? Neil oleks siiski pidanud olema õigus seda taotleda ja osa inimesi tõsteti selle probleemi tõttu korterist välja.

Tänan hea küsimuse eest! Komisjon ei arutanud seadusele tagasiulatuva jõu andmist. Küll on minu arvates võimalik selliseid otsuseid langetada omavalitsustel – näiteks võimaldada inimestel, kes nüüd eeldatavasti muudetava õiguse alusel pidanuks toimetulekutoetust saama, taotleda mingit täiendavat toetust.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud ettekandja! Ka mul on hea meel, et Riigikogu teeb tööd, milleks ta on kohustatud, ja et komisjon on toonud meie ette eelnõu, mis likvideerib seaduse vastuolu põhiseadusega. Kõnealune seadus puudutab toimetulekutoetuse saajaid, kelle hulk ilmselt järjest suureneb. Kas on teada, kui palju selliseid inimesi praegu võiks olla? Ja milline on prognoos tulevikuks?

Selle eelnõu arutelul väga detailset analüüsi komisjonis ei tehtud. Aga mul on need andmed olemas – Sotsiaalministeeriumil on võrdlusandmed kvartalite lõikes. Kui võrrelda 2009. aasta esimest kvartalit 2008. aasta esimese kvartaliga, siis tänavu sai toimetulekutoetust 10 238 peret, mullu esimeses kvartalis 7211 peret. Kasv on pea kolmandiku võrra. Mis puutub kulunud summadesse, siis kuna iga eraldatav toimetulekutoetus on keskmiselt olnud aastatagusest suurem – ka see analüüs on tehtud –, siis raha on protsentuaalselt veel rohkem kulunud. Tänavu esimeses kvartalis kulus toimetulekutoetusele 40,8 miljonit, aasta tagasi 25,9 miljonit. Kasv seega tervelt 42%. Tõenäoliselt see tendents püsib kogu aasta vältel.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud ettekandja! Paraku puudub täpsem ülevaade, kui levinud on tasuta eluruumi kasutamise lepingu kasutamine võrrelduna sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud lepingutega. Võid sa ehk ometi ütelda mingi suurusjärgu? On neid väga palju? On neid ohtlikult palju? On asi paranemas?

Tõesti, täpseid andmeid ei ole. Ainukene võimalus oleks tõenäoliselt olnud need omavalitsuste kaupa kokku korjata, aga sellist analüüsi tehtud ei ole. Algataja oli ju Tartu linn ja tõenäoliselt linnades on tasuta kasutatavaid eluruume rohkem nn sotsiaaleluruumidena, sotsiaalkorteritena, mis omavalitsused on andnud tasuta kasutada. Tegelikult on ju ka praegu võimalik kuidagi nii teha, et anda eluruum ühe krooni eest üürile ja siis öelda, et selle kohta on üürileping olemas, ning vastavalt toimetulekutoetust maksta, aga milleks selliseid trikke teha. Õigem oleks sätestada õiguslikes alustes, et toimetulekutoetust saab maksta ka tasuta kasutamise lepingu puhul. Samas on olnud kuulda, et niisuguseid probleeme on tekkinud ka eraisiku poolt mõnele inimesele tasuta kasutamiseks antud ruumide puhul. Ida-Virumaal näiteks tihtipeale korteriomanikud annavad korteri tasuta kasutada lihtsalt sel eesmärgil, et kommunaalkulud oleksid makstud. Korterite järele praegu nõudlust ei ole ja kui omanik ise korterit ei vaja, siis lihtsalt selleks, et kommunaalkulud oleks kaetud, annab ta selle tasuta kasutada. On kuulda olnud, et selline vajadus on just Ida-Virumaal. Pakutav muudatus annab võimaluse perel ka eraomaniku käest tasuta kasutamise lepingu alusel kasutusse saadud korteri puhul toimetulekutoetust saada.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Ma tahtsin küsida umbes sama asja, mis kolleeg Enn Eesmaa. Tahtsin küsida, kas komisjonis oli juttu, kui suurt arvu inimesi see eelnõu puudutab. Praegu on näide toodud Tartu põhjal. Kas probleem on üles kerkinud ka teistes linnades ja kohalikes omavalitsustes? Ja ehk täpsustaksite, mis laadi korteritest jutt on: kas asi puudutab tõesti ka eraomanikelt üüritavaid kortereid või ainult kohalike omavalitsuste antavaid? Ning kui suur võiks olla summa, mis selle peale läheks riigieelarvest?

Hea aktuaalne küsimus ja nõuab väga täpseid vastuseid. Kahjuks neid vastuseid ei ole. Enamikus on need tõesti sotsiaaleluruumid, nagu ma juba mainisin, vähem on eraomanikult tasuta kasutusse saadud ruume. Ka Sotsiaalministeerium ei ole selle kohta eraldi statistikat teinud, aga valitsuse esindajana oli Sotsiaalministeeriumi ametnik arutelul kohal. Nad on probleemiga kursis – ka nende poole on juba varem pöördutud, aga muudatuse tegemine on seni millegi taha pidama jäänud. Nagu ikka, on seadusmuudatusi üritatud teha paketiga, aga töö on pooleli jäänud ja selle muudatusega Riigikokku pole jõutud. Põhimõtteliselt Sotsiaalministeerium toetab eelnõu. Meil käis vaidlus ainult teatud õiguslike aluste üle: kas jätta nimekiri avatuks või fikseerida konkreetselt tasuta kasutamise leping. On ka teisi võimalikke lepinguid, mida kasutatakse. Aga omavalitsuste liidud soovisid, et säte oleks võimalikult täpselt sõnastatud – sel juhul nad ei peaks kaalutlusotsuseid langetama. Nii teemegi esialgu ettepaneku piirduda suletud nimekirjaga, et omavalitsustel oleks võimalikult selge, kuidas seda õiguslikku alust kasutada. Ei tea, mida Sotsiaalministeerium otsustab. Võib-olla ta tuleb edaspidi välja mingi teistsuguse variandiga või veel mõne muudatusega, et sinna teatud õiguslikke aluseid lisada. Ka on võimalik, et ta pöördub komisjoni poole lugemiste vahel. See küsimus on lahtine. Aga esialgu oli komisjoni otsus pooldada suletud nimekirja ja lisada ainult uus liik.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud ettekandja! Viimasel ajal on kujunenud kahetsusväärseks tendentsiks, et me peame ühiskonnas pidevalt arutama Tartus toimunut ja toimuvat. Hea, et nad ise selle peale tulid, et nad aastaid seadust ei täitnud, aga peale politsei peab Tartu asjadega tegelema ka Riigikogu. Minu küsimus on Helle Kalda küsimuse jätk. Te ütlesite, et võib-olla peab kohalik omavalitsus maksma mingeid toetusi. Tegelikult mina saan aru nii, et teie komisjon on tuvastanud, et kogu riigis kehtiv seadus on selgelt põhiseaduse § 28 vastane – teisiti ei saa seda käsitada. Mida komisjon arvab: kas kodanikud võivad sellega seoses näiteks riigivastutuse seaduse alusel esitada riigi vastu põhistatud nõudeid?

Hea küsimus! Nagu ma Helle Kalda küsimusele vastates ütlesin: teemat, kas peaks kodanikele selle võimaliku seadusrikkumise kompenseerima, komisjonis ei arutatud. Aga kuna teema on vähemalt kahes küsimuses tõstatatud, peaks seda kindlasti lugemiste vahel arutama. Kui on häid muudatusettepanekuid, siis palun need komisjonile esitada, kindlasti me arvestame neid.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Hea ettekandja! Sain Helle Kalda jutust nii aru, et kõnealune probleem on olnud mitmeid aastaid, aga eelnõu algatamise ajend oli ikkagi Tartu linnasekretäri kiri 7. aprillist 2009. Minu küsimus on: millal säärane põhiseadusvastane situatsioon tekkis ja miks seda alles nüüd likvideerima on hakatud?

Küsimus on minu teada õhus olnud paar-kolm aastat ja millegipärast just Tartu linn on probleemi tõstatanud. Nii palju kui ma tean, on asja arutatud ka omavalitsusliitudes ja läbirääkimistel on pöördutud Sotsiaalministeeriumi palvega see seadusmuudatus teha. Aga ministeeriumides jahvatavad veskid tihtipeale aeglaselt, nagu hea küsija ise ka teab. Ikka üritatakse välja tulla suurema paketiga, kus on rohkem muudatusi. Tõenäoliselt on see põhipõhjus, miks konkreetne muudatus siia ei ole jõudnud. Meie tegelikult lähtusime õiguskantsleri kirjast, sest Tartu linn pöördus õiguskantsleri poole. Õiguskantsler tegi Riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku asi läbi arutada, ka tema arvates on olukord põhiseadusvastane, kui inimene ei saa niisugustel puhkudel toimetulekutoetust. Sellepärast me eelnõu algatasimegi.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Hea ettekandja! Praegu jääb mulje, et kõik on väga Tartu-keskne ja Tartus toimuvad igasugused keerulised asjad, mitte ainult Tallinnas, nagu siin on vahel üritatud väita. Ma mäletan, et kui ma olin omavalitsusliidu esimees ja seaduseelnõusid algatati, siis üsna palju eelnõude algatusi käis läbi ka maakondlikest omavalitsusliitudest. Küsiti arvamust, võeti ettepanekuid arvesse. Et mitte jääda Tartu-keskseks, on mul küsimus: kas maakondlikud omavalitsusliidud ka probleemist midagi teavad? Kas asja on nendega arutatud?

Sotsiaalkomisjon pöördus omavalitsuste esindusorganisatsioonide poole – nii Eesti Linnade Liidu kui Eesti Maaomavalitsuste Liidu poole, et küsida nende arvamust eelnõu ja kogu probleemi kohta. Mõlemad omavalitsusliidud saatsid sotsiaalkomisjonile oma seisukoha. Eesti Linnade Liit põhimõtteliselt toetas eelnõu ilma igasuguste märkusteta, Eesti Maaomavalitsuste Liit aga tegi mõned märkused. Üks küsimus oli vahendite kohta. Aasta alguses oli ju üleval ka küsimus, kas omavalitsustel toimetulekutoetuse raha aasta lõpuni üldse piisab. Eelnõu võib ju mingil määral rahavajadust suurendada, sellele viidatigi. Teine märkus oli, et võiks olla õiguslike aluste suletud nimekiri. Umbmääraselt avatud formuleeringut, et tegu võib olla mis tahes lepinguga, mille alusel eluruumi kasutatakse, ei peetud õigeks.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Lugupeetud ettekandja! Kas selle seadusmuudatusega kaasnevad ka mingid täiendavad kulutused omavalitsustele? Ja kui kaasnevad, siis mis see suurusjärk võiks olla?

Ma olen juba pidanud nentima, et täpset analüüsi kahjuks ei ole tehtud. Ei ole andmeid nende lepingute või võimalike taotlejate kohta, kes peaksid vastavalt sellele seadusmuudatusele hakkama toimetulekutoetust saama. Hinnanguliselt on arvatud, et kogumaht ei pruugi olla väga suur, aga omavalitsuseti võib summa olla väga erinev. Küsimus on just nendes omavalitsustes, kus on rohkem sotsiaaleluruume: kas nad on üürinud eluruume välja ühe krooni eest ja need inimesed on toetust saanud või on ka seda üht krooni tõlgendatud tasuta kasutamise lepinguna, sest on ehk fikseeritud mingi hinna keskmine, millest alates on tegu olnud üürilepinguga. Need on juriidika nüansid. Ma ei ole jurist ega taha nendesse eriti laskuda. Tõenäoliselt on omavalitsused otsinud võimalusi, kuidas seda toetust maksta, ja teevad seda siiamaani. Arvan, et kulutuste kasv ei ole väga suur, aga ühe toetuse maksmise õiguslik alus saab korrastatud ja omavalitsused ei peaks enam nuputama, kuidas toimida. Nad saaksid seda raha täiesti seaduslikel alustel inimestele maksta.
Ei oska tõesti täpselt öelda, kui palju see omavalitsustele kulutusi juurde toob. Nagu ma mainisin, omavalitsusliidud on pakutud muudatusega põhimõtteliselt nõus, kuigi see suurendab rahavajadust. Samas on tegu riigi kohustusega: riik peab need summad omavalitsustele eraldama. Nii et ei saa tekkida olukorda, et omavalitsustel jääb riigi käest see raha saamata. See on riiklik toetus. Selle suurus on seaduses kirjas ja see kinnitatakse riigieelarvega: 1000 krooni esimesele perekonnaliikmele, 800 krooni teisele jne. Kui raha peaks puudu tulema, siis omavalitsused taotlevad riigilt lisa ja riik peab need kulutused katma. Riik ei peaks seda tegema, kui ta muudaks seadust või viiks vastavat piiri allapoole või muudaks tingimusi muul moel. Midagi sellist vähemalt esialgu plaanis minu teada ei ole.
Mis puutub tänavu eraldatud vahenditesse, siis põhieelarves on toimetulekutoetusteks Eesti kõigile omavalitsustele kokku 100 miljonit krooni. Juba alguses protestisid omavalitsused, et sellest kindlasti ei jätku. Ja oligi selge, et ei jätku. Esimese lisaeelarvega eraldati omavalitsustele veel 100 miljonit krooni ja praegu on hinnanguliselt aasta lõpuks puudu 60–70 miljonit krooni. Väga paljud omavalitsused on prognoosinud, et augustis-septembris võib neil toimetulekutoetuse raha otsa saada. Selliseks puhuks on oma kord olemas. Omavalitsus saab Vabariigi Valitsuselt selle korra alusel lisaraha taotleda, aga kust see summa leitakse – kas mingist reservist või kusagilt mujalt millegi arvel –, seda ma ei oska öelda.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Austatud ettekandja! Mul on pragmaatiline küsimus. Kas see eelnõu parandab situatsiooni nii hästi, et asjasse puutuvatel pooltel ei teki omavahelist tüli? Ega pole ohtu, et keegi kaebab kellegi kohtusse? Või jäävad küsimused endiselt lahtiseks ja me peame neid edaspidi nii või naa arutama, sest ei oska neid praegu ette näha? Teine osa küsimusest on seotud rahakotiga. Kui me praegu ei tea öelda, kui palju on selliseid inimesi üksnes Tartus, kuidas me siis teame, mis summadest üldse on jutt ja kas riik ikka on nõus oma rahakoti sisu selleks kasutama?

Mis puutub võimalikesse kohtuvaidlustesse ja võimalikku praktikasse, siis õiguskantsleri hinnangul on inimeste põhiseaduslikke õigusi eiratud, kui nad pole elamispinna tasuta kasutamise lepingu korral vajadusel toimetulekutoetust saanud. Mis ees seisab, on väga raske hinnata. Praegu tuleks kogu mehhanism selle eelnõu menetlemise käigus hästi läbi mõelda ja vajalik muudatus sätestada. See on pigem juristide vaidlusmaa, kas võtta tagasiulatuvaid meetmeid. Selle raha, mis põhimõtteliselt inimestele toimetulekupiirini maksta tuleb – teatud summa esimesele, teisele või kolmandale perekonnaliikmele –, peab, nagu ma juba ütlesin, riik omavalitsustele andma. See on riigi toetus, see on riigi avatud kohustus. Omavalitsused ei pea siin mängu panema mingeid oma summasid. Omavalitsus, jah, administreerib seda, ja ka administreerimiseks teatud vahendid eraldatakse. Aastaid pole seda olnud, nüüd aga juba mõned aastad on antud omavalitsustele raha ka selle toetuse administreerimiseks.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Hea ettekandja! Oleme tänulikud, et sotsiaalkomisjon selle eelnõu algatas. Nagu ettekandest ja küsimustele vastamisest välja on tulnud, on teema kaua aega üleval olnud ja õiguskantsler pöördus probleemiga sotsiaalkomisjoni poole. Kas õiguskantsler on ka vabariigi praeguse või mõne endise valitsuse poole pöördunud ja see teema on valitsuse külmaks jätnud, et sealt ei ole eelnõuga komisjoni tuldud?

Tänan hea küsimuse eest! Väga detailset ajalugu, kui palju kirju on vahetatud, ma ei tea. Sotsiaalministeeriumi ametnikud aga möönsid komisjonis, et nad on probleemist teadlikud. Tõenäoliselt on õiguskantsler selles küsimuses ka Sotsiaalministeeriumi poole pöördunud. Teades õiguskantsleri praktikat – ta tavaliselt pöördub nii ministeeriumi kui ka Riigikogu poole, sest Riigikogu on siiski seadusandlik organ. Minu arvates õiguskantsler tegi väga õigesti, kui pöördus otse Riigikogu poole, et muudatus kiiresti saaks ellu viidud ja probleem lahendatud.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Lugupeetud ettekandja! Ilmselt on see olukord Tartus kestnud juba pikemat aega. Kui seletuskirja lugeda, siis ma paraku ei saa aru, kes kelle poole on pöördunud. Kas Tartu linnasekretär on pöördunud avaldusega õiguskantsleri poole, et saaks hakata seda asja lahendama, või on õiguskantsler oma kirjaga probleemi tõstatanud või nagu hea kolleeg Helle Kalda ütles, on avaldusega kuhugi pöördunud ka üürnike liit? Mis siin toimub? Ja veel küsin ma, kas keegi vastutab ka selle segaduse eest.

Pean vastama nii nagu kolleeg Toomas Varekile, et ega ma seda ajalugu täpselt ei tea. Meie tegelesime konkreetse kirjaga ehk siis sotsiaalkomisjon tegeles õiguskantsleri kirjaga. Õiguskantsler pöördus meie poole. Ta rääkis Tartu linna kirjast, millega linn on pöördunud õiguskantsleri poole. Aga jah, nagu tänagi arutelus on välja tulnud, on probleem ammu üleval ja eri organisatsioonid, paljud inimesed on selle teadvustamiseks tõenäoliselt pöördunud varem ministeeriumi poole. Õiguskantsler aga viitas just sellele konkreetsele Tartu linna kirjale.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Hea ettekandja! Ühes oma vastuses sa mainisid Ida-Virumaad. Ma lihtsalt tuletaksin meelde, et tasapisi me liigume tagasi 1999.–2000. aastasse, mil küsimus üürile andmisest kukkus ära ja elamispinnast lahtisaamiseks maksti peale. Pikk talv on mööda saanud ja minu teada on mitmest omavalitsusest tulnud signaale, et terveks aastaks eraldatud toimetulekutoetus hakkab suve hakul otsa saama. Kas selle seaduseelnõu raames riigil on kavas eraldada täiendavaid toetussummasid omavalitsustele?

Alustame lõpust: otseselt ei ole selle seaduseelnõuga vahendeid ette nähtud. Nagu seletuskirjast võib lugeda, ei tohiks seaduse rakendamisega seotud kulud väga suured olla. Komisjoni arutelu käigus kinnitati, et see on riigi kohustus ja seda täidetakse. Mis puutub üldse omavalitsustele eraldatavatesse vahenditesse, siis juba pärast I kvartalit väga paljud omavalitsused taotlesid lisaraha, kuna toimetulekutoetuse summad olid otsa saamas. Minu teada II kvartali vahendid on eraldatud, kui palju nende puhul on arvestatud seda konkreetset vajadust, ei oska öelda. Aga minu info kohaselt augusti-septembrini peaks tänavuse eelarve ja lisaeelarvega eraldatud rahast piisama. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb aasta lõpuks puudu 60–70 miljonit. Ei oska öelda, kuidas otsustatakse: kas valitsus soovib selle summa eraldamise panna mingisse lisaeelarvesse või seda kohustust täidetakse teatud reservide arvel, kui aasta lõpus puudu jääb. Valitsusel on selleks õigus. Tahan aga rõhutada, et seadus nõuab selleks raha eraldamist. Ma väga loodan, et omavalitsused need summad ka saavad.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Lugupeetud kolleeg! Kas komisjonile on teada antud, et peale Tartu linnasekretäri on õiguskantsleri poole pöördunud ka teised kohalikud omavalitsused? Kuidagi kiiresti on asutud probleemi lahendama. 7. aprillist ja 7. juunist on vähe aega möödas. Seepärast tahangi küsida: kas sotsiaalkomisjonis on ka teised eelnõud nii kiires tempos valminud?

Eks see ole nii, nagu tavaks on. Kui õiguskantsler pöördus kirjaga sotsiaalkomisjoni poole, siis me arutasime seda kohe. Me kuulasime ära ka ministeeriumi esindajad ja leidsime, et see muudatus ei vaja erilist aega. Kõik komisjoni liikmed olid seda meelt, et asi tuleks võimalikult kiiresti ära teha. Ministeeriumiga käis väike vaidlus selle juriidilise nüansi üle, kas peaks olema toetuse andmise aluste avatud või kinnine nimekiri.  Aga seda otsustasime üksmeelselt, et kui õiguskantsler juba viitas sellele, et olukord tuleks põhiseadusega kooskõlla viia, siis milleks venitada. Niisuguste märkuste korral on komisjon üritanud alati reageerida võimalikult operatiivselt ja me tegime seda ka seekord.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Hea ettekandja! Suur aitäh komisjonile, et ta nii kiiresti reageeris, sest probleem on kaua õhus olnud. Aga mul on küsimus seoses sellega, et väga palju pöördumisi on teinud ka Kuressaares elavad üürnikud. Sotsiaalkomisjonil on õigus pöörduda Riigikontrolli eelarvekomisjoni poole, et Riigikontroll läheks ja kontrolliks infot, mis on seotud üürnikega teisteski piirkondades. Kas teie kui sotsiaalkomisjoni liige toetate seda, et näiteks Kuressaares kontrollitaks asja, kuna on laekunud väga palju üürnike ühenduste kaebusi. Kuressaare linn nagu Tartugi pole tahtnud seadusi täita ja muuta. Väga hea, et Tartu lõpuks siiski pöördumise tegi.

Kahjuks ei ole ma Kuressaare probleemiga kursis. Kui selliseid pöördumisi on, siis kindlasti komisjon seda arutab. Ja kui see on vajalik, siis pöördume ka vastavate riigiasutuste poole.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Hea esineja! Muidugi on hea, et probleem on lahendatud. See on pikalt üleval olnud. Sa ütlesid väga kindlalt, et riik peab toimetulekutoetuste maksmise tagama, aga samas me teame, mis seisus riik on. Sa prognoosisid, et suve lõpuks tuleb 60–70 miljonit puudu. Mis sa arvad, mis ikkagi päris aasta lõpuks saab? Kui me praegu võtame juba stabiliseerimisreservi kasutusele, et maksta välja palkasid ja toetusi, mis siis veel tulemas on? Mis sa arvad?

Kui vastata trafaretselt, siis ega me väga põhjalikult komisjonis eelarvepoolega ei tegelnud. Põhiliselt rõhutati, et see on riigi kohustus ja riik peab toimetulekutoetuste raha omavalitsustele eraldama. Ei oska mina ka prognoosida, mis aasta lõpus Eesti riigi finantsvõimekusest saab. Miks me sellise muudatusega siiski välja tulime? Meie kindlus tugines ka omavalitsusliitude toetusele – nemad ei näinud muudatusega seotult väga suuri probleeme ette, kuigi möönsid, et rahaga on probleeme. Ma juba nimetasin, et riigil on võimalus katta see vajadus vastavalt tegelikele väljamaksetele, seda on ka varem tehtud. Ma ei taha nagu oletada, et Vabariigi Valitsus hakkab seadust rikkuma.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Lugupeetud ettekandja! Mul on suur hirm, et jälle kuuleme vastuseks, et kahjuks komisjon ei arutanud seda, aga ma ikka küsin. Tegemist on väga vana probleemiga, mida Tartus arutati juba siis, kui mitte ainult mina seal volikogus ametis olin, vaid ka hea kolleeg Ene Ergma. Juba siis pöördus Tartu linn igasuguste kirjadega ministeeriumide poole ja sai üldiselt sellise vastuse: kui te ei ole sõlminud turuhinnaga üürilepingut, siis te abi anda ei saa. Ja linn ägas selle all, et nappe vahendeid kokku hoida, ja palus abi ühest, teisest ja viiendast kohast. Ma palun teilt ainult hinnangut, kas Tartu linn tegi midagi halvasti, et ta pöördus pärast seda, kui ta oli ministeeriumidega suhelnud, õiguskantsleri poole, paludes probleem kas või Riigikogu tasemel lahendada.

Mina avaldaksin Tartu linnale ja linnasekretärile, kes selle küsimuse üles tõstis, tunnustust – probleem saab kogu Eestis ehk lahendatud. Nii et see on positiivne, et Tartu linn teema tõstatas. Mis seal varem juhtus – kas maksti või ei makstud –, on omaette küsimus. Kas siis ei tehtud mingisuguseid pingutusi, et inimesed toimetulekutoetuse kätte saaksid – ma ei oska öelda. Aga selle eest, et Tartu aitab probleemi lõpuks lahendada, tuleb seda linna tunnustada.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! On ikka võrdlemisi uskumatu, mis siin küsimustest on välja tulnud. Et Tartu kõrval ka Kuressaares on, nagu te ütlesite, ligi 20 aastat külma rahuga põhiseadust rikutud. Need on ju Reformierakonna juhitavad kohalikud omavalitsused ja huvitav, kuidas küll praegune peaminister, tollane Tartu linnapea härra Ansip seda ei märganud, kui see paber 2001. aastal allkirjastati. Aga see selleks. Küsimus on pigem selles, et te olete märkinud seletuskirjas, et tolle seaduse rakendamisega ei kaasne mingeid kulusid või õigemini kaasneb küll, aga need ei ole võrreldavad toimetulekutoetustega. Toimetulekutoetustega on üldse mingid kulud vähevõrreldavad – need on üldsummalt nii suured. Kas komisjon ikkagi ei peaks selle veel kord läbi vaatama? Ma kahtlen, kas tõesti ei kaasne mingeid kulusid. Need tuleks välja tuua. Kas te seda küsimust arutasite? Asi on ju eelarve summades.

See on kindlasti hea küsimus, mis on täna juba varemgi kõlanud. Just nimelt: kui palju see võib kulutusi kaasa tuua? Täpsed andmed, mis kõnealune muudatus võiks maksma minna, puuduvad – ei ole neid ei ministeeriumis ega omavalitsusliitudes. Siin on juba kõlanud, et see muudatus tuleks suhteliselt kiiresti teha ja muidugi ei ole komisjonil ressursse, et selliseid vastuseid kiiresti saada. Meil on vaid ministeeriumi hinnanguline arvamus, et rahavajadus on suhteliselt väike. Miks nii? Üks põhjus, mis ma juba mainisin, on see, et niisuguste eluruumide kasutamisel on üritatud otsida teisi võimalusi, kuidas õiguslikel alustel seda toimetulekutoetust ikkagi maksta. Nüüd saaks seda nagu sellel õigel ja selgel seaduslikul alusel teha. Ja mis puutub üldse puudujääki selles vallas, siis seda ma olen juba öelnud, et raha on nii või teisiti puudu ja see küsimus tuleb aasta lõpuks ühel või teisel viisil lahendada.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

Austatud ettekandja! Mul ei ole niivõrd küsimus, kuivõrd kommentaar ja ettepanek sotsiaalkomisjonile. Meenutan seda aega, kui ma veel linnas töötasin. Siis me saime ikka ...

Palun, kus küsimus on?

... opositsioonilt pahandada, miks Tallinna linn on andnud alla turuhinna kortereid üürile ja nii edasi. Minu küsimus puudutabki seda. Õiguskantsleri kirja arutades tõstatasite te ka teema, miks üldse kohalikud omavalitsused annavad ilma üürita inimestele kasutada kortereid, mille eest neil tuleb maksta kommunaalmakse. Võib-olla siis peakski andma kasutada selliseid kortereid, mille eest linn tasub ka kõik kommunaalkulud, kui inimestel endal raha nagunii ei ole. Miks seda siis eri rahakottidest võetakse? Kas selliselt oli ka teema püstitatud, et mitte jälle saada kriitika osaliseks, et alla turuhinna on kellelegi korterid üürile antud?

Detailselt me ei arutanud, kuidas erinevad õiguslikud alused mõjuvad ja kas on seoses üürihindadega etteheiteid tehtud. Teatud inimesed võib-olla tõesti ei suuda elamispinna eest maksta. Ma arvan, nüüd hakkab ka tasuta kasutamise lepingu puhul toetuse maksmine võimalik olema. Üürilepingut tõesti trakteeritakse juriidiliselt niimoodi, et seal peab olema fikseeritud teatud suuruses tasu, muidu pole tegu üürilepinguga. Ühe krooni eest üürile andmist saab tõlgendada tasuta kasutamisena. Omavalitsus ei peaks otsima igasuguseid erinevaid variante, peab olema selge õiguslik alus. Sotsiaaleluruume antakse ju kasutada inimestele, kes nii või teisiti vajavad nii toimetulekutoetust kui ka teisi toetusi.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Hea ettekandja! On selge, et osa inimeste õigusi – nimetame neid nii – on senise seadusega rikutud. Sinu vastustest on kõlanud, et komisjonis ei arutatud, kuidas seda nüüd tagantjärele heastada. Minu küsimus on järgmine. Mis sina kui sotsiaalvaldkonnas kogenud inimene arvad: kui see seadus vastu võetakse, kas need inimesed, kes teatud ajal sellest toetusest ilma jäid, peaksid kas kohtu kaudu või nõude esitamise peale põhiseaduslikele õigustele tuginedes selle saamata jäänud raha tagantjärele saama?

Pean mainima, et sama sisuga oli nii kolleeg Helle Kalda kui kolleeg Ain Seppiku küsimus. Kuna komisjonis seda küsimust ei tõstatatud ja analüüsi ega arutelu ei olnud, siis ma ei oska sellele vastata. Ma ei välista, et niisuguseid asju võib tekkida, sest kui inimeste õigusi on kuidagi rikutud, siis peab neil olema võimalus tagantjärele hüvitist nõuda. Kui sage see saab olema, ei oska öelda. Igal juhul on see teema, mida tuleks lugemiste vahel komisjonis arutada ja ka juristidega nõu pidada.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Hea ettekandja! Tuleb tunnustada Tartu Linnavalitsust, tuleb tunnustada õiguskantslerit, tuleb tunnustada ka sotsiaalkomisjoni! Aga kuna sotsiaalkomisjon on üks suurimaid Riigikogu komisjone ja kõik fraktsioonid on seal esindatud, siis kas eelnõu koostamisel tekkis ka eriarvamusi või olid kõik ühel meelel?

Suur tänu selle eest, et on märgatud sotsiaalkomisjoni head tööd! Teatud vaidlusi tekkis rohkem küll ministeeriumi ametnike seas, kes olid arutelule kutsutud. Nende soov oli, et õiguslike aluste nimekiri oleks avatud. Meil oli laual kaks varianti, millisena eelnõu siia saali tuua. Just selguse mõttes ja et mitte väga pikalt vaielda juriidiliste küsimuste üle, valis sotsiaalkomisjon läbipaistvama ja lihtsama lahenduse. Seda toetasid ka omavalitsusliidud. Omavalitsused peavad ju nendel õiguslikel alustel hakkama seda toimetulekutoetust maksma ja nemad soovivad, et asi oleks seaduses võimalikult täpselt määratletud, et ei oleks lahtist nimekirja võimalikest erinevatest lepingutest. Sel teemal vaidlus oli ja komisjoni liikmed väljendasid ka erinevaid arvamusi. Aga lõppkokkuvõttes minu mäletamist mööda keegi selle variandi vastu, mis meil siin laual on, ei olnud.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Hea ettekandja! 2008. aasta riigieelarves on ette nähtud toimetuleku piir, milleks on ühel isikul peres 1000 krooni ja järgnevatel 800 – nii teisel kui enamatel. Selge on, et selle rahaga toime tulla on üpris keeruline. Kas komisjon on arutanud oma istungitel toimetuleku piiri tõstmist? Kas seda võiks vähemalt taotleda?

Viimasel ajal ei ole seda teemat tõstatatud. Nagu ma mäletan, on Keskerakonna esindajad korra sellise eelnõu algatanud, aga seal oli probleeme. Selle sisu oli küll arusaadav ja minu teada tuli see algatus Tallinna linnalt, et võiks toimetulekutoetust tõsta. Järjest rohkem on peresid – ma neid arve juba nimetasin  –, kes langevad toimetulekutoetuse saajate hulka. Muidugi on täiesti mõistetav, et kui me lööme need summad  – 1000 või 800 krooni – pere peale kokku, siis tekib küsimus, kuidas sellega ära elada. See on keeruline. Ja mida rohkem neid peresid on, seda raskem. Mis ma oskan ka Euroopa poole vaadates öelda? Komisjonis otseselt seda probleemi ei arutatud, aga sellise kriisi puhul on valitsustel olnud tavaliselt kaks valikut: ühelt poolt on üritatud riigivalitsemise kulusid kokku hoida, aga teiselt poolt on katsutud raskel ajal sotsiaaltoetusi suurendada. Meie valitsuselt sellist ettepanekut ei ole seni tulnud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Lugupeetud esineja! Kõigepealt ka minu poolt tunnustus, et sotsiaalkomisjon sellise sotsiaalse õigluse küsimusega tegeleb. Eriti tore on, et seda seadust kaitseb puldis minu erakonnakaaslane. Aga konkreetne küsimus on selline. Sotsiaalkorterite elanike olukord on Tartus täbar olnud. Kas keegi tõsteti elamispinnalt ka päris välja ja sattus kuuse alla? Ega sellest juttu ei olnud?

Komisjonis selliste detailideni ei jõutud. Me lähtusime õiguskantsleri kirjast ja selles niisuguseid detaile ei olnud. Mis seal toimunud on, ei tea. Seda peaksite küsima Tartu linna valitsejatelt või oma ees istuvalt kolleegilt, kes kindlasti teab Tartu asju paremini.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Hea ettekandja! Ma tulen konkreetselt tagasi seaduseelnõu 505, sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu juurde. Öelge, palun, kui nüüd te arutasite komisjonis seoses õiguskantsleri kirjaga neid üüri- ja muid lepinguid, kas teil oli ka võimalus kasutada andmeid, kui paljudes omavalitsustes too sotsiaalkorteri probleem olemas on. Millised omavalitsused on suutnud selle lahendada ja millised – tulenevalt ka oma eelarvemahust – seda kindlasti ei suuda? Ja kas te vaatasite probleemi sellegi nurga alt, et ehk ka riik peaks oma abikäe ulatama? Kas teil on komisjoni poolt meile sellist infot edastada?

Jälle väga hea küsimus! Eluasemeprobleemid on endiselt aktuaalsed, aga komisjonis seda eelnõu arutades nendesse põhjalikult ei süvenetud. Aga kindlasti on see teema, mille vastu peaks huvi tundma – see puudutab eluasemepoliitikat ja omavalitsuste võimalusi. Õiguskantsleri kirjas on ju ka viidatud põhiseaduse paragrahvile, mis sätestab, et üks inimese põhiõigusi on õigus eluasemele. Kuidas see sisuliselt tagada, on teema, mida siin saalis on väga palju arutatud, aga mis kindlasti vajab veel analüüsi. Muu hulgas on vaja teada, kui palju meil on võimalikult soodsatel alustel üüritavaid pindasid, mida inimesed saaksid kasutada munitsipaal- või sotsiaaleluruumina.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud ettekandja! Me oleme siin Riigikogus arutanud ka seadusi, mis puudutavad ainult mõnd väikest gruppi inimesi. Praegu me arutame seaduseelnõu, mis puudutab, nagu mina aru saan, ainult Tartu linna. Ülejäänud Eesti linnad on selle probleemi osanud ära lahendada. Kas tõesti ei olnud ühtegi muud võimalust Tartule nõu anda, nii et selle peab praegu seadusmuudatusena sätestama?

Ma ei tea, kes seda nõu oleks pidanud andma – kas mõni teine omavalitsus või kes. Omavalitsused ju arutavad probleeme omavahel. Aga ma siiski ei suhtuks asjasse nii kitsalt, et küsimus on vaid Tartu linnas. Tõenäoliselt neid muresid on olnud ka mujal ja on püütud probleemist mööda hiilida, kuidas keegi on osanud. Aga et Tartu linn selle ettepaneku tegi, on tunnustust väärt. Me saame toimetulekutoetuse maksmise alust muuta ja siis ei pea enam nuputama, kuidas seaduses sätestatust mööda hiilida.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Hea ettekandja! Tundub, et kõik küsimused, mis Tartust tulevad, on head küsimused ja hea on nendele vastata. Nii et edu sulle, hea pinginaaber! Aga nüüd niisugune küsimus. Me oleme põhjalikult käsitlenud olukorda, kui munitsipaalvõim sõlmib neid lepinguid. Aga kui õigustatud võiks selline asi olla, kui eraettevõte või eraisik annab kellelegi korteri tasuta kasutada? Mis siis tuleks teha? Kas siis saab samamoodi toimetulekutoetust ja kas üldse selliseid juhtumeid on üle Eesti teada?

Tänan hea küsimuse eest, austatud pinginaaber! Pean jälle vastama, et kuna eelnõu menetlemine käis komisjonis suhteliselt kiiresti, siis me väga palju infot ei jõudnud kokku korjata. Selliseid andmeid ei korjata eraldi kuskile kokku, nii et oleks nüüd hea võtta. Et kui paljud näiteks nendest inimestest, kes toimetulekutoetust on taotlenud, kasutavad eluruumi tasuta kasutamise lepingu alusel. Küll aga oli juttu sellest, et sellise lepingu alusel võivad kasutuses olla mitte ainult omavalitsuselt saadavad eluruumid. Tegu võib olla ka eraisikult saadud ruumidega. Tiit Kuusmik ju mainis, et teatud piirkondades Eestis on olnud probleem sellega, et kui sa oled korteri omanik ja seal sees ei ela, siis on väga raske seda müüa või üürile anda. Tõesti, nagu Tiit Kuusmik ütles: maksa või peale, et keegi sul kommunaalkulud kinni maksaks. Sest omanikul tuleb kommunaalkulud nii või teisiti tasuda. Komisjonis oli jutuks küll, et just Ida-Virumaal on järjest levinum anda inimestele korter tasuta kasutada, et nad vähemalt  kommunaalkulud kinni maksaks. Omanik hoiab siis vähemalt nii palju raha kokku ja korter ei seisa tühjana. See seadusmuudatus võimaldab ka nendel inimestel, kes kasutavad tasuta kasutamise lepingu alusel eraisikule kuuluvat eluruumi, taotleda toimetulekutoetust.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea ettekandja! Keskerakond on suur erakond ja selle esindajatel on päris erinevaid maailmavaatelisi seisukohti, eriti kui tegu on küsimusega sellest, kas anda hädasolijale õng või kala. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Sinu vastustest on mitu korda välja tulnud, et riigile tulevad selle muudatusega kaasa lisakulutused. Minu küsimus on selge. Me kõik teame, mis olukorras riik on. Võib-olla olnuks mõistlik see paarirealine seaduseelnõu vaikselt kõrvale libistada ja minna edasi vana kombe kohaselt? Kui me ei tea isegi, kui palju kohustusi riigile muudatusega kaasneb, mis siis ikkagi edasi saab? Riik on ju hädas.

Tänan riigi pärast muret tundmast! Aga sotsiaalkomisjonis olid selle eelnõu arutelul kohal ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud, kes oskavad ilmselt hinnata, kui palju see vahendeid vajab. Ma usun, et kui muudatus nõuaks Sotsiaalministeeriumi hinnangul väga palju lisaraha, siis oleks kindlasti nõutud detailseid andmeid ja et see oleks eelnõusse sisse kirjutatud. Ka omavalitsusliitude arvamuses seda külge palju ei rõhutatud. Kogu toimetulekutoetuste saajate arvust ei moodusta need inimesed olulist osa ja väga suuri lisasummasid riigil omavalitsustele eraldada ei ole vaja. Ma väga loodan, et riik saab sellega hakkama. Nagu siin täna on rõhutatud: see muudatus on vajalik, et teatud inimeste õigusi ei rikutaks. Palun ikkagi, austatud kolleeg, seda muudatust toetada, nii et me saaksime selle seaduse veel enne suve vastu võetud.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud ettekandja! Ma ei saa kuidagi nõus olla eelkõnelnud kolleegiga, kelle arvates riigi häda on suurem kui tema kodanike häda. Mulle tundub, et kodanikud on rohkem hädas kui riik. Tavaliselt kasutatakse poliitilises retoorikas kahte sorti põhjendusi. Üks on, kui häid asju ei taheta vastu võtta – siis kinnitatakse, et me peame kõike vaatama suures pildis. Kui aga tahetakse halvad asjad vastu võtta, siis suur pilt võetakse väikesteks tükkideks ehk siis keeldutakse analüüsimast kogu konteksti ja mõjusid laiemalt. Kui me täna räägime toimetulekutoetustest, siis ma tooksin sisse veel ühe mõõtme: lastega töötud pered. Kui komisjon kaalus selle eelnõu algatamist, kas ta analüüsis väheselgi määral konteksti, mis on seotud peredega, kes kasvatavad lapsi ja kus vanemad on töötud? Nad on ametliku sissetulekuta. Milliseid lahendusi võiks selles osas oodata?

Mis puutub statistilistesse andmetesse, siis ma ei hakka neid peretüüpide kaupa ette lugema. Et kui paljud toimetulekutoetust on taotlenud ja kui paljud on saanud. Seda on võimalik leida Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt. Kindlasti on kõige rohkem juurde tulnud neid toimetulekutoetuse taotlejaid, kes on töötuks jäänud – üks inimene peres on tööta jäänud või mõlemad või neid võib ju veel rohkem olla. See on kindlasti põhiline toimetulekutoetuse saajate arvu suurenemise põhjus. Praeguses majandusolukorras, kus tööpuudus kiiresti kasvab, on täiesti arusaadav, et surve toimetulekutoetuse ja teiste sotsiaaltoetuste saamiseks tugevneb. Mis ma oskan öelda? Kindlasti vajab uurimist ja arutamist, kas ei saaks täiendavalt aidata just lastega peresid. Teema on eri fraktsioonide tõstatatuna ka siin saalis üleval olnud, kuid valitsuse algatust seni ei ole.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Lugupeetud ettekandja! Sa oled oma vastustes mitu korda maininud, et eelnõu on omavalitsusliitudega kooskõlastatud ja et omavalitsused ootavad, et seadus reguleeriks kõik pisiasjadeni, siis oleks neil toimetulekutoetust turvaline maksta. Kas sul on kuskilt vaadata või tead sa peast, kas kohalikud omavalitsused tegid eelnõu kooskõlastades ka mingisuguseid ettepanekuid? Kui tegid, siis millised need ettepanekud konkreetselt olid? Kas mõni kohalik omavalitsus on jäänud ka eriarvamusele?

Ma ei hakka pikalt ette lugema omavalitsusliitude arvamusi. Lühidalt sai nende seisukohad juba öeldud. Eesti Maaomavalitsuste Liit tõstatas kaks teemat, Eesti Linnade Liit märkusi ei teinud, kui me küsisime nende arvamust eelnõu kohta. Eesti Maaomavalitsuste Liit viitas küsimusele, kui palju suurenevad kulud ja kas riik eraldab omavalitsustele nende katmiseks lisaraha. Nende teine probleem oli, et toetuse maksmise õiguslik alus oleks võimalikult selge. Sellest komisjon põhiliselt ka lähtus. Me jätsime nimekirja kinniseks, me ei pidanud õigeks ettepanekut kasutada formuleeringut, mis hõlmanuks kõiki lepinguid, mille alusel eluruume kasutatakse. Ministeeriumil oli ettepanek kasutada teatud sõnastuses juriidiliste nüanssidega muudatust.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Hea esineja! On tore, et sotsiaalkorterite elanike probleem laheneb ja nad ei pea enam selle asja eest üle maksma ning riik hakkab neile materiaalset toetust jagama. Aga meil on palju suurem grupp riigi poolt represseeritud inimesi – need on sundüürnikud. Praegu on ilusasti läinud sotsiaalpindade elanike probleemi lahendamine, miks ei võiks sotsiaalkomisjon ette võtta ka sundüürnike küsimust ja hakata arutama, kui palju nemad on uute korterite eest raha välja maksnud. Vahest võiks seda liini pidi hakata nendegi olukorda uurima, kui praegu on nii ilusasti läinud sotsiaalpinna elanikega.

Head kolleegid! Jääme ikka selle seaduseelnõu piiridesse, eks ole!

Kui me jääme selle teema piiridesse, siis ma võin vastata, et tõenäoliselt on sotsiaaleluruumide kasutajate hulgas suhteliselt palju sundüürnikke, kes on pidanud oma senisest elukohast välja kolima. Omavalitsused on pidanud ka seda probleemi lahendama. See on põhiliselt olnud suuremate linnade mure – ma tean, et näiteks Viljandis on too probleem üleval olnud. Nii palju on see tänase teemaga seotud. Aga mis puutub üldse sundüürnike problemaatikasse, siis muidugi seda tuleks arutada.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Hea ettekandja! Ma kõigepealt tänan teid väga põhjalike ja asjalike vastuste eest! Aga tuleksin siiski tagasi oma eelmise küsimuse ja teie vastuse juurde. Teatavasti laekub esimene info eeskätt omavalitsustele, kui inimestel on probleeme sotsiaalkorterite saamisega. Toimetulekumuredega pöördutakse ju omavalitsuste poole. Te ütlesite, et pole tehtud analüüsi, missugused omavalitsused suudavad seda küsimust lahendada ja missugused ei suuda, kuhu tuleks riigi abi rohkem suunata. Kas teie arvates komisjon ei võiks seda küsimust tulevikus eraldi arutada ja selle info kokku koguda?

Ettepanek on hea, kindlasti tasub sellega tegelda. Ma ei saa lubada, et me selle eelnõu menetlemise käigus seda jõuame teha, aga oma mehhanism on siin olemas. Ma väga loodan, et Sotsiaalministeerium lähtub läbirääkimistel omavalitsustega sellest seadusmuudatusest ja annab omavalitsustele võimaluse taotleda sellega seotud lisasummasid ning et need kulutused saavad ka kaetud. Toimetulekutoetus on riiklik toetus, tegu on riigi avatud kohustusega ja vastavad vahendid tuleb riigil omavalitsustele eraldada.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Lugupeetud kolleeg! Täna arutame üht sotsiaalhoolekande seaduse punkti. Kas komisjonis olid arutusel selle seaduse teisedki paragrahvid või ülejäänud paragrahvidega on kõik selge? Võib-olla saame millalgi mõne teise omavalitsuse sekretäri ettepaneku, et komisjon arutaks mingeid tolle seaduse küsimusi?

Muu temaatikaga me ei tegelnud, kui üritasime leida optimaalset lahendust toimetulekutoetuse maksmiseks isikutele, kes kasutavad sotsiaaleluruume tasuta kasutamise lepingu alusel. Mis puutub sotsiaalhoolekande seadusesse tervikuna, siis nagu ministeeriumi ametnikud märkisid, on ettevalmistamisel muudatuste pakett. Ei oska täpselt öelda, mis on selle aluseks – kas ka mingid pöördumised või mõned sätted, mis on ajale jalgu jäänud. Aga eks me näe, kui valitsus eelnõuga siia jõuab.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Lugupeetud ettekandja! Kas sotsiaalkomisjoni algatatud sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu on sinu arvates efektiivne? Mis plusse ja miinuseid sa sellel näed?

Miinuseid muid ei näegi peale selle, et raha tuleb kuskilt leida. See kohustus ilmselt tekib. Aga pluss on kindlasti see, et saab selgelt määratletud õiguslik alus, millele toetudes saavad ka need inimesed toimetulekutoetust taotleda. Igal juhul see on suur pluss.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud tehtava muudatuse jõustumisega. Kui protseduur siin saalis sujub maksimaalse kiirusega ja seadus saab peagi vastu võetud, siis millal see võiks jõustuda? Kas on arvestatud ka riigieelarve ja kohalike eelarvete muutmisega? See puudutab ju ka eelarveid.

Menetlusgraafik ei ole täpselt paika pandud. Me oleme küll komisjonis rääkinud, et üritaks seaduse vastu võtta enne suurt suve ehk siis nädalate jooksul, mis siin veel suvises kevades ees on. Aga mis puutub jõustumisse, siis seadus jõustub üldises korras, nagu Riigi Teataja seaduses sätestatud. Muudatusega seotud lisarahast olen juba pikalt rääkinud. Otseselt seletuskirjas seda arvu jah ei ole. Kas lisaeelarve arutelu käigus tuleb nende summade kohta mingi ettepanek, ei oska tõesti öelda. Nagu ma ütlesin, tõenäoliselt on eelarves praegu puudu kokku 60–70 miljonit toimetulekutoetuse raha, aasta lõpuks kuluvad need summad täiesti ära. Küsimus tuleb lahendada.

Marika Tuus, palun!

Hea kolleeg Jaak! Nüüd on probleem seaduslikult lahendatud, kuid see olukord on ju aastaid kestnud. Inimeste õigusi eluasemele ja õigusi võimalusele ise toime tulla on rikutud. Kuidas saaks tagantjärele heastada, et inimesed on aastaid selle pärast kannatanud?

Seda on täna juba küsitud. See on kindlasti teema, mida meil tuleb, hea kolleeg, sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus, komisjonis arutada. Kuna meie oleme selle eelnõu algatajad, siis meie kohus on kas lahendus leida või küsimusega edasi tegelda. Kindlasti on komisjonis vaja seda probleemi arutada.

Toivo Tootsen, palun!

Hea ettekandja! Nagu näha, on tegemist väga vajaliku eelnõuga. Ma tahan küsida: mis sa prognoosid, kui kiiresti selle menetlus võiks komisjonis-Riigikogus käia? Millal on muudatusettepanekute tähtaeg ja millal võiks seadus saada siin saalis vastu võetud?

Komisjon soovib teha kõik, et eelnõu saaks vastu võetud juba järgmisel nädalal. On ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. juuni kell 12, see on homme. Ja kõik komisjoni liikmed pooldasid üksmeelselt eelnõu menetlemist selliste tähtaegadega. Palun ka teil siin saalis toetada muudatuse kiiret tegemist!

Vladimir Velman, palun!

Lugupeetud kolleeg! Sotsiaalhoolekande seaduse täiendamise seaduse eelnõu seletuskirja punktis 4 on kirjas, et eelnõu ei ole Euroopa Liidu õiguse valdkondadega seotud. Kas see tähendab seda, et Euroopale on niisugused probleemid võõrad? Kas on meile eriomane mureküsimus, mis meil tuleb ära lahendada?

Vastus on suhteliselt lühike. Euroopa Liidus ei ole kokku lepitud ühises sotsiaalpoliitikas. Räägitakse Euroopa sotsiaalsest mudelist, mida arenenumad ja vanemad Euroopa Liidu liikmed järgivad – Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia jt. Kogu sotsiaalvaldkonda reguleeritakse üldiste õigusaktidega Euroopa Liidus väga vähe. Tervishoidu võib-olla veidi rohkem, aga näiteks sotsiaalpoliitikat mitte. Eks siin ole kõlanud hulk selliseid ettepanekuid, ka Keskerakonna seisukoht on olnud, et Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika peaks olema rohkem kokku lepitud ja laienema kõikidele riikidele rohkem, kui see praegu on.

Aivar Riisalu, palun!

Hea ettekandja! Te arutlesite komisjonis tõsise teema üle: seadust on räigelt rikutud mituteistkümmend aastat. Minul tekib kohe õigustatud küsimus, kas keegi isikutest, kes sellisel asjal on lasknud toimuda, peaks toimunu eest ka vastutust kandma, võtma kas poliitilise vastutuse või mida iganes. Maakeeli küsides: kas keegi selle jama eest kinni ka läheb?

See küsimus jääb vastuseta. Ei oska tõesti öelda. Kas saab kedagi süüdistada selle eest, et seaduses on mingid asjad sätestamata? Ma arvan, et me peame siin iseennast süüdistama – kas meie ei ole seda tähele pannud või ei ole asjaomased riigiasutused meile vajalikke ettepanekuid teinud. Seda süüd võib võtta ka kollektiivsena.

Aadu Must, palun!

Lugupeetud ettekandja! Palun vabandust, kui ma äkki küsin midagi üle – kodulinna Tartu teema erutas mind nii, et äkki mõni detail läks kõrvust mööda. Aga mindki huvitab, kui suur võiks olla eelnõuga seotud rahakulude pluss‑ või miinuspool. Kas seda on arvutatud või muudmoodi käsitletud?

Ma pean jälle vastama, et kahjuks ei ole komisjon jõudnud täpseid analüüse teha. On lihtsalt ministeeriumi hinnanguline prognoos, et see ei nõua väga palju lisakulutusi. Ja kordan: see kohustus riigil tuleb täita, see on seadusega ette nähtud riiklik toetus ja ma väga loodan, et riik selle kohustuse täidab ja need summad omavalitsustele annab. Ei usu, et riik hakkab seadust rikkuma.

Mailis Reps, palun!

Hea ettekandja! Kas te komisjonis selle algatuse puhul arutasite ka seda, et oleks aeg Euroopa sotsiaalharta kogu ulatuses ratifitseerida? Võib-olla tuleksid meil sellised küsimused siis kompleksselt arutusele ja me ei avastaks enam üksikult niisuguseid detaile.

Tänan hea küsimuse eest! Selle eelnõu arutelu raames sotsiaalharta küsimusi ei arutatud. Aga mis puutub hartasse, siis Eesti on seda päris tublisti ratifitseerinud. Muidugi on seal väga palju problemaatilisi küsimusi, mida on välditud, kuna nende punktide ratifitseerimine tekitaks väga palju pingeid, sealhulgas rahalisi. Praegu on meil pigem raskusi ratifitseeritud sätete täitmisega.

Mailis Reps, palun!

Ma küsin täpsustavalt siit edasi. Kas sotsiaalharta osad, mis puudutavad eluruume, on teie ja komisjoni hinnangul just need, mis tekitaksid probleeme? Või tasuks neid kaaluda ratifitseeritavate osade hulgas?

Pean jälle vastama, et kõnealuse eelnõu raames seda arutatud ei ole. Küll on komisjon sotsiaalharta täitmise aruannet käsitlenud ja vaadanud selle üle just sätete kaupa. Põhitähelepanu oleme pööranud sätetele, mis meil on ratifitseeritud ja mille täitmisega on probleeme – selle aruande puhul on alati põhirõhk seal. Ratifitseerimata sätetest on millegipärast vähem juttu olnud, need vajaksid ehk rohkem tähelepanu, sealhulgas ka eluaseme probleem.

Hea ettekandja, tänan teid ettekande ja vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Kas eelnõu 505 arutelul soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel tänada asjaosalisi üürnike nimel, kes on selle probleemiga tegelnud väga kaua aega. Nagu ma teada sain, on sellega omal ajal tegelnud ka proua Ergma ja Aadu Must. Meie fraktsiooni liikmed toetavad nimetatud eelnõu. Tänan kogu koalitsiooni ja sotsiaalkomisjoni, et lõpuks on aru saadud: see küsimus tuleb lahendada.
Muudatuse jõustamine nõuab teatud kulutusi, aga ma loodan, et saan kogu saali rahustada: Tartus on sotsiaalkortereid suhteliselt vähe ja problemaatilisi üürilepinguid ei ole nii palju, et see tekitaks riigieelarvele suuri lisakulutusi. Kui arvestada kogu situatsiooni Eestis, meie majanduskriisi ja sellega seotud toimetulekutoetuste kasvu, siis kõnealune summa on sellega võrreldes väike. Muud vajatavad summad on tunduvalt suuremad.
Ma ei tahaks hakata diskuteerima teemal, kes ja miks on kõiges süüdi. Küllap inimesed, kes tegelevad toimetulekutoetustega ja üldse sotsiaaltemaatikaga, teavad väga hästi, et toimetulekutoetust saavad ka isikud, kes on erastanud oma elamispinna, neil ei ole mingisugust üürilepingut, neil ei ole mingisuguseid üürisuhteid. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele on neil õigus seda toetust saada. Miks? Kindlasti oli seaduses mingisugune väike sellekohane säte – seda ikka juhtub, kahjuks aga kõige nõrgemate inimeste arvel.
Ma tänan veel kord teid kõiki! Loodan, et ei teki mingeid tõrkeid ning me saame järgmine nädal selle seaduse vastu võtta ja nende inimeste probleemi lõpuks lahendada. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 505 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 11. juuni kell 12.  Esimene lugemine on lõppenud ja teine päevakorrapunkt käsitletud.
Austatud Riigikogu! Head ametikaaslased! Mul on teile mõningad teated. Riigikogu juhatusele on tulnud kirju. Esimene kiri on Reformierakonna fraktsioonilt ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt. Selle sisu on, et nad võtavad menetlusest tagasi töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 512. Alla on kirjutanud Reformierakonna fraktsiooni esimees Keit Pentus ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees Mart Laar. Samuti on Riigikogu juhatuse esimees saanud kirja "Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu tagasivõtmine", mille sisu on, et Vabariigi Valitsus võtab tagasi Riigikogu 17. töönädala päevakorras oleva Vabariigi Valitsuse algatatud nimeseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 464. Alla on kirjutanud regionaalminister Siim Valmar Kiisler.
Riigikogu juhatusele on tulnud ka taotlus, et Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võtab menetlusest tagasi eelnõu 473 ehk teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Alla on kirjutanud fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. Lisaks on Riigikogu juhatusele esitatud taotlus, et Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võtab menetlusest tagasi eelnõu 503 ehk looduskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Alla on kirjutanud fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee. Ning viimaseks on Riigikogu juhatusele esitatud taotlus, et Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon võtab menetlusest tagasi eelnõu 504 ehk metsaseaduse § 23 muutmise seaduse eelnõu. Alla on kirjutanud fraktsiooni esimees Valdur Lahtvee.
Seega lähevad päevakorrast välja punktid kolm, neli, viis, kuus ja seitse.

Asume kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve‑ ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Sarapuu!

Palun kaheksa minutit.

Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! See eelnõu on seotud vajadusega korraldada ümber Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olevad asutused. Eelnõu kohaselt on kavas Taimetoodangu Inspektsioon korraldada Põllumajandusametiks, millega ühendatakse Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas hallatavate riigiasutustena tegutsevad 13 piirkondlikku maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve‑ ning Ekspertiisibüroo. See kõik peab olema korraldatud nii, et Põllumajandusamet alustab tegutsemist 1. jaanuaril 2010. Seega 1. jaanuariks peavad olema lõpule viidud ümberkorraldamisega kaasnevad toimingud, mis on üsna tõsised ja meis väga palju küsimusi tekitanud. Tuleb luua uue ameti põhimäärus ja uus struktuur ning  teenistujate koosseis välja töötada. Sellega kaasnevad personalitoimingud ja ühendamisega seotud võimalikud kulud. Kõige selle kavandamine, eelarvete läbivaidlemine ja koostamine, rääkimata väga paljudest õigusaktidest – tegu on suure tööga.
Peab ütlema, et Põllumajandusministeerium on läinud sama teed, mida on läinud paljud teised ministeeriumid. Tehakse mammutameteid ja arvatakse, et sellega saab lahendatud väga palju asju, millega seni pole hakkama saadud. Ühtepidi on see muidugi väga vahva, tekib palju suuri juhte – peadirektoreid, direktoreid, igasuguseid muid juhte –, kes saavad omavahel läbi vaielda, kes kellele allub ja kes millises maakonnakeskuses on. Hiljem hakkab loomulikult pihta vaidlus, et selline struktuur, kui see ükskord üldse kokku saab, elab vähemalt aasta või kaks sisse. Ja oh imet, ükskord tekib selline seis kindlasti, et kui see amet on paar aastat vaevelnud oma juhtimisküsimuste kütkes, siis selgub, et ta ei olegi ennast õigustanud ja tuleks vana süsteem tagasi teha.
Mina olen viimaste aastate jooksul üsna palju näinud, kuidas struktuure avalikus sektoris liidetakse ja lahutatakse. Kõik see on võtnud aega, kõik see on inimestele kas andnud motivatsiooni või neilt motivatsiooni võtnud – kuidas kellelgi. Ja lõpuks ei juhtu mitte midagi, kulutatud raha on vaid ära kasutatud. Ning kogu selle asja eest ei vastuta lõppkokkuvõttes keegi.
Nüüd paistab, et toimub järjekordne valitsusele tüüpiline mänguline ümbertõstmine, mille ainus eesmärk tundub olevat pisike kulude kokkuhoid. Kohe tekib küsimus, millised peaksid olema sisulised muudatused, mis valdkonna arengut edasi viiksid. Kuidas neid sisulisi muudatusi kavandatakse? Kuidas nende eesmärke saavutatakse ja kuidas nende tulemusi hiljem mõõdetakse? Selle põhjal on mul tekkinud küsimus, kus siis asi läbi arutatakse: millal ja kellega? Ja kas selle välise vormi kõrval, mis praegu meile on ette toodud, leitakse hiljem aega ka sisuliste küsimuste jaoks. Võtame kas või niisuguse vaidlusi tekitanud halli ala nagu kalandus, mis on Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel jaotatud ja mille puhul väga paljud funktsioonid on ka Euroopa Liidu kontekstis katmata. Kas siin toimub mingi korrastumine? Milline hakkab olema kalanduse kui ühe haruvaldkonna staatus ja sisu? Milline üldse uues kavandatavas struktuuris hakkab kalandus välja nägema? Kui me ütleme, et jah, loome Põllumajandusameti, siis igal juhul tunneme huvi, kuhu ja millisena kalandus jääb.
Kui käsitletav eelnõu saab seaduseks, siis hakkab ilmselt tõesti Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olema kolm ametit. On Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Veterinaar- ja Toiduamet. Põllumehed on üsna palju huvi tundnud ja ka siin saalis on kõlanud küsimus, milline hakkab välja nägema põllumajanduse juhtivvaldkond loomakasvatus. Kas uus Põllumajandusamet tegeleb põllumajanduse kui tervikuga? Kas ta tegeleb ka mitme muu valdkonnaga? Kus ja kuidas diskussioon selle üle toimub ja kuidas me saaksime selle sisu põllumeestele edasi anda?
On tulnud välja niisugune huvitav fakt, et kui siin eelmine kord eelnõu ettekandja rääkis sellest, et praegu töötab nendes asutustes kokku 327 inimest, siis peale ümberkorraldamist jääb 50 inimest tööta. Kui tundsime huvi, mis nendest 50 inimesest saab, siis selgus justkui, et tegu on täitmata töökohtadega. Kui me proovisime selgust saada, mis töökohad täitmata on ja kas neid jäetakse mingil moel ka reservi või siis tekitatakse nende täitmata töökohtade arvel hiljem mingisugused kõrgemad keskmised palgad, mis mõjutavad eri töötajate palkasid, siis ausalt öeldes seda vastust me ei saanud. On hämmastav, et kui me varem lugesime eelnõusid, mille järgi riigieelarve abil tehakse juurde 2500 töökohta, siis nüüd lüüakse agaralt kaasa tööpuuduse suurendamisel. Midagi ei ole teha, kui praegu tegutsevad mitmesugused riigiasutused maakonnakeskustest ära kaovad, siis on ilmselt põhjendatud kohalike omavalitsuste ja elanike mure, et kui palju ...

Hea ettekandja, teie aeg!

Suur tänu!

Tänan teid! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime asuda eelnõu 470 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 470 vastuvõtmine koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 470. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, piirkondlike maaparandusbüroode ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 470 seadusena vastu võetud.
Selle päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 9. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Hea istungi juhataja! Head kolleegid! Selle üle on tõesti hea meel, et liiklusseadus, mis puudutab meid kõiki, saab jälle mõningad täiendused. Samas on kurb, et me nii olulistele seadustele peame täiendusi tegema tükikeste kaupa. Tegelikult on ju menetluses ka liiklusseaduse tervikpakett ja kui seda lugeda, siis tekkis kohe pehmelt öeldes väga-väga palju probleeme. Nii et liiklusseaduse teemal on oodata päris arvestatavaid debatte.
Seadusmuudatus, mida me praegu käsitleme, on positiivne selles mõttes, et meie teede seisukord on tõepoolest kehvapoolne. Seetõttu on ülioluline, et teede omanikud saaksid liiklust ühiskasutuses olevatel teedel reguleerida. Väga kurb oli kuulda infot, mis täna uudistest läbi käis, et autovedajad on taas alustanud meedia kaudu aktsiooni sihiga suurendada Eesti teedel lubatud veokite täismassimäärasid. Eelkõige soovitakse, et metsaveoautode puhul oleks lubatud kuni 60-tonnine täismass. Täna arutlesid ühes raadiojaamas selle üle taas autovedajad, metsatööstuse liit, kelle esindajad ometi käisid ka meil majanduskomisjonis, kus neile tehti väga kenasti selgeks, et see taotlus tegelikult Eestis põhjendatud ei ole. Kui me peaksime nende soove aluseks võttes sellised võimalused liiklusseadusesse sisse panema, siis peaksime Eestis läbi vaatama nii sillamajanduse kui ka kogu teedehoiu kava. Nemad toovad põhjenduseks, et näiteks Rootsis on see lubatud. Aga Rootsis eraldati esimeses etapis sildade rekonstrueerimiseks 17 miljardit Rootsi krooni ja tänu sellele sai see piirmäär võimalikuks.
Et meie selle seadusega siiski oma teid kaitseme, on vägagi põhjendatud. Lihtsalt meie teede ehitamise traditsioonid või võimalused on olnud sellised, et tegelikkuses nendel eriti sõita nagu võimalik ei ole.
Üks teema, mis eelnõu arutelul emotsioone tekitas, oli lindistamine eksamiruumides. Eks me lähiajal pea sellega tõsiselt tegelema. On ju soovitud lindistamist märksa laiendada ja hakata seda tegema ka ülevaatuspunktides. Sellel lihtsal põhjusel, et autoregistrikeskus on seisukohal, et meie ülevaatuspunktid ei taga korralikku tehnilist järelevalvet. Liiklusesse satuvad autod ja muud liiklusvahendid, mis ei ole tehnilist ülevaatust ettenähtud kujul läbi teinud. Õnneks me suutsime täna tekitada olukorra, et selle probleemi edasilükkamine annab meile võimaluse teemat sügavuti arutada. Eelkõige tekkis vaidlus selle üle, kes lindistab. Kas lindistab ja on seega kohustatud need seadmed muretsema ettevõtja, kes osutab autoregistrikeskusele teenust, või maksab riik, kes soovib lindistamisteenust osta, need seadmed ettevõtjale kinni. Majanduskomisjon arutas asja ning pidas õigemaks rohkem sügavuti minna ja käsitleda seda küsimust liiklusseaduse täispaketi raames.
Veel üks asi, mis tekitab kaksipidiseid tundeid. Rohelised tõstatasid küsimuse, kes on jalgrattur. Kas jalgrattur on liikleja, jalakäija või midagi jalakäija ja tulnuka vahepealset? Kui me võtame aluseks rohelise mõtteviisi, mille poole meil 21. sajandil kõikidel liikuda tasuks ja mis oleks ka tervise alustala, siis tuleks roheliste ettepanekut, et jalgratturid võiksid ellujäämise huvides kõnniteedel sõita, tunnustada. Üks võimalus on ka see, et kõik sõidavad jalgrattaga. Siis jalakäijaid ju pole ja kui jalakäijaid pole, siis on jalgratturid omavahel kokku põrgates teinud liiklusõnnetuse ja seda saab menetleda vastavalt protsessireeglitele, mis liiklusõnnetuse puhul kehtivad. Eks ma praegu olin natuke irooniline, aga tegelikult on kurb, et roheliste ettepanek põrutati ilma erilise diskussioonita seadusest välja.
Seda enam tundub hämmastav, kuidas rohelised üritavad praegu valitsuskoalitsiooniga mingisuguseid kokkuleppeid sõlmida, lootes, et järsku tulevad jalgrattad kõnniteedele tagasi. Ei tule, armsad rohelised, jalgrattad kõnniteedele tagasi! Seda ma teile luban.
Seetõttu teen ma Keskerakonna fraktsiooni nimel ettepaneku praegusi seadusmuudatusi igal juhul toetada. Aga ma soovitan teil panna vaim valmis tõsisemaks liiklusseaduse aruteluks, mis sügisel lahti läheb. Komisjonis on see meil juba olemas. Tegemist on väga tõsise seadusega ja on ette näha, et tekib rohkelt vaidlusi. Selles me saaksime põhjalikult ära reguleerida kõik valupunktid, mis meil praegu tänavatel tunda annavad. Tegelikult elame me ju õnnelikul ajal: meil on liikluses hukkunuid sama palju kui 1952. aastal. Saage aru, et me oleme tegelikult saavutanud fantastilise tulemuse! 1952. aastal oli Eestimaal umbes 12 000 autot, praegu on neid 500 000, ent hukkunute arv on ühel ja samal tasemel. Nii et tegelikult oleme me fantastiline rahvas.
Soovin teile kõikidele saabuvatel suvekuudel edu liikluses! Jääge ellu ja tulgem tervete luude-kontidega jälle tööle tagasi! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime asuda eelnõu 427 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 427. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
9. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad alustada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Eelnõu 461 teemal on mul hea meel sõna võtta juba teist korda. Nagu ma oma eelmises sõnavõtus selgitasin, on eelnõus sisalduva sätestamine äärmiselt vajalik. Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab alati häid eelnõusid!
Miks me seda eelnõu toetame? Sest sellega lahendatakse õigeid asju! Neid on Euroopa Liit meile võimaldanud ja need aitavad kaasa meie majanduskeskkonna üldisele arengule. Eelnõu on samm edasi, mis võimaldab meil struktuurifondide raha lihtsamini kasutada. Samas on oluline märkida, et eelnõuga seadusesse tehtavaid muudatusi ei tohiks teostada tehniliselt sellisel moel, nagu valitsus praegu neid probleeme lahendab. Me viime muudatused eri seadustesse sisuliselt copy-paste võtet kasutades ja see tähendab, et need on laiali pillutatud paljude seaduste vahel.
Keskerakonna fraktsioon teeb valitsusele ettepaneku koostada üks terviklik finantsjuhtimise seadus ja kõik vajalikud põhimõtted seal sätestada. See oleks hea ettevõtjatele, investoritele, kes peavad selle järgi elama, ja see oleks hea riigile, kes peab jälgima seaduste täitmist. Nii saaks ka halduskulusid kokku hoida. Kui reeglid on selged ja sätestatud ühes kohas, siis on meil võimalik nende alusel tegutseda. Selleks, et saaks struktuurifondi raha kiiremini ja efektiivsemalt kasutada, on vaja muudatusi ka teistes seadustes, näiteks riigihangete seaduses.
Loodame, et järgmised õiguskeskkonda muutvad õigusaktid ei ole mõttetult keerulised ja investoreid peletavad ning jõuavad ka tunduvalt kiiremini meie laudadele. Ettevõtjaid on Eestisse praegu väga vaja – rohkem kui kunagi varem! Me peame tegema kõik, et Eesti oleks ettevõtjate silmis atraktiivne keskkond! Et investorid tahaksid siia tulla ja tekiks välisraha sissevool, mis aitaks meil riiki arendada. See oleks praegu ülivajalik, kuid meie valitsus liigub nüri järjekindlusega vastuvoolu ja surub siia saali üksteise järel Eestile kahjulikke eelnõusid.
On täiesti mõistetamatu, et parempoolsed poliitikud, kes on meie ühetaolise tulumaksu kontekstis pidanud pikki loenguid, kui oluline on arengu seisukohalt muuta majanduskeskkond lihtsaks ja selgepiiriliseks, on asunud majanduskeskkonda ülemäära keeruliseks ja arusaamatuks ajama. See on tüüpiline näide, kuidas meie parempoolsed poliitikud räägivad ühte, aga tegelikult tegelevad hoopis muuga.
Samuti peaksime kiiremini suutma viia oma õigusaktid vastavusse Euroopa õigusloomega. Kujukas näide on seesama eelnõu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv muutis juba 5. septembril 2007. aastal asjaomast Euroopa direktiivi ja andis liikmesriikidele tähtaja see oma õigusaktidega kooskõlla viia. Tähtaeg oli 21. märts 2009. Täna on juba 10. juuni 2009. Valitsusel oli piisavalt aega, et selle kooskõlla viimisega tegelda, aga kahjuks võttis see aega kohe mitu aastat. Võiks lihtsalt öelda, et valitsus ei tulnud oma tööga toime. Seega on valitsus kõnealuse eelnõuga selgelt demonstreerinud oma suutmatust meie seadusi Euroopa Liidu direktiividega kooskõlla viia ja üldse riiki õiges suunas juhtida.
Eesti Keskerakonna fraktsioon toetab eelnõu 461, kuid paneb kõigile südamele, et muudatusi on võimalik õigusaktidesse viia märksa paremal viisil ja tunduvalt kiiremini. Me loodame, et Riigikontrolli ja rahanduskomisjoni korraldatud ühisistung, kus olid kohal ka ministeeriumide õiguskantslerid ja kus arutati struktuurifondide raha kasutamist, viib asja edasi. Seal lubati, et lisaks sellele eelnõule esitatakse veel õige mitu eelnõu ja et need jõuavad siia saali tunduvalt kiiremini ja paremini koostatuna. Jõudu valitsusele-koalitsioonile! Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 461 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen nüüd lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 461. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
10. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme 12. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kalev Kallo!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu, kui see saab seaduseks, kindlasti korrastab nimetatud valdkonda ja teeb gaasi tarbijale gaasi hinna kujundamise põhimõtted palju läbipaistvamaks, kui need praegu on. Eriti selged piirid luuakse turgu valitsevale gaasiettevõttele, aga meie tingimustes on ju tegemist turgu valitseva gaasiettevõttega.
Selle seaduseelnõu näol on tegemist dokumendiga, mis on töörühma ja komisjoni töö tulemusena tublisti täienenud ja täpsustunud. Tuletan teile meelde, et majanduskomisjon alustas eelnõu kallal tõsist tööd juba enne esimesele lugemisele saatmist ja esitas selle esimesele lugemisele juba muudetud kujul. Komisjon lisas enne esimesele lugemisele saatmist mitu väga vajalikku põhimõtet. Näiteks kohustatakse gaasi müüjat avalikustama gaasi piirhinnad ja müügihinna ning teavitama ostjat nendest üks kuu enne kehtima hakkamist. Põhimõtteliselt kehtib sama kohustus võrguettevõtjale, kes peab oma tegevuspiirkonna tarbijaid teavitama vähemalt kolm kuud enne tegevuspiirkonna võrguteenuste kooskõlastatud hindade kehtima hakkamist. Tegime ka mitu muud ettepanekut. Edasi jätkus töö pärast esimest lugemist juba mitmete asjast huvitatud kolleegide kaasalöömisel, kes tegid omad muudatusettepanekud.
Kuigi seaduseelnõu ei ole mahukas, on see sisutihe. Selles on piisavalt kohti, mille üle menetluse käigus on vaieldud ja kompromisse otsitud. Seda näitab ka selle lühikese eelnõu menetlusele kujunenud pikk aeg – majanduskomisjon esitas eelnõu esimesele lugemisele juba s.a 9. märtsil.
Loomulikult on mul hea meel nentida, et ka üks Keskerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepanek on leidnud komisjoni ja algataja toetust. Tegime ettepaneku lühendada piirhindade kooskõlastamiseks eelnõus ette nähtud tähtaega 90 päevalt 60 päevani, et võimaldada viia gaasi hinnad kiiremini vastavusse reaalse turuolukorraga. Nagu juba öeldud, ettepanek leidis toetust.
Eriti tähtsaks võib pidada eelnõu põhimõtet, et kui kalendriaastal müüdud gaasi kaalutud keskmine hind erineb sama perioodi keskmisest sisseostuhinnast, millele on lisatud Konkurentsiametiga kooskõlastatud müügimarginaal, tasaarveldab turgu valitsev gaasiettevõtja hinnavahe tarbijaga kolme kuu jooksul ja esitab Konkurentsiametile sellekohase aruande hiljemalt iga aasta 1. maiks. Seejuures peab tasaarveldus kajastuma gaasimüügiarvel eraldi reana.
Miks just need põhimõtted – müügimarginaali kooskõlastamine Konkurentsiametiga ja saadud ülemäärase tulu tagastamine tarbijale? Kõik me oleme kogenud energiakandjate ja kütuse hindade peadpööritavaid uperpalle. See, et need täna madalamad on, ei tähenda, et need homme jälle kõrgustesse ei pürgi. Samas oleme me kõik kogenud ka seda, et kohe, kui maailmaturul on hinnad tõusnud, on kohalikud tarnijad reageerinud sellele mõne päeva jooksul omapoolse hinnatõusuga. Põhjendus loomulikult ikka üks ja seesama: maailmaturu hinnad tõusid. Samas oleme võinud täheldada, et kui maailmaturul on hinnad juhtunud langema, siis on Eestis jäänud reageering tihti tulemata või on see tulnud mitte päevade, vaid nädalate või kuude pärast. Eriti markantne on see autokütuse müüjate puhul, keda kahjuks see eelnõu ei puuduta. Kui toornafta hind maailmaturul langeb, siis nemad ei saa väga kaua bensiini hinda langetada, kuna sees olevat kallimad varud. Aga kui toornafta hind maailmaturul tõuseb, siis on kolme päeva pärast sellest toornaftast jõutud bensiin teha ja juba Eestisse kohalegi vedada, ning odavamad varud on kohe otsas.
Selle eelnõu seaduseks muutmisel muutub gaasi hind tarbija silmis läbipaistvamaks ...

Hea ettekandja, teie aeg! Tänan teid! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 426 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisuskoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.
Head ametikaaslased! Mul on teile tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest suur palve: hääletamise ajal peaks täiskogu istungite saalis vaikus olema. Ma tänan teid!

Läheme edasi 13. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Kõigepealt Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Eiki Nestor, palun kohapealt!

Mul on protseduuriline märkus. Rahvasaadik Gräzinil oli lihtsalt nii hea meel, et ta sai selle seaduse poolt hääletada. Anname talle andeks!

Ma tänan teid selle repliigi eest! Aga ma avan siiski läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase! Kuni kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle seaduseelnõu juures oleks ehk paslik pöörata pilk korraks tagasi riiklikule struktuurivahendite kasutamise strateegiale 2007–2013 ja selle kujunemisele. Selle juures peab kindlasti mainima ühte dokumenti, millest Riigikogu on lähtunud, ja see on Eesti säästva arengu strateegia "Säästev Eesti 21", mille näol peaks isegi tänases päevas olema tegemist Eesti ühe peamise pikemaajalise perspektiiviga arengukavaga.
Tuletan siinkohal meelde, et "Säästva Eesti 21" peamised eesmärgid ja meetmed on sõnastatud neljas prioriteedis. Esimene prioriteet räägib Eesti kultuuriruumi elujõulisusest. Kultuuri peetakse üheks Eesti rahva püsima jäämise oluliseks osaks. Rahvuse säilimiseks on vajalik Eesti rahvusliku identiteedi, rahvuskultuurile omaste väärtuste, traditsioonide, käitumismudelite ja elulaadi püsimine ja edasikandmine. Teiseks on määrav heaolu kasv, mis tähendab inimeste materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldamist ning võimalusi eneseteostuseks. Määravad tegurid on siin teiste hulgas turvalisuse tase ja loomulikult ka võimaluste mitmekesisus. Kolmandaks prioriteediks on sidus ühiskond. Selle saavutamine tähendab nii sotsiaalset kui ka regionaalset tasakaalu, milleks tuleb tagada sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond. Neljas prioriteet on ökoloogiline tasakaal, mille saavutamisel on üldiseks eesmärgiks looduse isetaastumisvõime, lülitamine looduskasutusse.
Euroopa Liidu struktuurivahendid on ühenduse ühtekuuluvuspoliitika instrumendina loodud Euroopa Liidu kui terviku majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks. Nende kasutamisel ongi eesmärk toetada ühenduse tasakaalustatud ja jätkusuutlikku arengut. Selleks võimaldatakse vähem arenenud riikidele ja piirkondadele toetusi arenguerisuste vähendamiseks, majanduslike ja sotsiaalsete ümberkorralduste kiirendamiseks ning elanikkonna vananemisest tulenevate ohtude ennetamiseks.
Struktuurivahenditest toetatavad tegevused peavad olema loomulikult suunatud jätkusuutliku arengu tagamisele, majanduskasvu tugevdamisele, konkurentsivõime tõstmisele, tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele, samuti soolise ebavõrdsuse vähendamisele ja keskkonna kvaliteedi parandamisele.
Euroopa Liidus on liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni koostöös dokumendiga kinnitatud ühenduse strateegilised suunised, ühtne strateegiline raamistik struktuurivahendite kasutamiseks uuel programmiperioodil, millest liikmesriigid oma strateegiate ja rakenduskavade koostamisel lähtuma pidid. Sisuliselt on tegemist abikõlblike valdkondade ja tegevuste üldise määratlemisega, millest selguvad tegevuste rahastamise võimalikkus ja soovituslikud rõhuasetused.
Ühenduse strateegilised suunised on jagunenud kolmeks üldsuuniseks. Esiteks, muuta Euroopa ja selle regioonid atraktiivsemaks investeerimis- ja töötamispiirkonnaks. Teiseks, edendada majanduskasvu nimel teadmisi ja innovatsiooni. Kolmandaks, rohkem ja paremaid töökohti. Selleks, et kavandada võimalikult tõhusalt perioodi 2007–2013 struktuurivahendite kasutamist, on praegusel ajal kindlasti vaja arvesse võtta väliskeskkonna mõjusid, väliskeskkonna võimalusi ja ohte. Need loovad tänapäeval siseriiklike tegevuste konteksti ja võivad olulisel määral mõjutada nende tulemuslikkust. Seega on lisaks Eesti sisemisele arenguolukorrale oluline analüüsida, millised on peamised ennustatavad ülemaailmsed ning ka konkreetsemalt Euroopa-sisesed sotsiaal-majanduslikud ja ühiskondlikud arengutrendid. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me võime alustada eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 489. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 489 seadusena vastu võetud.
13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 459 kolmas lugemine. Juba ma näen, et soovitakse avada ka läbirääkimisi. Avan läbirääkimised. Protseduuriline küsimus, Evelyn Sepp, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma juhin kolleegide tähelepanu, et vähemasti siin esimestes ridades on väga tugev suitsulõhn. Kas oleks võimalik sulgeda Riigikogu suitsuruum, kui ei suudeta tagada selle normaalset ventilatsiooni?

Suur tänu, hea ametikaaslane Evelyn Sepp! Umbes 3 minutit ja 20 sekundit tagasi informeerisin sellest meie kantselei töötajaid ja palusin sedasama. Ma tean ka, et sellega juba tegeldakse. Aga ma tänan teid sellegipoolest!
Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel näha, et vähemalt enamik minu kolleegidest ...

Hea ettekandja, ma palun vabandust! Austatud ametikaaslased! Palun austame ettekandjat! Palun, ettekandja!

Ma tulin siia kõnetooli tegelikult selleks, et ei jääks kõlama vaid eelnõu algatanud isamaaliitlaste loosung, et selle eelnõu puhul nad tegelevad ainult Tallinna linnaga. Tegelikult on maamaks oluline eelarvekomponent enamikule Eesti omavalitsustele, moodustades eelarvest enamasti 10–30%. Seega kampaaniateemana on maamaks kena küll, ega meilgi tegelikult ei ole omavalitsustele lisaõiguste andmise vastu mitte midagi. Praegu on omavalitsustel juba võimalik teha maamaksuvabastus pensionäridele ning represseeritutele. Eesti suurimas omavalitsuses, pealinnas Tallinnas, on selle maksuvabastuse tingimuseks, et taotleja ei saa maakasutusõiguse alusel rendi- või üüritulu ning taotleja on maamaksu subjekt. Kui isiku kasutuses on mitu elamumaa sihtotstarbega maatükki, on tal õigus saada maksuvabastust ainult ühele neist maatükkidest. Mullu maksti Tallinna linnas maamaksu suurenemise hüvitiseks 3994 inimesele kokku 8,2 miljonit krooni, keskmiselt 2054 krooni taotleja kohta.
Seda eelnõu on päris pikalt menetletud ja ma arvan, et tähelepanu tuleb juhtida ka sellele, et kuu aega pärast eelnõu menetlusse andmist oli Eestis päris korraliku arutuse all Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni ehk OECD  koostatud esimene Eesti majanduse ülevaade. Tegemist on ju organisatsiooniga, kelle juhtnööre paljud riigid aktsepteerivad. Eestile soovitasid nad asendada maamaks kinnisvaramaksuga, sest Euroopa Liidus kehtib Eesti omaga sarnane üldine maamaks vaid mõnes üksikus riigis, enamikus OECD riikides on maksustatud maa ja sellel asuv kinnisvara. Kindlasti ei saa me mööda vaadata OECD soovitustest kehtestada Eestis kinnisvara turuväärtusel põhinev maks, sest see leevendaks kinnisvaraturu tsüklilisust ja tagaks omavalitsustele stabiilse tulubaasi.
Täna vastuvõtmisele tuleva või siis mittetuleva maamaksuseaduse muutmise eelnõu on analüüsinud ka Praxise analüütikud. Oma analüüsis nad leidsid, et selle eelnõu seletuskiri ning selles sisalduv mõjude analüüs on väga napp. Kahjuks nad leidsid ka, et see on Eesti seaduste puhul tavapärane. Aga Praxise analüütikud ütlesid, et oleks võinud vähemalt välja tuua võimalikke mõjusid majapidamistele, maksukoormuse progressiivsuse muutusele, kohalike omavalitsuste eelarvele ja võimalikule konkurentsile omavalitsustevahelises maksupoliitikas. Samas on seesama uurimiskeskus Praxis teinud maksu-uuringu, mis kasutas küll perioodi 2000–2007 nappe andmeid leibkonna eelarve uuringust, aga selles uuringus on viidatud, et maamaks oli uuringuperioodi alguses ehk aastal 2002 pigem regressiivne, st vaesemad leibkonnad maksid seda suhteliselt rohkem. Samas on viimastel aastatel regressiivsus vähenenud. Kui aga omavalitsused hakkavad rakendama kodude maksuvabastust, siis sellest võidavad suhteliselt enam jõukamad majaomanikud. Nii et pigem peaks see suurendama maamaksu regressiivsust.
Ma olen sellel seisukohal, et maamaks vajab kindlasti arutelu, sest omavalitsustele annaks võimaluse koefitsienti alandada see, kui toimuks uus korraline maa hindamine. Maksustamishind tugineb praegu ju endiselt 2001. aasta maa korralise hindamise tulemustele. Me kõik teame, et ei ole säilinud väga palju hindu, mis oleksid aastal 2009 samaväärsed  2001. aasta omadega.
Kui rääkida sellest eelnõust täpsemalt, siis Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi sellele kaks sisulist parandusettepanekut. Ühega neist soovisime kaitsta omavalitsuste tulubaasi. Teisega soovisime, et maksualase muudatuse jõustumise tähtaeg ei oleks mitte 1. juuli, vaid 1. jaanuar 2010. Kumbki ettepanek ei saanud komisjonis toetust, sest 1. juunil, kui me seda arutasime, oli rahanduskomisjonis esindatud veel enamusvalitsus. Aga loo olemuse ja vaidluse olemuse võttis väga hästi ja väga lihtsate sõnadega kokku üks põline riigikogulane. Ta sõnas, et ega pole vahet, kas isamaalased esitavad Tallinna volikogus oma kohalike valimiste kampaania pähe eelnõu või siis hilisema kehtima hakkamise tähtaja puhul esinevad lihtsalt loosungitega. Nii et ei ole läbi arutatud, mida eelnõu toob endaga kaasa kohalike omavalitsuste tulubaasile, eelnõu on tehtud kiirustades. Samuti ei ole see kehtima hakkamise tähtaeg kuidagi põhjendatud. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me võime alustada eelnõu 459 lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 459. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni algatatud maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 459 seadusena vastu võetud.
14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Sarapuu!

Palun kaheksa minutit.

Palun, kuni kaheksa minutit!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Peab muidugi ütlema, et riigivaraseadusega, mis puudutab maad, on mitmesugustes maaküsimustes vaeva näinud ikkagi väga paljud komisjonid. Tekibki küsimus, kas peaks olema nii, et maa-asju menetleb majanduskomisjon, kes on menetlenud kõigepealt seda, kuidas kohalikele omavalitsustele elamumaad müüakse, st siis 65% turuhinnast, või siis näiteks keskkonnakomisjon, kes on menetlenud seda, kuidas müüa metsamaad n-ö oksjoni võiduhinnaga, st ostueesõiguse andmine kõige pikema piiriga piirinaabrile. Valitsuse riigivaraseaduse terviktekst on praegu majanduskomisjonis. Ja maaelukomisjon menetleb praegu käesolevat eelnõu, mis on teie ees. Ehk oleks siis ikka otstarbekas, et maaküsimusi puudutavad eelnõud peaksid olema eeskätt maaelukomisjoni arutada. Kuna me sellest maaelukomisjonis rääkisime, siis olekski selline ettepanek.
Praegu teie ees oleva eelnõu 481 ehk riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu on teksti poolest üsna pisike, aga selle mõte on väga suur. Siinkohal on paslik lugeda ette eelnõu sõnastus, et haritava maa või loodusliku rohumaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on ostueesõigus võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul. Miks see siis nii on? Põhjus on see, et põllumajanduse jätkusuutlikuks arenguks on üsna otstarbekas, et tootmiseks vajalik maa oleks põllumajandustootja omandis. Põllumajandustootjad kasutavad tootmiseks küllalt palju maad ja ka teiste, sh ka riigi omandis olevat maad. Seadusega luuakse põllumajandustootjale, kes on riigi omandis olevat põllumajandusmaad õiguslikul alusel harinud ja väärtustanud, võimalus võõrandamise korral see maa omandada.
See on väga vajalik ja ka õiglust silmas pidav eelnõu, sest enamikul juhtudel on maa kasutajad panustanud nende kasutada oleva maa heas korras hoidmisse ja parendamisse üsna suuri vahendeid üsna pika aja jooksul. Kui näiteks kümne aasta jooksul on kasutusel oleval põllumaal tehtud maaparandusühistu kaudu hooldus- ja maaparandustöid, rakendatud häid põllumajanduslikke tavasid, väetades, mulda harides, siis võib öelda, et need summad ulatuvad sageli kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Seetõttu on üsna mõistlik, et oksjoni korral säiliks senisel kasutajal vähemalt sama hinna puhul ostueesõigus. See aitaks kaasa talude ja ettevõtete jätkusuutlikkusele ja vähendaks samal ajal riski maast ilma jääda, mida praegusel juhul paljud põllumajandustootjad kardavad ja millest on üsna palju praegu juttu olnud.
Maareformi käigus kasutusvaldusse antud põllumajandusmaa omandamine kasutusvaldaja poolt on küll reguleeritud eraldi seadusega, mis jõustus sama saali otsuse põhjal 28. märtsil 2009, kuid riigivaraseaduse alusel renditud ja kasutusvaldusse antud põllumajandusmaa võõrandamise korral põllumajandustootjatele erisusi ette nähtud ei ole. Samuti on jätkuvalt riigi omandis olevast põllumajandusmaast suur osa praeguses ajutises põllmajanduslikus kasutuses. Kuni 27. augustini 2006 kehtis Vabariigi Valitsuse 1993. aasta määrus nr 48 põllumajandusliku maa kasutuse kohta. 6. juulil 2007. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 169 "Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud maa ajutiseks kasutuseks andmise kord", mille kohaselt võivad vastava lepingu sõlminud põllumehed maad kasutada maaomaniku kindlaksmääramiseni maareformi käigus või kuni kaks aastat lepingu sõlmimisest, arvestades, et lepingu lõppemise tähtaeg on hiljemalt 31. detsember 2010. Maa ajutise kasutamise lepinguid on sõlmitud ligi 2500 ja need hõlmavad üle 23 000 hektari. Nii võibki siis öelda, et kõik need maaüksused peaksid leidma peremehe, omaniku.
Muidugi peab ütlema, et see seaduseelnõu on väga hea, aga tõe huvides peab ütlema ka seda, et on olemas mõned probleemid, millest võiks täna siin saalis pikalt rääkida, kui see kaheksa minutit ei piiraks. Kõigepealt seda, et Vabariigi Valitsuse seisukohta hetkel veel ei ole. Selge see, et see on nii oluline küsimus ja seda peaks üsna pikalt vaagima ja arutama. Selge on see, et siin tõesti mõningaid probleeme on, aga maaelukomisjon ja erakonnad loodavad kindlasti, meie kõik siin saalis loodame ja Keskerakond loodab, et selline seadusmuudatus on soovitud.
Teatavasti on põllumehi erinevaid ja vanast kogemusest võib öelda, et loomulikult, kui ma enne rääkisin ostueesõigusest, siis peab ka ütlema, et eks need panused on olnud erinevad. Muidugi on küsimus selles – ma mäletan, kui me esimesel lugemisel seda menetlesime –, et nagu arvata, on olemas põllumehi, kes on maalt ainult võtnud, ja on kindlasti ka neid põllumehi, kes on sinna kõvasti juurde pannud. Kui vaadata kristalse õigluse seisukohalt, siis loomulikult võiks keegi sellist maad hinnata ja kogu see hindamine võiks teatud mõttes sisalduda maa hinnas. Aga kui veel vaadata, kuidas metsamaa puhul on ostueesõigust rakendatud, siis peaks natuke nagu mõtlema. Näiteks metsamaa puhul on nii, et kui talumehe naaberkinnistul läheb metsatükk müüki, siis ilma et see talumees oleks väga palju selles metsas jalutanud, rääkimata sinna panustamisest, on tal ostueesõigus, sest see on naaberkinnisasi.
Kindlasti on veel mitmeid küsimusi, kuid selge on, et kõik see, millest ma rääkisin ja millest ka rääkimata jätsin, on teatud mõttes poliitiline valik. Sellise ostueesõiguse rakendamine on tegelikult meie poliitilise kokkuleppe küsimus ja loomulikult on põllumehed need, kes sellist kokkulepet ootavad. Keskerakond toetab seda eelnõu. Suur tänu teile!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja mina loodan nüüd asuda eelnõu 481  lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu 481. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on maaelukomisjoni algatatud riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu 481 seadusena vastu võetud.
15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 16. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjon arutas muudatusettepanekuid esmaspäeval. Riigikogu liikmetelt ei olnud tulnud ühtegi muudatust. Komisjon ise otsustas kirjutada eelnõu ilusamas eesti keeles ja seetõttu tegi redaktsioonilise muudatuse. Komisjoni otsus oli otsuse eelnõu täna vastu võtta. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Hea ettekandja! Teile on ka mõningaid küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Kui stabiliseerimisreservist otsustati kasutusele võtta 3,5 miljardit, olite te veel valitsuses. Me ei ole ikkagi täpselt selgust saanud, milleks see kasutusele võetakse, kas jooksvateks kuludeks? Äkki te nüüd, kui te olete opositsioonis, valgustaksite tagamaid, milleks see kasutusele võetakse.

Aitäh! Meenutuseks austatud Riigikogu liikmetele, et stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on mõeldud üldmajanduslike riskide vähendamiseks ja pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja struktuuriliste ümberkorralduste rahastamiseks. Samuti võib seda kasutada eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra väljakuulutamise korral. Selle otsuse eelnõu puhul on Vabariigi Valitsus teinud ettepaneku kasutada neid vahendeid 3,5 miljardi krooni ulatuses üldmajanduslike riskide vähendamiseks.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on äärmiselt kahju, et selle kolme reaga peame jälle virutama kummitempli 3,5 miljardi ulatuses reservi kasutamiseks, teadmata, kuhu see raha läheb, ja usaldama selle Ansipi valitsuse kätte. Kuid ma tahan, et te siiski veidi avaksite terminit "üldmajanduslike riskide vähendamine". See on seaduse termin, ma tean, aga mis on selle sisu? Kuidas seda võiks konkreetsel juhul sisustada? Miks on reservist vaja võtta 3,5 miljardit kasutusele tingimata 2009. aasta 1. augustiks? Mis on need üldmajanduslikud riskid, mida vähendatakse?

Komisjonis ja varem ka stabiliseerimisreservi nõukogus olid need teemad väga asjalikult, töiselt üleval. Seletus, mille Vabariigi Valitsus on Riigikogule pakkunud, on väga lihtne: seda 3,5 miljardit krooni on vaja lihtsalt tagamaks, et riigikassas oleks raha. Võimalusi on siin erinevaid, riik on näiteks kaalunud võlakirju, kuid seni neid mitte veel emiteerinud. Võimalus on ka võtta laenu, mida riik on teinud ja mälu järgi vähemalt ühe lepingu sõlminud. Aga riik on arutanud ka laenuvõtmist puhtalt kassavoogude tagamise huvides. Nii et kogu see üldmajanduslike riskide maandamise mõte seisneb selles, et kui riigil oleks 1. juulil vaja väljamakseid teha ükskõik mis huvides, siis oleks meil kindel reserv, mis võimaldaks seda teha.

Marika Tuus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud kolleeg! Ega meil neid reserve teab mis palju järel ei olegi, kassareserv on nullis ja pensionireserv kuskil seal 3 miljardi peal, kui sedagi. Ja nüüd läheb siis pool stabiliseerimisreservist, sihtotstarbelisi vahest pole mõtet arvestada. Aga ma ikkagi küsiksin. Koalitsioon on ju öelnud välja, et see läheb aukude lappimiseks, see reserv, mida me oleme tõesti hoidnud niisuguste põhjapanevate muutuste jaoks ja sõjaolukorraks, nagu te siin ette lugesite. Kas võib siis aru saada, et see lähebki niisugusteks jooksvateks toetusteks, palkadeks ja muuks selliseks?

Aitäh! Vabariigi Valitsus ei ole kunagi varjanud, et sinna see tõesti lähebki. Selleks, et tagada neid väljamakseid, mida riik on kohustatud tegema kindlal kuupäeval, ja tänu selle reservi kasutuselevõtule see saab võimalikuks.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Me oleme ühtepidi õnnelikus ajajärgus 2007–2013, kui Euroopa Liidust tuleb struktuurifondide raha 53 miljardit krooni. Ka selleks aastaks on riik planeerinud kasutada küllaltki suurt summat. Kas nüüd võiks välja lugeda, et üldmajandusriskide vähendamiseks on võimalik sellest 3,5 miljardist katta ka riigipoolset finantseerimist, et kuumendada meie majandust ja Euroopa Liidust tuleva raha kättesaamine oleks kindlustatud?

Sada protsenti nii öelda ei saa. Sellepärast et riik on Euroopa Liidu rahastatavate projektide kaasrahastamiseks võtnud ka laenu. Ilmselt sellel otstarbel seda raha kasutama ei hakata. Aga muudel juhtudel ei ole see piiratud. Otsuse eelnõu ei piira seda, kuhu raha kasutada võib, nii et siis võib ka juhtuda, et selle abil rahastatakse neid Euroopa Liidu projekte.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle jaoks, et stabiliseerimisreservi saaks kasutusele võtta jooksvateks kuludeks, pidi enne oma otsuse tegema stabiliseerimisreservi nõukogu. Teadupärast maikuus, kui see otsus tehti, kuulus sinna kaks koalitsioonisaadikut ja kaks opositsioonisaadikut. Teie olite toona koalitsioonis, koos Raivo Järviga esindasite seda ja andsite kaks poolthäält, rohelised jäid erapooletuks ja Keskerakond oli vastu. See seaduseelnõu algatati 15. mail ja eelarve seis on vahepeal päris palju edasi liikunud. Kas te täna annaksite stabiliseerimisnõukogus samuti oma hääle selle otsuse poolt?

Küsimus ei ole siis mitte komisjonile, vaid mulle. Natuke ebameeldiv on sellele vastata, sest seda teemat ei ole me komisjonis arutanud, aga kuidagi ebameeldiv oleks ka jätta rahvasaadiku küsimusele vastamata. Ma hääletaksin ka täna poolt.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Ma saan aru, et me võtame praktiliselt esimese poole stabiliseerimisreservist. Aga teie olete kogemustega inimene ja vaatate natukene kaugemale. Ma tahaksingi teada nüüd teie arvamust. Kuidas te arvate, kas sügisel võtame teise poole?

Kõigi eelduste kohaselt ei ole arvata, et selle aasta sügisel peaks stabiliseerimisreservi veel kord kasutama. Ma usun, et kes iganes on siis selles valitsuses, kes parasjagu võimul on, ei ole tal vaja sellist ettepanekut teha.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ühes oma vastuses te nentisite, et valitsusele ei ole tõesti täpsemalt ette kirjutatud, kuhu seda raha kasutada, millest on muidugi kahju. Kui stabiliseerimisreservist raha võtta, siis oleks ikkagi mõistlik kasutada seda investeeringuteks või millekski muuks taoliseks. Aga praegu, kus struktuurivahendeid kasutatakse äärmiselt halvasti – nagu me võisime kuulda mitme komisjoni ühisistungil, ühes ministeeriumis isegi alla 1% –, võtab valitsus selle asemel et neid paremini kasutada kergekäeliselt raha stabiliseerimisreservist. Kas teie arvates püüab valitsus selle raha võtmisega lihtsalt oma saamatut tegevust katta?

Ma võtaksin küsimuse kokku nii, et kas ei oleks otstarbekam kasutamata jäetud Euroopa Liidu struktuurifonditoetuste kaasrahastamise miljoneid ja miljardeid kasutada sellel otstarbel, mis siin on – ilmselt see oli küsimuse mõte. Ma arvan siiski, et kõige otstarbekam oleks teha kõik selleks, et Euroopa Liidu struktuurifondide poolt pakutav abi saab Eesti riigi abiga kaasrahastatud ja projektid ellu viidud, sellest on meile kõige suurem pluss.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Ma tuleksin tagasi ja  konkretiseeriksin veidi. Meil on ikkagi konkreetne eelarve. Küsimus ei ole selles, kas ta meeldib meile või mitte, aga ta on konkreetne. Praegu on pakutud konkreetne summa reservfondist. Ja siit küsimus: kuhu see summa peab minema? Mis valdkond ootab seda raha? Ja kui see eelnõu ei lähe näiteks läbi, siis mis valdkond jääb ilma rahalise katteta?

Selle eelnõuga stabiliseerimisreservist võetava raha kasutamise eesmärk on riigi kassavoogude tagamine ehk kõikide riigikulude kinnimaksmine. Kui me seda otsust ei langetaks, siis võib riigil tekkida olukord, kus ta lihtsalt ühel päeval ei suuda mingit arvet kinni maksta. Mis iganes, on see mingi palgaraha, on see mingi investeering või midagi muud. See on oht, kui me seda otsust vastu ei võta.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kui ma sügisel tundsin huvi stabiliseerimisreservi vahendite paigutuste vastu, siis ma vaatasin, et need olid paigutatud erinevatesse instrumentidesse Euroopast kuni Ameerikani välja. Võis öelda, et tol hetkel oli see tõesti suhteliselt või, ütleme, häbematult kehva tootlikkusega. Kes on asjaga kursis ja tegelevad sellega, teavad, et tootlikkus on nüüd nendel turgudel, kuhu need vahendid on paigutatud, üsna hästi, kui mitte öelda päris hästi tõusnud. Minu küsimus on selline: kas te olete arutanud komisjonis seda, et kui praegu on stabiliseerimisreservi vahendid paigutatud hästi töötavatesse instrumentidesse, siis võib-olla oleks mõistlikum hoopis laenu võtta ja see tuleks palju odavam?

Aitäh! Väga hea küsimus, tänan rahvasaadikut! On tõesti arutatud. Teatavasti on sellistele reservidele nii mujal maailmas kui ka meil seadusega sätestatud piirangud kaunis ranged ehk siis mingitel vapratel majandustõusu aastatel saaks selline, ütleme, populistlik majandusest kirjutav ajaleht alati pahandada, et miks riigi reservid nii vähe teenivad. Praegu me võime öelda, et stabiliseerimisreserv teenis tänu nendele piirangutele eelmisel aastal väga hästi, kuna turul suurenes just riikide võlakirjade nõudlus. Ka neid küsimusi on tõesti kaalutud nii Rahandusministeeriumis, nii selle reservi nõukogus kui ka rahanduskomisjonis. Kui austatud rahvasaadikul ei ole raske, siis ta võib lahti võtta eelnõu 499 seletuskirja ja lugeda sealt lk 2 ülevalt teisest reast kogu selle arutluskäigu. Ehk puhtpõhimõtteliselt on riigil täna tõesti mõistlikum kasutada seda raha, sest vastasel korral, kui ta peaks raha laenama, saaks ta seda kallimalt, kui seda võimaldab stabiliseerimisreservi kasutamine. Seal on see päris protsendikohtadeni loetletud. Et kokku hoida aega, mida meil kõigil ju nii vähe on, jätan selle koha seletuskirjast ette lugemata. Vahest ei ole raske seda üles leida.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eks ta on pisut nagu koomiline ja ka skisofreeniline olukord, kui peaminister ütleb uhkelt, et Eesti on Euroopas vaata et ainuke riik, kes mahub Maastrichti kriteeriumide alla, et me oleme nii oskuslikult ja hästi majandanud ja oma eelarveid koostanud ning nüüd punnitame ka lisaeelarvega sinna kanti, ja teistpidi me võtame kasutusele stabiliseerimisreservi, mis on põhiliselt ette nähtud ju väga äärmuslike olukordade jaoks. Ma tahangi küsida, kas arutati ka seda, mis saab siis, kui tulebki eriolukord või erakorraline seisukord. Mis siis teha?

Hea rahvasaadik! Teatud põhjustel on mul olnud kohustus ja au olla Riigikogu liige ka siis, kui seda reservi loodi. Sellest on möödunud nüüd rohkem kui kümme aastat. Ma pean ütlema, et see reserv loodi muuseas ka vähemusvalitsuse ajal, aga päris härdas üksmeeles, selle poolt olid tollel ajal kõik Riigikogu fraktsioonid. Need kasutuskohad on jäänud selles seaduses selliseks, nagu nad tookord olid mõeldud. Ehk siis pikaajalist ühiskondlikku tulu toovad investeeringud, mingid suured struktuurilised ümberkorraldused või ka need ajad, kus tõesti riigi rahavoogude kindlustamiseks on vaja seda raha kasutada. Seetõttu ei ole otsuse eelnõu meile esitanud valitsus mingilgi juhul eksinud selle mõtte vastu, mis oli seadusandjal tookord, kui ta stabiliseerimisreservi lõi. Muidugi on selline puhtpoliitiline küsimus, kas selle reservi kasutuselevõtuks peaks valitsus ka välja ütlema, et meil on tegemist kriisiga, et kuidas ta seda formuleerib ja kas saab sellist mõistet nagu kriis kuidagi seadussättesse kirjutada. Paragrahvi selle kohta kirjutada ei ole loomulikult võimalik ja selle ettepanekuga ongi valitsus sisuliselt öelnud, et meil on majanduskriis ja meil on vaja rakendada erakorralisi meetmeid selleks, et riigi tulud ja kulud oleksid tasakaalus. Nii et ma arvan, see otsuse eelnõu ise on päris selle mõtte kohane, mis reservi loomisel sai loodud. Muidugi, tookord, ma möönan, oli see sageli kolmas eesmärk. Põhiliselt toodi menetluses põhjustena välja pensionireformi või mõnda muud suurt reformi, mis vajab sellist riigi pikaajalist ja väga suurt, mahukat toetust, ning siis lõpuks öeldi, et ka selleks juhuks, kui võib sattuda majanduskriis ning riigi tulud ja kulud ei tule kokku. Nii nagu elu sageli näitab, me hakkame pihta just vastupidi, sellest otsast, mida tookord kõige vähem kardeti või oodati.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus on ajendatud sinu julgest vastusest Valeri Korbile. Sa ütlesid, et tänavu me ei võta kindlasti seda teist poolt kasutusele, saame selle 3,5 miljardiga läbi. Minu arusaama järgi oled sa väga hästi riigi rahaseisudega kursis, praegu on meil iga kuu tulude ja kulude vahe üle miljardi, kui vaadata maksulaekumisi ja meie kulusid. Mis sellest 3,5 miljardist siis järele jääb, kui täna on kassa tühi, nagu rahandusministri asetäitja meile ütles? Siis peaks kolme kuuga need miljardilised jupid olema kaetud ja sügiseks on raha otsas. Kas on nii või?

See minu julge vastus põhineb teadmisel, mis ühel rahanduskomisjoni liikmel täna olla saab. Me ei ole tänuväärses pikaajalises, aastatepikkuses kontaktis mitte ainult Vabariigi Valitsusega, kellega meil on see kohustus põhiseaduse järgi, vaid ka Eesti Pangaga. Ja tänaste teadmiste järgi selle kohta, mis majanduses võib ees oodata, ma arvan küll, et meil ei ole vähemalt sellel aastal vaja uuesti stabiliseerimisreservi kallale minna, et sellist otsuse eelnõu valitsus meile uuesti esitama ei hakka. Muidugi, mingid võimalused on ju ikka. Ka reserv ise räägib väga erilistest olukordadest, neid ei tea me keegi ette. Aga nendel põhjustel, mis siin on toodud, ma arvan küll, et valitsus seda ettepanekut tegema ei hakka.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Öelge, palun, kas te olete arvutanud, kui kiiresti saab stabiliseerimisreserv raha tagasi? Kui me praegu võtame 3,5 miljardit krooni sealt välja, mis aja jooksul see täieneb samasuguse summaga?

Ei, ma ei ole seda arvutanud. Ja seda ei saagi arvutada, sest sellel reservil on tänaseks päevaks teatavasti kahte liiki tuluallikad. Minu mälu järgi peaksid need olema reservi varadelt teenitud tulu ja teine on võimalik riigieelarve ülelaekumine, kui riigile laekub rohkem tulu, kui ta aasta jooksul on kulutanud. Ennustada seda, millal Eesti Vabariik uuesti sellises olukorras on, on praegu ilmselt keeruline, aga üldiselt lähemate aastate jooksul seda ei juhtu. Nii et suure tõenäosusega jääb päris mitmeks aastaks stabiliseerimisreservi ainsaks tuluallikaks see, mida ta oma varalt teenib. Ja selle raha korvamine varalt teenituga ei ole lähemas perspektiivis kindlasti reaalne. Seesama summa jõuab sinna reservi siis, kui riik teenib ühel heal aastal uuesti rohkem tulu, kui ta kulutab, mitte varem.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Hea esineja! Ka mina tahtsin küsida just tuleviku kohta, aga võib arvata, et kuni aastani 2013 ja sinnakanti me midagi juurde ei saa. Sinnani on ju väga paljud asjad, just n-ö toetused, edasi lükatud, alates teisest sambast ja lõpetades töötuskindlustusega. Aga võib-olla oleks pidanud näiteks 2007. aasta ülejäägi panema stabiliseerimisreservi ja mitte kassareserviks tegema? Siis oleks seal praegu rohkem raha. Ja teisest küljest, kui me selle ikkagi ka teisel poolaastal ära kasutame ja laenu on ju samuti väga raske saada, mis siis edasi saab? Pikaajalise parlamendikogemusega, nagu sa oled, kas sa oskad öelda?

Riigi ülelaekunud tulude jaoks puht seaduste järgi ainult kaks varianti ongi. Üks on see, et Riigikogu otsustab ette, mis ta nendega teeb, ja teine on see, et raha, mille kohta ta midagi ette ei ole otsustanud, lähebki stabiliseerimisreservi. Varasematest aastatest ma mäletan ka neid juhtumeid, kus küllalt kõhklevalt võis öelda, kas ülelaekunud tulu kasutamine kõige mõistlikum on. Valitsused on võtnud ka riske, hiljem on nendest riskidest loobutud, langetud on n-ö teiste probleemide kätte. Ma mõtlen siin seda, mis toimus Pärnu haiglaga – see tehti ka riigi ülelaekunud tulude abil. Ühtpidi on ju kindlasti väga tore, et seal on haigla olemas, aga see, kuidas riik seda raha kasutas, ei olnud kõige korrektsem. Nii et tulemus on mõistlikul moel saavutatud, hiljem on selgunud, et see haigla ei suuda kuidagi oma kohustusi täita, ja siis on langetatud järgmisi otsuseid. Lõppkokkuvõttes võib ka nii: teha vigu ja siis need hiljem parandada. Praegusel juhul, selle otsuse eelnõu puhul on minu arvates tegemist väga praktilise sammuga – mis iganes vigade, mis iganes valitsuste tehtud vigade parandamisega.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Meie majandus läheb praegu kõige mustema stsenaariumi järgi, eriti just maksude laekumise poole pealt. Kuid ettevõtlust on vaja siiski kuumendada ja ettevõtjad on oodanud riigilt tuge. On käinud läbi ka kuuldused, et ekspordiga tegelevatele ettevõtetele on tulemas toetused, 6,1 miljardit. Seda pole siiani tulnud, on info, et lugupeetud justiitsminister seda eelnõu ei kooskõlasta. Aga töökohti on vaja säilitada või luua. Kas komisjonis oli arutelu, kui palju saaks töökohti säilitada või uusi töökohti luua – see on olnud valimisloosungiks ka seoses Euroopa Parlamendi valimistega – 3,5 miljardi krooni eest?

Selle otsuse eelnõu valguses oli komisjonis arutelu niivõrd, kuivõrd teemaks oli see, miks seda kasutatakse üldmajanduslike riskide vähendamiseks ja mitte mingil muul otstarbel. Oli komisjoni liikmeid – ma arvan, nad võtavad ka täna sõna –, kes leidsid, et mingil muul otstarbel selle raha kasutamine oleks kindlasti põhjendatum. Niipalju seda arutelu oli. Loodava töökoha hind sõltub sellest, millist tööd seal tegema hakatakse. On töökohti, mida saab luua väga odavalt ja ei peagi midagi maksma, ja on töökohti, mis on väga kallid luua, aga nendel on jälle see väärtus, et nad kestavad ka kauem. Selle otsuse eelnõu kontekstis arutati just seda, miks riik kasutab seda riskide vähendamiseks, kassavoogude kindlustamiseks, mitte mingil muul otstarbel.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas stabiliseerimisfondi raha poole pöördumine tähendab, et Vabariigi Valitsusel puudub võimalus leida teisi allikaid eelarve täitmiseks?

Ei, Vabariigi Valitsusel on kindlasti ka võimalus teisi allikaid kasutada. Aga Vabariigi Valitsus on olukorras, kus ta püüab viia riigi tulusid ja kulusid tasakaalu, ning kui ta on kindlalt veendunud oma otsustes ja ka Riigikogu on heaks kiitnud riigi tulude ja kulude kohta kehtivad seadused, riigieelarve, siis on Vabariigi Valitsus tänaseks olukorra ees, kus ta peab kulutama rohkem, kui tal on tulusid. Juhul kui ta peab kulutama rohkem, kui tal on tulusid, siis tal ongi ainult kaks võimalust – kas võtta laenu või kasutada seda raha, mis on reservis või lihtsas keeles öeldes varem kappi pandud. Ega tal muid võimalusi seda tulude-kulude mittetasakaalus olekut vältida ei olegi.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! On selge, et Vabariigi Valitsus peaminister Ansipi juhtimisel on terve selle aasta nii palju rohkem kulutanud, et me peame nüüd siin seda auku Riigikogu kolmerealise otsusega täitma. Millegipärast lubame selle stabiliseerimisreservi kasutusele võtta s.a 1. augustiks. Kas rahanduskomisjonis oli juttu, kas pärast 1. juulit ikka on sealt rahakotist veel midagi välja maksta või on ta 1. juuliks juba tühi?

Rahanduskomisjonile antud seletuste alusel on 1. juulil seal veel, mida välja maksta. Ühe otsuse stabiliseerimisreservi raha kasutamise võimaliku mahu kohta langetas Riigikogu juba veebruaris, kui ta võttis vastu veebruarikuise kärpe – seal määrati ka teatud määral see maht. Tegelikult me ütleme selle otsusega, et otstarve on kassavoogude tagamine ja see summa on selline. See vastab täiesti sellele riigieelarve paragrahvile, mille me oleme heaks kiitnud. Puhtteoreetiliselt võib tekkida ka selline olukord, võtan näiteks sellise endale armsa asja nagu teise samba kaasfinantseerimine ja vahede katmine, kus valitsus esitab nõukogule otsuse eelnõu, et selle ja selle vahe katmiseks me teeme ettepaneku kasutada reservist nii palju raha, nõukogu arvab oma arvamuse, valitsus teeb ettepaneku Riigikogule ja Riigikogu siis ikkagi otsustab, sõltumata sellest, mida arvasid selle kohta valitsus või nõukogu, kas raha selleks otstarbeks kasutada või mitte. Nii et käsitletavas kontekstis on see puhtal kujul kassavoogude tagamise ettepanek ehk riskide maandamine.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Küsimus on selles, kas võib ette näha mingeid alternatiivseid paigutamiskohti ja kas on põhjust tegelda pigem selliste stabiliseerimisreservi vahendite paigutamisega, mis muutuksid ise n-ö majandust edendavateks mootoriteks, mille kaudu maksud koguneksid. See oli ka minu seisukoht stabiliseerimisreservi nõukogus, kuhu ma kuulun. Ma ei kujuta ette, sinu käest on nüüd raske küsida, kas valitsus on selle heaks midagi teinud või mitte. Aga kas selline valik ei oleks mõistlikum olnud, selmet seda rahasummat lihtsalt 100% ulatuses panna kassavoo peale?

Siin on kõigepealt küsimus selles, et sellel nõukogul on teatud piirangud, nagu sa nõukogu liikmena hästi tead, kuhu seda raha üldse paigutada võib. Küsimus, kas selle rahaga ei võiks hoopis rohkem raha teenida ja siis neid miinuseid täita – pooles ulatuses see soov ongi ju täidetud, sest see raha, mis sinna paigutatud on ja alles jääb, teenib ikka raha. Tõesti, kui valitsus kaalutles, mis on mõistlikum või riigi seisukohalt odavam lahendus, kas võlakirjade emiteerimine, laenu võtmine või reservide kasutamine, siis arutelude ja arvutuste tulemusena võib öelda, et selles osas on stabiliseerimisreservi kasutamine mõistlik. Alati peab mõtlema, kui palju ja mille jaoks sa laenu saad võtta ning mis see maksma läheb.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ühes eelmises vastuses sa väitsid, et umbes kümme aastat tagasi olid selle raha või kogumiskapi loomise juures. Kas sa värskendaksid mu mälu, kas või kui mitu korda on sellest kapist ka varem midagi välja võetud?

Seda ma tean täpselt, rahvasaadik Laanet, et see on esimene kord, kui sealt raha võetakse.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Helir-Valdor Seeder rääkis põllumajandusministrina rahandusministri ülesannetes sellest teemast kaunis põhjalikult. Tema jutust jäi kõlama niisugune fraas, et stabiliseerimisreservi kasutamine on ääretult sügava kontrolli all ja läheb väga kindlates kätes väga sihtotstarbelisse kasutusse. Kas komisjonis oli diskussiooni ka selle kontrollimehhanismi üle?

Ei olnud, kas või ainult selle tõttu, et kaks komisjoni liiget on ise selle nõukogu liikmed, ja rahvasaadikuid on seal veel rohkemgi. Nendel on pidevalt olemas ülevaade nõukogu tegevusest. Mina olen Riigikogu antud ülesannete tõttu olnud seal aastaid ja ma ei saa küll kurta, et seal oleks kunagi olnud midagi sellist, kus stabiliseerimisreservi nõukogu liige ei tea, mis toimub. Ajalooliselt on selle nõukogu funktsioon olnud kontrollida, kuidas raha paigutatakse, ja nii ta peabki olema. Ega meil ei ole ka erilisi raskusi olnud. Tõesti, meil on kehtestatud väga ranged reeglid, eriti selles osas, et kui näiteks kuskil on ostetud väärtpabereid, mis väga kiiresti kukuvad, kui ruttu peab neid siis müüma. Siin võis tekkida mõningaid raskusi näiteks eelmisel aastal, kui maailmaturud kukkusid, et seda ei jõutud nii ruttu teha. Aga muidu on see fond olnud tüüpiline konservatiivne fond, mille kohta saab kiire kasvu ajal küsida, miks nad nii vähe teenivad, ja pahandada nendega ning languse ajal öelda, et vaat kui hea fond, vaat kui hästi toodab. Ma usun, et kõigis neis riikides, kus sellised fondid loodud on, töötavad nad päris samal põhimõttel ja riikidel ei ole ilmselt ka sobilik suuremaid riske võtta.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Eks me oleme praegu juba sellises olukorras, et küsida, kas see on õige otsus või vale otsus – ma ei tea, kui õige küsimus see oleks, ja sellepärast ma seda ei küsigi. Aga ma küsin hoopis teistmoodi. Läheme tagasi aastasse 2007, sa oled olnud sellest ajast saadik rahanduskomisjoni liige. Kas sa enne, kui sa stabiliseerimisreservi nõukogus teed selliseid otsuseid, et see raha kasutusele võtta, oled ka mõelnud selle peale, mida nende kahe aasta jooksul on riigieelarve kokkupanemisel valesti tehtud, et me oleme praegu sellises olukorras? Tegelikult me ei saagi päris vastu olla sellele, mida me praegu teeme, kuigi hinges nagu tahaks olla. Äkki sa nimetad, mis mõtted sul peast läbi käisid enne, kui sa neid otsuseid tegid ja hääletasid.

Austatud küsijale teadmiseks siis niipalju, et ma olin ka siis rahanduskomisjoni liige, kui see fond loodi, et Riigikogu liikmena ma olengi 1995. aastast olnud rahanduskomisjonis. Jah, iseenesest on küsimus, kas oleks saanud midagi ka teistmoodi teha, ju õige. Aga selles olukorras, kus seda raha on vaja, et kindlustada väljamakseid riigikassast – ma ei tea, kui palju see jutt meid aitab. Ju neid kohti, kus mõelda selle peale, mida austatud rahvasaadik küsis, on tegelikult veelgi rohkem. Ja mitte ainult selle otsuse eelnõu puhul.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma pean vist paluma vabandust, et mu eelmine küsimus ei olnud väga täpselt esitatud, sest vastuse jaoks järelduse tegemine – päris seda ma ei mõelnud. Ma pidasin silmas seda, et meil on riigieelarves struktuurifondide vahendeid ette nähtud üle 5 miljardi ja tänaseks on kasutatud alla 10%. Et sel juhul, kui riik oleks neid normaalselt kasutanud, näiteks pool oleks juba kasutusel, tuleks läbi selle raha käibemaks, raha laekuks ka tagasi ja võib-olla ei olekski tarvis stabiliseerimisfondist täna seda raha võtta. Ehk küsimus uuesti: kas see raha võtmine on tegelikult valitsuse saamatuse katmine? Kas see on nii?

Ma siis palun ka väga vabandust, kui ma küsimusest valesti aru sain. Valitsus on kogu Euroopa Liidu poolt siia tuleva raha kaasrahastamise planeerinud krooni pealt. Minu teada on kaasrahastust vähendatud siiamaani ainult ühel korral ja seda ka väga väikeses mahus ning selle valitsuse üldistest seisukohtadest põhimõtteliselt mõnevõrra kõrvalemineva otsuse tegi haridusminister Lukas. Muudel juhtudel on kõik see, mida on kavandatud Euroopa Liidu struktuurifondidest ära kasutada, Eesti riigi poolt ära kasutatud ja ka vastavalt kaasrahastatud. Nii et kaasrahastust ei ole peale ühe korra kordagi vähendatud. Seda ma ütlen, mäletades päris hästi lähikuude ajalugu.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kui ma õigesti aru sain, siis juhul, kui me ei saa kasutada praegu ettenähtud osa reservfondi rahast, jääb meil katmata osa eelarvekulusid. Aga me teame, et sügisel ootab meid veel üks eelarve, kus on ka ette nähtud kärbe, ja allikad puuduvad. Siit küsimus: kas ei ole tõesti aktuaalne kasutada teist poolt reservfondi rahast juba sel aastal?

Rahvasaadik Efendijev, see kärbe ootab meid siin ees juba täna mingil kellaajal, kui me hakkame eelnõu arutama, selle jaoks ei ole vaja sügiseni oodata. Need kaks asja on natuke erinevad. Üks on tulude ja kulude tasakaalu viimine ja vastavalt sellele eelarve muutmine kas kulude kärpimise või tulude suurendamise näol. Aga see on puhtal kujul see osa, kus me peame tagama raha ja kus riigi kohustus on teha kulutusi, mille jaoks meil ei ole riigieelarves tulusid ette nähtud. See on n-ö see sõna, mida eelmisel aastal samal ajal ei tohtinud veel suhu võtta, ehk eelarve defitsiit kaetakse kas laenudega või oma reservidega. Ka selle raha kasutamine käib vastavalt seadustele ja riigieelarves on vastavad paragrahvid olemas, aga tema mõte on selles. Ma arvan, et täna ei ole kellelgi teada ühtegi sellist prognoosi, mille alusel võiks öelda, et sügisel on meil vaja sealt veel raha võtta. Taavi Veskimägi ei ole saalis, temal on tavaliselt kõige mustemad prognoosid. Kui saaks tema käest küsida, võib-olla tema teaks, aga mina küll ei tea, et oleks vaja. Ma arvan, et ka Taavi ei usu seda.

Olga Sõtnik palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ühe dokumendina materjalide seas ma näen stabiliseerimisreservi nõukogu arvamust stabiliseerimisreservi osalise kasutusele võtmise kohta 2009. aastal. Aga sellest arvamusest ma ei näe, kas kõik stabiliseerimisreservi nõukogu liikmed olid seda meelt, et reservi tuleks kasutada sellel aastal. Kes üldse stabiliseerimisreservi nõukogu liikmetest osalesid sellel koosolekul? Aitäh!

Mul ei ole siin selle nõukogu koosoleku protokolli, aga nõukogu liikmena ma võin teid niipalju aidata, et eitaval seisukohal olid selle suhtes kaks nõukogu liiget. Nende mõlema pretensioon valitsusele selle ettepaneku puhul oli ühesugune: oleks pidanud ette nägema sihtotstarbe raha kasutamiseks. Need nõukogu liikmed on austatud rahvasaadikud Luigas ja Strandberg. Ülejäänud nõukogu liikmed toetasid seda otsuse eelnõu.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea kolleeg! Eks minu mälu ulatub ka sinna kanti tagasi, kus stabiliseerimisreserv loodi. Tõepoolest, ei mäleta, et keegi oleks selle vastu olnud, pigem vastupidi, kõik tundsid heameelt, et selline asi saab olema, ja tundsid ka heameelt sellest, et  tasapisi hakkas sinna üsna kenasti raha tulema. Nüüd on tõesti esimene kord, kus sealt välja võetakse, ja üsna palju. Eks selle pärast nagu Tõnissonilgi käsi kohe ei kipu sinna taskusse selle raha järele minema. Aga nagu sa ütlesid, Eesti ei ole ainukene, kellel selline fond ja reserv olemas on, see on teistel maadel ka. Ega ei ole ülevaadet, kui kärmelt ja kiirelt nemad on tõtanud neid reserve kasutama?

Oi ei, ja ei hakka ka peast valetama. Küll ma tean riike, kus neid reserve ei ole, pole kunagi olnud ja pole kunagi püütudki luua. Neil on omad probleemid, näiteks naabritel siin lõuna pool. Aga valdavalt, pikaajaliste turumajanduslike kogemustega riikides on sellised reservid alati loodud. See sõltub ka väga palju sellest, millist valuutasüsteemi kasutatakse. See on puhtal kujul rahanduspoliitiline meede. Eestis kasutatava valuutakomitee süsteemiga käib stabiliseerimisreservi loogika ja tema loomine kokku kohe kümme punkti kümnest, ilma selleta nagu ei saakski.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kui ma õigesti aru saan, siis praegu kasutatakse seda raha puhtal kujul kassavoo katteks. Nüüd mul olekski natuke vaja teada teie isiklikku seisukohta. Kui ma omavalitsustega suhtlen, siis nemad ütlevad, et tänased valitsuskoalitsiooni inimesed taunivad väga seda, kui omavalitsused võtavad laenu. Laenu ei võeta mitte siis kassavoo katteks, vaid võetakse juba selleks, et arendada omavalitsust, mingite investeeringute või ükskõik mille niisuguse puhul. Nüüd ongi küsimus selles, et mis eeskuju me praegu omavalitsustele anname, kui me ise maadleme oma kassavooga ja omavalitsustele viibutame näppu, et nemad võtavad laenu investeeringute katteks?

Vaat, ega riik ei võta ju praegu laenu, ta võtab oma reservist. Kui meil on olnud omavalitsusi, kellel on olnud tarkust varasematel aastatel reserve luua, ega ma ei kujutagi siis ette, kuidas riik saaks neile näppu viibutada, see polegi riigi asi üldse mitte. Selles mõttes on asi täiesti võrreldav.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Nagu sa ütlesid, sa oled riigi stabiliseerimisreservi nõukogus. Täna me võtame kasutusele 3,5 miljardit, sinna jääb sama palju. Me teame, et tegelikult on järgmine aasta raskem aeg ja ilmselt võtab valitsus kui mitte sel aastal, siis järgmisel aastal ülejäänu kasutusele. See tähendab, et jääb null. Mis siis stabiliseerimisreservist ja nõukogust saab? Kas see lõpetatakse ära või mis üldse edasi saab?

Suurepärane küsimus, ma pean ütlema. Ma arvan, et seda nõukogu ei lõpetata ära, sest sisuliselt on vajadus tema järele tulevikuski olemas. Riigi tulude ülejäägi kasutamine ja halbadeks aegadeks või mingiks muuks põhjalikuks ürituseks hoidmine on ju üldkokkuvõttes mõistlik. Aga ära saab teda likvideerida nii, et näiteks mõni rahvasaadik esitab seadusparanduse, mis parandab riigieelarve seadust, s.o baasseadust, ütleb, et § 37 on kehtetu. See raha, mis riigil seal on, ongi siis riigieelarve tulu, ja ongi kõik. Nii et reservi likvideerimiseks on vaja muuta kõigepealt seadust, aga iseenesest võib ju stabiliseerimisreservis olla 7 miljardit, nagu oli, võib olla 3,5 või 2 miljardit, võib-olla ka 350 miljonit ja puhtteoreetiliselt võib olla ka 35 krooni. Ma ei arva, et riik peaks või oleks sunnitud selle reservi päris nulli viima. Seda hirmu ei ole. Austatud rahvasaadik, ma usun, et riigil on mõistlikum kasutada paljusid teistsuguseid mooduseid oma tulude-kulude tasakaalu viimiseks, et praegu on tõesti põhjus siiski kassavoogude tagamine kiire languse tõttu.

Palun, Aivar Riisalu, teie kord on küsida!

Aitäh, hea juhataja! Hea ametikaaslane! Ma pean sind kindlasti selle Riigikogu üheks adekvaatsemaks spetsialistiks, kes valdab mitmesuguseid teemasid üsna-üsna sügavuti. Siin küsitakse praegu üsna palju selliseid opositsiooni seisukohalt poliitilise alatooniga küsimusi, aga mina küsiksin ühe inimliku küsimuse. Ma olen onu Aivar Keila vallast, ma ei ole Riigikogu liige, ma tean, mul on olemas info, et 2010. aastal läheb asi veel hullemaks, ja riik võtab nüüd oma viimase reservi pooles osas kasutusele. Kuidas ma peaksin homme edasi elama? Mul on hirm. Kas  seda otsust ei langetata tõepoolest järsku liiga vara?

See on tegelikult väga sisuline küsimus ja mitte ainult tublile inimesele Keila vallast. Tänaste teadmiste juures, mille alusel riigi kulusid ja tulusid planeeritakse, on ka mõned muutused vähemalt ettekujutatavad ja nende teadmiste põhjal, mis riigil praegu on, on ka nii Rahandusministeerium kui Eesti Pank ju oma prognoose teinud. Kui need peavad paika, siis ma võin küll veendunult öelda, et stabiliseerimisreservist järgmisel aastal rohkem raha kasutusele võtta ei ole vaja. Juhul kui nad paika ei pea, siis seda öelda ei saa. Aga ka siis on riigil alati needsamad võimalused, võlakirjade emiteerimise võimalus, laenuvõimalus ja reservi kasutamise võimalus. Mõistlik oleks ilmselt leida kõigi nende vahel õige vahekord ja leida ka õige hind, mis on riigile kasulik.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Sa vastasid Helle Kalda küsimusele, et nõukogu oma tegevust eeldatavalt ei lõpeta, sest tööd selles valdkonnas jätkub ilmselt ka tulevikus. Toetudes oma hulgalistele kogemustele, aastatepikkusele tööle rahanduskomisjonis ja ka nõukogus, oskad sa äkki puhtteoreetiliselt kujundada prognoosi – seda on muidugi väga raske teha –, millal see reservikukkur võiks jälle täituma hakata?

Reservikukkur hakkab täituma siis, kui Eesti riigi tulud ületavad kulusid, mis ta aastas teeb. Kõigi eelduste kohaselt see eelarvestrateegia, mille mai lõpus kiitis heaks Vabariigi Valitsus, juba uuel kujul valitsus või puhastunud kujul või ma ei teagi, mis kuju talle anda, näeb ette riigi tulude ületamist, et riigi tulud ületavad kulusid aastast 2012. Ma ise pean seda natuke liiga optimistlikuks, aga eks me oleme ennegi jõudnud väga ruttu viie rikkaima riigi hulka ja igasuguseid muid asju on ka juhtunud. Nii et ju see siiski juhtub mõnevõrra hiljem, 2012 seda loota ei saa.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ka mina mäletan seda aega, kui stabiliseerimisfond loodi. Mul on meeles see retoorika, mida tol ajal kasutati – väljendid olid umbes sellised, et seda fondi kasutatakse alles siis, kui on juhtunud midagi väga katastroofilist, kui Eesti näeb oma, ma ei tea, kõige mustemaid viimaseid päevi, võib-olla tuli isegi teie suust umbes selline väljend, loodeti, et see põlvkond seda päeva ei näegi. Nüüd tahakski teie kui vastutava liikme käest küsida: kas kõige mustemad päevad on tõesti käes? Võib-olla, nagu siin eespool juba küsiti, andsite teie kui vastutav liige liiga kergekäeliselt oma nõusoleku selle fondi kasutusele võtmiseks.

Tookord, kui see fond loodi, oli teie küsitu pigem kolmas põhjus, miks teda luua. Põhilised põhjused, miks see loodi, olid siiski struktuurilised reformid. Eelkõige mõeldi siin pensionireformi, kus kõik said aru, et kogumispensionile üleminek tähendab ühtlasi ka seda, et on vaja katta riikliku pensionikindlustuse defitsiit ja koguda selleks vahendeid. Koguda raha selleks, et pensionireformi teha. See oli fondi loomise esimene põhjendus, mille üle tollel ajal kõige rohkem arutleti. Kõik olid sellega täiesti ühemõtteliselt nõus ja said aru, et seda peab tegema ja ilma ei saa. See viimane teema oli arutlusel pigem n-ö jutu jätkuks. Ma ei mäleta väga ei liiga optimistlikke ega ka liiga pessimistlikke seisukohti, et loome ruttu selle fondi, et kohe tulevad hullud ajad, või et ärme üldse loome, et hullud ajad ei saabu kunagi. Niisugust pikka arutelu ei olnud. Pigem oli see nende pikaajaliste reformide rahastamise kaasnähtus, raha kogumise vajadus.

Aadu Must, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Elus juba juhtub niimoodi, et küsimused tulevad küll ühelt poolt, küll teiselt poolt ja ega küsijad ju omavahel ei pruugigi olla ühel meelel. Seetõttu mina väljendan muret natukene teise tahu pealt. Mul oli hiljuti jutuajamine ühe Rootsi poliitikuga, kes rääkis kriisiprogrammist ja juhtis tähelepanu sellele, et nemad ainult ei kärbi, vaid annavad kuhugi ka juurde. Sest põhiline ei ole mitte ainult kriis, vaid kriisijärgne arengu tagamine. Minul on just pigem see mure, et lisaeelarves me ainult kärbime, reservfondi puhul oleme mures, et äkki kasutatakse. Kas kusagil võib aga rääkida ka mingitest rahavoogudest, mis on seotud meie edasi elamisega pärast kriisi ja meie konkurentsivõime tagamisega?

Ega sellest arusaamiseks ilmselt ei pruugigi olla rootslane, üldiselt on igal pool mõistlik kriisi ajal laduda põhja uueks tõusuks, see on nagu kõige loogilisem tegevus. Küll aga on suured erinevused ja ilmselt ka sisuline poliitiline vaidlus, kuidas seda põhja laduda. Väga erinev sisu ja lahenduste valik on isegi näiteks Rootsis, kus ilmselt lähemal ajal ei hakka keegi uuesti rahvahääletust korraldama, Soomes, kus seda enam keegi ei korralda, ja Eestis, kus eelarve tasakaalu küsimus on meile ka üks osa tulevasest põhja ladumisest. Need on kõik erinevad teemad ja eri riikides erinevad.
Ma ise usun küll, et soov tasakaalustada meie tulusid ja kulusid, kui sellega kaasneb ka võimalus jõuda selles osas valitsussektori defitsiidini alla 3%, kui muu õnn meid samuti natuke soosib ja meil õnnestub kasutatava valuuta põhialuseid tugevdada, on äärmiselt mõistlik ja kasulik samm. Vaata et üks kõige tähtsam kogu selles asjas. Nendel riikidel, kus euro on kasutusel, on hoopis teised probleemid, nad saavad kasutada teisi võimalusi. Ja sellistel riikidel nagu Suurbritannia, kus mitte keegi ei julge öelda isegi näiteks parlamendi kõnepuldist, et seda võiks seal kunagi kasutada, on jälle hoopis kolmandad võimalused. Nende käed on vaata et kõige vabamad, aga nende valuutad on ka kõige tugevamad.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud Eiki Nestor! Kui me arutasime komisjonis stabiliseerimisreservi kasutuselevõttu, siis kõlas seal arvamus, et reservi tasub kasutusele võtta, sest tema tootlikkus on laias laastus poole väiksem, kui oleks mis tahes laen, mida Eesti riik praegu võtta saaks. Aga samas ma ei jaga päriselt teie arvamust, et selle aasta teisel poolel võime olla kindlad, et stabiliseerimisreservi või lisaraha enam vaja ei ole. Mis annab meile kindluse, et kui Eesti riigil on järgmisel aastal vaja laenu võtta, siis ei ole laenuprotsent veel paar korda kõrgem? Või äkki meil järgmisel aastal enam laenuvõimekust ei olegi ja oleks mõttekas praegu laenu võtta ning säilitada stabiliseerimisreserv hilisemaks?

Kõik oleneb sellest, milleks riik laenu võtab. Riigi senised laenulepingud on ju väga mõistlikud. Euroopa Liidu projektide kaasrahastamiseks suhteliselt mõistliku intressiga laenu võtmine on igal juhul õigem. Iseküsimus on, millise hinnaga me saaksime laenu selleks, et kassavooge kindlustada. Vaat see hind võib olla hoopis teistsugune ja seda peaks ilmselt küsima ka hoopis teisest pangast kui näiteks Euroopa Investeerimispank. Või siis muud läbirääkimised, mida praegu näiteks keskkonnainvesteeringute kaasrahastamiseks peetakse. Nii et siin on tõesti küsimus hinnas.
Meil oli ju nii nõukogus kui ka komisjonis, kui sa mäletad, arutuse all, kas ei oleks mitte odavam näiteks emiteerida võlakirju. Nende rehkenduste järgi, nagu ma siin ka rahvasaadik Sarapuule ütlesin, mis seletuskirjas tõesti on olemas, selgub, et tänastele teadmistele tuginedes on eeldatavasti mõistlikum kasutada reservi kui minna võlakirjade emiteerimise peale. Eks siin on ka oma küsimärk. Ma arvan, et nende võlakirjade ennustuse või ootuste puhul on asi natuke selles, et me looksime sellega Maastrichti kriteeriumide sees ka ühe uue näitaja, mida meil siiamaani ei ole, sest Eesti Vabariik ei ole võlakirju emiteerinud. Kui me kõik teame, mis on tarbijahinnaindeks, siis me sellest saame jagu ja mõistame ka, kuidas seda mõjutada. Ühed arvavad ühtpidi, teised teistpidi, aga vähemalt kõik teavad, mis see on. Aga kui me nende võlakirjadega loome Maastrichti kriteeriumide sees uue näitaja, siis võib riigil tekkida uus küsimärk. Tekib tõesti küsimus, kas on mõtet teha seda sellisel äreval ajal, kus võib-olla paistab ka võimalus ühineda euroga.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kas sa oleksid nõus veidikene selgitama, kindlasti oli komisjonis ja ka nõukogus sellest juttu, liikmena sa oled sellest teadlik, kuidas see süsteem toimib, kui me võtame reservi kasutusele. Raha seisab meil ju väärtpaberites, millistel tingimustel, millise hinnaga me saame need kasutusele võtta ja milline on see tehnoloogiline süsteem?

Jah, need küsimused on kõik komisjonis ja nõukogus läbi arutatud. Tõesti, stabiliseerimisreservi soetuste juures on ka tingimused, kui ruttu neid müüa saab. Kõiki neid on arvestatud ka selle 3,5 miljardi väljaarvutamisel. On neid, mida ei saa nii ruttu müüa, ja on neid, mida saab suhteliselt ruttu realiseerida.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Olukorras, kus valitsuse vastu oleks arvestatav usaldus, räägiksime ilmselt paljudest asjadest teistmoodi. Täna see kahjuks nii ei ole või ei ole olnud juba mõnda aega. Kui ma vaatan konkreetselt seda eelnõu, siis ma loen sealt välja, et on üldmajanduslikud riskid, mis vähenevad, ja teine pool lausest on, et seda reservi võiks kasutada, ütleme, eelarveaugu lappimiseks. On ka selliseid üldmajanduslikke riske, mida eelarve ju tegelikult veel ei kajasta, ja eelarve puudujääk ei pruugi samuti kajastuda. Näiteks, kui Rootsi riik võib siin oma suurpanku aidata, ja me teame, et ka meie valitsusel on voli teha ad hoc otsuseid ilma Riigikoguta, kas siis selle otsuse valguses võib juhtuda, et see reserviraha läheb hoopis näiteks Rootsi suurpankade päästmiseks ja koostööks Rootsi valitsusega, mitte nende ridade tarbeks ...

Hea küsija, teie aeg!

... millest täna siin valdavalt on räägitud?

Need on nüüd viimased riigieelarve baasseaduse muudatused, mis Riigikogu on heaks kiitnud, ja minu mäletamist mööda seda päris Riigikogu otsuseta ikkagi teha ei saa. Me muutsime tõesti seda korda operatiivsemaks. Ka juba see ammustest aegadest kehtinud seadus, mida viimati muudeti aastal 2003, nägi ette erilise menetluse selleks juhuks, kui stabiliseerimisreservi vahendeid on vaja näiteks sõjaseisukorra puhul – et siis on kiirmenetlus. Nüüd me tegime sisuliselt täpselt sellesama kiirmenetluskorra – aga ka ikkagi Riigikogu otsusel – nendeks juhtudeks, kui Eesti riik peab õigeks mingil hetkel omandada osalust pangas. Nii et see kord on olemas. Ennustada, millal seda tuleb kasutada, ei ole minu meelest võimalik, ja on parem, kui me ennustame, et seda ei peagi kasutama. Aga ma arvan, et ei ole midagi imelikku, kui toimub mingi rahvusvaheline koostöö eri riikide valitsuste vahel.

Mailis Reps, palun!

Ma palun väga vabandust! Ma lisan, et nii võib tekkida mingi teise riigi maksumaksjal õigustatud küsimus, miks ainult nende riik seda teeb ja mõni teine riik tegemata jätab. Valitsustevaheline koostöö ja koordineeritud tegevus on siin igal juhul mõistlik. Ma ei arva, et nii peab tegema, aga vähemalt selline võimalus peab olema, et ka Eesti riik saaks operatiivselt tegutseda. Südames loodan, et seda mitte kunagi vaja ei lähe.

Austatud Eiki Nestor! Mina palun teilt vabandust, et ma nii tormakalt vahele ruttasin!

Pole midagi, ma jäin vahepeal mõtlema.

Seda tulebki siin täiskogu saalis teha. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma tahan tulla tagasi, ütleme, reservi kasutuselevõtu hinna juurde. Nõukogu liikmena te loomulikult teate, kas nende vahendite, mida me saame kasutusele võtta ja täna suhteliselt lihtsasti müüa, väärtus on viimase paari aastaga oluliselt kukkunud. Kas me kaotame põhimõtteliselt sellega, kui me võtame nad kasutusele, või sellist olulist kõikumist, arvestades seda, kus nad on ja kui konservatiivsed nad on, ei ole olnud ja pole vahet, kas me võtame nad kasutusele praegu või järgmisel aastal?

Vastus on jah, kaotame, loomulikult kaotame. Nende väärtus on viimaste aastate jooksul kasvanud ja väga edukalt kasvanud. Kuna tegemist on konservatiivse fondiga, siis paigutab stabiliseerimisreservi nõukogu oma raha põhiliselt ka riikide võlakirjadesse, väga konservatiivsetesse, väga kõrge reitinguga võlakirjadesse, tal puudub isegi õigus võtta riske. Seetõttu on vastus, et loomulikult kaotame, kui me vaatame ainult selle nõukogu kui fondi seisukohalt. Kui me vaatame riigi seisukohalt, siis on meil mõistlik seda teha, sest riigile maksaksid mingid muud moodused 3,5 miljardi saamiseks, kassavoogude kindlustamiseks rohkem kui see võimalus. Nii et ühtpidi kaotame, fond kaotab, aga riik võidab.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Oli pikk ja sisukas ettekanne. Võib-olla lõpuks siis ka mõni positiivsem noot. Mis meist saab siis lähiaastatel? Ma saan aru, näpud on põhjas igatepidi, on veel jäänud väikesed tagavarad  ja kõik on lõppemas.

Ma ühinen rahvasaadik Lengi sooviga, et Eestis läheks kõik hästi.

Hea ettekandja, tänan teid väga ettekande ja samuti vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole.

Minu kompliment ka kõikidele küsijatele.

Aitäh! Austatud Riigikogu, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Inara Luigase! Kuni kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Astuksin täna mõne sammu tagasi, sest just enne, kui me arutasime siin Riigikogu saalis töölepingu seadust, kurtis koalitsioon, et majanduslik olukord ja sellest tulenevalt ka sotsiaalne olukord pole kaugeltki nii rahuldav, nagu Eesti Pank või Rahandusministeerium oma kevadprognoosis ütlevad, et see võib olla tunduvalt hullem. Näiteks käesoleva aasta töötuse määrad võivad tõusta 16–17%‑ni. Loomulikult peame olema valmis ka hullemaks. Samuti kippus koalitsioon kurtma, et keegi pole pakkunud mitte mingisugust abi, kuidas Eesti riik peaks sellisest keerulisest olukorrast välja tulema.
Ma vaidleksin siiski teile vastu ja ütleksin, et oma abistavat kätt on püüdnud anda näiteks arengufond, kes on koostanud raporti, kuidas majandust turgutada ja kuidas sellisest keerulisest olukorrast välja tulla. Selles rõhutatakse, et tõsiseid otsuseid tuleb valitsusel vastu võtta kiiresti ja kohe. Seega on olemas ettepanekute pakett, mida valitsusel tuleks kindlasti ka arvestada. Samuti on meil olemas veel reserve ja just vabu reserve, mida võiks kasutada, et majandust käima tõmmata. Selleks on praegusel ajal just stabiliseerimisreserv, mille suurus on käesoleval hetkel 7,3 miljardit krooni. Praegu menetletava otsuse eelnõu esimesel lugemisel ütles põllumajandusminister rahandusministri ülesannetes, et nii mõnigi valitsusliige on seda paberit lugenud, kuid tema loeb kindlasti veel, ja lubas ka, et lähiajal võetakse seal esitatud ettepanekuid ka arvesse. Kahjuks pole aga tänaseni sealt midagi arvesse võetud. Lihtsalt hädaldamine valitsust ei päästa. Arengufondi raport "Valge paber" on aga arengufondi juures koos käinud ekspertide ja praktikute nägemus sellest, kuidas Eesti saaks majanduskriisist välja murda ning uuele kasvufaasile aluse panna. Seega on olemas väga sobiv meetmete pakett, milleks tuleks kasutada ka stabiliseerimisreservi. Raportis öeldakse, et eelkõige vajame tänases keerulises seisus mõjusat tervikpaketti, mille abil korraga nii kriisi mõjusid leevendada kui ka majandust kasvule pöörata. Raporti analüüsid ja ettepanekud on suunatud parimate otsuste tegemisele, see on maailmamajanduse arengutest juhinduv terviklik käsitlus Eesti ees seisvatest väljakutsetest ja neile vastamise võimalustest. Samuti on raportis korduvalt öeldud, et selliste meetmete paketi vastuvõtmisega on tõesti kiire.
Ma tahaksin mõned ettepanekud sellest raportist ka siin saalis ette lugeda. Näiteks on olemas strateegilised sammud kapitali pakkumise suurendamiseks. Motivatsioonipakette on vaja pakkuda nii välisinvestoritele kui ka kodumaistele investoritele, eriti juhul, kui finantskapitaliga kaasneb oskusteabe ja tehnoloogia Eestisse toomine. Paketid kataksid kõiki investeeringuotsuse põhikohti, näiteks tööjõu olemasolu ja koolitamine, maa võimaldamine, vajaliku infrastruktuuri ja juurdepääsude ettevalmistamine, aga ka maksutulude kokkuleppeline vähendamine. Mõjusad motivatsioonipaketid eeldavad selget valdkondlikku fokuseeritust aladele, mis struktuurimuutusi toetavad. Arengufondi seiretööde põhjal on Eesti selliste valdkondade näiteks eksporditavad heaolu- ja tervisetooted, säästva energeetika ja keskkonnatooted, kõrge lisandväärtusega äritegevused, nagu tootearendus ja disain, IT-lahenduste väljatöötamine perspektiivsetel kasutusaladel jne. Samuti on raportis välja toodud strateegilised sammud eksporditulu kasvatamiseks. On öeldud, et lühiajalises perspektiivis, 1–2 aasta jooksul on eksporditulu olulises mahus kasvatada võimalik peamiselt olemasolevate ettevõtete ekspordimahtude kasvatamise kaudu. Selleks on kuluefektiivseim ja kiireim võimalus Top-50 eksportööri panuse kasvatamine, kes annavad kokku ligi poole Eesti netoekspordist, järgmised 50 annavad vaid 10%. Neilt tuleks täna konkreetselt küsida: mida saab riik sinu jaoks teha, et sa eksporti kahekordistaksid? Selle põhjal saab sarnaselt investorite meelitamise pakettidega kokku panna spetsiifilisi motivatsioonipakette, mille abil nende eksportööride ekspordivõimet suurendada. Pakettide sisuks oleks valdavalt paindlik kombinatsioon senistest ettevõtluse tugimeetmetest, aga vastavalt eksportööride vajadustele tuleb valmis olla ka uute lisamiseks.
Kokkuvõtteks tahan öelda, et on tõesti kahju, et valitsus ei suuda teha koostööd sellise institutsiooniga, nagu on seda arengufond, ei võta arvesse nii häid ja vajalikke ettepanekuid, vaid kasutab reservfondi 3,5 miljardi krooni ulatuses lihtsalt jooksvateks kuludeks. Eesti Keskerakonna fraktsioon sellisel kujul eelnõu ei toeta. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me võime alustada eelnõu 499 muudatusettepanekute läbivaatamist.
Eelnõu 499 kohta on laekunud üks muudatusettepanek juhtivkomisjonilt. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada ja viia täna läbi ka lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu! Tulenevalt seadusest nõuab eelnõu 499 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 499. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 60 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu 499 otsusena vastu võetud.
16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 17. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus" eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Lauri Laasi!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist s.a 8. juuni istungil. Käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 2. juunil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, s.o 8. juuniks 2009 kella 10-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Eelnõu lülitamiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ning ettekandja kohta oli riigikaitsekomisjon oma otsuse langetanud varem, s.a 19. mai istungil, mil komisjon otsustas, et juhul kui eelnõu esimene lugemine 2. juunil 2009 lõpetatakse, siis tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 10. juuni istungi päevakorda.
Riigikaitsekomisjoni 8. juuni istungil tõstatas Riigikogu liige Tarmo Kõuts küsimuse mõiste "reageerimisjõud" tähendusest. Algselt oli selles Riigikogu otsuses kasutusel mõiste "kiirreageerimisjõud". Riigikaitsekomisjon kavatseb selle küsimusega edasi tegelda ning konsulteerida Kaitseministeeriumi terminoloogiakomisjoniga ning Eesti Keele Instituudiga, et järgmises sellesisulises otsuse eelnõus sätestada üheselt mõistetav NRF-i eestikeelne vaste.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2009. aasta 8. juuni istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna see lõpphääletusele ning Riigikogu otsusena vastu võtta. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Loen, et miinijahtijale Sakala kulutatakse piisavalt raha. Kas miinijahtija Sakala osaleb ka piraatidevastases võitluses või ei ole tal seda funktsiooni?

Aitäh väga huvitava küsimuse eest! Otseselt komisjonis Sakala tegevust võitluses piraatidega ei puudutatud, aga ma usun, et kui Sakala viibib operatsioonil ja kusagil läheduses kaaperdatakse laev, siis Sakala ei jää seda kõrvalseisjana pealt vaatama ja kindlasti sekkub. Kui te soovite piraatidevastasest võitlusest täpsemat infot saada, siis soovitan pöörduda meie komisjoni liikme Tarmo Kõutsi poole, kes on selle teemaga sügavuti tegelnud.

Enn Eesmaa, palun!

Suur aitäh! Hea ettekandja! Varem pole Eesti MOVCON-i ehk liikumise koordineerimise üksused rahvusvahelistel operatsioonidel ega ka NATO reageerimisjõududes osalenud. Samas pole neil täpselt teada, mida NRF 13 raames MOVCON-ilt üldse nõutakse. Kuidas sedaviisi planeerida vajalikku varustust ja sellega seotud kulusid, sest mehi on ikkagi kümmekond, kes sinna lähevad?

Aitäh! Võin komisjoni varasematele aruteludele tuginedes kinnitada, et selliste missioonide kulutusi ja varustust pole võimalik lõplikult planeerida. Pigem on siin oluline operatiivne tegutsemine-käitumine juba missiooni käigus, et konkreetsete asjaolude ilmnemisel kiiresti reageerida ja missioonil olevat meeskonda varustada või rahalises mõttes operatsiooni eelarvet suurendada.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma saan aru, et sõjakulutusi pole kunagi võimalik täpselt planeerida, ja ka teie eelnõu seletuskirjas on öeldud, et ei ole võimalik täpselt ette näha. Aga kas komisjonis oli juttu nende umbkaudsetest suurusjärkudest, kas miljonid või sajad miljonid jne, või ei räägitud sellest üldse?

Aitäh! Loomulikult räägiti ka rahanumbritest. Nagu eelnõu seletuskirjast on näha, on missiooni või õigemini laeva baaskulude, antud juhul Sakala baaskulude suurus valmidusperioodil ehk nelja kuu jooksul 15,3 miljonit ja lisaks on logistikameekonna väljaõppeks planeeritud 100 000 krooni.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb seletuskirja viimase lehekülje lõigust, mis puudutab missiooniga seotud kulusid. Siin on kirjas, et miinijahtija Sakala ja MOVCON-i panustamiseks NRF-i ja valmidusperioodil ettenähtud reageerimistaseme alalhoidmiseks vajalikud vahendid on ette nähtud Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarves. Kas ma saan õigesti aru, et need summad on juba kõige esimeses eelarves sisse planeeritud? Kas see tähendab, et Kaitseministeeriumi eelarve sai vastu võetud teatud õhuga?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu seletuskiri ütleb, on need kulud valitsemiseelarves ette nähtud. Nende planeerimisel ei ole eriti keeruline lähtuda varasematest kogemustest, ka esimene Eesti panus NRF-i oli just nimelt ühe laeva näol, laeva nimi oli Admiral Pitka. Juba see andis Eesti mereväele päris hea kogemuse järgmiste kulutuste ja varustuse planeerimisel.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, NATO reageerimisjõudude, NATO Response Force'i 13. valmidusperiood, niisugune asi on vist olemas, lõpeb juba selle aasta lõpus. Aga mandaati taotletakse millegipärast pool aastat kauemaks ja siin on põhjendatud, et järsku peab veel kuskil sõdima või midagi tegema. Kas võiksite täpsustada, millistel põhjustel me siiski peaksime andma mandaadi pool aastat pikemaks ajaks, kui see valmidusperiood NATO reageerimisjõududel tegelikult kestab?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see periood, mis enne, kui Eesti kaitseväeüksus NRF-i  koosseisu lülitatakse, on pool aastat. See, et nüüd on perioodi ka pikemalt planeeritud, tuleneb sellest, et kunagi ei või teada, milliseks missioon kujuneb ja millised on järgmised käigud.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Nagu ma su jutust aru sain, nendes operatsioonides meil varasemat kogemust ei ole. Mismoodi toimub meeskondade väljaõpe ja isikkoosseisu ettevalmistamine?

Aitäh, hea küsija! Kahjuks sa said mu jutust valesti aru. Ma just rõhutasin, et meil on  kogemus analoogsetest operatsioonidest. Nimelt, kui me nüüd saadame NRF-i koosseisu miinijahtija Sakala, siis varasem kogemus pärineb meil juba aastast 2006, kui NRF-i koosseisus osales Eesti mereväe staabi- ja toetuslaev Admiral Pitka.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla ma lasksin ka kõrvust mööda, algul ei kostnud hästi, aga kas kõik otsused võeti komisjonis vastu konsensuslikult või oli seal eriarvamusi?

Aitäh, hea küsija! Tuleb tunnistada, et erinevalt paljudest teistest otsustest, mis on komisjonis kaasa toonud tuliseid diskussioone, oldi selles otsuses täiesti ühel meelel ja otsus võeti vastu konsensusega. Kui te küsite nüüd, millised on need teised otsused, mille suhtes on arutelu olnud märksa keerulisem kui Eesti kaitseväe NRF-is osalemise puhul, siis tuleb meenutada kas või järgmist punkti, mis puudutab Eesti kaitseväe saatmist Afganistani valimisi turvama, või siis varasematest aegadest Iraagi missioonil osalemist. Nii et kaugeltki kõikides punktides ei olda meil riigikaitsekomisjonis täiesti ühel meelel, aga tuleb tunnistada, jah, selles punktis leidsid kõik osapooled, et tegemist on õige ja vajaliku asjaga.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjast loeme, et järgmisel poolaastal on juhtriigiks Itaalia ja NRF-13 mereväekomponendis osaledes kuulub miinijahtija Sakala ajavahemikul 1. august kuni 28. november SNMCMG1 koosseisu. Reageerimiskiiruseks on siin märgitud kaks päeva. Kas laev peab siis kahe päevaga olema  väljaminekuks valmis või, kui ta on selles koosseisus, siis on ta juba varem kuskile välja viidud, n-ö tulevasele operatiivväljale? Kuidas see täpsemalt toimub?

Aitäh küsimuse eest! Kahe päevaga peab olema laev valmis sadamast lahkuma. Ma arvan, et see on täiesti piisav aeg. Kaks päeva ei ole päris laest võetud number, siin on tegevuskiirusele hinnangu andnud Eesti merevägi, õigemini, nendelt see ajaline periood pärinebki. Ju nad siis leiavad, et kahest päevast neile täiesti piisab, et laev sadamast välja saata.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma haagin oma küsimuse natuke sinu esinemise külge. Sa vastasid umbes niimoodi, et kui Sakala näeb kusagil häda, siis ta tormab kohe appi. Ega see jumala pärast ei tähenda, et riigikaitsekomisjon on seisukohal, et miinijahtija Sakala võiks hakata Vahemerel tormama mingisse konfliktikoldesse, ilma selleks mandaati saamata?

Aitäh, küsija Riisalu! Sa korjasid tõesti minu öeldust välja selle mitte just kõige olulisema osa ja sa ei kuulanud ka Helle Kalda küsimust. Jutt oli nimelt sellest, et kui Sakala on operatsioonil ja näeb, et piraadid kaaperdavad läheduses mõnda tsiviillaeva. Mis sa, Aivar Riisalu, siis arvad, kas see laev võiks sekkuda või mitte? Mina arvan, et Eesti meremehed ei jää selles situatsioonis kõrvaltvaatajaks.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ütle, palun, mispärast on kaitseväelaste arvuks kuni 55, miks mitte 60, 70, 50, vaid just 55. Kust tuli välja selline arv, et on vaja just nii palju kaitseväelasi?

Aitäh küsimuse eest! See number tuleneb Sakala meeskonna suurusest, mis on iseenesest 35 mereväelast, ja sellele liitub veel 10-meheline logistikameeskond. Laevameeskond on suhteliselt suur, mõni meremees võib seal haigestuda või mingi muu probleem tekkida ja siis võib tekkida vajadus meremehi juurde lisada, mistõttu lõppkokkuvõttes on mandaati vaja  55 kaitseväelase jaoks.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas on selline lause, et vastavalt NRF-i kontseptsioonile saab NRF-i raames operatsioonile saadetud üksusi kasutada maksimaalselt kuus kuud. Kas on võimalik, et vajaduse korral tuleb seda aega pikendada?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, missioonid käivad kuue kuu kaupa. Kui tekib vajadus missiooni pikendada, kui aeg on sealmaal, siis arutavad seda jällegi riigikaitsekomisjon ja Riigikogu ning siis seda missiooni ka pikendatakse.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleeg! Kas komisjonis räägiti, kuidas meie naabri Läti kaitseväelased sellest koostööst osa võtavad?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis konkreetselt meie lähinaabrite panustamisest NRF-i ei räägitud. Aga võin öelda, et kõik NATO riigid, välja arvatud Island, panustavad NRF-i vastavalt oma võimetele. Ja see, et kõik riigid peavad NRF-i panustamist vajalikuks, näitab, et NRF-i vajadust ja olulisust tunnetatakse ühtlaselt kõikides NATO riikides.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus tuleneb otsuse eelnõu viimase lause viimasest osast. Ma saan täiesti aru, et kaitseväge tuleb kasutada julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis. Vaat see viimane osa, kas te arutasite komisjonis või kas võib tuua mõne näite, mis mahub mõiste "üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon" alla?

Aitäh küsimuse eest! Meie komisjonis seda, mida tähendab termin "rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olev muu sõjaline operatsioon", ei arutatud. Aga nagu see termin iseenesest räägib, käivad siia alla kõik sõjalised konfliktid. Silmas on peetud näiteks rünnet mõne NATO riigi vastu, kus kõik NATO liikmesriigid on kohustatud sekkuma. Nagu teada, kui rünnatakse ühte NATO riiki, siis on see rünnak terve NATO vastu. Ma arvan, et selle termini võib julgelt niisuguse tõlgendusega siduda.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul isiklikult ei ole midagi selle vastu, et me osaleme nii MOVCON-is kui Response Force'is jne. Selle vastu ei saa midagi olla. Kuid mind teevad ikka murelikuks selle suhteliselt udused kulud. Vaadake, seletuskirjas on öeldud, et NRF-i võimalik lähetamine sõjalisele operatsioonile valmidusperioodi jooksul toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi, mida ei ole võimalik täpselt prognoosida, need prognoosimatud kulutused hüvitatakse Kaitseministeeriumi valitsemisala kuludest. Minu küsimus on selles, et me anname ju mandaadi pikemaks ajaks kui valmidusperiood. Kas need kulutused ka hüvitatakse kuskilt või jäävad selle seletuskirja järgi hoopis hüvitamata?

Aitäh küsimuse eest! Eelnõu puudutab konkreetselt kuut kuud ja ka eelarve on ette nähtud selleks ajaks. Eelnõus on välja toodud numbrid 15,3 miljonit krooni ja 100 000 krooni ning need numbrid on toodud siia eeldusel, et tegemist on 6-kuulise perioodiga.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! NATO reageerimisjõudude üks oluline instrument on kollektiivne enesekaitse ja operatsioonide kiire käivitamine. Sõjaasjandusest kauge inimesena tahaksin küsida, kui kiire on operatsiooni kiire käivitamine.

Aitäh! Me rääkisime siin varasemate küsimuste vastustes paarist päevast, mille jooksul laev peaks olema suuteline sadamast lahkuma. Nii et kui Eesti kaitseväe ja laevastiku puhul on räägitud paarist päevast, siis ma usun, et teatud üksused reageerivad veelgi kiiremini, kas või need NATO liikmesriikidele kuuluvad lennukid, mis turvavad Balti õhuruumi – need on praktiliselt minutite jooksul valmis reageerima. Nii et reageerimine saab tänapäeva sõjaliste võimaluste ja tehnika juures olema väga-väga kiire. Ma usun, et militaarkülje pealt probleeme ei ole, pigem võidakse takerduda poliitiliste otsuste puhul, et kui poliitikud kogunevad mingit otsust vastu võtma, siis see võib takistada sõjaväge kiiresti reageerimast.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Millistel missioonidel on Eesti NRF-i koosseisus üldse osalenud?

Aitäh! Lisaks meie laevastiku osalemisele NRF-is, millest siin on juba juttu olnud, võib tuua näiteks meie sõjaväepolitsei osalemise NRF-is, kus 2007. aastal tegeldi VIP-ide kaitse ning hoonete ja sõidukite läbiotsimisega. Kindlasti tuleks mainida meie demineerimismeeskonda, kes on ka konkreetsel missioonil osalenud NRF-is. Nii et meil on selles suhtes mitmeid häid näiteid, kuidas Eesti riik on suutnud NRF-i panustada. Tuleb tunnistada, et Eesti kaitseväelased on hästi hakkama saanud ja on korduvalt saanud ka NATO tunnustuse osaliseks.

Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teatavasti põhiseaduse § 53 ütleb, et igaüks meist peab kasutama loodus- ja elukeskkonda säästlikult. Ma tahaksin teie käest küsida, kas te olete ka välja arvutanud, kui palju maksumaksjate raha läheb nüüd maksma see Keskerakonna fraktsiooni näidiskoosolek siin Riigikogu täissaalis ja mis on selle eesmärk, mida te siin korraldate.

Aitäh selle küsimuse eest! Aga komisjonis seda kohe mitte ei arutatud ja ka mingeid arvutusi selle kohta ei tehtud.

Aadu Must, palun!

Aitäh! Ma tahaksin jätkata sealt, kus hea kolleeg Mark Soosaar lõpetas. Mind huvitab eriti see, et NATO kiirreageerimisoperatsioonides osaleb Eesti väga sageli just laevadega. Kas see on Eesti mereväe eriline kuulsus? Me teame, et meil on admiral Kõuts, ja kõik on aidanud seda kuulsust suurendada. Kas see on siis valik ja tunnustus meile või on see Eesti-poolne initsiatiiv saata NATO operatsioonidele just mereväge?

Aitäh! Eesti on võtnud endale rolli arendada NATO lõikes välja just niisugune miinitõrjevõimekus ja on soetanud endale ka vastavat tehnikat miinijahtijate näol. Sest on ju teada, et väikeriigina ei suuda me NATO-sse väga laial spektril panustada. Seetõttu olemegi valinud välja kitsama spetsiifika. Ma arvan, et mõte ei ole teha mitte palju, vaid mõte on teha natuke vähem, aga see-eest teha hästi. Nagu ma ütlesin juba, on meie miinitõrjujatega, meie meremeestega rahule jäädud. Nii et seda lõiku, mida me oleme otsustanud NATO mõistes katta, me katame hästi.

Kalev Kallo, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma ei saa jätta märkimata, et hiljuti koalitsioonis olnud kolleegile muidugi meeldiks, et Riigikogu oleks kummitempel, ja seetõttu sisuline arutelu häirib teda tugevalt. Aga see ei tohiks meid häirida, et see teda häirib. Nii et ma täiendaksin oma eelmist küsimust. Selge see, et kahepäevane reageerimiskiirus on normaalne. Aga kui näiteks juhtriigiks on Itaalia – ega need kriisikolded ei ilmu ka väga äkki, need on üldiselt teada –, kas Itaalia võiks siis anda Sakalale mingeid juhiseid olla kahepäevases valmiduses mõnes muus regioonis, mitte kodusadamas, vaid näiteks Vahemeres või kusagil mujal?

Aitäh küsimuse eest! See, et juhtriigiks on Itaalia, ei tähenda seda, et Eesti laevad peaksid paari päeva jooksul pärast vastava korralduse saamist ilmuma kuhugi Vahemerre. Meie miinitõrjeüksuste põhiline tegutsemisala on ikkagi Läänemeri ja siinsed lähimad regioonid. Korraldus võib tulla küll mujalt, aga see ei tähenda seda, et tegutsemisala peaks jääma kuhugi väga kaugele. See jääb ikkagi meie lähimeredesse.

Olga Sõtnik, palun, teine küsimus!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ütle, palun, kas sina tead, milliste väljakutsetega pidi NATO reageerimisjõudude 12. koosseis tegelema? Ja kui sa tead, siis millistega võib-olla just mere peal?

Aitäh küsimuse eest! Sellest komisjonis otseselt juttu ei olnud. Aga niipalju kui meil on olnud juttu Eesti mereväe esindajatega ehk siis Eesti mereväe ohvitseridega ja Kaitseministeeriumi esindajatega, siis tegeldi nii nagu ikka, kui meie miinijahtija merel on, miinitõrjega, otsiti varasematest sõdadest merre jäänud miine ja tehti neid kahjutuks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Sa räägid nii põnevalt, et asi hakkab üha rohkem huvitama. Äkki sa oskad öelda – sellest muidugi komisjonis juttu ei olnud –, mitu toru sellel Sakalal peal on, mitu kahurit?

Aitäh huvitava küsimuse eest! Miinitõrjujad ei ole eriti suure tulejõuga. Tõsi, seal on üks kahur peal, mis teeb täiesti arvestatavat pauku, aga miinijahtijate põhiülesanne on tegelda miinide leidmise ja nende kahjutuks tegemisega. Nii et tulejõult need laevad eriti võimsad ei ole. Selles suhtes tuleb meil siis, kui on vaja pidada kõva merelahingut, jääda lootma teistele NATO-partneritele.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kolleeg Soosaar pahandas siin väga, et me huvitavaid teemasid käsitledes tahame esitada mitmesuguseid küsimusi ja saada neile vastuseid, ning arvas, et see, mida meie siin teeme, on väga kulukas. Seepeale ma küsin, et kui kaitseväele on koostatud tabel universaalse varustuse kohta, millega peaks saama täita iga ülesannet – see varustus on kaitseväel olemas ja varustustabelit pidevalt muudetakse –, miks siis ei võiks Riigikogu liikmed näiteks tahta teada, milline see varustustabel on, kui palju see kõik Eesti riigile maksma läheb ja mis põhjustel seda kõike tehakse. Minu arvates on see väga loogiline. Ja nüüd ma küsingi, kas see varustustabel on vajalik, on see asjakohane ja kui palju see kõik võib siis umbes Eesti riigile maksma minna?

Aitäh, küsimuse eest! Tõepoolest, ka mina leian, et kuna Eesti kaitseväge peetakse üleval riigieelarvest ja tulud riigieelarvesse laekuvad teadagi kust, siis loomulikult Riigikogu liige mitte ei või, vaid lausa peab huvi tundma, kuhu see raha läheb. Kui rääkida kaitseväe varustusest ja komisjonis arutatust mitte liiga kaugele minna, siis loomulikult peab Sakala missioonile siirdudes või valmisolekus olles igati hästi varustatud olema. See eeldab, et laeval on vajalikud toiduained, kütus, varuosad, ka relvastus. Laeva spetsiifikast ja ülesandest lähtudes peab loomulikult olema vajalik varustus selleks, et tegelda miinitõrjega, miinide kahjutuks tegemisega. Nii et see valdkond on väga keeruline ja keeruline on ka varustus. Siinkohal ma sellel pikemalt ei peatuks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kuidas toimub NRF-i kasutamise otsustamine?

Aitäh küsimuse eest! Eesti üksuse siirdumine NRF-i koosseisu toimub Riigikogu otsusega, nii nagu kõikide teiste Eesti üksuste lähetamine kas siis missioonile või mõne välisüksuse koosseisu.

Järgmine küsija on kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mul on üldine küsimus. Tahaks teada, kas see pakutud kulu, mis on seotud operatsioonidega ja valmidusega, on kooskõlas ettenähtud üldeelarvega või see tuleb lisana eelarves juba kinnitatud summale. Järgmine eelnõu on ka seotud rahaga ja tekitab praktiliselt samasuguse küsimuse. Kas meil tekib praktika, et me iga kord arutame Riigikogu saalis ühte, teist, kolmandat või kümnendat missiooni ja peame siis need kulud lisama kinnitatud eelarve juba kinnitatud numbrile?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis eelarve koha pealt pikemat arutelu ei olnud. See on ilmselt tingitud sellest, et ka komisjonil on otsuste tegemisel Eesti kaitseväe osalemise kohta NRF-i koosseisus nii suur kogemustepagas, et siin mingeid üllatusi on väga raske leida. Nagu ma juba ütlesin, on Eesti kaitseväel väga suur  NRF-i koosseisus osalemise kogemus. Nüüd võiks eraldi välja tuua mereväe. 15,3 miljonit krooni, mis läheb siis täiendavalt juurde laeva baaskuludele, on kalkuleeritud ja igati põhjendatud number.

Järgmine küsija on kolleeg Vladimir Velman.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! NATO reageerimisjõudude loomise eesmärk oli luua kõrges valmiduses kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudaks läbi viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailmapunktis – siin on kõik selge. Aga mu küsimus on, et milline on see mandaat, mille alusel Eesti kaitsevägi nendes kriisiolukordades osaleb. Mis mandaati me selleks vajame?

Aitäh! Nii nagu ma juba ütlesin, on selleks, et meie kaitseväelased saaksid NRF-i koosseisus osaleda, vaja Riigikogu mandaati. Kui ma küsimusest õigesti aru sain, siis seda oligi tahetud teada. Kui muidugi tekib vajadus sekkuda mõnda konkreetsesse sõjalisse operatsiooni, siis selleks eraldi mandaati Riigikogult taotlema ei pea.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Lähetustel, mis tulevad ette operatiivse kogunemise käigus, tekib täiendavaid lisakulutusi. Sellest, rahalistest vahenditest on siin ka juba juttu olnud ja riigisisene kattemehhanism on põhimõtteliselt paika pandud. Aga kui ühel või teisel NATO liikmesriigil rahalisi vahendeid napib, kas siis on välja töötatud ka mingisugune selline mehhanism, et mõni teine riik võib leida vajaliku rahalise katte teise NATO riigi eest?

Aitäh küsimuse eest! Minu mäletamist mööda praktikas – vähemalt Eesti riigi puhul – ei ole seda ette tulnud. Pole olnud nii, et meie riik oleks jäänud hätta ega oleks suutnud missioonil olevat üksust piisavalt varustada, sest asi on jäänud raha taha. Küll aga võib tuua näiteid, kus lihtsalt NATO-partnerite hea koostöö raames on mõni teine riik meile appi tulnud. Näiteks võib tuua Afganistanis tegutsevad üksused, kellele meie Suurbritannia partnerid on osutanud abi miinipilduja laskemoona näol.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eesti jaoks on NATO reageerimisjõududesse panustamine saanud juba selliseks suhteliselt pingevabaks rutiiniks. Kaitseväe juhid on teinud kõige otstarbekamad valikud, kus me osaleme, ja ilmselt tekitaks see, kui ei tuleks Riigikogu otsust juba planeeritud panustamise kohta 1. juulist, kaitseväes päris suurt segadust, seda ka rahvusvahelises mastaabis. Minu küsimus on selline. Neid osalemisi planeeritakse päris pikalt ette, kas riigikaitsekomisjonile on teada, milliste üksustega planeerib Eesti kaitsevägi osaleda 2010. aasta rotatsioonides NATO reageerimisjõududes?

Aitäh küsimuse eest! Komisjonis otseselt sellest juttu ei olnud, mis tulevik toob. Aga nagu ma siin korduvalt olen välja toonud meie tugeva küljena just miinijahtimise, siis ilmselt saab see missioon või ülesanne olema seotud meie miinijahtijatega.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kas lisaeelarve menetlus muudab kuidagi rahalist olukorda näiteks selle missiooni raames?

Aitäh küsimuse eest! Ei, lisaeelarve menetlus seda missiooni ei puuduta, mille üle on mul iseenesest hea meel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Sven Mikser.

Aitäh! Austatud ettekandja! Pisut üldisem, aga siiski vägagi eelnõusse puutuv küsimus. NATO operatsioonide rahastamisel kehtib reeglina põhimõte costs lie where they fall ehk siis ühisrahastamist operatsioonide puhul ei kasutata ja iga riik kannab oma kulud ise. NRF on mõnevõrra erilaadne, sest kulusid on raske prognoosida, ei tea, millise rotatsiooni kestel üksus aktiveeritakse. See sai ka n-ö praktilise tõestuse, kui NATO otsustas anda oma abikäe Pakistanile suure looduskatastroofi tagajärgede likvideerimisel. NATO-s on intensiivselt arutatud võimaluse üle kohaldada NRF-i puhul teatud ühisrahastamist ja eri riikidel on siin erinevad seisukohad. Milline on meie Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoht selles küsimuses?

Aitäh kõigepealt sisuka küsimuse eest! Endise kaitseministrina on teie küsimused väga huvitavad ja ma arvan, et ka informeerivad. Komisjoni seisukoht lähtub headest NATO tavadest ja NATO-s kehtestatud reeglistikust, mingeid oma reegleid me siin tegema ei hakka. Nii et selles suhtes püüame NATO liikmesriikidega, ka teiste maade riigikaitsekomisjonidega ühte sammu astuda.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Sven Mikser.

Aitäh! Ma tänan hea ja informatiivse vastuse eest! Eesti parlamendis on olnud palju juttu, et me peaksime oma ressursse optimaalselt kasutama, ja on vaieldud selle üle, kas me peaksime keskenduma eelkõige lipu näitamisele võimalikult paljudel missioonidel või keskenduma teatud olulistele asjadele. NRF-i kõrval on viimasel ajal palju räägitud ka ASF-ist või NATO solidaarsusjõust, mis oleks multinatsionaalne heidutusüksus, ning  selle kasutatavuse, funktsionaalsuse ja paljurahvuselisuse kohta on eri riikidel olnud ka erinevaid seisukohti. Milline on siin Eesti parlamendi riigikaitsekomisjoni seisukoht?

Aitäh küsimuse eest! Selle punkti raames keskenduti ikkagi NRF-ile. Eraldi arutelu juures, kus oleks arutatud konkreetselt viimati nimetatud institutsiooni ja meie osalemist seal, ei ole mina olnud. Nii et selle punkti raames ma jääksin siiski NRF-i juurde, muidu ma võin millegagi eksida, kui ma hakkan mingeid oletusi tegema.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Ma võtan sabast kinni Sven Mikseri võrratust võõrsõnadest pungil küsimusest. Järgmisel aastal on Eestil plaanis koos Läti ja Leeduga panustada Balti pataljoni. Kas riigikaitsekomisjonil on olnud kontakte ka oma Läti ja Leedu kolleegidega, et arutada, kas see asi aastal 2010 üldse elujõuline on?

Aitäh küsimuse eest! Jah, meil on oma Balti kolleegidega tihe koostöö ja ka need parlamendiliikmed, kes osalevad Balti Assamblee töös, puutuvad tihedalt kokku oma kolleegidega teistest riigikaitsekomisjonidest. Omavahelistes vestlustes on arutatud ka  koostööd BALTBAT-i osas.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Meil on siin Riigikogus olnud juttu, kui missioon läheb Iraaki või Afganistani, et mehed või poisid ei taha hästi Afganistani minna, et Afganistani missiooni komplekteerimisega on raskusi, aga Iraaki taheti minna. Kuidas on nende meremeeste meeleolu, kas nad on huvitatud sellistest missioonidest, kas nad saavad seal kogemusi või ei taha nad sinna minna?

Aitäh küsimuse eest! Jällegi üks punkt, millel komisjonis otseselt ei peatutud. Aga võin kinnitada, et kui me oleme komisjoniga külastanud Eesti mereväe laevu ja kohtunud laevameeskondadega, siis meeleolu on seal alati olnud optimistlik. Samuti ei ole olnud probleeme laevameeskondade komplekteerimisega. Mis puutub küsimusse, kas on soovi ühele või teisele missioonile siirduda või mitte, siis oleme alati saanud sõjamehelikud vastused, et käsk on käsk ja selle üle ei arutata.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi? Esimesena saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Võib-olla tõesti ongi siin Riigikogus tehtud see viga, et mõnedest asjadest libisetakse väga kergelt üle ja nendel eriti ei peatuta. Viimasel ajal on saali töö üldse muutunud rohkem ainult hääletamiseks. Ma mäletan aegu umbes kümme aastat tagasi ja paljud siin saalis olijad mäletavad, kui kolmapäevased päevad läksid ikka väga kaugesse öösse. Ja mitte mingi kiusu pärast, vaid rahvasaadikud tahtsidki teada üht, teist või kolmandat asja, mis arutatavat eelnõu puudutas.
Loomulikult on niimoodi, et komisjoni liikmed teavad rohkem. Näiteks riigikaitsekomisjon saab iga kuu kokku Kaitseväe Peastaabi juhtidega, et saada ülevaade missioonidest. Ja iga kahe kuu järel me saame koos väliskomisjoniga samamoodi kokku Kaitseväe Peastaabis, kus me saame teada, mis on missioonidel juhtunud ja mis on tulevikus plaanis. Seda kõike ongi vaja teada ja ma arvan, et ka siin saalis ei oleks paha nendesse asjadesse rohkem süveneda.
Mis puudutab NATO reageerimisjõude või nagu veel mõni aeg tagasi öeldi, kiirreageerimisjõude, siis need on võrdlemisi noor moodustis, kui võrrelda NATO endaga. Nad loodi vähem kui kümme aastat tagasi. Nende loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. Eesmärk oligi luua kõrges valmisolekus ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudaks viia läbi sõjalisi operatsioone mis tahes maailma punktis.
NRF on oluline instrument ka NATO kollektiivse enesekaitse operatsioonide kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Ehk teisisõnu, kui meil siinsamas oleks midagi juhtumas või juhtumise ääre peal, siis meil on juba olemas need jõud, mida saaks kiirelt kasutada. NRF on NATO tähtsaimaid prioriteete ning mul on väga hea meel, et Eesti kaitsejõud on seda väga tõsiselt võtnud ja me oleme NRF-is osalenud suhteliselt pikka aega, kui võrrelda sellega, mis me oleme NATO-s olnud. Eesti on varem osalenud NRF-i mereväekomponendi koosseisus mereväe staabi- ja toetuslaevaga Admiral Pitka ja miinijahtijaga Admiral Cowan ning maaväekomponendis demineerimis- ja sõjaväepolitseiüksustega. Käesoleva aasta esimesel poolel, see on siis praegu, on NRF-i 12. rotatsiooni raames valmisolekus 15-liikmeline demineerimismeeskond.
Sellest, mida eelnõu ette näeb, oli juba juttu. Ja mitte ainult minu meelest, vaid ka väga paljude teiste meelest on NRF-is osalemine Eesti jaoks väga oluline ja tegelikult on sel ka meie kaitsejõudude arenemise seisukohalt väga suur roll. Mis puutub tulevikku – aga põhjust sinna vaadata on tõepoolest, siin kõlas ka ju küsimus, mis NRF-ist edasi saab –, siis meie osalus areneb väga jõudsalt. Balti pataljonist on pikka aega räägitud ja nüüd on ta tõepoolest niikaugel, et Lätis Adažis olid manöövrid, kus harjutati koostööd. Nii et järgmisel aastal peaksid Eesti, Läti ja Leedu üheskoos terve jalaväepataljoniga osalema NRF-is. Eesti panustab Balti pataljoni ühe mehhaniseeritud jalaväekompanii, luurerühma, logistilise toetusüksuse ja staabiohvitseridega – kokku ligi 200 kaitseväelasega. See on suur jõud. Siinkohal võib nüüd ääremärkusena öelda, et just sellesama kompanii saatmine Afganistani otsustataksegi täna järgmise eelnõuga. Nii et see on tõesti korraliku koostöö ettevalmistuse saanud kompanii.
Nagu öeldud, NATO reageerimisjõud on maa-, mere- ja õhuväge ühendav kõrgvalmiduses olev rahvusvaheline üksus, mis suudab läbi viia sõjalisi ja tsiviiloperatsioone maailma eri piirkondades. Küsimuste kaudu tuli siin ka välja, et tõepoolest, jutt ei ole mitte ainult sõjalistest operatsioonidest, vaid ka tsiviiloperatsioonidest. Nagu kolleeg ütles, on selles osas riigiti erinevaid arvamusi. On riike, kes arvavad, et ei, nad on ikkagi ainult sõjajõud ja miks me kasutame neid mingite tsiviiloperatsioonide jaoks. Mina kaldun siiski arvama, et kui sõjaväel on olemas arvestatavad ressursid, mida oleks ju võimalik kasutada tsiviilkatastroofide puhul, siis me peaksime neid kasutama, ja Eesti on valmis seda ka tegema.
Nagu öeldud, seni me oleme edukalt osalenud operatsioonidel NRF-i koosseisus ja niipalju, kui on juttu olnud teiste partneritega, on meie kaitseväelasi alati kiidetud, on kiidetud meie mereväelasi. See on väga hää, et me oleme osalenud nii mitmel korral oma laevadega – Eesti on ju lõpuks mereriik ja meil on ju lõppude lõpuks ka oma merevägi olemas.
Eesti Keskerakonna fraktsioon igal juhul toetab eelnõu, soovib rotatsioonile saadetavatele kaitseväelastele head teenistust ja et nad kõik tervelt tagasi tuleksid, kui nad on kuhugi missioonile saadetud! Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh! Ma lisaksin kolleeg Tootsenile omalt poolt, miks Eesti Keskerakonna fraktsioon on ikkagi otsustanud toetada Eesti osalemist NRF-is.
NATO kiirreageerimisjõudude loomine otsustati Praha tippkohtumisel 2002. aastal. Eesmärk oli luua kõrges valmisolekus ja kiiresti ümberpaigutatav väekoondis, mis suudab läbi viia sõjalisi operatsioone mis tahes maailmapunktis. NATO kiirreageerimisjõud on NATO üks olulisemaid prioriteete ja selle tähtsust on rõhutatud ka kõigile alliansi liikmetele. Eesti jaoks on NATO kiirreageerimisjõud ülitähtsad seetõttu, et see oleks just see jõud, mis meile vajaduse tekkides esimesena appi peaks tõttama. Seetõttu tuleb pidada riigi panustamist NRF-i väga oluliseks. Ma arvan, et majanduslikult paremate aegade saabumisel tuleks kaaluda, kuidas veelgi suurendada meie riigi panust kiirreageerimisjõudude koosseisu. Eesti esimene panus NRF-i koosseisu oli 12. maist 2005 kuni 31. märtsini 2006 Eesti mereväe staabi- ja toetuslaeva Admiral Pitka osalemine NRF-is. Sellel operatsioonil oli laeva peamine ülesanne side- ja juhtimistoetuse tagamine laeval paiknevale staabile, lisaks üksuse logistiline toetamine merel, sealhulgas miinitõrjelaevadele kütuse-, vee- ning toiduainevarude andmine. Täiendav ülesanne oli pakkuda vajaduse korral merel üksuse laevadele baas- ja esmase remondi teenust.
Lisaks muule on Eesti panustanud NRF-i ka näiteks sõjaväepolitseirühmaga. Rühma suuruseks oli 40 kaitseväelast ja valmidusperiood jäi ajavahemikku 1. jaanuar kuni 20. juuni aastal 2007. Rühma põhiülesannete hulka kuulusid vajadusel VIP-ide kaitse ning hoonete ning sõidukite läbiotsimine. Eesti sõjaväepolitseirühm oli võimeline läbi viima ka mitmesuguseid menetlustoiminguid ning eskortima, selekteerima ja valvama lühiajaliselt sõjavange. Sõjaväepolitseirühm oli varustatud maasturite ja veoautodega. Rühmal oli lisaks jalaväevarustusele veel märulivastane varustus ja sõjaväepolitsei erivarustus. 2007. aastal on panustatud NRF-i ka 14-liikmelise demineerimismeeskonnaga. Demineerimismeeskonna ülesanne oli laskemoona ja lõhkeainete kahjutuks tegemine.
Nagu öeldud, Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes on Eesti jaoks väga suure tähtsusega. Seda on raske üle hinnata. See võimaldab panustada aktiivselt alliansi kõige uuemasse ja moodsamasse sõjalisse formatsiooni. Meie mereväe kaasamise tõttu on näiteks märgatavalt paranenud nii üksikute laevade kui ka mereväe üldine sõjaline valmisolek. Saadud on hindamatu kogemus, mida mingil muul moel NRF-is osalemise kaudu oleks pea võimatu hankida. Panustades NRF-i, näitab Eesti end NATO usaldusväärse liikmena, kes osaleb ka julgeoleku tootmisel, mitte ainult tarbimisel.
Seega toetab Eesti Keskerakonna fraktsioon esitatud eelnõu, nii nagu on toetanud Eesti panustamist NRF-i ka varasemal ajal ja loodetavasti tulevikuski. Aitäh!

Suur tänu! Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis sulgeme läbirääkimised. Kuna muudatusettepanekuid laekunud ei ole, siis võime asuda kohe selle eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude 13. rotatsiooni koosseisus" eelnõu 495. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 75 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Läheme edasi 18. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel" eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist 2. ja 8. juuni istungil s.a. 2. juunil külastas riigikaitsekomisjon koos väliskomisjoniga Kaitseväe Peastaapi, et saada kaitseväe juhatajalt ülevaade kaitseväe välismissioonidel toimuvast. Eelnimetatud kohtumisel käsitleti ka Afganistani missiooni ning kaitseväe valimisolekut käesolevas eelnõus sätestatud missiooniks. Käesoleva eelnõu esimene lugemine lõpetati 2. juunil. Ettenähtud tähtajaks muudatusettepanekuid ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist. Eelnõu lülitamiseks tänase Riigikogu istungi päevakorda ning ettekandja osas oli riigikaitsekomisjon oma otsuse langetanud varasemalt ehk 19. mai istungil, mil komisjon otsustas, et juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, tehakse Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda.
Hetkel on Afganistanis Helmandi provintsis 150 Eesti kaitseväelast Ühendkuningriigi 19. kergjalaväebrigaadi koosseisus. Eesti üksuse Afganistanis viibimise aluseks on Riigikogu 2008. aasta 22. oktoobri otsus, mille alusel on Afganistanis missioonile lubatud kaitseväelaste maksimaalne arv kuni 170 kaitseväelast. Eelnimetatud üksuse mandaat kehtib 31. detsembrini. Käesolevas eelnõus nimetatud üksus hakkab samuti kuuluma NATO ISAF-i rahutagamismissiooni koosseisu ning selle volitused kestaksid eelnõu alusel kuni selle aasta 1. detsembrini. Üksus saab samuti paiknema Helmandi provintsis. Kaitseväe juhatajalt saadud andmetel hakkab Eesti üksus kuuluma Ameerika Ühendriikide 2. merejalaväebrigaadi koosseisu.
Afganistani presidendivalimiste julgestamise missioon on ühekordne ning edasist rotatsiooni ei toimu. Vähemalt 20 riiki on teatanud oma osalemisest selles missioonis ja nende hulgas on ka mitmeid mitte NATO riike, näiteks Soome.
Riigikaitsekomisjon otsustas s.a 8. juunil konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Helle Kalda, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et sinna lähevad uued liikmed, 126 tükki? Kas nad on juba ka vastava koolituse saanud või tuleb täiendav koolitamine või on nad enne missioonil käinud?

Aitäh! Eelmise eelnõu käsitlemisel toodi see korra välja: tegemist on kompaniiga, kes valmistub ka järgmisel aastal NRF-i koosseisus Balti pataljonis osalema. Nad on kogu treeningutsükli juba läbinud ja juba järgmisel nädalal on neil Lätis  sertifitseerimisõppus. Nii et tegemist on väljaõppe saanud ja kokkutöötanud meeskonnaga ning nende hulgas on ka mitmeid Afganistani ja Iraagi kogemusega kaitseväelasi.

Järgmine küsija on kolleeg Marika Tuus.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Käesoleva eelnõu rakendumise korral on Eesti üksuste koosseis Afganistanis suhtena meie rahvaarvu tegelikult kõige suurem. Loomulikult oleme nõus sellega, et sinna sõdureid saadetakse, aga kas me peame esinema just selliselt, et meid on seal nagu kõige rohkem, kas meie riigieelarve peab sellele vastu?

Aitäh! Kaitseväe missioonide puhul kehtib veel üks loogika. Kaitsevägi on selge ülesehitusega – jagu, rühm, kompanii – ja kui võtta aluseks suhtarv, siis me ei saa lähtuda statistikast ega saata missioonile näiteks 7,5 kaitseväelast. Missioonile on mõistlik saata väljaõppinud meeskond ehk kas siis rühm, kompanii või suurem üksus. Seekord on valitud kompanii suurus ja see on primaarne, funktsioonikeskne, mitte niivõrd statistikakeskne. Teades nende Afganistanis toimuvate valimiste tõelist tähtsust Afganistani arengule, arvame siiski, et see panus ei ole ülepingutatud.

Järgmine küsija on kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Kas Eesti jalaväekompaniil on ka mõningat sõnaõigust täpsema turvamispiirkonna valikus? Et see Helmandis on, on üldiselt teada, aga valimisjaoskondade vahetusse lähedusse tõenäoliselt hambuni relvastatud mehi ei lubata.

Aitäh! Kaitseväesüsteemis ei ole läbirääkimiste protsess mitte niivõrd selle missiooni meeskonna keskne, kaitseväelased täidavad ülesannet. Küll on selline läbirääkimine, funktsioonide täpsustamine ja asjaomaste lepingute sõlmimine Kaitseministeeriumi funktsioon, mida ministeerium on ka aktiivselt teinud. Ehk siis need tasandid on natukene erinevad ja lepitakse kokku ministeeriumide ja peastaapide tasandil. Aga nagu märgitud, tähendab see julgeoleku tagamine laiemat mõõdet. Kindlasti on ekslik arvata, et see tähendab konkreetseid valimisjaoskondi ja valimispunkte, valimisprotsessi.

Järgmine küsija on kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kuidas toimub koostöö teiste Balti riikidega, Läti ja Leeduga? Kuidas nemad panustavad Afganistani presidendivalimiste julgestamisse? Kas nad on sama avatud, kui meie oleme?

Suur tänu! Mis puudutab Afganistani missiooni, siis seal on meie partneriteks Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid. Läti ja Leedu on teistes Afganistani piirkondades ja neil on teised partnerid. Läti ja Leeduga me oleme keskendunud praegu NRF-i formaadile järgmisel aastal ja selles osas käib tihe koostöö. Afganistanis me oleme eri piirkondades erineva turvataseme ja keskkonnaga situatsioonides. Siin meil puudub omavaheline koostöö ja põhimõtteliselt ka vajadus selle järele.

Järgmine küsija on kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Viimasel ajal on Afganistanile Eesti pressis väga palju tähelepanu pööratud ja ilmselt lausa juhuslikult oli eile väga pikk ja põhjalik artikkel Eesti Päevalehes. Esmaspäeval oli pikk ja hea saade Eesti Televisioonis ja selles saates lõikas kuidagi valusalt kõrva ühe sealse inimese ütlemine, et jah, sõjaväge saadetakse meile siia meelsasti ja kulutatakse raha selle peale, aga et keegi ka ülikooli aitaks ehitada! Ma usun ka, et kui see mitmekümne aasta jooksul Afganistanis sõjaliselt kulutatud raha oleks kokku korjatud, võiksid need inimesed seal kuldmajades elada. Aga Eesti üritab siiski ka tsiviilabi anda. Milline on see pool, kas sa oskad seda ütelda?

Suur tänu! Vaatamata tsiviilpoole väga kõrgele prioriteedile teoorias, ei saa me praegu ilma kaitseväe toetuseta, sest tegelikult on lugematuid fakte, kus ülesehitatud Afganistani koolimajad on jällegi õhku lastud. Niisiis on julgeoleku tagamine seal hädavajalik. Kuid samas on tsiviilpoolde panustamine ja selle panuse suurendamine teravalt päevakorral nii rahvusvaheliselt kui ka meil Eestis ja Eesti on panustanud mitmesse kohta. Teadaolevalt viimane informatsioon on meeldiv ka mulle kui Afganistani grupi juhile siin Riigikogus. Praegu on kavas toetada Afganistani parlamenti konkreetsete projektidega, et aidata edasi arendada Afganistani parlamentaarset tööd. Need on selged märgid, et me vaatame tõesti asja laiemalt. Paraku ei jookse tsiviilmissioonid läbi Riigikogu mandaatide andmise protsessist ja tegelikult võiks Riigikogu mõelda sellele, et vähemalt informatiivses mõttes võidaks käia meile rääkimas tsiviiloperatsioonidest, tsiviilpanustest, mida näiteks paljude Euroopa riikide parlamentides tehakse.

Järgmine küsija on kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on teatud määral jätkuküsimus kolleeg Marika Tuusi küsimusele. See vastus ei olnud minu jaoks päris täiuslik selles mõttes, et meil on tõesti rahva arvu kohta suhteliselt kõige suurem sõjavägi Afganistanis. Vastuses te tõestasite, et see sõltub sobilikust ja otstarbekast üksuse suurusest. Aga arvestades meie riigi praegust rahalist olukorda, kas meil ikka oli ilmtingimata vaja viia sinna veel lisaüksust just presidendivalimiste toetamiseks, et jõuaksime suhtarvu poolest maailma esiritta? Võib-olla oleks võinud seda vältida? Kes selle otsustas ja kelle initsiatiivil see eelnõu ikkagi Riigikokku tuli?

Suur tänu! Pigem on see, et me pöörame tähelepanu presidendivalimistele ja panustame ka sellesse protsessi, selge näide, et me ei ole seal ainult sõdimas ja meile on kõik  Afganistani arengud hingelähedased. Oli hea meel kuulda siin eelmise eelnõu järgseid fraktsioonipoolseid ettekandeid, kus toonitati NATO olulisust ja tähtsust. Tuleb öelda, et Afganistani operatsioon on NATO tähtsaim missioon, ehk siis see, et NATO otsustas panustada valimisprotsessi julgeolekusse, tuli  rahvusvahelise üleskutsena. Paljud riigid – ja mitte ainult NATO riigid – reageerisid sellele positiivselt. See on jällegi teine toetuspunkt selle otsuse puhul. Ehk me oleme solidaarsed ja panustame vastavalt oma võimalustele, võimekustele ning seda mitte ainult võitluses Talibaniga, vaid ka siis, kui on tegemist lisaväärtustega, praegusel hetkel näiteks sellega, et Afganistanile ülioluline valimisprotsess mööduks võimalikult turvaliselt. Ma ei näe selle otsuse puhul n-ö ülepingutamist.

Järgmine küsija on kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Mina jätkan samal teemal, sellepärast et teie vastus ei rahulda. Mina näen küll siin ülepingutatust ja eriti naeruvääristab küsimusele vastamist 7,5 sõduri mängu toomine. Küsimus on minu meelest täiesti ideoloogiline ja tekib küsimus, kuhu Eesti suundub. Kas me peame saama üheks väikeseks vihaseks militaristlikuks riigiks, kes igale poole oma nina pistab? Selliseid arvamusi on ajalehtedes viimasel ajal ilmunud, kui te olete juhtunud neid lugema. Sellepärast ma tahaksin teada, kus on see ideoloogiline tagapõhi. Kus see otsustati, et me läheme sinna nii suure kontingendina, tehes rahvaarvu arvestades maailmarekordi? Kas see ei pane teid siiski mõtlema?

Aitäh! Võib-olla kedagi riivas see 7,5, aga toome siis välja fakti, et kompanii suurus on üle 100 inimese ja seda suurust ei saa ei ideoloogiliselt ega poliitiliselt kahandada. Kompanii on see üksus, kes saab iseseisvalt oma ülesandeid täita.

Järgmine küsija on kolleeg Jüri Ratas.

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma usun, et teil kui riigikaitsekomisjoni esimehel süda rõkkab praegu rõõmust, nähes nii eelmise kui ka selle päevakorrapunkti puhul, kui tõsised on täiskogu saalis arutlused nendel teemadel, mida teie komisjonis arutatakse. Ja see on ainult kiiduväärt. Aga ma tahtsin küsida, kuidas te hindate ohu astet Eesti kaitseväe kasutamisel Afganistani presidendivalimiste julgestamisel, võrreldes tänase missiooniga Afganistanis. Kas see on kõrgem või madalam? Kas te olete analüüsinud seda ja pidanud nõu spetsialistidega?

Suur tänu! Need probleemid on komisjoni istungitel üles tõusnud ja kaitseväe ekspertidega läbi arutatud. Selge, et riskitase on Afganistanis kõrge. Selge, et on võimalik prognoosida riskitaseme tõusu valimisperioodil. Kuid selle vastukaaluks ehk riski maandamiseks on ka see suureulatuslik NATO lisaoperatsioon ehk siis üle 10 000 kaitseväelase saatmine sellesse piirkonda, mis just tasakaalustab seda riskitaset. Mis puudutab küsimusi riigikaitse teemal, siis mul on tõesti väga hea meel. Meil on täna päevakorras veel üks punkt, mis ei ole küll otse missiooniga seotud, ja kindlasti mu süda rõõmustab jälle, kui ma näen ekraanitäit küsimusi.

Järgmine küsija on kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjast loeme, et pärast valimisi on samuti planeeritud varuaeg Afganistanis viibimiseks, et vajaduse korral olla kohal ka kordusvalimisteks. Kordusvalimised võivad toimuda juhul, kui ükski kandidaat ei kogu 50% valijate häältest. Sellisel juhul toimuvad kahe parima tulemuse saanud kandidaadi vahel paari kuu möödudes kordusvalimised. Kui tõenäoliseks te peate seda, et Afganistanis tõesti toimuvadki kordusvalimised? Milline olukord seal on, kui palju on presidendikandidaate ja kas on mõni, kellel on eelis teiste ees?

Aitäh! Kuna selle eelnõu arutelu käigus me kahjuks ei jõudnud kooskõlastada küsimusi ja vastuseid, siis ma olen sunnitud vastama, et sellel me komisjoni istungil ei peatunud. Küsimus väljub selle missiooni arutelust. Küll aga loodame tõesti demokraatliku arengu järgmist astet. Kui jälgida rahvusvahelist pressi, siis ega rahvusvaheline üldsus ja riigid ei ole väga rahul, mis valitsusmudel ja millised korruptsiooniprobleemid seal praegu valitsevad. Nii et loota on, et nende valimistega astutakse samm edasi.

Järgmine küsija on kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kes kannab Eesti üksuse ja soomukite Afganistani saatmise transpordikulud, kas Eesti?

Aitäh! Siin on olemas kokkulepe Ameerika Ühendriikidega, kes toetavad meid mitmesugustes logistilistes küsimustes seoses selle ühekordse missiooniga. Me teeme ka koostööd teiste partneritega. Näiteks väga tõenäoliselt me suundume operatsioonipiirkonda koos Soome kaitseväelastega. Nii et logistikakuludel on paljuski meie partnerite kate.

Järgmine küsija on kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tahaks täpsustada, millise Eesti üksusega on tegemist ja kuidas läks Eesti üksuse ettevalmistus.

Aitäh! Tegemist on konkreetseks missiooniks valmistuvate üksustega, nende üldnimetus on Estcoy ja numeratsioon on vastavalt sellele, mitmes vahetus parasjagu on. Ettevalmistustsükliga tegeldakse Paldiskis, kus on vastav keskus, vastavad instruktorid. Igaks missiooniks komplekteeritakse konkreetne üksus, pannakse nad koos töötama, harjutatakse ja pärast õppusi on see üksus valmis minema konkreetsesse kohta. Nagu mainitud, on sellel üksusel topeltülesanne ehk siis pärast seda ühekordset Afganistani missiooni on nad järgmise aasta algusest valmisolekus Eestis, et täita NRF-i ees antud lubadusi ja kohustusi.

Järgmine küsija on kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Täiendava jalaväekompanii saatmine Afganistani valimiste julgestamiseks läheb maksma 30 miljonit krooni. Kaitseminister Jaak Aaviksoo on öelnud, et lõplik missiooni maksumus ei ole veel selgunud, kuid Eesti teeb logistilist koostööd oma liitlastega, et loodetavasti kulusid ohjeldada. Nii minul kui usutavasti ka paljudel teistel inimestel tekib nüüd õigustatud küsimus, kui palju see missioon siis ikka tegelikult maksma võib minna ja kas meile sellest hiljem räägitakse. Praegu räägitakse ainult 30 miljonist kroonist.

Aitäh! Teie küsimuse lõpp oli tõele päris lähedal selles mõttes, et missioonide puhul on tegemist enne missiooni prognoositava eelarvega ja täpne kulutuste number selgub pärast missiooni. Tegemist on dünaamilise protsessiga ja seda ei saa võtta kui klassikalist eelarve koostamist. Kaitseministeeriumil on olemas oma missioonide eelarve ja selle raames nad ka töötavad, planeerivad ja otsustavad. Kui on huvi, saab pärast missiooni teha järelepärimise ja ma arvan, et siis saab ka väga täpse vastuse.

Järgmine küsija on kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra Raidma! Riigikaitsekomisjoni esimehena võiksite ehk ennustada, millal on Eesti kaitseväe Afganistani-missioonid lõppenud?

Aitäh! Kaldun kartma, et ma ei ole sellel ajal enam Riigikogu liige, nii nagu paljudki teist. Tegemist on pikaajalise missiooniga. Praegu tehakse suuri jõupingutusi selleks, et Afganistani enda võimekus areneks võimalikult kiiresti, väga palju panustatakse Afganistani rahvusliku armee (ANA) ülesehitamisse, treenimisse, samuti Afganistani politseisüsteemi väljaarendamisse. Ja kõik sõltub sellest, kui kiiresti suudab Afganistani julgeolekustruktuur – kaitsejõud ja julgeolekujõud – saavutada võimekuse kontrollida oma riiki. See on, ma arvan, ainukene ja põhiline kriteerium, mis annab märgi ja võimaldab prognoosida, millal rahvusvahelised jõud saavad välja tulla.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Nii nagu on seletuskirjas ja te ütlesite ka oma ettekandes, saadab USA Afganistani presidendivalimiste julgestamiseks 17 000 täiendavat sõdurit. Peale selle on veel 20 NATO riiki lubanud toetada Afganistani 3000 sõduriga ja meie siis täiendavalt 126 sõduriga. Kas see 126 sõduri saatmine on meie valitsuse või Kaitseministeeriumi hea tahe või meie koalitsioonipartnerite tungiv soov?

Aitäh! See on eelkõige meie julgeoleku- ja kaitsepoliitikast tulenev väga tähtis otsus, mitte tahe ega soov. Need mõlemad on loomulikult ka siinjuures mängus.

Järgmine küsija on kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh! Austatud juhataja! Hea ettekandja! NATO ja rahvusvahelise kogukonna sõjalise ja tsiviilpanusega on soov anda Afganistanile positiivne impulss edaspidiseks eluks ja tegevuseks. Mul on palve, et äkki te avate natuke selle impulsi sisu, mis väärtusi lisaks sõjalisele ja tsiviiltegevusele see veel sisaldab?

Aitäh! Ma mõistsin, et tegemist on rahvusvahelise sisendiga, mitte pelgalt NATO-ga. Tegelikkuses on Afganistanis tõesti väga lai ring rahvusvahelisi organisatsioone, kaasa arvatud NATO, kes vastavalt võimalustele püüavad oma tegevust laiendada ja suurendada rahvusvahelist panust selle õnnetu riigi ülesehitamisel ning riikliku võimekuse loomisel. Paraku halvab kõike ikkagi halb julgeolekukeskkond, seda eriti Lõuna-Afganistanis, kus ka meie tegutseme. Esimene samm on tagada elementaarne julgeolekukeskkond selleks, et rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO, kuid samas ka Euroopa Liit, saaksid kõik oma programmid avada kogu Afganistani territooriumil. Siin on otsene seos. Seepärast jääb humanitaar- ja arenguabi protsess tagasihoidlikuks. Oma tegevuse kaudu püüab ka NATO seda nišši täita ehk siis NATO vägede kõrval on üles ehitatud PRT süsteem ehk siis igas provintsis on olemas üks rahvusvaheline meeskond, kes keskendub just nimelt tsiviilvõimekuse väljaarendamisele. Nii on ka Helmandi provintsis, kus Välisministeeriumi vahendusel on meil üle aasta olnud mehitatud meditsiinieksperdi koht. See ekspert koordineerib Helmandi provintsi meditsiiniteenistuse ülesehitust ja seda sõltumata militaaroperatsioonidest. Nii et tööd tehakse. Kõik loodavad ja ootavad julgeolekuolukorra paranemist ja see tahe on väga selgelt olemas. Lähiaastatel loodame selles suunas ka mingeid kindlaid arenguid.

Järgmine küsija on kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma mäletan teie väga eredat sõnavõttu siin Riigikogu ees, kui te meid pool ööd veensite, et me peame minema Iraaki. Me ütlesime teile, et meid ei taheta sinna. Te ütlesite, et tahetakse ikka küll. Pärast seda surusite oma mõttekaaslastega selle idee muidugi läbi ka. Iraaki me ei jõudnud, kuna meid sinna ei tahetud. Nüüd ma saan aru, et otsuse minna Afganistani ja viia sinna täiendavaid väekontingente on vastu võtnud NATO välisministrid. Kas Afganistani võimud on ka NATO-le või Eestile sellekohase taotluse esitanud? Kas te olete veendunud nagu Iraagi puhulgi, et see taotlus on olemas? Kas seekord on selle õigusliku alusega kõik korras, mitte nii nagu eelmine kord?

Aitäh! Minu ereda sõnavõtu pikkus sõltub täpselt sellest, kui palju tuleb eredaid küsimusi. Mis puudutab selle missiooni mandaati, siis võib-olla erinevalt eelmisest debatist ma toon välja veel ühe aluse, mida ma oma ettekandes mainisin esimesel lugemisel. Nimelt sellele mandaadile laieneb lisaks varasematele ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonidele ka 2008. aasta 22. septembril vastuvõetud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon nr 1833. Selles mõttes on operatsioonil topeltkate ja alusdokumendid tulevad ÜRO Julgeolekunõukogust.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Aprilli lõpus oli Berliinis WEU niisugune kollokvium, kus arutati just Euroopa riikide tsiviil- ja militaarmissioonide koostööd Afganistanis, ja pea kõigis ettekannetes kerkis üles põhiprobleem, et see koostöö praktiliselt puudub. Toodi markantseid näiteid, kus tsiviilmissioonid ehitasid koolimaja üles ja järgmisel päeval pommitasid nendesamade riikide militaarmissioonid selle puruks. Avaldati väga tõsist muret, et see koostöö on väga halval järjel, ja just nimelt seepärast, et tsiviilmissioone koordineerib üks ministeerium ja militaarmissiooni teine. Kuidas meil Eestis sellega on? Ma sain aru, et tsiviilmissiooniga tegeleb Välisministeerium, militaarmissioon on Kaitseministeeriumi osa. Kas Eestis on ka mingisugune organisatsioon, kes neid mõlemaid koordineerib, või on sama probleem, nagu tundub olevat Euroopas tervikuna?

Aitäh! Mis puudutab kõige kõrgema riskiga piirkonda, Helmandi provintsi, siis siin on Välisministeeriumi ja Kaitseministeeriumi vahel väga hea koordinatsioon, nad töötavad käsikäes ja ka piirkonnas töötavatel ekspertidel on väga hea koostöö. Mis puudutab teisi projekte, arenguprojekte – ma tõin siin näiteks Afganistani parlamendi toetamise ja samuti on meil üks projekt seotud Kabulis raamatukogu väljaarendamisega –, siis nende puhul lihtsalt puudub vajadus teha Kaitseministeeriumiga sellist koordineeritud koostööd. Riigisisesel tasemel on see hea, riikidevahelisel tasemel, rahvusvahelise organisatsiooni konkreetses mõõtmes on see hea. Probleem on rahvusvaheliste organisatsioonide omavahelises koordinatsioonis, sest nad on kõik oma mandaadis iseseisvad ja see koordinatsioon peab tekkima horisontaalsel tasemel. Keegi ei saa kellelegi ülemaks olla. See on suur rahvusvaheline probleem, ja mitte ainult Afganistani missioonil, kus see praegu on küll kõige teravamani välja tulnud ja seetõttu on ka rohkem debatte. On lootust, et tänu operatsioonile Afganistanis saavutatakse laiem konsensus, kuidas lahendada seda probleemi üleüldse maailmas.

Järgmine küsija on Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! 30 miljonit krooni, mis see missioon esialgsete arvutuste kohaselt väidetavalt maksma läheb, on meie tänases Eesti riigis ääretult suur raha. Üsna palju negatiivseid signaale on prioriteetide seadmise kohta olnud ka avalikkuses. Kui ma vaatan ühte meie järgmist eelnõu ehk 2009. aasta lisaeelarvet, kus on praktiliselt peaaegu sama suur summa, kui vähendatakse Päästeameti eelarvet. See on loomulikult otsustamise koht. Aga mis tagajärgi võiks sinu arvates tuua Eestile see, kui me seda missiooni Afganistani ei saada?

Aitäh! Täpsustuseks ütlen, et tegemist on riigikaitse eelarvega, mis on konkreetne suurus. Seda diskussiooni võiks ju jätkata, et kaitseväelased võiksid aasta rohkem oma saabastes käia ja ühe partii saapaid ostmata jätta jne. Küsimus on kaitse-eelarves. Ei maksaks alustada diskussiooni ja tuua võrdlust, et selle raha eest midagi muud teha, näiteks uus tuletõrjeauto osta. Need on kaks eraldi valdkonda. Kui tuua nüüd juurde riigikaitsemõõde, siis Eesti riigikaitse, lähtuvalt viimastest dokumentidest ja aruteludest, baseerub ju kahel komponendil – need on esmane iseseisev kaitsevõime ja kollektiivkaitse. Mõlemat baaskomponenti tuleb käsitleda võrdselt, arendada ja tagada nende toimekindlus, kui neid vaja on. Kui me räägime kollektiivkaitsest, siis sellistel missioonidel, sellistel partneritevahelise koostöö vormidel on kriitiline tähtsus.

Teiseks küsimuseks saab sõna Jüri Ratas.

Suur tänu, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Ma jätkan natuke seda mõtet, mida Ain Seppik oma küsimuses väljendas. Kui ametikaaslane Ain Seppik seda küsis, siis  meenus ka minule, kuidas te olite väga kindel, et me peame sellele missioonile minema ja et meil on kindel kutse Iraaki jne. Siit tulenevalt ma sooviksin küsida teilt seoses selle eelnõuga: kas me võime olla kindlad, et meie sõjamehi, Eesti kaitseväge kasutatakse ainult Afganistani presidendivalimiste julgestamisel, mis toimuvad 20. augustil, ja siis mõne nädala pärast naasevad kuni 140 kaitseväelast kodumaale? Või võib juhtuda nii, et nad jäävad sinna näiteks x aastaks?

Aitäh! Mis puudutab küsimuse esimest osa, siis ma tuletan meelde, et selle kriitikat leidnud eelnõu kohta esitati üks parandusettepanek ja selle esitaja oli Mati Raidma. Selle sisu oli otsene seos kutse saamisega, mis oli ka lõpuks põhjus, miks me sealt välja tulime. Mina näen siin natukene enda õigust küll. Mis puudutab kartust, et meie kontingent jääb sinna, siis ka siin on olemas garantii, eestlaslikult lihtne: kompanii peab asuma 1. jaanuarist NATO reageerimisjõudude, NRF-i koosseisus valmidusse asukohaga Eestis ja teist sellist kompaniid ei ole. See on väga pragmaatiline tagatis, et need mehed tulevad aasta lõpus tagasi, saavad puhkuse ja astuvad valmidusse Eestis.

Küsimuseks saab sõna Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Eesti kaitseväe kasutamine Afganistanis presidendivalimiste julgestamisel läheb meile maksma 30 miljonit krooni. Ma tulen nüüd sellesama küsimuse juurde, millel te peatusite kaks küsimust tagasi, st selle juurde, et kulu tuleb kaitse-eelarvest. Kas riigieelarve tänases kitsas seisus ei jää seetõttu tegemata mõni muu kulutus, mida oleks vaja teha just nimelt nendeks kaitsekulutusteks, mis on olulised Eestis iseseisva kaitsevõime baasil?

Aitäh! Eesti riigikaitse baseerub kahel tugisambal, esmasel iseseisval kaitsevõimel ja kollektiivkaitsel. Need 30 miljonit suunduvad ühe tugisamba, kollektiivkaitse põhimõtte kindlustamiseks. Kui me keskendume kõigi oma säästmistega kollektiivkaitse optimeerimisele, siis ühel ilusal päeval võib tekkida moment, et mitte ainult lisaeelarvet, vaid kogu oma riigi eelarvet pole meil kellegagi arutada, sest pole riikigi.

Teiseks küsimuseks saab sõna Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas brittide koosseisus oleva Eesti üksuse ja USA üksuse koosseisus oleva Eesti üksuse vahel tehakse omavahelist koostööd?

Aitäh! Kaitsevägi, seda eriti missioonipiirkonnas, on väga selge juhtimisahelaga ja ilmselt üks väheseid aktsepteeritud valdkondi, kus demokraatia selgelt puudub. Ehk siis informatsioonivahetus toimub, side toimub, nad on geograafiliselt lähestikku, aga nad alluvad ikkagi konkreetselt jõududele, kelle käsutusse nad antakse. Võib tekkida ehk võimalusi optimeerida logistikakulusid, kui näiteks on võimalik kasutada ühiselt laopindu või logistikakomponente.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kuidas te arvate, kui suur on julgeolekuoht Afganistanis presidendivalimiste ajal? Ja teiselt poolt, kui sinna pole vaja saata mitte ainult vaatlejate missiooni, vaid ikkagi julgeolekut tagada, siis tekib küsimus legitiimsuse valdkonnast. Kuidas te seda hindate?

Aitäh! Kiired vastused. Valimisperioodil on risk suur ehk see on ka selgitus, miks pööratakse tähelepanu julgeolekule. Kui see risk suur ei oleks, siis ma arvan, et ka siit Riigikogust oleksid mitmed inimesed suundumas neid valimisi vaatlema, nii nagu seda kõikjal tehakse. Mis puutub valimiste legitiimsusesse, siis jällegi selgituseks, et tegemist pole mitte julgeoleku tagamisega valimisjaoskondades, vaid julgeoleku tagamisega riigi territooriumil, et inimesed üldse saaksid füüsiliselt jõuda valimisjaoskonda, julgeoleku üldise tausta loomisega ja nende võimaluste, et terroristlikud organisatsioonid tõsiselt oma lahingutegevust aktiviseerivad, mahasurumisega. Tegemist on üldise julgeoleku tagamisega ja see ei tohiks mõjutada legitiimsust selles mõistes, nagu küsija arvas.

Küsimuseks saab sõna Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mulle jääb arusaamatuks see number, see 30 miljonit. See on ju nii väike summa, kui mõelda sellele, mida siin on rääkinud kaitseminister Aaviksoo sellest, et üks missiooni inimene maksab 1 miljon. 126 korrutatud 1-ga on 126 miljonit, kui nad on seal pool aastat, siis tuleb ka 60 miljonit. Miks me püüame ennast petta, panna pea rahaliselt poolelt liiva alla? Ma ei räägi poliitilisest poolest, minu arvates on see sinna minek meie Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi töö täiesti suur miinus. Aga miks me püüame ennast ka rahaliselt petta, kas te saate mulle selle kohta vastata?

Aitäh! Ma vastasin enne, et missiooni eelarvet on enne missiooni teoreetiliselt võimatu koostada – ma tean seda ka iseenda kogemusest tsiviilmissioonidega. Küll ma kordan aga veel kord ja kutsun teid ka üles, et pärast missiooni tuleks teha konkreetne järelepärimine kaitseministrile, ja siis me saame täpsema pildi ja selgitused juba konkreetse planeerimise ja eelarvestamise eest vastutajalt.

Teiseks küsimuseks saab sõna Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kujutan ette, mida kaitseminister vastab – et tahtsime kõige paremat, aga läks nagu alati. See kuulus lause tuleb kindlasti jälle, sest mul on ka niisugune tunne, et see eelarve ületatakse kaks-kolm korda. Minu küsimus tuleb aga Riigikogu otsuse seletuskirjast, kus öeldakse, et senised ettevalmistused on kulgenud edukalt ja valijaid on registreeritud jne. Kuid mind teeb ärevaks see, et kümnes maakonnas, millest pooled asuvad Helmandis, Afganistani lõunaosas, ei olnud julgeolekuolukorra tõttu siiski võimalik registreerimist läbi viia. Teatavasti, kui ma nüüd ei eksi, opereerime meie ka kuskil selles piirkonnas. Mind huvitabki, kuhu meie väekontingent saadetakse. Kas ei hakka sealt tulema jälle selliseid teateid nagu hiljuti, et keegi on Inglismaal ravil ja keegi ei ütle, mis tal viga on, aga meie ju teame, mida  raske vigastus Afganistanis tavaliselt tähendab. Nii et kuhu, millisesse piirkonda see missioon läheb?

Aitäh! Ta läheb juba mainitud Helmandi provintsi, hakkab geograafiliselt baseeruma väga lähedal praegusele kontingendile. Minu loogika ütleb, et kui maakonnas ei saadud hääletajaid kirja, siis kõigi eelduste kohaselt selles maakonnas X ka hääletamist ei toimu. Millest järgmine järeldus on see, et seal maakonnas ei ole valimiste turvamise mõõde nii oluline, nii raske, kui seda ka öelda pole. Ma ei näe põhjust, miks meie mehed peaksid otse lahingusse minema. Kui aga vaadata selle kontingendi suurust, kes operatsioonialale suundub, ja USA panust, mis samuti kontsentreerub üldiselt Helmandi provintsile ja püüdele saada kontrolli alla võimalikult Pakistani piirile lähedane maa-ala – sellest see jutt täna käib, just nendest maakondadest, kus ilmselt valimisi ei toimu –, siis operatsioon iseenesest on ju märkimisväärselt laiem ja, nagu öeldud, on ju tegelikult kaks tasandit. Üks kontingent on seal  ISAF-i operatsioonil juba aastaid ja ta jätkab seal. Nüüd tuleb juurde teine, lisatasand ehk siis valimiste ajaks suurendatakse veelgi jõudude hulka. See ei tähenda kõnealuses kontekstis NATO plaani tõsiselt aktiveerida mingit lahingutegevust või alade kontrolli alla saamist.

Järgmine küsija on kolleeg Aadu Must.

Lugupeetud juhataja! Hea riigikaitsekomisjoni esimees! Teadupärast lõpetas Eesti hiljuti oma missiooni Iraagis, mis oli Eesti kaitseväe juhtidele oluline ka selle poolest, et olime seal USA vahetus alluvuses. Täna meil selliseid missioone, kus me oleksime otseses ja vahetus koostöös USA-ga, vist ei ole. Kas jutuks olev turvamissioon peaks aitama nimetatud lünka täita?

Aitäh! See on just nimelt konkreetne koostöö meie partneri Ameerika Ühendriikidega. Konkreetne sõjaline koostöö leiab selleks perioodiks reaalse rakenduse. See on see mõõde.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Mitte ainult mind, vaid ka mitmeid teisi teeb murelikuks see, et meil ei ole siiski väga selget ettekujutust oma missioonide arengust. Hea näide oli Iraak. Kas Afganistanis on lugu teine? Kas me teame täpselt, kuidas meie tegevus seal edasi areneb, millal miskit asja tehakse, kuidas läheb lugu edasi ja millal me võiksime selle sõjalise missiooni seal ükskord ära lõpetada?

Aitäh! See on üks kriisi reguleerimise omapärasid, et ta on planeerimatu protsess. Teda püütakse planeerida, kuid kõik järgmised tegevused sõltuvad arengutest. Eks need arenguetapid on siin vastustes ära toodud. See sõltub sellest, kui kiiresti kasvab ja kui tugevaks saab Afganistani enda võimekus, kui kiiresti saavad rahvusvahelised abiorganisatsioonid alustada seal oma projekte ja töid tsiviilühiskonna toetamiseks, ülesehitamiseks. Nende tegurite summa annab vastuse, mis ajaks me saame planeerida sõjalise missiooni lõppemise. Õnneks on tuua positiivne näide Iraagi puhul, et iga sõjaline missioon mingil ajal ikkagi lõpeb. Loodame ka Afganistanis positiivsele tulemusele, paraku aga mitte nii kiiresti.

Teiseks küsimuseks saab sõna Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra riigikaitsekomisjoni esimees! Tahan küsida päris harilike asjade kohta. Kui suur on Eesti sõdurite ja ohvitseride palk missiooni ajal, kes ja kus kindlustas nende elu, selleks et kaitsta teise riigi presidendi valimisi?

Palk on reguleeritud vastava õigusaktiga. Erinev ja tõsiselt suurem palk on nendel meestel, kes teenivad missioonipiirkondades, ja veel erinev seal, kus on kõrge riskiaste. Kindlustuse garanteerimise oleme ise siin Riigikogus seadusega sätestanud. Põhiline kindlustus ehk riigipoolne kompenseerimine, toetamine juhtumitel, kus inimesed saavad vigastada, kuni halbade juhtudeni, kus kaitseväelased hukkuvad, on sätestatud meie seadustes. Tuletan meelde, et alles hiljaaegu käis ka siit saalist läbi parandusettepanek, kus me tunduvalt tõstsime toetuste määrasid. 1990. aastate alguses me ilmselt ei kujutanud ette, milliseks kujuneb nüüdisaegne maailm ja milliste riskidega me peame silmitsi olema. Aga me püüame riigikaitsekomisjoniga sammu käia ja hoida kogu sellel protsessil silma peal.

Teiseks küsimuseks saab sõna Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tänan kõigepealt eelmise küsimuse vastuse eest eelarve liigenduse poole pealt! Aga küsimuse põhiline osa seisnes selles, millist rolli võib mängida see, kui meie ütleme praegu ei, näiteks Eesti suhetes teiste riikidega.

Aitäh! Vastus võib olla väga lühikene: negatiivset rolli. Sest kui vaadata nende riikide hulka, kellel kõigil on praegu raske situatsioon eelarves, majanduses, on nad ikkagi otsustanud panustada ja toetada seda konkreetset missiooni, ning siit tekib solidaarsustunne. Kui me otsustame ütelda ei, siis ütleme selle sõna ka solidaarsustundele. Igal juhul on ka meie tänane eelnõu, otsus väga suure tähelepanu all ja seda protsessi ei jälgita mitte ainult Eesti riigis. Neid sõnumeid oodatakse kõikidest riikidest, kus missiooniotsused on arutuse all.

Teiseks küsimuseks saab sõna Tiit Kuusmik.

Aitäh! Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas selle konkreetse küsimuse ettevalmistamisel on NATO partnerite vahel olnud ka erimeelsusi või on olnud seal täielik üksmeel? Ja kui erimeelsusi on olnud, siis milliseid?

Aitäh! Ainukesena võiks nimetada – see ei ole võib-olla küll väga klassikaline erimeelsus – vahet vajaduse ja võimaluste vahel ning see on olnud juba pikemat aega. Idee, et saavutada suurem panustamine ja tõsiselt võetavad lisandumised ka suurriikidelt, kiirendamaks julgeoleku suurendamise protsessi riigis. Selleks on vaja tunduvalt rohkem lisajõude, kui täna kasutuses on. See on kõige suurem vastuolude ja erimeelsuste küsimus.

Teiseks küsimuseks saab sõna Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu eelmisele küsimusele vastates ütlesite väga põhimõttekindlalt, et kollektiivkaitset ei tohi tabada optimeerimine. See eelnõu, mille puhul me räägime praegu Afganistani veel 140 mehe saatmisest, ei tähenda ju mitte mingit optimeerimist isegi siis, kui ta toetust ei leia. Optimeerimine oleks see siis, kui eelmises punktis poleks NRF toetust saanud või kui oleks lõpetatud Afganistani-missioon Helmandi provintsis või isegi siis, kui me kutsuksime oma üksused Kosovost tagasi. Mul oli paar nädalat tagasi võimalik käia Brüsselis NATO peakorteris, kus öeldi, et you punch over your weight, või et Eesti panustab selgelt üle oma tegeliku rahvaarvu ja suuruse. Kas te julgete täna kinnitada, et sellepärast, kui me saadame 140 lisameest Afganistani, ei kannata Eestis näiteks ajateenistus või reservkogunemised?

Aitäh! Ei kannata.

Teiseks küsimuseks saab sõna Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Üldiselt on teada, et Iraak suudab oma sõjaväge ja politseijõude rahastada naftarahast. Afganistanis seda ei ole ja kogu tema lugu sõltub tõesti rahvusvahelisest abist. Imestama paneb aga see, et kas siis kohalike sõjaväelaste väljaõpetamine ei oleks odavam kui sõjameeste kohaletoomine näiteks Eestist või mis tahes teisest riigist. Kas teie oskate seda selgitada? Kas kohapeal väljaõpetamine ei oleks kümneid, kui mitte rohkem kordi odavam kui see, et Afganistani saadetakse kallilt varustatud ja rahastatud, väga kalliks maksma minevaid sõjaväelasi?

Aitäh! Teie arvamus on väga õige, otse loomulikult on see kordades odavam. Kuid veelgi tähtsam on, et see annaks riigile võimaluse elada edasi riigina, iseseisva riigina ja oma ressursside najal, mitte välisabiga. Kui me räägime tuleviku sõjalisest koostööst Afganistanis Ameerika Ühendriikidega NATO egiidi all, siis näiteks seesama kohaliku kaitseväe koolitamise idee on üks mitmest, mis on hetkel läbirääkimiste laual.

Järgmine küsija on Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea riigikaitsekomisjoni esimees! Julgeolekuolukord Lõuna-Afganistanis ja eelkõige Pakistaniga piirnevatel aladel on viimastel päevadel või kuudel suhteliselt halvenenud. Seetõttu võib seal suveperioodil, kui nad aktiviseeruvad, kindlasti oodata väikest mäsu. Kas kaitsevägi on suutnud riigikaitsekomisjonile natukene juba lahti rääkida ka konkreetseid taktikalisi ülesandeid, mida see kompaniisuurune üksus võiks seal täitma hakata? Ilmselt ei panda teda Camp Bastionisse ootama, et järsku keegi tuleb kallale. Kas on teada sõna otseses mõttes taktika alused, kuidas teda maastikul rakendatakse?

Aitäh! Hea kolleeg! Reservohvitser kindlasti teab, et mingi osa selle küsimuse sisust on kaetud riigisaladuse looriga. Aga niipalju ma võin öelda, et jah, saadetava kontingendi operatsiooniala, funktsioonide ring jne on juba küllaltki suure detailsusastmega teada.

Teiseks küsimuseks saab sõna Aadu Must.

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud riigikaitsekomisjoni esimees! Ma palun vabandust, kui mu küsimus ei põhine kaljukindlatel tõdedel või allikatel, aga ometi ma sooviksin natukene laiemat ülevaadet käsitletavast probleemist. Jätkan Arvo Sarapuu küsituga. On olnud põgusalt juttu, nagu oleks NATO nõus delegeerima konkreetselt Eestile ka teatud rolli Afganistani relvaüksuste koolitamisel. Et see on tänuväärne, seda me kõik tunnustame. Aga kas sellel on ka mingeid selgemaid allikaid või on siin tõepoolest tegemist juba mingi konkreetse plaaniga? Kas sellest on midagi lähemalt teada?

Aitäh! Jah, nagu ma juba mainisin, siis Ameerika Ühendriikidega sõjalise koostöö jätkamise läbirääkimiste laual on ühe komponendina ka Afganistani rahvusliku armee (ANA) koolitamisprotsessis osalemine. Koolitamisprotsess iseenesest jaguneb kahte, üks on siis teooria ehk sõjakool kuskil turvalises kohas ja teine, mis on tegelikult tähtsam ja efektiivsem, kuid seotud mõningaste kõrgendatud riskidega, on mentorlus (selle lühend on OMLT). Te saate avalikest allikatest täpsema informatsiooni, mis on mentorluse sisu. Lühidalt seisneb see selles, et piiratud rahvusvaheline kontingent elab koos Afganistani armee üksusega, toetab neid nõuga, aitab neid operatsioonide planeerimisel ja annab sellega oma panuse.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui missioonile minnakse, siis antakse ka relvastus kaasa. Milline see on, kas neile on ka raskerelvastus kaasa antud?

Aitäh! Relvastus on klassikaline jalaväerelvastus. Raskerelvastust kaasa ei lähe, kui te peate silmas miinipildujaid, mis meil eelmise kontingendi juures efektiivselt töötavad. Siin on funktsioonide jaotus koos partneritega kindlaks määratud. Meil on kaasas soomustatud transpordivahendid Pasid, et isikkoosseis saaks liikuda. Nii et selline on üldine vastus.

Järgmine küsija on Vladimir Velman.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! On selge, et poliitiline valik toetada Ameerika poolt Afganistanis on juba ammu tehtud. Aga kui juhtub nii, et valimistel ei võida mitte see, keda me oma tääkidega püüame seal võimule upitada? Mis siis edasi saab, mida meie kontingent seal tegema hakkab?

Aitäh! Ma ei ole isiklikult päris kindel, kas me teame seda nime või kas see on teada, keda seal hirmsasti tahetakse kuhugi upitada, viimase aasta kriitilised rahvusvahelised analüüsid-artiklid räägivad natuke teist keelt. Selles mõttes on lootust, et need valimised on demokraatlikud ja valimiste tulemused ei ole sugugi ette planeeritud. Pean kordama, et läheme sinna NATO egiidi all koostöös Ameerika Ühendriikidega ehk siis oleme NATO ISF operatsioonil.

Teiseks küsimuseks saab sõna Olga Sõtnik.

Aitäh! Austatud ettekandja! Te mainisite oma kõnes, et vist 20 riiki saadavad turvajaid Afganistani valimistele. Kas te võiksite nimetada, mis riigid need on? Seletuskirjast ma seda kahjuks ei näe.

Aitäh teile! Julgen kinnitada, et kõik on väga asjalikud riigid. Riigikaitsekomisjoni sekretariaat edastab teile täpse nimekirja otsekohe, kui ma siit puldist minema saan ja neile sellise ülesande annan.

Teiseks küsimuseks saab sõna Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea kolleeg! Ma tunnistan üles, et tegelikult ma natukene tean, millise üksuse koosseisus meie kompanii võitlema hakkab, mistõttu ei ole minul isiklikult põhjust kahelda Eesti sõdurite heas väljaõppes, kvaliteedis ja lahinguvõimekuses. Aga kujutame nüüd ette musta stsenaariumi, et meie kompanii saabki lahingus vähe sakkida ehk kannab teatud kaotusi. Kas sulle teadaolevalt on kaitseväel valmis mingi varuplaan, kuidas kompanii uuesti komplekteerida, juhul kui seal peaks olema arvestatavaid kaotusi, et ta oleks jaanuariks valmis täitma uusi ülesandeid?

Aitäh! Mul on siiralt hea meel, et sa tead, mida ma tean. Aga ma pakun välja, et see küsimus, mille sa esitasid, on – ja kui ei ole, siis on küll piinlik lugu – väga normaalne punkt operatsiooni planeerimise dokumendis. Seda saab otse loomulikult Kaitseministeeriumi ja kaitseväe planeerijatelt üle küsida. Kui neil reeglistikus ja normatiivides sellist punkti ei ole, siis on planeerijatega midagi lahti.

Järgmine küsija on kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin raha kohta. Seletuses on öeldud, et eelarvelisi vahendeid on kulude katmiseks eraldatud 30 miljonit ja need on täiendavad kulud. Ilmselt on siin saalis sellest ka natuke juttu olnud, aga küsiksin veel üle: kas sa oskad seletada, kust need täiendavad kulud on tulnud, sest eelarve on tõesti väga pingeline? Kas need on tulnud mõnede teiste kulude arvel või Vabariigi Valitsuse reservist?

Aitäh! Need kulud jäävad missioonikulude raamidesse ehk suuri ümbertõstmisi ei ole toimunud. Nende ressursside olemasolu põhjus on väga lihtne. Teadaolevalt Iraagis meie kontingenti enam ei ole. Seetõttu on missioonide eelarves olemas teatud ressurss, mis vabanes Iraagi missiooni katkemise tõttu, ja seda ressurssi saab kasutada sellelsamal otstarbel, mis eelarves oli ette nähtud, ehk missioonideks.

Järgmine küsija on kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Kas te võiksite öelda, kas ja milliseid kulutusi on juba tehtud selle tulevase missiooni jaoks?

Aitäh! Ei oska anda täpset vastust. Kuid tundub, et tegemist on sellise väga hea ja targa eesti mõtlemisviisiga. Ehk siis jällegi, kui võtta fakt, et kompanii ettevalmistusprotsess käis ka NRF-i raames, siis võivad need olla kulud mõlema missiooni mõistes. Siit kindlasti ka üks kokkuhoiupunkt. Põhiline kuluallikas, tuleb tunnistada, on ilmselgelt personalikulu oma kõigis väljendusvormides. Aga see algab konkreetsel missioonil.

Teiseks küsimuseks saab sõna Mailis Reps.

Aitäh! Jätkaksin siit eelarve teemadel. Te olete komisjonis selle otsuse eelnõu raames kindlasti arutanud pingelist rahalist seisu laiemalt. Kaitseminister on siin üsna korduvalt öelnud, et tõenäoliselt nii suured kärped võivad kaugemas perspektiivis mõjutada ka meie välismissioone, kuigi esialgu veel mitte. Kas te võiksite selgitada, mida see tähendab, kus koha peal tuleb see piir ja kas näiteks selle missiooni puhul on juba tunda, et esialgsetest ambitsioonidest on vähem välja pakutud jne?

Aitäh! Kui ma õigesti mäletan, siis kaitseministri sellesisuline väljaütlemine puudutas rahandusministri pakutud kolmest variandist kõige rängemat lõiget kaitsekuludes, mis reaalsuseks ei saanud. Selles mõttes nii hulluks ei ole asi läinud, aga otse loomulikult on ka kaitsekulutusi tabanud samasugune kärbe nagu kõiki teisi eluvaldkondi, solidaarselt. On selge, et tuleb tõsiselt otsa vaadata kõigile selle valdkonna tegevustele, arengutele ja investeeringutele. Praegu on vähemalt Kaitseministeeriumi poolt signaal, et raske on, aga saadakse hakkama. Ehk siis tänases missioonide planeerimise poliitikas selles osas veel tagasilööke ei ole, aga loomulikult ei ole ressursse ka üle.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat küsimustele vastamise eest! Kolleegid, kas soovite avada läbirääkimisi? Esimesena saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Juba eelnõu esimesel lugemisel juhtisin ma tähelepanu sellele, et väga paljude inimeste arvates on Eesti osalus Afganistani rahutagamisel ebaproportsionaalselt suur. Eesti on ainus riik maailmas, kes juba paari nädala pärast kahekordistab – tõsi küll, ainult viieks kuuks – oma osaluse Afganistanis, saates sealse sõja kõige tulisemasse punkti, Helmandisse, lisaks veel ühe kompanii. Kui jätta välja USA, kes viib Afganistani juurde tuhandeid sõdureid, siis juulist alates on Eesti sõdurite osakaal suhtes rahvaarvuga Afganistanis kõige suurem. Paraku näitavad paljud märgid, et ohutumaks nende elu kindlasti ei lähe, pigem vastupidi.
Väga põhjalikult on sellel teemal kirjutanud Eesti Päevalehes Holger Roonemaa. Tema kirjutab ka oma artiklis, et julgeolekuolukord Afganistanis ei muutu mitte paremaks, vaid kogu aeg halvemaks. Ja seda võib ütelda, kui lugeda läbi hiljuti avaldatud NATO aruanne Afganistani kohta. Ehkki aruande koostanud NATO ametnikud peatuvad ebamugavaid fakte näitavatel arvudel vaid põgusalt ning eelistavad pikemalt peatuda tsiviil- ja militaarkoostööl, Afganistani oma armee kiitmisel ning veel mitmel mugavamal teemal, peitub seal palju muret tekitavat, kirjutab Roonemaa. Võrreldes üle-eelmise aastaga kasvas 2008. aastal intsidentide arv kolmandiku võrra, improviseeritud lõhkekehade plahvatusi toimus samuti ligi kolmandiku võrra rohkem. Avalikult räägitakse küll, et üha rohkem juhib Talibani-vastaseid operatsioone Afganistani enda armee ehk ANA, ometi näitab NATO raport, et koalitsioonivägede sõdureid hukkus eelmisel aastal ligi 40% rohkem kui veel aasta varem. Loomulikult on samal ajal ka märkimisväärselt kasvanud nende koalitsioonijõudude hulk Afganistanis, aga siiski, nagu te näete, on kaotused seal tunduvalt suurenenud.
Üldist olukorda Afganistanis iseloomustab väga hästi ka see, et seni suhteliselt turvaliseks peetud pealinnas Kabulis ning riigi lääneosas on kord samuti käest ära minemas. Jah, räägitakse, et Talibani mõjuvõim liigub Kabulile üha lähemale, aga tegelikult on sellest Talibani lähemale liikumisest veel suuremaks probleemiks lokkav kuritegevus. Inimröövide ning palgamõrvade arv kasvas mullu poole võrra. Kui veel mõni aasta tagasi julgesid lääneriikide diplomaadid liikuda pealinnas ilma soomustatud auto ja turvameesteta, siis nüüd on seis teistsugune. Seni rahulikuks peetud Lääne-Afganistani Herati provintsist otsustasid Saksa investorid turvakaalutlustel põgeneda, kusjuures nad suundusid enda sõnul märksa ohutumasse Iraaki. Mõtlemise koht!
Ja ikkagi sõidab mõne nädala pärast Afganistani veel teine Eesti jalaväekompanii, ülla eesmärgiga turvata augustis toimuvaid presidendivalimisi. Eesti peaminister Andrus Ansip oli üks esimestest, kes aprillis Strasbourgis toimunud NATO 60. aastapäevale pühendatud tippkohtumisel ruttas julgelt lubama lisavägede Afganistani viimist. Tõsi, tookord oli juttu rühma saatmisest, nagu ajakirjandus kirjutas, ja sellele pidi kulutatama umbes 10 miljonit krooni. Nüüd teatavasti on tegemist terve kompanii saatmisega. Selle miinuseks on muidugi suur kulu, aga kompanii saatmisel on tegelikult tõesti ka omad plussid. Kui nn tavapärane kompanii tegutseb juba sissetöötatud rütmi järgi brittide alluvuses, siis samasse Helmandi provintsi suunduv uus üksus alustab koostööd ameeriklastega. Teatavasti saadab USA just praegu Helmandisse tuhandeid merejalaväelasi ja on selge, et puhkusereisile need mehed ei sõida. Nii nagu öeldud, Eesti 2. jalaväekompanii asub ülesandeid täitma just Ameerika merejalaväelaste kõrval, ja ma julgen arvata, et see on nendele meestele üsna heaks õppuseks ja treeninguks, ei ole midagi teha.
Kohtumisel kaitseväe peastaabis kinnitati meie riigikaitsekomisjoni ja väliskomisjoni liikmetele, et koalitsioonijõudude sõdurid, nende hulgas ka Eesti kaitseväelased, ei lähe, püss käes, valimiskasti juurde seisma. See ülesanne jääb ikkagi Afganistani politseile. Järgmise ringi turvalisuse eest peaks hoolt kandma ka Afganistani enda armee. Koalitsioonijõududel on siis tõepoolest see kõige laiem turvalisuse tagamine ja ekstreemolukordadeks valmisolek juba terve riigi ulatuses.
Ajakirjanduses on juttu olnud, et hiljuti Afganistanist naasnud Eesti kontingendi ülema kolonelleitnant Sten Reimanni sõnul alustab Taliban rünnakute planeerimist üldjuhul vaid paar-kolm päeva varem. Seetõttu pole praegu tõesti parima tahtmisegi juures võimalik kindlalt väita, kui suur sõda või möll seal augustis lahti läheb. Tõepoolest, seda ei tea keegi. Ühe hea märgina nimetab Sten Reimann siiski seda, et valijate registreerimine möödus palju rahulikumalt, kui seda loota julgeti. Koalitsioonivägede ülesanne ongi tema sõnul teha kõik mis võimalik, et selleks ajaks, kui Taliban augusti algul ärkab, ei ole neil enam suurt jõudu midagi ette võtta.
Keskerakonna fraktsioon ei väida, et Eesti ei peaks Afganistani presidendivalimiste turvamisel lisajõududega osalema. Aga paljud meie hulgast küsivad, kas me peame seda tegema terve kompanii ulatuses ja selliste kuludega ajal, kus meeleheitlikult otsitakse eelarves kärpimiskohti ja löögi alla on sattunud kõige nõrgemad ning kus isegi matusetoetusele tahetakse kriips peale tõmmata. Aitäh!

Järgnevalt kutsun kõnetooli kolleeg Aivar Riisalu. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Taas kord võtan ma endale õiguse kehastuda keskerakondlikuks sõjajumalaks – sellel lihtsal põhjusel, et mina ei julge mitte mingil juhul vastanduda nendele Eesti sõduritele ja nendele Eesti riigi otsustele, kes on teinud meie jaoks prioriteetseks missiooni Afganistanis. Olles elanud pika elu ja kogenud üht-teist ka ühest teisest Afganistani sõjast, mäletades väga selgelt, kuidas see lõppes, ei ole ma väga kindel, et me ei osale täna sõjas, mis lõpeb täpselt samamoodi. Sest juba 19. sajandil on üks Briti kindral öelnud, et Afganistani ei ole võimalik võita, teda on võimalik ainult kaotada.
Kas  sõduril on õigus arutleda selle üle, et sõda, millesse ta on läinud – on ta läinud sinna siis vabatahtlikult või on ta sinna mobiliseeritud –, on vale või õige sõda? Sõdur selle üle ei arutle. Seda vähem saame meie täna panna peaaegu et tänavakeeles öeldes tanki neid sõdureid, kes on vabatahtlikult otsustanud kaitsta tegelikult Eesti riigi iseseisvust. Aga meeldib see meile või ei meeldi – maailm meie ümber on nii palju muutunud. Me mäletame ju möödunudsuviseid Gruusia sündmusi. Ning kahjuks on osalemine NATO-s meie ainus julgeoleku pant.
Ma lähen alati ajaloos tagasi, kui ma räägin kirglikult nendel teemadel. Tahan tuletada meelde Narva lahingut, mis kestis kaheksa kuud, alguse sai ta 20. jaanuaril ja lõppes 19. septembril vägede väljatõmbamisega Sinimägede ehk Tannenbergi liinilt. Selles sõjas oli meil suur liitlane ja selles sõjas näitas eestlane, milleks ta on võimeline, kui ta kaitseb oma kodu.
Tänased Eesti sõdurid ju tegelikult kaitsevad seal kaugel väga selgelt oma kodu. Maailm on ajaloo kirjutanud selliseks, et Teise maailmasõja Verduni, milleks Narva lahingut võib nimetada, ei peeta sõjaajaloos mitte millekski. Seda kaheksat kuud kitsal maaribal ei peeta ajaloos mitte millekski. Eelmist Afganistani sõda ei peeta ajaloos mitte millekski. Selles osales üks suurriik, mille territooriumil meie olime sunnitud elama. Kas juhtub nii, et ka seda Afganistani sõda, kus me nüüd osaleme, ei pea maailm mõne aja pärast mitte millekski? Võib juhtuda küll, aga just sellepärast me peamegi sõdima, et seda ei juhtuks.
Vaadake, mis toimub praegu Pakistanis. Kui Pakistanis oli president, kes oli küll sõjaväelane, aga samas kindla käega valitseja, hoidis ta selle riigi kontrolli all ja meile tundus, et regioonis on kõik peaaegu et korras. Tänaseks on Taliban suutnud suure osa Pakistani territooriumist ka enda mõjuvõimu alla saada. Aga, head kolleegid, kas teil on meeles, et Pakistan on tuumariik? Ma ei taha elada maailmas, kus ma igal hommikul ärgates pean mõtlema, kelle käes on tuumakohver või kelle käes on see pomm ja kes võib olla see fundamentalist, kes otsustab selle õhkida! Kas ta on sõitnud sellega rongiga kuhugi natuke eemale ja õhib selle minu kodu lähedal või ta õhib selle seal kohapeal – vahet ju enam ei ole. Tänapäeva relvastuse tagajärjel me elame piirideta maailmas. Ei ole nii, et meil siin Põhjalas on turvaline, las nemad seal lõikavad üksteist, meisse see ei puutu. See puutub meisse vägagi.
Vaieldamatult on meie roll järjest ebapopulaarsemaks muutuvates sõjalistes konfliktides inimestele selgitada, miks me seal osaleme. Loomulikult on suurtel poliitilistel jõududel õigus oma siseringiski jääda eriarvamusele, aga eriarvamusele ei jää ka kindlasti minu head kolleegid Keskerakonnast. Ma rõhutan, et ma räägin siin praegu kui kodanik Aivar Riisalu. Aga minu kolleegid tegelikkuses ju ka saavad aru sellest, et see on vajalik, iseküsimus on, kui intensiivselt me seda vajadust tõepoolest kasutame.
Igal juhul peame olema toeks nendele meestele, kes tegelikult lähevad nendesse sõjakolletesse, kuhu on otsustatud minna. Eelmiselt missioonilt tuli tagasi üks minu väga hea kamraad, tubli Kaitseliidu allohvitser. Ta ei ole enam esimeses nooruses mees, aga ma tundsin teda kui heatujulist ja rõõmsameelset kamraadi. See pool aastat oli selle mehe näkku tõmmanud nii mõnegi kortsu. Ja ütleme nii, et natukene sõjaväeelu nuusutanud inimesena teades, mida küsida, ma sain aru, miks tema nägu oli keskmisest tõsisem.
Meie ühiskond peab olema valmis, et nendest sõjakolletest tulijad võivadki kujuneda ühiskonna jaoks probleemiks. Meil on juba olnud esimesed juhtumid, kus inimene väidab, et ta nägi kõigis oma sõprades basmatše või modžaheede või taliibe või keda iganes. Me peame olema selleks valmis, aga iga rahva kohus on aidata neid inimesi, kellel selline neuroos on tekkinud.
Vaatamata sellele jään ma seisukohale, et see sõda on meie jaoks kahjuks möödapääsmatu. Sellel lihtsal põhjusel, et täna nemad, homme meie. Ja kui kellelgi on täna illusioon, et me elame maailmas, mis ongi kõiges kokku leppinud, kus keegi mitte kunagi teist inimest enam sõjaliselt ei ohusta või ära tappa ei taha, siis meenutame taas kord septembrit 2001, meenutame augustit 2008, ja edasi ei olegi mul vaja rääkida.

Aitäh! Kuna kõnesoove rohkem ei ole, siis sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Võime asuda eelnõu lõpphääletuse ettevalmistamisele.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Afganistani presidendivalimiste julgestamisel" eelnõu 496. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 8, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.
Head kolleegid, palun tähelepanu! Mul on teile järgmine teade: Vabariigi Valitsus on algatajana võtnud tagasi eelnõu 480. Seega langeb meil praegu välja 19. päevakorrapunkt.

Me saame minna edasi 20. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu teise lugemise jätkamine. Ettekandeks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi.

Proua juhataja! Austatud kolleegid, Riigikogu liikmed! Majanduskomisjon on teie ette toonud sadamaseaduse eelnõu, et jätkata selle teist lugemist. Majanduskomisjon on sadamaseaduse eelnõu teise lugemise jätkamist arutanud kahel koosolekul, need on toimunud s.a 1. juunil ja 8. juunil. Meie otsus on olnud selline, et saata Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse eelnõu teise lugemise jätkamiseks Riigikogu täiskogule s.a 10. juunil (poolt 6), teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ning juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi kolmas lugemine 17. juunil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik otsused on tehtud konsensuslikult. Juhin teie tähelepanu, lugupeetud kolleegid, sellele, et majanduskomisjon on sadamaseaduse eelnõu teiseks lugemiseks ette valmistanud ka uue seletuskirja, sellega on teil kõigil võimalik tutvuda.
Enne teisele lugemisele saatmist on majanduskomisjon oma töörühmas selle eelnõuga põhjalikult töötanud. Seda kinnitab kindlasti seletuskiri ning te näete ka, et vahepeal on laekunud 20 muudatusettepanekut. Neist 20-st kõige mahukam ja tõsisem on teile välja jagatud nimekirjas 16. muudatusettepanek, mis räägib meile avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitistest. Siin on antud regulatsioon, kuidas see teema peab olema kajastatud ja lahendatud. Seda ettepanekut pean ma kõige peamiseks ja kõige põhimõttelisemaks muudatuseks. Tuleb tähele panna, et regulatsiooni kohaldamisala on muudetud märksa laiemaks. See tähendab, et kui seni olid hõlmatud ainult sadamaehitised, siis muudatustega reguleeritakse kõiki avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamist. Paneme tähele, et selliselt muutub võimalikuks ka avalikesse veekogudesse muu sihtotstarbega ehitiste ehitamine kui ainult sadamategevuseks. Teine oluline muudatusettepanekute ring, mis koosneb tõepoolest omavahel seotud mitmest ettepanekust, puudutab akvatooriumi määramist. Akvatooriumi määramine saab olema jätkuvalt Vabariigi Valitsuse pädevuses.
Majanduskomisjoni koosolekule olid kutsutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanamb ja sama osakonna peaspetsialist Hindrek Allvee ning lennundus- ja merendusosakonna juhataja Andres Lippmaa. Jutt käib 1. juuni koosolekust. Komisjoni liikmed tundsid lisaks juba mainitud kahele ettepanekute ringile huvi kogu merre ehitamise regulatsiooni vastu. Me oleme sellest ka siin suures saalis rääkinud. Me saime informatsiooni selle kohta, et üldine merepõhja ehitamise regulatsioon on hetkel kooskõlastusringil, see protsess on jõudnud Justiitsministeeriumisse ning loodetavasti näeme seda kõikehõlmavat merre ehitamise eelnõu ka siin Riigikogu täiskogus.
Pean teile ütlema, et sadamaseaduse eelnõu 393 menetlemine majanduskomisjonis on toimunud väga konstruktiivselt ning heas koostöövaimus. Ma tänan kõiki oma kolleege ja majanduskomisjoni ametnikke selle eest, et me oleme täna selle eelnõuga siia suurde saali jõudnud! Tänan teid!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minu küsimus on seotud just sadamaehitusega. Kuidas toimub maksustamine, millise metoodikaga, kui ehituse käigus tekib maad juurde, ja kas selle maksuseadusega, mille te esitasite, saab ka vabastust 3000 ruutmeetrit või kuidas see maksustamine täpselt toimub või kui palju selles suhtes maksustatakse või on see üldse vaba?

Tänan! Lugupeetud kolleeg! See on üsna suur teema, mille sa nüüd avasid. Väga suur teema! Ja et sellest põhjalikku ülevaadet saada, soovitan ma siiralt võtta ette uus seletuskiri ja eelnõu. Aga kui öelda mõne sõnaga – kui sa oled rahul selle mõnesõnalise selgitusega –, siis me ei räägi siin mitte maksudest, vaid räägime tasust. Selle tasu arvestamisel on aluseks võetud selle kinnisasja maksustamise hind ehk see on maa maksustamise hind. Ja pool sellest määrast on aluseks juurde tekkiva maa maksustamisel.

Järgmine küsija on Vladimir Velman.

Suur tänu, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Sadamaseaduses reguleerib kõigi avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste ehitamist sadama ehitamise osa. Kas see lahendab lõpuks olukorra, kui vette ehitamise puhul puudus selge regulatsioon, ning võimaldab praegu hakata rajama teid ja muid vajalikke infrastruktuure otse vette?

Aitäh! Jah, see ongi meil probleem olnud, et Eesti rannikul või siis ka siseveekogude kaldal, kus traditsiooniliselt on olnud sadamad ja sellised väiksemad lautrid, on nende ehitamiseks ja ka nende ehitamise finantseerimiseks Euroopa Liidu raha kasutamine olnud pidurdatud sellepärast, et meil ei ole olnud regulatsiooni. Nüüd selle eelnõuga saab see tõepoolest olema. Ja ma rõhutan, et selle eelnõu vastuvõtmine on väga vajalik, sest majanduskomisjon on oma töörühmades läbi viinud mitmeid kohtumisi Eesti Sadamate Liiduga, Eesti Väikesadamate Liiduga näiteks, kes on tõesti palunud, et see eelnõu saaks kiiresti vastu võetud, soovitavalt enne suurt suve, sest Euroopa Liidu raha kasutamine on selle taga. Ja mis kõige tähtsam, nende ehitiste rajamise järele on tõepoolest suur reaalne vajadus, olgu siis tegemist meie mereranniku või ka siseveekogudega.

Järgmine küsija on kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et see oluline seadus on nii suure huvi esile kutsunud. See on ka õige, sest tegemist on väga keeruka seadusega. Aga kuna meie kodu- ja töökorra seaduse järgi arutatakse eelnõu teisel lugemisel eelnõu sätteid, siis on mul küsimus selle seaduse § 1 lõike 3 kohta, kus öeldakse, et käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Mul on nüüd küsimus, et millised need erisused on?

Palun vabandust! Millisele eelnõu paragrahvile te viitate?

Eelnõu § 1 lõige 3. Millised haldusmenetluse seaduse sätte erisused siin kohaldamisele tulevad?

Tänan kõigepealt küsimuse eest! Sadamad on kindlasti oma spetsiifikaga. Sadamatele on kehtestatud nii turvanõuded kui ka muud nõuded, mis on vajalikud seal ohutu navigatsiooni läbiviimiseks ja turvalisuse tagamiseks. Kuivõrd siin võib tekkida tõesti teatud otseseid siirdeid haldusmenetlusse, siis need erisused tulenevadki eelkõige selle seaduse rakendusala spetsiifikast.

Järgmine küsija on kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite oma kõnes, et osaliselt on merre ehitamise temaatika siiski selle seadusega kaetud. Püsivalt ühendatavad rajatised on nüüdsest või siis, kui see seadus jõustub, lubatud. Aga öelge, palun, kas teie arvates oleks selliseid toredaid objekte nagu Saaremaa sild ja Tallinnas Põhjaväil selle seaduse rakendamisel võimalik ehitada?

Aitäh küsimuse eest! Pean ütlema, et sellises võtmes meie komisjon seda teemat ei käsitlenud.

Järgmine küsija on kolleeg Enn Eesmaa.

Aitäh! Ma jätkaksin sealt, kus eelmine küsija lõpetas – sellesama Põhjaväilaga. Kas seoses katkestamisega tehtud muudatustega on sinu arvates need Põhjaväilaga seotud seaduslikud küsimused ja probleemid nüüd kergemini lahendatavad?

Tänan küsimuse eest! Ma loodan, et on. Aga me peame siis väga täpselt ikkagi endale selgeks tegema nende küsimuste ringi, mis on Põhjaväilaga seotud, ja seda teemat väga konkreetselt lahkama. Meie komisjoni istungitel ja töörühmades kolleegid nii ühe teema põhiselt küsimust ei tõstatanud.

Järgmine küsija on kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Hea ettekandja! Öelge, palun, kas komisjonis oli ka juttu, mis tingis valitsuse meelemuutuse seoses kaldaga püsivalt ühendatud ehitise ehitusloa väljastamise õiguse muutumisega – selle andmise riigi asemel kohalikule omavalitsusele?

Tänan! Eelkõige on see kantud ikkagi sellest mõttest, et asju oleks võimalik ajada võimalikult lihtsalt, kodu lähedal. Ja kuivõrd kohalikul omavalitsusel on siin ka teised pädevused, et siis kõik taolised toimingud saaks ära teha ühes kohas.

Järgmine küsija on kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Sissejuhatuseks ütlen, et minu arvates on kaldaga püsivalt ühendatud rajatiste seadustamine üks väga tähtis lõik, mis õnnestus lahendada. Minu küsimus on järgmine. Mis sinu arvates ei saanud selles seaduseelnõus nii head lahendust, kui oleks tahtnud, ja vajab tulevikus asja juurde tagasi tulemist?

Aitäh! Kõigepealt pean ma ütlema, et ma oleksin tahtnud, et me suudame paika panna n-ö kõikehõlmava merre ehitamise seaduse ja et see regulatsioon saaks terviklikult fikseeritud. Paraku ei suutnud me seda teha. See teema on tõesti lai, vaidlusaluseid asju on palju. Näiteks, meie riigil puudub merealade ruumiline planeering, mis on siin üheks piduriks, ja see võtab aega. Nii et ma arvan, et meie komisjon tegi targalt, et lahutas need teemad praegu ja just nimelt eespool öeldud põhjustel, et on reaalne vajadus kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste rajamiseks ja selleks ettenähtud Euroopa Liidu vahendite kasutamiseks. Siis tulime välja sellise variandiga, kuigi ma oleksin kahtlemata rohkem tahtnud. See on kõige peamine.

Järgmine küsija on kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Mul on selline küsimus. Kui pisikese paadisilla ehitamiseks läheb, siis tuleb ehitusluba muretseda. Aga mis saab nendest, mis on ehitatud? Need ei ole ju tegelikult kusagil kirjas ega arvel ega välja joonistatud ega midagi. Tegelikult on näiteks põhjarannikul selliseid pisikesi suviseid või talviseid n-ö ujuvaid sadamaid. Mis nendest saab, kas need tuleb tagantjärele kuidagi vormistada või mida teha?

Aitäh küsimuse eest! Praegu on ka juba olemas kindlad seadused ja regulatsioonid kas või näiteks keskkonnakaitsestki lähtudes, mis selliseid ehitisi reguleerivad. Aga siin seaduses on ette nähtud ka tähtaeg, millest see uus regulatsioon kehtima hakkab.

Järgmine küsija on kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austet juhataja! Hea ettekandja! Majanduskomisjon on teinud silmanähtavalt ja arusaadavalt suure töö sadamaseaduse eelnõu menetlemisel ja küllap peagi lõpp kroonib tööd. Kas tuli selles menetlusprotsessis kõne alla ka mereseaduse vajalikkus Eesti riigis? Olen rääkinud.

Aitäh! Te mõtlete nüüd meie ühtset merenduspoliitikat laiemalt. Jah, võin teile kinnitada, et see teema just töörühma tasandil kerkis üles küll. Seda tõstatasid ka n-ö sotsiaalsed partnerid või kaasatud huvirühmad, kes ütlesid, et kui asjad oleksid laiemalt läbi mõeldud ja fikseeritud, siis kindlasti oleks ka seadusi kergem teha. Nii et tõusetus küll.

Järgmine küsija on kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu kõrva riivas üks sinu ütlus, et selle seaduse taga on seiskunud ka struktuurirahade kasutamine. Kas komisjonis on juttu olnud ka sellest, kui palju projekte on seisnud praegu selle seaduse taga, ja kas sul on informatsiooni selle kohta, millised projektid on näiteks Peipsi järvega seotud?

Aitäh! Töörühma tasandil tõi Eesti Väikesadamate Liit tõepoolest välja mitmeid projekte Saaremaal, Hiiumaal ja Läänemaal, mis praegu seisavad ja ootavad selle seaduse järel. Absoluutarvuna ma ei oska vastata, kui mitu, aga neid on kindlasti.

Järgmine küsija on kolleeg Jüri Ratas.

Suur tänu, hea juhataja! Hea ettekandja! Selles mõttes on küll kiiduväärt, et  Vabariigi Valitsus ei pidanud tähtsaks täna menetleda seda eelmist punkti, mis oli Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahelise kokkuleppe ratifitseerimine, ja väga hea, et sadamaseadus ei läinud tänasest päevakorrast välja. Aga nüüd ma tulen oma küsimuse juurde, mis puudutab otseselt eelnõu 393. Olles sellega tutvunud, tekitas minus küsimust § 16 lõige 7, kus on öeldud, et turvaplaanis esinevate puuduste korral tuleb need Veeteede Ameti määratud tähtaja jooksul kõrvaldada. Kas te oskate öelda, tuginedes oma kogemusele komisjoni esimehena, kui pikad on reeglina need määratud tähtajad?

Aitäh! Konkreetselt selle turvaplaaniga seotud sätte puhul jään ma teile vastuse võlgu, aga läbivalt on näiteks erinevate lubade menetlemise juures selleks olnud 30 päeva.

Järgmine küsija on kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Minu küsimus on seotud akvatooriumi määramisega. Mul on küsimus näiteks Narva-Jõesuu sadama kohta: kuidas hakatakse selle sadama akvatooriumi määrama, kas selle seaduse järgi või rahvusvaheliste lepingute järgi? Meil pole Eesti ja Venemaa Föderatsiooni vahel piirilepingut, meil on ainult eksisteeriv piirijoon. Kuidas see asi hakkab olema – mis on aluseks, kas rahvusvaheline tasand või selle seaduse tasand?

Aitäh! Sadama akvatooriumi määramine on ikkagi selle seaduse teema kindlasti.

Järgmisena saab küsimuseks sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Lugupeetud majanduskomisjoni esimees! Minu küsimus on seotud neljanda peatükiga "Avaliku veekogu koormamine ehitisega". On täiesti arusaadav, et kui infrastruktuuri välja arendada, siis on vajalik rajada tehnovõrke, rajatisi, samuti ehitisi. Ja siin see teise jao "Avaliku veekogu koormamine veekaabelliiniga" § 22² ütleb, et avaliku veekogu koormamiseks veekogu põhjale toetuva veekaabelliiniga annab nõusoleku Vabariigi Valitsus. Kas komisjonis arutati ka seda probleemi, kui on tegemist eraõigusliku veekoguga, järvega, kust on vaja liin läbi viia? Me vaatame praegusel hetkel asja väga globaalselt mere suhtes, aga meil on järvi, mis on eraõiguslikud. Kuidas siis lahendatakse olukord, kui sealt on vaja liin läbi viia?

Ausalt öeldes on väga halvasti kuulda.

Kui ettekandja ei kuulnud küsimust, siis palun Toomas Varekile mikrofon tagasi panna.

Ma räägin nüüd aeglasemalt ja esitan ainult küsimuse. Kui on vaja kaabelliin paigaldada eraõiguslikku veekogusse, näiteks järve, mis on eraomand, kuidas siis nõusolek saadakse? Eelnõus on kirjas ainult nõusoleku andmine Vabariigi Valitsuse poolt, kui on tegemist avaliku veekogu koormamisega veekogu põhja rajatava kaabliga.

Aitäh! Seal on ikkagi omaniku sõna määrav, kindlasti omaniku sõna.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Esimesel lugemisel oli arutusel akvatooriumi määramine. Eelnõusse läks, et seda teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Nüüd ma saan aru, et muudatusettepanekuga siiski taastati, et akvatooriumi määrab Vabariigi Valitsus. Minu arust on väga hea ettepaneku teinud rohelised, et see oleks kooskõlastatud Veeteede Ameti ja Keskkonnaametiga. Miks seda ei toetatud ja miks muudeti tagasi, et määrab Vabariigi Valitsus, kui algselt oli tekstis teistmoodi?

Aitäh! Vabariigi Valitsus on siiani määranud akvatooriumid. Meie arvates, ja mina kui eelnõu juhtiv menetleja tegin ka sellekohast uurimistööd ja nägin, et see koormus ei ole Vabariigi Valitsusele kes teab mis suur, see on aastas neli-viis, läinud aastal isegi veelgi vähem, määramist, nii et see kindlasti ei ole kaelamurdev ülesanne. Praktika on siiani näidanud, et sellega on läbi ajaloo hästi hakkama saadud. Vabariigi Valitsus teeb seda ju kooskõlastades Veeteede Ametiga ja nii edasi, nagu see regulatsioon siin on. Me taastasime senise regulatsiooni, nähes, et ei ole mõtet seda ministeeriumi tasandile tuua. Mis puudutab roheliste ettepanekut, siis kuivõrd tõesti Vabariigi Valitsus peab akvatooriumi määramisel tegema mitmeid järelepärimisi jne, on need keskkonnaaspektid juba kaetud. Neist ei ole võimalik mööda hiilida ja et sellist asja selgemaks teha ja halduskoormust vähendada, on ka tõepoolest nõnda fikseeritud.

Järgmine küsija on kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra majanduskomisjoni esimees! Kas komisjonis arutati nõudeid sadamakaptenile? Ei tea, kui suur boss on selles süsteemis sadamakapten, aga loen siit, mida ta peab tegema ja mille eest ta peab vastutama, ning arvan, et sel inimesel peavad olema vajalikud teadmised ja ma ütleksin, et spetsiifilised teadmised. Aga meie kinnitame seaduses nõudmised, mille kohaselt võib sadamakapten olla vähemalt keskharidust omav kodanik. Kuidas te seda kommenteeriksite?

Aitäh! Pean teile ütlema, et keegi komisjoni liikmetest nüüd küll otseselt selle pärast muret ei tundnud, et me kuidagi nende suhtes nagu väga leebed oleme, kui ma nüüd õigesti aru sain, aga me oleme siiski ühe sellise lihtsustuse teinud selles suhtes, mis puudutab väikesadamaid. Näiteks oleme seal sadamakaptenile seatud nõudmisi eelnõu esialgse tekstiga võrreldes vähendanud, lähtudes reaalsest elust. Sellise ettepaneku tegi meile näiteks Rahvaliidu fraktsiooni liige kolleeg Tarmo Mänd ja see leidis ka komisjoni toetuse.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Avastasin siit terve hulga paragrahve, mis puudutavad turvalisuse riskianalüüsi ja selle läbiviimist. Paragrahv 15 ütleb, et selle viib läbi Veeteede Amet, mille kompetentsuses ma muidugi kahtlen turvalisuse riskianalüüsi läbiviimise seisukohalt, kuid huvitav on selle paragrahvi lõige 3, kus öeldakse, et Veeteede Amet kaasab turvalisuse riskianalüüsi läbiviimisse riigi päästeasutuse ja julgeolekuasutuse. Julgeolekuasutuste tegevust reguleerib julgeolekuasutuste seadus ja nendeks on nimelt kapo ja Teabeamet. Julgeolekuasutuste seaduses ei ole mitte sõnagi selle kohta, et nad oleksid kohustatud sadamate riskianalüüside koostamisele kaasa aitama. Minu arvates on see täiesti võimatu sellisel juhul. Nii et kas te mõtlesite selle küsimuse ikka hästi läbi, kas tõesti hakkab Teabeamet tegema sadamate riskianalüüsi? Julgeolekuasutuse legaaldefinitsioon on antud.

Aitäh! Arvestades meie, nagu ka siin eespool arutusele tuli, julgeoleku tagamise probleeme ja turvalisuse tagamist, kus meie ohud on muutunud asümmeetriliseks, arvan ma, et see on täiesti põhjendatud, et kompetentsed asutused on turvalisuse tegemise analüüsi kaasatud. Konkreetselt ei ole ükski neist protesteerinud ega pidanud seda nende kompetentsust või nende tegevust piiravaks. See eelnõu on läbinud ka kooskõlastusringi ministeeriumides, millest johtuvalt ma järeldan, et siin ei tohiks probleemi olla.

Järgmine küsija on kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõus on §-s 93⁴ öeldud, et välisriigi lippu kandvate laevade kontrollimise ja kinnipidamise korra rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Mul on küsimus: kui suur on üks trahviühik?

Tänan! See on kindlaks määratud teistes õigusaktides.

Järgmine küsija on kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Tõesti, seaduseelnõu tundub olevat hästi põhjalik ja eriti meeldiv on lugeda seda plokki, kus on puudutatud just turvalisuse temaatikat, mis on minule isiklikult väga hingelähedane.
Minu küsimus on selles, et kas te komisjonis arutasite ka ja kas selle eelnõu menetluse käigus oli üldse arutelu selle üle, et kuna siin on väga tõsiselt pandud rõhku turvalisusele, siis kui palju see näiteks mõjutab sadamateenuste hindu ja kui palju võib see maksma minna?

Tänan! Tegemist on rahvusvaheliste regulatsioonidega. Nii et kui Eesti tahab olla mereriik ja tahab edendada rahvusvahelist kaubandust, reisijatevedu, mida iganes, siis me peame nendest juhinduma.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Ma võib-olla veidi täpsustaksin oma eelmist küsimust. Mina nimelt isiklikult ei arva, et see on suur õnnetus, et meil ei õnnestunud selles seaduses lahendada kõigi muude merre ehitatavate asjadega seotud probleeme. Kuna tegemist on sadamaseadusega, siis ma arvan, et ei olnudki vajadust siin merre ehitatavate tuuleveskite ja võib-olla ka mingisuguste merre ehitatavate tornide või muude asjade ehitamist sadamaseadusega lahendada. Aga küsimus puudutab otseselt sadamat ja sadamaseadust. Kas sadamaga seonduvalt tuli töörühmade arutelu käigus ilmsiks midagi, mis oleks võib-olla vajanud veel reguleerimist, aga lihtsalt kas siis ajapuudusel või mingil muul põhjusel selles seaduses lahenduseni ei jõudnud ja jäi nagu kripeldama, et sadama täielikuks korrektseks funktsioneerimiseks oleks seda või teist pidanud reguleerima?

Aeg!

Aitäh! Võib-olla ma tõesti ei mõistnud teie esimest küsimust piisava selgusega. Aga ma jään enda juurde, et ma siiski tunneksin ennast märksa paremini siin võidupüha ja jaanilaupäeva künnisel, kui meil oleks ikkagi see merre ehitamise regulatsioon paika saanud. Aga pean tunnistama, et töörühmades mingit teravat teemat õhku ei jäänud.

Järgmine küsija on kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Iga seaduse puhul on teatud huvigrupid, kes sellest võidavad ja kes kaotavad. Äkki oskate välja tuua need huvigrupid, kes selle seaduse puhul pigem kaotavad?

Tänan küsimuse eest! Väga huvitav küsimus. Kindlasti kaotavad inimesed, kes ei pea tähtsaks väärtuseks seaduskuulekust.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Siin on öeldud, et kapten peab oskama oma tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel inglise keelt. Öelge, palun, miks just inglise keelt. Millega on see põhjendatud? Miks mitte prantsuse, saksa või hispaania keelt? Ja kui suur on sadamakapteniks atesteerimise riigilõiv?

Aitäh! Inglise keel sellepärast, et see on rahvusvaheliselt tunnustatud suhtlemiskeel ka selles valdkonnas – meresõidus. See on olnud nii juba pikka aega. Ma usun, et teie hea kolleeg Kalev Kallo võib seda küsimust teile väga põhjalikult ja praktiliste elunäidetega illustreerida. Samamoodi võib öelda, et ka meie lennujuhid peavad valdama inglise keelt, sest ka seal on suhtlemine inglise keeles. Nii et see taseme nõudmine on täiesti põhjendatud. Sellele küsimusele, kui suur on konkreetselt atesteerimistasu, jään ma vastuse võlgu.

Kolleegid! Me esitame ettekandjale korraga ühe küsimuse! Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Seaduseelnõu § 63 järgi muudetakse ehitusseadust ja selle punkti 1 kohaselt ei anna ehitusluba õigust ehitada, enne ehitamise õiguse saamist on vaja veel üht luba – maaüksuse või ehitise omaniku luba. Kas ei peaks siiski pädeva asutuse väljaantud ehitusluba olema see kõrgeim ja viimane loadokument, mille eelduseks on kõik eelnevad kooskõlastused ja väiksema tasandi load, nagu omaniku antud luba? Olen rääkinud.

Aitäh! See regulatsioon viitabki sellele ja on ikkagi just nimelt selleks sätestatud, nagu te ise ka oma küsimuses ju viitate ja mida ka kolleeg Varek küsis, et kui on ikkagi tegemist näiteks eraomandis olevate veekogudega, või on võimalikud koormised, mis tulenevad avalikust huvist, eraomaniku kanda, siis need huvid saaksid arvestatud ja läbi käidud. Teisiti ju ei saa!

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea Urmas! Ma küll oma esimesele küsimusele päris vastust ei saanud ja püüdsin siit lugeda, aga kusagilt ei leia sellist asja, mis siis ikka saab nende pisikeste, kuni 60 m² suuruste sadamate või lautritega või kuidas neid rannas nimetatakse. Kuidas peab neid arvele võtma ja maksma hakkama? Ja kuidas nende registreerimine – nad on ju valmis ehitatud, nad on olemas –  toimuma hakkab? Praegu ei võta nende eest keegi makse, keegi nende üle arvet ei pea. Kuidas see toimuma hakkab? Ma saan aru, et kui uus tuleb, siis maksad 1000 või 2000 krooni ja võtad vallast ehitusloa. Aga kuidas hakkab olemasolevate registreerimine toimuma?

Need, mis on olemas, on olemas. Uus regulatsioon hakkab meil kehtima 1. juulist. Ühesõnaga, mis on 1. juuliks olemas, need on olemas. Mis sealt edasi tulevad, need tulevad uue regulatsiooni järgi.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Kasutades teie kõnepruuki, et teie kui eelnõu juhtiv menetleja, kõigepealt suur tunnustus nii teile kui kogu komisjonile ja ka ministeeriumile selle seaduse eest ja samuti teie väga põhjalike sisuliste vastuste eest. Ma tahtsin küsida, kas komisjonis oli arutlusel see temaatika, et teatavasti on ju sadamaid eri omandivormides, olgu nad siis era-, kohalikud või riigi sadamad. Kas komisjonis oli omandivormi otstarbekuse seisukohast lähtudes arutusel, kuidas oleks õige, ütleme, ühe omavalitsuse piires või ühe maakonna piires, kas võiks olla teatud hulk kohalikke sadamaid, riigisadamaid, erasadamaid, või ei olnud komisjonis arutelu sellest seisukohast lähtudes?

Aitäh küsimuse ja küsimuse sissejuhatuse eest! Me ei lahanud seda omandivormide järgi. Me leidsime, et tähtis on see, et regulatsioon saaks paika. Kelle käes või kelle omanduses sadam on, see ei mängi rolli, oluline on see, et asjad saaksid kenasti ja selgelt fikseeritud. Aga ma kasutan juhust ja vastan kolleeg Kaljuveele, sest ma leidsin selle paragrahvi üles, mida ta küsis. See on eelnõu 10. peatükk "Rakendussätted" § 63 10. punkt ja seal on öeldud: enne 2009. aasta 1. juulit ehitisregistrisse kantud avalikku veekogusse ehitatud kaldaga püsivalt ühendatud ehitis loetakse õiguslikul alusel ehitatud ehitiseks. Seal on see olemas, sellele ma ka viitasin, aga see on nüüd korrektne vastus sinu küsimusele, Lembit.

Järgmine küsija on kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Ma näen komisjoni istungi protokollist, et selle eelnõu kohta on esitatud 42 parandusettepanekut ja enamik neist parandusettepanekutest, mida on esitanud roheliste fraktsioon, ei ole leidnud toetust. Minu küsimus puudutab üht parandusettepanekut, mille puhul rohelised arvasid, et sadama valdaja on kohustatud sadamatasu hulka arvestama laevaheitmete vastuvõtmise tasu, sõltumata üleantavast kogusest ja sadama vastuvõtuseadmete tegelikust kasutamisest. Komisjon on öelnud, et seda pole vaja, sest kaptenil ei teki nagunii kiusatust vabaneda jääkidest mujal, see tähendab merel, selleks ei ole vaja jäätmetasu ekstra lisada. Kas te seda tegelikult komisjonis ka arutasite, sest kui rohelised sellise ettepaneku esitasid, siis tõenäoliselt olid nad teadlikud, et mingi probleem Eesti vetes liikuvatel laevadel jäätmetega siiski on?

Aitäh! See küsimus oli tõesti komisjonis mitmel korral arutelu all ning kuivõrd tasu, millest te räägite, kuulub automaatselt nii või teisiti sadamatasu hulka, siis selle eraldi väljatoomine ei muuda asja paremaks ega halvemaks. Kapten on kohustatud sadamale üle andma pilsivee ja kõik, mis seal jäätmete ja reovee hulka kuulub, või siis tõestama, et tal on oma mahutites piisavalt ruumi nende jaoks. Me leidsime üsna üksmeelselt, ja seda selgitas ka eelnõu algataja esindaja, et selle eraldi väljatoomine ei muuda asja. See kohustus on seaduse järgi niikuinii.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Mina puudutan jälle seda rahvusvahelist teemat. Näiteks, looduslikult on akvatoorium kahepoolne, paarsada meetrit on ehitiste vahet. Meie poolt on vaja näiteks Narva-Jõesuus ehitada muul, aga see mõjutab tervet akvatooriumi. Selle vastu võib olla meie naaber. Kuidas me hakkame reguleerima seda küsimust rahvusvahelisel tasandil või selle seaduse kaudu? Teine pool on seotud sellega, et nende keskkonnakaitsenõuded, praktika ja seadused on hoopis teised. Arusaadav, et nende käitumise tulemused mõjutavad nii või naa ka tervet akvatooriumi ja meie poolt. Mis meie saame teha ja mis on meie seaduslik alus, et midagi teha?

Aitäh! Eelnõu 2. peatükk sätestab, milline peab see akvatoorium olema, millistele nõudmistele peab akvatoorium vastama, et laevaliikluse korraldamine oleks tagatud, et see oleks ohutu ja turvaline ja nii edasi. See on 2. peatükk, mis selle teemaga tegeleb. Mis puudutab võimalikke rahvusvahelisi probleeme selles mõttes, et kui veekogu on ühiskasutuses, siis tuleb see teema loomulikult reguleerida riikidevahelise lepinguga kahepoolselt.

Järgmine küsija on kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Teatud mõttes tegi kolleeg Efendijev sissejuhatuse asjale ära, ma lisaksin ainult ühe küsimuse siia juurde. Ma palun vabandust oma võhiklikkuse pärast, aga kas selle või mingi muu seadusega on reguleeritud sadamate asetustihedus – ma mõtlen, nii rannikuvetes kui ka siseveekogudes – või on see määratlemata?

Aitäh! Kuivõrd sadama rajamisele eelneb ettevalmistusprotsess ja eri ametkondades – Veeteede Ametis ja Keskkonnaametis – tuleb kooskõlastada mitmed tingimused, siis selle tegevuse käigus kindlasti jälgitakse, et meie keskkond, meie ohutu laevaliiklus säiliks, et see ei saaks kahjustatud.

Järgmine küsija on kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Eesti on mereriik ja me võime tõepoolest uhked olla, et me saame nüüd endale päris korraliku sadamaseaduse. Mulle tundub, et komisjon on selle kallal väga tõsist tööd teinud. Kahju ongi, et ei ajakirjandus ega ka lai üldsus ei tunneta seda, mis tegelikult komisjonides ära tehakse. Ma olen päris kindel, et te kohtusite väga paljude huvigruppidega, kes sadamatega kokku puutuvad ja kellele kogu see teema on südamelähedane, ning kindlasti on siin väga palju nende soove ja arvamusi ka arvestatud. Ainuke, mida tahangi küsida, on see, et kas jäi mõni selline asi ka õhku rippuma ja kellegi hinge kratsima, mis ei saanud veel ära lahendatud?

Tänan! Tööd on tõesti tehtud ja võib-olla kõige kaalukam küsimustering, mis kerkis ikkagi juba eelnõu esimesele lugemisele saatmise käigus esile, oli kaldaga püsivalt ühendatud ehitiste regulatsioon ja just esialgses versioonis ettenähtud riigilõivud. Me teame, et sadama rajamine ei ole odav lõbu. Kui oleksid tõepoolest leidnud rakendamist esialgu kavandatud riigilõivud, siis, ma usun, me oleksime võinudki jääda unistama sellest, et Eesti on mereriik ja meie kaldad võiksid samamoodi välja näha nagu mõne naabermereriigi kaldad või siis rannik. Kõige tõsisem just huvigruppide tõstatatud teema oli see, mida me näeme muudatusettepanekus nr 16, mitu omavahel seotud lõiku seal. See oli peamine. Tõepoolest, Eesti Väikesadamate Liit, Eesti Sadamate Liit ja mitmed teised, ka riigiasutused, käisid meil töörühmades selle eelnõu ettevalmistamise raames ja tõstatasid küsimusi ning need on ettepanekutes kajastatud. Muidugi, ütlen veel kord, ka kolleeg Kallole vastates, midagi sellist suurt või tõsist kriipima ei jäänud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma küsin rakendussätete kohta. Siin on öeldud, et reostustõrje plaanide kooskõlastamiseks esitamisel tuleb sadama reostustõrje plaan esitada Keskkonnaministeeriumile hiljemalt 2010. aasta 1. jaanuariks. Kas sa seletaksid, mis on plaanide esitajatel muutunud nende plaanide koostamisel ja millised on siin suuremad muudatused?

Suur tänu! Pean ausalt tunnistama, et nii spetsiifiliseks, mida nüüd üks reostustõrje plaan peab endas sisaldama, me ei läinud. Me ikkagi usaldasime Veeteede Ametit ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, kes selle regulatsiooni esitasid. Huvirühmad olid kaasatud, küsimust selle koha pealt ei tõstatatud. Nii peensustesse me ei laskunud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma kõigepealt kommenteeriksin tõesti Ain Seppiku küsimust. Mulle tundub samamoodi, et kas see legaaltekst, mis siin kirjas on, § 15 lõikes 3, ikka on päris seaduse mõttega kooskõlas, aga vähemalt selline mulje jääb. Aga mu küsimus puudutab hoopistükkis eelnõu rakendamise maksumust. Tavaliselt on eelnõu lõpuosas öeldud, kui palju see rakendamine maksma läheb, siin ma seda kohta ei leidnud. Kas te arutasite seda komisjonis?

Aitäh! Ma ütlen veel kord selle küsimuse sissejuhatuse koha pealt, et eelnõu läbis ju kooskõlastusringi ja asutused, keda see puudutab, sõna ei võtnud. Nii et selliselt me sellega eraldi rohkem ei tegelnud. Mis puudutab rakendamist ja just nimelt riskianalüüside läbiviimist või siis ka turvanõuete täitmist, siis selge on see, et see ei saa olla väga odav. Kindlasti mitte! Aga kuivõrd kogu menetlusprotsessi vältel olid jällegi tõesti kaasatud huvirühmad – Eesti Väikesadamate Liit, Eesti Sadamate Liit –, siis pigem kumas läbi see, et nad on huvitatud selgest regulatsioonist, et oleks selge, mida täita. Nad on huvitatud, et kogu turvalisus oleks tagatud ja keskkonnariskid maandatud, sest see on nende äri usaldusväärsuse küsimus. Eraldi seda, kui palju see maksma läheb, me ei arvutanud. Kuivõrd valitses selline arvamus või üksmeel, et seda kõike on tarvis, oli meil heameel selle üle, et need kohustused saavad selliselt täidetud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Ma tuleksin korra tagasi selle küsimuse juurde, mis puudutas sadamakapteni haridustaset. Kui vaadata nüüd § 10, mis on lehekülgedel 7 ja 8, siis seal on terve rida nõudeid, atesteerimiseeskirju ja kohustusi, mida sadamakapten peab kõik täitma, oskama ja suutma. Tekib küsimus, kas tal ei peaks ikkagi olema pisut kõrgem haridus kui see tavaline keskharidus. Võib-olla peaks selle asja üle natuke mõtlema?

Aitäh! Kuivõrd sadamakapten on üldisem mõiste ning meil on väikesadamaid ja suuremaid sadamaid, siis me pidime need nõuded kehtestama selliselt ja neid ka veel diferentseerima sõltuvalt sadama suurusest, et see vastaks üldiselt ikkagi reaalse elu nõuetele. Ja kuivõrd meil on Eestis praegu sadamakapteneid, väga staažikaid ja tublisid kapteneid, kes on oma hariduse ja ettevalmistuse saanud, ütleme siis, mõned head aastad tagasi ja tulevad oma tööga toime, siis see tähendaks, et me peaksime saatma – ma ei oska öelda arvuliselt – õige mitu kogenud sadamakaptenit uuesti koolipinki.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma leidsin siit ammendava loetelu, kus on öeldud, et avalikud veekogud on sisemeri, territoriaalmeri, piiriveekogude Eestis paiknevad osad jne. Leidsin üles ka meie armsa Emajõe, aga ei leidnud Pärnu jõge. Poisikesena kasvasin ma Pärnu jõe kaldal ja mäletan, et Sindi-Lodjani käisid väga suured veesõidukid, mida rahvas nimetaks laevadeks. Võib-olla nad ametliku terminoloogia järgi on midagi väiksemat. Ja ma kuidagi unistasin, et kui näiteks täna ei käi, võib-olla tulevikus hakkavad seal ka suured alused veel sõitma. Miks see Pärnu jõgi ei sobi avalike veekogude nimekirja?

Samamoodi nagu Võhandu jõgi ja Ahja jõgi ei sobi – nii spetsiifiliseks ja kitsaks pole mindud. Aga oletame, et kui meil õnnestub näiteks taastada keskaegne laevatee Tartust Pärnusse, siis peaks minu arvates selle teema juurde tagasi tulema. Pärnu on muidugi ka meresadama linn. Siin on oluline täiendus.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua Riigikogu aseesimees! Austatud majanduskomisjoni esimees! Meie merepiir on avatud juba 17 aastat ja kui nüüd vaadata meie naabrite, eriti Skandinaavia maade sadamaid, siis neid on hulgaliselt. Kas selle sadamaseaduse väljatöötamisel võrreldi seda ka Skandinaavia maade sadamaseadustega ja võeti neist malli? Ma arvan, et need sadamaseadused on andnud sellise tõuke, mis on kutsunud ehitama sadamaid, ega ole olnud takistuseks sadamate rajamisel. Kas see sadamaseadus koos nende 16. muudatusettepanekuga rahuldab huvigruppe täielikult?

Tänan! Kas täielikult või vähem täielikult, seda ma siin praegu nii konkreetselt  kaalutleda ei oska. Olen mitmele küsimusele vastanud, hea kolleeg, et selliseid küsimusi, mis tõesti hinge kriibiksid, üles ei jäänud. Seda esiteks. Teiseks, tõepoolest, eri huvirühmade või partnerite kaasamisel kerkis, võiks öelda, korduvalt üles võrdlusmoment naaberriikide rannikualaga ja sellega, miks seal on niiviisi ja miks meil on teistmoodi. Näiteks tellisime me suisa meie analüüsiosakonnalt üsna põhjaliku analüüsi, milline on kaldaga püsivalt seotud ehitiste regulatsioon, milline on merre ehitamise regulatsioon eri riikides – Saksamaal, Rootsis –, et endale pilt ette saada. Nii et selline analüüs toimus. Ja kuivõrd te küsite, võrdlevalt teiste riikidega, miks seal näeb rannik välja ühtmoodi ja meil teistmoodi, siis ma mäletan, et ühe töörühma istungil läksid Veeteede Ameti esindajad nii põhjalikuks, et hakkasid rääkima meregeoloogiast, kui sügav on kusagil meri ja millised on hoovused ja kuidas need liiva liigutavad ning miks üks sadam on üht- ja teine teistmoodi. Nii et selline rahvusvahelise kogemuse arvestamine, julgen öelda, oli kaasatud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle seadusega me kaotame sadamapassi mõiste. Kas te võiksite siin teistele kolleegidele selgitada, miks me seda teeme ja milline regulatsioon tuleb asemele?

Aitäh küsimuse eest! Meie oleme selle sadamaseaduse selliselt ette valmistanud, et oleks võimalikult kõrgel tasemel tagatud sadamate turvalisus, ohutus ja kõik nii edasi. Oleme püüdnud teha võimalikult terve mõistuse kohaseks kõik regulatsioonid, et oleks võimalikult väike halduskoormus, aga siiski nii palju, kui vajalik. Et oleks sadamaregister olemas ja sadamaregister ongi see koht, kus kõik sadamad on arvel, ja sellest piisab.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui ma vaatasin siin praegu eelnõu ja vaatasin eelnevalt seda, kuidas väikesadamate liit võitles nende riigilõivude eest ja kui suured olid need alguses ja milliseks on need muutunud praegu, siis tekkis selline mõte, et mis oli siis algselt riigilõivude nii suure hinna aluseks ja mis on praegu ja mille tõttu on see just selliseks vähenenud, nagu on käsitletud eelnõus. See tekitab teatud küsimusi. Kuidas saab siis nii olla, et esialgu on see umbes pool miljonit ja järsku on tuhat krooni. Millest selline poole miljoni võrra vähenemine? Võib-olla selgitate natuke.

Aitäh! Tõepoolest, mõne sadama ehitamisel, rajamisel oleksid erinevad riigilõivud läinud maksma peaaegu sama palju kui investeering ise. Sellised arvutused me tegime. Otsekohene, aus vastus teie küsimusele on selline, et ka mina ei saanud aru, kust on sellised riigilõivumäärad võetud. Sellepärast me ka nõudsime printsipiaalselt arvutusi. Mul on hea meel selle üle, et ühises koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, nende rolli pisendamata, ma arvan, me jõudsime päris hea tulemuseni.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea majanduskomisjoni esimees! Ma loen § 63, kus on öeldud: ehitusluba ei anna õigust ehitusloale. Nii seal ongi kirjas. Kas seda ei saaks redaktsiooni käigus kuidagi selgemaks muuta?

Tänan küsimuse eest! Paragrahv 63 – ma ei suuda praegu nii kiiresti jälgida, millisest lõikest te räägite –, aga kindlasti, kui siin on vigu, siis vaatame selle hoolega üle. Ma loodan, et sa näitad mulle seda omavahel konkreetselt, ja kui siin on selline vasturääkivus, ebaloogilisus sees, siis me saame seda teise ja kolmanda lugemise vahepeal keeletoimetaja abil redigeerida. Aga ma palun, et sa näitad seda konkreetselt.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud komisjoni esimees! Milliseid ametiliite, mittetulundusühinguid ja muid ühiskondlikke organisatsioone komisjon kaasas oma aruteludesse seoses selle seaduseelnõuga?

Aitäh! Me kaasasime näiteks Eesti Väikesadamate Liidu, Eesti Sadamate Liidu. Siis meile kirjutasid ja me suhtlesime mitme sadama arendajatega, kes ei taotlenud enda kutsumist komisjoni istungile. Me kaasasime näiteks AS-i Tallinna Sadam, kellel on suured arendusprojektid käimas. Meie poole pöördusid ja meie suhtlesime – ka mina isiklikult – mitme omavalitsusega, kes näiteks Peipsi ääres sadamaprojekte arendavad, Jõgevamaal, Tartumaal, Põlvamaal sealhulgas. Nii et need on põhilised kaasatud liidud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Hea majanduskomisjoni esimees! Seda küsimust ei ole küll käsitletud, aga puhtast uudishimust ma tahaksin teada. Veesõidukite alla ilmselt kategoriseeritakse ka vesilennukid ja pontoonide peal maanduvad väikelennukid. Kas komisjon arutas ka niisugust võimalust sadamate kasutamisel nende suhtes?

Aitäh küsimuse eest! Nii veesõidukispetsiifiliseks me ei läinud, et kuidas meie eelnõu mõjutab näiteks turismi arendamist või mingeid sanitaarlende õhusõidukitega. Seda me ei arutanud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelmisele küsimusele ma sain päris hea vastuse. Nüüd ma vaatasin saalis ringi, ma ei näe Strandbergi. Tema räägiks kohe väga veenvalt veepealsete tuuleparkide ehitamisest. Nüüd ma küsingi – äkki saan ma talle edasi rääkida –, kas see seadus reguleerib veepealsete tuuleparkide ehitamist piisavalt, et ei tekiks siin saalis järgmisi küsimusi, et see ahistab või ei anna rohelist teed. Ehk küsimus on siis selline: kas see annab rohelise tee veepealsete tuuleparkide ehitamiseks?

Aitäh! Veepealsed tuulepargid – see on ka selline huvitav termin muidugi. Aga viidates just kolleeg Kalev Kallo küsimusele: see siin on sadamaseadus. Siin me räägime kaldaga püsivalt ühendatud ehitistest, võimalikest kaablitest näiteks merepõhjas, aga me ei räägi siin merre ehitamisest. Ütlen veel kord: seda kõikehõlmavat merre ehitamise regulatsiooni või seadust, mis siis ka nende tuuleparkide ehitamisele rohelise tee annaks, siin õnneks või kahjuks – kuidas keegi hindab – ei ole.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Siin oli juba juttu sadamakaptenitele esitatavatest nõuetest. Üks nõue, mis on seaduses ära toodud, on see, et ta peab valdama eesti keelt vähemalt tasemel B2. Kuna see on alla joonitud, siis on selge, et seda on täpsustatud või muudetud komisjonis. Mind huvitas, kas te täpsustasite seda selles mõttes, et te karmistasite eesti keele valdamise nõudeid, ja millest see tulenes, kas meil on väga palju neid, kes eesti keelt ei oska, või oli see millestki muust tingitud täpsustus.

Meie seda taset oma töö käigus ei korrigeerinud, see on seal nii, nagu valitsus eelnõu esitas. Me oleme sõnastust siin parandanud, selgemaks teinud, aga nõuet ennast, selle sisu ei ole me muutnud.

Head kolleegid on küsimuste esitamise lõpetanud. Täname ettekandjat küsimustele vastamise eest! Kolleegid! Kui te nüüd soovite avada läbirääkimisi, siis olge lahked! Esimesena kutsun kõnetooli kolleeg Kalev Kallo. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu menetluses juhtub erinevate seaduseelnõudega väga erinevaid asju. On eelnõusid, mis menetluse käigus peaaegu ei muutu ja mille puhul käitub Riigikogu koalitsioonierakondade mingitest arusaamatutest soovidest lähtuvalt kummitemplina, mille tõttu talle siis erinevatel tasanditel etteheiteid tehakse.
Teisalt on eelnõusid, millele menetluse käigus kleebitakse külge selliseid kaunistusi, mis küll koalitsiooni poolt suure vaimustusega läbi surutakse, aga mida president ei julge välja kuulutada. Selle ilmekaks näiteks on kuulus soolise võrdõiguslikkuse seadus, mida enda arvates suured juuragurud täiendasid kohalike omavalitsuste valimise korraldust käsitlevate sätetega. Loojate arvates oli tegu muidugi šedöövriga, aga õnneks Eesti Vabariigi president leidis, et siga ja kägu kokku ei sobi.
Kolmandaks on eelnõusid, mis satuvad tõsisesse loominguprotsessi ja mille puhul menetluse lõpuks üsna vähe alles jääb sellest, mis algataja Riigikogule üle andis. On olnud juhtumeid, kus isegi algset pealkirja pole alles jäänud, kuna ta lihtsalt ei sobinud uuenenud sisuga. Julgen omalt poolt väita, et hetkel menetletav sadamaseaduse eelnõu 393 kuulub just nende seaduste hulka, millega töögrupid ja komisjon on kõvasti tööd teinud ja püüdnud leida lahendusi probleemidele, mis on olnud probleemid ja takistanud sadamate kui majandusüksuste arengut, ning teisalt püüdnud eelnõust välja rookida mingeid imelikke pügalaid, millel ei tundunud küll olevat mingit pistmist sadamate elu ja arengu korraldamisega, millest paistis välja juba tavapäraseks saanud koalitsiooni soov igast tegevusest võimalikult rohkem raha välja pigistada ja ettevõtjaid võimalikult suurte koormistega koormata. Ehkki tuleb tunnistada, et oma retoorikas on nad vastupidistel seisukohtadel, aga faktid jäävad faktideks – olgu see siis käibemaksu tõstmine turismiteenustele või mõned näited sadamaseaduse valitsuse poolt üleantud eelnõust.
Tsiteerin 6. jao "Ehitusloa väljaandmine avalikku veekogusse sadamaehitise ehitamiseks" lõiget 1: "Ehitusloa väljaandmise eest avalikku veekogusse sadamaehituse püstitamiseks, mis ei ole ajutine ega väike ehitus ega kuulu väikesadama koosseisu, tasutakse riigilõivu 1 miljon krooni ja lisaks 1000 krooni ehitusprojektis fikseeritud ehitusaluse pinna iga ruutmeetri eest." Lõikes 2 sama laiendamise eest 600 000 krooni pluss 1000 krooni ruutmeetri eest ja lõikes 3 sama rekonstrueerimise eest 300 000 krooni jne. Niipalju siis riigilõivudest, mis oma olemuselt peaksid katma vastavate menetlustoimingute kulusid. On ülimalt hea meel tõdeda, et kogu see mõttetu ahnuse ja ettevõtjatest raha pigistamise osa jäi menetluse käigus eelnõust välja. Selle üle võib ainult heameelt tunda.
Samas ei olnud menetlusse antud eelnõus lahendust leidnud probleem, mis on olnud tõsiseks takistuseks sadamaomanikele sadamate laiendamisel: nimelt omandiküsimused sadama laiendamisel tekkinud veekogu arvel täitmise tulemusena tekkinud täiendava maa-ala puhul. Kuna ei olnud lahendatud juurdevõetud maa omandiküsimused, ei olnud võimalik kasutada seda maa-ala finantseerimise tagatisena, mis omakorda teatavasti takistas sadamate arengut. Eriti puudutab see väiksemaid sadamaid, mille finantsvõimalused on väikesed. Algataja leidis, et kõik veekogusse ehitamise probleemid lahendatakse alles väljatöötamise käigus oleva vette ehitamist reguleeriva eraldi seadusega. Komisjon asus seisukohale, et sadamate puhul tuleks need küsimused reguleerida sadamaseadusega, ja arutelude tulemusena nõustus sellega ka algataja. Nagu komisjoni ettekandja märkis, leidis see regulatsioon lõpuks ka veidi laiema sõnastuse ehk "kaldaga püsivalt ühendatud ehitis", kusjuures esialgu oli jutt võib-olla, ütleme, sadamarajatisest, aga kaldaga püsivalt ühendatud ehitis laiendab veidi seda mõistet ja võimaldab ka mõningaid teisi ehitisi, mis on kaldaga püsivalt ühendatud, selle seaduse alusel vette ehitada.
Juba nende kahe minu poolt toodud näite põhjal julgen väita, et sadamaseadus sai palju paremaks ja võib minna pärast teise lugemise lõpetamist kolmandale lugemisele ja vastuvõtmisele. Ei julge küll väita, et see seadus sai ideaalne, aga iga seadus on tulenevalt üldisest arengust pidevas arengus ja kui aeg on sealmaal, tuleb ka seda seadust muuta, aga täna võiks ta selline olla ja võiks ka pärast muudatuste sisseviimist vastuvõtmisele minna. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kallo! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Rein Ratase!

Väga austatud akadeemik, esimees! Austatud Riigikogu! Meie kodumaal on sadu häid seadusi ja on ka teatud hulk väga häid seadusi. Eeskätt pean ma silmas neid seadusi, mida on menetlusse toonud siit kõnetoolist meie väga auväärt justiitsminister, praegune, ma mõtlen. Meil on näiteks rahvusooperi seadus, meil on Lippmaa instituudi, ametlikult Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seadus, meil on ka Rahvusraamatukogu seadus, seda tänu meie väga auväärt ametikaaslase Ivi Eenmaa innukale tegevusele omal ajal Rahvusraamatukogu direktrissina. Nii me võiksime lisada siia veel terve rea teisi üksikobjektidele suunatud seadusi. Meil on ka metsaseadus, veeseadus, meil on looduskaitseseadus, maapõueseadus jne, aga mida meil ei ole, see on mereseadus. Ma ei ütle merendusseadus, ma ütlen mereseadus. Siin kõlas täna juba ka, kui ma ei eksi, ametivend Toivo Tootseni ütlemine, et Eesti on mereriik. Oma peaaegu nelja tuhande kilomeetrise rannajoonega võime me öelda, et me oleme tõesti mereriik. Meil on oma 1500 meresaart, meie headel naabritel lätlastel pole ühtegi meresaart, leedulased pingutavad ühe käe sõrmedel loetud koguse välja. Meil on väga palju merega seonduvat, rahvatraditsioone jne, aga mereseadust meil ei ole, seadust, mis aitaks kompleksselt lahendada paljud küsimused, mis on ka täna siin tõusetunud seoses sadamaseaduse eelnõu aruteluga. Ja kui siin oli juttu avaliku veekogu koormamisest ehitisega", siis tõepoolest tänu selle käsitletava sadamaseaduse eelnõu menetlusele viiakse suure tõenäosusega veeseadusesse eraldi peatükk 4¹, "Avaliku veekogu koormamine ehitisega, ja seal lahendatakse juba kaldaga seotud ehitiste küsimus. Aga jutt oli siin meretuuleparkidest, me võime siia lisada ka tehissaarte tegemise, nagu on küllaltki arvestatavalt kaugele jõudnud Paljassaare piirkonda kavandatud kolme tehissaare sihtotstarbelise suunitlusega tegemine. Neid küsimusi ei saa sadamaseaduses käsitleda ega peagi seal käsitlema, aga mereseaduses võiks. Vähe sellest, et meil pole mereseadust, ka meie suure rahvusliku loodusrikkuse, mere ja merega seonduva nii territoriaalmere kui majandusvööndi, seal oleva elustiku, kogu selle mereakvatooriumi kasutamine on jagatud paljude ministeeriumide, ametite ja inspektsioonide vahel.
Nii et, head ametikaaslased, auväärt Riigikogu! Hea sadamaseaduse eelnõu menetlus jõuab peagi lõpule ja see on väga tore, kui ta nüüd andis teatud tõuke Eestile minu arust väga vajaliku seaduse, mereseaduse tegemiseks. Olen rääkinud.

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Palun nüüd kõnepulti kolleeg Olga Sõtniku! Kaheksa minutit.

Lugupeetud proua juhataja! Head kolleegid! Pärast sellist sütitavat kõnet on muidugi päris raske esineda, aga ma püüan. Sadamaseadus on üks sellistest seadustest, mida on pikisilmi oodanud väga paljud erinevad huvirühmad – nii väike- kui suurte sadamate pidajad, ettevõtjad, kohalikud omavalitsused, aga ka tuuleenergeetika edendajad. Eelmise aasta märtsis, kui majandus- ja kommunikatsiooniminister Parts pani eelnõule allkirja alla, ütles ta ühes intervjuus, et tegu on olulise seaduseelnõuga, mis võimaldab senisest paremini hallata ja arendada kõiki Eesti sadamaid.
Eelnõu veepõhja kasutamist reguleerivad sätted loovad aga õigusliku aluse veekogude põhja kasutamiseks. Ministri sõnul saavad kohalikud omavalitsused ja ettevõtjad rannikul ja rannavetes nüüd senisest paremini tegutseda. "Usun, et saame sadamad korda ja merre kerkib juba lähitulevikus nii mõnigi tuulepark", lausus minister. Sellest ajast on möödunud juba üle aasta ja peab kurbusega tõdema, et seadusest on vahepeal kadunud väga olulised sätted, mis puudutavad merre ehitamist. Jah, on küll olemas normid ja regulatsioonid sadamarajatiste püstitamiseks, kuid tuuleparkide ja muude rajatiste temaatika on sealt kadunud, nagu lumi pärast kevadist päikest. Nagu olen aru saanud, oli probleemiks kahe ministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Justiitsministeeriumi vaidlus, kes ei suutnud kokku leppida, nagu ütles minister eelmisel esinemisel, kuidas õigusterminoloogiliselt ja filosoofiliselt merepõhja ja seda riigi ainuomandit täpselt käsitleda.
Kogu selle aja jooksul, mis eelnõu on Riigikogu menetluses olnud, toideti meid lubadustega, et kohe jõuab seadus, mis puudutab tuulikuid ja muid rajatisi, Riigikogusse. Aga ei midagi! Seda eelnõu ei ole siiamaani. Kuigi lugupeetud ettekandja ütles, et see on nüüd Justiitsministeeriumis kooskõlastusringil, ma miskipärast kahtlen, et see siia varsti jõuab. Aga oleme optimistid ja loodame, et ehk sügiseks on ta siiski meil siin majas. Selle tõttu võib väga paljude vajalike ja kasulike objektide valmimine jälle venima hakata. Olgu nendeks näiteks avamere tuulepargid. Kuigi ma ise ei ole väga suur tuuleparkide pooldaja, neid pooldab meil üks teine komisjoni liige, kes väga armastab tuuleparkidest rääkida. Kahjuks teda siin ei ole, muidu ta võiks meile väga toreda kõne pidada, ma arvan. Ma ise olen pigem tuumaenergia pooldaja.
Ma siiski arvan, et pigem ehitatagu need tuulikud merre, kui keegi seda vajalikuks ja mõistlikuks peab, kui reostada nendega maismaad, sest seda ei ole meil eriti palju. Ja kui vaadata neid tuulikuid, mis seisavad näiteks Peterburi maantee ääres, kui sõita Narva poole, siis tuleb hirm peale. Nii et olgu nad pigem meres kui siin meie ilusate põldude ja metsade vahel.
Samamoodi, kui hetkel oleksid ka vahendid, ei saaks ehitada sellist toredat objekti nagu Kalevipoja kuju. Ma väga loodan, et selle merre ehitamise seaduse siia mittetoomise põhjus ei ole koalitsiooni soov Keskerakonnale järjekordselt ära teha. Samas, kui teha väike ekskurss ajalukku, siis võib meenutada, et esmakordselt tuli Kalevipoja kuju püstitamise ideega välja üks reformierakondlasest abilinnapea, kellest oli täna ka väga palju juttu ajakirjanduses, küll mitte Kalevipojaga seotud teemadel, vaid hoopis muudel põhjustel – tegemist on Andres Tsahknaga. Aga ma siiralt loodan, et siiski see seadus varsti jõuab siia.
Mida kauem kestab selles valdkonnas – ma mõtlen merre ehitamise valdkonda – ebaselgus, seda kauem kannatavad kohalikud omavalitsused ja ettevõtted, kes sooviksid rannavetes toimetada. Ja veel kord rõhutan, et ma siiralt loodan, et see seaduseelnõu ei jää venima Justiitsministeeriumi koridoridesse ja jõuab varsti siia ning vaatamata sellele puudusele on sadamaseadus kahtlemata väga oluline ja tähtis seadus, mis väärib toetamist ja ma usun, et Keskerakond lõpphääletusel seda ka teeb. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Olga Sõtnik! Palun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Mulle hakkas muuseas meeldima kolleegi väljend: lugupeetud proua akadeemik, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Sadamaseadus on vaieldamatult väga oluline seadus, sest Eesti on mereriik. Tegelikult tuleb sügava kurbusega tunnistada, et me oleme mereriik praegu ainult paberi peal – meil pole oma arvestatavat laevastikku, mis oleks meie registris. Kui me räägime kunagisest merelaevandusest, kus oli üle 200 aluse, siis meil on praegu tõepoolest Balti mere lipuehe Tallinki näol, aga sellist tõsist mereriiki me endast ei kujuta.
Kui me räägime sellest, kui palju me oleme viimastel aastatel Eestis sadamamajandusega tegelda suutnud, siis ei saa öelda, et me oleksime olnud peksupoisid, sest nii Tallinna kesklinna sadam, Muuga sadam, mõlemad Paldiski sadamad kui ka näiteks Saaremaa süvasadam, samuti väga positiivne ja nüüd juba erakapitali poolt ehitatud Dirhami sadam on üsna kaasaegsed ja täiesti normaalsed mereväravad.
Vaatamata sellele on see sadamaseadus tegelikult hea seadus just selles suhtes, et ta reguleerib kõigi nende suurte ja toimivate sadamate elu ja tegemist. Ja ilmselt on ta nendele sadamatele ka päris hea, nagu öeldakse, seadus, kuna suured sadamad saavad seda seadust jälgida ja täita ilma eriliste probleemideta.
Minu sõnavõtt on ajendatud pigem sellest, et kuna ma olen elanud maailmas ilmselt juba liiga kaua, siis on minul olnud au 1990. aastate teisel poolel ehitada ühte Põhja-Eesti väikesadamat, nimelt Vergi sadamat, ja seda sadamat isegi mõnda aega majandada, ehk selle sadamaseaduse menetlemise käigus rääkisid tegelikult ka väikesadamate omanikud ju selles seadusloomes üsna aktiivselt kaasa. Aga ütleme niimoodi, et kõiki seadusest tulenevaid kohustusi ja vajadusi, määrusi ja erinevaid nõudeid on väikesadamatel kohati siiski päris raske täita, sest väikesadamate eripära Eestis ongi see, et nende mõistlik majandamine on üsna keeruline, sest navigatsioonihooaeg kestab nendes reeglina ainult kolm kuud. Ja sellesama Vergi sadama näite varal võin ma ka öelda, et tõepoolest, suvine aeg oli fantastiline, aga mida teha talvel, kui kõik külmub kinni, turistid, purjejahid ja kõik sellised asjad on kadunud ja sina pead endiselt maksma oma pangalaenuintressi ja pangalaenulühendust, sest pangad ju ei halasta. See on selle Eesti tragöödia. Just väikesadamate arendajad on ju reeglina eraettevõtjad ja nende probleem on selles, et 20 aastat tagasi alustasime me kõik nii, et meil oli hea tuju ja üliõpilaspilet ja ei midagi enamat ehk oma raha ei olnud mitte. Seetõttu on meie väikesed, aga samas regionaalselt väga tähtsad mereväravad kõik ju ehitatud, ütleme niimoodi, võlaorjuses olles.
Näiteks kõige kelmikam, mis mulle sellest seadusest meelde tuleb, on see, et sadamakapten peab oskama vabalt inglise keelt. Vastab tõele, see nõue on ju fantastiliselt tore ja ilus, aga ... No seal on niimoodi kirjas: peab oskama vabalt inglise keelt. Kui mul pole sellist sadamakaptenit kusagilt võtta, mis siis saab? Ega elu selle pärast loomulikult seisma ei jää, aga ütleme niimoodi – ma lihtsalt üritasin tuua näidet –, et seadust on reeglina võimalik siiski sajaprotsendiliselt kohaldada ainult suurtele ettevõtetele.
No näed sa! Siin mulle tuuaksegi kohe kirjake. Peab valdama eesti keelt? Ahhaa! Peab oskama lisaks inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel, ütleb meile majanduskomisjoni esimees siin. Aga kui ta ei oska? Kust ma võtan? Näiteks, mul on selline väike armas lauter, aga see väike armas sadamakoht on kusagil väikesaarel. Ma tahaksin sinna võtta sisse mõne jahi, kes on merel eksiteele eksinud. Mul pole kaptenitki, rääkimata inglise keelest! Aga sadam ma tahaksin olla, sadam ma tahaksin olla sellepärast, et iidne vajadus ja ürgne soov merele välja murda on minus ju säilinud.
Tegelikult tuleb seda seadust kiita, seda seadust tuleb igati kiita ja loota, et me ei tee seadusi ju sellepärast, et nad kuidagiviisi elu segama hakkaksid, vaid vastupidi, me teeme seadusi sellepärast, et nad aitaksid elul edasi minna. Ma usun, et nii mina kui ka väga paljud minu kolleegid jäävad südame värinal ootama seda aega, kui Eesti jällegi taastab oma staatuse mereriigina. Ja kui me just ei lähe Stockholmi raekoda väravatest ilma jätma, sest Sigtuna linna enam olemas ei ole, siis ma loodan, et selline tubli Tallinki eeskuju Balti mere suurima laevafirmana on julgustav ka teistele Eesti ettevõtjatele ja miks ka mitte Eesti riigile, toetamaks merendust, toetamaks sadamamajandust, hoidmaks väljapääse merele ja nagu ütleb üks hea, väga lugupeetud, väga eakas ja väga teenekas ajakirjanik: "Head Eestimaa inimesed, olgem ikka näoga mere poole!"

Aitäh, kolleeg Aivar Riisalu! (Aplaus.) Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Seaduseelnõu kohta on 20 muudatusettepanekut. Esimese on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse §-le 106 ei kuulu see hääletamisele. Teise on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid see ei kuulu samuti hääletamisele. Kolmanda on esitanud Urmas Klaas, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljanda ja viienda on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud mõlemad arvestamata, kuid need ei kuulu hääletamisele. Kuuenda on esitanud majanduskomisjon ja on arvestatud täielikult. Seitsmenda ja kaheksanda on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Üheksanda on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. Kümnenda ja üheteistkümnenda on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 12. on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 13. ja 14. on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jällegi jätnud arvestamata, ei kuulu samuti hääletamisele. 15. on majanduskomisjonilt ja on arvestatud täielikult. 16. on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 17. on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Palun vabandust! Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 16. muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on esitanud majanduskomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Muudatusettepaneku nr 17 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, kuid ei kuulu hääletamisele. 18.,  Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 19., Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ei kuulu hääletamisele. 20., majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 393 teine lugemine on lõpetatud.

Ja nüüd algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Taavi Rõivase!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Rahanduskomisjon arutas riigi teise lisaeelarve seaduse eelnõu 510 muudatusettepanekuid 8. juuni istungil. Istungil osalesid eranditult kõik komisjoni kuuluvad rahvasaadikud ja lisaks veel Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Aivar Reidla ning riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik.
Riigikogu liikmetelt või fraktsioonidelt laekus 57 muudatusettepanekut ja ühe koostas komisjon koostöös Rahandusministeeriumiga. Hääletuse tulemusel komisjonis leidis toetuse 17 ettepanekut, kusjuures ma alljärgnevalt tutvustaksin neid eeskätt katteallikate lõikes, kuivõrd peamine vaidlus ka komisjonis ei leidnud aset mitte niivõrd muudatuste sisu üle, vaid päris olulises osas oli vaidlusaluseks ja erinevate hääletuste aluseks just nimelt katteallikas. Näiteks tegi Keskerakond rea ettepanekuid, mille katteallikaks oli vanemahüvitise maksimaalmäära vähendamine poole võrra ehk 15 000 kroonini. Siin ma pean juhtima tähelepanu sellele, et ettepaneku tegija nägi oma seletuskirjas ette, justkui oleks sellest muudatusest võimalik kokku hoida 250 miljonit krooni. Peale teise lugemise arutelu komisjonis ehk eilseks päevaks laekus komisjonile täpsustatud informatsioon Rahandusministeeriumist. Tegelik kokkuhoid sellise otsuse puhul, kui vanemahüvitist nii kärpida, oleks 56,402 miljonit krooni ehk üle nelja korra või peaaegu viis korda vähem. Sellest tulenevalt juhin tähelepanu sellele, et kuna komisjon kiitis heaks enam kui 174 miljoni ulatuses Keskerakonna tehtud ettepanekuid, mille katteallikaks on vanemahüvitise vähenemine, siis kui me kiidame sellised ettepanekud heaks ka Riigikogu täiskogul siin saalis täna, põhjustame me eelarvele defitsiiti täiendavalt circa 118 miljoni krooni ulatuses. Mõned näited ettepanekutest, mille katteallikana nähti vanemahüvitise süsteemi muutmist. Siin on eraldised kohalikele omavalitsustele hariduskulude, koolilõunate, sotsiaaltoetuste jne katteks kokku ligikaudu 36,8 miljonit krooni. Teiseks, eraldis Riigikantseleile õppelaenude põhiosa kustutamiseks ja erisoodustusmaksuks õppelaenudelt, 200 000 krooni. Siis eraldised kõrghariduse koolitustellimuseks, doktorandiskeemi rakendamiseks, õppetoetusteks, emeriitprofessorite ja dotsentide tasudeks jne; ka ülikoolide koolitustellimusteks ja finantsvarade suurendamiseks, kui nimetada veel mõned suuremad summad.
Teine oluline ettepanekute grupp olid valdavalt Rahvaliidult laekunud ettepanekud, mille katteallikaks oli ette nähtud Eesti Energia dividenditulu suurendamine 150 miljoni krooni võrra. Siin otsustati suurendada kohaliku omavalitsuse tasandusfondi 50 miljoni võrra; ühtne pindalatoetus, energiakultuuri toetus ja täiendavad otsetoetused 33,3 miljoni krooni võrra, õppelaenud ligi 32 miljoni krooni võrra ja matusetoetus 20 miljoni krooni võrra. Lisaks veel muid asju. Täiendavad ettepanekud, mis leidsid toetust, olid kiirabi eelarve suurendamine 10 miljoni krooni võrra ja eraldised õppelaenu kustutamiseks lapse sünni korral 16,8 miljoni krooni võrra.
Küllalt palju oli fraktsioonidelt või Riigikogu liikmetelt ettepanekuid, mis osaliselt või täielikult kattusid. Sellest tulenevalt on päris palju selliseid muudatusettepanekuid – te näete seda täna, kui me hakkame neid ükshaaval läbi vaatama –, mis on arvestatud osaliselt või sisuliselt või mida ei ole arvestatud, kuivõrd tegemist on sellega, et ettepanek on juba teises kohas toetust leidnud.
Mitme ettepaneku katteallikana oli kasutatud ka tulumaksu laekumise suurendamist, ja seda nähti ette soovist tõsta tulumaksu määra. Oli kaks konkureerivat ettepanekut. Üks oli Keskerakonnalt, mis nägi ette tulumaksu määra tõstmise 22%-ni ja lisaks astme seadmise, mis oleks siis alates 25 000-kroonisest sissetulekust. Teine ettepanek, mis ei leidnud toetust nagu eelminegi, oli näha katteallikaks ette tulumaksu tõstmine 24%-ni. Selle tegi sotsiaaldemokraatide fraktsioon.
Veel mõned näited kulude muudatustest, mida komisjon ei toetanud, on taastada Siseministeeriumi kulude endine suurus ehk, teisiti öeldes, teha Siseministeeriumile erand kõikide teiste avaliku sektori asutustega võrreldes ja jätta nende puhul see üldine solidaarne kärbe ära. See ei leidnud toetust. Samuti pakuti majanduskriisi tõttu raskustesse sattunutele toetusfondi loomist, ka see ei leidnud toetust. Samuti oli päris ulatuslikult muudatusi energiavaldkonnas, suurendamaks erinevaid keskkonnatasusid, aktsiise jne.
Ma näen, et meil on küsimusi väga palju. Me võime neid ükshaaval vastavalt heade kolleegide huvile täpsustada siin küsimuste-vastuste voorus. Ma markeeriksin siiski veel enne, kui ma annan võimaluse esitada arvukaid küsimusi, olulisemad teemad, mis komisjonis üles kerkisid, et te teaksite või oskaksite oma küsimusi vajaduse korral suunata.
Üks väga suur arutelu koht oli see, kui palju oleks vanemahüvitise maksimummäära vähendamise pealt reaalselt võimalik raha kokku hoida. Ma rõhutan, et selle täpse info me saime komisjonile eilsel komisjoni istungil, ehk siis üks päev hiljem, kui me arutasime neid muudatusettepanekuid, ja see erines olulisel määral. Teiseks oli Eesti Energia dividenditulu eelarvesse laekumise suurendamise võimalikkus arutelu koht. Õppelaenude teemal oli päris ulatuslik arutelu. Maavarade kasutustasude ja kütuseaktsiisi tõusu puhul oli peamiseks teemaks loomulikult see, milline on nende muudatuste mõju tarbijahinnaindeksile. Samuti oli maksude tõusu mõju inflatsioonile üks teema, millest põgusalt räägiti, ja kiirabi rahastamise suurendamine, mille kohta ma mainisin, et 10 miljoni krooni ulatuses leidis see toetust.
Komisjon otsustas eelnõu teise lugemise lõpetada, katkestamise ettepanek toetust ei leidnud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustas komisjon välja pakkuda 12. juuni kell 14 ja kolmas lugemine viia läbi 17. juunil. Aitäh!

Suur tänu, Taavi Rõivas! Tõepoolest, teile on palju küsimusi. Esimene küsimus, palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Teil oli ladus ülevaade või te lugesite ladusalt ette selle paberi komisjoni töö kohta. Aga üks sisuline küsimus. Me tegeleme praegu juba kolmanda selle aasta eelarvega siin saalis. Opositsioon on samal ajal korduvalt siinsamas saalis hoiatanud, et need arvud, millele te toetusite nii esimese, peaeelarve, kui ka esimese lisaeelarve ja nüüd teise lisaeelarve koostamisel, olid juba vananenud selleks ajaks, kui te eelarvet koostasite. Kui te oleksite rohkem opositsiooni häält kuulanud, siis võib-olla oleksime me saanud hakkama üheainsa lisaeelarvega juba ammu. Kas teile ei tundu, et te ignoreerisite ja lasite kogu aeg nagu mööda?

Lühike vastus: ei tundu. Kuna te soovite pikemat vastust, siis esimesele küsijale on loomulikult kohane vastu tulla. Vaadake, Riigikogu ja valitsus ei saa oma otsustes eelarve teemal lähtuda pelgalt kõhutundest, iga kord on aluseks võetud viimane ametlik majandusprognoos, kus on kirjas ka viimane ametlik, sel hetkel kõige täpsem informatsioon nii maksulaekumiste kui kõigi muude näitajate kohta. Kui te vaatate, millal Eesti Pank või tegelikult Rahandusministeerium, kelle prognoosid on ametlikult, eeskätt eelarve puhul, aluseks võetud, on oma majandusprognoose avaldanud, siis need on väga selges seoses ka sellega, millal on täiendavate lisaeelarvetega välja tuldud. Ka veebruari eelarve, mis vähendas puudujääki ca 8 miljardi krooni võrra, ning samuti need otsused, mis valitsus tegi aprillis ja mais ning millega me oleme täna siin täiskogu ees, on kõik ajendatud konkreetsetest prognoosidest. Tõsi on see, et siis, kui me tegime 2009. aasta eelarvet, ei olnud veel kogu infot, mis meil täna on, ja selle tõttu me ka reageerime ja teeme eelarve ümber täpselt nii suures ulatuses, kui me seda prognooside alusel vajalikuks peame.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma kõigepealt õnnitlen teid selle väga tähtsa ametiposti puhul! Ma mõistan, et see on väga tähtis komisjoni esimehe koht, üks tähtsamaid, ja teil on täna minu arust väga raske ülesanne. Sellest tulenevalt on mul järgmine küsimus. Kui suur peaks see kärbe teie arvates tegelikult olema, et eelarve saaks tasakaalu, et me saaksime eurole üle minna? Ja millal oleks siis teie arust eurole üleminek meil lõpuks käes järgmisel aastal, mis kuul?

Suur tänu! Mul on hea meel, et ma saan teile ka komplimendiga vastata. Ma väga tänan teid kui rahanduskomisjoni liiget usalduse eest, mis mulle tõesti alles selle nädala alguses osaks sai, kui mind komisjoni esimehena toetati! Te esitate oluliselt laiemaid küsimusi kui need, millega me täna tegelikult siin saalis peaksime tegelema. Meil on täna ees eelarve muudatusettepanekud, mida komisjon arutas. Te olite sellel komisjoni istungil ka ise kohal ja mõistate väga hästi, et need küsimused, mida te praegu mulle esitasite, päris sellesse raamistikku ei mahu. Küll aga on need äärmiselt huvitavad küsimused ja ma kindlasti leian võimaluse, et teiega nendel teemadel põhjalikult vestelda, aga ma usun, et täna on otstarbekas hoida selles suhtes aega kokku, et keskenduda eeskätt eelnõu 510 teisele lugemisele ja muudatusettepanekutele, mida komisjon arutas. See on minu roll täna siin, ma ei saa seda väga palju laiendada.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on üks niisugune võib-olla rohkem filosoofiline küsimus. Valitsus on kärpinud ka terve ameti, see on Rahvastikuministri Büroo koos aparaadiga, ja ma ei leia sellest tabelist kuidagi neid numbreid, mis käisid varem selle ametiasutuse kohta. Kelle vahel on see tegevus nüüd jaotatud ja kas meil on Eesti Vabariigis üldse tarvis tegelda rahvusvähemuste küsimusega?

Aitäh! Sellele küsimusele saaksite te parema vastuse siis, kui te küsiksite seda mõne Vabariigi Valitsuse liikme käest, kellel on kindlasti täpsem ülevaade selle kohta. Teil on täiesti õigus, selle eelarve eelnõu muudatusettepanekute juures neid küsimusi ei arutatud. Eks me näe, ma usun siiski, et Rahvastikuministri Büroo ülesannete jagamine teiste ministeeriumide vahel võimaldab teatud kokkuhoidu saada, aga kui suur see on, sellele oskab kindlasti täpsemalt vastata kas rahandusminister mõne aja jooksul või, miks mitte, kui kirjalikult küsida, siis ka riigisekretär, kelle juhitavasse Riigikantselei haldusalasse Rahvastikuministri Büroo kuulus.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kärpeid tehakse pidevalt ja inimestel võivad need numbrid juba üsna segi minna. Lihtsamalt öeldes tahaksin ikkagi teada, kas aasta lõpuks jõutakse kulude-tulude vahe osas nulli või mitte? Kui praegu kuulata neid numbreid ja vaadata, mida te olete siin eelnõus ja ka eelnevalt välja käinud ning millest te ilmselt edaspidigi räägite, siis tundub, et aasta lõpuks suunatakse käibesse umbes 6 miljardit krooni tulusid rohkem. Minu küsimus on seotud sellega, et võib ju rääkida väiksematest ja suurematest numbritest, aga ma tahaksin ikkagi teada, kuidas te järgmise ja ülejärgmise aasta riigieelarve strateegiat ette kujutate ja kui suureks see miinus üldse minna võib? Mismoodi te sellega üldse hakkama saate?

Aitäh! Teate, ma pean endaga võitlema siin, et vastu panna kiusatusele hakata teiega vestlema nendel väga huvitavatel teemadel, mida te järjepanu välja pakute. Need on tõesti huvitavad teemad, aga nad ei lähe selle lisaeelarve parandusettepanekute konteksti.
Kui te räägite riigieelarve kontekstis nulli jõudmisest tulude-kulude tasakaalu mõttes, siis ma usun, et seda on vähemalt kümneid kui mitte sadu kordi siit saalist erinevatest mikrofonidest öeldud, et me räägime praegu eeskätt ikkagi Maastrichti kriteeriumide täitmisest, mis tähendab seda, et eelarve tasakaal oleks mitte rohkem kui 3% sisemajanduse kogutoodangust. See on see eesmärk, mida me püüame saavutada kõigi nende lisaeelarvetega ja tegelikult ka teisipäeval teise lugemise näol arutelu alla tuleva riigieelarvega seonduvate seaduste muutmisega.
Eesmärk ei ole niisiis null, vaid kuni 3% sisemajanduse kogutoodangust defitsiiti. See on tegelikult samuti äärmiselt raske ettepanek ja ma väga loodan, et ka teie fraktsioon leiab võimaluse toetada mitte ainult neid ettepanekuid, mis suurendavad kulusid, vaid eeskätt just neid ettepanekuid, mis eelarve tasakaalu parandavad. See oleks väga palju abiks. Ja küllap kõik Riigikogu liikmed mõistavad ühtviisi, et me peame praegu tegema keerulisi ja raskeid valikuid, aga hullem on see, kui me neid teha ei suuda. Selles mõttes ma ootan kindlasti ka teie kaasabi selle raske eesmärgi saavutamisel.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Austatud komisjoni esimees! Ka minu poolt palju õnne teile ja jõudu tänase eelarve kaitsmisel. Ma siiski arvan, et rahanduskomisjoni esimees ja majanduskomisjoni esimees peaksid  selliste punktide juures alati laiemalt vastama. Midagi ei ole teha – eelarveküsimused on alati riigi kõige kindlam prognoos lähimaks aastaks ja kui siin küsitakse natuke eelarve kõrvalt majanduse elavdamise ja muu sellise kohta, siis ma küll soovitaksin, et te annaksite oma hinnanguid, sest te olete hästi informeeritud. Aga tulen selle küsimuse juurde, mis tuleneb just teie viimasest vastusest. Te mainisite Maastrichti kriteeriume ja seda, et me peame suutma nende piiresse  jääda. Kuid palju me peame veel kärpima enne kolmandat lugemist, et me jääksime nende kriteeriumide piiresse?

Suurusjärk, mis on kokku vajalik kriteeriumide piiresse jõudmiseks, on kuus miljardit, aga kõik need ei puuduta eelarveseadust, vaid on paljuski eelarvega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõus, mida me hakkame teise lugemise näol arutama siin saalis 16. kuupäeval.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tõsta tulumaksumäära ja teie nimetatud astmeid vastavalt. Miks Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit ei poolda sellist üldeetilist põhimõtet, et need, kes edukatel aastatel tulumaksu alandamisest võitsid, selle praegu, n-ö majanduslanguse, majandusdepressiooni ajal kõrgema tulumaksumääraga tagasi maksaksid? Mõtiskluseks näiteks, et Ameerikas ju tõstetakse praegu tulumaksumäära just jõukamatel 35%-lt 39,6%-le. Kas me ei võiks sellest õppust võtta?

Aitäh! Mul on väga raske selles küsimuses kahe erakonna nimel vastata, kuivõrd kitsalt võttes väljub see taas kord selle eelarve teise lugemise raamidest. Küll aga on täiesti selge, et tulumaksu võimalik tõstmine kindlasti mõjutab Eesti positsiooni riikidevahelises konkurentsis ja paraku mitte soodsalt. Samuti, kui te näete ette väga ulatuslikku tulumaksu tõusu, mis on ka siin eelnõuna ju meil mitte väga ammu arutelu all olnud, siis tuleb arvestada, et sellega te sooviksite võtta lisaraha väga paljudelt inimestelt, kõikidelt tööinimestelt, kes palgatulu või mis iganes tulu teenivad, ning on puht arutelu küsimus ja hinnangute andmise küsimus, kas te leiate, et nendel inimestel on võimalik seda täiendavat koormist kanda või see ei ole õiglane. See ongi valikute koht ja neid poliitilisi valikuid tulebki teha.
Aga minu isiklik seisukoht – kui nüüd tulla vastu sellele, et nendel küsimustel oleks vaja natuke laiemalt peatuda, nagu hea kolleeg Jüri Ratas ütles – on see, et tulumaksu tõus või tööjõumaksude väga ulatuslik tõus halvendaks Eesti positsiooni rahvusvahelises konkurentsis ja see on tegelikult teema, mis Eesti majanduse olukorda väga oluliselt mõjutab. See, kas Eesti majandus lähiaastatel leiab investeeringuid või ei leia, see on väga oluline teema.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkaksin sedasama teemat, mida alustas hea kolleeg Marika Tuus. Komisjonis oli arutusel kaks ettepanekut tulumaksumäära tõstmise kohta, ühe ettepaneku tegi Keskerakond – minna üle astmelisele tulumaksule – ja teine oli sotsiaaldemokraatide tehtud ettepanek lihtsalt tõsta tulumaksumäära. Meedias on läbi käinud ka arutelud ja inimesed on tegelikult valmis selleks, et seda määra tõsta, ning samuti on ühiskonnas ju ootus, et üle minna astmelisele tulumaksule. Kuna siin on kutsutud üles koostööle ja headele ettepanekutele, siis kuidas hindad sina värske komisjoni esimehena, kas me võiksime siiski avada selle teema ja arutada uuesti seda, et sisuliselt leida neid tulusid, mis tegelikult tooksid eelarvele kasu?

Aitäh! Ma siiski julgeksin arvata, et küsija eksib selles suhtes, kui ta väidab, et Eesti ühiskonnas on ootus minna üle astmelisele tulumaksule. Ma ei usu, et Eesti inimesed sooviksid väga palju suuremat maksukoormat ja et töökus oleks täiendava maksuga karistatud. Kui me vaatame ka maailmapraktikat või eeskätt jääme kas või Euroopa Liidu või Euroopa riikide juurde, siis Euroopa praktika viimastel aastatel on väga selgelt vastupidine. Pigem on üle mindud proportsionaalsele tulumaksule ja see on paljudes riikides vähemalt arutelu all.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et kaitseväelaste pensione vähendatakse 2 miljonit krooni? Teatavasti on pension määratud seaduse alusel. Kas see tähendab, et pensione vähendatakse seadusvastaselt?

Parandusettepanekutes minu mäletamist mööda küll midagi sellist ei olnud. Kui te viitaksite selle parandusettepaneku numbrile, millest te seda lugesite, siis ma saaksin teid võib-olla täpsemalt aidata. Mina oma mälu ja kiire lehitsemise abil seda ei leia. Kas te ütleksite selle numbri, äkki on võimalik? Jah, küllap ei puudutanud see teie info ikkagi neid parandusettepanekuid, mida me täna arutame.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab sellist asja nagu eurole üleminek. Öelge, palun, kas teil on andmeid selle kohta, et kui me teeme veel täiendavaid lisakärpeid 3 või 3,5 miljardi krooni ulatuses, siis see aitab meil kahe aasta pärast eurole üle minna, või sellest ei piisa ja eelarvedefitsiit jääb rohkem kui 3% piiridest välja.

Me teeme kärpeid ja me muudame ka seadusi, mis on riigieelarvega seotud. See mõju kokku, nagu ma varem ütlesin, on oluliselt suurem kui need 3,4 miljardit ehk pigem on see suurusjärk 6 miljardit, mis on vajalik. Need numbrid ja see info on tegelikult väga täpselt lisaeelarve aluseks olevates majandusprognoosides kirjas. Lisaeelarve seletuskirjas on väga täpselt viidatud, mida on aluseks võetud. Aga mõistagi, see sõltub paljudest teguritest. Ma ei tea ühtegi inimest, kes võiks sajaprotsendilise kindlusega täna siin saalis või kusagil mujal Eestis või ka Euroopa Liidus öelda, mis täpselt majanduses toimub järgmise poole aasta jooksul. Küll aga, kui me võtame aluseks selle, mida ütlevad need parimad prognoosijad, kes meil Eestis on, siis nemad näevad, et eelarvepositsiooni parandamisega 6 miljardi võrra on võimalik see konkreetne Maastrichti kriteerium täita. Kindlasti sõltub see mitmest tegurist, mitte ainult sellest tänasest eelnõust, vaid ka nendest seadusmuudatustest, mida me hakkame arutama teise lugemise ajal teisipäeval.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, väga austatud esimees! Hea rahanduskomisjoni esimees! Keskkonnaministeeriumi valitsemisala investeeringuid kavatsetakse vähendada 77%. Samas kavandatakse müüa metsamaid 400 miljoni krooni ja muid maid 350 miljoni krooni eest. Metsatulu tuleb veel peale selle. Kas siit ei nähtu siiski ilmselget disproportsiooni Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kahjuks? Olen rääkinud.

Aitäh! Taas kord, selle eelarve muudatusettepanekutes on teatud määral selline puutumus selle küsimusega, et tõstetakse – see puudutab rahanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekut – osa n-ö laekumisi võimalikest müükidest ühe ministeeriumi alt teise alla, aga see on pigem tehniline muudatus. Kuivõrd see puutumus on olemas, siis niipalju võib kommenteerida seda küsimust laiemalt, et ma ei usu, et nüüd just keskkonnavaldkond või üks või teine valdkond oleks kuidagi eriti raskes olukorras. Eesmärk on olnud ikkagi olla maksimaalselt solidaarne. On arusaadav, et kui tuleb kokku hoida, siis tuleb seda teha igas sektoris. Eks need ettepanekud on toodud sellisena, et, ütleme nii, need on halbadest valikutest parimad võimalikud. Kui on konkreetseid ettepanekuid, kust leida kokkuhoidu nii, et see oleks vähem valus, siis need on olnud oodatud, neid tegelikult ju ka laekus 57. Mitte kõik need ettepanekud, mis selle lisaeelarve kohta laekusid, ei paranda kahjuks eelarve tasakaalu. Ma ütlen veel kord: mõned lausa halvendavad seda summa summarum või oli katteallikas ebareaalne või mis iganes. Aga kui oleks väga häid alternatiive välja pakkuda, siis vääriksid need kindlasti kaalumist.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea ettekandja! Kärped ei ole need, mis ainukesena parandaksid eelarve tasakaalu või elavdaksid majandust. Vastupidi, nad pärsivad majandust. Meie ettepanek on tõepoolest astmeline tulumaks, see elavdaks tegelikult majandust, tooks riigi rahakotti tulu juurde. Oma üllatuseks kuulsin ma, et on ilmselt mingeid uusi andmeid meie lähinaabrite või Euroopa riikide tulumaksusüsteemide kohta, sest minu teada lähinaabritest ainult Venemaal on veel proportsionaalne tulumaks, Läti läheb ka juba üle astmelisele tulumaksule. Millised Euroopa riigid on astmeliselt tulumaksult üle läinud või üle minemas proportsionaalsele tulumaksule?

Selles nimekirjas on vähemalt kümmekond riiki. Ma kindlasti saadan selle teile kirjalikult. Need ei ole vältimatult ainult need riigid, millel on Eestiga maismaapiir, ja ma ei öelnud ka, et see loetelu peaks piirduma nende riikidega, mis on Eesti naabrid. Ma rääkisin Euroopa trendist tervikuna ja seal on see trend sellisena vaieldamatu. Nüüd aidake, palun, mul meelde tuletada teie küsimuse esimest poolt. See puudutas – teie kommentaar õigemini – puudutas majanduse elavdamist või oli väide, et kärped justkui pärsiksid majanduse elavdamist. Ka selle väitega ei saa sajaprotsendiliselt nõustuda, sest arvestage, et see, mis puudutab riigi kulutuste kärpimist ühelt poolt võib olla ka suhteliselt väiksem koormus inimestele ja ettevõtetele. Kui alternatiivina kasutada ainult maksutõusu, siis elementaarne majandusteooria ütleb, et suurem maks kindlasti majandust ei elavda. Vastupidi. Selles mõttes ei ole kohane rääkida sellest, nagu elavdaksid majandust ainult riigi investeeringud. Me peame ikkagi mõistma, kui suur roll on Eesti riigi otsuste mõjul ja kui suur roll on teistel teguritel. Ma toon ainult ühe näite. Kui me võtame Euroopa Keskpanga otsuse Euribori langetada, siis selle mõju on hinnanguliselt oluliselt suurem Eesti majandusele mahult kui ka täna arutelu all olevad, meie jaoks ju väga suured kärped. See rahaline mõju, mis Eesti majandusse selle Euribori languse tõttu alles jääb, on suurem. Neid näiteid võib tuua kindlasti palju. Investeeringud, mis tulevad seetõttu, et maksukeskkond on konkurentsivõimeline, investeeringud, mis jätavad lahkumata seetõttu, et me ei riku Eesti maksukeskkonda, mis on Eestisse toonud, kui me võrdleme ükskõik milliste naabritega, proportsionaalselt palju rohkem välisinvesteeringuid. Kui me lähtuksime ainult sellest, et riik on see, kes majandust ülal peab, siis me peaksime ju riigi osakaalu lõputult suurendama ja see tooks meie õuele lõputu õnne. Me kõik mäletame veel väga hästi, ka mina noore inimesena tegelikult mäletan veel, mida see tegelikult tähendas ja millega selline riigikorraldus siinsamas lõppes. See ei ole, ma arvan, see valik, mille Eesti peaks tegema.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Ma saan teist aru, et te ei taha rääkida nendest parandusettepanekutest, milles tehti ettepanek jätta ära sellised asjad nagu kärbe tasuta kõrghariduselt ja tudengite õppetoetustelt doktorantuuri skeemi jätkamisel, koolitoidutoetused omavalitsustele või õpilaskodudele, ja selle asemel soovite te rääkida nende kärbete ärajätmiseks leitud tagatisest. Minu kommentaar puudutab ka vanemahüvitise ülempiiri allatoomist. Me teame, et aastal 2008 kulus Eesti riigil sellele 1,7 miljardit, sel aastal 2,2 miljardit. Tõus on olnud pool miljardit, samas sündimus pole kasvanud. Tõus oli ülempiiri tõstmisel 25 000-lt 30 000-le, nüüd, kui langus oleks 15 000 krooni kuus, ütleb Rahandusministeerium, et kokkuhoid on ainult kümnendik sellest tõusule kulunud rahast. Kas meil komisjonis ei räägitud mitte seda, et me võime praegu hääletada koolitoidutoetuse ja teiste asjade ärajätmist ja siis on komisjoni asi leida sellele katteallikas?

Aitäh! Hea komisjonikaaslane! Kuidas saab mulle ette heita, et ma ei taha rääkida teatud teemadel, kui keegi pole ju nende kohta veel küsinud? Jumala pärast! Küsige ja ma vastan teile! Kindlasti tahan ma rääkida nendel teemadel, mis seda eelnõu puudutavad. Senini oli teie küsimus ju esimene, mis neid asju puudutas.
Mis puudutab vanemahüvitise katteallika rehkendamist, siis ma pean ütlema, et teie rehkendused on oluliselt lihtsustatud ja ma hea meelega selgitan selle lahti siin saalis nii täpselt kui võimalik. Ma olen selle teemaga vanemahüvitise määramisest alates tihedalt seotud olnud ja seetõttu tunnen ennast küllalt hästi selle teema detailide kommenteerimisel.
Esiteks, mis puudutab vanemahüvitise ülempiiri tõusu 5000 krooni võrra seoses keskmise palga tõusuga 2008. aasta arvestuses, siis me oleme seda ka siin saalis välja toonud, et kui tookord oleks see tõus ära jäetud, oleks selle mõju või kokkuhoid olnud 12 miljonit krooni. See on, ütleme, natuke üle poole protsendi vanemahüvitise kogumahust. Natuke alla poole protsendi! Kui me võtame rehkenduse aluseks, et summa või kulud tõusid käesoleval aastal poole miljardi võrra või tõusevad poole miljardi võrra ja sellest saaks poole aasta pealt pool julgelt maha kustutada, siis nii see kindlasti ei ole. Sel lihtsal põhjusel, et – ma juhin tähelepanu – vanemahüvitis määratakse sotsiaalkindlustusametis haldusotsusega. Enamikule naistest või miks mitte ka meestest (kuigi vanemahüvitist saavate meeste osakaal on kahjuks veel väga väike) – enamikule nendest vanematest, kes vanemahüvitist saavad, ka selle aasta teises pooles, mil teie soovite oma ettepanekuga nendelt olulise osa sellest ära võtta, on see haldusotsusega juba määratud. Need lapsed on sündinud kas selle aasta esimesel poolaastal, eelmise aasta teisel poolaastal või mingil muul ajal, nii et see vanemahüvitis veel kestab neil teisel poolaastal. Seetõttu ei saa see matemaatika, mida te olete kasutanud, olla nii lihtsustatud. Nendelt, kellele haldusotsus juba tehtud ja vanemahüvitis määratud, ei soovinud ju ka teie seda tagantjärele ära võtta.
Mis puudutab väidet, et sündimus ei ole tõusnud, siis selles suhtes on lugupeetud küsija tugevalt eksinud. Kui me vaatame vanemahüvitise toimimise aega (vanemahüvitis mäletatavasti rakendus 1. jaanuaril 2004), siis oli sündide arv üle 3200 lapse aastas vähem, kui oli sündide arv 2008. aastal. Kui me vaatame sündide arvu ühe naise kohta, kes on fertiilses eas, siis ühe naise kohta on sündimus kasvanud 21% vanemahüvitise kehtimise ajal. Kindlasti ei ole korrektne väide, et sündimus ei ole kasvanud. Sündimus on väga palju kasvanud. Ja sellist analoogset näidet lähema mõne tuhande kilomeetri raadiuses vähemalt mina ei tea. Kui keegi teab, öelge ka mulle.
Ja kolmas asi, mis ma tahaksin sel teemal öelda, on see, et meedias on nende parandusettepanekute kommenteerimisel tegelikult jäänud kõlama, justkui oleks tegemist probleemiga, mis puudutab üksikuid, mis on väheste probleem. Ma uurisin spetsiaalselt välja, kui paljud vanemad on saanud vanemahüvitist üle poolteise sotsiaalmaksuga maksustatud keskmise. Nende vanemate hulk on üle 25 000! See on üle 25 000 pere kogu vanemahüvitise ajaloo jooksul. Käesoleval aastal – see on seesama memo, mida Rahandusministeerium jaotas kõikidele rahanduskomisjoni liikmetele –, ainuüksi käesoleval aastal mõjutaks see teie soov negatiivselt 4900 perekonda. Ma juhin tähelepanu, et see teie ettepanek vanemahüvitiste ülempiiri poole võrra vähendada ehk siis vanemahüvitise süsteemi tundmatuseni muuta annaks alla 1% vajaminevast kokkuhoiust. Alla 1%!  Vanemahüvitisele kuluvast rahast on see alla 3%.
Kui te küsite minult, kas see ettepanek, mis te olete teinud, on minu arvates õiglane, siis ma ütlen, et isiklikult mina pean seda kindlasti äärmiselt ebaõiglaseks ja see potentsiaalne kokkuhoid on oluliselt väiksem kui kahju, mida see ettepanek võiks tekitada.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Igas kriisis on kaotajaid ja võitjaid ja seda ka riikide tasandil. Vana demokraatia riikide parlamentides ei räägita ainult kriisi üleelamisest, vaid eraldatakse olulisi summasid riigi kriisijärgse konkurentsivõime tagamiseks. Sellisel puhul ei saada aga hakkama ainult eelarve kärbetega, vaid tehakse eelarves olulisi ja hädavajalikke struktuurseid muutusi. Kas teil on õnnestunud leida meie lisaeelarve eelnõust mõni selline muutus, kus mõnele olulisele valdkonnale oleks meie riigi kriisijärgse konkurentsivõime tõstmiseks vahendeid ka juurde antud?

Aitäh! Kui me vaatame kitsalt neid muudatusettepanekuid, mis sellele lisaeelarvele on tehtud, siis ka siit võib neid leida. Ja kindlasti leiab neid ka sellest lisaeelarve eelnõust tervikuna. Ma juhin lihtsalt tähelepanu, et ühe või teise valdkonna arendamine ei pruugi vältimatult tähendada tohutu lisasumma juurdemääramist. Päris kindlasti on ka Eestis väga tõsiselt tegeldud sellega, kuidas kriisiga toime tulla, kuidas kriisijärgseks ajaks valmistuda. Tegelikult, kui me päris täpsed oleme, siis tegeldi sellega, ja päris hästi tegeldi, ka enne kriisi. Võrdleme kas või oma lähinaabritega, jättes võib-olla välja Soome ja Rootsi, kes on erakordselt eeskujulikult käitunud, kogudes reserve ja mitte omades suuri võlgnevusi. Andkem endale aru: me võime öelda, et ka Eesti riik on läinud kriisile vastu väga, ütleme, healt finantspositsioonilt, kui võrrelda teiste riikidega. Meie välisvõlg on olnud Euroopa Liidu kõige väiksem ning meie eelarve ülejääk ja ka meie reservid on olnud märkimisväärselt suuremad kui see välisvõlg. Me näeme praegu riike, kes on läinud kriisile vastu kehvemalt positsioonilt kui meie. Need riigid on pidanud tegema meist palju valusamaid otsuseid ja nad on ikka suuremates raskustes. Selles mõttes, kui te soovite sellist laiemat käsitlust, siis me võime selle üle veel ka eraldi arutleda. Aga ma siiski paluksin teisi küsijaid võimaluse korral küsida ka nende konkreetsete muudatusettepanekute kohta, muidu kolleeg Simson peab mind taas kord süüdistama selles, et ma ei taha rääkida nendest muudatusettepanekutest ükshaaval.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Ka minupoolsed tervitused teile uue ametikoha puhul ja edu! Aga minu esimene küsimus on ikkagi üldine. Praegune eelarve eelnõu pakub kärpida ligi 4 miljardit. Mõni aeg tagasi me arutasime stabiliseerimisreservi vahendite kasutamist ja ettekandja ütles, et eelarve täitmine on ikkagi ohus, et ei ole raha, et seda täita. Stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine aitab seda auku, ütleme, katta. Aga meile räägivad ka mõned ministrid, et sügisel on ikkagi oodata veel üht kärpimislisaeelarvet. Kuidas on siis allikatega? Praegu tahaks kõik need asjad paika panna, et täpselt teada, millega me praegu tegeleme?

Aitäh! Suur tänu taas kord komplimendi ja heade soovide eest! Mul on väga hea meel, et nii mitmed opositsioonisaadikud on nii positiivselt ja kaasaelavalt suhtunud. Seda on tõesti rõõm tunda ja mitte ainult siin saalis, vaid ka rahanduskomisjonis on tunda olnud konstruktiivset suhtumist. Selle üle on mul tõesti siiralt hea meel!
Mis puudutab stabiliseerimisreservi või mis tahes teisi vahendeid, siis pean ma juhtima tähelepanu, et need ei ole selles mõttes alternatiivid kärbetele, et reservi kasutuselevõtt või laenamine ei paranda iseenesest ju finantspositsiooni. Need saavad olla eeskätt katteallikad, kui eelarve on defitsiidis.
Ja ma rõhutan veel kord, nagu ma vastasin ka kolleeg Sarapuu küsimusele, et me ei räägi täna sellest, et Eesti riigieelarve oleks võimalik viia 2009. aastal nulli, täiesti tasakaalu. Me räägime täna sellest, et eelarvedefitsiit mahuks 3% piiresse sisemajanduse kogutoodangust. Ja ma rõhutan, et see eesmärk on erakordselt ambitsioonikas. See on asi, millega väga vähesed Euroopa riigid hakkama saavad, kuigi paljud neist proovivad. Selles mõttes ei tulda toime. On Euroopa riike, kes ei tule toime ka üle kahe korra suurema eelarvedefitsiidiga, kuigi nad on selle endale eesmärgiks seadnud. Selles mõttes on meil põhjust tõsiselt pingutada, et sellega hakkama saada, siis me võime enda üle uhked olla, kui me hakkama saame. Aga selleks on loomulikult vaja ka teie abi.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Seoses uue eelarvega huvitavad mind küsimused, mis on seotud üksikisiku tulumaksuga. Seoses sellega tahaksingi küsida, kas on tehtud arvestusi, kui palju jääb saamata üksikisiku tulumaksu riigiasutuste töötajate, pedagoogide palkade kärpimisega.

Aitäh! See rehkendus ei olnud arutelu all, kui me arutasime neid eelarve parandusettepanekuid, küll aga on see küllalt kergesti tuletatav. Riigi jaoks summa summarum muidugi laekumised mitte ainult üksikisiku tulumaksu, vaid ka sotsiaalmaksu näol justkui vähenevad, kui riigiteenistujate palku kärbitakse. Summa summarum riik sellest loomulikult siiski rahalises mõttes võidab, kui avalike teenistujate palku kärbitakse, sest palgafondist moodustavad maksud vaid teatud osa, mis on oluliselt väiksem kui sada protsenti. Selle rehkenduse võib eraldi välja tuua, aga see meid selles mõttes ei aita, et riigiteenistujatele rohkem palka makstes ei ole võimalik riigieelarve positsiooni parandada.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minupoolsed õnnitlused ka tagantjärele! Teisest küljest, ega teid ei saa väga kadestada selles situatsioonis, sest te peate Andrus Ansipi või Reformierakonna valitsuse eelarvepoliitilisi möödalaskmisi klattima ja musta valgeks rääkima. Kuid kahjuks, jah, selle valitsuse erakordne omadus on see, et ta iga Riigikogu kevadsessiooni lõpul tarib meile siia ühe lisaeelarve ja piinab meid ja sunnib seda arutama pikki öid. Täpselt aasta tagasi me arutasime ka lisaeelarvet, nii et see rütm näitab pigem riigi majanduse või valitsuse tegevuse arütmiat. Aga minu küsimus on järgmine. Kas te olete veendunud, et te sügisel ei ole uuesti tagasi uue lisaeelarvega?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab seda, justkui oleks tegemist ainult Ansipi tegemiste või möödalaskmistega, siis tegelikult tuleb tunnistada, et üsna suure osa nendest muudatustest, mis me peame tegema, nendest kärbetest, mis me peame tegema, saaks ära hoida, kui ka Savisaare, linnavalitsuse eelarvepositsioon oleks natukenegi parem. Praegu liigub linnavalitsus 20%-lise defitsiidi suunas. Mul on väga hea meel, et täna tuli uudis, et asutakse ka kärpima, aga see kärbe jätab ikkagi umbes 10%-lise defitsiidi ka linnale. Ja linna eelarve, ma juhin tähelepanu, oli juba planeeritud defitsiidis. Aga ma arvan, et kellegi huvides ei ole siin otsida süüdlasi. Me teame, et aasta tagasi ei teadnud keegi ette, mis täna toimuma hakkab. Mitte ainult siin Eestis ja mitte ainult siin Riigikogus, vaid kogu maailmas ei olnud neid inimesi, kes oleksid suutnud seda väga täpselt ette näha. Majanduse prognoosimine ongi kindlasti väga raske ja väga komplitseeritud tegevus. See, et me teeme lisaeelarveid juba mitmendat aastat järjest ja tegelikult oleme neid teinud ju ka eelnevatel aastatel, näitab pigem seda, et Eestis peetakse tavaliselt vajalikuks või mõistlikuks teha siis, kui meil on info täpsem, teatud korrektiive. Ma ei pea seda kuidagi valeks. Kui info on vahepealsete kuude jooksul oluliselt täpsustunud, siis ei saa ju pahaks panna, et selle täpsustatud info alusel käitutakse. Minu meelest oleks palju rumalam, kui jätkataks iga hinna eest jonni ajades vana info baasil, kuigi tegelikult on olukord maailmas juba tundmatuseni muutunud. Ma ei teagi, kui palju on viimase kümne aasta jooksul olnud neid aastaid, kui ei ole tehtud lisaeelarvet, kas siis pluss- või miinusmärgiga. Selles mõttes ei näe ma selles midagi halba.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, lugupeetud proua Riigikogu esimees! Hea rahanduskomisjoni esimees! Ka minu poolt õnnitlused ja tunnustus! Oled hästi sisse elanud sellesse rolli ja informatsioon on küllaldane, et suudad siin meie küsimustele vastata. Ma tuleksin korraks tagasi, enne küsimuse esitamist, ka vanemahüvitise juurde, mida oled kritiseerinud. Ka meie oleme oma fraktsioonis saanud Rahandusministeeriumi arvutused, milles me praegu kõhkleme. Meie arvame, et need arvutused on tehtud veelgi pealiskaudsemalt kui meie arvutused. Meie oleme oma arvutuse teinud konservatiivselt ja arvame, et vanemahüvitise vähendamisel meie ettepanekuga on võimalik kokku hoida 200 miljonit. Aga ma arvan, et aeg annab arutust. Me oleme teinud teabenõude ja kolmandaks lugemiseks kindlasti räägime suu puhtaks. Kuid minu küsimus on järgmine. Kui suure võimaluse annab see eelarve kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkusele selles osas, et Euroopa Liidu struktuurifondide omafinantseerimised saaksid kaetud?

Palun vabandust, ma ei kuulnud osa küsimusest. Kui palju annab kellele?

Kohalike omavalitsuste jätkusuutlikkusele, et kohalikud omavalitsused suudaksid Euroopa Liidu struktuurifondide osalust, seda 30% katta.

Aitäh! Taas kord ma kõigepealt tänan komplimendi ja tunnustuse eest! Ma usun, et mis puudutab vanemahüvitise rehkendusi, siis tegelikult ei ole siin ka vaja vältimatult teha teabenõuet. Kui huvi on tõesti nii suur, siis me võime võtta selle eraldi teemaks ja teie kolleegide kaudu, rahanduskomisjoni liikmete kaudu on võimalik seda infot ka teile ammendavalt edastada. Loomulikult on meie kõigi huvides, et see rehkendus oleks maksimaalselt täpne, aga siiski, tundes seda süsteemi, olles olnud selle süsteemi alguse juures, julgen ma öelda, et põhimõtteline lähtekoht – ma ei ole ise neid numbreid üle arvutanud ja see on ka liiga keeruline tehe, mida niimoodi käigu pealt teha – on Rahandusministeeriumil siiski õige. Ma juhtisin ka juba siin saalis tähelepanu sellele arvestusveale, mida head kolleegid Keskerakonnast oma rehkenduse puhul tegid. See on just selles kinni, et ei saa võtta automaatselt poolt justkui lisasummast, vaid  peab arvestama, et nendest, kes teisel poolaastal saavad vanemahüvitist, näiteks 21 000 krooni, on vanemahüvitis väga arvestatavale osale juba määratud, näiteks käesoleva aasta märtsis. Nendel see kestab ja nendelt ei saa seda kärpega ära võtta. Teie rehkendus eeldab, et ka nendelt saaks seda 15 000-ni ära võtta. Samuti tehakse osa haldusotsuseid, mis käesoleval aastal või sellel teisel poolaastal, mida teie muudatus justkui käsitleks, otsustatakse, ju ka näiteks detsembri või novembri viimastel päevadel või millal iganes. Nii et see mõju ei ole mitte kuue kuu ulatuses, vaid see mõju on mõned üksikud päevad. Sealt tuleb see vahe sisse. Siin peab rehkendama selle igakuise ja palju detailsema dünaamikaga kui lihtsalt võtta pool selle sihtgrupi saadavast vanemahüvitisest. Siin on see põhiline rehkendus. Mis puudutab täiendavaid vahendeid teie nimetatud konkreetseks eesmärgiks, siis tegelikult oli komisjonis päris mitu ettepanekut, mis nägid ette täiendavaid vahendeid kohalikele omavalitsustele ja leidsid ka toetust. Need ei olnud täpselt selles sõnastuses, nagu teie ütlesite, küll aga usun, et võimaluste piires kõik kohalikud omavalitsused, kellel on väga vajalikke objekte, mida teha eurofondide abiga, mõistavad, et kasutades 1 krooni linna või valla eelarvest ja saades 3 krooni näiteks Euroopast juurde, on see vajalik investeering ja just sinna see vajaminev raha ka leitakse. Täpselt selles sõnastuses, nagu teie ütlesite, neid ettepanekuid ei tehtud. Seetõttu ei saanud täpselt selles sõnastuses toetada. Küll aga nähti kohalikele omavalitsustele ette minu meelest märkimisväärseid lisavahendeid nende parandusettepanekutega, mida Riigikogu liikmed olid teinud.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Seoses majandussurutisega kuuleme pressist järsult suurenenud ümbrikupalkade hulgast ehk riigil kasvavad saamata jäänud maksud. Üle kuu aja tagasi olid tolliameti juhid majanduskomisjonis, kus nenditi, et praegu ei jätku jõudu kütusepettusega võitlemiseks ehk siseturul kaovad transiidiks mõeldud kütusekogused ja jääb väga palju maksu saamata. Nüüd siit vaadates vähendatakse Maksu- ja Tolliameti tegevuskulusid 19,5 miljonit. Tulles teie väite juurde vanemahüvitise puhul, kus te rõhutasite kokkuhoiu tühisust ettepanekust tuleneva kahjuga võrreldes, julgeksin mina ka öelda, et kokkuhoid on tühine, aga kahju veel suurem, sest siin ei ole see mitte kümnekordne, vaid tõenäoliselt jääb Maksu- ja Tolliameti nõrgestamisega oma pool miljardit saamata. Kas see on ikka otstarbekas?

Aitäh! See on nüüd, ma julgeksin öelda, üks esimesi, kui mitte esimene küsimus, mis puudutab väga täpselt ja väga konkreetselt ühte muudatusettepanekut. See on muudatusettepanek nr 39, mille tegi roheliste fraktsioon eesmärgiga see konkreetne teie mainitud rida lisaeelarvest välja jätta. See ettepanek ei leidnud komisjoni toetust ja mul on olemas info selle kohta, et Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon on avaldanud soovi see muudatusettepanek tagasi võtta.
Vaadake, samasuguse lähtekoha võib võtta peaaegu iga valdkonna puhul, kindlasti ei ole riigieelarves väga palju neid ridu, kus ulatuslike kärbete tegemine ei oleks üldse valus või kus kokkuhoidu oleks väga lihtne saavutada. Ma usun, et need kohad on suures enamuses üles leitud. Mis puudutab konkreetselt seda kohta, siis siin on taas kord tegemist solidaarsusprintsiibiga, nii nagu sai kokku lepitud, et kõikides valdkondades püütakse kokku hoida. Tehakse võimalikult vähe erisusi, kuigi ka neid teatud määral on. Ma usun, et selle ettepaneku puhul võis saada takistuseks see – kuigi see võib olla minu liiga vaba tõlgendus komisjoni liikmete seisukohtadest –, et katteallikatena nähti ette aktsiisimäärade väga ulatuslikku tõusu. See võis kallutada väga mitmeid komisjoni liikmeid mitte toetama teie mainitud rea taastamist.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Ma nägin täna ühte paberit, mis mind tõsiselt ära kohutas. Ma arvan, et ma ei ole olnud nii kohkunud pärast seda, kui intrid 20 aastat tagasi Toompead ründasid. Räägin roheliste ettepanekutest, mis puudutavad ressursimakse ja keskkonnatasusid. Hakkasin arvutama ja tuli välja, et need trahvid on palju suuremad, kui on üldse praegu Eesti Energia või selle piirkonna käive miljardites, see läheb kümnetesse miljarditesse. Tähendab, teedeehitus kallineb. Ja siis kuulsin, et roheliste häälte hind pidavat olema see dokument. Kas see on tõesti nii? Kas te teate midagi sellest paberist ja kas tahate minna sellise hinnaga kompromissile?

Aitäh! Ma eeldan, et te räägite eeskätt parandusettepanekust nr 24, mis – ma juhin tähelepanu – ei leidnud komisjoni toetust. Mis puudutab muid selliseid kõikvõimalikke teooriaid, siis neid ei oska ma küll kuidagi kommenteerida, sest need rahanduskomisjonis päris kindlasti teemaks ei olnud. Tõsi, me arutasime neid roheliste tehtud ettepanekuid siiski komisjonis väga tõsiselt. Me saime päris põhjaliku informatsiooni selle kohta, kuidas need muudatused mõjuksid elektri hinnale, millele lisanduks hinnanguliselt umbes 15 senti kilovatt-tunni kohta. Samuti saime infot, et nende muudatuste tähendus kütusehinna puhul, olgu siis tegemist bensiini, diislikütuse või mitme muu kütuseliigiga, oleks keskmiselt 3 krooni liitri kohta, mis on samuti väga ulatuslik. Me palusime Rahandusministeeriumil rehkendada välja ka nende muudatuste mõju inflatsioonile, mis oli ka väga suur. Need olid, ma usun, põhilised kaalutlused, miks komisjon neid ettepanekuid ei toetanud. Aga me arutasime neid siiski küllalt põhjalikult ja me saime päris põhjaliku ülevaate. Nii et kuna komisjon ei ole neid toetanud, siis ei saa öelda, et see oleks praegu kuidagi aktuaalne, et kindlasti nii juhtub.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Ma jätan õnnitlused ära, sest ma tegin seda juba üleeile Euroopa Liidu asjade komisjoni istungil. Küll aga tervitan ma sinu vastuste ja rääkimise tonaalsust, mis minu meelest on tunduvalt konstruktiivsem kui su eelkäijal. Kuna sa oled uus mees rahanduskomisjonis, rääkimata veel sellest, et sa oled nüüd komisjoni esimees, küsiksin ma nii: milline on sinu hinnang ministeeriumide koostöövalmidusele rahanduskomisjoniga ja rahanduskomisjoni esimehega, sest paljud asjad on ju võimalik lahendada üksnes küllaldase koostööga – võtame näiteks kas või euroraha mõttekama kasutamise?

Suur tänu, väga hea küsimus! Ma usun, et ma ei suuda sellele täna veel ammendavalt vastata, kuivõrd ma olen tõesti kolmandat päeva rahanduskomisjoni liige ja esimees. Liige, tõsi, mõned päevad kauem, aga minu koostöö eri ministeeriumidega on sellelt positsioonilt olnud põgus. Küll aga on juba nende esimeste päevade jooksul, ma julgen öelda, koostöö Rahandusministeeriumiga olnud väga efektiivne. Kui me oleme palunud komisjoni poolt kõikide nende muudatusettepanekute juurde Rahandusministeeriumi rehkendusi, siis me oleme need alati väga kiiresti ja väga põhjalikult ettevalmistatult saanud. Nii et mul on väga suured ootused koostöö suhtes ka teiste ministeeriumidega. Aga ma ütlen veel kord, et siiani pole veel jõudnud sinnamaale. Lisaks Rahandusministeeriumi esindajaile on komisjonis selle aja jooksul käinud veel Eesti Panga president ja Finantsinspektsiooni juhataja, kes tulevad ka homme siia suure saali ette.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Lihtsalt soovitus: minu meelest olete te vastuses pööranud liiga palju rõhku vanemahüvitisele, aga see eelarve on palju laiem kui üks rida selles negatiivses lisaeelarves. Ent ma tuleksin oma esimese küsimuse ja teie vastuse juurde. Ma küsisin, kui palju tuleb teie arvates veel kärpida, et me mahuksime Maastrichti kriteeriumidesse. Te ütlesite, et üle 6 miljardi. Mulle tundub, et kui te ütlete, et üle 6 miljardi, siis te toetute prognoosile umbes 12,1%, mille Eesti Pank andis kevadel. Teatavasti andis Statistikaamet eile I kvartali prognoosi 15,1%, mis sarnaneb kevadise Eesti Panga kõige hullema prognoosiga. Siit mu küsimus: kas te ei aja midagi sassi? Veel 6 miljardi ulatuses kärpeid ei vii meid 3% juurde. Ma palun vabandust, et ma läksin ajast üle, Riigikogu esimees!

Aitäh selle väga põhjaliku küsimuse eest! See, millistest prognoosidest täpselt lähtuti, on eelarve seaduse seletuskirjas ka selgelt välja toodud. Siiski juhiksin ma tähelepanu sellele, et ka minul on olnud juba rahanduskomisjoni esimehena kontakte, aga kindlasti on Rahandusministeeriumil olnud pidevalt kontakte eri asutustega, kes prognoose teevad, ja nad on kogu aeg jälginud, kui suureks need mõjud kujuneda võivad. Me lähtume eeskätt ametlikest prognoosidest, aga see ei tähenda, et kui mingid väga selged uued asjaolud peaksid ilmnema, siis neid ignoreeritaks. Minu teada ei ole nüüd viimastel aegadel peetud vajalikuks prognoose korrigeerida. Millegipärast oli enne valimisi, just nüüd enne viimaseid, europarlamendi valimisi meedias mingi valeinformatsioon selle kohta, justkui oleks mingit prognoosi kinni hoitud, aga ka see sai minu meelest üheselt ümber lükatud. Hästi oluline on rõhutada seda, et prognoose ei tee üheski valitsuses, ma usun, üheski Eesti valitsuses ei tee prognoose mitte valitsuse liikmed või poliitikud, vaid prognoose teevad ikkagi ametnikud ja professionaalid, kes just selle tööga tegelevad. Ma usun, et väga hea oleks sedasama küsimust küsida Eest Panga presidendi käest, kes homme – jah, homme tuleb meil juba poole tunni pärast – on meie ees. Tema käest saaks kindlasti põhjalikuma vastuse.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Sa ütlesid, et tulumaksu tõstmine alandaks meie konkurentsivõimet. Tegelikult oleme me aastaga kukkunud konkurentsivõimes täpselt 12 kohta, nii et see meid küll ei päästaks. Me mäletame, et kui see valitsus kohe oma valitsemisperioodi algul tõstis aktsiise, siis lõi see käima tohutu inflatsiooniralli, mis lükkas meist ka euro kaugemale. Kui me hakkame nüüd käibemaksu tõstma, siis ka sellel on ettearvamatud tagajärjed just vaesematele inimestele, sest nemad tarbivad ja kaotavad ju n-ö igapäevase leiva arvel. Pealegi on meil Läti näol olemas negatiivne kogemus. Kas me ei peaks nii iseenda kui ka teiste vigadest õppima? Kaudsete maksude tõstmisel on kahjuks oma hind.

Suur tänu! Hea kolleeg Marika pani kogenud poliitikuna ühte küsimusse nii palju teemasid, et parimagi tahtmise juures ei jõuaks ma enne tänase päeva lõppu ära vastata. Ma väidan siiski, et kui meil oleks astmeline tulumaks, oleks meie kukkumine konkurentsi edetabelis olnud oluliselt suurem, seda ei saa jätta rehkendamata. Mis puudutab seda, et käibemaksu tõusul on etteaimamatud tagajärjed, siis ei ole see inflatsiooni mõttes kindlasti mitte etteaimamatu, seda on võimalik ka prognoosida. Seda on tehtud ja see info on kõigil rahanduskomisjoni liikmetel olemas. Taas kord ei puuduta see seda eelnõu, selle juurde me tuleme. Järgmisel teisipäeval saate te selle teema kohta detailsemalt minu käest küsida kõike, mis puudutab ka käibemaksu tõusu.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin sellesama muudatusettepaneku juurde, mida puudutas hea kolleeg Kalev Kallo. Arutleksin veel kord Maksu- ja Tolliametiga seonduvat. Selle muudatusettepanekuga vähendatakse Maksu- ja Tolliameti tegevuskulusid 19,5 miljoni krooni ulatuses. Seletuskirjas on öeldud, et need vähenevad muude või määramata allikate arvel, aga kui me meenutame, siis eelmisel aastal – aastal 2008 – vähendati ka riigieelarves nende tegevuskulusid ja viidi läbi suur koondamine ning Maksu- ja Tolliamet on korduvalt saatnud kirju nii rahanduskomisjonile kui Riigikogu liikmetele, et vaadata üle nende tegevuskulude suurus. Tõepoolest, pärast seda kärbet tekib mõte, et on ohtu seatud Maksu- ja Tolliameti jätkusuutlikkus. Mida teie selle kohta arvate?

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et selle muudatusettepaneku nr 39 katteallikaks oli märgitud seesama keskkonnatasude ja aktsiiside väga suur suurenemine, millele mõned minutid tagasi teie fraktsioonikaaslane viitas kui väga suurele probleemile. Võimalik, et see oli just üks põhjus, miks seda ettepanekut rahanduskomisjonis ei toetatud. Ma ei saa loomulikult rääkida kõigi rahanduskomisjoni liikmete eest, aga fakt on see, et see ettepanek toetust ei leidnud.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan, väga austatud esimees! Hea Taavi Rõivas! Lisaeelarve eelnõus on maksutulude prognoosi vähendatud kõikide maksude osas, välja arvatud kütuse- ja elektriaktsiis. Kütuseaktsiisi kavatsetakse niisiis 1. juulist s.a tõsta 5%. Kas kütuseaktsiisi tõstmist on põhjustanud või on seda motiveeritud ka omamoodi hurraaoptimismiga, et kahe viimase sooja talve jada jätkub ja nafta hind niipea oluliselt ei kerki? Olen rääkinud.

Aitäh! Taas kord: need kaalutlused teisel lugemisel teemaks ei olnud, kuivõrd ei tehtud ka alternatiivset ettepanekut. Teisel lugemisel oli komisjonis teemaks kütuseaktsiisi oluliselt kõrgem tõus ehk siis me ei räägi enam 5%-st ega mitte ka 10%-st, vaid me räägime kütuse hinna tõusust paarikümne protsendi võrra. Sellele oli komisjon selgelt vastu ja seda komisjon õigeks ei pidanud.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkaksin võib-olla natuke sealt, kus härra Rein Ratasel pooleli jäi. Minul olemas oleva info põhjal tekkis eile rahanduskomisjonis aktsiisiküsimuse arutelul teatav patiseis. Kuidas te kommenteeriksite seda, kas ma olen informatsioonist õigesti aru saanud?

Aitäh! Sellest eelnõust, mis oli eile rahanduskomisjonis arutelul, räägime me teise lugemise raames 16. juunil. Ma mõistan, et kuna need eelnõud on teatud määral omavahel seotud, ei tekita see segadust mitte ainult meil siin saalis, vaid ka avalikkuses. Me rääkisime üleeile nendest konkreetsetest eelarvemuudatustest, mis on eelnõus 510. Kui te räägite eelarvega seonduvatest seadustest ja eilsest arutelust, siis see puudutab eelnõu 511 ja sellega seoses saate esitada mulle sama küsimuse teisipäeval ning siis saame neid teemasid arutada.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu ettepanek oli selline, mis kindlasti parandaks eelarve tasakaalu ja see oli erakondadele eraldatava summa vähendamine 90 miljonilt 45 miljonile kroonile. See tähendab kokkuhoidu 45 miljonit krooni. Leian, et ainult ühe erakonna poolt ca 10 miljoni krooni kulutamine reklaamile europarlamendi valimistel teiste erakondade halvustamiseks on mõttetu raha raiskamine. Miks komisjon ei arvestanud seda ettepanekut?

Aitäh! Taas kord: on raske kommenteerida kõigi komisjoni liikmete arvamust, aga ma julgen öelda, et see oli komisjonis küllaltki konsensuslik seisukoht, et nii järsult, poole võrra ühte artiklit kärpida ei peetud õigeks. Samas kasutan võimalust ja mainin ka teie teist parandusettepanekut, mida me samuti tõsiselt arutasime, ehk siis muudatusettepanekut nr 20, mis puudutas kinnipidamiskohtadele tehtavate kulutuste vähendamist. Mul on hea meel lihtsalt anda siin üle info, et 91,6 miljonit krooni sellest valdkonnast on juba kärbitud, see jätab pisut suuremaks selle jäägi kui teie pakutud summa, aga võib öelda teatud mööndustega, et osaliselt on see teie eesmärk, vähemalt, mis puudutas kinnipidamiskohti, täidetud. Kindlasti jäeti see täiendav kärbe välja selle kaalutlusega, et ei ole võimalik niimoodi poole aasta pealt raha kokku hoides nii suurt kokkuhoidu lihtsalt saavutada, kuna seal on ka sellised kulud, millest ei saa taganeda, ehk siis vanglad on valmis ehitatud jne. Ma tõin selle teemaks lihtsalt sellepärast, et selle küsimuse üle meil oli suurem arutelu, selle teise küsimuse juures nii põhjalikku arutelu ja argumenteerimist ning komisjoni liikmete seisukohtade jagamist ei olnud. Ma ei saa seda väga täpselt kommenteerida.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Hea ettekandja! Ma usun, et varem või hiljem tuleme me ikkagi selle juurde tagasi, mismoodi oleks võimalik riigi tulusid efektiivselt suurendada. Käibemaksu või aktsiisimaksu tõstmine ei ole eriti efektiivne suurendamine, sest tõusevad hinnad, inimene jätab lihtsalt asja ostmata, tegelik laekumine võib isegi väheneda. Tulumaksuga on hoopis teine asi. Ega inimene ei jäta tulu saamata selle tõttu, et tal tõuseb tulumaks, suuremas detsiilis mõni protsent. See on väga kindlalt ja selgelt kättesaadav raha riigile. Nendel rikastel inimestel – meie kuulume muide nende hulka – ei oleks kahju seda raha riigile anda, mul ei oleks kahju. Nii et ma arvan küll, et ärge matke seda mõtet maha ja tulge astmelise tulumaksu juurde.

Aitäh! See on väga huvitav diskussioon, milleni arutelu nende teemade üle võiks viia. Selle üle ei ole vaielnud mitte ainult poliitikud, vaid ka majandusteadlased. Pigem ollakse siiski seisukohal, et aktsiisi ja käibemaksu muutused ehk, ütleme, tarbimise maksustamine – see on võib-olla ka ideoloogiline vaidlus – on teatud põhjustel ideoloogiliselt õiglasem, täpselt nii ongi, nagu te ütlesite, et inimesel on võimalik valida. Eriti puudutab see tubaka- ja alkoholiaktsiisi. See on inimese vaba valik, kas ta ostab suitsupaki või viinapudeli või ei osta. Kui me maksustame kõrgemalt inimese sissetulekuid, siis tal valikut ei ole ja ta on selle riigi vastu n-ö kaitsetu. Samuti, kui inimeselt on tulu näol täiendavad protsendid raha juba ära võetud, annab see väga otseselt tunda majanduses, kuivõrd see inimene ei saa lihtsalt suunata seda raha ei säästudeks, mis on tarbimise selge alternatiiv, millelt ta ei maksa käibemaksu, ega ka tarbimisse. Igal juhul võtab riik selle raha inimeselt ära. Aga see on põhjalikum arutelu ja selle juurde võiks täiesti vabalt väljaspool seda küllaltki kitsast formaati täna siin tagasi tulla.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Me arutame praegu tegelikult päris pisikesi kärpeid, alates õpilaskodude projektist, millega valitsus tahab ära võtta 1,2 miljonit, ja lõpetades suuremate kärbetega, nagu näiteks võimalus saada tasuta kõrgharidust, millelt üritatakse kokku hoida 45 miljonit. Samas on olnud kuulda, et  teise lugemise ja kolmanda lugemise vahel tulevad veel sadadesse miljonitesse ulatuvad kärped. Kas te peate sellist menetlemist, et pärast seda lugemist siin Riigikogus tulevad veel kardinaalsed muutused, aktsepteeritavaks komisjoni esimehena?

Aitäh! Minu roll on seista hea selle eest, et kõik muudatused, mis tuleksid, oleksid kooskõlas Riigikogu kodukorraga. Seda päris kindlasti kohe. Mis puudutab seda, et üks või teine kärbe on pisike, siis raske on teiega sajaprotsendiliselt nõustuda. Nendesamade teie nimetatud kärbete puhul on üks väga suur probleem see, et nende katteallikas on ebareaalne või selle katteallika arvel tegelikult nii palju raha ei ole. Üksikult võttes on nad justkui, nagu teie nimetate, pisikesed muudatusettepanekud, aga fakt on see, et kokku tekitaksid nad, kui me neid täna saalis toetaksime, ca 118 miljoni jagu täiendavat puudujääki. See on see reaalsus. Seetõttu on saalil täna neid siin väga raske toetada, kui me vastutustundest lähtume.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma räägin muudatusettepanekutest number 40, 53 ja 24, kus on toodud välja roheliste erakonna keskkonnatasud. Sain just homse päevakorra, mille järgi rahanduskomisjon arutab homme ettepanekut, kus on täpselt sees keskkonnatasud. Kui teie ei toetanud keskkonnatasude tõstmist, mina ei toetanud, toetas ainult üksinda roheliste erakond, siis homme tulevad need juba rahanduskomisjoni ettepanekutena. Võib täpselt öelda, et see on rohelistele lubatud nuts, mispärast nad ei ole täna enam saalis ega huvitu eelarvest. Palun öelge, mida siis rohelistele on lubatud. Millise roheliste positsiooniga tuleb tulude poolelt kolmandaks lugemiseks muudatusettepanekuid rahanduskomisjonilt?

Suur tänu! Mis puutub millegi lubamisse, siis jäägu see väide teie, ütleme siis, südametunnistusele. Kui te vaatate neid homse päevakorra muudatusettepanekuid täpselt, siis nende sisu ei ole identne. Nad katavad sama teemat, aga nende mõju ja ulatus ning mitmed muud aspektid on hoopis teistsugused. Selles mõttes ei saa me öelda, et tegemist on ühe ja sama asjaga, kuivõrd kui see nii oleks ja teie teooriad erinevatest vandenõudest peaksid paika, siis oleks ju võimalik need siin saalis sisse hääletada ja kõik oleks väga lihtne. Aga te näete ise, et nii see ei ole, ja eks me homme aruta komisjonis koos teiega, kas me peame õigeks seda komisjoni ettepanekuna toetada või mitte. Kui me seda õigeks peame, siis me saame ka paindlikult neid numbreid käigu pealt muuta, jne. Pange tähele: kui muudatusettepanekud on esitatud tähtajaks, siis neid käigu pealt muuta ei saa. Kuigi tegelikult, olgem ausad, ka seekord kippusid komisjoni liikmed teisel lugemisel suurest koostöötahtest või millest iganes ajendatuna kompromisse pakkuma. Aga saate isegi aru, et kompromisse ei saa leida, kui meil on must valgel muudatusettepanek ja me saame olla kas selle poolt või vastu või erapooletud. Seal ei saa teha mingeid redaktsioonilisi märkusi, enne kui me tuleme selle juurde järgmisel lugemisel tagasi.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Kaudsete maksudega mängimises Reformierakonnale ikka võrdset ei ole küll. Selles mõttes, kui siin aktsiise on kehtestatud, mis tahes aktsiise, ma ei hakka konkreetselt nimetama, välja arvatud kütuseaktsiis, alati on leitud head põhjendused sellele. Muidugi, kütuseaktsiisile on kõige parem põhjendus alati olnud kohalikud teed. Tegelikult on kohalikud teed kohalike omavalitsuste jaoks päris tõsine asi. Nüüd ma vaatan, et on niisugune huvitav asi, et kui siiamaale on kütuseaktsiis olnud selgelt seotud kohalike teedega, siis nüüd kipub see sidumine lahti minema. Minu küsimus ongi seotud sellega. Kui palju te kavatsete kohalike teede osas summasid veel vähendada ja kas te kavatsete ka selle kütuseaktsiisi ja kohalike teede omavahelise sõltuvuse lahti siduda või mitte?

Aitäh! Nende muudatusettepanekutega, mida komisjon arutas, seda kindlasti teha ei kavatseta. Samas ma rõhutan, et kütuseaktsiis ei lähe mitte ainult kohalike teede remondiks või uuendamiseks, vaid ikkagi kõigile, eeskätt maanteedele, mis on kõige mahukamad nii kilometraažilt kui investeeringute poolest. 75% kõikidest aktsiisilaekumistest läheb praegu kehtiva seaduse järgi teedesse. Mis puudutab kohalike teede liigitust, siis lisaks sellele kohalike teede toetamisele, mis toimub konkreetse eelarverea kaudu, võin ma tuua ka oma valimisringkonnast ühe konkreetse näite, kus Vabariigi Valitsus otsustas toetada ühte kohalikku teeprojekti circa poole miljardi krooniga Euroopa Liidu vahenditest. Ka see on kohalike teede toetamine. Paraku seisneb asja kurbloolisus selles, et see kohalik omavalitsus ei olnud valmis selle investeeringu omaosalust tasuma. Seetõttu tundub mulle, et nad on seadnud väga tõsisesse ohtu selle objekti realiseerimise. See on üks väga oluline objekt ja konkreetne näide, et valitsus on püüdnud kohalikke teid mitte väga ammu või vähemalt viimaste aastate jooksul toetada ka teiste kanalite kaudu kui ainult see konkreetne eelarverida.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Ma jätkan oma esimest küsimust, aga täpsustan. Küsimuse sisu oli selline. Praegu me arutame eelnõu numbreid, aga nagu ettekandja stabiliseerimisreservi vahendite kasutamisest rääkides ütles, ei jätku meil juba praegu ressurssi, et katta kõik need kulud, mis on selle eelnõuga ette nähtud. Siit on mul järgmine küsimus. Kas on juba tõesti ette nähtud mitte teha neid ettenähtud kulutusi sellepärast, et meil pole raha, ja sellega on ka ette nähtud, et sügisel tuleb veel üks lisaeelarve, kus on vastavad kärped ette nähtud juba praegu?

Aitäh! Ma püüan ka oma vastust siis täpsustada. Kui me räägime sellest, et eelarvedefitsiit tuleb hoida 3% piires, siis ka see 3% sisemajanduse kogutoodangust või kuni 3% puudujääki tuleb millegi arvel katta. Siin ongi siis valikuks, kui suures ulatuses seda teha. Kõige lihtsustatum valik on siis, kui valida laenu ja reservide vahel. On otsustatud kasutada kõige otstarbekamat sümbioosi, et meil jääks alles teatud ulatuses reserve, aga me ei kata seda terves ulatuses ei reservide ega laenude arvel, vaid leiame sellise tasakaalu. See on see sisu. Kindlasti ei maksa sellest, mitte küll käesolevast eelnõust, aga sellest eelnõust, millele te viitate, või sellest arutelust välja lugeda seda, et see viiks automaatselt veel mingi täiendava lisaeelarveni. See kindlasti nii ei ole. Kusagilt tuleb ju katta ka see puudujääk, mis ikkagi kuni 3% lähedal olema saab, ja selleks on, kui lihtsustatult öelda, siis kas reservid või laen.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minule teeb muret sisuliselt selles eelarves üha vähenev riigi õigusabi jaoks ettenähtud raha hulk. Advokatuur jääb ilma 13,73 miljonist. See mõjutab määratud kaitset kriminaalmenetluses. Praegu võtab kapo kogu aeg kinni igasuguseid inimesi, kes vajavad kaitsjaid, aga me pole võimelised neile kaitsjatele maksmagi, kui nendel endal juhuslikult raha ei ole. Muidugi on seal sees ka inimesi, kes võivad ise õigusabi eest maksta. Aga see pole tähtis. Teiselt poolt, riigi õigusabi kaotab 5 miljonit. Samal ajal on teie valitsus tõstnud riigilõive kuus korda. Inimesed ei saa enam esitada kaebusi kohtusse, et oma põhiseaduslikku õigust rakendada. Öelge mulle, kas riigi õigusabi üldse on veel võimalik selliste kärbete puhul.

Aitäh! Ma olen täiesti kindel, et justiitsminister Rein Lang on minust palju pädevam sellele küsimusele vastama. Samas, kärpeid tehakse, nagu me kõik aru saame, tõesti igas valdkonnas ja ei ole peetud võimalikuks advokaatidele eraldatavaid summasid kuidagi erandiks seada. Aga ma taas kord viitan, et see ei olnud arutelul ka muudatusettepanekute arutamise juures. Ma usun, et juba lähemal ajal on võimalik Rein Langi käest näiteks infotunnis selle kohta küsida. Tema oskab täpsemalt õigusabi toimimisest rääkida.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Täna  menetleme me käesoleva aasta teise lisaeelarve seadust ja järgmine teisipäev, nagu te olete öelnud, menetleme teatud seadustepaketti, mis on seotud mingisuguste kärbetega, selle eelarvega. Kui nüüd panna ühte paketti täna menetletav teine lisaeelarve ja siis järgmisel teisipäeval menetletav seadus, mis samuti toimib kui kärbe, kuidas meil siis Maastrichti kriteerium paika jääb? Kas sellega on eurole üleminek ikkagi tagatud?

Aitäh! See sõltub väga suures ulatuses sellest, millised need eelnõud lõpuks välja näevad. Me arutamegi täna ju parandusettepanekuid ja ma juhtisin tähelepanu ka mitmele parandusettepanekule, mis tegelikult tekitavad täiendavat defitsiiti. Kui need parandusettepanekud peaksid suures saalis läbi minema, seab see kindlasti ohtu ka kriteeriumide täitmise. Täpselt samamoodi on 16. juunil ehk siis järgmisel teisipäeval. Kui sellest eelnõust 511 jäävad muudatusettepanekute kaudu välja mõned olulised aspektid, siis päris kindlasti seab ka see ohtu. Sellepärast ma kutsungi kõiki erakondi üles konstruktiivsele koostööle, et leida eeskätt ikkagi kohti, mis annaksid positiivse tulemuse eelarvepositsiooni parandamise mõttes.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te kaitsete siin kirglikult seda miinuseelarvet ja kui keegi julgeb kahelda, siis püüate väita, et vaat kui hästi meil on läinud ja kui pahasti kellelgi teisel, viidates Lätile, kes on ainuke, aga jättes mainimata, et meie oleme siis eelviimased, sest kõigil teistel on Euroopas läinud paremini ja keskmine majanduslangus ei ületa 5% ning Poola on praeguseni isegi veel plusspoolel, aga meil on -15. Nii et kaldun küll arvama, et täiendava kärpega majandusest veel raha välja viies halvendate tegelikult majandusolukorda veelgi ja sügisel ei tule mitte täiendav kärbe, vaid tuleb arutada majanduskatastroofi küsimust. Kas praegu on ikka õige kärpida või tuleks raha majandusse juurde tuua?

Aitäh! Ma panen aeg-ajalt tähele ja olen ka eelmiste arutelude juures tähele pannud, et kohati nõuab mõni Keskerakonna fraktsiooni saadik valitsuselt veel jõulisemat ja suuremat kärpimist, samas mõni teine rahvasaadik, näiteks kõrvalpingist, ütleb, et kogu see kärpimine ei ole õige lähenemine. Me peame siiski võtma ühe selge hoiaku, me ei saa joosta kahes suunas korraga.
Kui te võrdlete eri riikide majanduse tõuse ja langusi, siis oleks äärmiselt lihtsustatud ja tegelikult sisuliselt vale võrrelda ainult absoluutnumbreid. Te peate vaatama ikkagi seda, mis aasta tasemele üks või teine riik on langenud, sest tegelikult ei saa jätta arvestamata eelmiste aastate kasvu. Kui me seda võrdlust suudame natuke sisulisemalt hinnata, ei paista need Eesti seisud nii halvad sugugi. Samas on selge, et Eesti on väga väike ja väga avatud majandusega riik ja sellisena on Eestil heal ajal kindlasti põhjus ja võimalus olla väga edukas, aga samas, kuna meie majandus põhineb küllaltki arvestatavas osas ka ekspordil, siis me sõltume loomulikult eksporditurgudest. Võib tuua ühe suvalise näite Rootsi valuutakursist. See asi on oluliselt keerulisem. Ärge sattuge neid numbreid absoluutarvudes vaadates liigsesse masendusse. Tegelik pilt ei ole üldse nii hull.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Minu ees on praegu komisjoni muudatusettepanekute kavand, mida te homme hakkate arutama. Ma julgen täie vastutustundega öelda, et kui see kavand käiku läheb, siis läheb Eesti rahvas küll koopasse elama, sest ise me elektrit toota ei saa. See on hukatus või kogu põlevkivikompleksile kriipsu peale tõmbamine, rääkimata teatud ehitusmaterjalide tootmisest jne. Ma tahaksin öelda, et vaadake neid ettepanekuid väga tähelepanelikult, need numbrid, mis te mulle ütlesite, ei vasta tõele, ma näen iga rea pealt miljardeid. Nii et vaadake seda tõsiselt. Ma ei küsi, ma lihtsalt tahtsin tähelepanu juhtida. See on väga tõsine dokument.

Praegu on küsimuste esitamise aeg.

Aitäh! Ma lihtsalt, kui tohib, lühidalt kommenteeriksin seda sõnavõttu nii, et ma ütlen, et minu mandaat komisjoni esimehena ei ole ilmselt siiski nii lai, et ette aimata ja teile ette kanda juba komisjoni tulevasi tegemisi. Ma tõesti ei saa teile täna rääkida väga palju sellest, mis homme toimuma hakkab, sest ma ei tea seda veel. Võtame ikka ühe lugemise korraga. Küllap te jõuate saada ka võimaluse küsida minu või kellegi teise käest selle arutelu kohta, mis homme toimub. Aga ootame ikka enne selle arutelu ära.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Te rääkisite prognoosidest. Tahaksin öelda, et selle eelarve ettevalmistamise käigus oli üks prognoosidest käibemaksu tõus kuni 20%, mis tähendab kõigi teenuste kallinemist ja põhiliselt puudutavad need muidugi riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, seoses sellega suurenevad nende kulud. Ma tahaksin küsida teie käest, kas tehti arvestusi, kui palju ja mille arvel tuleb neid katta. Ja vist viimane, mida ma tahaksin teie käest küsida: kas siseprognoos käibemaksu tõstmise kohta võib jääda kehtima lähitulevikus, kui me sügisel hakkame uut eelarvet kokku panema?

Aitäh, hea küsija! Ma juhin teie tähelepanu sellele, et me oleme just ületanud südaöö piiri ja ilmselt on minu poolt aus, kui ma vastan eeskätt nendele küsimustele, mis seonduvad selle eelnõu teise lugemisega. Ma palun nii teid kui kõiki teisi piirduda ka küsimustes selle teemaga. See konkreetselt ei puudutanud seda arutelu.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Siin on praegustel öötundidel mitu korda läbi jooksnud see, et prognoosid on täiesti puusse pandud ja poliitikud ei ole selles süüdi. Aga kas teil on komisjonis juttu olnud või kavatsete te komisjoni esimehena selle üles võtta, asja vähe uurida, kes siis nende prognooside taga on ja kas need inimesed ikka sobivad oma ametikohtadele, kes nii pidevalt, aastast aastasse prognoosidega metsa lähevad?

Aitäh! Selle nädala jooksul ja selle eelarve kontekstis ei ole sellest juttu olnud.

Vladimir Velman, palun!

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Eks teistel riikidel on võimalik oma majandust nagu liigutada, teistel riikidel on oma pangad, võtame kas või meie lemmikpartneri Ameerika või meie ebameeldiva naabri Venemaa. Neil on võimalik päris tõsiselt arenguid mõjutada. Aga minu küsimus on palju lihtsam. Eelmise, esimese lisaeelarve lugemisel esines meie ees teie eelkäija, kes vastas küsimustele väga ülbelt ja lühidalt, sest tema on kogenud poliitik. Teie vastate väga tõsiselt ja pikalt, mille eest me oleme teile tänulikud. Aga mida te arvate, kas siis, kui tuleb kolmas eelarve, vastate teie lühemalt või mõni teine vastab pikemalt?

Aitäh! Ka see küsimus ei puuduta tegelikult täna arutatavat teemat, küll aga juhin ma tähelepanu sellele, et minu meelest ei ole päris korrektne nimetada ühte naaberriiki kuidagi ebameeldivaks, vähemalt siin saalis. See ei ole vast päris kohane.

Austatud ametikaaslased! Mul on suur palve teile, et jääksite oma küsimustega eelnõu juurde, mida me hetkel arutame! Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Kuna vastavalt seadusele peab riigieelarve parandusettepanekute puhul alati näitama ära ka katteallika, siis ei saa ma sellest kuidagi mööda. Palun mulle mitte vastata, et see pole selle seaduse teema, vaid see on meil järgmise nädala teema. Mind huvitab katteallikana tubakaaktsiis. Minu mäletamist mööda on plaanitud tubakaaktsiisi tõsta alates järgmise aasta 1. jaanuarist. Samas kuluks kindlasti ca 300 miljonit krooni lisaks ära asjalike katteallikatena ka nende paranduste n-ö rahaliseks katteks. Mis on see mõistlik põhjendus, kas see on sigaretifirma või sigaretifirmade lobi, et me kütuseaktsiisi tõstame kohe, see meile katteallikana sobib, aga suitsusõbrad võivad endale varusid koguda ja nende katteallikas rakenduks alles jaanuaris 2010? Mis see põhjendus on?

Aitäh! Põhjenduseks on puhtalt tehnilised kaalutlused. Komisjon oli väga üksmeelne selles küsimuses, et aktsiisi kõige madalama hinnaga tubakatoodetele tõsta, aga räägime sellest tõesti teise eelnõu kontekstis pikemalt. Põhjendus oli tehniline.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ka mina teen komplimendi: sa oled tõeliselt hea! Mul on selles mõttes siiras õnn, et Jürgen Ligile silmategemise asemel hakkan ma nüüd sulle silma tegema ja mul on kellegagi debateerida, aga see selleks. Ma olen natuke mures. Tulude poole peal on sisse programmeeritud – ma tegin vahepeal kuluaarides tööd – ka Eesti Energia Paldiski tuulepargi aluse maa müümine umbes 300 miljoni krooni eest, Eesti Energia peaks tegelikult kaks tuuleparki ära realiseerima. Ta napsas selle Paldiski oma minu nina alt paar kuud tagasi ära, ma olin väga õnnetu, ja täna paneb ta selle müüki. Aga ma kardan, et turukonjunktuur on vahepeal muutunud. Kas te olete kindel, et see riigivara müük ikka täidab neid ootusi, mida selles lisaeelarves on talle pandud?

Aitäh! Ma loodan küll, et need lootused saavad täidetud. Taas kord: ei tehtud ühtegi muudatusettepanekut, mis seda konkreetset teemat oleks kuidagi muutnud, seetõttu me teisel lugemisel seda eraldi ei käsitlenud.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui palju väheneb Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarve ja kas see vähendab ajateenistusse kutsutavate kutsealuste arvu?

Aitäh! See on eelarves väga täpselt kirjas, aga ma siiski juhin tähelepanu, et see ei olnud muudatusettepanekutena eraldi arutelul, seetõttu me ei arutanud komisjonis seda teemat eraldi. Küll aga on see number täpselt olemas ja see eelarve on paljundatud kujul kättesaadav.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna on päris palju juttu olnud vanemahüvitisest, selle suurusest, tema piirmäära kärpimisest ja ka teistest peretoetustest. Tõepoolest, praegu makstakse 2,2-miljardilisest vanemahüvitisest umbes 80% 10%-le. Muret teeb muidugi see, et laste- ja peretoetused, kuhu ka vanemahüvitis kuulub, on jaotunud ebaproportsionaalselt. Ütleme siis, suurem osa lastele vanuses kuni poolteist aastat ja teistele vanusegruppidele vähem. Teada on, et 27 000 last elab nendes peredes, kus vanematel ei ole tööd.

Palun küsimust!

Kuidas oleks sinu arvates võimalik tasakaalustada laste- ja peretoetusi?

Aitäh! Kõigepealt tähelepanek või märkus, et vanemahüvitis ei kuulu mitte toetuste hulka, vaid ta kuulub hüvitiste hulka ja nende vahel on põhimõtteline erinevus. Ta kompenseerib perele saamata jäänud tulu, just nimelt selles summas, kui palju see pere on teeninud, kui suurelt summalt on makstud sotsiaalmaksu. See on väga oluline vahe. Samuti ei ole see proportsioon päris täpne. Päris kindlasti, hea endine kolleeg sotsiaalkomisjonist, me võiksime arutleda selle üle, kuidas tagada parem toimetulek nendele lastele, kes tõesti abi vajavad. Mina näen kõige loogilisema võimalusena siinkohal seda, et kuna me ei ole nii rikkad, et maksta kõigile ühtviisi väikest lastetoetust, võiksime me keskenduda eeskätt rohkem nendele, kellele teie viitasite, ehk siis abivajajatele. See on üks võimalus. Aga taas kord: seda me peaksime arutama teiega eraldi. Siin me raiskame teiste aega, kahjuks ei ole see selle eelnõu teema.

Tiit Kuusmik, palun!

Austatud juhataja! Hea ettekandja! Lühidalt öeldes on küsimus selles, et riigi ja kutseharidussüsteemis on õpetajate palgad kokkuleppeliselt viidud 2008. aasta tasemele. Kas see küsimus puudutab ka lisaeelarves üldhariduskooli õpetajaid?

Hea ettekandja! Ma palun vabandust! Enne kui te vastama hakkate, tänan ma meie saali tehnilist personali sellise operatiivsuse eest. Suur tänu teile! Palun!

Aitäh! Selle kohta tehti küll ettepanekuid. Kui te viitaksite konkreetsele numbrile, siis ma leiaksin selle kiiremini üles. Kui te ei viita konkreetsele parandusettepanekule, siis ma ei leia seda praegu. Ilmselt ei olnud see siiski parandusettepanekute teemaks. Ma palun vabandust, kui ma varem eksisin!

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Teid on täna nii palju kiidetud, et ma rohkem kiitma ei hakka. Aga ettekande sissejuhatavas osas te mainisite, et parandusettepanekuna tuldi välja sellise ettepanekuga, et just nimelt Siseministeeriumi valitsemisalas solidaarsuskärbet mitte ellu viia. Minu küsimus on: kes sellise ettepaneku tegi ja kuidas siis hääletati?

Aitäh! See oli sotsiaaldemokraatide ettepanek ja see ei leidnud toetust.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, lugupeetud härra juhataja! Hea ettekandja! Me räägime täna seaduseelnõust 510, samas läheme kogu aeg tagasi seaduseelnõu 511 juurde. Ma mäletan, et kui me eelmine kord lisaeelarvet menetlesime, siis eelarveseadus ja sellega seonduvad seadused olid koos ühe paketina. Praegune seis tekitab väga palju segadust nii siin saalis kui ka inimestes, kes jälgivad seda kõrvalt. Miks tuli selline otsus lahutada need kaks asja? Miks me ei saa neid menetleda samamoodi ühe paketina nagu eelmine kord?

Teie viide sellele, et me räägime kahest asjast paralleelselt, on korrektne ja ma palun nii teid kui kõiki teisi püsida käesoleva eelnõu kontekstis.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Kas komisjonis oli ka juttu ja kas näiteks konsulteeriti Maksu- ja Tolliameti töötajatega, kusmaal võib olla see valulävi, mille piirini on võimalik tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi nii, et meie turul ei hakkaks vohama salaalkohol ja salatubakas?

Aitäh! Komisjonis Maksu- ja Tolliameti esindajat kohal ei olnud, küll aga arutati seda mõju eelnõu 511 kontekstis.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Kui vaadata, et nüüd on meil majanduslangus 15,1, ja nagu ma aru saan, on see lisaeelarve umbes aprillikuu prognooside põhjal tehtud, kus majanduslangus oli vist 12 millegagi, siis on mulle, tundub, enam-vähem selge, et tuleks vist veel kolmas lisaeelarve teha. Aga et mitte tulevikus vaielda, nagu te siin kogu aeg püüate tõestada, et kõik prognoosid olid õiged ja ei tea, kes eksis jne, siis olge hea, te olete valitsuskoalitsiooni n-ö tagatoaga hästi kursis ja võiksite mulle öelda ühe konkreetse protsendi. Mis te arvate, kui suur on tõenäosus, et sügisel ei tule kolmandat negatiivset lisaeelarvet? Siis on hea võrrelda, kui te olete sügisel uuesti puldis. Mul oleks hea seda meelde tuletada.

Aitäh! Ma ei tegele ennustamisega. Püsime selle eelnõu raames.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ikka jätkaksin oma jonnimist just selles suhtes, et see, et peab kärpima, on arusaadav, aga tõepoolest, ei ole vaja ju ette heita seda, kui otsida, kust siis eelarvesse raha saada. Homme hakkate te komisjonis arutama neid keskkonnatasude teemasid. Kas sul on mingi selgus või on teil vähemalt välja kujunenud mingi ootus, mis see keskkonnatasude muutmine meile rahaliselt tähendada võiks, et ka see lisaeelarve siis ikka tegelikult reaalsed katteallikad saaks? Kas teil on mingi unelm selles suhtes?

Aitäh! Homseid arutelusid ma saan kommenteerida ja kommenteerin pärast homseid arutelusid.

Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Küsimus puudutab haigekassa raha. Lisaeelarvesse on planeeritud sisse vähendada haigekassa rahastamist 376 miljoni krooni võrra. See peaks puudutama seda valdkonda, et sotsiaalmaksu nii palju ei laeku. Samas on teada, et sel aastal on ju intressituludena võetud haigekassalt raha riigieelarvesse tagasi 100 miljonit krooni. Kas see võiks tähendada, et haigekassa saab need intressitulud endale tagasi ja siis see kärbe ei peaks olema haigekassal sugugi nii suur?

Aitäh! Kauaaegse sotsiaalkomisjoni liikmena te kindlasti teate, kuidas haigekassat rahastatakse. See on väga konkreetne süsteem, mis sõltub maksu laekumisest. Selle eelnõu kontekstis ei ole me seda rahanduskomisjonis arutanud.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et alates 1. juulist 2009. aastal võidakse siseturvalisuse valdkonnas rakendada osalist tööaega. Praegu peab nii meie kaitsepolitsei ja ka kriminaalpolitsei väga aktiivselt kinni isikuid. Kas arutati ka seda, et kui näiteks uurija läheb kuuks ajaks või kaheks nädalaks puhkusele, kas siis inimeste põhiseaduslik õigus kiirele kohtumenetlusele satub löögi alla? Kas sellist arutelu oli?

Aitäh! Ei olnud. Aga ma ei ole täheldanud, et viimasel ajal oleks kinnipidamiste arv sagenenud. Eks õiguskaitseorganid teevad oma tööd pidevalt ja selles mõttes laseme neil oma tööd teha.

Evelyn Sepp, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Minu küsimus on otseselt inspireeritud ühest sinu pikast ja põhjalikust vastusest, mis puudutas vanemahüvitise olemust. Sa nimelt rõhutasid selgelt, et tegemist on hüvitisega, mitte sotsiaaltoetusega. Olgu! Kui see on hüvitis, siis mis on palk töö eest muu kui hüvitis tehtud töö eest. Kui meil on õigustatud ootus, et hüvitised ei tohi alaneda, siis on meil ka õigustatud ootus, et kui meil töö maht on sama, siis hüvitis töö eest ehk palk ei tohi alaneda. Milles on see õiguslik vahe, et hüvitis ühe asja eest ei ole õigustatud ootuse rikkumine, teise asja eest on? Ühe puhul tohib vähendada, teise puhul ei tohi. Ma juhin veel kord tähelepanu, et vähendades palku, ei ole me reeglina ju vähendanud nende inimeste töökohustust ega töökoormust.

Aitäh! See on väga huvitav õiguslik konstruktsioon, mille üle võiks kindlasti arutleda. Praegusel juhul, käesoleva eelarve parandusettepanekute kontekstis oli meie laual minu isiklikul hinnangul väga jõhker ettepanek see süsteem täiesti pea peale pöörata. Minu isiklik seisukoht on, et see võiks potentsiaalselt mõjuda väga laastavalt nii konkreetsetele peredele kui demograafiale üldisemalt. Mis kaalutlustest lähtusid teised komisjoni liikmed hääletamisel, ei oska ma öelda.

Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Kas seaduseelnõuga 510, mida me praegu arutame, saab muuta vanemahüvitise lage?

Aitäh! Ei saa, sest siin on ta nähtud ette ainult katteallikana osale muudatustele.

Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täna oli meediast võimalik lugeda, et kiirabile on leitud juurde 10 miljonit krooni. Küsimus on selles, et kas nüüd, vaatamata kärbetele, on kiirabi rahastatud vajalikul tasemel, et selle kvaliteet ei halveneks?

Aitäh! Niipalju kui mulle on teada, see rahastamine kindlasti kättesaadavust parandab. Minust paremini oskaks selle väga spetsiifilise valdkonna kohta teile aga vastata sotsiaalminister Hanno Pevkur.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab ühte nüüd ka teisele lugemisele toodud muudatusettepanekut, millega soovitakse raha kokku hoida. See on nimelt haigushüvitiste vähendamine. Kui soovitakse seda teha, siis tavalisel töötajal 80%-lt 70% peale ja haiget last hooldaval lapsevanemal 100% pealt 80% peale. Kas komisjonis arutati seda ja kuidas põhjendati sellise muudatuse sisseviimist? Kuidas mõjub see rahva tervisele üldisemalt ja millised on riskid, kui selline kärbe tehakse?

Aitäh! Seda arutati komisjonis teise eelnõu kontekstis ja ka siin saalis saame me sellest rääkida selle teise eelnõu kontekstis.

Eiki Nestor, palun!

Mul on hea meel, et vastus esimesele küsimusele oli täpne, ja seetõttu ma küsingi: kuna see n-ö teine eelnõu, millest siin oli juttu ja mille number on 511, ei ole veel teisel lugemisel olnud, siis kuivõrd võib Riigikogu olla kindel, et need kulutused, mis on seotud teise eelnõuga, mille number on 511, on käesolevas eelnõus õigesti kajastust leidnud? Ehk kuna kolmandal lugemisel oleme me riigieelarve puhul valitsuse otsuste vallas, siis ei tohiks ega saaks Riigikogu minu meelest täna eelnõu 510 teist lugemist ära lõpetada, kuna kulutusi põhjustavate eelnõude kohta ei ole täiskogu veel otsuseid langetanud.

Aitäh! Sellist seisukohta ma kindlasti ei jaga. Pigem taas kord, see ei ole mitte komisjoni ametlik, vaid minu isiklik soovitus kõigile saalisolijatele: mitte toetada neid muudatusettepanekuid, mille katteallikaks on ette nähtud vanemahüvitis ja seda eeskätt sel põhjusel, mis on eelarve tasakaalu küsimus ehk siis nad on vastuolus eelarve baasseadusega, kuna nad tekitavad ca 118 miljoni ulatuses eelarvedefitsiiti. Vanema ja kogenuma kolleegina tead sa kindlasti väga hästi, et parlamendis meil sellist voli ei ole, et eelarvepositsiooni nende muudatustega halvendada.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab tulu poolt. Palju on räägitud kärbetest ja muidugi, arusaadav, ka kärpeid tuleb teha. Kuid küsimus tulu poole kohta on seotud selle Reformierakonna püha lehmaga, üksikisiku tulumaksu langetamisega sellises raskes olukorras. Kas komisjonis oli juttu võimalikust tulumaksu langetamise peatamisest või siis tulumaksu tõstmisest, et raskes olukorras riigile rohkem tulusid saada?

Aitäh! Mul on kahju, et teid ei olnud saalis, kui ma nendele küsimustele väga põhjalikult vastasin. Siinkohal teen ma lühidalt, et mitte teiste aega korduvalt selle teemaga kulutada, ja ütlen, et see oli arutelul ega leidnud toetust eeskätt ilmselt seetõttu, et see oleks suureks probleemiks Eesti konkurentsivõimele ja suureks löögiks nendele inimestele, kelle tuludelt rohkem raha maha võetakse.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Olete täna korduvalt toonud erinevates vastustes välja kaks konstruktsiooni. Te toote välja selle, et see ei ole õiglane nende suhtes, kelle puhul tehakse kärpeid, tuues esile näiteks vanemapalga, tuues esile üle 25 000 krooni kuus saavad inimesed, kelle hulgas on loomulikult ka Riigikogu liikmed ise, ja samal ajal ei too te sedasama konstruktsiooni välja näiteks õpilaskodude või tasuta koolitustellimuse puhul või muudel sellistel juhtudel. Kas te näete komisjoni esimehena, et selline konstruktsioon on õiglane, rõhutades ühtedel juhtudel, et kärbe on solidaarsus, ja teistel juhtudel, et see ei ole õiglane?

Aitäh! Ma vastan kõikidele austatud kolleegide küsimustele. Kuivõrd küsimused on olnud just nende valdkondade kohta, mida te alguses markeerisite, siis samast valdkonnast on tulnud ka vastused.

Indrek Saar, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin tagasi Eiki Nestori küsimuse juurde. Kuidas on võimalik, et Riigikogu võtab enne vastu riigieelarve muudatused, kui ta on sisuliselt läbi arutanud selle, kuidas need muudatused tekivad?

Aitäh! See praktika ei ole kindlasti esmakordne. Siiski ma juhiksin tähelepanu, et täna me ei võta vastu eelnõu, vaid meil on eelnõu teine lugemine. Selles mõttes ei räägi me täna mingisugusest vastuvõtmisest.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Kas te võiksite tuua välja lisaks Venemaa näitele, Jamaicale, Bahamale või mõnele muule sellisele meile väga lähedal olevale riigile mõne muu Euroopa riigi, kus konkurentsivõime on vähenenud sellepärast, et tal on astmeline tulumaks?

Aitäh! Te leiate kõik need vastused pigem erinevatest entsüklopeediatest. Minu ülesanne täna ei ole jagada teiega siin kogu maailma informatsiooni, vaid rääkida sellest eelnõust.

Indrek Saar, palun!

Tuleksin uuesti tagasi selle küsimuse juurde. Minu teada on see lausa riigieelarve seadusega keelatud võtta enne vastu riigieelarve, kui on vastu võetud seadused, millega reguleeritakse selles tekkivaid kulusid.

Aitäh, hea küsija! Ma vastan uuesti: me käsitleme täna eelarvet teisel lugemisel. Teisel lugemisel eelarvet vastu ei võeta. Eelarve võetakse vastu kolmandal lugemisel ja nii ongi. Teise lugemise järjekorra osas, ma usun, on teil selgus majas.

Aitäh, hea ettekandja, ettekande ja vastuste eest! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd protseduuriline küsimus. Evelyn Sepp, palun! Palun mikrofon Evelyn Sepale!

Aitäh, istungi juhataja! Ma pean protseduuriliselt vajalikuks küsida selgitust äsja küll puldist lahkunud rahanduskomisjoni esimehe ühe väite kohta, mis puudutas eelarve menetlemist edasi kolmandal lugemisel. Mu küsimus on pigem see, et te täpsustaksite kodukorrast, kas ka kolmandat lugemist on võimalik eelarve arutelu puhul katkestada.

Hea ametikaaslane! Kui teile sobib, siis me kohe vastame sellele küsimusele. Läheksime istungiga edasi. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Aivar Riisalu! Kaheksa minutit.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Kell on tiksumas südaöösse, aga eelarvetrall ei taha ega taha lõppeda. Ennäe imet, tõepoolest, majanduskeskkond meie ümber ei ole vahepeal paremaks läinud, kipub teine pigem halvemaks minema! Seetõttu teeme me taas kord tegelikult üsna valusat tööd järjekordse lisaeelarve kallal, mis, kahjuks küll, kipub olema miinusmärgiline. Me mäletame siiski, et me oleme saanud vastu võtta ka plussmärgilisi lisaeelarveid, kui meil imekombel kippus raha tulema sisse rohkem, kui me seda mõistlikult ära kasutada oskasime.
Üks asi on poliitika, teine asi on sisulisem pool. Kuna taas kord on teine lugemine võimalus oma isikliku arvamuse väljaütlemiseks, siis ma pigem tahan väljendada isiklikku sügavat muret riigis toimuva pärast. Teatavasti, ega me tegelikult ei saa keegi olla õnnelikud, kui riigil läheb kehvasti. Seetõttu, kui koalitsioon püüab leida meie tegevusest midagi tagurlikku või pahatahtlikku, siis olen ma üsna veendunud, et see tegelikult nii ei ole. Mina, kes ma oman ahtakest ettevõtjatausta ja vaatan täna otsa oma ettevõtlusele, olen kahjuks sunnitud tunnistama (see on küll kohatu võrdlus), et riik ei ole ju ka tegelikult mitte midagi muud kui teatud mõttes üks äriühing, mis on ellu kutsutud inimeste teenimiseks ja inimestele erinevate võimaluste pakkumiseks. Kui ma vaatan seda mikromaailma, mis minu ümber on, siis ma näen, et tegelikult see protsessi halvenemine toimub minu jaoks sammukese eespool, ma näen oma ettevõtluse probleeme sammukese eespool. Ennäe imet! Kui mul on üks mure mais, siis riigil on sama mure juunis. Kõige traagilisem on selle asja juures see, et lõppu ei paista. Seetõttu olen ma küll siiral sisemisel veendumusel, et tegelikult on see, mida me siin täna arutame, jäämäe veepealne osa.
2010. aastal me arutleme, ma ei kujuta ette, milliste teemade üle, sest me ei taha endale täna tunnistada ühte päris olulist asja: kärpimine on vajalik, sest kärpimine on tänase elu osa, aga tegelikult me tulevikku ei vaata. Ma julgen välja pakkuda, et täna oleks tõepoolest aeg küps selleks, et võtaks kokku ja, ma olen siit puldist seda juba korra öelnud, paneks kuhugi kinnisesse ruumi targad mehed, kes pakuksid riigile selge skeemi, milline peaks olema meie maksusüsteem. Kui ma sellest kuu või poolteist kuud või mis iganes aeg tagasi siin puldis rääkisin, siis pärast hakkasin isegi mõtlema, et kas ma olen natuke lollakas. Aga elu on näidanud, et vist ei ole, sellel lihtsal põhjusel, et täna tullaksegi välja sellega, et käibemaksu oleks vaja tõsta paar protsenti, aktsiise oleks vaja tõsta, ühte, teist ja kolmandat asja oleks kogu aeg vaja tõsta. Tegelikult on maksutõus ju vaieldamatult viisil või teisel vajalik, sellel lihtsal põhjusel, et kust see raha siis võetakse, kui makse ei tõsteta. Aga me teeme seda kaootiliselt. Ma olen rääkinud kütusemüüjatega, kuna ma ise olen ka kunagi selle asjaga kokku puutunud. Praegu ei pidavat valmistama erilist probleemi Tallinnas kokku osta näiteks viis tsisternautotäit mootorikütust, mis on toodud Läti Vabariigist ja mille eest maksud jäävad selgelt maksmata. See on arvestatavalt halvendanud turusituatsiooni. Loomulikult, see ei paku enam ettevõtjatele võrdset ettevõtluskeskkonda, sest suured legaalsed tanklaketid Statoil, Neste, Alexela, Olerex, Lukoil ei saa endale seda luksust lubada. Aga seda luksust hakkavad endale lubama tarbijad. On jälle tagasi tulemas olukord, kus iga vend paneb oma ettevõtte hoovi peale kraaniga tünni, sülitab euronõuete peale ja ostab autotäie kütust, sest see on nii palju odavam. Ma tõin selle näite, aga on veel terve hulk teisi aktsiise.
Siin räägiti, et ümbrikupalka on hakatud rohkem maksma. Mina ei julge ümbrikupalka maksta, sellel lihtsal põhjusel, et kui vahele jään, siis on mul liiga palju kaotada. Aga meil on terve hulk väikeettevõtjaid, kes on pandud olukorda, et neil ei ole võimalik teisiti elada. Ma toon ühe näite väga lähedasest praktikast. Kui 20. novembriks jäi maksmata sotsiaalmaks, siis 5. detsembriks oli maksuamet riputanud ettevõtte patuste nimekirja, 6. detsembril helistas suur riigiettevõte Eesti Energia ja teatas lepingu lõpetamisest, sest maksuvõlglastega tema ei suhtle. Siin jooksebki kinni see meie, nagu öeldakse, sisemajanduse eluring. Kui riik, kes peaks olema praegu ettevõtluse turgutaja rollis, sest tal on ikkagi päris suur jõud taga ja natukene investeeringuid siiski on võimalik teha, selliselt käitub kodumaise väikeettevõttega, siis see tegelikult ei ole mõistlik. Ei ole mõtet tappa ära kana, sest ta täna ei munenud.
Need on kõik sellised asjad, mille üle tõsiselt järelemõtlemine ja mille laiapõhjaline süvaanalüüs tekitaks olukorra, et me kärbime küll, aga meil tekib selge ja kaine maailmavaade, kuidas homme tegelikult see rahakott ära täita. Toon lihtsa näite. Rohelised on pahased, ütlevad, et nende ressursimaksu julgeti siin kritiseerida, aga see on jumala normaalne ettepanek ju. Võib-olla see ongi normaalne ettepanek, aga Mart Jüssi ega Toomas Trapido ei ole istunud selles kinnises ruumis ja seetõttu on nad teinud võib-olla natukene meelevaldse avalduse või meelevaldse määraga ettepaneku. Aga võib-olla on nende ettepanek tõeliselt hea. Selle üle ei toimu ju arutelu. Selle üle ei toimu arutelu sellel lihtsal põhjusel, et suhteliselt mõistlik oli veel üleeile rohelistele pidurit tõmmata, sest nad olid selgelt opositsioonis. Täna on mõistlik roheliste ettepanekute üle arutada, sest täna on nad võtnud täiesti teise rolli. Mina eeldan, et riigis võiks tekkida selline situatsioon, kus teatud küsimuste puhul, mis on eksistentsiaalsed ja jätkusuutlikkuse küsimused, me tõepoolest unustaksime ära, kes on opositsioonis, kes koalitsioonis. Ärgu head koalitsioonipoliitikud mõelgu, et kui me räägime, siis on see ainult üks vingumine, pahandamine, õiendamine ja, mis seal salata, kõige hullem – blokeerimine. Tõepoolest ...

Aeg!

Kas juba? Aga tänan tähelepanu eest!

Enne kui me läheme edasi, tänan ma ametikaaslast Evelyn Seppa, kes oli nõus sellega, et ma täpsustan seda protseduurilist küsimust. Jah, kolmandat lugemist saab katkestada, see tuleneb meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5. Läheme edasi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Heimar Lengi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ma jätkan härra Riisalu noodi pealt. Kõik, mis me rääkisime, või paljugi sellest, mis me rääkisime, on osutunud tõeks. Tõepoolest, kui täna kesköötunnil siin saalis seista ja vaadata, millega me tegeleme, ja meenutada neid aastaid, kui me siin oleme juba olnud, võtame näiteks viimase kahe koosseisu töö, siis me näeme, et siin on olnud pidevalt üks suur mokalaat, üks suur bluffimine ja üksteisest ülerääkimine. Bluffimine selles mõttes, et koalitsioon on meile pidevalt visanud ette täiesti valesid arve, valesid prognoose ja kiitnud kogu aeg, et elu on palju parem, kui ta tegelikult on. Ansip on meile korduvalt meelde tuletanud, et ainult sellises kriisis ta tahabki elada ja Eesti on parim paik elamiseks ja kõige paremini arenebki majandus Eesti riigis. Kui opositsioon on meenutanud, et asjad ikka ei ole niimoodi ja vaadake, milline prognoos on sellel pangal ja milline prognoos on sealt tulnud, siis oleme alati saanud siin saalis riielda, et me oleme mingisugust jama ajanud. Peaminister Ansip isegi keelas meil tihtipeale nende asjade edasi rääkimise. Nii on see aeg siin läinud.
Nüüd, kui me oleme jõudnud siia juba kolmandat eelarvet tegema, õigemini, mõtleme juba kolmanda lisaeelarve peale, siis me näeme, et pilt ja koht, kuhu Eesti on jõudnud, on üsna nutune. Kuigi meil oli siin komisjoni esindajaks noor mees, kes oli nagu optimistlikum ja rõõmsameelsem, siis oma esinemise lõpuks olid ka temal sõnad otsas ja ta ütles, et küsige seda selle ministri käest ja küsige seda tolle ministri käest, sest ka temal polnud enam midagi öelda. Kui ma pärast järele mõtlesin, siis taipasin, et me ei kuulnud tema käest mitte kui midagi. Ta väitis nagu peaministergi, et me oleme suure ülemaailmse majanduskriisi ohvrid, kuigi korduvalt on siin saalis peaministrile meelde tuletatud, et me sukeldusime langusesse enne kui Ameerika Ühendriigid. Seda juttu ei tohtinud siin üleüldse rääkida. Kui nüüd vaadata ringi, siis viimasel ajal ajalehed kirjutavad juba üsna avalikult, et Eesti alustas oma langust umbes kolmveerand aastat enne. Praegu tunnistavad ka ettevõtjad, et 2007. aasta algul oli kõigil selge, et asi hakkab põhja minema, ja kukuti kiiresti ettevõtteid müüma.
Oleme vaielnud need aastad siin maksude üle: millist maksu võtta ja millist maksu mitte võtta. Kogu aeg oleme me kaotajaks jäänud ja täna ka. Tulumaksu ei tohi puudutada ja tuleb ikka käibemaksu ja aktsiise tõsta. Me loeme tänasest ajalehest, õigemini, kahest ajalehest, et kogu see areng on toimunud vaesema elanikkonna arvel, nagu meie oleme siin rääkinud kõik need aastad. Tuleb välja täpselt nii, nagu kolleeg Riisalu ütles, et kõik, mis me oleme siin rääkinud, on osutunud tõeks, ainult seda ei taheta tunnistada.
Ma printisin täna paar pealkirja välja. Näiteks, 3. aprillil 2008, kui eelarve oli siin töös, kirjutasid agentuurid ja ajalehed juba rasvaste pealkirjadega, et riigieelarve tuludega pandi mööda 7,5 miljardit krooni. Seda raha oleks meil praegu tarvis. "Esimeses kvartalis laekus oodatust tunduvalt vähem käibemaksu" (2. aprill 2008), "Riigieelarvel  on roosad prillid" (18. märts 2008). Need on mõningad pealkirjad meie ajakirjandusest, millega hinnatakse selle koalitsiooni, Andrus Ansipi ja Reformierakonna koalitsiooni suurt tööd.
Selle kohta, kuidas meil on nende arvudega siin saalis blufitud, kallid kolleegid, toon ma teile ereda näite tänasest päevast. Mul on käes üks kiri, mille mulle andis mu õde Marika Tuus. See saadeti talle õhtul. See iseloomustab hästi seda, kuidas koalitsioonipoliitikud meile vastavad ja kui ausad nad meie ees on. Ehk te mäletate, täna infotunnis seisis meie ees härra Pevkur ja tema käest ma küsisin, kas on õiged need jutud, et kavatsetakse vanainimeste hambaproteesitoetused ära võtta või kas on vähemalt seda teemat arutatud. Pevkur vastas sellele: "Aitäh küsimuse eest! Ei." Nüüd hoian ma käes Eesti Hambaarstide Liidu kirja, mis tuli õhtul kella 8 paiku, kus selge sõnaga öeldakse, et haigekassas arutati 8. mail täiesti tõsiselt küsimust, et võtta täielikult ära 4000‑kroonine hambaproteesitoetus vanaduspensionäridelt ja invaliidsuspensionäridelt. Vaat selline on reaalsus! Ja päeval kell 1 ütleb meile minister, et mitte midagi niisugust pole olnud, kuigi ometi on olnud. Homme on ta nähtavasti Delfis ja ajalehtedes.
Vaat nii, kolleegid parempoolsetest ridadest! Laske edasi, eks me sügisel kolmanda eelarve lugemisel räägime jälle. Aitäh!

Tänan! Riigikogu esimehele on tulnud kaks kirja. Esiteks, Vabariigi Valitsus võtab tagasi Riigikogu 17. töönädala päevakorras oleva Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse eelnõu 484. Sellele kirjale on alla kirjutanud justiitsminister Rein Lang. Eelnõu 484 on meie tänase päevakorra 32. punkt. Riigikogu esimehele on tulnud ka teine kiri. Selle sisu on järgmine: Vabariigi Valitsus võtab tagasi Riigikogu 17. töönädala päevakorras oleva Vabariigi Valitsuse algatatud korruptsioonivastase seaduse eelnõu 494. Sellele kirjale on alla kirjutanud justiitsminister Rein Lang ja see on tänase päevakorra 33. punkt. See tähendab seda, et tänasest päevakorrast jäävad välja 32. ja 33. punkt. Ma palun läbirääkijatelt vabandust!
Palun Riigikogu kõnetooli Marika Tuusi! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui ühe riigi majanduslangus püsib kaks kvartalit järjest 10% lähedal, siis on tegemist majandusdepressiooniga. Seega, kui Eestis oli eelmise aasta neljanda kvartali langus 9,4% ja selle aasta esimese kvartali oma on korrigeeritult 15,1%, ei saa me Eestis enam rääkida lihtsalt majanduslangusest, vaid juba ammu oleks tulnud rääkida sügavast majandusdepressioonist.
Eurole üleminek pole juba ammu enam põhiküsimus. Nüüd tegeleme me riigi päästmisega hävingust ja pankrotist, sest kui valitsus võtab palkade, pensionide ja toetuste väljamaksmiseks kasutusele stabiliseerimisreservi, mis on põhiliselt ette nähtud ikkagi pikaajalisteks tulutoovateks investeeringuteks, eriolukordade ja pangakriiside ning sõjaolukorra puhuks, siis oleme ikka põhjas küll. Kõik see ei alanud mitte ülemaailmsest kriisist, mida parempoolsed mantrana korrutavad, vaid riigi tasakaalustamata kasvust ja kinnisvara hinnamulli lõhkemisest, mida riik ei tahtnudki ohjeldada, vaid aina lisas tempot juurde ja küttis takka ka hinnatõuse. Isegi praegused, pisut alanenud hinnad on võrreldes hinnabuumieelse ajaga ikkagi väga-väga kõrged. Juba 2007. aasta suve hakul muutis reitinguagentuur Standard & Poor's Eesti riigi reitinguväljavaate stabiilselt negatiivseks, mis tähendas, et maailma ühe hinnatuma agentuuri arvates ei olnud Eesti majandus jätkusuutlik. Danske Banki peaanalüütik Christensen pälvis 2007. aastal meie terava pahameele hoiatuse pärast, et Eesti majanduskasv võib muutuda imepisikeseks või langeda isegi lausa alla nulli. Nüüd on sama mees selgelt välja öelnud, et mullu sügisel alanud globaalne finantskriis tegi Eesti niigi halva olukorra lihtsalt veelgi hullemaks, ent ta toonitas, et Eesti probleemid said alguse ikkagi kiivas majandusest.
Oleme kukkunud oma konkurentsivõime poolest aastataguse ajaga võrreldes 12 koha võrra, olles suurim kukkuja ja kuuludes nüüd ühte gruppi Kasahstani, Peruu ja Bulgaariaga. Eelarve puudujäägis pole samuti mõtet süüdistada globaalset langust, sest nii tänavune kui ka eelmise aasta eelarve tehti teadlikult vale ja võltsitud tulude prognoosiga. Kui juba eelmisel aastal ja ka üle-eelmisel aastal nähti, et maksud ei laeku, siis kust kohast pidi see maksukasv nüüd tulema, kui töötute arv kasvab nädalaga tuhandete inimeste võrra? Valitsus pole tahtnud aru saada, et maksutulusid saab suurendada üksnes siis, kui suurendame tööhõivet, loome töökohti ja toetame ettevõtjaid. Kui pole töötegijaid, siis pole makse ja pole ka ostjaid, kes käibemaksu tooks. Käibemaksu laekus mais ju kõvasti vähem, kui kavandati, samuti laekus sotsiaalmaksu ja tulumaksu viie esimese kuuga üsna kehvasti, ent Andrus Ansip ütles alles mõne päeva eest, et maksude laekumine kulgeb plaanitud tempos ja pole põhjust mustaks masenduseks. Töökohtade loomine on võti, mitte aga lõputu kärpimine! Miks üldse kasvuga eelarve tehti, kui juba eelarve tegemise käigus räägiti negatiivsest lisaeelarvest ja viie kuu jooksul räägitakse juba teisest?
Opositsiooni eest on riigi reservide seisu pidevalt varjatud, infotunnis pole me peaministrilt nendele küsimustele vastust saanud. Kui selle aasta algul oli kassareservis koos 2007. aasta ülejäägiga, mis tegelikult oleks pidanud minema stabiliseerimisreservi, veel 7 miljardit, siis vähem kui paari kuuga nägime, et kassareserv on mehele pandud. Samuti vaikiti pensionireservist, millest on nüüd järel 3 miljardit, kui sedagi. Ent kui oleme kogu majanduse languse poolest tagasi umbes viie või kuue aasta taguses ajas, siis nüüd kärbime valdavalt seda, mis ka enne neid aastaid meil olemas oli. Kas või teine pensionisammas. Üleüldse tekib küsimus, kust 2014. aastal võtta 4 miljardit ja 2017. aastal 5 miljardit, et seda 6%‑list puudujääki kompenseerida. Samuti oleme 18%‑lise käibemaksuga kõik need aastad hakkama saanud. Enam järsku ei saa! Soomes, me teame, just langetati toiduainete käibemaksu. Me ei säästa isegi tervishoidu, kuigi selle finantseeringute poolest oleme Euroopas kõige viimased ja eluea poolest oleme kümme aastat Euroopast maas. Tervise poolest oleme ÜRO inimarengu tabelis koos Nicaragua ja Valgevenega 78. kohal. Me kaotame matusetoetuse, mis on olemas olnud sisuliselt terve iseseisvusperioodi. Me vähendasime käibemaksusoodustusi, kuigi nendest soodusnormidest peab Euroopa väga rangelt kinni ja tegeleb praegu, vastupidi, just sooduskäibemaksude laiendamisega. Oleme kaotanud ranitsatoetuse, mis loodi, kui meie riigieelarve oli vaid 13,4 miljardit, seega, 13 aastat tagasi. Tähendab, hoolimata kuus korda suuremast eelarvest me kaotasime peredele nii olulise toetuse. Lapse kohta 400‑kroonist toetust me ei saa maksta, aga 31 000 krooni suurune emapalk võib olla! Aastaid kehtinud üliväike hambaraviraha, mida küll Keskerakonna valitsuse ajal tõsteti pisut, 300 kroonini, on ära kaotatud, ja päevakorral, nagu te kuulsite, on järjekordsete kärbete tegemine.
Nüüd on valitsus taas otsustanud kütuseaktsiisi tõsta, aga tasub meenutada käibemaksu kukkumist ja kroonilist tulude puudujääki 2007. aastal. Just sellest sai meie kõikide kaupade ja teenuste hinnaralli ning hiigelinflatsioon alguse. Kõrge inflatsiooni ja tulumaksu langetamise pärast oleme juba, muide, kaks korda eurost ilma jäänud.
Nii et, Reformierakond ja Isamaaliit, keda siin saalis nii vähe on! Te olete kõik need aastad teadlikult kärpinud kõige vaesematelt, ehitanud üles maksusüsteemi, mis säästab rikkaid ja teeb vaeseid veelgi vaesemaks. Te olete jaganud riigieelarve raha jõukamate kasuks, mis on viinud meid selleni, et me oleme Euroopas kõige kihistunum riik. George Soros on öelnud, et Ida-Euroopa riikides valitsev röövkapitalism, kus riigivõim on pöördunud erahuvide teenimise poole, on ohtlik, sest süsteem, mis ei loovuta mingeid hüvesid ega anna lootust kaotajatele, on määratud enesehävingule. Teie valitud üliliberaalne mudel ja parempoolne parlamendidiktatuur on vale. Kuhu see meid on viinud? Põhjamaadest lahutab meid valgusaasta. Soome tõusis konkurentsivõimes 6 punkti võrra. Rootsi Swedbanki finantsjuht Erkki Raasuke ütles, et kindlasti peaks üks tulumaksumäär olema 55% nagu Rootsis ja ta ei näe mingit traagikat, kui meie tõstaksime tulumaksumäära 21%‑lt 26%-le, sest Eestis on palju probleeme. Ta lisas, et meil on ees pikk ja raske teekond. Me ei tea täpselt, mis on tulemas. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Olga Sõtniku! Kaheksa minutit.

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Hiljuti käisin ühel toredal üritusel, mille nimeks on KVN ehk Klub Vesjolõhh i Nahhotšivõhh, st leidlike ja lõbusate klubi. Ma arvan, et päris paljud võib-olla veel mäletavad sellist mängu. Seda mängu mängitakse nii Venemaal kui ka Eestis ja seal visatakse väga palju nalja erinevate asjade üle, sealhulgas ei saa muidugi üle ega ümber poliitikaküsimustest. Naljad on alati väga teravad ja asjakohased. Viimases mängus oli üks nali, mis puudutas eelarvet. Pensione kärbitakse, palku kärbitakse, toetusi kärbitakse – võtke lõpuks ometi Ansipilt ära V klassi matemaatikaõpik, kus on juttu lihtsate arvude teisendamisest!
Paraku on nii, et selle lisaeelarve motoks on saanud sõna "kärpimine". Kärbitakse kahjuks kõige nõrgemate ja kaitsetute arvel. Meile öeldakse, et kärpimine on vajalik selleks, et liituda ülejärgmisel aastal euroga, et eelarvedefitsiit oleks 3% piires. Nagu ütlevad Reformierakonna poliitikud Jürgen Ligi ja Andrus Ansip: euro on boonus, mis nii inimeste sissetuleku, kogu majanduse kui ka eelarve enese probleeme tublisti leevendada aitab, eurot on meil vaja, kuna see annaks meile usaldusväärsust ja stabiilsust. Selle peale tekib loogiline küsimus, kas enamik teisi Euroopa Liidu liikmesriike nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia ei olegi usaldusväärsed ja stabiilsed, sest neil on ju ka eelarve defitsiidis? Jah, kärpida tõenäoliselt siiski tuleb, aga küsimus on, mis ulatuses ja kelle arvel. Kas me ikka peame ohverdama väga paljude inimeste heaolu ja turvatunde euro kasuks, mis paljude ekspertide arvates meid niikuinii kriisist välja ei too? Näiteks Poul Rasmussen, Euroopa Sotsialistliku Partei esimees, ütles Eesti Rahvusringhäälingu vahendusel, et eesmärk saada majanduslanguse tingimustes 2011. aastaks eurotsooni on ebareaalne ning pingutused selles suunas teevad olukorra ainult halvemaks. Eestil ei ole mõistlik taotleda liitumist eurotsooniga ülejärgmisel aastal. Eesti ei saa seda teha, sest selleks ei tohi eelarvedefitsiit olla suurem kui 3%. Mitte ükski eurotsooni riik peale Luksemburgi ei täida sellel aastal seda nõuet. Saksamaal on defitsiit juba praegu suurem. Kui Eesti hoiab kinni sellest, et minna kahe aastaga eurole üle, siis riskitakse nii pikendada majanduslangust veel kahe-kolme aasta võrra.
Ka 1990. aastatel mitut Eesti peaministrit nõustanud ja Eesti Panga asepresidendina töötanud Bo Kragh soovitab eurost mitte endale puuslikku teha. Äripäeva küsimusele, kas praeguses erandlikus olukorras on Maastrichti kriteeriumide esikohale seadmine õigustatud, vastas ta: "See on täpselt see, mida 1929. aasta kriisi ajal üritas Herbert Hooveri administratsioon – hoida eelarvet iga hinna eest tasakaalus. Kui minnakse Hooveri eeskujul eelarve kallale, kannatavad vaesemad ühiskonnakihid alati kõige rängemalt. Küsimus taandub alati poliitilistele valikutele. Kui kõige tähtsam eesmärk on euroklubisse kuulumine, siis palun väga, jätkake samas vaimus. Kui on ka teisi poliitilisi huve, tuleb käituda teisiti. Ma lihtsalt ei mõista, miks esitatakse euro vältimatust kui mingit objektiivset tõde. Euro ei päästa majandust, see on rohkem prestiiži küsimus. Küsige hispaanlastelt, itaallastelt, portugallastelt, kui palju neil eurost tolku on. Ma tõesti ei mõista, miks poliitikud ja ametnikud on nii väga vastu selleteemalisele diskussioonile."
Ka Eesti majandusteadlased on seisukohal, et euro ei päästa Eestit august välja. Nad kinnitavad, et euro ei aita lahendada Eesti majandusprobleeme. Näiteks Majanduse ja Juhtimise Instituudi Ecomen majandusprofessor Aleksander Lukjanov ütles ajalehele Vesti Dnja, et kui me midagi ei tooda ja meil pole midagi müüa, siis pole meil millegi eest ka maksta. Seega pole mingit tähtsust, milline valuuta meil siin käibel on. Lukjanovi hinnangul on eurojutt järjekordne poliitiline vangerdus (ma olen sellega nõus), millega püütakse avalikkuse tähelepanu tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida. Näe, seal on õnn, päris lähedal! Läheme üle eurole ja kõik saab korda!
"Meie majanduse suurim probleem on ekspordi puudumine. Ma ei kujuta endale ette, mil moel ühe valuuta asendamine teisega meie tööstuse ellu ärataks," tunnistas Tartu Ülikooli majandusprofessor Olev Raju. Tema hinnangul on eurole üleminek lihtsalt üks tehniline protsess, mis ei avalda ettevõtetele ega inimeste igapäevaelule mingit märkimisväärset mõju. Sama meelt oli ka Tartu Ülikooli professor Janno Reiljan, endine Riigikogu liige. "Astumine eurotsooni ei lahenda ühtki meie majanduse põhiprobleemi, mis põhinevad tarbimisel ja spekulatsioonil, ega ka probleeme tööstuses," ütles ta. "Ainuke asi, milles euro võib meid tulevikus aidata, ta võib meid päästa valuutakriisist," lisas majandusprofessor. Eesti-Ameerika Äriakadeemia majandusprofessor Vladimir Nemtšinov oli samuti veendunud, et euro pole mingi imerohi Eesti majandusprobleemide ravimiseks: "See, kas meil on tulevikus kroon või euro, ei muuda peamist: riigil puudub selge arenguplaan. Ilma selleta pole minu meelest võimalik stabiilset ja positiivset majanduse arengut kindlustada," rääkis ta. "Aga kui poliitikud ei kujuta ette, kuhu ja kuidas peab majandus liikuma, loobivad nad ka meid küljelt küljele, mistõttu lööb mis tahes kriis meid valusamalt kui teisi."
Eesti Arengufond esitles 27. aprillil laiemale avalikkusele "Valget paberit", Arengufondi ekspertide väljatöötatud kriisi ületamise lahenduste paketti, milles samuti tõdetakse, et olukord Eesti majanduses võib halveneda nii kiiresti, et hädavajalik on juba enne 2009. aasta sügist leppida kokku ja käivitada kriisiga toimetulekuks ja soovitavate muutuste kiirendamiseks strateegiliste tegevussammude pakett. Üksikabinõudest, nagu kavandatud eelarvekärped või eurole üleminekule suunatud muud makromajanduslikud sammud, ei piisa.
Euro suurendaks kahtlemata Eesti usaldusväärsust ekspordi ja väliskapitali mõttes, kuid euro iseenesest ei too kaasa pikaajalist tarvilikku struktuurimuutust ega leevenda kriisi seniseid mõjusid. Nendes suundades samme on vaja astuda eurole ülemineku sihiga paralleelselt, pealegi ei saa me kõike panna ühele kaardile. Valmis peab olema ka tegevusplaan olukorraks, kui eurole üleminek ei õnnestu. Mulle tundub, et valitsusel ei ole teist plaani, plaani B, vaid kõik panustatakse ühe kaardi peale.
Kahjuks ei taha võimul olev koalitsioon kuulata majanduseksperte ja kordab nagu mantrat, et euro on boonus, euro nimel tuleb pingutada, ohverdada, kärpida, et euro viib meid kriisist välja jne. Selle asemel, et mõelda ainult euro peale, mille me saame niikuinii varem või hiljem, peaksime mõtlema eelkõige inimeste peale ja mitte mõtlematult kärpima, vaid tegema mõistlikke valikuid ja vajaduse korral jätma eelarve defitsiiti rohkem kui 3% ulatuses. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Toomas Vareki! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie ees on Eesti edasise tuleviku seisukohalt ülioluline eelnõu 510 SE ehk 2009. aasta teise lisaeelarve eelnõu. Oma sõnavõtus keskendun kohaliku omavalitsuse tulubaasi temaatikale.
2009. aasta riigieelarve vastuvõtmisega vähendas Riigikogu kohalikule omavalitsusele laekuva tulumaksu osa 11,9%‑st 11,4%‑ni. Samal ajal vähendati nõrgematele omavalitsustele mõeldud toetusfondi. Raskel ajal peavad kõik kokku hoidma, kuid nende vähendamistega kooriti omavalitsustelt kaks nahka. Majanduslangusega kaasnev töötus ja palkade vähendamine lõikab väga valusalt niigi kärbitud üksikisiku tulumaksu laekumisi. Kui rääkida üksikisiku tulumaksu laekumisest kohalikele omavalitsustele sellel aastal ehk selle aasta 1. jaanuarist, siis see on üldse suure küsimärgi all. Nimelt, kui eelmisel aastal ettevõtjad, äriühingud maksid makse eri viitenumbritega – üksikisiku tulumaks, käibemaks, sotsiaalmaks –, siis selle aasta 1. jaanuarist on ainult üks arve, millele makstakse makse. Kui täpselt laekub sealt üksikisiku tulumaks tagasi kohalikule omavalitsusele, sellele annab õige vastuse aeg. Analüüsides Eesti kohalike omavalitsusüksuste tulumaksulaekumisi, selgub, et 227 omavalitsusest on tulumaksu laekumine vähenenud 118‑s, seejuures on laekumine keskmiselt vähenenud 11%, mõnes omavalitsuses isegi 20% ja rohkem. Samal ajal vähendati sujuvalt kohalike teede hoiuks mõeldud rahasummat, kultuuriinvesteeringuid, vähenesid riigi toetused rahvaraamatukogudele. Kõik need kulutused tuleb kohalikul tasandil nüüd endal tasuda.
Olen siiani veendumusel, et riigieelarve lappimine kohaliku omavalitsuse tulubaasi arvel oli lihtsalt tulude ülekantimine nõrgema, s.o kohaliku omavalitsuse taskust tugevama, s.o riigi taskusse. See ei aidanud sugugi kaasa ei üldise kulude kokkuhoiu seisukohalt ega vähendanud ka Eesti eelarvedefitsiiti.
Tuletan veel kord meelde, et kohalik omavalitsus on kõige elanikulähedasem avaliku võimu institutsioon. Tuletan veel kord meelde, et Eesti on juba 1994. aastal ratifitseeritud Euroopa kohaliku omavalitsuse hartaga võtnud endale kohustuse tagada kohalikule omavalitsusele piisav tulubaas.
Ometi lasub (ja mida aeg edasi, seda rohkem) majandussurutise tingimustes just kohalikul omavalitsusel põhiraskus sotsiaalsete tagasilöökide leevendamisel ning ühiskonna stabiilsuse tagamisel. Olgu selleks sotsiaalkorterite pakkumine, laenunõustamine, hättasattunute abistamine, aga ka töötutele hädaabitööde pakkumine ning kohaliku ettevõtluse ergutamine. Heaks näiteks võib siin tuua Tallinna koostatud ja rakendatavat abipaketti uute töökohtade loomise eesmärgil.
Olen omavalitsusliitudega samal seisukohal, et riigi poolt Euroopa Liiduga liitumisel võetud tähtajalised kohustused on riigi kohustused ning nende tähtajaline täitmine on võimalik ainult riigipoolse jätkuva kaasfinantseerimise korral. Oluline probleem on tekkinud Ühtekuuluvusfondi toel rajatavate vee- ja kanalisatsiooniprojektide finantseerimisel. Leian, et riik peab ette nägema vahendeid veemajandusprojektide vähemalt osaliseks riigipoolseks kaasfinantseerimiseks. Praegu võttis riik kohustuse, aga selle täitmise jättis kohaliku omavalitsuse õlule, lisaraha selleks eraldamata. Majanduslangus seab ohtu miljardite kroonide ulatuses eurotoetuste kasutamise ja seda mitte ainult väikestes kohaliku omavalitsuse üksustes. See ei puuduta ainult Ühtekuuluvusfondi, vaid see teema on seotud kogu Euroopa Liidust saadava struktuurifondide raha kättesaamisega. Meile on aastateks 2007–2013 eraldatud 53 miljardit. Kui algul oli jutt, et omavalitsuste omafinantseering on 15%, siis täna me teame, et omavalitsuste finantseering on juba 30% pluss käibemaks. Kas praegune majanduslik olukord võimaldab kohalikel omavalitsustel laenu võtta, et katta omafinantseeringut? Me teame, et kohalike omavalitsuste laenude võtmine oleneb praegu Rahandusministeeriumi heakskiidust, mitte ainult kooskõlastusest.
Olen nõus, et kokku tuleb hoida, kuid kokkuhoid ei tähenda seda, et kulutused jäetakse kellegi teise kanda. Kulutuste pool tuleb veel kord üle vaadata ning leida reaalsed kokkuhoiuallikad. Siin on ju küll meid, Riigikogu, sõna otseses mõttes lollitatud. Küll on pandud eelarvesse fiktiivseid töökohti, mida hiljem kärbitakse, tegelikke töökohti ei ole ju ministeeriumides kärbitud. Seda enam, Kaitseministeeriumis ja Riigikantseleis tegelikult ju töötasufond suurenes, kui üleüldine kärbe tehti.
Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas on fikseeritud põhimõte, et kui tehakse ükskõik millist otsust, millega muudetakse, piiratakse või ka laiendatakse kohaliku omavalitsuse otsustusõigust, siis enne sellise eelnõu esitamist konsulteeritakse omavalitsusliitudega, Eesti tasandil siis Eesti Linnade Liiduga ja Eesti Maaomavalitsuste Liiduga. Kuid kurb on tõdeda, et omavalitsusliitudega konsulteerimise nõue on sümptomaatilisena tagaplaanile jäänud just praeguse valitsuse ajal. Keskerakonna omavalitsuskogu esimehena soovin, et riik asuks lõpuks täitma Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas sätestatud põhimõtteid ning taastaks vastastikused konsultatsioonid ja dialoogi omavalitsusliitudega.
Praegu Riigikogus kujunenud ainulaadne situatsioon annab meile võimaluse pöörata ka suhetes kohalike omavalitsustega uus lehekülg ning asuda taas demokraatlikule õigusriigile kohaselt järgima Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtteid. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eldar Efendijevi! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Meie ees on järjekordne lisaeelarve, juba teine negatiivne eelarve, ja nähtavasti ei ole see ka viimane, sest valitsuse ja koalitsiooni poolt on oodata veel kärpimisi.
Milline peaks olema eelarve kärpimise õige number? Muidugi mitte see, mis on meie ette toodud. Hoopis see, mis jäi kokkulepete võimalustest välja. See number on suurem kui see, mis on meile täna pakutud. See tähendab, et meid ootab mitteplaanilises vabaturumajanduses plaaniline eelarve kärpimine. See on juba iseendast suur saavutus.
Aga siiski tekivad küsimused. Millega me tegeleme? Mina ei tahaks irvitada ja rääkida maailma kõige parematest eelmistest eri nimedega eelarvetest. Aga mis eelarve see on? Milline eesmärk tal on? Või millise eesmärgiga on ta meie ette toodud? On see bilanss tänaste kulude vajaduse ja tulude võimaluse vahel? Tõenäoliselt ei. Sest juba praegu me teame, et puudu on mitu miljardit. See tähendab, et plaanitud kulud, see on juba ette teada, täitmiseks ei lähe. See annab võimaluse lihtsamalt tegutseda kärpimiste puhul tulevikus, näiteks sügisel. Muidu jääb tulude ja kulude vahele väga suur auk ja siis on vaja kärpida veel rohkem. Tekib veel üks küsimus: kas valdkondlikud institutsioonid peavad "tõsiselt" planeerima oma tegevust vastavate eelarvesse kirjutatud arvude põhjal? Tõenäoliselt ei, sest nad praktiliselt raha ei saa. Aga kuidas siis on tegevusega ja ülesannete täitmisega? On see ainult retooriline küsimus?
Vist on aeg rääkida sellest, et terved valdkonnad ja valdkondlikud ülesanded lähevad külmutamisele ja jäävad täitmata. Aga kuidas siis riigi institutsionaalsete ülesannete täitmisega on, tekib küsimus, sest eelarve on tähtis ühiskonna ja riigi kokkuleppe garantii osa. Aga kui meil eelarve ei ole garanteeritud ja tegevus ei ole garanteeritud eelarvega, siis tekib järjekordne küsimus, kas riik, keda esindab praegune valitsuskoalitsioon, võtab tagasi omapoolsed garantiid ja sellega ka kohustused, sest pakutud eelarve garanteerib ainult ühepoolset tegevuse vähendamist. Selle ühepoolse ettepanekuga ei saa olla nõus, sest ei ole pakutud tulude osa suurendamist.
Küsimustega võiks jätkata, aga konkreetsemalt, valdkondlikult. Ilma prioriteetideta ei ole mõtet rääkida, sest ei saa olla nõus sellega, kui eelarve kaotab prioriteete ja teenib ainult väljaspoolseid huve. Me mõni aeg tagasi arutasime stabiliseerimisreservi ressursside kasutamist ja puudutasime hinnangut, et tõesti on oht, et kui me ei kasuta reservfondi, siis me kulusid ei saa katta. Sügisel ootab meid veel üks kärpimine. Mulle tundub, et meil on vaja läbi mõtelda eelarve ülesehitus ja väga täpselt paika panna prioriteedid. Ma olen nõus ka kolleeg Olga Sõtnikuga selles mõttes, et praegune eelarve kärpimine ei ole mitte ainult eelarve kärpimine. Täna räägime me eelarve kärpimise näol juba riigipoolse garantii kärpimisest, aga see on hoopis teine asi. Aitäh!

Ma tänan! Lauri Laasi, palun Riigikogu kõnetooli!

Austatud juhataja! Head kolleegid! 21. mail andis peaminister üle selle aasta teise negatiivse lisaeelarve, öeldes järgmist: "Täna tuleb mõelda, mis saab Eesti riigist homme ja aastate pärast. Ma olen kindel, et tulevased põlved oskavad hinnata neid raskeid otsuseid, mis me täna teeme." Samas nägi valitsusest tulnud eelnõu ette Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalas kärpeid 213 miljoni krooni võrra ehk kärpeid just tulevaste põlvede arvel. Eelnõu nägi ette kärpeid kohalikelt omavalitsustelt 36,7 miljonit krooni, neid summasid kasutati hariduskulude ja koolilõunakulude katmiseks. Samuti vähendati üliõpilastele mõeldud õppetoetust 10 miljoni krooni võrra. Õppetoetuste vähendamise juures ei räägi koalitsioon midagi õigustatud ootuse printsiibist. Tundub, et seadusi tuleb eri huvigruppide jaoks erinevalt tõlgendada. Kui näiteks mina oleksin poolteist aastat õppinud ja saanud selle aja jooksul 1000 krooni põhitoetust ja 500 krooni täiendavat toetust, aga nüüd tahetaks seda poole aasta pealt vähendada, siis kas see ei ole mitte samaväärne kui vähendada vanematoetust?
Tähelepanu väärib asjaolu, et samal päeval, kui peaminister andis üle teise negatiivse eelarve, mis lisaks eeltoodule vähendas ka doktorantide toetusi, professorite ja dotsentide tasusid ning vähendas ka ülikoolide koolitustellimusi, toimus olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Innovatsioon majandusarengu vedurina" arutelu. Tähelepanuväärseks teeb selle teema see, et mõlema koalitsioonierakonna esindajad rääkisid, kuidas tuleb innovatsiooni edendamiseks enam tähelepanu pöörata teadusele ja haridusele ning enam toetada innovatiivseid teadusprojekte. Ent mõni tund enne seda andis seesama koalitsioon üle negatiivse eelarve, mis kõike seda vähendab.
Kui nädal pärast lisaeelarve üleandmist käisid tudengite esindajad minister Lukase juures, siis pidas minister konstruktiivse koostöö asemel tähtsamaks tudengitele loengut pidada, et midagi ei ole teha ja tuleb vaikides kõik ära kannatada. Minister leidis, et tudengeid tuleb hoopis hurjutada nende idee eest süüdata suuremate ülikoolide juures kõrgharidusele mälestusküünlad.
Selline on meie valitsuse poliitika: kärbime nõrgematelt ja tulevikku suunatud tegevustelt ning loodame, et keegi midagi ei ütle ega vastu ei vaidle, et kõik vaikselt ära kannatatakse.
Vähem tähtsad pole eelarveread, mis lõpetavad avalikus sektoris töötavate inimeste õppelaenude põhiosa kustutamise. Ka siin võib koalitsiooni käest küsida, kus on õigustatud ootuse printsiip. Kas inimesel, kes on lõpetanud kooli ja juba töötab avalikus sektoris, kes ootab ja loodab, et tema õppelaenu hakatakse tagasi maksma, on väiksem õigustatud ootus kui noorel jõukal tulevasel emal? Tundub, et koalitsioonipoliitikute eesmärk on avalikust sektorist minema peletada noored ning targad inimesed, kuna järjepidevalt soovitakse vähendada nende motivatsiooni tulla tööle avalikku sektorisse. Sellele aitab omakorda kaasa muidugi ajakirjandus, kes järjepidevalt avalikus sektoris töötamise mainet allapoole toob ja seeläbi diskrediteerib avalikku sektorit terviklikult.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et järjekordselt ei lähe valitsuse teod ja sõnad kokku. Räägitakse ühest, tehakse teist. Sõnades on koalitsioonile tähtis innovatsioon, teadmistepõhine majandus, kuid eelarvekirves raiub tulevastelt teadlastelt juba ette jalad alt. Ehk oleks ka valitsusel aeg hakata oma tegude eest vastutama. Aitäh!

Suur tänu! Palun Riigikogu kõnetooli Enn Eesmaa! Kaheksa minutit.

Austatud kolleegid! Valmistudes debattideks enne Euroopa Parlamendi valimisi, lugesin muu hulgas üle mõned Schopenhaueri teosed. Kinnitan, et vahetevahel on päris huvitav ja kasulik lugeda uuesti neid raamatuid, mida sa oled võib-olla 10, 20 või 25 aastat tagasi lugenud, alates "Kolmest musketärist" ja lõpetades filosoofidega. Täna siia kõnelema tulles meenus mulle üks Schopenhaueri lennukatest lausetest, mis on tegelikult väga sügav: ei ole objekti ilma subjektita ja ei ole subjekti ilma objektita. Riigieelarves, ka lisaeelarves on need mõisted tugevasti teineteisega seotud.
Koalitsioon lähtub loomulikult sellest, et tuleb hoida eelarve puudujääki väiksemana eurole ülemineku eelduseks olevast piirist. Selleks loodetakse riigieelarve positsiooni parandada lisaks seni kärbitule veel mitme miljardi krooni võrra, täpsemalt öeldes vähenevad lisaeelarve eelnõu kohaselt riigieelarve tulud 4,29 miljardi ja kulud 2,81 miljardi krooni võrra. Kuid võtta sealt, kust juba mitmel korral on kärbitud, on üliraske ülesanne. Opositsiooni ülesannete hulka kuulub kahtlemata seista hea selle eest, et suuremaid valeotsuseid ära hoida.
Siin on tore öelda, et mõningaid heledamaid momente on ka selles kurvas loos, kui me räägime teisest negatiivsest lisaeelarvest. Nii oli paljudel meist võimatu nõustuda võimuliidu plaaniga vähendada haiguse tõttu koju jäänud või haiget last hooldama jäänud inimese haigushüvitist. Koalitsiooni esitatud ettepaneku kohaselt väheneks haiguse tõttu koju jäänud inimese haigushüvitis juba alates 1. juulist praegusest 80%‑st palgast 70%‑ni. Haige lapsega kodus olev vanem saab praegu ju hüvitist koguni 100% palgast, ettepaneku kohaselt 1. juulist vaid 80%. Sel aastal valitsus korra juba muutis haigushüvitiste süsteemi, kui jättis kolm esimest haiguspäeva inimese enda kanda ja viis järgmist ettevõtte toetada. Ettepanek kuulub valitsusliidu 6 miljardi krooni suurusesse säästupaketti, mille sisse jääb juba varem Riigikokku esitatud 3,4 miljardi krooni suurune negatiivne lisaeelarve, kuid ka töötute uutest hüvitistest loobumine, käibemaksu tõstmine ja töötuskindlustusmakse tõstmine. Valitsusliidu arvutuste kohaselt annab haigushüvitiste kärpimine riigile 110 miljonit krooni kokkuhoidu. Võimulolijate sõnul on haigushüvitiste vähendamine tingitud sotsiaalmaksu plaanitust väiksemast laekumisest, mistõttu haigekassa kulusid tuleb kokku tõmmata 376 miljoni krooni võrra. Dilemma on tõepoolest keerukas: kas kärpida raviasutuste raha ja halvendada sellega arsti juurde pääsemist ehk inimene ei saa enam arsti jutule või saavad haiguse tõttu kodus olevad inimesed vähem raha. Valitsus otsustas, et arstiabi kättesaadavuselt raha ära võtta ei saa.
Loomulikult on järsult suurenenud töötuse tõttu sotsiaalmaksu laekumine vähenenud ja raha on vähe. Ometi on probleemil veel teisigi lahendusvariante ja neid on pakkunud mitmed erakonnad, kaasa arvatud Keskerakond. Ennekõike tuleks lähtuda põhimõttest, et lapsed peaksid jääma kärpeplaanides punase laterna ossa. Arvata võib, et oma lapsele head soovivad vanemad jäävad hüvitise 20%‑lisest vähendamisest hoolimata ikkagi hoolduslehele. Olen seisukohal, et ühiskonna huvi ei peaks olema haigete inimeste iga hinna eest tööle sundimine, muidu muutub haigeks jäämine ju sisuliselt karistatavaks.
Meie fraktsioonil oli raske toetada kokkuhoidu inimeste tervise arvel, mida valitsusliit on aga hiljuti teinud juba kahel korral, tõstes ravimite ja meditsiinitehnika käibemaksu, pannes niiviisi lisakoormuse haigekassale. Veebruaris toimiti samasisuliselt, aga esimese lisaeelarve turvil, mida Riigikogus hääletada ju ei saanud, sest lisaeelarve vastuvõtmine seoti valitsuse usaldushääletusega. Siis saavutati kokkuhoid 700 miljonit krooni haigushüvitise esimese kaheksa päeva kulude ülekandmisega töötajatele ja tööandjatele. Õnneks suutsid opositsioonifraktsioonide esindajad rahanduskomisjonis haiguspäevade hüvitise vähendamise ära hoida.
Veel ühest komisjonis saavutatud mõistlikust otsusest. Koalitsiooni idee kohaselt taheti tõsta käibemaksu 2% protsenti, 18%-lt 20%-le, mis arvutuste kohaselt pidanuks riigieelarvesse poole aastaga tooma 800 miljonit krooni. Kuid olukorras, kus tarbimine väheneb, vähenevad ka käibemaksulaekumised. Selle korvamine käibemaksu tõstmisega vaevalt et tarbimisindu suurendab. Õnneks suutsid opositsioonifraktsioonide esindajad käibemaksu tõusu rahanduskomisjonis ära hoida.
Kaudsed maksud ja jätkuv sotsiaalsete hüvitiste kärpimine ei leevenda majanduskriisi. Eestile võib majanduskasvu tagada riigipoolne abi meie ettevõtetele turgude leidmisel, nii sise- kui ka välismaal. Vaja on senisest innukamalt toetada euroraha kasutamist, piirata tuleks välismonopolide mõjuvõimu, eriti nende Eestis saadud raha kantimist maksuparadiisidesse. Neid leidub tänaseski maailmas küll. Soodustada tuleks investeeringuid nüüdistasemel olevatesse ettevõtetesse. Oluline on toetada neid inimesi, kel praegu on raske, et nad suudaksid kriitilise aja võimalikult väikeste kaotustega üle elada.
Kahjuks täna menetluses olev teine negatiivne riigi lisaeelarve mitte otsustavalt ei leevenda, vaid pigem pikendab majanduskriisi. Sellepärast tegimegi negatiivse lisaeelarve kohta oma põhjendatud parandusettepanekud, mis küll tehtut ei heasta, kuid mõnevõrra parandavad. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Nelli Privalova! Kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Inimese tervise määravad nii geneetilised, majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised kui ka keskkonnafaktorid. Kuid, vastupidi, inimeste tervis võib omakorda mõjutada majandustulemusi. Inimeste tervis tagab ühiskonna suurema produktiivsuse suurema tööjõupakkumise, paremate oskuste, kõrgema hariduse ja parema koolituse kaudu. Seega, arutades eelarvestrateegiat või tehes eelarvetesse kärpeid, peame üha enam silmas pidama ja kaalutletult tegema kõiki neid otsuseid, mis puudutavad inimeste tervist. Olukorras, kus tööjõuturu olukord on jõudnud juba suhteliselt kriitilisele tasemele ja sotsiaalministri ütluse kohaselt võib töötuse määr ulatuda 2010. aastal isegi 20%-ni, peame pöörama enam tähelepanu ka neile isikutele, kes aktiivsest hõivest kõrvale on tõrjutud. Esitame küsimuse, millised on nende inimeste võimalused aktiivselt osaleda ühiskondlikus elus, tunda end turvaliselt, ja milline on sellises olukorras inimeste sotsiaalne kaitse. Eelarvekärbete puhul, kõikide selliste rahavähendusprojektide puhul peame silmas pidama ka regionaalset aspekti. 2008. aasta Eesti inimarengu aruandes on peatükk, kus on soovitused Eesti elanikkonna tervisega seotud elukvaliteedi parandamisele suunatud poliitika jaoks. Selles peatükis on öeldud, et eelmiste majanduslanguste kogemuse põhjal on Eesti elanikud väga tundlikud muutuste suhtes majanduskeskkonnas ning löögi alla satub tavaliselt kõige haavatavamate terviseseisund. Ühiskonna edu ning jätkusuutliku arengu seisukohalt oleks oluline tagada põhiline esmatasandi arstiabi kõikidele elanikele, sõltumata nende sotsiaalsest seisundist. Seega teeb eelarves ettevaatlikuks see artikkel, mis vähendab kiirabiteenuste osutamiseks ettenähtud summat kokku 24,8 miljoni krooni võrra. Riskide maandamisel on tähtis eri poliitikate läbimõeldud koostoimimine. Näiteks eluaseme-, transpordi-, haridus-, maksu- ja regionaalpoliitikas võivad majandusraskuste kontekstis peituda tõhusad meetmed rahvastiku tervise ja elujõu kasvatamisel. Igal juhul näitavad kõik analüüsid, et investeeringud tervisesse tasuvad ära.
Räägin veel ühest probleemist, mis on tekkinud seoses kärbetega ja mis on seotud teise lisaeelarvega. Kultuuriministeeriumi valitsemisala rahaline vähendamine on toonud kaasa selle, et ministeeriumi allasutuste ehk rahvaraamatukogude rahamahtude vähendamine on muutnud maakonnaraamatukogude töötajate töötasu nii väikseks, et seda ei saagi nimetada enam palgaks, seda peaks nimetama toetuseks, nagu nad ise seda nimetavad. Kuigi seadus näeb ette, et finantseerimist tagavad ka kohalikud omavalitsused, ei pruugi kohalikud omavalitsused rahvaraamatukogusid palkade osas toetada ja nii jääbki töötajatele vaid toetusena määratud miinimumpalk. Eelarvemuudatuste ja kärpimiste tegemisel peab valitsus rohkem süvenema kõikide rahamahtude vähendamisse ja analüüsima, kuidas võib raha vähendamine mõjutada töötajaid ja nende palku. Kuigi me räägime palkade vähendamisest, ei tohiks ühe teenistujate grupi palgakärbe olla suurem kui teistel. Selle kärpe tõttu ei suudeta tagada maakonnaraamatukogude funktsioonide täitmist. Valitsus peab üle vaatama kõik vähendused, et vähendamine ei lõpeks süsteemi töö halvamisega. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Valeri Korbi! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Paljud leiavad ja ka mina olen sellega nõus, et Eesti majanduse madalseis jätkub. Eestis on jätkumas reaalmajanduse kohandumine välisnõudluse languse ja sisetarbimise vähenemisega. Eelarvedefitsiit on endiselt päevakorral, kohaliku omavalitsuse finantsseis halveneb. Valitsus on selle aasta veebruaris ja mais eelarvepositsiooni parandanud kokku 14 miljardi krooni ulatuses, kuid sellest kulude kärpimist teostati 8,1 miljardi krooni ulatuses. Teisel poolaastal on oodata veelgi majanduse langust ja eelarvetulude kahanemist. Iga järgmine kärpimine muutub järjest keerulisemaks. Valitsuse aasta alguse ebapiisava tegutsemise hind kujuneb liiga kõrgeks. 2009. aasta riigieelarve kinnitamisel kavandati 15,2%‑line tulude kasv, sellest 7,9% maksudest ja sotsiaalkindlustusmaksetest. Rahandusministeeriumi prognoosi põhjal oleks 2009. aastal pidanud toimuma palgakulude kasv 9%, kuid juba siis ei kavandatud suurendada palga alammäära ning jäeti tulumaksumäär ja maksuvaba miinimum 2008. aasta tasemele. Samas suurenesid pedagoogide palgakulud 7%, kuid juba siis oli selge, et see ei ole põhjendatud. Veebruaris vähendati pedagoogide palka 4% alates 1. jaanuarist s.a. Esimese negatiivse eelarve vastuvõtmise ajaks oli esimeses kvartalis pedagoogidele juba välja makstud töötasu 7–8%-lise kasvuga. Arutamisel olevas lisaeelarves on pakutud vähendada pedagoogide töötasudeks vahendeid veel 4% ja juba 1. juulist, kusjuures selleks ajaks on pedagoogid saanud 56-päevase puhkuse tasu kuni augusti lõpuni, st praktiliselt ei ole seda 1. juulist võimalik rakendada.
Kuigi arutelu lisakärbete tegemise ning eelarve tulude leidmise üle jätkub, tiksub aeg edasi. Võimalus jääda Maastrichti kriteeriumide täitmiseks 3%-lise eelarvedefitsiidi piiri juurde tundub juba keeruline. See tähendab omakorda, et euro tulek aastal 2011 on muutunud ebatõenäoliseks ning kasvanud on tõenäosus, et ka Eesti peab IMF-ilt laenu võtma.
Eesti jaoks on väga oluline ka lõunanaabrite juures toimuv. Läti on üliraskes seisus, lisaks majanduse jahtumisele ei ole suudetud täita IMF-i kriteeriume ning seetõttu on edasi lükatud ka laenu osamaksed. Ka Leedus on olukord halvenenud. Kuna riigil ei ole reserve ning maksulaekumine on nagu Eestiski allpool oodatut, peab Leedu väga suure tõenäosusega juba sel aastal laenusooviga IMF-i poole pöörduma.
Tulles tagasi Eesti juurde, peab märkima, et juba täna on selge, et majanduslangus ei ole Eestis põhjani jõudnud ning teisel poolaastal majanduslangus jätkub. Kui valitsus ei võta lähikvartalis midagi ette, tekib vajadus jätkuvalt tegelda eelarve kärpimisega. Selge on ka see, et palkade jätkuv kärpimine toob kaasa maksulaekumise jätkuva vähenemise.
Valitsus ei ole võtnud tõsiselt Keskerakonna varasemat arutelu tulude suurendamiseks, et vaadata üle tulumaksumäära suurendamine nendel, kelle tulud ületavad 300 000 krooni aastas. Kuid see oleks üks võimalus kompenseerida tulumaksu laekumise kahanemist palkade vähenemise tõttu.
Üks võimalikult kiirelt muudatusi vajav valdkond Eestis on kohaliku omavalitsuse küsimused. Kuna enam kui pool kohaliku omavalitsuse eelarvetuludest on seotud maksudega, peamiselt üksikisiku tulumaksuga, siis on selge, et jätkuva alalaekumise tingimustes likviidsusprobleemid akumuleeruvad. Kuigi valitsusele on praegu suureks väljakutseks eelarvega seonduvad teemad, ei tähenda see, et kord juba päevakorda kerkinud haldusreformi küsimused võiks kaugele tulevikku lükata. Praegu on vajadus haldusreformi järele Eestis suurem, kuna haldusreformiga kaasneb ka kulude kokkuhoid. Eesti 227 omavalitsuse keskmine üldvalitsemiskulu elaniku kohta on 2111 krooni. Sellest summast 50% või enam kulutab üldvalitsemiskuludeks 13,7% kõikidest omavalitsustest, 40% või suurem keskmine üldvalitsemiskulu elaniku kohta on 18,1% omavalitsustes ning vastavalt 30% või suurem keskmine üldvalitsemiskulu elaniku kohta 22,5% omavalitsustes. Seega kulutab tervelt 31 kohaliku omavalitsuse üksust avaliku teenuse osutamiseks enam kui poole rohkem kui Eesti keskmine. Valitsus peaks jätkama diskussiooni reformi läbiviimiseks. Muidu on reaalne võimalus, et eelarvepositsiooni jätkuva halvenemise korral tuleb päevakorda IMF‑i abi järele minek, mis toob kaasa haldusreformi teostamise juba IMF‑i nõudel. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Toivo Tootseni! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Päris jonnaka järjekindlusega kordan ma siit kõnepuldist ikka, et majanduskriisist ja eelarvekriisist ei vii meid välja ainult ja ainult kulude kärpimine. Tegelikult tuleks suurendada ka tulusid. Üks tulude suurendamise võimalus on astmelise tulumaksu kehtestamine. Rõõm on tõdeda, et järjest rohkem hakkab see mõte toetust leidma. Ka täna arutluse all oleva eelnõu kohta tehtud mitme muudatusettepaneku katteks on ette nähtud tulumaksu astmeline tõus. Kurb ainult, et neid muudatusettepanekuid pole komisjon arvestanud.
Astmeline tulumaks on õiglane. Rahva seas ei tekitagi suurt viha mitte suured palgad, vaid just järjest suurenenud ebavõrdsus palkade vahel, nn palgakäärid. Vihale ajab tohutu suur vahe inimeste sissetulekute ja seega ka ostujõu vahel. Senine Reformierakonna dikteeritud maksupoliitika on olnud jäärapäiselt ühesuunaline: proportsionaalne tulumaks ja suund tulumaksumäära vähendamisele. Seda veel ka siis, kui meil olid majanduses väga head ajad. See on see aeg, kui tavaliselt makse kogutakse just rohkem kokku, meil alandati neid. Praegu oleks aeg makse alandada, meil ei ole seda võimalust, vastupidi, me peame hakkama makse tõstma.
Aga kellele on tulumaksumäära alandamine olnud kasulik? Tänases, nüüd juba eilses Eesti Päevalehes on Andres Võrgul selle kohta põhjalik artikkel. Muu hulgas küsitakse selles, milline on olnud tulumaksu alandamise ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise hind riigile ja kohalikele omavalitsustele. Ja vastus on: möödunud aastal oli see arvestuslikult ligi 7 miljardit krooni. Just nii palju rohkem raha oleks laekunud riigieelarvesse ja kohalikesse eelarvetesse, kui oleks kehtinud 2000. aasta tulumaksuvaba miinimum ja tulumaksumäär. Sellest umbes pool ehk 3,5 miljardit krooni jäi laekumata tulumaksu varasema 26%-lt 21%‑le alandamise tõttu. Andres Võrk küsib, kes on tulumaksukoormuse langetamisest enim võitnud. Praxis tegi selle kohta analüüsi, vaadeldes kõiki Eesti elanikke, nii lapsi, tööealisi kui ka pensionäre. Selgus, et tulumaksumäära langetamisest ja maksuvaba miinimumi suurendamisest on kõige enam kasu saanud just keskmisest jõukamad Eesti elanikud.
Tulumaksureformi tõttu laekumata jäänud 7 miljardist kroonist ligi veerand, peaaegu 1,7 miljardit krooni, jäi Eesti elanikkonna kõige jõukama kümnendiku kätte. Eesti kõige rikkam kümnendik, arvestuslikult ligi 139 000 inimest, kelle maksudejärgne tulu on keskmiselt 14 000 krooni kuus, säästis tänu tulumaksureformile sama palju kui ülejäänud 650 000 inimest kokku. 650 000 on inimesi, kelle tulu on alla Eesti keskmise. Seega säästis rikkam kümnendik sama palju kui tervelt pool vaesemat elanikkonda. Kui meie tahame nüüd just selle kümnendiku tulumaksu tõsta, oigab reformierakondlasest rahanduskomisjoni esimees, et see on suur löök nendele inimestele. Aga valitsus ise kavatseb hoopis suuremat lööki ja kõikidele inimestele. Nimelt tahab valitsus ka tulusid suurendada ning püüab seda teha käibemaksu ja aktsiiside tõstmise teel. Samal ajal tuleb arvestada, et käibemaks ja aktsiisid moodustavad suurema osa just vaesemate inimeste väljaminekutest. Seega võiks nende maksude tõusust saadavast tulust osa tagasi minna madalama sissetulekuga inimestele lisatoetuste ja teenuste kujul. Tähendab, nõiaring tekiks sellest asjast. Kõige kahjulikum eelarvele ja eelarvetulude laekumisele oleks just aktsiiside ja käibemaksu tõstmine ning tegelikult üsna kasulik oleks uue tulumaksuastme sisseviimine rikkamatele inimestele. Ka meiesugustele, miks mitte. Mina küll ei oleks selle vastu, kui minu tulult läheks 3–4% rohkem tulumaksu maha.
Minu meelest ongi käibemaksu ja aktsiiside tõstmise kõige mõistlikum alternatiiv astmelise tulumaksu kehtestamine. Kui väiksema sissetulekuga inimesed maksavad vähem tulumaksu, jääb neil rohkem raha kätte ja nad panevad selle käibesse. Kui suurema sissetulekuga inimesed maksavad senisest rohkem tulumaksu, siis jääb neil vähem raha kätte, aga rohkem raha läheb riigi üldisteks vajadusteks ja see läheb omakorda jälle käibesse. Sissetulekukäärid vähenevad, lisaks sellele kaob ära stiimul palku taevasse tõsta. Oluliselt suurenev tulumaks jahutab seda palgatõstmishimu ja kui ikkagi tõstetakse, siis teadmisega, et suur osa palgatõusust läheb tulumaksu näol kogu ühiskonna hüvanguks.
Pean väga tähtsaks seda, et tekiks taas diskussioon astmelise tulumaksu teemal. Keskerakond oli see, kes juba aastaid tagasi hakkas jõuliselt sellel teemal rääkima. Tundub, et me oleme nüüd selle teema arutamiseks tunduvalt küpsemad kui kümmekond aastat tagasi, kui Keskerakond esimest korda selle teema üles tõstis. Juba siis leidis astmelise tulumaksu idee üsna suurt poolehoidu, kuigi siis polnud käärid sissetulekute vahel nii kohutavalt suured nagu nüüd. Nüüd, kui on ülimalt tähtis riigi tulude suurendamine ka sellesama lisaeelarve raamides, on vägagi vajalik astmelise tulumaksu kehtestamine taas tõsiselt arutluse alla võtta. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Helle Kalda! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu ei ole kooskõlas sellega, mida meie riik vajab majanduslangusest väljatulekuks ja edasise arengu tagamiseks. Eelnõu annab järgmise noahoobi meie valitsuse suutlikkusele ja riigi kui terviku elujõulisusele. Valitsus on läinud eelarve ohjeldamatu kärpimise teed. Kärbitakse palju, kärbitakse kohtadest, mida tegelikult üldse puudutada ei tohiks.
Kuidagi ei saa nõus olla haigushüvitiste kärpimisega. Haigus ei ole laiskus, vaid õnnetus. Me vajame igat inimest meie ühiskonnas ja haiguste kiire võitmine on oluline eeldus, et suudaksime edukalt tulevikule vastu minna.
Täiesti vale on meie hariduspoliitika õõnestamine igal võimalikul viisil: õppelaenude kustutamise kaotamine, üliõpilaste toetuste vähendamine.
Eestile katastroofiliselt mõjuvaid eelarvekärpeid on selles eelnõus küllaga. Kõike ei ole mõtet siin saalis ette lugeda ja seda me veel ei teagi, mida valitsus kolmandale lugemisele pakub.
Mida me siis teame? Valitsus on otsustamas minna käibemaksu tõstmise teed, ta tahab tõsta käibemaksu 20%‑le, samuti tõsta kütuseaktsiisi ja ilmselt toetada roheliste pakutud keskkonnamaksude tõusu. See ei aita lahendada eelarve probleeme, kuna see kiirendab veelgi pankrottide levikut ja üldist maksujõuetust turul. Ettevõtjatel on niigi raske. Neid tuleks toetada, mitte neile täiendavalt kive kaela veeretada. Käibemaksu ja kütuseaktsiiside tõstmine ei too meile täiendavaid maksulaekumisi, vaid toob hoopis kaasa üldise majandusaktiivsuse languse, seega hoopis maksude laekumise vähenemise. Kaudsete maksude tõstmine ja majanduse surmamine ei ole lahendus meie probleemidele.
Üks lahendus oleks kindlasti astmeline tulumaks. Eile avaldati uudis, et Läti kehtestab astmelise tulumaksu. Kas see oli IMF‑i soovitus või tingimus, seda näitab aeg. Meil oleks ka viimane aeg seda teed minna. Või arvab valitsus tõesti, et meil ei tule enne mõistus pähe, kui oleme sama halvas seisus kui Läti? Valitsus peaks lõpuks aru saama sellest, et ka Eestis kehtivad klassikalised majandusseadused. Need seadused ütlevad, et buumi ajal peab riik majanduse arengut pidurdama ja rasketel aegadel just majandust elavdama. Andrus Ansipi juhitud valitsus on käitunud täpselt vastupidi. Buumi ajal küttis valitsus hagu tulle, nagu suutis. Nüüd, kui valitsus peab majandusraskusi leevendama, aitamaks meil raskeid aegu üle elada, tegeleme eelarve ohjeldamatu kärpimisega. Kus on valitsuse tugi meie ettevõtlusele tellimuste kaudu? Kus on valitsuse stimulatsioonipaketid meie majandusele üldiselt? Neid ei ole ja praeguse valitsuse püsimise korral ei hakka ka kunagi tulema. Selle asemel kärbime me eelarvet ja võtame viimasegi toe meie ettevõtjatelt, töötajatelt, raskustesse sattunud inimestelt.
Meie valitsuse käitumine majandusküsimustes on äärmuslikult lineaarne: kui raha tuleb, siis kulutame, kui raha ei ole, siis kärbime eelarvet. Milleks on maailmas välja mõeldud majanduspoliitika? Eks ikka selleks, et riiki rasketel aegadel toetada ja arendada. Seda peaks tegema just valitsus, mitte Rootsi pangad, töötute armee või Euroopa ühisraha euro.
Valitsus on täiel määral läinud Eesti rahva eksitamise teed. Valitsus jätab mulje, et euro kehtestamise sildi all on lubatud ka meie majanduse põhjalaskmine. Kas valitsus selgitab, milleks on meile vaja eurot, kui selleks ajaks oleme kõik näljas, paljad või poolsurnud? Kuidas euro kehtestamine meid aitab, kui meie majandus on selleks ajaks lakanud eksisteerimast? See seaduseelnõu on üks särav näide selle kohta, kuidas meie valitsus meie majandust hävitab ja teeb seda euro kehtestamise sildi all.
Selle eelnõuga oleme valinud Läti tee. Varsti sulgeme haiglad, koondame politseinikke, vähendame riigi funktsioone ja siis anname ennast välisrahastajate juhtida. Kui me võtame vastu eelnõu 510 ja veel terve hulga analoogseid seadusi, siis lakkab see saal siin varsti täiesti olemast. Me muutume lihtsalt kohatäitjateks. Ansipi valitsusel on selliseid hävitavaid seadusi varuks aga küllaga. Selles pole meil kahtlustki. Eelnõu 510 tegeleb otseselt riikliku eelarvepoliitika rikkumisega ja riigi maksevõimetuse tekitamisega. Seda eelnõu toetades sillutame otseselt teed majanduskollapsisse, mis toob kaasa krooni sunddevalveerimise, tahame me seda siin Riigikogus või mitte. Ja mitte 10–15%, vaid 30–50%. Valitsus peaks julgema otse välja öelda, mis on eelnõu 510 tagajärg. Koalitsiooni ja valitsuse liikmed ei ole mingil viisil nõus mõtlema Eesti rahva huvidele, kelle eurolaenude tasumise võimele eelnõu 510 tõttu, kui käivitub ahelreaktsioon, tuleb otse tuli peale.
Valitsusel oleks õigem tagasi astuda, ka see oleks täna parem lahendus kui Eesti riigi sirgjooneline põhjalaskmine. Vaadates 2009. aasta riigieelarve ümber toimunut ja toimuvat, tuleb olla ühesel seisukohal, et Eesti on jõudnud oma ajaloo suurima eelarvekriisi lävele. Praegusel valitsusel ei näi eelarvekriisi vastu suurt midagi olevat, sest ega nad kaua võimul ei püsi. Seega tuleb kokkukeedetud probleemid ära süüa järgmisel ja märksa vastutustundlikumal valitsusel. Kuid vaatamata koalitsiooni äärmuslikule ükskõiksusele ja pahatahtlikkusele eelarveküsimustes ei saa nad ikka täiel määral aru, mida eelnõu 510 lõpuks kaasa toob. Meie riik ei ole milleski süüdi, et teda sellisel viisil karistada. Mina sellisel viisil seda eelnõu toetada ei saa.

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Rein Ratase! Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Auväärt Riigikogu! Ilmselt oleme jõudnud oma riigi arenguga murrangulisse aega, kus meil tuleb teha tõsine analüüs läbitud teest, plussidest ja miinustest, kursi korrektsioonidest, mida tegime, ja ka neist, mida me õnneks ei teinud või mida me kahjuks ei teinud. Seejärel, sekstanti kasutades, tuvastame oma praeguse asukoha maailmamerel ja määrame ka järgneva kursi. Kiire majanduskasvu aeg on lõppenud ja kestab majanduslangus. Aga kui kauaks veel? Adekvaatset vastust ei ole. Meie ettevõtluse kulueelised on oluliselt nõrgenenud, tootmise efektiivsust ei ole me suutnud eriti suurendada, vähemalt tööjõukuludega võrdväärses mahus. Meie eksport on suhteliselt madala lisandväärtusega. Võib-olla kõige tõsisem häirekellalöök on see, et meie tootva ja töötleva tööstuse võimalused oma tootlikkuse ja lisandväärtuse toomiseks maailmatasandile on praeguse arusaama järgi vägagi piiratud. Meie ettevõtetes on hõivatud vähe teadlasi ja insenere, suhtväärtusena ligi neli korda vähem, kui sooviks. Arengufondi järeldus on ühene: praeguse majandusstruktuuriga ei jõua Eesti arenenud riikidele järele. Kuidas on siis lood edasise kursi mahapanekuga? Edasiminek tähendab suuresti restruktureerimist, sealhulgas traditsiooniliste majandusharude moderniseerimist, aga ka uute majandusharude ületoomist välismaalt. See saab toimuda eeskätt teadusmahukate välisinvesteeringute kaudu, mille esmane eeldus ei ole mitte soodustuste tegemine investoritele, vaid vajalike teadmiste ja oskustega inimeste olemasolu. Selleks tuleb, esiteks, edendada meie inimeste oskusi ja haritust. Teiseks, anda meie tarkadele ja kuldsete kätega inimestele rohkem väljundeid tegutsemiseks mente et manu ja, kolmandaks, tuua Eestisse andekaid ja tegusaid inimesi, kes suudavad siin innoveerida. Potentsiaali näib meil olevat. Euroopa keskmisega võrreldes on Eestis 25–64 aasta vanuste inimeste rühmas kõrgharidusega inimesi 40% rohkem. Samas oleme innovaatilisuse poolest üpris nõrgad, panustades rohkem mittetehnoloogilistesse sektoritesse. Kõrgtehnoloogia teenuste sektoris hõivatud inimeste hulk on vaid 85%, kõrgtehnoloogilises tootmises hõivatuid on meil 53%, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport 49% ja valdkondlike patentide hulk vaid 10% Euroopa keskmisest. Kuidas siis ikka on lood selle edasise kursiga? Kes selle maha panevad? Kas teadmispõhiseid majandusvõtteid valdavad teadlased ja majandustegelased või teadmispõhist riigijuhtimist valdavad poliitikud või lihtsalt rahva poolt valitud kodumaa parimad pojad ja tütred?
Oleme suurepäraseid visioone jätnud realiseerimata. 16. jaanuaril aastal 2001 tõi ajaleht Postimees ära tollase rahandusministri Siim Kallase sõnumi, et kümne aastaga möödume Soomest, kui intervjueeritava tahtmise järgi saaks riiki juhtida. Siis taotles tollane rahandusminister tulumaksu vähendamist 26%-st 20%-ni. Või sama, kahtlemata targa mehe ettepanek ühitada presidendi ja peaministri kohustused. Miks me seda siis ei teinud? Ei tea.
Majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmise ja nende tegeliku evitamise vahele jääb alati mõningane ajavahemik. Tegelikkuses on siiski võimalik otsuseid väga kiiresti muuta, tuleb vaid arvestada, et koos sellega muutub ka riigi makromajanduslik olukord. Eriti kiiresti toimuvad muutused vähem arenenud, vaesemates maades. Peamised põhjused on siin ikkagi kõrge inflatsioon ja ettevõtluskeskkonna vähene usaldatavus, mis varem või hiljem viib kapitali väljavooluni. Meie riigi, meie kodumaa esmane eesmärk peaks olema jätkusuutlik majanduskasv, sinna juurde madal inflatsioon, kodumaiste säästude suurendamine ja nende heatulemuslik kasutamine, tööhõive ning maksebilansi tugev positsioon. Kõige selle saavutamiseks tuleb kasutada raha ja eelarvepoliitika hooba, ikka selleks, et suunata kapitalivoogusid ja nõudlust.
Kahju, et praegu käsitletava teise lisaeelarve seaduse eelnõu on suunatud vaid kärpimisele. Tal ei ole selget visioneeringut innovatsioonile, teadus- ja arendustegevusele ja summa summarum majanduskasvule. Olen rääkinud.

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Iga riigi eelarve on see põhiline dokument, mis ei pane mitte ainult rattad käima, aga paneb ka inimesed mõtlema, mis riigis ja kuidas nad elavad. See lisaeelarve, mis meie ees on, kui see nendeni jõuab, paneb ka kõvasti mõtlema.
Meie riigis on küllaltki omapärane olukord. Me ei olegi päris riik selles mõttes, et meil pole oma raha, meil pole sisuliselt oma panka, meil pole oma suuri ettevõtteid, mille kaudu valitsus ja riik võiksid mõjutada mõningaid protsesse. Me peame mängima teatud mänguruumis ja see mänguruum on praegu selline, et peab kärpima kulusid, sest tulusid ei tule.
Paljudest nendest protsessidest, mis toimuvad praegu riigis, me siit puldist eriti ei räägi, püüame nendest vaikselt mööda minna. Näiteks kas või see probleem, mis oli meil aprillis 2007. Riigikogu saali see probleem kordagi ei jõudnud, sellest pole me rääkinud, see ei ole olulise tähtsusega riiklik küsimus. Aga samas olen ma kindel ja ma tean väga hästi, kuidas paljud inimesed, kes omal ajal olid Eesti riigi, võiksin isegi ütelda, patrioodid, vaatamata sellele, et neil olid kas hallid passid või Venemaa passid või mõne teise riigi passid, hakkavad siit riigist lahkuma. Minu heal suvilanaabril on hall pass. Tema poeg õppis Eesti koolis ja tahtis astuda Tartu Ülikooli, see oli tema unistus, kuid pärast neid sündmusi ta lihtsalt ütles, et ta läheb Eestist ära. Muidugi võib ütelda, et ta pole päris Eesti mees ja las ta siis läheb. Aga samas on minu ees üks kiri, mis alles hiljuti ilmus ühes portaalis. Siin kirjutab eestlane järgmiselt: "Kas te teate, kui palju eestlasi igal nädalal riigist lahkub? Mina tean seda, et üks neist minejatest on minu onupoeg. Ta on otsustanud Eestist lahkuda, isegi oma emakeele lubab unustada. Igaveseks. Sest see riik pole talle midagi head toonud ega tähendanud. Või nagu noor tööjõus mees ise ütleb: "Mina siin kauem ei mädane!"" Selle kirja kohta on tulnud üle 200 kommentaari. Kurbusega peab ütlema, et enamik inimesi kirjutab, et nad saavad väga hästi aru nendest, kes sellest riigist lahkuvad.
Eks see on ka märk, et meie riigis asjad ei lähe nii, nagu me unistasime 20 aastat tagasi. Ja see on kurb! See on kurb ka sellepärast, et kui me praegu hakkame arutama seaduseelnõu nr 511, mis peaks meie tulubaasi suurendama ja mis on otseselt seotud lisaeelarvega, siis seal on näiteks lubatud tuua üle piiri kaks pakki sigarette. Hiljuti käisin ma Kagu-Eestis ja Narvas. Kohalikud inimesed rääkisid, et nad on sellega kursis. Ütlesid, et nad võtavad siis autotäie sugulasi ja tuttavaid ja nagunii hakkavad üle piiri sõitma ja neid suitse Eestisse tooma. Rääkimata sellest, kui palju siia tuleb salakaupa.
Need on need asjad, mis teevad väga murelikuks, sest see on kõik, mis peitub nende lisaeelarve arvude taga. Astmelist tulumaksu mõned poliitikud ja enamik valitsuspoliitikuid võtavad nii, et see on Keskerakonna püha lehm ja ikoon, mille poole palvetatakse. Aga samas üha enam riike ja ka meie lõunanaaber hakkavad sellele üle minema, sest teist võimalust nendel ei ole. Kas meie tõesti, oma kitsastest võimalustest hoolimata, hakkame loobuma variantidest, kuidas eelarveprobleeme paremini lahendada, ainult sellepärast, et need ettepanekud on tulnud kuskilt kõrvalt? Nagu ütles ükskord siin puldis (võib nimetada isegi tema nime, teda enam siin saalis pole) Jürgen Ligi, et on võõrad ja omad, ja kui võõrad pakuvad mingit ettepanekut, siis ainult sellepärast, et need on võõraste poolt tulnud, meie ei võta neid vastu. Nii see riik enam edasi liikuda ei saa. See on kurb tõde.
Mul on tõesti väga kurb meel, et isegi minu lähisugulased lahkusid hiljuti siit riigist, sõitsid Austraaliasse, kuigi nende esivanemad on siin elanud ja nad armastasid seda riiki. Aga nüüd nad leidsid, et neil pole siin enam asja. Kui me nii üleolevalt suhtume opositsiooni ettepanekutesse, mis on muudatusettepanekute hulgas kirjas, ja läheme neist järjekordselt teerulliga üle, siis me aitame kaasa nendele, kes arvavad, et nemad siin enam ei mädane. Tänan teid!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Arvo Sarapuu. Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Jutud eelarveaukude lappimisest on nüüdseks kõigil silme eest kirjuks võtnud. Vahepeal teatas valitsus üle päeva, et on parandanud müstilist riigieelarve positsiooni kas 1,5, 2 või 3 miljardi krooni võrra. Kord on puudu 8, siis 6 ja tuleval aastal isegi 17 miljardit. Tulevat kärpida, parandada positsiooni või tõsta makse, igal juhul kõike soovitavalt palju. Kõik see minevat euromüntide ja rahatähtede käibelevõtu altarile. Kui see nii piinarikkaid kannatusi nõuab, siis võiks sellest pagana eurost praegu ju loobuda, arutavad ilmselt paljud. Elu oleks tunduvalt mõnusam igasuguse kärpe piinadetagi. Ootamatult peale põllumajandusministri portfelli ka rahandusministri portfelli saanud Helir-Valdor Seeder on aga nentinud, et Eesti riigi jaoks pole praegu küsimus üldse euros. Kärpimine ei toimu euro heaks. Ta ütles, et tegelikult on küsimus riigi rahanduse jätkusuutlikkuses, kui tahame ka selle aasta lõpus veel likviidsed olla. Kurb, aga tõsi.
Selle aasta eelarvet on ametlikult lapitud kaks korda, kõigepealt veebruaris umbes 8 miljardit, teiseks aprillis, kui valitsus leppis kokku töötuskindlustusmakse tõstmise 3%‑le ja teise pensionisamba sissemaksete külmutamise. Aga see kõik on kosmeetika, sest IMF-i viimase prognoosi järgi tõmbub majandus sel aastal kokku 13%. Kui nendele sammudele midagi ei lisata, siis ootaks riiki aasta lõpuks ikkagi 12-miljardiline miinus. Riigi reservidest oleksid järel vaid sendid, järgmise aasta alguseks tekiksid esimesed probleemid väljamaksetega, pole raha, mille eest maksta pensione, toetusi või ametnike ja õpetajate palku.
Jah, praegu on kindlasti see aeg, kui inimesed juurdlevad jälle palju selle üle, mis siis õigupoolest on juhtunud. Kõik algas justkui ilusasti, tuli iseseisvus, inimesed kogusid nii raha kui ka vara, investeerisid hoogsalt, aga vähem kui paari viimase aastaga on justkui miski määritud. Kõik imestavad, mis siis lahti on, mis meil viga on, mis valesti läks ja kuidas me juhtunut ette ei näinud. Loomulikult kõik peale peaministri ja valitsuskoalitsiooni. Küll aga meeldib mõnele poliitikule endale vastu rinda lüüa ja rääkida, kuidas ta julgeb teha ebapopulaarseid otsuseid. Kuidas saavad aga ebapopulaarsed olla otsused, mille eesmärk on päästa Eesti majandus kokkuvarisemisest? Kas ei pane imestama? Pigem on siin tegemist võimetusega inimestele olukorda seletada. Kas tõesti arvatakse, et keegi pole võimeline aru saama, et kui täna palka vähendatakse, siis suudetakse vähemalt homme palka edasi maksta? Loomulikult, igaüks tahab näha analüüsi, uuringuid, mida kõike see meile kaasa toob, sest need otsused ei saa ju niisama lihtsalt sündida. Kus aga on analüüsid, kus on uuringud? Selle asemel raiutakse koera saba jupikaupa ja tundub, et üks vale järgneb teisele.
Kuidas vaadatakse meie peale Soomest? Kõigepealt, suhtumine Eesti hinna- ja palgatasemesse. Soomlase vaatevinklist ja ka Soome investorite vaatevinklist on vahepealsetel aastatel Eesti muutunud väga kalliks. Nad ütlevad otse välja: hindade ja palkade langus muudab Eesti jälle konkurentsivõimelisemaks. Praegu Soome ettevõtja pigem ootab. Küsimus pole muidugi ainult Eestis. Mida Soome teeb oma majanduse stimuleerimiseks? Üks pool on nõudluse suurendamine, eelkõige ehitussektorile suunatud programmid, riigi tellimused, infrastruktuuriobjektide ehitused. Kohalikele omavalitsustele suunatakse abiprogrammid, kus kohalikus elus püütakse investeeringute abil oma inimestele tööd anda. Samuti arutatakse Soomes seda, kuidas ettevõtete maksude osas lubada maksustamise edasilükkamist, samuti teatud muudatusi kahjumi mahaarvamisel maksudest. Otsused ei ole veel sündinud, mõned asjad on meie jaoks täiesti uued. Aga samas tehakse see kõik oma väikeste ja keskmise suurusega firmade likviidsuse parandamiseks.
Meil käib aga vaidlus selle üle, kumb on kavalam ja kumb on targem, kas otsesed maksud või kaudsed maksud. Tulude teenimise, ümberjagamise ja välismõjude kõrval on maksupoliitika üks eesmärke ju läbipaistvuse suurendamine. Otsesed maksud, näiteks tulumaks, on selles kontekstis positiivsed. Inimesed tajuvad paremini, kui maks võetakse sissetulekult, mitte kaudselt tarbimiselt. Nii on inimesed otseste maksude puhul ka riigi suhtes nõudlikumad, tahavad teada, kuhu raha läheb ja mille peale see raha kulutatakse. Laristava riigi vaatenurgast on kaudsed maksud soodsamad. Nende muudatusi ja tõstmisi inimesed nii hästi ei taju. Kas seda, et inimesed ei taju, millised on maksud ja kuidas need talle mõjuvad, praegune valitsuskoalitsioon soovibki? Muidugi, on proovitud igasuguseid käibemaksunõkse. Näiteks toon ma, et kui Kanada kehtestas 1990. aastal käibemaksu, mida seal varem ei olnud, tõi see järgmistel valimistel kaasa valitsuse kukkumise. Aga Kanada valitsus õppis sellest ja ilmselt väga paljud valitsused on õppinud. Ka Kanadal läks libedalt. Käibemaksu puhul tekkis fenomen, et paar protsenti siia-sinna, kes sellest ikka kokkuvõttes aru saab. Paistab, et see meeldib meie inimestelegi. Ma toon siin mõne tähelepaneku selle kohta, mida on kasutatud Euroopas. Kui sa seal poes hinnasiltidel vaatad hindu, siis need on ilma käibe- või müügimaksuta ning alles kassas arvutatakse maksud juurde. Tegelikult on see päris ebameeldiv tunne, aga mõneti üsna õpetlik.
Võib-olla ka mõni õpetussõna Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu poliitikutele. Kui teil praeguse majanduskriisi ajal tuleb tõepoolest makse tõsta, siis mõelge pikaajaliselt ja tehke nii, et valijad tajuksid maksukoormust paremini, palju paremini kui täna. Kui kavandate käibemaksu tõusu, võiksite ju lisada klausli, et edaspidi peaks hinnasildil võrdses suuruses olema kirjas nii hind ilma käibemaksuta kui ka lõpphind. Veelgi radikaalsem variant: hinnasildil ainult ilma maksuta hind ja alles kassas arvutatakse maks juurde. Lühiajaliselt ei pruugi see veel kasu tuua, aga tarbijad hakkavad niimoodi tajuma, kui suure osa nad tegelikult käibemaksuna maksavad, ja inimesed hakkavad lõpuks aru saama, mida tähendab hind, kui suured on maksud ja mida see nii neile kui ka riigile maksma läheb.
Igal juhul on selge: meil Eestis on vaja praegu kiireid otsuseid, aga meil on vaja ka õigeid otsuseid. Õigeid otsuseid aga ei saa vastu võtta vaid kolm või neli parteijuhti ja kümme inimest, vaid õiged otsused tuleb teha siin saalis. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmiku. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lisaeelarve arutelu juures on üks oluline aspekt, mida ka täna siin küsimuste käigus arutati – aktsiisitõusud, mis puudutavad nii alkoholi, tubakat, kütust kui ka energeetikat. Tõsi, selles küsimuses on poolt- ja vastuargumente ja, nagu ma aru sain, tullakse selle küsimusega uuesti välja järgmisel nädalal. Küll aga tahan sellest natuke rääkida läbi varimajanduse prisma ja võib-olla selle kaudu anda ettekujutus, mida toob selles valdkonnas endaga kaasa aktsiisitõus.
Varimajanduse uurimisel on hea võimalus kasutada elanikkonda kui eksperte ja nende hinnanguid uuritava probleemi kohta. Elanike eksperdihinnangud baseeruvad igapäevasest elust kogunenud informatsioonil ning on üks võimalus illegaalse alkoholi ja tubaka leviku hindamisel ja selle osakaalu määramisel kõikvõimalike alkohoolsete jookide ja tubaka üldises tarbimises. Analüüsitud on elanike hinnanguid illegaalse alkoholi tarbimise, müügi ja infokanalite kohta. Samuti on esitatud elanike ettepanekuid illegaalse kaubanduse takistamiseks ning vähendamiseks.
Varimajanduse kohta antud hinnangud põhinevad informatsioonil, mis on saadud eri allikatest. Ühelt poolt on elanikel isiklikke kokkupuuteid illegaalse alkoholikaubandusega, teiselt poolt saadakse andmeid infoallikatest, mida edastavad nii meedia kui ka tutvusringkond. 2008. aastal oli elanike arvamus illegaalse alkoholikaubanduse kohta kõige rohkem mõjutatud sellest, mida oli kuuldud ja nähtud kas oma kogemuse põhjal või meediakanalite kaudu. Võrreldes 2006. ja 2007. aastaga on varimajanduse osakaal vähenenud. Mitte väike tähtsus ei ole siin sellel, et nii piirivalve kui ka Maksu- ja Tolliamet on, omades vastavaid ressursse, oma tööd hoogustanud. Nüüd on päevakorral küsimus, et eelarve mahus peaks seda osakaalu vähendama, eriti seda, mis puudutab Maksu- ja Tolliametit, mis omakorda muidugi annab olulise tagasilöögi kogu varimajanduse osas.
Meediakanalid on olnud olulised infoallikad just Põhja-Eesti elanikele, alla 30-aastastele kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga inimestele. Oma tutvuskonnast informatsiooni saamine on enam levinud Kirde-Eestis mitte-eestlaste hulgas, just madalama haridusega ja sissetulekuga inimeste seas. Oma tuttavate seas teadis illegaalse alkoholi ja tubaka ostjaid olevat iga viies elanik. Regionaalselt teati oma tuttavate seas salaalkoholi ja -tubaka ostjaid olevat enim Kirde-Eesti inimeste hulgas, seda üle 42%.
Eksperdihinnangu järgi on levinuim illegaalse alkoholi müügi koht jätkuvalt müüja kodu (61%), 39% hinnangul müüakse illegaalset alkoholi ja tubakat käest kätte tänaval ning 7% arvates müüakse seda baaride ja muude suletud asutuste kaudu. Eelmisel majanduse suure madalseisu aastatel 1999–2000 oli salaalkoholis piirituse osakaal suurem puskari omast.
Illegaalse alkoholikaubanduse piiramiseks on mitmeid meetodeid. Nagu varasematel aastatel on elanike hinnangul salaalkoholi levikut ja tarbimist eelkõige vaja piirata riiklike meetoditega, mis tähendab seda, et suuremad ressursid tuleks anda kontrollorganite, piirivalve, Maksu‑ ja Tolliameti ning politsei käsutusse, et nende meetmete võtmisega panna piir varimajandusele, mis puudutab eelkõige alkoholi, tubakat ja kütust.
Peamine ettepanek selle uurimuse puhul oli üks komponent, see on aktsiisi vähendamine. Praegu me näeme, et rõhk on pandud just aktsiisi tõusule, et selle kaudu riigieelarvesse saada rohkem vahendeid. Neid katseid on tehtud ka meie naabrite juures ja tulemus on paraku olnud vastupidine. Kõike seda me eespool juba puudutasime. See on mõtlemise koht ja kui selle küsimuse juurde tullakse tagasi eeloleval nädalal, eeldatavalt vaatab selle küsimuse läbi ka rahanduskomisjon, siis väidetavalt ei ole selle küsimuse läbivaatamise ja järelduste tegemiseks veel hilja. Ma tänan teid!

Suur tänu! Kutsun kõnetooli kolleeg Kalev Kallo. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna menetleme järjekordseid eelarvekärpeid seaduseelnõu 510 näol. Oma ettekannet alustan Tartu Ülikooli makroökonoomika professori poolt kirjasõnas öelduga: "Meie valitsusmeelne press laulab pühast eelarve tasakaalust veel sagedamini, kui omal ajal lauldi kommunismist kui inimkonna helgest tulevikust. Kes julges selles kahelda, läks Siberisse." Professori mõte on ka mind pikemat aega hämmastanud. See on vist järjekordne näide, kus Eesti paistab silma oma unikaalsusega. Valitsus on viinud riigi kahe aastaga 10%-lisest majanduskasvust 15%‑lisesse majanduslangusesse, aga rõhuv enamik ajakirjandusest, nii kirjutavast kui ka näitavast, ülistab jätkuvalt valitsusparteisid ja nende tegevust. Ükskõik milline opositsioonierakondade ettepanek võetakse kohe vastu tääkidega, eriti selgelt on see märgatav ERR-is, kus mõni saatejuht hakkab nähtavalt vihast värisema, kui juttu tuleb näiteks Keskerakonnast, aga see on ka loomulik, sest seda firmat juhib ju Reformierakonna tipp-poliitik ja oleks imelik, kui see oleks teisiti. Jälgin aeg-ajalt palju kirutud Vene meediat. Seal raputatakse Putini valitsust küll sagedamini ja teravamalt. Ei tunne Põhja-Korea meediat, aga arvan, et meie omal on sealsega ühiseid jooni oma võimupartei ja suure juhi kiitmisel. See oli väike kõrvalepõige eelnõust, aga see aitas mul selgitada, kuidas see püha lehm meil tekkida saab.
Edasi julgen jätkata professori mõtetega. Kahjuks ei saa ta neid siin ise esitada, aga need on väärt seda, et nende üle mõtiskleda. Teised riigid teevad kriisi ajal eelarve puudujäägiga, st kulutavad tuludest rohkem, et majandust elavdada. See on ilmselt ainuvõimalik poliitika. Meie katsed suure languse ajal eelarvet tasakaalu ajada on lihtsalt rumalad. Eelarve kärpimine, eriti kui seda tehakse siseturu kokkutõmbamise teel, võimendab majanduslangust. Kärpides miljoni võrra palgafondi, kärbime kohe 330 000 krooni võrra sotsiaalmaksulaekumisi, 30 000 krooni võrra töötuskindlustusmakset, rohkem kui 160 000 krooni võrra tulumaksulaekumisi. Palgaraha eest ostetaks kaupa, laekuksid käibemaks ja aktsiisid, tööd saaksid pagar, õmbleja, maaler jt. Kokkuvõtteks: kärpides miljoni krooni võrra palgafondi, kärbib valitsus uusi maksulaekumisi rohkem kui 700 000 krooni võrra ja suurendab tööpuudust.
Lausa imelik oli vaadata ühe erakonna reklaami, kus väideti, et tasakaalustame eelarve ja loome kümneid tuhandeid uusi töökohti. Eelarve tasakaalustamine tema kärpimise teel ei loo uusi töökohti. Riik töökohti luua ei saa, raha pole, ta peab hoopis inimesi lahti laskma. Erasektor töökohti ei loo, tema läheb säästetud rahaga sinna, kus on majanduslik stabiilsus või odav tööjõud. Millegipärast ei avaldata enam Eesti rahavoogude bilanssi, siis oleks näha, kuidas kunagi Eestisse kerget teenistust otsima tulnud raha siit hoolega jalga laseb.
Eelarve tasakaalu olevat vaja eurole üleminekuks. Aga valitsuse viimased sammud räägivad selget keelt, et ega valitsus ise ka enam sellesse ei usu. Nimelt, selleks on vaja täita veel mitu kriteeriumi. Juba mõnda aega ei ole me enam täitnud pikaajaliste krediitide intressimäärade kriteeriumi, need on liiga kõrged. Seda ei saa ka valitsus mõjutada. Tõstes käibemaksu 2%, tõstame me selle võrra hindu, tõstes mootorikütuseaktsiisi, ei tõsta me mitte ainult bensiini hinda ja bussipiletihindu, vaid kõiki hindu, sest transpordikulutused on ju kõikide kaupade omahinnas sees. Nii tekib olukord, et ka inflatsioonikriteerium jääb täitmata. Seda kisa euro ümber on vaja valitsusele, et kuidagi põhjendada oma saamatust ja väita, et majanduskriis pole nende süü. Pingutage püksirihma, küll siis ükskord läheb kõik hästi! Mis siis, et selle rumaluse tõttu majandus aina kukub. Vägisi meenuvad aastakümned tööd kommunismi nimel püksirihma pingutades ja lubadust, et sellele järgneb tuhat aastat õnne kommunismis.
Ükskord tuleb aeg, mil vaatamata pressi lausülistusele ja pidevale pooltõe kordamisele, et süüdi on ülemaailmne kriis, jõuab ka rahvani teadmine, et Euroopas ei ole keskmine majanduslangus üle 5% ja Poolas on majandus isegi plussis, et Eesti 25%‑line majanduslangus viimase kahe aasta jooksul on tingitud meie saamatust valitsusest eesotsas tema juhtiva partei ja tema "eksimatu" juhiga. Kui see arusaamine jõuab ükskord rahvani, siis tuleb tõenäoliselt suur pauk. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid, kes te olete saali jäänud! Loomulikult räägin ma selle eelnõu raames siseturvalisusest ja sellest, kuidas tegelikult need kärped siseturvalisust ja selles valdkonnas pakutavat teenust võivad mõjutada. Turvalisust saavad pakkuda ju vaid need inimesed, kes ennast ise turvaliselt tunnevad. See on vana ja tuntud tõde. Siseturvalisusvaldkondade kärbe turvatunnet ju ei suurenda, vaid kahjuks kahandab just nende inimeste hulgas, kes töötavad meie riigis igapäevaselt turvalisust tagades. Kui me arvame, et arutelud, mis käivad siin Riigikogus ja samamoodi meedias, ei mõjuta ei politseinike, päästjate ega piirivalvurite igapäevast töötahet, siis me eksime. Loomulikult mõjutavad, sest nad kõik mõtlevad selle peale, kas pärast järgmise miinusmärgiga lisaeelarve vastuvõtmist on neil töökoht ja leib laual või mitte.
See 118 miljonit krooni, mis tuleks ära võtta Siseministeeriumi personalikuludest, halvendab kindlasti siseturvalisuse teenust, mida praegu on ühiskonnas väga vaja. Me teame ju, et koos majanduslangusega ja töökohtade kaotusega kasvavad riskid kuritegevuse valdkonnas väga jõuliselt. Kuigi justiitsministriga on meil olnud teatud eriarvamus. Justiitsminister väidab, et ei ole teaduslikult tõestatud, et on side töötuse kasvu ja kuritegevuse kasvu vahel. Kuid paraku see nii on, sest statistika näitas seda ka 1990. aastate lõpus ja muude maade praktika on seda samamoodi näidanud.
Alles mõni aeg tagasi käis siin saalis tõsine vaidlus selle ümber, et päästjad peaksid töötama 12 tundi, mitte 24 tundi, kuigi vastuargument oli, et väga paljud päästjad lahkuvad siis töölt, sest nad ei suuda selle palgaga neid kulusid katta, et tööl käia. Nüüd on väga tõsiselt arutelul, et muuta 12-tunnine töögraafik 24-tunniseks. Nii et mõni aeg tagasi toimunud vaidlused on tegelikult tagasi keeratud ja plaanitaksegi minna uuesti tagasi 24-tunnisele töögraafikule. Piirivalves ja politseis rakendatava osalise tööaja puhul on tõsiselt küsitav, kuidas suudetakse tagada ööpäevaringne reageerimine ja mitte ainult reageerimine, vaid operatiivne reageerimine, sest inimesed, kes on oma töökohast ja sissetulekutest ilma jäänud, on psüühiliselt kindlasti tõsiselt häiritud ja kui nad satuvad kuriteo ohvriks, siis eeldavad nad vähemalt politseilt ja korrakaitsestruktuuridelt kiiret ja professionaalset reageerimist.
Positiivne on loomulikult politsei soov koolitatud politseinikke mitte koondada, vaid leida lahendusi inimeste hoidmiseks organisatsioonis. Jah, loomulikult, palku kahandatakse ja kindlasti on vaja minna ka suisa astmepalkade kahandamise teele.
Kindlasti tekib küsimus, et kui rääkida, et siseturvalisusvaldkonda ei tohiks solidaarselt kärpida, siis kust ja mille arvel leida raha, et tagada nende inimeste efektiivne töö ja töötasustamine. Minu arvamus on, et me oleme jäänud oma finantsiliste otsustega umbes pool aastat hiljaks. 2008. aasta detsembris käis õiguskomisjon meie naaberriigis Soomes ja suhtles Soome parlamendi liikmetega. Soome parlamendil oli juba tollel ajal tehtud otsus võtta 3 miljardit eurot laenu, selleks et tagada riigi funktsioneerimine. Meil on kahjuks sellised otsused hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi. Usun, et need otsused on vaja vägagi kiirelt teha. Kindlasti, korrakaitsjate ja päästjate töötasustamisel on abiks ka tänane otsus võtta stabiliseerimisreservist teatud summa, kuid vaevalt et see päästab meie majandust. See on küll, jah, kassavoogude tagamine.
Võib-olla peaksime väga tõsiselt läbi mõtlema, kuidas oleks võimalik tagada ettevõtluskeskkonna arendamine kogu Eesti territooriumil, kuidas tekitada motivatsiooni kohalikes omavalitsustes, et nad koos ettevõtjatega looksid paremat ettevõtluskeskkonda, ja et väikesed kohalikud omavalitsused, kes ei ole enam jätkusuutlikud, ühineksid omavahel. On veel üks lisavõimalus, et kasvatada maksutulusid. Vähemalt võiks prooviks suurendada üksikisiku tulumaksu protsenti, mis peaks laekuma kohalikule omavalitsusele, et oleks rohkem töökohti just nimelt kohaliku omavalitsuse territooriumil ja siis laekuks kohalikule omavalitsusele ju ka rohkem maksu.
Need on kindlasti radikaalsed otsused, aga praegu ongi aeg teha just nimelt radikaalseid otsuseid. Samamoodi on minu arvates vaja kaotada tasandusfond, sest see võtab kohalikelt omavalitsustelt ära motivatsiooni. Miks nad üldse peaksid pingutama selle nimel, et eelarvesse raha tuua, kui niikuinii on võimalik saada seda hea lobitöö tulemusena riigilt?
Ma usun, et tasuks nende mõtetega edasi minna ja kaaluda, kas neid ei peaks rakendama. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Inara Luigase. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Viis kolleegi on jäänud saali. Aitäh teile! Teist lisaeelarvet üle andes ütles põllumajandusminister rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seeder, et oleme olukorras, kus ülemaailmne finantskriis ning sellega seotud üleüldine inimeste kindlus‑ ja stabiilsustunde vähenemine on suunanud Eesti majanduse prognoositust veelgi järsemale langusele. See ei ole jätnud puutumata ka riigi rahakotti ning on järsult kahandanud nii iga inimese kui ka kogu riigi tarbimisvõimalusi. Selle väitega saab isegi nõus olla, sest ka Eesti parimad majandusanalüütikud arvavad, et on olemas välised mõjud, mis on muutnud meie riigi majanduse olukorra selliseks, nagu ta on, ja toonud ootamatult suure majanduslanguse. Teine ministri väide ei tundunud küll usutav. Ta ütles: "Teie ees olev 2009. aasta teise negatiivse lisaeelarve eelnõu teenib sellest tulenevalt kahte suuremat eesmärki. Esiteks, Eesti riigi stabiilse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamine, mille tulemuseks on võimalik lisaboonus euro. Teiseks, kõikide vajalike eelarvekulude nagu pensionide, toetuste, palkade väljamaksmise kindlustamine lähiaastatel. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus langetanud tõsiseid ja kiireid otsuseid nii eelarve kulude vähendamiseks kui tulupoole ülevaatamiseks. Kinnitan, et kõikide seni tehtud eelarveotsuste sihiks on Eesti majanduse tõusuteele aitamine." Stabiilset ja jätkusuutlikku eelarvet ei tagata aga küll sellise lisaeelarvega.
Esiteks, stabiilsuse ja usalduse kaotas valitsus juba kohustusliku kogumispensioni maksete peatamisega. See on teema, mis puudutab otseselt enam kui 500 000 inimest. Riik näitas sealjuures ennast ebastabiilse ja mitteturvalise partnerina.
Kindlasti tekitab usaldamatust riigi vastu matusetoetuse kaotamine. "Matusetoetuse jagamise põhimõtted vaadatakse üle ja need, kes peavad toetust saama, seda toetust ka saavad, aga need, kel otsene vajadus toetuseks puudub, seda ei saa," on matusetoetuse kohta öelnud sotsiaalminister Hanno Pevkur. Ajal, mil inimeste sissetulek väheneb ja tekivad raskused ühekordsete suurte väljamaksete puhul perekonna eelarvest, arvab sotsiaalminister, et matuste puhul polegi tegemist otsese väljaminekuga ega otsese vajadusega raha kulutada.
Kõikide eelarvekärbete puhul on valitsus ikka ja jälle aktiivselt tegelemas kõikide nende seadusmuudatustega, mis panevad ühiskonna nõrgemate õlule lisaraskusi lisamaksude näol. Seda teeb valitsus lisatulu ootuses.
Hinnatõus, mis tuleneb kütuseaktsiisi tõusust ja käibemaksu suurendamisest, tuleb tõesti meie kõikide taskust. Siin ei tehta vahet, kas kodanik jõuab tulevikus maksta arveid või ei jõua, kompensatsiooni pole kellelgi loota, kuigi võiks ju lisatulusid teenida ka näiteks astmelise tulumaksu kehtestamisega, mis paneks suuremaid makse maksma kõrgemat palka saavad isikud. Miks selliseid valikuid tehakse, jääb Keskerakonna fraktsioonile arusaamatuks. Elu näitab, et varem või hiljem tuleb ka meie riigis minna seda teed mööda, mida mööda on läinud enamik Euroopa riike. Seda enam, et ühiskond on valmis üle minema astmelisele tulumaksule. Ka president Toomas Hendrik Ilves on öelnud, et Eesti vajab maksusüsteemi muutmist, ning seejuures hoiatanud, et kui riik ei korralda oma maksusüsteemi ümber, ootab riiki nii vaimne kui ka materiaalne vaesumine. Ta lisas, et maailmamajanduse probleemidele lisandub Eesti puhul see, et majanduskriis tõi välja meie majanduse kitsaskohad, sealhulgas küllaltki ebaefektiivse majandusstruktuuri.
Oleme arutanud Eesti majanduse ja rahanduse olukorda ka Keskerakonna volikogu rahanduskomisjonis ja leidnud, et Eesti riigile ei too kindlasti kasu rahanduspoliitika ebastabiilsus, kus maksude muutmisest räägitakse iga nädal. Riigi majanduskeskkonna stabiilsus on üks peamisi eeldusi välisinvestorite usalduse taastamiseks Eesti vastu, mis omakorda on eeldus välisraha uueks sissevooluks riiki. Eesti Keskerakonna volikogu rahanduskomisjonis oleme jõudnud seisukohale, et valitseva koalitsiooni ministeeriumides ei tegelda Eesti majanduse sisulise analüüsiga ehk fundamentaalanalüüsiga. Ministeeriumides tegeldakse üksnes igapäevaste poliitiliste tulekahjude kustutamisega ja mingil määral ka tehnilise analüüsiga. Ülaltoodu on viinud olukorrani, et valitsusel puudub majanduspoliitiline visioon ja tegevuskava ning ainukesed taktikalised majanduspoliitilised käigud on pidevad eelarvekärped ja sagedased maksupoliitilised muudatused. Valitsuse selline tegevus viib aga varem või hiljem krooni devalveerimiseni ja Eesti rahvusvahelise maksujõuetuse tekkeni. Kuna Eesti kuulumine Euroopa Liitu ei võimalda kehtivast sotsiaalsüsteemist tingituna rakendada Hiinale ja teistele Aasia riikidele omast odava tööjõu ja minimaalsete kulude poliitikat rahvusvahelises konkurentsis edu saavutamiseks, on meie ainuke võimalus elada välisinvesteeringute sissevoolu arvel. Selle saavutamiseks peab aga valitsus suutma taastada investorite usalduse Eesti majanduskeskkonna vastu. Aitäh kuulamast!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Aadu Musta. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Täna menetletavat lisaeelarve seadust on analüüsitud juba õige mitme tahu pealt ja see on ka loomulik. Eks iga Riigikogu liige ole rohkem seotud just mingi kindla eluvaldkonnaga. Minul tekkis seda eelnõu tundma õppides ka mitu probleemi.
Neist esimene puudutab meie rahanduspoliitika üldisi suundumisi, millest on täna juba möödaminnes juttu olnud. Lisaeelarve seadus on kärpimiste seadus. Nii Riigikogus kui ka meedias on palju juttu olnud kärpimistest küll solidaarsuse printsiibi järgi, küll hädavajalikest kärpimistest jne. Võiks ju uskuda, nagu võiksid ainuüksi kärped kriisist välja viia. Minu arusaama järgi on tegemist üsna primitiivse loogikaga, nagu saaks väga keerulisi probleeme lahendada ainult kvantitatiivsete meetoditega, kulutusi kas natuke suuremaks või väiksemaks seades.
Täna ühe diskussiooni käigus oli juba juttu sellest, et eri riikides on erinevad kriisiületamisprogrammid. Me teame, et igas kriisis on nii kaotajaid kui ka võitjaid. On neid, kes laostuvad, ja on neid, kes on pärast kriisi rikkad ja tugevad, seda, muide, ka riikide plaanis. Pärast kriisi saavutavad mõned riigid konkurentsieelise, teised lakuvad kaua oma haavu ja võib-olla ei jõuagi viie rikkama riigi hulka, kui neid juhitakse samamoodi kui seni. Meist veel põhjapoolsemates maades ei ole räägitud mitte ainult sellest, kuidas kriis üle elada, vaid eelkõige sellest, kuidas elada edukalt pärast kriisi. Meil sellest millegipärast ei räägita.
Aga tulgem tagasi riigieelarve juurde. Kriisijärgse konkurentsivõime saavutamiseks on kohe kindlasti vaja struktuurseid muutusi. Päris kindlasti ei ole edukas kriisiületamise eelarve selline, kus on ainult miinused. Riigimeheliku tarkuse indikaator on see, kui suurte kärbete ja kohati meile pakututest võib-olla veel suuremate kärbete kõrval on mõnda strateegilisse eluvaldkonda ka ressursse juurde antud.
Üks selline abinõu, mida mitmed haritud riigid kriiside ajal ikka on kasutanud ja kosutanud, on haridus. Just hariduse ja koolituse abil on kriiside ajal loodud alus kriisijärgsele arengule ja kriisijärgse konkurentsivõime tõstmisele.
Olen siit kõnetoolist juba rääkinud kriisiületamisprogrammide ajaloost. Antiikajal arvas riik, et rahvas vajab leiba ja tsirkust. 19. sajandil arvati, et rahvale tasuta leiva jagamine, ilma et nad selle eest midagi oleksid pidanud tegema, on amoraalne. Siis loodi töömajad, kus üks rühm inimesi kaevas kraavi ja sai selle eest leiba, siis tuli teine seltskond, ajas kraavi kinni ja sai selle eest leiba. 1920. aastatel leiti, et inimestele täiesti tarbetute tööde eest raha anda on täiesti amoraalne. Suure majanduskriisi ajal rajasid töötud insenerid, labidas käes, juba autoteid, puiesteid või parke või töötasid turbarabades ja töötu intelligents nummerdas näiteks arhiivides toimikute lehekülgi. 1950. aastatel leidsid sotsiaalteadlased, et see oli täiesti amoraalne, ja inimesi tulevat kasutada hoopis otstarbekamalt ning uueks märksõnaks ja lausa pühaks lehmaks sai ümberõppimine. Nüüdseks on vana demokraatia riikides juba aru saadud, et sellelgi meetmel olid omad puudused. Raha on tark kulutada nende õpetamiseks, kes on võimelised õppima, siis on riigil neist tõepoolest hiljem kasu. Vastupidisel juhul ainult mängitakse kriisi reguleerimist. Eestis, niipalju kui mina olen suutnud andmeid koguda, usuvad paljud tänaseni, et töötust labidamehest saab koolitada arvutiinseneri. Või õpetatakse töötutele igaks juhuks näiteks ikebanat ja arvatakse, et ka see olevat parem kui mitte midagi. Kooliõpetajad tegelikult kahvatuvad, kui nende juurde saadetakse ümber õppima sellised tegelased, kes juba koolis ainult 2+ peale suutsid õppida ja kes ikkagi kuidagi koolist läbi veeti. Vana demokraatiaga riikides peetakse üheks abinõuks seda, kui tööpuuduse esimeste signaalide ilmnemisel võetakse tööjõuturult ära õppimisvõimelisi inimesi, et neid koolitada erialadel, mis aitavad suurendada riigi kriisijärgset konkurentsivõimet. Aga meie koalitsioonipoliitikute jaoks on sellised kavad, mis soovitavad hariduse ümber struktureerida, liiga keerulised ja nemad aina nuputavad, kuidas hariduse arvel ka kokku hoida. Selle peale, kuidas Eesti kriisijärgset konkurentsivõimet tagada ja riigi rahandust taastada, las mõtlevad järgmised valitsejad. Või, kasutades Euroopas nii tuntud Louis XV lauset: après nous le delouge ehk pärast meid tulgu või uputus.
Muidugi võiks palju rääkida veel sellestki, kuidas meie valitsus on kriisi ületamisel seisnud valiku ees, kas näida või olla, ning on valinud alati eksimatult näimise variandi. Kas tõesti keegi uskus, et Eesti riigieelarvesse hakkab laekuma peaaegu miljon krooni liiklustrahve päevas? Ei, seda oli vaja ainult näilisuse loomiseks, et mõne koalitsioonipartneri valimislubaduste täitmiseks illusioone luua. Või kuidas ikkagi seletada seda, et valitsus tegutses kõige professionaalsemate prognooside järgi ning jõudis ikka ja alati samadele järeldustele nagu opositsioongi, aga kõike seda mitu kuud hiljem?
Nagu näitab menetletav lisaeelarve seadus ja selle menetlemise käik, on praegune valitsuskoalitsioon ennast ammendanud. Kasutan sellist lennukat väljendit, mida me hiljuti üsna palju kuulsime: Eesti vajab vahetust! Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Jaak Aabi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Valitsuskoalitsiooni poolt, millest on järele jäänud kaks erakonda, Riigikokku toodud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadus on väga nende valitsusse kuuluvate paremerakondade nägu. Millegipärast on Eestis viimastel päevadel, viimastel nädalatel, viimastel kuudel loodud selline kuvand, et tuleb aina kärpida, kärpida ja kärpida. Üks koht, mida kohe hirmsasti peab kärpima, on riik. Kahjuks peab aga ütlema, et meil on võimu juures viimastel aastatel või üle kümne aasta olnud põhiliselt paremerakonnad ja nemad on dikteerinud riigi poliitikat ning see riik on niigi juba küllalt õhukeseks muutunud. Sellest õhukesest riigist veel kärpida on väga raske. Iga kärbe on väga valus ja praktiliselt võimatu.
Kui aga pidevalt räägitakse ainult kärpimisest ja kärpimisest, siis unustatakse võib-olla ära see, kust see raha tuleb ja kas need vahendid laekuvad ka selliste põhimõtete järgi, mis kehtivad võib-olla meile eeskujuks olevates riikides, või on see meie põhimõte, et igaüks peab ellu jääma ja mammonat kummardama, siiski väga olelusvõitluse ja hundiseaduse riikide moodi, nagu need on Ladina-Ameerikas või ka veidi ida pool.
Jah, solidaarsusest jääb meil puudu. Keskerakonna fraktsioon on eelarve menetlemise käigus ja ka juba enne seda taas sisse andnud astmelise tulumaksu eelnõu. Me peame kindlalt vajalikuks ühiskonnas solidaarsuse saavutamiseks kehtestada astmeline tulumaks, mis on ju täiesti tavaline Euroopa Liidu riikides, kus solidaarsus tähendab seda, et paremini teenivad, suurema sissetulekuga inimesed loovutavad ka protsentuaalselt suurema osa oma sissetulekust, ikka selleks, et ka sellel suurema sissetulekuga inimesel oleks hea ja stabiilne heaoluühiskonnas elada ja enamik ühiskonnaliikmeid oleksid kindlustatud tugeva sotsiaalpoliitikaga, tervishoiupoliitikaga, kõigi põhiteenustega ja põhivajaduste rahuldamisega. Selline ühiskond on elamiseks hea kõigile, nii nendele, kes teenivad rohkem, kui ka nendele, kes teenivad vähem. Kõigil on kindlus, kõigil on stabiilsus.
Meil aga kahjuks öeldakse, et kui me proportsionaalse tulumaksu peaksime ära kaotama, siis on midagi hullu lahti, kohe kukub kõik kokku. Aga vaatame, mis on saanud selle proportsionaalse tulumaksuga ja kuhu meie riik on jõudnud selle proportsionaalse tulumaksuga, rääkimata näiteks ettevõtte tulumaksu puudumisest. Meile on räägitud, et kui me vähe makse kehtestame, siis investeeritakse rohkem ja ettevõtlus õitseb, tekib paremini töökohti, palgad on kõrgemad. Kuid kaugemas perspektiivis pole see tõeks osutunud. Tõeks on osutunud see, et madalate maksude puhul võetakse päris usinasti välja kasumit dividendide näol, suured korporatsioonid viivad seda ka Eestist välja. Nii et meie riigi arengul on sellest suhteliselt vähe kasu olnud.
Üks asi veel. Kindlasti ei saa ma nõustuda sellega, et ka teise lisaeelarvega üritatakse taas kord kärpida haigekassa eelarvet. Tegelikult on nii, et headel aastatel on haigekassa hoidnud suhteliselt konservatiivset liini, ei ole võtnud oma reserve kasutusele, et oleks võimalik seda teha just raskematel aegadel, nagu need ajad, mis nüüd saabunud on. Nüüd aga öeldakse haigekassale, et eelarve tasakaalu hoidmiseks ei tohi ta kasutada neid reserve, vaid peab oma eelarvest kärpima, kärpima ja kärpima. Haigushüvitiste vähendamine viib igal juhul selleni, et inimesed peaksid haigena tööle minema. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Ain Seppiku. Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Koalitsioon on jäänud väga väikesearvuliseks, kuigi teema peaks muidugi erutama kõiki. Kas ka sel kellaajal, aga see on teine küsimus. Teema on riigi teine lisaeelarve.
Üldse on sellel valitsusel üks huvitav komme. Juba teist aastat toob ta peaaegu samal ajal meie ette negatiivse lisaeelarve, erinevus on ainult selles, et sel aastal juba teist korda. Täpselt aasta tagasi, 11. juunil alustasime me 2008. aasta negatiivse lisaeelarve lugemist. Lõpetasime muidugi järgmisel hommikul. Meil oli umbes 169 muudatusettepanekut ja ega me sellega väga kaugele ei jõudnud. Sel korral Keskerakond obstruktsiooni ei tee, vaid teeb seaduseelnõuga täiesti normaalset tööd, mida tuleks ka koalitsioonil õppida tegema. Võib-olla elu neile selle võimaluse annab. Püüame seda eelnõu menetleda normaalses rütmis ja normaalse aja jooksul.
Ma tahan pikemalt peatuda ühel mind ammu painanud probleemil. See on nimelt riigi õigusabi. Ma usun, et enamik teab, et advokaadi tunnitasu alla 2000 krooni praegu Eestis ei ole. Lähete sinna, teete suu lahti, teie suust kuldmune ei tule, aga raha küll, mitte suust, vaid taskust. Advokatuurile suunatavat raha vähendatakse 13, peaaegu 14 miljonit. See ei lähe advokatuuri ülalpidamiseks, nad saavad sellega ise hakkama, see läheb tegelikult kriminaalmenetluses riigi poolt määratud kaitsjate tasustamiseks. Kujutage ette, et me võtame inimese kinni, süüdistame teda, kahtlustame, ütleme, et kaitsjat me sulle ei anna, raha lõppes meil oktoobris või millalgi otsa. Selline situatsioon on kujuteldamatu, aga see võib nüüd juhtuda. Jääb valida, kas uurida üldse kuritegusid aasta lõpus või mitte. Ma ei tea, kuidas on see mõeldud. Ma mäletan nii hästi, kui me eelmises Riigikogu koosseisus (justiitsminister oli siis Ken-Marti Vaher, ta on kuskil siin majas praegu) võtsime vastu uue riigi õigusabi seaduse. Kui õnnelikud me olime, kuigi juba tollal oli meil riigi õigusabiks ette nähtud seitse korda vähem raha kui Soomes. Viimasel ajal ei ole meil Soomest kombeks rääkida, kuna Soome teeb kõike valesti ja mõistab valesti. Me oleme seda isegi poliitilisel tasandil juba kritiseerima asunud. Kuid mina arvan endiselt, et soomlastelt on palju õppida. Soome rahvaarv ei ole meist seitse korda suurem. Õigusabi kulud küll, nüüd on need tõenäoliselt suuremadki. Kuid samal ajal võtame me ka riigi poolt tasutava õigusabi summadest ära üle 5 miljoni krooni. 5 miljonit krooni on väga suur summa. Ma ei tea, milline see kogusumma praegu üldse on, ma ei ole vaadanud. Aga parimatel aegadel oli see maksimaalselt 60 miljoni juures. Seda on ka varem kärbitud.
Miks ma seda kõike südamevaluga räägin? Sellepärast, et inimeste üks põhiseaduslik õigus on õigus pöörduda kohtu poole. Vaadake neid seadusi, mida me vastu võtame. Nendest ei saa ju ka jurist sageli aru. Vaadake sedasama perekonnaseadust. Te lähete abielu sõlmima ja peate otsustama tulevase varasuhte küsimuse ehk lepingulise küsimuse. Vaadake uut töölepingu seadust, mis on samal ajal võlaõigusseaduse eriseadus, sel on puutumus tsiviilseadustiku üldosa seadusesse. Te ei oska ennast kaitsta, aga riik teile õigusabi anda ju ei saa. Samal ajal tuletan meelde, et justiitsminister Langi initsiatiivil me hiljuti (meie olime vastu, aga kes seda mäletab) suurendasime riigilõive tervelt kuus korda. Nüüd on küsimus selles, et firmaomanikud, väikeste ja keskmiste firmade omanikud (Eestis kuulub enamik firmaomanikke nende hulka) peaksid näiteks pöörduma võlgnike vastu kohtusse. Kui nad seda ei tee, võidakse neid firma maksejõuetuse puhul süüdistada pankrotikuriteos, kuna nad ei ole midagi ette võtnud. Aga nad ei saa kohtusse pöörduda, sest neil ei ole riigilõivu maksmiseks raha. Lihtsalt ei ole raha. Nokk kinni, saba lahti. Lõpuks oledki kurjategija ja kes siis enam sind kuulab. Tulemus on see, et tegelikult juba praegu ei saa meie inimesed enam realiseerida oma põhiseaduslikku õigust kohtu poole pöörduda. See peaks olema üks põhiõigusi. Õiguskantsler on vait nagu seesamune rukkis. Kohtutes muudkui kasvavad järjekorrad, kuna äärmiselt palju tuleb tsiviilkohtus selles muutuvas majandussituatsioonis lahendada riigi, õigemini, inimeste taotlusi saada riigilt õigusabi. Tavaliselt on see küll äraütlemine, aga nüüd, ma arvan, on asi veel hullem, sest raha lihtsalt ei jätku. Mis seal salata, majanduslikult raskel ajal kasvab oluliselt nõudmine juristiteenuse järele ja vajadus hea juristiteenuse järele. Seda meie riik kahjuks selle eelarvekärpe tõttu enam võimeline osutama ei ole. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Lembit Kaljuvee. Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Proua juhataja! Head kolleegid! Möödaminnes kommenteeris siin kolleeg Igor Gräzin: "Käite puldis ja räägite, aga väga vähe on kuulda sellest, mida teha." Ma vastasin: "Oli kunagi üks õppeaine, kus õpetati, et oli üks teos "Mida teha?". Kas sa tead, kes selle on kirjutanud?" Igor teadis, sest ta on selle aja laps. Aga ma vaatasin oma novembris peetud ettekannet, kui oli selle aasta eelarve teine lugemine siin saalis. Minu ettepanekud olid kõik sellised, mis võiks viia rubriigi alla "Mida teha, kuidas raskest olukorrast välja tulla?"
Ma ei taha kritiseerida üht või teist või kolmandat rida teises lisaeelarves, vaid tahan tõesti öelda, kuidas edasi minna. Ma arvan, et see teine lisaeelarve suudetakse meie ühiste jõupingutuste tulemusena kuidagi kokku soperdada ja selliseks soperdiseks minu arvates ta ka jääb.
Miks ta selline on? Sellepärast, et eelarve üks põhitelg seisneb selles, et tagada saab ainult seda, mis tulekul on, mis tõesti tuleb. Seda tulu, mis reaalselt olemas on. Me oleme viimasel kahel aastal jaganud seda, mida ei ole, ja see tendents jätkub.
Peaminister ütles eelmisel nädalal, et tulude laekumine on hea, ootamatult hea. Vaatasin seda arvu, see on 5 miljardit kuus. Alles hiljuti oli see arv üle 7 miljardi. Kui reaalseid tendentse vaadata, siis järgmisel aastal on meil jagada vähem kui 60 miljardit tulu. Reservid on selleks ajaks ära söödud, kassa praktiliselt tühi. Nii et me peame lähtuma väiksemast arvust kui 60 miljardit, kui me teeme järgmist eelarvet.
Kui me vaatame, milline on valitsuse eelarvestrateegia, mis mais vastavalt seadusele vastu võeti, siis ma ütlen, et see on tühi paber. Sealt me midagi tarka välja ei loe. Olukord on tõsine ja tegelikult tuleks järgmise eelarveaasta kulude planeerimisel tõesti püüda lähtuda sellest vähem kui 60 miljardist. Teine variant on see, et mõelda läbi tulupool, kuigi siin on väga palju probleeme. Aga kuidas neid asju lahendada? Ma eelmine kord ütlesin, et tuleb oma vigu tunnistada ja, mis veelgi tähtsam, nende vigade parandamist ellu viia. Aga see kõik nõuab julgust. Ma tahangi soovida meile, et meil oleks julgust teha neid otsuseid, mis reaalsetest arvudest välja tulevad. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Jüri Ratase. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa  minutit.

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Minu tänane sõnavõtt on ajendatud soovist ja tahtest aidata kaasa sellele, et paraneks riigi finantsseisund ja -võimekus, et me saaksime majanduslikust ja sotsiaalsest kriisist kiiremini ja valutumalt välja tulla. Ma ei soovi oma kõnes keskenduda kärbetele, vaid pigem sellele, kuidas ja millisel kõige paremal viisil riigi tulusid suurendada. Neid jutte on siit kõnetoolist selle eelnõuga seoses juba räägitud, kuid lisan siia ka oma mõtted.
Olen seisukohal, et selleks on vaja meie maksusüsteemis muudatusi. Ma ei püüa tõestada, et kõrgemad maksud on paremad. Kindlasti on omajagu tõtt ka nende argumentides, kes ütlevad, et madalad ja lihtsad maksud on avatud majandusega väikeriigi oluline tugevus. Kõige õigem oleks aga öelda, et küsimus on tasakaalus, tasakaalus avalike teenuste ja erasektori osutatavate teenuste vahel ehk omamoodi ühiskondlikus kokkuleppes, millised hüved on riigis kõigile võrdselt kättesaadavad ning milliste hüvede tarbimine on igaühe oma asi.
Oluline on seejuures küsimus, milline peab olema üldiste hüvede kvaliteet. Eesti madal otsene maksukoormus tähendab, et meie inimesed tunnevad puudust Lääne-Euroopas iseenesestmõistetavatest hüvedest, nagu kiire ja tõhus arstiabi ning korralik sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur. Hüvesid on rikkamatel inimestel võimalik juurde osta, kuid vähekindlustatutel need võimalused pigem puuduvad. Eesti kuulub Euroopas koos Rumeenia, Slovakkia ja Lätiga väga madala tulumaksumääraga riikide hulka. Samal ajal kuulub Eesti kõrgete kaudsete maksudega riikide hulka koos Bulgaaria, Küprose, Malta, Rumeenia ja Iirimaaga. Omamoodi on see huvitav, et nii väga kui me ka oleme soovinud sarnaneda just Põhjala riikidega, oleme siin täiesti vastupidises positsioonis. Samal ajal kuulubki Eesti kõrgete kaudsete maksudega riikide hulka koos Bulgaaria, Küprose, Malta, Rumeenia ja Iirimaaga. See näitab, kui väga me erineme meie suurtest eeskujudest, milleks, nagu ma nimetasin, on olnud läbi aastate Põhjala riigid. Väiksematest riikidest oleme otseste maksude osakaalu poolest eelviimased, eespool ainult Slovakkiast, tagapool aga näiteks Leedust, Lätist ja Sloveeniast. Kaudsete maksude määr on Eestis Euroopa Liidu keskmisest määrast ligi 9% kõrgem ja otseste maksude määr 10,8 protsendipunkti madalam. See näitab, et otseste ja kaudsete maksude suhe on tugevasti paigast ära, mis viitab maksusüsteemi muutmise vajadusele.
Üksikisiku tulumaksu süsteemi ja määrade kehtestamine on Euroopa Liidus jäetud liikmesriikide pädevusse. Seetõttu on traditsiooni järgides osas riikides püütud säilitada väljakujunenud ja läbiproovitud maksustamise süsteem. Kuidas reguleeritakse aga praeguse majanduskriisi tingimustes neis riikides tulumaksusüsteeme ja ‑määrasid, seda näitab lähiaeg. Inglismaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja ka Rootsis on riik jõuliselt ettevõtete ja pankade toetamisega majandusellu sekkunud. Meie valitsus aga ei ole töökohtade loomisesse mingisugust olulist panust kahjuks andnud. Samas esinevad Euroopa Liidu riikide tulumaksusüsteemides märkimisväärsed erinevused nii maksumäärades, maksuvaba tulu suuruses kui ka mitmesuguste erisuste rakendamises. Proportsionaalse tulumaksuga riikide hulka kuuluvad Läti, Leedu, Rumeenia, Tšehhi, Bulgaaria ning väljaspool Euroopa Liitu Ukraina ja Venemaa Föderatsioon. Viimases on üksikisiku tulumaksumäär 13%.
Ma alustasin oma kõnet sellega, et ma sooviksin aidata kaasa riigi finantsseisu parandamisele. Alles hiljuti tegi Keskerakonna fraktsioon siin saalis ettepaneku viia üksikisiku tulumaksu süsteemi lisaks kolmas aste, maksumääraga 33%, sellele tulu osale, mis ületab aastas 300 000 krooni ehk 25 000 krooni kuus. See annaks meie arvates märkimisväärse lisatulu riigieelarvesse ja juba selle aasta teisest poolaastast alates. Te teate väga hästi, et see ettepanek hääletati hiljuti menetlusest välja. Ma arvan, et nüüd on õige aeg tulla tagasi selle ettepaneku juurde, sest selle ettepaneku on esitanud ju ka teised Riigikogu fraktsioonid. On üheselt selge, et kaudsete maksude tõstmine, näiteks käibemaksu tõstmine 2%, lööb valusalt meie inimeste pihta, eriti nende pihta, kes on kaotanud töö, samuti eakate, noorte perede ja teiste majanduslikult vähekindlustatud inimeste pihta. Hea näide on minu meelest erisoodustusmaks sõiduautodele, kust loodeti saada suuremat tulu, tõstes see 2000-lt 4000-le, kuid tulemus oli hoopis vastupidine. Üksikisiku tulumaksu kolmas aste, 33% suuremate tuludega elanikele, oleks igati õiglasem ja humaansem kui kaudsete maksude tõstmine, mis laieneb kõigile elanikele, arvestamata nende majanduslikku olukorda. Siit ka minu ettepanek headele ametikaaslastele: kehtestame siiski erimeelsustele vaatamata üksikisiku tulumaksu kolmanda astme 33%. Tänan!

Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Sel aastal pole ilmselt olnud päeva, mil riigieelarvet mingil tasandil ümber ei ole tehtud. Piisab sellest, et see Riigikogus vastu võtta, kui tuleb uus prognoos, mille alusel valitsusliit taas kärpeid alustab, mis kulmineerub siis Riigikogus ja Riigikogu vaidlustes. Ma arvan, et vaidlused on vajalikud, sest me kõik oleme juba näinud, et kärpimine üksinda ei ole lahendus. Seetõttu oleme Keskerakonna fraktsiooni nimel teinud ettepanekuid mitmed seekordsed kärped ära jätta. Nii mõnigi meie ettepanek leidis rahanduskomisjonis toetust. Meie parandusettepanekutega taastati tudengite õppetoetused, doktorantuuriskeem, matusetoetus, eraldised kohalikele omavalitsustele koolilõuna- ja hariduskulude tasumiseks ning teiste seadustega linnadele ja valdadele pandud ülesannete täitmiseks. Rahanduskomisjoni otsusega jääb alles ka õppelaenuintressi kompenseerimine noortele, kui nad on asunud tööle õpetajana või riigiametisse. Me suutsime säilitada riikliku koolitustellimuse, et tarkadel gümnaasiumilõpetajatel, kel peatselt on ees lõpuaktused, säiliks võimalus saada oma ülikooliharidus Eesti riigi poolt tasuta.
Nagu Riigikogu ja rahanduskomisjoni elu detailselt tundev hea kolleeg Eiki Nestor kirjeldas, on arutelu käik enne eelarve teist lugemist ja pärast teist lugemist tehtud parandusettepanekute osas väga erinev. Seetõttu on ka tänastel parandusettepanekutel oluline roll. Kui me ei toeta täna omavalitsuste toetusi haridusvaldkonnale ja koolitoidule, kui me ei toeta tudengite õppetoetuste ja tasuta kõrgharidustellimuse taastamist ja kui me ei toeta matusetoetuse ja õpilaskodutoetuse taastamist, siis need lihtsalt kaovadki järjekordse kärpe ohvritena. Miks ma seda räägin? Räägin seda sellepärast, et vaatamata rahanduskomisjonis toetust leidnud parandusettepanekutele on ilmselgelt selline tunne, et siin Riigikogu saalis hakatakse neid otsuseid täna uuesti hääletama.
Ma tuletan veel kord meelde, et kärpeid oleme me näinud juba terve aasta. Just aasta tagasi tuli kokku valitsusliidu krokodillide komisjon. Sellest komisjonist alguse saanud iga uus kärbe on Eesti viinud aina sügavamasse kriisi, sest iga kärbe on tähendanud üha enamate töökohtade kaotust, küll otseselt koondamiste tõttu, aga kaudselt ka riigi investeeringute äralangemise tõttu. Sellest, millist mõju on kärped avaldanud Eesti inimestele, rääkis oma kõnes koos põhjalike arvutustega kolleeg Kalev Kallo.
Reformierakond nimetab Eesti majanduslangust, mis on jõudnud viie kiirema hulka Euroopas, väikeseks majandussurutiseks. USA-s nimetati majanduslangust, kui järjestikustel aastatel majandusnäitajad langesid 15%, 1920. aastatel Suureks depressiooniks. Viimane statistika ütleb, et Eesti esimese kvartali majanduslangus on juba 15,1%. Kui jätkub praeguse valitsuse tuim kärpepoliitika, kus kordub vaid jutt riigi õhendamisest, siis saab ka sellest Eesti masust depressioon.
Seda, kas kümnetesse miljarditesse ulatuv eelarve puudujääk on vaid selle aasta mure või jääb meid saatma veel aastateks, saab muuta eelkõige õigeid otsuseid tehes. Üks õige otsus eelarve seisukohast on see, et üle tuleb vaadata maksusüsteem. Juba praegu, ilma võimuliidu soovita tõsta käibemaksu 2% (18%-lt 20%-le) ning tõsta aktsiise, on meie eelarve kaldu tarbimismaksude suunas. Tarbimismaksud moodustavad meie eelarvest liiga suure osa.
Kui peaminister Andrus Ansip andis Riigikogule 21. mail üle teise negatiivse eelarve, siis kiitles ta Riigikogu ees, et Eesti peab jätkama "Eestit hästi teeninud poliitikat". Paraku ei aita see heade aegade poliitika, kus kingitusi tehti eeskätt kõige rikkamatele, meid kuidagi majanduslangusest välja. Kui valitsusliit hoidub kramplikult tulumaksu tõstmist arutamast, siis tasub küsida, kes on tulumaksu koormuse langetamisest enim võitnud. Poliitikauuringute Keskus Praxis tegi selle kohta analüüsi, vaadeldes kõiki Eesti elanikke, nii lapsi, tööealisi kui ka pensionäre. Selgus, et tulumaksumäära langetamisest on selgelt võitnud suure tulu teenijad. Seda mõju ei leevenda ka maksuvaba miinimumi suurenemise mõju. Ikka on enam kasu saanud just keskmisest jõukamad Eesti elanikud. Need on inimesed, kelle leibkonna tulu suurus kuulub 6. ja 7. detsiili, ehk inimesed, kelle keskmine maksudejärgne tulu on ligi 5600 krooni leibkonnaliikme kohta. Alumistes tulurühmades on koguvõit tulumaksu langetamisest olnud väiksem, sest sinna kuuluvad nii lasterikkad pered, kus sissetulekust suure osa moodustavad maksuvabad peretoetused, kui ka pensionärid, kes senini oluliselt tulumaksu nagunii ei maksa. Seega, need inimesed, kes on saanud tulumaksu alandamisest vähem võitu, on nüüd plaanitava käibemaksu tõusu tõttu just suurimad koormuse alla jääjad. Lisaks sellele puudutab enamik kärpeid valusalt just nõrgemaid ühiskonnakihte.
Täna kärbib valitsusliit aprilli alguse riskiprognoosi ehk musta stsenaariumi alusel. Meile lauale toodud teine negatiivne lisaeelarve sisaldas esialgu 3,4 miljardi eest kokkuhoidu. Sinna tulid juurde veel valitsusliidu ettepanekuid. Aga ma rõhutan, et rahanduskomisjon ei toetanud käibemaksu tõstmist. Rahanduskomisjon ei toetanud ka haiguspäevatasude teistkordset kärpimist. Seda võib-olla ka seetõttu, et juba veebruarikuises negatiivses lisaeelarves, kus Riigikogus ei olnud võimalik parandusettepanekud teha, sest see seoti valitsuse usaldushääletusega, pandi töövõtja ja tööandja õlule esimese kaheksa haiguspäeva koormus. Seega, haiguspäevade suhtes on juba üks väga suur kärbe läbi viidud ja seda inimestele ebasoodsas suunas.
Aga mind paneb muretsema see, et valitsusel on plaanis veel umbes 2,6 miljardi ulatuses kärpeid. Kuidas me saaksime vaikides pealt vaadata, kui arvutatakse valitsuskabineti tarvis, kui palju tooks kasu pensionide lisamaksustamine ja seeläbi nende vähendamine, või arutatakse tarbimismaksude tõstmist, mis lõunanaabrite näitel on näidanud, et see kasu ei too? Ka rohelistega kokkuleppe saavutamise hind paneb ränkade keskkonnatasude tõttu löögi alla paljud Eesti ettevõtted ja tööandjad, rääkimata toasooja hinna ja kütuseaktsiisi tõstmisest, mis toob endaga kaasa hinnatõusu kõigile ja riigiettevõtete odavmüügi.
Andres Võrk, Poliitikauuringute Keskuse Praxis analüütik, analüüsib, et maksureformid, mis alandavad madalapalgaliste maksukoormust ja tõstavad eelarvetulude tasakaalustamiseks kõrgepalgaliste maksukoormust, on tööturu vaatevinklist kasulikud, sest madalapalgaliste töötamise motivatsioon suureneb enam kui kõrgepalgaliste oma väheneb. Keskerakond ei toeta kaudsete maksude tõstmist, sest see koormab eelkõige madalapalgalisi, lapsi ning eakaid. Õiglasem on tõsta tulumaksu ning luua kõrgem maksuaste kõige jõukamatele. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Mailis Repsi. Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed nii saalis kui ka televiisorite ees! Aeg on tõusta-ärgata! Kohe hakkame menetlema lisaeelarve muudatusettepanekuid. Aga nüüd siis lisaeelarve juurde.
Majanduslanguse olukorras on meile nii täna siin kui ka paljude eelmiste arutluskäikude puhul räägitud sellest, kuidas meil ei ole teist võimalust kui ainult vähendada. Tihti räägime me vähendamise ja kärbete juures ka päris paljude tegevuste rahastamise lõpetamisest.
Haridusvaldkond ei ole siinkohal erand. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on ette nähtud mitmeid vähendamisi ja kärpeid. Samas on selge, et kui me õpime teiste riikide kogemustest, ja mitte ainult, võib-olla ka ise kaine, rahuliku pilguga ringi vaatame, siis näeme, et ei ole paremat investeeringut tulevikku kui inimeste harimine, koolitamine ja ümberõpetamine. Ei ole üllatav, et Soome kriisist väljatuleku üks juhtiv joon on haridustemaatika. Debatid hariduse ja ümberõppe ümber on üsna elavad. Niinimetatud targad töökohad ja innovaatiline ettevõtlus nõuab meilt väga otsustavat haridusega tegelemist. Lisaks kokkuhoiule räägitakse meie põhjanaabrite juures koolitus‑ ja haridusvõimaluste laiendamisest inimestele, kes ei suuda kohe tööd leida. Kutsekoolide juurde loodud inkubaatorites aidatakse nii värsketel koolilõpetanutel kui ka töö kaotanud inimestel ettevõtluse alustamist rahastada ning praktiliselt kuludeta tootmist edendada.
Haridusinvesteeringud on Soomes samuti selge prioriteet just praegu, majanduslanguse olukorras. Niinimetatud lama'st õppinud põhjanaabrid alustasid kiiresti väikeste, kuid regionaalselt laiahaardeliste projektidega. Eriti just võib-olla veidi mahajäänud piirkondades anti väga palju kultuuri- ja haridusinvesteeringuid väikeses ulatuses.
Kahjuks ei ole meie lisaeelarvetes võimalik näha kärbete kõrval selgeid prioriteete majanduse elavdamiseks või investeeringuid sektoritesse, mis praegu kiratsevad ja kus töötus annab märku turu suutmatusest ise olukorda lahendada. Loomulikult ei räägi soomlased, inglased ega ameeriklased, et riigi sekkumine ja tugi täna tähendaks turumajanduse lõplikku lõppu. Räägitakse vajadusest hoida ühiskonnas teatud taset, kuni ettevõtted ja turg ise on suutelised jalgele tõusma. Meie arengufond on piisavalt põhjalikult analüüsinud teiste riikide kogemusi ja erinevaid kriisiplaane. Tekib kummastav küsimus, miks me ei ole soovinud neid teadmisi ja parimaid kogemusi Eestis proovida. Kas järsku on kellegi huvides väike Eesti jupphaaval ja väga odavalt üles osta? Ma loodan siiski, et see nii ei ole.
Tulen haridusvaldkonna kärbete juurde tagasi. Majanduslangus mõjub haridusvaldkonnale lisaks kärbetele ka mitmel teisel viisil. Koolis on tunda laste suuremat stressi, taskuraha puudust ning klassireiside ärajätmist. Mitmed koolidevahelised üritused jäetakse samuti rahapuuduse tõttu ära, ka suvepuhkusega seoses on näha lastevanemate rahalisi probleeme. Kõrgkoolides on tulnud ette õpingute katkestamist, sest noored ei suuda õppemaksu maksta, ja üsna uudse probleemina on paljudel noortel tekkinud raskusi käendajate leidmisega, keda pangad aktsepteeriksid. Kutsekoolide õpilaste seas on samuti sotsiaalset ebakindlust aina enam tunda. Majanduslanguse olukorras tulevad sotsiaalsed probleemid veelgi valusamalt koolidesse. Meie kohustus ehk riigi kohustus on toetada koole, et koolid ei jääks oma sotsiaalsete probleemidega üksi.
Aastate jooksul oleme püüdnud üsna mitmeid samme astuda, et anda mingigi tugi nendele lastele, kelle vanematel on tekkinud raskusi. Selge on see, et koolist väljalangevuse üks põhjus on perekondlikud probleemid. Käitumisprobleemidega laste juures tuleb tihti välja, et tegelikult on probleemid alguse saanud kodust ja tõsistest kodustest probleemidest.
Kõrghariduse võimaldamine kõigile võimekatele noortele eeldab kindlasti ka tasuta ehk riigitellimusega kaetud kohti, samuti erinevaid õppimist võimaldavaid toetusi.
Veel kord: Eesti on ju liiga väike, et kaotada oma lapsi ja noori. Koolitoit, õpilaskodude õppetoetused, riiklik koolitustellimus on vaid mõned read, mida lisaeelarvega puudutatakse.
Õpilaskodude programmi kärpimine olukorras, kus vajadus lapsi põhihariduse omandamisel toetada kasvab kuudega, ei ole kindlasti põhjendatud. Me võime rääkida solidaarsusest, kuid sotsiaalsetest vajadustest tulenev laste toetamine on täna hädavajadus, sest homme maksavad need lapsed ühiskonnale juba oluliselt enam. Kes on need õpilased, kes elavad praegu riiklikult toetatud kohtadel? Need on lapsed ja noored, kelle vanemad ei saa või ei suuda neile pakkuda piisavalt turvalist kodukeskkonda ning see on takistuseks ka laste hariduse omandamisel. On vanemaid, kes on läinud väljapoole Eestit tööle ning jätnud lapsed nn naabritädi vaadata. On lapsi, kellel periooditi on vanemad, kuid pärast palgapäeva või toetuste väljamaksmist ei ole lastel võimalik kodus olla. On vanemaid, kes on hammasrataste vahele jäänud ega suuda lihtsalt lastele hädavajalikku lubada. Miljoniline kärbe ei ole eelarve üldist mahtu arvestades suur summa, kuid õpilaskodudes elavatele ja õppivatele lastele on see tohutu summa. Kas tõesti on mäng küünlaid väärt? Täna rääkis rahanduskomisjoni esimees ennastunustavalt, kuidas üle 25 000 krooni teenivate inimeste tulumaksu tõus on lausa ebaõiglane. Kuid riigi kohustus kõige nõrgematele toeks olla on kuidagi kadumas. Õpilaskodu on lõpetanud mitu tuhat last, kes on saanud tänu õpetajate ja kasvatajate ennastsalgavale tööle jalad alla. Kindlasti ei tohi majandusraskustes riigis liiga kergekäeliselt unustada, et just nüüd vaadatakse suuremate ootustega riigi poole.
Küsimusi on veel mitmeid, kuid tõin meelega välja vaid ühe, näitamaks, mis väikeses kirjas ridade vahel tegelikult peidus on. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma küll väga lootsin, et võib-olla õnnestub seda lühikest sõnavõttu pidada päikesetõusu ajal, aga selleni on veel pisut aega. Oleks olnud väga meeldiv, kui taustaks oleks mänginud tõeliselt väärikas lipulugu palavalt armastatud maestro Ernesaksa sulest, aga äkki järgmisel aastal läheb paremini.
Ma tahtsin rääkida oma parandusettepanekust, mis kannab numbrit 22. Enne kui ma selleni jõuan, on veel kaks momenti, millele ma tahan selle arutelu käigus tähelepanu juhtida.
Esiteks, arutelu sellest, kellel ja millele on eelarvekärbete valguses õigustatud ootus. Küsimuste-vastuste voorus rõhutas rahanduskomisjoni esimees mitmel puhul, et vanemahüvitise saajatel on õigustatud ootus. Mina ei ole vanemahüvitise vastu, loomulikult on neil inimestel õigustatud ootus. Aga ta rõhutas ka seda, et see ei ole sotsiaaltoetus, see on hüvitis. Kui see on hüvitis, siis küsin ma ka selle kõne käigus: mis asi on palk? Palk on ka hüvitis töö eest. Kas me arvame, et palku võib kärpida, see ei ole õigustatud ootuse rikkumine, aga teist hüvitist ei või kärpida? Kui me arvame, et palka saavate vanemate peredes ei kasva lapsed ja ainult nendel, kes saavad vanemahüvitist, on lapsed, siis ka see ju ei päde. Nii et aitäh Taavi Rõivasele selle selgituse eest! Ma kardan, et see kummutab ka väga palju võimalikke argumente edasise kohtumenetluse käigus, kui see asi peaks Riigikohtusse jõudma, just sellelsamal põhjusel.
Teine teema puudutab taas kord tänast protseduuri. Teise lugemise lõpetamiseks ei ole see eelnõu tõepoolest küps. Ei ole küps sellel põhjusel, et me ei ole ju saanud hinnata katteallikate poolt. Ka siin küsimuste-vastuste voorus on olnud väga ammendavad seletused ja põhjendused selle kohta. Ma küsisin istungi juhatajalt kommentaari, kas kolmandat lugemist saab katkestada. Jah, saab katkestada küll, ainult me kõik teame, et kolmandaks lugemiseks saab parandusettepanekuid teha ainult fraktsioon. Kui te seda, head koalitsiooniliikmed, kes te iganes seal olete ja kui palju teid seal on parasjagu, taas kord eirate, siis oleme me tegelikult samas olukorras, millele president mitte ammu juba tähelepanu juhtis: Riigikogu ei saa ilma jätta tema võimalusest lüüa kaasa seadusandlikus töös. Täna, lõpetades teise lugemise, te taas kord seda teete.
Nüüd selle parandusettepaneku juurde, mis on mõnes mõttes võib-olla minoorsem kui paljud siin eelnevalt põhjendatud ja kirjeldatud ettepanekud, aga võib-olla ta pole ka nii traditsiooniliselt kurblik. Parandusettepanek puudutab Eesti spordiorganisatsioone. Mõned arvulised näitajad selle olukorra kirjeldamiseks. Möödunud aastal said Eesti spordiorganisatsioonid hasartmängumaksu nõukogust tegevustoetust 35 miljonit krooni. Selleks aastaks planeeriti seda mõistetavalt juba väiksema summana. Kuna esialgsed laekumised olid näha ja prognoositavad, siis prognoositi toetusi 32 miljoni krooni kandis. Sellest rahast saavad toetust 27 spordiala, 27 organisatsiooni. Suuremad toetused ulatuvad üle 5 miljoni, väiksemad umbes 250 000 kroonini aastas. Mis on selle juures veel oluline? Kaks näitajat. Esiteks, sponsortoetust on spordiorganisatsioonidelt ära langenud hinnanguliselt pool miljardit. Omavalitsused, kelle toetus on olnud 800 miljoni krooni kandis, mõistetavalt ei anna ka seda enam. Sellest suur osa on läinud ka noortespordi toetuseks.
Parandusettepanek, mis puudutab 10 miljoni krooni lisamist hasartmängumaksust laekumata jäänud toetuse kompenseerimiseks, kannab endas ka teist väga õilsat eesmärki ehk tubakaaktsiisi tõusu nihutamist ettepoole. Ma usun, et see on kõigile vastuvõetav ja ma väga-väga palun kolleege seda ettepanekut toetada. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Eiki Nestori.

Austatud meid veel juhatav juhataja! Austatud Riigikogu! Küsimus ei ole mitte selles, et õigeid otsuseid tuleb langetada raskel ajal, ja mitte ka selles, et raskeid otsuseid tuleb langetada õigel ajal. Lõppkokkuvõttes võib ka raskel ajal raskeid otsuseid teha ja võib isegi õigel ajal teha õigeid otsuseid. Küsimus on selles, et asjal peab olema oma loogika ja oma seaduslik baas.
Mind ajendas siia tulema kõigepealt see asjaolu, et meil juhtus esmaspäeval teiega üks suur õnnetus. Tubli ajakirjandus tundis huvi, kuidas rahanduskomisjon hääletas vanemahüvitise lage. Mul kulus kolm päeva tööd, et seletada ajakirjanikele, et me sellel esmaspäeval seda ei hääletanud, kuna sellist eelnõu polnud üldse päevakorras. Riigieelarve eelnõuga 510 on kaasas ka eelnõu, mis muudab erinevaid seadusi ja mis on kaasnev eelnõu. Riigikogul oleks äärmiselt rumal võtta endalt õigus, eriti olukorras, kus ei ole selget enamuskoalitsiooni, eelarveprotsessis mõistlikult kaasa lüüa. Ehk see eelnõu 511 ei ole veel suures saalis käinud. Meie ei tea, millised on riigieelarve kulud ja millised on riigieelarve tulud! Teeme need enne selgeks ja siis lõpetame ka raskel ajal tehtud õigete otsustega – või oli see vastupidi? – eelnõu teise lugemise. Seetõttu on meil ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada.

Head kolleegid! Tundub, et kõik, kes on soovinud, on lõpuks suu puhtaks rääkinud. Lõpetame läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Esimene muudatusettepanek on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 2 on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 3 on laekunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 4 on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 50. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5 on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Ettepanek nr 6 on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mis on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 7 on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mis on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 8 on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mis on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 9 on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mis on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 10 on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Eiki Nestor, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut toetada, rääkimata hääletamisest.

Head kolleegid, ma panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mis on laekunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 37 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 11 on laekunud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §  106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see hääletamisele. Muudatusettepanek nr 12 on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12, mis on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 13 on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Palun ka seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 14 on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Toomas Varek, palun!

Keskerakonna fraktsioon palub 14. muudatusettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 15 on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatuse hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 15, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 16 on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 16, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 17 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Tänan! Palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 17, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek, nr 18, on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatuse hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 18, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 19 on laekunud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Keit Pentus, palun!

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 19, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Järgmise muudatusettepaneku, nr 20, on teinud kolleeg Jaan Kundla, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ning see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Järgmine muudatusettepanek on laekunud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, see on muudatusettepanek nr 21, juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata ja ka see ettepanek ei kuulu hääletamisele.

Järgmine muudatusettepanek on nr 22, mille on esitanud kolleeg Evelyn Sepp, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Head kolleegid, ma palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 22, mille on esitanud Evelyn Sepp. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 50, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 23 on esitanud rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 24 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata ja see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 25 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 25, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 26 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 26, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 27 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 28 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 28. muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 28, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 29 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel palun selle muudatusettepaneku tagasi võtta.

Palun! (Aplaus.) Aitäh! Muudatusettepaneku nr 30 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 30. muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 30, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 31 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

IRL-i fraktsiooni nimel palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 31, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Lugupeetud kolleegid! Veel kord: hääletamise ajal palun vaikust! Muudatusettepaneku nr 32 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 32, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 33 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 33, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 34 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 34, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 35 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 36 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Aitäh! Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 37, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 38 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 38. muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 38, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 39 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel võtan selle ettepaneku tagasi.

Täname! Muudatusettepaneku nr 40 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid see muudatusettepanek ei kuulu Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 kohaselt hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 41 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 42 on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 43 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun hääletada.

Palun! Hea Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 43, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 44 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 44, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 45 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun hääletada.

Hästi. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 45, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
46. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 46. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
47. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Palun hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele 47. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 54, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
48. muudatusettepaneku on esitanud kolleeg Jaan Kundla, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid see ei kuulu hääletamisele. 49. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 50. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Reformierakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. 51. muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 51. muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 52 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 52, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 53 on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata, kuid see ettepanek ei kuulu hääletamisele. Muudatusettepaneku nr 54 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Vabandust! Mul on protseduuriline küsimus muudatusettepaneku nr 53 kohta. Miks ei võta rohelised tagasi neid muudatusi, mida ei saa hääletada?

See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Muudatusettepanek nr 54. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 54, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 55 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 55, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 56 on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud.
Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Ma võtsin ennast maha.

Palun võtke Eiki Nestor maha! Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada. Mitte seda, mida Nestor nüüd siin ütles, aga seda, mis kirjas on.

Palun! Hästi, me hääletame seda ettepanekut. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 57 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh! Keskerakonna fraktsioon palub 57. muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 57. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Viimase muudatusettepaneku, nr 58, on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on ettepanekut osaliselt arvestanud. Palun, kolleeg Mart Laar!

Palun seda ettepanekut hääletada.

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 58, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 55, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Kuid juhatusele on tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 510 teine lugemine katkestada. Meil tuleb see läbi hääletada.
Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 510 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 39 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 510 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. juuni kell 14. Eelnõu 510 teine lugemine on lõpetatud.

Lugupeetud kolleegid! Järgmine punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas nimetatud eelnõu 15. ja 19. mail ning 2. juunil. Eelnõu kohta oli 14 muudatusettepanekut esitanud Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu. Nendest kümmet õiguskomisjon pärast põhjalikke vaidlusi, diskussioone ja arutelusid ka arvestas. Õiguskomisjon on lisanud nimetatud eelnõu juurde üsna põhjaliku seletuskirja, kus on kirjas muudatusettepanekute selgitused ja põhjendused, millega te olete saanud kindlasti ka tutvuda. Õiguskomisjon langetas otsuse täna teine lugemine Riigikogu täiskogu saalis lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Eiki Nestor!

Mul tekkis küsimus neljanda muudatusettepaneku kohta. Mida nende tsiviilülesannete all mõeldakse, mida komisjon on toetanud ja arutanud?

Tsiviilülesannete all mõeldakse mittesõjalisi ülesandeid ehk sõjalistele ülesannetele vastandülesanded, neid ülesandeid, mis ei ole sõjalised.

Palun, kolleeg Eiki Nestor, teine küsimus!

Ma siis küsin otse: kui keegi oli kogemata kombel Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees, kas ta siis läheb vangi või?

Ei, see on ennetav paragrahv nende sündmuste jaoks, mis võivad tulevikus saada teoks, aga ma loodan, et nad mitte kunagi ei saa teoks.

Palun, kolleeg Indrek Saar!

Paragrahv 239 nimetab purustamist ja siin on öeldud ka: sellise isiku üleskutsumise eest teenistuskohustuste mittetäitmisele. Kas purustamiseks võib nimetada ka seda, kui kirjeldatud tegevuse ajal purustatakse õllepudel, ja üleskutseks teenistuskohustuste mittetäitmisele seda, kui demonstrant hüüab politseile, et mingu see koju?

Aitäh hea küsimuse eest! Teie küsimusel on kindlasti ka kohtupraktiline väärtus, mida me õiguskomisjonis arutasime. Jah, on olnud üks selline pretsedent. Üks kohtunik arvas, et § 239 puhul peaks olema palju tõsisem delikt kui ainult ühe pudeli purustamine ja sellega korrakaitsjatele vastuhakkamine. Aga see ei ole õnneks mitte mingi tavapärane lähenemine, vaid see oli tõesti üksainuke juhtum pärast 2007. aasta aprillirahutusi. See kohtuotsus muudeti ringkonnakohtus ära. Isiku üleskutsumine teenistuskohustuste mittetäitmisele puudutab just nimelt seda, kui ikkagi konkreetselt politseinikke kutsutakse aktiivselt üles sellele, et nad ei täidaks neile seadusega pandud kohustusi massirahutuste ajal.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! Vabandust, et ei ole jõudnud piisavalt detailidesse süveneda, sest see eelarvetrall hajutas tähelepanu mujale! Nüüd tulen küsimuse juurde: kui palju komisjon arvestas neid märkusi, mida tegi endine Riigikohtu esimees ja praegune Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste? Ma praegu näpuga järge ajada ei jõua. Kui palju komisjon neid arvestas?

Aitäh küsimuse eest! Arvestasime näiteks seda märkust, mis puudutab konkreetselt ühes paragrahvis toodud sanktsiooni alumise piirina rahalise karistuse määramist. See oli üks Rait Maruste ettepanekutest, mida ta soovitas arvestada. Rait Marustel ei olnud tähelepanekuid väga palju, aga kõiki neid me käsitlesime. Peab tunnistama, et enamikku nendest õiguskomisjon küll ei arvestanud.

Palun, kolleeg Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin punkti 5² kohta, kus täiendatakse § 235² "Eesti Vabariigi vastane valeandmete levitamine". Minu küsimus on selles: kes otsustab, millised on valeandmed? Kui keegi, näiteks välismaalane, on arvamusel, et Eesti ajaloos on mingeid aspekte, mille tulemusena meie territoriaalse terviklikkuse võiks kahtluse alla seada, kas siis teda ootaks kuueaastane vanglakaristus?

Selles dispositsioonis on kindlaks määratud kaks tingimust. Kõigepealt peab olema eesmärk kahjustada Eesti Vabariigi iseseisvust ja sõltumatust või territoriaalset terviklikkust. Samuti peab olema täidetud see tingimus, et on oht avalikule korrale. Loomulikult otsustab seda igal konkreetsel juhul kohus nende süüdistuskokkuvõtete alusel, mis on esitanud prokurör. Me kaalusime seda paragrahvi üsna põhjalikult ja pikalt ning otsustasime lõpuks kasutada just nimelt mõistet "valeandmete levitamine". See annab võib-olla paremini edasi selle paragrahvi mõtet. Selle paragrahvi mõte on väga lihtsalt öeldes järgmine. Kui näiteks levitatakse kas või mingit Vabariigi Valitsuse otsust, see ei pruugi olla konkreetne dokument, vaid näiteks ühes konkreetses Eesti piirkonnas levitatakse otsust, mille justkui olevat Vabariigi Valitsus langetanud eelmisel päeval, et näiteks mingisugune hulk rahvast või mingi rahvus kuulub deporteerimisele, siis on eesmärgiks seatud Eesti Vabariigi territoriaalse terviklikkuse rikkumine ja tuuakse kaasa selge oht avalikule korrale (massirahutused jne) ning siis on võimalik sellise teo kordasaatjaid võtta kriminaalvastutusele. Loomulikult siis, kui konkreetsed asjaolud on tõendatud.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab täpselt seesama paragrahv, mille kohta te just vastasite. Kas te seletaksite, mille pärast te muutsite algteksti? Algtekstis oli teatavasti selline sõnastus: "Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse või territoriaalse terviklikkuse või muul viisil põhiseadusliku korra vastu suunatud tegevuse eesmärgil loodud ...". Mida te kartsite või kuidas see "muul viisil põhiseadusliku korra vastu suunatud tegevus" võis olla mitmeti tõlgendatav, et see on praeguseks sellest paragrahvist välja võetud?

Tänan! Te vist puudutasite oma küsimuses teist paragrahvi. Silver Meikar küsis § 235² kohta, aga mulle tundub, et teie vist küsisite § 235 kohta, mis puudutab põhiseadusliku korra vastast ühendust. Väga hea küsimus. Vastus on üsna lihtne. Jah, me muutsime eelnõu algteksti, kus räägitakse ka põhiseadusliku korra vastasest tegevusest, eelkõige sellel põhjusel, et kui kriminaliseeritaks põhiseadusliku korra vastane tegevus, siis see võiks tähendada ka seda, et näiteks monarhistide ühendus Eestis saab pärast selle seaduse jõustumist endale kriminaalvastutuse kaela. Seda me kindlasti selle eelnõuga ette näha ei taha. See oligi see väga lihtne põhjus. Me piiritlesime konkreetse põhiseaduse korra vastase ühenduse ikkagi tegevusega iseseisvuse, sõltumatuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. See oli meie peamine eesmärk. Samuti piiritlesime selle vägivaldse tegevusega. Sarnased muudatused tegime me ka paaris teises paragrahvis. Nendele järeldustele jõudsime me väga põhjaliku arutelu käigus koos algatajatega ehk Vabariigi Valitsuse esindajatega, samuti koos ekspertidega, prokuröridega, uurijatega.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Mulle tundub, et kahe lugemise vahel on eelnõu tõepoolest paremaks läinud. Kuid ikkagi jääb õhku küsimus, mil määral me üldse tegelikult seda seadust vajame. Pole ju tegelikult kahtlust selles, et see on n‑ö aprillimässu järellainetuses sündinud. Kas ei ole mitte küsimus tegelikult uurimisorganite võimekuses, mitte tegelikult meie seadustes, kui ei ole suudetud tõestada organisaatorite süüd ega võib-olla tuvastada üldse ka õiget organisaatorit? Kas me ikka vajame seda seadust või vajame tõhusamat tööd selliste asjade tõkestamisel ja uurimisel?

Tänan küsimuse eest! Ma arvan, et me vajame seda seadust. Me vajame seda eelkõige selle tõttu, et ennetada võimalikke rikkumisi tulevikus. Teiseks, me seadsime algusest peale, enne vaidluste ja diskussioonide alustamist õiguskomisjonis ühe selge eesmärgi: lihvida riigivastaste süütegude peatükk võimalikult täiuslikuks, nii täiuslikuks, kui see hetkel on meie teadmiste ja kogemuste põhjal võimalik. Teatavasti, riigivastaste süütegude peatükk ei ole sisuliselt kohtupraktikaga veel täidetud. Esimesed § 238 kaasused, samuti § 239 kaasused tulid viimase kahe aasta jooksul. Ülejäänud paragrahvide puhul on praktikat veelgi vähem. Me võtsime eeskujuks ka ühe meie naaberriigi, Soome seadused, samuti Saksamaa seadused ja arutasime selle läbi väga suure hulga ekspertide ja praktikutega. See on selle töö tulemus. Loomulikult, alati on õige teie küsimuse algus. Meie kriminaalasutuste töö arendamine ja tõhusamaks muutmine on pidev.

Palun, kolleeg Silver Meikar, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kõigepealt tahan avaldada tunnustust selle eest, et mitme muudatusega on välja võetud liiga lai ja minu hinnangul sõnavabadust ohtu seadev termin "põhiseadusliku korra vastane tegevus", "põhiseadusliku korra vastu suunatud tegevus". Kuid kahju on sellest, et te ei lasknud meil Aleksei Lotmaniga osaleda selles diskussioonis, kui need välja võeti. Aga minu küsimus on muudatusettepaneku nr 6 kohta, millega muudetakse § 238 "Massilise korratuse organiseerimine või ettevalmistamine ja üleskutse sellele". Toon näite: toimub mingi korratus, inimesed näevad seda korratust ja keegi nendest inimestest lihtsalt ütleb: "Aga lähme ka välja!" See on ju ka üleskutse selles osalemiseks. Kas te ei näe siin ohtu, et see on liiga lai termin, ja võiks üleskutsumise siit välja jätta?

Aitäh! Ma arvan, et see ei ole liiga lai. Massiline korratus on võrdlemisi täpselt defineeritud ka meie karistusseadustiku kommentaarides. Selle kohta on esimesed kohtuotsused tulnud. Ma loodan, et kõrgema astme kohus teeb ka oma otsuse. Mulle tundub, et see on siiski loogiline, et massilises korratuses osalemisele üleskutsumise eest näeb meie karistusseadustik ette sanktsiooni. Me seadsime sanktsiooni alampiiriks rahalise karistuse just nimelt selle üleskutsumise lisamise tõttu. Loomulikult, alati on see tõendamise küsimus. Nagu te näete, esimeste kohtuotsuste alusel, mis § 238 puudutavad, ei ole kerge üldiselt tõendada massilise korratuse organiseerimist või ettevalmistamist. Ma tahan küll arvata, et mingit meelevaldsust või laia tõlgendust selle paragrahvi puhul olema ei saa.

Palun, kolleeg Indrek Saar, teine küsimus!

Aitäh! Tulen tagasi § 239 lõike 1 juurde. Nagu ma aru saan, kui massilise korratuse ajal lõhutakse mitte ainult õllepudel, vaid lõhutakse ka aken ja selles massilises korratuses osalev Jüri või Aleksei kutsub Eesti Vabariigi politseid üles minema koju, siis on piisava ühiskondliku tellimuse puhul võimalik teda ka viieks aastaks kinni panna. Kas see minu arusaam vastab tõele?

Aitäh! See, millised on sanktsioonid selle Jüri või Maksimi suhtes, sõltub konkreetse teo raskusest. Massilises korratuses osalemine on karistusseadustiku järgi ka praegu kriminaliseeritud. Siia on lisatud juurde sanktsioon teenistuskohustuste mittetäitmisele üleskutsumise eest. Teatavasti on § 239 kohtupraktikaga võrdlemisi hästi sisustatud. Nagu ma teie esimesele küsimusele vastasin, üks kohtunik on teinud katse kvalifitseerida ühe isiku massilises korratuses osalemist hoopis tavapärase avaliku korra rikkumisena, aga kõrgema astme kohus selle kvalifikatsiooniga ei nõustunud.

Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh! Varast hommikutundi kõigile kolleegidele! Küsin ettekandjalt tegelikult kolmanda punkti kohta, mis käsitleb § 233 "Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus" muutmist. Kas sa võiksid seda veidi avada? Mida on mõeldud selle vägivallata tegevuse all, mis siiski on samal ajal Eesti Vabariigi vastu suunatud? Millist käitumist siin mõeldakse?

Jah, muidugi! Tegemist on jällegi praeguse karistusseadustiku kehtiva paragrahviga. Me tegime muudatuse selles osas, et jätsime selle mõiste "põhiseaduslik kord", mis meie hinnangul on liiga lai, välja ka §‑st 232 ehk riigireetmise alt, mis on Eesti Vabariigi kodaniku poolne vägivallata tegevus. See on tegevus, millega ei kaasne vägivalda, ja see on tegevus, mis sisuliselt on aktiivselt suunatud Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse, territoriaalse terviklikkuse vastu. Ma arvan, et tegemist on näiteks sellega, kui kutsutakse selgelt üles Eesti tükeldamisele ja viiakse selleks ellu reaalseid samme, kas või Eesti ühe osa eraldamise eesmärgil. Siin on ka, võrreldes praegusega, ette nähtud sanktsioonide ülempiiri tõus: 10 aasta asemel 15 aastat vangistust.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Silver Meikar!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! On üks vana tõde, et inimesed mõistavad, kui oluline on vabadus, alles siis, kui ollakse vabadusest ilma jäänud, kui vabadus on kaotatud. See puudutab üldist vabadust, riigi vabadust, aga see puudutab ka sõnavabadust, iseolemise vabadust ja kõike muud. Minu hirm on just selles, et täna, kui me menetleme siin pool ööd suhteliselt "ilusa" juntimise tehnoloogia abil eelarvet, siis ei pööra me väga tihti tähelepanu muudele seadustele, millega muudetakse karistusseadustikku, millega muudetakse mingeid punkte muudes seadustes, mis on otseselt seotud meie vabadusega. Sellepärast ei imesta ma, et ka eelnõu 416 ei saa sellist tähelepanu, nagu on saanud mitmed eelnevad eelnõud.
Mul on tunne, et me ei usalda meie inimesi. Seadusi on ju vaja ainult siis, kui tavad ei tööta, kui omavahelised kokkulepped ei tööta, kui me üksteist ei usalda. Ka eelnõu 416 tõestab, et me ei usalda üksteist. Mul on tunne, et meil on mingid hirmud, ma võiksin isegi öelda, et abstraktsed hirmud mingite asjade ees, mille eest me tahaksime end kaitsta. Me ei usu, et see eelnõu saaks olla piisav vastukaal sellistele võimalikele väljakutsetele. Seetõttu julgen ma suhtuda sellesse seadusesse suure ettevaatlikkusega. Ma näen siin neidsamu ohte, mida me kuulsime eri inimeste küsimustes. Ohte, mis on seotud sellega, mida tähendab mittevägivaldne tegu, mida tähendab üleskutse mingile teole. Siin on terve hulk selliseid termineid, millega seoses ma näen, et ühel hetkel mina või keegi meist, kes me oleme lihtsalt võib-olla teistsugusel arvamusel mingis poliitilises küsimuses, võime samamoodi selle seaduse hammasrataste vahele jääda.
Ma tänan teid tähelepanu eest ja ilusat hommikut!

Suur tänu, kolleeg Silver Meikar! Palun, kolleeg Indrek Saar!

Head kolleegid! Ma ei taha hommikustel tundidel teie aega väga kaua viita, seda enam, et Silver Meikar ütles kõik ära, mis mul öelda oli. Ma tahan veel kord toonitada, head kolleegid, kes te praegu olete sunnitud eelarve menetlemiseks ja raskete otsuste vastuvõtmiseks kokku leppima kõikvõimalikes asjades (eriti tahan seda südamele panna vähestele liberaalidele, kes siin saalis praegu veel istuvad), vaadake hästi, milles te kokku lepite, ja mõelge järele, enne kui te ära koputate seaduseelnõu 416. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Palun kõnepulti kolleeg Aleksei Lotmani!

Head kolleegid! Jah, ma tean, et on varane hommikutund ja kõik tahavad magama minna, aga see on tõesti seadus, mis mõnes mõttes omab pikaajalisemat mõju kui eelarve, mis siin nii palju kirgi küttis. Tõepoolest, see eelnõu on läinud paremaks. Vähemalt paistab sellisel varahommikusel vaatamisel, et see on läinud paremaks, kui see oli esimesel lugemisel. Aga ometigi kaasneb sellega teatud ohutunne. Ohutunne kas või sellepärast, et suur osa kriitikast ja kriitilistest ettepanekutest, parandusettepanekutest, mida tegi Rait Maruste, kes ometigi inimõiguste valdkonnas peaks olema meie parimaid spetsialiste, on jäänud arvestamata. Üksainus ettepanek leidis arvestamist. Minu meelest on siin ikkagi mõtlemise koht. Loomulikult ei maksa päris elevanti teha sellest loomakesest, kes siiski pole ka sääsk. Loomulikult, see seadus ei paiska meid mingisse diktatuuri ega muuda Eesti Vabariigi demokraatlikku olemust. Aga mul on ohutunne, et see on üks neid seadusi, mis mingi kribala võrra teeb meid vähem demokraatlikuks riigiks, ja see tegelikult ei ole hea tendents. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Seaduseelnõu kohta on tehtud 16 muudatusettepanekut. Esimese on esitanud õiguskomisjon, on täielikult arvestatud. Teine on kolleegidelt Ken-Marti Vaherilt ja Urmas Reinsalult, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Kolmas on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Neljas on kolleegidelt Ken-Marti Vaherilt ja Urmas Reinsalult, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Viies on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Kuuenda ja seitsmenda on esitanud Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu, juhtivkomisjon on ettepanekuid täielikult arvestanud. Kaheksas ettepanek on Ken-Marti Vaherilt ja Urmas Reinsalult, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Üheksas ja kümnes ettepanek on õiguskomisjonilt, on täielikult arvestatud. 11. ettepanek on Ken-Marti Vaherilt ja Urmas Reinsalult, on sisuliselt arvestatud. 12. ettepanek on Ken-Marti Vaherilt ja Urmas Reinsalult, on täielikult arvestatud. 13., 14. ja 15. ettepanek on kolleegidelt Ken-Marti Vaherilt ja Urmas Reinsalult, juhtivkomisjon on ettepanekuid täielikult arvestanud. 16. ettepanek on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 416 teine lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid, nii palju kui teid saalis on! Palun tähelepanu! Vabariigi Valitsus on võtnud tagasi järgmised seaduseelnõud: päevakorrapunkt nr 24, Vabariigi Valitsuse algatatud ülikooliseaduse, teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse, Eesti Rahvusraamatukogu seaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse muutmise seaduse eelnõu 493; päevakorrapunkt nr 25, Vabariigi Valitsuse algatatud kutseõppeasutuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise seaduse eelnõu 490; päevakorrapunkt nr 26, Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 486; päevakorrapunkt nr 29, Vabariigi Valitsuse algatatud Tervishoiuameti, Tervisekaitseinspektsiooni ja Kemikaalide Teabekeskuse Terviseametiks ühendamisega seonduv Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 501; päevakorrapunkt nr 30, Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse eelnõu 508.

Head kolleegid! Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandjaks kõnepulti õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Riigikogu õiguskomisjon valmistas seda eelnõu ette oma kuuel istungil: 5., 11., 12. ja 18. mail ning 2. ja 4. juunil. Eelnõu kohta andis arvamuse ka õiguskantsler. Me oleme samuti, nii nagu eelmise eelnõugi puhul, esitanud põhjaliku seletuskirja, kus on kommenteeritud ka õiguskantsleri märkusi. Oleme algatanud eelnõu kohta 17 muudatusettepanekut, mis puudutavad peamiselt vangistusseaduse muudatusi, karistusjärgse kinnipidamise põhjendatuse kontrolli ja kohaldamise lõpetamist, ennetähtaegset vabastamist ehk samuti vangistusseaduse § 76 lõikeid 1, 3 ja 3¹.
Õiguskomisjoni nimel tahan avaldada tänu kõikidele, kes selle eelnõu ettevalmistamise ajal päris avalikult tulises debatis on osalenud. Õiguskomisjoni tahe ja lootus on see eelnõu enne jaanipäeva seadusena vastu võtta. Meie ettepanek täiskogule on teine lugemine täna lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud 18 muudatusettepanekut. Esimene, teine, kolmas, neljas ja viies on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekuid täielikult arvestanud. Kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes ja üheteistkümnes on õiguskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekuid täielikult arvestanud. 12., 13., 14., 15., 16., 17. ja 18. ettepanek on õiguskomisjonilt ja juhtivkomisjon on ettepanekuid täielikult arvestanud. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Lugupeetud kolleegid! Seaduseelnõu 382 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 2. juunil. Seaduseelnõu kohta oli laekunud mitmesuguseid parandusettepanekuid, mis olid tulnud nii ministeeriumidest kui ka sotsiaalpartneritelt. Eeskätt nad täpsustavad ja toovad sellesse seadusesse juurde mõningaid mõisteid. Näiteks defineeritakse esmakordselt Eesti õigusloome ajaloos SIM-kaart, samuti keelustatakse terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise kõnede vahendamine, välja arvatud juhul, kui see on vastava lepinguga sideettevõtjaga kokku lepitud. Samuti on siin karistused ette nähtud. Täpsustatakse ka seda, millised on multipleksimisteenuse osutamise parameetrid, teisisõnu, digilevis teleprogrammide edastamise standardid. Sideettevõtjatele antakse võimalus ka andmete säilitamise kohustuse osas teha seda kas ise või see teenus sisse osta vastavale erialale spetsialiseerunud ettevõtetelt. Täpsustatakse ka mõningaid karistusi.
Kõiki ettepanekuid komisjon arvestas, tegi ettepaneku saata nimetatud seaduseelnõu tänaseks päevaks või siiski juba eilseks päevaks täiskogule teiseks lugemiseks, tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 17. juunil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas küsimusi on? Ei ole. Hea kolleeg Reinsalu, kas ei ole küsimusi? Palun tasem! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut. Esimene, teine ja kolmas on majanduskomisjonilt, on täielikult arvestatud. Neljanda on esitanud kolleeg Helmer Jõgi, juhtivkomisjon on ettepanekut täielikult arvestanud. Viies, kuues ja seitsmes on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on ettepanekuid täielikult arvestanud.
Seaduseelnõu 424 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks kultuuriminister Laine Jänese!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Väike loominguline vahepala loovisikute seaduse näol, eelnõu 502 esimene lugemine. Püüan lühidalt teha.
Loovisikute ja loomeliitude seadus võeti Riigikogus vastu 2004. aastal. Selle rakendamisest on möödunud juba viis aastat. See on loonud häid eeldusi ja võimalusi loovisikute toetamiseks, nende tegevuseks ja nende tegevuse defineerimiseks. Oluliselt on täpsustunud vabakutseliste loovisikute staatus ning loomeliitudele riigieelarvest eraldatud vahendid on olnud oluline abi nii loometegevuse vaheaegadel kui ka loometööks vajalike kulutuste katmisel ja enesetäiendamisel.
Ettevalmistatud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise seaduse eelnõu näol on valdavalt tegemist kehtiva seaduse sätete tehnilise täpsustusega, et vältida võimalikke probleeme seaduse tõlgendamisel, ja paari sisuliselt olulise sättega, mille eraldi välja toon, mis muudavad ka majanduslikku situatsiooni ehk suurendavad toetusi ja pikendavad toetuste väljamaksmise perioodi loovisikule vajaduse korral. Üks nendest on seotud § 16 muutmisega. Paragrahv sätestab tingimused vabakutselise loovisiku loometoetuse saamiseks. Kehtiva seaduse järgi on vabakutselisel loovisikul, kellel puudub sissetulek loometegevusest, õigus taotleda loometoetust. Seaduse vastuvõtmisel välistati rangelt kogu muu sissetuleku saamine loometoetuse eraldamise otsustamisel, kusjuures lähtuti töötu abiraha kohta kehtinud regulatsioonist. Seaduse rakendamise nelja aasta jooksul on selgunud, et loovisikute tegevuse eripära tõttu ei ole siiski võimalik välistada kogu sissetulekut. On terve hulk n‑ö juhuslikke laekumisi heas mõttes, mis tulevad näiteks kultuurkapitalist või fondidest, juhul kui taotlus on näiteks esitatud varem, kui on alanud loometoetuse periood. Näitena oleme siin toonud erinevaid, kuid väga väikesi laekumisi. Samuti tulevad siin kõne alla autoritasudena teoste kasutamise eest laekuvad summad jne. Esimesel juhul oli välistatud igasugune muu loometoetuse saamine ja katkes ka n-ö loomeaja kuuekuuline periood. Eelmise seaduse järgi pidi mööduma kaks aastat, enne kui seda toetust sai uuesti taotleda. Oleme leidnud lahenduse, võimaldanud loovisikul taotleda loometoetust liidult ka juhul, kui tema sissetulek ei ületa poolt seaduse alusel makstava loometoetuse suurusest kuus ja tulumaksuseaduse § 19 lõikes 3 nimetatud tulumaksuga mittemaksustatavat tulu, milleks on samuti valdavalt preemiad ja stipendiumid. Muudatus aitab loometoetuse maksmise loovisikule muuta märksa paindlikumaks ja eesmärgipärasemaks.
Teine oluline muudatus seisneb loometoetuse maksmise perioodi pikendamises. Praegu on see määratud kuueks kuuks, eelnõu kohaselt antakse loomeliidu juhatusele võimalus pikendada loometoetuse maksmise perioodi kuni ühe aastani. Ka nimetatud muudatus aitaks oluliselt täita seaduse eesmärki, mille kohaselt vabakutselistel loovisikutel avanevad senisest paremad võimalused oma loometööga tegelemiseks koos loometöös ettetulevate pikemate pausidega.
Loomeliitudele riigieelarvest antava toetuse suurus selle muudatusega ei muutu. Muutub loometoetuse maksmise osakaal ja stipendiumideks eraldatakse lihtsalt vähem vahendeid ehk stipendiumide arv võib olla väiksem.
Nagu mainitud, ülejäänud eelnõu sätted on täpsustavad, tehnilist laadi, et muuta seaduse rakendamine praktikas ladusamaks. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole.  Ma palun kõnepulti kultuurikomisjoni liikme Lauri Vahtre!

Proua eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon kuulas ära enam-vähem kõik needsamad argumendid, mis äsja esitati teile, ega leidnud mingisugust põhjust, miks mitte seda eelnõu menetleda. Probleemid on tehnilist ja praktilist laadi. Esitati mõned küsimused, aga need puudutasid loovisikute ja loomeliitude elukorraldust laiemalt ega olnudki seetõttu otseselt selle eelnõu temaatikasse puutuvad. Komisjon otsustas teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. juuni kell 16.45 ehk kolmveerand viis pärast lõunat. Ma tänan!

Suur tänu, kolleeg Lauri Vahtre! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu 502 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 12. juuni kell 16.45.
Eelnõu 502 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks justiitsminister Rein Langi!

Väga austatud juhataja ja väga austatud Riigikogu! Sellest paremat eelnõu ei ole üldse olemaski!
Eellugu on tal selline, et 2008. aasta lõpus võttis Euroopa Parlament vastu kirjaliku deklaratsiooni 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks, milles lähtutakse ka sõjakuritegude ja inimsusvastaste kuritegude aegumatusest. Oleks erakordselt jabur, kui Eesti riik sellele ei reageeriks. Sellepärast teeb valitsus ettepaneku kuulutada 23. august stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks. Palun toetada! Tänan!

Suur tänu, lugupeetud justiitsminister! Aga teile on ka küsimusi, ärge minge ära. Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Ma küsin, kas ka nendes teistes Ida-Euroopa riikides, kes tegelikult langesid Molotovi-Ribbentropi pakti ohvriks, on tehtud samasuguseid algatusi või on seal seadustes juba kehtivaid sätteid, nagu meie kavatseme nüüd rakendada.

Aitäh! Väga hea küsimus! Andmed puuduvad. Ei oska öelda. Ma tean, et väga paljudes parlamentides on see debatt toimunud, aga kas konkreetset ettepanekut konkreetse eelnõu kohta on esitatud, seda ei tea.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud justiitsminister! Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Andres Herkeli!

Proua esimees! Austatud kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas pühade ja tähtpäevade seaduse muutmist 1. juunil ja 8. juunil, kokku kahel koosolekul. Mõlemal juhul jäi sisuliseks küsimuseks see, kas eelnõus toodud mõisted "stalinism" ja "natsism" on samasuguse mahu ja katvusega, või oleks õigem kasutada siin stalinismi asemel mõistet "kommunism", nagu ka Memento on ette pannud. Seisukohad olid erinevad, aga muudatusettepanekute aeg on veel ees.
1. juuni koosolekul tegi komisjon enamiku otsustest ära: esitada Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu tänasesse, õigemini siis eilsesse-tänasesse päevakorda, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. juuni kell 16.45. 1. juunil otsustati määrata komisjoni ettekandjaks Urmas Reinsalu. Aga 8. juunil oli olukord selline, et Urmas Reinsalu oli määratud teise komisjoni ning siinesineja oli saanud põhiseaduskomisjoni liikmeks, mistõttu see austav ülesanne anti 8. juunil mulle. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Andres Herkel! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Vabandust, Silver Meikar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Küsin, kui õige on hukka mõista mingit ideoloogiat. Kas probleem tuleb ideoloogiast või selle rakendamisest? Kas ei oleks õige siin nimetada, ma ei tea, stalinismi ja hitlerismi, sest me räägime ju konkreetsetest kuritegudest, mis on seotud mingite ajalooliste sündmustega, me ei räägi ideoloogiast, mida oleks sama naljakas kuritegelikuks nimetada kui näiteks mõnda religiooni, mida seostatakse ju ka kuritegelikkusega.

Aitäh! Teil on kindlasti õigus selles, et stalinism ja hitlerism kui isikunimedest tuletatavad mõisted on kuidagi nagu paralleelmõisted. See kerkis ka komisjonis korraks üles. Aga miks valitsuse esitatud eelnõus on just nimelt stalinism ja natsism? See tuleneb sellestsamast Euroopa Parlamendi liikmete deklaratsioonist, kus on kasutatud just nimelt neid mõisteid. Ju siis need arutelud jõudsid selle tulemuseni. See ideoloogilise n-ö atributeerimise küsimus on Euroopas tihtipeale olnud väga tundlik.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Andres Herkel! Ma tunnen, et kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Aadu Must Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Palun kolm minutit lisaaega.

Kaheksa minutit.

Mitte kaheksa minutit lisaaega, vaid kokku kaheksa.

Kiiremini juba!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Meie rahva ajaloolise mälu hoidmine ja lahtimõtestamine on vaieldamatult üks nendest valdkondadest, millesse riik peab suhtuma suure tähelepanu ja vastutustundega. Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et 23. august on üks nendest tähtpäevadest, mida Euroopa ja Eesti peavad mäletama nii täna kui ka tulevikus, sest see on stalinismi ja natsismi n‑ö pulmapäev, mis tõi kaasa, kui lubate, belletristlikult öeldes, verepulmade ahela, riikide ja rahvaste mahamüümise ja väga paljude inimeste füüsilise hävitamise. Eelöeldust tulenevalt toetab Keskerakonna fraktsioon menetletava seaduse vastuvõtmist. Ometi tahan meie mälulugu natukene laiemalt kommenteerida.
Ajaloos on nimelt kurdetud, et mõnikord, kui on saanud võimalikuks mälestus kivisse raiuda, tuntakse kergendust ning usutakse, et nüüd me juba teame ja mäletamegi kõike, mida vaja. Euroopa, aga täpselt samuti Eesti rahva 20. sajandi ajalugu on täis kurbi tähtpäevi ja paljud neist on unustatud. Nimetan vaid mõne tähtpäeva, mida me peaksime teadma ja seda teadmist oma lastele ja lastelastele edasi andma. Üks stalinismiohvrite kõige rohkem unustatud mälestuspäev on 31. jaanuar. Sel päeval 71 aastat tagasi võttis Venemaa Kommunistliku Partei Keskkomitee Poliitbüroo vastu salajase määruse, mis kuulutas muu hulgas eestlased kui rahvuse nõukogude korra vaenlasteks. Enne seda elas Venemaal vähemalt 156 000 eestlast. Selle otsuse tagajärjel represseeriti kümneid tuhandeid ja sisuliselt Venemaa eestlased likvideeriti, sest need, kes jäid, kaotasid väga kiiresti oma keele ja pidid väga hästi ära peitma ka oma meele. Hävitati eesti koolid, seltsid ja kummalisel kombel eksmatrikuleeriti Venemaal veel 1951. aastal ülikoolidest ikka sellesama salajase määruse alusel eesti rahvusest tudengeid.
Peaaegu samal ajal, kui meie võiksime tähistada Venemaa eestlaste mälestuspäeva, tähistatakse holokausti mälestuspäeva. Mõnikord on eestlastele ette heidetud, et nad ei mõista holokausti kogu õudust. Võõrast valu mõistab ainult see, kes teab oma rahva kannatusi. Nähtavasti võiksime Eestis neid kahte sündmust meenutada üsna seotult, nii juudi rahva hävitamisele suunatud holokausti kui ka Venemaa eestlaste hävitamist suure terrori ajal.
25. märtsi 1949 mäletame kõik, kuid unustatud on näiteks 1. aprill. Millegipärast teame, et see on naljapäev, kuid 1951. aasta 1. aprillil oli asi naljast kaugel, siis toimus Eestis viimane stalinistlik küüditamine. Kohe tuleb 14. juuni, siis möödub 68 aastat 1941. aasta küüditamisest. Seda tähtpäeva me õnneks mäletame kõik.
Viimastel aastatel on meie ajaloolased teinud ära päris suure töö stalinismi ja natsismi ohvrite saatuse väljaselgitamisel. Seda võimaldas teha eelkõige rahvuskaaslaste programm, mis on finantseerinud teadusekspeditsioone. Kõige enam uut teadmist oleme saanud Venemaal suure terrori ohvriks langenud eestlaste ajaloo väljaselgitamisel. Andmebaasis on praeguseks 17 000 ohvri nimed, eluloolised andmed, kuid suur osa andmeid vajab veel väljaotsimist. Veelgi uudsem on viimase kahe aastaga välja selgitatud Saksa koonduslaagrites hukkunud eestlaste andmestik. Selgub, et neid inimesi oli hoopis rohkem, kui me oleme harjunud arvama. Oli küll meremehi, küll õppureid, kelle kohta teati, et nad on Eestist lahkunud, kuid nende nimed leiti just nimelt natsistlikes koonduslaagrites hukatute nimekirjadest. Loodame, et see töö jätkub kriisile vaatamata ka järgmistel aastatel.
Me peame õppima mäletama seda, mida tähendab Euroopale 23. august 1939 – päev, millest kohe-kohe möödub 70 aastat, aga mäletamist väärivad ka teised meie rahva kurvad tähtpäevad, kogu stalinismi ja natsismi ajalugu.
Tavaliselt alustab meie lugupeetud justiitsminister sellega, et tegemist on väga hea seadusega. Mina teen täpselt vastupidi. Ma lõpetan oma lühikese etteaste sellega, et ütlen: tegemist on väga hea seadusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aadu Must! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 509 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. juuni s.a kell 16.45. Eelnõu 509 esimene lugemine on lõppenud.
Head kolleegid! Istung on läbi. Kohtumiseni päris varsti!

Istungi lõpp kell 05.21.