Tere hommikust, head kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu 17. töönädala teisipäevast istungit eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson!

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Aitäh!

Kolleegid! Kui teil midagi üle anda ei ole, siis annan teada, et olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu, see võetakse menetlusse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd mõned teated. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Mari-Ann Kelami Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Urmas Reinsalu lahkumise keskkonnakomisjoni liikme kohalt ning asumise sotsiaalkomisjoni liikmeks. Ka on juhatus kinnitanud Riigikogu liikme Mari-Ann Kelami keskkonnakomisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu 510 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 9. juuni kell 18.
Head kolleegid! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Meil tuleb ka täpsustada tänast päevakorda. Tänase päevakorra 6. punkti arutelul, eelnõu 512 esimesel lugemisel teeb juhtivkomisjoni nimel ettekande sotsiaalkomisjoni liige Ott Lumi.

Head kolleegid! Läheme tänase päevakorra juurde, mille esimene punkt on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega" eelnõu esimene lugemine. Enne selle juurde minemist lubage mul tutvustada protseduuri. Me lähtume Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 154 ja kuulame ära mõlemad ettekanded, mis võivad kesta kuni 20 minutit. Mõlemale ettekandjale võib iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimistel saavad osaleda fraktsioonide esindajad ning otsuse vastuvõtmiseks lõpphääletusel on vaja Riigikogu koosseisu enamust.
Kutsun nüüd ettekandeks kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liikme  kolleeg Aleksei Lotmani. Palun!

Head kolleegid! Päris 20 minutit mul ettekandeks kindlasti ei kulu, sest asi ise on väga lihtne. Ehitusmaterjalide tootmiseks kasutatavate maavarade kaevandamisel valitseb Eesti Vabariigis tõeline kaos. Õigust kopp maasse lüüa ja riigile kuuluvat maavara kaevandada peetakse meil peaaegu et inimõiguseks. Kui kellelgi tekib hea äriidee ja kuskil paas paistab, siis on arendajal enda arvates juba õigustatud ootus, et võib alustada geoloogilisi uuringuid. Ja kui ta on alustanud geoloogilisi uuringuid, siis oleks tal justkui õigustatud ootus, et kohe võib ka kaevandama hakata. Ja seda sõltumata sellest, mida arvavad naabrid ja muud inimesed, kelle õigust puhtale elukeskkonnale selline tegevus mõjutab.
Seda, et nimetatud valdkonnas valitseb kaos, on täheldanud ka Riigikontroll ja samale järeldusele on tegelikult jõutud samuti Keskkonnaministeeriumis, kus on asutud koostama looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riiklikku arengukava. Paraku on küll asutud koostama riiklikku arengukava, kuid pole astutud samme, et senine kaootiline tegevus lõpetada. Tagajärg on, et see tegevus on märksa hoogustunud, sest on alanud võidujooks seni veel avamata maardlatele lootuses, et ehk saab veel midagi, enne kui arengukava tuleb. Selline olukord ohustab väga tõsiselt paljude kohalike kogukondade elukeskkonda, kusjuures viimastel puudub sisuline võimalus oma kodukandi loodust tõhusalt kaitsta. Neil on küll formaalne võimalus esineda sõnavõttudega keskkonnamõju hindamise ja avalikustamise koosolekutel, kuid seda võetakse väga harva arvesse.
Kuna valmiv arengukava loob eeldused senisest süsteemsemaks lähenemiseks looduslike ehitusmaterjalide kaevandamisele, tuleks kohe, enne kui see vastu võetakse, praegune kaos lõpetada. Kava peaks valmima juba käesoleva aasta lõpuks. Samas jätkub praegu kasutusel olevate karjääride toodangust märksa pikemaks ajaks ja nii ei tekita kõnealune abinõu mingeid tõsiseid tagasilööke majandusele. Seetõttu ongi Erakond Eestimaa Rohelised esitanud otsuse eelnõu, millega kutsume Riigikogu üles tegema Vabariigi Valitsusele ettepaneku looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava valmimiseni peatada lubjakivi, dolokivi, kristalliinse ehituskivi, liiva, kruusa ja savi uute kaevelubade menetlemine. Tänan tähelepanu eest kõiki, kes kuulasid!

Lugupeetud kolleegid! Palun austame ettekandjat ja räägime saalis omavahel vaiksemalt! Läheme nüüd küsimuste juurde. Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Arvo Sarapuu!

Hea ettekandja! On selge, et valmiv arengukava loob eeldused senisest süsteemsemaks lähenemiseks ja ma usun, et väga paljud seda toetavad. Ka on selge, et vahepeal on vaja uute kaevelubade menetlemine peatada. Kas te olete analüüsinud, kui paljude lubade menetlemine peatatakse, kui see ettepanek läbi läheb, ja mis see endaga kaasa toob?

Selline peatamine, sealhulgas ka selleks juriidiliselt pidavate võimaluste leidmine jääks Vabariigi Valitsusele, kellele Riigikogu teeb oma otsusega ettepaneku. Riigikogu ei peata selle otsusega menetlust, selleks tal pädevus puudub. Ja seepärast me eeldame, et niisugune analüüs on pigem Vabariigi Valitsuse ülesanne. Mulle on teada kümmekond sellist kohta, kus kohalik rahvas on väga tugevalt vastu ja ometigi kopa maasse löömine läheneb nagu peatamatu force majeure.

Järgmine küsija on Helle Kalda. Palun!

Hea ettekandja! Loomulikult on hea, et te sellise ettepanekuga välja tulite, aga teie seletuskirjast ma loen, et kuna "praegu kasutusel olevate karjääride toodangust jätkub märksa pikemaks ajaks, ei tekita taoline ajutine abinõu ka mingeid tõsiseltvõetavaid tagasilööke majandusele". Te juba rääkisite sellest, aga öelge, palun, millistele andmetele tuginedes te väidate, et see ei tekita sellist olukorda. Mis uuringuid te olete teinud?

Iseseisvalt geoloogilisi uuringuid me teinud ei ole, aga geoloogilisi uuringuid meie maavarade kohta on muidugi tehtud. Avatud, juba praegu kasutuses olevate karjääride toodangust jätkub ikka paljudeks aastateks. Ei ole juttugi sellest, et poole aastaga, mis on vajalik arengukava vastuvõtmiseks, need ammenduksid. Õieti selle aja sees ei ammendu tõenäoliselt mitte ükski praegu tõsist toodangut andev karjäär.

Järgmine küsija on kolleeg Rein Ratas. Palun!

Hea ettekandja! Teie tehtud ettepanek käib kaevelubade menetlemise peatamise kohta, mitte kaeve- ja geoloogilise uuringu lubade menetluse peatamise kohta. Kas te peate oma ettepanekuga silmas täiesti uute lubade menetlemist või ka seda, et peatatakse praegu menetluses olevate loataotluste menetlus? Olen rääkinud!

Hea kolleeg! Oleks minu tegemine, siis loomulikult peataksin mina praegu kõik. Sest paljude praegu menetluses olevate lubadega sõidetakse väga jõhkralt sisse kohalike kogukondade eluõigusele. Aga see ei ole siiski mitte seaduse ettepanek ega ka mitte ettepanek meil siin protsess peatada – Riigikogul see võimalus puudub –, vaid ettepanek Vabariigi Valitsusele. Vabariigi Valitsuse asi on analüüsida, millised võimalused tal on see ettepanek ellu viia, et jääda seaduse piiridesse, täita kõiki õigustatud ootusi ja mitte rikkuda ühtegi seadust. Kui Vabariigi Valitsus leiab, et olemasolevate seaduste piires ei ole võimalik asja peatada, siis tuleks teha vastavad ettepanekud seaduste muutmiseks.

Järgmine küsija on kolleeg Kalle Laanet.

Hea ettekandja! Oma kõnes te kasutasite üsna mitu korda sõna "kaos" – et selles valdkonnas valitseb kaos ja olukord on täiesti kontrolli alt väljunud. Mis te arvate, kas selle kaose eest peaks ka keegi vastutama – mõni ametnik või poliitik? Mis on teie arvamus?

See kaos on tekkinud paraku meie keskkonnaõiguse pikaajalise arengu tagajärjel. Siin ei ole ühte vastutajat. Too kaos tulenebki sellest, et meie keskkonnaõiguses on mindud pidevalt selle peale välja, et mida pole väga detailselt keelatud, see on kõik lubatud. Ühest küljest on meie keskkonnaõigus võtnud eeskuju lähinaabrite Soome ja Rootsi keskkonnaõigusest, kuid kui me võrdleme asjaomaseid seadusi, siis tegelikult on Soome ja eriti Rootsi seadused märksa vähem detailsed ja sõnastavad üldised põhimõtted. Need sätestavad selgelt inimeste õiguse tervele elukeskkonnale ja õiguse kaasa rääkida oma elukeskkonda puudutavate otsuste tegemisel. Ehk peaks olema nii, et kui ei ole otse kirjas, et siia koppa maasse lüüa ei või, siis ongi kohaliku kogukonna arvamust arvestades pädeval asutusel õigus kaalutleda, milline on suurem ühiskondlik hüve ja suurem ühiskondlik vajadus: kas kaevandada või säilitada paikkonnas senine elukeskkond. Meil ametnikul mingit võimalust keelduda loa väljastamisest, kui formaalsed protseduurid on läbitud, ei ole. Ja see on meie senise pikaajalise arengu tagajärg. Siin ei ole ühte vastutajat.

Järgmine küsija on kolleeg Toivo Tootsen.

Lugupeetud ettekandja! Arengukavad on kindlasti väga vajalikud asjad. Need  annavad teatud asjadele vähemalt mingidki raamid, annavad mingid suunad, juhised, näitavad ette teed, mida mööda minna. Kas on teada, kui pikalt selle ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukavaga veel võiks aega minna? Kui kõik need lubade menetlused peatada, võib see teatud määral suureks takistuseks saada. Ehk teisisõnu: kui kaua võib kõik see aega võtta ja kas te olete päris kindel, et too arengukava lahendaks kõik probleemid?

Keskkonnaministeeriumi kodulehekülje andmetel peab arengukava valmima aastavahetuseks ja sama allikas ütleb, et see lahendab kõik probleemid. Ma tõsiselt loodan, et Keskkonnaministeerium oma ametlikus kommunikatsioonis räägib tõtt!

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Üldiselt ega karjääre ju ei avata ja kaevandamist ei alustata selleks, et lihtsalt kaevata või lihtsalt karjäär teha. Tõenäoliselt on selle materjali järele vajadus. Vastupidi teile, kes te väidate siin seletuskirjas, et "samas kui praegu kasutusel olevate karjääride toodangust jätkub märksa pikemaks ajaks", tean mina, et on tõsised probleemid. Ei jätku! Killustikuga on probleemid, ei ole võimalik teede ehituseks karjääre avada. Teede ehituse alustamine venib kruusa ja killustiku puuduse tõttu. Minu küsimus on: millel põhineb teie eelnõu? Kas te olete teinud analüüsi, kui sügav see probleem on? Ma ei näe siin viiteid mingisugusele analüüsile.

Palun, aeg! Palun, kolleegid, peame ajast kinni nii, nagu kodu- ja töökorra seadus ette näeb!

Hea kolleeg! Ma pean kordama, et iseseisvaid geoloogilisi uuringuid Erakond Eestimaa Rohelised ei ole teinud. Küll aga on seda teinud pädevad asutused ja meie väide tugineb pädevate asutuste avalikult esitatud andmetele, mille järgi olemasolevate karjääride varusid jagub märksa pikemaks ajaks kui pooleks aastaks. Küsimus on praegu hinnas ehk selles, et maailmaturul pakutakse nendesamade maavarade eest kõrgemat hinda, kui pakub siseturg. Ja seetõttu öeldakse kogu aeg, et kuulge, kruus on kallis. Kallis on see sellepärast, et see läheb eksporti. Avame siin ühe karjäärikese, et teenindada kohalikke teid, ja oh imet! Ka selle karjäärikese toodang hakkab voolama eksporti – lihtsalt hinnad on sellised. Nii et, kolleegid, tuleb hakata maksma maavarade eest normaalset hinda. Ei saa teha looduse arvel dumpingut, ka riigisiseselt.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valdur Lahtvee.

Lugupeetud ettekandja! Head kolleegid, kes te olete kindlasti kõik lugenud hiljutist Riigikontrolli aruannet sellest, kuidas praegu mineraalsete ehitusmaterjalide karjääride omanikud on loatingimusi rikkudes kaevandanud kordades rohkem, ja seda just turukonjunktuuri tõttu! Kui me möödunud nädala kolmapäeval kuulasime minister Tamkivilt, mida ministeerium ette võtab, siis Tamkivi sõnum oli üks: "Me vaatame lennuki pealt, kas ja kuidas karjäärid laienevad, et leida need, kes rikuvad ja üle loapiiride kaevandavad." Ja mitte midagi muud. Kas selles valguses, hea ettekandja, ei omanda see ettepanek märksa suuremat tähtsust, kuna juhib tähelepanu vajadusele selles vallas moratoorium kehtestada?

Loomulikult tõsiasi, et Riigikontroll, kellel oli märksa rohkem andmeid kasutada, on täiesti sõltumatult jõudnud enam-vähem samale järeldusele mis meie, näitab seda, et oleme otsuse eelnõuga õigel teel. Tõepoolest, paljudes olemasolevates karjäärides kaevandatakse kordades rohkem, kui ametlikud arvud näitavad, ja kordades rohkem, kui see kogus, mille pealt makstakse ressursikasutustasusid. Mitmel juhul on alustatud kriminaalmenetlust. Ja sel juhul loomulikult täpsed andmed ei ole küll kättesaadavad, kuid nendel puhkudel ei mõõdeta rikkumise ulatust muidugi mitte ainult lennukilt. Nii et tõepoolest, kui Keskkonnaministeerium suudab tagada korra kaevandamises, siis meie arvates on meie varud veel suuremad, kui me praegu arvame.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Lugupeetud ettekandja! Mina ka ei arva, et see arengukava midagi lahendaks. Kahtlemata läheb teil raskeks see ettepanek läbi suruda. Kuid te puudutasite oma ettekandes keskkonnaõigust laiemalt. Miks teie arvates Eesti keskkonnaõigus, mis tõepoolest toetub nii Skandinaavia kui Saksa eeskujule, ei ole suutnud rahuldavalt Eestis seda valdkonda reguleerida? Kas küsimus on õiguses või riikliku tahte puudumises?

See on nüüd küll hea küsimus! Kui ma oskaksin vastata, siis võiksin jalamaid kuulutada, et peaministritool peaks õigusega mulle kuuluma. Nii et päris ammendavalt ma sellele kindlasti vastata ei oska. Küll aga võin ma subjektiivselt oma võrdlemisi pikaajalise kogemuse põhjal väita, et paljud meie keskkonnaõigusega seotud juristid – see ei ole mitte niivõrd poliitiline, kuivõrd just ametnike tasand, kus eelnõud tehnilises mõttes paika pannakse – on veendunud, et need asjad peavad olema just nii detailsed. Piltlikult öeldes, kui me kõrvutaksime meie keskkonnaõigust näiteks meie kriminaalõigusega, siis meie kriminaalõiguses ei oleks üldse sellist süütegu nagu tahtlik tapmine, vaid oleks noaga löök altpoolt allapoole vööd ja noaga löök ülaltpoolt kaelapiirkonda. Ja siis korraga selguks, et kui keegi on löönud näiteks ülaltpoolt kuskile kõhu keskmisesse ossa, siis, ohoo, see on kuidagi jäänud seadusandjal kahe silma vahele ja see ei olegi seaduse seisukohalt kuritegu. Kahjuks meil keskkonnaõiguses tihtipeale juhtub nii, et ilmselge looduse kahjustamine jääb karistamata, sest selle täpne sätestamine, täpne ärakeelamine asjaomases seaduses on jäänud kahe silma vahele.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Lugupeetud ettekandja! Küsimustele vastates räägite te palju sellest Keskkonnaministeeriumis väljatöötatavast arengukavast. Kas keegi teie erakonnast või fraktsioonist on osalenud selle kavandamisel või kui kursis te selle arengukavaga olete? Vahest juhtub jälle nii, et see tuleb siia saali kaherealise eelnõuna: Riigikogul tuleb kinnitada juurdelisatud arengukava, kuhu Riigikogu liikmed mingeid parandusettepanekuid teha ei saa. Minu küsimus on: kui hästi on rohelised tegelikult selle kavaga kursis ja kas teid on kaasatud selle väljatöötamisse?

Esiteks, praeguse seisuga on nii, et selle kava kinnitab  Vabariigi Valitsus, nii et meil ei ole isegi mitte au seda lihtsalt kinnitada. Teiseks, meie poliitiline praktika on seni olnud säärane, et kui mingil määral valitsusväliseid organisatsioone ka kaasatakse – kõnealuse kava koostamisse paraku pole siiani minu hinnangul küll piisavalt kaasatud –, siis erakondi kohe kindlasti mitte. Meiega sel teemal konsulteeritud ei ole. Ma võin küll kõigile huvitatud pooltele teatada, et homme toimub selle kava avalik arutamine Keskkonnaministeeriumis – see on avalik info. Kui me vähegi suudame mõne inimese päästa siit sellest saalist, siis keegi meist kindlasti Keskkonnaministeeriumi homme läheb.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik!

Hea ettekandja! Esitatud eelnõu näeb ette peatada looduslike ehitusmaterjalide kaevelubade menetlemine kuni arengukava valmimiseni. Arengukavadega on paraku nii, et need aeg-ajalt on ajatud. Mis te arvate, kas aasta lõpuks võib sellesisuline arengukava valmida või on see natuke ennatlik prognoos?

Ma loodan, et Keskkonnaministeeriumi kodulehel olev info on õige. Senine praktika küll näitab, et kuu või paar need kipuvad ikka venima. Aga nagu ma korduvalt olen rõhutanud: olemasolevate karjääride varusid ei jätku mitte pooleks aastaks ja mitte aastaks, vaid märksa, märksa pikemaks ajaks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Hea ettekandja! Minu arvates on see ettepanek tõesti õilis ja õige. Aga ühtepidi on see helesinine või heleroheline. Üks arengukava ei saa minu arvates kunagi lahendada neid küsimusi, mis te loodate – reaalsed tingimused on lihtsalt sellised. Te olete ise ka ringi käinud ja näete, mis toimub. Selleks on vaja seadust muuta. Ma ei ütle, et arengukava pole vaja, aga võib-olla te hakkasite valest otsast peale. Tegelikult tuleks seadust muuta. Arengukava ei saa ju võtta konkreetsete kohtade konkreetseid kaevetöid ja muid selliseid plaane enda kanda, või kuidas?

Kindlasti vajab seadus muutmist, aga see vajab mõnevõrra põhjalikumat muutmist kui paari üksiku sätte osas. See vajab just nimelt selgelt selle mõtte väljatoomist, et igal inimesel on õigus normaalsele elukeskkonnale. Seega, kui inimese maja taha hakatakse midagi kaevama, siis ei tohi lihtsalt piisata sellest, et selle inimese vaie on registreeritud, sellele on formaalselt vastatud, ja sa võid kaevamisega edasi minna. Kogu see süsteem vajab põhjalikumalt läbimõtlemist ja n-ö skandinaaviapärastamist: inimeste õigus kaasa rääkida oma kodukoha keskkonna kujundamisel ja kaitsmisel peab olema sisuliselt tagatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Hea ettekandja! Vaatame, kuidas arengukava siis välja nägema hakkab. Aga mis te arvate, kas pärast selle arengukava valmimist saab kohalik kogukond ennast ja oma kodukohta piisavalt kaitsta? Mida te prognoosite?

Siin üksi prognoosidest ei piisa. Ma arvan, et meie kõigi ülesanne on valijatega suheldes kutsuda neid üles aktiivselt osalema arengukava koostamisel, kasutama ära kõik võimalused, mida Keskkonnaministeeriumi avalik kommunikatsioon pakub, kui kuulutatakse välja järjekordsed arengukava koosolekud. Inimesed peaksid aktiivselt osalema ja saavutama selle, et arengukava ei ole mitte ainult kaevandajate nägu. Loomulikult on kaevandajad väga oluline osapool ja selge, et nende huve peab arengukava ka arvestama. Aga see ei tohi olla ainult kaevandajate nägu, kaitstud peavad olema kõigi asjassepuutuvate kogukondade õigustatud huvid.

Järgmine küsija on kolleeg Jüri Ratas.

Austatud ettekandja! Te teete ettepaneku peatada kaevelubade uute taotluste menetlemine. Kas te kaalusite ka geoloogilise uuringu lubade uute taotluste menetlemise peatamist?

Nagu ma olen korduvalt rõhutanud: see ei ole mitte seaduseelnõu, vaid otsuse eelnõu, millega me teeme valitsusele ettepaneku. Seega on mõeldud seda, et valitsus tagaks kohalike kogukondade eluõiguse. Kas selleks on vaja peatada ka uuringute load või mitte, oleks konkreetselt valitsuse otsustada.

Järgmine küsija on kolleeg Eldar Efendijev.

Austatud ettekandja! Muidugi ei saa mitte nõus olla sellega, et loodusressursside kasutamisel peab kord majas olema. Aga juba väideti, et neid ressursse ei jätku, on tekkinud defitsiit. Asjaomane tegevus on seotud terve suure ehitusvaldkonnaga. Kas te olete hinnanud seda, kas see tegevus peab ka peatuma või peavad ehitajad leidma enda jaoks uusi ressursiturge?

Nagu ma korduvalt olen öelnud: see otsus ei tooks mingit tagasilööki ehitusturule, eriti selle praeguses seisus. Olemasolevate karjääride toodangust jätkub. Kui seal veel kord majja lüüa ja arvestada korrektselt, kui palju reaalselt kaevandatakse, siis oleks meil ka mõnevõrra rohkem raha riigikassas.

Järgmine küsija on kolleeg Aivar Riisalu.

Hea ettekandja! Võttes aluseks Eesti praktikat ja korporatiivset ühiskonda, kas olete veendunud, et valmiv arengukava on teatud hobigruppide survest vaba ja selline objektiivne, õiglane, tore ning annab kõigile võrdsed võimalused?

Hea kolleeg! Meie kõigi ühine kohustus on tagada, et see oleks objektiivne ja arvestaks kõiki huvisid. Ehk siis veel kord: kõnelge oma valijatega, kutsuge neid üles jälgima Keskkonnaministeeriumi avalikku informatsiooni, kui teavitatakse koosolekutest, lugema Keskkonnaministeeriumi kodulehel olevaid materjale, kommenteerima, aktiivselt kaitsma oma õigusi. Siis saavutame kõik üheskoos selle, et too arengukava on tõesti riiklik arengukava, mitte ühe sektori huvides koostatud ametkondlik paber.

Järgmine küsija on kolleeg Olga Sõtnik.

Lugupeetud ettekandja! 25. veebruaril kõlas samasugune küsimus siin infotunnis: te pärisite keskkonnaministrilt sellesama arengukava kohta. Üks tema vastus oli selline: "See on keerukas arengukava ja ütlen veel kord, et meil on plaan aasta lõpuks selle tööga valmis saada. Aga vaadates seda töömahtu, võib see plaan olla mõneti ka liiga optimistlik." Minister nagu algusest peale kahtleks, kas nad jõuavad aasta lõpuks selle arengukavaga mingisuguse tulemuseni. See võib tähendada, et see võib venida nii aasta, kaks kui ka kolm – meil on paraku nii, et asjad venivad. Mis te arvate, kuidas võib see teie ettepanek mõjutada seda valdkonda, kui arengukava ei valmi aasta lõpuks, vaid valmib näiteks kahe aasta pärast? Kas kõik need kolm aastat jääb siis vajalik maavara kaevandamata?

Muidugi võiks öelda, et mõne aasta lõpuks see kava ikka valmib. Kuid ma olen tegelikult kindel, et see venimine ei saa olema ligilähedaseltki nii hull, nagu teie praegu prognoosisite. Paar-kolm kuud ehk võib-olla. Aga ma olen siin korduvalt rõhutanud, et tegelikult jätkub maavarasid juba avatud karjäärides mitmeks aastaks, paljudeks aastateks. Jutt ei ole üldse sellest, et kui nüüd aastavahetuseks arengukava ei valmi, siis kopad seiskuvad, elu jääb seisma ja me kõik jääme külma kätte. Ei, see ei ole nii! Kaevandatavaid maavarasid jätkub juba praegu avatud karjäärides märksa pikemaks ajaks.

Järgmine küsija on kolleeg Inara Luigas.

Lugupeetud ettekandja! Te teete selle Riigikogu otsusega Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuni riikliku arengukava valmimiseni peatada uute kaevelubade menetlemine. Kas te olete kaalunud ka selliseid variante, et reguleerida uute kaevelubade menetlemine teiste seadusaktidega, näiteks maapõueseaduse reguleerimisega?

Loomulikult, kuna me oleme seadusandlik kogu, siis meie töö siin on seadusi parandada. Eestimaa Rohelised kindlasti võtavad selle asja päevakorda, kui Keskkonnaministeeriumist lähiajal ei tule ühtegi eelnõu, mis normaliseeriks olukorra ehk siis tagaks õiguste tasakaalu. Praegu on asjade seis sedavõrd kaevandajate poole kalduv. Kui nii läheb, siis Eestimaa Rohelised kindlasti tulevad ise eelnõuga välja.

Järgmine küsija on kolleeg Vladimir Velman.

Hea ettekandja! 25 aastat tagasi oli Eesti poliitiline Nokia fosforiidisõda ja siis oli vastane teada, leiti väga hea nipp, kuidas temaga võitlust alustada. Nüüd te olete algatanud päris hea asja, aga kas te olete kindel, et Vabariigi Valitsus ja Keskkonnaministeerium on suutelised neid protsesse jälgima? Kas neil on selleks jõudu ja pädevust?

See ettepanek ongi selleks, et anda Keskkonnaministeeriumile jõudu senisest paremini ja tasakaalukamalt kaitsta meie kõigi ühist elukeskkonda.

Järgmine küsija on kolleeg Marek Strandberg.

Hea kolleeg! Kas sa oskad öelda, kui palju pärast ehitusbuumi vaibumist on kohalike maavarade kasutamine vähenenud? Ligikaudugi?

Ega olulist vähenemist pole täheldada olnud. Seegi näitab seda, et põhiline maht läheb tegelikult ekspordiks.

Järgmine küsija on kolleeg Nelli Privalova.

Lugupeetud ettekandja! Kas te oskate öelda, missugused on ministrite, näiteks keskkonna- ja majandusministri seisukohad selles küsimuses?

Ma ei tea valitsuse sisekliimat, aga valitsus tervikuna seda otsust paraku väga entusiastlikult ei toeta.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Hea esineja! Ilus on seda juttu kuulata! Kas tõesti rohelised on nii sinisilmsed, et loodavad valitsuselt nii suuri vastutulekuid? Needsamad kaeveload – kas tõesti meie praegune valitsus, kes on maad ja metsad juba peaaegu maha müünud, hakkab nüüd järsku teie ettepanekul kaevelubade menetlemist peatama? Kas te tõepoolest seda loodate?

Lootust ikka on. Kui Riigikogu otsustab teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku, siis on see seda sorti ettepanek, millest valitsusel on võrdlemisi raske keelduda.

Järgmisena saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Hea ettekandja! Kaevelubade menetlemise peatamine kuni arengukava valmimiseni võib siiski segadust tekitada. On ju käimas mingid konkreetsed tööd, konkreetsed hanked. Kuidas ettevõtjad peaksid käituma, kui teie ettepanek läbi läheb? Kas te oskate nimetada seda vahemikku, mis ajani menetlemine peatub? Te olete prognoosinud arengukava vastuvõtmist aasta lõpus, aga ettevõtja tahab konkreetselt teada, millal ta võib arvestada, et tema taotlust arvestatakse ja saab tööd käima panna.

See ei ole mitte lihtsalt meie prognoos, see on Keskkonnaministeeriumi lubadus. Nii et lähtume sellest. Võib-olla tõesti paar kuud läheb üle – selline risk on. Juhin siiski tähelepanu sellele, et tegemist ei ole mingisuguseid märkimisväärseid investeeringuid teinud ettevõtjate õigustatud ootusega – jutt on uutest lubadest. Ning juhin veel kord tähelepanu ka sellele, et lisaks ettevõtjate teatud ootustele on ka inimestel õigustatud ootus, et nende kaev ei jää tühjaks, et nende õue ei kaeta ühtlase paksu tolmukihiga jne. Me tahame nende kahe ootuse tasakaalu.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Hea ettekandja! Looduslike ehitusmaterjalide kaevandamisel valitseb tõesti kaootiline olukord. Ka meie Riigikontroll on osutanud, et sellele teemale tuleb tähelepanu pöörata, aga kas just arengukava või seadusmuudatuse kaudu. Kuid minu küsimus puudutab seda, et teie sõnul läheb Keskkonnaministeeriumis valitsuse ülesandel koostatav arengukava kas homme või ülehomme arutusele ja teie võtate sellest osa. Kas see arengukava puudutab ka olemasolevate karjääride korrastamist?

See arengukava peaks seda kindlasti käsitlema. Nendes paberites, mis on praeguses etapis avalikult väljas, ma küll karjääride rekultiveerimise teemat ei märganud, aga pean tunnistama, et ma uurisin seda eelmaterjali vaid kümmekond minutit – teised kohustused pressisid peale. Nii et pead ma ei anna. Aga see, mis on homme Keskkonnaministeeriumis arutelu all, pole siiski veel mitte selle kava eelnõu, vaid n-ö taustauuring selle kava koostamiseks. Kõik, kes tahavad tõsiselt oma panuse anda ja kes vähegi saavad, peaksid selles protsessis just nimelt praegu osalema.

Järgmisena saab sõna kolleeg Mart Jüssi.

Lugupeetud ettekandja! Meil on olemas selline pretsedent, et põlevkivi kaevandamise lubadele pandud moratoorium kiirendas oluliselt põlevkiviga seotud arengukava väljatöötamist ja vastuvõtmist. Kas meil on alust eeldada ka praegusel juhul samasugust protsessi, et mineraalsete ehitusmaavarade kasutamise arengukava ei jää venima sellepärast, et on suur stiimul see koostada ja vastu võtta?

Ma olen üsna veendunud, et täpselt nii see ongi. Kui vastupidine olukord ehk siis võimalus veel kähku midagi ära napsata enne arengukava valmimist võiks arengukava valmimist pidurdada, siis olukord, kus kuni arengukava vastuvõtmiseni ei menetleta uusi lube, kindlasti kiirendab arengukava menetlemist.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Hea kolleeg! Täna hommikul kuulsin raadiost päris huvitavat uudist: Maksu- ja Tolliamet kontrollis 300 ettevõtjat ja tuli välja, et paljud maksavad ümbrikupalka. Korralagedus on olemas, aga ega kohvikuid ja kauplusi keegi kinni ei taha panna. Lugedes teie eelnõu, tuleb välja, et Riigikontroll tegi ära kõva töö ja ilmnes korralagedus ning nüüd me peame kohe kinni panema kõik, mis on seotud ehitusmaterjalide kasutamise ja kättesaamisega. Kuidas te võiksite seda kommenteerida?

Hea kolleeg, mul on selline tunne, et teid on pisut eksitatud või te ei lugenud seda eelnõu piisavalt põhjalikult. Me ei plaani olemasolevate karjääride kinnipanemist kuni arengukava valmimiseni, me plaanime ainult teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku panna uute karjääride avamisele pidur peale pooleks aastaks, kuni koostatakse arengukava.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme järgmise ettekande juurde, mille teeb keskkonnakomisjoni esimees Mart Jüssi. Palun!

Head kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas täna menetluses olevat eelnõu s.a 1. juunil. Ja kummalisel kombel olin mina siis esitajatepoolne ettekandja ning täna olen ma siis komisjonipoolne ettekandja saalis. Nii et kuidagi niimoodi kahehäälselt pean ma seda asja menetlema.
Aga nüüd komisjoni asjadest. Komisjonis ei pälvinud see otsuse eelnõu osakestki sellest tähelepanust, mis see siin saalis täna on pälvinud. Sealne arutelu jäi suhteliselt lühikeseks, keskendudes küll samadele asjaoludele, mis siin saalis ka ettekandjale esitatud küsimustes kajastus. Nimelt oli küsimus selles, kas meie ettepandud eelnõu käsitleb ainult uusi ja menetluses olevaid lubasid või kõiki. Eks see ole tõlgendamise koht ning me arutasime natuke, kui suur osa lubadest võiks langeda selle otsuse eelnõu mõjusfääri. Komisjonis olnud materjalide põhjal arvati, et tegemist on umbes 100 loa menetlusega, mida see puudutada võib.
Üks tõstatatud küsimus puudutas kava valmimise tähtaega võrdluses lubade menetlemise perioodi pikkusega. Arvati, et ühe loa menetlus võtab aega ligi kaks aastat ja on seega ilmselgelt pikem kui täna jutuks oleva arengukava valmimise praegu seatud tähtaeg. See oli üks argument, mis kallutas natuke komisjoni arvamust, mida ma tutvustan veidi hiljem.
Komisjonis avaldati arvamust, et üks arengukava on oma olemuselt raamdokument, mis seab sihte ja annab suuniseid ühe eluvaldkonna korraldamisel. Samas ei ole see siduv dokument, nii et pole teada, milline mõju on arengukaval niisugusena nende lubade edasisele menetlusele või selle menetluse sisulisele poolele. Mille peale ma komisjonis avaldasin kahetsust, et see niimoodi on – me peaksime tegelikult suhtuma arengukavadesse kui siduvamatesse pikaajalistesse ja strateegilistesse dokumentidesse, mitte pidama neid eelkõige suunisteks. Kuid see selleks.
Käsitlust leidsid ka needsamad aspektid, mida siin saalis küsimuste taustal lahati:  millised on praeguste kaevandajate õigustatud ootused juba välja antud või menetluses olevate lubade valguses ja kuidas need ootused saavad riivatud. Üldiselt aga oli komisjonis küsimuste-vastuste voor palju lühem ja palju kitsam kui tänane saali arutelu. Komisjon tegi arutelu lõpuks otsused määrata saalis komisjonipoolse ettekande tegijaks Marko Pomerants, kes täna teeb ettekandeid ühes teises riigiasutuses ja keda mina asendan, lülitada eelnõu arutelu tänasesse päevakorda ning komisjoni häältega 5 poolt, 1 vastu ja 3 erapooletut otsustati teha ettepanek seda eelnõu otsusena mitte vastu võtta. See oli komisjoni poolt kõik. Tänan!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Kõigepealt Toivo Tootsen.

Lugupeetud ettekandja! Teema on tegelikult väga tähtis, nii et komisjon oleks võinud seda ka tunduvalt pikemalt arutada. Sest küsimus on siin milles? Küsimus on huvide lahknemises. Esiteks, tõepoolest, nagu kolleeg Kalev Kallo ütles, ehitajad, eriti teedeehitajad on tõsises mures, kuidas kõige ratsionaalsemalt ja kõige paremini saada ehitusmaterjali. Teiselt poolt kohalikud elanikud tahavad säästa oma koduümbrust ja kodukanti. Ma tahangi küsida: mis kohad need on, kus see oht on kõige suurem? Ega see eelnõu ei sündinud ju lihtsalt sellest, et ahah, on mingi kaootiline olukord ja võib-olla keegi kuskil kannatab selle tõttu. Ilmselt on olemas ka konkreetsed näited, kus elanikud on vastu ja kus tahetakse kaevandada, aga kus veel neid lubasid ei menetleta?

Komisjonis eelnõu algataja motiive nii põhjalikult ei arutatud. Küll aga eelnes komisjonis vahetult selle eelnõu arutelule Riigikontrolli auditi aruanne, mis oli mahukas illustreeritud ettekanne praegusest seisust erinevates maavarade kaevandamise karjäärides. Lisaks kaevandusmahtudega manipuleerimisele toodi aruandes ka selgeid näiteid sellest, kuidas kaevandused on läinud majadele liiga lähedale või on hakanud ohustama kas siis maastikulisi kaitsealasid või looduskaitsealasid. Ka need näited olid Riigikontrolli auditis olemas ja need näited on kindlasti elust enesest. Need on ka ilmselt olnud motiivideks, miks selline otsuse eelnõu Riigikogule esitati.

Järgmine küsija on kolleeg Lembit Kaljuvee.

Hea kolleeg! Ütle, kas komisjonis oli arutusel, et praegu, mil kohati käib lausa röövellik ehituseks vajalike maavarade kaevandamine, ei peaks siiski kõigepealt seaduse uuesti ette võtma ja selle korralikult läbi arutama. Kas see ei ole tähtsam kui arengukava läbi Riigikogu menetlusse viia?

Seda komisjonis konkreetse eelnõu raames ei arutatud. Kuid nagu ma mainisin, vahetult sellele arutelule eelnes Riigikontrolli auditi arutelu ja seal leidis küll kajastust eelkõige see aspekt, et järelevalve tõhustamine ja selles mõttes püüd tagada seadusest kinnipidamine on esimene konkreetne abinõu, mille saab kohe rakendada praegu juba avatud karjääride puhul. Pärast oli mul võimalus audiitoriga veel asja arutada ja ma küsisin talt, miks selles auditis tema arvates nii vähe positiivset selgus. Kogu auditiaruanne oli suhteliselt tumedates värvides. Aga ta ütles, et selgelt on positiivne see, et praegu pannakse suuremat rõhku järelevalvele ja kontrollivõimekuse parandamisele, et halbu tagajärgi ja mõjureid pärssida või päris vältida.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Hea ettekandja! Rohelised on kiiduväärselt operatiivsed! 1. juunil arutas keskkonnakomisjon nii Riigikontrolli asjakohast auditit kui ka käsitletavat küsimust. Kas keskkonnakomisjon kuulas auditi lihtsalt ära – küsis ja kuulas vastuseid ning noogutas kurvalt peaga – või võttis vastu ka mingi tegutsemise otsuse? Olen rääkinud.

Kas me räägime konkreetsest otsuse eelnõust, mida me praegu siin saalis menetleme, või siis laiemalt kogu temaatikast, mis tolle komisjoni istungi teema oli? Minu arvates keskkonnakomisjon kuulas väga tähelepanelikult Riigikontrolli auditi ettekannet ning arutas selles toodud vajakajäämisi ja konkreetseid näiteid praeguse kaevandamispraktika kohta. Need ärakuulamised ja küsimuste arutelud leidsid aset suures osas seoses Riigikontrolli auditi päevakorrapunktiga ja täna kõne all oleva otsuse eelnõu arutelu oli täpselt nii lühike, kui ma selle ette kandsin. Selle raames ei esitatud enam pikemaid küsimusi ärakuulatud auditiaruande kohta, kasutasin vaid võimalust nentida, see oli hea sissejuhatus käesoleva päevakorrapunkti arutelule.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Lugupeetud Mart, kõigepealt minu õnnitlused värske ametikõrgenduse puhul! Sellest tulenevalt on mul küsimus komisjonis toimunu kohta säärase suhteliselt tehnilise poole pealt. Komisjon arutas seda eelnõu 1. juunil ja ettepanek oli panna see lõpphääletusele ja mitte vastu võtta. Aga 1. juunil oli hoopis teine olukord kui täna. 1. juunil oli komisjoni esimeheks koalitsiooni esindaja, nüüd oled sina, opositsioonisaadik, esimees. Sinu hea kolleeg Lotman, kes enne sind kõneles ja eelnõu kaitses, ütles, et ta ei tea valitsuse sisekliimat ja et tervikuna ei ole valitsus küll eelnõu toetanud, aga teil on teatavad ootused. Ma praegu kuulsin siin Urmas Reinsalu kõlaval häälel lubamas, et IRL hääletusel ei osale. Kas teil on võrreldes kümne päeva taguse komisjoni istungi ajaga toetuspind selle eelnõu suhtes suurenenud?

Ma saan aru, et see küsimus ei ole otseselt komisjonis toimunud arutelu kohta, aga eks ta kaudselt ole sellega seotud. Vastan ehk natuke laiemalt. Keskkonnakomisjon peaks tegelema asjadega, mis on kirjutatud sildi peale tema ukse kõrval, ehk keskkonnaküsimustega, mis tihtipeale puudutavad ühel või teisel moel meid kõiki. Aga eks elus ole oma paratamatused ja poliitilises elus ka – otsused sõltuvad meiegi valdkonnas vahel ühte- või teistpidi poliitilistest eelistustest ja me peame siin saalis otsustama terve koosseisuga küsimuse, millised keskkonnaalased valikud on meie ja meie riigi seisukohast õiged. Täna peab saal otsustama, kuidas suhtuda ehitusmaavarade arengukavasse. Komisjon on oma otsuse juba teinud, saal on see, kus võetakse vastu lõplik otsus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõuga seostuvad suured lootused, et koostatav arengukava lahendab kõik ja peagi on õnn meie õue peal. Praegu teame, et ühe või teise karjääri avamisele on kohalikud elanikud ja nende survel ka kohalik võim vastu seisnud, asi on veninud ja mõni karjäär ongi jäänud avamata. Mul on selline küsimus: kas oli arutusel, et kui nüüd tekib see riiklik arengukava, mis paneb asjad paika, siis kas sellega kohalike inimeste ja kohalike omavalitsuste otsustusõigus uute karjääride avamisel väheneb? Sest arengukavale viidates võib öelda, et mis teil siin enam, näe – valitsus on arengukava kinnitanud ja võiks nagu pihta hakata.

Üks algataja motiive selle otsuse eelnõu Riigikogule esitamisel oli, et loodetavasti võetakse seda arengukava kui üleriigilist planeeringut või kokkulepet selle kohta, kus asetsevad meile meie vajalikud ehitusmaavarad, kus neid võiks eelisjärjekorras kaevandada ja millised piirkonnad võiksid olla tagavaraks, perspektiivikad tuleviku seisukohast. Aga too arutelu komisjonis osutas, et arengukava iseenesest ei ole kuigi siduv. See on raamdokument, mis annab suunised, üldised arengujooned ega mõjuta kohalikke otsuseid sellise jõuga, nagu ehk võiks. See oli ka üks põhjus, mis mõjutas otsustusprotsessis komisjoni liikmete hääli – otsuse jõudu peeti nõrgaks just sellepärast, et arengukava ei ole kuigi siduv dokument.

Sõna saab kolleeg Inara Luigas.

Austatud ettekandja! Ehitusmaavarade arengukava koostamise eest vastutab Keskkonnaministeerium, kes on maapõueseaduse järgi maavara kasutamisega seotud lubade andja ning saab selle kaudu suunata ehitusmaavarade kasutamist. Sellest tulenevalt teeme järelduse, et Keskkonnaministeeriumil on õigus ja ka kohustus koostada sisemisi õigusakte, mis reguleerivad ehitusmaavarade kasutamist. Kas komisjonis oli arutlusel, miks ministeerium oma sisemiste regulatsioonidega ei peata uute kaevelubade menetlemist?

Seda konkreetselt 1. juuni istungil ei arutatud. Eilsel komisjoni istungil aga oli komisjonil võimalus mõtteid vahetada, arutada Eesti asju keskkonnaministriga ja ma küsisin talt, millisena ta näeb seda protsessi ministeeriumi poolt. Ta tunnistas, nagu ta on seda teinud ka siin Riigikogu saalis, et see on suhteliselt problemaatiline teema. Taotluste esitamine on kõvasti kasvanud ja see hakkab juba mõjutama Keskkonnaameti menetluse võimekust. Nad proovivad lubade menetluse protsessi optimeerida, et nende inimesed töömahuga ikka hakkama saaksid. Ministeerium igatahes tegeleb sellega. Millised need regulatsioonid täpselt hakkavad olema, ma teile praegu öelda ei oska.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Lugupeetud komisjoni esimees! Ma sain sinu ettekandest nii aru, et kui see otsuse eelnõu oli hääletamisel, siis kolm komisjoni liiget jäid erapooletuks ja üks oli vastu. Kas see üks, kes oli vastu, esitas omapoolse versiooni või oli lihtsalt selle vastu?

Pean täpsustama, et otsuse mitte vastuvõtmise vastu oli üks rahvasaadik ja see olin mina, kes ma olin algataja esindaja. Esitasin algatajapoolse ettekandjana oma argumendid komisjonis üldise arutelu käigus ja pärast ma oma vastuolemist enam eraldi motiveerima ei pidanud. Selline oli meie hääletuse tulemus.

Järgmine küsija on kolleeg Ain Seppik.

Lugupeetud ettekandja! Te ütlesite, et komisjonis ei pälvinud see eelnõu kaugeltki nii suurt tähelepanu kui siin saalis, millest on muidugi äärmiselt kahju. Küsimus on väga tõsine ja nagu te näete, väga eripalgeline. Kuid ma tuleksin siiski tagasi selle Riigikontrolli ettekande juurde, mida te selle küsimusega seoses märkisite. Te ütlesite ka, et teie ettepanekut valitsusele toetasid Riigikontrolli näited. Kas te võiksite meilegi tuua mõningad näited, mis teie ettepanekut toetasid ja mida te komisjonis arutasite?

Seda otsuse eelnõu selgitades ei toonud ma esitajapoolse ettekandjana konkreetseid näiteid. Ja seda sellepärast, et me olime just ära kuulanud Riigikontrolli auditi illustreeritud ettekande, kus toodi nende rikkumiste või lubade kuritarvituse näiteks asjaolusid, et kaevandusmahud on nii sügavuti kui ka pindalaliselt tihtipeale ületanud etteantud piire. Puudub selge ülevaade kaevandatud kogustest, järelevalve on olnud kohati nõrk. Üks asi, mis on olnud otsuse eelnõu algatajate selge argument, on just kaevanduste rajamine kas inimeste kodude või väärtuslike looduslike paikade vahetusse lähedusse, arvestamata mõju, mida need avaldavad. Niisugused näited olid lausa pildiliselt Riigikontrolli auditi aruandes olemas – oli näha, kui lähedale on majadele või teistele kohtadele karjääre tehtud. Usun, et Riigikontrolli auditi aruanne on meile kõigile siin majas kättesaadav ja selles on, nagu öeldud, illustreeritud näiteid üsna palju.

Järgmine küsija on kolleeg Olga Sõtnik.

Hea kolleeg! Kas komisjonis oli juttu, millised rahalised mõjud võivad selle eelnõu vastuvõtmisel olla? Kui palju raha jääb riigieelarvesse saamata ja kui palju jääb saamata kaevandajatel? Kas te rääkisite sellest?

Me ei mõõtnud eelnõu mõju rahas ei üht- ega teistpidi. Küll tuli jutuks, et umbes mitu luba satub selle võimaliku otsuse mõju alla: sadakond luba. Mul ei ole täna siin materjale ja ka komisjonis ei arutatud, kui suurtes rahalistes või kaevandusmahtudes see mõju kajastub, kuid on teada suhteline suurusjärk, millise hulga lubadega me peame arvestama, kui me selliseid otsuseid teeme.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Austatud ettekandja! Tahaks täpsustada, kas komisjonis ikkagi oli jutuks, mispärast valitsuse pool ei ole optimistlikult valmis, kui pehmelt väljenduda, seda valdkonda korraldama. Tegelikult ju riiklikud institutsioonid peaksid eelkõige olema huvitatud, et kord oleks majas.

Me küsisime komisjonis kohal olnud Keskkonnaministeeriumi osakonnajuhatajalt Rein Raudsepalt ministeeriumi seisukohta. Ta ütles, et neil ei ole selget arvamust veel välja töötatud, aga nad soovivad seda valdkonda kindlasti paremini reguleerida. Kuidas, mis meetoditega seda teha, ei ole tänaseks päris selge. Aga ma tean, et ministeeriumil on tahe seda valdkonda korrastada just seoses sellega, et praegu on eelduses, et arengukava võib teatud arenguid pidurdada, menetlusse sisse antud väga palju loataotlusi. Väga detailselt me ei arutanud ministeeriumi samme, kuidas nad saaksid seda probleemi edasi käsitleda.

Järgmine küsija on kolleeg Marika Tuus.

Austatud ettekandja! Te ütlesite, et komisjonis arutati põhiliselt Riigikontrolli auditit ja seda teie püstitatud probleemi siis vaid nii palju, kui te seda ise ette kandsite. Varem on ikka nii olnud, et kui opositsioon on komisjonis oma eelnõuga, siis see tehakse pihuks ja põrmuks ja maatasa. Kas teie meelest on koalitsiooni strateegia muutunud? Nüüd lihtsalt ei pöörata tähelepanu ja jäetakse teema käsitlemata – siis teid nagu ei ole olemaski ja pole probleemi ka.

Mina nii ei ütleks. Konkreetsel juhul ei maksa unustada, et otsuse eelnõu arutelu järgnes vahetult Riigikontrolli auditi ettekande arutelule. Komisjon oli selleks hetkeks, kui otsuse eelnõu hakati arutama, teemaga juba hästi kursis ja eraldi samade asjaolude uuesti arutamine ei olnud vajalik. Kuigi jah, argumendid, mis lõpptulemust võib-olla mõjutasid ja mis välja toodi, olid tõesti palju lühemalt ja põgusamalt käsitletud kui otsuse eelnõu arutamisel siin Riigikogu saalis ja need oleks väärinud kindlasti põhjalikumat käsitlust. Samas ma arvan, et lõpptulemus oleks olnud üsna sarnane sellega, mis täna siin tuleb.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Hea ettekandja! Küsimustes-vastustes on siin juttu olnud kogukonna kaasamisest asjade otsustamisse. Meedia on kajastanud nii ühtekuuluvust kui ka vastasseisu esile tuues kogukonna ja kohaliku omavalitsuse aktiivset tegutsemist selle valdkonna küsimuste lahendamisel. Hiljaaegu me lahendasime siin küsimust, mis puudutas Sonda vallas kaevandamise loa laiendamist. Küsimus on selline: kas on olnud arutusel ka see küsimus, millises rollis peaks positsioneerima kohalik omavalitsus?

Konkreetselt selle otsuse eelnõuga seoses niisugusel teemal arutelu ei olnud. Tolsamal komisjoni istungil, kus me käsitlesime Riigikontrolli auditit, kohaliku omavalitsuse rolli eriti ei puudutatud. Arutelu keskendus rohkem praktilisele kaevandustegevusele ja selle vastuoludele kogukonnaga.

Järgmine küsija on kolleeg Heimar Lenk.

Hea ettekandja! Et saalis on eelnõu vastu suur huvi, on minu meelest hea. Kahju, et see komisjonis nii ei olnud. Siit minu küsimus: miks te üldse arvate ja veel loodate, et see hea seaduseelnõu või see otsuse projekt rohelise tee tulevikku leiab?

Mitte niivõrd komisjoni esimehena, kuivõrd loodusteadlasena ma arvan, et probleemid, mis on seotud Eesti maapõuevarade kasutamisega, on igaühe probleemid. Me saame teha õigeid ja valesid otsuseid ning valedest otsustest kannatab laiemalt enamik Eesti elanikke. Sellised looduskeskkonda, loodusvarasid puudutavad arutelud ja otsused on vägagi paljus südametunnistuse otsused ning saal peaks tõsiselt kaaluma argumente, mis on siin selle eelnõu poolt ja vastu esitatud, et vastavalt sellele otsus teha. Sellele tuginebki meie lootus, et me olulisi aspekte koos kaalume ja vastavalt sellele siis ka otsustame.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Hea kolleeg! Ma jätkaksin sealtsamast, kus te lõpetasite. Kurb on tõdeda, et koalitsioonipartnerid ei tunne ka täna saalis teema vastu huvi. Selle teema pärast, mis on tegelikult väga oluline teema, tunneme muret ainult meie. Ma ei ole veendunud, et nad teid toetavad. Aga kui te siiski peaksite toetuse saama, siis mulle teeb natuke muret, et ei ole tehtud majandusanalüüse, kui suur võib olla otsuse mõju. Kas teie kui komisjoni esimees – õnnitlen teid selle puhul! – tulete selle eelnõuga uuesti saali, kui saate täna koalitsioonilt eitava vastuse?

Komisjonis seda teemat arutades me eeldasime, et nende lubade menetlemise peatamine toob kindlasti kaasa vaidlusi, sealhulgas ilmselt kohtulikke vaidlusi. Nagu eelnõu algataja poolne ettekandja Aleksei Lotman siin ütles, on selle otsuse näol tegemist ettepanekuga valitsusele olukord olemasolevate seaduste piires lahendada või siis vajadusel esitada seadusmuudatusi, mida me saaksime menetleda, et olukord laheneks. Komisjoni seisukoht on, et kui olukorras on vaja teha selliseid muudatusi, mis eeldavad täiendavat seadusloomet, siis me ootame selles osas kindlasti Keskkonnaministeeriumi initsiatiivi. Ma olen seda juba ministri käest küsinud, millised on võimalused asjade seisu normaliseerimiseks. Ta otsib neid võimalusi ja kui me neid mingi mõistliku aja pärast ei näe, kui probleemid püsivad, siis peame seda ilmselt uuesti siin saalis menetlema kas siis seadusmuudatusena või muul kujul.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Hea ettekandja! Eelnõu 498 seletuskirja viimane lause ütleb: "Et kava peaks valmima juba käesoleva aasta lõpuks, samas kui praegu kasutusel olevate karjääride toodangust jätkub märksa pikemaks ajaks, ei tekita taoline ajutine abinõu ka mingeid tõsiseltvõetavaid tagasilööke majandusele." Minu küsimus teile on: kas te komisjonis arutasite, kas see lause tugineb mingitele analüüsidele? Kas oli analüüse, millest on tõesti näha, et majandusele ohtu ei ole?

Ei, selliseid analüüse me komisjonis ei arutanud. Aga Harri Õunapuu esitas komisjoni arvamuse, et lubade menetlemise protsess on nii pikk, et kui arengukava tähtajaks ehk siis selle aasta lõpuks vastu võetakse, siis see tähtaeg on lühem kui paljude lubade menetlus. Selles mõttes on too ajaline kokkulangevus vähem tähtis. Lubade menetlus kestab üldiselt kaks aastat ja kui selle aasta lõpuks saab arengukava valmis, siis see mõjutab lubade menetlemist vähem. Majanduslikku aspekti me nii põhjalikult ei kaalunud.

Järgmine küsija on kolleeg Arvo Sarapuu.

Hea ettekandja! Te olete koostanud suhteliselt lihtsakoelise eelnõu. Kuulasin hoolega teie vastuseid. Te rääkisite, et kohalikke omavalitsusi te ei ole kaasanud – eelnõu kohalikke omavalitsusi nagu ei puuduta. Ometigi on tegu murega, mis puudutab just kohalikke omavalitsusi ja nende territooriumil elavaid inimesi. Minu küsimus ongi sellega seotud. Kas teil on üldse ülevaadet, kui paljudes kohalikes omavalitsustes niisugused keskkonnaprobleemid seoses kaevandamisega üleval on ja millist kindlustunnet te kohalikele omavalitsustele edaspidi suudate anda?

Kohalike omavalitsuste teema ei olnud komisjonis jutuks, aga üldiselt me näeme, et just nimelt arengukava annab selgema pildi maapõuevarade kasutamisest Eestis. Praegu on see suhteliselt kaootiline ja, võiks öelda, spontaanne. Ma väga loodan, et kohalikud omavalitsused saavad arengukavast pigem toetust. Konkreetne otsuse eelnõu oli suunatud sellele, et too kaootiline – see sõna mulle eriti küll ei meeldi – protsess saaks valitsuse ohjatud. Kindlasti see ühel või teisel viisil mõjutaks kohalikke omavalitsusi, kelle territooriumil need protsessid toimuvad. Aga see on selgelt arengukava vastuvõtmisele tuginev otsuse eelnõu ja eelkõige selles kontekstis me seda komisjonis ka käsitlesime.

Järgmine küsija on kolleeg Aivar Riisalu.

Hea ettekandja! Ma olen ühest küljest roheliste maailmavaate pooldaja, aga teisest küljest tahaksin selle eelnõu raames esitada üldfilosoofilisema küsimuse. Sa oled väga õige inimene, kelle käest seda küsida. Kui me laotame Eesti kaardile täna kihtidena kõikvõimalikud looduspiirangud, kui me võtame aluseks kõikvõimalikud arengukavad, kaasa arvatud see kaevamise oma, siis kas pole juba alust kartuseks, et me oleme oma looduskaitsega natuke üle pingutanud? Eestimaal pole varsti enam käiagi võimalik, kõik on kuidagiviisi millegi või kellegi eest kaitstud.

See teema konkreetselt selle otsuse eelnõu arutelul komisjonis kõne alla ei tulnud. Arengukavaga seoses aga võiks sulle vastata, et arengukavad peaksid olema sellised dokumendid, mis näitavad, kus on ühe või teise tegevuse ruumilised või ajalised piirid ja need peaksid olema mõistlikult seatud niimoodi, et jätta eluruumi ja eluaega ka inimestele ja teistele olevustele. Otsuse eelnõu on suunatud ka sellele, et nendes asjades selgust saada. Praegu on tihti need kaartide kihid üksteisega piiridelt kattuvad ja pole selge, kellele on üks või teine Eesti osa ette nähtud. Kui ma aga oma nimel vastan, mitte kui komisjoni esindaja, siis me võime tihtipeale veidi kärsitult tahta kõike, mis maailmas on, endale saada. Aga teistele peab ka midagi jätma, looduskaitse ja loodusressursside vahel tuleb kindlasti tasakaal leida. Ei üks ega teine pool saa olla prevaleeriv.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Hea ettekandja! Ma saan aru, et otsuse eelnõu koostamise üks ajend oli Riigikontrolli auditi arutelu. Kas komisjonis oli arutusel ja kas üks ajend oli ka see, et Jõhvi–Kukruse maantee ehitusel pole lood liiva kasutamisega päris selged? Tundub, et tegu on ebaseadusliku ja tasuta liiva kasutamisega. Kas see teema oli komisjonis arutusel?

Selliseid näiteid komisjoni arutelul ei toodud. Me ei keskendunud seal niivõrd üksikasjadele, kuivõrd sellele, kuidas on kaevanduslubade menetlus seotud arengukavaga. Kommentaariks veel niipalju, et otsuse eelnõu anti Riigikokku menetlusse enne seda, kui meile esitleti kõnealust Riigikontrolli auditit. Nii et ilmselt kogu probleem on Eesti ühiskonnas palju laiem ja palju ilmsem, see pole esile toodud ainult ühes auditis.

Kolleegidel rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme läbirääkimiste juurde. Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Rein Ratas. Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Austatud proua juhataja! Hea Riigikogu! Kõik rahvad on ehitanud ja kõik rahvad ehitavad, sealhulgas eestlased. Kõik olev põhineb läinul ja tulevikku pole minevikuta. Ajast, mil puidu, savi, liiva ja looduskivi kõrvale tekkisid esimesed tehismaterjalid, on värkstuba ja vabrik loonud ehituskunsti uut materiaalset alust. Aga just materjal ja selle töötlemise tehnika panevad paika ehitusteose lõpptulemuse. Ehitusajaloo silmapaistev uurija Hubert Matve väidab, et metalltarindid said eluõiguse alles pärast seda, kui arhitektide konservatismi oli murdnud materjalide enese sisemine loogika. Nii näiteks alustas raudbetoon oma tähelendu siis, kui võeti omaks tõdemus, et see pole ei kivi ega metall. Kui utopistide päikeselinnad pakuvad tänaseni tõsist sotsiaalset, mitte aga ehitustehnilist huvi ja Leonardo da Vinci tulevikulinna visioon oli asjalik, kuid liiga vara siia ilma sündinud, siis äsja siit kõnetoolist esitatud ettepanek Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega on igati aja- ja asjakohane, kodumaa looduse säästvale kasutusele suunatud ning riigijuhte korrale kutsuv, väga kaunis algatus.
Seda ettepanekut tuleb vaadata ühes mustris nii sagedasti siin esitatud ja mujaltki kuuldud energiasäästu üleskutsete ja põhjendustega. Asi on rohkem kui tõsine, see on meie tulevikku määrav oluline tegur. Kuuldud ettepanek ei sündinud tuulest ega luulest, see sündis karmist elust endast. Ehitusmaavarade kaevandamise mahud on selle sajandi algusest usinasti suurenenud. 2007. aastal kaevandati näiteks kruusa ja liiva 4 korda, lubjakivi üle 3 korra ja dolokivi 2,5 korda rohkem kui 2001. aastal. Need maavarad on taastumatud, me võtame need ära oma lastelt. Kaevandamisega koos muutuvad ka veeolud ja hävivad elupaigad.
Vähem kui üks kuu tagasi lõpetas meie Riigikontroll ehitusmaavarade kaevandamise riikliku korraldamise auditi. See audit oli kui hea äike läppunud suvepäevas. Kahjuks on oht, et seda auditit tabab tema liigikaaslaste saatus: räägiti, räägiti, siis tuli suur vaikus ja kõik läheb edasi vanaviisi.
Läinud nädalal keskkonnakomisjonis toimunu annab mulle alust seda kartust kuulutada. Riigikontrolli auditi kohaselt ei ole ehitusmaavarade kaevandamine korraldatud jätkusuutlikult, sest pole kehtestatud aastaseid kasutusmäärasid, uute kaevealade avamine lähtub eelkõige ettevõtja huvist, järelevalve kaevandamise üle on üpris nigel. Ehitusmaavarade kaevandamine ei ole keskkonnahoidlik, sest kaevealade avamine pole riiklikult koordineeritud. Vähe arvestatakse elanike huvide ja looduskeskkonnaga. Vanade karjääride korda tegemine on puudulik. Mitmed ettevõtted on ehitusmaavarasid kaevandanud lubatust hoopis suuremas mahus.
Omalt poolt lubage lisada, et me ei kasuta riigile kuuluvaid maavarasid heaperemehelikult, ei kasuta kõige paremini. Me ei korralda ühe või teise maardla kasutusse andmist enampakkumisena. Sellega oleme teadlikult loobunud ühest riigieelarve tuluallikast.
Keskkonnaministeerium on asunud koostama ehitusmaavarade riiklikku arengukava aastateks 2010–2020. Äsja valmis arengukava raames asjakohane uurimistöö, mille arutelu toimub homme – sellest on juba räägitud. Ehitusmaavarade arengukava on üks ja terviklik, kogu Eesti territooriumi, kaasa arvatud territoriaalmeri, ühtne arengukava, mis koosneb kahest ühesuguse ülesehitusega osast: lubjakivi, dolokivi ja kristalliinne ehituskivi ning teiseks liiv, kruus ja savi. Kuna Eesti ehitusmaavarasid on möödunud sajandil põhjalikult uuritud, siis arengukava koostamiseks vajalikku informatsiooni on võimalik saada eeskätt meie keskkonnaregistri maardlate nimistust ja maavarade bilansist, samuti Eesti Geoloogiakeskuse Geoloogiafondist. Praegu on Keskkonnaministeeriumis pooleli 150 geoloogilise uuringu loa ja 130 kaevandamisloa taotlus. Uute kaevelubade menetlemise peatamine kuni looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava valmimiseni on roheliste fraktsiooni ettepanek. Meie tublide roheliste hinnangul ei tuleneks sellest peatamisest tõsiseltvõetavaid tagasilööke, pigem vastupidi, see stimuleerib olemasolevate kaevealade ja saadud mineraalse materjali säästvat kasutamist ning ärgitab arengukava koostajaid, tublisid ametnikke ja spetsialiste, usinamalt töötama. Olen rääkinud.

Aitäh! Järgmisena kutsun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja kolleeg Valdur Lahtvee.

Hea eesistuja! Head kolleegid! Ma ei raiska pikalt meie kõigi aega – asi on ju üsna selge. Ka tänane arutelu tõi välja selle põhilise, et hirm, nagu see eelnõu peataks otsusena vastuvõtmisel arengu, oleks takistus mis iganes ehitamisele, on vale. See on müüt ja see on kummutatud. Meil on väga selge teadmine, et valitsus on jätnud oma töö tegemata, Keskkonnaministeerium on jätnud oma töö tegemata kogu valdkonnas riigi ja muude avalike huvide kaitsmisel. Sellest on tekkinud kogu segadus, lubade rikkumine ja ülemäärane kaevandamine. Loomulikult on kaevanduse omanikel huvi kaevandada, müüa enam mitte ainult siseturule, vaid ka ekspordiks. See huvi on väga suur sellepärast, et kasum on väga suur. Ja nii loodetakse kasumit loodusvarade arvel mitte veel ainult kõnealuses valdkonnas, vaid ka mujal, ükskõik mis loodusvara kasutamisel. See on meie seni võimul olnud viie valitsuse väära poliitika tagajärg ja seda asja tuleb muuta. Avalik huvi peab olema eelistatud erahuvi ees. Ja kui valitsus täna seda ei tee, on meie – ka teie, head kolleegid! –, seega Riigikogu ülesanne olukord pea pealt jalgade peale tagasi pöörata. Seetõttu kutsun teid üles seda roheliste eelnõu toetama ja selle menetlemist jätkama. Andke oma toetus! See on meie kui Riigikogu ülesanne, teie kui avalikkuse huvides siia valitud rahvasaadikute ülesanne. Aitäh teile!

Suur tänu! Kui kolleegidel kõnesoove rohkem ei ole, siis lõpetame läbirääkimised ja asume ette valmistama otsuse eelnõu lõpphääletust.
Head kolleegid! Kuna see otsuse eelnõu vajab lõpphääletusel vastuvõtmiseks koosseisu poolthäälte enamust, siis kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele seoses looduslike ehitusmaterjalide kasutamise riikliku arengukava koostamisega" eelnõu 498. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu poolt hääletas 38 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Enne, kui me läheme tänase teise päevakorrapunkti juurde, annan ma sõna Vabariigi Valitsuse esindajale justiitsministrile, kes algataja esindajana soovib sõna võtta.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu! Teatan valitsuse esindajana raske südamega, kuid täie teadvuse juures, et Vabariigi Valitsus võtab tagasi eelnõu 467 – karistusseadustiku muutmise seaduse. Tänan väga!

Head kolleegid! Me oleme selle avalduse vastu võtnud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli sotsiaalminister Hanno Pevkuri.

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on au seista teie ees seaduse eelnõuga, mille pealkiri on "Töölepingu seadus ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus". Selle seaduseelnõu tegemisel on päris mitu põhjust ja need põhjused on väga olulised.
Esiteks on tulenevalt praegusest tööturu olukorrast meil vaja paremini reageerida töötutega seotud muredele. Seetõttu on valitsusel ettepanek muuta tööturuteenuste ja ‑toetuste seadust, mis on selles eelnõus kirjas.
Teised muudatusettepanekud seonduvad eelkõige normitehniliste muudatustega ja tulenevad sellest, et pärast töölepingu seaduse detsembris vastuvõtmist on toimunud hulk koolitusi ja praktikume ning nende käigus on välja sõelutud võimalikud keerukad kohad seaduse rakendamisel. Vältimaks vääriti tõlgendamist ja võimalikke kohtuvaidlusi tulevikus, on esitatud hulk muudatusettepanekuid, mida võib tõlgendada kui normitehnilisi.
Kolmandaks on nii normitehnilised kui ka sisulised muudatused, mis puudutavad peamiselt öötöö regulatsiooni. Öötöö regulatsiooni vajalikkus on samamoodi välja tulnud vestluste käigus praktikutega. Eelkõige puudutab see turvavaldkonnas töötajaid, ka allmaatöölisi, sadamatöölisi, päästetöötajaid ja veel paljusid teisi, kes oma töö iseloomust tulenevalt peavad tegema ka öötööd. Sellest tulenevalt on öötöö regulatsiooni muudetud paindlikumaks.
Neljas grupp muudatusettepanekuid puudutab riigieelarve kulude poolt ja eelkõige aega alates 1. jaanuarist 2010. Arvestades üldist majanduslikku seisu ja järgmise aasta prognoositavaid eelarvepositsioone, on valitsus teinud ettepaneku lükata teatud muudatused, mis peaksid 1. jaanuarist täiendavalt jõustuma, edasi aastani 2013. Need puudutavad peamiselt töötutoetust ja tasulist isapuhkust.
Viimane, kõige rohkem kirgi ja vaidlusi tekitanud muudatuste osa puudutab töötukassa jätkusuutlikkust. Teatavasti on tööturu olukord ja majandusseis nii drastiliselt muutunud, et töötute arv on tõusnud üle 65 000. Sellest tulenevalt on töötukassa nõukogu teinud valitsusele ettepaneku tõsta 1. juunist kehtiv töötuskindlustusmakse määr 3%‑le. Vaatamata sellele, et töötuskindlustusmakse määr on 3%, on praegu töötukassa arvutustest näha, et töötukassa satub töötuskindlustushüvitiste väljamaksmisel väga tõsistesse raskustesse, kui töötuskindlustushüvitised jäävad selliseks, nagu detsembris vastu võetud seadus ette näeb. Valitsuse ettepanekul jääksid töötuskindlustushüvitiste määrad 1. juulist selliseks, nagu nad praegu on, ehk esimese 100 päeva eest 50% ja järgmise 260 päeva eest 40%. Selle valiku tegemisel on kahtlemata nii otseseid rahanduslikke kui ka majanduslikke põhjusi. Me peame valima, kas meil on võimalik töötukassast töötutele hüvitisi pakkuda või me midagi ei muuda ja oleme olukorras, et järgmise aasta esimese kvartali lõpuks on töötukassa vahendid otsas ja meil ei ole ühelegi töötuks jäänud inimesele pakkuda neid garantiisid, mis seadustes kirjas on. Nende garantiide tagamiseks, vähemalt selles mahus, mis meil praegu on, on ettepanek hüvitis vabatahtlikult töölt lahkumise puhul edasi lükata 2013. aastani.
Ma näen, et on väga palju küsimusi. Kindlasti jõuan ma detailidest rääkida küsimustele vastates. Pikemalt ma praegu nendel muudatustel ei peatuks.
Loomulikult toetab valitsus õiguskomisjoni ettepanekut eelnõu esimene lugemine täna lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Viimaste päevade intervjuudes meediale olete te väitnud, et midagi väga hullu pole juhtunud, et seadus on tasakaalus ja töövõtja olukord oluliselt ei muutu. Ehk oleksite nii lahke ja tooksite vähemalt viis punkti, kus töövõtja nende seadusmuudatustega võidab, ja ka viis punkti, kus tööandja midagi kaotab.

Mis puudutab seda seadusmuudatust, siis selle seadusmuudatusega drastilisi muudatusi ju ei ole tehtud. Seaduseelnõu 299, mis 17. detsembril siin saalis vastu võeti, on ju siin korduvalt läbi arutatud ja kõik seaduse positiivsed küljed on ka korduvalt laual olnud. Kahtlemata see, mis puudutab näiteks öötöö paindlikumat regulatsiooni, võiks olla positiivne mõlemale töösuhte osapoolele, nii tööandjale kui ka töötajale. Kui töötaja on nõus tegema öötööd ja tööandja on sellega nõus ja ka töö iseloom seda eeldab, siis on igati mõistlik, et seadus reguleerib selle niimoodi, et öötööd on siiski võimalik rakendada, arvestades Euroopa Nõukogu direktiivi nr 2003/88/EÜ. Kindlasti on see sellesama tööturu paindlikkuse täiendav võimaldamine. Samamoodi on toodud siin erinevaid täpsustusi tehnilise poole pealt. Need tehnilised muudatused on kõigi sotsiaalpartneritega läbi arutatud ja mõlemad tööturu osapooled – nii tööandjate keskliit kui ka ametiühingute keskliit – on nende muudatusettepanekutega, mis on tehnilised, nõus. Selle kohta on paber olemas. Selleks et veel kord läbi rääkida tööturu olukorra üle, kohtun ma täna kell 14.30 nii TALO, ametiühingute keskliidu, tööandjate keskliidu kui ka kaubandus-tööstuskoja esindajatega. Ma usun, et ka sellel kohtumisel saavad osapooled esitada veel täiendavaid arvamusi ja mõtteid, et vajaduse korral seda eelnõu veelgi paremaks muuta.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! 17. detsembril 2008. aastal võtsite te oma koalitsioonipartneritega vastu töölepingu seaduse, olenemata sellest, et Eesti Pank ütles juba siis, et ei ole majanduskasvu ja meil tuleb väga palju töötuid. Nüüd me muudame seda. Öelge, palun, mille alusel te väidate või olete kindel, et see vastuvõetav eelnõu tagab töötukassa jätkusuutlikkuse ning alternatiivne töötuskindlustusmakse tõstmine ei oleks parem lahendus?

Aitäh! Muidugi tuleb öelda, et seaduseelnõu 299 võeti 17. detsembril vastu parlamendi poolt tervikuna. Kui vaadata, millest tol ajal lähtuti, siis ei saa me ära unustada neid ametlikke prognoose, millele tookord tugineti. Eesti Pank ja Rahandusministeerium pakkusid veel oma sügisprognoosis, kui ma õigesti mäletan, 2009. aasta keskmiseks töötuse määraks 5,5%. Ma võtsin seletuskirja lahti, see on seletuskirja leheküljel 11 kirjas, et Rahandusministeeriumi 2008. aasta sügisprognoos ütles, et 2009. aasta töötuse määr on 5,5%, ja märtsis 2009 ütles Rahandusministeerium, et baasstsenaarium on 12,2% ja riskistsenaarium 13,1%. Kui vaadata seda, kuidas töötukassa jätkusuutlikkust tagada, siis me oleme igaks juhuks, mitte Rahandusministeeriumi riskiprognoosi kohaselt, töötukassalt palunud ka väga musta stsenaariumi, mille kohaselt töötus oleks sellel aastal keskmisena 16% ja järgmisel aastal 20%. Ma väga tõsiselt palun parlamendil ja õiguskomisjonil selle eelnõu esimese ja teise lugemise vahel kaaluda võimalust anda Vabariigi Valitsusele ja töötukassa nõukogule vähemalt võimalus töötuskindlustusmakse määra tõstmiseks näiteks 4,2%‑le või 4,5%‑le ehk see lagi tõsta praeguselt 3%‑lt 4,2%‑le või 4,5%‑le, sest kui tõesti rakendub must stsenaarium, siis on vaja maksemäära ka üle 3% tõsta. Ma usun ja ka arvutused näitavad, et sellise stsenaariumi korral on töötukassa jätkusuutlikkus tagatud ja me suudame töötutele väljamakseid teha. Me ei suuda töötutele väljamakseid teha, kui 1. juulist jääb jõusse selline olukord, nagu näeb ette detsembris vastuvõetud seadus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea minister! Eelmisel nädalal kogunesid siin lossi ees ametiühingute esindajad. See kogunemine näitas, et ametiühingud on meil küllaltki nõrgad ja neil praegu eriti jõudu veel pole. Te mainisite, et täna te kohtute ametiühingute esindajatega pärast seda, kui esimene lugemine on parlamendis läbi saanud. Kuidas teie sisetunne ütleb, kas ametiühingud on nõus kaasa tulema selle töölepingu seadusega või on neil soov jätkata survet valitsusele?

Aitäh! Ei näe ametiühingute ja tööandjate ehk kummagi tööturu osapoole hinge sisse nii hästi. Ma saan neile tutvustada seda olukorda, mis meil praegu on. Me saame veel kord üle käia kõik need reaalsed arvud, mis meil täna on: registreeritud töötus, töötuse prognoos, võimalikud maksemäärad, nende maksemäärade mõju töötukassa jätkusuutlikkusele. Seejärel saab näha ja otsustada ning siis on parlamendil ja õiguskomisjonil esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekute esitamiseks piisavalt aega. Kui täna peaks tööturu osapooltega mingisugune muudatus kokku lepitama, siis on piisavalt aega, et see teisel lugemisel oleks ka juba parlamendi laudadel.

Järgmine küsija on kolleeg Marika Tuus.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma võin teie asemel vastata Heimar Lengi küsimusele, mida töövõtja sellest seadusest saab. Koondamisest etteteatamise aeg lüheneb, koondamishüvitiste suurused vähenevad, töötuskindlustushüvitis väheneb võrreldes detsembris vastuvõetud seaduses ettenähtuga ja koondamine tehakse imelihtsaks, seda võib teha SMS-iga saadetud teate abil ning vallandada ja teadet edasi anda võib ka haiguse või puhkuse ajal. Öelge, palun, miks te teete praegu siin ühepoolseid kärpeid, kus üks pool kaotab kõik ja tööandja võidab kõik, mis ta soovis.

Aitäh! Eelnõuga 518 ei muudeta kindlasti enamikku neid asju, mida te mainisite. Need on kirjas ka selles seaduses, mille parlament detsembris vastu võttis. Eelnõu 518 käsitleb neid muudatusi, mis ma üles lugesin. Jah, mis puudutab koondamishüvitisi, siis siin on vaja parlamendil tõesti teha valik, kas jääda nende arvude juurde, mis parlament detsembris vastu võttis, ehk 70 ja 50 ja ka vabatahtliku lahkumise puhul 40%, aga siis tuleks parlamendil arvestada sellega, et sel juhul on valik, kas tõsta töötuskindlustusmakse määr väga kõrgele, selleks on meil vaja muudatust, või anda signaal, et kuna töötukassa on riigi vastutuse all olev kassa, siis töötukassa pankrotti ei saa minna ja need töötukassa kulud, mis järgmisel aastal väga suures mahus tekiksid, on vaja katta muude valdkondade arvel või näiteks muude sotsiaalvaldkondade arvel, olgu selleks siis pensionid või peretoetused. See on parlamendi valik. Aga neid muudatusi, mida te mainisite, selles eelnõus, mida mina täna siin ette kannan, kindlasti ei ole.

Järgmine küsija on kolleeg Enn Eesmaa.

Suur aitäh! Austatud minister! Praeguse menetluse käigus me loomulikult keskendume ennekõike töölepingu seadusele, mis on täiesti normaalne, kuid seda muutes me paratamatult muudame ka töölepingu seadusega seonduvaid seadusi. Üks nendest on tööturuteenuste ja ‑toetuste seadus. Öelge, palun, kui suuri lisakulutusi toob selle seaduse muutmine kaasa meie riigieelarvele.

Aitäh! Selle seaduse muutmine lisakulutusi meie ettekujutuse põhjal ei too, sest kehtiva tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse kohaselt töötuna arvel olev isik, minnes koolitusele või täiendusõppesse, teeb seda peamiselt Euroopa Sotsiaalfondi vahendite eest. Kui ta saab koolitusprogrammis osaleda, siis on ette nähtud, et selles koolitusprogrammis osaleb ta lõpuni. Praegune olukord on selline, et kui isik koolituse kestel leiab tööd või võetakse tööle või ta töötuna arvelolek muul põhjusel katkeb, siis ei ole tal võimalik sellel koolitusel lõpuni osaleda ja isik tuleb koolitatavate nimekirjast kustutada. Selle muudatuse peamine eesmärk on motiveerida inimesi koolitusele minema. Kui inimene koolitusel juba on, siis isegi kui ta leiab vahepeal töö, peaks ta saama koolitusel lõpuni osaleda, mis võiks olla väga kasulik nii töötajale endale kui ka tööandjale, kes saab kvalifitseeritud tööjõu. Nii et siin me mingisuguseid lisakulutusi ette ei näe.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Härra minister! Te ütlesite oma kõnes, et töötukassal jätkub toetuste väljamaksmiseks vahendeid vist järgmise kvartali lõpuni. Aga kas te võite täpsustada, kui palju täpsemalt raha on, ja kui peaks jõustuma see seadus, mida me praegu menetleme, siis kui mitmeks kuuks raha jätkub?

Aitäh! Töötukassa praegune netovara maht (sellele küsimusele vastasin ma ka eelmisel nädalal) on 1,8 ja 1,9 miljardi krooni vahel. Kui vaadata töötuse prognoose ja vaadata töötukassa väljamaksete prognoose, siis kui me midagi ei muudaks, läheneks selle aasta lõpuks töötukassa netovara maht eeldatavalt 700 miljonile kroonile, järgmisel aastal oleks miinus juba umbes 1,5 miljardit krooni, eeldades, et töötuse määr ei tõuse sellel aastal kõrgemale kui 13,1% ja järgmisel aastal 17,7%. Kui töötus on suurem, siis on puudujääk oluliselt suurem, 2011. aastal ca 3 miljardit, 2012. aastal 3,5 miljardit jne. Kui teha need muudatused, mis valitsus on ette pannud, siis esialgsete prognooside kohaselt võiks töötukassa selle aasta lõpetada umbes 1,7‑miljardilise netovaraga, järgmisel aastal väheneks see 1,2–1,3-le miljardile ja seal ta püsiks vastavalt töötuse juurdekasvule. Eelmise aasta lõpus, kui töötuse määr ei olnud veel kõrge ja tööhõive oli Eestis väga kõrge, siis oli netovara maht natukene alla 3 miljardi krooni, ehk järgmiseks aastaks kukuks ta peaaegu kaks korda või isegi rohkem, 3 miljardi pealt ca 1,2 miljardi peale, kui need muudatused ka vastu võtta. Me teeme niikuinii rohkem väljamakseid kui on sissemakseid, mida teevad töötajad ja tööandjad, see on fakt. Kui parlament siin midagi ei muuda, siis on väga suur surve teistele valdkondadele.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse töölepingu seaduse § 78 lõiget 3 selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et tööandja võib töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse. Küsimus on järgmine: kas see tasaarvestus on ka kooskõlas võlaõigusseaduse sätetega?

Aitäh küsimast! Töölepingu seadus on üks osa võlaõiguse süsteemist. Kui me vaatame eelmise aasta lõpus vastu võetud seadust, siis seal on § 2, mis ütleb, et käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. See tähendab, et töölepingu seadus koos nende muudatustega, mis valitsus on ette pannud, ja võlaõigusseadus on lahutamatult seotud. Kui nendes seadustes on vastuolu või on mõni säte ebakorrektne, siis kindlasti kohaldatakse võlaõigusseadust, või kui seal leitakse olevat viga, siis loomulikult tuleb see viga parlamendil parandada. Aga vastus on jah, see on kooskõlas võlaõigusseadusega.

Järgmine küsija on kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! On teil teada, kas tööandjate hulgas on tehtud konkreetseid uuringuid, kuidas see eelnõu ning töötajate sotsiaalsete tagatiste vähendamine mõjutavad tööjõu liikuvust? On arusaadav, et migratsioonitendentsid kasvavad, aga mis suunas, mis mahus? Oskate te öelda?

Aitäh! Ennustamine on tänamatu töö. Teha väga täpseid prognoose, mis juhtub tööturul, on väga raske. Me saame öelda ja me ütlesime seda ministeeriumi nimel eelmisel reedel, tööturu käitumise analüüsi kommenteerides, et on näha ja loota, et plahvatuslikku koondamistelainet 1. juulil ei tule. Töölt lahkuvate inimeste arv, kas siis vabatahtlikult, poolte kokkuleppel või koondamise tagajärjel, eeldatavalt ja meie prognooside kohaselt kindlasti suureneb. Aga mis on need konkreetsed põhjused, kas see on koondamine või on see vabatahtlik lahkumine, ja kas inimene leiab endale kohe uue töö, seda on väga raske ennustada. Olen küsinud tööandjatelt ja ka nemad ei oska seda väga täpselt öelda. Tööandjate keskliit on mulle öelnud, et vajalikud koondamised, mida väga paljud ettevõtted on pidanud tegema, on juba ära tehtud, et oma majanduslikku seisu parandada. Nii et elame, näeme.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Tahan teie käest küsida, kui palju parandab see eelnõu riigieelarve positsiooni.

Aitäh! Need arvutused olen ma tegelikult juba korra öelnud. Kui vaadata seda, et riigieelarve tasakaal on üks tervik, siis praeguste prognooside kohaselt võime öelda, nagu ma ka ütlesin, et kui midagi ei muutu, siis sellel aastal töötukassas ei teki probleeme ja töötukassa vabade varade maht ehk netovara maht on umbes 700 miljonit krooni, ja kui seadusmuudatused vastu võtta, siis selle aasta lõpuks on prognoositav netovara maht 1,73–1,75 miljardit krooni. Nii et kokku on eelarvepositsiooni muutus nendest arvudest tulenevalt 1,05–1,1 miljardit krooni. Aga see kõik on suure küsimärgi all, sõltuvalt töötute arvust. Kui töötute arv on suurem, kui Rahandusministeeriumi riskiprognoosis ette nähti, siis on olukord muidugi hoopis teine.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kui tööandja rikub lähetuskulude maksmise kohustust, siis millisest seadusest tulenevalt on töötajal õigus olukorra lahendamiseks?

Aitäh! On kaks seadust, on töölepingu seadus ja on võlaõigusseadus. Kui üks pool on rikkunud lepingut, mis on kokku lepitud, või lähetuste regulatsiooni, töölepingu seadusest tulenevalt, siis vastutab nii tööandja kui ka töötaja lepingus endale võetud kohustuste eest ja seaduses sätestatu eest. Nii et vastus on see, et siis peab oma õigusi kaitsma vastavalt töölepingule, töölepingu seadusele ja võlaõigusseadusele. Need on kolm alust, mille alusel tuleb asi poolte vahel ära klaarida.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austet juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu arvestab töötukassa varade mahtu Rahandusministeeriumi riskistsenaariumi põhjal, läinud aasta 17. detsembril vastu võetud seaduse ja eelnõu kohaselt. Milline on praegu tegelik olukord? Olen rääkinud.

Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis te pidasite silmas olukorda tööturul. Olukord tööturul on praegu selline, et meil on ca 66 000 töötut. Registreeritud töötuse määr avalikustati eelmisel reedel. See on natuke üle 10%, komakohaga ma ei spekuleeriks, sest siis peaks võtma tänahommikuse seisu ja seda ma kaasa ei võtnud. Aga suurtes piirides on tegemist 10%‑lise registreeritud töötusega, 66 000 töötuga ja töötukassa netovarade mahu ma ütlesin, see on ca 1,9 miljardit krooni.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja, lugupeetud minister! Teil on väga vastuoluline ülesanne. Töötuskindlustusmakset tuleb tõsta ja kui see näiteks kuni 5%‑ni läheb, siis on see ikka väga suur tõus. Peaminister räägib aga rahvale, et mingeid makse tõsta ei tohi. Kuid kas ei oleks arukam minna üle astmelisele tulumaksule, mis ei oleks nii koormav väikest palka saavatele inimestele, ja sellest tulumaksulaekumisest puuduvad vahendid kompenseerida? Mis te sellest arvate? Võib-olla oleks teil ministrina seda kergem teha.

Aitäh! Kuigi see ei puuduta seda eelnõu, ütlen, et töötuskindlustuse seadus määrab kindlaks, kuidas toimub töötukassasse vahendite kogumine ja kuidas toimuvad sealt väljamaksed. Seal öeldakse väga selgelt, et töötuskindlustusmakse on sundmakse. Seda kogutakse vastavalt seadusele, proportsioon on 1/3 ja 2/3 ning väljamaksed toimuvad ka vastavalt töötuskindlustuse seadusele. Nii et tulumaksust ei saa praeguses õiguskorras katta töötuskindlustuse väljamakseid. Kui on selline soov või ettepanek, siis tuleb teha muudatusettepanek kas selle eelnõu kohta, et muuta töötuskindlustuse seadust, või mõne teise eelarvega seotud seaduse kohta.

Järgmine küsija on kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on puhtpraktilist laadi. Kui kehtiva seaduse järgi saab ettevõttes üle kümne aasta töötanud inimene 4 + 4 keskmist kuupalka, siis kui palju hakkab ta selle seaduse kehtima hakkamisel saama ja kes seda maksab? Praegu maksab ettevõte need 8 kuupalka. Mitu kuupalka inimene hakkab saama selle seaduse järgi, mida me praegu loeme, ja kes seda maksma hakkab?

Aitäh! Praegu kehtib tõesti olukord, kus töötaja koondamise puhul tuleb üle 10‑aastase staažiga töötajale teatada ette 4 kuud ja maksta koondamishüvitist 4 kuud. Kui tööandja ette teatab, siis töötajale ei maksta 4 + 4 ehk 8 kuud, vaid makstakse 4 kuud. Uue seaduse kohaselt, õigemini, selle eelnõu kohaselt, mis on teie ees, ei muudeta neid regulatsioone, mis on detsembris vastu võetud. Ma usun, te mäletate, et seal on kirjas, et üle 10‑aastase staaži korral on etteteatamise aeg 90 päeva ja koondamishüvitist makstakse 3 kuud, millest 1 kuu maksab tööandja ja 2 kuud töötukassa. Sellega ei muudeta neid põhimõtteid, mis on detsembris vastu võetud.

Aitäh! Kolleegid! Ma palun korraks teie tähelepanu! Nimelt on Reformierakonna fraktsioon teinud ettepaneku pikendada tänast Riigikogu istungit kuni kella 14‑ni. Kuna see ettepanek vajab hääletamist, siis alustame hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast täiskogu istungit kuni kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Head kolleegid! Hääletamine on lõppenud. Ettepanekut toetas 47 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Mul on veel üks teade edasi anda. Juhatusele on tulnud õiguskomisjonist avaldus, millele on alla kirjutanud õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher. Avalduse sisu puudutab eelnõude menetlusest tagasivõtmist. Nimelt on õiguskomisjon oma s.a 9. juuni erakorralisel istungil otsustanud konsensuslikult võtta Riigikogu menetlusest tagasi õiguskomisjoni algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 474 ja õiguskomisjoni algatatud perekonnaseaduse eelnõu 515.
Jätkame eelnõu 518 esimese lugemise arutelu. Läheme edasi küsimustega. Ma annan sõna küsimuseks kolleeg Ain Seppikule.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti oli selle töölepingu seaduse õigusfilosoofiline plaan ju selline, et tööandjatele antakse oluliselt õigusi juurde ja töötajate õiguste kaotus kompenseeritakse teatud hüvitiste paketiga, mille maksab kinni maksumaksja ehk töötukassa. Nüüd olete te seda filosoofiat, seda õiguslikku alust muutmas ja tahate lükata edasi kõik töötajate hüvitised, aga tööandjate õigusi te edasi lükata ei taha. Öelge mulle, miks te nii järjekindlalt olete seisukohal, et tööandjate õigused peavad suurenema, aga töötajate õiguste vähendamise kompensatsioon tuleb edasi lükata. Kas ei oleks siin mingi kompromiss võimalik?

Aitäh! Valitsus on püüdnud parlamendis vastu võetud töölepingu seadust muuta nii vähe kui võimalik. Kuna töötukassa väljamaksete osa on konkreetselt kirjas töötuskindlustuse seaduses ja töötuskindlustuse väljamaksete suurus on töötukassa jaoks peaaegu ainuke väljamakse kulu, lisaks on pankrotipesad (kollektiivsed koondamised lähevad nüüd ka üldiselt koondamiste alla), siis tuli vaadata, mida töötukassa jaksab teha ja mida ta ei jaksa teha. Jah, nagu ma olen ka siin täna öelnud, on võimalik mitte muuta hüvitisi, aga selleks oleks vaja oluliselt tõsta töötuskindlustusmakse määra, või töötukassa netovara vähenemisel alla kohustusliku reservi võib võtta mingeid muid meetmeid, näiteks maksta muude sotsiaalkulude või kaitsekulude arvel või kust iganes parlament seda otsustab teha, et tagada töölepingu seaduse täitmine. Need olid need valikud, millega valitsus silmitsi seisis. Töötukassa olukorra päästmiseks on mõistlik teha need muudatused, mis on ette pandud. Ma kordan üle: minu hinnangul on väga mõistlik, kui parlament annab töötukassa nõukogule õiguse teha valitsusele ettepanek täiendavaks maksetõusuks, kui töötuse määr tõuseb veel kõrgemale. Me oleme seotud, Eesti riik tervikuna on seotud rahvusvaheliste kohustustega, millest tulenevalt me ei saa töötuks jäänud inimesele koondamise korral maksta vähem kui 50% ja 40%. Nii et töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks on väga vaja nii seda seadusmuudatust kui ka täiendavat võimalust parlamendi poolt töötuskindlustusmakse määra tõstmiseks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud juhataja! Hea minister! Problemaatika on tõesti tõsine. Arvestades ka puudu olevaid rahalisi vahendeid, on seis päris keeruline. Aga teatud kokkulepe sotsiaalpartnerite vahel selle töölepingu seaduse sisu suhtes saavutati juba üle aasta tagasi. Tegelikult, kui asjad läksid halvemaks, siis käisid teatud läbirääkimised, et kokkuleppele jõuda. Kokkuleppele ei jõutud. Kas ei oleks siiski olnud selles situatsioonis mõistlik kogu seaduse jõustumine edasi lükata, arutada rahulikult edasi, otsida kompromisse, mitte võtta maha ainult hüvitisi, vaid vaadata ka muid garantiisid ehk avada uuesti see arutelu, püüda saavutada kokkulepe? Sellisel juhul ei oleks olnud ka probleemi rahaliste vahenditega, siis ei oleks need uued määrad ju rakendunud. Kas valitsus konkreetselt arutas ka töölepingu seaduse jõustumise edasilükkamist?

Aitäh küsimuse eest! Kui alustada lõpust, siis valitsuskabinetis töölepingu seaduse muutmise aruteludel oli ka see laual, aga seda ei peetud mõistlikuks ja jäädi nende muudatuste juurde, millega ma täna siin teie ees seisan. Ega muud ei olegi öelda. Kuna oli kas-küsimus, siis ma püüdsin võimalikult lühidalt vastata.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Tänan, hea juhataja! Austatud minister! Kasutades Rein Langi kõnepruuki, võib öelda, et teil on tegemist väga hea eelnõuga. Aga minu küsimus puudutab seda, et te olete küll tulnud väga kiiresti ja usinasti siia Riigikogu saali töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga, aga miks te ministrina ei tule siia Riigikogu kõnetooli ettepaneku või otsusega, kuidas Eesti riigis luua uusi sotsiaalseid töökohti, ja kui te tulete, siis millal see võiks toimuda?

Aitäh! Pean järjekordselt tõdema, et see küsimus ei puuduta seda eelnõu kohe mitte grammi võrdki. Valitsus on teie ees täna selle eelnõuga ja siin on, muuseas, nagu ma olen öelnud, ka tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse muudatus. See aitab kindlasti olukorda tööturul parandada.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle seadusmuudatusega muutuvad ka tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduses teatud lõiked ja paragrahvid. Näiteks § 9 lõike 2 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Isikutel, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, on õigus saada teavet tööturu olukorrast, tööturuteenustest ja ‑toetustest ning käesolevas seaduses sätestatud juhul muid tööturuteenuseid." Sellega tekib teatud isikutel õigus saada teavet. Kuid kuidas on selle seadusega reguleeritud Eesti Töötukassa kohustus anda teatud isikutele seda teavet?

Aitäh! See on kirjas tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduses. Tööotsijana arvel olevaid isikuid tuleb teenindada vastavalt seaduses kirjas olevale. Lisaks juhin teie tähelepanu, et seesama tööturuteenuste ja ‑toetuste seadus mitte ainult ei anna võimalust kursus lõpetada, vaid seesama säte, mille te ette lugesite, annab täiendava ligipääsu ka nendele isikutele, kes on saadetud näiteks sundpuhkusele või palgata puhkusele. Ka nendel tekib võimalus saada osa tööturukoolitustest. See on väga oluline muudatus, parandamaks olukorda n‑ö töö kaotamise ohtu sattunud inimeste jaoks. See on väga vajalik ja väga tõhus meede olukorra parandamiseks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Te püüate kogu aeg siin meile nagu ära seletada, et mõlemad pooled selle seadusega võidavad. Minu esimesele küsimusele vastates tõite te üheainsa näite, et nüüd on töövõtjal suur õnn ka öösiti tööl hakata käima ja see on seaduslik, et see on nagu selle seaduse suur pluss. Äkki te nimetaksite veel, nagu ma enne küsisin, viis punkti selles seaduses, mis parandavad töövõtja õigusi või annavad talle kindlama tunde homse päeva ees.

Aitäh! Ma ütlen veel kord: seaduseelnõu 518 on peamiselt tehnilist laadi. Te teate väga hästi, et juba detsembris vastu võetud seaduses on kõik need positiivsed asjad olemas, sealhulgas näiteks kaugtöö, renditöö, tööandja kohustus aktsepteerida töötaja vajadust töölt ära minna, kui on erakorraline juhtum, näiteks laps jääb lasteaias haigeks, kodus lõhkeb veetoru vm. Neid võimalusi on väga palju, aga see eelnõu konkreetselt neid ei puuduta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Austatud ettekandja! Te teate, et töötuskindlustushüvitis, mis meil on täna siin saalis arutelul, on sisuliselt sellesama seaduse lisa. Nii et see küsimus oli õigustatud. Kuid minu eelmisele küsimusele te siiski ei vastanud. Kui meil ei jätku raha uuteks hüvitisteks ja me kärbime, siis miks me ei kärbi võrdselt tööandjate n‑ö soovunelmaid? Mulle tõesti näib, et teie sotsiaalministrina toetate rohkem peaministrit ja tööandjaid, aga sugugi mitte ei näe ma, et te natukenegi ka tööinimeste poole peal oleksite.

Aitäh! Tegemist on valitsuse poolt parlamendile esitatud eelnõuga ehk kogu valitsus pidi selle eelnõuga nõus olema. Mina kaitsen siin seda eelnõu, mille valitsus on parlamendile arutamiseks esitanud.

Teiseks küsimuseks saab sõna Enn Eesmaa.

Aitäh! See seadus on sätestamas väga laia töösuhete olukorda, millega kahtlemata liitub väga palju üksikjuhtumeid ja detaile. Ma küsin, härra minister, ühe sellise üksikjuhtumi kohta, mis võib tegelikult olla tulevikus väga sageli esinev. Kui tööandja soovib töövõtjale panna saladuse hoidmise kohustuse, aga töövõtja ei ole sellega nõus, kas ta on sellega oma töölepingut rikkunud?

Aitäh! Töölepingu seaduse üldine regulatsioon näeb ette, et kui te tööle asute ja tööle asumisel milleski kokku lepite, siis tuleb seda täita vastavalt lepingus olevale. Kui tööle asumisel töölepingus ei olnud sellist sätet, siis saab seda sinna lisada vaid poolte kokkuleppel. Kui üks pool ei ole sellega nõus, siis jääb see säte sinna panemata. Kui selline säte takistab töö tegemist, siis peavad pooled leidma lahenduse vastavalt töölepingu seadusele ja võlaõigusseadusele. Sellepärast on § 1 punktis 2 natukene täpsustatud töölepingu seaduse § 6 lõiget 3, kus on juttu sellestsamast saladuses hoitavast teabest.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Meil oli mõlemal rõõm ja õnn sel ajal olla õiguskomisjonis, kui töölepingu seadust arutati. Mäletatavasti oli üks valitsuse argument, miks see seadus peab jõustuma 1. juulil, just see, et öeldi: "Kas te tahate töötajad jätta ilma mõnest õigusest, mida see seadus nendele juurde annaks?" Nüüd tahab valitsus nad nendest õigustest ilma jätta, sellel poolaastal vähemalt. Kõigele lisaks on siin ka nii palju muudatusi, et paljud asjad kaovad juba silmapiirilt ära. Näiteks tahangi küsida, miks ikkagi lükatakse edasi tööraamatute andmete kandmine otse pensionikindlustuse registrisse. Sellest oli ka juttu, et kõiki asju jõutakse teha.

Aitäh! Tööraamatutega on olukord selles osas keeruline, et kuna riigieelarve kärped on väga valusalt puudutanud ka Sotsiaalkindlustusametit, siis Sotsiaalkindlustusametil puudub rahaline võimekus tekitada endale piisavat serveribaasi ja piisavat IT‑arendust, et see kohustus üle võtta. Nii lihtne see ongi.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teie kõnes on tihti kõlanud sõna "paindlikkus". Kas te nimetate tööturu paindlikkuseks siis töötajate lihtsustatud korras vallandamist ning samal ajal ka sotsiaalsete tagatiste äravõtmist?

Aitäh! Tööturu paindlikkus on väga lai mõiste. Tööturu paindlikkuse üks osa on tõepoolest nii töösuhte alustamise kui ka töösuhte lõpetamise küsimused. Mis puudutab seda formuleeringut, mida teie ütlesite, siis ma ei ütle jah ega ei, vaid ma ütlen, et tööturu paindlikkus hõlmab endas väga paljut, sealhulgas töösuhte alustamist ja töösuhte lõpetamist.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalev Kallo.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõuga lükatakse edasi mõningad n‑ö väljamaksed töö kaotanutele, aga eriti ei vähendata tööandjate võimalusi. Sellest lähtuvalt on mul lihtne küsimus. Kui seadus jõustub 1. juulist, siis kui suur on teie hinnangul töötuse kasv kohe pärast 1. juulit?

Aitäh! Ma mõnikümmend minutit tagasi kolleeg Eldar Efendijevile vastates ütlesin, et me saame prognoosida, et sellist plahvatuslikku kasvu meie praeguste hinnangute põhjal, mida on teinud nii töötukassa kui ka Sotsiaalministeerium, ei tule. Küll aga kindlasti töötus kasvab ja kasvab eeldatavalt just koondamiste tõttu kiiremini kui võib-olla praegu. Aga täpseid arve ei ole võimalik siin ette öelda. Arvestades teiselt poolt tööturu olukorda suveperioodil ja hooajaliste tööde osakaalu, võib eeldada, et tugevam surve tööturule tuleb oktoobris-novembris.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Pakutava eelnõu seletuskirjas viidatakse sellele, et kokku jääks töötukassa prognoosi kohaselt eelnõu jõustumise korral 2009. aasta juulist kuni 2013. aastani töötuskindlustushüvitiseta umbes 91 000 kuni 110 000 inimest, kes oleksid võinud saada töötuskindlustushüvitist juhul, kui detsembris 2008 vastu võetud seadus jõustunuks muudatusteta. Kuidas need inimesed peaksid ennast positsioneerima ja mida tegema hakkama?

Aitäh! Nii nagu seaduses või vähemalt seaduseelnõus kirjas on, muid põhimõtteid ei muudeta, ärajäetav osa puudutab ainult vabatahtlikult töölt lahkunuid. Mis puudutab koondamishüvitisi, siis koondamishüvitiste summa ja protsendid jäävad sellele tasemele, kus nad praegu on, ehk nad ei tõuse. Inimesed, kelle töösuhe lõpeb koondamise tõttu, saavad jätkuvalt töötukassast esimesed 100 päeva 50% ja järgmised 260 päeva 40% hüvitist ja seejärel töötutoetust, kuni nad on töötuna arvel. Selline see situatsioon on. Ega ta suures pildis väga palju praeguse olukorraga võrreldes ei muutu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma tulen tagasi hüvitiste juurde. Kas aastaks 2013, milleni on hüvitised edasi lükatud, näete olukorda paremana või tuleb siis jõustumist omakorda edasi lükata?

Aitäh! Me näeme seda prognoosi, mida teevad Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi makroanalüütikud. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi hinnangul on aastaks 2013 olukord tööturul piisavalt stabiliseerunud ja loodetavasti on ka Eesti maksubaas piisavalt stabiliseerunud, selleks et tulla ka vabatahtlikult töölt lahkunutele hüvitise maksmise juurde.

Järgmine küsija on kolleeg Marek Strandberg, keda ma kahjuks saalis ei näe. Läheme edasi. Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, lugupeetud proua juhataja! Hea sotsiaalminister! Minu küsimus puudutab töötukassa rahalist seisu. Töötukassa on eksisteerinud küllaltki pikka aega, tänaseks on jääk, nagu te ütlesite, 1,8 miljardit krooni. Kuid kuidas töötukassa rahaliste vahendite kasutamine on toimunud selle aja jooksul, kui töötuskindlustuse seadus on kehtinud? On ta olnud positiivse märgiga või on ta konservatiivne?

Aitäh! Töötuskindlustuse seadus paneb töötukassa vabade vahendite kasutamisele väga ranged piirangud. Töötukassa tootlus on olnud läbi aegade positiivse märgiga.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Hea sotsiaalminister! Töölepingu seaduse § 50 lõiked 1 ja 2 võtavad üle tööaja direktiivi 2003/88/EÜ artikli 8, mis reguleerib öötöötajate tööaja pikkust. Lubage küsida, miks ei viidud seda sätet sisse juba läinud aasta detsembris töölepingu seaduse vastuvõtmisel.

Aitäh küsimuse eest! Need sätted viidi sisse. Nende sõnastust on natukene täpsustatud ja sinna on lisatud need erisused, mis on sotsiaalpartneritega läbi räägitud. Need on lõiked 4 ja 5. Parlamendi poolt vastuvõetud seaduses on olemas § 50 lõigetega 1, 2, 3 ja need räägivad öötööpiirangust.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh! Austatud minister! Siin on nüüd eri nurkade alt tööturu paindlikkust puudutatud, nii siit‑ kui ka sealtpoolt. Minugi küsimus on selle kohta. Tööturu paindlikkuse all tuleks mõista seda, et võimalikult lihtne oleks töösuhet ka alustada. Mida praegune valitsus on teinud selleks, et tööjõu teadmisi ja oskusi ning kvaliteeti üldiselt parandada?

Aitäh! Selleks, et töösuhet paremini alustada, võttis auväärt parlament 17. detsembril vastu töölepingu seaduse.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma täpsustan stenogrammi huvides esimest küsimust. Ma tean küll, et parlament võttis seaduse vastu 17. detsembril, kuid te olite siis parlamendi liige. Teiseks, ma ei võrrelnud Rahandusministeeriumi prognoosi, vaid Eesti Panga prognoosi. Ma käisin kontrollimas, ka juunis on suur erinevus Rahandusministeeriumi prognoosist. Aga minu küsimus on hoopis § 29 lõike 7 kohta, kus on toodud välja, et kui tööandja ei ole täitnud kohustust pidada töötaja töötasult kinni maks, ta jätab maksu üle kandmata, millised on siis töötaja õigused ja kuidas käitutakse tööandja suhtes. Kuidas see küsimus ikkagi lahendatakse ja milline kaitse on sellest tulenevalt töötajal?

Aitäh! Konkreetselt selle muudatuse eesmärk, mille kohta te küsisite, § 29 lõikega 7 seotud muudatuse eesmärk on tegelikult see, et seda sätet töölepingu seadusesse ei ole vaja. Maksuseadused ei näe praegu Eestis ette juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksukohustuse eest. See kohustus on tööandjal ja tööandja vastutab täie rangusega kõikide Eesti seaduste ees, mis puudutab maksude ülekandmist riigikassasse.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kolleeg Enn Eesmaa küsis juba leppetrahvide kohta. Mina tahan veel natukene edasi minna. Tahan küsida, kui suur see trahv võib olla ja kas üldse arutati selle trahvi piiri.

Aitäh! See ei ole selle eelnõu teema. Üldised leppetrahvid on toodud võlaõigusseaduses. Kui poolte vahel lepitakse kokku mingid muud leppetrahvid, siis need trahvid kohalduvad vastavalt lepingus toodule. Kui neid ei ole, siis võetakse aluseks võlaõigusseadus üldiselt.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Minu küsimus on jälle puhtpraktiline ja puudutab seaduse jõustumise tähtaega. Selle eelnõuga me tegelikult muudame ka teisi seadusi. Praegu on personalitöötajad ja ka teised inimesed sellises seisukorras, et nad ei tea, kuidas käituda 1. juulil uue seaduse järgi. Neil läheb õppimiseks mõni päev aega. Kas ei peaks, juhul kui tõesti see seadus nüüd läbi läheb, nii nagu valitsus tahab, seda tähtaega vähemalt kuu aega edasi lükkama, et anda aega õppida ja teha selgeks, mida praktiliselt teha? Kas ei peaks jõustumise tähtaega muutma?

Aitäh! Need on peamiselt normitehnilised muudatused. Sisulised muudatused ühegi personalitöötaja tööd otseselt mõjutada ei tohiks, kuna üldpõhimõtted töölepingu seaduses, mis on juba vastu võetud ja peaksid jõustuma, ei muutu. Personalitöötajate ühingutega on sellest räägitud ja on neid muudatusi neile tutvustatud. Ma ei näe siin rakenduslikke probleeme. Pigem on küsimus selles, et kui ainult selle seaduseelnõu jõustumine, mis täna on teie laua peal, edasi lükata, siis tekib Eesti riigis tõsine õiguslik, kuidas öelda, kollisioon oleks vale öelda, aga tekib õiguslik probleem sellega, et sellisel juhul me peaksime töötukassast 1. juulist kuni teie ettepanekul näiteks 1. augustini maksma hüvitisi 70% ja 50% ja maksma ka vabatahtlikult töölt lahkunutele ning edasi vastavalt sellele, mis siin kirjas on. See ei ole kindlasti õigusselguse ja praktikute jaoks parem lahendus. Selgem on see, kui me võtame seaduse vastu nii kiiresti kui võimalik. Siin ma loodaksin ka opositsiooni mõistvale suhtumisele.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et selle eelnõuga olete te täna meie ees sellepärast, et muuta juba kokkulepitud punkte töölepingu seaduses. Teie õigustus on see, et te soovite selle kärpe abil säästa riigile raha. Ma soovin detailsemalt teada, kui palju vähenevad rasedus‑ ja sünnituspuhkusel olevate inimeste hüvitised ja kui palju te loodate sellega riigieelarvest säästa.

Aitäh! Ütlen veel kord, et kindlasti ei ole selle eelnõu eesmärk riigile midagi otseselt säästa, vaid meil on vaja tagada riigis olukord, kus töötuskindlustushüvitist saama õigustatud isikud seda hüvitist ka saavad. Kui me seda seadust ei muuda, siis praeguste prognooside kohaselt alates järgmise aasta esimesest kvartalist lihtsalt ei ole üldse raha, et mingeid väljamakseid teha. Mis puudutab rasedus‑ ja sünnituspuhkuse kasutamist, siis esialgsete prognooside kohaselt, need on väga esialgsed, on sellest muudatusest tulenev mõju 10 miljonit kuni 11 miljonit krooni.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See on kena, et te loodate opositsiooni mõistvale suhtumisele. Ega see ei oleks ka väga kaugel, kui teie oma jäärapäisusest töötajate õiguste ahistamisel loobuksite. Ma ei taha teiega nõus olla, et see seaduseelnõu ei puuduta, nagu te ütlesite kolleeg Jüri Ratase küsimusele vastates, grammi võrdki uute töökohtade loomist. Puudutab ikka küll, kuna 1. juulist on ju töötajate vabastamine tükk maad lihtsam ja nad vajaksid uut töökohta, kui nad eelmiselt töökohalt vabastatakse. Minu küsimus on see: kuidas te ministrina prognoosite töötuse olukorda 1. juulist, kui see seadus jõustub, ja järgnevatel kuudel, kas see kasvab, langeb või on stabiilne?

Aitäh! Ma olen sellisele küsimusele juba kaks korda vastanud. Me prognoosime mõningast kasvu. Praeguste andmete põhjal ei julge ennustada väga plahvatuslikku kasvu, arvestades ka suveperioodi hooajalisi töökohti ehk seda, et inimestel on uusi võimalusi tööturule naasta. Aga kindlasti on probleeme oktoobris ja novembris. Sellepärast, ütlen veel kord, on väga mõistlik, et arutataks seda, et vajaduse korral oleks töötukassa nõukogul võimalus kiiresti reageerida. Kui me näeme näiteks septembris või oktoobris, et töötus kasvab kiiremini, kui Rahandusministeeriumi prognoosid on ette näinud, siis on kindlasti kiirem reageerimise viis see, et töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku töötuskindlustusmakse määra tõstmiseks, mitte see, kui parlamendis tuleks uuesti kolmel lugemisel arutusele töötuskindlustusmakse maksimaalse määra muutmine.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas.

Tänan, hea juhataja! Austatud minister! Teie vastus minu eelmisele  küsimusele oli minu meelest selline, ütleme, ametniku vastus: "Seda ei ole siin kirjas ja punkt!" Loomulikult, see on teie õigus. Aga kas te tööturuvaldkonda hetkel liiga kitsalt ei vaata? Kuid nüüd tulen ma oma teise küsimuse juurde. Kui me eeldame, et eelnõu 518 saab siin Riigikogus toetuse ja võetakse seadusena vastu, siis kuidas te hindate tööturgu, kas siis tööandjad ja töövõtjad on mõlemad võrdselt kaitstud, nii et mõlemal on 50% õigusi ja kaitset, või te hindate, et pärast selle seaduse vastuvõtmist suureneb ikkagi oluliselt tööandjate võim töövõtjate üle?

Selle seadusega tööandjate võim kindlasti ei suurene. Detsembris olid ju arutusel nii etteteatamistähtajad kui ka koondamishüvitiste väljamaksmise põhimõtted. Neid väljamaksmise põhimõtteid ehk seda, kui palju maksab tööandja, kui palju maksab töötukassa ja see, et erand kehtib üle 20‑aastase staažiga töötajate puhul, kes saavad kolm kuud hüvitist töötukassast, selle eelnõuga ju ei muudeta. Mis puudutab seda, kas üks või teine pool on midagi rohkem või vähem saanud, siis seda selles eelnõus ju ei ole. See puudutab, jah, rahalist poolt, aga rahalist poolt oleme täna juba korduvalt arutanud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mina ettevõtjana olen alati ootusärevusega hinges oodanud Reformierakonna järjekordseid reforme. Töölepingu seaduse puhul tundus mulle, et te olete algatanud ühe väga toreda asja. Nüüd olete te seda oma last nii palju peksnud, ta on nii üles paistetanud, et mina küll enam aru ei saa, mis kuju tal täpselt on. Kas teile ei tundu, et mõistlik oleks teha selline väike restart, võtta asi, nagu öeldakse, uuesti ette, proovida teha uus laps, mis oleks eelmisest palju ilusam, parem ja toredam? Kõigil oleks selgus majas ja kõik oleksid õnnelikud.

Aitäh! Ma kohtun täna tööturu osapooltega. Kuulame ja vaatame veel kord, mida nemad nendest muudatustest arvavad, kuigi enamik muudatusi on nendega läbi räägitud. Mis puudutab tervet töölepingu seadust, siis töölepingu seadus ei ole ju ainult valitsuse, teie mõistes, lapsuke. Sellele on alla kirjutanud nii tööandjate keskliit kui ka ametiühingute keskliit.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Selle viimase lausega küll kuidagi nõustuda ei saa. Kui te nüüd midagi muudate, seda, mis on tegelikult varem kolmepoolselt kokku lepitud, ja nüüd ühepoolselt osa asju jätate välja ja muudate ära ning väidate, et see on seesama leping, siis see loogika on täiesti vale. Aga ma tahangi küsida teie arusaama. Siis, kui see seadus vastu võeti, olite teie Riigikogu liige, ja nüüd olete minister. Kas te ministrina olete aru saanud sellest loogikast, miks ikkagi selline töölepingu seadus vastu võeti, et näiteks kas või SMS‑i teel on võimalik teatada vallandamisest, et töölt lahtisaamine on tehtud niivõrd paindlikuks? Kui me pärast 1. juulit võtame töövõtjatelt veel ära ka kompensatsioonid selle eest, siis kuidas te sotsiaalministrina suudate rahvale selgeks teha, et te kaitsete kõikide huve, nii töövõtjate kui ka tööandjate huve, rääkimata ametiühingutest, sest need olete te nagunii üle parda visanud?

Aitäh! Lühidalt öeldes: kõikidele nendele muudatustele või nendele töölepingu sätetele, millele te viitasite, on ju osapooled aprillis alla kirjutanud, nii ametiühingute keskliit kui ka tööandjate keskliit. Mis puudutab teie ees olevat eelnõu, siis ka sellest väga suur osa on sotsiaalpartnerite allkirjaga heakskiidu leidnud, eelkõige normitehniliselt poolelt. Jah, probleemiks on töötukassa hüvitised või väljamakstavad hüvitised. Selles osas on sotsiaalpartnerid püüdnud leida kokkulepet märtsi algusest alates. Ei ole leidnud. Valitsusel tuleb ju tagada see, et töötukassa oleks jätkusuutlik ja meil oleks üldse töötajatele midagi välja maksta, juhul kui nad peaksid töökoha kaotama. Need on need valikud. Kui valitsus ja parlament neid valikuid ei tee, siis on töötukassa makseraskustes ja need summad tuleb leida mujalt, ükskõik, kas see koht on pensionid, peretoetused või riigikaitse, nagu ma olen siin juba korduvalt öelnud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma jätkan kolleeg Vilja Savisaare küsimust. Te ütlesite, et selle seaduseelnõu menetlemisel olete te arvestanud nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi pikaajalisi prognoose. Eriti olete te jälginud makromajanduse näitajaid ja olete keskendunud töötuse määrale. Oma vastustes te ütlesite, et 2009. aastal on prognoositud töötuse määr 14,8–16% ja aastal 2010 17,7–20%. Kui töötuse määr veelgi tõuseb, siis pole välistatud ka töötuskindlustusmakse määra tõstmine üle 4%. Teie kui sotsiaalminister, kas te olete teinud mingeid jõulisi ettepanekuid ka riigi eelarvestrateegiasse, kus võimaldatakse töötukassa jätkusuutlikkust, või lähete sama teed, et kui jälle tekib tööturul kriis, siis te lähete seaduste lihtsustamise teed?

Kolleegid! Ma palun, et me peaksime küsimuste esitamisel kinni kodu‑ ja töökorra seadusest!

Aitäh! Ma olen siit puldist korduvalt öelnud, et kuna töötuskindlustusmakse määr on seaduses kehtestatud, siis on parlamendi otsustada, kas see ülemmäär on 3, 4,5, 5, 6 või mis iganes. See on parlamendi otsustada. Kui näiteks parlament kehtestab uue maksimaalse maksemäära, siis see ei tähenda veel seda, et seda rakendatakse. Töötukassa nõukogul peab olema paindlik võimalus kiirelt reageerida ja teha ettepanek valitsusele. Seda töötukassa nõukogu aprillis ka tegi. Nähes, et on probleem, kasutas ta oma võimalust tõsta 1. juunist maksemäär 3%‑le. See on kõik tänaseks tehtud. Loomulikult, me oleme teinud ka sellesama eelnõu eel, nagu ma ütlesin, arvutused selle kohta, mis saab siis, kui töötus on sel aastal 16% ja järgmisel aastal 20%. Need arvutused on tehtud. Seetõttu ma siin teie ees ka olen palunud õiguskomisjonil väga tõsiselt kaaluda, et maksimaalne maksemäär siiski seaduse tasandil viia kõrgemale kui 3%.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Praeguste prognooside järgi võib aasta lõpuks töötute arv kasvada 130 000 või 140 000‑ni. Mida te arvate, kui kõvasti võivad seda mõjutada töölepinguga seotud muudatused? Kas töötute arv võib järsult kasvada?

Aitäh küsimuse eest! Ka sellele küsimusele olen ma korduvalt vastanud. Jah, me näeme töötuse jätkuvat kasvu. Milline mõju on ühel või teisel muudatusel, seda on väga raske ennustada, arvestades ka neidsamu hooajalisi töid. Jah, me arvame, et töötus jätkuvalt kasvab ja töötuse kõige raskem punkt sel aastal on kindlasti sügisel.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Austatud juhataja! Hea minister! Töölepingu seaduse § 105 kohaselt peab töötaja esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul, arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Töölepingu seadus ei reguleeri tööandja kohustust esitada hagi või avaldus konkreetse tähtaja jooksul. Eelnõu seletuskirja kohaselt sellise erisuse kehtestamine töötaja ja tööandja vahel ei ole põhjendatud. Kas töötajal ei peaks olema pikem tähtaeg ja kumb pool teie arvates töölepingulises suhtes osutub nõrgemaks pooleks?

Aitäh! Alustan lõpust: osapooled on lepingulistes suhetes võrdsed ka seaduse ees. Sellest tulenevalt, kui üks pool tunneb, et tema õigusi on rikutud, siis tuleb nende õiguste kaitsmiseks ja teostamiseks pöörduda loomulikult kohtusse ja lähtuda võlaõigusseadusest. Mis puudutab küsimuse esimest poolt, kas tähtaeg peaks olema pikem, siis praegu on nii tööturu osapooled kui ka praktikud leidnud, et see on piisav ja mõistlik. Valitsusel ei ole põhjust sotsiaalpartnerite kokkuleppes kahelda.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea sotsiaalminister! Homme on meil arutlusel teine lisaeelarve, kuid nendes arvudes ei saa me praegu kindlad olla, need on nii muutlikud ja neid ei saa päris tõsiselt võtta. Eelnõus on Rahandusministeeriumi riskistsenaariumi järgi maksemääraks 3% ja töötute arvuks olete planeerinud kuni 110 000, siis peaks nende rahavoogudega välja tulema. Kui töötute arv peaks suuremaks minema, kuidas siis olukorrast välja tulla?

Aitäh! Kui on vaja tõsta töötuskindlustusmakse määra, siis kõigepealt peab parlament tegema selleks töötuskindlustuse seaduses muudatuse. Kui see on olemas, siis teeb töötukassa nõukogu ettepaneku valitsusele ja valitsus saab järgmise kuu esimesest kuupäevast seda maksemäära tõsta. Mis puudutab riigieelarvet, siis töötuskindlustusmakse ja riigieelarve ei ole omavahel otseses seoses riigieelarve seaduse mõttes, töötuskindlustusmaksed kogutakse töötukassasse ja ka väljamaksed toimuvad töötukassast. Riigieelarve seaduses minu teada need numbrid otseselt ei kajastu ega peagi kajastuma, kuna tegemist on kõikuva ja arvestusliku suurusega.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Mainisite siin selliseid arve, mis ajavad külmavärinad peale, et tööpuudus võib järgmiseks aastaks kasvada 17%‑le jne. Võib-olla toote konkreetselt välja kolm meedet, mida on valitsus tänaseks päevaks võtnud, et tööpuuduse kasvu pidurdada.

Aitäh, austatud küsija! Jällegi ei puuduta see seda eelnõu. Aga ma olen siin puldis seisnud teie ees ka tööturgu parandavate meetmetega. Konkreetselt selles eelnõus on tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse muudatus, mis annab võimaluse: a) lõpetada koolitus nendel töötuna registreeritud isikutel, kes on koolitusele asunud, aga lähevad tööle; b) saada tööturukoolitust ka nendel isikutel, kellel on oht jääda töötuks ehk nad on sundpuhkusel; c) saada tööturukoolitust nendel, kes on palgata puhkusel. Lisaks on haridusministeeriumiga korduvalt räägitud sellest, kuidas lihtsustada töötute koolitusele pääsemist ja riigihangete tegemist. Need on konkreetsed sammud. Väga palju on veel teisi punkte, mida ma olen siit puldist korduvalt ette lugenud. Kokku on 14 punkti, mis on sotsiaalpartneritega kokku lepitud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Möödunud aasta lõpul, kui oli eelmine töölepingu seaduse eelnõu arutelul, oli üks kõige olulisemaid eelnõu kaitsjate väiteid see, et uus töölepingu seadus peaks Eesti tooma välja sellest majanduskriisist, millesse me oleme langenud. Mis sinu arvamus täna selle kohta on?

Aitäh! Kindlasti aitab uus töölepingu seadus Eesti õigusruumi oluliselt paremaks muuta, sest praegune töölepingu seadus pärineb aastast 1992 ja viitab muu hulgas Eesti NSV tsiviilkoodeksile ja töökoodeksile. Õigusselgus ja parem regulatsioon on kindlasti väga olulised ning muudavad meie töösuhteid ja töökeskkonda oluliselt paremaks. Kas see seadus aitab välja tulla majanduskriisist? Ma arvan, et majanduskriisist aitavad Eestil välja tulla ikkagi eelkõige targad otsused, ettevõtjate võime osaleda tööturul ja pakkuda inimestele tööd. Kui inimestel on tööd, siis on ka riigikassas raha, mida sotsiaaltoetusteks maksta. Nii lihtne see ongi.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Töölepingu seaduse arutelu ajal oli korduvalt küsimuse all see, et kui ta enamikus jõustub 1. juulist, siis kas ikka riik jõuab selleks ajaks kõikide asjadega ilusasti ühele poole. Kinnitati, et jõuab. Vastusest minu esimesele küsimusele selgus, et ei, kõiki asju ikka ei jõuta. Tööraamatu andmete kandmisega pensionikindlustuse registrisse ei jõuta valmis. Juttu oli ka sellest, kas jõutakse kohtunikud õigesti ja õigeks ajaks ette valmistada. Öeldi, et jõutakse. Nüüd ma tahangi küsida, kuidas selle kohtunike ettevalmistusprogrammiga on. Kui seadus 1. juulist jõustub, kas nemad on valmis vastu võtma seda kohtuhagide tulva?

Aitäh! Mis puudutab tööraamatuid, siis tahan täpsustada. Tegemist ei ole mitte sellega, et ei jõuta, vaid tegemist on ikkagi sellega, et meil ei ole raha selleks, et jõuaks. Olukord on detsembriga võrreldes lihtsalt oluliselt muutunud. Meil oleks kindlasti olnud see võimekus olemas. See võimekus on ka inimressursside näol ju olemas, aga tuleks lihtsalt prioriteedid ümber seada. Mis puudutab kohtunike koolitust, siis me oleme selleks püüdnud anda Tööinspektsioonile lisaressurssi. Me oleme loonud täiendava töövaidluskomisjoni ja selle komplekteerinud. Ta hakkas tööle vist 8. aprillil. Nii et me oleme püüdnud teha kõik selleks, et ka Eesti õiguskaitseorganid oleksid selleks valmis.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tunnen sümpaatiat kõikide sotsiaalministrite vastu, eriti nende sotsiaalministrite vastu, kes on olnud valitsuses sel ajal, kui mina olen siin Riigikogus istunud. Eelmise sotsiaalministri tagasiastumine oli väga kurb. Kas te ei karda, et see konkreetne seadus on teie kirstunael, et te peate võtma poliitilise vastutuse, kui juulis töötute arv hüppeliselt kasvab? Ma kardan, et te ilmselt ei ole suhelnud ettevõtjatega. Terved nimekirjad on valmis ja oodatakse 1. juulit. Viisil või teisel läheb 1. juulil jamaks. Õudselt kurb oleks, kui te peaksite selle pärast tagasi astuma. Kas te olete psühholoogiliselt selleks valmis?

Aitäh! Iga minister peab alati valmis olema.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea kolleeg! Kas põhjus, miks te olete võtnud ette töölepingu seaduse muutmise, tuleneb ennekõike rahaliste vahendite puudusest riigieelarves, ja kui neid vahendeid oleks rohkem, kas põhimõtteliselt oleks teie ministeerium ja valitsus teie hinnangul valmis tagasi minema selle kokkulepete komplekti juurde, mis muu hulgas ametiühingutega läbiräägitult kokku lepitud sai? Kas on mõeldav kasutada riigi poolt tekitatavaid lisamaksulaekumisi eri seaduse alusel ja seesama töölepingu seaduse esialgne variant jõustada niimoodi, et see ei kahjustaks sedavõrd töötajate huve?

Aitäh! Neid põhjuseid, miks see eelnõu teie ees on, on väga palju. Need lugesin ma oma sissejuhatavas sõnavõtus ette, neid on nii normitehnilisi, õigustehnilisi kui ka sisulisi ja eelarvelisi. Eks ta ongi kompleks. Need kõik vajavad meie hinnangul väga selget lahendamist. Kui riigieelarves oleks lisavahendeid, siis töötukassa olukorda see otseselt ei mõjuta, kuna töötuskindlustusmakse kogumine on sihtotstarbeline ja selle lagi on praegu seaduse järgi 3%. Kui see oleks kõrgem, siis saaks makset rohkem koguda. Aga prognoosid näitavad, et kuna töötus on nii palju suurenenud, siis tuleks see maksemäär väga kõrgele tõsta, et neid hüvitisi sellisel kujul maksta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Vilja Savisaar.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Ma ikkagi jätkan sellistel üldfilosoofilistel teemadel ja püüan teie mõtteloogikast aru saada. Ma saan aru, et see eelnõu on toodud saali ainult selleks, et kuidagi vähendada väljamakseid töötukassast. Me esitame küsimusi sellel teemal, mida olete teinud selleks, et ei peakski nii palju raha töötutele maksma, et ikka rohkem töökohti alles jääks. Te räägite küll igasugusest ümberõppest ja täiendusõppest, aga nagu näitas ka Sotsiaalministeeriumi korraldatud töömess, pole tegelikult neid ettevõtteidki, kus oleks vabu töökohti pakkuda. Siit minu küsimus: kas te siiski ei tegele vale asjaga? Te kustutate tuld valest otsast. Pigem peaks kõik jõupingutused suunama sellele, et siiski aidata ettevõtjatel neid töökohti luua. Kas ei ole küsimus ikkagi selles, et IRL ja Reformierakond tülitsevad omavahel, ükskõik mis mõtted ühel ministril pähe tulevad, teine automaatselt need ka hävitab? Minu küsimus on selles ...

Kolleeg Vilja Savisaar! Ma katkestan teie küsimuse, me ei saa niimoodi kodukorraseadust rikkuda! Palun ministril vastata!

Aitäh küsimuse eest! Ma sain küsimuse mõttest väga selgesti aru. Mina olen küll püüdnud, mitte ainult ühest otsast või teisest otsast, vaid mõlemast otsast ja ka keskelt ja igalt poolt seda võtta. Selleks on koos käinud sotsiaalpartnerite töörühm, kus on olnud valitsuse ja sotsiaalpartnerite esindajad, et mõelda koos, kuidas oleks võimalik uusi töökohti luua. Samamoodi seesama töömess, millele te viitasite. Ma julgen nimetada vähemalt kahte ettevõtet, kes on mulle ise tagasi helistanud ja öelnud, et sealt saadud kontaktide põhjal võetakse inimesed reaalselt tööle. Need on Standard ja Balti Laevaremonditehas, kes on öelnud, et jah, võetakse inimesi tööle. Kindlasti oleks väga mõistlik, et selliseid otsekontakte oleks veel ja veel, aga kõik on väga palju ka rahalistes ressurssides kinni. Nii et, jah, me tegeleme kõikide probleemidega, aga me peame selle probleemiga, mis on täna teie ees, tegelema samamoodi väga tõsiselt ja arvestama sellega, et kui me midagi ei muuda, siis me oleme olukorras, kus töötutele ei ole enam üldse raha maksta.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Eiki Nestor.

Miks Vabariigi Valitsus kokkuleppeid ei täida?

Aitäh küsimuse eest! Kas küsija täpsustaks, millist kokkulepet ta mõtleb? Kui te mõtlete kokkulepet sotsiaalpartneritega, siis sotsiaalpartneritega on püütud korduvalt kokku leppida. Härra Nestor teab seda väga hästi. Samamoodi istun ma täna poolteise tunni pärast sotsiaalpartneritega laua taha ning me asume veel kord arutama, kas on võimalik esimese ja teise lugemise vahel mingeid täiendusi sellesse eelnõusse vajaduse korral teha.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te loomulikult ju vaatate Sotsiaalministeeriumis kogu aeg ka selle eelnõu valguses, millised on töötuse prognoosid sektoraalselt ja ametkondlikult. Kas, ütleme, üsna intensiivses menetluses olev põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadus ehk koolireformi kava ja suur osa gümnaasiumide sulgemisest on teie prognoosis ka sees? Näiteks mingi protsent õpetajatest koondatakse ja nad pöörduvad töötukassasse.

Aitäh! Nii töötute arvu prognoosimisel kui ka registreeritud töötuse analüüsi tegemisel vaadatakse loomulikult sektorite kaupa ja vaadatakse ka seda, millised on töötuse kasvu mõjurid. Loomulikult, kui tuleb ühest või teisest sektorist signaal, näiteks kui tuleb mõnest suurest ettevõttest kollektiivkoondamise palve Tööinspektsiooni, siis me loomulikult arvestame seda, ja kui tuleb signaal, et kuskil mujal on ette näha töökohtade kadumist, siis loomulikult sellega arvestatakse. Aga selge on ka see, et need prognoosid ei ole kunagi tehtud ühe või saja inimese täpsusega, vaid need on oluliselt laiemad.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Olen kogu selle töölepingu seaduse eelmise eelnõu arutelu käigus ja ka praegu suhelnud väga mitme ettevõtjaga, kes pakuvad tuhandeid töökohti Eesti riigis. Nad ütlevad, et kui majanduses läks hästi, siis, tõesti, tollel hetkel kehtinud töölepingu seadus võis olla piduriks ettevõtluse arendamisele, kuid praegu, kui on rasked ajad, see vaidlus, mis poliitilisel tasandil käib, ei vääri mänguna küünlaid. Kas ei oleks ikkagi mõttekas võtta ainukesena ette töötukassa nn päästmine ja leida seal kompromisse, mitte minna laiemalt edasi, nagu praegu on üritatud teha?

Aitäh! Kui esimese ja teise lugemise vahel tuleb vastavaid ettepanekuid parlamendiliikmetelt, siis valitsus kindlasti osaleb õiguskomisjonis nende ettepanekute läbivaatamisel. Siis me ütleme oma seisukoha iga konkreetse ettepaneku kohta.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Vladimir Velman.

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Hea minister! Tavaliselt räägitakse rasketel aegadel solidaarsusest. Kas te saate panna käe südamele ja öelda, et töölepingu seadus, mida te praegu kaitsete, on solidaarne nii tööandjate kui ka töövõtjate suhtes?

Aitäh! Ütlen veel kord, et sellele töölepingu seadusele, mis on juba parlamendi poolt vastu võetud, on alla kirjutanud mõlemad osapooled. See, mis on täna eelnõuna teie laudade peal, puudutab eelkõige seda, et meil ei pruugi olla järgmisel aastal raha, et töötuks jäänud inimestele mingeid väljamakseid teha. Minu arust on oluliselt hullem seis see, kui tehakse pool aastat suuri väljamakseid ja järgmisel aastal pole üldse mitte midagi maksta, kui see, et jäädakse nende arvude juurde, mis on kehtivas seaduses kirjas ehk 50 ja 40 juurde, ja tagatakse väljamaksed ka siis, kui järgmisel aastal on töötukassa rahaliselt raskes seisus.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen tagasi seaduseelnõude tekitatava töötuse juurde. Kas Sotsiaalministeerium vaatab ning teie ministrina ja valitsuse liikmena vaatate valitsuses olevaid eelnõusid, kas te analüüsite neid ka selle pilguga, et üks või teine seaduseelnõu, mida te olete algatanud ja esitate Riigikogule, võib tekitada töötust, võib ühes või teises sektoris tekitada väga suurt töötuse protsenti? Kas sellisel juhul näiteks Sotsiaalministeeriumilt või teilt tuleb signaal, et seda eelnõu ei sobiks kindlasti selliselt menetleda või vähemalt tuleks selle rakendamine edasi lükata?

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti arutab valitsuskabinet iga eelnõu puhul, mis mõjutab ühte või teist valdkonda, olgu selleks riigikaitse, majandus või tööturg, neid mõjusid. Teatavasti on ka seadusloomeprotsessis kohustus panna kirja seaduse mõjud. Seaduseelnõu mõjude analüüsis peab olema kirjas, kui palju see ühele või teisele sektorile midagi tähendab, kas see tähendab ka riigieelarvele midagi ja kas see tähendab näiteks riigieelarvevälisele töötukassale mingit lisakulu.

Head kolleegid! Kuna meie kodu‑ ja töökorra seadusega ette nähtud istungi aeg on saanud läbi ja küsimusi ka rohkem ei ole, siis me täname ministrit ettekande eest! Eelnõu arutelu siinkohal katkeb ja jätkub meie järgmisel istungil.
Soovin teile kena tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 13.02.