Tere päevast, head kolleegid! Alustame täiskogu V istungjärgu 16. töönädala kolmapäevast istungit eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole. Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni. Palun!

Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalminister Hanno Pevkurile. Arupärimine on seotud lendlehtedega, mida jagatakse Tallinnas. Nimelt on Sotsiaalministeerium välja kuulutanud sotsiaalkampaania "Abiks tööotsijale". Selle kampaania hankeleping on sõlmitud ettevõttega Kontuur LB OÜ ning lepingu täitmise tähtaeg on 18. juuni. Hankelepingu maksumus on 1 767 880 krooni. Kampaania koosneb järgmistest osadest: kampaania visuaalse identiteedi väljatöötamine, üle-eestiline välimeedia ja/või alternatiivmeedia kanalitel põhinev reklaam, temaatilised artiklid, vahelehed, raadio‑ ja telesaated ning reklaamtrükised, meened ja avalikud üritused. Selle trükise puhul on tegemist lendlehega, ainult et lisaks sotsiaalinfole on siin all ka Reformierakonna logo ja viide Reformierakonna koduleheküljele. Seoses sellega on 11 arupärijal sotsiaalministrile mitu küsimust. Kas selline rahakasutus on otstarbekas? Kas selliseid lendlehti on oodata ka teistes Eesti linnades? Millises koguses neid on? Kas soovitakse ka üle-eestilisele välimeediale, vahelehtedele, raadio‑ ja telesaadetele ning reklaamile lisada Reformierakonna logo? Ministrile meeldetuletuseks lisame arupärimise juurde ka lendlehe koopia. Aitäh!

Kui kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole, siis olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise. Kui see on kooskõlas meie kodu‑ ja töökorra seadusega, siis võetakse see menetlusse.
Head kolleegid! Mul on teile edasi anda terve hulk teateid. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, õiguskomisjoni üleeile algatatud perekonnaseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Teiseks, põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse eile algatatud politsei ja piirivalve seaduse rakendamise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Tähelepanu! Mul on edasi anda terve hulk täpsustusi seoses tänase päevakorraga. Tänase päevakorra seitsmenda punkti, eelnõu 500 esimesel lugemisel teeb algataja ettekande keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Tänase päevakorra kaheksanda punkti, eelnõu 483 esimesel lugemisel teeb algataja ettekande justiitsminister Rein Lang. Tänase päevakorra üheksanda punkti, eelnõu 499 esimesel lugemisel teeb algataja ettekande haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas. Tänase päevakorra kümnenda punkti, eelnõu 510 esimesel lugemisel teeb algataja ettekande põllumajandusminister rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seeder. Tänase päevakorra 11. punkti, eelnõu 511 esimesel lugemisel teeb algataja ettekande põllumajandusminister rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seeder.

Nüüd läheme tänase päevakorra punktide juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Taimetoodangu Inspektsiooni, 13 piirkondliku maaparandusbüroo ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve‑ ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli maaelukomisjoni liikme Rein Aidma. Palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Annan ülevaate maaelukomisjoni 18. mai istungist, kus olid kõne all see eelnõu ja selle kohta tehtud muudatusettepanekud. Vaadati läbi muudatusettepanekute tabel. Ühe ettepaneku oli esitanud Keskerakonna fraktsioon, teised oli aga ette valmistanud juhtivkomisjon koostöös eelnõu algataja esindajatega Põllumajandusministeeriumist.
Esimene muudatusettepanek puudutas Põllumajandusministeeriumi haldusalas tehtava ümberkorralduse järel moodustatavat ametit. Keskerakonna pakutud nimetus oli Põllundusamet Põllumajandusameti asemel. Komisjon arutas seda ettepanekut. Arvamusavalduste lühisisu oli järgmine. Nimetus "Põllumajandusamet" haarab laiemat valdkonda ja on ka võimalik, et tulevikus liituvad teised praegu Põllumajandusministeeriumi haldusalas olevad üksused. Sõna "põllundus" on suhteliselt kitsapiiriline ja puudutab tõepoolest ainult põllundust, ta on võib-olla ka natuke vanamoeline. Komisjon (2 poolt, 4 vastu ja 2 erapooletut) seda ettepanekut ei pooldanud.
Teine muudatusettepanek oli puhtredaktsiooniline. Tekstist ja koos sellega ka eelnõu pealkirjast jäeti välja "13 maaparandusbürood". Kuna loodava Põllumajandusametiga ühendatakse kõik piirkondlikud maaparandusbürood, siis liidetavate maaparandusbüroode hulka kajastav arv ei ole oluline. Selle muudatusettepaneku võttis maaelukomisjon vastu konsensusega.
Järgmises, kolmandas muudatusettepanekus on terve hulk redaktsioonilisi ettepanekuid. Need muudatused on analoogilised näiteks Keskkonnaameti loomist, Maanteeameti ja autoregistrikeskuse ühendamist, Politsei‑ ja Piirivalveameti loomist käsitlevates seadustes tehtud muudatustega. Seda muudatusettepanekut toetas maaelukomisjon samuti konsensusega.
Neljas muudatusettepanek on põhjustatud algses tekstis mainitud aiandustoodete seadusest, mis enam ei kehti. Selle seaduse puudumise tõttu ka vastavaid lubasid väljastada ei saa ning seetõttu jääb eelnõust välja tekstiosa "§‑s 78".
Järgmine, viies muudatusettepanek puudutab läbivalt eelnõus oleva praeguse nimetuse "Taimetoodangu Inspektsioon" asendamist nimetusega "Põllumajandusamet". Ka see muudatusettepanek läks komisjonis konsensusega kinnitamisele.
Kuues ettepanek puudutab juba 1. juulist jõustuva töölepingu seaduse punkte, mille tõttu muutub kehtetuks palgaseadus. Nimetatud muudatused jõustuvad 2009. aasta 1. juulist.
Muudatusettepanek nr 7 täpsustab ja määrab ära planeerimisseadusega ettenähtud kinnisasja kasutusotstarbe mõiste täpsema sisustamise. Vastavalt sellele nähakse ette, missugustel juhtudel tuleb planeeringule, kui kasutusotstarvet muudetakse, kehtestada kooskõlastused. Samuti sätestatakse väärtegude kohtuväline menetleja, kelleks määratakse samuti Põllumajandusamet. Komisjon arvestas seda muudatusettepanekut täielikult ja konsensuslikult.
Kaheksas muudatusettepanek puudutab taimekaitseseaduse valdkonda lülitatud tõrjeabinõude rakendamist juhul, kui ohtliku taimekahjustaja kohta ei ole kehtestatud liigikohaseid tõrjeabinõusid põllumajandusministri määrusega. Muudatusega täpsustatakse, et juhul, kui kas Euroopa Liidu õigusaktiga või põllumajandusministri määrusega ei ole vastav olukord ette nähtud, aga selline olukord tekib, siis võib järelevalveametnik kehtestada oma ettekirjutusega regulatsiooni.
Üheksas muudatusettepanek muudab kehtimise tähtaegu. Need on seotud eluasemekoha maa väljajätmisega seadusest ning vastavate maaparandushoiukavade kinnitamise tähtaja edasilükkamisega, mis jõustuvad koos seaduse jõustumisega.
Komisjon arutas ka Jaanus Marrandi teemapüstitust, kas tegemist on juriidilise ümberkorraldamise või uue asutuse loomisega, milline saab olla ameti struktuur ning kas maakondlike üksuste juhtide kohtadele korraldatakse konkursid. Kantsler Ants Noot vastas, et kuna praegune Taimetoodangu Inspektsioon korraldatakse ümber ametiks, millele liidetakse juurde maaparandusbürood ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve‑ ja Ekspertiisibüroo, siis vastus on, et see on ümberkorraldus. Mis puudutab loodava ameti struktuuri, siis selle sisemise struktuuri üle käivad ministeeriumis veel arutelud. Kuid ilmselt on otstarbekaim moodustada ameti üksustena osakonnad analoogiliselt Veterinaar‑ ja Toiduameti struktuuriga. Koondamised ja konkursside korraldamine sõltuvad konkreetsete ametikohtade funktsioonidest. See selgub edaspidi.
Kokku võttes: komisjon otsustas saata eelnõu 470 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks täna, 3. juunil 2009, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu 470 teine lugemine lõpetatakse, siis saata eelnõu Riigikogu täiskogule kolmandaks lugemiseks 10. juunil 2009 ja eelnõu seadusena vastu võtta. Need otsused võeti vastu komisjoni konsensusliku otsusena. Tänan!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Põllumajandusministeerium on läinud ka sama teed, mida paljud teised ministeeriumid, et tehakse mammutameteid. Ühtpidi on see väga vahva, teistpidi tekib küsimusi. Kuigi komisjon menetles seda väga põhjalikult, küsin ma siiski veel korra üle. See ei puuduta ainult Põllumajandusametit, vaid samavõrd ka teisi suuri ameteid. Kuidas ikka hakata nende ametite tõhusust mõõtma ja hindama seda, kas nende tegevus on õigustatud?

Aitäh küsimuse eest, lugupeetud küsija! Komisjon ei arutanud otseselt teiste ametite järelevalve tõhususe küsimust.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Hea ettekandja! Eelnõu § 1 punktis 2 on tervelt kümme lõiget, mis käsitlevad seda, kuidas talitatakse nende inimestega, kes praegu on nendes kohtades tööl, keda koondatakse, kellele tehakse ettepanek uuele kohale asuda jne. Selge see, et kõik see puudutab, ma ütleksin, sadu inimesi. Kindlasti on nad ärevuses, kindlasti on nende asutuste töö häiritud. Kui mõttekas ja kui põhjendatud on praegusel väga raskel kriisiajal, kui kõik asutused peaksid töötama, ütleme, kõige ladusamalt ja kõige paremas töömeeleolus, selline ümberkorraldus? Mis on need kolm põhjust?

Aitäh! Esiteks, kõik muudatused, mida selle seaduse ehk Põllumajandusameti loomisega ette nähakse, on ka asjaomastes struktuurides läbi räägitud. Teiseks, sellise tervikliku struktuuri loomisega (nüüd ma kordan esimesel lugemisel olnud argumenti) ühendatakse praeguste erinevate ametite erinevate käsitluste menetlemine ehk klient või, õigemini, inimene, kes tarvitab loodava Põllumajandusameti teenust, saab loodavast Põllumajandusametist ühemõttelisema vastuse, kui ta seni sai. See on ka vastus eelküsijale, kuidas me efektiivistame selle ameti töö tulemuslikkust. Lõpuks see, et jah, täna on ühendatavates ametites või ühendatavates struktuuriüksustes kokku 327 ametikohta ja uus struktuur, Põllumajandusamet, näeb ette neid ca 50 vähem. Milline täpselt on see muudatus n‑ö igas konkreetses kohas, see selgub neil nädalatel, kuna praegu tehniline ümberkorraldamine alles käib. Tervikuna annab see riigile tõhusamalt toimiva ameti ja tulevikus ka ökonoomsema rahakasutuse.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda.

Aitäh! Ma tahtsingi küsida, kuidas see regiooniti toimub, et sotsiaalset mõju hinnata. Aga kui te seda veel täpselt ei tea, siis on mul teine küsimus. Kas Põllumajandusministeeriumi struktuuris on plaanitud veel muutusi ja kui nii palju ühendatakse, kas ei oleks mõtet teha üldse üks amet või kõik Põllumajandusministeeriumi alla tuua, siis hoiaks rohkem raha kokku?

Aitäh küsimuse eest! Vastus on see, et ei ole välistatud, et tulevikus on veel muudatusi, kuid tänase seisuga alustame sellest – Põllumajandusameti loomisest.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kas komisjonis selgus, millal toimub uue juhi määramise konkurss ja kas on teada ka võimalikud kandidaadid sellele kohale?

Aitäh! Vastus on: vara veel. Teiseks, sobivad kandidaadid selguvad siis, kui kogu struktuurimuudatuste plaan on ministeeriumis lõplikult valmis.

Järgmine küsija on kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleeg! Justiitsministeeriumi haldusalas kunagi näiteks samuti kaotati amet. Vanglate Amet restruktureeriti, toetudes efektiivsuse väitele. Kas olete seda kogemust uurinud?

Aitäh! Minu vastus on, et komisjonis me seda ei uurinud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kõigil siin saalis viibijatel on kindlasti huvitav teada, kus see tulevane asutus paiknema hakkab. Äkki oskate meile selle kohta informatsiooni anda.

Aitäh! Tervikuna hakkab Põllumajandusamet olema loomulikult Põllumajandusministeeriumi haldusalas ehk keskusega Sakus, kuid struktuurilised muudatused on niisugused, et need üksused on kõikides 15 maakonnas ehk Põllumajandusameti struktuuriüksused hakkavad olema üle riigi.

Järgmine küsija on kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu esimese lugemise seletuskirjas on kirjas, et Põllumajandusameti tulevane töökoormus ja personalivajadus on analüüsi tulemusena üldjoontes kindlaks tehtud. Ümberkorraldamise tulemusena optimeeritakse peamiselt asutuste haldus‑ ja tugiülesannete ühendamisest tulenevaid personalivajadust ja tööjõukulusid. Vabanevaid ressursse on võimalik kasutada uue asutuse tõhusamal korraldamisel. Kas komisjonis oli arutusel, mida valitsus selle vabaneva ressursi all mõtles ja kuidas see aitab kaasa asutuse tõhusamale korraldamisele?

Aitäh! Mis puudutab kõikvõimalikku, praegu eri struktuuriüksuste kasutuses olevat tööjõudu, ka abitööjõudu, on see siis IT-vahendite või mis tahes vahendite kasutamise mõttes, tehnilise töö tagamise mõttes, siis uue struktuuri loomisega see valdkond optimeeritakse ja ka nende inimeste hulk, kes seda tööd teevad, tõenäoliselt väheneb ehk töö muutub efektiivsemaks.

Järgmine küsija on kolleeg Rein Ratas. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ametivend Rein Aidma! Kui käsitletav seaduseelnõu saab seaduseks, siis hakkab Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olema kolm ametit: Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Veterinaar‑ ja Toiduamet. Meie põllumajanduse oluline, et mitte öelda juhtiv valdkond on loomakasvatus. Kas uus loodav Põllumajandusamet hakkab tegelema põllumajanduse kui tervikuga, sealhulgas loomakasvatusega? Olen rääkinud.

Aitäh küsimuse eest! Ta hakkab sellega tegelema just selles mahus, nagu näeb ette kehtestatav Põllumajandusameti põhimäärus, sealhulgas loomulikult nende küsimustega, mis puudutavad küsija küsitut.

Annan sõna kolleeg Valdur Lahtveele. Kolleeg Lahtvee! Kas te soovite sõna?

Jah! Tänan, proua eesistuja! Hea ettekandja! Kuulates praegust debatti või diskussiooni siin Riigikogus, olen ma aru saanud, et toimub järjekordne sellele valitsusele nii tüüpiline klotside ümbertõstmine, mille tulemusena nähakse ainsa eesmärgina pisukest kulude kokkuhoidu. Sisulist muudatust, mis valdkonna arengut edasi viiks, ei kavandata ega saavutata. Selle põhjal ja saamaks kinnitust sellele arusaamale, küsin ma teilt: kas komisjonis arutati formaadi kõrval ka sisulisi küsimusi? Näiteks, kalandus on hall ala, mis asub Keskkonna‑ ja Põllumajandusministeeriumi vahel, kus väga paljud vajalikud funktsioonid ka Euroopa Liidu kontekstis on katmata. Kas siin toimub mingi korrastumine ja milline hakkab olema kalanduse kui ühe haruvaldkonna staatus ja sisu selles uues kavandatavas klotsis, mille kauniks nimeks saab Põllumajandusamet?

Aitäh küsimuse eest! Paraku ei lähe see eelnõuga või siin käsitletud teemaga mitte väga täpselt kokku. Kuna maaelukomisjon on seda teemat, mida te küsite, arutanud eraldi istungil, siis vastus on see, et seni, kuni ei ole piisavalt põhjendatud vajadust kalanduse praegust seisu muuta või ümber teha, on see nii jäänudki. Ressursid kuuluvad Keskkonnaministeeriumi ning püüdmine ja töötlemine jääb Põllumajandusministeeriumi haldusalasse.

Annan sõna kolleeg Tiit Kuusmikule.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahtsin tegelikult küsida nagu Arvo Sarapuu seda, et mitme ministeeriumi haldusalas on neid erinevaid ühinemisi juba tehtud, aga sa andsid Arvo Sarapuule niisuguse lakoonilise vastuse, et seda ma küsida ei soovi. Küll aga vastad sa äkki sellele, kas komisjonis oli arutusel, et kui luuakse uus Põllumajandusamet, kas Euroopa Liidu direktiivid ja õigusaktid ei too seoses sellega rahalisi lisakohustusi.

Aitäh! Vastupidi, Põllumajandusameti loomisega ka Euroopa Liidu regulatsioonide kasutamine ja rakendamine Eestis nende puhul, kellele nad mõeldud on, ühtlustub ja nad on koos sellega nendele inimestele ka arusaadavamalt käsitletavad.

Kolleeg Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulasin huviga, et teil ei olegi veel leitud sellele ühendasutusele juhti. Hiljuti korraldati vist Keskkonnaametis konkurss ja võitis nagu alati reformierakondlane. Kas seekord on lootust, et tuleb aus konkurss selle juhi kohale?

Aitäh! Minu teada moodustatakse niisuguse konkursi läbiviimiseks komisjon, mis kuulub Riigikantselei haldusalasse. Seetõttu on tulemus kindlasti objektiivne.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Hea ametivend Rein Aidma! Põllumajandustoodangu parameetrid formeeruvad paljude tegurite mõjutusel. Saagi kujunemisel on oluline nii maastikuliste kui ka klimaatiliste ja majanduslike tegurite koosmõju, selle arvestamine põllumehe poolt. Meie humiidses kliimas on eriti oluline tegevus olnud ja on ilmselt ka edaspidi maaparandus, sealhulgas kuivendamine, aga ka kultuurtehniline parendus ja niisutamine. Kas kahe maaparandusliku institutsiooni liitmine teistsuguse, põllumajanduse juhtimisega tegeleva asutusega ei nõrgenda Eesti maaparanduslikku võimekust ja selle arengut? Olen rääkinud.

Aitäh küsimuse eest! Olen seisukohal, et kindlasti mitte ei muuda nõrgemaks, vaid, vastupidi, pädevus jääb just sinna, kus see on, ka seaduslik regulatsioon on just niisugune, nagu ta on. Selles mõttes muutub kogu terviku käsitlemine ainult ühtlasemaks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Kõikide nende ümberkorraldamiste jaoks on kindlasti ette nähtud ka teatud kulud, seda praeguses majanduslikus olukorras, kus kõik ministeeriumid ja kõik asutused tõmbavad kulusid kokku. Kui palju läheb üldse see ümberkorraldamine maksma?

Aitäh küsimuse eest! Vastavalt seletuskirjale, mis oli lisatud esimesel lugemisel olnud eelnõule, on ümberkorraldamise kulud ette nähtud katta olemasolevast eelarvest ja 2009. aastaga võrreldes ei ole kulude suurenemist 2010. aasta eelarves ette nähtud. Küll ei saa välistada kulude suurenemist juhul, kui on vaja ette näha (selle kohta on siin varemgi küsitud) rahasummad Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate lisaülesannete täitmiseks. See selgub järgmise aasta eelarve eelnõu menetlemise käigus.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu, milliseid plusse või miinuseid selle eelnõu rakendamine maakonna tasandil põllumajanduse administreerimisse toob? Sul peaks endise maavanemana olema hea sellele küsimusele vastata.

Aitäh, hea küsija! Jah, sellest oli komisjonis juttu, peamiselt just enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist. Mis puudutab piirkondlikke maaparandusbüroosid, siis neid on üle riigi 13 ehk kaks vähem kui maakondi, näiteks võib tuua sellesama Ida-Viru, millele sa võid praegu viidata. Kuid pärast uue Põllumajandusameti loomist hakkavad allstruktuuriüksused olema kõikides maakondades, analoogiliselt Veterinaar‑ ja Toiduametiga. Regionaalne kaetus on täiesti olemas.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, on valitsus agaralt kaasa löömas tööpuuduse suurendamises. Eks te olete selles suunas juba kõvasti tööd muidugi ka teinud. Ma saan aru, et kaob terve hulk töökohti. Minu küsimuse esimene osa on see: kui palju on inimesi, kes koondatakse? Kas komisjonis oli juttu, mis nendest inimestest tegelikult saab? Poliitikud peavad mõtlema natuke kaugemale.

Aitäh, lugupeetud küsija! Sellest oli komisjonis juttu enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist. Peamine osa nendest ca 50 ametikohast on täitmata, mistõttu tööpuudus kui selline sellevõrra ei kasva.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjon ka arutas, et kui see eelnõu vastu võetakse ja ellu rakendatakse, kas siis bürokraatia väheneb ja operatiivsus suureneb, eelkõige väiketootjate jaoks maal? Ma mõtlen siin FIE‑sid, talusid, kes meie igapäevast toidulauda katavad nii kaubanduse kui ka turu kaudu, ja kellel on eelkõige vaja operatiivselt suhelda just Veterinaar‑ ja Toiduametiga.

Aitäh küsimuse eest! Tervikuna, jah, loodava Põllumajandusameti ja tema allstruktuuride töö tõhusus kasvab. Ühtlustatakse ka administratiivsed nõuded, mis võisid seni eri struktuuriüksustes olla erinevad. Seetõttu muutub reaalsete tegijate teenindamine ühtlasemaks. Selles suhtes on paranemine kindlasti oluline. Kuid mis puudutab Euroopa Liidu regulatsioone ja Eesti enda teisi seadusi, mis Põllumajandusameti valdkonda kuuluvad, siis loomulikult jäävad need regulatsioonid ikka vanaviisi kehtima.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Siit tuli üks väga huvitav fakt välja. Te ütlesite, et kui praegu töötab kokku 327 inimest, siis pärast ümberkorraldamist ei leia tööd enam 50 inimest. See tähendab, et need on täitmata töökohad. Kas te avalikustaksite, kui palju oli üldse neid täitmata töökohti ja kas selliseid kohti jääb veel reservi?

Aitäh! Mul ei ole seda arvu siin käepärast kahjuks võtta, kuid tõenäoliselt on nii, et nii palju, kui praegu kohtade vähendamine ette näeb, enam vakantsi ei jää.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mailis Reps.

Aitäh! Ma ei ole kahjuks komisjoni liige. Kas komisjonis oli arutelul ka see, et eri ametid võiksid hoopis tulla ministeeriumide koosseisu ja muutuda talitusteks?

Aitäh! Praegu on valitud ameti loomine analoogiliselt teistes ministeeriumides toimunud struktuurimuudatustega. Seetõttu on see otsus tänases seisus optimaalne.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Läheme  läbirääkimiste juurde. Kas, kolleegid, soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava.
Eelnõu 470 kohta on laekunud üheksa muudatusettepanekut. Asume muudatusettepanekuid läbi vaatama.
Esimese muudatusettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub esimest muudatusettepanekut hääletada.

Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Teine ettepanek on tulnud maaelukomisjonilt ja on leidnud juhtivkomisjonis täielikku arvestamist. Kolmas ettepanek on samuti maaelukomisjonilt, juhtivkomisjonina on nad seda arvestanud, samamoodi ka neljandat ettepanekut. Ka viies ja kuues ettepanek on maaelukomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. Seitsmes ettepanek on samuti maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud, samamoodi on ka üheksas muudatusettepanek maaelukomisjonilt ja on täielikult arvestatud.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja ka eelnõu 470 teise lugemise lõpetanud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli kolleeg Toomas Tõniste.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna esimese ja teise lugemise vahel muudatusettepanekuid ei laekunud, siis otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 465 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks 3. juunil ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek viia kolmas lugemine läbi 10. juunil ja eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Mailis Reps, palun!

Aitäh! Selle eelnõu esimesel lugemisel ja ka mitmes avalduses on Ivari Padar, endine rahandusminister, öelnud, et selle eesmärk on, et riigilõivud peavad olema kulupõhised. Siit küsimus: kuna Ivari Padar enam ei ole rahandusminister, siis kas te edaspidi tutvustate siin eelnõusid, mis ainult tõstavad riigilõivusid?

Aitäh! See oligi võib-olla ka minul selle eelnõu puhul üks põhilisi küsimusi töörühmas, see kulupõhisuse teema. Kuna tegemist on lennutranspordiga tegeleva lennuettevõtja sertifikaati omava isikuga ja see töö seal on väga väike, siis see 1000 krooni ongi kulupõhine hind selle töö eest. Võib-olla oleks ka 500 krooni sobinud, aga natuke on vaja riigikassat täita. See 1000 krooni tundus ka majanduskomisjoni liikmetele täiesti põhjendatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Riigilõivuseadus on vist üks neid seadusi, mida on küll väga, väga, väga palju kordi siin saalis muudetud. Puhtalt statistika huvides tahan teada, kui palju antakse aastas välja neid litsentse, mida see seadus puudutab.

Aitäh! Siit on riigil oodata tõesti väga suurt tulu: heal juhul kaks-kolm litsentsi, nii et me räägime 2000–3000 kroonist.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin on sees sellised terminid, mis on nähtavasti olulised komisjonile ja kõigile teistele, aga mida tavaline seaduse lugeja ei suuda eristada. Mis vahe on harrastuspiloodil ja erapiloodil? See toob ju kaasa õiguslikke tagajärgi, nagu ma aru saan.

Seda teemat me nii täpselt komisjonis ei arutanud. Spetsialistid väitsid, et siin on juriidiliselt vahe sees ja et on oluline seadust täpsustada.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ametivend Toomas Tõniste! Seaduseelnõus on mainitud ärilise lennutranspordiga tegelevat lennuettevõtjat. Palun öelge, milline on mitteärilise lennutranspordiga tegelev lennuettevõtja! Olen rääkinud.

Aitäh! See on selline juriidiline terminite mäng. Praeguse seaduse põhjal on ärilise lennutranspordiga tegelevad ettevõtjad need, kes Eestis lendavad ja teenuseid pakuvad. Kui see lennuettevõtja, kellel juba on sertifikaat, tahab lennutöödega tegelda, siis lihtsalt ei ole selleks vaja midagi uuesti kontrollida ega teha, tegelikult on lihtsalt vaja paber väljastada ja tempel alla panna. Nii see on.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna ei teie ega veel enam siis mina täpselt ei tea, kes see erapiloot juriidilise mõistena on, siis tulen ma selle erapiloodi juurde tagasi. Seletuskirjas on öeldud, et seniajani riik erapilootidelt, olgu nad siis kes iganes, riigilõivu litsentsi saamisel ei võtnud. Nüüd otsustati nendelt salapärastelt isikutelt hakata litsentsitasu, riigilõivu võtma, litsentsi saamise pealt. Miks selline õiguspoliitiline otsus nüüd tehti ja millega need erapiloodid on selle ära teeninud?

Aitäh küsimuse eest! Üleüldse, kui me käime autoregistrikeskuses või mujal, siis igal pool, kui mingid tunnistused väljastatakse, on riigilõivud. See valdkond oli katmata ja sellepärast need erapiloodid siin sees on.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli jutuks, millist mõju, kas otsest või kaudset, võib see seadus, kui ta vastu võetakse, Eesti lennundusele tervikuna avaldada?

Tervikuna mingit olulist mõju ei teki, sest siin on tegemist ühe väikese tunnistuse väljaandmisega, mis oli seni reguleerimata ja millel riigilõivu ei olnud. Sisuliselt jääb kõik samamoodi. Nagu ma ka enne ütlesin, aastas antakse prognooside järgi välja kaks või kolm sellist sertifikaati.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Hea ametivend Toomas Tõniste! Selgust juriidiliste terminite "ärilise lennutranspordiga tegelev lennuettevõtja" ja võimalik "mitteärilise lennutranspordiga tegelev lennuettevõtja" kohta me ikkagi ei saanud ja seda ilmselt ka ei ole. Kas teil komisjonis niisuguste juriidiliste terminite üle ei tekkinud arutelu, et saada selgust?

Aitäh! See teema ei kerkinud majanduskomisjonis üles, praegusel juhul ei peetud seda vajalikuks.

Küsimuseks saab sõna Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Mind ikkagi huvitavad need kaks sõna: "harrastuspiloot" ja "erapiloot". Te olete komisjoni ettekandja. Ma arvan, et komisjon tegi selle teema ikkagi selgeks. Ei ole ju täiesti arusaadav, minule küll mitte, kes on harrastuspiloot ja kes on erapiloot. Palun tooge mõni näide! Kas olete selleks valmis? Kui me ei saa täna selgust, peame hakkama eelnõu lugemist katkestama. Palun selgitage meile!

Mul ei ole praegu seda seadust ees. Ma jään siin vastuse võlgu.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kolleegid! Kas soovite pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava.
Kuna eelnõu 465 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei olnud, siis on selle eelnõu teine lugemine lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli majanduskomisjoni liikme kolleeg Taavi Veskimäe. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas kahe lugemise vahel maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse muutmise seaduse eelnõu kahel korral, lisaks kogunes mitmel korral eelnõu menetlemiseks ka komisjonis moodustatud töörühm, kes vaatas laekunud muudatusettepanekud nii eelnõu algataja, turuosaliste kui ka Konkurentsiameti esindajatega koos läbi ja vastavalt nendele konsultatsioonidele jõudis põhimõtteliselt nende otsusteni muudatusettepanekute kohta, mida te võite muudatusettepanekute loetelust näha. Komisjon tegi Riigikogu täiskogule ettepaneku seaduseelnõu teine lugemine täna lõpetada ja juhul, kui täna teine lugemine lõpetatakse, siis viia kolmas lugemine läbi 10. juunil ja võtta eelnõu seadusena vastu.
Võib-olla on oluline mainida (see teeb teie jaoks selle eelnõu menetlemise loogika jälgimise lihtsamaks), et teatavasti on menetluses ka energiamajanduse riiklik arengukava, mille üks rakendusdokument peaks olema soojamajanduse riiklik arengukava. Selle eelnõu, maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse eelnõu kohta laekus hästi põhimõttelisi muudatusi, millel on ilmselt väga suur mõju turuosalistele ja kogu selle turu toimimisele. Sellest lähtuvalt otsustas majanduskomisjon, et ilmselt ei ole õige esimese ja teise lugemise vahel väga suuri muudatusi ilma sügavama analüüsita teha ja tuleks tulla selle juurde tagasi soojamajanduse arengukava raames. Seda toetasid turuosalised ja põhimõtteliselt nõustusid sellega ka muudatusettepanekute algatajad. Sellest tulenevalt tegi komisjon oma otsused muudatusettepanekute kohta täpselt selliselt, nagu ta tegi. Seda arusaama, et ka sooja hinna puhul peaks tegelikult olema hinnakujundamismehhanism paindlik ehk ta peaks samavõrd, kui ta reageerib sisendhindade ülespoole liikumisele, olema paindlik ka sisendhindade allapoole liikumise suhtes, majanduskomisjon põhimõtteliselt aktsepteeris ja jõudis arusaamale, et sellega võiks selle arengukava raames juba algataja ehk Vabariigi Valitsus pakkuda turuosalistega kooskõlastatult välja sellised lahendused, mis tugineksid analüüsile ja oleksid tasakaalukad nii teenusepakkuja kui ka teenusetarbija seisukohast lähtuvalt. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Peab valitsust tunnustama. Te olete kogu aeg öelnud koalitsioonis, et ettevõtetele ei tohi mitte mingil juhul kehtestada piirmäärasid, aga kui ma loen praegu eelnõu, siis näen, et maagaasiseaduse § 10 lõige 4 kehtestab müügimarginaali piirmäära. See on väga hea. Aga mul on küsimus: kas oli arutelu all, kas riikide vahel hakatakse ka mingit lepingut tegema, et gaasi hinda reguleerida? Gaasi hind, meil on teada, kõigub siiapoole ja sinnapoole. Kas valitsus on midagi selles suhtes ette võtnud, et selles suunas edasi minna?

Seda küsimust me komisjonis pikalt ei arutanud, vaid lähtusime sellest regulatsioonist, et meie jurisdiktsiooni all on ikkagi see, mis toimub Eesti Vabariigi territooriumil, ja me saame seda reguleerida. Maagaasi hinda, mis on Eesti Gaasi ja Gazpromi vahel kokku lepitud, me mõjutada ei saa. Kindlasti võib see olla laiemate riikidevaheliste kokkulepete küsimus. Aga tuleb mainida, et Eestisse sisseostetava maagaasi hind on naaberriikidega võrreldes soodsam. Ma ei tea, kas see on Eesti Gaasi hea läbirääkimisvõime küsimus või millestki muust lähtuv. Iseenesest me laiemalt gaasi hinna kujundamist Venemaa Föderatsioonis ei käsitlenud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Jaak Aab.

Tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kogu selles muudatuste paketis jäi minule silma see muudatus, kus räägitakse sellest, mis hetkest võib maagaasitarbija gaasivarustuse välja lülitada kütteperioodil, kui seda gaasi kasutatakse eluruumi kütteks. Kui olemasolevas seaduses on kirjas 60 kalendripäeva, siis eelnõuga on seda aega vähendatud 45 päevale. Kas oli töörühmas arutelul ka see küsimus ja kas sellises suhteliselt raskes majanduslikus olukorras, kus inimestel on võib-olla tõesti probleeme sissetulekuga, töö saamisega, ei või see tekitada olukorda, et väga paljud inimesed jäävad oma kodus talvel lihtsalt kütteta, kui neid tingimusi karmistatakse?

Tegelikult töörühm, vastupidi, korrigeeris seda hinda või seda n‑ö viiteperioodi. Tõesti, on 60, algataja pani ette 30, aga me töörühmas jõudsime arusaamale, et see võiks olla kompromissina 45, et ühelt poolt ei tekiks pikaajalisi võlgnevusi, mis võiksid tekitada väga suuri probleeme tarnijale, mida ta peab sisuliselt teiste klientide arvel ristsubsideerima, aga et see teiselt poolt ei toimuks liiga lühikese tähtaja jooksul, et tarbijal oleks võimalik oma probleemid ära lahendada ja et sissetuleku juhusliku vähenemise tõttu, mida inimene suudab siiski pikaajaliselt kompenseerida, ei lülitataks tal kütet välja.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Komisjoni istungi protokollist võib lugeda, et eelnõu kahe lugemise vahel kaugkütteseaduses põhimõttelisi muudatusi sisse viima ei hakata, kuna ei suudetud öelda, milline on muudatusettepanekute mõju, ja jäeti prognoosid tegemata. Kas selle otsuse puhul oli tegemist nende parandusettepanekutega, mille esitasid Tõniste, Reinsalu ja Vaher, või oli komisjoni liikmetel veel ettepanekuid, mida kirjalikult ei esitatud, ja kui oli, siis millised need olid?

Aitäh! Need puudutasid tõesti Tõniste, Reinsalu ja Vaheri muudatusettepanekuid, mida komisjon ja töörühm põhimõtteliselt pidasid õigeks, aga laiema analüüsi huvides peeti vajalikuks, et Vabariigi Valitsus tuleks Riigikogu ette nii soojamajanduse arengukava kui ka uute muudatusettepanekutega pärast kooskõlastusi nii turuosaliste kui ka ministeeriumidega. Mingeid täiendavaid muudatusettepanekuid ei laekunud, kõik muudatusettepanekud on kantud muudatusettepanekute tabelisse.

Järgmine küsija on kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Paistab, et komisjon on kõvasti tööd teinud, sest komisjoni enda muudatusettepanek on sama pikk nagu esitatud eelnõu tekst ise ehk seda on üsna palju muudetud. Ma tean, et meie istungeid jälgib õige suur hulk inimesi, kes tunnevad alati huvi nende küsimuste vastu. Kindlasti on nende hulgas ka palju neid, keda huvitab see maagaasi ja kaugkütte probleem. Kas võiks võtta lihtsalt ja inimlikult kokku, mida head tavaline gaasitarbija ja kaugküttekasutaja selle seaduse kehtestamisel saab?

Aitäh! Mis puudutab maagaasi, siis uus maagaasi hinnavalem (sisendhind + fikseeritud marginaal) võiks tähendada seda, et tarbijal on sisuliselt teada, kuidas gaasi hind kujuneb. Loomulikult on üks komponent, mida me ei kontrolli (selle kohta kolleeg Helle Kalda juba küsis) – Venemaa Föderatsioonist sisseostetava maagaasi hind. Aga põhimõtteliselt tarbija teab, kuidas gaasi hind kujuneb. See mudel peaks olema läbipaistev ja on teada, millised kulukomponendid hinna sisse võetakse. Mis puudutab kaugküttepoolt, siis nagu siin on kirjutatud, kaugkütte osas me mingeid väga põhimõttelisi muudatusi ei teinud, need kõik seisavad ees. Aga minu isiklik arvamus, mis oli ka paljude kolleegide arvamus, oli see, et üks võimalus võiks olla (selle on ka kaugkütte ühing käinud välja ühe võimaliku arutelu variandina), et tuleks liikuda ka kaugkütte puhul fikseeritud marginaali loogika peale, et oleks teada, kuidas hind kujuneb, hind oleks läbipaistvam ja tarbijal oleks hinna osas suurem kindlustunne.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Laasi.

Aitäh, proua juhataja! Austatud ettekandja! Üle ühe küsimuse puudutatakse sisseostetava maagaasi hinda. Kas ministeeriumi esindajad selgitasid komisjonis, milliseid meetmeid plaanib riik võtta, et tagada seadusest tulenev nõue, et turgu valitsev gaasiettevõte lähtub gaasi sisseostul heast äritavast ning ostab gaasi võimalikult soodsa hinnaga? Ma siiski arvan, et läbirääkimiste puhul on siin ilmselt veel arenguruumi, kui veel natuke rohkem pingutada.

Eesti Gaas on, nagu te teate, omandistruktuurilt puhtalt erakapitalil põhinev äriühing. Loomulikult peavad nad riigile ehk Konkurentsiametile põhjendama hinnakujundamise loogikat. Seal on teatud periood, mille järel gaasi hinda muudetakse. Aga iseenesest on see valem, mille põhjal müüakse, päris lihtne. Sisuliselt on kõigi toormehindade kujunemise alus nafta hind maailmaturul ja nafta hinna kõikumise loogikast lähtudes teatud amplituudiga (ma jään vastuse võlgu, mitmekuulise amplituudiga) korrigeeritakse ka gaasi hinda. Iseenesest on see sisseostuhinna valem suhteliselt transparentne.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni istungi protokollis oli märgitud, et mitmed kaugkütteseaduse muudatused vajavad põhjalikku analüüsi ning seetõttu plaanib ministeerium terviklikku kaugkütteseaduse muutmist. Kas oli ka arutusel, millal see eelnõu võiks Riigikokku tulla või millal see valitsuse tasandil valmib?

Aitäh! Konkreetsest seaduse esitamise kuupäevast Vabariigi Valitsuse poolt juttu polnud, aga me eeldame, et me kiidame energeetika arengukava siin enne jaanipäeva heaks (see peaks komisjoni tööplaanide järgi Riigikogu täiskogu saalis olema 17. juunil) ja sügistalvel jõuame soojamajanduse arengukavani, mis on Vabariigi Valitsuse tasemel dokument. Loogiline on, et selle arengukava alusel tulevad need seadusmuudatused. See on see loogiline asjade kulg.

Järgmine küsija on kolleeg Jüri Ratas.

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus muudatusettepaneku nr 7 kohta. Selle on juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Kas põhjus on selles, et karistustrahvi määr oli pandud kuni 500 000? Kas see piirmäär oli liiga kõrge või liiga madal või mis oli see põhjus, et komisjon jättis selle muudatusettepaneku arvestamata?

Aitäh! Küsimus ei olnud mitte trahvi määras, sisuliselt me ka maagaasi puhul tõstsime seda trahvi määra täpselt samamoodi 500 000 kroonini. Pigem oli ikkagi tegemist § 9 lõike 9¹ mittearvestamisega. Seda 5%‑list kõikumiskoridori ei pidanud Konkurentsiamet sellisel kujul mõistlikuks ja seda majanduskomisjon arvestas. Kui on teada, milline see uus hinnakujundamise loogika ka sooja hinna puhul hakkab olema, siis saab ilmselt kindlaks määrata selle printsiibi, kuidas seda hinda korrigeeritakse.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Eelnõu seletuskiri ütleb, et eelnõu seadusena jõustumise korral muutub kodutarbijatele gaasi hinna kooskõlastamise regulatsioon, mille kohaselt peab kodutarbijale müüdava maagaasi piirhinnad Konkurentsiametis kooskõlastama vaid turgu valitsev gaasiettevõtja. Ülejäänud gaasimüüjad hinda kooskõlastama ei pea. Küsimus on selline: kas komisjonis oli arutusel nende inimeste olukord, kellel ei ole võimalik turgu valitseva gaasiettevõtja käest maagaasi osta? Kas nendele müüdava gaasi hind võib selles osas ja mahus erineda?

Põhimõtteliselt on meil maagaasituru puhul tegemist väga kontsentreeritud turuga. Eesti Gaasil on sisuliselt väga tugev monopoolne positsioon nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrkude osas. Tõesti, rääkides reguleeritud hinna loogikast, käib jutt ju kodutarbijast. Praktikas on üksikud väikesed jaotusvõrgud, mis ei ole Eesti Gaasi omanduses. Need on peaasjalikult uutes elamurajoonides, kus arendajal endal on jaotusvõrk. Põhimõtteliselt on põhivõrgust ostetava gaasi hind kõigil sama. See peabki olema sama. Kui on tegemist turgu valitseva ettevõtjaga, siis ta peab igal juhul piirhinna Konkurentsiametis kinnitama. Enamikul puhkudel me teame, et gaasi puhul ei ole üldse mingit valikut, ongi tegemist turgu valitseva ettevõtjaga selle piirkonna jaoks. Selles mõttes sisuliselt, nii nagu toasooja puhul, nii ka kaugkütte puhul, kehtib kooskõlastus kõigi teenusepakkujate suhtes.

Järgmine küsija on kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Hea ettekandja! Mina tahan küsida tasaarvestusmehhanismi kohta. Mul jäi see komisjonis kahe silma vahele. Kas sellist tasaarvestusmehhanismi, mis siin on välja mõeldud gaasi müügihinna puhul kodutarbija osas, on kasutatud ka teistes valdkondades? On see esmakordne juhtum ja pretsedent, kui sellist tasaarvestust kasutatakse?

Aitäh! Ma ei oska teile tuua ühtegi teist valdkonda, kus oleks seadusega selline tasaarvestuse kohustus teenusepakkujale pandud. Ma ei tea seda. Aga ma arvan, et see on üheselt tehtud tarbija huvides. Kui see kaalutud keskmine, mis on makstud, osutub kõrgemaks sellest kaalutud keskmisest, mis tagasiarvestusega aasta lõpus saadakse, siis kolme kuu jooksul peab teenusepakkuja selle tarbijale hüvitama. Mulle tundub, et see võiks olla nii mõistlik kui ka töötav süsteem.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Hea Taavi Veskimägi! Seaduseelnõus on sõnastatud, et gaasi müügimarginaali piirmäära suurus peab katma gaasi müügiks tehtavad kulud ning tagama põhjendatud tulukuse. Milline on Eesti Gaasi tegelik tulukus ja kas see on põhjendatud? Olen rääkinud.

Me komisjonis ei arutanud seda teemat, milline on Eesti Gaasi tulukus. Aga ilmselt hea küsija ka ise teab, et vist alles eelmisel nädalal jooksid Eesti ajakirjandusest läbi andmed, millised meie monopoolsete ettevõtete eelmise aasta kasuminumbrid olid. Raske on hinnata, kas see on õige või mitte. See on seadusest lähtuvalt Konkurentsiameti ülesanne. Ma arvan ja loodan, et Konkurentsiamet teeb oma tööd piisavalt efektiivselt. Seal on kaks tegurit: määrata see varade kogum, mis võetakse müügimarginaali arvestusse sisse, ja, teiseks, mis on põhjendatud tulukus. Tuleb vaadata seda (seda tõid ka komisjonis turuosalised välja), et mis puudutab amortisatsiooni ja amortisatsiooninorme, siis siin ei ole suudetud üheselt kokku leppida. Eks sealt, milliseid amortisatsiooninorme täpselt kasutatakse, tegelikult ka need väikesed või suured jooksvad kasumid tekivad. Seal on kindlasti selle seaduse alusel piisavalt tegemist ka Konkurentsiametil, et töötada välja õige metoodika.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti käsitletakse eelnõu teisel lugemisel seaduse mõtet. Mul ongi sisuline küsimus selle seaduse kohta. Paragrahvi 9 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Gaasi müügihind ei sisalda võrguteenuse hinda." Kas te võite öelda, miks, millistel põhjustel seda selliselt muudeti ja mida selle all mõistetakse?

Aitäh! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi on küll eelnõu esimene lugemine eelnõu üldpõhimõtete arutelu, aga vaatamata sellele ma heameelega vastan sellele küsimusele. Miks seda muudeti? Tundus, et selline lähenemine võiks olla otstarbekam. See võiks olla oluliselt otstarbekam tarbija jaoks ja Konkurentsiameti poolt vaadatuna ka järelevalve teostamise seisukohalt. See oli põhjus, miks seda selliselt muudeti.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Kas komisjonis oli juttu, kuidas see eelnõu mõjutab meie elektriturgu? Kui ei olnud juttu, siis mis sa ise sellest arvad?

Aitäh! Hea kolleeg! Mul on keeruline oma arvamust avaldada, kuna ma esinen siin ikkagi komisjoni esindajana. Tõesti, komisjonis meil ei olnud juttu, milline võiks olla selle eelnõu mõju elektriturule. Küll oli juttu ühest aspektist, mida ma ka isiklikult väga toetan. See on see, mida me oleme rääkinud elektrituru puhul, et põhivõrk ja jaotusvõrk tuleks eraldada ehk need vertikaalselt integreeritud monopolid tuleks lüüa tükkideks. See võiks aidata kaasa turu tekkimisele pikas vaates ja seeläbi aidata kaasa hindade allapoole liikumisele või vähemalt konkurentsile. Sama tuleks tegelikult teha ka gaasi puhul. See erand, mida me taotlesime energia‑ ja kliimapaketis, et gaasituru puhul võiks Eestis olla erand, et nii põhivõrgu kui ka jaotusvõrgu ettevõte võiks olla ühes omandis, ei ole siiski mõistlik. Me võiksime selle sammu astuda ning minna sisuliselt jaotus‑ ja põhivõrgu tükeldamise teed.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik.

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõu esimeses muudatusettepanekus on § 8 lõikes 5 toodud välja niisugune tekst: "Gaasiettevõtja peab avaldama kooskõlastatud hinnad, piirmäärad, metoodikad ja tüüptingimused oma veebilehel või andma nende kohta teavet isikule, kes seda nõuab." Niivõrd, kuivõrd neid nõudjaid on. Aga kas komisjon arutas ja kas ta pidas küllalt piisavaks avalikustamise osa? See on esimene muudatusettepanek, lõige 5.

Jah, me pidasime vajalikuks ja ka piisavaks, et tarbija oleks informeeritud sellest hinnakujundusmehhanismist, et ta tõesti teaks, kuidas temale müüdava gaasi hind muutub. Me arutasime seda ja pidasime piisavaks.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Kui seda eelnõu vaadata, siis on selge, et Konkurentsiamet saab endale jälle ülesandeid ja tööd juurde. Samas võib nagunii täheldada, et Konkurentsiameti töökoormus on viimastel aegadel märgatavalt kasvanud. Kogu tema tegevus on ju kindlasti meie kõigi hüvanguks ning ka riigieelarve seisukohalt vajalik ja kasulik. Kas oleks võimalik või kas oleks mõtet nende tööjõudlust suurendada sel teel, et näiteks võtta sinna lisajõudu tööle?

Aitäh! See oli üks eraldi küsimuste pakett. Me, saades ju ka aru, millised on riigieelarve võimalused, võtsime Konkurentsiameti peadirektorilt Märt Otsalt sõna selle peale, et ta suudab teostada konkurentsijärelevalvet nende ressursside raames, mis on. See oli ka üks selge põhjus, miks me kaugkütteseadusega praegu edasi ei läinud. Näiteks kaugkütte puhul on nii või teisiti suur osa ettevõtetest, kes turgu mõjutavad ja kes teenindavad enamikku tarbijaist, Konkurentsiameti järelevalve all. Kui me oleksime muutnud seda piiri, mis megavattidest alates läheb soojusettevõtja kontroll kohalikult omavalitsuselt üle Konkurentsiametile, siis oleks tulnud leida see tasakaal, et Konkurentsiamet suudaks seda ära teha, sest lisaraha, lisaressurssi ju kuskilt anda ei ole. Me jälgisime seda väga.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Hea Taavi Veskimägi! Ma palun vabandust, et minu küsimus käsitleb maagaasiseaduse ja kaugkütteseaduse toimimise mastaapi ja selles mõttes võib-olla ainult haakub praeguse temaatikaga. Mõni päev tagasi tutvusin ma ühe väga huvitava uuringuga, mis käsitles eri energiakandjate kütuseks kasutamise keskkonnakoormust Eestis. Selgus, et kõige suurema keskkonnakoormusega Eestis on elektriküte ja kõige väiksema keskkonnakoormusega on gaasiküte. Kas see võiks siis tähendada, et me ikkagi püüame maagaasikasutust Eesti ulatuses laiendada? Olen rääkinud.

Aitäh! See ei ole ju mingi saladus, et maagaas on fossiilsetest kütustest kõige väiksema keskkonnakoormusega kütus. Elekter meil peaasjalikult põhineb põlevkivil ja põlevkivi tekitab kõige suuremat ökoloogilist jalajälge. Ma arvan, et meil tuleb leida tasakaal: ühelt poolt keskkonnaaspekt, et oleksid võimalikult puhtad kütused, teiselt poolt julgeolekuaspekt, me peaksime selgelt silmas pidama energeetilist sõltumatust, kolmandaks, kindlasti majanduslik aspekt, et see energia, mida me oma ettevõtetele ja kodumajapidamistele pakume, oleks sellise hinnaga, et see oleks konkurentsivõimeline, kui me räägime näiteks ekspordist või ka sisetarbimisest. Kasutatavate kütuste struktuur sõltub sisuliselt nende kolme teguri – majanduslik, keskkonna‑ ja julgeolekuaspekt – tasakaalust. Kunagi ei saa ühte maksimeerida ilma teisi arvestamata.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuna seaduse mõte, mille kohta te vastasite, jäi mulle segaseks, siis ma küsin seekord sätte kohta. Millegipärast peab võrguettevõtja avalikustama oma tegevuspiirkonna võrguteenuste kooskõlastatud hinnad ja teavitama oma tegevuspiirkonna tarbijaid vähemalt kolm kuud enne nende kehtima hakkamist. Miks kolm kuud, kust see tuleb, miks mitte neli, kuus, kaheksa? Siis saaks rahakoti valmis panna.

Võrguettevõtja ostab ju gaasi sisse. See lähtub sellest, kui pikad on need tarnelepingud, mille alusel võrguettevõtja ostab gaasi sisse. Tegelikult ei saa teenusetarbijat teavitada hinnast enne, kui ei ole teada, millise hinnaga gaasi ostetakse. See on mõistlik tasakaal, ühelt poolt on tarnija informeeritud sisseostetava gaasi hinnast ja teiselt poolt on tarbija piisavalt informeeritud sellest, millise hinnaga talle gaasi müüakse. Kuigi ma arvan, et isegi kui tähtaeg oleks kuus kuud, siis tuleb silmas pidada, et see informeerimise kohustus täidab seda eesmärki, et tarbijal oleks võimalik valida teine allikas, ilmselt kahjuks gaasi puhul nii nagu ka sooja puhul need muutused ei ole aga kahe-kolme kuu muutused, vaid need on ikkagi pikemate perioodide põhised muutused. Me teame, et gaasi ei ole võimalik põletada ilma gaasiseadmeta. Sisuliselt on gaasiseadmesse tehtud investeering küllalt suur, kui gaas läheb odavamaks, siis sa kohe ei osta seda põletusseadet. Ajaline dünaamika ei ole seal nii või teisiti nii kiire.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Jüri Ratas. Palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! See eelnõu küll otseselt ei ütle midagi kohalike omavalitsuste kohta, aga ma küsin siiski, kas ka komisjonis oli see arutelul. Teatavasti on kaugkütet väga paljudes omavalitsustes ja see on üks olulisi asju omavalitsuse elanikele. Kas see eelnõu puudutab mingil määral ka omavalitsusi ja omavalitsuste kohustusi tulevikus või see eelnõu seda ei puuduta?

Me põhimõttelisi muudatusi seoses kaugküttega komisjonis heaks ei kiitnud, ma eelnevalt seletasin, miks. Loomulikult, kui kaugkütte muudatused siia tuua, siis ta kindlasti puudutaks. Teatavasti on praegu soojaettevõtjad, kellel soojuse müük ületab 50 000 megavatti, Konkurentsiameti järelevalve all, alla 50 000 megavati puhul ollakse kohaliku omavalitsuse järelevalve all. Siin oli üks muudatusettepanek, mis oleks viinud selle 10 000 megavatini. See oleks otseselt tähendanud omavalitsuste kohustuste vähendamist ja Konkurentsiameti kohustuste suurendamist järelevalve pidamisel.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud kolleeg! Sinu eelmistest vastustest saime teada, et energiamajanduse arengukava on praktiliselt juba valmis. Seoses sellega ma tahan küsida, kuidas see eelnõuga kokku läheb ja kas ei tule niisugused ajad, kui me peame hakkama seda eelnõu vaatama läbi energiamajanduse arengukava prisma?

Aitäh! Kindlasti. Nii nagu Riigikogu praktika on olnud, siis seadusi vaadatakse suhteliselt tihti üle ja kindlasti tuleb ka selle seaduse juurde tagasi tulla.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Head kolleegid! Kas on soovi pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, me läbirääkimisi ei ava.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Esimene muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. Teine muudatusettepanek on Keskerakonna fraktsioonilt ja seda ettepanekut on juhtivkomisjon sisuliselt arvestanud. Kolmanda muudatusettepaneku on teinud kolleegid Toomas Tõniste, Urmas Reinsalu ja Ken-Marti Vaher ning juhtivkomisjon on ettepanekut sisuliselt arvestanud. Neljas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt ja on leidnud täielikku arvestamist. Viies ettepanek on kolleegidelt Tõnistelt, Reinsalult ja Vaherilt, juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kuues ettepanek on samuti kolleegide Tõniste, Reinsalu ja Vaheri tehtud ning juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Samuti on juhtivkomisjon jätnud arvestamata seitsmenda ettepaneku, mille on teinud kolleegid Tõniste, Reinsalu ja Vaher. Kaheksas muudatusettepanek on tulnud kolleegidelt Vaherilt ja Reinsalult ning juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud.
Head kolleegid! Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Eelnõu 426 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme edasi oma tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Teatavasti on selle eelnõu eesmärk struktuuritoetuste kasutamist kiirendada ja efektiivistada. Selleks pakutakse eelnõu raames välja isikute ring, kellel on õigus saada lihtsustatud korras toetuse väljamakseid. Pikendatakse projekti tegevuste lõpptähtaega 2015. aasta augusti asemel 2015. aasta detsembri lõpuni. Täpsustatakse projektist teenitavate tulude mahaarvamisega seonduvat. Komisjonile muudatusettepanekuid väljastpoolt ei laekunud, need, mis tehti, tehti eelnõu algataja soovil komisjoni enda poolt. Muu hulgas täpsustati partneri mõistet ja nähti ette, et meetme tingimustes tuleb sätestada ka hangete läbiviimise nõuded. Sätestati kohustus määratleda iga investeeringute kavva arvatava projekti eeldatav rakendamise aeg. Nähti ette, et kui projekti elluviimiseks kasutatakse partnerit, siis peab toetuste saaja tagama, et ka partner juhinduks projektiga seotud hangete korraldamisel samadest reeglitest kui toetuste saaja. Muudatusettepanekuid arutati 1. juunil. Otsustati teha täiskogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Komisjoni otsused olid konsensuslikud. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Helle Kalda, palun!

Aitäh! Komisjonis arutati ka seda, et struktuurifondide raha kasutamine on küllaltki bürokraatlik. Nii nagu sa ise ütlesid, et nimetatud eelnõu on selleks, et kiirendada ja efektiivistada kasutamist. Kas sina kui ilmselt tulevane rahandusminister tuled tulevikus siia eelnõudega, mis veel lihtsustaksid seda, et raha saaks paremini kasutada?

Aitäh! Kust ma seda tean. Olime vist koos siin ühel Riigikogu üritusel, kus eri ministeeriumid pakkusid Toomas Vareki juhitud komisjoni initsiatiivil neid ideid või vähemalt meie küsisime nende käest ideid, kuidas seda raha kasutamist parandada. Tundub, et see rehkendus siin on veel osake sellest, millele ehk loodeti. Väga ambitsioonikas eelnõu ei ole, aga see on ka midagi. Ega need lahendused väga lihtsad ei ole, sest tihti on seal tegemist paratamatute riigihangete protseduuride ja ka kohtuasjadega. Kõiki pidureid raha kasutamisel demokraatlikes riikides kuidagi maha võtta ei saa.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Sa oma sõnavõtus lühidalt peatusid sellel sõnal "partner". Aga kas sa seletaksid nende inimeste huvides, kes komisjonis ei olnud, seda problemaatikat, mis oli seotud selle sõnastuse täpsustamisega ning Haridus- ja Teadusministeeriumi murega, et vastasel juhul võivad kannatada mitmed Euroopa Liidu teadusprojektid, sest välistatakse haridusministeeriumi ja tema valdkonna asutuste osalemine europrojektides?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et komisjonis, kus me ju koos olime ja keda ma siin esindan, ei mindudki üldse sel teemal süvitsi. Me kõik saime mureliku meili, aga ka kiire vastuse komisjoni töö alguses, et tegelikult on see mure asjatu. Need haridusministeeriumi kõhklused justkui said vastuse. Nii kaugele see komisjon jõudiski.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Niisuguste struktuurifondide kasutamisel on alati kontrollidel igavene häda kontrollimistega. Kui rääkida sellest, mida eelküsija küsis, sellest partneri loost, siis tegelikult see suurendab kontrollide täiendavat koormust veelgi. Kas komisjon arutas, kuidas ikkagi seda kontrollimist lihtsustada ja efektiivsemaks muuta, et just kiirendada struktuurifondide kasutamist ja mitte seda aeglustada ega raskendada?

Aitäh! Eks komisjon sellega tegeleski, nagu see eelnõugi sellega tegeleb. See ongi vastus: jah, arutas küll.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas. Palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Selle seaduseelnõuga sätestatakse ka selgelt põhimõte, et tuleb välja selekteerida just need projektid, mis ilma rahastuseta ellu ei rakendu. Kuidas sa arvad, kas rakendusasutused on selle efektiivsemaks ja kiiremaks menetlemiseks asunud tegema mingisuguseid erisusi ja kavandanud oma tegevusi, et välja selekteerida need head projektid, mis nõuaksid rahastamist ja mis ei tuleks majanduses iseseisvalt toime?

Aitäh! Minu arust on vastus jaatav. Kõik positiivsed ambitsioonid euroraha kasutamisel on praegu hästi aktuaalsed, aga tunnistan ausalt, et nii palju ei ole ma ise näinud sellesse protsessi sisse, et isiklikust arvamusest siin rääkida. Komisjonis olime koos ja ma arvan, et selle eelnõu eesmärk oli seal kangesti arusaadav kõigile ja aktsepteeritud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma küll ei tea, kas te komisjonis arutasite seda teemat, aga avalikkuses on üsna pikalt ja põhjalikult arutatud käibemaksu tõstmist. Loogiliselt võttes, kui käibemaksu tõstetakse, siis peaks kõigi eelduste kohaselt ka struktuuritoetuste omafinantseeringud tõusma ju kõigile partneritele. Kas te olete seda arutanud ja kui te olete arutanud, siis mille arvel või kust tuleks see raha, et see vahe omafinantseeringuna katta?

Aitäh! Selles kontekstis tõepoolest ei arutanud, aga üldine rahandusprintsiip on, et kui raha tuleb sisse, siis läheb ka välja. Kui käibemaksuga tuleb kassasse rohkem, siis omafinantseerimiseks on võimalik raha ka juurde anda. Aga me tõesti ei arutanud nii üksikasjaliselt, kes see subjekt täpselt on. Nii omavalitsused, mittetulundusühingud kui riigiasutused kõik ju otse või kaudselt saavad ikkagi maksu lisatuludest või siis alalaekumiste kompenseerimisest pigem tuge kui kaotavad.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh! Austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Miks ei ole komisjon esitanud selgitusi komisjoni tehtud muudatusettepanekute kohta, erinevalt Riigikogu heast tavast?

Üldjoontes ma neid ju esitasin. Need on suhteliselt tehnilised ja igavad, must valgel on nad olemas, mis me siin ikka aega raiskame. Need on sõnastuslikud, mitte väga põhimõttelised.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! On positiivne, et see eelnõu meil praegu menetluses on, ja on ka positiivne, et eelnõuga pikendatakse Euroopa Liidu struktuurifondide projektide elluviimise tähtaega poole aasta võrra. Kas rahanduskomisjonis tõstatati eelnõu menetlemisel see teema, mida me arutasime ka konverentsisaalis, et ohud on küllaltki suured, et me võime kaotada teatud miljardeid, kui me ei suuda õigeks ajaks struktuurifondide kaudu raha kätte saada või projekte ellu viia?

Aitäh! Minu arust oli see selline poolelt sõnalt arutelu. Inimesed vaatasid teemale murelikult otsa ja said kõik asjast nii hästi aru, et ega seal sõnu väga palju ei raisatud. Nii oligi tegelikult: kõik saavad aru, et selle raha kasutamisele tuleb hoogu anda, ja ma ei näinud seal mingit koalitsioonilist või opositsioonilist erinevat survet. Jah, raha kasutamine on üks suur püha eesmärk, mis, tundub, on kõigil hinge peal.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Täna on juba 3. juuni ja võib öelda, et see on esimene seadusmuudatus, mis peaks natukenegi meie majandust elavdama. Seoses sellega tahaksingi küsida, milliseid muudatusi seoses struktuurifondidega veel oodata on?

Aitäh! Need täiendavad sammud on ju otsustamata, sellepärast ei saa ka rääkida mingisugustest tähtaegadest. Aga selle sissejuhatava osaga ma kindlasti nõus ei ole. Majanduse elavdamise samme on astutud siin Eesti riigis nii palju, et me oleme päris silmapaistval positsioonil Euroopa riikide võrdluses. Päris ilma naljata: siin polegi vaja valitsust kiita või laita, aga nii on olnud, et meie majanduspoliitikat hinnatakse üldiselt kõrgelt.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen.

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Juba praegu on need ametnikud, kes tegelevad toetustega, tööga üle koormatud, seesama seadus toob neile tööd veel juurde. Kui palju on kavas suurendada töökohtade arvu või ei ole seda üldse ette nähtud ja suurendatakse lihtsalt töökoormust?

Seda komisjon ei arutanud. Ka üldine tendents on pigem halduskulusid kokku tõmmata juhul, kui raha vähemaks jääb. Seda tuleb tunnistada. Ma arvan küll, et nii jäigalt me ei saa eesmärke püstitada, et riigisektoris palgad üldse ei kasva. Ma arvan, et inimestele, kellel koormus kasvab, peaks palgatõusu võimalus jääma.

Head kolleegid! Ma juhin tähelepanu sellele või õieti palun, et me keskenduksime eelnõule endale ja sellele, mida komisjonis arutati. Sõna saab kolleeg Eldar Efendijev.

Aitäh, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Tahaksin täpsustada, kas komisjoni arutelus püstitati küsimus, kuidas tagatakse toetuste ettemaksmiseks vaja minevad riigipoolsed vahendid.

Üldise arusaamise järgi ikkagi maksutuludest. Kogu riigiaparaat ju pingutab selle nimel, et see oleks tagatud, nagu ka meie siin eelarvet tehes.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Komisjoni teine muudatusettepanek näeb ette, et meetme tingimustes sätestatakse hangete läbiviimise nõuded, kui toetuse saaja või partner ei pea lähtuma riigihangete seadusest. Kuidas selline ettepanek sündis või mille jaoks seda vaja oli? Kui palju te näete ette selliseid hankeid või kuidas plaanitakse tagada arusaamine nende hangete olukorrast ja kõigest muust?

Tänan! Eks see oleks veidikene üks bürokraatia lõdvendamise võimalus, aga mingit prognoosi, kui palju neid tekib ja mis need konkreetsed juhtumid on, minul komisjoni ettekandjana küll pakkuda ei ole. Seda ka ei arutatud. Aru saadi sellest ühtemoodi, et teatud juhtumitel on paindlikkus asjale kasuks, mitte kahjuks.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, austatud juhataja! Austatud härra rahandusminister! Palun vabandust, rahanduskomisjoni esimees! Minu lapsus linguae! Kehtiva seaduse § 34 täiendatakse sättega, et vaiet ei esitata Vabariigi Valitsuse korralduse või toimingu peale. Kas komisjonis tõusetus ka küsimus, miks antakse valitsusele selline immuniteet? Olen rääkinud.

Aitäh! See paragrahv läks mul meelest. Kui te kordaksite seda sätet? Ma püüan meenutada, kas selline küsimus kerkis komisjonis üles. Mis see paragrahv oli?

Ma palun, andke sekretariaadi poolt mikrofon korraks kolleeg Ratasele!

Milline eelnõu punkt?

Palun, kolleeg Rein Ratas! Mikrofon kolleeg Ratasele!

Tänan, proua juhataja! Seaduseelnõu punkt 26: "§ 34 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses: vaiet ei esitata Vabariigi Valitsuse korralduse või toimingu peale."

Seda küsimust ei kerkinud komisjonis üles, aga mulle tundub, et see säte ei ole vist üksikult arusaadav. Seda küsimust ei olnud. Kui te võtate lihtsalt ühe muutmise seaduse fraasi, siis alati ei ole see taust ka arusaadav. Mulle ei aktualiseeru küll selle punktiga midagi. Ei tõusetunud see komisjonis.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Hea ettekandja! Seletuskirjast loeme, et seadus peaks jõustuma juba 1. juulil 2009. aastal. Kas te olete arutanud komisjonis, kas kõik asjaosalised, kõik ministeeriumid ja ametid või rakendusüksused on selleks valmis, et juba vähem kui kuu aja pärast rakendame neid uusi sätteid, mida me praegu muudame?

Aitäh! Me lähtume alati heast usust, et selle peale on mõeldud. Ja kui on kahtlusi, siis me küsime. Seekord me ei küsinud.

Küsimuseks saab sõna Tiit Kuusmik. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Kui tutvuda struktuuritoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuga, siis üldjuhul jääb niisugune mulje, et me kipume kehtestama natuke rangemaid nõudeid, kui Euroopa Liit on meile seadnud. Kui te kommenteeriksite seda, äkki ma eksin?

Võimalik, et teil on õigus. See kartus on alati. Samas me võime olla uhked, et meil ei ole tegemist olnud eriliste kuritarvitustega, et oleme olnud heas mõttes bürokraatlikud. Ma ei oska kommenteerida kui efektiivsed, pigem on see mulje nagu väliskommentaaridest, et me ei ole halvad kasutajad, et me oleme pigem heade hulgas. Võib-olla on see vihje, et me saame nende protseduuridega hakkama küll.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Mind huvitab, kas komisjon arutas ka seda teemat, miks nende nii vaevaliste toetustega on nii kaua venitatud ja miks ta alles nüüd Riigikokku jõuab? Või olete seisukohal, et veel jaanuaris oli kõik hästi ja polnudki vaja midagi nii ruttu teha?

Tänan! Ei, see on ju olnud teema nii või naa kogu aeg ja me oleme ikkagi vastavatelt ametitelt küsinud ka vastuseid, oleme pidanud siin toreda konverentsi Toomas Vareki eestvedamisel. Praktika ju näitab, kus võiksid olla kitsaskohad. Vaadake sellele perioodile 2007–2013. Pisike praktika peab ees olema, et anda hinnanguid ja ammugi selleks, et retsepte välja pakkuda. Ei saa öelda, et need retseptid praegu väga ambitsioonikad oleksid, aga see on minu arust päris hea tahe, et on tuldud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! See on muidugi kena, et enda kiitmise rasket tööd ja valitsuse kiitmise rasket tööd ei jäta te kellegi teise hooleks. Aga teid tsiteerides: kõik saavad aru, et selle raha – ma mõtlen euroraha – kasutamisel tuleb hoogu anda. Reformierakond on ikka ja jätkuvalt veel valitsuses. Miks teil see väga tark mõte selles valitsuskoalitsioonis varem ei tulnud? Miks me tõepoolest alles nüüd esimest korda kuuleme siin väga tõsiselt ja ka tõsise inimese suust, et tuleks hoogu juurde anda? Miks seda varem ei tehtud?

Ma arvan, et seda on tegelikult ka varem kuulda olnud ja varem on ka proovitud. Ma ei esinda siin erakonda, ma ei esinda siin ka valitsust ja sellepärast ei ole ma siin ka enesekiitjana. Ma pigem püüan olla neutraalne hindaja, mulle tundub, ja tsiteerida teiste hinnanguid, mitte ise otsustada. Ma nii täpselt ju ei tea. Need asjad tuleb ikkagi kas hästi või halvasti mingisse võrdlusesse panna ja kuulata, mis teised arvavad. Ise me rahul ei ole. Mingisugustes valdkondades on raha kasutamine hästi kehv olnud. Neid küsimisi igasuguses vormis on alati väga palju olnud. Vastuseid me enam-vähem juba teame – kas või näiteks see, et väga lihtne on praegu öelda keskkonnaministri kohta üht-teist, et ta justkui ei ole teinud, aga tegelikult on need hiiglasuured projektid, mis lihtsalt ei saagi minna kiiresti väljamaksmiseni. Nad hakkavad alles sinna järku jõudma, et euroraha väljamakse tekiks. Seal on objektiivset väga palju, seal kindlasti on haldusvõimekuse piire. Aga et ei muretsetaks – võib-olla et parematel kasvuaastatel oli seda muret vähem –, praegu ei ole küll mure puudumise taga midagi. Proovitakse anda oma parim, selline on minu, kõrvalseisja hinnang.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Inara Luigas.

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma küsiksin veel toetuse saaja ja partnerite vahelise tegevuse kohta. Kui toetuse saaja on raha saanud ja tal on lepingud partneritega, aga partner ei täida oma kohustusi, siis tegelikult vastutab kogu raha kasutamise eest ikkagi toetuse saaja. Mis sa arvad, kas selle seaduseelnõuga on rahuldavalt reguleeritud partneri ja toetuse saaja vaheline roll?

Tänan! See tekitas komisjonis ka natuke kõhklusi, kas selline regulatsioon on õiglane. Aga üldine arusaam oli minu arust selline, et kui me sellest regulatsioonist loobuksime, oleks väga avar mängumaa kuritarvitusteks, et kasutada piltlikult öeldes tankistegi, nii palju kui mina sellest rahakasutusest praegu aru saan, et panna lihtsalt mingisugusele lõppkasutajale vastutus, kes tegelikult ei vastuta. Ma ei oska neid skeeme väga detailideni ette kujutada, ei ole ilmselt nii rikutud või siis nii koolitatud, aga see tunne oli, et seda regulatsiooni on pigem vaja, kui mitte vaja.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Olga Sõtnik.

Aitäh! Hea ettekandja! Kui võrrelda meie seadusi ja regulatsioone, mis puudutavad struktuuritoetusi, teiste riikide regulatsioonidega, kas meie kord on rangem või paindlikum kui teistes riikides, kas mujal on näiteks abirahade kasutamine efektiivsem? Võib-olla tasuks nendelt mingisugust eeskuju võtta ja nende regulatsioonid kuidagi meie õigusaktidesse sisse viia.

Aitäh! Minu arust see küsimus vist juba kõlas. Kõigepealt ma arvan, et välismaist kogemust kasutatakse väga palju. Euroopas on see tarkus üsna ühtlaselt juba levinud ja tehakse nii palju, kui on ideid olnud. Ei oskagi midagi muud lisada, välismaist kogemust ei ole ise uurimas käinud. Mingi piirini tuleb usaldada ametnike professionaalsust ja mina isiklikult usaldan ka.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Tiit Kuusmik. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tunneksin heameelega huvi muudatusettepanekute loetelus välja toodud kolmanda muudatusettepaneku vastu, kus on käsitletud nii riikliku kui piirkondliku tähtsusega investeerimisprojekte. Ette lugema ma seda muudatusettepanekut ei hakka, aga küsiksin, kas komisjon arutas, kuidas tagada investeerimisprojektide objektiivne hindamine, nende läbiviimine ja kasutamine?

Ega me siin väga detailseks ei läinud. Üldiselt me hinnangu saime. Ma võin selgituse ette lugeda, aga see saaks veel pikem kui see ettepanek ise, mille kohta te leidsite, et seda ei ole mõtet ette lugeda – liiga pikk. Ma arvan, et loetelust te saaksite selle kätte. Siin on numeratsiooni muutmine ja sõnastuse muutmine, see on justkui definitsiooni küsimus – ma siin väga sisulist muudatust ei näegi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Siin on palju detailidest räägitud, aga üldkokkuvõttes on nii olnud, et struktuuritoetused on meil alati väga viletsalt läinud ja alati on see raha õigel ajal tulemata jäänud ja ligadi-logadi olnud. Kas nüüd, kui teie võtate rahandusministri portfelli, arvate, et teil õnnestub seda asja natuke parandada ja kiiremini käima panna, kui te kogu selle sopakoorma enda õlgadele võtate?

Kolleeg Lenk! Ma palun keskenduda eelnõu küsimustele!

See on otse eelnõu küsimus.

Mina rahanduskomisjoni esindajana selliste koormate peale ei mõtle, mul on teistsugused ülesanded.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Ma tean, kui raske on tegelikult struktuuritoetuste summasid ellu rakendada Eestimaal, sest Schengen Facility programmi raames sai Siseministeerium 1,6 miljardit krooni, ja see oli tõsine töö. Aga mitte midagi ei ole võimatut siin päikese all. Minu küsimus on: kui palju on praegu 2007.–2013. aasta struktuuritoetuste summadest sihtotstarbeliselt Eesti majandusse investeeritud? Kas sa oskad seda öelda?

Vastus on, et ei oska. Me oleme võib-olla et isegi koos neid tabeleid uurinud, aga esiteks see olukord muutub ja teiseks on see pilt suhteliselt kirju, kui mõelda, et seal on mitu otsustamisetappi kuni väljamakseteni. Ma nii täpselt ei oska sellist lihtsat vastust anda. Ikka natuke on. Aga me komisjonis ei rääkinud nendest numbritest seekord, me rääkisime sellest pigem seminaril.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Ain Seppik. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Muidugi tuleb teid täna õnnitleda, mis on selle seaduseelnõu väline asi. Tunnistan ausalt, te särate siin nagu kevadine päike. Aga tabelite suhtes on küsimus õiglane – keegi ei saa Rahandusministeeriumi tabelitest aru ja see puudutab seda seadust.
Minu küsimus on ikkagi selle kohta, mida Rein Ratas ei suutnud teilt välja pinnida. Miks Vabariigi Valitsuse korraldus või toiming vabastatakse võimalusest nendele vaiet esitada? Miks nad tuuakse sellelt alalt välja? See on seaduse § 34 lõige 1¹, mis puudutab nüüd otse seadust. Miks ei saa nendes asjades esitada vaiet Vabariigi Valitsuse korralduse või toimingu peale?

Aitäh! Mina säran alati, kui mulle esitatakse humoorikaid küsimusi, mis võib-olla on mõneti retoorilised – siin pole muud midagi. Muud põhjust mul säramiseks ei ole üldse täna, ausõna. Aga nüüd tolle paragrahvi kohta. Teie juristina muidugi oskate siin kindlamalt vastata, mina arvan, et selline vaidlustamine lõppkokkuvõttes ikkagi jääb alles, pigem peetakse silmas, et see vaidlustamine ei peata raha kasutamist. Aga ma natuke kõhklen, jah, teile vastamisega, peaksin selle üle kontrollima. Jah, ma praegu ei täpsustaks rohkem, püüan teile anda vastuse pärast.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Eesistuja just manitses enne, et peaksime keskenduma rohkem sellele, mida komisjonis arutati. Sa ütlesid, et nojah, komisjonis me mitmelgi puhul lihtsalt vaatasime üksteisele otsa, et probleem on väga raske. Kas ei ole niimoodi, et probleem on raske ka selle tõttu, et kõik need kärpimised on olnud ikkagi meil siin riigis ühe lauaga ja et ilmtingimata igal pool peab kärpima, selle asemel et tõesti tõdeda, et mõnda sektorisse, mis raha käitlusse toob ja käibesse toob ning kasutusele aitab võtta, võiks just ressurssi juurde anda? Sinna võiks ehk raha juurde panna ja võiks südame kõvaks teha ja inimesi ka tööle juurde võtta.

Tänan! Mina arvan, et pigem ei ole küsimus selles. Mina arvan, et pigem on tegemist sellise saksa täpsuse tagaajamisega, mis võõra raha kasutamisel on igati mõistlik. See ei ole vähemalt põhiprobleem. Alati võib ette kujutada, et kui veel paremaid inimesi ja veel rohkem värvata, läheb asi paremaks. Ei saa salata. Aga üldiselt on ikkagi euroraha kasutamine olnud eelarve tasakaalustamise juures prioriteet. Ka need struktuurid on erikohtlemist saanud, et ikkagi seda võimekust mitte kahjustada.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Hea komisjoni esimees! Eelnõu võimaldab meil hakata tegema, õigemini võimaldab Euroopa Liidul hakata tegema ettemakseid nende projektide suhtes, mis on heaks kiidetud. Kas siiani ei olnud võimalik neid ettemakseid teha? Minu arusaamise järgi need ettemaksed ka tulid. Ja kas oli komisjonis juttu sellest, kas need ettemaksed on olemas ja kui nad on olemas, siis millistes mahtudes ja kuidas neid välja hakatakse maksma? Kas mõningaid projekte eelistatakse kuidagi või lähevad need vastavalt sellele, kuidas projekt ellu läheb?

Aitäh! Selles küsimuses sisaldus juba kogu vastuse keerukus, et oli ja ei olnud ka. Siin antud juhul seda võimalust laiendatakse, nii palju kui mina aru saan. Aga me ei ole keegi ju vahetult täitevametis need rahajagajad olnud. Me püüame järelevalvet teha nii palju, kui õnnestub, ja nii me seda asja mõistame.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Ma jätkaksin hea kolleegi Inara Luigase esitatud küsimust ja seda, et tegelikult komisjonis oli arutelu, et eurorahade kasutamise eest peab vastutama toetuse saaja isegi siis, kui mingi rikkumise paneb ilma tema teadmata toime tema partner. Ja see tekitas tõsiseid küsimusi komisjonis, et see teeb nende partnerite elu ja vastutuse väga kergeks. Kas te pakute välja, et see on ainuvõimalik sõnastus või tegelikult peaks komisjonis pärast seda lugemist leidma mõne otstarbekama sätte selle raha eest vastutamisel?

Tänan! Tõesti, paar sellist küsimust oli. Meile tundus ikkagi, et see sõnastus on parim, mis võtta on. Nii et ühtegi paremat vastust, kui eelnõu algatajad meile andsid, meil seal ei kõlanud.

Järgmine küsija on kolleeg Mailis Reps.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Eelnõu punktidest 7 ja 9 oleme juba rääkinud siin erinevates võtmetes. Aga ma tuleksin selle juurde, et eelnõu punktid 7 ja 9 sätestavad, et võimalikud partnerid ja nende panus peavad olema ära kinnitatud ja nimetatud juba enne taotluse esitamist. Kas komisjonis oli juttu ja kas te oskaksite siin selgitada, kuivõrd paindlik see süsteem on? Aja jooksul võib ju üks või teine partner ära kukkuda. Kas partnerite muutumisest tulenevalt tuleb uued taotlused esitada või milline on sellisel juhul vastutus?

Tänan! Nii põhjalikuks me ei läinud. Me ikkagi anname endale aru, et parlamendis on päris raske kõiki neid tehnilisi detaile endale selgeks teha. Vajaduse korral võib seda uurida.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Head kolleegid! Kas teil on soovi avada läbirääkimisi? Kõigepealt kolleeg Inara Luigas. Palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kuni kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kui vaadata seda seaduseelnõu, siis kõik need seaduseelnõu ettepanekud on väga asjakohased ja ajakohased, sest mõjutavad suuresti esimesel pilgul soiku jäänud struktuurivahendite kasutamist. Kuigi eelmise perioodi projektid olid nn mammutprojektid, mille käivitamine läkski aeglasemalt, on uue aja projektid väiksemad ja paindlikumad.
Seaduse eesmärk ongi struktuurivahendite tõhusam kasutamine, mis omakorda peaks leevendama riigi majanduses toimuvat langust. Lisaks sellele, et seadusega pikendatakse põhjendatult projekti tegevuse lõpptähtaega, lihtsustatakse toetuse taotlejal tulu teenimise kajastamist, täpsustatakse andmete avalikustamisega seotud sätteid ja reguleeritakse ka selgelt põhimõtet, et toetustest tuleb rahastada projekte, mis on vajalikud ja mille realiseerimisel luuakse lisandväärtus, mis selles olukorras oleks majanduses suurim võimalikust ning mille realiseerimine ilma toetuseta jääks lihtsalt ära. Selekteeritakse rangemalt välja ja ei toetata neid projekte, mis on tulusad ja jätkusuutlikud ka ilma toetuseta.
Oluline on, et seadusega reguleeritakse seni käsitlemata partneri mõistet ning korrastatakse partneri ja toetuse saaja vastutust. Seadusmuudatusega hakkab toetuse saaja vastutama ka partnerite tegevuse eest ning toetuse saajal tuleb partneriga sõlmitavas lepingus määratleda omavaheline vastutus, sest kui partner ei ole toetuse saajaga kokku lepitud tegevusi täitnud, vastutab toetuse saajale pandud kohustuste eest lõplikult ikkagi toetuse saaja. Kuid nagu me ennist kuulsime, tuleb see osa seaduseelnõust kindlasti tulevikus paremini reguleerida ja paremini sõnastada.
Samuti paraneb mittetulundusühingute, sihtasutuste, kohalike omavalitsuste, avalik-õiguslike ja riigi äriühingute rahastamise skeem, kuna võimaldatakse ettemaksete tegemine rakendusüksuste kaalutlusõiguse kaudu. Oht võib tekkida siin vaid olukorras, kus riigieelarves toimub väga tugev raha alalaekumine, mis ei võimalda teha riigi poolt ettemakseid ja sellisel juhul muutub meetme kasutus selliselt väheabistavaks.
Kuid mõned tähelepanekud veel. Kuna riigis toimub suurest majanduslangusest tulenevalt uus kohanemine, on teatud rakendusvaldkondades olukord muutunud. Praegune aeg on tekitanud olukorra, kus teatud valdkondades ei teata taas, mida teha ning seda enam peaksime olema valmis nägema toetatavate projektide jätkusuutlikkust ja otstarbekust ning hindama taotlusi kriitilisema pilguga. See võib, kuid ei pruugi tuua kaasa küll suuremat bürokraatiat, kuid struktuurivahendid pole siiski sellised vahendid, mida võiks lihtsalt laiali jagada. Kuna riigil pole pikaajalist arengustrateegiat ja viimasel ajal ei pea paika ka lühiajalised arengukavad, tuleb olla väga tähelepanelik, kuhu ja millesse investeerida. Võib olla ju nii, et paari aasta pärast on täna tehtud otsused rahastamiseks olnud liiga kiirustavad ja seetõttu ka mittevajalikud.
Seaduseelnõu esimesel lugemisel mainis minister Tõnis Lukas, kes asendas rahandusministrit, et struktuuritoetuste kiire kasutamine ongi prioriteet. Võiksime mõelda selle üle, kas kiirustamine on just parim lahendus. Kas või sellepärast, et mitte kuhjata majandusruumi lühikesse ajaperioodi palju investeeringuga seotud ettevõtmisi, mis praegu küll kindlasti leevendavad majanduslikku olukorda, kuid kuna me ei tea, kui kaua riik veel majandussurutises vaevleb – ja ilmselt läheb selleks veel aastaid –, on ehk otstarbekas investeeringuid hajutada meile ettenähtud ajaperioodiks. On ju tõde see, et sadadesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad projektid annavad toetuse saajale korralikult tööd. Kuid seejuures tuleb kindlasti silmas pidada seda, et tuleb jälgida n + 2 põhimõtet, mis paneb meile kohustuse struktuurivahendeid kindlal ajaperioodil sihipäraselt kasutada.
Mõni aeg tagasi toimus riigieelarve kontrolli erikomisjoni korraldatud infopäev, kus ministeeriumid jagasid teavet struktuurivahendite kasutamise kohta hetkeolukorras. Väga selgelt räägiti arvudest, kui palju on tehtud struktuurifondidest väljamakseid, kuid tagaplaanile jäi aruanne sellest, kui suures mahus on projektid kaetud otsustega ja nendel arvudel on suhteliselt suur kaal, analüüsimaks, kuidas kasutatakse struktuurifonde hetkeolukorras.
Teame sedagi, et projektide rahastamise otsuste tegemine on jõus ju veel ka aastal 2013, kus projektid võivad olla hoopis sisukamad ja väärtuslikumad kui need, mis on tehtud eile või täna. Seega meie arvates tuleb toetuste jagamisel suuremat rõhku panna tulevikus mitte ainult kvantiteedile, vaid ka kvaliteedile. See ei tähenda kaugeltki seda, et me tõmbame struktuuritoetustele pidurit. Kuid kindlasti tuleb üha enam silmas pidada tulevikutrende ja majandusarenguid ning lähtuvalt sellest teha Eestile õigeid otsuseid. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgeme läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu kohta on saabunud kokku seitse muudatusettepanekut. Kõik nad on rahanduskomisjonilt ja juhtivkomisjon on neid kõiki täielikult arvestanud.
Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja saame eelnõu 489 teise lugemise lõpetada.

Läheme edasi oma viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, kindlustustegevuse seaduse, krediidiasutuste seaduse, väärtpaberituru seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle eelnõuga viiakse finantssektori ettevõtetes osaluse omandamise ja selle suurendamise regulatsioon täpsemasse kooskõlla Euroopa Liidu õiguse ja tavaga. Seaduses sätestatakse osaluse omandaja usaldusväärsuse hindamise kord ja kriteeriumid. Eesmärk on tagada avatud, läbipaistev, konkurentsi tagav ja tõhus regulatsioon, mis soodustab finantssektori institutsioonide ühinemisi ja ülevõtmisi ning efektiivset järelevalvet. Need põhimõtted on järgmised. Peaks vist mainima, et neid põhimõtteid ka Euroopas kohendatakse või on kohendatud. Kõigepealt nimetatakse osaluse omandamise suurendamise künnised, millest tuleb järelevalveasutusele teatada. Otsus osaluse omandamise lubamise või sellest keeldumise kohta on  järelevalveasutusel vaja teha üldjuhul 60 tööpäeva jooksul. Järelevalveasutus teeb oma otsuse üksnes lähtuvalt direktiivis sätestatud kriteeriumidest, mis tagab omandatava finantsinstitutsiooni usaldusväärse juhtimise ja välistab riigiti erinevate nõuete esitamise. Lisaks kohustatakse lepinguriikide järelevalveasutusi koostööle omandamisega seotud info vahetamisel.
Komisjonis oli see päevakorras 18. mail ja 1. juunil. Tähtajaks muudatusettepanekuid väljastpoolt komisjoni ei laekunud. Rahanduskomisjon tegi konsensuslikult kokku 17 muudatust, neist 3 on esindaja ettepanekul ja peab tunnistama, et need on sisult hästi redaktsioonilised. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Kolleeg Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Komisjon on tõesti korralikult tööd teinud ja need küsimused on sellised, mis paraku ei paku huvi mitte ainult meile, vaid ka paljudele teistele. Rahvusvaheline Valuutafond visiteeris teatavasti Eestit pisut üle aasta tagasi ja juhtis tähelepanu pensionifondi valitsejate huvide konflikti riskile. Ega te ei oska täpselt öelda, millised need IMF-i tähelepanekujuhtimised olid ja kas selle eelnõuga peaksid kõikvõimalikud riskid kõrvaldatud olema?

See on üks temaatika, tõesti, millega see eelnõu tegeleb. Ma usun, et ma ei eksi, kui ütlen, et see puudutab aruandlust. Nendest riskidest peab andma teada. Loomulikult on ka kõiksugu kehtivad reeglid, mis neid konflikte keelavad, aga kui on mingisugused võimalused konfliktide tekkeks, siis nendest peab aru andma.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Iga seadussäte peaks olema nii selgelt ja üheselt mõistetav kui võimalik. Teie komisjonis arutati ka teatavasti kaheksandat muudatusettepanekut, mis käsitleb omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldust. Selgituse kohaselt tähendab see Finantsinspektsioonile esitatavaid majanduslike ja mittemajanduslike huvide deklaratsioone. Miks ei ole siis seadussättes otse nimetatud ära, et esitatakse majanduslike ja mittemajanduslike huvide deklaratsioonid? Olen rääkinud.

Aitäh! Eks deklaratsioon ole üks juriidiliselt mingisuguse tähenduse saanud, ütleme siis, dokument. Käesoleval juhul selle dokumendiga tegu ei ole. Ma usun, et siin on võimalik seda ikkagi kirjelduseks nimetada. Kirjeldus on ka ilus eesti sõna.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kadri Simson. Palun!

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab 12. muudatusettepanekut. Seal räägitakse sellisest mõistest nagu oluline osalus, mis on seaduses selge mõiste. Aga seal on öeldud ka: olulised olulise osaluse omandamise hindamisel tehtud otsused. Mis on mitteoluline olulise osaluse omandamine?

Tänan! Meie tähelepanu köitis selle punkti juures just see filoloogiline külg, et kõlab ilusasti ja igasugu viisijupid hakkavad kõrvus helisema, kui sa loed, et olulised olulise osaluse omandamise ja nõnda edasi. Huvitaval kombel ei kostnud selle muusika vahel ühtegi küsimust, mis oluline osalus. Seadussätte järgi on ta juriidiline termin. Aga nüüd jah, mis on oluline osalus eriseaduse sätete järgi, see jäigi komisjonis küsimata. Muusika lihtsalt segas.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Kas direktiivi 2007/44/EÜ ehk olulise osaluse direktiivi rakendamisega seoses võib mõnel finantsasutusel tekkida probleeme ka nõuete täitmisega? Kas te arutasite seda?

Vastus on, et meie arvates ei teki, sellepärast see küsimus üles ei kerkinud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Aadu Must.

Aitäh! Hea ettekandja! Ma palun vabandust, kui ma ei ole võib-olla piisava hoolega kuulanud ja äkki on sellest juttu olnud, aga minule on küsimus ikka veel ebaselge. Siin on see EÜ direktiiv 2007/44. Lugesin, et direktiivi ülevõtmiseks ja kehtiva siseriikliku regulatsiooni muutmiseks on liikmesriikidel aega 21. märtsini 2009, ja tekkis küsimus, kas selle nõudmise mittetäitmine toob kaasa mingi sanktsiooni.

Aitäh! Te olete ilmselt väga tähelepanelikult lugenud või kuulanud, sest tõepoolest ma ei maininud seda kuupäeva probleemi. Aga seda komisjonis esimesel lugemisel mainiti ja sanktsioonide ohust meile küll teada ei antud. Nagu ma aru sain, on see ka teiste riikide probleem, et selle ülevõtmisega on olnud natuke raskusi või natuke viivitusi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus. Palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Eelnõuga tõstetakse krediidiasutuste, kindlustusandjate ja registripidajate karistuse maksimummäära väärtegude puhul 50 000-lt 500 000 kroonile. Kas selline karistusmäär on ka piisavalt motiveeriv väärteost hoidumiseks? Mis te arvate?

Tänan! Kes seda teab, millised summad kellelegi motiveerivad on. Ma usun, et kümnekordne suurendamine on kindlasti samm motivatsiooni suunas ja ilmselt finantsasutustele on selle summa suurusest tähtsam ikkagi maine. See fakt, mis ei jää ju saladuseks, on tõenäoliselt suurem karistus kui see 500 000.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Austatud härra Ligi! Olen sellega absoluutselt nõus, mida te äsja ütlesite, et sõna "kirjeldus" on ilus eestikeelne sõna. Samas ei ole aga kaheksanda muudatusettepaneku selgituse kirjutanud karjapoisid ega pirukaküpsetajad, vaid ikkagi oma ala asjatundjad. Ja sellepärast julgen ma ikkagi küsida: kui selles selgituses on otseselt öeldud, et esitatakse majanduslike ja mittemajanduslike huvide deklaratsioonid, miks ei ole see täpsustatud sõnastus ka seaduseelnõu sättes? Olen rääkinud.

Tänan! Ei oska sellele tõesti vastata. Võib-olla oligi see eestikeelsus siin tähtsam. Aga mõte on, et selle nimi on ikkagi deklaratsioon, nagu ma aru saan. Või see on mingisugune lõdvem vorm nähtavasti, mingitest huvidest teada andmine. Ehk ei ole sellist, nagu ma esimeses vastuses ütlesin, juriidiliselt nii täpselt piiritletud vormi, aga ta on huvide kirjeldus, mida ei ole võib-olla nii formaliseeritud, nagu näiteks meie majanduslike huvide deklaratsiooni puhul on hästi formaalne vorm ja see töötab.

Järgmine küsija on kolleeg Lembit Kaljuvee. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea kolleeg! Kas komisjonis oli arutlusel, kuidas mõjutab olulise osaluse direktiiv või selle rakendamine rahapesu ja terrorismi rahastamisega seonduvaid küsimusi ja probleeme?

Tänan! Teisel lugemisel küll ei olnud. Ma meenutan, kas esimesel lugemisel võis see olla selle eelnõu raames. Meil ühe eelnõu raames see teema läbi käis ja ma usun, et ma ei eksi, et selle eelnõu raames ei käinud.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toomas Varek. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Hea ettekandja! Olulise osaluse direktiivi rakendamisest tuleneb järelevalve teostamine. Kas selleks on vaja veel täiendavat personali, tööjõudu?

Ei oska vastata, ei arutatud komisjonis. Teil on nii targad küsimused, et tulge meile komisjoni, küsige seal, siis me oskame hankida väga efektsed ja põhjalikud vastused.

Järgmine küsija on kolleeg Ain Seppik.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ega ei julge enam seaduse kohta suurt midagi küsidagi. Aga ma siiski võtan julguse kokku ja küsin. Te muudate ka kindlustustegevuse seadust ja millegipärast § 60, kusjuures öeldakse, et kindlustusandjas võib olulist osalust omandada isik, kes on laitmatu ärialase mainega. Kuidas seda mõistet võiks õiguslikult sisustada, kuna see toob tingimata kaasa õiguslikke tagajärgi? Kui näiteks Äripäev kirjutab millestki ja tavaliselt selgub, et ei olegi midagi, siis milline on selle mõiste sisu, sest ma kordan veel kord, et ta toob kaasa tõsiseid juriidilisi tagajärgi.

Aitäh! Oleksin ma nüüd sellel tasemel jurist kui teie, siis ma vastaksin julgemalt, aga praegu kasutatakse sellist vormelit erinevates seadustes ja maine ei ole iseenesest ju nii matemaatiline mõiste, seda peab keegi hindama. Käesoleval juhul on hindaja näiteks Finantsinspektsioon, kes siis muu. Nii tulebki öelda, et sellel institutsioonil on otsustamisõigus. Aga seadusse kõiki juhtumeid ja detaile kirja panna teinekord ei õnnestu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Siin oli juttu ka trahvimääradest, et kas 50 000 või 500 000. Seoses sellega tahakski teada, kui palju on üldse tuvastatud huvide konflikte.

Tänan! See küsimus komisjonis kõlas. Mingit selles mõttes rabavat vastust me ei saanud, et me oleksime sellest teada saanud. See ei ole väga suur praktiline probleem, see on niisugune ennetav regulatsioon. Ma olen niimoodi aru saanud. Aga me keegi ei ole naiivsed ega arva, et huvid ei ristuks seal. Lihtsalt  juriidilises vormis konflikte vist ei ole eriti tuvastatud, nii sain ma komisjoni arutelust aru.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Marika Tuus.

Aitäh! Hea esineja! Mul on jätk ühele eelmisele küsimusele. Kuidas toimub olulise osa omandamise hindamise protseduur ja kui palju tõuseb eelnõu rakendamisega Finantsinspektsiooni halduskoormus?

Tänan! Mitte kuigivõrd, on täpne vastus.

Kolleeg Ain Seppikul on sõna teiseks küsimuseks.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seda investeerimisfondide seadust täiendatakse §-ga 314¹ ja 314² järgmises sõnastuses. Paragrahvis 314¹ on öeldud, et fondivalitseja poolt käesolevas seaduses sätestatud huvide konfliktide avalikustamise nõuete rikkumise eest või registri pidamata jätmise eest, registrisse andmete kandmata jätmise eest  – see on tahtlik tegevus – või registrisse ebaõigete andmete kandmise eest karistatakse poolemiljonilise rahatrahviga. Kas siin ei peaks olema: "teadvalt ebaõigete andmete kandmise eest"?  Võib ju ka eksida ja kas selle eest pool miljonit trahvi määrata on päris proportsionaalne?

Hea küsimus. Kahju, et see komisjonis üles ei kerkinud. Ma saan aru, et see on trahvi ülempiir, võib-olla hinnatakse ikkagi seda tahtluse määra. Ja samas, nagu hea mainega oli, küsimus on hinnangus. Me ei saa olla lõplikult kindlad, kui teadlikult viga tehti, ja samas ei saa olla kindlad selles, et ei mängitud piltlikult öeldes lolli – rikuti ja siis öeldi, et kust ma teadsin. Sellised regulatsioonid on vist praegu paratamatud.

Kolleeg Jüri Ratas, palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin selle eelnõu kindlustustegevuse seaduse kohta, mis on üks osa sellest. Öelge, palun, kas nende põhimõtete muutmise kohta on teie või komisjoni poole pöördunud ka Eesti Kindlustusmaaklerite Liit oma ettepanekutega ja kui on, siis millistega?

Tänan! Püüan meenutada, kas me saime mingisuguse koopia. Eelnõu väljatöötamisel kaheldamatult kindlustajatega koostöö on toimunud. Ma ei suuda praegu neid ettepanekuid meenutada, ammugi mitte ette lugeda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kui suuraktsionär ostab esimese sammuna väikeaktsionäridelt odavama hinna eest aktsiaid kokku enda kontrollitavasse börsiemitendist aktsiaseltsi ning hiljem teeb ülevõtmispakkumise kõrgema hinnaga, et omandada ka ülejäänud aktsiad, siis eelnõu näeb ette hüvitamiskohustuse odavamalt aktsiaid võõrandanud isikute kasuks. Kuidas te ise hindate seda, kuidas selline praktika toimima hakkab? Kas see on reaalne?

Aitäh! Ma arvan, et suuraktsionärina ei pea te liiga murelik olema, kui ikka sirgelt asju ajada, siis ei kerkigi seda küsimust üles, ja te kindlasti ajate. Aga ma arvan, et sellise sätte kirjutamine on oluline vähemusaktsionäride kaitsmiseks küll.

Järgmine küsija on kolleeg Valeri Korb.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Kas eelnõu toob kaasa kulusid riigieelarvesse?

Tänan! Ma pakun, et peale meie arutelu siin pigem mitte, mida pikem on meie arutelu, seda kulukam. Üldiselt on Finantsinspektsioon eelkõige see, kellel see koormus lasub, ja nende väike töö ümberkorraldus ei ole tingimata rahaliselt mõõdetav.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helle Kalda. Palun!

Aitäh! Kui Finantsinspektsioon keelab finantsasutusel olulise osaluse omandamise, kas siis Finantsinspektsioonil on kohustus keelamist põhjendada? Sellest oli meil juttu esimest korda komisjonis, aga kuna minu poole pöörduti ja seda pole kusagil stenogrammis, siis stenogrammi huvides ma paluksin komisjoni esimehel siiski seda põhjendada, sest sellest oli juttu esimesel komisjoni istungil.

Tänan! Aga öelge ise vastus! Ma arvan, et ta peab, ma ei mäleta seda vastust. On juhtumeid, kus riigiasutus ei pea oma otsust põhjendama, aga kas ka sel juhul. Ma ei mäleta seda vastust, andke andeks!

Kolleeg Jüri Ratas saab sõna teiseks küsimuseks. Palun!

Tänan, hea juhataja! Hea ettekandja! Hoolimata sellest, et teie ametipost lähitundidel muutub, on mul teile küsimus selle kohta, et kas te näete võimalust, et te palute oma komisjonis töötavaid inimesi seesama Eesti Kindlustusmaaklerite Liidu kiri läbi vaadata, kui see on teile tulnud, ja püüda arvestada nende ettepanekuid.

Tänan! Ma usun, et ta on läbi vaadatud. Mul on lihtsalt neid kirju ja eelnõusid mälus nii palju, et ma võin eksida. Nii nagu teie Riigikogu juhatuseski saate neid väga palju ja enne, kui kommenteerite konkreetset kirja, otsite selle üles, vaatate numbrit, vaatate autorit, vaatate, mis teemaga seoses see on saabunud. Me oleme kindlustusmaakleritelt saanud ju erinevaid kirju. Ma kõhklen, milline see kiri selle eelnõu menetlemise käigus täpselt oli, kui põhjalikult see meil ees oli ja millises staadiumis seda arutati. Aga muidugi, komisjon võtab teie tähelepanujuhtimise arvesse. Ma olen kindel, et eriti siis, kui mind seal enam ei ole, on see veel kindlam.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Head kolleegid! Kas on soovi avada läbirääkimisi? Kõigepealt Keskerakonna fraktsioonist Helle Kalda. Palun! Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Seaduseelnõu, mida me praegu arutasime, on oma olemuselt õige, põhjendatud ja vajalik, kuid jäänud pisut hiljaks ja kogu eelnõuga reguleeritud temaatika on aetud nii keeleliselt kui ka loogika puudumisel põhjendamatult keeruliseks ja mitmete seaduste vahel laialipillatult jaotatuks, mille tulemusena oli saalis väga palju küsimusi. Seaduseelnõu 461 käsitleb viie seaduse muudatusi. Me muudame investeerimisfondide seadust, kindlustustegevuse seadust, krediidiasutuste seadust, väärtpaberituru seadust ja Eesti väärtpaberite keskregistri seadust.
Investeeringud ja välisraha sissevool on olnud Eesti majanduse senise kasvu aluseks. Praegu on meie majanduses teatud tagasilöögid, kuid see ei tähenda, et välisinvesteeringud oleksid olnud halvad või et neid investeeringuid enam tulevikus vaja ei oleks. Otse vastupidi. Välisinvesteeringute toomine Eestisse ja Eesti muutmine välismaistele rahastajatele jätkuvalt atraktiivseks peaks olema meie majanduspoliitika üheks vaieldamatuks prioriteediks. Mida ootavad investorid meie õiguslikult keskkonnalt? Nad ootavad selgust, transparentsust, stabiilsust ja eelkõige sellist ülesehitust, et sellest oleks võimalik aru saada. Kui investorid ei saa aru investeeringute sihtriigis valitsevast õiguskorraldusest, siis nad lihtsalt ei investeeri sinna ja kõik. Kui me tahame siia riiki investeeringuid, siis me peame lähtuma investorite huvidest ja looma eelkõige sellise keskkonna, mis neid siia meelitab.
Siit küsimus: miks me ei võiks kogu seda finantsinvesteeringute fondidega seonduvat paigutada ühte komplekssesse ja hästi struktureeritavasse seadusesse, vaid peame jagama seda temaatikat eri õigusaktide vahel? Saamaks meie investeerimiskeskkonnast aru, peavad potentsiaalsed investorid tellima teadustööd. Investori eesmärk ei ole aga teha õigusanalüüse, vaid investeerida nendesse majanduskeskkondadesse, mis tõotavad tulu teenida. Seega, kui Eesti seadused on aetud mõttetult keeruliseks, siis on investoritel mitmeid kordi lihtsam investeerida nendesse riikidesse, kus õiguskeskkond on arusaadavam ja selgepiirilisem. Isegi kui me leiame näiteid teistest riikidest, et ka seal on investeerimisfondide reguleerimise problemaatika jagatud laialt eri seaduste vahel, siis võiks Eesti olla esimene riik, kes seda lihtsustab. Seda enam, et aeg-ajalt on kostnud idee, et Eesti võiks muutuda regionaalseks finantskeskuseks. Sellise segase seadusandlusega me üksnes kaugeneme finantskeskuse ideest ja peletame investoreid, mitte aga ei too kedagi siia juurde.
Teine probleem, millele sooviksin tähelepanu pöörata, on järgmine: käesolev eelnõu on algatatud seetõttu, et viia meie siseriiklik õigus kooskõlla Euroopa Liidu direktiividega. Nimelt muutis Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 5. septembril 2007. aastal mitmeid muid Euroopa Liidu direktiive. Euroopa Liidu liikmesriikidele anti nimetatud direktiivi ülevõtmiseks ja oma siseriikliku regulatsiooni muutmiseks aega 21. märtsini 2009. Täna on 21. märts ammu ajalooks saanud, isegi valitsus on muutunud ja oleme ootamatult juba juunikuus. See tähendab, et koalitsioon ei tule toime vajalikest tähtaegadest kinnipidamisega ja seda vaatamata sellele, et Euroopa Liit võttis vastava muudatuse vastu juba aastal 2007. Kui me ei suuda oma õigusakte õigeaegselt Euroopa Liidu ettekirjutatud muudatustega kooskõlla viia ja kui me teeme seda hilinemisega, sellisel viisil, et mitte keegi ei saa lõpuks aru meie õigusregulatsioonist, siis investeeringud jäävad kahjuks meile tulemata – ilmselt viiakse need kusagile mujale. Välisinvesteeringud on Eestile eriliselt olulised ja see, et investeerimisfondid oleksid reguleeritud, on samuti vajalik. Kui me reguleerime finantsasutusi saamatult, siis millega me üldse tegeleme. Ilmselt millegi muuga. Kas peaministril oleks julgust öelda, et ta ei saa sellega hakkama? Vaevalt küll! Aitäh teile!

Suur tänu! Rohkem kolleegidel kõnesoove ei ole, lõpetame läbirääkimised.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Neid on kokku laekunud 17. Kõikide muudatusettepanekute autor on rahanduskomisjon. Vaatame nad ükshaaval läbi. Number 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17.
Head kolleegid! Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud ja saame eelnõu 461 teise lugemise lõpetada.

Tere! Läheme oma päevakorraga edasi. Kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eesti Vabariigi haridusseadust on muudetud tema algsest jõustumisest peale kümnetel juhtudel ja selliseid tehnilisi muutmise vajadusi, et lahendada praktikas ilmnenud probleeme, on olnud ja tuleb ilmselt ka tulevikus senikaua, kui me jõuame ükskord haridusseadustiku süsteemse ümberkirjutamiseni.
Praktikas on ilmnenud probleem haridus- ja teadusministri määruse volitusnormis. See määrus on reguleerinud põhikoolide, gümnaasiumide, eraõppeasutuste ja kutseõppeasutuste lõpetamist tõendavate dokumentide, plankide ja medalite tellimist, väljaandmist, tagastamist ja aruandlust. Kuna kehtiva lõputunnistuse väljastamise korda reguleerival määrusel puudub hetkel haridusseaduses volitusnorm, siis on vajalik määruse õiguspärasuse tagamiseks seadusele vastava volitusnormi lisamine. Eelnõu kohaselt hakkavad õppeasutuste pidajad tasuma haridust tõendavate dokumentide, plankide ja medalite eest. Senise korra kohaselt kandis need kulud riik Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse eelarve kaudu. Eelnõu kohaselt pannakse vastav kohustus kooli pidajale. Muudatuse tulemusena väheneb eeldatavalt rikutud plankide arv ning koolid hakkavad senisest suurema hoolega suhtuma plankide väljastamisse, tellitakse õigemahuline partii ega rikuta nii palju blankette, mis peavad minema mahakandmisele, kui see seni on toimunud ja nagu toimubki olukorras, kus üks maksab ning teine tellib ja kasutab. Kuna eelnõu rakendamisega kaasnevad muudatused õppeasutuste lõpetamist tõendavate plankide tellimise ja rahastamise korras, siis peab eelnõu algataja põhjendatuks jõustada eelnõu uue eelarveaasta alguses, st alates 1. jaanuarist 2010. See on kõik.

Tänan, hea minister! Teile on mõned küsimused. Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Selle seaduseelnõu kohta on küsimusi üsna palju. Ma usun, et te olete kursis, et me kultuurikomisjonis esitasime neid üsna mitmeid, kaasa arvatud ka mina üsna ridamisi. Aga valiksin sealt esimeseks selle, et kas sellise muudatusega, millega tõepoolest lükatakse pool miljonit lihtsalt kohaliku omavalitsuse kaela, kaasneb ka muudatusettepanek lisaeelarve kohta selle Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse rea pealt mahatõstmiseks ja koolidele ümberjagamiseks?

Aitäh, austatud küsija! Teil on õigus, nii lühikese eelnõuga ongi alati palju küsimusi ja probleeme. Praegu, kuni tähtaeg oli 1. juuni, oleks see küsimus tõesti lisaeelarvega seotud. Olen nõus, et 1. juuniks pole praegu mõtet tähtaegu seada ja 1. jaanuar ei nõuaks ka selle aasta lisaeelarve muudatusi. Mis sellesse puutub, et kohustused langevad omavalitsustele, siis ma usun, et ma selle lühikese esitlusega põhjendasin ära, miks kogu ühiskonna energia raharingluses on see ikkagi kokkuhoid, sest kes tellib, peab ka ise maksma, järelikult kaod ei ole nii suured. Aga loomulikult tähendab see omavalitsustele teatavat koormust, aga see koormus on omavalitsuseti ka väga erinev ja langeb kõigile omavalitsustele korraga. Nii et ma usun, et oma kooli lõpetavatele lastele ühe blanketi tellimine iseenesest, kui need kokku võtta, medalid ka, ühele omavalitsusele väga suur kulu ei ole.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Ma jätkaksin oma pinginaabri küsimust ja täpsustaksin natuke. Te ütlesite küll, et eri omavalitsustele on erineva suurusega lisakulutused, aga ma küsiksin siis, kui suur on kulude keskmine kasv keskmisele omavalitsusele.

Aitäh! Keskmisele omavalitsusele on see kasv alla 10 000 krooni loomulikult või ütleme, et see raha, mis läheb, on alla 10 000 krooni. Kui me võtame päris keskmise, siis isegi tunduvalt alla. Kogu riigi ulatuses on see praegu pool miljonit krooni, mis Riiklikule Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusele on eelarves arvestatud. Ja kui me arvestame, et tegemist on kokkuhoiuga, siis kogu kulu võiks väheneda veel ja kui see jaotada enam kui 200 omavalitsuse vahel, siis tuleb keskmistele ja väiksematele tegelikult paar tuhat ja alla selle. Loomulikult on ta Tallinnale, Tartule, Narvale mõnevõrra suurem.

Rein Ratas, palun!

Tänan, austatud juhataja! Väga austatud haridus- ja teadusminister! Kas võib haridusseaduse § 28 käesoleva täiendamise ideoloogiat edasi arendades oodata, et peagi tuleb iga haridust tõendava dokumendi, sealhulgas ka klassitunnistuse ja kooli lõputunnistuse saajal tasuda selle eest riigilõivu, muidu seda tunnistust ei saa? Olen rääkinud.

Aitäh hea küsimuse eest! Ma ei pea seda mõistlikuks, ma usun, et omavalitsused ei taotle seda õigust ega hakka lõivu võtma.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud härra minister! Põhjuseks oli siin toodud see, et väga palju planke lihtsalt rikutakse ära, kuna ei olda ise nende eest maksnud. Nüüd ma tahangi teada, kui suur on see summa, mille on eksamikeskus seni rikutud plankide näol kaotanud?

Aitäh! Võrreldes nende summadega, millest me hakkame lisaeelarve puhul rääkima, on tegemist kaunis väikeste summadega. Rikutud plankide mahakandmise arvu ei oska ma teile praegu nimetada. Võime eksami- ja kvalifikatsioonikeskuses selle välja võtta. Osa jääb kasutamata ja mõne aja pärast on nad võib-olla järgmisteks aastateks ka näiteks kasutamiskõlbmatud või kadunud, nagu mõned valimiskastid, kui nad on kaua omavalitsuste käes olnud. Selliseid asju tuleb ikka ette. Kui tellija maksab, siis ta vaatab, et sellist kadu oleks võimalikult vähe.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Seletuskirjas on öeldud, et samuti peaks vähenema plankidele kuluv summa, kuna kooli pidajad hakkavad peremehelikult suhtuma plankidele trükkimisel, mistõttu väheneb rikutud plankide arv ja kogumahus on tegemist kokkuhoiuga. Kas on teada, kui palju on rikutud planke tekkinud kooli pidaja süül ning kui palju on süüdi REK-i infosüsteemid ja kas on ikka õiglane karistada kohalikke omavalitsusi?

Aitäh! Kõigepealt, see retoorika karistada kohalikke omavalitsusi tõesti ei ole minu meelest paikapidav ja niimoodi seda võtta ei või. Seetõttu võiks sellest küsimusest paatose maha arvestada. Nagu ma ütlesin, täpset numbrit, kui palju on omavalitsustes neid olnud, ei ole ma Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse käest saanud. Kui nad esitavad taotluse, kus see tendents esile tuuakse, siis ma usaldan seda. Tegemist ei ole asjaga, kus jälgida, kas on seitsmelt kaheksale või kümnele muutunud aasta jooksul. Tähtis on, et sellist printsiipi – kes tellib, see ka maksab – oleme me ju paljudes teistes valdkondades kasutanud. See on loogika.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas te olete mõelnud selle peale, et panna kooli pidajaid tasuma nende blankettide eest, mis on rikutud, või duplikaatide eest? Mitte kõikide eest, vaid ainult nende eest, mida kool on tõesti ise rikkunud, et las nad selle eest maksavad. Kas sellist varianti ei oleks võimalik rakendada?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, küsimus on printsiibis. See raha on, kui jaotada pool miljonit krooni kogu riigi omavalitsuste peale, suhteliselt väike. Me võime süsteemi väga keeruliseks teha tõepoolest, aga see ei vääri minu meelest küünlaid. Riigikogu kas lükkab selle ettepaneku tagasi – see tähendab, et me ühes süsteemis jätkame sellega, et keegi tellib ja kasutab ning keegi teine maksab – või siis kiidab selle heaks. Ma arvan, et mingid vahevariandid ajaksid siin süsteemi liigselt keeruliseks. Seda me kindlasti taotlema ei tulnud.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mul on väga pragmaatiline küsimus. Ei ole ikkagi arusaadav, mispärast pakutud süsteem on parem kui eelmine. Muidugi oli palju vigu, aga võib-olla oli võimalik raharessursse juurde anda, võib-olla natuke korraldada – ühe käe all on ikkagi parem korraldada seda mudelit, kui jagada omavalitsuste vahel. Ma mõtlen, et odavamaks see küll ei lähe, aga tekitab palju probleeme juurde. Võib-olla on ikkagi parem see variant, et jätta see REK-i alla ja vaadata, kuidas asja parandada. Mida te arvate?

Mul on hea meel, et see on sel hooajal üks enam põnevust tekitavaid haridusküsimusi üldse Riigikogus. Vaadake, riik ei tea mais ja juunis täpsemalt kui omavalitsus, kui palju inimesi läheb medali peale, kui palju lõpetab või on välja langenud viimase aasta jooksul. See ülevaade on siiski kohalikul omavalitsusel parem ja seega on loogiline, kui tema tellib, ja siis on ka loogiline, et ta maksab. Ma ütlen veel kord, kui see on Eesti hariduse põhiküsimus ja ka Eesti hariduse rahastamise põhiküsimus, siis niimoodi võivad osapooled sellesse suhtuda. Minu meelest see ei ole. Ja kui te arvate, et see on omavalitsustele meeletu koorem, siis võtame selle teemaks omavalitsustega peetavatel läbirääkimistel ja selle mõne tuhande krooni kaupa keskmisele omavalitsusele kompenseerimise ka.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et see teema nagu reform on olnud sel hooajal selline opositsiooni teema. Ei, te eksite! Kõik lõhkumine ja reformimine on meil teemaks olnud. Ja mul on sellest tulenevalt küsimus, et täna me lõhume ühe süsteemi või viime kohaliku omavalitsuse REK-i. Ma ei leia, et midagi veel üldse enam tema ülesandeks jääb või mis tema kohustuseks jääb. Kas lõpuks pannakse ta kinni või antakse REK-ile uued kohustused?

Aitäh! Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus korraldab eksameid. Tal on ka muid funktsioone tegelikult – registrite pidamine, mis võtab järjest suurema mahu, õppekava arendus osaliselt. Neid funktsioone on teisigi, ta esindab riiki päris mitme europrojekti rakendajana. Ja seetõttu selle konkreetse küsimuse, kes peab tellima blankette ja kes nende eest maksab, liigitaksin ma REK-i tegevuses suhteliselt teisejärguliseks, mis ei kuulu tema põhifunktsioonide hulka. Seetõttu ei pane siin mingi muutuse tegemine Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse olemasolu sugugi küsimärgi alla.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! On selge, et vaikselt ja hiilivalt püüate te osa riigi kohustusi – ka blankettide trükkimine on senini olnud riigi kohustus – panna kohalike omavalitsuste kaela. Muidugi on see summa väike, kui jagada see sadade kohalike omavalitsuste vahel ja nii võib edaspidi seda praktiseerida vaikselt ka muude riigi kohustuste puhul. Kuid põhiseaduse § 154 teine lõik ütleb, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel – see on tõsi, seda te teete – või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega, mida te muidugi ei tee selle valitsuse puhul. Kuid seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest – see on põhiseaduse nõue. Kas te leiate, et teie esitatud seaduseelnõu on kooskõlas põhiseaduse selle sättega, vähemalt selle mõttega?

Aitäh! Jah, see on kindlasti kooskõlas põhiseadusega. Omavalitsuste funktsioonidesse kuulub kahtlemata arvepidamine oma õpilaste üle ja esmase informatsiooni kogumine. Kui te ütlete, et see on riigi ülesanne, siis näeks see välja nii, et riik kehtestab kvoodid lõpetajatele ja eraldab vastava hulga planke ja medaleid, aga see ei oleks normaalne. Vastav olukord, kui palju on lõpetajaid, kui palju on medaliste, selgub ikkagi kohapeal, seetõttu on loomulik, et tellija või selle numbri väljaütleja on omavalitsus. Kui teile tekitab probleeme, et see mõnetuhandene kulu keskmise omavalitsuse peale (paljudel juhtudel väiksem, mõnel juhul ka suurem) on tema funktsioonide täitmisel veel viimane liigne koormus, siis ma ütlen, et selle saab võtta omavalitsusliitudega läbirääkimiste teemaks ja tõepoolest näidata ette see viis, kuidas eraldatakse täiendavalt 2000 krooni näiteks keskmisele omavalitsusele selleks, et ta seda ränkrasket funktsiooni täita saaks. Me võime seda asja ka natuke mõnes mõttes lihtsustada, aga samas minu meelest ka naeruvääristada ja keerulisemaks teha. Ma ei pea seda lihtsalt väga mõistlikuks.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Te nimetasite 10 000, nagu see ei olekski raha. Ma vaatan, et peaaegu üle ühe seaduseelnõu, mis siin saalis vastu võetakse, saavad omavalitsused ikka kohustusi juurde ja raha sealjuures mitte. Miks te arvate, et see ei ole sugugi tähtis küsimus, vaid hoopis tähtsusetu? Ma arvan, et omavalitsuste jaoks on see oluline ja ma arvan ka, et seda peaks ikka omavalitsustega kooskõlastama.

Aitäh küsimuse eest! Täiesti selge on, et ka paarituhandene ja kümnetuhandene kulu on kulu. Küsimus on selles, mismoodi me seda riigieelarves eraldi ridadel eraldame või mismoodi me neid suhteliselt väikseid kulusid kompenseerime, ütleme mõtteliselt, näete seal toetusfondis on see raha olemas, kui selle summa juurdepanemine majandusolukorras on selge märk. Mina väidan, et kui näiteks järgmise aasta eelarvet tehes või ka selle aasta eelarvet tehes lepitakse omavalitsustega kokku mingi toetusfondi kaudu minev summa, siis sealt ei paista see summa absoluutselt välja. See on nii väike summa. See võib olla omavalitsusliitudega teemaks ja kui räägitakse läbi, lisatakse see summade hulka, mul ei ole selle vastu mitte midagi. Lihtsalt me võime praegu seda printsiipi siin deklareerida, aga ma kujutan ette, et ka läbirääkimistel peavad omavalitsused teisi ja suurema rahaga seotud teemasid olulisemaks.

Aadu Must, palun!

Aitäh! Targad inimesed on öelnud, et kui üks töö pihustada näiteks 300 erineva tegija vahel, siis töö kogumaht mitte ei vähene, vaid kasvab – kõik need sissejuhatused ja lõpetamised. Hind kasvab samuti. See, et meie Eesti e-riigis jõuab teave medalistide arvust ainult omavalitsustesse, aga ühte keskusse ei jõua, ei ole usutav, sest sel juhul ei ole kas e-riiki või ei ole toimivat asjaajamise korda. Kui töötajatele arvuti ja printeri kasutamise ning muud oskused korralikult selgeks õpetada, näiteks selle, et printer ei alustaks trükkimist lehe viimaselt realt jne, siis saaks võib-olla siiski senise töökorralduse eelised ära kasutada. Kas siiski ei tuleks odavam, kui asjadega tegeleks üks institutsioon, sest spetsialiseeritud asutused on reeglina viljakamad kui suur hulk põlve otsas tegijaid?

Aitäh! Kuna on esimene lugemine, siis ettepanek kogu seadusmuudatuse loogika teistpidi pöörata ja öelda, et tellija võiks olla, või ütleme, selle kvoodi kehtestaja võiks olla riik – põhimõtteliselt on võimalik seda ju niipidi korraldada. Ma ei tea, kas see on väga otstarbekas, aga seda on võimalik nii ette kujutada, et Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus ütleb endale kuuluva informatsiooni alusel, et tema teada peab olema nii ja nii palju blankette, tema tellib ja saadab need blanketid ka sellises mahus kohale. Lihtsalt ajalugu on näidanud, et sellisel juhul on ebatäpsus suurem. Nii et räägime selle omavalitsustega läbi, kas nad näeksid niisugust tsentraliseerimist parema meelega. Praegu seda teavet ei ole, kas nad näeksid sellist tsentraliseerimist parema meelega.
Mis puutub sellesse, mida teie küsimuse preambuli osast välja võis lugeda, et hea oleks, kui tellijaid ei oleks või, ütleme siis, kui neid tegijaid ei oleks väga palju, et see killustab ja tükk läheb rohkem maksma, siis tegija on kindlasti üks, päris nii ei ole, et kõik tellivad ei tea kust, ei tea mis blankette. Kindlasti vahepeal saab see info kokku ja see on üks ja sama blankettide tellimus. Küsimus on siin, jah, kes maksab.

Rein Ratas, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea haridus- ja teadusminister! Valitsuse nimel on käesoleva seaduseelnõu seletuskirjale oma nime alla pannud riigisekretär Heiki Loot. Seletuskirja punkt 5 ütleb väga ratsionaalselt, et eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Kas te nimetaksite mõned Euroopa Liidu õigusaktid, millega see eelnõu on tõepoolest kooskõlas? Olen rääkinud.

Aitäh! Väga hea küsimus! Kuna ei ole tuvastatud ühtegi Euroopa Liidu õigusakti, millega see oleks vastuolus, siis ma kõiki Euroopa Liidu õigusakte siinkohal ette lugema ei hakkaks.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Meil on karm säästuaeg käes ja siinsamas saalis on vastu võetud seadus, mis lubab inimest töölt vallandada SMS-i ja meili teel. Kas te pole kaalunud kokkuhoiuks, et äkki hakkaksime hoopis elektrooniliselt neid diplomeid saatma ja igaüks prindiks nad ise välja? Vaadake, kus oleks kokkuhoid!

Aitäh! Jah, elektroonilise lõputunnistuse formaat on täiesti olemas, kui seda peaks vaja olema, ja seda saab tööandjatele ja ülikoolidesse ka saata. Praegu me siiski arvestame sellega, et ka lõpetamisel antakse midagi lõpetajale kätte. Ma arvan, et see oleks gümnaasiumide ja põhikoolide ning kutsekoolide puhul kindlasti oluline, aga et seda saab elektrooniliselt kasutada, see on otsustatud ja see asi edeneb, et ei pea igale poole koopiaid kaasas kandma.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Kas te olete selle eelnõu ettevalmistamise käigus rääkinud kohalike omavalitsustega ja koolidega, et mida nad arvavad sellest muudatusest? Ma saan aru, et see on olnud eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse soov, aga mida teine pool sellest kõigest arvab?

Aitäh! Teine pool sooviks rääkida selle rahastamise üle kindlasti omavalitsuste ja riigi vahelistel läbirääkimistel. Nii et loomulikult on teine pool sellest huvitatud.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seletuskirjas on kirjas, et kehtiv haridusseadus on jõus olnud juba 16 aastat ning selle aja jooksul on praktikas selgunud sätted, mis on mitmeti tõlgendatavad, ja olukorrad, mille lahendamiseks regulatsioon puudub või mille regulatsioon on liiga pealiskaudne. Ja nüüd soovitakse teha kõiki neid parandusi millegipärast kohalike omavalitsuste kahjuks. 2009. aasta riigieelarves on ilmselt olemas ka selle seaduse täitmiseks rahalised kohustused, mis nüüd vabanevad. Te kindlasti ei hakka ütlema, kuhu need vabanevad vahendid suunatakse ja minu küsimus ongi, et kas tõepoolest on need seaduseelnõud tingitud sellest, et soovitakse teha regulatsioone paindlikumaks või on need tingitud sellest, et tuleb igalt poolt ja iga hinna eest kärpida.

Aitäh! Haridusseaduse senistest muudatustest ei puuduta sugugi kõik omavalitsuse kohustusi ja eriti nende kohustuste lisamist, nagu te mainisite. Aga mis puutub avaliku sektori eelarvete kärbetesse, siis kes on neid jälginud, see teab, et ei vabane siin eriti midagi. Loomulikult me võime öelda, et siis jääb eksamikeskusel põhitegevuseks rohkem raha üle. Kuid me oleme ka aru saanud, et 1. juuni on juba möödas ja kultuurikomisjon on aktsepteerinud, et see hakkab kehtima 1. jaanuarist. Siis tehakse uus eelarve ja seal kindlasti ei saa rääkida mingist vabanemisest. Baasi vaadatakse juba sel aastal teist korda, võib-olla ka kolmandat korda üle ja võiks öelda, et põhitegevustest on raha oluliselt puudu.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen tõesti natuke kimbatuses. Ja häbi on sellist eelnõu lugeda. Tegemist on riikliku dokumendiga ja tegemist on kooli lõpumedaliga. See ei ole kooli lõpumärk, mille tellib kas kool või omavalitsus, ja mille maksab kinni võib-olla õpilane või tema vanemad. Küsin lihtsalt: kas te oleksite nõus selle meid kõiki solvava ja alandava eelnõu tagasi võtma?

Aitäh! Kui leiab kinnitust, et see tõesti solvab kõiki Riigikogu liikmeid, siis seda siin kindlasti vastu ka ei võeta. Riigikoolides tellib need kahtlemata riik. Kui meil on omavalitsuse koolid, kooli pidaja on omavalitsus, siis sellisteks puhkudeks on see ettepanek siin tehtud.

Heimar Lenk, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Te ütlesite, et oleks ikka kena, kui lõpetajale midagi ka pihku pannakse paberi näol. Kas teile ei tundu – ma lihtsalt natuke laiendan seda küsimust –, et oleks kena, kui ka praegu nendele homsetele töötutele täna neid töölt vallandades mingisugune paber pihku pistetakse, et aitäh, et töötasite ja tulevikus võib-olla töötame koos edasi?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Haridusministeerium peab töötukassaga mitmendat ringi läbirääkimisi, et töötute ümberõppeks samamoodi kasutataks meie kutsehariduse baase ja rakenduskõrghariduse baase, et süsteem oleks paindlik ja me saaksime ka tõesti töötutele midagi kätte anda riigi raha eest, kas või mingi uue kvalifikatsiooni ja sellega ka võimaluse edasi minna. Nii et õige on, et haridussüsteem peab – kas nüüd kätteandmine oli teil nii otseselt mõeldud, tõenäoliselt oli see kujund –, ka sõna otseses mõttes hoolitsema selle eest, et töötud saaksid haridussüsteemis jätkata, ja seda ka riigi kulul. Meil on olemas praegu selleks ka eurovahenditest toetus. Ainult et meil ei lähe praegu väga hästi see koordinatsioon töötukassaga. Me oleme valmis koolitama töötuid senisest suuremas mahus ka kõigi haridusasutuste baaside-töökodade baasil.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Meid häirib ju tegelikult selle valitsuse käitumine üldse. Selle käitumise tseremoonitsematus, kui kavatsetakse pidevalt panna ja pannaksegi kohalikele omavalitsustele ilma nendega läbi rääkimata ja nõu pidamata täiendavaid kohustusi. Eks te mõtlesite ju tegelikult siin juba poolest aastast neid vaikselt peale panna. Ma ei tea, kustkohast kohalikud omavalitsused kas või need 1000 krooni oleksid leidnud – ma tean, kui pingelised on kohalike omavalitsuste eelarved. Kuid minu küsimus on pigem selle kohta, et tegemist on haridust tõendavate dokumentidega. Huvitav, kelle nimel need välja antakse ja kes siis tõendab kellegi haridust: kas see kool või keegi veel?

Aitäh! Haridust tõendatakse riigi nimel. Aga ma ei saa jätta vastamata ka teie küsimuse esimesele poolele või preambulile. Selle lisaeelarve puhul, mis on lugemisel praegu, ei ole omavalitsuste tulubaasi nõrgestatud ega neile täiendavaid koormisi pandud ega neilt mingil muul moel raha ära võetud. Samas kui riigieelarve, riigiasutuste eelarve läheb pidevalt selgesse kärpesse. Nii et seda asja saab ka teiselt poolt vaadata.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Minister! Üheks viimaseks küsimuseks sobib kindlasti ka kokkuvõtlikult, et kas see seaduseelnõu annab märku sellest, et üks järgmistest reformidest on Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse kaotamine?

Aitäh! Juba pisut samahõngulisele küsimusele ma vastasin. See eelnõu ei anna sellest kindlasti mitte märku. See puudutab ühte osa ühe, ütleme, suhteliselt väiksemahulise funktsiooni täitmisest. Panna sellega küsimärgi alla REK-i põhifunktsioonid ei ole kindlasti võimalik ja see eelnõu seda kindlasti ei tee.

Hea minister! Teile on veel vähemalt üks küsimus. Marika Tuus, palun!

Aitäh! Te ütlesite väga selgelt, et haridust tõendab riik. Kuid kas siis ei peaks ikkagi see blankett olema riigi poolt? Kui palju riik praegu sellega võidab või kokku hoiab?

Aitäh! Praeguses eelarves on Riiklikul Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskusel pool miljonit krooni sel aastal. Me võime võtta sellesama suurusjärgu ja opereerida sellega järgmiste aastate puhul. Me eeldame, et kulu, kui tellija ise maksab, mõnevõrra väheneb. Aga suurusjärk on kindlasti seesama ja sellest suurt koormat omavalitsustele ei tule. Riik tegeleb meil haridusega ja põhiseadusest peale riik kindlustab selle, aga osa riigi funktsioone on üle antud omavalitsustele. Omavalitsused täidavad mingit osa nendest funktsioonidest ja meil on ka omavalitsuskoolid. Nagu ma ütlesin, riik katab suure osa kuludest või ütleme, kõik kulud riigikoolides, kaasa arvatud tellib need blanketid ja maksab nende eest. Omavalitsuskoolid on meil olemas. Kooli pidajal on teatud hulk funktsioone, ka majandusliku tegevuse funktsioon. Kui meil oleksid ainult riigikoolid, siis kindlasti seda küsimust ei oleks. Nii et kui meil on praegu omavalitsuste koolid, siis pidajal meie ettepanekul võiks olla tellimuse esitamisel põhjust ka maksta nende dokumentide plankide eest.

Hea minister, aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Maret Merisaare!

Lugupeetud kolleegid! Kultuurikomisjon arutas nimetatud eelnõu kolmel korral. 13. aprillil andis selgitusi Haridus- ja Teadusministeeriumi õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa. Mailis Reps tõstatas juba 13. aprillil küsimuse sellest, et REK-i eelarvest 500 000 krooni mahatõmbamisega ei kaasne sellesama summa üleminekut kohalikele omavalitsustele. Helmer Jõgi küsis, kas oleks üldse tarvis paberkandjatel tunnistusi jagada ja Lauri Vahtre arvas, et ärgem siiski alahinnakem traditsiooni ja rituaali väärtust. Eelnõu arutelu lükati edasi 11. maile. Vahepeal toimus telefonikõne haridusministeeriumiga, kus täpsustati seda, kas ei võiks eelnõus muuta sätet, et koolid maksaksid ainult rikutud blankettide eest. Ministeeriumist tuli vastus, et ei, eelnõu sisu ei soovita muuta, küll aga oleks võimalik muuta seaduse jõustamise tähtaega alates 1. jaanuarist 2010. 11. mail toimus uus arutelu ja selgitusi jagas jälle õigusosakonna juhataja Anno Aedmaa. Muu hulgas tuli jutuks see, kas REK-is tuleb reform, ja Anno Aedmaa teadis meile rääkida, et praegu on kooskõlastusringil ministeeriumi põhimääruse muudatus, millega nähakse ette analüüsi- ja planeerimisosakonna lahutamist ja sellega REK-ist kompetentsi ületoomist ministeeriumisse.
Kuna kultuurikomisjon soovis veel kord asja arutada ka ministriga, siis toimus kolmas koosolek 21. mail 2009. Saime ministrilt kinnitust, et seaduseelnõu sisu ei soovita muuta ja et ollakse nõus vaid seaduse jõustamise tähtaja liigutamisega 1. jaanuarile 2010. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku tulla selle eelnõuga suurde saali esimesele lugemisele 3. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas eelnõu 460 puhul soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Mailis Repsi! Kolm minutit lisaaega, kuni kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu ning haridus- ja teadusminister! Tegemist on seaduseelnõuga 460, haridusseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Pealtnäha on see ju väga lihtne, lühike ja võib-olla isegi üsna selge eelnõu, millega haridust tõendavate dokumentide väljaandmise õigust omavate õppeasutuste pidaja peab edaspidi maksma nende eest ise ja selline süsteem, nagu siiani oli, et sellega tegeles Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, kaob ära. Kui aga selle sisu juurde minna ja tänaseid küsimusi ja vastuseid ning ka kultuurikomisjonis arutatut meenutada, siis tuleb selgelt esile praeguse Vabariigi Valitsuse seisukoht – on olemas "meie" ja on olemas "teie". Nagu minister täna korduvalt küsimustele vastas: "meie" ehk siis suur Vabariigi Valitsus või täna ka Riigikogu otsustab, et "teie" ehk kohalikud omavalitsused peavad hakkama maksma, ja julgeti ka väita, et pool miljonit ei ole praegu arvestatav summa kohalikule omavalitsusele. Ma ei tea, millises ühiskonnas see "meie" elab, kes selle eelnõu ette valmistas, aga praegu, kui vaadata kohaliku omavalitsuse tasandit ja inimese tasandit, siis päris paljud omavalitsused ei loe raha enam mitte sadades kroonides, vaid juba krooni pealt, sest abivajajaid on ukse taga üsna palju.
Selle eelnõu juures on eriti huvitav jälgida seda, et eelnõu on algatatud ja Vabariigi Valitsuse poolt käsitlemist leidnud aprillis, kultuurikomisjonis tutvusime sellega mais ja selle rakendamist sooviti näha 1. juunist 2009 ehk juba selle aasta diplomite trükkimine taheti täiesti juhuslikult panna kohalike omavalitsuste kohustuseks. See näitab väga selgelt, et tegelikkuses ei ole küsimus mingisugustes valetrükkides ega mingites sisulistes probleemides, vaid selles, et eelarve ei tule kokku. Võib-olla ei ole Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse renditingimusi suudetud läbi rääkida nii, et nad saaksid oma kallist renti alandada ja oma rahaga toime tulla. Või lihtsalt see pool miljonit lükatakse kohaliku omavalitsuse kaela.
Jättes nüüd põhiseaduse korraks kõrvale, läheme sisulise asja juurde ja räägime diplomite valest trükist. Kohapealse asjaga tutvumise peale võiks öelda, et ma kardan, et küsimus ei ole ikkagi mitte selles, et kohalikud omavalitsused saadavad väga palju valesid andmeid või ministeerium ei suuda neid nimekirju kokku panna. Sisuliselt on küsimus hoopis lihtsam, nimelt on meil olemas selline asi nagu EHIS. Ja EHIS-e andmete alusel trükitaksegi diplomeid. See, et tulevad valetrükid, ei sõltu sellest, et üks või teine omavalitsus on tahtnud valetada, vaid sellest, et me ei ole saanud riiklikult, just meie ei ole saanud riiklikult EHIS-e süsteemi selliselt korda, et diplomid saaks ilma rikkumisteta välja trükkida. Ja selles, et EHIS-e andmed ei vasta tõele, ei saa küll tulevikus koole süüdistada. Kui selle peale öelda, et kohalike omavalitsuste puhul hakkaksid EHIS-e andmed paremini töös olema või tulemused oleksid paremad, siis ma tahaksin kohe seda süsteemi näha. Kui EHIS kuulub praegu selgelt haridusministeeriumi kohustuste hulka, siis mismoodi mõni linn või vald, näiteks Kiili, läheb ja hakkab EHIS-e andmete õigsust kontrollima ja vastutab selle eest, et EHIS-es ei ole valeandmeid või tema diplomitele ei tule midagi, mida tuleb parandada. Selle eest on siiani vastutanud ikkagi seesama andmete kogu ja selle kontrolli mehhanismid on siiani töötanud ning kui seal on vigu, siis pigem selle süsteemi rakendamisega, mitte väljatrükkide valeandmete esitamisega. Nüüd on selle juures veel kultuurikomisjonis ja ka täna siin tõusetunud küsimus, et kui Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse ülesannete hulgast, nagu me siin ka Maret Merisaare ettekandest juba kuulsime ja saime kinnitust, on tõepoolest plaanis põhimääruse muutmisega tuua hindamise küsimused ministeeriumi, tekib küsimus, mis saab edaspidi riigieksamitest. Ka diplomite puhul ja EHIS-e puhul on selge, et sellega saavad kohapeal inimesed paremini hakkama. Siis on tõenäoliselt kärpekava üks väga selge koht seesama Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, kui ministeerium leiab, et tal ei ole enam sisulisi ülesandeid ja võib-olla sellest eelnõust saame lugeda, et see on ka ministeeriumi hinnang, et ta ei saa oma tööga tõepoolest hakkama.
Nii või teisiti, tutvunud selle eelnõuga nii sisuliselt kui vormiliselt, nii mõtte kui sättega, tegime  kultuurikomisjonis ettepaneku seda eelnõu mitte edasi menetleda. See kahjuks ei leidnud toetust. Seekord teeb Eesti Keskerakonna fraktsioon siin Riigikogus ettepaneku seda eelnõu mitte edasi menetleda, saata see tagasi tema õigele kohale ja loodame, et järgmistel kordadel, kui soovitakse täiesti juhuslikult kuu aega enne diplomite väljatrükkimist saata arve nende eest teisel aadressil, kooskõlastatakse seda ka kohalike omavalitsustega. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 460 esimene lugemine lõpetada. Riigikogu juhatusele on tulnud ka Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 460 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 460 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 20 Riigikogu liiget, vastu 43 ja 1 erapooletu ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 460 esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 17. juuni kell 18. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!
Hea Riigikogu! Palun austame ettekandjat!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kõigepealt ma tänan opositsioonisaadikuid selle hea koostöö eest! Mu lennuk Prahast hilines küll kaks tundi, aga te võimaldasite siiski selle, et ma saan ise oma punkti ette kanda. Suur tänu teile selle eest!
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu peamine eesmärk on täiendada taimede paljundamise ja sordikaitse seadust nõuetega, mida sätestab 20. juunil 2008. aastal jõustunud Euroopa Komisjoni direktiiv 2008/62, millega sätestatakse teatavad erandid kohalike ja piirkondlike oludega kohanenud ja geneetilisest erosioonist ohustatud põllukultuuride rahvaselektsioonsortide ja sortide heakskiitmiseks ning kõnealuste rahvaselektsioonsortide ja sortide seemnete ning seemnekartuli turustamiseks ning mis tuleb Eesti õigusse üle võtta 30. juuniks s.a.
Seaduse 1. peatükis, mida käsitlevad eelnõu §-d 1–3, määratletakse eelnõu kohaselt, et käesolev seadus reguleerib ka geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemet ja paljundusmaterjali. Määratletakse mõiste "geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort". Samuti määratletakse päritolu piirkonnaks Eesti. Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduses kõik taimeliikide gruppide, sealhulgas põllukultuuride kohta kehtivad nõuded kehtivad ka geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemne ja paljundusmaterjali, sealhulgas kartuli kohta, välja arvatud juhtudel, kui on sätestatud teisiti.
Seaduse 2. peatükis, mida käsitlevad eelnõu §-d 4–12, määratletakse geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehte võtmise alused, mis erinevad tavasordi sordilehte võtmisest selle poolest, et küllaldase majandusliku viljelusväärtuse selgitamiseks ei pea ta läbima riiklikke majanduskatseid. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort peab vastama eristatavuse, ühtlikkuse ja püsivuse nõuetele ning sordinime nõuetele ning teda on Eestis ajalooliselt kasvatatud ja ta on kohanenud Eesti tingimustega ja samuti peab ta olema ohutu taimetervisele, inimese tervisele ja keskkonnale. Selline geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort võetakse sordilehte, Euroopa Liidu põllukultuuride sordilehte ning märgitakse sõnaga "säilitussort". Määratletakse, et geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sorti säilitatakse selle sordi päritolupiirkonnas, st Eestis. Kuna tegemist on säilitussordiga, millel on teatud omadused ja mis on kohanenud kohalike ja piirkondlike oludega, siis seda sorti saab säilitada vaid päritolumaa piirkonnas, kus ta on kohalike oludega ka kohanenud.
Seaduse 3. peatükis, mida käsitlevad eelnõu §-d 13–17, määratletakse, et geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sorti võib toota üksnes päritolupiirkonnas, milleks on selle seaduse mõistes Eesti. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemne vastavuse nõuetele tagab tootja või turustaja ning paljundusmaterjali nõuetekohasuse tagab tarnija, kes korraldavad ka põldtunnustamise, proovide analüüsimise ja järelkontrolli põldkatsed ehk sertifitseerivad rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Tavasordi puhul korraldab sertifitseerimise Taimetoodangu Inspektsioon.
Seaduse 4. peatükis, mida käsitleb eelnõu § 18, on muudatuse kohaselt Taimetoodangu Inspektsioonil õigus juhul, kui seemneproovi võtja volitustega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, võtta volitus tagasi ning lõpetada ühepoolselt haldusleping ilma volituse peatamiseta ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaega andmata.
Seaduse 5. peatükis, mida käsitleb eelnõu § 19, muudetakse kehtestatud volitusnormi geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi lisamisega. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi puhul on erandiks see, et ei toimu riiklikku järelevalvet sertifitseerimise kõikides etappides, vaid seemneproovi võtmine pakendamiskohas ametliku või volitatud seemneproovi võtja poolt on kohustuslik.
Seaduse 6. peatükis, mida käsitlevad eelnõu §-d 20–23, määratletakse, et geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemet ja seemnekartulit tohib turustada lubatud koguses üksnes selle sordi päritolupiirkonnas. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemne ja seemnekartuli turustamiseks lubatud koguste piirmäärad kehtestab igaks aastaks põllumajandusminister statistiliste andmete alusel. Piirmäärade arvutamise aluseks on riikliku statistika seaduse alusel kogutud statistilised andmed kalendriaastal hektarites. Ühe taimeliigi geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemne kogus ei tohi ületada 10% kõnealuse liigi kalendriaasta jooksul kasutatavast seemnekogusest. Juhul kui nimetatud seemnekogus osutub 100 ha külvamiseks vajalikust kogusest väiksemaks, võib seda suurendada kuni 100 ha külvamiseks vajaliku koguseni.
Seaduse 7. peatükki eelnõu paragrahvid ei käsitle.
Seaduse 8. peatükki käsitlevad eelnõu §-d 24 ja 25. Erandeid geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordiseemne ja seemnekartuli kohta ei ole, küll on aga vaja lahendada seaduse rakendamisel ilmnenud probleeme. Määratletakse, et järelevalveametnik teeb õigusrikkumise avastamise korral ettekirjutuse, milles juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude õigusrikkumise lõpetamiseks. Sätet täpsustatakse, kuna kehtiv sõnastus andis alust eeldada, et ettekirjutust tehes esitab järelevalveametnik konkreetse nõude. Sisuliselt on tegemist faktilise asjaolu kirjeldamisega, mis tuleneb haldusmenetluse seaduse § 56 lõikest 2.
Seaduse 9. peatükis, mida käsitleb eelnõu § 26, täiendatakse vastutuse osa impordi lisamisega ning asendatakse sõna "kvaliteedinõuded" sõnaga "nõuded". Senise sõnastuse kohaselt ei olnud võimalik teha ettekirjutust üldiste turustamisnõuete, näiteks sordilehes mitteoleva sordi turustamise rikkumise korral. Uue sõnastuse kohaselt karistatakse nõuetele mittevastava seemne paljundus- või kultiveerimismaterjali turustamise ja importimise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
Lugupeetud Riigikogu liikmed! Palun esitatud eelnõu parlamendis toetada! Aitäh!

Tänan! Teile on ka mõningad küsimused. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei oskagi öelda, kas seda pika nimega seaduseelnõu toetada või mitte, aga selle § 10 lõikes 5 öeldakse, et sorti hoitakse sordilehes kümme kalendriaastat. Ma tean, et see on ka kehtivas seaduses nii. Mind huvitab, miks just kümme?

Jah, tõepoolest olemasolev seadus seda tärminit ei muuda ja nii on see minu teada ka teistes Euroopa Liidu liikmesmaades. Nii et ma arvan, et selle aluseks on tavapraktika, mis on ennast seni igati õigustanud.

Rein Ratas, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea põllumajandusminister! Seaduseelnõu § 2 sõnastab seaduse § 4 lõike 1 selliselt, et määratledes paljundusmaterjali, teeb ta erandi köögiviljaseemnele. Miks niisugune erisus on vajalik? Olen rääkinud.

Köögivilja reguleeritakse eraldi õigusaktiga ja ma tulen ilmselt lähitulevikus parlamenti uue seaduseelnõuga, mis reguleerib täpsemalt köögiviljad. See seaduseelnõu sätestab ainult põllukultuure.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui mu mälu liiga palju ei peta, siis mõni aeg tagasi me oleme siin saalis arutanud ka seda, et Eesti võiks ühineda Põhjamaade geenipangaga. Kuidas on selles suunas tööd läinud?

Aitäh! Vahepeal midagi olulist juhtunud ei ole, aga see ei tähenda, et tulevikus ei võiks nii toimuda. See on tõesti üks võimalus ja ma arvan, et see võib ühel hetkel osutuda mõistlikuks. Aga jällegi – selle eelnõu kontekstis seda teemat ei puudutatud.

Mailis Reps, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kehtivas seaduses on kirjas, et seadust ei kohaldata sellise seemne, paljundus- ja kultiveerimismaterjali suhtes, mis on vähesel määral jaemüügi korras kohaliku turu kaudu lõpptarbijale turustamiseks ette nähtud paljundusmaterjal, välja arvatud seemnekartul. See on praeguses seaduses, nagu te väga hästi teate. Aga eelnõu rakendamisel peab selline paljundusmaterjal vastama seaduse nõuetele ning siinkohal tekib ka küsimus, kas on otstarbekas seada üsna kõrged nõudmised lõpptarbijale mõeldud reeglite puhul. Näiteks nendele, kes tegelevad praeguses majandusolukorras väga raske turu ...

Aeg, kahjuks aeg! Palun!

Aitäh! Ma nüüd päris täpselt ei saanud aru, mida te küsisite, aga ma siiski nii palju selgitan, et tegelikult selle eelnõu vajadus tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse säilimine ehk nende n-ö kohalike geneetiliste sortide säilitamine vastavas piirkonnas, kus nad on ilmastiku- ja oludekindlad, et igas Euroopa piirkonnas oleksid ka vastavad sordid säilitatud, mida ei ole võib-olla alati kõige parem majanduslikus mõttes kasvatada, aga bioloogilise mitmekesisuse mõttes, n-ö geenivaramuna säilitamise eesmärgil igati mõistlik. Ja neile, vastupidi, esitataksegi nüüd siis lihtsamaid nõudeid. Nendele ei rakendata neid tavanõudeid, mis teiste sortide puhul sordilehte kandmisel, neile, nendele kohalikele sortidele, nn rahvaselektsiooni sortidele on lihtsustatud nõuded. Iseenesest on seaduse mõte just nimelt nendele sortidele lihtsamaid nõudeid võimaldada.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Milliseid põllu- ja aiakultuuride sorte taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu täpsemalt puudutab?

Aitäh! Eelnõu puudutab kõiki põllukultuure, välja arvatud köögiviljad, mille kohta tulevad eraldi nõuded ja mille kohta loodetavasti õnnestub lähiajal esitada ka uus seaduseelnõu. Nii et teravili ja kõik teised põllukultuurid, välja arvatud köögivili.

Eldar Efendijev, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister! Mul on selline huviküsimus, et kuidas on plaanis motiveerida ettevõtjaid ja põllumehi GNRS-i sorte kasvatama.

Jah, see on hea küsimus! Ega ei olegi mingeid erilisi motivatsioonivõimalusi avaliku võimu poolt. Üks asi, mis võib-olla lihtsustab asjaajamist, on just nimelt need lihtsamad nõuded sordilehele kandmisel, aga ega muid motivatsioone eriti ei ole. See on ikkagi põllumehe enda vabatahtlik otsus, kui ta peab seda vajalikuks ja seda teeb, siis see võimalus tal on. Nüüd on see seadusega reguleeritud. Aga mingeid erilisi motivatsioone tõepoolest ei ole. Nii et kindlasti on meil ka selliseid rahvaselektsiooni sorte, mida võib-olla üldse ei kasvatata, mille seemneid meil Eestis ei kasvatata. Kindlasti tekib ka neid. Aga erilist motivatsiooni tõepoolest valitsuse poolt ette nähtud ei ole.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma arvan, et järgmisest küsimusest ei saa raskel ajal üle ega ümber. Nimelt kas selle eelnõuga kaasneb ka mingi kokkuhoid riigieelarves?

Ei, selle eelnõuga ei kaasne mingisugust kokkuhoidu ega kaasne ka täiendavaid kulutusi, sest see töömaht, mis siin tuleb ära teha, on suhteliselt väike ja olemasolevad ametnikud Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas suudavad selle töö ära teha ilma täiendava palgata ja ilma koosseisu suurendamata. Nii et ei ole siin kulude kokkuhoidu ega ka täiendavaid kulutusi.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud minister! Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamise arengukavas aastateks 2007–2013 on öeldud, et puudub internetipõhine säilikute andmehaldus ja päringut võimaldav andmebaas. Kas sellega ka tegeldakse, kas see on plaanis?

Aitäh! Ma tunnustan, et kõigi nende sadade erinevate arengukavade kõrval, mis Eesti Vabariigis on, olete te tutvunud põhjalikult ka selle arengukavaga, mis näitab teie sügavat huvi põllumajanduse vastu! Aga jah, meil on plaan jõuda ka elektroonilise arvestuse ja asjaajamiseni. Meie prioriteet on praegu küll e-PRIA käivitamine Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas, mis on hästi suure mahuga ja annab hästi suure efekti ka asjaajamisel nii PRIA-le endale, see tähendab ametiasutustele, kui ka taotlejatele põllumajandustootjatele. Nii et see on meie esimene prioriteet. Kui me oleme suutnud e-PRIA edukalt käivitada, mis praegu seisab eelkõige rahaliste vahendite nappuse taga, siis me kindlasti jõuame ka nende küsimusteni, mille kohta teie küsisite.

Tiit Kuusmik, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Üks osa sellest seaduseelnõust on pühendatud geneetiliste ressursside säilitamisele. Äkki te kommenteeriksite lühidalt, millised on meie suhted, töökogemused teiste riikide ja asutustega seoses geneetiliste ressursside säilitamise ja kasutamisega.

Ma pole võib-olla kõige õigem inimene nii täpselt spetsiifiliselt vastama, aga selle seaduseelnõu kontekstis meil väga palju suhtlemist teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ei ole, me oleme lihtsalt kohustatud Euroopa õigusest teatud momendid üle võtma ja sätestama siseriiklike õigusaktidega teatud reeglid. Kuna selle eelnõu kontekstis on tegemist selliste sortidega, mis on omased ainult kindlale paikkonnale, siis siin koostööd meist klimaatilistelt tingimustelt erinevate riikidega väga palju ei ole. Nii et see on väga põgus ja rohkem ma siia lisada ei oskagi.

Rein Ratas, palun!

Tänan, austet juhataja! Hea põllumajandusminister! Seaduseelnõu § 3 teeb ettepaneku sätestada seaduse § 6¹, mille lõige 1 näeb ette võimaluse praktiliseks maailmalõpuks, s.o bioloogilise mitmekesisuse kadumist. See tähendab, et armsale Eestimaale jääb parimal juhul vaid üks taksonoomiline elusolend, on selleks siis voodilutikas või asotobakter. Kas on õige sellist kataklüsmi siis nii prognoosida armsale Eestimaale? Olen rääkinud.

Aitäh! Jah, seaduseelnõu eesmärk on tõesti bioloogilise mitmekesisuse säilimine ja selliste olukordade vältimine, kus on võib-olla majanduslikest eesmärkidest aretatud sordid, mis on väga viljakad, aga ka väga tundlikud klimaatilistele oludele ja nende muutumisele ning väga õrnad ja võivad hävida. Eesmärk on säilitada ka siin aegade jooksul välja kujunenud sorte, mis on palju kindlamad, et hiljem, kui midagi nende kõrgaretatud sortidega juhtub, siis oleks võimalik selle geneetiliselt säilinud sordi baasil uuesti sordiaretusega tegelema hakata. Ma ei mäleta küll seda sõnastust, millest te lugesite välja lausa maailmalõpu – aga kui see nii on, siis on see kindlasti sel eesmärgil, et veenda teid veel enam selle seaduseelnõu vajalikkuses ja kiires vastuvõtmises.

Toomas Varek, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Kuidas mõjutab eelnõu loodusmaastiku kasutamist, millel on GNRS sorte? Kas sellest tulenevalt on kasvatajatele mingeid piiranguid?

Ei mõjuta kuidagi ja mingisuguseid piiranguid ei ole. Piirangud on kasvatajatele, et nende geneetiliste ressursside säilitamiseks vajaliku seemne kasvatamine ei tohi ületada 10% vastava kultuuri seemne kogusest. See on piirang, et seda ei tohi rohkem kasvatada. Mingeid muid piiranguid, takistusi, sanktsioone ei ole, nii et see ei peaks kaasa tooma mingeid suuremaid muudatusi.

Helle Kalda, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma loen siit seaduse mõju alt välja, et kui me seaduse vastu võtame, siis see võimaldab kasvatada ja turustada rahvaselektsioonsorte ja sorte, mis on kohanenud kohalike ja piirkondlike oludega. Kas te ütleksite, mis asjad on need rahvaselektsioonsordid, mis nüüd selle seadusega hakkavad meil olema?

Rahvaselektsioonsordid ongi need, mis on aja jooksul inimeste endi kasvatatud. Seal ei pruugi olla teaduslikku aretamist, aga need on meie ilmastikuolude ja kliimatingimustega väga harjunud ning on väga kindlad ja püsivad. Kui te nüüd tahate sordiliselt teada, siis jään ma hetkel küll loetelu eri kultuuride kaupa võlgu. Hetkel ei ole mul ka neid materjale kaasas. Aga kui teid huvitab, millised on näiteks just nimelt need odra või kartuli või mingite muude kultuuride sordid, siis me vastame teile kirjalikult.

Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! See e-PRIA käivitamine võib teil prioriteet olla, kuid võib-olla käivitaksite PRIA praegu inimfaktoriga, see ei ole veel käima läinud. Et te Mailis Repsi küsimusest täpselt aru ei saanud, seda ma mõnevõrra isegi mõistan, sest ega selle seaduse alusel ei ole kerge küsida, kuna sellest seadusest ei saa normaalne inimene mitte tuhkagi aru. Üldiselt on seadusloome üks põhimõtteid see, et need sätted peavad tavainimesele arusaadavad olema. Ma loen teile ette eelnõu § 16 ehk seaduse § 76¹, millega te seda seadust täiendate, lõike 4: "Tootja või tarnija sertifitseerib geneetiliste ressursside säilitamise ettenähtud sordi seemne ja seemnekartuli rahvusvaheliste nõuete kohaselt. Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi seemne ja seemnekartuli sertifitseerimise nõuetekohasuse tagamiseks tehakse põldtunnustamine ning korraldatakse proovide analüüsimine ja järelkontrolli põldkatsed." Kuidas te seda tavalisele inimesele seletate?

Aitäh! Kõigepealt te olete ülimalt kriitiline ja negatiivselt häälestatud. PRIA on päris edukalt tegutsev riigiasutus Eesti Vabariigis ja teile võib-olla nii palju teadmiseks, et PRIA on konkurentsitult kõige odavam makseagentuur Euroopa Liidus. Selles mõttes võib teil muidugi õigus olla, et väikese raha eest ja odavalt alati head ja kvaliteetset teenust ei pruugi saada. Aga mina küll tahan siinkohal, vastupidi, PRIA-t tunnustada nende nappide vahenditega tegutsemise eest ja inimfaktor on seal täiesti olemas ja teeninduskultuur aastatega väga palju paranenud. Aga see konkreetne näide, mille te ette lugesite, oli mulle küll täiesti arusaadav. Ma ei tea, kes on tavaline inimene ja mis teile segaseks jäi. Aga siin on räägitud, kuidas see sertifitseerimine toimub. Tuleb teha põldtunnustamise katsed, võtta vastavad proovid ja analüüsid ning kui need vastavad nõuetele, siis saabki seda sorti ettenähtud koguses tunnustada ja see sordilehte kanda. See on selle sätte mõte. Ma ei osanud siit küll midagi keerulist välja lugeda.

Inara Luigas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab § 10 lõiget 7, kus on öeldud, et geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi sordilehte võtmise korra, sealhulgas taotlusel esitatavad andmed, taotluse vormi ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu kehtestab põllumajandusminister. Seaduseelnõu seletuskiri ei anna mingeid lisaselgitusi. Minu küsimus on, millised on need taotlusele lisatavad dokumendid ja mis on nende dokumentide sisu?

See kord ei ole praeguseks veel valmis. Nii et ma väga täpselt ei oska teile öelda, aga põhimõte on see, et sätestatakse tähtaeg, mis ajaks tuleb taotlused esitada. Sätestatakse ka tähtaeg, mis aja jooksul vastatakse taotlusele. Sätestatakse loomulikult terve hulk loetelusid, milliseid andmeid peab taotleja esitama. See tähendab, mis kultuuri ta kavatseb kasvatada, kus kohal, mis ulatuses jne. Selle täpsema korra kehtestab tõepoolest põllumajandusminister ja kui teil on eraldi huvi, siis kui meil ministri õigusakti eelnõu valmis saab, võime me selle teile eelnevalt tutvumiseks saata. Midagi salajast seal ei ole, aga täna lihtsalt seda akti veel ei ole.

Marika Tuus, palun!

Suur tänu! Austatud minister! Öelge, palun, kas ja milliseid lisakohustusi tuleb sellest eelnõust põllumehele ja sordiaretusega tegelevatele ettevõtetele juurde.

Kasvatajale tuleb kohustus jälgida sellest õigusaktist tulenevaid nõudeid. Ta peab need rahvaselektsioonsordid registreerima ja sordilehele kandma – see ei ole üldse väga bürokraatlik ja need nõuded on leebemad kui teiste tavasortide puhul. Riigiametnikele kaasneb väike hulk täiendavat tööd: need uued rahvaselektsioonsordid tuleb sordilehele kanda, see on lisatöö. Aga ma veel kord kordan, et selle töö üldmaht on niivõrd marginaalne, et mingisuguseid täiendavaid kulutusi see riigieelarvele ei too. Ka ei lisa see kasvatajale olulisi bürokraatlikke takistusi. Nii et ma arvan, et see on päris ohutu seadus. Sellest me loobuda ei saa, sest see tuleneb Euroopa Liidu õigusest ja me oleme kohustatud ka siseriiklikult selle õigusruumi ära reguleerima.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Tahaksin küsida, kas see eelnõu tagab kuidagi selle, et ei hävineks kohalikud sordid.

Jah, see on kindlasti üks selle eelnõu eesmärkidest.

Lauri Laasi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Milline on selle seaduse mõju hobipõllupidaja jaoks?

Hobipõldudele ei ole sellel mingit mõju. Hobipõllupidajad võivad jätkata oma hobitegevust, see seadus ei reguleeri nende hobisid vähemalgi määral.

Mailis Reps, palun!

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma proovin nüüd uuesti. Mina saan sellest seaduseelnõust aru selliselt, et kui võrrelda praegust seadust ja uut eelnõu, siis läheb olukord karmimaks. Teie selgitasite, et läheb lihtsamaks. Ma leidsin, et selles seaduseelnõus on erisus see, et kui siiamaani, kui ei olnud lõpptarbijale mõeldud toodang või seeme või ütleme, paljundusmaterjal seaduse mõistes, siis olid talle madalamad nõuded. Praegu käivad ka mittelõpptarbijale või kaudselt lõpptarbijale minevad asjad selle kõige rangema reeglistiku järgi. Kui ma sain valesti aru, siis selgitage, aga mina saan nii aru, et nõuded lähevad rangemaks, ja tahaksin teada, kas see on põhjendatud.

Aitäh! See on nii, kust nurga alt vaadata. Õige on see, et teatud regulatsioon tõesti kehtestab kas või koguselised piirangud selle kasvatamiseks. Ja juhul, kui näiteks see 10% on saavutatud ja tootjaid on rohkem, siis jagatakse see kogus erinevate tootjate vahel ära ja keegi ei saa toota nii palju, kui ta soovib. Kindlasti on see piirang. Teisest küljest jällegi on sordipuhtuse nõuded oluliselt madalamad kui nende tavasortide puhul sordilehele kandmisel, kus sordipuhtus peab olema 99%. Selle seaduseelnõu puhul sätestatakse  90%-lise sordipuhtuse nõue, mis on selgelt madalam kui nende tavasortide puhul. Nii et jah, see sõltub teatud määral vaatenurgast. Loomulikult iga regulatsioon seab ka teatud piiranguid, aga need ei ole märkimisväärsed piirangud. Eesmärk on, et oleks reguleeritud kohalike sortide kasvatamine kohapealsete geneetiliste ressursside säilitamiseks, niivõrd kuivõrd see tuleneb Euroopa õigusest. Midagi enamat ei ole me siin sellega taotlenud.

Inara Luigas, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Kuna mul on õigus teile kaks küsimust esitada, siis on minu teine küsimus samuti sellele taotlusele lisatavate dokumentide kohta. Te ütlesite, et seda seadusakti pole, aga ta on väljatöötamisel ja need tulevad kindlasti. Kas teie arvates ei peaks seaduseelnõuga paralleelselt koostama ja kooskõlastama ka neid lisadokumente ning lisama need võib-olla isegi selle seaduseelnõu juurde? See annaks ehk täpsema ja ülevaatlikuma pildi sellest seaduseelnõust.

Aitäh! Jah, võin öelda, et Põllumajandusministeeriumi hea tava ja praktika näebki seda ette ning enamasti ongi määruste eelnõud, õigusaktide eelnõud lisatud. Sellegi seaduseelnõu puhul on mõned valmis ja lisatud, põllumajandusministri määrus näiteks, mis puudutab geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sordi turustamise, peediseemne, söödakultuuride, õli- ja kiudtaimede, teraviljaseemne ja seemnekartuli tootmise ja turustamine nõudeid. Aga kõiki eelnõusid me seekord ei ole selleks ajaks valmis jõudnud. Ma veel kord kordan, kui teil on süvendatud huvi selle eelnõu vastu, siis me kindlasti enne ministri allkirjastamist saadame need dokumendid teile tutvumiseks. Aga niipalju märkuseks, et kahe küsimuse õigus ei tähenda tingimata kahe küsimuse kohustust.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud põllumajandusminister! Teie põhjalike seisukohavõttude käigus oli minul võimalus Riigikogu kuluaarides kuulata põllumajandusekspertide arvamust, kes esitasid sellise seisukoha, et see eelnõu soosib senisest märksa enam GMO seemneliike. Mis te sellise seisukoha kohta oskate öelda?

Soosib enam?

GMO – geneetiliselt muundatud organisme ja seda tüüpi, seda sorti seemneliike.

Ei, see eelnõu ei soosi ega käsitle vähimalgi määral geneetiliselt muundatud organismide teemat. Siin me soovime, vastupidi, neid looduslikke, põliseid, kohalikke sorte säilitada ja reguleerida õigusaktiga, kuidas me püüame neid säilitada Eesti riigis. Pigem just vastupidine soov säilitada olemasolev bioloogiline mitmekesisus ja algupärased sordid, kui maakeeli välja öelda. See on selle seaduseelnõu eesmärk. Geneetiliselt muundatud organismid on hoopis teine lugu ja see eelnõu neid ei puuduta ja nagu teate, Eestis ei tohi geneetiliselt muundatud organisme ja neid kultuure kasvatada. Eestis sellist õigust ei ole üldse.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Hea minister! Kahtlemata on tegemist väga vajaliku eelnõuga, sest põlised sordid ja nende bioloogiline mitmekesisus vajab kaitset, aga kurat on detailides ja mõned detailid selles eelnõus on natuke veidrad. Enamik neid veidrusi tuleneb küll vahetult sellestsamast Euroopa Komisjoni õigusaktist, millega me peame ennast kohaldama, ja nende kohta ma ei küsi. Küll aga tundub natuke imelik, et just nende sortide puhul peab sordikatsete eest täielikult vastutama kasvataja, samas kui kommertssortide puhul on selle ülesande endale võtnud riik. Kas ei oleks õiglasem ja võrdse kohtlemisega vastavuses, et ka siin teeks seda Taimetoodangu Inspektsioon ehk tulevikus Põllumajandusamet.

Seda võib kindlasti kaaluda, kui siin ei ole mingeid takistusi Euroopa õigusest tulenevalt. Ma ei oska kohe vastata. Sel juhul on see võimalik, aga nõuded nendele sortidele on tunduvalt madalamad ja see on üks põhjus, miks see nii on korraldatud. Aga jah, kaalume, kui siin ei ole Euroopa Liidu õigusest tulenevaid takistusi, siis on see võimalik, nii oskan ma teile praegu öelda.

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks maaelukomisjoni liikme Leino Mäe!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Seaduseelnõu 500 oli maaelukomisjonis arutusel 1. juunil s.a. Kutsutud olid Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Tambet Sova ja taimse materjali büroo peaspetsialist Vahur Mõttus, kes rääkisid meile lahti selle seaduseelnõu vajalikkuse ja kohaldamise Euroopa Komisjoni direktiiviga 2008/62/EÜ.
Lisaks eelkõnelejale võiksin ma rahuldada siin mõningad soovid nende toodete kohta, mis kuuluvad geneetilise ressursi hulka. Ka meil komisjonis olid üleval need küsimused, mida te esitasite ministrile. Üks selline on näiteks "Sangaste" rukis, mis on juba sinna sordilehele kantud ja sellega midagi hullu tulemas ei ole. Aga muudest kultuuridest võiks nimetada ilmselt vist Kagu-Eestis kasvatatavat kartulit "Väike verev", siis porgandkartul, köögiviljadest porgand "Jõgeva Nantes" ja muidugi kõige kuulsam on meie kohalik Peipsi sibul. Need on tooted, mida me selle seaduseelnõu direktiiviga kooskõlla viimisel suudame säilitada.
Komisjonis otsustati tuua taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 500 täiskogu ette täna, 3. juunil 2009 ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks 8. juuni 2009. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Rein Ratase!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Hea põllumajandusminister! Te mainisite äsja seda suurt huvi, mis on siin saalis olijatel põllumajanduse vastu. See on väga õige ja see huvi on täiesti loomulik, sest ühelt poolt on ju põllumajandus meie toitja ja teiselt poolt oleme me kõik sajaprotsendiliselt päritolult maarahvas, s.o põllupidajarahvas. Eks sellest suurest huvist ja asjalikkusest ka see küsimuste rohkus, mis ilmnes. Ma tulen siinjuures tagasi oma teises küsimuses juba mainitud bioloogilise mitmekesisuse kadumise juurde. Teie, härra minister, mainisite väga õigesti, et me peame tegema kõik mis võimalik ja ka selle seaduseelnõu seadustamisega, et me pidurdaksime bioloogilise mitmekesisuse vähenemist. Ja hea, kui me saame seda suurendada. Aga käesoleva seaduseelnõu § 3 ettepandavalt seaduse täiendamisega §-ga 6¹ ütleb: "Geneetiliste ressursside säilitamiseks ettenähtud sort on käesoleva seaduse tähenduses § 2 lõikes 1 nimetatud sort, mis on kohanenud Eesti (edaspidi päritolupiirkond) oludega ja mida ohustab aja jooksul inimtegevuse või keskkonnamuutuste tõttu kadumine, mis toob kaasa bioloogilise mitmekesisuse vähenemise või kadumise." Vaat selle kadumise sõnastamise vastu ma olengi. Ilmselt ammu enne, kui kaovad armsalt Eestimaalt mikrofloora ja mikrofauna esindajad ning paljud muud elusolevuste taksonid, on siit kadunud Homo sapiens sapiens – oleme kadunud meie. Seda ma küll hästi ei usu, et seadus, käesoleval juhul küll seaduseelnõu, peab niisugust võimalust visioneerima. Aga iseenesest on see seaduseelnõu minu hinnangul väga hea, väga vajalik, ent iga asi võib olla natuke parem ja natuke täpsustatum. Olen rääkinud.

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 500 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. juuni 2009 kell 14. Esimene lugemine on lõpetatud.
Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusministri rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seederi!

Head kolleegid! Kõigepealt ütlen eelmise päevakorrapunkti täienduseks sulle, kolleeg Inara, et vastav põllumajandusministri määruse eelnõu on siiski lisatud leheküljel 13. Nii et mulle endalegi üllatuseks on meil kõik eelnõud ette valmistatud ja vaadake põhjalikult neid lisatud materjale.
Aga nüüd Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eelnõust. Selle eesmärk on eelkõige tagada selge vastutus avaliku teenistuse arengu juhtimise eest. Eelnõu põhisisu on sätestada, et avaliku teenistuse arendamise valdkond kuulub tulevikus Rahandusministeeriumi valitsemisalasse ja Riigikantselei vastavad ülesanded antakse üle Rahandusministeeriumile. Avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise ja valikuga jääb ka edaspidi tegelema Riigikantselei juures tegutsev kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon. Eelnõuga kitsendatakse komisjoni poolt atesteerimisele kuuluvate ametnike ringi. Samas jääb Riigikantselei korraldada tippjuhtide hindamine ja arendamine.
Eelnõuga täiendatakse avaliku teenistuse seadust ja sätestatakse alus ametniku üleviimiseks koos ametinimetuse, tegevusvaldkonna ja ülesannetega ühest ametiasutusest teise, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioonid, nõutav erialane ettevalmistus ja teenistuse paikkond ning ametipalk ja avaliku teenistuse seaduse alusel makstavad lisatasud ei vähene. Nimetatud tingimuste muutumisel võib ametniku üle viia tema kirjalikul nõusolekul.
Nagu öeldud, on Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse eesmärk tagada selge vastutus avaliku teenistuse arengu juhtimise eest. Vastutus avaliku teenistuse arendamise eest on praegu killustatud mitme valitsusasutuse vahel. See on takistanud avaliku teenistuse arenguks vajalike muudatuste kavandamist ja läbiviimist. Eelnõu tuleneb uue avaliku teenistuse seaduse eelnõust ja valmistab ette selle rakendamist. Pärast eelnõu jõustumist on Rahandusministeeriumi kui avaliku teenistuse arendamise ja personali juhtimise rakendamise koordineerimise eest vastutaja ülesanne analüüsida avalikku teenistust reguleerivate õigusaktide rakendamise praktikat, nõustada nendes küsimustes ametiasutusi, koondada ja vahendada avaliku teenistuse personali juhtimise alast teavet, anda sellealaseid selgitusi ja koostada soovituslikke juhendeid.
Kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni poolt atesteerimisele kuuluvate ametnike arendamine jääb Riigikantselei ülesandeks, sest komisjon jääb tegutsema Riigikantselei juures. Eelnõu peab oluliseks, et kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni juhtimist jätkab apoliitiline riigisekretär ning komisjonis atesteerimisele kuuluvate kõrgemate ametnike arendamist korraldab neutraalne Riigikantselei.
Ametnike üleviimise eriregulatsiooni eesmärk on võimaldada riigiteenistuses või kohaliku omavalitsuse teenistuses paindlikumalt muudatusi ja ümberkorraldusi teha ning vältida koondamist olukorras, kus ametikohtade arv ühes ametiasutuses väheneb, kuid samade funktsioonidega töö jätkub teises ametiasutuses. Üleviimise võimaluste laiendamisega vähenevad kulutused koondamishüvitistele ja värbamiskulud uute spetsialistide leidmiseks. Olukorras, kus ametnikule on tagatud senise töö jätkamine, ei ole põhjendatud üleviimise sidumine tema enda nõusolekuga ning üleviimisest keeldumisel koondamishüvitiste maksmine. Muudatuste positiivse mõjuna tuleb välja tuua ka asjaolu, et ametnikule säilitatakse töökoht samade ülesannetega samadel tingimustel.
Seaduse rakendamiseks moodustatakse Rahandusministeeriumis riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kuhu viiakse üle Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna seitse ametikohta ning 1. jaanuariks 2011. aastal Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna struktuuritoetuste talituse ametikohad. Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna üleantavatele ametikohtadele Riigikantselei eelarves kavandatud tegevuskulud viiakse seaduse jõustamise seisuga üle Rahandusministeeriumi eelarvesse.
Avaliku teenistuse seaduses ametnike üleviimise aluste laiendamise tulemusel puudub vajadus maksta koondamishüvitisi, kuna ametnikud liiguvad koos tegevusvaldkonna ja ülesannetega Rahandusministeeriumisse. Avaliku teenistuse tippjuhtide arendamine jääb Riigikantselei koosseisu eraldi struktuuriüksusena.
Ühtlasi kehtestatakse eelnõuga riigi julgeoleku volitatud esindaja – s.o Kaitseministeeriumi struktuuriüksus – juhi ametisse nimetamisel teenistustähtaeg. Riigi julgeoleku volitatud esindaja juhi määratud tähtajaks ametisse nimetamine aitab vältida olukorda, kus ühe isiku kätte koondub suur hulk salastatud teavet. Jõustumise ajal ametis olev riigi julgeoleku volitatud esindaja juht loetakse muudatuse jõustumise hetkest arvates viieks aastaks ametisse nimetatuks.
Samuti korrastatakse eelnõuga Riigikantselei struktuuri ning kaotatakse Riigikantselei peadirektori ametikoht, mis on alates 1. oktoobrist 2006. aastal olnud täitmata ning on selgunud, et vajadus Riigikantselei peadirektori ametikoha järele puudub. Riigikantselei põhimääruses on osakonna juhatajast kõrgemal asuvate direktorite ametikohad ette nähtud olulisemate Vabariigi Valitsuse ja peaministri suuremat tähelepanu nõudvate valdkondade koordineerimiseks, nagu strateegiadirektor, Euroopa Liidu asjade direktor, julgeoleku koordinatsioonidirektor ja valitsuskommunikatsiooni direktor. Eelnõus sätestatakse Riigikantselei direktori ametikoht valitsusametnike ametinimetuste loetelus ning palgaaste samal tasemel ministeeriumi asekantsleriga, kuna ministeeriumi juhtimisstruktuuris vastab Riigikantselei direktori ametikohale asekantsleri ametikoht.
Seadus jõustub 90 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Austatud Riigikogu liikmed, palun teid esitatud seaduseelnõu toetada! Aitäh!

Tänan, hea minister! Ka selle päevakorrapunkti puhul on teile mõningad küsimused. Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud minister! Sellest jutust ja seletuskirjast saime teada, et Riigikantselei peadirektori koht oli kolm aastat vaba, ja ennäe, selgus, et pole teist vajagi, et selle töö saavad teised ära teha. Tahakski teada, kui palju seal valitsussüsteemis on selliseid peadirektoreid või osakonnajuhatajaid, ilma kelleta saaks valitsus päris lahedalt funktsioneerida. Ma ei räägi peaministrist.

Ma ei oska teile öelda kogu riigi kohta – ei ole end selleks ette valmistanud. Aga kõikidel ministeeriumidel on olemas päris põhjalik ülevaade oma valitsemisalast ja sellest tulenevalt on valitsus kahe aasta jooksul alustanud ja osaliselt ellu viinud päris palju ümberkorraldusi. Siseministeeriumis on käivitatud ametite ühendamine, Keskkonnaministeeriumis on käivitatud ametkondade ühendamine, Sotsiaalministeeriumis on töötukassa ja Tööturuameti ühendamine, Põllumajandusministeeriumis toimub eri riigiasutuste ühendamine valitsusasutustega. Selline tegevus käib, kulutuste ja juhtimise optimeerimine käib. Seejuures pole kõikide nende ühendamiste puhul ainus eesmärk kulutuste kokkuhoid ja ratsionaalsus, seal on ka muid põhjusi. Aga üks põhjus on just nimelt nii raha kui inimeste parem ärakasutamine. Jah, seda arenguruumi veel on ja usun, et kui praegused ümberkorraldused eri ministeeriumide valitsemisalas mööda saavad, siis see ei tähenda seda, et olukord on ideaalne. Eks tulevikus ole oodata veel ümberkorraldusi.

Rein Ratas, palun!

Hea ettekandja! Kuidas hakkab ikkagi toimuma personali juhtimisalane nõustamine ja kõrgemate ametnike arendamine? Millisel viisil see täpsemalt toimub? Olen rääkinud.

Rahandusminister saab kindlasti sellele vastata, kui ta selle töö on üle võtnud. Praegu on otsustatud, et personali korraldamise ja juhtimisega tegelevad kolm ametkonda: Rahandusministeerium, Riigikantselei ja Justiitsministeerium. Mõistlik on viia see ühe ministeeriumi valitsemisalasse ja praegune valitsus on otsustanud, et see võiks olla Rahandusministeerium, kes nii või naa on palgapoliitika kaudu kõige jõulisemalt personalipoliitika kujundamisega seotud. Nii et kindlasti, kui see seadus saab Riigikogus heaks kiidetud ja kui selle järel need inimesed ja struktuuriüksused on Rahandusministeeriumi valitsemisalasse üle viidud, siis on uus rahandusminister pädev vastama teie küsimustele. Täna on veel vara nendele küsimustele rahandusministri suu läbi vastata.

Helle Kalda, palun!

Lugedes seda eelnõu, tuleb välja, et perspektiivis toimub maasekretäride atesteerimine Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjonis. Miks peab sellise muudatuse tegema? Kas tegu on olnud korruptsiooniga või ei taheta poliitiliselt oma inimesi paika panna või mis?

Põhimõtteliselt jääb atesteerimiskord enam-vähem samaks, kui see seni on olnud, aga tõesti teatud ametnikud ei kuulu enam atesteerimisele Riigikantselei juures asuvas komisjonis. Eesmärk on lihtsalt mitte liigselt koormata seda Riigikantselei juures olevat komisjoni. Selleks puudub vajadus. Maavanemad pole juba mõnda aega eelmise valitsuse ajal tehtud seadusmuudatuste tõttu allunud Vabariigi Valitsusele ega ole Vabariigi Valitsuse esindajad. Sellest tulenevalt ei ole ka maasekretärid selles asutuses enam niisuguse tähtsusega, kui nad olid varem. Maavanemad on võrreldavad Siseministeeriumi osakonnajuhatajate tasandiga ja nii on otstarbekas ka maasekretäride atesteerimine anda Siseministeeriumi kompetentsi ja teha seda Siseministeeriumis.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud minister! Eelnõuga pannakse kohustusi ka Siseministeeriumi konkursi- ja atesteerimiskomisjonile. Kas selleks on Siseministeeriumis vaja täiendavat personali?

Ei ole, sellega saab Siseministeerium hiilgavalt praeguse personaliga hakkama.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud minister! Me oleme täna saanud märksa targemaks. Kolleeg Aidma rääkis siin, kuidas teie valitsemisalas ühendatakse kolm ametit-inspektsiooni – mis nad seal olidki – ja kaob umbes 50 töökohta. Ja selgus, et need 50 töökohta on täiesti täitmata, kuidagi on lihtsalt palgafondi kasutatud. Kas teil on ülevaadet, kui palju on üldse avalikus teenistuses selliseid ametikohti, mis on täitmata ja mis suurima rahuga võiks koondada – ei teki mingeid sotsiaalseid tagajärgi ja riigil jääb raha alles? Kas riigil on sellist arvestust tehtud?

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ühendatakse 15 riigiasutust, mitte kolm. Ja tõepoolest on kõigi nende 15 asutuse kohta üle 50 vakantse ametikoha. Ja pärast asutuste ühendamist me ei näe mingit vajadust neid praegu vakantseid ametikohti täita. Me saame või vähemalt peame saama olemasoleva koosseisuga hakkama ja ega suurema koosseisu jaoks raha ka ei oleks. See ülevaade aga on olemas mitte ainult Põllumajandusministeeriumis, vaid kõikides ministeeriumides ja valitsuses tervikuna ka. Loomulikult asjade seis pidevalt muutub – Eesti riigis ikka ühes või teises ametkonnas keegi lahkub ametist ja tekib uus vakantne ametikoht ning kusagil keegi astub ametisse. Nii et see on muutuv näitaja, aga mingi hetke seisuga on see fikseeritav ja sellise ülevaate on Rahandusministeerium valitsusele, kui valitsus seda soovinud on, andnud. Seega meil on eri valitsemisalade kaupa olemas ülevaade, kui palju struktuurides üldse ametikohti on ja kui palju nendest on täidetud. Aitäh!

Nelli Privalova, palun!

Lugupeetud minister! Kuidas käib ametnike reservi arvestuse pidamine? Kuidas see toimub praegu ja millised on muudatused?

Ega mingeid sisulisi muudatusi käesolev eelnõu ei sätestagi. See kord jääb selliseks, nagu ta olnud on.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Eelnõu täiendatakse ametnike teise ametiasutusse üleviimist puudutavate sätetega. Millised on üleviimisel ametniku õigused? Kas ametnikul on õigus loobuda üleviimisest ning kui on, siis mis tingimustel?

Kui ükski seaduseelnõus loetletud tingimustest üleviimisel ametniku jaoks ei muutu – tegu on selliste oluliste tingimustega nagu tööülesanded, nõutav kvalifikatsioon, palk, lisatasud, paikkond, kus inimene töötab, jne –, siis saab inimese ühest ametiasutusest teise üle viia ilma tema nõusolekuta. Loomulikult, kui ta nõus ei ole, siis tal on õigus sellelt ametikohalt lahkuda, kuid sel juhul ei ole tal õigust koondamishüvitisele. Niisugused on tema õigused. Kui kas või üks nendest tingimustest muutub, siis ilma nõusolekuta ametnikku üle viia võimalik ei ole.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud ettekandja! Selle eelnõu pealkirigi viitab, et tegemist on ühe osa avaliku teenistuse seaduse muutmisega. Me teame, et meil on ees veel terve suur reform avaliku teenistuse seaduse osas. See tänane on nagu kimp kevadkannikesi võrreldes põhipaketiga, mis meil kohe siin saalis menetlusse jõuab. Ennist, kui te eelnõu tutvustasite, siis ma panin tähele väidet, et selle eelnõuga antakse suurem võimalus tippametnike koolitamiseks või keskendutakse sellele rohkem. Aga minu küsimus puudutab seda, et Eestis ju üldiselt ei ole kombeks inimestesse investeerida. Kuidas selle eelnõu valguses hakkab toimuma suure osa ametnike koolitamine, nendesse investeerimine jne? Me ju teame, et nende igasugused sotsiaalsed tagatised, kõik muud koolitused ja motivatsioonitegurid on tegelikult plaanis maha võtta.

See eelnõu on siin Toompeal vahest tõesti nagu kevadine värskendus. Ja sellega küll mingeid hüvesid ei vähendata, kui mitte silmas pidada sellise üleviimise seadustamist, kus tingimuste mittemuutumisel ametnikul ei ole õigust sellest keelduda või peab ta ametikohast loobuma ilma hüvitiseta. Mingeid muid hüvesid siin ei vähendata. Mida need seaduseelnõud, mida Riigikogu tulevikus menetlema hakkab, endaga kaasa toovad, on juba teine küsimus.
Miks see eelnõu siin eraldi varem on kui avaliku teenistuse seadus tervikuna? Ma möönan, et oleks mõistlik kõike koos arutada. Aga eraldi on see sellepärast, et võimaldab lahendada mõned kiireloomulised küsimused, eelkõige need, mis on seotud rahaga. Üks ongi seesama üleviimine, sest Tööturuameti ja töötukassa liitmisel näiteks tekkisid riigil kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad lisakulutused. Inimesed jäid sisuliselt samale tööle samas piirkonnas, sama kvalifikatsiooniga, sama palgaga, kuid riigil tekkis sellest reorganiseerimisest hästi suur kulu. Et niisuguseid ebaratsionaalseid kulutusi juba täna vältida saaks – riik peab ennast ümber korraldama vastavalt rahakoti suurusele –, oli mõistlik esitada see muudatus kiireloomulisena.
Teiseks, näiteks säte, mis kehtestab koolituskulude osakaaluks 2% personalikuludest – oli vist nii palju, kui ma õigesti mäletan –, ei ole ka mõistlik. See võiks olla paindlik. Kui ikkagi leitakse, et säästuajal võiks see osakaal olla 1,5 või 1,3%, siis nii võikski olla, mitte ilmtingimata 2% või rohkem.
Nii et on mõningad väga praktilised põhjused, miks see eelnõu on praegu eraldi teie ees ja miks neid muudatusi ei esitata koos ülejäänud avaliku teenistuse seadusega. Aga kõik põhimõtteliselt olulised küsimused on reguleeritud avaliku teenistuse seaduses, mitte konkreetselt selles seaduses.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea minister! Mind huvitab, kuidas teised ministeeriumid suhtusid sellesse eelnõusse. Läbis ju see nagu kõik valitsuse eelnõud kooskõlastusringi. Millised olid eelnõu kohta kooskõlastusringil tehtud märkused ja ettepanekud?

Üldiselt suhtusid ministeeriumid eelnõusse mõistvalt ja kooskõlastasid selle. Ma ei mäleta, et ükski ministeerium oleks kooskõlastusest keeldunud. Nii et suhtumine on olnud mõistev ja toetav, saan ma vastata.

Aadu Must, palun!

Lugupeetud minister! Nii teile kui mulle meeldib, kui asju nimetatakse täpsete nimedega, ja see ehk vabandab, kui esitan võib-olla teisejärgulise küsimuse. Aga ikkagi: kui ametnik viiakse üle ühelt ametikohalt teisele, mis asub riigi teises otsas, ning ametnikul ei ole õigust keelduda üleviimisest, siis kas eelnõu seletuskirjas kasutatud väljend "paindlik ümberkorraldus" ikka on õige? Ega siin äkki ei ole tegemist kunstipärase ilustamisega?

Paindlikkus on niisugune väga paindlik mõiste. Aga te tõite natuke ebatäpse näite, väites, et kui ametnik viiakse üle teise Eestimaa otsa, siis tal ei ole midagi öelda. Ametnikul on midagi öelda, kui ta viiakse üle teise paikkonda. Seaduses on sätestatud, et ametniku tööpiirkond peab jääma samaks. Kui ametnikkond liigub Tallinnast Tartusse, siis on ametnikel õigus uut kohta mitte vastu võtta. Neid ei saa nende nõusolekuta üle viia ja neil on õigus saada ka koondamishüvitist.

Rein Ratas, palun!

Hea ettekandja! Miks asendatakse üleriigilise konkursi- ja atesteerimiskomisjoni liikmete koosseisus Riigikantselei esindaja Rahandusministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajaga? Olen rääkinud.

Rahandusministeeriumi esindaja hakkab seal olema põhjusel, et tulevikus on personalipoliitikat juhtiv ministeerium vastavalt sellele eelnõule Rahandusministeerium. Seetõttu on täiesti loomulik, et ka Rahandusministeeriumi esindaja on komisjonis.

Tiit Kuusmik, palun!

Lugupeetud minister! Eelnõu kohaselt jäetakse Riigikantselei ülesannete loetelust välja riigiametnike koolituse ja atesteerimise koordineerimine. Kuidas täpsemalt hakkab toimuma koolituse ja atesteerimise koordineerimine, selle lahendus on viidud Rahandusministeeriumi alla. Ühes oma vastuses te küll ütlesite, et rahandusminister tuleb ja vastab sellele küsimusele, aga ma teen siiski katse: äkki on eelnõu menetluse käigus olnud juttu, kui palju läheks Rahandusministeeriumis just selleks täiendavat personali vaja?

Mina olen ajutine nähtus rahandusministri ametikohal. Selle eelnõu väljatöötamise alguse juures on olnud Ivari Padar ja loodetavasti jätkab keegi teine väga võimekas isik seda tööd. Aga kavandatud ei ole küll koosseisu suurendada. Need inimesed, kes tuuakse üle Riigikantseleist Rahandusministeeriumisse, peavad ka Rahandusministeeriumis selle tööga hakkama saama. Ja ma usun, et saavad ka, nii et koosseisude suurendamist ei tule. Mida ma kindlasti võin öelda, on see, et raha igatahes rohkem ei kulu, sest lähiajal ei ole valitsusel plaanis esitada Riigikogule ühtki eelnõu, millega suurendataks riigi valitsusasutuste personalikulusid või palgafondi. Nii et kulutused ei saa suureneda.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Kui ametnike üleviimine toimub ühest riigi ametiasutusest teise, siis kas on võimalik ka töötaja üle viia näiteks Tallinnast Tartusse, Rakverest Pärnusse?

Jah, on võimalik, aga vaid töötaja enda nõusolekul. Kui töötaja nõus ei ole, siis teda teise piirkonda üle viia ei ole võimalik.

Ain Seppik, palun!

Austatud minister! Te ütlesite, et sellel eelnõul justkui puudub seos selle tohutu avaliku teenistuse paketiga, mis kohe järgneb. Et see eelnõu on üks kevadine ja päikeseline. Võrdlus on ju õige – järgmine tuleb tõesti sünge sügis või lausa sügistalv. Aga kas see on ikka päris nii? Te ütlesite, et eelnõu lahendab kiireloomulised küsimused, aga § 4 ütleb, et käesolev seadus jõustub 90. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist? Nii et ega te ei kavatse seda üldse jõustadagi!

Me kavatseme selle ikka jõustada: kui kirjas on 90 päeva, siis 90 päeva pärast me kavatseme selle jõustada. Tõenäoliselt avaliku teenistuse seadus 90 päeva jooksul ei jõustu. Me teame, et parlament läheb ka suvepuhkusele. Vaevalt et te juulis-augustis erakorralistel istungitel hakkaksite seda eelnõu tõsiselt arutama. Nii et see seadus, kui eelnõu vastu võetakse, kindlasti jõustub kiiremini kui avaliku teenistuse seadus. Täpsustuseks niipalju, et pole õige, et sel minu arvates mitte mingisugust seost avaliku teenistuse seaduse paketiga ei ole. Ma vastupidi ütlesin, et oleks hea muidugi kõike koos käsitleda, kuid see eelnõu ei puuduta väga põhimõttelisi küsimusi avalikus teenistuses ega ka töötajate hüvede kaotamist. Ametnike üleviimine lihtsalt tehakse paindlikumaks kui seni ja see on seotud sooviga kulutusi kokku hoida. Nii et väga põhimõttelisi küsimusi eelnõu ei puuduta, aga loomulikult on see seotud avaliku teenistuse seaduse paketiga. Loodetavasti jõustub see ikka enne kui avaliku teenistuse seadus tervikuna.

Marika Tuus, palun!

Austatud minister! Mind huvitab ka sama teema. Kui ametnikud viiakse ühest riigiasutusest teise üle, kas siis selle käigus on võimalik ka nende palku kärpida? Ja kui palju te loodate selle üleviimisega kokkuhoidu seoses sellega, et koondamishüvitised ja värbamiskulud jäävad olemata?

Palku ei ole võimalik seoses üleviimisega ühepoolselt kärpida. Palku on võimalik kärpida kas teistest seadustest tulenevalt, kui mõni seadus selleks aluse annab, või siis kokkuleppel. Üleviimisega seoses see eelnõu riigile ühepoolselt kärpimise võimalust ei anna.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud minister! Päris kummaline oli kuulda teie märkust, et olete rahandusministrina ajutine nähtus. Mina olen aru saanud, et ministrid üldse on poliitilises elus oma ametikohal ajutised nähtused. Või olete mõelnud oma senise põhitöökoha põlistada ja kinnistada selle endale eluaegsena? Seda võite ka vastata, kui vastuse järg kätte jõuab. Aga mu küsimus eelnõu kohta on see. Kui selle eelnõuga põhimõtteliselt vähendatakse koolituskulusid ja antakse võimalus need nulli viia, siis ei ole see kindlasti vähe põhimõtteline küsimus, nagu te ennist väitsite. Sellega ma ei saa kuidagi nõustuda. Kui ära võtta see 2% kohustus – ja me teame, et palgafondid on niikuinii kus 10, kus 20 või 30% vähenenud –, siis millega te põhjendate olukorda, kus riik aastaid ei investeeri oma töötajatesse-teenistujatesse ega koolita neid? Kas see on perspektiivikas ja kas see on õigustatud põhjendusega, et on vaja kokku hoida?

Teil on õigus, ma olen ka põllumajandusministri ametis kindlasti ajutine. Ja üldse siin maailmas on kõik ajutine. Kui tagasi pöörduda selle teema juurde, millest Ratas rääkis, siis ma arvan, et küllap see maailmalõpp ka ükskord tuleb, aga see on vist veel väga kaugel, nii et me suudame veel mitu elu koos härra Ratasega ära elada.
Mis puutub koolituskuludesse, siis ma tõesti arvan, et see ei ole põhimõtteline muudatus. Praegu on raha kasutamine jäigem ja me anname olukorras, kus palgafondid avalikus sektoris tõesti vähenevad – kus 15, kus 20, kus 30% –, raha kasutamise vabamaks, võttes ära piirangu, et palgafondist peab teatud osa kindlasti suunama koolitusele. See ei ole alati kõige mõistlikum ja võiks jääda asutuse juhi otsustada, kas ta eraldab koolituseks 1% või 1,5% palgafondist ja maksab ülejäänud rahast palka või vastupidi. Nii et muudatus annab paindlikkuse. Võimalus kulutada koolitamiseks enam kui 2% palgafondist jääb kõikidele asutustele alles – see õigus ei kao kuhugi. Lihtsalt paindlikkust suurendatakse ja see on igati mõistlik.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra minister! Eelnõus on minu jaoks päris uued mõisted "reservi arvamine" ja "reservist väljaarvamine". Ma saan aru, et jutt on riigiteenistujatest. Tahaksin teada, kuidas on riigireserv korraldatud tänasel päeval. Kui suur see on ja kuidas üldse see süsteem töötab?

Riigil on igasuguseid reserve: julgeolekureservid, rahalised reservid ja teie peate silmas avalikke teenistujaid. Ma veel kord ütlen: see seadus ei puuduta vähimalgi määral reservi arvamist ja sealt väljaarvamist. Nii et praeguse seaduseelnõu mõjul ei muutu olemasolevas korras mitte midagi.

Kalle Laanet, palun!

Hea minister! Me teame, et praegu tegutseb Riigikantselei juures kõrgemate riigiametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjon, kus kõrgemaid riigiametnikke kontrollitakse ja atesteeritakse. Aga väga paljud on uue eelnõuga sealt välja jäetud, näiteks ministeeriumide ja Riigikantselei osakondade direktorid ja juhatajad, ametite inspektorid ja peadirektori asetäitjad. Mis põhjusel need kategooriad sealt välja jäetakse?

Täna juba kõlas analoogiline küsimus, et miks on jäetud välja näiteks ka maasekretärid. Põhjus on soov vähendada Riigikantselei juurde jääva komisjoni töökoormust. Ei ole praktiline, et too komisjon kontrollib nii laia ringi. Mõistlik on jätta teie loetletud ametnikud ministeeriumidesiseselt atesteerida. Seda on ka valdav enamik ministeeriume ise soovinud, nii et tegu on vastutulekuga neile. Ma arvan, et see on praktiline.

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud minister! Läheksin edasi sellest küsimusest, mis Evelyn Sepp esitas. Te ütlesite, et eelnõu suurendab paindlikkust, kui kohustuse asemel inimesi koolitada jääb õigus neid koolitada, kui juhuslikult selleks raha on. Aga praeguste eelarvekärbete puhul on ju selge, et koolitus on kindlasti üks valdkond, kust on juba kõvasti kärbitud. Kas teie ministrina arvate, et see tuleb ministeeriumi tööle ja ametnikele kasuks, kui koolitamise pealt kokku hoitakse ja selles osas väga paindlikuks muututakse?

Eks kokkuhoid on üldse üks ebameeldiv asi ja otsusena väga ebapopulaarne. Aga minu arvates raha paindlikuma kasutamise seisukohast on see siiski õige, et me kõnealuse kohustuse muudame ainult õiguseks. Tahaksin täpsustada, et küll mitte võib-olla täna ja lähitulevikus – eks seda näita praktika –, aga minevikku vaatavalt võib küll öelda, et vastupidi, avalikus teenistuses olevad inimesed on saanud tunduvalt enam koolitusi ja avalikus sektoris kulutatakse koolitustele tunduvalt enam, kui reeglina teeb seda erasektor. Pikkade aastate jooksul on praktika olnud selline, et avalik sektor koolitab inimesed välja ja annab neile praktilise töö kogemuse, ning veidi aja pärast on erasektor nii mõnegi koolitatud inimese avalikust sektorist ära meelitanud, talle lihtsalt rohkem makstes. Pigem on avaliku sektori probleem just nimelt see olnud.
Nii et mina julgen öelda, et avalikus sektoris on inimesele päris palju tähelepanu pööratud ja koolitusele eriti. Jah, praeguses surutise olukorras tuleb kokku tõmmata, ja seda mitte ainult palga maksmise arvel, vaid ka koolituse arvel. Kindlasti ei ole see hea, aga teisi valikuid meil ei ole. Ning see paindlikkus on minu arvates põhjendatud: las asutuse juht ise otsustab, kas ta maksab selle protsendi-paari võrra rohkem palka või kulutab selle raha koolituseks vastavalt vajadusele.

Toivo Tootsen, palun!

Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et vastutus avaliku teenistuse arendamise eest on killustatud mitme valitsusasutuse vahel, mis on takistanud avaliku teenistuse arenguks vajalike muudatuste kavandamist ja läbiviimist. Esiteks tahaksin teada, millised on need kavatsetud muudatused, mida keegi on takistanud. Ja teiseks: kas siit võib välja lugeda, et kuna suurel määral on kõik see asi Riigikantselei käes ja nende vastutada olnud, siis nemad ei ole lihtsalt oma tööga hakkama saanud?

Kindlasti ei saa teha järeldust, et Riigikantselei ei ole oma tööga hakkama saanud või on teinud oma tööd halvasti. Põhjuseks ongi killustatus. Nagu ma ütlesin: seni on personali- ja palgapoliitikaga tegelnud Rahandusministeerium eelkõige palgapoliitika kaudu, aga samuti  Riigikantselei ja Justiitsministeerium. Avaliku teenistuse seaduse eelnõu on ju suurel määral välja töötatud Justiitsministeeriumis. Valdkond on ministeeriumide vahel killustatud ja mõistlik on see viia ühe ministeeriumi valitsemisalasse. Tegu ei ole otsese hinnanguga mitte ühelegi neist kolmest ministeeriumist, kes täna sellega on tegelnud. Ma arvan, et kõik nad on teinud vähemalt rahuldavat tööd, kuid me tahame, et töö oleks tehtud hästi. Loodame, et kui ühel ministeeriumil on selge ja juhtiv vastutus, siis on võimalik personalipoliitika paremini ellu viia.
Minu isiklik arvamus on, et me kõik teame: kõige tundlikum teema on palkade maksmise teema. Ja kuidas me ka ei ole üritanud, ikka on enam-vähem sama vastutust ja sama pädevust nõudvatel ametikohtadel töötavatel inimestel avalikus sektoris erinevad palgad. See ei ole õige. Aga ega see vist enne ei korrastugi, kui suudetakse vastu võtta nii radikaalne lähenemine, et kõikidele avalikele teenistujatele makstakse palka Rahandusministeeriumist – ühest kohast, ühest ministeeriumist. Ma olen kindel, et selle järel palgad ühtlustuvad tunduvalt kiiremini kui senise praktika kohaselt, kus asju otsustavad eri ministeeriumid – küll ühtsete õigusaktide alusel, aga ikkagi väga erinevalt.

Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud minister! See Rahandusministeeriumi korraldustöö ja juhtimine on hästi mõjunud. Ma vaatan, et igale poole tahetakse Rahandusministeeriumi panna. Kuigi kui seaduse mõjusid arvestada – võib-olla see vaid paistab nii –, siis on vastuolusid väga palju. Väidetakse, et koondamine ühe ministeeriumi valitsemisalasse arendab avalikku teenistust väga hästi, aga samas võib seletuskirja lõpust lugeda, et "avaliku teenistuse tippjuhtide arendamiseks moodustatakse Riigikantselei koosseisus eraldi struktuuriüksus (tippjuhtide kompetentsikeskus), kuhu viiakse üle senised tippjuhtide valiku hindamise ja arendusega tegelevad kolm ametnikku". Kui osa vastavaid inimesi suunatakse Rahandusministeeriumi, siis mis see kompetentsikeskus Riigikantseleis põhimõtteliselt peaks endast kujutama?

Hea kolleeg! Sa hindad minu võimeid kahe nädala jooksul rahandusministri töösse süveneda üle. Rahandusministri jõuline roll pole esile kerkinud kahe nädala jooksul. Oh ei! See protsess on saanud alguse tunduvalt varem. Aga ma nõustun sinu lähenemisega. Mis puutub sellesse, et väga väikesel määral kõrgemate ametnikega tegelemise õigus, sealhulgas ka atesteerimine jääb Riigikantseleile, siis see on valdavalt seotud sooviga, et niisugust valikut ka läbi komisjoni teeks institutsioon, kes ei ole mingilgi määral käsitatav poliitilise institutsioonina. Seda juhib apoliitiline riigisekretär, see on neutraalne. Nagu me teame, ministrid on kõik poliitilise taustaga ja seetõttu on n-ö väline usaldusväärsus Riigikantselei juures tegutseva atesteerimiskomisjoni puhul kindlasti suurem, kui see oleks ühes ministeeriumis, keda juhib ühe erakonna poliitiline esindaja. See on peamine põhjus, miks me otsustasime väga väheste, aga olulise tähtsusega tippjuhtide valiku hindamise jätta neutraalsele Riigikantseleile.

Tiit Kuusmik, palun!

Hea minister! Mulle pakub huvi siin kõlanud info, mis puudutab palkade Rahandusministeeriumi haldusalasse viimist – kogu see palkade koordineerimine. Kui spekuleeriks natuke: mismoodi see puhtpraktiliselt võiks välja näha, kui näiteks Justiitsministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi osakonnajuhatajad hakkaksid ühest kohast palka saama? Praegu võib neil vist suur vahe sees olla?

See on minu üsna toores uitmõte, mis on kindlasti realiseeritav ja minu isikliku veendumuse kohaselt ka väga õige. Kuid see ei juhtu üleöö. See vajab ettevalmistamist ja vajab ka kindlasti laiapõhjalist toetust, et selleni jõuda. Aga ma arvan, et ühel hetkel selleni jõutakse – ei usu, et see tehniliselt väga keeruline on. Eesti avalik teenistus ei ole väga suur ja mõnele või mõnekümnele tuhandele ametnikule palga väljamaksmine ühe ministeeriumi kaudu ei ole kindlasti üle jõu käiv ülesanne. See on võimalik ja igati mõistlik – olen täiesti veendunud, et peale seda on kogu avaliku teenistuse palgapoliitika tunduvalt läbipaistvam ja tunduvalt ühtlasem kui seni.

Kalle Laanet, palun!

Hea minister! Viimane kiire küsimus: kas te oskate öelda, kui suur on praegu Riigikantseleis too avaliku teenistuse osakonna koosseis, mis üle läheb?

See oli vist seitse inimest, kui ma õigesti mäletan.

Hea minister, suur tänu vastamast ja ette kandmast! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Ene Kaupsi!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon arutas seda eelnõu oma istungil 19. mail. Eelnõu sisu tutvustas komisjonile ja küsimustele vastas rahandusminister Ivari Padar. Arutelul osalesid lisaks komisjoni liikmetele ka Tiina Tamm, Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler, ja Riini Saluri, Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna juhataja asetäitaja. Siinkohal tahaksin juhtivkomisjoni esindajana tänada Helir-Valdor Seederit väga põhjaliku eelnõu tutvustanud ettekande eest ja küsimustele vastamise eest!
Komisjonis toimunud arutelust kokkuvõtlikult niipalju, et praegu on vastutus avaliku teenistuse arendamise eest hajunud eri valitsusasutuste vahel ja see on takistanud avaliku teenistuse arenguks vajalike muudatuste läbiviimist. Rahandusministeeriumis moodustatakse riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond, kuhu viiakse üle Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna seitse ametikohta. Riigikantselei avaliku teenistuse osakonna struktuuritoetuse talituse ametikohad viiakse üle Rahandusministeeriumi koosseisu hiljemalt 1. jaanuariks 2011. aastal. Struktuurimuudatustega lisakulutusi ei kaasne, kuna vastavad tegevuskulud viiakse seaduse jõustumisel üle Rahandusministeeriumi eelarvesse. Riigikantselei peadirektori ametikoha kaotamisega ei kaasne täiendavaid kulutusi, sest peadirektori ametikoht on olnud täitmata aastast 2006 ja peadirektori ülesanded on jaotatud teiste ametikohtade vahel. Riigi julgeoleku volitatud esindaja, Kaitseministeeriumi vastava struktuuriüksuse juht on praegu ametis määramata ajaks. Sellel ametikohal hakkab viieaastane teenistustähtaeg kehtima seaduse jõustumisest.
Komisjon jõudis konsensusega otsusteni teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu esimene lugemine 3. juuni päevakorda, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 17. juuni 2009. See on komisjoni esindajana minu poolt kõik. Tänan!

Hea ettekandja, teile on ka küsimus. Enn Eesmaa, palun!

Austatud ettekandja! See on selge, et Riigikogu juhatus määras juhtivkomisjoniks põhiseaduskomisjoni, aga kuna selle teema puhul on väga palju seotud rahandusega ning ajutine rahandusminister oli ka ettekandja ja põhiettekandja, siis küsin: kas teie komisjoni käsutuses oli ka rahanduskomisjoni arvamus? Kas seda üldse küsiti?

Esimese lugemise ettevalmistamisel ei olnud meie käsutuses rahanduskomisjoni arvamust.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kas Rahandusministeerium hakkab nüüd koordineerima kohalike omavalitsuste ametnike atesteerimist? Olen ma õigesti aru saanud?

Komisjonis me sellel küsimusel ei peatunud, aga sellele on vastus olemas eelnõu seletuskirjas.

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! See on vana tõde, et saatan peitub detailides. Ja kuigi selle eelnõu näol on meile tõepoolest toodud kui väike kena värvi ja hästi lõhnav buketike kevadlilli, siis tõelisus, mis selle eelnõu varjus hiilib, on märksa tõsisem, võiks öelda isegi vastuvõetamatu. Seda järgmistel põhjustel. Ma juhin tähelepanu paarile väikesele seigale.
Esiteks, suure avaliku teenistuse seaduse reformi käigus – ma usun, et kõik juba teavad seda –, kaotavad avaliku teenistuja staatuse kümned tuhanded inimesed nii kohalikus omavalitsuses kui riigi tasandil. Nad muutuvad tavalisteks töölepingu seaduse alusel töötavateks inimesteks – nad ei ole enam ei avalikus teenistuses ega avalikud teenistujad.
Teine nüanss, mis selles kontekstis sugugi vähem oluline pole, on see, et too eelnõu, mis väidetavalt on imetühine, on kavandatud jõustuma kolme kuu pärast ehk 90 päeva jooksul. Ma juhin tähelepanu sellele, et Justiitsministeerium soovis valitsuse esindajana tungivalt, et suur avaliku teenistuse seadus oleks kindlasti lõpuni menetletud veel enne suvepuhkusele minekut. Seda paraku ei juhtu. Nii et tegelikult on meile siia rongiga saadetud justkui süütu muudatuse näol midagi, mis on märksa tõsisem.
Mis selle eelnõu puhul veel väga murelikuks ja ehk isegi lausa närviliseks teeb, on see, et need kümned tuhanded inimesed, kes kaotavad avaliku teenistuja staatuse, nende palkade ühtlustamise poliitikaga ei hakka Rahandusministeerium sugugi tegelema, sest nad ei ole avalikus teenistuses. Nende palgavahed ja sõltuvus poliitilisest suvast ministeeriumides aga on ilmselged.
Ja veel – sellest oli juba päris pikalt ja põhjalikult juttu, ajutine rahandusminister ka möönis seda – teeb muret, et koolituskulud tõepoolest kaovad ära. Meil ei maksa siin kedagi petta sellega, et kohustus küll kaob, aga õigus jääb. Kui filosoofiliselt läheneda, siis on see, jah, tõsi. Praktilises elus aga hakkavad need protsessid kulgema täpselt nii, nagu see alati on olnud: kui midagi ei kohustata, siis seda õigust ka ei kasutata. Kuidas see mõjub riigi haldussuutlikkusele, kui kümned tuhanded inimesed satuvad palgasurve alla, kaotavad kõik sotsiaalsed garantiid ning ka õiguse tööandjalt koolitust nõuda? Tööandja kohustus hoida neid n-ö kvaliteetse tööjõuna sisuliselt kaob ju ära.
Pean siinkohal ütlema, et meie sellist lähenemist ei toeta. Seepärast teen ma fraktsiooni nimel ettepaneku selle eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada.

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 483 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 51 ja erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 17. juuni kell 18.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine lõppenud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmine" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusministri rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teie ees on otsuse ...

Hea ettekandja, palun vabandust! Austatud ametikaaslased, palun austame ettekandjat! Palun!

Teie ees on otsuse eelnõu 2009. aasta stabiliseerimisreservist 3,5 miljardi krooni kasutusele võtmise kohta. 2009. aasta riigieelarve on planeeritud defitsiidis ja stabiliseerimisreservist võetava 3,5 miljardi krooniga kavatseme katta osa 2009. aasta riigieelarve defitsiidist. Riigi rahavood on negatiivsed ning ka teie ette toodud lisaeelarve ning teise pensionisamba maksete ajutine peatamine ei kata kogu puudujääki. Riigieelarve puudujääk on kavas katta reservide ja laenu abil. Stabiliseerimisreservi osaline kasutuselevõtt vähendab riigi laenuvajadust ning säästab riigile liialt kõrgeks kujuneda võivaid intressikulusid. Ülemaailmse rahandus- ja majanduskriisi tõttu on soodsa laenu saamise võimalused üsnagi piiratud, täiendava laenuvõtmise või võlakirjade emiteerimisega kaasnevad intressimaksed ületaksid suure tõenäosusega kasutuselevõetava stabiliseerimisreservi osa paigutamise pealt teenitud tulu.
Stabiliseerimisreservis oli aprillikuu lõpu seisuga 7,35 miljardit krooni, sellest vähem kui poole ehk 3,5 miljardi krooni kasutuselevõtt võimaldab maandada üldmajanduslikke riske ning jätkata häireteta riigieelarves planeeritud kulutuste väljamaksmist riigikassast. Reservi jääb alles üle poole kogutud vahenditest, et tagada vajadusel piisavate summade olemasolu ka muude olukordade lahendamiseks tulevastel aastatel.
Austatud Riigikogu liikmed! Eesti on soodsatel aegadel, majanduskasvu perioodil reservidesse vahendeid kogunud ja just praegu näeme kas või oma lähinaabrite olukorda vaadates, kui ettenägelik, õige ja kasulik see varasemate aastate otsus on olnud. Stabiliseerimisreservi on kogutud riigieelarve ülejäägid, et neist keerukamatel aegadel tuge saada. Ning praegusel juhul on vaieldamatult tegemist keeruliste aegadega. Reservi kasutusele võtmist eelnõus märgitud mahus ja eesmärgil toetab ka stabiliseerimisreservi nõukogu.
Tänan tähelepanu eest ja palun Riigikogu esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea minister! Kahtlemata on Eestis praegu kõige suurem probleem tööpuudus. Minu küsimus on selline: milliseid ja kui palju uusi töökohti luuakse stabiliseerimisreservi kasutusele võtmisega? Kas seda raha tahetakse kasutada ka selles suunas, meie kõige valusama probleemi lahendamiseks?

Kaudselt kindlasti toetab stabiliseerimisresevi kasutuselevõtt ka töökohtade säilimist ning uute töökohtade loomist. Me küll katame stabiliseerimisreserviga valdavalt jooksvaid kulutusi, aga see võimaldab meil võtta laenu. Ja näiteks Euroopa Investeerimispanga laenu saab võtta ainult investeeringute kaasfinantseerimiseks. Seetõttu ongi meil mõistlik eelkõige stabiliseerimisreservi abil katta jooksvad kulutused, et siis saada laenu, mis on sihtotstarbeline ja mis kuluks ära investeeringuteks. Investeeringud aga on selgelt suunatud ka majanduse elavdamiseks ning ettevõtluse toetamiseks ja sealtkaudu samuti töökohtade säilitamiseks ja loomiseks. Nii et kaudselt kindlasti on sellel mõju ka tööjõuturule.

Rein Ratas, palun!

Hea ettekandja! Kui praegu Riigikogus arutatava otsuse eelnõu heakskiitmisel läheb stabiliseerimisreservist maha 3,5 miljardit krooni, jääb sinna veel ligikaudu pool praegusest mahust. Kas on Vabariigi Valitsuses käsitletud ka järgmist võimalikku stabiliseerimisreservi kärbet mingi aja järel? Olen rääkinud.

Selleks ei ole praegu vajadust olnud. Me oleme mõelnud loomulikult ka järgmistele aastatele ja alles möödunud nädalal kiitis valitsus heaks riigieelarve strateegia aastateks 2010–2013, kus me muidugi püüdsime hinnata järgmistegi aastate rahalist seisu. Stabiliseerimisreserv võetakse tulevikus kasutusele vaid vastavalt vajadusele.
Praegu me palume Riigikogult luba 3,5 miljardi krooni kasutusele võtuks. Ja selle raha me võtame kasutusele vastavalt vajadusele, see on siis tõenäoliselt juba tänavu ja kohe. Samas ei ole välistatud, et me kogu stabiliseerimisreservi 3,5 miljardit, kui Riigikogu selle võimaluse valitsusele annab, sellel aastal kasutusele ei võta. Kõik sõltub järgmiste kuude laekumisest, sõltub sellest, kuidas käivituvad investeeringud, millised on riigi laenusaamise võimalused. Aga suure tõenäosusega siiski see 3,5 miljardit krooni tänavu kasutusele võetakse ja eks järgmine aasta näita, kas stabiliseerimisreservi on ka järgmisel aastal vaja kasutusele võtta ja kui on, siis mis ulatuses. Suuresti mõjutab seda loomulikult ka seesama käesoleva aasta teine lisaeelarve – kas selle mahuks saab olema 3,4 miljardit, 5 miljardit, 6 miljardit, 6,5 miljardit. Sellest sõltub väga palju, milliseks kujuneb järgmisel aastal riigieelarve defitsiit ja vajadus stabiliseerimisreservi raha kasutamise järele.

Tiit Kuusmik, palun!

Hea ettekandja! Stabiliseerimisreserv loomulikult ei ole Kaval-Antsu kaabu, kust saab eri aegadel ammutada erinevaid summasid. Võib-olla see küsimus on natuke ennatlik, aga ma siiski küsin: millal, milliste võimaluste juures ja milliste vahenditega on võimalik stabiliseerimisreservi taastada?

Stabiliseerimisreservi on võimalik taastada ja see taastatakse siis, kui riigi tulud hakkavad jälle kulusid ületama. Me loodame, et hiljemalt 2012. aastal see juhtub. Parimal juhul võib see juhtuda ka 2011. aastal, kuid kindlasti mitte 2010. aastal. Nii et kui riigi tulud ületavad kulusid, siis on võimalik kanda mingid summad stabiliseerimisreservi. Ja valitsuse heaks kiidetud riigieelarve strateegia näebki keskpikas perspektiivis ette ülejäägiga eelarve koostamist ja uuesti reservide suurendamist majanduskasvu aastatel. Nii et me loodame, et vähemalt alates 2012. aastast me saame jälle reservi suurendama hakata.

Marika Tuus, palun!

Hea minister! Eestist on saanud üks Euroopa kõige kiiremini kukkuva majandusega riik. Selleks, et säilitada meie maksevõimet, enam ei aita kulude kärpimisest ega laenamisest, tuleb võtta kasutusele ka stabiliseerimisreserv, mida on hoitud kõige mustemateks päevadeks – ütleme selleks, kui pangandussüsteem kukub kokku või sõja puhkemise korral jne. Mis te arvate, mis sõnumi me praegu nagu maailmale saadame, kui me võtame nüüd selle kõige mustemateks päevadeks hoitud reservi kasutusele? Ja mis me teeme, kui olukord veelgi hullemaks läheb? Meile siis enam ka ei laenata, kui meil reserve ei ole.

Olukord on tõesti keeruline ja Eesti majanduse kahanemine on Euroopas üks kiireimaid teiste Balti riikide kõrval. Ma arvan, et keerulisemad ajad ongi juba käes. Vähemalt kõik prognoosid viitavad sellele, et kõige suurem majanduslangus on 2009. aastal, tõenäoliselt ka 2010. aastal on tegemist 5–6%-lise majanduslangusega. 2011. aastal peaks tulud ja kulud tasakaalu jõudma. Ja kui see prognoos enam-vähem täitub, siis me elame need kaks, kolm või neli aastat keerulist aega üle nii, et osaliselt katame puudujäägi stabiliseerimisreserviga ja osaliselt laenudega. Selline kombineeritud katmine on igati põhjendatud. Ei ole mõistlik püüda katta kogu puudujääki ainult laenudega. Kõigepealt tõenäoliselt me täies ulatuses laenu ei saakski, sest jooksvate kulude katteks on praegu peaaegu võimatu krediiti saada. Samas pole kohe kogu stabiliseerimisreservi ärakasutamine mõistlik. See, kui meil osa stabiliseerimisreservi alles jääb, on ka riigi usaldusväärsuse garant – nendele riikidele, kus on olemas niisugused reservid, antakse kergemini laenu. Seetõttu on kombineeritud lähenemine mõistlik ja ma arvan, et kui Riigikogu suudab vastu võtta säästueelarve mitte 3,4 miljardi krooni ulatuses, vaid tunduvalt suuremas ulatuses, siis me suudame kriisist kiiremini väljuda.

Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud rahandusminister! Teades ja tundes sind üsna otsekohese inimesena, küsin sinu käest nii. Detsembris me kuulasime siin saalis peaministrit, kes kinnitas, et eelarve on tasakaalus. Nüüd väidetakse rahvale, et stabiliseerimisreservi raha on vajalik selleks, et maandada eelarveriske ja leida lisavahendeid jne. Tegelikult on asi ju hoopis tõsisem: vaja on välja maksta pensionid, palgad, toetused jne. Kui vaadata, kui oskamatult on peaminister ikkagi meie riiki juhtinud, siis ma küsin, kas teil ei oleks targem anda peaministrile nõu pöörduda IMF-i poole. Riik sööb praegu nii kiiresti ressursse, et oleks vahest aeg tõsiselt nõu küsida, milline oleks asjalik ja tõsine rahanduspoliitika, ja seda siis ka ellu viia.

Hea küsija, teie aeg!

Ma kinnitan, et praegune valitsus kuulab hea meelega ära igasuguse hea nõu. Sellepärast me oleme ka selle eelnõuga siin parlamendi ees, et kuulata ära ka opositsioonisaadikute arvamused ja ettepanekud. Nende hulgas on kindlasti väga kasulikke ja mõistlikke – mitte ainult peaministrile, vaid ka teistele ministritele. Nii et kõik nõuanded on teretulnud ja kindlasti kuulame ka IMF-i ja teisi. Kuid minu arvates on Eesti riigil mõistlik püüelda selle riigieelarve ja valitsussektori tasakaalu poole nii palju kui vähegi võimalik, et vältida olukorda, kus mingi rahvusvaheline institutsioon, kas või näiteks IMF, võtab  meie riigi rahanduse juhtimise üle. Seda me küll ei taha! Me tahaksime ikka otsuseid ise langetada – kuulata ära erinevad nõuanded ja siis langetada ise otsuseid. See on meie eesmärk ja selle huvides on kõik nõuanded, kaasa arvatud teie nõuanded, teretulnud.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud minister! Jah, stabiliseerimisreservi rahakoti avamine on viimane variant. Mõni kuu tagasi sai siin pidevalt küsitud ka stabiliseerimisreservi kohta ja siis peaminister väitis, et seda rahakotti hoitakse äärmise olukorra jaoks, eelkõige Euroopa Liidu fondidega seotud omapoolseks finantseerimiseks. Praegu ju kohalikud omavalitsused enamasti ei ole võimelised omafinantseerimist rakendama. Kui me 3,5 miljardit võtame reservist ära, siis teine 3,5 miljardit ei kata kaugeltki seda osa, mida oleks vaja Euroopa Liidu struktuurifondide raha kättesaamiseks. Me saeme praegu oksa, kus me ise istume. Kas olete selles kontekstis teemat arutanud?

Loomulikult on valitsus laenuvõtmise küsimusi arutanud – kuhu raha suunata, milleks kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid ja milleks laenusummasid. Praegu peab ütlema, et riigi kassareserv on tühi ja me peame ka stabiliseerimisreservi vahendeid kasutama jooksvate kulutuste katteks. Kuid et ei jääks valet muljet, et see on ennenägematu ja esmakordne juhtum, kus stabiliseerimisreserv kasutusele võetakse, siis nendin, et päris nii see ei ole. Stabiliseerimisreservi raha on kasutusele võetud ka varem. Näiteks Maapanga pankroti ajal tehti katse päästa Maapanka, mis siiski ei õnnestunud. Aga see ei ole praegu kindlasti mitte esmakordne juhtum, kui stabiliseerimisreservi vahendeid kasutusele võetakse. Kordan veel kord, et näiteks Euroopa Investeerimispangast saab laenu ainult investeeringute kaasfinantseerimiseks. Nii et plaan Euroopa Investeerimispangast soodsat laenu võtta, nii palju, kui see mõistlik on, ja kulutada see investeeringute kaasfinantseerimiseks on igati arukas. Neid summasid me jooksvate kulutuste katteks kasutada ei saa. Stabiliseerimisreservi rahaga katame jooksvad kulutused. See on mõistlik ja ma arvan, et võimalikest valikutest praegu parim.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud minister! Mul on muidugi äärmiselt kahju, et te lähete ajalukku isikuna, kes stabiliseerimisreservi kallale läks – minister Seeder. Oleks võinud mõni päev oodata! Aga see selleks. Küsimus on pigem selles, et ega me ju Ansipi valitsust ei usalda – see on teada. Kas te võite kinnitada, et te ei taha n-ö järelkinnitust juba tehtud kuludele ja tegelikult on mingis ulatuses stabiliseerimisreservi juba kulutatud jooksvate kulude katteks? Või on see tõepoolest ka reaalselt täna olemas ja kui Riigikogu lubab, alles siis kasutatakse?

Võin teile kinnitada, et praegune valitsus tegutseb täiesti seaduste piires ja ainult seaduste piires. Me ei ole Riigikogu loata stabiliseerimisreservi vahendeid kasutusele võtnud ega saagi seda teha. Kui Riigikogu selleks meile loa annab, siis me need summad ka kasutusele võtame. Ma olen kindel, et Riigikogu langetab Eesti riigi majandusele ja eelarvepoliitikale kasuliku ning kõige mõistlikuma otsuse. Nii et kindlasti me selle nõusoleku saame.
Aga ma tahan öelda, et mina ei ole esimene. Ma just äsja ütlesin, et juba Maapanga pankroti ajal võeti stabiliseerimisreservi raha kasutusele. Nii et ma sellega ajalukku enam minna ei saa, et esimesena teen ettepaneku too reserv kasutusele võtta.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud minister! Eks me saa kõik aru, et ilmselt tuleb võtta kasutusele nii stabiliseerimisreservi summad kui ka võtta laenu. Ainult et kas ei tundu, et me laenu võtmisega juba olemegi hiljaks jäänud? Me oleksime palju parematel tingimustel saanud laenu võtta juba tükk aega varem ja vastupidi, kui me laseme nüüd enne reservi käiku, siis meie laenusaamise tingimused tibakene halvenevad.

Ma arvan, et tingimused, millega Eesti laenu sai, on Eesti riigile väga soodsad. Need on väga paindlikud ja väga soodsad – see kuue kuu Euribor pluss 0,5% baasina. Ja meil ei ole kohustust kogu 8 miljardit, mis me Euroopa Investeerimispangast saame, kohe kasutusele võtta, vaid vastavalt vajadusele osade kaupa ja iga kord me täpsustame ka laenutingimusi. Nii et see on hästi paindlik ja arvestades noid baastingimusi ka Eesti riigile soodne.
Jah, varem oleks küll saanud ka laenu võtta, sest Eesti riigi laenukoormus on väga väike, Euroopa Liidus kõige väiksem, aga varem selleks suurt vajadust ei olnud. Praegu on see vajadus tekkinud. Nii et ma julgen öelda, et see on igati õigel ajal võetud laen ja veel päris soodsalt saadud.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra minister! Tahaks täpsemalt aru saada, mida te kavatsete nende vahendite kasutamisega saavutada. Ja ehk nimetate mitte 1–2–3, vaid natuke rohkem punkte. Võib-olla muidugi neid punkte rohkem ei olegi, kõik läheb jooksvate kulude katmiseks?

Kui te peate silmas stabiliseerimisreservi, siis jah, see on olemas olukorra tasakaalustamiseks. Tänavu märtsis ja aprillis on meil kulutused ehk väljamaksed ületanud tulusid enam kui miljardi krooni ulatuses. Ka järgmistel kuudel tõenäoliselt väljamaksed ületavad laekuvaid tulusid, kuid oluliselt väiksemal määral – alla miljardi. Ja praeguste prognooside kohaselt on detsember kuu, kus väljamaksed ületavad laekumisi oluliselt ehk enam kui 2 miljardi krooni ulatuses. Stabiliseerimisreservi kasutuselevõtt on vajalik selleks, et riik suudaks säilitada likviidsuse, suudaks välja maksta palgad, pensionid ja teha muud vajalikud kulutused. See on tõepoolest reservi kasutuselevõtu praegune eesmärk.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea minister! See strateegiline reserv tähendab ju seda, et riigil peab olema mingi strateegia. Ma kuulan neid küsimusi-vastuseid ja kuulasin väga tähelepanelikult ka ettekannet. Ning mul on mitu korda tekkinud küsimus, milline on valitsuse strateegia selle eelarve osas. Jälle on välja tulnud, et me lapime. Jooksvad kulutused katame ära, aga sellest, kuidas teatud arenguteemad, olulised valdkonnad ja vajadused katta, nagu midagi kuulda pole. Kas jäämegi niimoodi kogu aeg lappima? Ma küsisin eelmiselt rahandusministrilt sedasama. Ta arvas, et kohe tulevad strateegiad. Kas tulevad? Ja kui tulevad, siis millised need on?

Valitsusel on strateegia täiesti olemas, see on riigieelarve strateegia, nii nagu seda ka seadus nõuab. See on nüüd heaks kiidetud – strateegia aastateks 2010 kuni 2013 – ja see ei ole sugugi mitte aukude lappimise strateegia. Küll aga on see tasakaalu poole püüdlemise strateegia. Me teame väga hästi, et ei 2009 ega 2010 suuda me teha tasakaalus eelarvet. 2009. aastaks on planeeritud, et me mahume 3%-lise valitsussektori defitsiidi sisse, 2010. aastaks on planeeritud defitsiit 2,9%. Me teame, et eelseisvad ajad on rasked, kuid see ei tähenda mitte aukude lappimist, vaid see on sihikindel tegevus selle nimel, et jõuda tasakaalus eelarveni juba 2011. aastal.
Nii et ma soovitan teil äsja heaks kiidetud riigieelarve strateegiat lugeda. Seal on kavandatud riigieelarvete mahud järgmisteks aastateks, sisemajanduse kogutoodangu kasv, seal on planeeritud ka defitsiit ja paljud muud olulised asjad, mis on meie jaoks strateegilised eesmärgid. Veel kord ütlen, et meie strateegiline eesmärk on elada jõukohaselt ehk viia riigi tulud ja kulud tasakaalu ning anda väga selge sõnum ka ettevõtjatele, ettevõtluskeskkonnale, et finantsmajanduslik jätkusuutlikkus on Eesti riigi rahanduse peamisi prioriteete. See peaks andma ka ettevõtjatele kindlustunde. See on meie strateegiline eesmärk, mitte pelgalt aukude lappimine.

Kalle Laanet, palun!

Olen üsnagi veendunud, et me ei suuda nende finantspoliitiliste otsustega, mis on tehtud – ma pean silmas seda kahte laenu, mis te allkirjastasite, ja tänast stabiliseerimisfondi 3,5 miljardit –, järgmisele aastale vastu minna. Me peame kusagilt igal juhul aasta lõpuks lisavahendeid leidma. Aga see selleks. Minu küsimus on – see puudutab põgusalt ka Valeri Korbi küsimust –, kas te olete planeerinud konkreetselt ministeeriumide kaupa, kuidas see 3,5 miljardit krooni jagatakse?

Ega meil siin eriarvamust ei ole. Ma olen teiega täiesti nõus, et lisaks nendele meetmetele on vaja veelgi säästa, et riigieelarve defitsiit käesoleva aasta lõpuks oleks alla 3%, et valitsussektori defitsiit oleks alla 3%. Kärpimise võimalusi on erinevaid ja ma usun, et parlament leiab lähinädalate jooksul need kõige õigemad valdkonnad, kus kärpimised on kõige valutumad. Aga jah, praegu esitatud eelarves on tegevuskulud valitsemisalade lõikes teada. See on ühtsete reeglite alusel kokku lepitud ja ühe järgmise punktina – see on vist juba järgmine päevakorrapunkt – võib nendest täpsemalt rääkida, mis ulatuses kärbitud on. Aga jah, see kärbe puudutab kõikide ministeeriumide valitsemisalasid.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Eelarve kärpimise suurus ei ole teada ja tuleb välja, et kindlat raha pakutakse kasutada ebakindla tegevuse jaoks. Mis hinnangu te sellele annate?

Ma ei saanud päris täpselt küsimusest aru. Kindel kärpimine ebakindlal alusel? Mis ma oskan öelda? Ma tõesti ei saanud aru, mis selle küsimuse sisu oli.

Toomas Varek, palun!

Hea minister! Kui suur on stabiliseerimisreservist saadud haldamise tulu viimase viie aasta jooksul? Kuidas seda tulu on kasutatud? Kas seda tulu on olnud võimalik ilma Riigikoguta ära kasutada?

Riigi stabiliseerimisreservi tulusus? Ma püüan leida, mul peaks see arv kusagil siin olema, aga kas ma selle nüüd kohe üles leian ... Igal juhul ma võin teile kinnitada, et stabiliseerimisreservi vahendite paigutamine on olnud päris mõistlik ja Eesti riigile tulu toonud. Aga protsendid, mis see raha on teeninud, ma jään teile praegu võlgu – ei oska öelda, kui suur see tulusus on olnud.

Helle Kalda, palun!

Hea minister! Te vastasite just ühele meie kolleegile, et eelarvestrateegias 2009–2012 on kirjas, kuidas kasutatakse stabiliseerimisreservi. Mul on see dokument siin olemas, see on vastu võetud 6. oktoobril 2008. Ja ma ei leia sealt, et seal oleks juttu stabiliseerimisreservi kasutamisest, nii nagu te väitsite. Mul on küsimus: kas valitsusel on kaks strateegiat? Üks on salastatud ja teine see, mis on meile laudadele jaotatud.

Nüüd te olete küll millestki valesti aru saanud. Kõigepealt, ma rääkisin strateegiast 2010–2013, mille valitsus tänavu äsja heaks kiitis, mitte strateegiast 2009–2012, mis on muidugi ka olemas ja mille valitsus kiitis heaks eelmisel aastal. Ja teiseks ei rääkinud ma mitte, et see strateegia sisaldab stabiliseerimisreservi kasutamist – ma usun, te võite stenogrammist järele vaadata –, vaid see prognoosib, milliseks meil järgmistel aastatel võiks kujuneda valitsussektori defitsiit, milliseks sisemajanduse kogutoodang, kui suur on tuleval aastal ja sellele järgnevatel aastatel majanduse kahanemine jne, samuti mis on meie riigieelarve strateegilised eesmärgid. Sellest on jutt. Stabiliseerimisreservi konkreetne kasutuselevõtt ei ole olnud üks riigieelarve strateegia põhjapanevamaid punkte ja sellest pole ma ka rääkinud.

Inara Luigas, palun!

Lugupeetud minister! Lembit Kaljuvee küsimusele vastates sa ütlesid, et stabiliseerimisreservi vahendeid ei kasutata eelarve aukude lappimiseks. Tegelikult kasutatakse küll. Kui eelarves tekib puudujääk, nagu sa ütlesid oma ettekande alguses, ongi tegu auguga, sest tulud ei kata kulusid. Ja tekib olukord, kus stabiliseerimisreservi vahendeid kasutatakse aukude lappimiseks. Kas valitsus on kaalunud ka muid põhjendusi stabiliseerimisreservi raha kasutusele võtmiseks? Ja miks kasutatakse seda põhjendust, et reservi vahendite kasutamine vähendab üldmajanduslikke riske? Riigieelarve seaduse stabiliseerimisfondi paragrahvis on kirjas, et nende vahenditega leevendatakse ka sotsiaal-majanduslikke kriise. Miks just selline põhjendus?

Jah! Augud tuleb ka ära lappida! Me võime neid nimetada puudujäägiks, defitsiidiks – kuidas iganes –, aga needsamad augud tuleb kindlasti ära lappida. Miks just nendel eesmärkidel? Kõige olulisem praegu on säilitada riigi likviidsusvõime, et maksta välja pensionid, toetused, palgad. Selleks on vaja tulusid. Riigi kassareserv on ennast ammendanud ja järgmine allikas ongi stabiliseerimisreserv, millest neid on võimalik katta. Ma ei nimeta neid selles mõttes aukude lappimiseks, et need oleks väga juhuslikud ja eesmärgipäratud. Meil on väga selge prognoos, meil on väga selged eesmärgid, kuidas jõuda vähem kui 3%-lise valitsussektori defitsiidini. Asi ei käi nii, et lihtsalt võtame ja teeme kulutuse ära ning vaatame, mis edasi saab. Sellega on kaasnenud riigieelarve strateegia heakskiitmine, Riigikogule on esitatud teine lisaeelarve. Kõik see kompleksina peaks viima soovitud eesmärgini. Selles kontekstis ei ole stabiliseerimisreservi kasutuselevõtt juhuslik aukude lappimine, vaid sihipärane tegevus. Ja see on siiski oluline erinevus!

Helle Kalda, palun!

Miks Eesti Panga kasumit kasutatakse reservide täiendamiseks alles pärast stabiliseerimisreservi olulist tühjendamist?

Miks Eesti Panga kasumit ei võeta kasutusele? Ei ole välistatud, et see kasutusele võetakse. See võimalus on – Eesti Pangaga on neid küsimusi arutatud. Eesti Pank on meil iseseisev ja sõltumatu institutsioon, kuid ta võtab praegu kujunenud olukorda täie tõsidusega ja ma võin teile kinnitada, et Eesti Pank teeb valitsusega igati koostööd. Ning kui vajadus on, siis ilmutab ka mõistmist ja annab oma osa valitsussektori tasakaalustamisse. Ka Eesti Panga kasum on üks vahenditest, millest vajaduse korral kaetakse osa praegusest defitsiidist.

Marika Tuus, palun!

Austatud minister! Te olete üsna hiljuti öelnud, et kärpimine ja reservide kasutuselevõtt ei toimu praegu enam kaugeltki mitte euro huvides. Tegelikult on küsimus riigi rahanduse jätkusuutlikkuses, kui tahame olla selle aasta lõpul veel likviidsed. On see teie seisukoht ka praegu? Ja mis te arvate, miks meie peaminister Ansip nii optimistlik on, kui ka teie olete praegu öelnud, et meie seis on ikkagi ääretult raske?

Jah, võin teile kinnitada, et olen samal arvamusel. Ja see on ka kogu valitsuse seisukoht, et praegused kärpimised ning teise säästueelarve koostamine ja esitamine Riigikogule ei ole kantud ainult eurotsooni jõudmise eesmärgist. Kaugeltki mitte! Peamine eesmärk on riigi finantsmajanduslik jätkusuutlikkus, riigi likviidsuse säilitamine – see on peamine, miks neid kärpeid on vaja teha. Raha lihtsalt ei ole rohkem – see on peamine põhjus. Aga kui me suudame tänu kärpe-eelarvetele püsida ka Maastrichti kriteeriumide raames, siis on selle kärpimise lisaväärtus või boonus euro saavutamine, mis kindlasti on ka mõistlik eesmärk ja mis on üks valitsuse eesmärke. Kuid ma rõhutan: mitte ainu- ja peamine eesmärk. Kõik need säästueelarved ei ole kantud ainult euroni jõudmise eesmärgist.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud minister! Sellele, et stabiliseerimisreservi vahendeid jooksvateks kuludeks kasutusele võtta, pidi eelnema stabiliseerimisreservi nõukogu istung ja otsus. Te olete siin pädev esitama argumente, miks valitsus tahab neid vahendeid kasutusele võtta. Aga kas stabiliseerimisreservi nõukogul oli ka kaalukaid argumente selle otsuse vastu? Ma tean, et esimesel istungil jäid hääled viiki.

Jah, stabiliseerimisreservi nõukogus kõlas erinevaid arvamusi ja neid võib teile põhjalikumalt seletada kolleeg Nestor, kes praegu juhuslikult saalis viibib. Oli arvamusi, et ei ole õige kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid jooksvate kulutuste katmiseks, need peaks olema mõeldud mingite pikaajaliste investeeringute tegemiseks. Põhimõtteliselt olen ma sellise lähenemisega igati nõus ja veidigi stabiilsemas olukorras oleks see ainus põhjendus, miks stabiliseerimisreservi summasid üldse kasutusele võtta. Aga praegu oleme me ääretult keerulises ja ma julgeksin öelda, lausa äärmuslikus olukorras, kus meil ei ole valikut. Et riigi likviidsust säilitada, tuleb stabiliseerimisreservi vahendeid vähemalt osaliselt kasutada jooksvate kulutuste katteks. See on eriolukord ja seetõttu nõustus sellisel kujul eelnõuga lõpuks ka stabiliseerimisreservi nõukogu.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Tundub, et te stabiliseerimisreservi nõukogule rääkisite natuke rohkem kui Riigikogule. Küsin igaks juhuks üle: kas ma saan õigesti aru teie võrdlemisi traagilisest olukorra kirjeldusest, et tegelikult on meil piltlikult sahtlisse kogunenud hunnik maksmata arveid ja nagu siit heakskiit tuleb, on kohe vaja neid kõiki maksma hakata? Maksetähtajad on ammu möödas. On mul õigus?

Ei ole õigus. Seni me oleme suutnud enamiku Eesti riigile vajalikke kulutusi ära teha, võetud kohustused on täidetud. Ka teile, auväärt Riigikogu liige, on palk õigel ajal välja makstud, see ei ole hilinenud. Nii et Eesti riik on oma kohustused teie ja ka teiste kodanike ees suutnud täita. Selline oht aga on lähitulevikus olemas ja seetõttu ma täna siin Riigikogu ees olen, et ennetada teie kirjeldatud olukorda, kus kohustused on, aga raha ei ole. Et seda ära hoida, me siin olemegi, ja ma loodan, et ka teie annate oma hääle esitatud otsuse eelnõu poolt.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud härra minister! Olete praegu rahandusministri ülesannetes ja ma tahan teilt küsida: kas te võite öelda, et riigis on finantskriis?

Finantskriis on ülemaailmne. Kindlasti pole õige väita, et ainult Eesti riigis on finantskriis, mujal ei ole. Jah, ma julgen öelda, et Eesti saab osa ülemaailmsest majandus- ja finantskriisist, teistmoodi ei kujuta seda ettegi. Me oleme väike ja avatud majandusega riik ning nii on möödapääsmatu, et see, mis toimub Euroopas ja mujal laias maailmas, mõjutab ka meid.

Inara Luigas, palun!

Austatud ettekandja! Te ütlesite, et kindlasti ei ole stabiliseerimisreservi vahendite kasutamine lihtsalt aukude lappimine, vaid just sihipärane töö. Ma väidan, et ka sihipäraselt võib riigieelarve auke lappida. Kuid aukude täitmiseks on riigil olemas kassareserv ja need on kaks erinevat asja. Kassareservi suurus tuleneb riigieelarve seadusest. Mina olen endiselt seisukohal, et stabiliseerimisreservi ei tohi kasutada eelarve aukude lappimiseks. Kas te olete minuga nõus?

Midagi ebaseaduslikku me teile esitanud ei ole ja teilt palunud ei ole. Kõik, mida me tahame stabiliseerimisreserviga teha, on seaduslik. Aga mis puutub Eesti riigi kassareservi, siis see on tänaseks otsas. Seda raha ei ole võimalik tulusid ületavate kulutuste katteks enam kulutada ja seepärast on vaja võtta kasutusele stabiliseerimisreserv.

Olga Sõtnik, palun!

Lugupeetud härra minister! Öelge, palun, kas otsus, mis võib-olla langetatakse stabiliseerimisreservi kasutamise kohta, aitab meid kuidagimoodi eurole lähemale? Kas saame mõne aasta pärast eurole üle minna?

Raske on siin otsest seost eurole üleminekuga näha. Eurole üleminekuks on kehtestatud omad kriteeriumid ja stabiliseerimisreservi kasutuselevõtt otseselt selle protsessiga seotud ei ole. Aga kui me suudame sellest keerulisest majanduslikust olukorrast välja tulla, võtta vastu ka säästueelarve nii, et avaliku sektori defitsiit ei ületa 3%, ja suudame täita ka inflatsioonikriteeriumid, siis me jõuame kindlasti ka euroni. Nii et võib-olla on mingi seos olemas, aga see on väga kaudne. Peamine stabiliseerimisreservi kasutuselevõtu eesmärk on maksta välja palgad ja pensionid ning teha muud riigile vajalikud kulutused.

Hea minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma alustan meie komisjoni kaasettekannet sellest, millega reeglina lõpetatakse – et jumala pärast meelest ära ei läheks. Rahanduskomisjoni otsus oli teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada – selle poolt hääletas 6 ja vastu 4 rahvasaadikut, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute tähtaeg võiks olla 5. juuni kell 15.
Nüüd eelnõu arutelust. Ma arvan, et oleks mõistlik meenutada siinkohal rahvasaadikutele riigieelarve seadust ehk siis seadust, mis räägib sellest, kuidas riigieelarvet koostatakse ja kuidas raha kasutatakse. Seal on § 37, mille nimi on "Stabiliseerimisreserv", ja selle lõige 2 ütleb nii, et stabiliseerimisreservi täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarve poliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. Sellesama paragrahvi lõige 3 ütleb, et selle reservi vahendeid võib kasutada ka sotsiaal-majanduslike kriiside vältimiseks või leevendamiseks, samuti eriolukorra, erakorralise seisukorra või suisa sõjaseisukorra väljakuulutamise korral. Sama seadus sätestab ka korra, kuidas reservi kasutatakse. Lühidalt on see kord selline, et ettepaneku stabiliseerimisreservi raha kasutamiseks teeb Vabariigi Valitsus. Selleks, et Riigikogule niisuguse otsuse eelnõu esitada, võtab stabiliseerimisreservi nõukogu vastava seisukoha ja Riigikogule esitatakse ettepanek raha kasutamiseks koos nõukogu seisukohaga.
Kuna ma olen ka selle nõukogu liige, siis saan öelda, et komisjonis olnud arutelu suures osas kattus stabiliseerimisreservi nõukogus olnud aruteluga. Vaidlus, mis toimus, oli pigem selle üle, miks otsuse eelnõu on esitatud just üldmajanduslike riskide vähendamise põhjendusega ja mitte mingi teise põhjendusega. Nimelt, kui valitsus oleks soovinud kasutada seda raha näiteks üldühiskondlikku tulu toovate investeeringute või mingite muude suurte ümberkorralduste rahastamiseks, siis oleks ka otsuse eelnõu seletuskiri pidanud välja nägema märksa teistsugune ehk oleks öeldud otseselt ära, et me teeme seda, seda ja seda, see annab ühiskondlikku tulu, ja rahahulk, mis kasutusele tuleb võtta, on selline. Nõnda oleks asi ära põhjendatud.
Need, kes selle otsuse eelnõu vastu hääletasid, leidsid, et valitsusel olnuks õigem esitada just seda laadi eelnõu. Valitsus ise rääkis seda juttu, mida te võite ka eelnõu seletuskirjast lugeda: et valitsus soovib stabiliseerimisreservi vahendeid kasutada just üldmajanduslike riskide vähendamiseks ehk siis selleks, et ei tekiks ohtu, et meie riigi riigikassa mingil hetkel võib jääda tühjaks ja valitsusel jäävad tema kohustused täitmata.
Teine teema, mida arutati nii nõukogus kui ka komisjonis, oli, kas valitsusel oleks peale stabiliseerimisreservi võimalik olnud ka muid alternatiive kasutada, et riigikassa rahavoogusid kindlustada. Kes soovib sellest protsendi täpsusega lugeda, soovitan uurida eelnõu seletuskirja. Komisjonile antud seletuste järgi olnuks mitme muu võimaluse kasutamine, näiteks võlakirjade emiteerimine, Rahandusministeeriumi hinnangul riigile kallim kui stabiliseerimisreservi vahendite kasutuselevõtt.
Need olid põhilised küsimused, mida komisjon arutas. Muid teemasid nagu ei meenugi. Tuletan veel kord meelde, et komisjoni otsus oli 6 poolt- ja 4 vastuhäälega toetada eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. juuni kell 15.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Inara Luigase!

Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest palun kolm minutit lisaaega.

Kuni kaheksa minutit, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tahaksin minagi siinkohal lihtsalt mõningad asjad üle rääkida. Alustan sellest, mida tähendab riigieelarve seaduse kohaselt stabiliseerimisreserv. Riigieelarve seaduse § 37 kohaselt on stabiliseerimisreserv riigieelarve vahenditest ja muudest laekumistest moodustatud varade kogum, mille täiendamine ja vahendite kasutamine on eelarvepoliitiline abinõu üldmajanduslike riskide vähendamiseks ning pikaajalist ühiskondlikku tulu toovate investeeringute ja strukturaalsete ümberkorralduste rahastamise stabiilsuse tagamiseks. Veel võib stabiliseerimisreservi kasutada sõjalise valmisoleku tõstmiseks, mobilisatsiooni läbiviimiseks, eriolukorra ja erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks ning finantskriisi ennetamiseks ja lahendamiseks.
Millise põhjenduse stabiliseerimisreservi kasutuselevõtuks esitas valitsus? Esitas pooliku ja põhjendamatu väljavõtte seadusest, mis justkui sobiks selleks, et Riigikogu kiidaks reservi kasutuselevõtu heaks. Kui täpselt otsuse teksti tsiteerida, siis seisab seal: "Võtta 1. augustiks 2009. a kasutusele stabiliseerimisreservi vahendeid üldmajanduslike riskide vähendamiseks läbi 2009. a riigieelarve kulude ja tulude vahe katmise summas 3 500 000 000 krooni."
Tahan öelda: austatud valitsus, sellist stabiliseerimisreservi vahendite kasutamist riigieelarve seadus lihtsalt öeldes ei luba. Mitte kuskil seaduses pole öeldud, et stabiliseerimisreservi võib kasutada kassareserviga võrdsetel alustel. Riigieelarve tulude laekumist ületavate kulude finantseerimiseks on seadus näinud ette just kassareservi. Tuletame meelde, et riigi kassareservi suurus 2009. aastal oli 2,8 miljardit, millele lisandus üle 4 miljardi krooni 2007. aasta ülelaekunud tulusid, seega kokku ligi 7 miljardit, mis oligi just selleks ette nähtud. Kuid nagu me teame, oli valitsusel see raha kulutatud juba kevadeks. Ja ilmselt tundub valitsusele üsna loogiline samm kasutada jooksvateks kuludeks ka stabiliseerimisreservi vahendeid. Vähe sellest, praegu kulutatakse agaralt ka pensioni erakorralist reservi.
Kui aga jätame otsese seadusrikkumise kõrvale ning keskendume prognoosile ja usule, et selle raha kasutamine vähendab üldmajanduslikke riske, siis miks pole esitatud seletuskirja juurde kuuluvat kohustuslikku lisa, kus on kirjas meetmed – tulemuslikkusele, kasumile ja lisandväärtuse tootmisele suunatud tegevused, mille tulemusel nimetatud riskid väheneksid? Milline võiks olla nende meetmete vahetu tulemus? Millised on valitsuse lähemad ja kaugemad eesmärgid, milleni soovitakse jõuda, kasutades stabiliseerimisreservi? Mis on need valdkonnad, kuhu tehakse investeeringud, mis peavad tingimata ka majanduse tõusule kaasa aitama? Sellist selgitust kahjuks pole.
Sellest võib teha järelduse, et stabiliseerimisreservi kasutamine jooksvateks kuludeks 3,5 miljardi krooni ulatuses ei vähenda üldmajanduslikke riske, vaid suurendab neid, sest valitsus ei suuda vähendada püsikulusid. Valitsusel pole kindlat kava, kuidas majandust elavdada, pole teada ka, mis samme tuleb riigil astuda, arvestades seda, milliseid piiranguid ja takistusi maailmamajanduse edasine areng Eestile võib tuua. Nüüd aga tahetakse kulutada ka viimane reserv, mis pole veel kohustustega kaetud – ja selleks stabiliseerimisreserv ju ongi. Me ei saa enam rääkida ei haigekassa ega töötukassa reservist kui vabadest reservidest. Niisugune käitumine ja reservi kasutamine valitsuse poolt vaid kinnitab Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki ütlemist, et sellise finantsoperatsiooniga, kus stabiliseerimisreserv kantakse riigikassasse ja hakkab toimima igapäevaste maksete graafik, lükatakse Eesti riigi pankrot lihtsalt natuke edasi. Mina olen Eesti Panga presidendiga täiesti nõus.
Me ei tea, kui pikaks ajaks on maailma majandus languses. Meil pole tehtud analüüse selle kohta, mis põhjustas meie riigis majanduslanguse 26 protsendipunkti võrra. Meil pole majanduse elavdamise plaane, ei ole plaani A ega plaani B. Me ei tea, milleks peab riik olema valmis ja milline võib olla ülehomme see kõige mustem stsenaarium. Me elame päev korraga: kui täna on veel reserve, siis saame kulutada, homne päev valitsust lihtsalt ei huvita. Kuid me peame arvestama, et tõsised majandus- ja finantskriisi mõjud pole Eestisse veel täiel määral jõudnudki. Parem põhjendus stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks oleks toetumine riigieelarve baasseadusele ja just sellele osale, kus lubatakse kasutada stabiliseerimisreservi vahendeid sotsiaal-majandusliku kriisi leevendamiseks. See oleks õiglasem ja ausam selgitus ka kogu Eesti rahvale. Vaadates töötuse kasvu, elukvaliteedi langust, sotsiaalse seisundi üldist halvenemist, on tõesti näha sotsiaalse kriisi ilminguid. Valitsus peaks olema koostanud selge meetmete paketi. Praegu ei tuleks panustada mitte eelarve tasakaalu küsimustele, vaid ettevõtluse päästmisele, tööhõive parandamise küsimuste lahendamisele ja uute ettevõtete Eestisse toomisele.
Me saame aru, et stabiliseerimisreservi tuleks osaliselt kasutada, aga mitte mingil juhul me ei toeta reservi kasutamist jooksvateks kuludeks. Me ootame valitsuselt meetmete paketti, kuidas stabiliseerimisreservi otstarbekalt kasutada. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 499 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 5. juuni kell 15.
Esimene lugemine on lõppenud ja üheksas päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli põllumajandusministri rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Oleme praegu olukorras, kus ülemaailmne finantskriis ning sellega seotud üldine inimeste kindlus- ja stabiilsustunde vähenemine on suunanud Eesti majanduse prognoositust veelgi järsemale langusele. See ei ole jätnud puutumata ka riigi rahakotti ning on kahandanud järsult nii iga inimese kui kogu riigi kulutamise võimalusi. Teie ees olev 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu teenib sellest tulenevalt kahte suurt eesmärki. Esiteks, Eesti riigi stabiilse ja jätkusuutliku eelarvepoliitika tagamine, mille tulemuseks on võimalik lisaboonus euro. Teiseks, kõikide vajalike eelarvekulude, nagu pensionide, toetuste ja palkade väljamaksmise kindlustamine lähiaastatel. Nende eesmärkide saavutamiseks on valitsus langetanud tõsiseid ja kiireid otsuseid nii eelarve kulupoole vähendamiseks kui ka tulupoole ülevaatamiseks. Kinnitan, et kõikide seni tehtud eelarveotsuste siht on aidata Eesti majandus tõusuteele.
2009. aasta teise lisaeelarve seadusega vähenevad riigieelarve tulud 4,29 miljardit ning kulud 2,81 miljardit krooni. Lisaeelarve vastuvõtmise järel kujuneks 2009. aasta riigieelarve tulude mahuks 83,9 ning kulude mahuks 89,1 miljardit krooni. Meenutan, et valitsuse eesmärk ei ole keskenduda ainult riigieelarve tulude ja kulude tasakaalustamisele, vaid kogu valitsussektori eelarvepositsiooni parandamisele. Seetõttu ei ühti lisaeelarve suurus valitsuse langetatud kõikide eelarveotsuste mahuga.
Koos käesoleva eelarve vähendamisega on valitsus kokku 2009. aasta jooksul valitsussektori eelarvepositsiooni parandamiseks otsuseid teinud juba 14 miljardi krooni ehk 6,3% ulatuses SKT-st. Need on olnud tõsised ja valusad otsused ning ma tunnustan kõiki ministreid ja koalitsioonipartnereid, kes on seadnud riigi huvid ettepoole valimislubadustest ja kitsalt parteipoliitilistest prioriteetidest. Niisamuti kutsun ka teid, head kolleegid, üles valimisteks ettevalmistatud loosungid unustama ja tegema eelarve menetlemise käigus tõsist ja riigi kui terviku huve silmas pidavat tööd.
Lisaeelarve suurim kokkuhoid hõlmab kõikide ministeeriumide valitsemisalade kulukärpeid 9,8 miljardi krooni ulatuses, mis tähendab ligikaudu 11,8% säästu iga valitsemisala eelarvest aasta teisel poolel. Sellest ainuüksi riigiasutuste tegevuskulude vähendamine moodustab 620 miljonit krooni. Avalik sektor on oma kulude järsu kokkutõmbamisega üles näidanud head tahet ja eeskuju. Lisaeelarvega vähendatakse ministeeriumide palgakulusid 8%, mis arvestades juba 2009. aasta esialgse eelarve koostamisel tehtud 8%-list ning esimese lisaeelarvega otsustatud 7%-list kärbet vähendab riigivalitsemise kulusid tänavu pea viiendiku võrra. Teisalt peame endale teadvustama, et see kärbe mõjutab kahjuks oluliselt väga paljude avalike teenistujate perede sissetulekuid.
Suur osa kulude kokkuhoiust hõlmab kohustusliku kogumispensioni sissemaksete peatamist 1. juunist. Selle otsusega on riigil võimalik kulutusi vähendada ligikaudu 1,3 miljardi krooni ulatuses. Samas ei tähenda kokkulepitud teise pensionisamba muudatused olemasoleva pensionisüsteemi lõpetamist. Tegemist on ajutiste ümberkorraldustega ning kõik soovijad saavad sissemakseid jätkata juba järgmisel aastal.
Lisaks puudutab lisaeelarve kulude kärbe mitmeid teisi ministeeriumide valitsemisalades olevate kulude ärajätmisi. Näiteks kasutatakse riigieelarvest planeeritud vedelkütusevaru soetamiseks ettenähtud summasid väiksemas mahus, vähendatakse Eesti Raudtee aktsiakapitali suurendamiseks ettenähtud vahendeid ja palju teisi muudatusi.
Samas on ülioluline, et kõik ministeeriumid suhtuvad täie tõsidusega eelarves planeeritud euroraha ärakasutamisse. Nende vahendite arvel pole kavandatud kulusid kärbitud. Mul on hea meel, et viimaste kuude jooksul on Euroopa Liidu toetuste kasutamine märksa hoogustunud ning kindlasti on üks valitsuse prioriteete sellist arengut soodustada ja igakülgselt toetada. 2009. aasta esimese nelja kuuga on suudetud välja maksta kaks korda rohkem struktuurifondide uue perioodi raha kui eelmise aasta jooksul kokku. Samamoodi on oluline näitaja, et umbes kolmandik seitsmeks aastaks ettenähtud 53,3 miljardist struktuurifondide rahast on juba projektidega kaetud. Ei ole kahtlust, et välistoetuste tulemuslik kasutamine on üks olulisimaid vahendeid majanduse elavdamiseks ja töökohtade säilitamiseks ning uute loomiseks.
Käesoleva lisaeelarvega ei ole tehtud vaid kulude vähendusi. Valitsus on otsustanud suurendada mitme valdkonna rahastamist, mis majanduse ja tööhõive seisu järsu halvenemise tõttu eelkõige turgutamist vajavad. Nii suurendati toimetulekutoetuseks mõeldud summasid juba eelmise lisaeelarvega, nüüd on ka töötutoetuste enamas mahus väljamaksmiseks vajaminevaid summasid suurendatud.
Kinnitan, et valitsus ei ole kärpimise tuhinas ka teisi vajalikke meetmeid unustanud. Suurima osa tulude kasvust peaks andma 1,2 miljardit krooni, mis on planeeritud maade müügist ja dividenditulu laekumisest. Kütuse- ning tubakaaktsiisi tõstmine ja kange alkoholi maksumärgistamine peaks 2009. aasta eelarvesse lisaks tooma 410 miljonit krooni. Eelarves muutub ka laekuvate tulude maht. Põhiliselt on selle taga maksuliste tulude korrigeerimine tulenevalt sotsiaalmaksu ja füüsilise isiku tulumaksu väiksemast laekumisest, mis on tingitud tööturu olukorra halvenemisest.
Pean aga ausalt tunnistama, et kui realiseeruvad Rahandusministeeriumi riskiprognoosid – mis tundub järjest tõenäolisem – ja majanduslangus jätkub ka järgmistel aastatel, siis ei piisa täna teie ees olevast negatiivsest lisaeelarvest. Rahandusministeeriumi hinnangul vähendab teise lisaeelarve seaduse eelnõu valitsussektori eelarvedefitsiiti 4,1%-ni sisemajanduse kogutoodangust. Selleks, et saavutada stabiilne ja jätkusuutlik eelarvepoliitika ning jõuda euroga liitumise tingimuseks oleva Maastrichti 3%-lise defitsiidi kriteeriumi täitmiseni, tuleks valitsussektori piires leida 2009. aastaks lahendusi veel vähemalt 2,6–3 miljardi krooni ulatuses. Riigi eelarvestrateegia raames on valitsuse eesmärk saavutada puudujääk 2,9% sisemajanduse kogutoodangust. Prognoosi kohaselt on selleks 2010. aastal ja järgmisteks aastateks vaja peale käesoleva lisaeelarve vastuvõtmist täiendavaid otsuseid ligikaudu 9 miljardi krooni ulatuses. Seega ei taga praegune negatiivne lisaeelarve veel eelarvepoliitiliste eesmärkide täitmist ega lahenda meie ees seisvaid probleeme.
Seetõttu tahan ma, lugupeetud Riigikogu, teha teile mitte ainult ettepaneku lisaeelarve heaks kiita, vaid ka ettepaneku suurendada 2009. aasta negatiivse lisaeelarve mahtu kokku vähemalt 6 miljardi kroonini. Olen nii Rahandusministeeriumi kui kogu valitsuse poolt selle eesmärgi saavutamisele valmis kaasa aitama.
Austatud Riigikogu liikmed! Palun esitatud 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu toetada. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun kõigepealt, kolleeg Helle Kalda!

Lugupeetud minister! Et Eestis tulud laekuksid, on ääretult tähtis, et meil oleks Maksu- ja Tolliametis tunduvalt rohkem töötajaid. Me teame, et möödunud aastal vähendati Maksu- ja Tolliameti töötajate arvu 160 võrra. Me teame ka seda, et Maksu- ja Tolliameti töötajatel on üldiselt kõige väiksem töötasu. Mul on sellest tulenevalt järgmine küsimus. Me teame, et tulude laekumine on tähtis, me teame, et Eestis on salakaubandus tekkinud, me teame, et maksupettused on kasvanud. Miks siiski vähendati sellises situatsioonis 20 miljoni ulatuses Maksu- ja Tolliameti töötajate töötasu?

Kõigepealt, Maksu- ja Tolliameti töötajatel ei ole Eesti riigi kõige madalamad palgad. See ei vasta tõele. Küll aga vastab tõele, et Maksu- ja Tolliametis tõesti viidi läbi päris suured ümberkorraldused, mille käigus vähendati ka töötajate arvu. Kuid see on olnud ministeeriumisisene otsus. Võin kinnitada, et esimese säästueelarve koostamise ajal tegi Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumile just nimelt silmas pidades Maksu- ja Tolliameti suurt töökoormust ja tema tähtsust praegusel ajal erandi ja vähendas kärpekohustust. See, et Maksu- ja Tolliametis on toimunud niisugused struktuurimuudatused, ei ole olnud mitte valitsuse, vaid rahandusministri otsus tulenevalt loomulikult üldisest kärpekohustusest. Kuigi jah, neile tehti väike erand ja kärpekohustust vähendati. Igal juhul valitsus on olukorrast teadlik ja püüdnud nii palju kui võimalik arvestada Maksu- ja Tolliameti suurt töökoormust ja tähtsust tänasel päeval.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! Ministriga on kerge nõustuda selles, et lisaeelarve põhiline eesmärk on parandada valitsussektori eelarvepositsiooni. Esimene kord tehti seda 3,4 miljardi krooni võrra, nüüd on arvud suuremad. Sa suuresti juba vastasid sellele küsimusele, mida ma oleks küsinud: et kas see on piisav? Tõenäoliselt ei ole. Kuid kuna sa oled nüüd kahe ministri tooli peal ja pilk on kindlasti teravam ka kõige suhtes, mis puudutab Rahandusministeeriumi: kas sa võid kinnitada, et see suund, need põhimõtted, mille alusel on lisaeelarve tehtud, oleksid sinu arvates õiged ka siis, kui sa oleksid ainult põllumajandusminister?

Jah, võib küll öelda üldjoontes. Valitsuses teise lisaeelarve koostamise käigus peetud arutelud on olnud väga põhjalikud. Need on ka olnud väga teravad ja emotsionaalsed, ei saa salata, aga need on olnud väga põhjalikud. Peab tunnistama, et meil ei ole ühtegi valdkonda, millest saaks üle vaadata teadmisega, et seda ei ole vaja kärpida. Me peame kärpima kõiki valdkondi. Mis ei tähenda, et Eesti riigil ei ole enam prioriteete. On prioriteedid, aga prioriteedid on olnud eelisseisus 2009. aasta eelarve koostamisel, mille käigus tehti väiksemaid kärpeid või ei tehtud üldse, samuti 2009. aasta esimeses lisaeelarves. Aga teises lisaeelarves enam samasugusel kujul kõiki prioriteete arvestada ei ole võimalik. Too enam-vähem proportsionaalne vähendamine kõikides valitsemisalades on olnud vahest kõige õiglasem lähenemine. Kusjuures me oleme säästnud jällegi – peab kohe rõhutama – kõige nõrgemaid, neid, kes abi vajavad. Kui te vaatate, siis sotsiaalploki või sotsiaalvaldkonna kärped on oluliselt väiksemad kui teistes valdkondades. Samamoodi me ei ole kärpinud säästueelarvega Euroopa Liidu raha kaasfinantseerimist, mis on väga oluline, et me majanduse elavdamiseks vajalikest summadest ilma ei jääks ja investeeringud tehtud saaksime. Need on valdkonnad, mis on olnud ka selle kärpe puhul valitsuse prioriteedid ja mida ma väga õigeks pean.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Hea ettekandja! Selle aasta riigieelarve menetlemisel ja vastuvõtmisel vähendati põllumajandustoetusi 200 miljoni krooni võrra. Esimese lisaeelarvega vähendati põllumajandustoetusi veel 100 miljoni krooni võrra. Teise lisaeelarve eelnõu kavandab põllumajandustoetusi vähendada 35 miljoni krooni võrra. Minuni jõudnud teabe kohaselt olete teie põllumajandusministrina lubanud need 35 miljonit krooni selles toetustombus säilitada. Palun vabandust, kui see info pole tõene! Aga lubage siiski küsida: kas on mingi reaalne võimalus teise lisaeelarve menetlemisel mitte vähendada niigi nappi põllumajandustoetust? Olen rääkinud.

Jah, selline unistus ja lootus mul on, et parlamendi menetluse käigus kaalutakse väga põhjalikult seda kärpe-eelarvet ja kui leitakse teised katteallikad, siis jääb põllumajandustoetuste 35 miljoni krooni ulatuses toimuv kärpimine ära. Teoreetiliselt see on võimalik. Ilmselt on selles eelarves vaja teha ka teisi muudatusi. Ma mainisin, et säästueelarve maht peaks 3,4 miljardilt kroonilt kasvama vähemalt 6 miljardini. Aga tahan juhtida tähelepanu probleemile, mis on päevakorrale tõusnud seoses õppelaenude kustutamise teemaga. Olen sellest korduvalt rääkinud ja loodan, et see teema leiab parlamendimenetluses elavat käsitlemist. Vahest on ka need ettenähtud kulutused võimalik taastada. Asjaomased summad ei ole kogu säästueelarve mahtu arvestades suured, aga kahtlemata eeldab see teiste kuluartiklite osas ulatuslikumat kärbet.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Lugupeetud rahandusminister! Tahan niisuguse hästi üldise küsimuse esitada, et mispärast te niiviisi mängite. Küll räägite 3,4 miljardist, küll 6 miljardist. Tegelikult tekitate te meis üsna suure segaduse, rääkimata nendest, kes väljaspool on. Kas see on niisugune kaval taktika, mida valitsus praegu rakendab? Vahest kompate te piire? Kas teil ei ole selget ülevaadet tuludest või mis siin taga tegelikult on? Minul on praegu küll kahtlane tunne, et järsku ministeeriumis ei ole selget arusaamist tuludest ja siis ei saagi ju kuludest rääkida muul moel kui piire kombates.

Kui raudselt saab praegu keegi kinnitada, et tal on absoluutne ülevaade, mis toimub majanduses järgmise aasta või kahe aasta jooksul? Eks tulude laekumised ole prognoositud kõige parema teadmise juures ning nende inimeste ja ekspertide abiga, kes meil Eesti riigis ja ka väljastpoolt võtta on.
Kui te mõtlete nendele prognoosidele, mis on aasta või kaks tagasi tehtud, siis sellist majanduslangust ja tulude vähenemist ei ole paar aastat tagasi või ka aasta tagasi mitte ükski ekspert ennustanud. Selles mõttes võib öelda, et me tegutseme väga ebastabiilses olukorras ja saame toetuda ainult nendele prognoosidele, mis meil on. Arvan aga, et need prognoosid, mis meil praegu tänavuseks kasutada on, on küllalt tõepärased. Viimaste kuude laekumised on näidanud, et need toimuvad enam-vähem Rahandusministeeriumi riskiprognoosi kohaselt. Tegelikult võib öelda kogu selle pea viie kuu laekumise kohta, et see on toimunud riskiprognoosi kohaselt. Seetõttu usun, et need prognoosid vastavad enam-vähem tegelikkusele. Nii et eelarve on esitatud täie tõsidusega ja ma usun, et Riigikogus on võimalik jõuda ka suurema kärpeni kui 3,4 miljardit.
Miks valitsus ei esitanud suuremat kärbet? Põhjus on see, et me ei suutnud enamas kokku leppida. Vaidlused töölepingu seaduse ja paljude teiste eelnõude ümber lõppesid sellega, et ühist kokkulepet ei saavutatud. Aga kuna me soovime väga, et 1. juulil uus säästueelarve jõustuks, siis me esitasime selle eelnõu Riigikogusse ja loodame, et Riigikogus leiab see kiiret ja elavat menetlemist.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud minister! Selge see, et ainult kärbetega ei suuda me majandust elavdada ega ka kriisiolukorrast välja tulla. Jah, siin on ette nähtud tulude poole suurenemist, aga paraku kõige kahtlasema abinõuga, nimelt maade müügiga. Praeguses eelarves oli juba kavandatud igasuguseid müüke üle mõistuse palju ja nüüd on sellest ka lugeda, et need unistused ei ole täitunud. Ei ole suutnud Kaitseministeerium oma kinnistuid müüa, ei suuda seda teha Välisministeerium jne, jne. Kas on mõtet planeerida sisse selliseid arve, mis on ette teada, et need ei täitu ja et seesama üle miljardi maade müügist ja dividendest – see jälle ei tule täis? Milleks me teeme tühja tööd?

Eks igasugune müük on seotud teatud mõttes prognoosi ja riskiga, aga ma usun, et kavandatud mahus varade müük või dividendidest raha riigieelarvesse eraldamine on võimalik saavutada. Usun, et Keskkonnaministeerium ja teised ministeeriumid oma müügiplaanid siiski realiseerivad.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Lugupeetud härra minister! Üks väheseid ridu, mis on plussmärgiga, on elektriaktsiisi rida: laekumist on oodata 25 miljoni krooni võrra rohkem kui esialgses eelarves. Kust te võtate, et elektriaktsiisi laekumine läheb paremaks? Tootmisettevõtted sulevad oma uksed või vähendavad tootmist, ka tarbimine väheneb, sealhulgas elektri tarbimine. Kust selline optimism elektriaktsiisi laekumise osas?

Praeguste tegelike laekumiste alusel on põhjust prognoosida niisugust arvu, nagu me sinna oleme kirja pannud.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud minister! Kuigi teile toodi paber, et te vastaksite lühemalt, võite ikka pikemalt rääkida – ei ole midagi hullu lahti. Minu küsimus puudutab tegevustoetusi. Ma vaatasin, et Rahvusooperil Estonia kärbitakse seda 2,08%, Eesti Rahvusraamatukogul 1,73%, ringhäälingul kärbitakse samuti ... Virumaa muuseumid ja Tammsaare muuseum jäävad ilma 2,5%-st, aga Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus toetust kärbitakse ainult 0,43%. See on teatavasti üks Reformierakonna kuldmune. Millest niisugune ebaühtlane vähendamine? Millest see on tingitud? Võetagu siis kõigilt mingisugune 2,5 või 0,83%. Kuidas seda jagati?

Mul on niimoodi jooksvalt raske seda kommenteerida. Võin aga kinnitada, et liiga ei ole kellelegi tehtud. Kui võrrelda proportsionaalselt neid erinevaid kärpeid – kõiki, ka teise lisaeelarve kärpeid tuleb vaadata koos 2009. aasta eelarvega, mis juba oli kärpe-eelarve, ja 2009. aasta esimese lisaeelarvega, mis oli ka kärpe-eelarve –, siis tihtipeale on niimoodi, et nendelt institutsioonidelt, kust kas 2009. aasta eelarve või esimese lisaeelarvega kärbiti rohkem, kärbitakse praegu vähem. Ja vastupidi. Nii et kindlasti ei ole õige keskenduda ainult 2009. aasta teisele lisaeelarvele ja võrrelda siin tehtud kärpeid. Võrrelda tuleks tervikut ja siis on pilt kindlasti teistsugune.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Hea minister! Mind huvitab, kuidas toimus valitsuses pensionide võimaliku kärpimise arutelu. Peaminister on teatavasti öelnud, et mingil juhul pensione ei kärbita, et tema sellises valitsuses ei ole. Kuidas sinuga on? Oled sa kindel, et praegune valitsus sellise asja juurde ei tule? Ansipi puhul on teada, et kui ta midagi kindlat ütleb, siis läheb asi teistpidi, ja paljud inimesed on küsinud, kas nüüd hakatakse pensione kärpima.

Valitsus ei ole pensioni kärpimist arutanud. Nii et ei oska kuidagi kommenteerida spekulatsioone selle teema ümber. Eks muidugi mõned poliitikud kangesti oota, et saaks välja öelda selle poliitiku või erakonna nime, kes esimesena julgeb selle välja öelda. Siis saaks kogu turmtule sinna suunata. Aga täna võib küll öelda, et ükski valitsuskoalitsiooni osapool ei ole nõudnud pensionide vähendamist.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Austatud minister! Taas on plaanis tõsta mitmeid aktsiise. Meil on kogemus aastast 2007, kui tõsteti autokütuse aktsiisi. Siis tekkis mäletatavasti suur hinnaralli. Kõikide kaupade ja teenuste hinnad tõusid, inflatsioon kasvas ja lõppkokkuvõttes riigieelarvele see midagi kasu ei toonud. Vastupidi, käibemaks ei laekunud ja me kaotasime palju raha. Kas te ei karda, et seekord kordub kõik seesama ja me töötame iseendale vastu. Mis te arvate?

Ma loodan, et Rahandusministeeriumi prognoosid siiski peavad paika, et kavandatud tulude suurenemine kärpimise kõrval osutub õigeks ja et plaanitud tulud laekuvad. Ega siin teist valikut ei olegi. Tänastest saali küsimustest on näha, et kärpida ei tohi, tulusid suurendada aga pole võimalik. Mina muid lahendusi isegi teoreetiliselt ei tea kui ainult kahte võimalust: ühelt poolt kärpida kulutusi ja teiselt poolt suurendada tulusid. Pakkuge välja kas või kolmas teoreetiline võimalus! Mina ei ole suutnud seda välja mõelda. Kui teil on eelarve menetluse käigus olemas mingisugune kolmas tee ja kui see on lahendus, siis valitsus seda väga toetab.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud minister! Minu ees on praegu valitsuse briifinguruumist välja saadetud ametlik teade 18. maist. Seal öeldakse, et tänasel kabinetinõupidamisel vaatas valitsus täiendavalt läbi eelarvepositsiooni parandamise võimalusi nii riigi tulude suurendamise kui ka kulude vähendamise osas. Ja detailselt on siin kirjas pensionide tulumaksuvabastuse vähendamine 3000 kroonilt 2250-ni. 1. juulist toob see kasu 120 miljonit, 2011. aastal 240 miljonit. Pensionide tulumaksuvabastus langeks 5250 kroonilt 4500 kroonini, keskmine vanaduspension väheneks 4750 kroonilt 4700 kroonini. On ette pandud kaotada täiendav tulumaksuvabastus töötavatel vanaduspensionäridel. 2009. aasta veebruaris oli Eestis 53 000 töötavat vanaduspensionäri. Mainisite, et valitsus pole arutanud pensionide kärpimist. Miks siis olid sellised ettepanekud teil laual?

Võin siinkohal veel kord kinnitada, et valitsus ei ole selliseid ettepanekuid arutanud. Valitsuse laual on olnud absoluutselt kõik teoreetilised võimalused kulude vähendamiseks ja tulude suurendamiseks. Absoluutselt kõik! Ja sealt valiti välja teemad, millega hakati edasi tegelema, mille üle hakati arutlema, kus tekkis diskussioon, ja jäeti kõrvale teemad, mida arutama ei hakatud. Nimetatud teemade loetelu, mis teie praegu ette lugesite, jäeti valitsuskabineti aruteludes kõrvale. Ükski koalitsiooni osapool ei nõudnud selle teema käsitlemist põhjalikult ega nõudnud pensionide vähendamist.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Lugupeetud minister! Me teame, et kulutused ühe vangi ülalpidamiseks on palju suuremad kui keskmine pension. Vangidel on soe ja valge tuba, puhas pesu, raamatud, sportimise võimalused ja palju muud, mida kõikidel lastega peredel ja pensionäridel ei ole. Kinnipidamiskohtade kulutusi vähendatakse vaid 6,7%, samal ajal kui paljusid muid kululiike kärbitakse üle kahe korra rohkem. Keda me eelistame: kas kurjategijaid või ausaid inimesi? Ja miks see on nii?

Ma päris teiega ei nõustu, et Eesti Vabariigis on vangide elu tunduvalt mugavam, kergem ja parem kui pensionäridel. Nii see kindlasti ei ole. Ma võin öelda, et selle säästueelarvega kavandatakse vähendada ka nn vangide palka – ka vangid peavad olema solidaarsed üldises säästmises. Vähenemine on nimelt 20%-lt 10%-ni. Nii et ka vangide heaolu ei jää säästueelarvega puutumata.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Hea minister! See riigi lisaeelarve seadus jätab küll kentsaka mulje. Nimelt, esimese lisaeelarve menetlemisel öeldi, et teist lisaeelarvet enam ei tule. Nüüd on ta meil laual sihiga parandada valitsussektori eelarvepositsiooni 3,4 miljardi võrra. Kõigepealt tänan selle avaliku väljaütlemise eest, et palusite sinna veel 2,6 miljardi ulatuses kärbet juurde panna. Aga päris aus ikkagi ei ole selliselt eelarvet praegu menetleda, et kui me alustame 3,4-lt ja oleks vaja 6 miljardini kärpida, siis see oleks nagu puhtalt opositsiooni töö või Riigikogu töö. See oleks ikka valitsuse töö – teid selleks ju sinna ametisse on pandud, et tulla kogu paketiga välja. Me näeme, et kui teete teiseks lugemiseks muudatusettepaneku selle 2,6 miljardi kohta ja tuleb kolmas lugemine, siis ei saa Riigikogu ju absoluutselt midagi kaasa rääkida. Kas te näete ette, et üks lugemine tuleb veel täiendavalt juurde? Kas valitsus taotleb seda?

Ega ma nüüd päris hästi sellest kriitikast aru ei saanud. Kui valitsus on toonud tervikpaketi täismahus Riigikogu ette, siis on heidetud ette, et kõik on juba otsustatud. Siin saalis ei ole muud, kui lihtsalt ainult toimub hääletamine. Nüüd, kui on toodud eelarve, kus on jäetud Riigikogule suur võimalus seda muuta ja täiendada, on etteheide, miks te ei esitanud valmispaketti, miks te jätate Riigikogule osa tööd. Ei nii ega naa ole hea. Aga ma arvan, et valitsus ei tee sellist ühtset kompaktset ettepanekut, et me tuleme sellega välja ja Riigikogul jääb üle ainult kas "ei" või "jah" öelda. See tõepoolest jääb Riigikogu enda siseseks menetlemiseks ja siin on kõikidel erakondadel võimalus kaasa rääkida.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! Loen, et käesoleva aasta teisest poolaastast lõpetatakse matusetoetuste maksmine. Teatavasti sotsiaalkindlustussüsteem on Eestis oma kuue positsiooniga peaaegu välja arendatud, välja arvatud tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustus. Nüüd sellest viiest, mis on rakendunud, me lõhume ühe ära, jätmata sinna mitte midagi muud. Ühest küljest on see suur koormus kindlasti omavalitsuste eelarvetele, sest teatavasti omavalitsused maksavad ka nende hooldekodudes elavate inimeste matuse kulud, kellel ei ole omakseid. Kas siin muid lahendusi ei ole kui ainult kindel ei, nagu siin praegu kirjas on?

Kui auväärt Riigikogu leiab võimaluse matusetoetuste eelarveliste summade suurendamiseks, siis valitsus kindlasti on sellega nõus. Küll aga ma tahan öelda, et need summad ei ole mitte täielikult ära kärbitud. See osa, mis puudutab kohalikele omavalitsustele matusekulutuste kompenseerimist, on riigieelarves alles.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Lugupeetud minister! Lisaeelarve seaduse eelnõus on planeeritud kinnipeetavate töötasu vähendamine. Praegu on see 20% palga alammäärast ehk 870 krooni, eelnõus on 10%, st 435 krooni. Ka on võimalus kinnipeetavatelt sisse nõuda nende ravikulud, kui nad on ennast tahtlikult vigastanud. Kas te oskate öelda, kui suure summa see võiks moodustada?

Ma peast teile küll ei tea öelda, kui suure summa see kokku võiks moodustada. Jään hetkel vastuse võlgu.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Lugupeetud minister! On kostnud väiteid, et te olete kokku leppinud käibemaksu tõusus. Kui see tõesti nii on, siis ma küsin: kas te olete analüüsinud Läti kogemusi? Kui käibemaksu tõstmine Lätis ei toonud kaasa riigikassa sissetulekute kasvu, kas siis on põhjust eeldada, et Lätis ei toonud, aga Eestis toob küll?

Seni ei ole käibemaksu tõstmises kokku lepitud ja see lisaeelarve, mis parlamendile esitati, ei sisalda ka käibemaksu tõstmist. Aga võib-olla ei ole võrdlus Lätiga ka päriselt õige, sest aeg ja taust ei ole päris samad. Lätis langes käibemaksu tõstmine kõige kiirema majanduslanguse perioodi, millele järgnes järsk tulude kahanemine. Nii et see ei ole päris adekvaatne võrdlus praegu meie olukorraga. Aga jah, loomulikult on iga püüd tulu suurendada seotud oma riskidega, nii ka käibemaksu puhul. Ent kinnitan, et praegu esitatud eelarve käibemaksu tõstmist ei sisalda.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Hea ettekandja! Selle aasta riigieelarve ümber toimuv meenutab jalgpallimängu, kus ühe meeskonna, Vabariigi Valitsuse vastasmeeskonna väravaposte nihutatakse nii laiali ja väravalatt tõstetakse nii kõrgele, kui valitsusmeeskonnale on vajalik. Tuletagem meelde, mida väitis Riigikogu opositsioon eelarve eelnõu arutusel läinud sügisel! Teerullitaktikaga saavutati 1 : 0 seis. Esimese lisaeelarve usaldusmeetod tõi kaasa juba 2 : 0 seisu. Ilmselt peagi ootab ees seis 3 : 0. Ma ei taha mitte kuidagi selle kontekstiga siduda rahvatarkust, et igal oinal on oma mihklipäev, aga lubage küsida: kas hiljemalt mihklipäevaks on meil oodata kolmandat lisaeelarvet, seega seisu 4 : 0? Olen rääkinud.

Kui parlamendis jõutakse 6–6,5 miljardi kroonise lisaeelarveni, siis suure tõenäosusega ei ole vaja rohkem säästueelarveid tänavu enam teha. Kui ei jõuta, siis on olukord tõsine ja ei ole välistatud, et me peame veel sel aastal tulema uuesti säästueelarvega siia saali tagasi. Kuid kui meenutada 2009. aasta riigieelarve koostamist, siis minul on meeles, et opositsiooni väravast tulid sõnumid, et kärpida tuleb rohkem, et te olete õhku planeerinud. Ja sellele järgnes terve loetelu, kust kärpida ei tohi. Mitte ühtegi ettepanekut, kust kärpida tuleks, ei tulnud. Ja kui ma õigesti mäletan, siis Keskerakond ei teinud selle eelnõu menetluses mitte ühtegi muudatusettepanekut.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui ma sain õigesti aru, siis meid ootab valitsuse poolt veel üks kärpimise eelarve. See tähendab, et praegu esitatud eelarve jääb seisma, kulude osas ta lihtsalt külmutatakse. Kas see tähendab, et meile on pakutud eelarve, kus osa ei olegi täitmiseks ette nähtud? Siit küsimus: mis osas või valdkondades on juba ette nähtud kulude külmutamine?

Eelarve on esitatud lootuses, et see heaks kiidetakse, see jõustub ja seda hakatakse täitma. Aga ma veel kord kordan, et kui me ei suuda teha 3,4 miljardist kroonist suuremat kärbet, siis võib tõepoolest osutuda vajalikuks veel ühe lisaeelarve tegemine. Ma väga loodan, et seda vajadust ei teki, et me suudame leppida kokku 6 miljardi krooni suuruse lisaeelarve mahu.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Teil on kogu aeg kilbiks see 3%. Aga häda on selles, et kui lõputult kärpida, siis lõpuks ei täida me seda 3%, asi läheb järjest hullemaks ning usalduse kaotus lõpetab igasuguse tarbimise. Küsimus on selles, et ega te laenata ka ei taha, sest laenamine läheb kulupoolele ja tekitab täpselt samasuguse probleemi selle 3%‑ga. Kui mõelda ikkagi nii, et äkki proovida laenata ja suunata see raha investeeringuteks? See tõmbaks uuesti majanduse käima ja me saaksime parema tulemuse. Minu küsimus ongi selline: miks te klammerdute meeleheitlikult selle 3% külge?

Tegelik põhjus on see, et Eesti riigil lihtsalt ei ole raha. Meil ei ole raha, et minna defitsiiti 4%, 10% või 15% ulatuses, Eesti riigil ei ole raha, millega seda defitsiiti katta. Meie stabiliseerimisreserv on praegu ainult 7,3 miljardit krooni, millest me poole oleme sunnitud kasutusele võtma sellel aastal. Laenu oleme me tõesti nüüd hakanud oluliselt võtma ja meie laenukoormus suureneb. Kui see on seni olnud alla 5% SKT‑st, siis selle aasta lõpuks on see 8% ja tõuseb järgmiseks aastaks 10%‑le SKT‑st. Nii et ka laenukoormust me praegu suurendame ja kasutame ära kõik võimalused. Sellest oli ka eespool juttu, et laen läheb eelkõige investeeringute kaasfinantseerimiseks. Meil ei ole, veel kord kordan, eesmärk ju ainult püsida Maastrichti kriteeriumides mingist 3% dogmast tulenevalt või ainult eurost tulenevalt. Meil lihtsalt ei ole võimalik rohkem kulutada seetõttu, et ei ole raha ja üle jõu kaugemas perspektiivis elada võimalik ei ole.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kohaliku omavalitsuse üksuste ja omavalitsusasutuste, samuti riigigümnaasiumide ja riigikoolide hariduskulude mahtu on kavas vähendada 36 miljoni krooni võrra. Sellega vähendatakse õpetajate palkade alammäärasid alates 1. juulist 2008. aasta tasemele. Mul on niisugune praktiline küsimus: kuidas on võimalik seda teostada, kui õpetajad on juuni lõpust puhkusel?

Hariduskulude vähendamine on olnud proportsionaalselt väiksem kui enamiku teiste valitsemisalade kulude vähendamine. Kärpeplaan haridusministeeriumis oli paarisaja miljoni krooni võrra väiksem, kui ta oleks pidanud olema, kui ta oleks olnud proportsionaalne teiste valitsemisalade kärpega. Nii et me võime öelda, et ka munitsipaalkoolide õpetajad ja haridus on jätkuvalt prioriteet. Aga nii nagu ülejäänud avalikus teenistuses vähendatakse palkasid järelejäänud aja jooksul 8%, tuleb läbi rääkida ka õpetajatega ja leida lahendus. Ma usun, et leitakse lahendus ja kokkulepe, kuidas, mis hetkest ja mis ulatuses ka õpetajate palkade külmutamine ja vähendamine on võimalik.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh! Austatud minister! 27. mail ütlesite te meedia vahendusel, et kui Riigikogu ei suuda 3,4 miljardi krooni suurust negatiivset lisaeelarvet paisutada vähemalt 6 miljardi krooni suuruseks, siis ootab Eesti riiki pankrot. Just nii te ütlesite, nii võis ajakirjandusest teada saada. Minu jaoks tundub pretsedenditu, et üks valitsusliige ütleb parlamendile, et kui te ei tee seda ega toda, siis läheb riik pankrotti. Aga ehk kirjeldate, milline teie kui valitsusliikme silmade läbi näeks välja Eesti riigi pankrot.

Aitäh! Te olete kirjaoskaja inimene. See tsitaat on teil ilmselt Äripäevast pärit. Aga kui te loete artikli läbi, siis näete, et need ei olnud minu sõnad, vaid see oli ajakirjaniku pandud pealkiri. Kuid ma võin öelda, et jah, kui me kavatseme jätkuvalt elada üle jõu, siis ühel hetkel võib ka riik jõuda pankrotti, see ei ole välistatud. Aga see tsitaat ei pärine mitte minult, vaid ajakirjanikult.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Pankrot on püsiv maksejõuetus. Te ütlesite, et aasta või kaks tagasi ei suutnud keegi seda prognoosida. See on õige. Möödunud aasta detsembri lõpus oleks tegelikult võinud seda teha, mida Andrus Ansipi valitsus aga ei tahtnud. Nagu te ütlesite, ei saavutatud jälle kokkulepet. Nii et me parandame kogu aeg teie valitsuse ehk Andrus Ansipi vigu. Te ütlesite, et Eesti riigil lihtsalt ei ole raha. Minu küsimus on valitsuse prioriteetide kohta. Eile arutasime, et me saadame oma sõjamehed 30 miljoni krooni eest kuuks ajaks Afganistani presidendivalimisi turvama, samal ajal võtate te ära 20 miljonit krooni matusetoetust. Kas ei ole küsimus mitte selles, et teil ei ole prioriteedid paigas, või on raha siiski küllalt?

Kumbki järeldus ei olnud õige. Raha ei ole küllalt, aga prioriteedid on paigas. Eks me peame oma jõududega hakkama saama. Selles mõttes on õige see, mis te ütlesite, et 2009. aasta eelarve koostamisel möödunud aastal oleks saanud juba eelarvet kohendada, nii et ta oleks tasakaalus. Aga mis puudutab seda, et teie peate nüüd parandama, siis ei pea parandama, te ju ei parandanud, te ei teinud menetluse käigus ühtegi parandusettepanekut.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Te kutsute meid siin Riigikogus üles kärpima veel 2,6 miljardi krooni võrra, aga selleks ei tule meil muuta mitte ainult riigieelarve seadust, vaid ka muid seadusi. Kas te ei kutsu meid üles tegema sellist soolise võrdõiguslikkuse seaduse muutmise seadust volume 2, kus me peame ühe seaduse raames muutma seadusi, mis esialgu ei olnud selle seaduseelnõuga seotud? Me kõik mäletame, kuidas soolise võrdõiguslikkuse seaduse menetlemine lõppes. Kas te ei karda, et see võib lõppeda samamoodi, et president lihtsalt ei kuuluta seda lisaeelarvet välja?

Aitäh! Te teate, et koos 2009. aasta teise lisaeelarvega on esitatud ka terve pakett seadusi, mida on vaja muuta seoses selle lisaeelarve vastuvõtmisega. See on järgmisena Riigikogu menetluses. Kui need seadusmuudatused on seotud riigieelarvega, siis sobivad nad igati sinna paketti. Seda võib muuta või täiendada, sealt võib midagi ära võtta. Ma ei näe seal küll mingisuguseid vastuolusid ei heade tavadega ega põhiseadusega.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Ma küsin loomulikult siseturvalisuse valdkonna kohta. Loen 61. leheküljelt, et Kodakondsus‑ ja Migratsiooniametis, Piirivalveametis, Politseiametis ja Päästeametis rakendatakse osalist tööaega. Minul tekib küsimus, kas kuskil pannakse midagi kinni või kas kuskil jääb mingi teenus saamata või kuidas see välja hakkab paistma. Kas te seda valitsuskabinetis arutasite?

Uus siseminister, kes lähitulevikus ametisse astub, vaatab kindlasti üle plaanid, kuidas Siseministeeriumi valitsemisalas säästa. See on suuresti iga ministri valik, kuidas käituda, kas võimaldada mingis ulatuses inimestele palgata puhkust ja vähendada tööaega või vähendada põhipalka. See on mõneti erinev ja siin tuleb leida tasakaal. Ma olen teiega nõus, et kindlasti ei saa ega tohi Siseministeerium viia ellu täies mahus sellist kärbet, et lihtsalt vähendame tööaega, saadame vähem patrulle tänavale ja siis ongi kärpeplaan täidetud. Kindlasti ei ole see kärpimise eesmärk, aga siin tuleb leida mõistlik tasakaal. Kus see mõistlik tasakaal on, seda peab ikkagi teadma ja selle vastutuse peab võtma siseminister.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Olete jätnud mulle sümpaatse ja tegusa mehe mulje. Ma tahan teid aidata ja annan head nõu, tahan, et teil läheks edaspidi hästi. Tehke ettepanek tõsta tulumaksu ja tõsta alkoholiaktsiisi. Kas te võtate need head ettepanekud täitmiseks?

Aitäh! Tulumaksu tõstmine ja alkoholiaktsiisi tõstmine on olnud samuti sellel n‑ö arutluslehel, mida täna siin juba tsiteeritud on. Kõik teoreetilised võimalused on kindlasti arutelu ja läbirääkimist väärt. Ma muidugi tänan teid abi eest! Ma soovitan teil toetada seda ideed kõigepealt ise, sest kõikides nendes valitsustes, kus Keskerakond on  pärast taasiseseisvumist olnud, ei ole ta kordagi tulumaksumäära tõstnud, küll on aga tulumaksumäära alandanud. Nii et ega ma ei ole teie väärt ettepaneku siiruses päriselt veendunud. Seni olete te tegutsenud vastupidi, eranditult ainult alandanud tulumaksumäära, mitte kordagi tõstnud.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine küsimus!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kui vaadata seda äärmiselt tobedat valimisreklaami, mis meil iga päev televiisoris jookseb ja prügikastidel ja ei tea veel kus on, siis tundub see põhjendamatu raharaiskamisena. Miks vähendatakse erakondadele eraldatud 90 miljonit krooni vaid 5 miljoni krooni võrra, mis on alla 6%?

Ma usun, et see malakas on nüüd küll Riigikogu käes. Kui teil on jõudu ja jaksu, siis kindlasti on võimalus seda rohkem vähendada.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua Riigikogu esimees! Hea minister! Kui me oleme neid lisaeelarveid siin menetlenud, siis on peaminister öelnud, et kõik käib ühe eesmärgi nimel, eelkõige selle nimel, et saaksime järgmisel aastal eurole üle minna. Sama on väitnud ka Eesti Panga president. Ma loodan, et praegu targemad pead ka Eesti Pangast on Vabariigi Valitsusele andnud kõige paremat nõu ja rakendanud oma oskused, et seda lisaeelarvet kokku panna. Kas need summad, mis siin praegu on, ja see eesmärk tagab meil eurole ülemineku?

Aitäh! Ma veel kord kordan, et see säästueelarve ei ole esitatud ainueesmärgiga minna üle eurole. See ei ole päris korrektne tõlgendus. Mingil määral osutatakse eurole sellega karuteene, kui kõik kärpimised seostatakse euroga. Seetõttu on juba kujunenud teatud inimeste hulgas arvamus, et kärpe-eelarved ongi seotud ainult euroga ja kui meil ei oleks vaja üle minna eurole, siis ei oleks vaja teha ka kärpimisi. See järeldus on väga ekslik. Kärbime me ikkagi sellepärast, et meil ei ole raha, ja kärbime me sellepärast, et tagada riigi finantsmajanduslik jätkusuutlikkus. See on peamine eesmärk. Kui sellega kaasneb ka võimalus minna üle eurole, siis loomulikult on see Eesti riigile väga mõistlik ja väga vajalik. Aga veel kord ütlen, et see ei ole ainueesmärk.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Kui te vaatate seda lisaeelarvet, siis öelge, palun, kas te näete, et selle negatiivse lisaeelarvega me kuidagi turgutame majandust ja nii saame ka maksumaksjaid juurde. Kas ei peaks selle lisaeelarvega kaasas käima ka selline sotsiaalne pakett, mis teeks kõik selleks, et me looksime inimestele töökohti riigis juurde ja nii saaks riik ka tulusid?

Julgen öelda, et siit kajab küll läbi majandust ja ettevõtlust elavdav osa. Nimelt, me ei kärbi Euroopa Liidu raha kasutamise kaasrahastamist, mis kindlasti on eelkõige suunatud majanduse elavdamisele. Kui te küsite sotsiaalpaketi kohta, siis jah, ka sotsiaalpaketi kärpimine on proportsionaalselt väiksem teiste valdkondadega võrreldes, oluliselt väiksem. Kusjuures me mõningaid kulutusi isegi suurendame, näiteks töötutoetusteks kavandatavat raha, mis tuleneb praegusest olukorrast tööturul. Julgen öelda, et need mõlemad eesmärgid kajastuvad kindlasti ka selles säästueelarves.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele te vastasite ainult pooles osas. Te vastasite sellele, mis puudutas kohalikke omavalitsusi. Aga matusetoetus ka füüsilistele isikutele maandab selliseid traditsioonilisi sotsiaalseid riske. Praegu on ju majanduslikult rasketes oludes väga palju neid inimesi, kellele selline toetus on ääretult vajalik. Minu küsimus on: millistel kaalutlustel te täielikult loobute matusetoetuse maksmisest füüsilistele isikutele?

Aitäh! Valitsus arutas seda pikalt. Siin oli väga palju eriarvamusi ka valitsuses. See ei olnud üksmeelne otsus. Alternatiivina oli arutlusel, et teha see toetus vajaduspõhiseks, mis minu arvates on päris mõistlik. Oleks üks võimalus, et see ei ole n‑ö laustoetus kõigile kättesaadavana, vaid tõepoolest vajaduspõhine. Aga see vajab natuke pikemat aega ümberkorraldusteks. Kui parlamendis leitakse, et siiski on mõistlik minna vajaduspõhise toetuse maksmisega edasi, siis valitsusel selle vastu kindlasti midagi ei ole.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud minister! Ma kuulsin hiljaaegu üht sellist väidet, et Kultuuriministeerium on loobumas või loobunud rahastamast sellist kohustuslikku õppekava osa nagu ujumise algõpetus. Nüüd tahan ma küsida teie käest selgitust või kinnitust: kas väide, et Kultuuriministeerium selle rahastamisest loobub, vastab tõele, ja kas vastab tõele oletus, et haridusministeerium võtab selle kulu kandmise järgmise aasta eelarves üle?

Jah, see on tõesti väga vajalik tegevus, mida rahastatakse riigieelarvest. Ma väga loodan, et see ka tulevikus jätkub. Konkreetselt see lisaeelarve seaduse eelnõu sellise tegevuse jätkumist võimaldab. Õigemini, ta ei keela seda ära. Need otsused, kas see tegevus jätkub, peavad tulema ministeeriumide tasemel, eelkõige Kultuuriministeeriumi tasemel. Ma usun, et see on võimalik, aga see on praegu ikkagi kultuuriministri otsustamispädevuses.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Presidendi suu läbi tuli täna käibele väga ilmekas väljend "universumi peadirektor". Mulle tundub, et sellest 3% kriteeriumist kramplikult kinnihoidmine võibki jääda ühe universumi peadirektori unistuseks. See meil ei õnnestu ja polegi vaja sellest nii hoolega kinni hoida. Nagu ma ühest teisest intervjuust täna nägin, mees, kes käis koalitsiooniläbirääkimistel, ütles, et olukord on tunduvalt hullem, kui ta võis arvata, ehk olukord on hullem, kui teie meile siin saalis räägite. Millal te hakkate meile tõelist olukorda valgustama?

Ma olen püüdnud tegelikku olukorda täna valgustada ja olen avatult rääkinud sellest, et lisaeelarve mahtu on vaja päris oluliselt suurendada. See ei ole kellelegi saladus. Ma usun, et riigi rahanduslikku olukorda on nii ajakirjanduse kaudu kui ka siin parlamendi ees selgitatud täiesti avalikult. Ma ei nõustu sellega, et keegi kusagil varjab riigi rahanduslikku olukorda ja tema keerulist seisu.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Suur aitäh! Austatud minister! Ma alustan tunnustusest. Ma usun, et enamik selles saalis olevaid rahvasaadikuid on rahul kinnitusega, mille sa andsid, et valitsus ei ole tõsiselt arutanud pensionide vähendamist. Eesti praeguses olukorras oleks see väga raske löök meie rahvale. Kuid ma kaardistan veel neid teemasid, mida te pole valitsuses tõsiselt arutanud. Üks selline on tõenäoliselt krooni võimalik devalveerimine. On tulnud selliseid arvamusi asjatundjatelt, et me mitte mingil tingimusel ei täida Maastrichti kriteeriumi, et võib-olla on õigem minna teist teed. Kas te olete seda arutanud? Sina kui värske pilguga rahandusminister, mis sa arvad, kas see oleks teema, mida tuleks tõsiselt arutada valitsuse tasandil ja mujalgi?

Aitäh! Valitsus ei ole arutanud krooni devalveerimist kui ühte abinõu või võimalust, mis võiks olla reaalne või mis lahendaks praegused keerulised olukorrad. Jah, valitsus on mõelnud krooni devalveerimise tagajärgedele ja sellele, et kui devalveerimine peaks juhtuma näiteks Läti rahaga, kuidas see mõjutaks meid, milline peaks olema meie tegevusplaan sellisel juhul, mida võiks see kaasa tuua. Me ei ole praegu valitsuses leidnud, et see lahendaks meie probleemid. Seetõttu ei ole me tõsiselt selliseid võimalusi arutanud ega ole ka ühtegi sammu astunud selles suunas, et krooni võiks devalveerida.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Teile ei meeldinud, kui me ütlesime, et pärast aktsiiside tõstmist jäi 2007. aastal oodatud käibemaks laekumata. Tähendab, me ei tunnista oma vigu ja tahame neid korrata. Kuid kui me nii õigesti oleme käitunud, miks me siis oleme oma majanduse tasemega langenud tagasi viie-kuue aasta tagusesse aega? Majandusteoreetikud on lausa öelnud, et Eesti on õpikunäide selle kohta, kuidas riiki valesti juhtida. Heal ajal me kütsime tõusu ja nüüd kütame majanduslangust. Kas te tunnistate seda?

Ei, ma päriselt teiega nõus olla ei saa, et me oleme ajas viis-kuus aastat tagasi astunud. Me oleme majanduskriisis, mis on suuresti tulnud väljastpoolt Eestit, mis on rahvusvahelise iseloomuga ja milles Eestil on väga väike roll. See ei tähenda, et meil ei ole mitte mingisugust võimalust ise oma majandust ja ettevõtlust toetada, ja see ei tähenda ka seda, et Eestis pole tehtud ühtegi viga. Kindlasti on ka neid tehtud. Kuid ma arvan, et valdavalt on need vead tehtud just nimelt neli-viis-kuus aastat tagasi. See oli see periood, kui me ühelt poolt suurendasime sotsiaalseid kulutusi ja teiselt poolt vähendasime maksukoormust. Ma arvan, et sellesse aega jäävad kõige suuremad vead ja praegu me "naudime" nende vigade vilju. Ma ei usu, et me ei ole vigadest õppinud ja nüüd täpselt samu vigu kordame. Säästueelarve, mis on parlamendile esitatud, on selge kinnitus selle kohta, et me oleme vigadest õppinud ja seda teed enam ei lähe, et suurendame sotsiaalseid hüvesid ja samal ajal vähendame maksukoormust. See tee ei ole jätkusuutlik.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Te vastasite minu esimesele küsimusele, et personalikulud maksuametis ei vähene, kuid lehekülg 56 räägib teist juttu. Aga minu küsimus ei ole selle kohta. Iga päev näen ma televiisoris, kui Isamaa ja Res Publica Liidu esimees reklaamib ja ütleb, et eelarve peab tasakaalu viima ja et teie viite tasakaalu. Täna on eelarve 3,4 miljardi krooniga tasakaalust väljas. Öelge, palun, need prioriteedid, mille abil te viite eelarve tasakaalu! Ma loodan, et see ei ole loosung kuni 7. juunini, vaid teil, Isamaa ja Res Publica Liidul, on kindel plaan, mille abil eelarve tasakaalu viiakse.

Tõesti, see eesmärk, et viia eelarve tulud ja kulud tasakaalu, Isamaa ja Res Publica Liidul on, aga ma usun, et see on meie kõigi ühine eesmärk. Eks needsamad vaidlused, mis ajakirjanduse kaudu on teieni jõudnud, ole suuresti vaidlused ka töölepingu seaduse üle, mille hind on enam kui miljard krooni. Need vaidlused tähendavad kindlasti veel kord tegevuskulude kriitilist läbivaatamist. Need tähendavad ka lisatulusid. Me oleme valmis rääkima kõikidest võimalikest tuludest. Meie jaoks tabuteemasid ei ole. Kindlasti tähendab see teatud mõttes ka sotsiaalploki kriitilist ülevaatamist, minnes rohkem vajaduspõhistele toetustele kui seni. Kui me need asjad suudame kokku leppida, siis ma usun, et me suudame ka Eesti riigi ja valitsussektori eelarve viia tasakaalu.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kohtumisel lasteaedade pedagoogidega küsiti õppelaenude kohta. Tõesti, enamik õppelaenuhüvitist saavatest kohaliku omavalitsuse töötajatest on lasteaedade pedagoogid, kelle kohta kehtib kvalifikatsiooni tõstmise nõue. Töötaja on võtnud õppelaenu, arvestades sellega, et riik tagab lepingust tulenevalt kohustuse täitmise. Kas ei oleks võib-olla mõistlik, kui uus seadus hakkaks kehtima uute õppelaenulepingute sõlmijate jaoks, kuid varasemate õppelaenulepingute kulude hüvitamine säiliks, nagu kehtiv redaktsioon ette näeb?

See on üks võimalus. Rahanduskomisjonis, kui õppelaenude hüvitamise teema üles tõusis, ma ütlesin, et siin on kaks probleemi. Kõigepealt, õiguslik risk, kas niimoodi ühepoolselt õppelaenude hüvitamise lõpetamine on päris korrektne nende suhtes, kes juba on õppelaenu teatud õigusruumis võtnud. Küll on seda kindlasti võimalik edasiulatuvalt uute laenuvõtjate jaoks sätestada ja seal õiguslikke riske kindlasti ei ole. See on poliitilise otsustuse koht. Teine asi õppelaenudega seoses on see, et kustutatakse pool õppelaenust, kui õppelaenu võtjal sünnib laps. Siin on raha säästueelarvest välja jäänud, aga seaduste pakett, mis on esitatud, seda kohustust riigilt ära võtnud ei ole. Need kaks seadust tuleb viia omavahel kooskõlla. Parlamendis tuleb langetada need kaks otsust seoses õppelaenudega.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kui suures osas peame me loobuma väljastpoolt toetatavatest projektidest, sest on tekkinud kaasfinantseerimise raskused, ja kui suures osas puudutab see omavalitsusi?

Kas te peate silmas Euroopa Liidu raha? Praegune valitsus on seda meelt ja ka esitatud eelarve on nii koostatud, et Euroopa Liidu rahalised vahendid kasutatakse selle perioodi jooksul kõik täies mahus ära. Nii nagu ma ka oma sõnavõtu algul ütlesin, Euroopa Liidu rahaliste vahendite kasutamine on sellel aastal oluliselt paranenud võrreldes eelmise aastaga. Siin on positiivsed arengud. Me oleme planeerinud, et kõik rahalised vahendid kasutatakse ära nii Eesti riigi poolt, kohalike omavalitsuste poolt kui ka nende toetusesaajate poolt, kes tegutsevad erasektoris.

Palun, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Hea minister! Ma jälgisin murelikult seda, kui mitu Keskerakonna fraktsiooni liiget ütlesid täna selge sõnaga välja, et euro kasutuselevõtt ei peaks üldse mingi omaette eesmärk olema, samuti jälgin ma murelikult seda, et Eesti Vabariigi pealinna eelarve, mis mõjutab samuti avaliku sektori eelarve tasakaalu, liigub ca 20%‑lise defitsiidi suunas, kokku on seda üle 1,5 miljardi krooni. Kas selle lisaeelarve koostamise käigus on analüüsitud selle väga suure omavalitsuse eelarvedefitsiidi mõju avaliku sektori tasakaalule tervikuna ja kui suureks te seda riski peate?

Aitäh! On küll. Kohalike omavalitsuste n‑ö defitsiit mõjutab avaliku sektori defitsiiti päris oluliselt ja on riigi või avaliku sektori eelarve tasakaalu jaoks päris suur risk. Valdavalt puudutab see väikest osa kohalikke omavalitsusi: Tallinn ja veel mõned suuremad omavalitsused, kellel on hästi suur laenukoormus ja kes suurendavad avaliku sektori defitsiiti. Nii et see kindlasti nii on, aga kuna me peame avaliku sektori eelarvet tervikuna tasakaalus hoidma, siis see risk tuleb maandada teiste kulude vähendamisega ehk tuleb riigi kulutusi vähendada kas haridussektoris, sotsiaalhoolekandes või kusagil mujal, et säilitada kogu avaliku sektori eelarve tasakaal. Need on omavahel seotud ja see risk on päris suur. Ma võin teile öelda, et 2010. aastaks oleme me püüdnud prognoosida omavalitsuste osa selles defitsiidis ja see suurusjärk on miljard krooni.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Ma tahan kõigepealt täpsustada, et see teie loosung, et pensionide kallale te ei lähe, ei ole päris korrektne. Te olete juba läinud, sest aasta aega te lubasite pensionäridele 1. aprillist tõsta pensione 700 krooni võrra, tõstsite 200 krooni võrra ja jäite seega pensionäridele 500 krooni kuus võlgu. Ma arvan, et see on pensionide kallale minek. Aga küsimus on selle kohta, et te ütlesite, et teil oli terve hulk ettepanekuid, mis kõik mängu ei läinud. Üks nendest oli ka pensionide vähendamine, seda te ei võtnud menetlusse. Aga ma olen kuulnud, et teil oli seal ka ettepanek võtta ära pensionäride hambaproteesitoetus 4000 krooni. Mis staadiumis see ettepanek on? Kas ta kuhugi ridade vahele mahtus, kus ta on praegu?

Aitäh! Ei, seda te praegu siit ridade vahelt välja ei loe. Aga see, mis puudutab kogu ravikindlustussüsteemi, on muidugi teema. Ka ravikindlustussüsteem peab osalema kärbetes, mis on ääretult valusad, aga seda te sellest lisaeelarve seaduse eelnõust välja ei loe, seda siin ei ole.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Tänan, hea Riigikogu esimees! Hea minister! Minu meelest oleme viimase kolme tunni jooksul võinud näha, et koalitsioonil on teie näol üks väga suurepärane leid. Ütlen täiesti siiralt: suurepärased vastused, väga asjatundlikud, väga sisulised. Ja te olete alla kahe nädala olnud kahel ministritoolil, nii et väga suur tunnustus teile! Aga ma tahtsin küsida, milline on teie isiklik seisukoht või arvamus: mis on see kuupäev või mis on see kuu ja aasta, kui Vabariigi Valitsus ütleb, et jah, me saame euro 1. jaanuaril 2011, või ei, me ei suuda siiski neid kriteeriume täita ja euro tulek lükkub edasi? Kas see on 2009. aasta 31. detsember või kuidas te seda näete?

Ma ei oska seda teile täna välja öelda ja seda vastutust ma ei võta, et ma siit kindlalt ütlen välja selle kuupäeva. Aga võin küll kinnitada, et valitsus on arutanud võimalikku eurole ülemineku aega. 1. juuli 2010 ja 1. jaanuar 2011 – neid mõlemaid on arutatud. Võimalikuks osutuvad nad ainult ühel juhul, siis, kui me suudame avaliku sektori eelarve defitsiidi hoida väiksemana kui 3%. Kui me seda suudame, siis ma arvan, et tõenäolisem on 1. jaanuar 2011. Ma veel kord ütlen: mina seda siin ei luba, vaid ütlen, et see tundub mulle nendest kahest kuupäevast tõenäolisem.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Arengufond on korduvalt juhtinud tähelepanu meie majanduslikule olukorrale, just majanduses olevale kriisiolukorrale ning ta on esitanud Riigikogule raporti "Valge paber". Ma olen ise seda mitmeid kordi lugenud ja pean ütlema, et see on üks tõsine, sisukas ja suhteliselt kriitiline dokument, mis natuke puudutab ka seda teemat, miks Eesti majandus on sellises olukorras, nagu ta praegu on. Samas, peale kriitika tehakse seal konkreetseid ettepanekuid, mida võiks valitsus teha, et majandus uuesti tõusule suunata. Minu küsimus on: kas valitsus on lugenud "Valget paberit" ja kas te olete lisaeelarve tegemisel teatud meetmeid võtnud?

Ma kõigi valitsusliikmete nimel ei saa rääkida, aga võin kinnitada, et enamik on seda lugenud. Me kindlasti arvestame nende ettepanekutega, mis selles "Valges paberis" sisalduvad. Jah, oleme lugenud, arutanud ja mõistlikke ettepanekuid püüame kindlasti arvestada.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Riigikoolide ja kutseõppeasutuste puhul on kokkuleppeliselt vähendatud õppekulusid selliselt, et säilitatakse pedagoogide ja õpetajate alampalgad 2008. aasta tasemel. Järjekorras on üldhariduskoolid. Te ütlesite, et ca 200 miljoni krooni võrra ei ole haridusministeerium oma kulusid teistega võrreldes vähendanud. Kas järgneva 2,6 miljardi kroonise eelarvekärpe puhul satuvad ohtu üldhariduskoolide ja muude koolide õpetajate palgad? Ma pean silmas nende palkade vähendamist.

Aitäh! See sõltub sellest, mis on need kulutused, mida kärbitakse, aga on võimalik kindlasti jõuda ka 6 miljardi krooni suuruse kärpeni ilma õpetajate palkasid täiendavalt kärpimata. See võimalus on olemas, aga see sõltub tõepoolest poliitilistest valikutest ja sellest, millised on prioriteedid.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud minister! Teie erakonnakaaslane Mart Laar on eurovalimiste kampaanias laialt rääkinud, et eelarve saab viidud 7. kuupäevaks tasakaalu. Mis te arvate, kas teil õnnestub see, et eelarve nende parandusettepanekutega tasakaalu viiakse ja valijad võivad anda hääle teie erakonna poolt? See on küsimuse esimene pool. Teine pool: mis te arvate, millal te tulete saali järgmise negatiivse lisaeelarvega?

Mõni valija kindlasti meile hääle annab. Aga kolmanda võimaliku lisaeelarve kohta ma eespool juba vastasin. Ma väga loodan, et selle lisaeelarve mahtu muudetakse piisavalt, nii et ei teki enam vajadust sellel aastal rohkem siia säästueelarvetega tulla.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Jah, viimasel ajal on tihtipeale kogu jutt kippunud olema suunatud ikka kärbetele ja kärbetele, nagu teist varianti ja teisi võimalusi ei oleks. Me peame igalt poolt kärpima, peame riiki koomale tõmbama, aga riik on meil nagunii juba sutsu õhuke. Miks ikkagi kaks koalitsiooni jäänud paremerakonda klammerduvad tulumaksu alandamise külge või mittetõstmise külge, kuigi paljud nii sisemaised kui ka välismaised finantseksperdid on just nimelt selle ettepaneku teinud? Miks ei võiks siiski uuesti tõsta üksikisiku tulumaksu, mis on otsene maks, mis laekuks stabiilsemalt kui kaudsed maksud, käibemaks näiteks? Miks ei võiks seda siiski mõne protsendipunkti tõsta, et sellest raskest olukorrast kuidagi välja tulla?

Aitäh! See nüüd küll ei vasta tõele, et tulumaksumäära praegu veelgi vähendatakse. Vastupidi, tulumaksumäära alandamine on külmutatud ja seda ei ole plaanis selle säästueelarvega mingil moel muuta. Mis puudutab tulumaksumäära tõstmist, siis sellest on siin juttu olnud. Kindlasti on see teema, mille üle lähitulevikus veel arutletakse. Sisuliselt on töötuskindlustusmakse suurendamine ka tööjõumaksu suurendamine, sisuliselt üks osa tulumaksust, tinglikult öeldes. Jah, see on see osa, millel on väga selge sihtotstarve, seda ei saa kasutada muude kulutuste katteks kui seaduses ettenähtud kulutuste katteks. Aga sisuliselt on see üks osa tulumaksust. Selle oleme me tõstnud 3%‑le, arutelu all on veelgi selle tõstmine ja ma ei välista, et parlamendis selleni ka jõutakse. Nii et tulumaksu tõstmine ei ole kindlasti mingi tabuteema.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul natuke nagu napsati küsimus huulilt ära. Meil on siin puldis olnud nüüd kolme erinevat maailmavaadet esindavaid rahandusministreid. Homme saame me endale suhteliselt suure tõenäosusega jälle täiesti uue maailmavaatega rahandusministri. Aga kaudsete maksete osakaal on praegu selgelt liiga suur. Minu küsimus on see: kuidas teie hindate olukorda, millal me läheme selgete maksude tõstmisele, milleks vaieldamatult on üksikisiku tulumaks, ja kas võiks olla sisse viidud ka teatud astmelise tulumaksu süsteem, sellel lihtsal põhjusel, et see oleks ju õiglane? Mulle ta ei meeldi, aga ta oleks õiglane.

Aitäh! Kõigepealt pean ma ütlema erineva maailmavaate kohta, et te ei peaks väga muretsema. Teie maailmavaade on praegu valitsuses väga tugevalt esindatud, teie sõsarpartei Reformierakond ehk liberaalne maailmavaade on valitsuses esindatud. Teiseks, ma ka varem juhtisin tähelepanu, et ma ei saa aru, kui siiras teie ettepanek tulumaksumäära tõstmise kohta on. 2006. aastal hääletas Keskerakond tulumaksumäära alandamise poolt. Te ei ole siin parlamendis kordagi hääletanud tulumaksumäära tõstmise poolt, aga olete juba aastaid sellest rääkinud. Seetõttu teen ma ettepaneku, et kui te võimu hakkate teostama, siis püüdke see ellu viia ja tõstke tulumaksumäära.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kõigepealt tunnustus teile väga professionaalsete vastuste eest! Te olete lati nii kõrgele ajanud, et järgmisel rahandusministril on vastamisel lati ületamisega kindlasti tõsiseid raskusi. Minu küsimus on järgmine. Lugesin seletuskirjast, et Politseiameti eelarvet vähendatakse 8,1 miljoni krooni võrra seoses prognoosi täpsustusega, lähtuvalt esimese kvartali tegelikest väljamaksetest. Selgub, et esimeses kvartalis on politseiametnike palgad vähenenud. Kas teil on informatsiooni, kui palju need on vähenenud? Vähemalt siin jutu käigus ei ole me selgust saanud, mille alusel ja kui palju nad vähenenud on.

Kui ma õigesti mäletan, siis esimese säästueelarvega vähendati tegevuskulusid 7%, seal sees olid ka palgakärped. Aga see, millise protsendi ulatuses täpselt üks või teine ministeerium palkasid kärpis, jäi ministeeriumi otsustada. Ma tõepoolest ei oska praegu öelda, kui suur oli Siseministeeriumi ja sealjuures politsei palgakärbe aasta alguses, ja kas seda oli. Aga üldise tegevuskulude kärpimise plaani Siseministeerium tervikuna täitis ka esimese säästueelarve puhul. Nii et küllap see väljendus mingil määral ka politseinike palkades. Aga mil määral, seda ma tõesti ei oska öelda.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan seda "Valge paberi" teemat. Te ütlesite, et valitsusliikmed on seda raportit lugenud ja te olete arvestanud ka nende ettepanekutega, mis seal raportis on. Kas te ütleksite, milliseid ettepanekuid konkreetselt te olete arvestanud ja kuidas need kajastuvad selles lisaeelarves?

Aitäh! Ma veel kord ütlen, et ma ei saa rääkida kõigi valitsusliikmete nimel ja ma ei tea, kas kõik on seda lugenud, aga ma saan öelda, et osa on kindlasti lugenud. Aga ma ütlesin ka, et me kavatseme neid rakendada. Nii et kindlasti me tulevikus kavatseme neid rakendada.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! On tehtud otsus 1. juulist mitte kustutada avalikus teenistuses töötavate inimeste õppelaene. Need inimesed on selle õppelaenu võtnud kunagi õppimisaja jooksul ja praegu kehtiva seaduse kohaselt seda vastavatel tingimustel kustutati. On otsustatud seda mitte teha. Kas siin ei ole siiski tegemist teatud õiguspärase ootuse printsiibi rikkumisega? Need inimesed on ju õppinud ja õppelaenu võtnud teadmisega, et kui nad lähevad avalikku teenistusse tööle, siis neil riik aitab seda rasket ülesannet täita ja nad saavad oma õppelaenu ära kustutada.

Aitäh! Siis, kui te veel ei olnud saali jõudnud, see küsimus juba siin esitati ja ma vastasin sellele. Minu arvates, jah, on tegemist õigusliku riskiga ja see on üks kohtadest, mis kindlasti väärib siin Riigikogu saalis arutelu seoses teise lisaeelarvega. Teine riskikoht on seotud selle 27 miljoni krooniga, mis on mõeldud nendele laenuvõtjatele, kellel sünnib laps ja kellel 50% laenust kustutatakse. Need kaks riski ja kaks probleemi on ja nendele tuleb menetluse käigus lahendus leida.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma jätkan oma küsimusega sealt, kus meil  diskussioon natuke katki jäi. Ma usun, et me mõlemad teame, mida tähendab koalitsioonilepe. Seetõttu ei ole me suutnud ka kõiki oma seisukohti elus ellu viia, on olnud erinevaid koalitsioone. Kas te olete valmis tulema homme tulumaksu tõusu eelnõuga siia saali? Kui te seda teete, siis ma garanteerin teile Keskerakonna toetuse.

Aitäh! Suure tõenäosusega mina enam homme rahandusminister ei ole, see jääb juba järgmise ministri pädevusse. Ma arvan, et mina ei tule.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Lugupeetud esinaine! Hea põllumajandus- ja rahandusminister! Ka minul on tõeline nauding olnud teid kuulata, rahulik, mõnus ja humoorikas vastus rahandusministrilt on alati mõnus. Aga sisulise poole pealt on täna üsna palju räägitud üldisest kärpest ja solidaarsusest. Tõepoolest, ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalas on näha suhteliselt ühtlast lõikamist. Samal ajal on mõned kohad, kus lõikamine on selgelt suurem. Ma saan aru, et valikud on ministeeriumi enda tehtud, aga ma tahtsin teada, kas kabinetis on olnud jutuks näiteks see, et erivajadustega laste puhul on see lõige suurem kui tavakooliõpilaste puhul. Tegelikult on see lahendus siin selgelt vale.

Jah, see on tõesti, nagu te ütlesite, valdkonnasisene otsus. Valitsuse tasemel seda otsustatud ei ole ja põhjalikult ei ole ka arutatud või antud suunist ühele või teisele ministrile. Selle otsuse on pidanud langetama valdkonna minister.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teine küsimus on mul seonduvalt ministeeriumide kärbetega. Olen ise sellega üsna selgelt kokku puutunud. Kuidas on praeguses valitsuses, kas mõistetakse, et kui räägitakse ministeeriumi haldusala üldisest kärpest, siis osal ministeeriumidel on seal all allasutustena peidus näiteks koolid või erivajadustega laste koolid? Kas mõistetakse, et selline üldine kärbe võib allpool tähendada veidi teistsuguseid otsuseid kui lihtsalt ministeeriumiametnike palga kärped?

Jah, seda on täiesti teadvustatud. See vabadus on ka ministritele jäetud. Arvestuslik baas kärpimiseks oli kõikidel ministeeriumidel ühesugune. See tähendas seda, et see protsent arvestati kindlast summast, kust jäeti välja Euroopa Liidu rahalised vahendid, nende kohustuslik kaasfinantseerimine, omavahendid ja asutustevaheline arveldamine. See jäi kärpest välja, ülejäänud summalt arvestati ühesugune protsent. See, kuidas minister oma valitsemisalas seda rakendas, jäi tema vabaks valikuks. Loomulikult pidi ta valitsust informeerima, siis vaadati, võeti teadmiseks ja avaldati ka arvamust, aga üldiselt oli ministril päris suur valikuvabadus ja võisid tekkida erisused.

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid küsimustele vastamise eest! Teid on tunnustanud isegi opositsioonierakonna liikmed. Nüüd on meil võimalus kuulata rahanduskomisjoni esimeest Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 27. mail ja otsustas teha ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Selle vastu oli 3 ja poolt 8 komisjoni liiget. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks pakutakse 5. juuni kell 3. Ettepanek on teine lugemine teha 10. juunil. Ma usun, et tänane debatt põllumajandus- ja rahandusministriga andis täieliku läbilõike nendest küsimustest, mis komisjonis kerkisid. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on küsimusi. Kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma olen täiesti kindel, et rahanduskomisjon süvenes eelarve eelnõusse pisut põhjalikumalt kui lihtsalt n‑ö blankoprotsendiga kärbe, millele viitas eelnõu põhiettekandja. Ma tahangi pisut selgust saada. Minu eelmine küsimus puudutas algklasside õpilaste ujumise kohustusliku algõpetuse rahastamist. See on olnud aastaid Kultuuriministeeriumi real ja nüüd see väidetavalt kaob sealt ära. Isamaa ja Res Publica Liidu esindaja viitas siin, et see on ikka puhtalt Kultuuriministeeriumi rida. Kas teil on äkki rohkem andmeid, kas erakonnakaaslasest kultuuriminister kavatseb jätkata selle kulu tegemist sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal või mitte? On teil ehk selle kohta rohkem andmeid?

Tänan! See on õige määratlus. Me läksime selle eelnõu menetlemisel süvitsi ja sellepärast me detailidele liiga palju tähelepanu ei pööranud. Sellised haldusala kärped olid mõistetavatel põhjustel süvitsi minemisel natuke tagaplaanil. Me saime täpse teadmise, et ministeeriumidele on antud kärpekohustused, ja nende valikutele me nii detailselt tõepoolest ei pidanud vajalikuks keskenduda, olulisemad olid suured küsimused.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud tänane rahanduskomisjoni esimees ja homne rahandusminister! Mul on teile küsimus seoses sellega, et praegu laual olevad kärped on poolikud ja eelkõneleja ütles, et tuleb teha kärpeid veel mitme miljardi krooni ulatuses. Milline on teie ettepanek või soovitus: mis hetkel valitsusliit peaks tulema nende parandustega välja? Kas nii nagu opositsioonierakonnad ehk enne reedel kella 3 või soovitate te nendega välja tulla pärast teise lugemise lõpetamist?

Parafraseerides klassikuid: puldis oli teie ilmavaate esindaja, tema toetab ju tulumaksu tõusu. Küsige tema käest. Tegelikult on nii, et selle täiendava kärpe ja/või tulude suurendamise tulemus ei pruugi olla uus lisaeelarve või siia toodavad mahukad muudatused, sest nende jaoks ei ole võib-olla vaja eelarvet muuta. Olukord on selline. Näiteks, kui me muudame mingit maksulaekumise alust, siis tegelikult me lähendame laekumisi eelarveprognoosile ega muuda sisuliselt eelarve eelnõu sisu. Osa muudatusi, näiteks töötuskindlustusalased, on üldse valitsuse otsus. Need mõjutavad üldtasakaalu, aga ei ole otseselt riigieelarve teema.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Soovitakse pidada läbirääkimisi. Palun, kolleeg Kadri Simson Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 2009. aasta teise negatiivse lisaeelarve arutamine läheb vägagi samas joones, nagu toimus eelarve enda arutelu möödunud aasta lõpus. Me kõik teame, et paber, mis täna meil laudadel on, ei vasta põrmugi tegelikele oludele. Parlamentaarse tava kohaselt tuleks praeguse arutelu ajal peatuda ainult 3,4 miljardi kroonilisel kärpel ja avaldada arvamust selle kohta. Ent kuna avalikest allikatest on olnud kuulda ka teistest töös olevatest kärbetest, näiteks sellestsamast küsimustest läbi käinud tööversioonist, mis tuli Stenbocki majast ja puudutas arvutusi pensionide lisamaksustamise kohta, siis räägin ma siiski ka veidi laiematest valikutest.
Täna võib väita, et kavandatav teine lisaeelarve vaid pikendab majanduskriisi. Seda järgmistel põhjustel.
Esiteks seetõttu, et kangekaelselt keskendutakse kärbetele, mitte meetmetele, mis aitaksid luua töökohti ning peatada majanduslangust ja tööpuuduse kiiret kasvu. Teiseks seetõttu, et mantrana korrutatud Maastrichti kriteeriumidesse mahtumise eesmärk ei pruugi ka nende kärbete puhul saavutatav olla. Aluseks on võetud kevadprognoos ehk aprilli alguse seisu must stsenaarium Eesti riigi tulude kokkukuivamise kohta. On selge, et iga järgnev kärbe loob eeldused, et juba suvise riskiprognoosi n-ö must stsenaarium võib olla veelgi mustem ning eurokriteeriumide saavutamiseks asub valitsus taas koostama negatiivset eelarvet, järjekorras kolmandat. On aeg anda endale aru, et euro pole eesmärk iseenesest. Euro peaks olema vahend, et saavutada tegelik eesmärk. Tegelik eesmärk on Eesti riigi majanduslanguse peatamine ning keskkonna loomine, mis on soodne töökohtade loomiseks. Eesmärgi saavutamiseks tuleb tagada riigi toimimiseks vajalik tulubaas ja vaadata kärbete kõrval ka tulusid. Tulusid, mis ei koorma eeskätt neid, kes niigi toimetulekuga raskustes. Hinnatõus mõjutab kõige valusamini madalapalgalisi ning eakaid ja lapsi, kelle toimetulek sõltub ka praegu riigi toetustest. Praeguse valitsuse valik saada lisatulu kütuse ning toasooja aktsiisi tõstmisest ja käibemaksu suurendamisest toob kaasa kõigi hindade tõusu. Alles möödunud aastal, aastal 2008, oli Eesti eurokriteeriumideks kõlbmatu, sest meie inflatsioon oli 10,4%. Nüüdseks on hinnatõus peatunud, seda eelkõige tänu 2007. aastal valitsuse otsustatud aktsiisitõusu mõju vaibumisele. Kuid kütuseaktsiisi uus tõus toob paratamatult kaasa kõigi esmatarbekaupade hindade tõusu. Juba enne plaanitava käibemaksu, kütuse ja toasooja aktsiisi tõusu moodustavad tarbimisel põhinevad tulud üle 40% meie eelarvest. Läti näite varal võib öelda, et käibemaksu tõstmine ei kasvata riigi tulusid. Seega, veel rohkem sedasama ehk veel suurem tarbimismaksude osakaal ei lahenda eelarvekriisi. Seni, kuni me maksustamispõhimõtteid üle ei vaata, jääb kümnetesse miljarditesse ulatuv eelarve puudujääk Eesti riiki saatvaks probleemiks. Keskerakond toetab tulu suurendamist tulumaksu tõusu ning kõrgema maksuastme kehtestamisega kõige jõukamatele. Me ei toeta praeguse koalitsiooni väljapakutud käibemaksu tõusu ning aktsiisitõusudest toetame vaid alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi tõusu. Tulude tasakaalu seisukohalt on meil praegu kaks võrdset valikut: kas tõsta kütuse ja toasooja aktsiisi või tõsta tulumaksu 1%. Need mõlemad tooksid poole aasta jooksul riigile umbes samas suurusjärgus lisatulu.
Kui rääkida planeeritud kärbetest detailsemalt, siis praegu Riigikogu laual olevad kärped puudutavad suuresti haridusvaldkonda. Nendega vähendatakse Eesti noorte jaoks hariduse kättesaadavust, mis maksab Eestile konkurentsivõime kaotuse näol kätte veel mitmeid aastaid. Andekate noorte võimalus saada tasuta kõrgharidust väheneb, sest 45 miljoni krooni võrra vähendatakse riiklikku koolitustellimust ülikoolidele. Ka üliõpilaste toetuse vähendamine 1000 kroonist 920 kroonini ja täiendava toetuse alandamine 460 kroonile, mis annab riigile kokkuhoidu 10 miljonit krooni, ning kehtetuks muutunud lubadus tasuda nende noorte õppelaenuintressid, kes on asunud riigitööle, mis annab riigile kokkuhoidu 55 miljonit krooni, on vastuolus kõrgharidusega noorte õigusliku ootuse printsiibiga.
Ma ei mõista samuti õpilaskodutoetuse ja matusetoetuse vähendamist, sest see ei anna riigile võrreldavaltki seda tulu, millist kulu ja vaeva ta põhjustab kärpe alla sattunud inimestele. Samas on puutumata jäetud vanemahüvitise ülempiir, on ajatatud tubakaaktsiisi tõstmine ning kuulutatud puutumatuks välisfirmade poolt Eestist väljaviidav kasum.
Me ei saa lasta vastu võtta eelarvet, mis kahjustab Eesti riiki. On vaja meetmeid, mis aitaksid majandust ka elavdada, mitte ainult kulusid kokku hoida. On aeg õppida teistelt Euroopa riikidelt, kuidas majanduslanguse mõjusid pehmendada, mitte panna neid kõige nõrgemate õlule.
Keskerakond teeb selle negatiivse lisaeelarve kohta omalt poolt parandusettepanekud. Me paneme valitsuserakondadele südamele: te olete juba kaks korda 2009. aasta eelarvega eksinud ja kui te kolmandat korda üritate teha täpselt neidsamu asju, millega te olete eelarvekriisi süvendanud, siis see ei lahenda praegust probleemi. Seega, saage oma dogmadest lahti ja vähemusvalitsusena vaadake opositsiooni ettepanekuid ka sisuliselt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Ma palun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ühes oli eelkõnelejal täiesti õigus. Nimelt, ka meie arusaamist mööda ei ole käibemaksu kasvatamine meetod ja tee, millisel moel õnnestuks vajalikke tulusid riigieelarvesse saada. Oleme jõudnud järeldusele, et parim lahendus praegu on siiski maksustada need ühises kasutuses olevad ressursid, mille abil Eesti ühiskond, mis on energeetiliselt ja ressursside mõttes kahjuks liiga intensiivselt toimiv ühiskond, tegelikult toimib. Me oleme olukorras, kus me võiksime ilma eriliste probleemideta tõsta ja peaksimegi tõstma põlevkivi kaevandamise tasusid, maavarade kaevandamise tasusid ja väga märkimisväärselt kõigi fossiilsete kütuste kasutamise tasusid. Loomulikult tekib kohe kõigi mõtetes ja ettekujutuses arusaam, et see käivitab hetkega ka väga suure inflatsiooniprotsessi. See võib tõepoolest nii olla, kui mitte ette näha majanduslikke meetmeid, mismoodi nende tõusude eest, kuidas öelda, ära pageda.
Käibemaksu eest pagemiseks on üksainus viis. Selle nimi on varimajandus. Ressursitasude ehk liiga kõrgete ressursimaksude eest pagemiseks on oluliselt arukamaid viise. Need on tootmise muutmine efektiivsemaks, energiasäästumeetmete võtmine ja kogu see kompleks, millest me oleme kõnelnud siin saalis viimase paari aasta jooksul mitte korra, vaid kümneid kordi. Just nimelt asjaolu, et käibemaks tabab kõiki, nii suure kui ka väiksema sissetulekuga isikuid ja leibkondi ühetaoliselt, ei muuda käibemaksu atraktiivseks tulude saamise viisiks. Ressursitasud, nagu näitab analüüs, ei taba väiksema sissetulekuga inimesi nii valusalt, kui seda teeks käibemaksu tõus. Ressursitasude suurendamine tähendab möödapääsmatult seda, et nii ettevõtetele kui ka eraisikutele tuleb sellest piisavalt varakult teada anda ja tuleb luua vahendid ja võimalused selleks, et kaitsta ennast liigse ressursikasutuse eest. Arvutused näitavad, et investeeringud, mida on vaja teha suure ressursikasutuse eest kaitstuks saamiseks ehk investeeringud energiasäästu, investeeringud efektiivsematesse tootmistehnoloogiatesse, on tegelikult majanduse jaoks tervendavad. See maksuraha, mis suuremate ressursitasude või kütusetasude puhul laekumata jääb, elavdab hoopiski majandust investeeringute kaudu, elavdab majandust, tekitab töökohti ning maksuraha. Just selline lähenemine saab praegu olla ainumõeldav, sest alternatiiv sellele on see, et ei teki mitte ühtegi majanduses olulist protsessi, mis tõepoolest majandust ümber korraldaks.
Käibemaksu tõus, kui see on ühetaoline ja kõikides sektorites, ei saa põhimõtteliselt oma loomult ja mõjult majandust ümber korraldada. Küll aga saab seda väga märkimisväärselt teha ressursitasude ja, nimetame siis nii, keskkonnatasude suurenemine. Just selle tee peale tuleb minna, pidades loomulikult silmas tagataskus olevat võimalust tõsta võib-olla tulumaksu. Kuid seda mitte primaarselt. Vastupidi, kui me mõtleme selle peale, mida tähendab isikumaksude tõstmine kriisisituatsioonis, oludes, kus me tegelikult näeme, kuidas töökohti kaob kiiremini, kui me näha tahaksime, on just nimelt ressursitasudele keskendumine see võimalus, millega saab ettevõtja panna valima, kas oma majandustulu teenida inimeste töö pealt, inimeste vaimutöö pealt või maavarade kaevandamise pealt. Just see valik, kõrgete ressursitasude kehtestamine nüüd, kriisi ajal, loomulikult piisavalt mõistliku etteteatamisajaga, on lahendus, millega me saame edasi minna, millega me saame tekitada oma eelarvesse tulusid. Enamgi veel: see on lahendus, mida inimesed tõenäoliselt mõistavad paremini, kui me ehk siin saalis ette kujutame. Selle tõttu ei ole ka eelarveparanduses ettepandud sellesama 400 miljoni krooni saamine oletatavast metsamaa müügist teps mitte mõistlik plaan. Seda, kui üldse, võib kaaluda kunagi hiljem, aga mitte nüüd.
Seetõttu tahangi ma meie, roheliste nimel öelda, et selge tulude saamise alternatiivina esitame me lähiajal parandused nii selle eelnõu kui ka seonduvate eelnõude kohta, mis puudutavad ennekõike eelarvekärpeid, me esitame paketi, mis keskendub just nimelt ressursitasude ja fossiilsete kütustega seotud keskkonnatasude suurendamisele. Selles paketis on võimalik ette näha kompensatsiooni nendele isikutele, kellele kütuse hinna tõus aktsiisitõusu kaudu mõjub kõige rohkem, ehk neile, kes on ära lõigatud transpordisüsteemidest. Need summad ei ole õnneks suured võrreldes tuludega, mida meil on võimalik sealt saada. Me saame ette näha toetusmehhanismid nii majade soojustatuna ehitamiseks kui ka soojustamiseks, nii nagu ka ettevõtetele märkimisväärsed toetussummad selleks, et oma tehnoloogiaid energiasäästlikumaks muuta.
On täiesti selge, et praegust Eesti majandust ei ole võimalik käima tõmmata muul moel, kui see on toimunud aastaid. Ennast ise soost patsipidi välja sikutada nagu Münchhauseni lugudes ei ole täna võimalik. Me peame käivitama needsamad majandusmehhanismid, mis huupi majandades on tekitanud meile tõepoolest suure hulga probleeme, meenutame kas või sedasama põldude peale ehitatud ja nüüdseks väärtusetuks muutunud kinnisvara. Me peame selle fookuse, kuhu laenutagatisi anda, selgelt läbi mõtlema. Üks mehhanism, mis paneb ühiskonda mõtlema kindlas suunas, on ressursitasude suur kasvatamine.
Ma loodan, et selles kontekstis oleme me suutelised kaitsma ja selgitama, esitama analüüse ja põhjendusi, miks me nii arvame. Praegu on esmatähtis just nimelt majanduses usaldusmehhanismide käivitamine, mille järel on võimalik rääkida kasvavatest sissetulekutest ja nende pealt võib-olla tulumaksu korjamisest, kui seda vajadust üldse tekibki. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun, kolleeg Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kuulates täna siit kõnetoolist ühte sõnavõttu, meenus mulle tahtmatult üks kogemus Eesti ajakirjanikuga, kes küsis mult Magnus Ilmjärve raamatu "Hääletu alistumine" kohta retsensiooni, öeldes: "Kirjuta üks kuri lugu selle jubeda raamatu kohta." Ma rõõmustasin, et lõpuks oli ilmunud raamat, mida ma olin kaua aega oodanud, ja läksin raamatupoodi seda küsima. Mulle öeldi, et raamatust pole veel haisugi. Aga ajakirjanik juba teadis, et tegemist on väga halva raamatuga. Mulle hakkas tunduma, et me liigume aeg-ajalt eri maailmades, millel üksteisega eriti kokkupuutumist ei ole.
Kuulates ühte tänast sõnavõttu, tundus mulle, et ka eelarve eelnõu, mida me arutame, on teine, mitte see, mida mina tean. Mina tean, et praegu on esimesel lugemisel eelnõu, mille on esitanud lugupeetud rahandusminister Ivari Padar ja kus neid õudusi, jubedusi ja kohutavusi, mida me siin kuulsime ühest sõnavõtust, ühtegi sees ei ole. Võib-olla tahavad valgustkartvad jõud sinna midagi sisse kirjutada, kuid esialgu soovitan ma tegelda selle eelnõuga, mis täna meie ees on. Selles suhtes ei ole kõige praktilisem keskenduda nendele asjadele, mis sinna veel võiksid sisse tulla.
Teiseks, kui ollakse kuulnud rahandusministri ülesannetes oleva põllumajandusministri sõnavõtust, et mis puudutab õppelaenude kompenseerimist teatud ühiskonnarühmadele, siis selline viis, nagu on praegu pakutud, ei ole ilmselt ei praktiline ega seadustele vastav ja see muudetakse ära, siis ei ole mõtet tulla siit kõnetoolist hirmutama ja ütlema, et näete, mida need halvad inimesed teha kavatsevad!
Ma arvan, et olukord on praegu Eestis piisavalt tõsine selleks, et mitte mängida ühes suunas poliitilisi mänge. Me võime diskuteerida selle üle, kui suur kogu kärbe peaks olema. Seda kahjuks ei ole nii palju tehtud, kuigi see dispuut oleks vajalik. Selle üle me võiksime arutada ja peaksimegi arutama. Kuid arutada seda, et on küll vaja kärpida, aga kui ma kärpima hakkan, siis siit, sealt ja kolmandast kohast võtta ei tohi, ja teiselt poolt tuleb tulusid suurendada, aga seda maksu ei tohi tõsta, ja teist maksu ei tohi mingil juhul puudutada ja kolmandast ei tohi juttugi teha, siis me tegelikult peidame oma pea liiva alla ja keeldume tegelikkusele näkku vaatamast. Eesti on olukorras, kus ühtepidi on meil olemas suurepärane võimalus paremini kui mitmed teised riigid sellest kriisist välja tulla. Me oleme suutnud ära teha suure töö ja langetada üsna tõsiseid otsuseid. Nüüd seisame me valiku ees, kas me tahame selle töö lõpule viia või otsustame päris enne lõppu väsida, otsustame mitte teha neid otsuseid, mida on vaja eelarve tulude ja kulude kontrolli alla saamiseks. Kui me mängime seda poliitilist mängu, et kärpige, aga mitte sealt, ja kasvatage tulusid, aga kah mitte sealt, siis me tegelikult mitte kuskile välja ei jõua. Ma kutsun kõiki kolleege siin Riigikogus üles järgnevate nädalate jooksul väga tõsisele arutelule, mitte arutelule, kus üksteisele sisse sõidetakse, kus pannakse jalga ette või miini alla, vaid arutelule selle üle, milline on praegune olukord ja kuidas sellest välja tulla. Kui me seda ei tee ja tegeleme üksteisele koha kättenäitamisega, siis ei kannata ühe või teise erakonna populaarsus, vaid kannatab kogu Eesti riik. Selles suhtes kutsun üles asjalikule arutelule, mitte eitusele, kui midagi eitatakse, siis tuleks ütelda ka seda, mida pakutakse. Oma tarkuses oleme me kõik väga suured ja ka eitamises. Rääkigem ka sellest, mida me tegelikult sellest olukorrast väljumiseks tegema peame! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Palun, kolleeg Ivari Padar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Väga raske on muidugi pärast nii südamlikku sõnavõttu üldse siin teie ees kõnelda.
Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Täna esimesel lugemisel olev riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu on viimane kompromiss, milles tollane enamusvalitsus suutis omavahel kokku leppida. Ilmselgelt on selles eelnõus oluliselt vähem eelarvepositsiooni tasakaalustavaid meetmeid, kui peaks olema. Rahandusministrina seadsin valitsuse ette eesmärgid parandada valitsussektori eelarvepositsiooni vähemalt 6 miljardi krooni jagu ehk Rahandusministeeriumi riskistsenaarium oli 6 miljardit krooni, Eesti Panga riskistsenaarium oli 6,5 miljardit krooni. Esitasin selleks rahandusministrina ka tervikliku meetmete paketi, mille aga valitsus tagasi lükkas.
Kuigi täna on teie ees pool rehkendust, tahan siinkohal tunnustada selle eest meie endisi koalitsioonikaaslasi. Mul on väga kahju, et meie endistel koalitsioonipartneritel rauges jaks edasi lahendusi otsida ning selle asemel asuti tegelema sotsiaaldemokraatide antivalimiskampaania ning mitte kuhugi viivate koalitsioonikõnelustega.
Jah, sotsiaaldemokraatide ja paremparteide vahel on maailmavaateline lõhe. Seda ei saa eitada ega tohigi peita. Me ei saa lubada, et majanduskriisist tullakse läbi ja välja kõige väetimate arvel. Sotsiaaldemokraatidele on vastuvõetamatu, et töösuhete paindlikuks tegemine tähendab ainult töötajate kõigi õiguste kaotamist. Meil on hea meel tõdeda, et ka valitsus on tänaseks aru saanud, et eelarve tasakaalustamiseks ei piisa ainult kärbetest. Iga sada miljonit krooni, mis riigieelarvest kärbitakse, tähendab ju sisuliselt majandusele seda, et üks sajamiljonilise käibega ettevõte on pankrotistunud. Ka avalikust sektorist koondatud inimesed täiendavad töötute ridu ning iga avaliku sektori vähem kulutatud kroon vähendab käivet kogu majanduses, vähendab siseturu nõudlust.
Sotsiaaldemokraadid ei nõustu maksutõusu kavaga, mis jääb valdavalt väiksema sissetulekuga inimeste kanda. Uue valitsusliidu läbirääkimistel kostnud kava tõsta käibemaksu 2% tähendab kõigile lõpptarbijatele lisakulu. See paneb erilise löögi alla lastega pered, vanurid, haiged ning puuetega inimesed. Me ei pea õigeks, et valitsussektori tasakaalu huvides suurendatakse nende inimeste panust ühiste huvide nimel ning vähendatakse suurepalgaliste osalust.
Vastutus riigi tuleviku ees on ühine. Järelikult peavad kõik seda vastutust võrdselt ja võimetekohaselt kandma. Lisaks sellele on käibemaksu tõstmine täiendav eelarvekulu nii keskvalitsusele kui ka omavalitsustele. Ettevaatlikuks teeb seegi, et tarbimismaksu osakaal riigi tuludes on niigi kõrge, mistõttu käibemaksu tõstmine võib riigi tulude suurendamise seisukohalt olla päris ettearvamatu. Me ei saa olla kindlad, et käibemaksu tõus majanduslanguse tingimustes riigikassat ka tegelikult täidab. Sotsiaaldemokraadid ei toeta käibemaksu tõusu ning soovitavad selle asemel tõsta tulumaksu, mis oleks praegu Eesti majanduse ja omavalitsuste jaoks oluliselt vastuvõetavam samm. Selle seadusparanduse oleme me ette valmistanud ning loodame, et see leiab 51‑häälse opositsiooni toetuse Riigikogus.
Me ei saa nõustuda sellega, et riigile lisatulude saamiseks antakse riigi käest praktiliselt olematu hinnaga ära riigivara ja ettevõtted. Riik peab siiski riigina toimima ning strateegiliste ettevõtete ja vara omanikuks jääma ka keerulistel aegadel. Eesti riik ei ole ju haamri all, et peaks kogu oma vara panema odavmüüki.
Tulles konkreetse seaduseelnõu juurde: sotsiaaldemokraadid on valmis eelnõu toetama vaid siis, kui teisel lugemisel arvestatakse meie ettepanekuga tõsta riigieelarve tasakaalustamiseks tulumaksu 3%. Sellega muutub lisaeelarve oluliselt paremaks, sel juhul saame taastada õppelaenude ja õppetoetustega seotud summad ning matusetoetuse maksmiseks vajaliku raha. Sama kindlalt on vaja taastada riigisisesed põllumajandustoetused ja suurendada toimetulekutoetusteks ettenähtud vahendeid. See lubab säilitada kiirabi ja sisejulgeoleku majanduskulud, mis tagavad tuletõrjujate ja kiirabi kohalejõudmise sündmuskohale ka pärast teise lisaeelarve kinnitamist.
Sotsiaaldemokraadid usuvad, et praegusel Riigikogu opositsioonil jätkub tarkust ja riigimehelikkust vastu võtta mõistlik ja tasakaalustatud riigi 2009. aasta teine lisaeelarve. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Ivari Padar! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu 510 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 5. juuni kell 15. Eelnõu 510 esimene lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põllumajandusministri rahandusministri ülesannetes Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Oma äsja lõppenud, 2009. aasta negatiivset lisaeelarvet tutvustavas kõnes rääkisin teile meie ees seisvatest otsustest ning vajalikest muudatustest, et tagada Eesti eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning teha kõik selleks, et meie majandus pöörduks võimalikult kiiresti kasvuteele.
Head kolleegid! See eelnõu on sisuliselt 2009. aasta teise negatiivse lisaeelarve jätk ning hõlmab endas ühtekokku 14 seadusmuudatust, mis on vajalikud lisaeelarvega tehtud otsuste ellurakendamiseks. Ma ei plaani koormata teid liigsete detailidega, vaid räägin lühidalt, milliseid seadusi eelnõu puudutab.
Üks mahukamaid ja olulisemaid muudatusi puudutab alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seadust. Muutunud majandusolukord on toonud kaasa aktsiisilaekumise vähenemise. Muudatuste eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid sigarettide ja mootorikütuse aktsiisi määra 5%‑lise tõstmisega ja võtta meetmeid, mis aitaksid kaasa aktsiisilaekumiste paranemisele.
Avaliku teenistuse seaduse ning õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muudatuste kohaselt lõpetatakse riigi poolt õppelaenu kustutamine riigi ja kohaliku omavalitsuse asutustes ning avalik-õiguslikes juriidilistes isikutes 1. juulist 2009. Samal põhjusel muudetakse ka kohtuekspertiisiseaduse ja Eesti Vabariigi haridusseaduse sätteid. Need seadusmuudatused sisaldavad minu hinnangul aga siiski teatavaid õiguslikke riske nende isikute osas, kellel on juba tekkinud õigus õppelaenu kustutamisele.
Eesti keskmise palgaga seotud ametipalkade maksmise ajutise korralduse seadus puudutab nn solidaarset avaliku sektori palgakulude kärbet ning sätestab peaministri ja ministrite palga vähenemise 8% alates 1. juulist. Samuti vähendatakse seadusega kõigi kohtunike palkasid 8%. Lisaks muudetakse samal eesmärgil ka riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadust ning välisteenistuse seadust, mis seab ministeeriumide kantslerite palgatasemed sõltuvusse ministrite omadest ning ühtlustab need. Palgakärbe puudutab ka vangistusseaduse sätet, mille kohaselt muutub senine vangidele töö eest makstava palga alammäär. Avaliku sektori kulude kärbet puudutavad otsused kajastuvad ka täiskasvanute koolituse seaduses, mille kohaselt ei pea edaspidi riigiteenistujaid ja töötajaid koolitama kindla summa ulatuses palgafondist.
Lisaeelarve koostamisel otsustas valitsus muuta matusetoetuse süsteemi, mille peamised muudatused viiakse sisse riikliku matusetoetuse seadusesse. Muudatuste kohaselt makstakse riiklikku matusetoetust ainult valla‑ või linnavalitsusele matusekorralduskulude osaliseks katmiseks. Samuti muudetakse sellega seoses tööturuteenuste ja ‑toetuste seadust ning ohvriabi seadust.
Viimasena nimetan põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadust, millest jäetakse välja säte, et õpilaskodutoetuse summa ühe õpilase kohta ei tohi olla väiksem kui eelmisel aastal määratud toetus.
Head Riigikogu liikmed! Palun esitatud eelnõu toetada! Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Alustame nüüd küsimuste esitamist ja neile vastamist. Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Seda eelnõu me vist jälle toetada ei saa. Aga mul on üks niisugune küsimus. Millegipärast alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse §‑s 57 muudate te lõiget 1 ja ütlete seal, et vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on lubatud väljastpoolt EÜ territooriumi Eestisse saabumisel tuua ühe päeva jooksul koos temaga liikuvas pagasis aktsiisivabalt mitteärilisel eesmärgil kuni 40 sigaretti ja 100 sigarillot. Miks te eelistate sigarillosid sigarettidele, on see mingisugune põhimõtteline küsimus, miks neid nii palju rohkem võib tuua?

See oli ekspertide ja tarkade soovitus ja ettepanek. Ma ei oska öelda, miks peaks ühtesid teistele eelistama. Ma isiklikult ei tarbi kumbagi, nii et ma ei ole spetsialist sellele küsimusele vastama. Täpsustame ja menetluse käigus saate kindlasti ammendava vastuse.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud esimees! Hea ettekandja! Sõnademäng on mitmeti üks kaunis trikitamine, ka juriidikas ning maksupoliitikas. Ära ütle "hunt", ütle "võsavillem". Aktsiisi sünonüüm on aktsiisimaks, keskkonnatasu sünonüüm on keskkonnamaks. Käsitletava seaduseelnõuga üritate te tõsta kütuseaktsiisi 5%, samas aga võimulolijate avalikes pöördumistes ja isikureklaamis välistate maksutõusu. Kas näete siin sisuliste tegude ja vormi ehk sõnade vastuolu? Olen rääkinud.

Ma arvan, et siin ei ole vastuolu. Ma olen siit puldist täna eelnevalt öelnud, et valitsus on kaalunud nii kõikvõimalikke kärpevõimalusi kui ka erinevaid maksutõuse ja säästueelarve sisaldab mõlemaid: nii kärpeid kui ka tulude suurendamist, mitte ainult ühekordset tulude suurendamist, vaid ka selliseid maksutõuse, millest teie praegu räägite. Me ei ole eitanud, et praeguses keerulises olukorras on vaja teha mõlemat. Vastuolu ma siin ei leia.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mulle on jäänud siiani arusaamatuks, miks me kütuseaktsiisi tõstame 1. juulist, aga tubakaaktsiisi alles poole aasta pärast. Miks me ei võiks seda tõsta 1. juulist?

Põhimõtteliselt on seda võimalik teha ühel kuupäeval, aga tubakaaktsiisi hilisem tõstmine on seotud sellega, et siis tekib suitsutarbijatel võimalus ette osta ja nii tekib sel aastal täiendav laekumine. Kui te vaatate rahavoogusid, mida on Rahandusministeerium planeerinud, siis tubakaaktsiisi tõus toob tänavu kaasa teatud tulude suurenemise, järgmisel aastal aga, vastupidi, vähenemise. Me eeldame, et sellel aastal seoses tubakaaktsiisi tõusuga 1. jaanuarist lihtsalt ostetakse ette, sellele järgneb järgmisel aastal väiksem ostmine ja tulude vähenemine. Sellest tingituna on see kuupäev paika pandud.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tahan täpsustada põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse § 44 muutmist. Kas see muudatus tähendab seda, et kokkulepe, mis aastaid tagasi koolidega sõlmiti, et õpilaskodude rahastamine on pidev ja neid lapsi, kes on korra tänavalt ära korjatud, ei saadeta tagasi tänavale, on selle muutmisega sujuvalt kadunud?

Ei, see ei tähenda seda. Need kokkulepped on kõik jõus, aga me muudame jällegi olukorda paindlikumaks. Praegune seadus ei võimalda kärbet, kui see kunagi peaks üldse vajalikuks osutuma, me ei saa eelmise aastaga võrreldes vähendada. Et anda seaduse alusel paindlikkus ja see võimalus, selleks me muudame seadust. See ei too kohe kaasa seda, et me peame tingimata seda võimalust kasutama, aga see annab meile otsustusvabaduse.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab ohvriabi seaduse, riikliku matusetoetuse seaduse ning tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse muutmist. Matusetoetust füüsiline isik enam taotleda ei saa, talle seda ei eraldata. Ainuke erand on kohalikud omavalitsused, kui nad kasutavad seda raha tuvastamata isiku või omasteta isiku matmiseks. On toodud välja ka arvestus, et poole aastaga peaks seda küsima 350 surnud inimese jaoks. Kust see number on saadud?

See number on saadud praktilise elu baasil ehk senise praktilise kogemuse baasil. Kui ma õigesti mäletan, oli matusetoetuse raha esialgu eelarves 26 miljonit krooni, millest 6 miljonit krooni jääb alles, see on mõeldud kohalikele omavalitsustele. See küsimus tõstatati siin ka lisaeelarve seaduse menetluse käigus. Ma ütlesin, et kui parlamendi menetluse ajal leitakse võimalus see kulu taastada, siis valitsus seda igati toetab. Otsime üheskoos lahendust nii üliõpilaste õppelaenude kui ka matusetoetuse küsimusele, mille rahaline osakaal kogu eelarve mahus on väga väike, aga mille sisuline ja emotsionaalne tähendus on väga suur. Ma usun, et siin on võimalik menetluse käigus lahendusi leida.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab õpilaskodusid. 2008. aasta esimesel poolaastal maksis riik kohatoetust 718 õpilasele. Eelmise aasta teisel poolaastal oli tagasilöök, neid toetusi vähendati 48 õpilase toetuse võrra. Nüüd te mainisite, et ühe koha toetuse summa jääb samaks, aga samas hoitakse raha kokku. Kui palju neid kohti teisest poolaastast kaob ja kas see on väärt kokkuhoidu? Praeguses raskes majandusolukorras on neid õpilasi, kes sellist koolkodu või õpilaskodu vajaksid, kindlasti juurde tulemas.

Aitäh! Ei, selle seadustepaketi ega ka teise lisaeelarvega kohti ei vähendata. See on haridusministeeriumi otsus, kuidas ta oma valitsusalas üldist säästu rakendab. See on raskete ja keeruliste valikute koht haridusministrile. See seadus ei kohusta neid kohti vähendama. Ma loodan, et ka tegelikult pärast säästueelarve vastuvõtmist neid kohti ei vähendata.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Teie valitsus on ka varem aktsiise tõstnud. Ma otsisin seletuskirjast pingsalt, millised olid eelmise aktsiisitõusu mõjud. Aga ilmselt ei olnud need oodatud või olid oodatust halvemad, seetõttu te neid siia ei pannud. Kas te tõesti loodate, et te ka tegelikult selles turusituatsioonis aktsiisid kätte saate, või lohutate te meid järjekordselt?

Me loodame ikka, et kavandatud eelarve tulude pool täitub, nagu see planeeritud on. Ma usun, et ega Rahandusministeeriumi prognoosid nüüd nii valed ka ei ole, kui võib-olla tihtipeale kommentaarides väidetakse. Esimese viie kuu laekumised on toimunud Rahandusministeeriumi riskiprognoosi kohaselt. Rahandusministeerium on väga konservatiivselt tulusid prognoosinud ja on eeldanud, et sellise aktsiisimäära tõstmise puhul on laekumine selline. Ma olen täiesti nõus nende prognoosidega ja arvan, et need tulud ka laekuvad.

Palun, kolleeg Jaan Kundla, teine küsimus!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kas ikkagi tubakaaktsiisi tõstmist ei oleks mõttekas tuua ettepoole, kui me seome selle etteostu võimalusega? Kas see peab pool aastat olema? Piisaks kolmest kuust küll. Kokkuvõttes peaks see tulema tuludepoolele ju plussiks.

Ma arvan, et see ei ole väga strateegiline ja põhimõtteline küsimus, kas selle tõusu kuupäev on 1. jaanuar või mingi teine, varasem kuupäev. Tervikuna, aastaeelarve mastaabis see ilmselt midagi rahaliselt ei mõjuta. Võib-olla on mõistlikum ikkagi teha seda juba eelarveaasta lõpus ehk aastavahetusel. Aga kui parlamendi menetluse ajal otsustatakse mingi teise kuupäeva kasuks, siis ma arvan, et see on ka valitsusele vastuvõetav. Miks mitte.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen tagasi ühe teema juurde, mida me täna oleme teiega juba arutanud. Kui me vaatame Euroopa statistikat täiskasvanuhariduse kohta, siis meie kaasatus täiskasvanute koolitusse on kahjuks äärmiselt madal, kuigi see on mõne protsendi tõusnud. Kas valitsuskabinetis oli üksmeelne otsus, et kui ministeeriumi kulude kärpimise juurde minnakse, siis koolitus on esimene koht pärast seda, kui on tühjad kohad ära koondatud? Kas see on nii üldise statistika kui ka sisu mõttes kõige parem?

Ei, sellist otsust valitsus teinud ei ole. Nagu ma ütlesin, valdavalt on kärpeid oma valitsemisalas pidanud langetama minister. Valitsus sellist otsust teinud ei ole. Aga kusagilt tuleb ju kärpida. Eks see ole olnud valus otsus igale ministrile.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud minister! Selliste toodete nagu sigaretid ja alkohol kõrgema maksustamise esmane eesmärk peaks olema tarbimisharjumuste muutmine, pigem nende tarvitamise vähendamist mõjutavad meetmed, alles teisena tuleb eelarveraha kokkukogumine. Te kaitsesite kiivalt tubakaaktsiisi tõstmise edasilükkamist põhjendusega, et see välistaks sel juhul ettevarumise. Kas selle kiiva kaitsmise taga ei või tegelikult olla see, et mõni sigaretitooteid importiv hulgiettevõte on näiteks asunud rahastama mõne valitsuserakonna või persooni poliitilist kampaaniat? Tegelik mõju on vastupidine sellele, mida te siin väitsite.

Aitäh! Mulle ei ole teada, et sellist rahastamist toimuks. Kui see nii oleks, siis vaevalt me tõstaksime tubakaaktsiisi ka 1. jaanuarist. Me oleme tulnud välja ettepanekuga tubakaaktsiisi tõsta. Arutelu on ainult kuupäeva üle. Nagu ma ütlesin, kui leitakse, et 1. november on parem kui 1. jaanuar, siis miks mitte. See on arutelu ja läbirääkimise koht. Mis puudutab üldse tubaka‑ ja alkoholiaktsiisi tõstmist, siis, jah, kindlasti on üks eesmärkidest ka teatud harjumuste kujundamine ehk tarbimise vähendamine. Aga see nii lihtsalt rakendatav ei ole. Konjunktuuriinstituudi viimased uurimused näitavad, et salaalkoholiturg on umbes 20% kasvanud. Me peame arvestama, kus on see piir aktsiiside tõusul. Nii lihtsaid lahendusi ei ole, et tõstame lihtsalt lõputult aktsiise, tulu laekub ja probleemid on lahendatud. See on tunduvalt keerulisem. Me peame arvestama nende negatiivsete tendentsidega, mis sellega kaasnevad.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab seletuskirja lehekülge 7, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning välisteenistuse seaduse muutmist. Teise alajaotuse esimene lause ütleb: "Eelnõu §‑ga 8 muudetakse riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadust selliselt, et kantsleri palgaaste ei oleks edaspidi enam 35, vaid on alati 90 protsenti ministri palgast." Kolmas lõik sätestab erandi Välisministeeriumi kantslerile ja teine lõik ütleb, et lisaks sätestatakse, et kui kantsleri palk on 1. juulil 2009 väiksem kui seaduses sätestatud palga suurus, siis rakendatakse kantsleri suhtes uut palka 1. jaanuarist 2010. Kui palju on neid kantslereid, kellele seda erandit kohaldatakse?

Aitäh! Selle sätte mõte oli tõepoolest see, et ühtlustada kantslerite palgad, sest need on väga erinevad, ulatudes, kui ma õigesti mäletan, natukene rohkem kui 50 000 kroonist ligi 90 000 kroonini. See erinevus on väga suur, kuigi õiguslik alus palga maksmiseks on kõikidel ühesugune. Lisaks sellele, et kantsleri palk hakkab olema 90% ministri palgast, sätestatakse ka ministri suhtes sama põhimõte, et mingisuguseid lisatulusid ja lisapalka saada ei tohi. Tekkis arutelu, et võib-olla on (ma ei tea seda täpselt) ühe kantsleri puhul tegemist olukorraga, et tema palk sellise määratluse puhul peaks, väga sümboolselt küll, vist mõnesaja krooni võrra tõusma. See on haridusministeeriumi kantsler. Ma arvan, et kui me täpsemalt vaatame, siis ilmselt selliseid kantslereid ei ole. Aga igaks juhuks sai siia sätestatud, et juhul kui tõepoolest on mõni selline kantsler, siis on meil aega selle küsimusega tegelda 1. jaanuarini 2010 ja mõelda, mis sellega saab. Aga minu teada selliseid kantslereid siiski ei ole.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te vastasite üle-eelmisele küsimusele umbes selles kontekstis, et riskid seoses aktsiiside tõstmisega kasvavad just nimelt n‑ö mustade toodete sissetoomise tõttu, et mitte makse maksta. Minu küsimus tuleneb sellest. Kas te arutasite, kui palju võiks Maksu‑ ja Tolliameti koormus suureneda ja kas ei tuleks mingeid uusi kontrollimeetmeid välja mõelda, et kontroll oleks efektiivne?

Kindlasti Maksu‑ ja Tolliameti töökoormus kasvab, selles ei ole kahtlustki. Mitte ainult Maksu‑ ja Tolliameti, vaid ka veel mõne teise institutsiooni koormus, kes nende küsimustega peab tegelema. Aga ega see teadmine meile ka väga palju ei anna, me peame lähtuma oma eelarvelistest võimalustest. Nagu ma varem ütlesin, avaliku sektori personalikulude suurendamist ei sellel ega järgmisel aastal ei tule. Nendesamade koosseisudega tuleb hakkama saada. Tuleb lihtsalt töötada intensiivsemalt ja korraldada tööd efektiivsemalt, et paremini võidelda võimaliku pettusega. Sellist arvestust, kui palju töökoormus võiks suureneda, minu teada tehtud ei ole.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma eelmist küsimust, see puudutab eelnõu § 7 ehk õpilaskodutoetusi. Kui 2009. aasta esialgses eelarves oli õpilaskodutoetusteks eraldatud 20 700 000 krooni, mis võimaldas aasta ringi kohatoetust määrata 726 õpilasele ja seejuures oli investeeringute real 0, siis see muudatusettepanek annab võimaluse poolest aastast seda summat vähendada 1,2 miljoni võrra. Te mainisite, et teie ettekujutuse järgi ei peaks kohti vähendatama. Kas te eeldate, et selle kohustuse ja rahalise katte võtavad enda kanda kohalikud omavalitsused?

See on üks teoreetiline võimalus, aga ma ei arva, et kohalike omavalitsuste rahalised võimalused oleksid eriti suuremad riigi rahalistest võimalustest. See on arutelu koht. Haridusministeerium peab vaatama oma sisemised võimalused ministeeriumi sees üle. On võimalik neid kulutusi suurendada ja kärpida teistelt ridadelt, aga mina ei ole kindlasti see õige soovitaja. Aga haridusministrile öelda, milliselt realt säästmine on kõige õigem, kas selleks on õpetajate palgad, needsamad õpilaskodud, erikoolid või on need mingid muud kulutused, kas või õppelaenude kustutamine – need on valusad küsimused ja mina siin kõige parem nõuandja haridusministrile ei ole. Ma arvan, et haridusminister on langetanud oma otsused, arvestades kõige paremaid võimalusi.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Nüüd on mul võimalus kutsuda veel kord kõnepulti rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Viimane kord täna.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon menetles seda eelnõu 27. mail. Kohal oli ka põllumajandus‑ ja rahandusminister Helir-Valdor Seeder. Eelnõu esimene lugemine otsustati soovitada lõpetada. Selle poolt oli 8 ja vastu 3 komisjoni liiget. Muudatusettepanekuid oodatakse 8. juunil kella 6‑ks. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Helle Kalda Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Seaduseelnõu, mida me praegu arutame, võib lühidalt kokku võtta nii, et see on järjekordne majanduskriisi eelnõu. Praeguse valitsuse otsused on kaasa aidanud Eesti majanduslangusele ning on toonud kaasa aktsiisilaekumise vähenemise, mida järjepidevate eelarvekriiside käes olev koalitsioon ei suuda mingil viisil üle elada. Parempoolne koalitsioon on sundseisus. Vaatamata valijatele antud lubadustele Eesti praktiliselt maksuparadiisi viia, on valitsus teinud maksutõuse ja läinud soodustuste kärpimise teed.
Keskerakonna fraktsioon on eelnõu 511 vastu. Me ei näe võimalust selle toetamiseks. Valitsuskoalitsiooni majandus‑ ja maksupoliitika on viinud Eesti ummikseisu. Valitsus on näidanud üles ignorantsust ja ebapädevust maksuotsuste langetamisel. Selline olukord ei tohi jätkuda. Praeguste seadusmuudatustega see ummikseis Eestis süveneb ja majanduses alanud langus ei saa mingil viisil peatuda. Eelnõuga soovib valitsus muuta 15 seadust, mis on eelnõu seletuskirja kohaselt tingitud erakorralisest olukorrast Eesti majanduses.
Olukord on meil tõepoolest erakorraline. Majanduslangus süveneb sellise tempoga, mida veel mõni aeg tagasi ei suutnud keegi ette kujutada. Küsimus on pigem selles, kas seaduseelnõus 511 toodud muudatused on ikka parim viis meie erakorralisele majanduslangusele reageerimiseks. Me vajame majanduse motiveerimist ja läbimõeldud majanduspoliitikat, me ei tohi majanduslangust lasta kinni maksta kõige nõrgematel.
Keskerakonna fraktsioon on eelnõu põhjalikult analüüsinud ja on leidnud sealt väga olulisi seadusmuudatusi, millega kuidagi nõus olla ei saa. Tegelikult on vale kogu koalitsiooni pakutav vaatenurk. See ei ole meie hinnangul õige lähenemine praeguste majandusprobleemide lahendamisele.
Peatun siinkohal eelkõige nendel aspektidel, mis kõige rohkem silma riivavad ning meie majandusele ja Eesti ühiskonnale suuremal määral kahju teha võivad.
Esimene teema on aktsiisid. Kütuseaktsiisi tõstmine mõjutab väga negatiivselt meie majandust tervikuna. Langusest väljatulekuks vajame konkurentsivõimelist tootmist. Üks konkurentsivõime võtmekomponente meie praegust majandusstruktuuri ja sihtturge arvestades on kindlasti hind. Kütus on oluline enamikule meie majandusest. Kütuse hinna tõstmine aktsiisitõstmise kaudu saeb täpselt sedasama oksa, millel me täna istume ja millelt loodame majanduskasvu vilju saama hakata. Tõstes kütuseaktsiisi, annab valitsus meie majandusele täiendava surmahoobi. See on viimane asi, mida me üldse võiksime teha.
Tubakaaktsiisi võib üldjoontes tõsta, kuid leiame, et selle võiks tuua ka varasemaks. Kuid kahjuks on Andrus Ansipi juhitava valitsuse politsei ja maksuametnike personali‑ ja töötasupoliitika tagajärjel probleemid salaalkoholiga ja salasigarettidega niigi suurenenud. Ilmselt ei ole Ansipi valitsus varimajanduse haldamisega hakkama saanud. Aktsiise tõstes peame silmas pidama, et eesmärk on maksutulude tekkimine, mitte varimajanduse arendamine. Keskerakond on veendunud, et Ansipi valitsus ei suuda toime tulla varimajanduse ohjeldamisega.
Kindlasti oleme vastu matusetoetuse kaotamisele, millega riik loodab säästa 20 miljonit krooni. See 20 miljonit krooni ei päästa meie majandust, kuid on noahoop selga paljudele inimestele, keda on tabanud üks kõige hullemaid asju üldse, mis inimesega saab juhtuda, lähedase kaotus.
Eelnõu soovib vähendada riiklikku koolitustellimust ülikoolidele ja hoida sellega kokku 45 miljonit krooni. Sellega ei saa mingil juhul nõustuda. Hariduspoliitika on kõige alus ja ainuke lootus üldse. Majanduskriisi ajal tuleb haridusse investeerida, mitte sealt kokku hoida. Ka praegusse koalitsiooni kuuluvate parteide esindajad on rääkinud hariduse tähtsusest. Miks siis täna süüakse oma sõnu? Samamoodi puudutab haridust õppelaenude kustutamise kaotamine, õpilaskodutoetuse vähendamine ja üliõpilaste toetuse vähendamine. Riik säästab hariduspoliitika prügikasti viskamise pealt vaid mõned miljonid, see ei kata puuduvaid miljardeid mitte mingil arvestataval määral. Miks anda ühiskonnale signaal, et kanname hariduse maha? Miks anname kõikidele noortele signaali, et haridus tuleb omandada välismaal, sest Eesti riik haritud noortest ei hooli, neid ei toeta ja murrab oma sõna juba olemasolevate toetuste osas? Me peaksime kas või IMF‑i poole pöörduma ja leidma lisavahendeid haridusele, et meil saaks üldse tekkida konkurentsivõimeline ja teadmistepõhine majandus.
Meil on ettepanek kehtestada astmeline tulumaks või vähemalt tõsta tulumaksu. Riigi tulumaksusüsteem peab muutuma tänapäevasemaks. Me ei saa enam palmisaartele omaste maksuparadiisimudelitega edasi liikuda, ükskõik kui meeltmööda see teatud huvigruppidele ei oleks. Eesti rahva enamik vajab seda, et meil oleks oma riik ja et riik suudaks oma rahvast kaitsta nii majanduskriisi tingimustes kui ka muude olukordade puhul. Võtkem eeskuju arenenud riikidest ja saagem lõpuks iseseisvaks riigiks!
Eelnõu iseloomustades on oluline rõhutada, et maksulaekumised tulenevad meie majanduse seisust. Eesti majandus on kiiresti elustamist vajavas olukorras, mis peab olema koalitsiooni esimene ülesanne. Me võime siin saalis vaielda ja arutada selle üle, milliseid makse tõsta ja kas toetused on vajalikud või mitte. Kui valitsus ei alusta majanduse sisulise stimuleerimisega, siis oleme varsti jälle ringiga siinsamas tagasi. See tähendab, et varsti on meie laudadel uus seaduseelnõu, kus tõstame täiendavalt aktsiise ja kaotame täiendavalt toetusi. See on juba allakäiguspiraal.
Keskerakonna sõnum valitsusele on, et tuleb hakata lõpuks majanduses toimuvat lahtiste silmadega vaatama ja tuleb aru saada sellest, et võidelda ei tule mitte niivõrd tagajärgedega kuivõrd põhjustega. Võitlus tagajärgedega on ajutine leevendus ja aja võtmine, et kõrvaldada allakäigu põhjused. Kuid kui me kunagi põhjusteni ei jõua, siis ei hakka ka elu meie riigis ülesmäge minema. Eesti rahvas oleks väga tänulik, kui valitsus saaks lõpuks aru, mille tõttu me praegusesse seisu oleme jõudnud, ja võtaks midagi ette meie majanduskeskkonna tugevdamiseks.
Keskerakonna fraktsioon leiab, et Eesti vajab seadust, mis aitab majanduse jalule tõsta. Keskerakonna fraktsioon ei saa toetada eelnõu, mis on vastuolus põhiseadusega, mis süvendab majanduskriisi ja pärsib ettevõtlust. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku seaduseelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Suur tänu! Lugupeetud kolleeg Väino Linde! Milles on küsimus?

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus selle kohta, kas eelkõneleja tekstist võis aru saada, et ta kahtleb selles, et Eesti Vabariik on praegu iseseisev.

Me ei aruta seda praegu. Ma kutsun kõnepulti kolleeg Marek Strandbergi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Siinkohal tulebki välja meie mõningane maailmavaateline erinevus ja päris tõsisel moel. Kui me vaatame konteksti, kus asub praegu Eesti, siis on see Euroopa Liidu kontekst. Kui me vaatame, millised turumuutused ja millised suunamuutused üldiselt Euroopa majanduses aset leiavad, siis need on eelkõige muutused keskkonnasäästlikuma tootmise, väiksema kliimamõjuga tootmise ja elamise suunas üleüldse. See tähendab seda, et meile on enam kui selgelt kätte mängitud need võimalused, mida me saame kasutada ja peame kasutama selleks, et oma majandust välja tuua sealt ummikust, kuhu see on sattunud kas meie enda tegevuse või globaalsete põhjuste tõttu.
Kui vaadata seda eelnõu, siis tubaka koha pealt ei oska ma muud öelda, kui et mõistlikum oleks ilmselt rakendada sellist süsteemi, mis ühtlustaks kõikide sigarettide aktsiisimäära küllalt kõrgel tasemel sellisel moel, et sigarettide ja tubakatoodete hinnad oleksid enam-vähem ühesugused ja inimesed ei teeks valikuid odavamate või kallimate asjade vahel, kuna seal erilist kvaliteedivahet pole. Aga see on väike asi.
Kõne alla pandud aktsiisimäärade kasvud on meie hinnangul, eelkõige mis puudutab fossiilseid kütuseid, väga tagasihoidlikud ja ebaühtlased, kuna nad ei lähtu ühest ja samast lähtekohast. Me oleme seisukohal, et see lähtekoht peab olema seotud süsihappegaasi emissiooniga, mida tekitavad erinevad kütused. Ühtlaselt, eelkõige Euroopa Liidu kliimapoliitikat silmas pidades on mõistlik tõepoolest oluliselt jõulisemalt kütuseid maksustada keskkonnatasudega, mis on otseselt seotud sellega, kui suur on nende kütuste süsihappegaasi emissioon. Meie kliima on suurem riskiallikas kui mis tahes muud protsessid siin majanduses. See risk võib olla pikemaajalisem, aga loomult on see fataalsem.
Küsimus on selles, kas aktsiisitõus, millest on korduvalt juttu olnud, pärsib majandust või loob majanduses mingeid võimalusi. Meie väide täna on see, et kui aktsiise või keskkonnatasusid (nimetage, kuidas soovite), mis on seotud süsihappegaasi emissiooniga, märkimisväärselt tõsta, rahumeeli võib öelda, et bensiini aktsiisimäär 1000 liitri kohta võiks olla ca 1000 või isegi 2000 krooni kõrgem, siis selle tulemus ei ole mitte see, et me vaesume, vaid selle tulemus on see, et hinnasignaalid hakkavad ümber paigutama investeeringuid ja tegevusi suundades, kus kütust kasutatakse märkimisväärselt efektiivsemalt, hakatakse leidma teid, kuidas näiteks hakata tootma gaaskütust või midagi muud sellist. Midagi sellist ei juhtu, nagu ma ühes eelnevas sõnavõtus ütlesin, kui tõsta pelgalt käibemaksu. Aktsiisid või keskkonnatasud (nimetage, kuidas soovite, need on tegelikult oma loomult suhteliselt sünonüümsed) mõjutavad majandust päris märkimisväärselt, luues neid investeerimisnišše, kus on võimalik pääseda nendesamade kõrgete maksude eest.
Meie praegune hinnang on, et meil ei ole mingit probleemi töölepingu seadusega, kui me solidaarselt võtame selle vajamineva raha just nimelt taastumatute ressursside kasutamisest. Uskuge, see on mõistlik tee. Uskuge, see on mõistlik tee ka selles mõttes, et selle tee ettevõtmist on võimalik väga lihtsalt põhjendada, kuna need on tõepoolest ühises kasutuses olevad taastumatud loodusvarad, mille mõju ökosüsteemile on pöördumatu. Nendest aktsiisidest ei pea kujunema jätkuv tuluallikas, vaid, vastupidi, need aktsiisid või keskkonnatasud peaksid olema kõrged, et majandus ümber korralduks.
Tulumaksu tõstmise osas ei ole praegu näha ühtegi mehhanismi, mis korraldaks majandust ümber. Sama puudutab käibemaksu tõstmist. Käibemaksu tõstmisel ei käivitu ühtegi automaatset mehhanismi, mis korraldaks majandust ümber. Valikuliselt loodusressursside, sealhulgas fossiilsete kütuste tasude, mis on seotud selle kütuse või ressursi keskkonnamõjuga, tõstmine asub aga kohe majandust ümber korraldama. Ettevõtjatel tekib soov majandust ümber korraldada, kuna tõhus tasu annab lootust suuremaks kasumiks juhul, kui sedasama kaupa või toodet ise toota.
Selles ongi lahendus. Selles on lahendus nendelesamadele ametiühingutele, kellel on probleeme, esindades oma töötajaid, kes võivad jääda töötuks. Just nimelt majanduse elavdamise mõttes peame me andma välja selge signaali ka oma rahvale, et väärtustada ja näidata, et ressursside kasutamine on kallis. See ongi kallis. Me lihtsalt kasutame odavaid ressursse, näitamata välja, mis on tegelikult nende ressursside hind, risk, mis on seotud kliimaga, keskkonnaga jne.
Juhin tähelepanu, et ressursimaksude tõstmine on ju valikuline. Kütuseaktsiiside tõstmine on samuti valikulise mõjuga. Need valikulised lahendused annavadki võimaluse majandust ümber korraldada. Loomulikult ei ole see eelnõu, mida me praegu käsitleme, ainus ja piisav, millega saavutada majandusedu, aga ta loob teatavaid eeldusi majanduse ümberkorraldusteks. Seda teame me ju kõik, et meie majandusstruktuur on raiskav ja siin on vaja korrektiive.
Kutsun üles seda loogikat jätkama ja lisama sellele plaanile muidki majanduse elavdamise ja toetamise plaane, mida saab täpsustada eelarves. Aga täiesti selge on, et me oleme esitamas aktsiiside muutusi või keskkonnatasude muutusi, mis oluliselt ületavad neid tõuse, mis siin on näidatud. Meie sügav veendumus on selles, et just see lahendus on viis, millisel moel eelkõige kriisi ajal majandust ümber korraldada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Kuna Riigikogu Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku seaduseelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see ettepanek läbi hääletada.
Panen hääletusele Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku seaduseelnõu 511 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 25 Riigikogu liiget, vastu oli 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 511 kohta muudatusettepanekute tegemise tähtajaks s.a 8. juuni kell 18. Eelnõu 511 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Palun tähelepanu! Kutsun teid kõiki homme hommikul kell 7 tähistama Eesti rahvuslipu 125. aastapäeva Kuberneri aias. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 22.18.