Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Ilusat lastekaitsepäeva! Tere päevast, Ivari Padar! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 16. töönädala esmaspäevast istungit. Ma näen, et head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, kolleeg Ken-Marti Vaher!

Lugupeetud Riigikogu! Lugupeetud Riigikogu esimees! Õiguskomisjoni nimel annan üle perekonnaseaduse eelnõu, mida me oleme siin Riigikogus juba pikalt menetlenud. Üritame selle jaanipäevaks kaante vahele saada. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Väino Linde!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Muude oluliste küsimuste hulgas ei tohi ära unustada ka üht põhiküsimust, seda, kuidas Eesti erakondade elu, piltlikult öeldes, kibedamaks teha. Selle tõttu algatab põhiseaduskomisjon erakonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis peaks tagama selle, et isikud kuuluvad ainult ühte Eestis registreeritud erakonda. Arvestades, et näiteks 2009. aasta aprillis oli 151 inimest, kes kuulusid samal ajal mitmesse erakonda, on nüüd eelnõus ette nähtud, et erakondi kohustatakse esitama nimekirju sagedamini. Kui on vastu võetud uusi liikmeid, liikmeid välja arvatud või liikmed on esitanud väljaastumisavaldusi, siis saadab erakond registrile muudatuse tegemiseks aruande järgmise kuu 5. päevaks, mitte ei tee seda enam üks kord aastas nagu varem. Justiitsministeerium on arvestanud, et registrite pidamiseks ja täiendamiseks kulub kuni 200 000 krooni, mille Justiitsministeerium leiab oma eelarvevahenditest. Niisugune on selle erakonnaseaduse muutmise seaduse üldine põhimõte. Aitäh!

Suur tänu! Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson!

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, raamatupidamise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Teiseks, töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust sotsiaalminister Hanno Pevkur. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud neli seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlemise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kalandustöö konventsiooni nr 188 ja kalandustöö soovituse nr 199 suhtes sotsiaalkomisjonile Riigikogu nimel Eesti seisukoha kujundamiseks ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade, konventsiooni ja soovituse kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 3. juuni kell 10. Sotsiaalkomisjon teavitab Eesti seisukohast Vabariigi Valitsust.
Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid. Esiteks, kultuurikomisjoni s.a 20. mail algatatud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon. Teiseks, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 20. mail algatatud loomakaitseseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon. Kolmandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail algatatud välismaalaste seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Neljandaks, Vabariigi Valitsuse 21. mail algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon. Viiendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Kuuendaks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail algatatud riigi 2009. aasta teise lisaeelarve seadusega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon. Seitsmendaks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 21. mail algatatud töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Kaheksandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail algatatud tuleohutuse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Üheksandaks, Vabariigi Valitsuse s.a 21. mail algatatud päästeseaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Seoses Riigikogu liikme Ivari Padari volituste taastamisega 2009. aasta 22. mail lõppesid Riigikogu liikme Kalvi Kõva volitused. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Ivari Padari Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Ivari Padari riigikaitsekomisjoni liikmeks.
Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 28. mail esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu bussireisija õigusi ja vedaja vastutust käsitleva määruse eelnõu kohta Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja eelnõu kohta arvamust andma majanduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 11. juuni kell 16.
Kolmapäeval, s.a 3. juunil osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja kultuuriminister Laine Jänes.
Head kolleegid! Palun teeme nüüd kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Lugupeetud kolleegid! Läheme selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Päevakord on teie laudadel.
Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 79 Riigikogu liiget, vastu oli 2, erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Läheme arupärimistele vastamise juurde. Esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Jaanus Marrandi 16. aprillil s.a esitatud arupärimine tööturumeetmete rakendamise kohta töötuse järsu kasvu olukorras. Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Rahvaliidu fraktsioon esitas s.a 16. aprillil sotsiaalminister Hanno Pevkurile arupärimise tööturumeetmete rakendamise kohta töötuse järsu kasvu olukorras.
Tööpuudus on järsult kasvanud ja on ilmnenud, et senine riiklik täiendus‑ ja ümberõppe korraldus ei vasta enam reaalsetele ja kasvanud vajadustele. Süsteem on kohmakas, bürokraatlik, aeglane ja kulukas. Riigi tööturusüsteemi kaudu pakutavates aktiivsetes tööturumeetmetes osalejate arv on töötute üldarvuga võrreldes olnud tagasihoidlik. Lisaks tööpuudusele on tõsine probleem muud hõivet pärssivad tegurid, nagu paindlike töövormide vähesus töö ja pereelu ühitamiseks, töötuse ennetamine, rahva tervisega seonduv jne. Aeglane ja ebapiisav on reageerimine koondamistele ja koondatavatele uue tööalase rakenduse leidmine, tööhõive tagamine paindlike töövormide kaudu, töötuse ja mitteaktiivsuse vähendamine ettevõtluse edendamise kaudu, samuti on suurtest linnadest ja maakonnakeskustest kaugemal elavatel töötutel raskendatud juurdepääs tööturuteenustele. Tööturuamet saab osutada enamikku teenuseid vaid töötuna registreeritud inimestele ja tööotsijatele, millega on seatud piirid teenuste osutamisel teistele sihtrühmadele, kes samuti vajavad koolitust. Lisaks tööturuteenuste kättesaadavuse parandamisele vajab suurendamist ka teenusepakkujate valmisolek uute meetmete võtmise ja töötutele individuaalse lähenemise osas ning on vaja kaotada tööandjate erisoodustusmaks töötaja tervise ja kutseoskuste parandamise ja haridustaseme tõstmise eest. Ettevõtted peavad praegu maksma erisoodustusmaksu isegi oma töötajate tasemekoolituse eest, kuigi sellise koolituse abil on võimalik ennetada tööpuuduse probleeme kogu ühiskonna jaoks, mitte ainult ühe ettevõtte raames. Siiani on riik tööandjat oma töötaja paremasse toimetulekusse panustamise eest justkui karistanud, selle asemel et näha igas panuses haridusse ja inimkapitali Eesti majanduse võtmetegurit. Samas, kui ettevõtja investeerib ettevõttesse, ehitab tootmishooneid, soetab inventari ja seadmeid, ei pea ta investeeringusummalt maksma tulumaksu. Sotsiaalministeeriumi raamprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" puhul on ilmne, et raamprogrammiga 2009. aastaks kavandatud meetmete maht on praeguses tööpuuduse olukorras selgelt ebapiisav, rääkimata tööpuuduse jätkuva kasvu tõttu tekkivatest lisaprobleemidest. Pikaajaliste programmide kõrval on vaja operatiivselt võtta lühiajalisi radikaalseid meetmeid, et pidurdada tööpuuduse kasvu, leevendada töötuse tagajärgi ning kasutada ära kõik võimalused Euroopa struktuurifondide raha täielikuks kasutusele võtmiseks. Praegu kahjuks aga ei jõua töötajate ümber‑ ja täiendusõppe riiklikud ning Euroopa Liidu fondide vahendid kas üldse või ei jõua piisava operatiivsuse ja paindlikkusega kutseharidusõppeasutustesse, kõrgkoolidesse ega ettevõtjateni, kelle kaudu oleks võimalik siduda kutseoskuste ja erialade omandamine uute või täiendavate töökohtade loomisega. Asjad on jäänud kiduma. Töötajate täienduskoolituse heal tasemel riiklik korraldus ja finantseerimine ning soodustuste tegemine aitaks paindlikult lahendada tööhõiveprobleeme, samas aitaks vähendada ka avaliku sektori kulutusi teatud valdkondades (töötu abiraha, toimetulekutoetused, tervishoiukulud, kulutused õigussüsteemile ja korrakaitsele).
Seoses ebarahuldava olukorraga riiklike tööturumeetmete võtmisel praeguses töötuse järsu kasvu olukorras on arupärijatel ministrile kuus küsimust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Palun vastuse andmiseks kõnetooli härra sotsiaalministri!

Austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Vastan Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Tarmo Männi, Ester Tuiksoo ja Jaanus Marrandi esitatud küsimustele.
Esimene küsimus: "Kui suured on praegu töötukassa reservid ja kui palju on kaotatud kokku raha nende reservide ebaefektiivse paigutuse tõttu? Kas selle eest on kavas kedagi vastutusele võtta?" 31. märtsi 2009. aasta seisuga oli Eesti Töötukassa netovara 2 miljardit 381 tuhat krooni. Tänahommikuse seisuga on töötukassa netovara maht umbes 1,85 miljardit krooni, 1,8 ja 1,9 miljardi vahel. Aastatel 2003–2006 teenis töötukassa investeeringutulu 110 miljonit krooni. Finantskriisi tingimustes 2007. ja 2008. aastal ulatus investeeringutulu 11,6 miljoni kroonini ja 2009. aasta esimese kvartali investeerimistulem oli 13 miljonit krooni. Nii et kassa investeeringud on kogu aeg teeninud tulu.
Teine küsimus: "Mida kavatseb valitsus ette võtta, et tagada edaspidi töötukassa reservide kindlam ja efektiivsem paigutus?" Eesti Töötukassa kogub reserve majanduskasvu tingimustes, kui töötus on madal, et töötuse kasvades oleks võimalik teha kogunenud reservidest väljamakseid. Arvestades töötukassa kohustuste iseloomu, on investeerimispoliitika ajahorisont seega üks majandustsükkel. Nii nagu pensionisääste ei ole mõtet hoida üleöödeposiidis, ei ole ka töötukassa vahendeid mõistlik paigutada vaid väga lühiajalisi eesmärke silmas pidades. Loomulikult annab võimalikult vähese riskiga lühiajaline investeerimine globaalse finantskriisi tingimustes parema tulemuse, aga majandustsüklis tervikuna see nii ei ole. Kuna töötukassa investeeringute ajahorisont on oluliselt pikem kui riigikassa või Eesti Panga reservidel, siis rakendatakse ka erinevaid investeerimispoliitikaid ning sellest tulenevalt ei saa nende investeeringute tootlust omavahel otseselt võrrelda. Kui pikaajalise investeerimisportfelli tootlus on globaalse finantskriisi tingimustes positiivne, siis võib see pigem olla märk ohust, et portfelli riskitase on liiga madal. Samas paneb seadus praegu töötukassale kohustuse lähtuda varade paigutamisel varade likviidsuse säilimise põhimõttest nii, et varade riskiprofiili tõstmiseks võimalused puuduvad.
Kolmas küsimus: "Kui suur hakkab olema töötukassa töötajate arv pärast liitumist Tööturuametiga? Kui palju suurenevad selle tõttu töötukassa ülalpidamiskulud käesoleval ja järgmisel aastal?" Eesti Töötukassa töötajate arv pärast Tööturuameti ülesannete ülevõtmist on ca 430. Töötukassa ülalpidamiskulud suurenevad 2009. aastal seoses Tööturuameti funktsioonide ülevõtmisega 1. maist 120,8 miljonit krooni. 2010. aasta tegevuskulud suurenevad hinnanguliselt 141 miljonit krooni.
Neljas küsimus: "Miks te peate õigeks raisata maksumaksja raha ning maksta Tööturuametist vabanevale ligi 300 ametnikule hüvitiseks 20 miljonit krooni, samas kui enamik neist võetakse kohe uude asutusse tööle?"

Hea minister! Vabandust, aga küsimused ei lähe kuidagi kokku selle arupärimisega, millele te vastate! On see arupärimine 283?

Vaatame siis üle. Nii. Siin on mingisugune eksitus. Kohe täpsustame olukorda. Printerist on tulnud vale paber. Ei ole midagi, võtame need küsimused ette ja vastame nendele.
Esimene küsimus: "Millal ja milliste kiireloomuliste meetmetega tööturu olukorra parandamiseks, töötuse kasvu peatamiseks ja töötuse tagajärgede leevendamiseks kavatsete sotsiaalministrina välja tulla?" Sotsiaalministri juhtimisel toimus märtsis 2009 arutelu sotsiaalpartnerite ning ministeeriumide esindajatega, et arutada läbi esialgsed ideed majanduskriisi mõjude vähendamiseks ning tööturu stabiliseerimiseks. Arutelu tulemusel lepiti kokku 14 punktis edasiseks tegevuseks. Majanduslanguse faasis, mil töötus kasvab ja tööandjate vajadus tööjõu järele väheneb, tuleb pöörata tähelepanu nii tööhõive säilitamisele kui ka töötusega toimetulekule. Suurendamaks inimese väljavaateid uuel, õpitaval erialal võimalikult kiiresti rakendust leida, võimaldatakse tööturukoolituse jooksul tööd leidnud inimesel osaleda pooleliolevas koolituses selle lõpuni. Meetme eesmärk on anda töötule võimalus koolitus lõpetada, mitte maksta talle täiendavat tasu, stipendiumi. Sellega paranevad töötu teadmised ja oskused ning võimalused tööturul edukalt toime tulla. Töötu koolitusel jätkamise võimalus sõltub töötamise ja koolituse ajast. Kui koolitusel osalemine toimub tööajast, eeldab see kokkulepet tööandjaga. Teenus on rakendatav alates 1. juulist 2009 juhul, kui parlament kiidab heaks täna üleantud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatused, kuna see muudatus on kirjutatud sisse tööturuteenuste ja ‑toetuste seadusesse. Teise meetmena luuakse laiemad võimalused koondamise või töö kaotamise ohus olevatele inimestele koolitusteenuse saamiseks, kombineerides osaajaga töötamist kvalifikatsiooni tõstmise ja arendamisega. Koondamisohus inimestena on siin käsitletud töötajaid, kelle tööaeg on tööandja algatusel lühendatud või kes on saadetud sundpuhkusele. Lisaks kuuluvad sellesse töötajate gruppi need, kelle suhtes on tööandja alustanud informeerimist ja konsulteerimist kollektiivseks koondamiseks või muuks töö ümberkujundamiseks, millega kaasnevad muudatused töökorralduses või töölepingulistes suhetes. Praegu on töötajate koolitamiseks olemas mitmeid võimalusi, kuid teadmine nendest on piiratud. Seetõttu keskendutakse esmajoones täpse info jagamisele kõigi võimaluste kohta ja suunatakse inimesi nende kombineeritud kasutamisele. Uuendusena võimaldatakse töötutel saada tööturukoolitust, mis kestab kauem kui aasta. Muudatusega ei hakata siiski tööturuteenuste kaudu täismahus tasemehariduse omandamist rahastama. Jätkuvalt otsustatakse tööturukoolituse vajadus individuaalse tööotsimiskava alusel. See tähendab, et koolitus peab olema otseselt suunatud töötu töölesaamise võimaluste suurendamisele. Uuenduse rakendamine on võimalik Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava tööhõiveprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" vahendite abil.
Et parandada töötute konkurentsivõimet ning täienduskoolitusel osalemise abil suurendada tööturule sisenemise võimalusi, alustatakse isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Koolituskaardi abil on inimesel võimalik liikuda kiiremini tema tööle rakendamiseks vajalikule koolitusele. Samuti võimaldab koolituskaartide kasutamine suunata töötuid koolitustele, mille hankimine on praegu eri põhjustel takistatud. Näiteks, kui tegemist on väga erandliku koolitusega, mida vajavad üksikud töötud. Konkreetne koolitusvajadus selgitatakse välja ning lepitakse kokku konsultandi ning vajaduse korral karjäärinõustajaga igale töötule koostatavas individuaalses tööotsimiskavas. Koolituskaardid täiendavad, aga ei hakka asendama tööturukoolitusteenust. Loodetavasti jõuab töötukassa ettevalmistustega suve jooksul ühele poole, et sügisest saaks seda teenust pakkuma hakata. Ainus meede, millega riik saab soodustada töökohtade loomist, on ettevõtluse alustamise toetus töötule. Praegu saab ettevõtluse alustamise toetust äriühingu loomiseks. Kavas on anda ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antavat stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingut kui alternatiivset töötamisvormi. Täiendavalt laiendatakse elektroonilisi võimalusi töötuna arvelevõtmiseks ning teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamiseks. Vabadest töökohtadest avalikult teavitamise võimalus rakendus juba 16. märtsil 2009. Avalikult on kättesaadav info nende töökohtade kohta, millest tööandja on teada andnud ning mille avalikustamise lubanud. Alates 1. maist võttis Tööturuameti ülesanded üle töötukassa. Töö kaotanud inimene saab nüüd kogu tööotsinguks vajaliku abi ühest kohast. Töötukassa konsultandi töö on eelkõige töötute nõustamine ja abi osutamine tööotsimisprotsessis. Et seda kiiremini teha, on pikendatud lahtiolekuaegu ja suurendatud töötajate arvu. Kavas on lihtsustada töötuna arvelevõtmise ja toetuste maksmise korda, eelkõige suurendades elektroonse asjaajamise võimalusi ja vähendades paberite esitamise kohustust. Selleks luuakse järk-järgult uus, tänapäevane infosüsteem ja kasutajasõbralik töövahendusportaal. Töötuna arvelevõtmise elektrooniliseks muutmine tähendab seda, et töötu saab arvelevõtmise avalduse esitada ning konsultatsiooni aja määrata elektrooniliselt. Elektroonilise arvelevõtmisega seotud infotehnoloogilised lahendused rakenduvad järgemööda, neist esimesed selle aasta septembris.
Teine küsimus: "Kuidas saab olema korraldatud Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutamine Tööturuameti töötukassaga liitmise tulemusena? Kas selles osas on saadud Brüsselist vajalik heakskiit?" Töötukassa on üle võtnud kõik Tööturuameti funktsioonid ja kohustused. Selleks täiendavat heakskiitu Brüsselist otseselt vaja ei ole, selleks on võimalik muuta ministri akte. Töötukassal ei ole olnud probleeme Euroopa Liidu struktuurifondide raha kasutusele võtmisega.
Kolmas küsimus: "Mida ja millal kavatsete ette võtta riiklike tööturumeetmete senisest efektiivsemaks ja paindlikumaks rakendamiseks, et kiiresti reageerida muutustele tööjõuturul?" Siin pean ma ütlema, et esimene küsimus oli peaaegu sama. Ma peaksin lugema enam-vähem sama vastuse ette. Ma usun, et arupärija saab kolmanda küsimuse vastuse esimesest vastusest.
Neljas küsimus: "Mida ja millal kavatsete ette võtta, et teha ettevõtjatele soodustusi töötajate täiendus‑ ja ümberõppele ning kaotada erisoodustusmaksud kulutuste eest töötajate tasemeõppele ja tervise kaitsele?" Teemat on korduvalt arutatud valitsuse tasandil ja mäletatavasti ka parlamendis. Töö selles osas käib. Loodetavasti tekivad aruteludest ka reaalsed eelnõud, mis parlamendi menetlusse jõuavad.
Viies küsimus: "Mida ja millal kavatsete ette võtta, et parandada ja efektiivsemalt siduda Riigi Tööturuameti (töötukassa), ettevõtjate, kutseõppeasutuste ning kõrgkoolide omavahelist koostööd aktiivsete tööturumeetmete rakendamisel?" Sotsiaalministeerium ja haridusministeerium on pärast märtsis toimunud ümarlauda korduvalt kohtunud ja teinud kõik endast oleneva, et oleks võimalik ettevõtjate, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide koostööd parandada. Esimene näide on seesama täna üleantud töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, kus on sees ka tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse muutmine, mis annab võimaluse, et juhul, kui ettevõtja võtab tööle töötuna registreeritud isiku, kes osaleb tööturukoolitusel, saab see töötaja selle koolituse lõpuni käia. Praeguste õigusaktide kohaselt seda võimalik teha ei ole. Täiendavalt on plaanis lähiajal lihtsustada ka riigihangete läbiviimise korda.
Kuues küsimus: "Kuidas hakkab toimuma töötukassa finantseerimine ja uue töölepingu seaduse täitmine hüvitiste väljamaksmisel juhul, kui tööandjate ja töövõtjate esindajad ei jõua kokkuleppele töötuskindlustusmaksete vajalikus tõstmises?" Töötuskindlustuse seaduses toodud maksimaalne maksemäär 3% on tänasest, 1. juunist, rakendunud, kuna töötukassa nõukogu tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku tõsta 1. juunist alates töötuskindlustusmakse määr 3%‑le. Täiendavad töötuskindlustuse seaduse muudatused, tagamaks hüvitiste väljamakseid, on antud täna parlamendi menetlusse. Kui parlament need muudatused heaks kiidab, on tagatud töötuskindlustushüvitiste väljamaksmine ka järgnevatel perioodidel isikutele, kellel selleks õigust on. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Töötajate koolituses on ju väga oluline ka see, et kui programmid saavad läbitud ja töötaja on lõpetanud koolituse, siis kuidas ta saab tööle, on tal töökoht või kas teda üldse vajatakse. On olnud väga palju probleeme, et jõuda tööandjatega kokkuleppele. Kas siin on midagi paranemas või kuidas need seisud praegu on?

Sellelsamal ümarlaual, kui me tööandjate, töötajate ja ministeeriumi esindajatega arutasime erinevaid võimalusi ja vajadusi, sai kokku lepitud, et tööandjate keskliit hakkab esitama ministeeriumile kvartaalselt nende n‑ö nägemust, keda oleks tööjõuturule vaja. Esimene n‑ö nägemus tööandjatelt peaks üsna varsti tulema. See, kui inimene lõpetab töötukassa abil tööturukoolituse, loomulikult ei garanteeri talle kohe töökohta. Küll on igale töötule tehtud individuaalne tööotsimiskava ja selle individuaalse tööotsimiskava järgi minnakse edasi. Kui seal on kirjas, et ta vajab ühte või teist koolitust, ja ta selle koolituse läbi teeb, siis minnakse uuesti töövahenduskonsultandi juurde ja vaadatakse üle, kas koolitus on olnud efektiivne, kas selle koolituse tulemusena õnnestub töötajal leida tööd ja kui ei õnnestu kohe tööd leida, siis arutatakse sellesama individuaalse tööotsimiskava alusel edasi, kas võtta jätkukoolitust, kas võtta uus koolitus või jäädakse n‑ö passiivsesse seisu ehk ootama, et mõni töökoht vabaneb. Kuna vabade töökohtade info on koondatud töötukassa kodulehele, siis sobiva töökoha olemasolu korral saab töötu kindlasti ka avalduse sellele töökohale kandideerimiseks esitada.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Me praegu räägime keskmistest andmetest ja olukorrast, aga on piirkondi, kus olukord on palju halvem kui keskmine, näiteks Ida-Virumaa. Kui seal koondatakse, siis koondatakse sadu inimesi. Mõnele kohalikule omavalitsusele on see katastroofieelne situatsioon. See on esimene küsimus: kas sellesuunalises poliitikas on arvestatud piirkondlikkust või mitte? Teiselt poolt, kui rääkida tööturust, siis õppeasutuste lõpetajad praegu konkureerivad nende töötajatega, kes on palju-palju vanemad, ja nad ei ole omavahel võrdsed.

Aitäh! Kindlasti jälgime me olukorda eri regioonides. Praegu on tõepoolest nii, et kõige keerulisem situatsioon tööturul on eelkõige Kagu-Eestis (Võru‑, Valga‑ ja Põlvamaal) ja Ida-Virumaal. Võib-olla natuke kergem on olukord saartel. Kui Hiiumaal on tööpuudus 7–8%, siis Kagu-Eestis juba 13% kandis. Samas on need tööturumeetmed, mida me võtame, üle-eestiliselt sarnased. Ka tööturukoolitus, mida me pakume, on ühtsetel alustel, mis ei tähenda seda, et eri regioonides ei võiks õpetada eri asju ja koolitada eri vajadustest lähtudes. Nii on ka käitutud. Töötukassa büroodel regioonides on õigus otsustada, millist koolitust korraldatakse. Kui selle koolituse läbiviimiseks on vaja korraldada riigihange ja seda on mõistlikum teha tsentraalselt, siis see riigihange tehakse tsentraalselt, aga koolituse vajadus tuleb ikkagi kohapealt. Nii et me jälgime kindlasti kohapeal toimuvat. Kui on vaja mingisugust spetsiifilist eriala õpetada, siis seda kindlasti tehakse.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Austatud juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Algul käis meie arupärimine mööda huvitavaid radu, kuid lõpuks jõudsime me siiski nende küsimuste juurde, mida Rahvaliidu liikmed olid küsinud. Kuid tundub, et vastustest selgus, et siiski liialt palju on aeganõudvat tegevust, liiga palju on märgata ka seda, et läbirääkimisi on peetud ja kõik oleks nagu paigas, ainult et tegemist oleks nagu sellise olukorraga, kus tööpuudus ei ole nii suur. Praegu niisuguse lahenduste käiguga rahul olla ei saa.
Kui Tööturuamet ja töötukassa kiirkorras ühendati, siis loodeti sellelt ühendorganisatsioonilt väga palju. Ometi peame tõdema, et ametiasutuste lahtiolekuaegade pikendamine ja elektroonsed sidepidamise võimalused, mis peaksid septembriks olema palju paremad, ju iseenesest töötuse probleemi ei lahenda. Inimestel on vaja tööd ja koolitusi, mis võimaldavad tööturule ruttu tagasi tulla. Me oleksime kindlasti tahtnud, et minister oleks valgustanud ka seda, mida on valitsus ette võtnud või kavatseb ette võtta, et tuua siia kiiremini investeeringuid, mis annaksid võimaluse suuremahulisteks töödeks.
Veel üks mure. Täna avalikustas Statistikaamet meedias, et 27 000 last ehk 11% alla 18‑aastastest elas Eestis selle aasta esimeses kvartalis sellistes leibkondades, kus ükski liige ei töötanud. See on ääretult tõsine lugu, mis peaks küll kõiki otsustajaid tagant tõukama, et väga kiiresti võtta meetmeid olukorra parandamiseks. On selge, et elamine mittetöötavate leibkonnaliikmetega peres suurendab kohe vaesusriski.
Austatud minister! Kutsun Sotsiaalministeeriumi üles olema algatajaks, et kutsuda sotsiaaldialoogi osapooli ühise laua taha, et leida lahendused pingetele töötukassa jätkusuutlikkuse küsimustes ning töölepingu seaduses ja töötuskindlustuse seaduses tehtavate võimalike muudatuste jaoks. Jäikus ei ole parim viis lahendusi otsida. Palun ka sotsiaalpartneritel – tööandjatel ja töövõtjatel – katsuda meeleavalduste puhul, mis on küll ajendatud heatahtlikest soovidest, olla läbirääkijateks, et keegi ei saaks neid heatahtlikke meeleavaldusi kasutada ära võimalike provokatsioonidena. Nii et istugem ümber laua ja leidkem parimad lahendused! Kui töölepingu seaduse ja töötukassa reorganiseerimise seaduse sünnitunnistusel on sotsiaaldialoogi osapoolte allkirjad, siis oleks mõistlik, kui ka nüüd istuksid osapooled niikaua koos, kuni sünnivad kompromissid. Poliitika tegemise koht on ikkagi laua ümber, mitte tänaval. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.

Läheme järgmise arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Jaak Aabi, Toomas Vareki, Helle Kalda, Kalev Kallo, Tiit Kuusmiku, Valeri Korbi ja Arvo Sarapuu 7. mail s.a esitatud arupärimine Eesti Töötukassa kohta. Ma palun kõnetooli kolleeg Jaak Aabi!

Austatud esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Registreeritud töötuid oli 28. mai seisuga 64 446. Tööle on aasta algusest rakendunud vaid 4096 töötut. Kui nii jätkub, jõuab aasta lõpuks kätte 150 000 registreeritud töötu piir.
Töötuskindlustushüvitist maksti möödunud aastal 15 743 inimesele. Selle aasta esimeses kvartalis maksti hüvitist juba 13 870 inimesele. Keskmiselt lisandub ühes kuus 5600 uut kahjutasu saajat. 180 kalendripäeva on õigus töötuskindlustushüvitist saada tööta jäänud kindlustatul, kes on maksnud töötuskindlusmakset 12–55 kuud, neid oli 2009. aasta esimeses kvartalis 6206. 270 kalendripäeva on õigus saada töötuskindlustushüvitist kindlustatul, kes on maksnud töötuskindlustusmakset 56–110 kuud, neid oli aasta alguses kokku 7664. Seega on sügiseks oodata, et ilma sissetulekuta jääb veel ligi 20 000 inimest, igal juhul hulk inimesi, sest praegusel ajal on neil, kes töötuskindlustushüvitist saavad, tõsiselt raske tööd leida.
Tööturuameti ja töötukassa ühendamisele kulus 20 miljonit krooni maksumaksja raha ning maksumaksjad hakkavad kinni maksma ka töötukassa töötajate töötasu, kuna töötukassa töötajate arv suurenes seoses ühendamisega Tööturuametiga ja kui varem maksti Tööturuameti ülalpidamine kinni riigieelarvest, siis nüüd tuleb see kinni maksta töövõtjatel ja tööandjatel töötuskindlustusmakse kaudu. Lisaks jõustub 1. juulil uus töölepingu seadus, mis suurendab veelgi töötukassa kohustusi: hüvitised suurenevad ning töötuskindlustushüvitist hakkavad saama ka inimesed, kes on töölt lahkunud omal soovil. Raha aga on kassas otsakorral.
Sellest tulenevalt on meil teile järgmised küsimused. Milliseid ettevalmistusi on tehtud sügiseks, et need, kes praegu töötuskindlustushüvitist saavad, ei jääks ilma sissetulekuta? Milliseid meetmeid nende puhul võetakse? On selge, et tööturul neile mõnda aega kohta ei pruugi olla. Milliseid meetmeid on koalitsioon kavandanud, et töötute suure hulgaga toime tulla? Kas riigil on ülevaadet, milline on tegelik töötute arv riigis, mitte ainult registreeritud töötute arv? On selge, et paljud ei lähe ennast töötuna arvele võtma. Ajakirjanduses kuuldu kohaselt on valitsusel plaanis lähiajal Riigikokku tuua eelnõu. Me teame, et kaks asjassepuutuvat eelnõu on tegelikult juba Riigikogus, üks puudutab töötuskindlustuse seaduse muutmist, teine töölepingu seaduse muutmist. Milliste sätetega täpsemalt on tegemist ning kas sellega saab teie hinnangul töötukassa pankrotti ära hoida või halvemal juhul edasi lükata? Milliseid meetmeid on plaanis võtta, et hoida ära töötukassa pankrotistumine? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jaak Aab! Palun härra sotsiaalministri kõnepulti!

Austatud esimees! Head arupärijad! Vastan küsimustele.
Esimene küsimus: "Milliseid ettevalmistusi on tehtud sügiseks, et need, kes täna töötuskindlustushüvitist saavad, ei jääks ilma sissetulekuta? Milliseid meetmeid nende puhul kasutatakse? On selge, et tööturul neile mõnda aega kohta ei ole." Eesti riigil on erinevad hüvitiste ja toetuste skeemid, mis tagavad inimestele sissetuleku töise tulu katkemise korral, laste kasvatamise puhul ning toimetulekuraskuste korral. Lisaks töötuskindlustusele võib tuua välja sünnitushüvitist, vanemahüvitist, peretoetusi ja lõpuks ka riigi rahastatavat, aga kohalike omavalitsuste väljamakstavat toimetulekutoetust, mille vahendeid on tänase seisuga kahekordistatud võrreldes sellega, mis oli eelarveaasta alguses. Päris hätta ei jäeta kedagi. Kuid selge on, et kui inimene leiab uue töökoha ning hakkab saama igakuist tulu, on tema võimalused toimetulekuks tunduvalt paremad, kui toetustest elades. Aga need süsteemid, mis on seaduste alusel olemas, peavad tagama selle, et igaühele on sissetulek tagatud.
Teine küsimus: "Milliseid meetmeid on koalitsioon kavandanud, et töötute suure hulgaga toime tulla?" Tööturu olukorrale reageerimiseks on juba ellu viidud tööturuasutuste ümberkujundamine, Tööturuameti ülesannete panemisega töötukassale on alates 1. maist ühte koondatud aktiivsete ja passiivsete tööturuteenuste osutamine, et tagada teenuste parem kooskõla ja maksimaalne kasu sihtrühmale. Ühendasutuse puhul on otsene seos aktiivsete teenuste kvaliteedi ja passiivsete teenuste osutamise vajaduse vahel. Seega on asutusel otsene stiimul võimalikult tulemuslikuks teenuste osutamiseks, sest selle kaudu on võimalik mõjutada või vähendada väljamakstavaid hüvitisi. Töötukassa on omakorda juba suurendanud klienditeenindajate arvu. Tööturuametis oli personali kokku ca 340 inimest, töötukassas on koosseisu järgi planeeritud 436 kohta ja täna ei ole veel kõik kohad täidetud. Need inimesed tegelevad vahetult töötute ja tööotsijate teenindamisega. Samuti on pikendatud vastuvõtuaegu, mis omakorda parandab teenuse kättesaadavust ja vähendab järjekorra tekkimise riski. Klienditeeninduse kvaliteeti ja teenuse pakkumise suutlikkust parandavad ka alustatud IT‑arendused, mis võimaldavad peamiselt kiirelt teavet jagada, aga ka pakkuda teatud teenuseid kliente töötukassa kontorisse kutsumata. Töötukassa büroodes on sisse seatud infoletid, mis peaksid samamoodi tagama inimese kiirema teavitamise vastavalt vajadusele. Lisaks eelöeldule on sotsiaalministri algatusel välja töötatud ja kokku lepitud 14‑punktiline tegevuskava, millest eelmisele arupärimisele vastates sai räägitud. Teine tegevuste pakett nimetatud kavas on seotud teavitamisega. Alates märtsist on info töötukassale teatatud töökohtade kohta kättesaadav internetist. Tööandjatele on suunatud teavitus töökohtade säilitamise ja töösuhte ümberkujundamise võimaluste kohta (näiteks job sharing ehk töökoha jagamine, osalise tööaja kohaldamine jne). Töötajate teavitamiseks nende õigustest on suurendatud Tööinspektsiooni juristide vastuvõttu, samuti on kahekordistatud Tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile vastamise aega. Samamoodi on Tallinnasse loodud täiendavalt üks töövaidluskomisjon. Avalikkusele suunatud teavituseks on koostatud eraldi veebileht www.sm.ee/tooabi, toimunud on meediakampaania töösuhetealastest õigustest teavitamiseks, üle Eesti toimuvad seminarid töölepingu seaduse rakendamise kohta. On alanud ka uus teavituskampaania töötajale, tööotsijale ja tööandjale nende õigustest teavitamise kohta. Seda on olnud näha välimeedias ja esimene suurem üritus toimub ülehomme, 3. juunil Eesti Näituste paviljonis, kus toimub töömess "Abiks tööotsijale".
Kolmas küsimus: "Kas riik omab ülevaadet, milline on tegelik töötute arv riigis? On selge, et paljud ei lähe ennast töötuna arvele võtma." Alates veebruarist 2009 annab Sotsiaalministeerium igal reedel ülevaate tööturu olukorrast ja käsitleb sellele lisaks ühte olulist tööturuteemat. Regulaarne iganädalane ülevaade tugineb registreeritud töötuse andmetele ja on kättesaadav ministeeriumi kodulehel. Statistilise töötuse andmeid kogub Statistikaamet, kelle ülevaade on kättesaadav kvartaalselt. Majandusmuutused olid ilmsed juba 2008. aasta keskel. Tööturg reageerib majanduse muudatustele tavapäraselt viitega. Nii oli tööturu olukord 2008. aasta keskel läbi aegade parim, tööpuudus kõigi aegade madalaim ja tööhõive määr omakorda kõrgeim, see oli 70,1%, ületades isegi Lissaboni strateegias seatud eesmärki. 2008. aasta lõpul hakkas järsult suurenema töötuna arvelevõtmine, samal ajal püsis tööhõive määr endiselt väga kõrgel. See näitab, et töötuna võtsid end esimeses järjekorras arvele inimesed, kes enne töötuna registreerimist olid mitteaktiivsed. Ehk registreeritud töötus ja statistiline töötuse määr on alates 2008. aasta lõpust järjest lähenenud. Seda kinnitasid ka hiljuti avaldatud Eesti tööjõu-uuringu andmed 2009. aasta esimese kvartali kohta. Statistiline töötus ehk töötuse määr oli 2009. aasta esimeses kvartalis 11,1% ja registreeritud töötus 9,5%. Seega, majanduslikult raskel ajal on töötuse määr ja registreeritud töötus omavahel oluliselt lähenenud ja registreeritud töötus näitab üsna hästi tööturu olukorda.
Neljas küsimus: "Ajakirjanduses kuuldu kohaselt on valitsusel plaanis lähiajal Riigikokku tuua eelnõu, millega lükatakse hiljuti vastu võetud töölepingu seaduse sätted edasi. Milliste sätetega täpsemalt tegemist on ning kas sellega saab Teie hinnangul töötukassa pankrotti ära hoida või halvemal juhul edasi lükata?" Vastus läheks pikaks, seda võiks rääkida eelnõu esimesel lugemisel. Aga lühidalt öeldes: töötukassat puudutavad kaks muudatust. Esimene on töötuskindlustuse asendusmäärade jätmine sellele tasemele, mis praegu on, ehk esimese saja päeva puhul 50% eelnevast sissetulekust, järgmise 260 päeva jooksul 40% sissetulekust ja vabatahtliku töötuse puhul hüvitise saamise õiguse edasilükkamine kuni aastani 2013. Need puudutavad kassat. Kui need muudatused teha, siis praeguste prognooside põhjal, mis on tehtud Rahandusministeeriumi kevadprognoosist tulenevalt ja ka riskistsenaariumi arvestades, töötukassat pankrot ei ähvarda. Aga kui töötus tõuseb kõrgemale Rahandusministeeriumi riskiprognoosis ettenähtust, on vaja lisameetmeid, milleks eeldatavalt on eelkõige töötuskindlustuse maksimaalse maksemäära tõusmine. Usun, et valitsuse esitatud eelnõu menetlemise ajal siin saalis tekitab tõsise debati see, kas anda juba praegu valitsusele võimalus kiiresti reageerida ja tõsta maksimaalne maksemäära lagi näiteks 4,5‑le, kui töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku maksemäära tõsta (proua Treial on korduvalt öelnud, et on vaja kiiresti reageerida), või mida siis parlament õigeks peab. Praegu on teatavasti laeks 3 ja sealt valitsus omal algatusel edasi minna ei tohi. Vaatame ja ootame, kuidas debatt parlamendis edeneb. Minu hinnangul oleks mõistlik, kui parlament annaks valitsusele vähemalt võimaluse. See ei ole kohustus. See sõltub eelkõige töötukassa nõukogust, kus ülekaalus on tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonid, see sõltub sellest, kas nad teevad valitsusele töötukassa jaoks ettepaneku või mitte. Aga minu hinnangul oleks mõistlik anda valitsusele ja töötukassa nõukogule see võimalus.
Viies küsimus: "Milliseid meetmeid on plaanis kasutusele võtta, et hoida ära töötukassa pankrotistumine?" Tänasest on tõusnud maksemäär 3%‑le ja muudest meetmetest sai eelmise vastuse lõpus tegelikult ka räägitud. Kui need meetmed võtta ehk võtta vastu töölepingu seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ja kui parlament peab õigeks valitsuse operatiivsuse tagamiseks ka töötuskindlustuse maksemäära maksimaalne lagi kõrgemale tõsta, siis me suudame töötukassa jätkusuutlikkuse tagada ja tagada ka selle, et inimesed, kes on töötuks jäänud, saavad väljamakseid vastavalt seadusele. Aitäh!

Suur tänu, härra sotsiaalminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Ajakirjanduses on olnud juttu sellest, et üks, ütleksin, problemaatiline koht on selle "sobiva töö" tõlgendamine, mis seaduses on ju teatud kujul antud. Probleeme tekitab, mis on sobiv töö, milline töö tuleb vastu võtta ja millised on sanktsioonid, kui inimene seda vastu ei võta. Suhteliselt hiljuti just suurendati ka vahemaad elu‑ ja töökoha vahel ning seal on ette nähtud tund aega. See peaks olema sobiv, kui inimene tunni ajaga tööle jõuab, aga see on siiski tekitanud väga palju küsimusi. Tõesti, see võib tähendada, et tuleb sõita ühest linnast teise, suhteliselt kaugel asuvasse linna või kuskile maapiirkonda. Teine probleem on tõenäoliselt see, et ametnikul on kaalutlusotsuse tegemine väga raske, tal on raske tõlgendada, mis on sobiv töö, sest järgnevad ju teatud sanktsioonid, inimene võib kaotada töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse ja üldse töötute registrist välja langeda, kui ta seda tööd vastu ei võta. Kas te olete sellega kursis ja mis te sellest probleemist arvate?

Aitäh! Kõik isikuga seotud otsused on keerulised, eriti mis puudutavad individuaalset tööotsimiskava. Individuaalses tööotsimiskavas kirjapandu on ju see, mille alusel hakatakse töötut edasi juhendama ja koolitama. Selles osas on kindlasti iga inimese puhul väga vajalik individuaalne läheneme. Sellepärast see ongi individuaalne tööotsimiskava. Mis puudutab seda ühte tundi (või ükskõik, mis see määr on), siis tuleb lähtuda igast konkreetsest juhust. Kui on vaja liikuda kahe suurlinna vahel, siis seal on transport olemas, kui tuleb liikuda maapiirkondades, siis seal on vaja arvestada seda, kas inimesel on liikumisvõimalust, kas tal on endal transport olemas. Kindlasti on iga otsus, mis tehakse, väga hoolikat kaalumist vajav. See ongi töötukassa konsultantide otsene ülesanne, vaadata iga inimest eraldi ja tööotsimiskavasse ikkagi võimalikult reaalsed eesmärgid seada. Sama on ka koolitusega. Ega siin ei ole ainult töö leidmise küsimus, vaid ka koolituse küsimus. Kui töötukassal on pakkuda mingit teatud liiki koolitust, mida inimene soovib, ja kui talle helistatakse, et nüüd on seda koolitust võimalik saada, aga inimesel ei ole näiteks võimalust ikkagi sinna koolitusele minna või see koolitus toimub tema jaoks liiga kaugel, siis tuleb seda arvestada. See ongi väga keeruline. Neid muresid ja õiget lähenemist on ka töötukassa uutele töötajatele, kes on täiendavalt tööle võetud, päris pikalt seletatud. Ma arvan, et töötukassa jätkab seda tööd, et selle teenuse kvaliteet, mis töötukassast saadakse, oleks võimalikult hea. Teiselt poolt, töötukassa juhatuse esimees on korduvalt öelnud, et tema jaoks on kõige parem tulemus see, kui inimene on võimalikult vähe töötuna arvel. Selle jaoks ongi vaja paindlikke meetodeid, et õnnestuks inimene tööturule saata või, mis veel parem, suunata ta tegelema ettevõtlusega, suunata ta võtma näiteks stardiabi 70 000 krooni ja sealt edasi toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. See kindlasti motiveerib ka töötukassa töötajaid paindlikult suhtuma, et tagada inimeste võimalikult kiire tööturule naasmine.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on seotud andmetega, mida väljastavad Eurostat ja Statistikaamet nende inimeste kohta, kes ei ole tööl ja kellel ei ole töökohta. Tihti ei lähe arvud kokku, vaatamata sellele, et nad on esitatud ühel ja samal päeval. Sellega seoses tahangi küsida: millega on see seotud, et arvud on päris erinevad, kas ettevalmistuse ajal töötavad eri süsteemid või millest see erinevus tuleneb?

Aitäh! Peamine vahe tuleneb sellest, et metoodikad on erinevad, Eurostati metoodika ja Statistikaameti metoodika on erinevad. Üldiselt lähtuvad nii Eesti Statistikaamet kui ka Eurostat ILO konventsioonist ja ILO ehk Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni töötuse määratlusest, aga metoodikate rakendamisel on teatud nüansse. Nad ei erine olulisel määral, nad erinevad natukene. Mis puudutab seda, mida ma ka vastuses käsitlesin, ehk registreeritud töötuse ja tegeliku töötuse vahet, siis siin on väga selge põhjendus olemas: ühed on need, kes on ennast registreerinud, läinud töötukassasse ja võtnud ennast arvele, ja teised on need, kes on hinnanguliselt töötud. Selle hinnangu andmisel ongi erinevaid küsitlusmetoodikaid ja erinevaid kriteeriume. See on ka see põhjus, miks need arvud, kas või ühel ja samal päeval esitatavad arvud, on erinevad.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Teadaolevalt on regionaalselt väga erinevad võimalused saada koolitusele, ooteajad on erineva pikkusega ja seetõttu peavad tööotsijad valima selliseid koolituskohti, mis pole võib-olla kodu lähedal, ja töötukassa töötajad peavad neid kohti pakkuma. Minu poole on pöördunud mitmed inimesed, kelle mureks on see, et nad tahaksid sõita koolitusele (teatavasti makstakse ka sõidutoetust), aga neil ei ole seda raha, millega koolitusele sõita. Kas oleks võimalik midagi teistmoodi korraldada, et inimene võiks saada enne koolitusele minekut teatud tingimustel raha kätte, et ta saaks sinna sõita?

Aitäh! Eesti on oma sotsiaaltoetuste süsteemi ülesehitamisel üldiselt lähtunud n‑ö tagantjärele maksmise põhimõttest. Toimetulekutoetuse saamisel on ju samamoodi, kulutus on vaja ära teha ja siis saab selle raha vastavalt teostatud maksetele tagasi küsida. Kindlasti on see probleem. Me vaatame ka laiemalt üle Euroopa struktuurifondide meetmeid, eelkõige meedet 1.3, mis käsitleb sedasama aktiivset tööturupoliitikat, vaatame, kui palju paindlikumaks me saame seda süsteemi muuta, Aga on teatud põhimõtted ja reeglid, kus me Euroopa Liidu ettekirjutatust üle ei saa. Üks nendest reeglitest on näiteks riigihangete korraldamine. Me saame seda süsteemi natuke paindlikumaks teha, aga me ei saa loobuda näiteks riigihangete korraldamisest, seda Euroopa Liit lihtsalt ei lubaks. Samamoodi on erinevate kulutuste katmisega. Näiteks aktiivravi puhul on samamoodi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ehitab juba ammu, aga ta ei ole Euroopa raha veel pennigi saanud, sest tal ei ole kõik paberid korras. Nii et maksmise põhimõte on meil see, et makstakse tagantjärele ja kuludokumentide alusel. Avansiline makse on võimalik, aga siis tuleb ka mingisugune garantiisüsteem sinna juurde kirjutada, et ei tekiks situatsiooni, kus me anname inimesele raha küll kätte, aga inimene koolitusele ikkagi ei jõua. See pool tuleb üle vaadata ja läbi mõelda.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra sotsiaalminister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.

Läheme viimase arupärimise juurde, milleks on Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Jaanus Marrandi, Tarmo Männi ja Mai Treiali 15. aprillil s.a esitatud arupärimine tudengite riiklike sotsiaalsete garantiide uuendamise kohta. Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Kõrghariduse võrdse kättesaadavuse juurde käivad nii korras hooned, hästi tasustatud ja motiveeritud õppejõud ja teadurid kui ka sotsiaalselt kindlustatud üliõpilased.
Kehtiva õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi on toetusõiguslike üliõpilaste ringi piiratud kahel viisil. Esiteks saab toetust taotleda vaid riiklikku koolitustellimust omava õppekava järgi õppiv tudeng, teiseks on toetuste saajate arv piiratud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvust lähtuvalt. Samuti võimaldab kehtiv seadus tudengil võtta õppelaenu vaid käendajate olemasolu korral.
Eesti õppetoetuste süsteemi puudulikkusele on viidanud ka OECD, kes soovitas muuta praegune süsteem enam üliõpilaste vajadustest lähtuvaks. Samuti on õppetoetuste määramise aluste muutmise vajadust väljendanud üliõpilaskondade liit, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajate ühendus ning rektorite nõukogud.
Puudulik õppetoetuste süsteem on suuresti mõjutamas üliõpilaste erialavalikut, õppetegevuse kõrvale täiemahulise palgatöö võtmist ja õpingute katkestamist.
Valitsusliidu lepe näeb ette õppetoetuste seaduse muutmist. Tõsi küll, nii oli see 15. aprilli seisuga. Ma ei oska praegu öelda, missuguse dokumendi alusel õppetoetuste küsimusi peaks lahendatama. Aga härra minister! Te olete varem nii meedia vahendusel kui ka Riigikogus lubanud, et juba 2008. aasta sügiseks tulete te vastava seadusega Riigikogu ette, kuid möödunud aasta 20. oktoobril andsite Riigikogu infotunnis teada, et uue süsteemi väljatöötamise ja rakendamise osas ei ole veel täit selgust.
Tulenevalt eeltoodust ning vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on arupärijatel neli küsimust. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Ma palun vastamiseks kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Armsad lapsed! Lugupeetud stenogramm! Arupärimises on neli olulist küsimust.
Esimene: "Millisena näete vajaduspõhist üliõpilaste õppetoetuste süsteemi?" Sellele on mul väga lihtne vastata. 1999. aastal alustasin ma tollase üliõpilaskondade liiduga läbirääkimisi õppetoetuste süsteemi väljatöötamiseks ja 2001. aastal Vabariigi Valitsus esitaski Riigikogu menetlusse õppetoetuste seaduse eelnõu, kus olid kirjas need põhimõtted, millest ma lähtuksin ka praegu. Tõsi, valitsus, mille liige ma siis olin, lõpetas tegevuse ja järgmine, Keskerakonna ja Reformierakonna valitsus, võttis selle seaduseelnõu menetlusest tagasi. Mõne aja pärast üks järgmine valitsus käivitas õppetoetuste süsteemi teistsugusel kujul. See tähendab, praegusel kujul, kus põhiliseks on õppeedukus ja seega on kogu süsteem stipendiumipõhine. Ma arvan, et Eestis peaks üliõpilaste sotsiaalsete garantiide süsteem olema mõlemalt poolelt täiuslik. See tähendab, peaks olema korralik stipendiumide süsteem nendele, kes on teistest edukamad. Mul on hea meel, et mitmes valdkonnas see nii ka on ja haridusvaldkond kuulub nende hulka. Eelmisel aastal startisime üle Eesti saja stipendiumiga, tublimad pedagoogilistel erialadel õppivad üliõpilased, tulevased õpetajad, saavad riigilt olulist toetust õppimiseks. On ka teisi erialasid, näiteks Eesti Maaülikoolis, Tartu Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis, kus õppetoetuste kõrval on välja pandud stipendiumid. Õppetoetused ise peaksid olema ikkagi selline meede, mis annab inimestele võimaluse õpingutele pühenduda ja annab neile võimaluse saavutada häid tulemusi, et nad ei peaks äraelamiseks tööl käima. Sellised toetustesüsteemid on eri nimede all ka teistes riikides üldiselt olemas. On õige, et rahvusvahelised organisatsioonid on juhtinud meie tähelepanu sellele, et meil ei ole üliõpilaste sotsiaalsete garantiide maht ja nende vajaduspõhisus päris kooskõlas nende riikide omaga, millega me ennast võrrelda tahame.
Nagu te nimetasite, on koalitsioonileppes kirjas, et üliõpilaskondade liiduga räägitakse läbi uue õppetoetuste süsteemi elluviimine. Nüüd on olemas eelnõu toorikvariant, mida ma olen kultuurikomisjonis ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis tutvustanud. Probleemne on, et üliõpilaste positsioon on seni olnud selgelt see, et seda uut, vajadustepõhist õppetoetuste süsteemi on mõtet käivitada siis, kui on rohkem raha, siis, kui saab lisada piisavalt raha, toetuste arv võib jääda samaks, aga toetuse suurus peaks olema suurem. Praegu eelarves neid võimalusi ei ole, seega mina lähtuksin eesmärgist viia uus süsteem ellu siis, kui riigi rahandusseis paremaks läheb. Praegu tuleb tegelda selle viimistlemisega ja debattidega poliitilisel tasemel.
On veel küsimusi, näiteks, miks ei ole mina esitanud seda eelnõu Riigikogu menetlusse. Kes olen mina? Mina olen vabariigi minister, kellel ei ole õigust eelnõusid esitada. Õigus eelnõusid esitada on Riigikogu liikmetel ja Vabariigi Valitsusel. Aga nagu ma ütlesin, valitsus ei ole jõudnud eelnõu lõpliku viimistlemiseni ja põhjused on kindlasti ka sisulised, peamiselt eelarvelised. Sisuliste debattidega ei ole me ka valitsuse tasemel lõppfaasi jõudnud, sest praegu on eelarve tegemisega nii suur pinge ja paratamatult kolleegid, eriti kolleegid Rahandusministeeriumist, küsivad, kus on see raha uue süsteemi käivitamiseks. Ma olen kuulnud, et üliõpilased on uuesti valmis arutama seda, et praegu eelarves olemasoleva raha piires oleks võimalik minna uue süsteemi käivitamisega edasi. Võiks seda arutada, mina olen nendeks konsultatsioonideks ja läbirääkimisteks valmis. Praegu võime öelda, et enne 2011. aastat uus süsteem kindlasti ei rakendu, juhul kui selles üldse kokku lepitakse. Põhimõtteliselt on ka praegu kolme erakonna konsultatsioonides olnud see teema üleval ja on võetud eesmärgiks õppetoetuste süsteemi muutmine. Nii et mina näen siin mitme erakonna poliitilist soovi Riigikogu tasemel see asi ära teha.
Teie viimane, kõige olulisem küsimus on: millal uus süsteem rakendub? Seda ma ei tea, see oleneb jätkatavatest konsultatsioonidest ja riigieelarve võimalustest.

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Aitäh, härra minister, vastuste eest! Ka praegu on teatavasti õppetoetuste süsteemi hulgas vajaduspõhiseid toetusi. Mul oli hea meel kuulda, et enne 2001. aastat koostatud põhimõttelistes valikutes oli üks positsioon, mis on Rahvaliidule olnud väga oluline, see on stipendiumisüsteem või nn tudengipalk. Aga minu küsimus on praegu selles: kui suurtest rahanumbritest me räägime, kui uut, sotsiaalsetele garantiidele vastavat süsteemi hakata rakendama?

Aitäh! Läbirääkimistel on olnud jutuks praegune maht, mis on ju ka aastatega muutunud, suurusjärgus 200 miljonit krooni, see peaks olema poole suurem, 400 miljonit krooni. See on suurusjärk. See oleneb sellest, millise õppetoetuse üksikmäära osas kokku lepitakse. See võib jääda 1000 peale, aga kui me tõstame üksikmäära 2000‑le ja saajate arvu tahame jätta samaks, siis ongi kohe vaja kahekordselt raha. Siin on juures täiendavate toetuste süsteem sõidu‑ ja elamiskulude katteks. Oleneb ka sellest, kui aktiivselt seda toetust taotletakse. Suurusjärgud on sellised, et läbirääkimistel on olnud jutuks praegusega võrreldes poole rohkem raha. Haridusministeeriumil loomulikult ei olnud võimalust nõustuda käsitlusega, et meil on vaja poole rohkem raha. Meie lähtusime sellest, et ka teatud suureneva rahahulga puhul tuleks saajate hulka suurendada kõigepealt järguti, näiteks 10%. Me arutasime, et lisaraha oleks vaja olnud suurusjärgus 25 miljonit kuni 100 miljonit krooni. Aga praegu ei ole põhjust neist ettepanekutest siin rääkida, maksab ikka see, mille me suudame kokku leppida selleks ajaks, kui majanduses hakkab paremini minema ja kui tekivad eelarvevõimalused. Praegu saame me rääkida ikkagi sellest rahast, mis meil eelarves on. Te teate, et selle aasta lisaeelarves on muu hulgas toimunud mõningane õppetoetuste kärbe. See ei ole nii suur, kui üldiselt valdkondade kärbe oli, aga ta on siiski olemas: 7,3% fondist ja nii põhitoetuse kui ka täiendava toetuse puhul 8% igast toetusest eraldi. Aga 7,3% kogu fondist tähendab tinglikult, et saaks isegi maksta osale üliõpilastest, kes seni seda saanud ei ole. Kuid mis on lähemal ajal Riigikogu teha? Kultuurikomisjon menetleb ka õppelaenu ja õppetoetuste seaduse eelnõu ja seal tekitatakse Vabariigi Valitsuse ettepanekul kutsekoolides eritoetuste fond kuni 20% ulatuses toetusteks mõeldud rahast. Võiks arutada, kas ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide õppetoetusfondidest võiks ka panna 20% eritoetuste fondi senise 5% asemel. Eritoetuste fond on mõeldud just erakorraliste sotsiaalsete probleemide lahendamiseks otsustuskorras. Praegu, nagu te ütlesite, on vaeseid inimesi rohkem ja terved perekonnad kukuvad järjest tööturult välja töötute hulka või kukub üks vanem. Erakorralisi olukordi võib praegu olla rohkem kui tavaolukorras. Seda protsenti või eritoetuste fondi mahtu võiks suurendada 20%‑ni kogu õppetoetusteks määratud summast ja seda saaks vastavalt vajadusele paindlikult jaotada iga õppeasutus ise. Ta ei pea seda kasvatama 20%‑ni, ta võib kasutada eritoetusteks ka väiksema osa toetuste üldmahust.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Kui te räägite 200 miljonist, kas te mõtlete, et siin on riigikõrgkoolid ja erakõrgkoolid koos või on need erinevad asjad?

Ma mõtlen kõiki. Tegemist on üldiselt koolitustellimuses osalevate kõrgkoolidega. Nendele, kellele riik on koolitustellimuse esitanud, eraldatakse ka vastav fond, mitte teistele.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Lugupeetud esimees! Austatud kolleegid! Riigis on praegu raske olukord, üheaegselt toimivad nii majandus‑ kui ka valitsuskriis. Kahju on sellest, et kannatajaks on kokkuvõtteks rahvas. Leian, et praegu sotsiaaldemokraatide lahkumine koalitsioonist ...

Hea kolleeg Jaan Kundla! Praegu me räägime arupärimisest.

Vabandust!

Palun ikka kuulata! Ma küsisin, kas kolleegid soovivad osaleda läbirääkimistes ja see puudutab seda arupärimist. Kõnesoove ei ole.

Palun registreeruda vabas mikrofonis esinemiseks pärast minu haamrilööki! Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Riigis on praegu raske olukord, üheaegselt toimivad nii majandus‑ kui ka valitsuskriis. Kahju on sellest, et kannatajaks on kokkuvõttes ikkagi rahvas. Leian, et sotsiaaldemokraatide lahkumine koalitsioonist ei olnud praegu kõige parem lahendus. Olgugi, et koos on tehtud ebamõistlikke otsuseid, mis pole küll otseselt majanduskriisi põhjustanud, kuid vastasleer püüab seda niimoodi kajastada ja kahjuks on see paljuski õnnestunud. Rahvas usub, et süüdi on ainult valitsuskoalitsioon. Olen veendunud, et ükskõik millise koalitsiooni puhul oleks majanduskriis kindlasti saabunud. Võtkem arvesse, et peaaegu tervet maailma haarav majanduskriis on oma sügavuselt võrreldav 80 aastat tagasi toimunuga, täpsemalt öeldes, 1930. aastate kriisiga. Seda ei oleks siin väikeses Eestis mitte keegi suutnud vältida.
Kui hiljutine koalitsioon on juba lagunenud, siis selle taganutmine enam midagi ei paranda. Vaja on vaadata ettepoole ja teha kõik selleks, et võimalikult kiiresti sünniks uus koalitsioon. Jääb üle loota, et see teeb ainult õigeid otsuseid, vältides endise koalitsiooni vigu. Iga päev uue koalitsiooni moodustamisega viivitamist maksab end kurjalt kätte. Kõige reaalsem on, vähemalt mulle tundub, koalitsiooni moodustamine koos Rahvaliiduga. Loomulikult on siin tõsiseid küsitavusi, kuid kui paremat pole, peab see käima küll. Kindlasti on see parem kui üldse mitte midagi. Nagu öeldakse, parem pool muna kui tühi koor. Kui riigi kriisist väljatoomise seisukohtadega on enam-vähem ühele poole jõutud, siis teatavaks takistuseks saab veel ministriportfellide jagamine. Kuna uus koalitsioon koosneb kolmest osapoolest, siis mingi loogika ütleb, et Rahvaliit peaks saama kolmandiku ministrikohtadest. Kuulu järgi see siiski nii pole. Siseministri ja rahandusministri kohast on ilmselt vähe. Pakun ühe variandina välja, et lisaks nimetatutele võiksid Rahvaliidule kuuluda veel justiitsministri ja kultuuriministri koht, siis oleks juba enam-vähem normaalne. Soovitan uuel koalitsioonil ka sellist võimalust kaaluda. Aitäh tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaan Kundla! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.19.