Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 15. töönädala esmaspäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse, riigilõivuseaduse ning taimekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Nüüd paar teadet. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse k.a 14. mail esitatud Riigikogu otsuse "Stabiliseerimisreservi vahendite kasutuselevõtmine" eelnõu ja määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Kolmapäeval, 20. mail osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ning majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 rahvasaadikut, puudub 20.
Läheme nüüd selle nädala päevakorra kinnitamise juurde. Palun tähelepanu! Sotsiaalkomisjon palub täiendada neljapäevast päevakorda eelnõu 452 kolmanda lugemise aruteluga, juhul kui eelnõu teine lugemine kolmapäevasel istungil lõpetatakse. Juhatus on ettepanekuga nõus.
Head kolleegid, nimetatud täiendusega panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 78 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud. Läheme tänase päevakorra ehk arupärimistele vastamise juurde.


1. 15:03 Arupärimine töötukassa rahade kasutamise ja tööpuuduse kohta (nr 278)

Esimees Ene Ergma

Esimene on Riigikogu liikmete Mai Treiali, Villu Reiljani, Karel Rüütli, Tarmo Männi, Ester Tuiksoo ja Jaanus Marrandi 8. aprillil esitatud arupärimine Eesti Töötukassa raha kasutamise ja tööpuuduse kohta. Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali!

Mai Treial

Austatud Riigikogu esimees! Härra peaminister! Majandusministeeriumi prognoos pakub tänavuseks töötuse määraks 12,5% ning tuleval aastal üle 15%. Töötute arv seisuga 15. mai 2009 oli 62 505 inimest ehk 9,5%. Sügiseks ennustatakse, et töötuid võib olla isegi üle 100 000 inimese. Seega on meie olukord väga keeruline. Seoses töötuse järsu kasvuga on tekkinud oht, et töötukassasse kogutud ja alles jäänud reservid saavad peagi otsa. Samuti on selgunud, et suured probleemid on tekkinud senini töötajate ja tööandjate arvel kogutud reservide haldamisega.
Sellekohast informatsiooni on kogunud ja püüdnud reservide haldamises selgust saada Äripäeva ajakirjanikud. Meie siiras tänu nendele! Nii on teada, et juba 2007. aasta kolmandas kvartalis oleks pidanud töötukassa juhte ärevaks tegema varahaldur ABN Amros toimuv. Kolmanda kvartali kahjum oli 37,9 miljonit krooni, mis, tõsi küll, sama aasta neljandas kvartalis vähenes 6,1 miljoni kroonini. Töötukassasse kogutavat raha paigutav ABN Amro teenis erinevalt teistest konservatiivsetest võlakirjafondidest 2008. aastal – siinjuures palun vabandust, et arupärimises on ekslikult märgitud 2008. aasta esimese kvartali asemel tänavune aasta –, niisiis 2008. aasta esimeses kvartalis 26 miljonit krooni kahjumit. Tema käes olnud 2,3-miljardine töötukassa reserv oleks niisugustes konservatiivsetes võlakirjafondides nagu riigi stabiliseerimisfond või konservatiivsed pensionifondid poolteise aastaga kasvanud rohkem kui 100 miljoni krooni võrra. Kahjuks suutis aga Amro 2006. aasta keskpaigast eelmise aasta lõpuni teenida vaid 900 000 krooni tulu – üle saja korra vähem, kui võimaldanuks konkureerivate fondide tootlus. 2008. aastaga "teeniti" Hollandi varahaldusfirmas Fortis IM (endine ABN Amro) töötukassa 2,3 miljardi krooni suuruselt investeeringult 20 miljonit krooni kahju. Sellised on Äripäeva andmed 10. märtsist 2009. Ilmselt ei saa kahjumit põhjendada ka üksnes maailma finantsturgudel toimuvaga.
Kas rahva raha varahalduri käes keerlemist pluss-miinus tuuril, seejuures rohkem miinustuuril, on töötukassas ikka põhjalikult analüüsitud ja tehtud raha paigutuseks valikud madala riskiastme kasuks? Töötukassa vara on ju selline vara, mille paigutamisega seotud riskid peavad olema hajutatud ja olema võrdlemisi väikesed. Oleme kuulnud, et töötukassa pidas aru ka ühe võimaliku uue varahalduriga Soomes, et sõlmida leping. Millised on olnud tulemused ja valikud, loodame tänase arupärimise käigus samuti selgust saada. Lisaks on valitsuskoalitsioon pannud töötukassale täiendava finantshalduskoormuse, liites riigi Tööturuameti töötukassaga ja lükates sellega senise riikliku ameti riigieelarvelise ülalpidamise töötuskindlustusmaksete kaudu töötajate ja tööandjate õlule. Ajal pärast arupärimise esitamist on olukord viimastel nädalatel märksa pingestunud. Arupärijaid teeb murelikuks, et tähtsad otsused on jäänud venima. Tulenevalt kõigest eespool toodust on arupärijatel peaministrile üheksa küsimust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Palun lugupeetud peaministri kõnepulti arupärimisele vastama!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kui suured on praegusel momendil töötukassa reservid ja kui palju on kaotatud kokku raha nende reservide ebaefektiivse paigutuse tõttu? Kas selle eest on kavas kedagi vastutusele võtta?" Eesti Töötukassa netovara seisuga 31. märts 2009 oli 2,3814 miljardit krooni, sealhulgas kohustuslik reservkapital 318 miljonit krooni, töötuskindlustushüvitise sihtfond 1,7495 miljardit krooni, töölepingute kollektiivse ülesütlemise ja tööandja maksejõuetuse puhul makstavate hüvitiste sihtfond 779 miljonit krooni. Aastatel 2003–2006 teenis töötukassa investeeringutulu 110,4 miljonit krooni ja aastail 2007–2008 11,6 miljonit krooni. 2009. aasta esimese kvartali investeerimistulem oli 13 miljonit krooni. Töötukassa investeerimistingimused kehtestab töötukassa nõukogu ja neid tingimusi on töötukassa oma tegevuses ka järginud.
Teine küsimus: "Mida kavatseb valitsus ette võtta, et tagada edaspidi töötukassa reservide kindlam ja efektiivsem paigutus?" Eesti Töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle põhikirja kehtestab oma määrusega Vabariigi Valitsus, kuid kes on oma igapäevategevuses valitsusest sõltumatu. Töötukassa kogub reserve majanduskasvu tingimustes, kui töötus on väike, et töötuse kasvades oleks võimalik kogunenud reservidest väljamakseid teha. Arvestades töötukassa kohustuste iseloomu, on investeerimispoliitika ajahorisont üks majandustsükkel. Sellest tulenevalt pole töötukassa vahendeid mõistlik paigutada üksnes väga lühiajalisi eesmärke silmas pidades. Teatavasti annab võimalikult madala riskiastmega lühiajaline investeerimine globaalse finantskriisi tingimustes parema tulemuse. Ühes majandustsüklis tervikuna see ei pruugi nii olla. Kuna töötukassa investeeringute ajahorisont on märksa pikem kui riigikassa või Eesti Panga reservidel, siis rakendatakse ka erinevaid investeerimispoliitikaid. Sellest tulenevalt ei saa nende investeeringute tootlust omavahel otseselt võrrelda.
Kolmas küsimus: "Kui suur saab olema töötukassa töötajate arv pärast liitmist Tööturuametiga? Kui palju suurenevad selle tõttu töötukassa ülalpidamise kulud käesoleval ja järgmisel aastal?" Töötukassa töötajate arv pärast Tööturuameti ülesannete ülevõtmist on umbes 430. Töötukassa ülalpidamise kulud suurenevad 2009. aastal seoses Tööturuameti funktsioonide ülevõtmisega 1. maist 2009 umbes 120 miljoni krooni võrra. 2010. aasta tegevuskulud suurenevad hinnanguliselt 140 miljoni krooni võrra.
Neljas küsimus: "Miks Te peate õigeks raisata maksumaksja raha ning maksta Tööturuametist vabanevale ligi 300 ametnikule hüvitiseks 20 miljonit krooni, samas kui enamik neid võetakse kohe uude asutusse tööle?"  Tööturuamet likvideeriti ja selle asutuse ülesandeid täidab alates 1. maist 2009 Eesti Töötukassa. Tööturuametis töötamist reguleeris avaliku teenistuse seadus, töötukassa puhul teeb seda töölepingu seadus. Kehtiva õiguse kohaselt ei ole hüvitiseta üleminek avalikust teenistusest töölepingulisse suhtesse võimalik isegi siis, kui jätkatakse täpselt samade ülesannete täitmist. Avaliku teenistuse seaduse § 115 lõike 1 järgi on kohustus maksta ametnikele avalikust teenistusest vabastamisel hüvitist, mille suurus oleneb avaliku teenistuse staaži pikkusest. Kõnealune juhtum viitab väga selgelt vajadusele luua avalikust teenistusest töölepingulisse töösuhtesse üleminekuks paindlikum ja riigile vähem kulukas regulatsioon.
Viies küsimus: "Kas Eesti on saanud Euroopa Komisjonilt heakskiidu Tööturuameti ümberkorraldustele ja kas te võite kinnitada, et selle tõttu ei teki mingeid tõrkeid struktuurivahendite kasutamisega?" Struktuurivahendite n-ö lõplike kasusaajate ehk toetuse saajate määramine on jäetud riikide enda pädevusse ning iga toetuse saaja muudatust ei ole vaja Euroopa Komisjoniga kooskõlastada. Sotsiaalministeeriumi kohtumisel DG Employmenti esindajatega 16. veebruaril käsitleti Tööturuameti ja töötukassa ühendamisega seotut. Ka on töötukassal olemas varasemad kogemused struktuurivahendite kasutamisel. Töötukassa peab koostama nõuetekohased siseprotseduurid, mis tagavad struktuurivahendite nõuetekohase rakendamise.
Kuues küsimus: "Kas te kinnitate minister Rein Langi väiteid, et riik omalt poolt ei kavatse panustada töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse?" Töötuskindlustussüsteem põhineb eeldusel ja seadusel, mille kohaselt süsteemi toimimiseks vajalik rahaline kate kogutakse töövõtjate ja tööandjate makstavatest töötuskindlustusmaksetest. Põhimõtteliselt ei peaks riik omalt poolt töötuskindlustuse süsteemi lisavahendeid paigutama. Kui töötukassa jätkusuutlikkus satub kahtluse alla, on võimalik võtta kasutusele mitmesuguseid meetmeid, nagu tõsta töötuskindlustusmakse määra, vaadata üle hüvitiste pakett jne. Kuid põhimõtteliselt peame me teadma seda, et töötukassa avalik-õigusliku isikuna ei saa minna pankrotti. Kui töötukassal ei jätku raha oma kohustuste katmiseks, siis need kohustused tulevad üle riigile.
Seitsmes küsimus: "Millal ja millise kavaga töötukassa toimetuleku tagamiseks kavatseb valitsus välja tulla?" Töötukassa tegi Vabariigi Valitsusele ettepaneku kehtestada töötuskindlustusmakse määradeks alates 1. juunist 2009 kindlustatutele 2% ja tööandjatele 1%. Vabariigi Valitsus kehtestas vastavad töötuskindlustusmakse määrad jõustumisega alates 1. juunist 2009. Samuti on Vabariigi Valitsus teinud ettepaneku vaadata üle 1. juulist 2009 jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused.
Kaheksas küsimus: "Millal ja milliseid meetmeid kavatseb valitsus rakendada tööhõiveprobleemide lahendamiseks ning tööpuuduse tagajärgede leevendamiseks?" Sotsiaalministri juhtimisel toimusid märtsis 2009 kohtumised sotsiaalpartnerite ning ministeeriumide esindajatega, et arutada läbi esialgsed ideed majanduskriisi mõju vähendamiseks ning tööturu stabiliseerimiseks. Arutelu tulemusel lepiti kokku 14-s edasise tegevuse punktis. Majanduslanguse faasis, mil töötus kasvab ja tööandjate vajadus tööjõu järele väheneb, pööratakse tähelepanu nii tööhõive säilitamisele kui töötusega toimetulekule. Suurendamaks inimese väljavaateid uuel õpitaval erialal võimalikult kiiresti rakendust leida, võimaldatakse tööturukoolituse jooksul tööd leidnud inimestel osaleda pooleliolevas koolituses selle lõpuni. Meetme eesmärk on anda töötule võimalus koolitus lõpetada, mitte maksta talle täiendavat tasu ehk stipendiumi. Sellega suurenevad töötu teadmised ja oskused ning võimalus tööturul edukalt toime tulla. Töötu koolitusel jätkamise võimalus sõltub töötamise ja koolituse ajast. Kui koolitusel osaletakse tööajast, eeldab see kokkulepet tööandjaga. Seda tööturuteenust hakatakse rakendama alates 1. juulist 2009.
Teise meetmena luuakse laiemad võimalused koondamise või töö kaotamise ohus olevatele inimestele koolitusteenuse saamiseks, kombineerides osaajaga töötamist kvalifikatsiooni tõstmise ja arendamisega. Koondamisohus inimestena käsitatakse selle meetme kontekstis töötajaid, kelle tööaeg on tööandja algatusel lühendatud või kes on saadetud sundpuhkusele. Lisaks kuuluvad sellesse töötajate gruppi need, kellele tööandja on teada andnud eesseisvast kollektiivsest koondamisest või muust töö ümberkujundamisest, millega kaasnevad muudatused töökorralduses või töölepingulises suhtes. Praegu on töötajate koolitamiseks olemas mitmeid võimalusi, kuid teadmine nendest on piiratud. Seetõttu keskendutakse esmajoones täpse info jagamisele. Inimestele tutvustatakse kõiki võimalusi ja antakse nõu, kuidas neid kombineeritult kasutada.
Uudsena võimaldatakse töötutel osaleda tööturukoolitusel, mis kestab kauem kui aasta. See muudatus ei tähenda küll seda, et tööturuteenuseid pakkudes hakatakse täismahus tasemehariduse omandamist rahastama. Tööturukoolituse vajadus otsustatakse individuaalse tööotsimiskava alusel. See tähendab, et koolitus peab olema otseselt suunatud töötu töölesaamise võimaluste suurendamisele. Uuenduse rakendumine on võimalik tänu Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava tööhõiveprogrammi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine 2007–2013" vahenditele.
Et töötute konkurentsivõimet parandada ning suurendada nende võimalusi saada tööd täienduskoolitusel osalemise kaudu, alustatakse isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Koolituskaardi puhul on inimesel võimalik liikuda kiiremini talle tööle rakendamiseks vajalikule koolitusele. Niisamuti võimaldab koolituskaartide kasutamine suunata töötuid koolitusele, mille hankimine on praegu erinevatel põhjustel takistatud, näiteks kui tegemist on väga erandliku koolitusega, mida vajavad üksikud töötud. Konkreetne koolitusvajadus selgitatakse välja ning lepitakse kokku koos konsultandi ning vajadusel karjäärinõustajaga igale töötule koostatavas individuaalses tööotsimiskavas. Koolituskaardid täiendavad, aga ei hakka asendama tööturukoolituse teenust.
Riik soodustab töökohtade loomist ettevõtluse alustamise toetuse maksmisega töötutele. Praegu saab ettevõtluse alustamise toetust äriühingu loomiseks. Kavas on anda ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antavat stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingu kui alternatiivselt töötamise vormi.
Täiendavalt laiendatakse elektroonilisi võimalusi töötuna arvelevõtmiseks, teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamiseks. Vabadest töökohtadest avalikult teavitamise võimalus rakendus 16. märtsil 2009. Avalikult on kättesaadav info nendest töökohtadest, millest tööandja on teada andnud ning mille avalikustamise ta on lubanud. 1. mail võttis Tööturuameti vastavad ülesanded üle töötukassa. Töö kaotanud inimene saab nüüd kogu tööotsinguteks vajaliku abi ühest kohast. Töötukassa konsultandi töö on eelkõige töötute nõustamine ja abi osutamine töö otsimisel. Et seda paremini teha, on pikendatud lahtiolekuaegasid ja suurendatud töötajate arvu. Kavas on lihtsustada töötuna arvelevõtmise ja toetuste maksmise korda, eelkõige suurendades elektroonse asjaajamise võimalusi ja vähendades paberite esitamise kohustust. Selleks luuakse järk-järgult uus ja kaasaegne infosüsteem ning kasutajasõbralik töövahendusportaal. Töötuna arvelevõtmise elektrooniliseks muutmine tähendab, et töötu saab arvelevõtmise avalduse esitada ning konsultatsiooni aja kinni panna elektrooniliselt. Elektroonilise arvelevõtmisega seotud infotehnoloogilised lahendused rakenduvad järgemööda, neist esimesed käesoleva aasta septembris.
Üheksas küsimus: "Kas ja milliseid muudatusi kavatseb valitsus ette võtta töölepingu seaduse jõustumisel ja rakendamisel?" Valitsus ei ole jõudnud praeguseks töölepingu seaduse muutmise osas kokkuleppeni ja see on väga kahetsusväärne. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Lugupeetud peaminister! Tulen veel kord tagasi töötukassa vara halduse küsimuste juurde. Kas teil on andmeid, kui mitme varahalduriga on töötukassa praegu lepingulistes suhetes?

Peaminister Andrus Ansip

Mul ei ole detailselt võimalik kõnelda sellest, kui mitme varahalduriga töötukassa suhtleb ja kellele nad kavatsevad tulevikus raha haldamise usaldada. Tegemist on avalik-õigusliku isikuga. Avalik-õigusliku isiku nõukogusse kuuluvad ka valitsuse esindajad, selles nõukogus on Rahandusministeeriumi esindaja ja Sotsiaalministeeriumi esindaja. Ma ei dramatiseeriks seda üle. Nagu ma ka oma vastuses ütlesin: teatud perioodil ei ole töötukassa reservid ohtralt tulu teeninud, mingis lühikeses ajavahemikus on koguni raha kaotatud. Kui aga vaadata, mis on toimunud maailma väärtpaberiturgudel, eriti aktsiaturgudel, siis torkab silma, et kohati on aktsiate väärtused kordades langenud. Idanaabrite juures me näeme, et aktsiate väärtus on kahanenud isegi kuni kümme korda. Nendes tingimustes ei ole vahendite samas väärtuses säilimises, väikese kasumi teenimises või mingis lühikeses ajavahemikus ka väikese kahjumi saamises midagi kriminaalset, midagi niisugust, mille eest tuleks kedagi kohemaid vastutusele võtta. Riigikassa paigutused on lühiajalised ja väga konservatiivsed. Need paigutused on ka likviidsed, kuid kaugemas plaanis sellistelt paigutustelt teenitav tulu on reeglina märksa väiksem kui suurema riskiastmega väärtpaberitesse tehtud investeeringute puhul. Seega kõik sõltub sellest, kui pikk periood vaatluse alla võtta. Absoluutset garantiid ei ole võimalik ühelgi fondihalduril anda, et mingitesse instrumentidesse vahendite paigutamine on täiesti riskivaba ja kasumlik.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Austatud peaminister! Te olete mitu korda öelnud, et Eesti tööpuudus ei olegi nii hull, kui võrrelda mitmete teiste Euroopa riikidega. Tegelikult te võrdlete võrreldamatuid arve – väga paljudes Euroopa riikides on töötuks registreerimine lihtsustatud, meil peab selleks olema registreeritud tööotsijana. Seda esiteks. Teiseks: on kaks ise asja, kas me võtame Statistikaameti töötuse näitaja või töötukassa töötute arvu näitaja. Kui võrrelda esimest kvartalit, siis Statistikaameti andmetel oli 79 000 töötut, töötukassa, tol ajal Tööturuameti andmetel ainult 47 000. See on juba kahekordne vahe! Ma küsingi: miks te ei võrdle õigeid arve? Miks te objektiivseid võrdlusi ei too?

Peaminister Andrus Ansip

Mina võrdlen ikka võrreldavaid arve ja võrreldavad arvud on just nimelt Statistikaameti arvud. Üks asi on registreeritud töötus, mille puhul teist võimalust lihtsalt ei olegi – see on reeglina ikka pisem kui kogu töötus. Eurostat on see, kes teeb võrdlusi teiste riikidega, kes asetab kõik riigid ühele skaalale, ja nemad võrdlevad kindlasti ikkagi võrreldavaid arve. Kindlasti ei tee Eurostat sellist viga, et ühe riigi puhul võtab ta aluseks registreeritud töötud ja teise riigi puhul kogu töötuse. Kõik töötud ei pruugi oma töötuks olemist sugugi registreerida. Ja see on igas riigis täpselt samamoodi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Austatud peaminister! Töötuskindlustussüsteem on tõesti üles ehitatud nii, et töötukassa peab täituma töötuskindlustuse maksetest. Ja kui töötukassa satub raskustesse, siis te ütlesite õigesti, et tuleb muuta kas nende maksete määra või üle vaadata kogu hüvitiste pakett. Te mainisite, et kui neid kohustusi ei suudeta täita, võtab riik need kohustused endale. Kas te seletaksite, mida tähendaks nende kohustuste ülevõtmine ja kuidas riik hakkaks neid kohustusi täitma?

Peaminister Andrus Ansip

Ega riigil väga palju valikuid ei ole. Temal pole võimalik valida, kas ta võtab siis, kui töötukassa ei ole enam maksujõuline, töötukassa täitmata kohustused üle või ei võta. Need kohustused, avalik-õigusliku isiku kohustused tema pankroti või maksejõuetuse korral – pankrotti ta  seaduse järgi minna ei saa – tulevad üle riigile. Nii meie seadus ette näeb. Seetõttu ei ole õige väita, et kui töötukassa nõukogu lepib milleski kokku, siis on see sada protsenti riigile kõige parem lahendus. Nad võivad pidada silmas oma lühiajalisi huve, aga nad ei pruugi seejuures silmas pidada riigi huve kaugemas plaanis. Töötukassa nõukogu puhul peaks eeldama, et maksumäärade osas langetatakse selliseid otsuseid ja ka tööturu osapooled peaksid tegema valitsusele ettepaneku muuta seadust hüvitiste osas selliselt, et töötukassa oleks rahalises mõttes jätkusuutlik. Paraku oleme praegu näinud nendes küsimustes kiiret meelemuutust.
Siis, kui tööturu osapooled jõudsid töölepingu seaduse põhilistes hüvitistes kokkuleppele, kinnitati valitsusele ühemõtteliselt ja kinnitati seda ka allkirjadega, et kõik need hüvitised mahuvad summaarselt 1,5% töötuskindlustuse maksemäära sisse. Paraku ei uskunud needsamad tööturu osapooled töötukassa nõukogus ka möödunud aasta oktoobris, et tööpuudus võib Eestis kiiresti kasvama hakata. Ja seetõttu ei otsustatud tõsta 1. jaanuarist maksemäär uuesti jälle 1,5% tasemele, vaid leiti, et 0,9% on esialgu hea küll. Maksemäär tõuseks selle otsusega 1. juulist alates 1,5%-ni. Kui ma enam kui kuu aega tagasi tõstsin jälle töötukassa finantsilise jätkusuutlikkuse küsimuse, siis oli esimene reaktsioon selline, et peaminister külvab paanikat – ei ole mingeid probleeme, raha jätkub. Kuid läks paar päeva mööda, ja selgus, et poolteisest protsendist ei jätku, vaja on tõsta töötuskindlustuse maksemäärad summaarselt 3%-ni. Siis rehkendati veel natuke ja leiti, et ka 3%-st ei jätku, vaja on 4,2% või 4,5%. Rehkendati veel natuke ja öeldi, et 5,1% on vaja.
Aga see maksemäär, juhul kui ei muudeta hüvitiste olemust, ei ole ühe või teise poliitiku lubada. See sõltub kümnest parameetrist, millest kõige olulisem on tööpuuduse määr. Kui seadus jääb selliseks, nagu ta on, ja kui tööpuudus kasvab sel aastal näiteks 16%-ni, siis tähendab see seda, et kõik varem kogutud reservid saavad otsa ja juba tänavu jääb tervelt miljard puudu. Kui tööpuudus jätkab kasvamist, on järgmisel aastal puuduolev summa 3,7 miljardit krooni, ülejärgmisel aastal 6,1 miljardit krooni. Need on kohutavalt suured summad. Kui võrrelda summat, mis töötukassas puudu jääb, näiteks summaga, mis saadakse riigi käest palka saavate töötajate palga vähendamisega, siis need asjad ei ole võrreldavad. Tänavu on palga vähendamisega võimalik kokku hoida 300–400 miljonit krooni, aga sealt paistab meile järgmisel aastal, kui realiseerub halb stsenaarium, 4-miljardiline miinus. Seega valitsuskoalitsioonis olemas olev konflikt, millest praegu kõik teadlikud on, on olemuslik konflikt. Ja see ei ole sugugi väljamõeldud temaatika.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme järgmise arupärimise juurde.


2. 15:32 Arupärimine II pensionisamba kohta (nr 279)

Esimees Ene Ergma

Järgmine on Riigikogu liikmete Rein Ratase, Aadu Musta, Heimar Lengi, Vladimir Velmani ja Jaak Aabi s.a 8. aprillil esitatud arupärimine teise pensionisamba kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Rein Ratase!

Rein Ratas

Lugupeetav peaminister! Maksete peatamine teise pensionisambasse on mitmeti vägagi ohtlik tegevus. See paneb tõsise löögi alla meie pensionisüsteemi kui terviku, eeskätt aga selle kõige innovaatilisema osa, millega on vabatahtlikult ühinenud üle 70% liitunutest. Asjatundjad on arvanud, et valitsuse selline plaan annab surmahoobi kogu pensionisüsteemi usaldusväärsusele. Mis alusel peaks inimesed ikkagi uskuma, et valitsus hakkab tegemata sissemakseid kahe aasta pärast hüvitama? Samas hakkaksid töötajad tõenäoliselt maksma ikkagi 2% palgast, kuid pensionisamba asemel oleks see suunatud hoopis töötukassasse. Tulenevalt eeltoodust on, härra peaminister, teile neli küsimust, millele palume vastust. Olen rääkinud.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Rein Ratas! Palun nüüd härra peaministri kõnetooli arupärimisele vastamiseks!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Milliseid võimalusi on valitsus seoses maksete külmutamisega II sambasse arutanud ja millistele seisukohtadele on jõutud?" Kõige täpsemini on valitsuse seisukohad teise pensionisamba külmutamise osas väljendatud 22. aprillil algatatud kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõus. Nimetatud eelnõuga, millest nüüd on saanud seadus, peatatakse teise pensionisamba juurdemaksed k.a 1. juunist kuni järgmise aasta lõpuni. 2011. aastal taastatakse maksed pooles ja 2012. aastal täies ulatuses.
Teine küsimus: "Olete meedias välja käinud, et vahepeal peatatud maksed kompenseeritakse 2011. aastal. Kuidas ja millistest allikatest näete katet antud lubaduse täitmiseks?" Suuremad riigipoolsed sissemaksed on plaanis aastast 2014, mitte 2011, ja neid finantseeritakse riigieelarve laekumistest, mis selleks ajaks on eeldatavasti kosuma hakanud.
Kolmas küsimus: "Kuidas kommenteerite Postimehe ajakirjaniku poolt väljakäidud väidet, et töötajad hakkavad maksma ikkagi 2%, kuid hoopis töötukassasse? Kas valitsus on sellist võimalust arutanud ja millistele seisukohtadele on jõutud?" Töötukassa nõukogu ettepanekul on valitsus alates 1. juunist kehtestanud töötuskindlustusmakse määraks 3%, millest töövõtja kanda on 2%. Seega vastab väide suures plaanis tõele.
Neljas küsimus: "Miks ei ole kaalutud maksete vähendamist külmutamise asemel? Kui on, siis millistel kaalutlustel ei ole seda toetatud?" Teise pensionisamba vähendatud maksemäärad kehtivad vaid 2011. aastal. Käesoleval ja järgmisel aastal vajalik riigieelarve korrektsioon on liialt suur selleks, et piirduda vaid maksete vähendamisega.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Marika Tuus

Austatud peaminister! Valitsus on ette näinud, et paremate aegade saabumisel hakkab riik panema sellesse sambasse 6%. See tähendaks aastal 2014 nelja miljardit ja aastal 2017 juba viit miljardit krooni. Ma küsin: mis te arvate, kust see raha siiski tuleb, kui me oleme praegu omadega ikkagi väga põhjas? Me teeme äärmuslikke kärpeid, me võtame stabiliseerimisreservi kasutusele, me laename. Kust see raha tulema hakkab? Kust see õnn tuleb meie õuele?

Peaminister Andrus Ansip

Me eeldame, et majandus hakkab kasvama. Kui majandus hakkab kasvama, siis mingeid uusi täiendavaid sotsiaaltoetusi, täiendavaid hüvitisi valitsus kehtestada lihtsalt ei saa. Ta peab maksma teise pensionisambasse omalt poolt nendele inimestele lisaks, kes jätkasid sissemakseid teise pensionisambasse. Ega valitsusel ei ole mingisugust iseseisvat sissetulekuallikat kuskilt võtta. Nii palju kui maksumaksja töökad käed riigikassasse raha toovad, nii palju valitsusel seda raha on praegu ja nii palju saab seda ka tulevikus olema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Rein Ratas

Austatud härra peaminister! Vabatahtlikult pensionisüsteemiga ühinenud on teinud seda kui lepingu üks osapool, kes toetub usaldusele oma riigi vastu ja riigi poolt lubatu vastu. Kas valitsus on neid lepingulisi tingimusi vägagi oluliselt muutes ka nõu pidanud selle teise poolega? Kas valitsus on küsinud rahva arvamust? Olen rääkinud.

Peaminister Andrus Ansip

Ma olen nõus: jah, sissemaksete peatamine kahandab usaldusväärsust. Kuid usaldust ju sinna teise sambasse võib panna, aga raha sinna teise sambasse panekuks riigil praegu lihtsalt ei ole. See on praegustes oludes paratamatu, et sissemaksed pensioni teise sambasse tuleb mõneks ajaks peatada. Küsimus ei ole selles, et see valmistaks kellelegi väga suurt rõõmu. Ma kinnitan teile: mitte keegi valitsuses ei ole selliseid otsuseid tehes rõõmus ja õnnelik. Aga meie ees seisvad valikud koosnevadki ainult sellistest valusatest otsustest. Lohutuseks võib öelda, et ilmselt on neid riike maailmas päris vähe, kus praegusel ajal selliseid otsuseid langetada ei tule.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Lugupeetud peaminister! Ka mind teeb veidi murelikuks, mis siis saab, kui hakatakse makseid taastama ja vajatavad summad on nii suured. Kust neid võtta? Kas ei ole ikkagi niimoodi, et praegune valitsus üritab lükata järgmise valitsuse või järgmiste Riigikogu valimiste järel tuleva valitsuse kaela küllaltki suure koorma, öeldes, et meie makse ei tõsta, aga kirjutades praktiliselt järgmisele valitsusele ette, et makse tuleb tõsta? Nende vahendite kokkusaamine on ilma makse tõstmata tõesti problemaatiline.

Peaminister Andrus Ansip

Mina nii pessimistlik ei ole. Kui me suudame hoida oma riigi eelarvepoliitika nii rangena, et jääme oma valitsussektori eelarve defitsiidiga 3% piiresse, siis majanduse uuele kasvule pöördumise järel peaks olema võimalik vajalikud vahendid teise pensionisambasse lisaks maksmiseks riigieelarve jooksvatest laekumistest leida. Kuid mingit salaja tegutsemist keegi praegu ette heita ei saa ei valitsusele ega Riigikogule. Kogu see keskkond, milles me tegutseme, on ju täna kõigile teada.  Põhimõtteliselt saab prognoosida ka seda, missuguseks muutub see keskkond siis, kui majandus uuele tõusule pöörab. On aga ütlematagi selge, et mingeid täiendavaid hüvesid uutel valitsustel aastal 2014 või hiljem kehtestada võimalik ei ole. Kõigepealt tuleb vanad võlad ära maksta.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Austatud peaminister! Viimased kogumispensionide seadusesse tehtud muudatused tõepoolest räägivad sellest, et 2011 on riik nagu kohustatud koos isikuga tegema sissemakseid. Need on juba kohustuslikud maksed. Ja aastal 2014 on see aeg, millal riik lubab teha kõrgendatud makseid pensionikogumissambasse. Majandusanalüütikud on viimasel ajal rääkinud, et kui majanduslangus riigis kestab aasta-paar, siis võtab taastumine üpris kaua aega. Nad on arvestanud, et umbes 2015 on esimesed majandustõusu märgid Eestis. Sealkandis võiks ka olla see aeg, millal riik suudab teha esimesed maksed pensionisambasse. Kas valitsus on arutanud ka sellist asja, et kui näiteks aastaks 2011–2013 on juba näha, et riik ei suuda teha oma makseid, kuidas hakkavad käituma kodanikud ja kas riik kompenseerib selle saamata jäänud tulu?

Peaminister Andrus Ansip

Riik saab kompenseerida nende vahenditega, mis tal olemas on. Kui riigil raha ei ole, siis ta ei saa ka midagi kompenseerida. Riigipoolse täiendava protsendi maksmine on meil seotud ka majanduskasvuga ja kui majanduse nominaalkasv oodatud piiri ületab, siis meie arvutuste järgi peab riik olema suuteline lubatud makseid ka tegema.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Lugupeetud peaminister! Kui  Eiki Nestor kaitses selle seaduse eelnõu Riigikogu ees, siis ta juhtis tähelepanu ka sellele nn piiraastale. Et kui majanduse nominaalkasv jääb alla 5% ja see on nii ka aastaks 2017, siis on pensioni teise sambaga kõik. Ma ei oska ise seda lahti harutada, mis see kõik tähendab. Kas on peetud plaani, et tuleks kasutada mingisugust muud võimalust tulevikupensioni moodustamiseks või kuidas?

Peaminister Andrus Ansip

Usun, et see Eiki Nestori väide väljendab tema tundeid. Sellisel prognoosimisel väga palju pistmist ratsionaalsusega olla ei saa. Ma arvan, et praegu ei ole meil mõtet rehkendada, mis saab siis, kui aastani 2017 või 2027 majanduskasv nominaalselt ei ületagi rohkem kui 5% piiri. Ma siiski usun, et kriis on ületatav. Paraku tuleb, jah, tunnistada, et ega me ei tea, kas me oleme juba kriisisügaviku sees, oleme selle ületanud või seisab see meil veel ees. Kuid kui võrrelda varasemate kriisidega, siis ma nii pessimistlik ei ole. Nominaalkasv on ju hoopis midagi muud kui reaalkasv ja seda, et meil hinnad langevad, me ilmselt ei saa Eestis väga kaua tunda.
Lühikeses plaanis on deflatsioon hea, pikas plaanis mõjub see majandusele halvavalt. Ja siis, sõltumata sellest, kes siin Riigikogu saalis tööd teeb, rakendatakse kindlasti meetmeid, et viia inflatsioon kasvule, saada deflatsioonist üle. Sest madalal inflatsioonil, ütleme, et hinnatõusul kuni 2%, on väga selge majandust stimuleeriv mõju. Ja sealt edasi peaks 5% majanduskasv ka siis, kui see on nominaalne majanduskasv ja tegemist on veel suhteliselt tagasihoidliku majanduse reaalkasvuga, olema väga tõenäoline, ja seda küllalt lühikese aja jooksul. See ei ole mingisugune väga kõrge barjäär, mida Eesti arvestatava tõenäosusega lähimate aastate jooksul praeguste teadmiste juures ei ületagi. 5% nominaalkasvu barjäär on minu hinnangul tegelikult väga madal barjäär. Minust kui peaministrist ei ole ilus oma riiki naaberriikidega võrrelda, aga meie naabril Venemaal on 14% inflatsiooni, majanduse nominaalkasv oli – ma tean erinevaid arve – kahe kuu peale vist 9,5% miinust. Seega nominaalkasv on endiselt olemas. Eestis on inflatsioon pea olematu – 0,3% – ja majandus ka langeb. Meie majanduse nominaalkasv ja reaalkasv on praegu peaaegu et seesama. Aga see ei jää niiviisi pikaks ajaks. Puht majanduse loogika ütleb, et see ei saa kesta väga pikka aega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra peaminister! Ütlesite, et majandus hakkab kasvama. Möödunud nädalal räägiti siin saalis kõvasti sellest, et teenindussfääril on tulevikku. Kas te olete samal arvamusel või mõtlete teistest majandussfääridest või suundadest, mis võivad riigile raha sisse tuua?

Peaminister Andrus Ansip

Seda usun ma väga kindlasti. Aga tegu on usu ja prognoosimisega, mitte tõsiteadusliku faktiga. Seda ma usun, et buumiaegse taseme ehitusmahud õige pea Eestis taastuvad. Võtab see aega 5 või 7 aastat, aga ma usun, et selles ajaperioodis buumiaegsed ehitusmahud taastuvad. Buumi ajal oli meil tööhõive ehitussektoris väga suur, ebaproportsionaalselt suur, kuid ehitatud kuupmeetrite-ruutmeetrite arv võrreldes ka Eesti Vabariigi varasemate perioodidega või Eesti varasemate perioodidega iseenesest üle mõistuse käivalt suur ei olnud. Ehitusmaht, ma usun, taastub õige pea. Kuid seda, et ehitajate arv, ehitajate osatähtsus tööhõive struktuuris saavutab buumiaegse taseme – seda ma ei usu. Iseenesest oleks see majandusele halb, kui see jälle nii juhtuks. Teatavasti on ehitajate osatähtsus tööhõives võrreldes teise riikidega erakordselt suur olnud kolmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Need riigid on Iirimaa, Hispaania ja Eesti. Ning kõikides nendes riikides on praegu väga suur tagasiminek kinnisvarasektoris. Ehitusbuum kõigis nendes riikides on praeguseks läbi. Ma ei usu, et me oleme nii erilised, et võiksime endale tulevikus lubada niisugust normaalsest struktuurist hälbivat, ülimalt suure ehitajate osatähtsusega tööhõive struktuuri.
Millesse mina usun? Ma usun sellesse, et nendest riikidest, kust on põhiliselt tulnud Eestisse otsesed välisinvesteeringud, nendest riikidest tulevad välisinvesteeringud ka tulevikus ja need investeeringud loovad Eestis uusi töökohti. 70% otsestest välisinvesteeringutest on tulnud Eestisse Soomest ja Rootsist. Praegu on ettevõtjad igal pool maailmas hädas, sealhulgas ka Soomes ja Rootsis, Norras, Taanis ja Saksamaal. Kui tootmismahud on oluliselt kahanenud, siis nendes tingimustes ei suudeta enam oma praegustes asukohamaades kasumlikult toota. Otsitakse võimalusi tootmiskulude vähendamiseks ja need võimalused on olemas Eestis, sest Eestis on tööjõu maksumus ühes kõigi maksudega endiselt mitu korda odavam kui Soomes, Rootsis, Norras, Taanis ja Saksamaal. Seega põhilised töökohad peaks tulema uutest investeeringutest, mis loovad juba märksa suurema tootlikkusega töökohti kui need, mis on Eestis põhiliselt olnud kriisieelsel perioodil.
Ehitusmahud seega – otsene vastus küsimusele – minu arvates taastuvad õige pea. Aga jah, see on tunnetel põhinev prognoos, mitte tõsiteaduslik analüüs. Samas näiteks autotööstuse mahud ilmselt lähema kümne aasta jooksul buumiaegseid tasemeid ei saavuta. See tööstusharu sai õitseda ikka tänu odavale laenurahale. Aga seda, et finantssektor laseb üle maailma ohjad jälle nii lõdvaks, nagu see suure buumi ajal oli, ma eriti ei usu. Õigupoolest, kui asi minust sõltuks, siis ma tagaksin, et seda kunagi enam ei juhtuks.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister, küsimustele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


3. 15:53 Arupärimine pensionifondide kohta (nr 282)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Inara Luigase, Helle Kalda, Aivar Riisalu, Olga Sõtniku, Kalev Kallo, Rein Ratase, Lauri Laasi, Valeri Korbi, Lembit Kaljuvee, Marika Tuusi ja Heimar Lengi s.a 15. aprillil esitatud arupärimine pensionifondide kohta. Kõnepulti palun kolleeg Inara Luigase!

Inara Luigas

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Oleme esitanud 15. aprillil rahandusminister Ivari Padarile arupärimise pensionifondide kohta. "Eesti riigi autonoomse pädevusega ja eelarvega finantsjärelevalveasutus, mis tegutseb järelevalve teostamisel riigi nimel ja on oma tegevuses ja otsustustes sõltumatu, on Finantsinspektsioon, kes teostab riiklikku järelevalvet temalt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide ning väärtpaberituru üle. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita – maksta välja hoiused, kindlustuskahjud, kogutud pensionid jne. Finantsinspektsiooni tegevust kavandab ja juhtimist kontrollib inspektsiooni nõukogu, mille esimees on ametikoha järgi rahandusminister. Viimasel ajal on teravalt kritiseeritud pensionifonde." Ja just peaminister Andrus Ansip on öelnud: "Pensionifondid on teinud väga kehva tööd. Võrreldes teiste OECD riikidega on Eesti pensionifondide tulusus väga kehv. Me peame endale tunnistama, et meie kodanike raha ja riigi raha ei ole sammastes kõige paremini kasutatud." Fondide tööd peab inspektsiooni kaudu kontrollima valitsus, kes ilmnenud puudusi fondide tegevuses peab kõrvaldama seaduste täiendamise ja muutmisega. Seega on valitsus ka vastutav selle eest, mis toimub praegusel ajal pensionifondides. Sellest tulenevalt on meil rahandusministrile viis küsimust, millele ootame ka vastuseid. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Inara Luigas! Palun, härra rahandusminister, kõnepulti arupärimisele vastamiseks.

Rahandusminister Ivari Padar

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastused Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele pensionifondide kohta. Esiteks: "Milline on olnud koostöö Vabariigi Valitsuse, Finantsinspektsiooni ja fondihaldurite vahel, hoidmaks ära riskantsed ja kahjumeid teenivad investeeringud erinevatesse väärtpaberitesse?" Finantssektorit reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel on Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon teinud alati tihedat koostööd. See puudutab ka nende nõuete väljatöötamist, mis on seotud erinevate väärtpaberiinvesteeringute reguleerimisega. Selle koostöö alused tulevad nii seadusest kui koostöökokkulepetest. Nende nõuete ja reeglite väljatöötamisel konsulteeritakse alati ka turuosalistega, sealhulgas fondihalduritega, samuti võetakse arvesse Euroopa Liidu tasandil toimuvat.
Investeerimisega kaasneb alati risk ja see kehtib ka pensionifondide puhul. Riski vähendamiseks sisaldab ka investeerimisfondide seadus mitmeid nõudeid fondide vara paigutamise ja järelevalve osas. Kõrgendatud nõudeid rakendatakse just II samba pensionifondide suhtes. Kehtivast seadusest leiab mitmeid sätteid selle kohta, kuidas fondivara investeerida ja milliseid riske maandada. Näiteks reguleeritakse täiendavalt fondi vara paigutamist keerulisematesse instrumentidesse. Niisugused piirangud ei välista aga kahjumlikke investeeringuid. Kokkuvõttes on üksikute investeerimisotsuste tegemise õigus delegeeritud otseselt fondihalduritele ning ei riigil ega Finantsinspektsioonil ole selles vallas otsest rolli. Järelevalveasutus saab hinnata, kas üks või teine investeering on tehtud kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, kuid mitte otsustada fondihaldurite eest investeeringute tegemise ja lõpetamise. Samuti on järelevalveasutuse ülesanne kontrollida tervikuna seda, kas fondivalitseja tegevus vastab kehtestatud õigusnormidele, ja vajadusel rakendatakse seaduses ettenähtud meetmeid.
Eeltoodud käsitlus põhineb eeldusel, et fondihaldur on professionaal, kellel on parimad teadmised ja oskused fondi jaoks kõige sobivamate investeeringute tegemisel, kuid viimase aasta jooksul toimunu on näidanud, et ka fondihaldurite kutseoskused ei suuda muuta maailmamajanduses toimuvat ja hindade langust. See ei kehti ainult Eesti, vaid ka välismaiste fondihaldurite kohta. Nii sügavaks ülemaailmse ulatusega kriisiks ei olnud valmis ilmselt keegi. Rahandusministeeriumil on koos Finantsinspektsiooniga kavas põhjalik analüüs. Hinnatakse senise regulatsiooni ja praktika rakenduslikku asjakohasust, arvestades ka teiste riikide kogemusi. Muu hulgas vaatame kriitilisema pilguga üle kehtiva õigusliku raamistiku ka investeeringute piirangute osas. Sõltuvalt regulatsiooni sisust ja võimalikest muudatustest võib aga sellel omakorda olla mõju fondide tootlusele. Seepärast tuleks enne vastavate piirangute kehtestamist hoolikalt analüüsida, millist mõju need nii fondi investeeringute tulemuslikkuse kui osakuomanike huvide kaitse seisukohast omavad.
Teine küsimus: "Kuidas on Vabariigi Valitsus jälginud Euroopa Liidu Finantsinstrumentide turu direktiivide toimimist, millega reguleeritakse investeerimisteenuste osutamise sisu ja ulatust ning järelevalve aspekte, ning kuidas on käitutud puuduste ilmnemisel?" Kuigi vastava Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest on möödunud juba üle ühe aasta, ei saa veel lõplikku hinnangut anda, kuidas on kujunenud selle rakendamine praktikas. Seda eelkõige tulenevalt Euroopa Liidu direktiivide nõuete mahukusest ja keerukusest. Finantsinspektsioon on direktiivi rakendamise jaotanud preventiivse iseloomuga ja järelevalvelise iseloomuga tegevuseks. Preventiivsete eesmärkide täitmiseks on peetud mitmeid teemakohaseid teabepäevi fondihalduritele ja ka teistele turuosalistele – advokaatidele, kohtunikele –, viimaks inimesi kurssi uue raamistiku sisuga. Kirjutatud on ka mitmeid seletust andvaid artikleid. Järelevalvelise iseloomuga tegevusest on läbi viidud olukorra kaardistusi üldiste küsimuste vormis, aga ka märkimisväärsel arvul kohapealseid kontrolle.
Kuna nimetatud direktiivi näol on tegemist Euroopa väärtpaberituru valdkonna olulisima õigusaktiga, siis Finantsinspektsioon jätkab intensiivset tööd, et teha selgeks, kuidas investeerimisteenuste pakkujad nõudeid täidavad. Puuduste ilmnemisel saab Finantsinspektsioon reageerida talle seadusega ettenähtud pädevuse raames, rakendades erinevaid meetmeid ja sanktsioone hoiatusest rahatrahvini. Seni suuri probleeme tuvastatud ei ole, kuid Finantsinspektsioon on turuosalisi nimetatud valdkonnas siiski ka rahaliselt karistanud. Eelkõige on eksitud sellega, et klientidele on investeerimisteenuste pakkumisel esitatud ebaõiget teavet. Lisaks on Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga kaalunud seda, kas Eestis tuleks samasugused nõuded lisaks investeerimisteenustele kehtestada ka väärtpaberiga sarnastele toodetele, nagu näiteks investeerimisriskiga elukindlustus ja investeerimishoiused. Praegu kohaldub direktiivi regulatsioon üksnes väärtpaberitele. Ka Euroopa Liidus kaalutakse praegu, kas vastavaid nõudeid laiendada eelnimetatud investeerimistoodete pakkumisele, mis ei ole olemuselt puhtakujulised väärtpaberid.
Kolmas küsimus: "Miks Vabariigi Valitsus ja Finantsinspektsioon on pööranud vähe tähelepanu finantsasutuste oskuste kvaliteedile ja pensionifondivalitsejate huvide konfliktile, mis on toonud käesoleval ajal suuri kaotusi osakuomanike jaoks?" Siin jääb mõnevõrra segaseks, mida peetakse silmas finantsasutuste oskuste kvaliteedi all. Kui selle all mõeldakse klientide investeeringute suurepärase tootluse garanteerimist ja kahjumlikkuse vältimist, siis tegelikult ei saa nende eesmärkide mittesaavutamise korral rääkida alati finantsasutuse ebapädevusest. Ükskõik kui oskuslikult fondihaldur osakuomanike huve ka ei teeni, ei võimalda see tal lõplikult vältida maailmamajanduses toimuvat, sealhulgas investeeringute hindade langust – fondid on avatud investeerimisriskile. Lisaks kuuluvad paljud fondivalitsejad ka suurtesse rahvusvahelistesse finantsgruppidesse, mis peaks veelgi enam vastavat kompetentsi suurendama. Samuti on Eestis kehtivad nõuded investeerimisfondidele mitmes valdkonnas tunduvalt rangemalt reguleeritud kui teistes riikides. Mis puutub huvide konfliktidega seotud asjaolude reguleerimist, siis üldised printsiibid on kehtinud juba varem. Praegu menetluses olevate muudatustega neid eelkõige täiendatakse, muudetakse detailsemaks. Mingil määral on küll tuvastatud, et finantssektoris esineb teatud probleeme huvide konfliktide juhtimise valdkonnas, kuid seda ei saa otseselt täheldada spetsiifiliselt pensionifondide valitsemise sektoris. Tasub aga kindlasti märkida, et huvide konfliktide ja sellega seotud riskide maandamise temaatika on nii Rahandusministeeriumi kui Finantsinspektsiooni jaoks prioriteetne valdkond. Nii ei saa päris nõustuda väitega, et sellele valdkonnale on vähe tähelepanu pööratud.
Neljas küsimus: "Milliseid täiendavaid kaitsemehhanisme on Vabariigi Valitsusel kavas rakendada pensionifondide osakuomanike jaoks, kuna liitumine kohustuslike pensionifondidega ehk II samba pensionifondidega on paljudele isikutele kohustuslik?" Praegu on veel vara lõplikke järeldusi teha, kuid tuleb nõustuda, et kindlasti peavad regulaatorid ja järelevalveasutus lähiajal koostöös kriisist kui heast õppetunnist omad järeldused tegema ning sellele vastavalt õiguskeskkonda põhjendatud ulatuses korrigeerima ja edasi arendama. See, mil määral kohustusliku pensionifondi investeeringuid puudutav regulatsioon vajab muutumist ja kas lisapiirangute kehtestamine oleks põhjendatud, vajab veel analüüsimist. Kuid juba praegu kaalutakse rahandusministeeriumis võimalikke ettepanekuid, mis puudutavad tarbijatele senisest ulatuslikuma ja täpsema info andmist juhul, kui soovitatakse omandada teise ja kolmanda pensionisamba osakuid ning saada ülevaadet fondi tulemustest. Samuti puudutab see konkreetse ülevaate andmist seoses investeerimisriskiga, mis kaasneb pensionifondi osakute omandamisega. Lisaks on riik astunud juba mitmeid samme, et osakuomanike huvisid rohkem kaitsta. Näiteks on juba eelmisel aastal vastu võetud seadusmuudatusega muudetud fondide tasustamise süsteem märksa läbipaistvamaks ja osakuomanike jaoks soodsamaks. Samas saavad lisaks riigile inimesed ka ise oma riske maandada, näiteks vajadusel oma osakud konservatiivse fondi osakute vastu vahetada või täpsemalt eri fondide tulemusi jälgida. Osa fonde on suutnud märksa paremini finantskriisiga toime tulla kui teised.
Viies küsimus: "Kas Vabariigi Valitsusel on kavas kompenseerida osakuomanikele tekitatud kahjud, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse ja Finantsinspektsiooni tegemata tööst järelevalve alal?" Olukorras, kus finantsturud on viimase aja suurimas languses, on fondiosakute hindade kukkumine suures osas mõistetav. Kui fondihaldurid on võtnud riske õigusaktidega lubatud ulatuses, siis ei saa järeldada, et kahju on tekitatud investeerijale-tarbijale sõnamurdlikult. Kui fondihaldur on investeeringutegevust teostanud kõiki hoolsuskohustuste põhimõtteid järgides, siis ei saa neid õiguslikult süüdistada kahju tekitamises. Seepärast ei ole kohane rääkida otseselt mingite kahjude kompenseerimisest.
Sisuliselt peaks iga inimene, kes pensionisüsteemiga liitunud on, andma endale aru, et pensionifond on seotud investeerimise ja väärtpaberitega ning et väärtpaberiturud toimivad tsükliliselt, tõusude ja mõõnadega. Tuginedes ajaloolisele kogemusele, saab väita, et pikaajaline investeering tasub kokkuvõttes ära, ja pensionifond on pikaajaline investeering. Pensionifondi investeerivad nooremad kindlasti 40 aasta peale ning selle perioodi jooksul võivad nad ületada mitu kriisi. Lisaks on enamik pensionifonde tegevuse algusest tänaseni osaku väärtuste baasilt plussis – seda ka praeguse kriisi tingimustes. Mis viitab sellele, et muutunud olukorras ei ole inimesel põhjendatud teha põhjapanevaid järeldusi investeeringute edukuse suhtes kaugemas perspektiivis. Seepärast ei ole ka õigustatud teha kiirkorras läbimõtlemata ja radikaalseid samme pensionisüsteemi muutmiseks.
Samuti on oluline vaadata pensionifondide tulemusi eraldi ja mitte panna kõikide fondide tulemusi ühte patta. Nimelt on osa Eesti pensionifondide valitsejaid suutnud näidata suhteliselt head tulemust või kiiret mõõna ületamist ka praeguse ulatusliku kriisi tingimustes. Seegi näitab seda, et palju sõltub ka inimese enda otsustusvõimest, tema suutlikkusest põhjalikult kaaluda pensionifondi valikut. Täna on näha esimesed märgid aktsiaturgude taastumisest ja pensionifondide tootlus on viimasel ajal pöördunud märgatavale tõusule. Praegu küll keegi mingit garantiid edasise suhtes välja käia ei saa, ent viimased arengud annavad siiski lootust, et väärtpaberiturgude põhi võib olla saavutatud ning osakuomanike pension võib hakata tasapisi kasvama. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Inara Luigas!

Inara Luigas

Lugupeetud minister! Me andsime selle arupärimise sisse 15. aprillil. Sellest ajast on juba kuu mööda läinud, aga küsimused on ikkagi päevakorral. Ma olen küsinud teilt ka varem, kas Vabariigi Valitsus ja Finantsinspektsioon on täheldanud mingisuguseid seadusrikkumisi. Siis te ütlesite, et justkui pole. Ja pole just suuri seadusrikkumisi, aga väikseid siiski on. Kuna nüüd on Riigikogu menetluses kogumispensionide seaduse muudatused, siis küsin teilt sedasama mida peaministriltki: mida teeb Vabariigi Valitsus, kui aastal 2012 on Eesti riigis endiselt olukord, kus majanduslikku tõusu ei ole nähagi? Kuidas reguleeritakse siis kodanike sissemaksed ja kompensatsioon või mida üldse tehakse kogumispensionide süsteemis?

Rahandusminister Ivari Padar

Te esitasite väga keerulise küsimuse, millele on raske konkreetset vastust anda. Situatsioon on muutuv. Me võime täna ju mõistuspäraselt eeldada, et majanduse suur langus on ületatud ja tõus hakkab 2010–2011 tulema – igasugune loogika sellele viitab. Sellest tulenevad ka meie prognoosid, et suudame taastada ja kompenseerida kõik selle, mis puudutab pensionifondidega toimunut. Üks, mis on selge: inimkond vananeb ja need täiendavad stabilisaatorid, pikaajalised investeeringud ja muu selline on nende protsesside stabiliseerimiseks vajalikud. Nii see on. Me oleme seni neid uusi regulatsioone oma parimas teadmises välja töötanud. Ma olen kindel, et need nii ka rakendatakse.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Lugupeetud härra minister! Kahju küll, et peaminister ära läks. Aga kui tema räägib, et pensionifondid on teinud väga kehva töö, siis selle taga peab midagi olema. Mida te arvate: kas see peaministri sõnum vastab tõele? Ja kui see töö on kehv olnud, siis ehk võiksite selle lahti seletada.

Rahandusminister Ivari Padar

Ütleme nii, et jah, meie pensionifondid on nüüdseks seitse aastat vanad ja täna me saame rääkida esimesest tõsisemast tagasilöögist. Samas, kui me räägime tavalise inimese puhul 40 aasta perspektiivist pensionifondide puhul, siis kätt südamele pannes on natuke vara anda mingit väga radikaalset hinnangut, mis toimunud on. Praegu me näeme, et olukord tegelikult ju normaliseerub, pensionifondid on hakanud paremat tootlust näitama. Kuigi jah, viimaste nädalatega on nii ja naa, aga igal juhul on see nool ülespoole. See on väga ettevaatamatu, kui esimese kriisi pealt hakata kohe põhjapanevaid järeldusi tegema. Ja pealegi, millised oleks siis teised võimalused pikaajalist stabiilsust hoida?

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Hea minister! Ma tänan teid asjalike vastuste eest! Ma sain nendele viiele küsimusele vastused, mida ma ootasingi mehe käest, kes on rahandusega kokku puutunud. Praegu on juba pooled fondid peaaegu plussis, vähemalt selle lähedal. Mis te arvate, millal need ülejäänud pooled võiks plussi jõuda?

Rahandusminister Ivari Padar

Ütlen niimoodi, et teie küsimusele on mul väga raske vastata. Me võime jälle rääkida ümmargust juttu sellest, et mõõnade järel tulevad tõusud, ja eks nad niimoodi tulevadki. Praegu ei saa ma öelda muud, kui et sellest esimesest tagasilöögist ei saa veel teha lõplikke ja põhjalikke järeldusi.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister, arupärimisele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


4. 16:11 Arupärimine tubakaturu olukorra kohta (nr 287)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde, mis on Riigikogu liikmete Karel Rüütli, Mai Treiali, Villu Reiljani, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi ja Jaanus Marrandi s.a 22. aprillil esitatud arupärimine tubakaturu olukorra kohta. Palun kõnetooli kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea minister! 2007. aasta juunis võeti Riigikogus vastu alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatused, millega kiirendati alates 2008. aastast aktsiiside tõstmist võrreldes varasema kavaga ja Euroopa Liiduga ühinemislepingust tulenevate kohustustega. Liitumislepinguga oli Eestile antud sigarettide aktsiisi alammäärade rakendamiseks üleminekuperiood 31. detsembrini 2009. aastal. Eestil ja Euroopa Liidul on välispiir Venemaaga, kus tubakatoodete hinnad on märkimisväärselt odavamad. Sigaretihindade erinevus võib ulatuda kuni paarikümnekordseni. Andmed näitavad ka seda, et piiripunkti läbib suunal Narva–Ivangorod ja tagasi umbes 10 000 inimest ööpäevas, aastas on see 3,7 miljonit, lisaks veel 500 000 transpordivahendit aastas. Riigieelarve 2007. ja 2008. aasta andmete kohaselt ei toonud tubakaaktsiisi tõstmine ja sellest tingitud tubakatoodete ligi poolteisekordne kallinemine riigieelarvesse täiendavat oodatud tulu. Mõlema aasta tubakaaktsiisi laekumised on samas suurusjärgus. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul moodustas illegaalne sigaretiturg Eestis ainuüksi aastal 2007 kogu turuosast 20–25%. Tulenevalt eespool toodust esitame teile kolm küsimust, millele palume ka vastuseid. Tänan!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Karel Rüütli! Palun nüüd, härra rahandusminister, kõnetooli!

Rahandusminister Ivari Padar

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Küsimused on järgmised. Esiteks: "Milline on teie kui rahandusministri hinnang tubakaaktsiisi ennaktempos tõstmise tagajärgedele?" Teiseks: "Kui suur on teie hinnangul salatubakatoodete osatähtsus Eesti turul? Mida on Rahandusministeerium ette võtnud, et ohjata tubakatoodete salaturgu?" Ja kolmandaks: "Kuidas kavatsete Eesti tingimusi arvestades, ellu viia Euroopa Liidu poolt välja pakutud uued tubakaaktsiisi tõusud, et tagada Eesti riigi rahanduslikud huvid ning rahvatervise eesmärgid?"
Vastavalt Euroopa Liiduga ühinemise lepingule võttis Eesti kohustuse tõsta sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi igal aastal, eesmärgiga rakendada nimetatud toodete aktsiisi alammäära aastast 2010. Eesti on tõstnud aktsiisimäärasid igal aastal kooskõlas Euroopa Komisjoni esitatud sigarettide aktsiisi miinimummääraga ühtlustamise ajagraafikule. Ajakava järgi ei tõstetud sigarettide aktsiisimäära vaid 2006. ja 2007. aastal, mil aktsiisimäära tõus lükati euro rakendamise eesmärgil edasi. Euro rakendamise eesmärgil välditi määrade tõstmist, mis mõjutaksid inflatsiooni. Inflatsioonitase oli ainus kriteerium, mis ei vastanud euro rakendamise nõuetele. 2008. aastal tõsteti aktsiisi alammäära saavutamiseks vajalikus suurusjärgus. Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga jäi sigarettide 64-eurosest alammäärast puudu 0,17 eurot, sest sigarettide hinnad ei tõusnud loodetud tasemele. Sigarettide aktsiisi alammäär on kehtestatud sigarettide levinuima hinna suhtes, mis arvutatakse kaalutud keskmise meetodil möödunud aasta andmete alusel. Käesoleval aastal on sigarettide levinuim hind 32.18, alammäära saavutamiseks peaks hind olema 32.35. Kavatseme 1. jaanuaril 2010 veidi tõsta sigarettide aktsiisimäära Euroopa Liidu alammäära saavutamiseks. Seega võib kokkuvõtlikult öelda, et sigarettide aktsiisi tõstmine toimus vastavalt ajagraafikule. Kahel aastal lükati aktsiisi tõstmine edasi ning olulisi ennaktõstmisi ei ole toimunud. Suitsetamistubaka aktsiisimäära on tõstetud kooskõlas Euroopa Komisjoni esitatud suitsetamistubaka aktsiisi miinimummäära kehtestamise ajagraafikuga. Aktsiisi alammäär saavutatakse 2010. aasta 1. jaanuaril jõustuva määraga, mis on sätestatud praegu kehtivas seaduses.
Salaturgu ohjeldavad kõige paremini hästi korraldatud järelevalve ja oma eesmärki täitvad karistused. Maksu- ja Tolliameti hinnangul on salatubakatoodete osatähtsus Eesti turul võrreldes 2008. aastaga mõnevõrra kasvanud. Möödunud aasta suvel hinnati salaturu osatähtsuseks ligikaudu 15%. Maksu- ja Tolliameti andmetel on aasta 2009 esimeses kvartalis suurendatud kontrollile suunatud ressurssi, varasema 500 kontrolli asemel viiakse nüüd läbi 570 kontrolli. Avastatud rikkumiste arv kasvas 30%. Samuti on suurendatud piirikontrollile suunatud ressurssi: varasema keskmiselt 1800 läbivaatuse asemel tehti aasta 2009 esimeses kvartalis ligikaudu 2000 läbivaatust. Kui võrrelda käesoleva aasta esimest kvartalit möödunud aasta sama perioodiga, on avastatud salakauba kogus kasvanud ligikaudu 40%. Lisaks teeb maksuhaldur koostööd teiste ametkondadega, viies läbi ühiskontrolle turgudel, baarides, kauplustes. Arendatud on tehnilist baasi. Koostöös Piirivalve-, Kaitsepolitsei- ja Politseiametiga kavatsetakse laiendada automaatset numbrituvastussüsteemi ka Eesti lõunapiiri lähedastele maanteedele – selle abil on võimalik avastada riskantseid veoseid teistest liikmesriikidest.
Salaturu ohjeldamisel on probleemiks leebed karistused. Riigikohtu 6. märtsi 2009 lahendi alusel saab sigarettide salakaubaveo avastamisel algatada kriminaalasja, kui sigarettide kogus on vähemalt ligikaudu 12 400 pakki ehk 25 kasti. Praegu me arutame maksuhalduriga seaduste muutmise ettepanekut, et karmistada sanktsioone maksudest kõrvalehoidmise eest.
Euroopa Komisjon esitas möödunud aasta sügisel tubakadirektiivide muutmise eelnõu, millega tõstetakse tubakatoodete aktsiiside alammäärasid. Eelnõu viimase versiooni, s.o 2009. aasta 27. aprilli versiooni kohaselt kehtestatakse aktsiisi alammäär 64 eurot kõikidele sigarettidele. Praegu kehtib alammäär vaid levinuima hinna suhtes. Muudatuse kohaselt peab sigarettide eest sõltumata nende hinnast maksma aktsiisi vähemalt 64 eurot 1000 sigareti kohta. Määr on kavas jõustada aastal 2011. Aastast 2014 nähakse ette aktsiisi alammäära tõus 90 euroni.
Eestile pakutakse üleminekuperioodi aastani 2017. Kooskõlas valitsuse 30. oktoobri 2008 otsusega on Eesti väljendanud seisukohta, et  2014. aastal jõustuv määr 90 eurot pluss 60% kaalutud keskmisest jaehinnast rakendataks 2018. aastast. Lisaks fikseeritud määra tõusule nähakse ette ka proportsionaalse alammäära tõus 57%-lt 60%-ni aastal 2014. Kui kehtiva direktiivi alus on sigarettide proportsionaalne aktsiisi alammäär kehtestatud sigarettide levinuima hinna suhtes, siis uuendusena täpsustatakse proportsionaalse aktsiisi alamäär, mis on 60% sigarettide kaalutud keskmisest hinnast. Eestis arvutatakse levinuim hind kaalutud keskmise meetodil aastast 2002.
Sigarettideks rullitava suitsetamistubaka aktsiisimäärasid tõstetakse sarnaselt sigarettidega alates 2011. ja 2014. aastast, suitsetamistubaka aktsiisimäär peab olema vähemalt 43 eurot alates 2011. aastast ning vähemalt 60 eurot 2014. aastast. Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 30. oktoobri 2008 otsusega on Eestis väljendatud seisukohta, et aktsiisimäär 60 eurot rakendatakse alates 2018. aastast.
Liikmesriikidevahelised läbirääkimised on selles vallas olnud väga keerulised arvamuste erinevuse tõttu. Tšehhi eesistumise ajal ühisele kokkuleppele tubakatoodete alammäära tõstmise osas ei jõutud. Eesti eesmärk läbirääkimistel tubakatoodete aktsiisi alammäära tõstmise üle on saavutada võimalikult soodne lahendus, mis arvestaks Eesti rahanduslikke ja rahva tervise huvisid. Tänan tähelepanu eest!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra rahandusminister! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas lugupeetud kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.


5. 16:20 Arupärimine Eesti elektrituru arengu kohta (nr 284)

Esimees Ene Ergma

Viimane arupärimine on Riigikogu liikmete Marek Strandbergi, Aleksei Lotmani, Maret Merisaare, Mart Jüssi ja Toomas Trapido s.a 21. aprillil esitatud arupärimine Eesti elektrituru arengu kohta. Ma palun kõnetooli kolleeg Marek Strandbergi!

Marek Strandberg

Hea minister! Head kolleegid! Meil on arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniministrile elektrituru arengu kohta. Küsimused on seotud just turu avamisega ja need on järgmised. "Kas ja kui, siis kuidas tagab madala kulubaasiga tootmine madala elektrihinna Eestis tekkiva vabaturu tingimustes? Nimelt on üsna sageli välja öeldud, ka majandusministeeriumi poolt, et Eesti vajab tuumajaama seetõttu, et selle pakutav energia on kõige odavam. Siinkohal soovimegi teada teie arusaama vabaturu mehhanismide toimimisest." Teine küsimus: "Kas vabaturu olukorras tähendab omamaine tootmisvõimsuste ülejääk automaatselt ka eksporti?" Kolmas küsimus: "Kas Põhjamaade elektribörsi laienemine kutsub Eestis esile elektrihinna tõusu?" Neljas küsimus: "Kas Estlink-2 ehitus on tänasel päeval kindel? Kui selle rajamisega on probleeme, mis on Teile teada juba täna, siis palun tutvustage neid." Viies küsimus: "Mis on Teile teadaolevad põhjused, miks Põhjamaade elektribörs Nord Pool otsustas oma tegevuse Eestis lõpetada?" 2007. aasta sügisel oli ta ju sellega algust teinud. Kuues küsimus: "Miks oludes, kus on teada (Externe mudeli alustest arvutustest), et Eestis põlevkivist elektri tootmine tekitab suuri kaudseid keskkonna ning tervishoiu ja muidki kulusid (mis võivad olla paari krooni ümber iga toodetud kilovatt-tunni elektri kohta), ei ole tururegulaatorit kohustatud neidki kulusid arvesse võtma elektrihinna kujundamisel?" Või miks ei ole tehtud vastavaid seadusmuudatusi? Seitsmes küsimus: "Tooge palun näiteid, kus Eesti oludes odavaks reguleeritud hind on olnud ühiskonnale ja majanduskeskkonnale jätkuvalt positiivse mõjuga ning taganud Eesti pikaajalised konkurentsieelised." Kaheksas küsimus: "Kas Te olete jätkuvalt seda meelt, et Eesti ei vaja taastuvenergeetikaalast üleriigilist ruumilist planeeringut, mis võiks soodustada selle tehnoloogiavaldkonna edenemist ning investeeringute jõulisemat käivitamist?"  Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Palun majandus- ja kommunikatsiooniministri kõnepulti!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esinaine! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud küsijad! Ma vastan teie küsimustele nii, et seal, kus vajalik, loen küsimuse ette, muul juhul lähen kohe vastuse juurde.
Esimese küsimuse vastus. Elektrienergia vabaturu tingimustes kujuneb elektri hind turul ja see võib sõltuvalt konkreetse ajahetke nõudlusest ja pakkumisest olla mõne tootja toodetava elektri omahinnast kõrgem või madalam. See, milliseks hind kujuneb turul, sõltub paljudest teguritest, eelkõige sellest, milline on nõudlus elektri järele ja kui suur on pakkumine ehk kui palju elektrit suudavad tootjad turule pakkuda. Selles, milliseks kujuneb keskmine hinnatase turul, mängib rolli ka tootmiskulu. Mida väiksem see tootjatel keskeltläbi on, seda soodsam võib ka elektri hind turul olla – seda eeldusel, et tootmisvõimsusi on nõudluse rahuldamiseks piisavalt. Vabaturu tingimustes on tootjate jaoks oluline konkurentsivõime ja seda tuleb elektri tootmisse investeerides silmas pidada. Loomulikult on ka palju selliseid tegureid, mille täpne prognoosimine on keerukas, kui mitte võimatu. Näiteks võib tuua alates 2013. aastast muudele kuludele lisanduva heitmekaubanduse kulu.
Teine küsimus: "Kas vabaturu olukorras tähendab omamaine tootmisvõimsuste ülejääk automaatselt ka eksporti?" Ei tähenda. Kõik oleneb turuhinnast. Kui sellest lähtudes on kasulik energiat eksportida, siis seda tõenäoliselt ka tehakse, kui see pole tasuv, siis ei tehta.
Kolmas küsimus: "Kas Põhjamaade elektribörsi laienemine kutsub Eestis esile elektrienergia hinna tõusu?" See sõltub elektrienergia hinnast Põhjamaade turul ja elektrisüsteemidevaheliste ühenduste olemasolust. Aprillikuus oli elektrienergia hind Põhjamaade elektribörsil sama mis Eestis suletud turuosa reguleeritud hind. Aasta keskmine hind Põhjamaade elektribörsil on ligikaudu 20 senti kõrgem. Seetõttu võib Eestis elektrienergia hind vabaturul praegusega võrreldes ka tõusta. Eraldi tuleb aga rõhutada seda, et kogu tõde ei peitu selles, kui me kõrvutame oma praegust reguleeritud elektrihinda vabaturuhinnaga. Kui teha ulatuslikke investeeringuid elektritootmisse – ja neid on tarvis teha –, siis toob see kaasa reguleeritud elektrihinna tõusu. Seega, sisuliselt on küsimus hüpoteetiliste tulevikuhindade võrdlemises. Suletud turul puudub erinevalt avatud turust konkurents ning toimiv konkurents on kokkuvõttes minu meelest kindlasti tarbijatele kasulik.
Neljas küsimus: "Kas Estlink-2 ehitus on tänasel päeval kindel? Kui selle rajamisega on probleeme, mis on Teile teada juba täna, palun tutvustage neid." Estlinki rajamine on kindel. Valmimise tähtaeg sõltub rahastamisest. Euroopa Liidu majanduse elavdamise kavaga ettenähtud raha kasutamine sõltub sellest, kui kiiresti jõutakse investeerimisotsuste tegemiseni. Nii Eesti poole pealt osaühing Põhivõrk kui Soome poole pealt Fingrid on teinud ettevalmistustöid, kuid investeerimisotsust veel langetatud ei ole. Seejuures peavad need põhivõrgud langetama selle koos.
Viies küsimus: "Mis on Teile teada olevad põhjused, miks Põhjamaade elektribörs Nord Pool otsustas oma tegevuse Eestis lõpetada?"  "Nord Pool Spot Baltic" projekt käivitati 16. novembril 2007. aastal, et töötada välja elektrienergia referentshind Balti elektriturul. Projekti tulemusena kavandati ettepanekud Balti elektribörsi loomiseks ning toodi välja selle tekkimist takistavad tegurid, nagu näiteks Eesti vabatarbijate võimalus osta elektrienergiat reguleeritud hinnaga ning Estlink-1 lepingupartnerite soovimatus anda kasutamata kaabliosa turu käsutusse. Praegu võib öelda, et Balti elektribörsi tekkimist takistavad asjaolud on Euroopa Komisjoni ellu kutsutud Balti energiaturgude integratsiooni töögrupp kaardistanud ning neid lahendatakse. Balti peaministrite energiateemalisel kohtumisel tänavu 27. aprillil kirjutasid peaministrid alla ühisdeklaratsioonile, millega kinnitasid oma soovi kiirendada Balti elektrituru tekkimist ja vajadust integreerida see Põhjamaade elektribörsiga.
Kuues küsimus oli, miks oludes, kus on teada, et Eestis põlevkivist elektri tootmine tekitab suuri kaudseid keskkonna-, tervishoiu- ning muidki kulusid, ei ole tururegulaatorid kohustatud neid kulusid arvesse võtma elektri hinna kujundamisel. Tururegulaator reguleerib suletud turuosale mõeldud hinda vastavalt elektrituruseadusele. Elektrituruseaduse § 81 – ma ei hakka seda siin ette lugema –, annab seadusandliku raami, mille põhjal tururegulaator peab hinda kinnitama või kooskõlastama. Siinkohal tuleb tõdeda, et kõiki mõjusid ei ole kusagil õnnestunud arvesse võtta ja see pole nii mitte ainult elektri puhul, vaid ka teistes valdkondades. Kuid energeetikast tuleneva keskkonnamõju vähendamiseks peaksid asjaomased keskkonnamaksud olema kasutatavad eelkõige sellesama mõju minimeerimiseks.
Seitsmes küsimus: "Tooge palun näiteid, kus Eesti oludes odavaks reguleeritud hind on olnud ühiskonnale ja majanduskeskkonnale jätkuvalt positiivse mõjuga ning taganud Eesti pikaajalised konkurentsieelised." Elekter on ettevõtete jaoks üks kulukomponente, mille tähtsus sõltub selle osakaalust konkreetse ettevõtte kulude struktuuris. Seega ei saa mingil juhul öelda, et selle hind ei mõjuta majanduse konkurentsivõimet. Teisalt on tõsi see, et see ei ole ainus või peamine konkurentsivõimet mõjutav tegur, vaid ainult üks neist. Pean ütlema, et minu kui majandus- ja kommunikatsiooniministri poole ei ole pöördunud tarbijad, kes sooviksid elektri hinna tõusu, küll aga on tulnud kaebekirju liiga kõrgete hindade tõttu. Ent nagu ma juba enne ütlesin, on vale taandada küsimus praeguse reguleeritud hinna ja Põhjamaade börsi hinna võrdlusele. Küsimus on kaugemas perspektiivis ja tulevikuhindade võrdlemises. Ma usun, et avatud elektriturg on parem lahendus, kui oleks hindade reguleerimine. Seda aga siiski vaid juhul, kui on olemas turu toimimiseks vajalikud eeldused. Eelkõige on selliseks eelduseks piisava elektri ülekande võimaluse olemasolu, ilma selleta ei teki konkurentsi.
Kaheksas küsimus: "Kas Te olete jätkuvalt seda meelt, et Eesti ei vaja taastuvenergeetikaalast üleriigilist ruumilist planeeringut, mis võiks soodustada selle tehnoloogiavaldkonna edenemist ning investeeringute jõulisemat käivitamist?" Taastuvenergiaalasest teemaplaneeringust on otstarbekas kõnelda tuuleenergia puhul, muude taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt toob kaasa väiksemat mõju. Paraku tuleb nentida, et tuuleenergia teemaplaneeringu teostamiseks on vaja päris suuri summasid, mida eelarvekärbete tingimustes on raske leida. Praegu on seetõttu asi nii, et uuringud, kooskõlastused ja keskkonnamõju hindamine on endiselt arendaja kohustus. Nende menetluste raames väljendub aga ka avalik huvi arendusprojekti vastu. Samas on kohalikel omavalitsustel õigus võtta initsiatiiv taastuvenergia arengu kavandamiseks, näiteks teemaplaneeringute näol. Projekte loodetavasti ei arendata ju mitte õhulossideks, vaid tegevuseks ja investeeringuteks konkreetsetes kohtades. Samuti on asjakohane märkida, et valitsus on hakanud ette valmistama seaduseelnõusid, mis reguleerivad ennekõike merre ehitamist. See määratleb ka selle, kuidas seda protsessi oleks Eestis võimalik koordineerida.
Tänan küsimuste eest veel kord ja ootan huvitavat debatti!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Palun kõigepealt, kolleeg Aleksei Lotman!

Aleksei Lotman

Härra minister! Me kõik teame, et Eestis ja Lätis, kus energia on odav, on majanduslangus olnud hoopis kiirem kui näiteks Soomes ja Rootsis, kus energia on mõnevõrra kallim ja turupõhisem ning kus selle hind arvestab ka keskkonnamõjusid meie omast rohkem. Küsin konkreetselt: kas te ei arva, et sellise olulise sisemaise tootmisharu nagu biokütuse tootmise areng seisab praegu liiga madalaks reguleeritud energiahinna taga?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Raske on öelda, kas kõik need põhjused, mis tingivad selle, mis ühes või teises energeetikasektoris juhtunud või juhtumas on, kas see sektor areneb vähem või rohkem intensiivselt, taanduvad reguleeritud elektrihinnale. Ma olen teiega selles osas täiesti nõus, et kõige mõistlikum on, kui me saame endale toimiva turu. Sellega me tegeleme. Sellel on oma etapid. Me teame neid asjaolusid, miks Eesti taotles omal ajal Euroopa Liidu ühinemislepinguga endale teatud üleminekuperioode, ja kui palju on olukord võrreldes ühinemisläbirääkimiste lõppemise ajaga muutunud, jne, jne. On täiesti vale ettekujutus, et  Euroopa Liidus toimib turg igal pool ideaalselt. Ja on ka täiesti vale ettekujutus, et ka Põhjamaades toimib see turg ideaalselt ja kõik asjad on paigas, sealhulgas biokütuste ja muude valdkondade arendamine. Ma ei seoks ühtegi sellist arengut! Küll olen ma nõus, et meil soovitavate arengute esilekutsumiseks peame me otsima mõjusaid motivatsioone. Ma pean ütlema, et taastuvenergia puhul – ma ei tea, mida te mõtlete biokütuste kasutamise all, tõenäoliselt biokütuste kasutamist transpordis – mõned nendest mehhanismidest on töötanud, mõned mitte. Eks neid lahendusi tule veel otsida.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Hea minister! Tegelikult needsamad väliskulud, mis on Eesti Energia enda rehkendatud, on põlevkivienergeetika puhul nii suured ja nende mõju majandusele ka nii suur, et ühegi tavapärase keskkonnamaksuga neid kehtestada ei õnnestugi. Põlevkivi kaevandamise tasu peaks siis olema üüratult suur. Aga see hoiab praegu meie majanduses toimimas mehhanisme, mis tõepoolest vaesestab meie keskkonnaraha fonde ja kõikvõimalikke tervisefonde. Kas võiks kõne alla tulla seadusmuutuse tegemine, millega neidsamu Eesti Energia enda väljaarvestatud kaudseid kulusid saaks arvestada elektri omahinna sisse ja kohustada sellist hinda küsima?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Selleks me siin oleme, et seadusi puudutavaid ettepanekuid teha! Kui on mõni hästi läbimõeldud idee, milliseid lisakulusid on mõistlik ja võimalik elektri reguleeritud hinna sisse arvestada, siis tehke ettepanek. Arutame seda hea meelega. Valitsuses me praegu ootame, et saaks energiamajanduse arengukava ära kinnitatud. Kui see on Riigikogus tehtud, tahame edasi minna rakenduslike tegevustega, mille hulka kuulub kindlasti elektrituru muutmise seaduse eelnõu, samuti mitme sellise teema parem reguleerimine, millele on täna ka teie arupärimises tähelepanu juhitud. Olgu see kas või 35% reaalselt toimiv vabaturg, mille osas seesama Põhjamaade börs on esitanud oma kriitikat. Kuigi võib teha ka vastukriitikat ja öelda, et keegi ei keela müüa alla reguleeritud hinna – kõik sõltub olukorrast, on ju? Seega nii ja naa! Aga igal juhul tahame me astuda samme, et 35% vabaturgu toimiks turu reeglite kohaselt.
Loomulikult peame silmas ka 100% turu avamist, kuid selleks on vaja seadusandlikult täpsustada, kuidas see ikkagi tegelikult toimub. Päris nii nagu näiteks köögiviljaturg Nõmmel, kus sai nädalavahetusel käidud, elektriturg ei toimi. Et avad turu uksed ja tarbijad tulevad sisse ja kõik on tohutult õnnelikud. Eks me pea sedagi mõtlema, kuidas nõrgemad tarbijad – ma ei räägi siin suurettevõtjatest – õpiksid ka avatud turul käituma.
Ausalt öeldes ei saa ma sellest väitest nagu hästi aru, et kui eesmärk on lihtsalt saavutada hästi kiiresti kõrge elektri hind, siis Eesti majandus ei kuku, nagu Aleksei Lotman ütles, ja veel muud positiivsed asjad. See päris nii ei ole. Eks me ikkagi saa aru, mille taga Eesti majanduse konkurentsivõime tervikuna seisab ja kui tugevad me parajasti oma 18 aasta pikkuses vabaturumajanduse arengus oleme. Minu meelest me peame endale realistlikult tunnistama, et ei maksa alati arvata, et me oleme kuskil hästi maailma tipus ja väga võimsad. Me peame liikuma ka selles vallas edasi samm-sammult. Aga neid samme tuleb teha ja neid tuleb teha mitmes valdkonnas.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

See Nõmme turuga võrdlemine oli päris hea. Ütlesite õigesti, et elektrituru saab avada siis, kui on ühendused. Kui meie vaatame oma ühendusi, siis meil on see 200 megavatti Soome poole, Venemaal on tohutu avatud turg. Balti turg on avatud, aga Balti turul meil järgmisel aastal tegelikult elektrit naabritele ei jätku. Me oleme siis tegelikult avatud Venemaale ja natukene Soomest saame osta või Põhjamaadelt. Minu küsimus on: kuidas on lood Poola ühendusega? Me tegelikult ju vajame ühendusi, me ei saa ilma nendeta turgu avada. See ei ole Nõmme turg, kus lihtsalt avatakse väravad, nagu sa ütlesid.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Poola ühendus kuulub kindlasti strateegiliste ühenduste hulka. See on oma olemuselt strateegilisem kui siin räägitud Estlink või ka Leedu–Rootsi ühendus, mis on tänaseks kokku lepitud. Tegemist on ikkagi Eesti võimalusega lülituda teistsuguse energia süsteemi, Kesk-Euroopa energiasüsteemi. See annab sellise võimaluse, mis loob ka teistsugused regulatsioonimehhanismid ja kindlasti avardab seda turgu. Kindlasti on võimalik ka toimiv Balti- ja Põhjamaade turg, kui me saavutame teatud ühenduse. Mis seisus see konkreetselt on, nõuaks eraldi detailsemat vastust. Hooti on see areng olnud väga intensiivne, aga eks see kõik siiski võta aega. Eesti on alati püüdnud toetada nii Leedu kui Poola poolt, et neid samme astutaks. Ma väga loodan, et Euroopa Komisjoni koordineerimisel saab valmis Balti ühenduste töörühma n-ö teekaart, millest tuleb tegelik alusdokument ja ka survevahend liikmesriikidele, et vajalikke projekte hakataks ellu viima, nende hulgas kindlasti sedasama ühendust Poola suunas.
Kui me räägime veel turgudest, siis ilmselge küsimus, mis vajab lahendamist – ja vajab lahendamist ühtselt –, on küsimus kolmandate riikide elektriimpordist. Ka selles osas on osa võtmest Euroopa Liidu käes. Me oleme ju vastu võetud Euroopa Liidu direktiividesse alles selle aasta alguses või õigemini eelmise aasta lõpus. Selle aasta alguses on asjakohased regulatsioonid sisse saanud, et kui kolmandate riikide elektriimport põhjustab turu olulisi moonutusi, siis millised on reageerimisvõimalused. Siin on vaja astuda õige palju praktilisi samme, et see ka tegelikult teoks saaks.
Kokku võttes võib öelda, et Eestile on seatud teatud tähtajad, ja neist me peame kinni pidama. Me peame olema usaldusväärne riik ja neid samme niimoodi astuma. Suuremaks probleemiks pean ma pigem seda, kuidas me suudame tagada meie energeetikale vajalikud finantseeringud. Meil ei ole mõtet endale ette kujutada, et me lihtsalt avame turu, ja siis kuskilt tulevad meile oodatud investeeringud. Riigil tuleb selles vallas ikkagi teatud rolli täita ja hoolitseda selle eest, et investeeringud teoks saaksid. Me ei saa siin mängida julgeoleku, varustuskindluse ja väga paljude muude tähtsate põhimõtetega, peame edasi liikuma samm-sammult. Aga need asjad, millest me siin täna rääkisime, on töös ja ma loodan, et need ka realiseeruvad, vaatamata majanduses valitsevale olukorrale. Me teame, et pigem on võimalus sellesse valdkonda investeerida suur, ja loodetavasti see nii ka läheb.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma näen, et kolleeg Marek Strandberg tahab kõnepulti tulla. Palun!

Marek Strandberg

Head kolleegid! Me arutame taas seda, mida teha oma elektrituruga. Me kuuleme pidevalt vastakaid hinnanguid selle kohta, kas elektrituru avamine tekitab meile probleeme või võimalusi. Nagu kolleeg Aleksei Lotman ütles, oleme me praegu situatsioonis, kus vaatamata elektri reguleeritud hinnale, mis näiliselt on nagu odav, ei ole meie majandus sugugi mitte konkurentsivõimeline. Ehk lühidalt: ressursimahuka majanduse rajamine näiliselt odavale toormele või energiale on olnud ajutine võimalus. Seda ajutist võimalust on Eestis hakatud pidama pidevaks ja jätkuvaks. Loomulikult on see tekitanud olukorra, kus energiaturg, mis tegelikult on üks suurima potentsiga võimalusi Eestis käivitada ulatuslikud investeerimisprojektid, on olematu. On täiesti selge, et mitte keegi ei soovi oludes, kus tal ei ole võimalik efektiivsema tootmise, parema tehnoloogia ja keskkonnasõbralikuma lahenduse eest hüvist saada, vaid see hüvis on riikliku regulaatori poolt ära nullitud, sellesse investeerida. Vähemalt ei tule neid investeeringuid nii pea.
Teine väga oluline moment, millest ka siin küsimustes juttu tehti, on nimelt energia vabaturu tekkimine. Selle põhilisi eeldusi on loomulikult energiaühendused: elektriliinid, kaablid, mis ühendaksid meid muu maailmaga lääne suunas. Olen küllalt skeptiline väite suhtes, et Estlink-2 ehitus on tänasel päeval kindel. Estlink-2 ehitus sõltub väga paljudest teguritest. Muu hulgas ka sellesama Nord Pooli nimelise börsi tegevusest ja võimalustest, nii nagu ka Soome võrguettevõtte Fingrid võimalustest, mis ei ole praegu nii suured, nagu me ette kujutame.
Tegelikult me oleme küllaltki ebamäärases seisundis, seejuures ka otsusega, mille on teinud kolme Balti riigi peaministrid ses küsimuses – on kuuldud, et Leedul oleks nagu valmidus ehitada elektrikaabel Rootsi, aga, nagu me kõik teame, praegu selleks raha ei ole. Üks asi on tahe, teine asi on võimalused. Ja võimalused muutuvad praegu aina kehvemaks ning meie jaoks on see tegelikult ka majandusliku riski allikas. Me peame selles osas olema pigem proaktiivsed, kui lootma selle peale, et kokkulepitud otsused realiseeruvad. Me teame, et Leedu osas tehti mõne aasta eest kõikvõimalikke kokkuleppeid seoses Ignalina tuumajaama ühise investeeringuga, kuid sellest ei ole mitte midagi tulnud. Need kokkulepped on sündinud täiesti ebarealistlikul alusel, mida ka siit kõnepuldist on rohelised mitmel korral kritiseerinud.
Meie arusaam on selline, et pole õige öelda, et ebaadekvaatselt odav elektri hind saab Eestis konkurentsieelis olla. Tegelikult ei ole see mitte mingi konkurentsieelis, pigem vastupidi. On väga oluline näha turul erinevaid signaale, turg toimibki väga erinevate signaalide põhjal. Adekvaatselt kõrge ehk õiglane energia hind paneb majandust ümber korraldama, nii et see muutub just selliseks, nagu me paljudes oma kõnedes, väljaütlemistes ja riiklikes poliitikates oleme eesmärgiks seadnud. Teisisõnu: mida adekvaatsemalt kõrgem elektri hind on, seda selgemaks muutub vajadus n-ö ajumahuka, paindliku ja mitmekülgse tootmise järele, seda paindlikumalt hakatakse otsima eksporditurgu ja võimalusi sellise tootmise ülesehitamiseks.
Nii et lühidalt: vastused meie küsimustele kinnitasid veel kord, et energeetikasektori juhtimist riigi poolt pärsib teatud tüüpi hirm. Seda pärsib hirm, et mingite äkiliste otsuste tegemise tagajärjel äkki muutub midagi ebamugavaks. Meie hinnangul seda ei juhtu. Mida kiiremini ja jõulisemalt me suudame energiaturu liberaliseerida, mida kiiremini kasutusse võtta kütusevabad energiatootmistehnoloogiad või naftavabad energiatootmistehnoloogiad, taastuvenergeetika ja energiasäästu lahendused, seda kiiremini meie majandus tõusma hakkab. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised.


6. 16:46 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Nüüd palun pärast minu haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.47.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee