Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vastused Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmete esitatud arupärimisele pensionifondide kohta. Esiteks: "Milline on olnud koostöö Vabariigi Valitsuse, Finantsinspektsiooni ja fondihaldurite vahel, hoidmaks ära riskantsed ja kahjumeid teenivad investeeringud erinevatesse väärtpaberitesse?" Finantssektorit reguleerivate õigusaktide väljatöötamisel ja rakendamisel on Rahandusministeerium ja Finantsinspektsioon teinud alati tihedat koostööd. See puudutab ka nende nõuete väljatöötamist, mis on seotud erinevate väärtpaberiinvesteeringute reguleerimisega. Selle koostöö alused tulevad nii seadusest kui koostöökokkulepetest. Nende nõuete ja reeglite väljatöötamisel konsulteeritakse alati ka turuosalistega, sealhulgas fondihalduritega, samuti võetakse arvesse Euroopa Liidu tasandil toimuvat.
Investeerimisega kaasneb alati risk ja see kehtib ka pensionifondide puhul. Riski vähendamiseks sisaldab ka investeerimisfondide seadus mitmeid nõudeid fondide vara paigutamise ja järelevalve osas. Kõrgendatud nõudeid rakendatakse just II samba pensionifondide suhtes. Kehtivast seadusest leiab mitmeid sätteid selle kohta, kuidas fondivara investeerida ja milliseid riske maandada. Näiteks reguleeritakse täiendavalt fondi vara paigutamist keerulisematesse instrumentidesse. Niisugused piirangud ei välista aga kahjumlikke investeeringuid. Kokkuvõttes on üksikute investeerimisotsuste tegemise õigus delegeeritud otseselt fondihalduritele ning ei riigil ega Finantsinspektsioonil ole selles vallas otsest rolli. Järelevalveasutus saab hinnata, kas üks või teine investeering on tehtud kooskõlas õigusaktides sätestatud nõuetega, kuid mitte otsustada fondihaldurite eest investeeringute tegemise ja lõpetamise. Samuti on järelevalveasutuse ülesanne kontrollida tervikuna seda, kas fondivalitseja tegevus vastab kehtestatud õigusnormidele, ja vajadusel rakendatakse seaduses ettenähtud meetmeid.
Eeltoodud käsitlus põhineb eeldusel, et fondihaldur on professionaal, kellel on parimad teadmised ja oskused fondi jaoks kõige sobivamate investeeringute tegemisel, kuid viimase aasta jooksul toimunu on näidanud, et ka fondihaldurite kutseoskused ei suuda muuta maailmamajanduses toimuvat ja hindade langust. See ei kehti ainult Eesti, vaid ka välismaiste fondihaldurite kohta. Nii sügavaks ülemaailmse ulatusega kriisiks ei olnud valmis ilmselt keegi. Rahandusministeeriumil on koos Finantsinspektsiooniga kavas põhjalik analüüs. Hinnatakse senise regulatsiooni ja praktika rakenduslikku asjakohasust, arvestades ka teiste riikide kogemusi. Muu hulgas vaatame kriitilisema pilguga üle kehtiva õigusliku raamistiku ka investeeringute piirangute osas. Sõltuvalt regulatsiooni sisust ja võimalikest muudatustest võib aga sellel omakorda olla mõju fondide tootlusele. Seepärast tuleks enne vastavate piirangute kehtestamist hoolikalt analüüsida, millist mõju need nii fondi investeeringute tulemuslikkuse kui osakuomanike huvide kaitse seisukohast omavad.
Teine küsimus: "Kuidas on Vabariigi Valitsus jälginud Euroopa Liidu Finantsinstrumentide turu direktiivide toimimist, millega reguleeritakse investeerimisteenuste osutamise sisu ja ulatust ning järelevalve aspekte, ning kuidas on käitutud puuduste ilmnemisel?" Kuigi vastava Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisest on möödunud juba üle ühe aasta, ei saa veel lõplikku hinnangut anda, kuidas on kujunenud selle rakendamine praktikas. Seda eelkõige tulenevalt Euroopa Liidu direktiivide nõuete mahukusest ja keerukusest. Finantsinspektsioon on direktiivi rakendamise jaotanud preventiivse iseloomuga ja järelevalvelise iseloomuga tegevuseks. Preventiivsete eesmärkide täitmiseks on peetud mitmeid teemakohaseid teabepäevi fondihalduritele ja ka teistele turuosalistele – advokaatidele, kohtunikele –, viimaks inimesi kurssi uue raamistiku sisuga. Kirjutatud on ka mitmeid seletust andvaid artikleid. Järelevalvelise iseloomuga tegevusest on läbi viidud olukorra kaardistusi üldiste küsimuste vormis, aga ka märkimisväärsel arvul kohapealseid kontrolle.
Kuna nimetatud direktiivi näol on tegemist Euroopa väärtpaberituru valdkonna olulisima õigusaktiga, siis Finantsinspektsioon jätkab intensiivset tööd, et teha selgeks, kuidas investeerimisteenuste pakkujad nõudeid täidavad. Puuduste ilmnemisel saab Finantsinspektsioon reageerida talle seadusega ettenähtud pädevuse raames, rakendades erinevaid meetmeid ja sanktsioone hoiatusest rahatrahvini. Seni suuri probleeme tuvastatud ei ole, kuid Finantsinspektsioon on turuosalisi nimetatud valdkonnas siiski ka rahaliselt karistanud. Eelkõige on eksitud sellega, et klientidele on investeerimisteenuste pakkumisel esitatud ebaõiget teavet. Lisaks on Rahandusministeerium koostöös Finantsinspektsiooniga kaalunud seda, kas Eestis tuleks samasugused nõuded lisaks investeerimisteenustele kehtestada ka väärtpaberiga sarnastele toodetele, nagu näiteks investeerimisriskiga elukindlustus ja investeerimishoiused. Praegu kohaldub direktiivi regulatsioon üksnes väärtpaberitele. Ka Euroopa Liidus kaalutakse praegu, kas vastavaid nõudeid laiendada eelnimetatud investeerimistoodete pakkumisele, mis ei ole olemuselt puhtakujulised väärtpaberid.
Kolmas küsimus: "Miks Vabariigi Valitsus ja Finantsinspektsioon on pööranud vähe tähelepanu finantsasutuste oskuste kvaliteedile ja pensionifondivalitsejate huvide konfliktile, mis on toonud käesoleval ajal suuri kaotusi osakuomanike jaoks?" Siin jääb mõnevõrra segaseks, mida peetakse silmas finantsasutuste oskuste kvaliteedi all. Kui selle all mõeldakse klientide investeeringute suurepärase tootluse garanteerimist ja kahjumlikkuse vältimist, siis tegelikult ei saa nende eesmärkide mittesaavutamise korral rääkida alati finantsasutuse ebapädevusest. Ükskõik kui oskuslikult fondihaldur osakuomanike huve ka ei teeni, ei võimalda see tal lõplikult vältida maailmamajanduses toimuvat, sealhulgas investeeringute hindade langust – fondid on avatud investeerimisriskile. Lisaks kuuluvad paljud fondivalitsejad ka suurtesse rahvusvahelistesse finantsgruppidesse, mis peaks veelgi enam vastavat kompetentsi suurendama. Samuti on Eestis kehtivad nõuded investeerimisfondidele mitmes valdkonnas tunduvalt rangemalt reguleeritud kui teistes riikides. Mis puutub huvide konfliktidega seotud asjaolude reguleerimist, siis üldised printsiibid on kehtinud juba varem. Praegu menetluses olevate muudatustega neid eelkõige täiendatakse, muudetakse detailsemaks. Mingil määral on küll tuvastatud, et finantssektoris esineb teatud probleeme huvide konfliktide juhtimise valdkonnas, kuid seda ei saa otseselt täheldada spetsiifiliselt pensionifondide valitsemise sektoris. Tasub aga kindlasti märkida, et huvide konfliktide ja sellega seotud riskide maandamise temaatika on nii Rahandusministeeriumi kui Finantsinspektsiooni jaoks prioriteetne valdkond. Nii ei saa päris nõustuda väitega, et sellele valdkonnale on vähe tähelepanu pööratud.
Neljas küsimus: "Milliseid täiendavaid kaitsemehhanisme on Vabariigi Valitsusel kavas rakendada pensionifondide osakuomanike jaoks, kuna liitumine kohustuslike pensionifondidega ehk II samba pensionifondidega on paljudele isikutele kohustuslik?" Praegu on veel vara lõplikke järeldusi teha, kuid tuleb nõustuda, et kindlasti peavad regulaatorid ja järelevalveasutus lähiajal koostöös kriisist kui heast õppetunnist omad järeldused tegema ning sellele vastavalt õiguskeskkonda põhjendatud ulatuses korrigeerima ja edasi arendama. See, mil määral kohustusliku pensionifondi investeeringuid puudutav regulatsioon vajab muutumist ja kas lisapiirangute kehtestamine oleks põhjendatud, vajab veel analüüsimist. Kuid juba praegu kaalutakse rahandusministeeriumis võimalikke ettepanekuid, mis puudutavad tarbijatele senisest ulatuslikuma ja täpsema info andmist juhul, kui soovitatakse omandada teise ja kolmanda pensionisamba osakuid ning saada ülevaadet fondi tulemustest. Samuti puudutab see konkreetse ülevaate andmist seoses investeerimisriskiga, mis kaasneb pensionifondi osakute omandamisega. Lisaks on riik astunud juba mitmeid samme, et osakuomanike huvisid rohkem kaitsta. Näiteks on juba eelmisel aastal vastu võetud seadusmuudatusega muudetud fondide tasustamise süsteem märksa läbipaistvamaks ja osakuomanike jaoks soodsamaks. Samas saavad lisaks riigile inimesed ka ise oma riske maandada, näiteks vajadusel oma osakud konservatiivse fondi osakute vastu vahetada või täpsemalt eri fondide tulemusi jälgida. Osa fonde on suutnud märksa paremini finantskriisiga toime tulla kui teised.
Viies küsimus: "Kas Vabariigi Valitsusel on kavas kompenseerida osakuomanikele tekitatud kahjud, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse ja Finantsinspektsiooni tegemata tööst järelevalve alal?" Olukorras, kus finantsturud on viimase aja suurimas languses, on fondiosakute hindade kukkumine suures osas mõistetav. Kui fondihaldurid on võtnud riske õigusaktidega lubatud ulatuses, siis ei saa järeldada, et kahju on tekitatud investeerijale-tarbijale sõnamurdlikult. Kui fondihaldur on investeeringutegevust teostanud kõiki hoolsuskohustuste põhimõtteid järgides, siis ei saa neid õiguslikult süüdistada kahju tekitamises. Seepärast ei ole kohane rääkida otseselt mingite kahjude kompenseerimisest.
Sisuliselt peaks iga inimene, kes pensionisüsteemiga liitunud on, andma endale aru, et pensionifond on seotud investeerimise ja väärtpaberitega ning et väärtpaberiturud toimivad tsükliliselt, tõusude ja mõõnadega. Tuginedes ajaloolisele kogemusele, saab väita, et pikaajaline investeering tasub kokkuvõttes ära, ja pensionifond on pikaajaline investeering. Pensionifondi investeerivad nooremad kindlasti 40 aasta peale ning selle perioodi jooksul võivad nad ületada mitu kriisi. Lisaks on enamik pensionifonde tegevuse algusest tänaseni osaku väärtuste baasilt plussis – seda ka praeguse kriisi tingimustes. Mis viitab sellele, et muutunud olukorras ei ole inimesel põhjendatud teha põhjapanevaid järeldusi investeeringute edukuse suhtes kaugemas perspektiivis. Seepärast ei ole ka õigustatud teha kiirkorras läbimõtlemata ja radikaalseid samme pensionisüsteemi muutmiseks.
Samuti on oluline vaadata pensionifondide tulemusi eraldi ja mitte panna kõikide fondide tulemusi ühte patta. Nimelt on osa Eesti pensionifondide valitsejaid suutnud näidata suhteliselt head tulemust või kiiret mõõna ületamist ka praeguse ulatusliku kriisi tingimustes. Seegi näitab seda, et palju sõltub ka inimese enda otsustusvõimest, tema suutlikkusest põhjalikult kaaluda pensionifondi valikut. Täna on näha esimesed märgid aktsiaturgude taastumisest ja pensionifondide tootlus on viimasel ajal pöördunud märgatavale tõusule. Praegu küll keegi mingit garantiid edasise suhtes välja käia ei saa, ent viimased arengud annavad siiski lootust, et väärtpaberiturgude põhi võib olla saavutatud ning osakuomanike pension võib hakata tasapisi kasvama. Tänan tähelepanu eest!
