Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

14:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kas head kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt kutsun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna Taimetoodangu Inspektsiooni, 13 piirkondliku maaparandusbüroo ning Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo Põllumajandusametiks ümberkorraldamisega seonduva Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Urmas Klaas

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon otsustas oma eilsel koosolekul algatada reklaamiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt jõustus meil eelmise aasta 1. novembril reklaamiseadus. Praeguseks on pea pool aastat kehtinud seaduse rakendamisel tekkinud teatud probleeme, mis on seotud mõne sätte erineva tõlgendusega nii seaduse rakendajate kui ka seaduse täitmise üle järelevalvet teostavate institutsioonide poolt. Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on täpsustada selliseid enam vaidlusi tekitanud sätteid. Nii näiteks täiendab eelnõu § 2 reklaamiseadust selliselt, et me ei käsitle enam kaubanduslikke loteriisid hasartmänguna ning lubame kaubanduslike loteriide reklaami. Samuti täpsustame eelnõus alkoholi reklaami reguleerivat paragrahvi ning just seda osa, mis täpsustab alkoholi reklaamiga kaasneva kohustusliku hoiatusega seonduvat. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Kuue Rahvaliidu saadiku nimel esitan haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele arupärimise tudengite riiklike sotsiaalsete garantiide uuendamise kohta. Kõrghariduse võrdse kättesaadavuse juurde käivad nii korras hooned, hästi tasustatud ja motiveeritud õppejõud, teadurid kui ka sotsiaalselt kindlustatud üliõpilased. Kehtiva õppetoetuse ja õppelaenu seaduse järgi on toetusõiguslike üliõpilaste ringi piiratud kahel viisil. Esmalt saab toetust taotleda vaid riiklikku koolitustellimust omava õppekava järgi õppiv tudeng, teiseks on toetuste saajate arv piiratud riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arvust lähtuvalt. Samuti võimaldab kehtiv seadus tudengitel võtta õppelaenu vaid käendajate olemasolu korral. Eesti õppetoetuste süsteemi puudulikkusele on viidanud ka OECD, kes soovitas orienteerida praeguse süsteemi enam üliõpilaste vajadustest lähtuvaks. Samuti on õppetoetuste määramise aluste muutmise vajadust väljendanud ka Eesti Üliõpilaskondade Liit, kõrgkoolide ja teadusasutuste töötajate ühendus ning Rektorite Nõukogu. Sellest tulenevalt on Rahvaliidu saadikutel neli küsimust, millele palume vastust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas! Head kolleegid! Palun vaikust!

Inara Luigas

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget annavad üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile pensionifondide kohta. Eesti riigi autonoomse pädevuse ja eelarvega finantsjärelevalveasutus, mis tegutseb järelevalve teostamisel riigi nimel, on oma tegevuses ja otsustustes sõltumatu Finantsinspektsioon, kes teostab riiklikku järelevalvet temalt tegevusloa saanud pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimis- ja pensionifondide ning väärtpaberituru üle. Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita, see tähendab maksta välja hoiused, kindlustuskahjud või kogutud pensionid. Viimasel ajal on teravalt kritiseeritud pensionifonde ning selles suhtes oleme me peaminister Andrus Ansipiga ühel nõul, kui ta väidab, et pensionifondid on teinud väga kehva tööd. Võrreldes teiste OECD riikidega, on Eesti pensionifondide tulusus väga kehv. Me peame endale tunnistama, et meie kodanike raha ja riigi raha ei ole sammastes kõige paremini kaitstud. Aga kuna fondide tööd peab inspektsiooni kaudu kontrollima valitsus, kes ilmnenud puudusi fondide tegevuses kõrvaldab, on valitsus ka selle eest vastutav ja sellest tulenevalt on meil rahandusministrile viis küsimust. Alla on kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks seaduseelnõu ja kaks arupärimist. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, otsustab juhatus nende menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis edastan nad otsekohe adressaatidele.
Head kolleegid! Järgnevad teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud äriseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni üleeile algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Nõukogu Arengupanga ning Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse KredEx vahelisele laenule riigigaranti andmise kohta" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.


1. 14:08 Rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 1² muutmise seaduse eelnõu (431 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Head kolleegid! Läheme tänase päevakorra juurde. Tänase päevakorra esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rakenduskõrgkooli seaduse § 11 lõike 12 muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma kutsun ettekandjaks riigikaitsekomisjoni aseesimehe kolleeg Toivo Tootseni. Palun!

Toivo Tootsen

Lugupeetud proua esimees! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma s.a 6. aprilli istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi haridus- ja koolitusbüroo juhataja Reelika Semjonov ja õigusosakonna õigusloomebüroo nõunik Marju Aibast. Meeldetuletuseks, et eelnõu eesmärk on võimaldada gümnaasiumi lõpetanud kutsealustel ja naissoost kodanikel sooritada enne ajateenistusse astumist või naistel enne sõjalise väljaõppe saamist sisseastumiseksamid riigikaitselisse rakenduskõrgkooli. Gümnaasiumi lõpetanu saab minna n-ö värskelt eksameid tegema, aga sisseastumiseksamite sooritamine ei vabasta kandidaate ajateenistuskohustusest või vastava sõjalise väljaõppe läbimise kohustusest. Riigikaitselisse rakenduskõrgkooli immatrikuleerimine toimub pärast ajateenistuse või sõjalise väljaõppe läbimist.
Eelnõu kohta on esitanud ühe muudatusettepaneku juhtivkomisjon. Muudatusettepaneku eesmärk on täpsustada eelnõu teksti, vältimaks selle mitmeti tõlgendamist. Täpsustused on seotud asjaoluga, et kandideerija ei vasta alati kaitseväeteenistuse seaduse §-s 79 sätestatud kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse võtmise kõikidele nõuetele, sest tal puudub näiteks veel sõjaväeline väljaõpe. Vastavale asjaolule juhtis tähelepanu komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel ning muudatusettepanek valmis koostöös eelnõu algatajatega.
Riigikaitsekomisjon otsustas 2009. aasta 6. aprilli istungil konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev seaduseelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu 11. töönädala päevakorda kolmapäevaks, s.a 15. aprilliks ja ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas riigikaitsekomisjon s.a 6. aprilli istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva seaduseelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta on üks muudatusettepanek, mille on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme vaadanud läbi muudatusettepaneku. Seaduseelnõu 431 teine lugemine on lõpetatud.


2. 14:12 Hasartmängumaksu seaduse eelnõu (433 SE) teine lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas eelnõu 7. ja 13. aprillil. Eelnõu kohta laekus mitu muudatusettepanekut. Kõigepealt tegi Jaan Kundla ettepaneku asendada rahaühik seaduses ja kirjutada eurode asemel kroonid. Tegelikult on see euro pärit teisest seadusest, hasartmänguseadusest, ja lihtsalt ühtsuse nimel me ei arvestanud seda ettepanekut – need kaks seadust peaksid käima ka terminoloogiliselt paralleelselt.
Keskerakonna fraktsioon tegi ettepaneku tõsta õnne- või osavusmängu kaughasartmänguna korraldamisel tehtud panustelt laekunud summa maksumäära 5%-lt 18%-le. Seda ettepanekut ei toetatud, sest tõenäoliselt oleks see majanduslikult väga raskesti makstav ja hävitaks ilmselt selle valdkonna konkurentsivõime.
Lauri Vahtre ja Aleksei Lotman tegid ettepaneku näha ette eraldis Maaelu Edendamise Sihtasutusele hobusekasvatuse edendamise projektide toetamiseks ning vähendada hobuste võiduajamisel korraldatava toto korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutavat riigilõivu 50 000-lt 2000-le. Komisjon ei toetanud neid ettepanekuid. Kõigepealt ei pea me heaks mõtteks sellist sihtotstarvete lisamist maksu jagamisel, võiks olla siiski vastava nõukogu otsus, kas hobusekasvatus kuulub prioriteetide hulka, ja mis puudutab seda riigilõivu määra, siis tegemist on 20 aastaks antava loaga ja 2000-kroonine lõiv on võrreldes saadava hüve ja tegelikult ka riigi tehtavate kuludega liiga väike.
Huvi selle seaduse vastu näitasid üles ka Eesti Olümpiakomitee, Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit ja Eesti Loto. Rahanduskomisjon võttis siit mitu ideed. Kõige tähtsam muudatus on see, et kaughasartmängu ja spordiennustuste puhul ei maksustata mitte panuste summat, vaid panuste ja võitude vahet. See on spordiennustuste puhul oluline nende tasuvuse seisukohalt. Kaughasartmängu puhul on tegemist, nagu siin eelmine kord sai räägitud, rahvusvaheliselt konkureeriva valdkonnaga. Seda kõrget maksu oleks sealt selles mõttes lootusetu korjata, et mängijal on alati Internetist valida, kellega mängida ja kus mängida. Ka Eesti turul tegutseb selliseid siin registreerimata korraldajaid. Igal juhul on vajalik, et maksumäär jätaks korraldajatele alles konkurentsivõimaluse. Meie maksumäär ei ole mitte maailma parim – me ei soovi sellega meelitada siia mujalt rohkem korraldajaid, küll aga me soovime, et selle mänguliigi korraldamine oleks siin majanduslikult mõttekas ja riik saaks tõesti olukorda mingil määral kontrollida ja koguda ka sellelt tegevuselt maksu. Seni, kuni see valdkond ei ole keelatud, tasub seda siiski maksustada nii, et maksu tuleb.
Komisjoni seisukoht oli see, et teine lugemine lõpetada ja saata eelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on 12 muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist.
Esimene on kolleeg Jaan Kundlalt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Teine ja kolmas on rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Neljas on rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Viies on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt, on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh, proua esimees! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Esimees Ene Ergma

Palun! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 22 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 6, rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 7, kolleegid Aleksei Lotman ja Lauri Vahtre, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanekud nr 8 ja 9, rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 10, kolleegid Aleksei Lotman ja Lauri Vahtre, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Muudatusettepanekud nr 11 ja 12, rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Seaduseelnõu 433 teine lugemine on lõpetatud.


3. 14:21 Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest eelnõu (439 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühendamisest eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See eelnõu sisaldab ühte ettepanekut ja see on ühendada Maanteeamet ja autoregistrikeskus üheks valitsusasutuseks. Eelnõu esitamise motiiv on selles, et valitsuskuludega mõistlikult ringi käia, saavutada teatud kokkuhoidu, aga mitte ainult. Kindlasti on selle eelnõu üks soov ka tugevdada tegevust liiklusohutuse vallas. Nii Maanteeamet kui ka autoregistrikeskus tegelevad mõlemad kas kaudsemalt või otsesemalt liiklusohutusega, erinevate tegevustega. On tõenäoliselt mõistlik, et sellised ressursid koondatakse ühte kohta. Võidame kokkuhoiu rahas, kuid kindlasti mitte inimestele pakutavates teenustes. Autoregistrikeskus on võib-olla tavalistele inimestele rohkem tuntud ja teatud ning ei autoregistrikeskuse kaubamärk ARK ega ka teenindusbürood ei ole seotud selle otsusega. Kui teenindusbürood on piisavalt koormatud, siis nende muutmist ei ole me planeerinud. Küll aga toimuvad muutused juhtimisstruktuurides, koondatakse ühte mitte ainult üleriigiliselt, vaid ka erinevates regioonides.
Lugupeetud Riigikogu! Ma palun seda eelnõu toetada! Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Peep Aru!

Peep Aru

Aitäh! Lugupeetud hea minister! Mul on lihtsalt selline küsimus. Me teame ju, et ministeerium tegeleb ka maakondlike bussiliinide küsimuste üleandmisega ARK-ile. Kas see nõuab ka täiendavat tööjõudu või on võimalik need töötajad leida selle liitmise teel?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Praegu nii selles eelnõus kui ka, kui te tuletate meelde, mõned kuud tagasi ühistranspordiseaduses jätsime me maakonna tasandi bussiliinide korraldamise  selliseks, nagu ta on olnud mitmeid aastaid. Küll aga tegeleb autoregistrikeskus  üleriigilise koordineerimise, planeerimise, järelevalve ja kõikide muude asjadega. Kui see üleriigiline funktsioon on enam-vähem paigas – kõige olulisem on siin ühistranspordi registri korralik käivitamine –, ja see samm on ka tehtud, siis võiks minu arvates tulla selle juurde tagasi, kas on mõttekam vaadata teatud piirkondades ühistranspordi korraldamist laiemalt. Ma ei ole selles ise muide väga kindel, kas see on mõistlik. Küsimus on kindlasti selles, kes on see riigipoolne esindaja, kuna praegused omavalitsused on, nagu nad on. Nad on hästi väikesed ja me vajame maakonna või suurema piirkonna tasandil ühistranspordi korraldamist. Ma jätaksin selle küsimuse arutamise võib-olla selle aasta teise poolde, siis võiks seda arutada võib-olla järgmise aasta alguses, sõltuvalt sellest, kuidas need sammud on tehtud. Praegu ei kurda me maavalitsuste ja ministeeriumi vahelise koostöö üle selles suhtes, mis puudutab ühistranspordi korraldamist. Pigem on küsimus ikkagi see, kuidas arvestada kohalike omavalitsuste nägemusi, kuidas tagada seda ühistööd ja elanike muutuvaid vajadusi ning reageerida nendele kohapeal.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Valeri Korb

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Seletuskirjas on öeldud, et uue ettevõtte ülesandeks on teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel. Kas on mõeldud kõiki teid või on see ülesandeks pandud ainult nendele teedele, mis kuuluvad riigile?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Ma kinnitan seletuskirja õigsust.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Palun nüüd ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Toomas Tõniste!

Toomas Tõniste

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjon arutas oma 7. aprilli koosolekul seda eelnõu esimesele lugemisele saatmiseks. Minister Juhan Parts andis ülevaate eelnõu sisust. Eelnõus on tehtud esimeseks lugemiseks tehnilisi muudatusi ja tekstitäpsustusi vastavalt majanduskomisjoni töögrupis arutatule. Arvestati ka keeletoimetaja märkusi. Muudatustega on täpsustatud üleminekuregulatsiooni töölepingu seaduse alusel töötavate inimeste ametnikeks vormistamise ja ametnike töötajateks vormistamise kohta. Muudatuste kohaselt ei kehtestata eriregulatsiooni praeguste ametnike töötajateks vormistamiseks, vaid oodatakse ära uue avaliku teenistuse seadusega kehtima hakkav ja ühtne reeglistik. Komisjonis otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse tulenevalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse ja Maanteeameti ühinemisest eelnõu 439 täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul s.a 15. aprillil, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. aprill 2009 kell 12. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Toomas Tõniste! Teile on ka küsimus. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh! Hea kolleeg! Kas komisjoni oli kutsutud ka ARK-i ja Maanteeameti esindajad või pealikud ja oli teil elav arutelu? Tundub, et päris mõistlik seadus, aga kuidas need asutused ise sellesse suhtusid, kui küsisite nende käest?

Toomas Tõniste

Aitäh! Majanduskomisjonis ei olnud. Töörühmas ka ei olnud, seal olid majandusministeeriumi esindajad.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, kolleeg Toomas Tõniste! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. aprilli s.a kell 12. Eelnõu 439 esimene lugemine on lõpetatud.


4. 14:29 Rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu (454 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Valitsuse ettepanek on ühineda rahvusvaheliste näituste konventsiooniga ja teha seda niimoodi, et see jõustuks enne 30. aprilli 2009. Miks sellisel kuupäeval? Sellisel juhul võimaldab selle konventsiooniga ühinemine vähendada kulusid, osalemaks 2010. aastal maailmanäitusel EXPO 2010 Shanghais, mille ettevalmistus käib. Üldiselt tähendab see konventsioon seda, et kõikidel konventsiooniga liitunud riikide poolt tunnustatud näitustel osalemine annab teatud soodustusi riigile, mingisuguseid kohustusi ühel või teisel näitusel see iseenesest kaasa ei too. Konventsiooniga kohustub liikmesriik mitte osalema mitteregistreeritud ja mittetunnustatud näitustel. Konventsiooniga ühinemine toob kaasa ka kulutusi liikmemaksu näol. Aastane liikmemaks on kas 30 980 krooni või 49 756 krooni. Liikmemaksu täpse suuruse otsustab pärast konventsiooniga ühinemist selle rahvusvaheliste näituste büroo finantskomitee ja see on seotud Eesti liikmemaksuga ÜRO-s. Selle raha maksmisega saame hakkama. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Hea minister! Räägi meile mitteregistreeritud või mitteseaduspärastest või mittekonventsionaalsetest näitustest. Millised need on, millel me kohustume mitte osalema selle konventsiooniga?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Me ei tea, mis tulevik toob, ja tihtipeale võib mitteregistreeritud näituste puhul juhtuda nii, et me isegi ei tea nende toimumise fakti.

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, lugupeetud minister! Nüüd kutsun ma ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki.

Hannes Astok

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Nimetatud toredat eelnõu arutas majanduskomisjon oma istungil 7. aprillil s.a. Kohal olid majandusminister Juhan Parts ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talituse peaspetsialist Kaupo Sempelson. Minister tutvustas meile nimetatud eelnõu sisu ja eesmärke ning ta ei varjanud ka seda, mida ta jättis praegu saali ees ütlemata, et nimetatud konventsiooniga ühinemine võimaldab Shanghai näitusepaviljoni rentides saada kokkuvõtvalt ligi 900 000 krooni ulatuses madalamat hinda, mis on riigieelarve kehva seisu arvestades kindlasti erakordselt teretulnud tulu ehk, teistpidi öeldes, väiksem kulu. Komisjon arutas nimetatud teemat, leiti, et eelnõu on igati arukas ja mõistuspärane, ning otsustati saata Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvaheliste näituste konventsiooni ja selle muutmise protokolliga ühinemise seaduse eelnõu 454 täiskogule esimeseks lugemiseks eelnõu algataja nõusolekul muudetud kujul tänaseks päevaks – seda otsustati konsensusega –, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 20. aprill kell 12. Otsustati ka seda, et juhul kui esimene lugemine lõpetatakse, saata eelnõu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 22. aprillil ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole.  Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 20. aprilli 2009 kell 12. Eelnõu 454 esimene lugemine on lõpetatud.


5. 14:34 Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (455 SE) esimene lugemine

Esimees Ene Ergma

Vabariigi Valitsuse algatatud ... Ma ei ole veel kutsunud! Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Nüüd ma palun ettekandjaks majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Proua Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Startisin lihtsalt varem, et aega kokku hoida – teil ennekõike.
Teie ees on ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on ühe eelnõuga, mis puudutab palju räägitud ja mitmete inimeste poolt ka kirutud, aga rohkemate poolt heaks kiidetud ettevõtluse tugipaketti. Eelnõu tegeleb kolme küsimusega. Esiteks, ta suurendab ettevõtluslaenude tagamise mahtu seniselt 800 miljonilt 1,5 miljardi kroonini ja kindlasti loob paremaid võimalusi meie ettevõtetele nii käibe- kui ka investeerimiskrediidi saamiseks. Teiseks, eelnõu suurendab elamumajanduse laenutagatiste mahtu 950 miljonilt 1,5 miljardi kroonini. Ka selles osas näeme ennekõike neid tagatisi, kasutamaks energiasäästu investeeringute toetamiseks korteriühistutele, kui selle järele on vajadus. Kolmandaks, me muudame suurettevõtetele – ja suurettevõte tähendab ettevõtet, kus on töötajaid 250 ja rohkem – kehtinud keeluklausli. Siiamaani KredEx riiklikke laenukäendusi suurettevõtetele ei võimaldanud. Selle seadusega on suurettevõtetel võimalik laenukäendusi saada, juhul kui neil on vaja. Kommentaariks ütlen veel niipalju. Minu käest on palju küsitud, kas KredEx avab lihtsalt postkontori, kus keegi tembeldab käendusi ja muid asju. Seda kindlasti mitte. KredEx peab tegutsema isetasuva organisatsioonina, tema otsustusprotseduurid peavad vastama tavapärasele finantsinstitutsioonile esitatavatele nõuetele. Tema otsustel ei ole poliitilist iseloomu, vaid need on majanduslikud, ärilised otsustused. KredEx saab anda käendusi vaid nendele ettevõtetele või nendele projektidele, mille äririskid on piisavalt hinnatud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lembit Kaljuvee

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Tõesti hea meel, et see abipakett on lõpuks seadusena Riigikogu ette jõudnud. Mis te arvate, millal see tõsiselt tööle hakkab? Tähendab, millised garantiid hakkavad reaalselt tulema? Mis kuus? Mis te arvate?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Kui te peate silmas konkreetselt seda, mis hakkab kohe tööle, kui Riigikogu seaduse vastu võtab, siis see puudutab laenukäendusi. Ka praegu antakse ju laenukäendusi, kuid me loome sellega võimaluse n-ö kasvatada turu nõudmisel mahte, me prognoosime, et selle järele on vajadus sõltuvalt olukordadest finantsturgudel ja mis puudutab suurettevõtteid, siis nendele tuleb ka see võimalus. Mis puudutab teisi meetmeid või samme ettevõtluse tugipaketis, siis see on eraldi küsimus, räägime sellest eraldi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jürgen Ligi!

Jürgen Ligi

Aitäh! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et riigi poolt on tegemist kasumliku äriga. Miks sel juhul, kui tegemist ei ole poliitika, vaid äri ajamisega, ei tegele sellega erasektor?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Ma ütlesin, et KredEx kui organisatsioon peab tegutsema n-ö isetasuvuse põhimõttel ehk suutma ennast põhimõtteliselt ise finantseerida ja siis saama ka väikest kasumit. Kindlasti ei ole kasuminõuded KredExi kui praeguse staatusega institutsiooni puhul mingisugused omaette majanduseesmärgid, ta peab suutma end ise ära tasuda, kuid neid järgitakse. KredExi majandusaasta aruanded on avalikult kättesaadavad, neid on võimalik vaadata.
Ja nüüd on küsimus, miks erasektor seda ei tee? Ja siin ongi suur vahe, lugupeetud küsija! Ma tean, et Myanmaris, Botswanas ja veel mõnes riigis ei ole riiklike laenukäenduste ega ekspordigarantiide süsteemi. Ma usun, et Eestil oleks tark pakkuda oma ettevõtlusele samasugust konkurentsikeskkonda, nagu arenenud majandused pakuvad. Ma arvan, et minu poolt nimetatud riikide (ja ma võin neid riike veel nimetada) järgi ei maksa meil rivistuda. Ma loodan, et ma vastasin küsija küsimusele.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Te nimetasite, et kui üks ettevõte soovib laenu saada, siis hinnatakse kõigepealt tema äririskide piisavust. Aga riik võtab omalt poolt nende tagatislepingute kaudu ka üsna suure kohustuse. Minu küsimus on, kas nendes tingimustes võiks olla väga sõnaselge koht sellel, et ettevõte, saades seda laenu, kohustub säilitama või looma teatud hulgal töökohti?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Mis puudutab neid laenukäendusi, siis selles suhtes tavaliselt sedalaadi lisatingimusi ei esitata. See ei ole majanduslikult mõistlik, kuna laenukäendus on tasuline, see ei ole mingisugune tasuta dokument või abi. Ennekõike võtab selle meetme rakendamisel põhilised äririskid ikkagi pank. Iseenesest, kui ettevõttel on võimalik saada kas investeerimis- või käibelaenu, siis on loogiliselt olemas ka töökohad – kas nad siis säilivad või luuakse vastavalt uusi.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jürgen Ligi, teine küsimus!

Jürgen Ligi

Aitäh! Ma võin öelda, miks enamikus riikides sellised asjad on. See on sellepärast, et poliitikud saavad selliste pakkide valgel särada – ei ole midagi parata! Ja tõesti, selles mõttes on turg juba moondunud ja võib tõepoolest rääkida mingil määral võrdsematest konkurentsitingimustest, aga Myanmar ei ole vast hea võrdlus – seal on teistsugune majandus. Aga kui sa ütled, et tegemist on isetasuva tegevusega, siis seda tulebki äriks nimetada. Kui on tegemist väga väikese tulu määraga, siis on tegelikult suurema riskiga selles mõttes, et tal ei ole piisavalt puhvrit, kui asjad halvaks lähevad. Kuidas on eelarveriskid ikkagi tegelikult maandatud – see paneb mind muretsema, kui hakkavad tulema reaalsed kahjumid, nagu praeguses olukorras nad ju tulevad. Ja mispärast seda asja üldse tehakse?

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts

Aitäh! Eelarveriskid ongi maandatud ikkagi selle käenduste mahuga, mida  KredEx saab üldse välja anda. Ja milliste käenduste mahtude puhul ja millistel asjaoludel pluss ka reservkapitaliga on võimalik, et see käendus pöördub riigi vastu? Üldiselt, ja selleks on nii reservkapitali nõue kui ka käenduste piirmahud, see volituste määr, mida KredEx saab välja anda, on arvestatud nii, et ta suudab n-ö hakkama saada ja riigi vastu otseseid nõudeid ei pea tulema. Ma loodan, et see mürginool abstraktsete Euroopa poliitikute pihta ei puuduta seda tugipaketti. Ma ei tea, kas sa usud või ei usu, kui me räägime nendest laenukäendustest kui ka eksporditagatistest, siis ma ei arva, et see süsteem on aastakümneid tagasi välja nuputatud selleks, et keegi kunagi siis sai särada. Ta on ikkagi hädavajalik. See ei ole päris nii – ma näen su kehakeelt, aga see lihtsalt ei ole päris nii.
Kusjuures Eesti süsteem, mis praegu kehtib, on tegelikult suhteliselt poliitikakauge, mis on minu arust väga oluline. Kui me vaatame paljusid Euroopa Liidu riike, siis tihtipeale langetavad selliseid nii käenduse kui ka garantii otsuseid ministeeriumid, langetavad isegi valitsused – ma arvan, et need on vananenud süsteemid. Ja selliste süsteemide puhul on tegelikult eelarverisk märksa suurem, aga eelarveriski maandatakse jällegi teatud mahtude ettemääramisega riigieelarves. Eelarve tasakaalu seisukohast ei ole need kohustused n-ö bilansis arvele võtta, vaid Rahandusministeerium kindlasti kirjeldab KredExit tervikuna n-ö bilansiväliste võimalike tulevikukohustustena.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Nüüd ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe kolleeg Urmas Klaasi!

Urmas Klaas

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Härra minister! Majanduskomisjon on majanduse elavdamise ning ettevõtluse toetamise teemat arutanud oma komisjoni 23. märtsi koosolekul ning ka 7. aprilli koosolekul. Just viimasel, 7. aprillil, millest ma teile ka ülevaate teen, oli meie päevakorras Vabariigi Valitsuse algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu esimesele lugemisele saatmiseks täiskogu ette. Ma ei hakka kõike üle kordama, mida eelnõu algatamise juures minister Juhan Parts rääkis juba 23. märtsil, aga me kaasasime 7. aprilli koosolekule veel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ettevõtluse talituse juhataja Piret Treibergi ja KredExi riskijuhi Anto Viigi. Komisjoni liikmed esitasid küsimusi seoses käenduste mahu ja intressimäärade tingimustega ning tunti ka huvi KredExi suutlikkuse vastu viia ellu kavandatud meetmeid – kas on olemas piisav kompetents, piisav haldussuutlikkus ning kui meede leiab implementeerimist, kas siis ei teki seal takistusi ning kõik saab korralikult ellu viidud. KredExi ning ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad kinnitasid komisjonile, et selliseks mureks põhjust ei ole, et nad on kenasti valmistunud. Võib-olla eraldi mainiksin headele kolleegidele veel seda, kuivõrd see on küsimusena läbi käinud, mida tähendab elamumajanduslaenude tagamine. Elamumajanduslaenude tagamise puhul räägime me ka korterelamute laenude ning energiasäästu temaatika rakendamisest ja nende teemade jälgimisest rekonstrueerimistööde juures ning kuivõrd nende tööde maht ju kasvab – see on igati hea –, siis on ka tagatiste mahtu suurendatud.
Komisjon tegi kõik oma järgnevad otsused konsensuslikult: saata seaduseelnõu 455 täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 15. aprillil, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. aprill 2009 kell 12. Tähtaeg on üks nädal, nii et me oleme seda perioodi n‑ö kiirendanud, et me saaksime seda vajalikku eelnõu kiiremini menetleda. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Teile on ka küsimusi. Palun, Mai Treial, teine küsimus!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete nii mitmel korral seda seaduseelnõu arutanud ja kindlasti ka kursis nende probleemidega, et seoses töötusega satub üha rohkem inimesi ka eluasemelaenudega ja elamuga seotud laenudega üldse raskustesse selle tõttu, et neil ei ole tööd. Kas elamumajanduse laenude puhul, mida ühistutele antakse ja nende kaudu tuleb kindlasti tagasi maksta, on mõeldud ka nendele võimalustele, mis oleksid intressipuhkused teatud tingimustel?

Urmas Klaas

Tänan teid selle küsimuse eest! Aga selle eelnõu raamidesse see küsimus kindlasti ei kuulu. Siin me räägime ikkagi laenutagatistest ning nende mahust, mitte eraisikute laenust ja laenu teenindamisest ning eraisiku individuaalsest suhtest krediidiasutusega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Väino Linde!

Väino Linde

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli juttu ka sellest, et kindlasti paljudel juhtudel võivad need käendused jäädagi puhtformaalseteks, aga kas paljudel juhtudel võib esineda ka seda, et see käendus lähebki tegelikult selleks, milleks seda käendust ka vahel juriidiliselt peetakse?

Urmas Klaas

Aitäh küsimuse eest! See on kindlasti nii eelnõu algataja poolt läbi mõeldud kui ka komisjonis on sellest juttu olnud ning sellest tulenevalt on ka ju nende garantiide n-ö mahu piirang ette pandud.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Vilja Savisaar

Aitäh! Ma tegelikult tahan sedasama küsimust jätkata, sest sa vastasid küll selle piiride ettepanemise kohta, aga küsija, ma arvan, tahtis teada seda, kas riik või siis majandusministeerium on valmis selleks, kui käendaja ehk siis riik peabki hakkama neid laenusid sisuliselt kinni maksma, kas on mingi prognoos, kui suur võiks see protsent olla, kui palju neid võiks kinni maksta. Kas mingit sellist arutelu oli?

Urmas Klaas

Aitäh! Sellist nii täpset hindamist ei olnud. Kindlasti võib ju olukord muutuda ning ajapikku võib ka seetõttu pilt muutuda selles vallas, aga nii, nagu te küsite, ma ei saa teile öelda, et me oleksime täpselt mingit prognoosi saanud, seda mitte.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Urmas Klaas! Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 22. aprilli s.a kell 12. Eelnõu 455 esimene lugemine on lõpetatud.
Meie istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.52.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee