Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mõned märkused, mida on siit puldist nende eelnõude menetlemise käigus juba mitmel puhul välja öeldud, aga millele tasuks veel ja veel kord stenogrammi huvides tähelepanu juhtida.
Esiteks, võimude lahusus. Peale paljusõnaliste väidete, et Tallinn rikub seadusi ja sellepärast on koalitsioon kohustatud tõttama isamaa kaitsele, et säilitada n-ö selgus, nagu nad ise väidavad, ei ole toimuv, ütleme, päris põhiseaduspärane või pole seda kohe üldse mitte. Nimelt ei saa Riigikogu asuda Riigikohtu asemele, mõista kedagi süüdi rikkumises ega öelda, et valimisseadusi ei ole käsitletud õigesti või neid pole rikutud. Eri institutsioonidel oli selle valguses võimalik pöörduda põhiseaduse järelevalve kohtumenetluse protseduuride kohaselt Riigikohtusse. Seda ei tehtud. Me saame aru, miks – poliitilistel põhjustel. Mõistagi ei oleks sealt tulemas ei soodsat otsust ja ammugi mitte soodsal kiirusel, arvestades valimisprotseduuride lukku kukkumist üsna varsti.
Teine on ühetaolisuse argument. Seda võib vaadata vähemalt kahest aspektist. Esiteks ühetaolisus selles mõttes, et valimisreeglid peavad olema universaalsed, kehtima üleriigiliselt. Käsitletaval juhul on tegemist ainult kitsalt ühe omavalitsuse n-ö kohaliku elu küsimuse reguleerimisega ehk siis selgelt tema pädevuse äravõtmisega ja seadusandja poolt n-ö kaheksa valimisringkonna kehtestamisega aegade lõpuni. See on juba aga kohaliku elu küsimus, see ei ole enam riigi küsimus.
Edasi küsimus, mida koalitsioonipoliitikud kardavad nagu tuld, ja täiesti põhjendatult. See on konkreetne kontrollitav olukord, mida toob Tallinnas kaasa just nimelt kaheksa valimisringkonna kehtestamine sellisel kujul, nagu nad mõnda aega on kehtinud. Ja nüüd punkt, mida põhiseaduskomisjoni esimees ei suutnud kohe kuidagi ette lugeda. Ma loen selle siin ise ära. See tuleneb linnavolikogu esimehe ettekandest põhiseaduskomisjonis ja puudutab valimisringkondi ning vähemuste õiguste rikkumist nendes. Nimelt valimisringkond nr 1, Haabersti, valijate arv 30 147, mandaate 9, ringkonnakordaja 3349,66, mitte-eestlasi 51,2, eestlasi 48,8%. Kesklinn, 36 030 valijat, mandaate 9, ringkonnakordaja 4003, mitte-eestlasi 28,9, eestlasi 71,1%. Kristiine, valijaid 23 376, mandaate 8, ringkonnakordaja 2922, mitte-eestlasi vaid 32,2, eestlasi 67,8%. Nüüd Lasnamäe, 88 812 valijat, mandaate 16, ringkonnakordaja 5550,75, mitte-eestlasi 71,4, eestlasi 28,6%. Viies ringkond, Mustamäe, valijate arv 52 498, mandaate 12, ringkonnakordaja 4374,83, mitte-eestlasi 42,6, eestlasi 57,4%. Nõmme, 30 247 valijat, mandaate 9, ringkonnakordaja 3360,78, mitte-eestlasi 16,2%, eestlasi 83,8. Pirita, 9050 valijat, mandaate 6, ringkonnakordaja 1508,33, mitte-eestlasi 18,4, eestlasi 81,6%. Põhja-Tallinn, 42 803 valijat, 10 mandaati, ringkonnakordaja 4280,30, mitte-eestlasi 58,1, eestlasi 41,9%. Pärast selle tabeli ettelugemist ei ole tegelikult ühtegi põhiseaduslikku väärtust, mida n-ö selguse taha pugedes just nimelt kaheksa valimisringkonnaga sellisel kujul, nagu nad praegu kehtivad, kaitsta. Ja seda teab eelmine ettekandja, seda teab tegelikult õiguskantsler ja küllap seda teab ka Riigikohus. On tore, et just täna toimub Riigikohtus põhiseaduslik vaidlus meie poolt detsembris vastu võetud seaduse üle. On selline kummaline seis, et seal ei vaielda sisu üle, vaid ainukene, mille taha püütakse pugeda, on vaidluse lubatavus Riigikohtus – ka see on väga kõnekas fakt.
Nii et ma soovitan selle eelnõu lugemise katkestada, sest mitte midagi muud kui üks põhiseaduslik vaidlus ja veel suurem segadus sellest seadusest täna ei sünni. Aitäh!
