Aitäh teile! Minu seisukoht on see, et hoolimata lühiajalistest keerulistest aegadest majanduses, on teemasid ja valdkondi, kus mingisuguste lühiajaliste murede lahendamiseks ei tohiks olulisi muudatusi või kärpeid teha, sest kaugemas perspektiivis võivad sellised kärped või muudatused väga valusalt kätte maksta. Nii et ka hoolimata sellest, et me oleme kõik koos Eesti selle aasta riigieelarvet juba kärpinud, ja võimalik, et ülejäänud aasta ja ka järgmine aasta ei ole nii ilusad ja roosilised, kui me oleme viimastel aastatel harjunud, on Eesti julgeolekuküsimused, sealhulgas loomulikult kaitsekulutuste küsimused, teema, kus kindlasti ei tohiks kergekäeliselt kärbetele minna. Me oleme ju langetanud põhimõttelise poliitilise otsuse liikuda selles suunas, et me täidaksime seda kriteeriumi, et meie kaitsekulutused moodustaksid 2% sisemajanduse kogutoodangust. Me ei ole seda eesmärki kuhugi kõrvale pannud. Jah, liikumine selles suunas on keeruliste aegade tõttu majanduses aeglustunud. Aga kui vaadata seda, kuidas on ümber käidud kaitse-eelarvega, ja kui võrrelda meie kärpeid mõne teise riigi kärbetega, siis on mul hea meel, et me oleme üldist hoiakut suutnud ikkagi ka praegu, keerulises majandusolukorras säilitada. Ma pean tegelikult Eesti jaoks ainuvõimalikuks, et me sellist kokkulepet, sellist hoiakut säilitame ka edaspidi. Näiteks rahvusvaheliste missioonide puhul ei ole me mingisugusele kärpimisele läinud, vaid me täidame oma rahvusvahelisi kohustusi edasi, nii nagu lubatud.