Tere päevast, head kolleegid! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Head kolleegid! Täna on meil infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja välisminister Urmas Paet. Läheme küsimuste juurde.

Kõigepealt annan küsimuse esitamiseks sõna kolleeg Enn Eesmaale, kes esitab küsimuse Urmas Paetile Euroopa julgeoleku‑ ja kaitsepoliitika kohta. Palun! Klahvile "Sõna" palun vajutada, Enn Eesmaa!

Seda ma siin vajutan. Austatud välisminister! Mullu novembris võttis Euroopa Liidu üldasjade ja välissuhete nõukogu vastu tsiviilse kriisiohje võimet käsitleva aruande ja vastava poliitilise deklaratsiooni. Selle kohaselt on Euroopa Liidu praegused eesmärgid kiirendada missioonide algatamist, suurendada kriisiohjestruktuuride võimekust, tugevdada osaliste ühtsust ja koostööd ning parandada vahendite kättesaadavust ja ekspertide väljaõpet. Ülehomme arutavad Euroopa Liidu välisministrid Tšehhimaal selles töös saavutatud esimesi tulemusi. Minu küsimus on suunatud siiski ennekõike Eesti riigi siseste võimekuste arendamisele. Kas Välisministeeriumi arvates on tegelikult mitme ministeeriumi valdkonda jäävaid võimekusi suudetud vaatamata kärpimisprogrammidele arendada mõtteka koordinatsiooni suunas?

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on jah. See väljendub juriidiliselt selles, et põhimõtteliselt me oleme jõudnud lõpule rahvusvahelistel tsiviilmissioonidel osalemise seaduse eelnõu koostamisega, mida on teinud koostöös kõik need ministeeriumid ja ametkonnad, kellesse see valdkond puutub. Kui võrrelda mõne aasta taguse ajaga, kus igaüks vaatas ise, kuidas sai, ja kas kedagi kuhugi missioonile saatis või millised olid võimalused, siis täna võin ma öelda, et Eesti riigis on koordinatsioon ennekõike Siseministeeriumiga, aga ka Justiitsministeeriumiga ja teistega, kust kõige rohkem eksperte missioonidele vajatakse, minu hinnangul küll juba hea. Kui see seadus vastu võetakse, siis saab praegune praktika ka selge juriidilise aluse ja raamistiku. Tõepoolest, viimaste aegade jooksul on see valdkond saanud väga selged piirid, sisemine koostöö on oluliselt parem ja on olemas ka ülevaade ekspertidest, kes ühe või teise ministeeriumi haldusalas on ja keda on võimalik lähetada ühele või teisele missioonile. Euroopa Liidu kontekstis (te nimetasite õigesti, et eeloleval välisministrite mitteametlikul kohtumisel on see teema kõne all) võib öelda, et kui vaadata viimase aasta praktikat, näiteks seda, kui kiiresti Euroopa Liit suutis pärast sõda kokku panna oma missiooni Gruusiasse, samuti seda, et suhteliselt kiiresti suudeti kokku panna Euroopa Liidu ajaloo kõige suurem tsiviilmissioon Kosovos ja see käivitada, siis on ka Euroopa Liidu võimekus viimasel ajal oluliselt paranenud.

Aitäh! Enn Eesmaal on täiendav küsimus. Palun!

Suur aitäh! Austatud minister! Kas teie arvates nii euroliidu kui konkreetsemalt ka Eesti tasandil tehtav töö suudab juba tulevaks aastaks täita meie meedias ehk vähem kajastatud Euroopa Liidu tsiviilset peaeesmärki (inglise keeles Civilian Headline Goal), tagamaks muu hulgas piisavat arvu kvalifitseeritud personali tsiviilmissioonide tarbeks ning parandamaks missioonide planeerimist ja nende missioonide läbiviimist?

Ühest vastust on sellele küsimusele paraku raske anda. Mis puudutab Euroopa Liidu missioone, siis nende missioonide ekspertidest kokkupanemine tuleneb lõpuks ikkagi liikmesriikide otsustest, kui palju ja milliseid eksperte ollakse võimelised missioonile saatma. Kui ma nimetasin enne paari positiivset näidet, näiteks sedasama Gruusia missiooni ja missiooni Kosovos, kus komplekteerimisega ei olnud probleeme, need suudeti kiiresti kokku panna, siis jätkuvalt on piinlik lugu Euroopa Liidu politseimissiooniga Afganistanis, kus Euroopa Liit on lubanud välja panna 400 politseieksperti. Tänaseks on neid seal 216 ehk 27 riigi peale ei ole suudetud komplekteerida 400‑liikmelist politseimissiooni Afganistanis. Kogu probleemistiku olulisust, Afganistani julgeolekuolukorra parandamise probleemistiku olulisust arvestades oleks kindlasti äärmiselt vajalik, et Euroopa Liit ka siin oma mitte just väga suure kohustuse täidaks. Nii et anda garantiid, kas mingisuguse aja pärast kõik töötab täiesti õlitatult, kõik ilusasti sõnastatud eesmärgid on täidetud, ilmselt ei saa, kuna selleks, nagu ma nimetasin, on vaja kõigi Euroopa Liidu riikide otsuseid kõigi konkreetsete missioonide mehitamise kohta. Mõnikord, nagu elus ikka, on saatan peidus pisiasjades. Näiteks sellesama Afganistani missiooni puhul on seni üks takistav tegur olnud päevaraha suhteline väiksus, võrreldes mõne teise missiooniga. Kõik need tegurid hakkavad lõppkokkuvõttes mängima ja häirivad eesmärgi saavutamist. Ega ühelgi riigil ei ole ka ju mingit eraldi võimekust või eraldi ekspertide rühma, kes tegelebki ainult välismissioonidel käimisega ja ootab, et äkki mõni missioon avatakse. Kõik need eksperdid tulevad ikkagi n‑ö riigisisesest kasutusest, kas politseist ...

Aeg, minister!

... vanglaametitest või kusagilt mujalt. Ka see seab paraku oma elulised piirangud. Vabandust!

Kolleegidel on täiendavaid küsimusi. Kõigepealt saab sõna Urmas Klaas. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra välisminister! Me teame ja tunnustame teie tegevust selles osas, kuidas uues, kujunenud situatsioonis leida Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa inimestele võimalusi lihtsamas vormis ületada Eesti-Vene kontrolljoont. Sellest on ka siin saalis õige mitmel korral juttu olnud. Kas te võite meid informeerida võimalikest muudatustest, just Venemaad silmas pidades? Esmaspäeval ei saanud ma seda situatsiooni päris selgeks. Me teame, et Eesti ühepoolselt väljastab viisataotlejatele pikaaegseid ja mitmekordseid viisasid. Kas Venemaa poole pealt on siin mingisuguseid liikumisi või uudiseid?

Aitäh küsimuse eest! Ma sain esmaspäeval võimaluse siin sel teemal arupärimisele vastata. Nagu ma nimetasin, kui pärast 19. jaanuari lõppes Eesti-Vene kahepoolse protokolli kehtivus, mis puudutab lihtsustatud piiriületust piiriäärsetel aladel, siis on Eesti ühepoolselt jätkanud pikaajaliste ja mitmekordsete viisade väljastamist inimestele, kellel oli varem võimalik käia lihtsamalt üle piiri, tegelikult kõigile Vene kodanikele, kellel on olnud n‑ö positiivne ajalugu Eestiga suhtlemisel ehk kes on ka varem Eestis käinud ega ole midagi paha siin korda saatnud. Samuti oleme vastastikusel alusel teinud Venemaale ettepaneku, et ka Venemaa võiks sama praktikat Eesti kodanike suhtes jätkata. Samuti oleme humanitaarsetel kaalutlustel väljastanud ühepoolselt tasuta viisasid Vene kodanikele, et nad saaksid külastada oma lähedaste haudu, kui need on Eestis. Selles osas on mul teile öelda üks positiivne uudis, edasiminek. Nimelt, Vene välisministeerium teatas meile noodiga, et arvestades sedasama praktikat, mida teile kirjeldasin, on ka Venemaa otsustanud hakata väljastama tasuta viisasid Eesti kodanikele, kes külastavad oma lähedaste matmispaiku või haudu Venemaa Föderatsiooni territooriumil. See on kindlasti  positiivne sõnum. Järgmisel nädalal kohtub meie konsulaarosakonna peadirektor oma kolleegiga Moskvas, et rääkida ka laiemast võimalusest vastastikusel alusel viisaküsimustega edasi minna, mis puudutab pikaajaliste ja mitmekordsete viisade küsimust üleüldse, nii nagu meie oleme ühepoolselt rakendanud. Aga seda sõnumit, seda Vene poole otsust, et nüüd on oma lähedaste haudadel käimiseks võimalik saada tasuta viisasid, hindan ma kindlasti positiivseks.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra välisminister! Kuidas te kommenteerite seda, kuidas mõjub Euroopa julgeolekule ja üldse Euroopa ühtsusele praegune olukord Tšehhis? Eesistujamaal on valitsuskriis. Nagu ma kuulsin, on lähipäevil seal kavas suured kohtumised. Millise jälje selline valitsuskriis Euroopa Liidule jätab?

Aitäh teile! Üldhinnanguna öeldes oleks kindlasti parem, kui eesistumise ajal oleks riigis, kes on eesistuja, sisemine poliitiline stabiilsus ja valitsuskriisi ei oleks. Samas, kui vaadata Euroopa Liidu ajalugu, siis ei ole see sugugi pretsedent. Ka varem on olnud riike ja eesistujaid, kus eesistumise ajal on lahvatanud valitsuskriis. Need riigid on saanud oma eesistumisperioodiga ikkagi kenasti hakkama. Näited on 1990. aastatest, näiteks Taani või Itaalia. Kui vaadata praegust olukorda Tšehhis, siis nii Tšehhi poliitikud ise, nii praegusest koalitsioonist kui ka opositsioonist, kui ka Euroopa Komisjon on väljendanud veendumust, et praegune teatav valitsuskriis Tšehhis ei avalda mingisugust olulist mõju Euroopa Liidu eesistuja rolli täitmisele. Muidugi ühineme ka meie siin lootusega, et kõik Tšehhi poliitilised jõud annaksid endale aru, et Tšehhil on praegu, täites eesistuja rolli, tegemist kogu Euroopa Liidu jaoks väga olulise ülesande täitmisega. Nii et loodame ja usume, et see tõepoolest ei avalda mingisugust mõju töö kvaliteedile. Juba lähipäevade ja ‑nädalate kalender on eesistujal väga tihedalt täis kõikvõimalikke olulisi rahvusvahelisi kohtumisi.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Hea välisminister Urmas Paet! Teatavasti on Euroopa julgeoleku‑ ja kaitsepoliitika nurgakivi NATO. Pole ka saladus, et meie naabritel Lätil ja Leedul läheb majanduses praegu tunduvalt halvemini ja raskemini kui meil. Kas see tähendab, et siin piirkonnas NATO võimekuse tagamiseks peab Eesti oma kaitsekulutuste taset säilitama ja seda võib-olla isegi tõstma, hoolimata ka meie raskest olukorrast, kuid siiski arvestades, et me oleme veidi paremas olukorras kui naabrid?

Aitäh teile! Minu seisukoht on see, et hoolimata lühiajalistest keerulistest aegadest majanduses, on teemasid ja valdkondi, kus mingisuguste lühiajaliste murede lahendamiseks ei tohiks olulisi muudatusi või kärpeid teha, sest kaugemas perspektiivis võivad sellised kärped või muudatused väga valusalt kätte maksta. Nii et ka hoolimata sellest, et me oleme kõik koos Eesti selle aasta riigieelarvet juba kärpinud, ja võimalik, et ülejäänud aasta ja ka järgmine aasta ei ole nii ilusad ja roosilised, kui me oleme viimastel aastatel harjunud, on Eesti julgeolekuküsimused, sealhulgas loomulikult kaitsekulutuste küsimused, teema, kus kindlasti ei tohiks kergekäeliselt kärbetele minna. Me oleme ju langetanud põhimõttelise poliitilise otsuse liikuda selles suunas, et me täidaksime seda kriteeriumi, et meie kaitsekulutused moodustaksid 2% sisemajanduse kogutoodangust. Me ei ole seda eesmärki kuhugi kõrvale pannud. Jah, liikumine selles suunas on keeruliste aegade tõttu majanduses aeglustunud. Aga kui vaadata seda, kuidas on ümber käidud kaitse-eelarvega, ja kui võrrelda meie kärpeid mõne teise riigi kärbetega, siis on mul hea meel, et me oleme üldist hoiakut suutnud ikkagi ka praegu, keerulises majandusolukorras säilitada. Ma pean tegelikult Eesti jaoks ainuvõimalikuks, et me sellist kokkulepet, sellist hoiakut säilitame ka edaspidi. Näiteks rahvusvaheliste missioonide puhul ei ole me mingisugusele kärpimisele läinud, vaid me täidame oma rahvusvahelisi kohustusi edasi, nii nagu lubatud.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Toivo Tootsen. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud välisminister! Mul on hea meel, et te riivamisi peatusite politseimissioonil Afganistanis. Kui me räägime missioonidest, siis tavaliselt ikkagi ainult sõjalistest ja teenimatult vähe tähelepanu on saanud nii tsiviilmissioonid kui ka seesama politseimissioon. Praegu olekski teil võimalus paari sõnaga lähemalt seletada, kuidas Eesti selles osaleb, millised on meie võimekused ja panused.

Aitäh teile! Praeguse seisuga on Eestist Euroopa Liidu tsiviilmissioonidel osalemas kokku 15 inimest, kelle kulud kannab Eesti. Need 15 inimest jaotuvad tegelikult Euroopa Liidu kuue tsiviilmissiooni vahel: Bosnias ja Hertsegoviinas on üks inimene, Moldovas kolm, Afganistanis, sellelsamal politseimissioonil on praegu üks, Kosovos kuus, Gruusias kaks ja Iraagis õigusmissioonil ka kaks inimest. Meie praegune kava on see, et võimalikult ruttu lisada üks inimene Afganistani politseimissiooni. Me väga aktiivselt otsime Eestist seda inimest, keda oleks võimalik sinna võimalikult ruttu lähetada. Lisaks nendele inimestele, kelle eest otseselt maksab Eesti, on meil tsiviileksperte eri missioonidel veel. On inimesi, kes on kandideerinud otse kas Euroopa Liidu või mõne muu rahvusvahelise organisatsiooni tsiviilmissiooni palgalistele kohtadele, konkursi võitnud ja sinna tööle saanud. Eestist tegelikult on inimesi rohkem kui need 16, keda Eesti on lähetanud oma kulu ja kirjadega.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Minu küsimus puudutab välismajanduspoliitikat. Eile kuulsin ühelt Hiinas ärihuvisid omavalt Eesti ärimehelt, et Eesti Välisministeeriumil on kavatsus vähendada diplomaatide arvu Hiinas kolmelt kahele. Hiina on ju kõikidele maailma riikidele väga huvitav majandusobjekt. Miks meie seal inimeste arvu vähendame? Ma saan aru, et on raske aeg, aga võib-olla annaks neid vähendusi teha kuskilt mujalt.

Aitäh! Tegemist ei ole tegelikult vähendamisega, vaid tegemist on ühe rotatsiooni edasilükkamisega. Keegi ei ole teinud otsust meie saatkonnas Hiinas diplomaatide arvu vähendada, vaid meie saatkonnas Pekingis, nagu ka mõnes teises saatkonnas, lükkub rotatsioon mõne kuu võrra edasi nendelsamadel eelarvelistel põhjustel. Lisaks Hiinale on neid kohti paraku veel. Samas on Hiinas väga kenasti, mis majandust puudutab, tööle hakanud Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja. Me oleme ikkagi kaalunud kõik need asjad, ka rotatsiooni mõnekuulised edasilükkamised põhjalikult läbi. Nad ei tohiks tekitada suuremat muret.

Aitäh! Head kolleegid! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Läheme järgmise küsija juurde, kelleks on Lauri Laasi ja kes on esitanud küsimuse kaitseminister Jaak Aaviksoole. Teemaks on kaitseväe kasutamine seoses avaliku korraga. Palun, Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Austatud kaitseminister! Põhiseaduskomisjoni menetluses oleva hädaolukorra seaduse § 30 sätestab kaitseväe kasutamise võimaluse avaliku korra ja turvalisuse tagamisel. Siit ka küsimus: kes konkreetselt otsustab kaitseväe kasutamise ja kasutamise ulatuse avaliku korra tagamisel, kui eriolukorra juht ei ole kaitseminister? Kes annab selles olukorras korralduse kaitseväe kasutamiseks?

Aitäh küsijale! Põhiseaduskomisjoni menetluses on tõepoolest hädaolukorra seaduse eelnõu, kuhu on eri seadustest rännanud ka sätted kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise kohta hädaolukorra lahendamisel ja turvalisuse tagamisel (nii kõlab see § 30 praeguses versioonis). See paragrahv ütleb, et otsuse kasutada kaitseväge või Kaitseliitu võtab vastu Vabariigi Valitsus, selle ettepaneku teeb siseminister kooskõlastatult kaitseministriga selle valitsuse otsuse alusel, milles märgitakse ära ülesanne, kasutatavate inimeste arv, tähtaeg, territoorium ja ametiisik või ametiisikud, kellele kasutatavad kaitseväelased või Kaitseliidu tegevliikmed allutatakse, ja vajaduse korral muud tingimused. Seega, see ametiisik, kes hakkab andma korraldusi, on ära märgitud Vabariigi Valitsuse otsuses. Pärast selle Vabariigi Valitsuse otsuse andmist annab kaitseminister korralduse kaitseväe juhatajale või Kaitseliidu ülemale, kes omakorda allutab need üksused hädaolukorra või turvalisuse tagamise operatsiooni eest vastutavale isikule. Selline on selle regulatsiooni loogika.

Aitäh! Lauri Laasil on lisaküsimus. Palun!

Aitäh! Austatud minister! Kaitseväe korralduse seaduses, mis võeti koalitsiooni häältega vastu möödunud suvel, on juba sätestatud, et kaitseväge võib kasutada ilma eriolukorra või sõjaseisukorrata. Mis on kaitseväe korralduse seaduses kirjeldatud ründe ja nüüd planeeritava seadusmuudatuse vahe?

Aitäh! Kaitseväe korralduse seaduses on piiritletud need juhtumid, milleks võib tavaolukorras või rahuajal kaitseväge kasutada, sealhulgas jõu kasutamise õigusega. Selleks on, esiteks, kaitseväeobjektide valve. Teiseks, kaitseväe korralduse seaduse alusel on võimalik kasutada jõudu ettenähtud korras tsiviilõhusõiduki, nn renegaadi tekitatud ohu tõrjumiseks. Kolmandaks, kaitseväe korralduse seaduse alusel on võimalik kasutada jõudu väljastpoolt Eestit tuleneva ründe tõrjeks. Hädaolukorra seadus käsitleb nendele olukordadele lisaks järgmisi olukordi. Esiteks, eriolukorras vajalike tööde tegemine. Teiseks, avaliku korra ja liiklusohutuse tagamine eriolukorra piirkonnas. See on regulatsioon, mis peaks olema kaetud eriolukorra seadusega, mis, ma saan aru, hädaolukorra seaduse vastuvõtmise korral integreerub hädaolukorra seadusesse. Lisaks sellele on võimalik kasutada kaitseväge hädaolukorras, nagu juba mainitud, Vabariigi Valitsuse otsusel nn VIP‑julgestuseks ehk rahvusvaheliselt kaitstud isiku elu või tervise kaitseks ja rünnakuriskiga objekti valveks või riigi‑ või kohaliku omavalitsuse ametiruumi või diplomaatilise puutumatusega territooriumi kaitseks. See on ammendav loetelu nendest juhtumitest. Ka need hädaolukorra seaduses täiendavalt toodud juhtumid ei ole kitsas mõttes või tava mõttes avaliku korra tagamisele suunatud. Need on, rõhutan veel kord, eriolukorras  ...

Aeg, lugupeetud minister!

... vajalikud asjad. Teiseks on need kas isiku või objekti valvega seotud.

Lugupeetud ministrid ja head kolleegid! Katsume ajagraafikust kinni pidada. Järgmine küsija on kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud härra kaitseminister! Teatavasti määratakse riigikaitselised sundkoormised ja tehakse need teatavaks isikutele rahuajal ning seda korraldab Kaitseministeerium Kaitseressursside Ameti kaudu. Eile külastas riigikaitsekomisjon Kaitseressursside Ametit. Vastates komisjoni liikmete küsimustele, tõdesid ameti juhtkonna esindajad, et selles osas oodatakse Kaitseministeeriumi ja kaitseväe suuniseid. Kas Kaitseministeeriumil on kavas selle küsimusega tegelda?

Kaitseministeerium päris kindlasti tegeleb selle küsimusega. Kaitseressursside Ametiga, eriti selles osas, mis puudutab ajateenistust, aga ka reservkogunemisi, on kavas jätkuvalt tegelda. Missugustest konkreetsetest suunistest juttu on, seda ma kahjuks ei tea, sest konkreetsel kujul neid viimasel ajal esitatud ei ole.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Mati Raidma. Palun!

Suur tänu! Austatud minister! Riigikogus on päris suur hulk eelnõusid, milles kõikjal räägitakse, kuidas kaitseväge kasutada saab. Seda on kirjeldatud korrakaitseseaduse, hädaolukorra seaduse ja erakorralise seisukorra seaduse eelnõus. Milline on teie arvamus, kas see on mõistlik lähenemine või tuleks kõik need juhud koondada kaitseväe korralduse seadusesse, et kaitseväel oleks üks koht juhiseks, mitte nii, et on viis regulatsiooni?

Olen seisukohal, et kaitseväe korralduse seadus võiks eelkõige piirduda kaitseväe korralduslike küsimustega. Mis puudutab kaitseväe kasutamist erinevates olukordades, eelkõige erakorralises olukorras, rääkimata sõjalisest olukorrast, siis see peaks olema reguleeritud vastavates seadustes. Nagu ma aru saan, on Riigikogu menetluses see kaitseväe kasutamist puudutav punkt rännanud, kui nii võib öelda, korrakaitseseadusest menetletavasse hädaolukorra seadusesse. Hädaolukorra seadus kannab küll nimetust hädaolukorra seadus, aga ma saan aru, et ta hakkab reguleerima ka eriolukordades toimuvat. Ma loodan, et Riigikogu suudab saavutada ka pealkirjades piisava õigusselguse. Aga mis puudutab kaitseväe kasutamist, siis ma arvan, et selle kasutamist eriolukorras, erakorralises olukorras, hädaolukorras, rääkimata sõjaolukorrast, on igati mõistlik reguleerida vastavates seadustes, mitte tingimata kaitseväe korralduse seaduses.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Tarmo Mänd. Palun!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab ka eespool kõne all olnud kaitseväe korralduse seadust. Teatavasti toimib see seadus meil veel jõustumata põhiseaduse alusel, tähendab, lähtub uuest, veel lõplikult jõustumata põhiseaduse redaktsioonist, mis jõustub parimal juhul aastal 2011, kui järgmine Riigikogu koosseis selle kinnitab. Ma küsisin selle küsimuse õiguskantsleri käest, ta nägi probleemi, aga ütles, et praegu on see rikkumine põhjendatud. Täpselt nii mulle õiguskantsler vastas. Aga seal on palju küsimusi, millega kaitseminister võib oma praktilises töös kokku puutuda: presidendi ja Vabariigi Valitsuse suhted; eriolukorras käitumine; kui vahetub kaitseväe juhataja, kuidas ta ametisse nimetatakse. See on minu mälu järgi kõige suurem õiguslik nonsenss, mida siin saalis kahe aasta jooksul üldse tekitatud on. Kas teil on juba tekkinud probleeme selle seaduse täitmisel?

Aitäh! Võin kinnitada, et ma ei näe vastuolu kaitseväe korralduse seaduse ja kehtiva põhiseaduse vahel. Kui selline vastuolu eksisteeriks, usun, oleks kas Vabariigi President või õiguskantsler kasutanud oma õigust vastava hinnangu alusel käitumiseks. Praktilises tegevuses ei ole olnud Kaitseministeeriumi, kaitseväe, presidendi institutsiooni ja Vabariigi Valitsuse vahel probleeme, ei õiguslikke ega töökorralduslikke.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Laanet. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea kaitseminister! Ma jätkan sedasama teemat, mis puudutab erakorralise seisukorra seaduse ja sellega kaasnevate seaduste muutmist. Siin on sees mõiste "massiline korratus". Täna on esimesel lugemisel eelnõu 416, mis puudutab sedasama terminit. Ma ei eelda, et te annaksite massilise korratuse legaaldefinitsiooni, aga ma küsin, mida te kodanikuna tunnete ja arvate, mis teie arvates on massiline korratus.

Eks meil igaühel ole kodanikuna ettekujutus, mis võiks olla massiline korratus, aga küsimus iseenesest kuulub sellesse kategooriasse, mis hetkest liivateradest saab liivakuhi. See on kvalitatiivne hinnang, mida tuleb anda konkreetset olukorda ja asjaolusid arvestades. Samamoodi on veidi avatud mõiste ka "terrorism", mille praktiline kasutamine on eri riikides olnud üsna erinev. Samal ajal ei ole ma veendunud, et me võiksime legaaldefinitsioonide kaudu tagada suurema õiguskindluse või põhjendatuse vastavate otsuste tegemisel. Ma arvan, et pädevatele organitele, olgu need siis Vabariigi Valitsuse, presidendi või ka Riigikogu tasemel, peab selles küsimuses jääma teatud diskretsiooniõigus.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea kaitseminister! Viimastel aegadel on julgeolekuolukord Afganistanis rahvusvahelisele üldsusele mõnevõrra muret tekitamas. Ilmselt sellest tulenevalt on ka NATO partnerid omavahel arutanud, et vähemalt valimiste ajaks oleks vaja sinna saata mõnevõrra lisavägesid. Kaitseministeeriumi kantsler, tubli reservkolonelleitnant Riho Terras on lubanud, et vajaduse korral lähetab sinna lisaüksusi ka Eesti. Kas teile on teada, kui suurtest üksustest me räägime ja kas meil on selle jaoks olemas ka valmisolek ja ressursid?

Aitäh! Mul on hea meel tõdeda, et vahepealse aja jooksul on reservkolonelleitnant Riho Terrasest saanud kolonel reservis. Aga mis puudutab konkreetset küsimust, siis, tõepoolest, valimiste turvamiseks (valimised ise leiavad eeldatavasti aset augustis) on kavandatud lisaväekontingendi Afganistani viimine. Me oleme põhimõtteliselt arutanud, sealhulgas konsulteerinud kaitseväega, missugused oleksid Eesti Vabariigi võimalused sellises ühekordses turvaoperatsioonis lisakontingendiga osaleda. Sellist võimalust arutab ka kantsler praegu Ameerika Ühendriikides viibides. Praeguste andmete kohaselt võiks see täiendav missioon toimuda selle aasta juulis, augustis, septembris ja oktoobris. Eesti puhul saame me rääkida maksimaalselt rühmasuurusest üksusest.

Aitäh! Head kolleegid! Võtame viimased küsimused. Kõigepealt saab sõna kolleeg Kalvi Kõva. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Tulen tagasi kaitseväe kasutamise juurde avaliku korra tagamiseks. Praegu osalevad kaitseliitlased abipolitseiniku staatuses ka avaliku korra tagamisel koostöös politseiga. Kuidas hindate Kaitseliidu ja politsei koostööd avaliku korra tagamisel?

Praegu on see tõepoolest võimalik abipolitseiniku staatuses. Õiguslikus mõttes ei ole tegemist mitte kaitseliitlasega abipolitseiniku staatuses, vaid Jaani, Jüri, Juhani või Mariga, kes on abipolitseinik ja füüsilise isiku või kodanikuna osaleb abipolitseiniku staatuses korrakaitse tagamisel. Selles mõttes ei anna praegune seadus võimalusi organisatoorselt kasutada Kaitseliidu ressursse, tema infrastruktuuri, teavitusvahendeid, ka materiaalseid ressursse. Ma arvan, et asja selline lahendamine ei ole ratsionaalne. Kui me peame põhjendatuks, et abipolitseiniku staatuses kaitseliitlased võiksid selles osaleda, siis minu arvates on otstarbekas mõistlikul määral ja mõistlikel tingimustel kaasata kaitseliitlastega kaasa tulevat organisatoorset ja materiaalset ressurssi. See läheks muidu lihtsalt kaotsi ja tõenäoliselt ei aitaks see kaasa ei korra tagamisele ega avalike vahendite efektiivsele kasutusele.

Aitäh! Sõna saab kolleeg Mai Treial. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kaitseväe korralduse seaduse alusel teeb president esildise Riigikogule uue kaitseväe juhataja määramiseks. Kolleeg Tarmo Mänd juhtis tähelepanu teatud ebakõladele põhiseaduse ja seadusmuudatuse vahel. Kui uue seaduse alusel on võimalik talitada nii, et minister teeb valitsusele ettepaneku kaitseväe juhataja määramiseks, ja oletame, et härra Laaneots soovib kas lahkuda või tal on mingisugused edutamise võimalused, kuidas te siis käitute, missuguse seaduse järgi te talitate?

Ma arvan, et talitada tuleb põhiseaduslikus korras.

Suur tänu! Järgmine küsija on kolleeg Valeri Korb. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Täna kuulsin raadiost, et kaitseväes ei jätku meditsiinipersonali. Kuidas te seda olukorda kommenteerite ja põhjendate, millega on see seotud?

Ma arvan, et meditsiinipersonali probleem kaitseväes ei erine paljude teiste erialaspetsialistide probleemist, olgu need side‑, juura‑ või mõne muu valdkonna eksperdid. Kaitseväel on oma spetsiifika ja kompetentsete inimeste leidmine selliste spetsiifiliste vabaduspiirangutega teenistusse ei ole mitte lihtne. Ma olen ise küll seisukohal, et me ei ole kindlasti veel kasutanud ära kõiki võimalusi kaitseväe meditsiiniteenistuse ja tsiviilmeditsiiniteenistuse sügavamaks koostööks, ühiseks valmistumiseks võimalikeks kriitilisteks olukordadeks, olgu nendeks siis erakorraline olukord või sõjaolukord. Ma arvan, et siin on veel kasutamata võimalusi, eelkõige militaar‑ ja tsiviilkoostöö tugevdamises, mitte asetades rõhu iseseisvate võimekuste täiendavale väljaarendamisele või ka täiendavate uute ressursside suunamisele kaitseväe meditsiiniteenistuse edendamiseks.

Aitäh! Head kolleegid! Kuna küsimused on lõppenud, siis lõpetan registreeritud küsimuste käsitlemise.

Nagu te teate, on teil võimalik esitada kõikidele ministritele küsimusi, nimetades ministri nime ja teema, mille kohta te tahate küsimusi esitada. Esimesena saab sõna kolleeg Urmas Klaas. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Mul on küsimus peaminister Andrus Ansipile. Me kuuleme väga tihti massiteabevahendite kaudu, et erinevad riigid, sealhulgas Euroopa Liidu riigid, on välja töötanud ja rakendavad ettevõtluse toetamise või turgutamise pakette, kuidas keegi neid nimetab. Ma tahan teie käest küsida, kuidas Eesti Vabariik sellises laiemas võrdluses, kõigepealt Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas, silma paistab ja millised on selles valguses viimased reaktsioonid Brüsselis käigule?

Aitäh! Hästi paistame silma. Euroopa Komisjoni majandus‑ ja rahandusküsimuste nõukogu Ecofin on hinnanud, et Eesti riigi eelarves on majanduse elavdamisele suunatud meetmete maht keskmiselt kaks korda suurem kui Euroopa Liidus tavaks. Euroopa Komisjon on hinnanud sedagi, et Eesti eelarves on investeeringute osatähtsus kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti riigi eelarves majanduse elavdamisele suunatud meetmete maht umbes 4% meie sisemajanduse kogutoodangust. Teatavasti seadis Euroopa Komisjon eesmärgiks kulutada majanduse elavdamiseks 1% liikmesriikide sisemajanduse kogutoodangust. Jah, lehtedes on küllalt üleskutseid võtta välja labidad ja hakata labidameeste abil Tartu–Tallinna maanteed ehitama. Aga mina olen seda maanteed mööda sõitnud ja ma näen, et seal on suured buldooserid, mis võtavad umbes tuhandelt inimeselt töö käest ära. Möödunud sajandi kolmekümnendate aastate meetodid ei ole kindlasti praegusesse aega ülekantavad. Majanduse elavdamiseks võetavad meetmed on hoopis teistsugused. Näiteks oleme otsustanud tuua 2,4 miljardi krooni ulatuses keskkonnainvesteeringuid varem kavandatud hilisemalt perioodilt varasemale ajale. Täpselt samamoodi on otsustatud pool miljardit krooni teedeehitusprojektide jaoks tuua varasemale perioodile.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar. Palun!

Lugupeetud peaminister Andrus Ansip! Tundes teid kui väga vastutustundlikku inimest, usun ma, et üsna sageli te mõtlete sellele töötute armeele, mille suurus on juba praegu 50 000 inimest, ja nende inimeste hulk, kes tahaksid tööd teha, kasvab. Aga meie seadused ei võimalda neil sellel ajal, kui nad on töötud ja saavad töötu abiraha, üldse mitte mingisugust teenistust omada ja üldse mingisugust tööd teha. Samal ajal eelmises vastuseski te nimetasite 1930. aastaid, kui tegelikult valitsus just töötutele leidis hädaabitöid ja selliseid töid, et nad said riigi ülesehitamises osaleda. Milliseid lahendusi te pakute, hästi lihtsas ja selges vormis, nendele 50 000 inimesele, kes tahaksid tööd teha?

Aitäh! Ma ütlen kõigepealt, et õppida tuleb. Õppimise alustamiseks ei ole kindlasti õige aeg siis, kui inimene on töö juba kaotanud. Pidev õppimine, kogu elu jooksul õppimine peab kuuluma elustiili juurde. Kui inimene tegeleb pidevalt enesetäiendusega, siis tõenäosus, et ta jääb tööta, on väiksem. Kuid me oleme juba võtnud meetmeid selleks, et tööpuuduse suurenemine ei oleks nii suur. Aastal 2007 oli eelarve ülejääk 2,8% sisemajanduse kogutoodangust. Aastal 2007 oli eelarve ülejääk kroonides mõõdetuna 6,5 miljardit krooni. Mis puudutab aastat 2008, siis ma ei ole valmis ütlema, kui suur täpselt defitsiit oli, loodetavasti jäi defitsiit väiksemaks kui 3%, aga oli siiski selle 3% lähedal. Seega, kahe aasta võrdluses me näeme, et ühel aastal oli peaaegu 3% ülejääki, me võtsime majandusest raha välja, ja teisel aastal me võtsime raha reservidest ja panime täiendavalt majandusse 3% sisemajanduse kogutoodangust. Jälle kord, viidates erinevatele rahvusvahelistele institutsioonidele, sealhulgas Rahvusvahelisele Valuutafondile, nõustun ka mina sellega, et eelarve positsiooni olulise nõrgendamisega oleme me pehmendanud ülemaailmsest finantskriisist tulenevat lööki meie majandusele. Tööpuudus ei ole seetõttu saanud suureneda ja töötute arv ei ole saanud kasvada nii kiiresti, kui ta oleks ilma nende meetmeteta kasvanud.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Ka minul on küsimus peaministrile. Austatud peaminister! Kuna tundub, et opositsiooni küsimused on suure arupärimistelaviiniga kõik ära küsitud, siis on mul küsimus, mis tegelikult on praegu ilmselt iga Eesti inimese huulil. Mida olete teie koos valitsusega konkreetselt ära teinud, et Eesti sellest majanduskriisist välja aidata, ja milliseid samme olete veel tegemas, et Eesti majandus uuele edulainele aidata?

Aitäh! Konkreetseid tegevusi on juba ka nimetatud. Ma ütlen komplimendi vastu, et teie olete need sammud astunud selle aasta eelarve menetlemisega ja selle aasta negatiivse lisaeelarve menetlemisega. Te olete teinud need valikud, mis on küll kulusid vähendanud, kuid ei ole kulusid vähendanud nendelt positsioonidelt, kus kulutused on suunatud majanduse elavdamisele ja tööpuuduse kasvu leevendamisele. Teatavasti oli meie riigi ajaloos küllalt hiljuti periood, kui tööpuudus oli märksa suurem, kui ta praegu on. Aastal 2000 oli ühes kvartalis tööpuudus kogunisti 14,8%, aasta keskmine tööpuudus oli 13,6%. Ma tahan väga loota, et nende majanduse elavdamise meetmete tõttu, mis on leidnud finantseerimise selle aasta riigieelarves, ei kasva tööpuudus nii suureks, nagu ta oli aastal 2000, kuid me peame olema valmis ka halvemateks aegadeks.

Aitäh! Järgmine küsija on kolleeg Raivo Järvi. Palun!

Suur tänu, hea juhataja! Minagi jätkan küsimusega lugupeetud peaministrile. Vahetan pisut teemat. Praegu on aktuaalne veel üks küsimus ja see on ka väliskomisjoni töölaual. Me tegelikult kõik valutame pead meie turvalisuse pärast. Millised on Eesti positsioonid, pidades silmas tulevast NATO peasekretäri kohta ja selle võimalikku kandidaati?

Aitäh! Jah, see küsimus, kellest saab järgmine NATO peasekretär, on praegu mõtetes mõlkumas väga paljudel inimestel. NATO peasekretäri valimise protseduur ei ole mitte tavapärane, kampaaniate abil ja hiljem hääletamisel võitja selgitamise protseduur, vaid NATO peasekretär selgitatakse välja konsultatsioonide käigus. NATO liikmesriikide saadikud NATO‑s peavad kahepoolseid läbirääkimisi saadikurühma vanemaga, dojääniga, ja siis dojään selgitab välja kandidaadi, kelle suhtes valitseb täielik konsensus. Praeguseks on üles seatud kaks kandidaati. Üks kandidaat on Solomon Passy, Bulgaaria parlamendi väliskomisjoni esimees, ja teine on Poola välisminister Radek Sikorski. Räägitakse ka mitmest teisest kandidaadist. On täiesti võimalik, et kandidaate tuleb juurde, kuid konsultatsioonid on alles algamas ja praegu on küll raske ennustada, kes konkreetselt on see, kellest võib saada järgmine NATO peasekretär. Eeldatakse, et peasekretäriks saab tegevpoliitik. Tavaliselt on peasekretäriks saanud kas välisminister või kaitseminister. Kui seekord näiteks juhtuks, et üks peaminister saaks NATO peasekretäriks, siis oleks see uus kvaliteet.

Head ministrid! Ma tuletan meelde, et kodukorra järgi tuleb küsimustele vastamisel ajast kinni pidada. Läheme edasi. Kolleeg Jaan Kundla, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Jällegi küsimus lugupeetud peaministrile. Meedia kaudu oleme kuulnud, et Euroopa Liit ei suhtu just eriti hästi meie lootustesse kiiresti üle minna eurole. Oleks väga vajalik otseallikast kuulda informatsiooni ja prognoosi eurole ülemineku võimaluste ja tähtaegade kohta.

Aitäh, hea küsija! Kes on Euroopa Liit? Ma olen veendunud, et meie olemegi Euroopa Liit, me oleme osa Euroopa Liidust. Seega, küsimuse püstitus, et Euroopa Liit ei suhtu positiivselt või hea meelega sellesse, et me tahame liituda eurotsooniga niipea kui võimalik, ei ole päris korrektne. Ajakirjanduses on põhiliselt vahendatud minu kohtumist volinik Almuniaga, kasutades minu sõnu, ja rohkem allikaid ei olegi ma tegelikult näinud. Iga riigi otsustada on, missuguseid riske ta endale võtab ja missugused eesmärgid ta endale seab. Ma olen veendunud, et me peaksime liituma eurotsooniga niipea kui võimalik. Ma usun, et me täidame kõik liitumiseks vajalikud kriteeriumid selle aasta sügisel. Me kindlasti ei soovi kriteeriumide nõrgendamist, sest kriteeriumide revideerimine võiks kaasa tuua usalduse kahanemise euro vastu. Aga me oleme huvitatud sellest, et meil oleks tulevikus käibel tugev valuuta, tugev euro, ja seetõttu ei ole liitumiskriteeriumide revideerimine kindlasti Eesti huvides. Tuleb ära oodata Rahandusministeeriumi koostatav kevadprognoos, siis on meil rohkem materjali selleks, et seada endale konkreetsed ajalised eesmärgid. Kas seada eesmärgiks liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011 või 1. juulist 2010 või on need prognoosid nii pessimistlikud, et kumbki eesmärk ei ole reaalne? See selgub siis, kui majandusprognoos avaldatakse.

Lugupeetud peaminister! Aeg! Teil on seal kell, te näete aega. Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Ma kasutan võimalust, et Pärnumaalt valitud rahvasaadikuna edasi anda Pärnumaa kaitseliitlaste palve ja küsimus kaitseminister Jaak Aaviksoole. Nimelt, Pärnumaa kaitseliitlased tunnevad väga suurt muret Ämari lennubaasi kui NATO olulise tugipunkti pärast. Nad on siit-sealt kuulnud, et võib-olla peab valitsus neid vahendeid kärpima. Nad paluvad teile edasi öelda, et nad kindlasti hääletavad selle erakonna poolt, kes toetab Ämari baasi väljaehitamist. Tahangi küsida, ega te kogemata ei ole teinud mingeid hoolimatuid kärpeid, et meie kaitsevõimet selles piirkonnas nõrgendada.

Aitäh! Mul on hea meel selle sotsiaaldemokraatliku toetuse üle Pärnumaalt. Kinnitan kaitseliitlastele, sõltumata nende erakondlikust taustast, et Ämari lennuvälja valmisehitamine kokkulepitud ajagraafiku alusel (2010. aasta lõpus hävitajad, 2011. aastal transpordilennukid) on päris kindel siht. Siin kompromisse teha ei ole kavas. Need kärped, mis on tehtud, on küll lükanud üht-teist edasi selle ajaraami sees, aga päris kindlasti saavad põhilised võimekused välja arendatud. Mul on hea meel, et sellega paralleelselt on toimunud staabiõppused ja lähiajal toimuvad ka reaalsed õppused vastuvõtva maa toetuse lihvimiseks koostöös meie liitlastega. Õppused on toimunud nii õhuruumis kui ka merel ja samuti Ämari lennuvälja kasutades. Nii et veel kord julgen kinnitada, et see üks prioriteetseid projekte saab tähtajaks ellu viidud, selleks kasutatakse ka NATO NSIP‑programmi vahendeid mahus umbes pool miljardit krooni. Lõpetuseks veel kord tänu selle poliitilise toetuse eest!

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Imre Sooäär. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Tänan selle komplimendi eest Riigikogu aadressil! Riigikogu on tõepoolest need eelarvekärped seadustanud, aga siinsamas saalis istub ka opositsioon, kes jätkuvalt ütleb, et valitsus siiski ei ole teinud piisavalt, et Eestit majanduskriisist välja aidata. Võib-olla loetlete konkreetselt, millised on teie arvates need meetmed, mida valitsus ja Riigikogu koos on võtnud, et Eesti majandusedu uuele lainele lükata. Äkki oleksite veidi konkreetsem.

Aitäh! Ilmselt on nii, et mitte ühegi riigi valitsus ei saa praegu öelda, et ta on teinud piisavalt selleks, et kriis riigi rahvast ei räsiks. Ülemaailmne finantskriis ei ole põhjustatud mitte rahapuudusest, vaid ülemaailmne finantskriis on põhjustatud regulatsioonide puudusest, samas ka finantsjärelevalve mittepiisavusest ehk liiga nõrgast finantsjärelevalvest. Neid puudusi ei saa kõrvaldada täiendavate finantsidega, lisarahaga, vaid puudusi saab kõrvaldada ikka eelkõige uute reeglite kehtestamise ja järelevalve tugevdamisega. Nüüd lisarahast. Nagu juba öeldud, me oleme umbes 6% SKT‑st, võrrelduna aastatega 2007–2008, suunanud lisavahendeid oma majandusse. Millised need meetmed on? Ma toon võib-olla ühe ootamatu meetme teie jaoks. Tavaliselt arvatakse, et pensionitõus on midagi majandusest lahus seisvat. Euroopa Komisjoni meelest on kõige vähem kindlustatud elanikegruppidele toetuste maksmine, pensionide suurendamine just see meede, mis majandust kõige rohkem elavdab. Ehk kui anda vahendeid nendele elanikegruppidele, kes paigutavad need vahendid hoiuarvele, siis see majandust ei elavda, kuid kui vähekindlustatud elanikele anda lisaraha, siis nad saavad tarbida rohkem teenuseid ja osta kaupu ning seeläbi elavdavad nad majandust. Kuid olgu veel kord öeldud, et investeeringute osatähtsus meie eelarves on kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Ei ole ilmselt kohane hakata siit kõnetoolist praegu kõiki riigieelarves sisalduvaid investeeringuobjekte üles lugema.

Aitäh! Küsimuseks saab sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Minu küsimus tuleb heale välisministrile, aga enne seda tahan ma ära õiendada veel ühe väikese asja. Opositsioonil ei ole mitte küsimused otsa lõppenud, vaid me oleme mures. Aga rõõmu teeb see, et koalitsioon on meile täna appi tulnud ja küsib ise neid küsimusi, mis meile muret teevad. Äkki hakkavad siis asjad ka liikuma. Tore on seda vaadata. Kas valitsus on tõesti distantseerunud isegi koalitsiooni kuuluvatest Riigikogu liikmetest nii kaugele, et nad peavad siin saalis omavahel debateerima?

Küsimus, palun!

Hea välisminister! Meie jaoks on lõppenud Iraagi missioon, meie jaoks on lõppemas missioon Kosovos. Kas Välisministeeriumi tasandil on arutatud, millistes kriisikolletes võiks perspektiivis Eesti kaitsejõude vaja minna? Millised välismissioonid võiksid meid oodata tulevikus? Ausalt öeldes, ainult Afganistanile keskendumine ei oleks kaitsejõudude arengu seisukohalt võib-olla mõistlik.

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt ei ole me otsustanud lõpetada missiooni Kosovos. Minu ja ka Välisministeeriumi hinnang on, et kindlasti ei ole praegu õige aeg sellist otsust teha. Kui vaadata Kosovo arengut viimase aasta jooksul pärast iseseisvuse väljakuulutamist ja rohkem kui 50 riigi tunnustuse saamist, siis julgeolekuolukord selles piirkonnas ei ole ikka veel mitte ideaalne. Nii et praegu ei oleks kindlasti õige otsustada Eesti tegevuse lõpetamist Kosovos. See on korrektiiv küsimusele. Mis puudutab edasisi perspektiive, siis kõige reaalsem koht, kus Eesti panus sõjalistesse missioonidesse võiks suureneda, on ikkagi Afganistan, arvestades seda, et väga paljude, ka globaalsete murede algpõhjus peitub jätkuvalt just selles riigis, on see narkootikumide probleem, on see potentsiaalne rahvusvahelise terrorismi juurestik või lihtsalt seegi, et režiim, mis 1990. aastate lõpus ja kuni 2001. aastani Afganistanis kehtis, ei ole see režiim, mida üks normaalne ühiskond saaks ka kõrvaltvaatajana aktsepteerida. Sellise režiimi tagasitulekut tuleb kindlasti vältida. Seetõttu ma ühtegi uut geograafilist punkti maailmas täna teile ei nimeta. Praegu, nagu kaitseminister eelnevalt nimetas, käivad kõnelused Ameerika Ühendriikide ja teiste partneritega meie panuse, ka sõjalise panuse suurendamise üle Afganistanis ja võimaluste otsimine, kus ja millal täpselt me võiksime Ühendriikidega alustada näiteks otsest sõjalist koostööd Afganistanis, arvestades seda, et otsene sõjaline koostöö Iraagis on meil sealse missiooni lõpetamisega lõppenud.

Aitäh! Head kolleegid! Tänan teid küsimuste esitamise eest! Head ministrid! Tänan vastamise eest! Infotund on lõppenud.