Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kuuenda töönädala esmaspäevast istungit.

Lugupeetud Riigikogu, palun tähelepanu! Järgnevalt kuulame sotsiaalminister Hanno Pevkuri ametivannet. Palun!

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Head Riigikogu liikmed! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh! (Aplaus.)

Head kolleegid, kas soovite üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel menetlusse tulumaksuseaduse § 4 muutmise seaduse eelnõu. Sellega tulumaksu edasine alandamine peatataks ning asendataks astmelise tulumaksu kehtestamisega. Praegu on riigieelarves kaudsete maksude osakaal ebaproportsionaalselt suur ja riigieelarve laekumine on seetõttu ebamõistlikult palju seotud tarbimisega. Vastavalt eelnõule kehtestataks tulumaksumäära teine aste, see rakenduks maksustatavale tulule, mis ületab 25 000 krooni ehk kahekordset keskmist 2008. aasta III kvartali kuupalka. See teise astme määr oleks 33%. Kuna inimesi, kelle aastapalk ületab 300 000 krooni ehk 25 000 krooni kuus, on Eestis ligi 30 000 ehk 5% tulumaksu maksvatest töötajatest, siis võidaks riik sellest maksutõusust ligikaudu 750 miljonit krooni aastas.
Suurema sissetulekuga inimeste jaoks on kõrgemad maksud muidugi ebameeldivad, ent selle peaks korvama tugevam riik, mis toimib korralikult ja suudab rohkem teha oma majanduse ülesturgutamiseks. Ilmselt ei ole teile, head kolleegid, praegu vähetähtis ka see, et astmeline tulumaks annaks meile, Riigikogu liikmetele, võimaluse seaduslikult rohkem riigieelarvesse panustada. Too kõrgem maksuaste ja suurem tulumaks puudutaks ju ka meid. Ma usun, et kõnealune seadusmuudatus leiab tõsist arutelu ja ka Riigikogu enamuse toetuse. Aitäh!

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Austatud proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Head ministrid! Käesolevaga võtame tagasi arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile Eesti Energia kohta. Arupärimise esitasid s.a 19. veebruaril Tiit Kuusmik, Valeri Korb, Lauri Laasi, Vladimir Velman, Rein Ratas, Toivo Tootsen, Olga Sõtnik ja Evelyn Sepp.

Aitäh! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui see vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab selle menetluse kolme tööpäeva jooksul. Üks arupärimine on tagasi võetud.
Head kolleegid! Annan edasi järgmised teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni rohelise raamatu "Territoriaalse mitmekesisuse muutmine Euroopa tugevaks küljeks" suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja rohelise raamatu kohta arvamust andma majanduskomisjoni, rahanduskomisjoni, keskkonnakomisjoni, kultuurikomisjoni, maaelukomisjoni ja sotsiaalkomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 26. veebruar kell 18. Teiseks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu varjupaigapaketi suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja paketi kohta arvamust andma põhiseaduskomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 9. märts kell 12. Kolmandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. veebruaril esitatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse, millega kehtestatakse audiovisuaalvaldkonna koostööprogrammi kolmandate riikidega MEDIA MUNDUS, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning on määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja otsuse kohta arvamust andma kultuurikomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 9. märts kell 12. Neljandaks, Riigikogu juhatus on edastanud Vabariigi Valitsuse s.a 19. veebruaril esitatud Eesti seisukohad nõukogu määruse, millega luuakse ühenduse kontrollsüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, eelnõu suhtes Euroopa Liidu asjade komisjonile ning määranud Vabariigi Valitsuse seisukohtade ja määruse kohta arvamust andma keskkonnakomisjoni. Arvamuse esitamise tähtaeg on s.a 12. märts kell 18. Viiendaks, Riigikogu juhatus on määranud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 421 ja 417 teise lugemise arutelu aluseks olevate dokumentide esitamise tähtajaks s.a 23. veebruari kell 18.
Seoses Riigikogu liikme Maret Maripuu volituste taastumisega lõpevad 2009. aasta 23. veebruaril Riigikogu liikme Hanno Pevkuri volitused. Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu liikme Maret Maripuu s.a 24. veebruarist Eesti Reformierakonna fraktsiooni liikmeks. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Maret Maripuu s.a 24. veebruarist õiguskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni liikmeks.
Nüüd, head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 49 rahvasaadikut, puudub 52.
Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Palun tähelepanu! Vabariigi Valitsus teeb ettepaneku välja jätta selle nädala kolmapäevasest päevakorrast punktid 12 ja 13 ehk eelnõude 410 ja 395 esimese lugemise arutelu. Juhatus on ettepanekuga nõus. Panen selle nädala päevakorra kinnitamise hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 48 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Päevakord on kinnitatud.

Läheme tänastele arupärimistele vastamise juurde. Kõigepealt Riigikogu liikmete Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Lauri Laasi, Jaak Aabi, Aadu Musta, Evelyn Sepa ja Eldar Efendijevi s.a 14. jaanuaril esitatud arupärimine Narva-Jõesuu valimiskomisjoni otsuse kohta. Palun kõnepulti kolleeg Lauri Laasi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud ministrid! Arupärimine puudutab Narva-Jõesuu linna valimiskomisjoni tegevust ja on adresseeritud regionaalminister Siim Valmar Kiislerile.
"2005. aasta oktoobris toimunud kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel osutus valituks Kalle Merilai, kes peatas oma saadikuvolitused, kuna asus tööle Narva-Jõesuu Linnavalitsuses abilinnapeana. 2. aprillil 2007 esitas Kalle Merilai Narva-Jõesuu linna valimiskomisjonile avalduse tema saadikuvolituste taastamiseks, kuid sai keelduva vastuse. Ida-Viru maakonna valimiskomisjon tunnistas kohaliku valimiskomisjoni otsuse valeks ja nõudis saadikuvolituste taastamist. Samuti on Vabariigi Valimiskomisjon andnud hinnangu, et Kalle Merilai saadikuvolitused tuleb taastada.
Vaatamata korduvatele osutamistele nii maakondliku kui ka vabariikliku valimiskomisjoni poolt ei ole kohalik valimiskomisjon nimetatud isiku saadikuvolitusi taastanud. Politsei alustas 2007. aasta novembris maakondliku valimiskomisjoni avalduse alusel väärteomenetluse endise valimiskomisjoni esimehe Veronika Stepanova suhtes kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse paragrahvi alusel, mis näeb ette vastutust valimiskomisjoni otsuse mittetäitmise eest."
Nüüdseks on endise Narva-Jõesuu abilinnapea ja volikogu liikme volitused taastatud. Ebaseaduslik olukord kestis ligi kaks aastat ja Narva-Jõesuu valimiskomisjoni esimees on ütelnud ka ajalehele Põhjarannik, et Merilai kasuks tehtud otsus tuli vastu võtta poliitilise surve tõttu, mida osutas Riigikogu Keskerakonna fraktsioon. Samuti teatas justiitsminister Rein Lang, et olukord, kus linna valimiskomisjon ei täida kõrgemal seisva maakonna valimiskomisjoni otsust, on õigusvastane. Aga ikkagi me sooviksime kuulda regionaalministrilt vastuseid talle esitatud neljale küsimusele.

Suur tänu, kolleeg Lauri Laasi! Palun nüüd vastamiseks kõnetooli härra regionaalministri!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Austatud arupärijad! Vastan kuue Riigikogu liikme arupärimise küsimustele.
Esiteks: "Kas Teie kui regionaalminister olete antud olukorraga tuttav? Kui olete antud olukorraga juba varem tuttav, siis mida olete ette võtnud, et selline olukord lahendada? Milline on Teie kui regionaalministri arvamus selle suhtes?" Olen teadlik Narva-Jõesuu olukorrast. Tänaseks päevaks on arupärimises kirjeldatud probleem lahendatud. Narva-Jõesuu linna valimiskomisjoni 2009. aasta 16. veebruari otsusega nr 21 loeti Kalle Merilai volikogu liikme volitused Narva-Jõesuu Linnavolikogus taastunuks. Regionaalministril puuduvad seadusest tulenevad volitused valimiskomisjonide töö kontrollimiseks, seetõttu ei olnud regionaalministril võimalik ka vaidlusalusesse küsimusse sekkuda. Siiski rõhutan, et seadusi tuleb Eesti Vabariigis täita. Tekkinud olukord ei olnud mõistlik. Samuti leian, et õiguslikud lüngad, mis võimaldavad seaduste täitmisega venitada, tuleks likvideerida.
Teine küsimus: "Kas selline seaduse mittetäitmine on põhjendatud? Kui jah, siis millega? Milliseid lahendusi näete antud olukorra lahendamiseks ja edaspidiseks vältimiseks?" Niisugust seaduste mittetäitmist ei saa õigusriigis põhjendatuks pidada. Seadusi tuleb täita ja riik peab tagama seaduste täitmise. Samas ei tohi seadustes esineda lünki, mis võimaldavad seadusi mitte täita või nende täitmisega viivitada. Ma nõustun justiitsministri 9. veebruaril Riigikogu infotunnis Riigikogu liikmete arupärimisele vastates väljakäidud asendustäitmise kehtestamise ettepanekuga, kuna asendustäitmise regulatsioon aitaks tulevikus niisuguseid olukordi vältida. Kahjuks ei ole justiitsminister veel vastavat eelnõu algatanud. Asendustäitmise korral oleks kõrgema valimiskomisjoni ettekirjutuste mittetäitmisel kõrgemal valimiskomisjonil õigus asuda ise alamalseisva komisjoni asemel ettekirjutuses tehtut täitma. See tähendab, et kõrgem komisjon saaks volikogu liikme volitused ise taastada.
Kolmas küsimus: "Kuidas mõjub eespool kirjeldatud situatsioon regionaalpoliitiliselt Narva-Jõesuule ja kogu Ida-Virumaale?" Kuna probleem on saanud lahenduse, mõjutab see olukorda Narva-Jõesuus ja kogu Ida-Virumaal kahtlemata positiivselt. Regionaalpoliitilisi mõjusid ei ole me kirjeldatud situatsiooni puhul tuvastanud.
Neljas küsimus: "Kas peate eetiliseks ja moraalseks Veronika Stepanova käitumist kohaliku valimiskomisjoni esimehena?" Konkreetse isiku teenistuskohustuste täitmise ja tema käitumise vastavust avaliku teenistuse eetikakoodeksile peab hindama Narva-Jõesuu Linnavalitsus, kuna teenistuslikku järelevalvet kohaliku omavalitsuse teenistuja üle teostab linnavalitsus. Valla- või linnasekretäril peab kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 55 lõike 2 kohaselt olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Valla- või linnasekretäri teenistuskoht eeldab lisaks tema juriidilisele väljaõppele ka erilist hoolsust ja õiguskuulekust tema pädevuses olevate ülesannete lahendamisel. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimus kolleeg Lauri Laasilt.

Kas te nõustute minuga, et justiitsminister Rein Langi otsekohene ja kindel käitumine siinsamas Riigikogu kõnepuldis, kui ta andis tekkinud olukorrale hinnangu, on igati tunnustamist väärt? Minu meelest härra Lang käitus tõelise poliitikuna ega hakanud tegema katet oma koalitsioonikaaslaste erakonna tegevusele Narva-Jõesuus. Kas te olete minuga nõus, et Rein Langi käitumine on kiiduväärt?

Jah, ma leian ka, et Rein Langi vastus oli korrektne, andis õigusliku selgituse tekkinud probleemile ja kirjeldas, kuidas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse eri paragrahvide korral tuleb rakendada põhimõtet, et valija tahe pääseks maksimaalselt maksvusele. Kindlasti peab juhul, kui seadusi on võimalik erinevalt tõlgendada, silmas pidama eesmärki, et valija tahe maksvusele pääseks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra regionaalminister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.

Järgmine on Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Kalev Kallo, Lembit Kaljuvee, Vilja Savisaare, Toomas Vareki, Toivo Tootseni, Ain Seppiku, Mailis Repsi, Tiit Kuusmiku, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Vladimir Velmani ja Heimar Lengi s.a 20. jaanuaril esitatud arupärimine kuriteos kahtlustatava töötamise kohta Politseiametis. Palun kõnepulti kolleeg Toivo Tootseni!

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Tänavu 17. jaanuaril ilmus ajalehes Õhtuleht artikkel pealkirjaga "Riigireetmisele kaasa aitamises kahtlustatava Politseiameti juristi Heete Simmi töökohustusi on vähendatud". Heete Simm ei tegutse küll enam õigusteeninduse talituse juhatajana, kuid töötab endiselt Politseiametis juristina, kuigi on samal ajal riigireetmisele kaasaaitamises kahtlustatav. Politseiameti näol on tegemist riigi julgeoleku seisukohalt väga olulise riigiasutusega ning kuriteos kahtlustataval on juurdepääs lepingutele ja muudele sisejulgeolekut tagavatele olulistele dokumentidele. Kogu see lugu tekitas üsna elavat arutelu ajakirjanduses, ka õiguskomisjonis puudutati seda teemat ja kohtumistel valijatega tekkis õige palju küsimusi. Osa nendest küsimustest vormistasid 13 Riigikogu liiget arupärimiseks, et saada nendele juba härra siseministrilt põhjalik vastus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Palun nüüd, härra siseminister, vastamiseks kõnepulti!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head küsijad! Küsimus oli: "Kas te peate olukorda, et Politseiametis töötab riigireetmisele kaasa aitamises kahtlustatav isik, vastuvõetavaks?" Mis puutub ühe või teise isiku töötamisse Politseiametis, siis selle üle otsustamine on ameti peadirektori pädevuses. Seadus annab erinevaid võimalusi töösuhte lõpetamiseks ja isiku teenistusest vabastamiseks, sealhulgas ametikohale mittevastavuse tõttu, distsiplinaarsüüteo eest ning süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. Igal juhul tuleb järgida õigusriigi põhimõtteid ja pelgalt kahtlus ei ole piisav põhjus kellegi ametist vabastamiseks. Teame, et kuritegudes kahtlustatavana mitmeks aastaks töölt kõrvaldatud inimesed on teinekord hiljem kohtus õigeks mõistetud ning riigil on tulnud vastavad kulud kompenseerida. Kuritegudes, sealhulgas ka riigireetmises saab inimese süüdi mõista vaid kohus. Kuni süüdimõistva kohtuotsuseni ei saa kindlalt väita, et keegi on süüdi.
Veel on küsitud: "Kas kriminaalmenetluse seadustiku § 141 alusel on prokurör teinud eeluurimiskohtunikule taotluse kahtlustatava ametist kõrvaldamiseks? Kui prokurör ei ole teinud taotlust, siis mis on Teie arvates argumendid taotluse mitte esitamiseks? Kas Heete Simmi tänane jätkamine Politseiameti juristina ei või tekitada sarnast olukorda, kui Te andsite omal ajal Herman Simmile riigisaladuse loa? Kas kahtlustatava isiku jätkamine Politseiametis võib kahjustada Eesti Vabariigi julgeolekut? Mida kavatsete ette võtta, et selline taunimisväärne olukord lahendada?"
Esiteks, ma ei pea võimalikuks kommenteerida kriminaalmenetlust, mis on uurimisorganite pädevus. Mis puutub Herman Simmi, siis lisaks Kaitsepolitseiameti kontrollile läbis ta ka NATO vastava kontrolli ning leiti olevat usaldusväärne. Kahjuks tuleb tõdeda, et julgeolekukontroll ei suuda 100% välistada ebaeetiliste inimeste kokkupuutumist riigisaladusega. Samas on tõsiasi, et võõrriikide luuret huvitavadki ainult inimesed, kes on lubatud tööle riigisaladusega – pole ju mõtet värvata spiooniks inimest, kellel pole juurdepääsu võõrriike huvitavale informatsioonile ehk riigisaladusele. Praegu saame vaid rahuloluga tõdeda, et meie vastuluure on reeturi paljastanud. Üksikasjadest pole siin võimalik rääkida, kuid kindlasti tuleb seda operatsiooni hinnates arvestada, et tegu oli väga mastaapse ettevõtmisega, kus kasutati maksimaalselt mitmesuguseid paljastusvõimalusi: nii tehnilisi vahendeid, rahvusvahelist koostööd, kaasaegseid analüüsivõtteid ning salajaste kaastöötajate abi. Detailid on riigisaladusega kaitstud, kuid saavad kindlasti avalikuks kaugemas tulevikus. Heete Simmil ei ole oma praegusel ametikohal ligipääsu riigisaladusele ja ta ei kujuta seetõttu mingisugust ohtu julgeolekule.
Viimane küsimus: "Teadaolevalt on teil perekond Simmidega isiklikud suhted. Kas seetõttu ei algatanud Siseministeerium politseiteenistuse seaduse muutmise seadust, mis käsitleb riigireetmise eest süüdimõistetud isikul politseipensioni maksmise peatamist?" Mul ei ole Simmide perekonnaga kunagi olnud mingeid isiklikke suhteid. Too seadus aga, mida te arupärimises nimetasite, on parlamendiliikmete algatatud ja menetletud siin saalis harvanähtava kiirusega. Valitsus ja Siseministeerium on väljendanud oma toetavat suhtumist sellesse seadusse. Aitäh teile!

Suur tänu, härra siseminister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Kirjanik on öelnud, et saatuse ja vurlede eest ei pääse. Annaks jumal, et neid vurlesid oleks vähem. Ja see, mis nüüd juhtus, on ju 17–18 aasta jooksul üksainukene selline lugu ja loodame väga, et neid rohkem ei tule. Aga nüüd, arutelude ajal, tekkis see küsimus, et justkui väike lõtk on sees: prokurör võib küll anda oma sanktsiooni, kui see takistaks edasist asja menetluse käiku, aga asutuses samal ajal on täiesti võimalik, et inimene on juba usalduse kaotanud, olgu ta pealegi ainult kahtlustatav. Nagu te ütlesite, vastav muudatusettepanek on nüüd tehtud ja seadusse sisse saanud ka. Nii et olete sellega rahul, nagu ma asjast aru saan?

Kindlasti. Mida rohkem võimalusi, seda parem. Samas juhin tähelepanu, et kriminaalmenetluse seadustik ütleb: kohtumääruse alusel saab inimese töölt kõrvaldada, kui ta edasi töötades võib veelgi kuritegusid toime panna. Riigireetmine, sellele kaasa aitamine või ka kriminaalmenetluse kahjustamine on kuritegu. Järelikult sellist kahtlust praegusel juhul ei ole. Kui need asjaolud oleksid olnud, ju siis oleks tehtud vastavad järeldused.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde, see on Riigikogu liikmete Aivar Riisalu, Marika Tuusi, Heimar Lengi, Tiit Kuusmiku, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi, Helle Kalda, Lauri Laasi, Inara Luigase, Enn Eesmaa, Eldar Efendijevi, Nelli Privalova, Kalev Kallo, Toivo Tootseni, Arvo Sarapuu, Jaak Aabi, Aadu Musta, Evelyn Sepa, Ain Seppiku ja Vilja Savisaare s.a 26. jaanuaril esitatud arupärimine teetehingute kohta Häädemeeste vallas. Kutsun kõnepulti kolleeg Aivar Riisalu.

Proua esimees! Head kolleegid! Hea minister! Käesoleva aasta jaanuaris paljastas ETV saade "Pealtnägija" korruptsioonihõngulise loo Pärnumaal Häädemeeste vallas. Häädemeeste vald võtab omavoliliselt erateid avalikku kasutusse, ilma omanikke teavitamata ja nendega lepinguid sõlmimata. Samas on vald esitanud Maanteeametile andmeid, mille järgi on need lepingud juba kaks aastat tagasi sõlmitud. Riigi poolt antav teehoolduse toetus, mida jagatakse avalike teede meetrite järgi, on Häädemeeste vallas suurenenud juba 2007. aastast ligemale 30 km toetuse võrra. See on just umbkaudne avalikuks kasutamiseks võetud erateede pikkus. Vallavanema Urmas Aava kinnitusel ei ole vald eksinud ühegi seaduse vastu. Segaseid teetehinguid on asunud uurima politsei ja esialgu pole kellelegi kahtlustust esitatud.
Seoses eeltooduga on meil mõned küsimused: "Millistele uurimisasutustele ja millal esitati avaldus uurimise alustamiseks? Miks venitati uurimise alustamisega? Kas uurimise alustamisega venitati seetõttu, et Häädemeeste vallavanem on Isamaa ja Res Publica Liidu liige? Kas te olete isiklikult andnud korralduse uurida vaid opositsiooni erakondadega seotud asju?" Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Palun, siseminister, kõnepult on jälle teie päralt!

Lugupeetud eesistuja! Head küsijad! Vastan kõigepealt teie esitatud kolmele esimesele küsimusele: "Millisele uurimisasutusele ja millal esitati avaldus uurimise alustamiseks? Miks venitati uurimise alustamisega? Kas uurimise alustamist venitati seetõttu, et Häädemeeste vallavanem on Isamaa ja Res Publica Liidu liige?" Avaldus esitati prokuratuuri 15. detsembril 2008. aastal. Otsuse menetlemise alustamise kvalifikatsiooni osas võttis prokuratuur vastu 15. jaanuaril sel aastal. Kuna prokuratuur ei kuulu Siseministeeriumi haldusalasse, ei pea ma võimalikuks seda rohkem kommenteerida. Aga minu meelest siin venitamistunnuseid ei ole. "Kas te olete isiklikult andnud korralduse uurida vaid opositsioonierakondadega seotud asju?" Ma ei ole andnud ega ei kavatse anda ebaseaduslikke korraldusi, mida korraldus uurida kuritegusid selektiivselt kahtlemata oleks. Selline tegevus on seadusvastane ja karistatav.

Suur tänu, härra siseminister! Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teie küsimus!

Mina jään ilmselt nagu papagoi korrutama ikka ühte ja sedasama küsimust. Härra siseminister, kas te olete tõesti veendunud, et Eestis ei toimu praegu uurimistoiminguid erakondliku kuuluvuse alusel ja ajakirjanduse abiga?

Ma olen veendunud, et see ei toimu erakondliku kuuluvuse alusel. Kui me võtame eelmise aasta, siis on menetletud 102 altkäemaksu või pistisega seotud juhtumit. Kui palju seda on kajastatud ajakirjanduses? Vaid mõned üksikud juhtumid on ajakirjanduse ja avalikkuse tähelepanu all olnud. Midagi ei ole teha, ajakirjandus on ka siin saalis, kui ma vastan teie küsimustele. Ajakirjandus tunneb asjade vastu huvi ja me ei saa talle selle eest etteheiteid teha. Aga ma kordan veel kord: meie politseinikud, uurijad, prokurörid peaksid olema veelgi professionaalsemad, kui nad menetlevad selliseid asju, mis avalikkusele huvi pakuvad. Alati saab oma professionaalsust tõsta.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Lugupeetud minister! Ma küsin eelmise küsimuse jätkuks: te kinnitasite, et mingisugust kallutatust ei ole, aga millest siiski tuleb, et ajakirjanduses räägitakse ühest või teisest säärasest juhtumist nagu Narva-Jõesuu oma või veel mõni? Keegi nagu asja ei uuri, samas on teisi juhtumeid, mille osas on uurimine algatatud. Olen meediast lugenud ja kuulnud prokuröride sõnu, et uurimine on algatatud ajakirjanduses ilmunu või millegi muu sellise põhjal. Ühel juhul algatatakse, teisel juhul ei algatata. Sellepärast jääb ikka küsimus õhku, kõik toimub justkui valikuliselt. Kuidas te seda selgitate?

Kindlasti on ajakirjanduses ilmuv informatsioon nagu ka kõik muu informatsioon ajend kontrollida, kas kuriteo toimepanemise kahtluste või mingite muude tunnuste alusel tuleb alustada kriminaalmenetlust. Samas pole sugugi kogu informatsioon, mis ajakirjandus annab, veel absoluutne tõde, nagu pole ka kogu informatsiooni vaja kontrollida, et teada, kas menetlust tuleb alustada. Kui me vaatame seda konkreetset juhtumit, siis siin kontrolliti asja kuu aega ja siis otsustas prokurör uurimist alustada. Kõik sõltub ikkagi sellest, milline konkreetne informatsioon tuleb ajakirjanduse kaudu ja kas see teave on piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks või on see piisav alus väidetava fakti kontrollimiseks või jälitustegevuse ümberkorraldamiseks, et kontrollida võimalikke sügavamaid peitkuritegusid. Ma veel kord ütlen: eelmisel aastal oli 102 altkäemaksu või pistisega seotud kuritegu. Ajakirjanduse info alusel alustati menetlemist ainult üksikutel juhtudel neist, ülejäänud avastati muid politsei võtteid ja informatsiooni kasutades.

Hea kolleeg Aivar Riisalu! Siin teile võimalust kaht küsimust esitada ei anta. Suur tänu, härra siseminister! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.

Läheme viimase arupärimise juurde. See on Riigikogu liikmete Kalle Laaneti, Vilja Savisaare, Enn Eesmaa, Aadu Musta, Arvo Sarapuu, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmiku, Evelyn Sepa ja Ain Seppiku s.a 11. veebruaril esitatud arupärimine äärmusrühmituste tegevuse kohta Eestis. Palun kõnepulti Aivar Riisalu!

Proua juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Eestigi on sisenenud kaasaegsesse suurde maailma ning seetõttu meie järgmine küsimus on võib-olla natukene kummaline. 29. jaanuaril tutvustas telesaade "Pealtnägija" Eestis tegutsevat ususekti, mille juht on Hannes Vanaküla. Telesaates rääkisid endised sekti liikmed, kuidas ennast jumalateks nimetavad sekti liidrid manipuleerivad osavalt inimestega. Sekti liikmetega manipuleeritakse, kasutades nii füüsilist kui psüühilist vägivalda. Sektist välja astujaid ähvardati koguni surmaga. Selline grupp mõjutatud isikuid võib saada ühiskonnale ohtlikuks. Nende eesmärgid on teadmata ja me ei või aimata, milline on sellise sekti edasine käitumine. Väidetavalt on nimetatud ususektis üritatud mõtte jõul tappa USA välisministrit. Selliseid avaldusi tegev rühmitus, kuhu kuuluvad selle juhtide mõjutatavad ja manipuleeritavad inimesed, võib osutuda ühiskonnale tõsiseks ohuks. Seoses sellega on meil mõned küsimused: "Kas eespool nimetatud sekti tegevust on uuritud? Kas kahtlase tegevusega rühmitusi või ususekte kontrollitakse? Kas analoogseid juhtumeid on Eestis veel täheldatud? Palun andke ülevaade. Kuidas on taolised probleemid õiguslikult reguleeritud? Kuidas Teie isiklikult suhtute nimetatud juhtumisse?" Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aivar Riisalu! Palun, härra siseminister, teil on jälle võimalus vastata!

Lugupeetud proua eesistuja! Head küsijad! Küsimus on, kas eespool nimetatud ususekti tegevust on uuritud. Kõnealuse sekti tegevust on kontrollitud, kuid Hannes Vanaküla kohta ei ole alustatud ühtegi menetlust.
"Kas kahtlase tegevusega rühmitusi või ususekte kontrollitakse?" Kahtlase tegevusega usurühmi jälgitakse niivõrd, kuivõrd selleks on seaduslikku alust. Eesti põhiseadus tagab kõigile usu-, mõtte- ja sõnavabaduse. Et kellegi ideed ja uskumused tunduvad veidrad, pole iseenesest alus uurimise algatamiseks või muul moel riiklikuks sekkumiseks.
"Kas analoogseid juhtumeid on Eestis veel täheldatud? Palun andke ülevaade." Küsimuse püstitus on küllalt keeruline. Eestis on nn alternatiivvaimsuse või esoteerikamaastikul ikka leidunud end õpetajateks, maagideks, ravitsejateks ja muuks selliseks nimetavaid inimesi, kellel on oma järgijaskond. Mõtte jõul kellegi tapmine või päästmine, energiasammaste liigutamine ühest paigast teise, teleportimine ja muu säärane – seda kõike tuleb hinnata kontekstis, milles neid väiteid esitatakse, ning suhtuda neisse vastavalt.
"Kuidas on taolised probleemid õiguslikult reguleeritud?" Küsimusest ei selgu täpselt, mida mõistetakse "taoliste probleemide" all. Kui sõpruskondade või seltsingutena tegutsevad maailmavaatelised rühmitused rikuvad seadust, siis reageeritakse õigusaktides ettenähtud korras. Vaimuhaigete inimeste ravi või näiteks sundhospitaliseerimise üle otsustamine kuulub psühhiaatrite pädevusse. Kui soovitakse härra Vanaküla vaimse maailmaga tutvuda ja sellele isiklik hinnang anda, on kõige lihtsam lahti teha veebifoorum www.vaimumaailm.ee ja lugeda kasutajanime Tokroda sissekannet. Mis puutub konkreetsetesse karistusseadustiku sätetesse, siis § 154 käsitleb usuvabaduse rikkumist ja § 155 usulisse ühendusse või erakonda astuma, selleks liikmeks olema sundimist.
"Kuidas Teie isiklikult suhtute nimetatud juhtumisse?" Hannes Vanaküla fenomeni loomisel on massimeedial olnud keskne roll. Selles osas ei erine ta näiteks Arnold Oksmaast, Seksi-Kristist, Baari-Paavost ja teistest niisugustest tegelastest. Millisel määral Vanaküla tegevust Eesti meedia kajastab, sõltub massimeedia vastutustundest. Seega puudutab see küsimus ka rahvusringhäälingut. Hannes Vanaküla ümber koondunud inimestel võib tekkida nii vaimseid kui sotsiaalseid probleeme, mida võib põhjustada omaloodud nn alternatiivses tegelikkuses elamine ning seniste sotsiaalsete sidemete katkemine, kui perekondlikele ja sektivälistele inimsuhetele eelistatakse üksnes sektisiseseid suhteid. Seetõttu tuleb nende tegevuse kohta esitatud kaebustesse ja avaldustesse suhtuda piisava tõsiduse, diskreetsuse ja vastutustundega.

Suur tänu, härra minister! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud siseminister! Umbes kuu aega tagasi ületas Eestis uudiskünnise see, et kapo tegi päris tõsist järelevalvet noorte loomakaitsjate üle. Kas te isiklikult arvate, et noored loomakaitsjad on ohtlikumad kui selline kõnealune sekt?

Ma ei arva, et üks on ohtlikum kui teine. Nagu ma juba ütlesin, lisaks menetlusele neid asju kontrollitakse, nagu ka selle loomakaitse juhtumi puhul. Nende liikumine on ikkagi muutunud vägivaldseks, nad on rikkunud seadust või isegi toime pannud kuriteo. Kuid kõik see peab muidugi olema proportsionaalne ja seepärast tuleb sellistesse asjadesse suhtuda delikaatselt ja tähelepanelikult. Aga nendele reageerima peab.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea minister! Te puudutasite väga elutargalt teemat, et meedias võimendatakse sageli selliseid pseudoprobleeme ja meedia abiga pannakse inimesed mõtlema vales suunas. Milline on teie seisukoht: kas me peaksime järsku proovima panna meediale mingeid raame, et nad ei propageeriks pehmelt öeldes selliseid rumalusi?

Mina ei ole seda meelt, et meediale tuleks raamid panna. Meil on olemas seadused, mis käsitlevad väärtegusid ja kuritegusid, samuti kehtivad meil muidugi moraali- ja eetikanormid. Kui me neid oskuslikult kasutame, siis saame nendest probleemidest nii üle, et oleks tagatud ühelt poolt demokraatia, teiselt poolt inimeste usuvabadus ja muud vabadused ning kolmandalt poolt inimeste julgeolek. Et ei tekiks ohtu, et kedagi püütakse millekski sundida või värvata teatud tegevustesse, mis ei ole kõige kõrgema eetilise või moraalse väärtusega, rääkimata kuriteo toime panemisest. Meedial on oma roll, aga meediale päitseid pähe panna on minu meelest veel ohtlikum.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, härra minister, eelmise vastuse eest – nii selle alguse kui lõpu eest ehk siis selle eest, et olete meediale raamide kehtestamise vastu! Sellega ma olen täiesti nõus. Aga mis puutub raamidesse, siis kas teie hinnangul need raamid, milles tegutsevad meie julgeoleku- ja korrakaitseasutused, kui nad täiesti õigustatult muretsevad meie julgeoleku pärast, kas need raamid on piisavad, et ka oletatavate või kahtlustatavate kurjategijate õigused oleksid menetluse käigus igakülgselt kaitstud? Nagu me teame, võivad nad lõpuks osutuda ka süütuteks inimesteks?

Ma arvan, et meie seadustik muutub järjest paremaks ja see on ka praegu küllalt hea, tagamaks ühelt poolt isiku vabadusi ja teiselt poolt võimalust reageerida korrarikkumistele ja kuritegudele. Kuid nagu ka turvalisuspoliitika põhisuundades kirjas on, peamine eesmärk on neid ikkagi ära hoida. Selleks on nii meie õiguskaitseorganid kui ka teised riigiorganid ellu kutsutudki, et ka n-ö hea sõna abil ära hoida raskemaid tagajärgi. Eks see süsteem enam-vähem meil nii ka toimib.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra siseminister, küsimustele vastamise eest! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läbirääkimisi ei avata.

Nüüd palun tähelepanu! Kes soovib kasutada vaba mikrofoni, siis palun pärast minu haamrilööki! Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Proua juhataja! Head kolleegid, kes te siin saalis olete! Mind ajendas siia pulti tulema möödunud neljapäeval Riigikogu täiendaval istungil toimunu. Esiteks tahan ma eelkõige stenogrammi vahendusel, aga ka nende kolleegide ees, kes siin saalis praegu istuvad, isiklikult vabandust paluda. Ka minu emotsioonid keesid üle ja ei olnud kaugel hetk, kui selles saalis oleks võinud minu käe läbi tehtud saada natuke Eesti Vabariigi uudset parlamendiajalugu. Ma usun, et asjaomased inimesed on need asjad tänaseks omavahel ära klaarinud, vähemalt mina olen sellega usinalt tegelnud. Loodan, et kogemuse võrra rikkamaks said kõik sellel istungil osalenud. See istung näitas meile päevselgelt seda, millised poliitilised pinged Eesti poliitiliste jõudude vahel tegelikult valitsevad ja kui tähtis on meie kõigi jaoks võimu nimel võimul püsimine, aga mis veel olulisem, oma võimupiiride laiendamine. Seda eriti suurtes omavalitsustes, kus elab palju inimesi ja mis seal salata, kus liigub teatud osa meie majanduse põhimassist. Aga see ei olnud minu siia pulti tulemise peamine põhjus.
Peamine põhjus oli hoopis see, et kõikide nende emotsioonide ajel, mis ühiskonda selle istungi ajal ja järel raputasid, olid ajakirjanduses päris korralikud analüüsid. Ja ka päris korralikud emotsioonid. Üks sõnavõtt läks mulle aga väga sügavalt hinge. Selle intervjuu andis Riigikogu Kantselei direktor Heiki Sibul, kes väitis, et uskumatu lugu küll, aga kuidas opositsioon üldse lubab endale sellist ülbust, et ta peab säärast istungit, kui üks istungiminut maksab 2000 krooni. Ajakirjaniku küsimuse peale, millest see 2000 krooni siis tegelikult koosneb, proovis härra Sibul häälevärinal selgitada, et seal on elektrikulu ja mingi kümme töötajat-ametnikku peavad kohal olema, ja siis ta proovis veel igasuguseid erinevaid põhjuseid välja tuua. Ausalt öeldes, ma sain päris korraliku šoki.
Ma arvan, et viimastel aegadel on Riigikogu maine ühiskonnas olnud üsna korraliku löögi all. Kes ta selle löögi alla pannud on, on päris raske arvata. Aga ma kinnitan, et mina tulin siia küll küpses eas ja siira tahtega oma kogemusi seadusloome ja mis seal salata, inimeste heaolu teenistusse anda. Sest tõepoolest, mul endal on kõik olemas. Mul ei olegi nagu enam elult suurt oodata. Seetõttu ma arvan, et inimeste aitamine selle töö kaudu siin on minu siiras hingesoov.
Ja kuulda siis inimese suust, kes on tegelikult pandud parlamenti heas mõttes teenindama, selliseid küünilisi avaldusi – ma leian, on ikka uskumatu lugu küll. Ma ootaksin härra Sibulalt sõnaselget ja isegi must valgel kalkulatsiooni selle kohta, millega ta mõõdab Riigikogu tööaega ja millistest kuludest see 2000 krooni minut siis tegelikult koosneb. Seda sellel lihtsal põhjusel, et minu arvates tema peaks kõikide võimalike ja võimatute vahenditega võitlema selle eest, et Riigikogu renomee oleks kõrgel, aga mitte andma ühiskonnale signaale, et selles saalis istumine on kriisi ajal liiga kallis lõbu ja piltlikult öeldes kutsuma avalikkust üles parlamenti laiali saatma sellepärast, et tema töö on lihtsalt liiga kallis.
Ma loodan, härra Sibul, seda vastust teie käest üsna pea, ja kirjalikult Exceli tabeli kujul! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud. Ilusat vabariigi aastapäeva kõigile!

Istungi lõpp kell 15.47.