Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja rahandusminister! Alustame Riigikogu V istungjärgu viienda töönädala täiendavat istungit, mis kestab päevakorra ammendumiseni. Kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Soove ei ole.
Läheme edasi teadetega. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 19. veebruaril algatatud hasartmängumaksu seaduse eelnõu ning on määranud selle juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 96 Riigikogu liiget, puudub 5.

Riigikogu täiendava istungi päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Algatamisel usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamise kord on Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 136 kohaselt järgmine. Esiteks, eelnõu algataja ettekanne, mis kestab kuni 20 minutit. Teiseks, Riigikogu liige võib ettekandjale esitada kuni kaks suulist küsimust. Kolmandaks, läbirääkimised, kusjuures sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad, kas kõnepuldist (5 + 3 minutit) või kohalt (2 minutit), samuti on õigus sõnavõtuga esineda Vabariigi Valitsuse liikmetel. Pärast läbirääkimisi pannakse eelnõu lõpphääletusele. Eelnõu nõuab seadusena vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, st vähemalt 51 häält.
Alustame selle punkti, usaldusküsimusega seotud eelnõu arutamist. Ma palun ettekandjaks kõnepulti rahandusminister Ivari Padari! Head kolleegid! Palun nüüd tähelepanu!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! "Tunnistan häbenemata, et 2009. aasta eelarve ei lahenda veel kõiki probleeme ning raskete otsustega silmitsi seismist jätkub valitsusel veelgi. Me keegi ei tea, mis pöördeid toob maailmamajandus Eestisse tulevikus." Sellised sõnad ütlesin 2008. aasta oktoobris Riigikogu ees seistes ning käesoleva aasta riigieelarve seaduse esimest lugemist avades. Ma ei taha selle viitega osutada erilisele tarkusele, mis meil toona oli. Ma tahan pigem osutada, et ei valitsus ega mina pole olukorda ilustanud ega varjanud. Vastupidi, oleme tahtnud riiki valitseda ja valitsemiskulusid planeerida võimalikult ulatusliku debatiga, kuid vajaduse korral ka kiiresti reageerides.
Tõele au andes tuleb nentida, et selle lisaeelarve otsusega on valitsus kärpekäärid haaranud juba kolmandat korda. Esimene kord oli läinud kevadel, kui tehti toonast negatiivset lisaeelarvet, teine oli sügisel, kui lisaks karmile eelarveprotsessile otsustati halvenevatele oludele eraldi reageerida viimase minuti kärbetega, mis tehti ära vahetult enne 2009. aasta eelarve kinnitamist. Kolmas kord on nüüd. Kas see on viimane kord? Ma ei saa täna vastata sellele ei ega jaa. See polegi õige vastus sellele küsimusele. Õige vastus kõlab: kui vaja, teeme muutusi ka edaspidi.
Lugupeetud riigikogulased! Täna me teame, et maailmamajanduse pöörded on kiiresti suundunud allapoole. Eesti pole sellest puutumata jäänud, pigem vastupidi. Meie kiirel laenukasvul põhinenud majanduskasv on tõsiselt mõjutatud ülemaailmsest finantskriisist. Nõudluse tohutu järsk kadumine meie eksporditurgudel, sündmused naaberriikides ja nende mõju meie majanduskeskkonnale – kõike seda teame me täna paremini kui pool aastat tagasi. Mida sellises olukorras teha? Valitsusel on sellises olukorras tegelikult ainult üks võimalik käitumisviis: tagada, et riik suudaks kinni pidada kõige peamisest lubadusest, mida ta oma kodanikele ja oma majanduskeskkonnale on andnud, see tähendab krooni väärtuse püsimist, ilma et tohutu võlaga koormataks järgmisi põlvesid.
Me oleme suure tähelepanu ja kaastundega jälginud lõunanaabrite pingutusi oma probleemidega toimetulekuks. Meie olukord erasektoris, majanduses on nende omaga küllaltki sarnane: laenujanune ja priiskavgi pillerkaar on asendunud halli argipäevaga. Meie olukord stabiilsuse ja riigi rahanduse seisukohast on aga vägagi erinev ning seda ei tohi unustada. Säästlikkus, ettenägelikkus ning poliitiline julgus ise tunnistada paratamatust tähendab seda, et meie riik toimib oma jõu ja nõuga ning suudab seda ka homme.
Pankrotid ja koondamised on muutunud kõikjal tavapäraseks, ka väljaspool Eestit. Ikka kõlavad väited, justkui oleks kõiges selles süüdi Eesti valitsus, on meelitavad, kuid kahjuks alusetud ja seda näeb täna igaüks.
Head sõbrad! Jaanuari alguseks oli meile selge, et eelarvest otsustavalt lõikamine saab olla ainuvõimalik samm. Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi riskistsenaarium pakkus, et tänavust riigieelarvet võib oodata kuni 15 miljardi kroonine puudujääk. Valitsuse vastusena nii süngele ennustusele on teie ette jõudnud negatiivne lisaeelarve, mis parandab valitsussektori eelarve positsiooni kokku 8 miljardi krooni ulatuses. Sellega tagab riik jätkuvalt avaliku sektori toimimise. Isegi kui nõudlus kaminate järele on turul olematu, pole nõudlus tuletõrje järele kuhugi kadunud.
Eelnõu vähendab tulude mahtu 9,63 miljardi ja kulude mahtu 6,57 miljardi krooni võrra. Lisaeelarve järgi on 2009. aasta riigieelarve tulude maht 88,2 miljardit ning kulude maht 91,89 miljardit krooni. Selle 8 miljardi krooni sees on otseselt riigieelarve tasakaalu puudutavaid kulude vähendamise otsuseid 5,3 miljardi krooni jagu ning tulude suurendamise otsuseid 0,85 miljardi krooni jagu. Kogu valitsussektori kokkuhoiupaketi meetmete elluviimiseks hõlmab lisaeelarve seaduse eelnõu ka 20 muu seaduse muutmist.
Paratamatult puudutab see enneolematu kärbe suurt hulka inimesi ja peaaegu kõiki elualasid. Sellepärast püüdis valitsusliit üldjuhul teha valikud põhimõttel, et kokkuhoid jaguneks ühiskonnas võimalikult solidaarselt ja õiglaselt. Ühe suurima kokkuhoiukohana vähendati keskvalitsuse tegevuskulusid ja riigieelarvest antavaid tegevustoetusi ligikaudu 1,8 miljardi krooni võrra. Võrreldes 2008. aasta lõpus planeerituga ulatub sääst siin keskmiselt 10%‑ni. Alates eelmisest suvest on avaliku sektori tegutsemiskulusid, arvestades ka tehtud erandeid, vähendatud kokku üle 18%. Avaliku sektori kärbe mõjutab kahjuks väga paljude inimeste sissetulekut ning hoiab kokku mitmete programmide ja tegevuste kuludelt. Teatud erandina käsitleb lisaeelarve õpetajaid, sisejulgeoleku‑ ning kultuuritöötajaid.
Kaitsekulud vähenevad 1,75%‑ni SKT‑st, mis tähendab kulude vähendamist 593,7 miljoni krooni võrra selle aasta lisaeelarves, lisaks vähendatakse ka 2008. aasta jääke. Olen kindel, et see ei too kaasa meie kaitsevõime langust.
Riigi majandusel on raske aeg ja raske südamega tuli minna kohalike omavalitsuste rahakoti kallale. Avalikku võimu teostatakse meil keskvalitsuse ja omavalitsuste kaudu ning negatiivsed muutused eelarvetuludes ei saa kummastki mööda minna. On selge, et osa raskust tuleb linnadel ja valdadel võtta oma õlule. Kärped, mis puudutavad omavalitsuste eelarveid, sündisid nii palju kui võimalik koostöös omavalitsusliitudega. Nende soov oli, et kui omavalitsuste tulude kahandamine on hädavajalik, siis toimugu see pigem sihtotstarbeliste summade arvel. Valitsus üritas omavalitsustele nii palju kui võimalik vastu tulla ning soostus linnade ja valdade tulumaksueraldisi kärpima vähem, kui algselt planeeriti. Omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa ei lange alates 1. aprillist 11,93%‑lt mitte 11,1%, vaid 11,4%‑le. Samas jäävad eelarvesse täismahus alles peamiselt investeeringuteks mõeldud euroraha ja muud välistoetused – jutt käib 12,9 miljardist kroonist. Suur osa sellest summast peab jõudma omavalitsusteni. Kui omavalitsustel napib omafinantseerimisvahendeid, peavad neil säilima laenuvõtmise võimalused. Seaduspaketis on just seda silmas peetud ning säilitatud omavalitsuse õigus võtta euroraha kaasfinantseerimiseks laenu.
Olulise mõju ning suurusega muudatused puudutavad sotsiaalvaldkonda. Sotsiaalmaksu halb laekumine tähendab selget tagasilööki haigekassa eelarvele. Siin üritati säästa just raviks mõeldud raha, mistõttu jäävad edaspidi inimeste endi kanda kolm esimest ja tööandjate kanda viis järgmist haiguspäeva. Aprillis tõusevad pensionid 5%, mis teeb keskmiseks pensionitõusuks 230 krooni.
Ma ei salga, et kärpeid tehes seisis valitsusliit silmitsi ränkade valikutega. Poliitiline vaidlus on tõsine asi, sest iga vaidluse taga on tegelikult suured summad ja kümnete tuhandete inimeste mured. Aga ma kinnitan, et vaidlevast valitsusest märksa enam tasub karta vaikivat valitsust. Ma loodan, et te mõistate mind.
Oma tänaste kärpeotsustega tugevdame me Eesti finantsstabiilsust, me kindlustame, et Eesti on majanduslanguse aegadel jätkuvalt usaldusväärne. Üleüldine usaldamatus ongi ju praeguse ülemaailmse majanduskriisi üks märksõnasid. Õige eelarvepoliitika abil loome me usaldust oma riigi ja rahva vastu, mis on aluseks kõikidele muudele majandust elavdavatele meetmetele. Üks selle oluline element on loomulikult euro võimalikult kiire kasutuselevõtt.
Tänan kõiki, kes aitasid lisaeelarve valmimisele kaasa! Tänan ka Eesti inimesi, kes on valdavalt mõistnud, et neist tulevikule suunatud sammudest pole pääsu!
Head kolleegid! Palun teid valitsust usaldada ja anda oma hääl 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadusele. Ühisel nõul ja jõul suudame me üle elada ka raskemad ajad. Võiks veel lõpetuseks tõdeda, et on tõusueelne aeg. Tänan teid!

Suur tänu, lugupeetud rahandusminister! Teile on küsimusi. Alustame esimese küsimusega kolleeg Jaak Aabilt.

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Te ka oma ettekandes rääkisite omavalitsuste tulubaasist, nendest otsustest, mis on tehtud, kuidas on piiratud omavalitsuste eelarveid. Samas on kogu aeg räägitud, et läbirääkimistel on küsimuse all olnud, et koos rahaga vähendatakse ka teatud omavalitsuste ülesandeid, ehk kui raha napib, siis kõike ei jõua ju täita. Kas te saate siit puldist öelda, milliseid ülesandeid siis omavalitsustel koos rahaga on vähendatud? Mille järele tavainimesel sellest hetkest, kui lisaeelarve vastu võetakse, omavalitsusse kas abi või mingisugust muud teenust küsima ei tasu minna?

Tänan teid küsimast! Tõesti, kahe seadusparandusega on omavalitsuste kohustusi vähendatud. Üks neist puudutab koha võimaldamist koolieelses lasteasutuses alates 1,5 eluaastast ning teine puudutab spordi‑ ja noorsootöö korraldamist kohalikes omavalitsustes.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Eelmisele küsimusele võin ma vastata, et ega neid teenuseid teatud mõttes siiamaani ei osutatudki. Aga räägime nüüd natukene asjast. On tõusueelne aeg ja praegu tõsised inimesed pakuvad eelarve puudujäägiks valitsussektoris ikkagi hinnanguliselt 14,9 miljardit krooni, mis on 6,3% SKT‑st. Te olete teinud meile igavesed keerulised tabelid, rääkides, et vähendate avaliku sektori kulutusi, ka kohalike omavalitsuste kulutusi, aga kohalikud omavalitsused peavad ju väga selgeid teenuseid pakkuma. Minu küsimus ongi seotud sellega, et kui me räägime ikka tõelisest arvust ja sellest, mis ees ootab, siis kas te oskate öelda, mis siis kohalike omavalitsuste teenuseid tegelikult ootab, kui me räägime, et tegelik arv on 14,9 miljardit.

Tänan! Te veidike eksisite, mitte 14,9, vaid 14,880, kui riskistsenaariumi täpselt võtta. Mis puudutab soovitust, siis riik võtab kulusid kokku, ja samamoodi peavad kohalikud omavalitsused oma kulusid uuesti planeerima. Ega siin muid retsepte ei olegi.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Hea minister! Täna me teeme riigieelarves ühe lugemisega väga suuri muudatusi, mis mõjutavad kõikide inimeste elu Eestimaal. Kas te tunnistate ennast rahandusministrina läbikukkunuks, sest kavatsete pärast juunis toimuvaid europarlamendi valimisi rahandusministri ametist lahkuda ja kavatsete üldse Eestist lahkuda? Mul tekib küsimus, kes vastutab 2009. aastal Eesti riigis rahanduspoliitika eest.

Tänan küsimast! Vaadake, ma oleksin läbi kukkunud, kui ma täna selle dokumendiga teie ees ei oleks. On eesmärgiks seatud, et veebruari jooksul peavad need seadusmuudatused saama tehtud. See on tõsine samm. Mis puudutab minu isiklikku vastutust, siis võin teile, käsi südamel, ütelda (ja minu viimased 43 eluaastat on seda näidanud), et ega ma kunagi vastutuse eest põgenenud pole.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mis puudutab tervishoiu rahastamist, siis Eesti on olnud üks Euroopa Liidu riikidest, kus eriti sinna ei ole panustatud. Nii et siin priiskamisest juttu olla ei saa. Inimeste omaosalus on juba praegu üle 25%. Nende muudatustega te annate siia veel ühe hoobi. Inimene võtab omavastutuse kuni kolme päeva eest. Samuti panete ettevõtjatele ilma erisoodustusmaksudes soodustusi tegemata suure koormuse. See mõjub väga murendavalt meie inimkapitalile. Te ei ole nende suurte otsuste tegemisse kaasanud laiemat üldsust, opositsioonist rääkimata. Minu küsimus on: miks te olete valinud sellise pooliku lahenduse, et meie inimkapital võib edaspidi sattuda raskesse olukorda?

Tänan teid! Vaieldamatult, haigekassa kärped ei ole meeldivad ega lihtsad kärped. Samas, kui me võtame ainult maksude vähemlaekumisest tuleneva prognoosi, siis ligi pool miljardit krooni haigekassa laekumiste vähenemist tuleneb ainuüksi prognoosi muutusest. Olles ise haigekassa nõukogu liige, ma usun, et ka kärbitud haigekassa eelarve abil me suudame inimestele tervishoiuteenuse tagada.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud rahandusminister! Nüüd on siis käes see kardetud hetk, kui valitsus on asunud jooksvate kulude katteks, aukude katteks kasutusele võtma aastaid silmaterana hoitud erakorralist stabiliseerimisreservi ja seda 3,5 miljardi krooni ulatuses, mis muidugi on pretsedent. Miks te peate õigemaks praegu seda kasutusele võtta ja mitte võtta laenu, sest kui me praegu stabiliseerimisreservi ära kasutame, siis on raskem ju ka laenu võtta? Kui palju te pensionireservist, ka puutumatust tagavarast praegu n‑ö mehele panete?

On tõsi, et raskete aegade üleelamiseks tuleb kasutada erinevaid vahendeid. Üks, mis on siin teie ees, on kulude kärbe, teine on reservide kasutamine ja kolmas on kindlasti laenude võtmine. Mis puudutab laenude võtmist, siis on selge, et selline eeltöö, et vaadata, millistel tingimustel ja kuidas on Eestisse võimalik laenu saada, käib. Samas on selge, et ka seniseid reserve tuleb kasutada, aga võimalikult mõistlikult ja nii, et kaheks-kolmeks aastaks oleks riigil jõudu rahavoogusid juhtida. Siin paketis on tõesti ka ettepanek stabiliseerimisreservi kasutamiseks, mille jaoks tuleb vormistada eraldi Riigikogu otsus. Eelkõige on seda tarvilik kasutada selle aasta kontekstis eeldatavasti nendel kuudel, kui on erakorraliselt suured ühekordsed väljamaksed, nagu seda tavaliselt on mais-juunis, mis on seotud haridustöötajate palgarahaga. Siis on vaja sellist stabiliseerivat komponenti kõrval kasutada.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Isiklikult olen korduvalt juhtinud tähelepanu ja teinud pakkumisi koostööks kriisiolukorras. Tänane viis, kuidas asjale lähenetakse, selle praktiliselt välistab. Usaldushääletusega seotud eelnõu ju sisuliselt tähendab erakorralise olukorra väljakuulutamist riigi finantsjuhtimises ja vaata et komandanditunni kehtestamist omavalitsustes, arvestades meetmete raskust. Ühe hoobiga muudame me 21 seadust, kusjuures opositsioonil ei ole võimalust kaasarääkimiseks, see tähendab, me anname valitsusele sisuliselt blankovolituse edasitegutsemiseks. Juhin tähelepanu ühele asjale: iseendale usalduse andmine tähendab ka täit vastutust. Sellega tuleb arvestada. Hiljem ei ole võimalik öelda, et Riigikogu on asja vastu võtnud. Kas te annate selle olukorra tõsidusest endale aru?

Tänan teid! Loomulikult, ma tajun olukorra tõsidust 100%. Selge, et situatsioonis, kus eelmise aasta IV kvartal oli maailmas nii pöördeline, ei olegi meil teist varianti kui siinsamas ja veebruari jooksul kiireid otsuseid teha. Analoogiliste otsuste ees ühes või teises vormis on tegelikult kõik maailma riigid.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! On tõesti kurb, et te olete pannud kokku kaks asja, usalduse ja riigieelarve menetlemise, ning seda veel koos usaldushääletusega. Riigieelarve oleks pidanud olema enne meie laual, siis oleks olnud võimalik kolme lugemisega see poolteise nädala jooksul ära menetleda, opositsioon oleks saanud oma ettepanekuid teha, aga täna on nii, nagu ta on. Teie juttu ei saa uskuda, te ei suuda rakendada Euroopa Liidu raha, te ei suuda anda raha eksporditoetusteks. Aga mõningad numbrid on teil peas. Palun võtke lahti lehekülg 10 ja lehekülg 11. Leheküljel 10 on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi lõik ja leheküljel 11 on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi lõik. Need on identsed, välja arvatud üks koht, struktuuriraha esimese etapi kasutamisest Jõhvi–Kukruse teel, kus ühes kohas on kirjas 179 miljonit, teises lõigus on 163 miljonit ja leheküljel 52 on 187 miljonit. Millest sellised erinevused?

Tänan teid viitamast võimalikele vastuoludele, aga mul on siit puldist teile väga keeruline konkreetselt kohe ja otse anda vastust, mis puudutab ühte või teist kulurida.

Palun, kolleeg Rein Ratas! Kuna kolleeg Rein Ratast praegu saalis ei ole, siis, palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Mul on lihtne küsimus. Mis juhtub, kui me ei võta seda eelarvet ja ülejäänud seadusmuudatusi vastu täna, vaid kahe nädala pärast? Palun selgita meile, mis siis juhtub!

Mis juhtub? Valitseb ebaselgus. Praegu, kui rahandusminister on oma käskkirjaga piiranud ka kulutuste tegemise 7%‑ga kuus (selge, et see on õige ebameeldiv kõikidele riigikassast raha saajatele), siis on tarvilik võimalikult kiiresti, võimalikult operatiivselt need kärped ära teha, tuua võimalikult kiiresti kõikidele selgus, millised muutused riigieelarves tulevad. See on üldise stabiilsuse huvides.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Muude seadusmuudatuste hulgas on ka aktsiate tagastamine Arengufondi investeerimiskapitali moodustamiseks. Üleantud Eesti Telekomi aktsiad tagastatakse riigile tasuta 2009. aasta 15. juulist 2009. aasta 30. novembrini. Kuidas seda täpsemalt mõista, kas pärast 30. novembrit lähevad need Arengufondile tagasi või on see üleandmise periood nii pikk?

Tänan! See sõnastus viitab sellele, et meil on valida, kas Arengufondi aktsiad võetakse riigile tagasi varem või hiljem. Nad on sisuliselt seotud ka sellega, et varem võtmisel on nad seotud võimalike dividendide ja dividendide maksmisega, sellega, kuhu need siis laekuvad, kas Arengufondi poole peale või riigi poole peale. Aga sellisel juhul, kui Telekom dividende maksab, oleme arvestanud, et need lähevad Arengufondile.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Opositsiooni on süüdistatud, et ta ei esine konstruktiivsete ettepanekutega ega tee alternatiivset eelarvet ja midagi selletaolist. Opositsioonile on ju samamoodi nagu igale Eestimaa inimesele täna selge, et kui raha pole, siis raha pole. Seetõttu ei ole ka mõtet destabiliseerida olukorda riigis. Minu küsimus on tegelikult hästi lihtne. Sa oled päris pikalt olnud riigi valitsemise juures ja Rahandusministeeriumi süsteemis. Mida su sisetunne ütleb, kas me näeme sind sellel aastal siin veel samasuguse eelarvega? Ei tahaks näha, tahaks sind näha kusagil mujal, aga ütle ausalt nagu mees mehele.

Kuidas ma saangi poliitikutele valetada, ise ka poliitik. Tegelikult, loomulikult ma sooviksin, et järgmised kärpekohad tuleksid pigem 2010. aasta eelarve tegemisel ehk tuleks valmistada ette seadusmuudatused märtsis, aprillis, mais, millega järgmise aasta eelarvet kärbitakse, et nad saaksid enne jaanipäeva juba siin Riigikogus seaduse jõu. Selle nimel tuleb tööd teha. Samas on selge, et olukorrad võivad muutuda. Keegi ei julge ütelda kategooriliselt ei sellele, et selle aasta eelarvemuudatustega tuleb sel aastal veel siin Riigikogu ees seista. On selge, et igal sügisel on meil eelarve korrigeerimine ridade vahel, kui suures summas ainult, aga see tuleb kindlasti.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Poolteist sajandit tagasi kirjutas üks mees, et üks tont käib mööda Euroopat. Meie võime nüüd nukralt öelda, et üks kärbe käib mööda Eestimaad, käib mööda Eestimaad ja teeb väga jõhkraid liigutusi. Ma pean ütlema (ilmselt saad ka sina sellest aru), et ega ainult kärbetega seda olukorda ei paranda. Ma ei kuulnud mitte ühtegi sõna selle kohta, millised võimalused oleksid tulusid suurendada. Nüüd on võimalus sellest rääkida.

Ma tänan! Minu avakõnes oli üks lõik, kus ma ütlesin, et see eelarvekärbe on aluseks kõikidele muudele majandust elavdavatele meetmetele. Vaieldamatult, see kärbe üksinda ei kätke ühtegi otsest meedet, kuidas majandust elavdada, aga kui me räägime ka võimalikust majanduse elavdamise paketist, siis see hakkab pihta tegelikult kulude kokkuhoiust. Loomulikult möönan ma seda, et kulude kokkuhoiul on omakorda mõju kogu majandusele, ehk kulude kärpimisega, see on elementaarne, vähendatakse ka tarbimist. Selge, et ilma tänast kulukärbet tegemata me majandusele uut jõudu ei anna. Kui ma rääkisin, et kogu praeguse maailmamajanduse kriisi võtmesõna on usaldus, siis sellest, milline on riikide usaldusväärsus, kuidas neid riike usaldatakse, sõltub palju, sellest sõltuvad kas või need intressid, millega on võimalik majandusse lisavahendeid juurde saada. Eestil on õige ja mõistlik oma usaldust kindlustada, see on väga tähtis vundament tulevikuks.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Eelmise eelarve eelnõu, mille te esitasite, arutelu käigus ütles koalitsioon sellise sõnumi, et väga kahju, et Keskerakond ei teinud muudatusettepanekuid, arutelus osales ta küll aktiivselt, aga ettepanekuid ei teinud. Nüüd on uus eelnõu ja Keskerakond on valmis, ta juba sõnastas oma positsiooni, oma nägemuse, aga praegu te võtsite ära mingigi võimaluse praktiliselt osaleda selle eelnõu paremaks muutmisel. Ma ei taha küll mõelda, et te kardate meie ettepanekuid, aga mispärast te valisite sellise variandi, kus ei ole võimalik teha mitte ühtegi ettepanekut selle eelnõu kohta?

Tänan! Ma võin valitsusliikmete nimel ütelda, et keegi meist ei tunne ennast hästi, meilegi meeldiks, kui need menetlused toimuksid nii, nagu üks klassikaline eelarvemenetlus peaks toimuma. Samas on selge, et aeg on teinud oma korrektiivid, meil tuleb kiiresti ja operatiivselt oma otsused teha. Sellest tuleneb ka tänane eelarve kiire menetlemise vorm.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kuidas te hindate seda, et nii olulist eelnõu, mille te esitasite ja mis on seotud terve riigi eluga, üldse ei arutatud Riigikogus ja ei ole ette nähtud ettepanekuid ega võimalikke muudatusi?

Tänan! Ma olen sellele küsimusele korduvalt vastanud. Lihtsalt praegune aeg vajab kiireid otsuseid.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Tänan, Riigikogu esimees! Hea minister! Täna me arutame negatiivset lisaeelarvet ja tegelikult me keegi ei tea, kas see negatiivne lisaeelarve ja kas see kärbe, mida me täna arutame, aitab eelarvet tasakaalu viia või jääb sellest tasakaalust puudu 50% või 30%. See protsent on lahtine. Minu küsimus on tegelikult just selle teise poole kohta. Kui te need kärped ära teete, siis kui reaalseks peate seda ja missuguseid võimalusi te olete arutanud Vabariigi Valitsuses, kas seda teist poolt, mis jääb defitsiiti, ütleme, aasta lõpuks, kui see selgub, tuleks katta laenudega ja kui seda katta laenudega, siis missugused võiksid need teed olla?

Kui me võtame ette riskistsenaariumid, siis jaanuaris näitasid nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi tehtud riskistsenaariumid võimalikuks majanduslanguseks kuni 8,9%. Selle põhjal oli ekspertide soovitus, et võimalik eelarvekärbe peaks olema 6–9 miljardit krooni, et püsida Maastrichti kriteeriumi 3% tasemel. Järgneva arutluse jooksul me leidsime, et vajalik kärbe on 8 miljardit krooni. Täna me saame selle riskistsenaariumi põhjal rääkida kuni 7 miljardist kroonist, mis veel jääb katmata. Kuidas Vabariigi Valitsus kavatseb käituda? Vabariigi Valitsus loomulikult vaatab ja analüüsib olukorda finantsturgudel, vaatab seda, millised on võimalused riiki lisaraha tuua, milliste intressidega on seda võimalik teha, millistel tingimustel on seda võimalik teha. See töö käib. Meil on ka positiivset informatsiooni, et Eestisse on võimalik tuua mõistliku hinnaga laenuraha. Samas on selge, et mõistliku hinnaga laenurahal on alati omad piirid, seda saab eelkõige just väga konkreetsete objektide tarbeks. Selge, et lihtsalt pangakonsortsiumidelt tulevate laenude, mis ei ole objektidega seotud, intressimäär on praegu küllalt kõrge. Nii et meil tuleb kindlasti analüüsida, kus kasutada reserve, kus laenu. Ma ise usun, et puudujäägi katmisel sellel aastal lähevad need panused enam-vähem pooleks.

Palun, kolleeg Maret Merisaar!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Eelmise aasta lõpu poole pidas peaminister meile kõne, andes ülevaate teadus‑ ja arendustegevuse olukorrast. Ta ütles muu hulgas, et Eesti on kulutuste kasvutempolt Euroopa Liidu riikide hulgas Küprose järel teisel kohal. Muu hulgas ütles ta, et juunis kinnitati teatud määral teaduse ja kõrghariduse infrastruktuuri investeeringute programm. Kas te oskate öelda, kas seda programmi on ka kuidagi kärbitud? Siit võib välja lugeda, et 6 miljonit on maha võetud kutseõppeasutuste õpikeskkonna tänapäevastamiselt. Kas teaduse ja arenduse rahastamine on kannatanud? Teiseks, kas Euroopa Liidu teadusraha kaasfinantseerimist ka kärbiti?

Tuleb ütelda, et haridus ja teadus on kogu selles eelarvekärpes olnud, ütleme, pehmemas või paremas valguses. Siin on proovitud päris palju säästa. Mis puudutab investeeringuid haridus‑ ja teadusvaldkonnas, siis need on absoluutses enamikus eurorahaga seotud investeeringud. Euroraha kaasfinantseerimist me pole kärpinud. Tõsi, Haridus‑ ja Teadusministeerium on ühe eelneva kärpe puhul mingil määral vähendanud Euroopa Liidu kaasfinantseerimist, mida võib iseenesest pidada taunimisväärseks, aga see määr ei ohusta sellel aastal kasutatavaid summasid. Üldiselt toimuvad Haridus‑ ja Teadusministeeriumis planeeritud investeeringud planeeritud mahus.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Austatud juhataja! Hea rahandusminister! Kui analüüsiti 1930. aastate kriisi kogemust, siis leiti, et Eesti valitsus tegi samasuguseid otsuseid nagu teiste riikide valitsused, ainult tavaliselt paar kuud hiljem kui vaja. Praegu tundub olevat ka üks vastuolu, aga see võib tuleneda minu mitteteadmisest. Nimelt, mitme riigi kriisiprogrammid näevad ette mitte ainult kulude kärpimist, vaid ka kulude suurendamist nendes valdkondades, mis võimaldavad tagada riigile kriisijärgse konkurentsivõime, teiste sõnadega, raha suunamist valdkondadesse, kus toimub mitte ainult töötute libaõpe, vaid kus toimub ka õppimisvõimeliste inimeste ümberõppimine kriisi ajal, selleks et nad n‑ö ära korjata tööturult. Kas midagi sarnast on ka Eestis plaanis või tegemisel?

Aitäh! Võib ütelda, et alati võib nuriseda selle rubriigi üle, mille nimi on elukestev õpe, olgu siis kõne all töötud või olgu siis kõne all lihtsad inimesed, kes tahavad uusi kogemusi ja oskusi omandada. Aga ma võin ütelda, et eelarves on piisavalt planeeritud vahendeid, et elukestvat õpet rakendada, eriti olukorras, kus Tööturuamet ja töötukassa ühendatakse, kus selles valdkonnas, mis puudutab töötust, tegevust kontsentreeritakse. See tegevus muutub Eestis aasta-aastalt paremaks ja kättesaadavamaks. Praegu ei ole eelarve seisukohalt küll selliseid piiranguid peal, et see tegevus ei võiks toimuda.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Te ütlesite nii kenasti, et pillerkaar on asendunud halli argipäevaga. Te pidasite silmas muidugi valitsust, sest teistel inimestel on see ammu asendunud halli argipäevaga ja mõnel ei ole pillerkaart olnudki. Küsimus on selles, et te muu seas tühistate ära kohtute seaduse § 134. Kunagi, kui me tahtsime Euroopa Liitu saada, kirjutasime me selle paragrahvi sinna sisse sellepärast, et see on üks kohtunike sõltumatuse garantiisid. Kohtunike palka ei tohi vähendada, on selle asja mõte. See on tegelikult täpne koopia Euroopa kohtunike harta artiklist 8. Kunagi sai see sisse kirjutatud, sest me tahtsime Euroopa Liitu saada, aga nüüd me oleme seal ja võime teisiti käituda. Minu küsimus on: miks te ei pidanud nõu kohtunike organisatsioonidega? Kas te ei pidanud seda vajalikuks?

Vaadake, nagu ma sissejuhatavas tekstis rääkisin, üldiselt me oleme proovinud jälgida, et kärped eri valdkondades oleksid solidaarsed. Sellest tingituna on ka see konkreetne teema, kohtunike kulude kärbe, siin sees.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Mina olen küll isiklikult siiralt veendunud, et kui inimesel väga raske on, siis ainus koht, kuhu ta pöörduda saab, on kohalik omavalitsus. Sellepärast on mul kahju, et te olete ka kohalikke omavalitsusi oma suures solidaarsustaotluses niivõrd palju piiranud. Te vähendate ülekantavat üksikisiku tulumaksu protsenti ja panete neile laenupiirangud peale. Aga minu küsimus teile on hoopis selline. Kuidas valitsus käitub, kui näiteks Tartu linnapea Urmas Kruuse otsustab, et ta lihtsalt ei arvesta selle 60%‑ga ja võtab laenu, sest tal on vaja oma inimesed kuidagi üleval pidada ja nende hea käekäigu eest seista? On igati loomulik, kui linnapea nii teeb. Mis siis juhtub Tartu linnapea Urmas Kruusega?

Ütleme niimoodi, et juhul kui kohalik omavalitsus otsustab eirata vabariigi seadusi, siis paratamatult tuleb korrigeerida väljamakseid riigikassast.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Nagu te isegi ütlesite, on seos kärbete ja majanduse edendamise kava vahel möödapääsmatu. Ometi ei ole Riigikogu ega keegi teine lugenud mitte midagi mingisugusegi majanduse edendamise kava kohta. Miks see on nii ja kuidas me saame usaldada valitsust sellises situatsioonis, mis paneb meid nagu patsiendi rolli, kellelt hakatakse jalga amputeerima, aga ainuke asi, mida me näeme, on roostes saega kirurg, ei mingeid desinfitseerimisvahendeid, ei mingeid haavapuhastusvahendeid ega isegi ettekujutust sellest, milline protees meile lõpuks jala asemele pannakse?

Tänan! Olen ka täna korra seda puudutanud, et kõikide majanduse elavdamise programmide aluseks on praegu usalduse taastamine ja fiskaaldistsipliini, fiskaaljulgeoleku tagamine. Mis puudutab sellele järgnevaid täiendavaid majanduse elavdamise meetmeid, siis need on ühel korral valitsuskabinetis arutusel olnud ja need teemad tulevad valitsuses lähiajal uuesti  arutusele. Ka vastavad eelarvelised vahendid on riigieelarves planeeritud. Võib ütelda, et me kuuleme praegu eri riikidest hästi palju, aga pigem loosunglikult, kuidas rakendatakse miljardeid ja miljardeid majanduse elavdamiseks. Kui võtta reaalselt, millised riigid ja kui palju on tegelikult  majandusse panustanud, siis me näeme, et seda on tehtud õige vähe, pigem on oldud nende teemadega õige loosunglik. Eestil on omad plaanid laua peal. Me loomulikult vaatame, et me käituksime nende plaanide rakendamisel võimalikult objektiivselt, et me ei läheks lihtsalt raha põletama.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh, proua esimees! Austatud rahandusminister! Ma olen nõus, et kogu selle arutelu keskne küsimus on usaldus või õigupoolest usalduse puudumine. Ma kuulasin päris hoolega teie sissejuhatavat ettekannet. Te peatusite peamiselt selle eelnõu kärpeosal ehk loetlesite arve. Arve me teatavasti oskame lugeda, aga üks asi, mis on jäänud teenimatult ka avalikkuse tähelepanu alt välja, on see, millest see eelnõu suuremas osas koosneb. See koosneb kümnetest seaduste muutmistest. Ma pean enne, kui ma küsimuse esitan, kahetsusväärselt ütlema, et n‑ö usaldushääletust või mugavushääletust nende suhtes ei oleks valitsusel küll olnud põhjust tegelikult siia tuua. Nüüd ma palungi teil kommenteerida nende kümnete teiste seaduste muutmise mõtet, nende sotsiaal-majanduslikku põhjendatust. Need, olgem ausad, ei ole paljuski seotud nende arvudega, mida te eelarves olete esitanud, vaid hoopis-hoopis teiste küsimustega ja nendel on hoopis teine mõju, mitte eelarvekärpe mõju.

Jah, see on tõsi, et teie ees on korraga praegu 21 seaduseelnõu. Ma ütlen teile niimoodi, et üks asi on konkreetne riigieelarve muutmise ettepanek, teised 20 seadust toetavad seda muudatusettepanekut, ja kõik nad on kõige otsesemalt ja kõige konkreetsemalt seotud selle kärpega. Meil ei ole olnud mitte mingit ambitsiooni panna siia pakki midagi, mis ei ole kärpega seotud.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Hea minister! Oleksin tahtnud ka kärbetest rääkida, oleksin tahtnud rääkida palkadest, õpetajate palga vähendamisest, jätkusuutlikkusest ja muust, aga pean kahjuks tulema nende lisatud seaduste juurde. Võin teile täie kindlusega öelda, et see, mida te siin ühele küsimusele vastates ütlesite, ei vasta tõele. Tõenäoliselt ei öelnud te meelega valesti, vaid teid on valesti informeeritud. Nimelt, koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse eelnõuga te mitte ei vähenda kohaliku omavalitsuse kohustusi, vaid selgelt suurendate kohaliku omavalitsuse kohustusi. Meil ei ole enne olnud seadusesse kirjutatud, et iga kohalik omavalitsus peab igale lapsevanemale tema soovil tagama lasteaiakoha, kui laps on saanud 1,5‑aastaseks. Seda ei ole enne seaduses kirjas olnud. Põhjendus on olnud puhtalt pedagoogiline, on leitud, et on olemas lapsehooldus või midagi muud. Millisest analüüsist tulenevalt te seekord leidsite, et 1,5 on parem kui 3?

Tänan! See analüüs on lähtunud üksinda kas või tõigast, et vanemahüvitise maksmise piir on 1,5 aastat, ja sellest, et tegelikult on noortel emadel soov võimalikult kiiresti aktiivsesse ellu tagasi tulla.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Täna pean ma küll ütlema, et minu kui Riigikogu liikme põhiseaduslikke õigusi riivatakse, sest ei ole võimalik teha muudatusettepanekuid, isegi mitte arutleda seaduseelnõu teemal. Nii ei olnud ka sotsiaalkomisjonis negatiivse eelarve arutelu, rääkimata sellest, et sotsiaalminister oleks kaasettekandega tulnud täna Riigikogu ette ja rääkinud asju lahti. Eelnevalt on olnud väga palju arupärimisi, aga ikka me saame asjadest teada põhiliselt ajalehest, see tähendab, et on vassitud ja valetatud ning usalduskrediit on nullilähedane. Pensionireserv oli 1,3 miljardit krooni ülejäägis, erakorralist oli 4,78. Aga selgus, et 1 miljard on juba läinud. Öelge, palun, kui palju siis pensionireservi tegelikult on, kui palju on veel alles.

Detsembri lõpu seisuga oli erakorralist pensionireservi alles 4,78 miljardit krooni.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Härra minister! Ma jätkan reservide teemal. Ma olen püüdnud selles selgust saada, aga mul pole see õnnestunud. Minu jaoks on selles küsimuses tekkinud teatud usaldamatus. Saatsin teile kirja, sain ülipoliitilise vastuse, mis oli rohkem kui poliitiline, aga selgust ei saanud. Ma küsin konkreetselt kassareservi kohta. Meil oli teatavasti põhieelarves möödunud aastal 2,8 miljardit krooni, muutmise seadusega läks juurde 4 miljardit, see on 6,8 miljardit. Aasta alguses te teatasite, et eelmise aasta miinuse katmiseks kulutasite ära 5,2 miljardit, järel peaks olema 1,6. Täna on eelarveprojektis vaevalt 100 miljonit krooni. Kus see ülejäänud raha on?

Tänan teid! Detsembri lõpu seisuga oli kassareservi 2 miljardit krooni. Kõik Eesti reservid täpsustatakse ära, nii nagu igal aastal, märtsi lõpuks, kui valmib riigi majandusaasta koondaruanne. Täna me saame rääkida nendest suurusjärkudest, sellest suurusest, mis on fikseeritud detsembri lõpus.

Palun, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Sellel ajal, kui valitsus koostas täna Riigikogu ees olevat eelarvekärbet, said mitmed Riigikogu liikmed esitada õiguskantslerile arupärimise, milles nad küsisid, et juhul kui omavalitsused näevad, et selle eelarvekärpega on põhiseaduslikku garantiid riivatud, mida nad siis teha saavad. Õiguskantsler soovitas neil põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel pöörduda Riigikohtusse. On suur tõenäosus, et need omavalitsused võidavad selle vaidluse. Kas teil on eelarvesse planeeritud ka teatav reserv, et omavalitsustelt äravõetav tulumaksuosa saaks neile tagantjärele tagasi makstud?

Minul puudub õigus ja au kohtuotsuseid ette kommenteerida. Kui need kohtumenetlused käivitatakse, siis, sõltuvalt tulemustest, tuleb ka Vabariigi Valitsusel järgnevaid samme planeerida.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Ka kõige halvemal asjal on oma hea külg. Sellel lisaeelarvel, kui millestki heast rääkida saab, on selleks see, et pangad ja finantsinstitutsioonid saavad siit positiivse signaali, et Eesti riigis suudetakse midagi ära teha, suudetakse kokku hoida. Aga minu arvates on sellest vähe, me peame neid signaale veel ja veel andma. Ma arvan, et valitsus ja teie isiklikult saaksite teha seda, et tegelda järgmise aasta eelarvega ja eelarvestrateegiaga. Te olete väga pehmelt sellest rääkinud, et tuleb nii tulu‑ kui ka kulupool läbi vaadata. Mis te arvate, kas see valitsus on üldse suuteline nendel teemadel diskuteerima, midagi positiivset välja ütlema või piirdubki see tegevus lihtsalt ainult lappimisega?

Tänan! Vaieldamatult on see valitsus võimeline tegema otsuseid nii 2009. aasta eelarve kontekstis kui ka 2010. aasta eelarve kontekstis. Vaieldamatult, see, mis puudutab 2010. aasta eelarve ettevalmistamist ja sellega seonduvaid seadusmuudatusi, on diskussiooni koht kogu parlamendi jaoks. Selge, et kevadel peavad need seaduseelnõud olema siin teie ees.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan! Hea rahandusminister! Käsitletava seaduse §‑ga 6 tunnistatakse keskkonnatasude seaduse § 19 lõige 6 kehtetuks. Nimetatud lõige 6 kõlab praegu järgmiselt: "Alates 2008. aasta 1. jaanuarist maksavad kõik Eestis elektri müügiga tegelevad ettevõtjad süsinikdioksiidi (CO₂) saastetasu asemel samas ulatuses elektriaktsiisi. [- - -] Elektriaktsiisist laekuvad summad kasutatakse keskkonnakaitse arendamiseks." Kas selle sätte kehtetuks tunnistamine tähendab seda, et elektri müügiga tegelevad ettevõtted hakkavad jälle maksma süsinikdioksiidi saastetasu või on siin mingi muu väljund? Olen rääkinud.

Tänan! Ei, selle sätte mõte on üks: aktsiisid hakkavad laekuma otse riigieelarvesse.

Palun, kolleeg Kalev Kallo, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Mulle jäi teie ettekandest meelde üks huvitav väljend: riigikaitsekulud vähenesid kuni 1,75%‑ni SKT‑st ja neid vähendati üle 500 miljoni. Te lisasite, et riigikaitse ei kannata selle all karvavõrdki. Ma tahan küsida, kas see raha oli sinna siis ülearu pandud. Võib-olla on mõni koht veel, kust võib julgelt ära võtta ja mingisugust kannatust ei teki, erinevalt paljudest kohtadest, kust raha äravõtmine tekitab tõsiseid probleeme.

Tänan! Selge, et kärbe ei ole kindlasti meeldiv ka Kaitseministeeriumile ega riigikaitsele, aga selles ulatuses me seda kärbet saime teha. Võib ütelda, et enam kui pool on prognoosi muutusest tulnud kärbe. Kaitseministeerium on lihtsalt teatud osa oma investeeringutest ajatanud ja sellega ei ole riigikaitset seatud otseselt ohtlikku olukorda. Eesti on hoidnud visalt oma positsiooni. Võtame naaberriigi, mis meist lõuna pool on. Seal on riigikaitsekulud viidud juba 1%‑le SKT‑st.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab vanemapalka. See seadus seda veel ei puuduta, aga oma eilses artiklis te ütlesite, et tõenäoliselt tuleb 2010. aastal siiski vanemapalga kallale minna. Samas, koalitsiooni juht, peaminister, ütles esmaspäeval, et vanemahüvitise maksmise korda ei muudeta. Kes siis valetab ja kes räägib õiget juttu? Paljud minu valijad küsivad, mis hakkab toimuma vanemahüvitisega, nad ei tea, kuidas oma elu planeerida.

Aitäh! Nagu ma juba varem rääkisin, 2010. aasta eelarve tegemise puhul tuleb terve hulk seadusi eraldi arutlusele võtta. Mis puudutab vanemapalka ja vanemapalga reguleerimist kui ühte osa perepoliitikast, siis kindlasti on ka see arutlemise koht. Soovin teile kõigile jõudu kevadistel aruteludel!

Palun, kolleeg Toomas Trapido, teine küsimus!

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Olles üks valitsuse liikmetest, osalesid sa kindlasti selle otsuse tegemisel, et seda eelnõu menetletakse usaldushääletusega ja ühel lugemisel. Kas sa ei arva, et see on päris suur samm parlamendi edasise marginaliseerumise suunas?

Ega valitsus selliseid otsuseid või ettepanekuid ei tee kerge südamega. Ju siis ikkagi on väga selge põhjus ja väga selge ajend, et teatud otsus tuleb kiiresti teha, nagu ma olen siin ka rääkinud. Igal juhul tahan väga loota, et sellist praktikat on tulevikus minimaalselt.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Oma ettekandes märkisite, et nii palju kui võimalik kooskõlastati eelarvekärpeid omavalitsuste liitudega. Palun, et te veidi avaksite väljaöeldut: mis olid need võimalikud kärped või kärbete osad, mida kooskõlastati kohalike omavalitsuste liitudega, ja mida ei olnud võimalik kooskõlastada, teisisõnu, mida ei kooskõlastatud?

Aega oli vähe. Loomulikult oleks olnud vaja märksa suuremat ja märksa avatumat diskussiooni ka kohalike omavalitsustega. Aga mäletan, et 11. veebruaril, kui regionaalminister kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioonidega kohtus, siis sellelt kohtumiselt tuli meile sõnum, et kohalikud omavalitsused pooldavad pigem seda, et otsetoetusi võetakse maha, mitte seda, kui vähendatakse protsenti. Sellest tulenevalt me muutsime ka oma esialgset plaani: selle asemel et tulumaks 11,93%‑lt viia 11,1%‑le viisime me selle kärpe 11,4%‑le ja samas vähendasime teatud programmide summasid ja teatud otsekulutusi. See oli koht, kus me saime vastu tulla.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ütlesite, et kui vaja, teete veel. Need sõnad on kuidagi väga valusad. Me tõsiselt mõtlesime, et see on viimane negatiivne eelarve selle aasta jooksul. Aga eelarve kärpimine on valus – rohkem kui 8 miljardit! Tahan küsida teie käest: kellele see kaheksa miljardi kärpimine Vabariigi Valitsuse poolt oli kõige valusam?

Kas küsimus oli, milline kärbe oli kõige valusam? Ma ütleksin nii, et ükski kärbe ei ole tehtud kerge südamega. Selge, et kõige lihtsamaks võib kogu selle 8 miljardi paketis pidada seda poolt, mis puudutab prognoosi muutust. Ka prognoosi muutused on kärped, see on siin 1,3 miljardi krooni peal. Ka see on tegelikult reaalne raha, see on reaalne raha kaitsekulutustest, reaalne raha teehoiust, reaalne raha haigekassast. Aga see on prognoosi muutus.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Ma esitan oma küsimuse Reformierakonna juristide nimel. Meid on siin üsna mitu. Te hakkasite nimelt rääkima kohtunike palkadest. Niipalju kui meie mäletame, on kohtud oma tegevuses sõltumatud, see tähendab ka palga määramist, ja lisaks sellele kehtib meil võimude lahususe printsiip. Kas te arvate, et leiate seadusandliku ja põhiseadusliku toetuse interventsioonile absoluutselt lahutatud ja täiesti iseseisva institutsiooni eluvaldkonda? Kas Rahandusministeerium tajub Riigikohut, kohtunikke oma teenistujatena, oma alluvatena, või see päris nii ei ole? Kas kohus on iseseisev institutsioon, kellele Rahandusministeerium ütleb, et kui teete hea otsuse, siis saate palka, kui teete halva otsuse, siis ei saa palka? Üleüldse, kas te hakkate juhtima kohtupidamist? See mure on Reformierakonnal põhiseaduslikult olemas.

Ma mõistan koalitsioonikaaslaste muret. Mul on teile rõõm teatada, et võimude lahususe printsiip kehtib jätkuvalt. Palk on siin banaalne küsimus. Võimude lahusus – see on tähtis.

Ma katkestan hetkeks! Ma olen saanud teate, et Andrus Veerpalu võitis maailmameistrivõistlustel kulla. (Aplaus.) Suur tänu selle toreda aplausi eest, aga jätkame nüüd tõsisema asjaga! Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh! See rõõmustav uudis muutis tooni küll veidi rõõmsamaks, aga tuleb uuesti tõsisemaks muutuda. Lugupeetud ettekandja! Kahtlemata läheb see valitsus, kuhu te kuulute, ajalukku, kuna minu mäletamist mööda ei ole pärast taasiseseisvumist ühegi valitsuse seis nii vilets olnud, et ta oleks pidanud parlamendi käest küsima, kas teda veel usaldatakse. Te siin nii kenasti filosofeerisite vaikivast ja vaidlevast valitsusest ja ütlesite, et vaikiv valitsus on halvem kui vaidlev valitsus. Kuni jaanuarini olite te teie enda sõnade järgi vaikiv valitsus, jaanuaris taipasite, et peaks kärpima hakkama ja hakkasite vaidlema. Kumb see teie valitsus praegu on – vaikiv või vaidlev?

Nagu te mäletate ka värvikast 2009. aasta eelarve menetlemise protsessist, siis läbi aasta ei saanud vaikimisest ju juttugi olla. 24 korral tulime kokku ja rääkisime oma murest. Selles suhtes tuleb mul ikkagi öelda, et tegemist on tänaseni väga selgelt vaidleva valitsusega ja vaikivat ajastut ei ole Eestisse tulnud. Ma mäletan, et viimane vaikiv ajastu ei lõppenud meile hästi. Mis puudutab kullavõitu, siis loomulikult on kullavõit, nagu te teate, riigieelarvele täiendav kulu.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan omavalitsuste tulevikuolukorra teemal. Niipalju, kui ma praegu oskan öelda, jäävad omavalitsused ilma rohkem kui 1 miljardist kroonist. See on muidugi väga suur summa. Eelmise eelnõu arutelul ma ka püstitasin küsimuse, kas nad suudavad üldse oma kohustusi täita. See on täiesti küsimärgi all. Lisaks ootab veel üks kärpimine, nagu võis aru saada teie vastustest täna. Küsimus on vastutuse kohta. Omavalitsus ikkagi vastutab oma inimeste ees, valitsus nende jõuliste kärpimistega seda vastutust inimeste ees endale ei võta. Kuidas te hindate seda, et omavalitsus satub sellisesse situatsiooni, aga valitsus ei pea selle eest vastutama?

Loomulikult, me eeldame, et omavalitsused, samamoodi nagu riik, tulevad keerulistel aegadel oma kohustustega toime. Mis puudutab seda eelnõu, siis nagu te näete, on siin selleks puhuks, kui kohalikel omavalitsustel tekib raskusi, reserveeritud 30 miljonit krooni n‑ö täiendavate vahendite tasandusfondist, mida saaks rakendada nende kohalike omavalitsuste puhul, kellel tekib erakorralisi raskusi.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Muresid võib teil ju olla, aga ma arvan, et valitsus ei ole selleks ametisse pandud, et omavahel oma muredest rääkida ja arutleda. Neid peaks ikka lahendama. Küsimus puudutab seda, et te võite neid arve ja ridu meile tuua, aga kas valitsuses oli arutelu ka sellel teemal, et te toote meile üheks lugemiseks terve paki erinevate seaduste muudatusi? Kas oli ka mõttes, et võiks tõepoolest ministrid kutsuda siia saali, et kui Riigikogu liikmel on küsimusi mõne seaduse kohta, mida kiiresti muudetakse, et me saaksime siis ammendava, adekvaatse vastuse? See on üks küsimus. Teine küsimus: kui te arvasite, et te ise kõike suudate, siis äkki te seletate mulle lahti, mida te näiteks pensioniindeksis muutsite, et pensionitõus tuleb tegelikult ainult 4%, mida te muutsite töölepingu seaduses, mis puudutab ämmaemandust jne? Mul on nii palju küsimusi ja ma ei tea, kes mu küsimustele vastab.

Tänan! Pensionitõus ei tule 4%, pensionitõus tuleb 5%. Mis puudutab neid arutelusid, mida ja kuidas valitsus arutas, siis kindlasti oli üks suur ja läbiv teema pikaajalised pensionistrateegiad ja pikaajaliste pensionistrateegiate sobivus praegusesse majandusolukorda. Me ei ole teinud järske otsuseid. Te mäletate väga hästi, et debatina oli üleval ka see, kuidas jätkata pensioni teise sambaga, aga otsuseid ei ole tehtud ülejala. On arvestatud sellega, et 580 000 inimest on teise sambaga ühinenud ja niimoodi, öiste otsustega ei saa siin midagi muuta. Aga kõik need debatid, kuidas edasi minna ja kuidas pensionikorraldusega edasi minna, seisavad Riigikogus kindlasti veel sellel kevadel ees.

Palun, teine küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Me kuulsime, et need kärped on vajalikud finantsdistsipliini taastamiseks. Kas minister seletaks, millisel moel see finantsdistsipliin ja kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu vahepeal ära kadunud oli? Kas ministrile on teada mõni asjaolu, mis võiks viia juba lähikuudel sellise usalduskriisini, mis võiks viia ka valitsuse tegeliku umbusaldamiseni, ka teie enda võimupartnerite poolt?

Kui nüüd lihtsalt vastata, siis võiks öelda, et puhtalt oma süü, et maailmas on majanduskriis. Kui teiselt poolt vaadata, siis neljanda kvartali arvud maailmamajanduses on olnud hüppeliselt langevad. See on väga selgelt ka Eestis tunda, kas või nendesamade maksulaekumiste tõttu, mis meile tulevad. Maksud on ju see, mida me riigieelarve kaudu ühiskonnale tagasi anname. Nende väga keeruliste ja radikaalsete olukordade ületamiseks tuleb luua stabiilsust ja usaldust. Negatiivne lisaeelarve seda ülesannet siin teie ees täidab.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esinaine! Lugupeetud minister! Mul on jätkuküsimus meie eelmisele diskussioonile koolieelse lasteasutuse seadusega seoses. Muidugi, täiendada oleks veel palju, aga eks me räägime usaldamisest, mitteusaldamisest ja finantsolukorrast arupärimistele vastamisel. Küllap me kohtume siin päris mitmel esmaspäeval. Koolieelse lasteasutuse seadusega seotud küsimusele vastates te ütlesite, et noored tahavad tööturule tagasi tulla. Tõepoolest, see vastab tõele. Lääne-Euroopa riikides, kus lastehoiusüsteem on arenenud, ongi siin see eesmärk, et tavalised noored targad emad tuleksid kiiresti tööjõuturule tagasi. Kuid täna me räägime kärpekavadest ja väga suur osa kärbetest puudutab kohalikke omavalitsusi. Millistest vahenditest me suurendame nii palju lasteaiakohtade arvu, et kõik 1,5‑aastased lapsed saaksid lasteaiakoha?

Teie küsimusele ei ole lihtne vastata, sest on selge, et kõik kohalikud omavalitsused ja samuti riik on praegu küllalt suurtes raskustes investeeringute tegemisel. Samas on selge, et üksinda neid Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid, mida kohalikud omavalitsused saavad kasutada aastatel 2007–2013, on ainuüksi Euroopa Liidu finantseerimisega suurusjärgus 18,5 miljardit krooni. See ei ole väike raha. Teiselt poolt tuleb ikkagi väga selgelt hinnata, et praegu ei ole lastetoetusi ju eelarves puudutatud, kas või palju kritiseeritud 300‑kroonist lastetoetust. Riigieelarve ongi valikute koht. Täna on olnud valikud need, et otseseid toetusi lastele ei vähendata, aga paratamatult tuleb kärpeid mujal teha.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan! Hea minister! Keskkonnatasude seaduse § 19 lõike 6 kehtetuks tunnistamine täies ulatuses tähendab seda, et elektrimüügiettevõtted ei pea enam üldse maksma süsinikdioksiidi saastetasu asemel samas ulatuses elektriaktsiisi. Teie vastus minu esimesele küsimusele ei olnud päris täpne. See, mis te ütlesite, olnuks õige siis, kui tühistataks vaid nimetatud sätte viimane lause: elektriaktsiisist laekuvad summad kasutatakse keskkonnakaitse arendamiseks. Olen rääkinud.

Meie eesmärk on olnud tuua elektriaktsiisist laekuvad summad otse riigieelarvesse. Selge, et riigieelarvest tehakse väga erinevaid kulutusi. Mitte üksinda Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahast ei tehta neid kulutusi, mis puudutavad kogu keskkonnavaldkonda. Riigieelarves on ka muid ressursse, et keskkonda toetada.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi kohaliku omavalitsuse temaatika juurde, mis puudutab tulumaksu osa ja praegust kokkulepet selle viimiseks 11,4% peale. Kui nüüd natukene spekuleeriks, siis kas on ikkagi võimalik või isegi reaalne see, et tegelikult oli see väike tuleproov, ja kas selle aasta teisel poolel või siis järgmise aasta eelarvega tegelikult ikkagi see protsendiosa langebki 11,1%‑le?

Minu siiras soov on, et ta ei langeks. Minu siiras soov on, et eelarves oleks piisavalt vahendeid, nii et lisakärpeid ei tuleks teha. Sellest tuleb lähtuda. Me saame ju väga hästi aru, et kohalikel omavalitsustel, eriti olukorras, kus tuleb tagada ka struktuurifondi vahendite kasutamise kaasfinantseerimist, on vahendite nappus. Me teeme kõik selle nimel, et neid kärpeid ei oleks.

Palun, kolleeg Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Ei saa nõustuda teie lausega, et majanduses toimub kasv. See näib pehmelt öeldes laste jutuna, ja ma ei usugi, et teie ise usute seda, mis te ütlesite. Aga kärpimise kohta võin öelda, et paljud kohalikud omavalitsused seisavad, kasutades majandusterminit, aasta lõpus pankroti äärel. Kas te võite korrata, kui palju on reservis raha kohalike omavalitsustega tegelemiseks, ja kas te võiksite kõva häälega öelda, et Eesti riigis kohalike omavalitsuste pankrotiprotsesse ei tule?

Loomulikult, me Rahandusministeeriumis teame küllaltki täpselt, millistel omavalitsustel ja millest tingituna on raskusi tekkinud. Igal juhul on selles eelarve eelnõus meil planeeritud n‑ö tasandusfondi raames lisareservi 30 miljonit krooni, see on mõeldud eelkõige väikestele omavalitsustele, kellel tasandusfondi vahendite vähenemise tõttu võib raskusi tekkida. Samuti oleme võtnud plaani 2010. aasta eelarve koostamisel analüüsida läbi ka tasandusfondi valem ja vaadata võimalusi, kuidas tasandusfondi valemiga oleks võimalik paindlikumalt aidata omavalitsusi, kes on raskustesse sattunud.

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Austatud juhataja! Hea minister! Oma eelmisele küsimusele sain ma teie positiivses vormis vastusest tegelikult küll negatiivse vastuse selle kohta, mida ma tegelikult küsisin. Kuid mul on üks hästi lihtne küsimus veel. Te räägite nii palju solidaarsusest. Kas ei oleks äkki olnud lihtsam, selle asemel et kohtunike palkadele sisse sõita või midagi muud sellist teha, kehtestada astmeline tulumaks?

Praegu kehtib Eestis astmeline tulumaks. Meil on kaheastmeline tulumaks. See, kas tuua sinna kolmas või neljas aste juurde, on diskussiooni teema.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kuulates teie esinemisi viimasel ajal ja lugedes seda eelarvet, tekib mul selline küsimus. Õige pea tuleb teha uus negatiivne eelarve. Kui te nüüd hakkate aktiivselt europarlamendi liikme kampaaniaga peale, kuidas sinna kõrvale veel see negatiivne eelarve mahub? Kuidas te neid töid ühendate?

Aitäh! Vaevalt, et mul on aega kampaaniat teha, mis puudutab europarlamendi valimisi. Mul tuleb oma tööd teha. See on minu vastus. Teine asi on see, et arvata, et Eesti riigi eelarve seisab ainult Eesti riigi rahast ja Eesti riigi otsustest koos, on vale. Ka sellessamas konkreetses eelarves on ligi 13 miljardit krooni Euroopa Liidu raha. Euroopa ei lähe Eesti riigi eelarve tegemisest kuskilt kõrvalt mööda.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Me oleme sinuga ühes nõukogus, see on nimelt stabiliseerimisreservi nõukogu. Ma olen alati mõelnud, et stabiliseerimisreserv on selline reserv, mille kallale minnakse viimases staadiumis. Aga nüüd te lähete julmalt mööda Riigikogust, mööda stabiliseerimisreservi nõukogust ja hakkate reservi kasutama. Edgar Savisaar oma ettepanekutes ütleb järgmist: "Kui Eestis tuleks esile tuua üks ja kõige olulisem majandusprobleem, siis on see kahtlemata tööpuuduse küsimus. Kui inimestel ei ole tööd, siis eskaleeruvad sotsiaalsed probleemid, kaob tarbimine, langevad varade hinnad, satuvad raskustesse üha uued ettevõtted jne." Ta teeb ettepaneku, et stabiliseerimisreservist võiks võtta 5 miljardit krooni, leevendada sellega tööpuudust ja luua uusi töökohti. Teie võtate stabiliseerimisreservist 3,5 miljardit krooni. Meedia on öelnud, et te panete selle raha huugama. Olge hea ja seletage, milleks te seda raha kasutate.

Mis puudutab stabiliseerimisreservi raha kasutamist, siis ainult selle seaduseelnõuga seda ära ei rakenda. Selle jaoks on vaja nii stabiliseerimisreservi nõukogu otsust kui ka täiendavat Riigikogu otsust. Siin ei ole küsimustki. Nagu ma ütlesin, võib mõnes kohas tekkida aasta jooksul vajadus suuremate mahtude järele, maksulaekumised tulevad hiljem järele. Klassikaline näide on see: kui õpetajad lähevad suvepuhkusele, tekib riigikassale väga suur surve ja on vaja vahepealset kompenseerimismehhanismi. Või kas või see, mis praegu toimub: me elavdame Eesti majandust 2,6 miljardi krooniga, mis puudutab üksikisiku tulumaksu tagastamist. Ka praegu on ju surve riigikassale tegelikult proportsionaalselt suurem kui tavaliselt.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mulle väga meeldis ülestunnistus, kui sa alguses ütlesid, et te tahtsite valitseda. Te tõesti tahtsite ja te olete valitsenud seda riiki, kasutades riigi raha. Kõik küsimused täna on olnud eelarve kärbete kohta. Minul on küsimus hoopis eelarve ühe positsiooni kohta, kus te suurendate eelarve positsiooni. See puudutab kohtuotsuste täitmist. Alles me võtsime vastu 2009. aasta eelarve, kus olid juba sees kõik kohtuotsused. Kas te täpsustate, millised kohtuotsused on meil sellel aastal veel juurde tulemas, kui me kulutame täiendavalt 8,5 miljonit krooni kohtuotsuste täitmiseks? Kas see on seotud sellega, et valitsus pole pool aastat teinud tööd, septembrist kuni detsembrini oli pillerkaarieelarve ja nüüd me teeme argipäevaeelarvet? Või tuleneb see kohtunike arvamusest, mis esitati Ergmale? Kahjuks pole Ergma seda meile saatnud. Või on see seotud selle kohtuotsusega, millega nemad lähevad Euroopa Kohtusse?

Jah. Mul on väga raske kommenteerida seda, kuidas me selle eelarvega pillerkaaritame. Kaks aastat on higistatud ja vaeva nähtud, et eelarvet koos hoida. Teie küsimusele, milliste kohtuotsuste täitmisele konkreetselt see 8,5 miljonit krooni läheb, vastan niimoodi, et  mul on väga raske teile ette väita, millised kohtuotsused tulevad. Kui kohtult tulevad otsused, siis need otsused lähevad ka täitmisele. Mina ei ole kohtunik.

Palun, kolleeg Marika Tuus, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Te olete korduvalt viidanud, et meie kehvas seisus on süüdi ülemaailmne majanduskriis, ja jätate mainimata, et just meie endi seis on kõige kehvem. Meie 9% languse kõrval on tegelikult Euroopa langus 2%, Leedus näiteks 1,5%, Kesk- ja Ida-Euroopas 0,4% ja Venemaal 0,7%. Ega saamatu eelarve tegemine ja vale planeerimine ei ole see, milles süüdistada maailmamajandust. Miks me lihtsalt kirjutasime eelarvesse niisuguseid unistuslikke arve sisse, kui me teadsime, et käibemaksu laekus eelmisel aastal 30% vähem, miks me tahtsime veel saada poolteise miljardi krooni võrra rohkem? Sama seis on sotsiaalmaksuga, kolme miljardi krooni võrra tahtsime saada rohkem, kuid töötus kasvab, palgad on külmutatud. Te jätsite vastamata, kui palju me ikkagi pensionireservist praegu raha ära võtame. Te pole arvu öelnud.

Tänan! Mis puudutab tehtud otsuseid, siis ei ole ju saladus, et kõik on teinud vigu. Keegi ei ole osanud arvestada nende järskude muudatustega, mis maailmamajanduses hakkasid toimuma. Kui rääkida konkreetselt Eestist, siis Eesti puhul oli esimene vaatus ju kinnisvaramulli ja sisetarbimise lõhkiminek. Teine vaatus on see, mis puudutab meie põhiliste partnerite rasket majandusolukorda ja eksporditurgude kokkukukkumist. Sellel hetkel, kui kinnisvaramull hirmsal kombel paisus (lihtsalt rahvasaadik Tuusile meenutuseks), oli Ivari Padar ajutiselt opositsioonis.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Suur aitäh! See, et tänane debatt ja tänane otsus on seotud valitsusele umbusalduse avaldamisega, on sisuliselt täiesti õige, kuigi vormiliselt on tegemist pigem taktikalise sammuga. Öelge, palun, millise hinnangu te annate koalitsioonisisesele umbusaldusele ja usaldusele, enne seda, kui varsti tuleb vastu võtta teine negatiivne lisaeelarve ja peaks ju juba käima tugev töö järgmise aasta eelarve ettevalmistamisega.

Vaadake, see dokument on teie ees. 8 miljardi krooni eest on lahendusi leitud. Selle põhjal võib ütelda, et sõltumata sellest, et on erimeelsusi, ja sõltumata sellest, et kõik kärbete tegemised lähevad valitsuskoalitsiooni sees kindlasti pingeliselt, see on loomulik, jõutakse siiski alati tulemuseni. Ma olen kindel, et sellel valitsusel on kindlameelsust ja vastutustunnet ka kõikide järgmiste sammude tegemisel. Tahan loota, et järgmine suurem samm on 2010. aasta eelarve tegemine, 2010. aasta eelarveks seadustepaketi kokkupanemine.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea minister! 16. detsembril 2008. aastal muudeti siin Riigikogus kahte seadust: kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadust. Selle muutmise sisu oli see, et ühe kohaliku omavalitsuse volikogu liikmete arv suurenes 63‑st 79‑ni. Ma räägin Tallinna Linnavolikogust. Minu küsimus on see: kas tänastes eelarvemuudatustes, mida me hetkel arutame, on sees ka riigi poolt rahaline kompensatsioon Tallinna linnale, kuna see otsus tehti siin parlamendis? Kui seda sees ei ole, siis kuidas riik seda kompenseerib, sest teatud kulutused tuleb kanda, kui 16 linnavolikogu liiget tuleb juurde?

Tänan! Vastan teile otse ja ausalt: selles eelarveprojektis neid kulutusi ette nähtud ei ole.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Me näeme, et nende eelarvemuudatuste raames kärbitakse väga erinevatest valdkondadest väga palju raha. Aga siin on silma jäänud ka üks koht, kus tegelikult ei ole tegemist mitte langusega, vaid sinna pannakse raha juurde. See on Vabariigi Valitsuse enda reservfond, mis suureneb 8,5 miljoni krooni võrra. Oskate äkki seletada, mille pärast seda reservfondi suurendatakse ja mis on selle suurendamise taga?

Meile on tulnud tagasiside, et Eestis on tarvilik järgmisel aastal korraldada üks väga oluline ja tähtis rahvusvaheline kokkusaamine, mis eelkõige puudutab valdkonda, mille nimi on NATO. See on Eestile suur au. Meile on väga tähtis ja oluline juba sellel aastal teatud eeltööd ära teha, et see kokkusaamine saaks järgmisel aastal korrektselt tehtud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud minister! Tavaliselt (ja eriti täna selle tähtsa eelarve puhul) jälgib interneti kaudu palju inimesi meie tegevust siin saalis. Kindlasti on nende hulgas väga palju teie valijaid. Sellepärast oleks kasulik vastata ausalt, nagu üle-eelmisele küsimusele. Minu küsimus on selline. Meie majanduse seis oli sama nutune ka eelmise aasta novembris-detsembris ja teile oli see väga hästi teada. Miks te kirjutasite sellele eelmisele, sellele heale riigieelarvele nii kerge käega alla, kuigi opositsioon ütles juba siis, milline seis oli, ja kõik need arvud olid avaldatud? Kas see oli peaministri surve teile või ei pannud te mõnda arvu tähele või tegite seda lihtsalt oma rumalusest?

Lihtsalt üteldes: praegu võib maailma kvalifitseerida majanduskriisi mõistes Lehmani-eelseks ja Lehmani-järgseks maailmaks. Lehman Brothersi pankroti eelne situatsioon oli siis, kui valmistati ette 2009. aasta riigieelarvet, ja täna me elame Lehman Brothersi pankroti järgses maailmas. See ongi lihtne vastus.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Praegu me menetleme lisaeelarvet, mis on 8 miljardi krooni ulatuses miinusmärgiga. On prognoositud, et puudujääk on umbes 15 miljardit, 7 miljardit tuleks katta reservide arvel ja me mahuksime siis ilusasti Maastrichti kriteeriumide alla, et eurole üle minna. Vaadates just äsja avaldatud jaanuari maksulaekumisi, kus ka käibemaksu on oluliselt vähem laekunud ja trendid on üsna negatiivsed, ja vaadates kogu majandust, siis küsimus ongi selles, kui suur on ikkagi tõenäosus, et me siin näiteks enne suvepuhkust ei ole menetlemas järjekordset negatiivse märgiga lisaeelarvet. Mida ütleb Rahandusministeeriumi analüüs teise lisaeelarve võimalikkuse kohta?

Siin on palju sellest räägitud, et nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi jaanuari eksperdihinnang, mille põhjal me kärbet teeme, näitavad 8,9% majanduslangust. See on küllalt sügavalt võetud. Loomulikult, me eeldame, et sellel aastal ei peaks järgmist täiendavat negatiivset lisaeelarvet tegema. Aga nagu ma olen korduvalt öelnud, mitte midagi ei ole väga keerulises olukorras välistatud.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh! Ma ikka täpselt nüüd aru ei saa. Kui mina loen valitsuse reservi ridadelt, et 8,5 miljonit krooni kulutatakse kohtuotsuste täitmiseks, siis nüüd te vastasite heale kolleegile, et see läheb NATO vastuvõtuks või milleks see lähebki. Milleks see 8,5 miljonit reservi on kirjutatud, kas see läheb nii, nagu meile näitavad paberid, kohtuotsuste täitmiseks või milleks? Kui see on kohtuotsuste täitmiseks, siis millised kohtuotsused on tulemas?

Nüüd ma saan aru, et te küsite selle raha kohta, mis puudutab Vabariigi Valitsuse reservi kirjutatud 8,5 miljonit krooni. Me oleme, nagu ma olen ütelnud, valitsuse reservi tõesti suurendanud. Valitsuse reservi me oleme suurendanud selle eesmärgiga, et meil on vaja üks oluline kokkusaamine korraldada ja selle eeltöö tuleb ära teha. Kas ma saan õigesti aru? Ma ei oska teile ühtegi kommentaari juurde anda. Vabariigi Valitsuse reservi tõesti suurendatakse.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Ma küsin riigikaitselise suunitlusega ja ekspordile suunatud küsimuse ühteaegu. Nimelt on Eesti põllumajanduses praegu väga keerulised ajad piimatootjatel. Piimatootmine on kahtlemata üks väga selge ekspordipotentsiaaliga valdkond Eestis. On oht, et selle aasta jooksul võivad ekspertide sõnul kuni pooled piimalehmad minna tapamajja. Üks võimalus seda ekspordipotentsiaaliga valdkonda päästa oleks maksimaalsed otsetoetused põllumajandusele. See on üsna oluline maapiirkondade asustatuse seisukohast, ka riigikaitselisest seisukohast, ekspordipotentsiaalist juba rääkimata. Teil oli poliitiliselt valida, kas vähendada 100 miljoni krooni võrra näiteks riigikaitsele minevaid summasid või põllumajanduse otsetoetusi. Millest selline poliitiline valik, miks valisite kahurid piimalehmade asemel?

Miks valis valitsus kahurid või asemel? Eks eelarve tähendabki ju otsuseid. Laual olid ka märksa karmimad ettepanekud, näiteks üleüldse top-up ära jätta. Täna on siiski ligi 500 miljoni krooni ulatuses top-up jäänud ja kärbet on 100 miljonit krooni, kui rääkida põllumajandusest. Ma arvan, et põllumeeste seisukohalt raske on, aga tulemus pole paha.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud rahandusminister! Võib mõista seda, et kriisiolukorras on vaja eelarveridu kiiresti kärpida, kuid pole päris täpselt aru saada, mida me selle eelarvega kärbime, kas poliitilisi ambitsioone, katteta lubadusi, õhku või veel midagi muud. Pärast selle protseduuri otsustamist, et valitsus tuleb sellise eelnõuga ja tuleb siia usaldushääletusele, ei ole meil võib-olla ka põhjust rääkida mitte kärpe-eelarve, vaid siiski mugavuseelarve eelnõust. Kuigi see vist on Eesti taasiseseisvusaja esimene usaldushääletus riigieelarve üle (ma võin küll eksida, aga vist on), öelge mulle, millised tingimused kujunevad praktikaks, kus eelarvet koos kümnete teiste seadustega hakataksegi menetlema usaldushääletuse korras ehk sisuliselt ilma debatita ja võimaluseta aktiivselt kaasa lüüa selle eelarveseaduse kujundamisel.

Ega keegi ei ole rõõmus, et erakorralistel aegadel tuleb teha erakorralisi otsuseid, aga selleks, et kiiresti ja veel veebruari jooksul tuleb kärpeotsused ära teha, on andnud aluse, nagu ma olen varem rääkinud, äärmuslikult halvenenud majanduskeskkond. Nagu ma ka ütlesin, praegu on põhiline surve just halvenenud välismajanduskeskkond. Meie peamiste ekspordipartnerite juures, olgu need Skandinaavia, Läti, Leedu, Venemaa või Ukraina, on olukord drastiliselt muutunud. Selge, et täna on vaja need otsused teha. Saagu riigieelarvest palka saavad inimesed vähem palka, aga saagu nad see õigel ajal kätte, kui kõige lihtsamalt ütelda. See turvalisus on vaja tagada.

Palun, kolleeg Kadri Simson, teine küsimus!

Aitäh! Lugupeetud rahandusminister! Ma jätkan eelküsija küsimuses tõstatatud probleemi teemal. Te ütlesite, et tänane negatiivse lisaeelarve menetlemine sellisel kujul, usaldushääletuse kujul, tuleneb sellest, et Eestis on drastiliselt halvenev majanduskeskkond. Kas te valitsuses, otsustades tulla siia Riigikogu ette usaldushääletusega, saite ka kokkuleppe, et see on üks ja ainukordne juhtum? Teie kõnest ei kostnud usku, et Eesti majandusolukord üleöö paraneks, pigem kostis sealt pessimismi, et olukord läheb veel halvemaks. Ega te ei tule mõne kuu möödudes jälle siia samasuguse võttega, eirates igasuguseid Riigikogu menetlusvõimalusi selle eelarve suhtes?

Tänan! Oma kõnes ma juba mainisin, et täna ütelda 2009. aasta kontekstis, kas tullakse veel kord välja kärpeplaaniga, ei või jaa, ei saa kategooriliselt keegi. Me teeme kõik selle nimel, et uut kärpe tegemist sellel aastal ei toimuks. Sellest tingituna on meil ka praegune kärbe õige sügavalt võetud. Aga valitsus ongi selleks ametis, et teha otsuseid. Kui on vaja kiireid otsuseid, siis tuleb neid teha. Loomulikult tahan ma eeldada, et kui on vaja sel aastal lisakärpeid teha, siis saaks neid teha pigem tavalise menetlemise raames.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra rahandusminister, küsimustele vastamise eest! Avan läbirääkimised. Esimesena kutsun kõnepulti Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana kolleeg Vilja Savisaare. Palun! Kaheksa minutit.

Proua esimees! Lugupeetud peaminister! Härra rahandusminister! Head kolleegid! Täna koalitsiooni poolt jõuga vastuvõetav 2009. aasta negatiivne lisaeelarve on järjekordne pretsedent, mille valitsuskoalitsioon Riigikogus loob. Enam ei julgeta Riigikogule isegi anda võimalust eelnõu, mis tegelikult sisaldab endas 21 erinevat seadusmuudatust, millest mõni tegelikult nagu polegi konkreetse lisaeelarve kärbetega seotud, paremaks muuta. Samas räägib peaminister ja räägivad mitmed teised koalitsioonipoliitikud, et opositsioon ei tule välja oma ettepanekutega. Te ei anna ju selleks võimalustki. Valitsus on ettepaneku tegemisel keskendunud ainult kärpimisele ja on suures kärpimishoos üldse unustanud, mis peaks olema prioriteet. Prioriteet on majanduskriisi leevendamine, majanduse kasvule pööramine, ettevõtluse toetamine, töökohtade säilitamine ja uute töökohtade loomine.
Peaminister Ansip on Eesti riigi jaoks õnnetus, millest ainult ehk katk võiks hullem olla. Reformierakonna valitsemine on Eesti riigile ja inimestele toonud kaasa häda ja viletsust. Selle põhjus on valitsuse lõputu eneseimetlus ning teadmiste ja oskuste vähesus, et mitte öelda lausrumalus.
Peaminister Ansipile kuuluvad järgmised sõnad: "Majandusel läheb hästi, ka see ülimalt konservatiivne prognoos ennustab Eestile Euroopa Liidus kolme kõige kiirema majanduskasvu hulka jäämist." Mõni kuu hiljem teatas Ansip: "Kui keegi nimetab praegust olukorda kriisiks, siis sellises kriisis ma ainult tahaksingi elada." Ansip võib seda tahta, aga Eesti ei taha peaministrile nii meelepärases kriisis elada.
Jagan koalitsioonile mõned näpunäited, kuidas majandust elavdada ja inimeste kannatusi vähendada. 17. veebruari Postimehe vahel ilmus Edgar Savisaare alternatiivne ettepanek, muutmaks riigi majanduslikku olukorda selliselt, et sellest võidaksid nii riik, majandus kui ka inimesed. Ent praegu toimuv ei võimalda neid ettepanekuid lisaeelarve kohta teha, isegi koalitsiooni liikmetel ei võimaldata ettepanekuid teha. Järgnevalt pakun välja mõned ettepanekud, mida Keskerakonna fraktsioon oleks võimaluse korral kindlasti algatanud.
Esiteks. Tõsta füüsilise isiku tulumaksu määra. Sellega taastuks reformistide maksualanduse avantüürile eelnenud seis, mis oli kõigile vastuvõetav. See muudatus tagaks täiendava laekumise riigieelarvesse 3 miljardi krooni ulatuses, mis vähendaks selle võrra kulukärbete vajadust.
Teiseks. Seada emapalga ülemmääraks Eesti keskmine palk. 2009. aastal kulub vanemahüvitisele 2,2 miljardit krooni. See on ainuke eelarverida, kus nähakse ette 20% maksimaalmäära tõus ehk senise 25 000 krooni asemel on uueks laeks 30 000 krooni. Kahtlemata on vanemahüvitis vajalik, kuid see on eelkõige mõeldud selleks, et Eestis sünniks rohkem lapsi. Kahjuks on Reformierakonna eestvedamisel vanemahüvitis muutunud hoopis elustiilitoetuseks. Kehtestades vanemahüvitise ülemmääraks Eesti keskmise palga, säästame riigile 500 miljonit krooni nendelt vanematelt, kellele riigi toetus ei ole nii vajalik kui väiksemapalgalistele inimestele.
Kolmandaks. Valitsus on küll avalikkusele jätnud mulje, et väga suurelt kärbitakse avaliku sektori palku, ent kahjuks on reaalsuses pilt teine. Mitmed ministeeriumid on eelnevalt teadlikult samavõrra palku tõstnud. Tegelikult ei kärbitud ministeeriumides mitte reaalseid kulusid, vaid lihtsalt tühje ametikohti. Tänaseks on eraettevõtlus palku juba tunduvalt rohkem kärpinud kui valitsussektor.
Neljandaks. Kaitsekulude alandamine üle 0,5 miljardi krooni ning kaitsekulude prioriteetide ja mahtude ülevaatamine.
Viiendaks. Selle asemel, et riigipoolsed investeeringud kokku tõmmata, mis süvendab kriisi veelgi, tuleb hoopis suurendada neid investeeringuid, mis annavad tööd meie ettevõtetele, need omakorda tööd meie inimestele ning investeeringute pealt laekuvad maksud riigieelarvesse. Mitmed Euroopa riigid on samasugustes olukordades just niimoodi käitunud ja see on tõestanud end olulise meetmena riigi majanduse elavdamiseks. Kui välisturgudel tõmmatakse tellimusi kokku, siis on riigil võimalus ja kohustus teha enda poolt kõik võimalik, et tagada riigi ühe suurima alustala, majanduse jätkusuutlik ja parim võimalik toimimine.
Siit jõuamegi meie kuuenda ettepanekuni. Eesti senine ettevõtte tulumaksu süsteem ei ole soovitud tulemust andnud. Selle asemel, et soodustada kasumi reinvesteerimist ja raha Eestisse sissevoolamist, on tekkinud hoopis vastupidine olukord, välisettevõtted viivad Eestist kasumi välja. Võtame näiteks pangad. Eestis tegutsevad välispankade esindused teenivad siin kodumaaga võrreldes suuremaid teenustasusid ja intresse kasutades märkimisväärset kasumit, kuid kahjuks läheb enamik siin teenitud kasumist Eestist välja.
Seitsmendaks. Riigil tuleb majanduse elushoidmiseks kasutusele võtta reservid või võtta laenu, et tagada riigi mõistlik jätkumine ja riigile võetud kohustuste täitmine. Kahjuks on riik Reformierakonna eestvedamisel tänaseks nii õhukeseks kulunud, et ta ei suuda oma kohustusi täita. Valitsus on otsustanud oma saamatuse kanda üle ka kohalikele omavalitsustele ja seda nende tulubaasi vähendamise ning autonoomia piiramise teel.
Kokkuvõtvalt peab tõdema, et seoses lisaeelarvega võib rääkida ja meedias teha erinevaid ettepanekuid, kuid kahjuks kardab valitsus nii oma erakondade liikmeid kui ka opositsiooni liikmeid, mistõttu ei usaldata Riigikogule täitmiseks nende kõige tähtsamat ülesannet – luua õigusakte. Riigieelarve on iga aasta kõige tähtsam eelnõu, mida Riigikogu menetleb, kuid kahjuks käitub koalitsioon seekord selle eelnõuga kui mingi suvalise otsuse eelnõuga, mis ühelainsal lugemisel vastu võetakse.
Ma tänan teid ja soovin teile head pidutsemist! Enne kui ma lõpetan, annan igaks juhuks rahandusministrile üle ka meie ettepanekud. (Aplaus.)

Palun kõnepulti kolleeg Karel Rüütli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Lugupeetud rahandusminister! Vabariigi Valitsus on meie ette toonud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise paketi ning sidunud selle usaldushääletusega. Nüüd ei teagi, kummale poolele peaks keskenduma, kas eelnõude muudatuste arutelule või valitsuse usaldamise küsimusele.
Eelnõude paketis muudetakse peale 2009. aasta riigieelarve seadust veel mitte 17 seadust, nagu on kirjas seletuskirjas, vaid tervelt 20 seadust. Seega otsustati veel viimasel hetkel kolme seaduse muutmine. Muudetavate seaduste nimetuste üleslugemine võtaks juba kogu ettenähtud aja siin Riigikogu kõnepuldis, rääkimata muudatuste heade ja halbade külgede kommenteerimisest või nende analüüsimisest.
Paljuräägitud solidaarsust kõikide institutsioonide ja elanikkonnakihtide vahel on siit küll raske leida. Tõsi, kui eelarveridasid vaadata, siis paistab eriti silma üks rida – Vabariigi Valitsuse rida. Selle rea pealt hoitakse kokku tervelt 700,7 miljonit krooni. Kui täpselt vaadata, siis see kokkuhoid koosneb arvutuslikust Euroopa Liidu makse vähenemisest, 190 miljonit, ja suurem osa, 520 miljonit, tuleb hoopis sellest, et vähendatakse eraldist kohalikele omavalitsustele. Vabariigi Valitsuse enda reservfond hoopis suureneb 8,5 miljoni krooni võrra.
Üleeile nimetas peaminister Andrus Ansip oma poliitilises avalduses siin kõnetoolis valitsusliitu optimistlikuks ja opositsiooni unelevaks.
Siin meenub üks laste muinaslugu, kus siga ja hani lähevad jõe peale paadiga lõbusõitu tegema. Rool on kindlalt sea käes ja hani istub paadi ahtris, nagu meie siin Riigikogus. Sõidavad ja sõidavad, kuni hani tunneb, et midagi on viltu, ja ta hüüab seale: "Keeraks natukene!" Siga on optimistlik, lausa kindlus ise, ja hüüab vastu: "Otse!" Natukese aja pärast, kui veevool on kiiremaks läinud, aimab hani halba, ees võib olla kosk, ja ta hüüab uuesti: "Keeraks natukene!" Optimistlik siga on aga vastu: "Otse!" Kui kosk on juba päris lähedal, hüüab hani juba kolmandat korda: "Keeraks natukene!", kuid optimistlik siga on ikka vastu ja hüüab: "Otse!" Nii see paadisõit lõppeski, hani tõusis lendu, aga siga sõitis üksinda paadiga kosest alla.
Esimesed märgid meie üliliberaalse majanduse kasvu peatumise kohta olid näha juba 2007. aasta lisaeelarve tegemisel, kuid siis oli uuel koalitsioonil vaja hakata ellu viima üle jõu käivaid valimislubadusi. 2008. aasta riigieelarve arutamisel siin Riigikogus me hoiatasime, et eelarve on tehtud valedel alustel ja see ei täitu, kuid valitsus oli optimistliku järjekindlusega nõus edasi minema. Vaatamata sellele, et me tegime miinuseelarve, jäime ikkagi 5 miljardiga miinusesse. Sama kordus 2009. aasta riigieelarve arutelul. Isegi siin saalis oli kõigile selge, et tegeldakse kõige muuga kui reaalselt täituva eelarvega. Käis võitlus võimu, mitte rahva heaolu pärast. Selge oli ka see, et valitsuskoalitsioon ei suuda viia kulusid reaalsete tuludega tasakaalu, aga hõisati: "Otse!"
Ka nüüd, mil me peaksime arutama valitsuse muudatuspaketti kriisist väljatulemiseks, tegeleme me järjekordselt ikkagi eilse päevaga. Sellist valitsust, kes juhib riigi mittejätkusuutlikkuse suunas selles ohtusid nägemata, ei saa Rahvaliit usaldada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Karel Rüütli! Palun kõnepulti kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid, siga ja hani või kes need siin olid! Kõigepealt paar faktilist tähelepanujuhtimist. Kui siin räägitakse pretsedendist usaldusega sidumisega seoses, siis üks pretsedent on siiski juba olemas: erakorralise seisukorra loomise õiguse küsimus seoti sellega ja, Vilja, see siduja oli Edgar.
Tegelikult ei peaks siin rääkima mitte niivõrd üksikartiklitest, vaid meie eelarvepoliitikast laiemalt. Eri aegadel on olnud väga vastandlikke soovitusi valitsusele, aga laias laastus on Eestis siiski valitsenud konsensus, et eelarve tasakaalu poliitika on hea poliitika. Tõsi, paar erakonda, sealhulgas eelmised puldis käinud, on eelkõige rääkinud sellest, et tuleb võtta suured laenud ja teha Eesti korda. Täna oleme me selles tõehetkes, kus ütleme, et jumal tänatud, et nii ei juhtunud. Tegelikult jumal tänatud, et need ütlejad ei saanud oma erakonna rahandusministriks, et rahandusministrid olid teist masti mehed.
On räägitud, et reservid toetavad Saksa majandust, kaotavad oma väärtust. Seda räägiti veel eelmisel aastal ja nii rääkisid ka apoliitilised eksperdid, arvamusliidrid. Väga selgelt on meie vastus olnud juba kümmekond aastat ja, ma rõhutan, ka peaministri vastus, keda siin süüdistatakse ülioptimismis, on olnud, et see on kindlustuspoliis ja reservide intressimäär ei tähenda midagi. Tõsi, reservide kogumisega on alati olnud palju tüli ja demokraatia olukorras ei ole ilmselt neid väga lihtne koguda, välja arvatud riikidel, kellel on näiteks naftaleiukohad. Edgar Savisaarel tunduvad need olevat. Ei ole väga lihtne piisavaid reserve majanduslanguse ajaks koguda. Sellepärast peab nüüd kahetsema, taas kahetsema (juba tookord sai seda kahetsetud), et on nii palju lisaeelarveid olnud ja et reservid, mida põhiliselt koguti 2006. ja 2007. aastal, tegelikult stabiilselt 2003. aastast alates, on liiga väikesed, et üle elada tõsisemat majanduskriisi. Aga me peame siiski kiitma oma eelarvepoliitikat, me oleme need reservid – sina, Villu, ka – kõrvale pannud.
Kas reserve kasutusele võtta või mitte? Alati on paljudel poliitikutel näpud sügelenud. Täna võime öelda, et mingit defitsiidiga eelarvet ei tohi kunagi planeerida, sest defitsiit tekib ise, majanduslangus tuleb väga kiiresti, väga suure kolksuga. Nii see tuli eelmisel aastal, maailmamajanduses tuli see viimases kvartalis, ma rõhutan, viimases kvartalis, Eestis hakkas see natuke varem, aga suur kolks toimus siiski viimases kvartalis. Selleks meil reserve napib. See, et me neid oleme kasutusele võtnud, on paratamatu. Võime kahetseda, et need ei ole piisavalt suured, aga võime olla õnnelikud, et nad on siiski olemas.
Kas kärbe üldse teha? Selle kohta on aknapoolsed erakonnad andnud paaripäevaste vahedega ju väga vastandlikke soovitusi. Kui Vilja ütleb, et kärbe on ebapiisav, siis Edgar ütleb, et tegelikult peaks võtma laenu. Need kumbki ei ole üksikult võttes lahendus, sest tegelikult peab võtma nii laenu, kärpima kui ka reserve kasutama. Kui tõeline langus tuleb, siis on kõik kolm varianti laual, kuid kogu üldine raamistik, tuleb rõhutada, on siiski eurokriteeriumide täitmine. Me peame sellega alustama väga varakult, et olla järgmisel aastal valmis. Nii et kõik variandid lähevad käiku. Aga need majandusprofessorid, kes on öelnud, et laenuga või reservidega tasakaalustatakse, ma rõhutan, majandusprofessorid on öelnud, et tasakaalustatakse eelarvet, ei tea asja. Need ei ole tasakaalustajad, need on ainult igapäevaste kulude või investeeringute katjad, aga mitte tasakaalustajad statistilises mõttes ja Maastrichti mõttes.
Selle eelarve ja selle paketi puhul võib natuke kahetseda seda, et siin ei ole väga suuri struktuurseid muutusi, kuid selline see olukord on. Need võtavad natuke aega. Me ei seadnudki latti nii kõrgele, seda ütlen kõikidele, kes kritiseerivad selle koha pealt. Kokkuvõttes on järgmine samm siiski saavutada pikaajalist kokkuhoidu struktuursete muutustega ja rohkem paindlikkust eelarveprotsessi sisse viia. Kuid hea, et praegu me suudame siiski kulude kokkuhoiu osas suhteliselt jõuliselt reageerida.
Üksikartiklitest rääkides on hästi kahju, et eelarveprotsess on vallandanud viha meie maksupoliitika vastu, mis kaheldamatult on jätkuvalt põhimõtteliselt õige. Põhimõtteliselt oleks majanduslanguse ajal vaja makse langetada, mitte tõsta, see on õpikutarkus, aga me ei saanud sellega hakkama. Seda tuleb kahetseda. Aga ärme viskame last pesuveega välja, ärme ütleme, et meie maksusüsteem on põhimõtteliselt vale.
Väga kahju on sellest vihast, mis on vallandunud vanemahüvitise vastu. Mõelge, inimesed, millest te räägite, kui te räägite vanemahüvitise äravõtmisest või kärpimisest. See on stabiilsuse õõnestamine, see on kindluse õõnestamine ja see on kõige nõrgemate riivamine. Jätke see teema tulevikus kõrvale, olge nii kenad. See ei peaks olema mingisuguse parteilise viha objekt, vaid Eesti rahva tuleviku küsimus.
Üksikutest kärbetest mainin veel kahte. Kahju on kohtunike palkade kallale minekust, sest kindlasti ei peaks see institutsioon kui sõltumatu langema võimaluse korral Riigikogu kärbete alla. Aga mis teha? Praegusel juhul on nad olnud mehised ja oma solidaarsust tunnistanud, aga tegelikult on piinlik, sest ega nende palk ei vasta nende tööle. Tegelikult on see ikkagi ka sõltumatuse küsimus.
Kahetsusväärne on muidugi, et me pidime ahistama omavalitsusi, aga lihtsalt lohutuseks ütlen, et peab vaatama minevikku. Me oleme poliitiliselt nende eelarvete osakaalu siiski siiamaani suurendanud ja kõik maksukergendused võtnud riigi kaela. Kokkuvõttes on riik tervik. Kord antut võtame me praegu natukene tagasi. Õnneks on suhtumine olnud võrdlemisi mõistev.
Kokkuvõttes on asja juures hea muidugi see, et me oleme suutnud kaitsta enamikku sotsiaalkulutusi, mis rasketel aegadel on kindlasti kõige kriitilisem teema eelarves. Nõrgemate kaitse on selle eelarve üks oluline külg. Aga jah, valus on see eelarve, ma usun, igal juhul. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Palun repliik, kolleeg Villu Reiljan!

Tahan ütelda härra Ligile ja Reformierakonnale, et teil on õnnestunud tõepoolest Eesti maksubaas laastada. Tõsi on see, et kriisi ajal ei ole võimalik makse tõsta, kuid majandustõusu ajal oli vaja makse tõsta, et tõepoolest oleks olnud stabiilne maksubaas. Teie olite selle põhilõhkujad. Rahvaliit on alati soovitanud laenata investeeringuteks, mitte mingisugusteks jooksvateks kuludeks, nagu Ligi on siin arvanud. See, et me oleme pikka aega tõepoolest teisi majandusi toitnud, on õige ja seal on ka meie reservid hävinenud. Kuid vaieldamatu on, et terve maksuideoloogia on läbi kukkunud ja see on Reformierakonna süü. Aitäh!

Ma kutsun kõnetooli kolleeg Mart Laari Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana. Kaheksa minutit.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuulates seda viimast debatti, tahtsin ma Reformierakonda kaitsta või Rahvaliitu õnnitleda. Eks te ikka koos seda maksupoliitikat ajasite, härra Reiljan! Nii et kui teile midagi ei meeldi, härra Reiljan, siis tuleb kõigepealt hakata iseendale kõvasti tuhka pähe raputama.
Kuid nüüd 2009. aasta lisaeelarve juurde. Lühidalt öeldes toetab Isamaa ja Res Publica Liit selle vastuvõtmist. Nii nagu teistel, on meilgi probleeme mitme selle sättega, kuid alternatiive meil tegelikult ju pole. Kui me praegu ja kohe ei otsusta, on hilja ja meie eest hakkavad otsustama teised. Me teame, et ei saa sugugi kindel olla, et tänane negatiivne eelarve jääb sellel aastal viimaseks. Siis tuleb meil laua peale tõsta ka need ettepanekud, mis sellel korral kõrvale lükati, olgu need nii ebameeldivad kui tahes.
Samas tuleb endale aru anda, et kärpimisest üksi ei piisa. Kui Eesti ei suuda astuda järgmisi samme, mis hoiavad praegusel raskel ajal ära massilise tööpuuduse tekke ning toetavad ettevõtlust, ei saa me hakkama. Selleks tuleb lühidalt öeldes teha järgmist.
Esiteks, käivitada viivitamatult ettevõtluse toetamise programm, mille põhiosa on Juhan Partsi esitatuna juba kabinetist läbi käinud, orienteerides selle aga mitte ainult eksportivatele ettevõtetele, vaid ka siseturule.
Teiseks, elavdada majandust riigi investeeringute kaudu, eriti infrastruktuuri suunatud investeeringute kaudu. On hea, et kui tehti praegust kärbet, siis vaatamata kiusatusele võtta üsna palju raha just nendest investeeringutest, kuna seal tundus seda olevat poliitiliselt kõige lihtsam teha, jõudis valitsuskoalitsioon otsusele sellele sammule mitte minna. Ma arvan, et see oli väga õige ja ettenägelik samm, sest praegu aitavad need investeeringud Eesti majandusel rasketest aegadest üle saada.
Kolmandaks, seada prioriteediks Euroopa struktuurifondide võimalikult kiire ja efektiivne kasutamine. Ettevalmistuste aeg on läbi, nüüd on aeg need majandusse tuua. Ka see on kindlasti üks prioriteet, mis meil kõigil ühiselt ees seisab.
Neljandaks, käivitada need paljuräägitud struktuursed reformid, millest juba enne räägiti: vähemalt haldus-territoriaalne reform, haridusreform, sotsiaaltoetuste reform.
Viimaseks, valmistada 2010. aasta eelarve ette viisil, mis võimaldab meil täita Maastrichti kriteeriumid, ning  tagada sellega üleminek eurole.
Kõigi nende sammude eeldus on aga see, et me täna selle ettepanekuga, negatiivse lisaeelarvega positiivselt ühele poole saame. Oluline on ka see, et seda tehes jätame me valiku‑ ja otsuseõiguse enda kätte. Riigikogu annab sellega valitsusele üsna suure usalduse, andes mitmel alal vabamad käed tegutsemiseks. See on suur usaldus, mis paneb valitsusele loomulikult ka suure vastutuse, et ta selle kõigega ilusasti hakkama saaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Mart Laar! Ma palun kõnepulti kolleeg Eiki Nestori Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu! Härra peaminister! Härra rahandusminister! Ilmselt on praegu suurem osa turumajanduslike, demokraatlike riikide valitsusi analoogsete probleemide ees. Kõigil on üks probleem: senised oskused, teadmised ja traditsioonid tuleviku kavandamisel on osutunud napiks ehk täna võib-olla rohkem kui kunagi varem vajavad valitsused ka mingeid selgeltnägijavõimeid. Aga nende selgeltnägijatega on paraku nii, et nende pakutut ei saa riigid oma käitumises alati aluseks võtta. Kui ka meil vaadata asjalikke artikleid selle kohta, kuidas olukorrast paremini välja tulla, siis vähe on mainitud võrdlust eri riikidega. Valikud, mis riikidel on, on oluliselt erinevad. Eesti valikud on paraku paika pandud kõigepealt sellega, et meil on valuutakomitee süsteem. Valuutakomitee süsteemi puhul on valitsuse üks kõige tõhusam ja peaaegu et ainuke instrument riigieelarve ja selle tasakaalu viimine.
Loomulikult võis arvata, et opositsiooni poolt tuleb kriitika selle kohta, et valitsus on sidunud selle eelnõu usaldusega ja taotleb tegelikult kiiret arutelu. Selle kiire arutelu mõistes on usaldus kaksipidi väljaloetav. Ühtpidi on tõesti tegemist põhiseadusliku protseduuriga. Aga teistpidi on tegu ka kiire sammuga, mis peab usaldust Eesti riigi vastu suurendama. Teisisõnu: need sammud, mida astutakse, ei ole mitte ainult kiired, vaid ka vajalikud. On selge, et valitsusliit saab pahandada seetõttu, et ei ole võimalik muudatusi teha. Täna neid ettepanekuid tehti. Ma pean ütlema, et väga mitmed nendest, mis kõlasid, on olnud arutluse all. Kas või vanemahüvitise lae allapoole toomine või kaitsekulutuste suurem vähendamine. Oli ka ettepanek palku rohkem kärpida. Need olid kõik Keskerakonna fraktsiooni esindaja kõnest toodud näited. Aga nendes küsimustes kokkuleppele jõuti just sellisel kujul, nagu siin jõuti. Osa nendest ettepanekutest ei ole lihtsalt aasta keskel kasutatavad ja tulevad kindlasti arutusele siis, kui valmistatakse ette 2010. aasta riigieelarvet. Osa nendest on ju lausa arvestatud, sellepärast et me teeme kärpeid 8 miljardi ulatuses ning reserve kasutab ja võimalikke kohustusi võtab riik 7 miljardi krooni ulatuses.
Minu erilise lugupidamise pälvivad need kohalike omavalitsuste juhid, kes on selgelt aru saanud, et kui meil kõigil on selge ja tungiv vajadus valitsussektori kulusid kokku hoida, siis peavad ka nemad seda tegema ja saavad seda teha. Kahjuks näitas ka see nädal siin Riigikogus hoopis imelikku vaidlust. Minu arvates asub Tallinn Eesti Vabariigis, mitte vastupidi, nagu siin püüti tõestada. Loodame, et kohalike omavalitsuste juhid saavad täpselt samamoodi aru vajadusest eelarveid muuta. Valitsuse esmane ülesanne hakkab olema töö selle nimel, et 2010. aasta eelarve suhtes suudaksime me langetada tänaste nappide, tuleb tunnistada, teadmiste pinnal küllalt vajalikke otsuseid.
Lõpuks tahan kiita ühte opositsiooniliiget, kui te lubate. Ma jagan Mai Treiali muret, et selle riigieelarve muutmise puhul on üks kõige tõsisem ülesanne seotud tervishoiukuludega. Sotsiaalmaksu ei laeku nii palju, kui me lootsime, ja Eesti Haigekassal tuleb teha väga tõsist tööd, et nendes oludes toime tulla. Need sammud, mis siin astutakse, on tehtud selle nimel, et raviteenused oleksid inimestele kättesaadavad ka tulevikus.
Üks märkus veel. Nende saadikute hulk, kes pensioniindeksit tunnevad, ei ole siin kunagi olnud liiga suur. Ma loodan, et kui kõik seaduseelnõu korralikult läbi loevad, mõistavad nad, mis seal toimub. Toimub lihtne asi: kui on ootamatu majanduslangus, siis riik, kui ta ei suuda ühe aasta jooksul neid kohustusi täita, saab võimaluse täita neid mitme aasta jooksul. Nii et pensionärid ei kaota. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Palun kõnepulti kolleeg Toomas Trapido Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kaaslased siin Riigikogus! Hea peaminister! Hea rahandusminister! Ma alustan ühe väitega: me oleme võimelised enamaks. Kohe selgitan.
Kõigepealt paar sõna kangelaslikkusest. Olen osalenud ühes päris mastaapses eriolukorras, naftaõnnetuses, ja tean, kuidas seda lahendati, kusjuures meid juhtis ilma liialdamata maailma parim meeskond. Paari nädala jooksul sain aru ühest kirjutamata reeglist: meil ei ole vaja kangelasi, meil on vaja inimesi, kes on töövõimelised pika perioodi jooksul, arusaadavalt vahepeal puhates ja korralikult välja magades. Kangelased aga teevad oma kangelasteo ja seejärel pole neist enam üldjuhul kasu. Huvitaval kombel kinnitas sama üks hiljutine uuring, kus küsitleti reaalseid ja väga raskeid hädaolukordi üle elanud inimesi. Nimelt selgus, et esimesena surid või kaotasid tegutsemisvõime n-ö rambod. Eelkõige sellepärast, et neil oli oma võimetest kujutlus, mis ei vastanud tegelikkusele. Aga inimesed, kes oma võimeid reaalselt ja isegi tagasihoidlikult hindasid, suutsid pikaajaliselt adekvaatselt tegutseda.
Eestis ligi aasta kestnud eelarveprotsess näib väga dramaatilise ja kangelaslikuna. Kogu aeg on eriolukord, prognoosid ei täitu, tuleb kärpida, uuesti prognoosid ei täitu, uuesti tuleb kärpida. Lõpuks on olukord läinud nii kriitiliseks, et väikesel grupil kangelastel tuleb öösiti üleval istuda ja riiki kukkumast hoida. Andke andeks, aga ma tõesti ei näe vajadust sellise kangelasliku tegutsemise järele. Ma tõesti palun vabandust, kuid ma ei suuda hoomata jõude, kes päevade jooksul suudaksid meie riigi rahanduse purustada, kui ei tehtaks ülikiireid otsuseid riigieelarve kärpimiseks.
Nüüd hirmust. Kahekümne, ma kordan, kahekümne seaduse muutmine nii, et 40%‑l Eesti inimeste poolt valitud esindajatest pole võimalik asja sisuliselt arutada ega muudatusettepanekuid teha, on põhiseaduse ja Riigikogu karikatuur. Vestlustes olen kuulnud argumentidena vajadust asi (ma ei saa hästi aru, milline asi) kiirelt ära teha ja hirmu, et hakatakse venitama. Aga ma küsin veel kord, jah, retooriliselt saalilt: mis siis juhtub, kallid inimesed, kui seda eelnõu menetletakse kaks nädalat? Ma väidan, et mitte midagi. Eesti riik jääks püsima ja sisu saaks parem. Minu siiras soov on: vaadakem oma hirmudele otsa, tunnistagem neid ja siis mõelgem, milline oleks parim ja hirmust vaba otsus.
Seoses valitsuse usaldamisega tekkis meil eile vähemalt enda arvates geniaalne idee: seadustagem seos valitsuse usaldamise ja päikesetõusu vahel. Iga päev, kui päike tõuseb, me usaldame valitsust. Päikesetõusu fakti saab muuseas fikseerida ka läbi pilvede, kasutades polariseerivat klaasi. Päikesetõusu sidumine valitsuse usaldamisega teeks meie kõigi elu oluliselt lihtsamaks. Aga me tunnistame, et me pole veel nii suureks sammuks valmis, ja kuna me pole näinud kärbete teist poolt, majanduse elavdamise kava, siis vajutame punasele klahvile.
Aga nüüd ettepanekute juurde. Me pakume omalt poolt välja Eesti majanduse uue tõusu põhimõtted, millest aja lühiduse tõttu saab välja tuua ainult põhilise. Me soovime ja ootame sarnaseid ettepanekuid ka kõigilt teilt.
Esiteks, ilmselt ei ole see üllatus, energia ja energiasääst. Me ostame igal aastal sisse rohkem kui 10 miljardi krooni eest fossiilseid kütuseid, sellest oluline osa läheb sooja saamiseks. Me maksame selle raha valdavalt Venemaale. Kümne aasta jooksul maksame neile ainuüksi sooja saamiseks ligi 100 miljardit krooni. Meie väide on, et Eesti suudab ennast ise kütta. Sellisel juhul kaob aastas 8 miljardit krooni importi. Me arvame, et üleminek sooja saamisele kodumaisest biokütusest ja päikeseenergiast, võib-olla ka maasoojusest, võiks toimuda kümne aasta jooksul, aga seda ainult riigi selgel juhtimisel ja toel. Me suudame teha kava, mis näeb ette katlamajade üleviimise taastuvenergiale, sellega seonduvalt majade soojustamise ning suvel soojatootmise ka päikesekollektoritega. Tekib tuhandeid töökohti, kui mitte rohkem, me võime seda kinnitada. Tekib tugev sisenõudlus taastuvenergial põhinevate soojaseadmete järele ja loomulikult nende arendus Eesti insenerimõtte abil. Ainult tugeval siseturul saab põhineda ka pikaajaliselt edukas eksport, mitte lihtsalt eksport kui selline. Kui me suudame Eestis luua efektiivseid sooja‑ ja elektriseadmeid, mis sobivad meie tingimustesse, siis suudame neid kindlasti müüa ka sarnases kliimavöötmes. Me oleme pakkunud, et majade energiasäästlikuks renoveerimiseks annaks riik kuni 10 miljardi ulatuses tagatisi, mis tooks umbes ühe miljardi krooni aastas lisanduvat majandustegevust. Kordame ja rõhutame: me räägime tagatistest, mitte kuludest, ja tagatised ei pea kindlasti kajastuma Maastrichti kriteeriumide kontekstis riigieelarves. Taastuvenergia teemaplaneering, mis maksab 10–20 miljonit krooni, valmistab ette võimalikud taastuvenergia investeerimise võimalused soojatootmise ja biokütuste tootmise komplekside, tuuleparkide ja teiste objektide näol. Meie hinnangul tooks selline eeltöö Eesti majandusse viie aasta jooksul 30–50 miljardit krooni investeeringuid. Arvame, et paljuski võiksid energiatootmist enda peale võtta kohalikud, piirkondlikud ja suuremate projektide puhul ka riiklikud energiaühistud. Eesti inimestel peab olema võimalus otseselt investeerida oma toimetulekuvõimet suurendavatesse ettevõtetesse.
Inimeste teine põhivajadus soojuse kõrval on toit. Me näeme praegu head võimalust investeerimiseks ühistulistesse ja kogukondlikesse väiketöötlemisettevõtetesse. Riigi tellimusel ehitatud ja riigi poolt ühistegelistele ettevõtjatele renditavad, teisaldatavad köögid, pagaritöökojad, lihatööstused, meiereid jne on see, mida silmas peame. Me paneme ette, et eeltoodud muutuse elluviimiseks emiteerib riik võlakirju, mida võivad osta kõik Eestimaa inimesed ja loomulikult ilmselt kõik maailma kodanikud ja investorid ning sellega otseselt nii panustada meie riigi arendamisse kui ka teenida sellest tulu.
Tulles lõpuks tagasi alguse juurde, ütlen veel kord, et me oleme võimelised enamaks. Seetõttu kutsungi üles uue koalitsiooni, parimate võimalike otsuste koalitsiooni ning hirmuvabade otsuste koalitsiooni moodustamisele. Tehkem seda, kallid kaaslased! Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido! Kõikide fraktsioonide esindajad on saanud kõnelda. Ma palun kõnepulti peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Negatiivse lisaeelarve kiire vastuvõtmine suurendab stabiilsust meie riigis ja lisab meie riigile usaldusväärsust, sellepärast palun ma austatud Riigikogul hääletada esitatud eelnõu poolt! Aitäh!

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan läbirääkimised. Läheme lõpphääletuse juurde.
Kuna eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, siis teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 96 Riigikogu liiget, puudub 5.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 432. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud. (Aplaus.)
Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.20.