Lugupeetud Riigikogu! Alustame oma V istungjärgu viienda töönädala täiendavat istungit, mis kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Kutsun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Protseduuriline küsimus, Vilja Savisaar, palun!

Ma vaatan Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 76. Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Kuidas te seda tõlgendate? Kas me ei peaks enne tegema kohaloleku kontrolli ja siis hakkama eelnõusid vastu võtma?

Nii nagu igal tavalisel Riigikogu istungil, viime ka täna kohaloleku kontrolli läbi. Selle pärast ei maksa muret tunda. Juhataja hindab praegu ka visuaalselt, et saalis on kohal mitte küll päris 100%, aga ligi 100% Riigikogu liikmetest. Evelyn Sepp, palun!

Kas see küsimus ei vajaks siiski pisut põhjalikumat kaalumist? Kui peaks selguma, et on antud üle hulk arupärimisi ja eelnõusid, kuid seda istungit nagu ei ole toimunud, kuna kohaloleku kontrolli ajal polnud saalis kvoorumit, kas siis ei olegi neid arupärimisi üle antud? Mis nendest siis saab?

Head kolleegid! Meil on praegu käsil istungi rakendamine. Ja nii nagu tavapäraselt, rakendame ka tänast istungit. Vilja Savisaar, palun rahu! Teile ei ole praegu sõna antud. Evelyn Sepp, palun!

Proua eesistuja, siin te pisut eksite. Tegemist on erakorralise loomuga ehk täiendava istungiga, mille toimumine on seotud kvoorumi olemasoluga igal tema ajahetkel. Selles mõttes on kindlasti tegu pisut teistsuguse küsimusega kui kohaloleku kontroll tavalisel istungil, mille õigusvõim ei olene sellest, mitu Riigikogu liiget parasjagu kohal on.

Lugupeetud kolleegid! Juhataja jääb oma seisukoha juurde. Kui kellelgi on selles küsimuses vastuväiteid, palun esitada protest kirjalikult. Läheme edasi. Palun, sõna on Heili Tõnissonil! Vilja Savisaar, palun!

Ma kordan veel kord, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 76 sätestab – ma loen selle ette, loodan, et siin on kõik kirjaoskajad inimesed: "Riigikogu täiendaval istungil ning erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust." § 77, Riigikogu liikmete kohaloleku kontroll: "Riigikogu otsustusvõimelisus tehakse kindlaks Riigikogu liikmete kohaloleku kontrolliga." Kas seda on võimalik kuidagi kahte moodi tõlgendada?

Lugupeetud kolleeg Savisaar! Ma seletan teile veel kord, et juhataja jääb oma seisukoha juurde. Ja seda kahel põhjusel. Esiteks on meil praegu tegemist istungi rakendamisega tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, ja teiseks, Riigikogu istungeid viiakse läbi ka lähtuvalt varasematest kogemustest, traditsioonidest ja tavadest. Praegusel juhul lähtub juhataja sellest. Kui keegi soovib selle vastu protestida, palun esitada see kirjalikult. Ärge palun takistage istungi edasist läbiviimist. Igor Gräzin, palun!

Mul on puhtprotseduuriline ettepanek. Selles küsimuses ma palun proua Savisaarele sõna mitte enam anda, sest et tegemist on inimesega, kelle peas valitseb täielik udu. Ta nimelt ei tee vahet õigus- ja otsustusvõime vahel. Jätkame arutelu juriidiliselt kompetentsel tasemel, Savisaar on ennast ammendanud.

Lugupeetud kolleeg Gräzin! See ei olnud protseduuriline küsimus. Kolleeg Sepp, palun!

Jälgides oma vanema kolleegi käitumist – ta on siin saalis võib-olla ainuke hea ettevalmistusega õigusteadlane –, palun siiski anda mulle ette üks seletus, et me selle hetke kätte jõudes ei peaks selle üle vaidlema hakkama. Mis saab ikkagi nendest arupärimistest ja eelnõudest siis, kui see istung ei peaks kohaloleku kontrolli ajal üldse rakenduma, kuna puudub vajalik kvoorum? Mis nendest saab? Kas neid ei ole siis üle antud?

Sel juhul otsustab juhatus, mida nende arupärimistega teha. Palun, proua Tõnisson!

 

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu!

Lugupeetud kolleeg Savisaar! Protseduuriliseks küsimuseks ei ole alust, kui keegi saalis on teie nime istungi rakendamise ajal nimetanud. Kui te loete kodukorraseadust, siis te näete, et vastulauseks saate sõna juhul, kui keegi kolleegidest on teie nime nimetanud läbirääkimiste käigus oma sõnavõtus. Palun nüüd, proua Tõnisson!

Vabariigi Valitsus algatab hasartmängumaksu seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister Ivari Padar. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena kutsun kõnetooli kolleeg Evelyn Sepa.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Tutvustan teile arupärimise teksti. See puudutab Eesti Kunstiakadeemia rendilepingu sõlmimist. "Lugupeetud härra Tõnis Lukas! 18. veebruaril käesoleval aastal kirjutas ajaleht Äripäev, et uue maja ehituse lävel olev Eesti Kunstiakadeemia ...

Kolleegid, palun vaikust!

... sõlmis rendilepingu Tallinna kesklinnas asuva Estonia puiestee 7 omaniku OÜ-ga Teatri Maja. Rendilepingu sõlmimisel ei korraldatud vastavalt riigihangete seadusele konkurssi. Ehkki hoone üks omanik, Reformierakonna rahastaja Märt Vooglaid taandas end ootamatult enne lepingu allkirjastamist maja omanike firmast, ripuvad fassaadil endiselt sildid "Manutent – üürile anda". Äripäev kirjutab, et olulist rolli lepingu sõlmimisel võisid mängida poliitilised jõujooned, sest Vooglaid on aastaid olnud Reformierakonna suurrahastaja. Samuti on kunstiakadeemia rektor Signe Kivi kuulunud pikka aega Reformierakonda. Vooglaiu firma Manutent taandas oma osaluse Teatri Maja OÜ-st ajal, kus läbirääkimised ruumide rentimiseks olid jõudnud õnneliku lõpuni ning allkirjastada jäi veel vaid tulus leping.
Seoses eeltooduga palume Teil vastata järgmistele küsimustele. Miks ei kuulutanud Eesti Kunstiakadeemia rendilepingu sõlmimiseks välja riigihanget? Kas nimetatud lepingu sõlmimisel said määravaks poliitilised jõujooned? Kes on riigihanke korraldamata jätmise eest vastutav? Kas tegemist on Teie arvates korruptsioonijuhtumiga?"
Nimetatud arupärimisele on alla kirjutanud siinkõneleja, kolleegid Ain Seppik, Toomas Varek, Vilja Savisaar, Toivo Tootsen, Inara Luigas, Valeri Korb, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Kalev Kallo, Mailis Reps, Aadu Must ja Rein Ratas. Me loodame sellele suhteliselt ruttu saada sisulist vastust. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmiku.

Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud arupärimise rahvastikuminister Urve Palole. See puudutab keeleõpet. "1990. aastate alguses, kui vajadusest eesti keelt osata valjemalt kõnelema hakati, vabandasid end paljud välja argumendiga: õpiks küll, aga raha ei ole. Kümne aastaga on kulutatud keeleõppekulude tagasimakseteks miljoneid Eesti riigi ja Euroopa Liidu raha. Mida aga teha, et peale riigi loodud võimaluste tekiks soov õppida? Et nende hulk, kes leiavad, et eesti keele õppimine pole perspektiivne, oleks vähem kui kümnendik?
Et Eesti hakkaks tegutsema ühtse ühiskonnana, on võtmesõnaks reaalsed kontaktid inimeste vahel, leiab sotsioloog Marju Lauristin. Igal eestlasel olgu oma koduvenelane, nagu nõukogude ajal oli igal eesti perel kodulähedane soomlane. Sama kehtib ka kitsamalt keeleõppe kohta. Ehkki enamikul venelastest on uuringute järgi eestlasi naabrite, tuttavate, sõprade ja töökaaslaste seas, on suhtlus siiski pigem juhuslik ja harv."
Seoses sellega on rahvastikuminister Palole esitatud järgmised küsimused. "Millised on keeleõppe laiendamise ja arenguga seotud arengud? Millised on takistused? Kui suureks takistuseks on kujunenud antud hetkel rahaline ressurss? Millised on eesti keelt õppida soovijate rakendamisega seotud probleemid?" Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti.

Head kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on arupärimine siseminister Jüri Pihlile, see puudutab siseturvalisust. "Austatud Jüri Pihl! 19. veebruaril 2009. aastal andis justiitsminister Rein Lang ülevaate "Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2010" 2008. aasta täitmisest. Oma ettekande lõpus tõi justiitsminister välja 2009. aasta väljakutsed justiitsvaldkonnas. 12. veebruaril 2009. aastal andsite Riigikogus ülevaate "Eesti turvalisuspoliitika arengusuundadest aastani 2015" 2008. aasta tegevusest. Ettekanne oli põhjalik, kuid kahjuks puudus selles üks oluline osa: kuidas läheb Siseministeerium vastu aastale 2009. Teame ju, et Eesti riik on oma sotsiaal-majanduslikult olukorralt hoopis teises olukorras kui arengusuundade vastuvõtmisel eelmisel aastal.
Sellest lähtuvalt on Teile, lugupeetud härra Pihl, meil järgmised küsimused. 1. Kas Teil kui siseministril on konkreetne plaan, kuidas siseturvalisuse ametkonnad peavad reageerima kriisiolukorras, mis meil valitseb? 2. Juhul, kui Teil on plaan, siis kas Riigikogu liikmetel on võimalik sellega tutvuda? 3. Kas Siseministeeriumil on plaanis teavitada avalikkust võimalikust muutunud kriminogeensest olukorrast?  4. Kas Teil on plaan, kuidas on võimalik paremini kaasata õigusrikkumiste ennetusse teisi ministeeriume, riigiameteid ja kolmandat sektorit? 5. Kas Te olete rahul politsei ja koolide vahelise koostööga kehalise väärkohtlemise ennetamisel?" Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Mailis Repsi.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid Riigikogu liikmed! Annan üle arupärimise rahvastikuminister Urve Palole. Meid tõsiselt huvitab teema, milline on mitte-eestlaste olukord. Küsimused on seotud sellega, et mitte-eestlaste hõive struktuur ja sissetulekute suurus erinevad eestlaste omast kõvasti. Nende olukorda iseloomustab suurem tööpuudus ja töökoha ebakindlus, kuulumine pigem sinikraede kui valgekraede hulka. Kahjuks näitab statistika nende puhul ka haridustaseme ja töökoha nõuete suuremat mittevastavust. "Vaatamata üldisele sissetulekute kasvule ei ole mitte-eestlaste ja eestlaste sotsiaalmajandusliku seisundi erinevused vähenenud, vaid viimastel aastatel isegi süvenenud. Seejuures on tunnuslik, et erinevused suurenevad mitte madalama haridustaseme ja väiksema sissetulekuga kihtides, vaid pigem kõrgharidusega ning potentsiaalselt suuremate eneseteostusambitsioonidega inimeste seas. Sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse ning tõrjutuse probleemid, mille olulisusele on sotsiaalteadlased integratsioonimonitooringu tulemustele toetudes osutanud juba 2000. aastast alates, pole siiani muutunud riikliku integratsioonipoliitika prioriteetideks. Kõrgharidusega keskealiste mitte-eestlaste rahulolematus enda ja oma laste väljavaadetega Eesti tööturul ja sellega kaasnenud usaldamatuse kasv on spetsialistide sõnul üks olulisi tegureid 2007. aasta aprillisündmuste sotsiaalse tausta mõistmiseks." Sellega seoses on minul ja mitmel teisel Keskerakonna fraktsiooni liikmel viis küsimust rahvastikuminister Urve Palole. Ma usun, et me kindlasti saame neile head vastused. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare.

Head kolleegid! Minul on arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile, see puudutab "Agenda 21" rakendamist.
"Austatud Jaanus Tamkivi! Vabariigi Valitsus kiitis heaks säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" 17. märtsil 2005. Riigikogu kiitis strateegia heaks 14. septembril 2005. Antud dokumenti on kirjutatud ka Eesti jaoks nn tuleviku seisund. Soovitav seisund aastaks 2030 on järgmine. Inimeste majanduslik jõukus ja elatustase on aastaks 2030 vähemalt 80% praeguste EL liikmesriikide keskmisest ning jätkub potentsiaali (haridustase, väljaõpe, rahvusvahelistumine, innovatiivsus) ka edasiseks arenguvahe vähendamiseks ning pikemas perspektiivis EL keskmisest ette jõudmiseks. On kadunud "vaese sugulase" mentaliteet võrreldes Põhjamaadest naabritega. Eesti majanduse koht konkurentsivõime pingereas ületab ka aastal 2030 mõnevõrra elatustaseme pingerea kohta. Eesti on suutnud vältida Euroopa nn perifeeriamaa staatust. Üldine eesmärk on looduse isetaastumisvõime lülitamine looduskasutusse."
Sissejuhatus on veel pikk, aga aeg saab otsa. Sellega seoses on meil mõningad küsimused. Esimene küsimus näiteks on, millised on täna probleemid looduskeskkonna odava väljamüügiga. Teine küsimus: "Millised seadusandlikud algatused on antud dokumendist välja kasvanud ning millise praktilise tulemini on need algatused jõudnud?" Kolmas küsimus: "Millised on need keskkonnaalased käitumised, kus me erineme positiivselt arenenud lääneriikidest?" Neljas: "Kuidas Te olete kaasa aidanud ...

Kolleeg Savisaar, aeg on läbi!

... tarbimisharjumuste muutmisele ja mis suunas?" Ja veel mõned küsimused. Alla on kirjutanud päris suur hulk minu kolleege. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Ain Seppiku.

Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda terve rea Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole sõjalise kaitse arengukava kohta.
"Austatud Jaak Aaviksoo! Sõjalise kaitse arengukava 2009–2018 annab ülevaate kaitse planeerimise protsessist ja selle metoodikast, planeerimise käigus tuvastatud võimevajadustest, võimelünkadest ja prioriteetsetest arengueesmärkidest kümne aasta perspektiivis. Hinnatud on julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste eesmärkide saavutamiseks vajalike võimete maksumust ning prioriteetsust. Käesolev dokument määratleb sõjalise riigikaitse tegevusvaldkonna arengueesmärgid kuni aastani 2018, mille rakendamine läbi investeerimisotsuste täpsustatakse iga-aastaselt uuendatava kesk-pika perioodi sõjalise kaitse tegevuskavas. Rahalise ressursi planeerimiseeldusena on võetud aluseks kaitsekulude suurendamine tasemele 2% sisemajanduse koguproduktist aastaks 2010 ja sama taseme säilitamine."
Seoses eelnevaga on meil lugupeetud ministrile järgmised küsimused. "Kas olete alustanud arengukava dokumendi muutmist seoses riigieelarveliste kärbetega? Millised tegevused seoses eelarve muutmisega kannatavad kõige rohkem? Arengukavas on eesmärgina välja toodud vajadus transpordikopterite programmi käivitamiseks. Peamiseks eesmärgiks on rahuaegset kiirreageerimisvõimet kandvate üksuste taktikaline transport, vaatlus- ja tuvastuslennud ning meditsiinilise evakuatsioonivõime loomine. Millises etapis on antud punkti realiseerimine?" Ja järgneb veel ...

Aitäh, kolleeg Seppik! Aeg on läbi.

Kolm küsimust veel, allkirjad. Suur tänu! Kahju!

Mailis Reps, palun, protseduuriline küsimus!

Vabandust, et ma segan korraks, aga võib-olla te saaksite paluda, et need diskussioonid peetaks väljas. Me ei ole istungit küll päris rakendanud, aga siiski. Aitäh!

Aitäh tähelepanu juhtimise eest! Juhataja ongi juba korduvalt kolleegidel palunud saalis vaiksemad olla. Kutsun nüüd kõnetooli kolleeg Helle Kalda.

Head kolleegid! Mul on üle anda 12 Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine. Meil on mure kultuuriväärtuste pärast, mis paiknevad Tallinnas ja on seotud otseselt omandireformi probleemidega. Küsimus on nimelt Mustpeade Majas.
"Lugupeetud härra peaminister Andrus Ansip! Omandireformi eesmärk on omandisuhete ümberkorraldamine omandi puutumatuse ja vaba ettevõtluse tagamiseks, omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamine ning eelduste loomine turumajandusele üleminekuks. Samas sätestab omandireformi aluste seadus § 2 lõige 2, et omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada ka uut ülekohut. Riigi kohustus on tagada avalike huvide realiseerimine ja kaitse. Kultuuri säilimine ja kaitse on kahtlemata üks avaliku huvi objekt. Omandireformi läbiviimisel peab just riik tegema kõik, et tagada kultuuriobjektide säilimine ja avaliku huvi realiseerimine. Omandireformi aluste seaduse § 12 lõige 3 punkt 5 näeb ette õiguse jätta tagastamata kultuuriobjektiks olev vara. Seda õigust on valitsus mitme objekti puhul kasutanud ja väga õigustatult. Kuid teadmata põhjusel on valitsus alustanud viimasel ajal kultuuriobjektide suhtes mittetagastamist, mille tulemusena kultuuriobjektid on hakanud hävima. Nimelt otsustas Vabariigi Valitsus jätta rahuldamata ..."

Aitäh, kolleeg Kalda! Aeg on läbi! Sõna saab kolleeg Inara Luigas.

Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise Eesti Panga presidendile härra Andres Lipstokile. Tunneme selles huvi Eesti Panga rolli vastu praeguses Eesti majanduses. "Iga majanduse nurgakiviks on kindel rahaüksus kui mõõdupuu majanduslike väärtuste hindamisel. See rahaühik ei tohi olla kõikuv, ei tohi olla ärarippuv mõnesugustest juhuslikest välistest asjaoludest, vastasel korral kaotab ta väärtuse kui püsiv mõõdupuu. Iga tööstur, iga kaupmees, üldse iga ettevõtja, kes majanduslikke väärtusi loob või neid edasimüümiseks omandab, peab võima teha ette kindla kalkulatsiooni, mis temale enesele need väärtused maksma lähevad, ja missuguse hinnaga ta nad edasi andma peab, et omadega välja tulla. Rahaüksuse kindla väärtuse hoidmine on sellepärast igas riigis suur, raske ja väga vastutusrikas ülesanne. Selline tekst seisab aruandes Eesti kroonist. Eelkõige on aga keskpangal õigus ja kohustus luua majanduskeskkonda stabiilsus."
Meil on mitu küsimust Eesti Panga presidendile. Esimene küsimus: "Milline on olnud viimase aja koostöö valitsuse ja teiste põhiseaduslike institutsioonidega, tagamaks majanduslik stabiilsus Eesti riigis?" Teiseks: "Kuidas on täidetud majanduspoliitilised eesmärgid – hoida usaldust valuutakomitee ja kogu majanduspoliitika vastu?" Kolmandaks: "Kuidas on sujunud koostöö Eesti Panga, Finantsinspektsiooni ja Rahandusministeeriumi vahel tulenevalt sõlmitud finantskriiside ohjamise kolmepoolsest koostöölepingust?"

Aitäh, kolleeg Luigas, aeg on läbi!

Alla on kirjutanud 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Kutsun kõnetooli kolleeg Aadu Musta.

Head kolleegid! Mul on meeldiv ülesanne anda üle arupärimine rahandusminister Ivari Padarile. Selle põhisisu on kohalike omavalitsuste finantsraskused. Asi on selles, et avalikkuses on üha enam levinud arvamus, et kohati kipub keskvalitsus oma majanduskriisi raskusi veeretama kohalike omavalitsuste kanda. Leitakse, et võib-olla on väga raske, kui keskvalitsusel läheb halvemini kui kohalikel omavalitsustel. Seletuskiri valla‑ ja linnaeelarve seaduse, tulumaksuseaduse ja koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise seaduse juures ütleb, et valla- ja linnaeelarve seaduse muutmise eesmärk on tagada riigile majandussurutise tingimustes valitsussektori eelarvepositsiooni kontrollimiseks paremad võimalused, et tagada Eesti riigi jaoks Euroopa Liidu Maastrichti kriteeriumide täitmine valitsussektori eelarve puudujäägi osas. Kohalikud omavalitsused on seetõttu suures eelarve puudujäägis, mis võib põhjustada kohalike omavalitsuste finantsraskusi, mis omakorda halvendavad teenuste kättesaadavust. Tulumaksuseaduse muutmise eesmärk on vähendada kohalikele omavalitsustele laekuvat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4% peale. Kohalike omavalitsuste tulumaksu osa vähendamine olevat vajalik, et vähendada avaliku sektori tegevuskulusid. Sellega seoses on Keskerakonna fraktsiooni liikmed esitanud neli küsimust. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Jaak Aabi.

Head kolleegid! Annan üle arupärimise sotsiaalministrile. Nüüd võiks siia juba kirjutada ka tõenäolise uue ministri nime, kuigi seda ametlikult kinnitatud ei ole. Seega arvatavasti on tegu arupärimisega sotsiaalminister Hanno Pevkurile.
"Lugupeetud sotsiaalminister! Riigikontrolli auditi analüüsist selgus, et vaid 19% taastusravi vajajatest on seda saanud ning vaid pooled neist õigeaegselt. Nii Eesti Haigekassa kui ka teenuse osutajate hinnangul on taastusravi vajadus oluliselt suurem kui praegused võimalused. Sama näitab ka Riigikontrolli analüüs. Taastusravi mitteosutamine selle vajajatele toob hiljem kaasa tõsisemaid terviseprobleeme ja suuremaid kulutusi. Uuringud näitavad, et taastusravi on suhteliselt kulutõhus ja parandab patsiendi elukvaliteeti oluliselt.
Taastusravi teenuse kättesaadavus ei sõltu niivõrd patsiendi taastusravi vajadusest, vaid taastusravi teenuse osutaja olemasolust elukoha lähedal. Ennekõike on see iseloomulik ambulatoorse teenuse korral, kus patsient ei viibi haiglas ning peab leidma võimaluse käia iga päev taastusravi protseduuridel. Ambulatoorset taastusravi saadi suurlinnades keskmiselt elaniku kohta 70% rohkem kui omavalitsustes, kus teenuse osutaja puudus.
Taastusravi teenuste mahu suurendamist ja kättesaadavuse parandamist piirab ka spetsialistide vähesus. Et teenust osutavaid kvalifitseeritud spetsialiste, eelkõige füsio- ja tegevusterapeute on vähe, ei aitaks ka ainult taastusravi eelarve suurendamine kuigivõrd olukorda oluliselt parandada. Praegu on olemas 25% füsioterapeute ja 22% tegevusterapeute 2015. aastaks arengukavas püstitatud eesmärgist."
Seega eesmärgist oleme väga kaugel ja eeltoodust tulenevalt on meil sotsiaalministrile kolm küsimust. Arupärimise on esitanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Kutsun kõnetooli kolleeg Rein Ratase.

Esitan kaheksa Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See toetub Vabariigi Valitsuse seadusele ja planeerimisseadusele. "Austatud peaminister! Teie eelkäija, auväärt Juhan Partsi juhitava valitsuse ajal viidi ruumilise planeerimise alase tegevuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve Siseministeeriumi valitsemisalasse, kus on ka praegu. Enne seda oli nimetatud tegevus olnud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, kuhu see transformeeriti tollasest Majandusministeeriumist 1993. aastal. Ruumilise planeerimise üleriigilise korraldamise paiknemine Keskkonnaministeeriumis on igati loogiline ja ratsionaalne, kuna Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on kõigi meie põhiliste loodusvarade kasutamise ja kaitse korraldamine. Selle ülesande täitmise peamiseks vahendiks on ruumiline planeerimine.
Tulenevalt eeltoodust on meil Teile järgmised küsimused. Milliseks hindate ruumilise planeerimise olukorda Eestis? Kui paljudel kohalikel omavalitsustel puudub üldplaneering ja kas peate mõistlikuks jätta ruumilise planeerimise üleriigiline korraldamine ja järelevalve Siseministeeriumi valitsemisalasse või tuleks see väga oluline tegevus tuua tagasi Keskkonnaministeeriumi?"
Järgnevad allkirjad, nagu öeldud, on neid kaheksa.

Kutsun kõnetooli kolleeg Heimar Lengi.

Mul on arupärimine peaminister Andrus Ansipile, kuna sel hetkel, kui arupärimine sai tehtud, uut sotsiaalministrit veel teada ei olnud. Nii pöördun selguse saamiseks just nimelt peaministri poole.
"Pensionide tõus jäi seekord madalamaks, kui valitsus oli vanemale põlvkonnale lubanud. Pahameelt on palju kuulda, sest 5%-lisel pensionitõusul 14% asemel on märgatav vahe. Samal ajal on elukallidus järsult tõusnud ja vanainimeste elatustase tunduvalt langenud. See teeb tõsist muret.
Samuti teeb muret Eesti passiivsus euroopaliku pensionipoliitika poole pürgimisel. Sest jätkuvalt ei kavatseta ühineda Euroopa sotsiaalharta vanurite sotsiaalset kaitset nõudvate artiklitega 23 ja 30. Endiselt tekitab eakate seas küsimusi ka pensionikindlustusosaku määramise viis, kus tekib lubamatult suur vahe väikesepalgaliste ja kõrgepalgaliste aasta koefitsiendi arvutamisel. Ei saa nõustuda valitsuse seisukohaga, et palga suurus olevat tööpanuse näitaja. Pensionisammaste süsteemi on valitsus ja Sotsiaalministeerium lasknud täiesti käest."
Tekst on meil siin pikem, aga küsimused oleksid sellised. Mida peaminister vastab: kas pärast 1. aprilli ootab pensionäre veel mõni seadusjärgne pensionitõus ees või hakkab järgmistel aastatel peale külm aeg ja pensionid jäävad külmutatuna seisma? Küsime ta arvamust ka selle kohta, miks on valitsus keeldunud ühinemast Euroopa sotsiaalharta vanurite vaesuse ja tõrjutuse sotsiaalset kaitset nõudvate artiklitega.

Aitäh, kolleeg Lenk! Kutsun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani.

Lugupeetud kolleegid! Annan üle koos oma kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Selle teema on sotsiaalharta rakendamine.
"Sõltumatute ekspertide komitee analüüsis juba 2004. aastal Euroopa sotsiaalharta täitmist Eestis ning andis meie sotsiaal- ja tööelu tasemele karmi hinnangu. Eesti kohta pandi kirja kaheksa negatiivset arvamust. 19 juhul on Eestilt küsitud lisainfot. Viimastest omakorda tuleneb veel hulk negatiivseid arvamusi. Sotsiaalharta sõnastab 31 olulist artiklit, mille täielikku rakendamist Eestilt oodatakse."
Seoses sellega on meil järgmised küsimused. "Millised on need artiklid, mille täitmisega on Eestil täna probleeme? Kui suuri rahalisi vahendeid nõuaks see riigieelarvest, et rakendada Euroopa sotsiaalharta täies mahus? Kas võrreldes 2004. aastaga on sõltumatute ekspertide hinnangud Eesti sotsiaal- ja tööelule paranenud?"
Arupärimisele on alla kirjutanud Vilja Savisaar, Aivar Riisalu, Tiit Kuusmik, Valeri Korb, Lauri Laasi, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Vladimir Velman, Kalev Kallo ja Mailis Reps.

Kutsun kõnetooli kolleeg Marika Tuusi.

Head kolleegid! Annan Keskerakonna fraktsiooni nimel üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile. See puudutab 2009. aasta lisaeelarvet ja majandusprognoose.
"Meid teeb murelikuks olukord, kus valitsuse reservid on hakanud ülikiirelt kahanema. 2007. aasta eelarve ülejääk, mis oleks pidanud minema stabiliseerimisreservi, otsustati Vabariigi Valitsuse poolt ja koalitsioonipoliitikute häältega üle viia kassareserviks, mis on tänaseks suures osas eelarveaukude katteks ka ära kulutatud. Ka aastaid kogutud ja alles hoitud stabiliseerimis- ehk erakorraline reserv on 3,5 miljardi krooni ulatuses jooksvateks kulutusteks kasutusele võetud ja loodud sellega pretsedent. Vähendama on hakatud ka erakorralist pensionireservi. Vabariigi Valitsus ja koalitsioonipoliitikud on püüdnud jätta muljet, nagu oleks meie kehvas majandusseisus süüdi üksnes ülemaailmne pangandus- ja majanduskriis ning et suures majanduslanguses ollakse pea kõikides riikides."
Aga meil on arupärimises toodud arvud, mis näitavad, et meie oleme need kõige-kõige kehvemad ja et isegi Leedu on meist tunduvalt ees. Sellest ka siis väga palju küsimusi. "Miks on valitsus otsustanud jooksvate kulude ja eelarveaukude lappimiseks kasutusele võtta erakorralise ehk  stabiliseerimisreservi, mida on aastaid hoitud ja kogutud? Kui palju on Eesti riigil jäänud veel reservidesse raha alles? Palun täpset alajaotust. Miks oleme jõudnud 10%-liselt majanduskasvult... "

Suur tänu, kolleeg Tuus! Aeg on läbi.

Ja veel palju teisi küsimusi.

Kutsun kõnetooli kolleeg Valeri Korbi.

Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, millele kirjutasid alla Keskerakonna fraktsiooni liikmed. Arupärimine on suunatud sotsiaalministrile, küsime tema käest riigi kohustuste üleandmise kohta kohalikule omavalitsusele. "Pärast 2005. aastal teostatud hooldajatoetuse reformi, mil hooldajatoetuse määramise ja maksmise õigus anti kohalikele omavalitsustele, sätestatigi sotsiaalhoolekande seaduse § 26 lõikega 2 kohaliku omavalitsuse üksuse üldine kohustus korraldada abi vajavate puuetega isikute toimetulek. Muu hulgas volitas seadusandja kohaliku omavalitsuse üksust maksma abi vajavate puuetega isikute hooldajatele toetust. / ... / Riik garanteeris selleks ka rahalised vahendid. Alates 2009. aastast riik enam rahalist katet sellele ei taga. Alates 2009. aasta märtsikuust lõpetatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel puudega lapse hooldajatele hooldajatoetuse maksmine. Antud toetuse rahalised vahendid antakse üle kohalikele omavalitsustele."
Seoses sellega on meil järgmised küsimused. Esiteks: "Miks toimub riigipoolsete ülesannete üleandmine kohalikele omavalitsustele algul rahalise kattega ja hiljem peab kohalik omavalitsus oma eelarves leidma need rahalised vahendid?" Ja teiseks: "Kas puuetega laste hoolekande korraldamisel on kavas puudega laste hooldajatoetuse rahalised kohustused järgneval eelarveaastal panna kohalikele omavalitsustele?"

Kolleeg Korb, aeg on läbi! Kutsun kõnetooli kolleeg Nelli Privalova.

Head kolleegid! Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 139, esitan alljärgneva arupärimise.
"Teatavasti on kooli lõpetanud noormehed nõrga füüsilise ettevalmistusega. Tänaseks oleme jõudnud olukorrani, kus umbes 30% Eesti kutsealustest lähevad ajateenistusse piirangutega ja ajateenistuse ajal on koormuse tagajärjel juba 50% piirangutega ajateenijatest ajateenistuseks kõlblikud. Samuti on küllaltki suur ajateenijate väljalangevus ajateenistuse ajal põhjustel, et ei taluta füüsilist koormust."
Meil on küsimus lugupeetud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele: "Kas Haridus- ja Teadusministeeriumil on kavas tõhustada koolides antavates kehalise kasvatuse tundides ettenähtud õpilaste üldfüüsilist ettevalmistust või suurendada nende tundide osakaalu?" Ja teine küsimus: "Kas eelnimetatud valdkonnas kavandate koostööd Kaitseministeeriumiga?" Alla on kirjutanud Nelli Privalova, Toivo Tootsen, Kalle Laanet, Rein Ratas, Vladimir Velman, Ain Seppik, Tiit Kuusmik, Lauri Laasi, Toomas Varek, Aivar Riisalu, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev, Jüri Ratas ja Olga Sõtnik.

Kutsun kõnetooli kolleeg Eldar Efendijevi.

Austatud kolleegid! Mul on hea meel esitada arupärimine rahvastikuminister Urve Palole. See küsimus oli eelmisel aastal küllaltki aktuaalne, vähemalt massimeedia tasemel, ja puudutab kodakondsuspoliitikat.
"Eelmisel aastal olete rõhutanud, et Teie eesmärk on soodustada ja toetada Eesti Vabariigi kodakondsuse vastuvõtmist nende elanike poolt, kes ei ole seda seni veel teinud. Statistika näitab aga, et eelmistel aastatel on Eestis elavad mittekodanikud pigem valinud teiste riikide kodakondsuse – Vene Föderatsiooni prevaleerimisega –, mitte Eesti kodakondsuse." Siit tulenevad meie järgmised küsimused. "Kuidas Te hindate, kas riigi ja teda esindavate struktuuride praktika, tingimused ja nõuded motiveerivad inimesi valima Eesti kodakondsust? Kuidas Te hindate, kas inimestel, kes valivad Eesti kodakondsuse vastuvõtmise, riigimeelsus sellega kasvab või on see valik puhtalt pragmaatiline? Kuidas Te hindate, mida ja kuidas riigipoolses tegevuses on vaja teha, et inimestel, kes valisid Eesti Vabariigi kodakondsuse, kaoks n-ö teise sordi inimeste tunne? Kuidas Te hindate, mida ja kuidas peaks tegema riik, et vähendada mitteusaldust riigi ja inimeste vahel, kes valisid endale Eesti Vabariigi kodakondsuse?" Ja siin on veel mitu küsimust. Alla on kirjutanud 12 Keskerakonna rahvasaadikut.

Kutsun kõnetooli kolleeg Toomas Vareki.

Minul on au üle anda arupärimine härra rahandusministrile, see puudutab Eesti Panka. Tänapäeval üldsus on väga huvitatud Eesti Panga tegevusest, sest Eesti Panka ei ole praeguses majanduskriisis nii atraktiivselt näha, kui oodatakse. Eesti Pangas on hulk häid spetsialiste, kes on ka küllaltki hästi motiveeritud ja kes suudavad teatud olukorras kindlasti oma mõtteid ja ideid edasi anda. Arupärimise aluseks on 13. veebruari Eesti Päevalehes ilmunud uudislugu Eesti Panga kolme asepresidendi 100 000-kroonise palga kohta.
"Eesti Panga presidendi Andres Lipstoki sõnul on asutuse palgakorraldus põhjalikult läbi arutatud ja vaadatud, et need palgad oleks konkurentsis teiste finantssektori juhtivtöötajate töötasudega. Teie kui rahandusministri poolt koostatud lisaeelarve näeb ette avaliku sektori palgakärpeid ning eeldatavasti on Teile ka teada, mida ja kuidas kärbib Eesti Pank, või vähemalt lähiajal saab see teile teatavaks. Lähtuvalt eeltoodust palume teil vastata järgmistele küsimustele."  Küsimusi on kuus. Esiteks: "Kuidas Te hindate Eesti Panga presidendi väidet, et Eesti Panga palgakorraldus on põhjalikult läbi arutatud?" Teiseks: "Millistele õigusaktidele allub Eesti Panga palgakorraldus ning kas kehtiv palgakorraldus on kooskõlas Eesti põhiseaduse vaimuga?" Kolmandaks: "Kui suureks hindate Eesti Panga teeneid 2009. aasta riigieelarve menetlemisel?"

Aitäh, kolleeg Varek!

Alla on kirjutanud 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Kutsun kõnetooli kolleeg Kalev Kallo.

Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda hulga Keskerakonna fraktsiooni liikmete arupärimine peaminister Andrus Ansipile probleemide kohta seoses väikelaevade kasutamisega siseveekogudel. "Seoses väikelaevade arvu suurenemisega meie Eesti Vabariigi kodanikel muutub üha häirivamaks üks probleem nende kasutamisel. Olenevalt veekogust reguleerivad väikelaevade kasutamist erinevad õigusaktid. Veeseaduse alusel on keskkonnaministri 29. novembri 2002. aasta määrusega nr 67 kehtestatud veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded. See määrus reguleerib ujuvvahendite kasutamist nendel siseveekogudel, mis ei ole laevatatavad. Meresõiduohutuse seaduse alusel on majandus- ja kommunikatsiooniministri 3. augusti 2006. aasta määrusega nr 75 kehtestatud väikelaevade kasutamise nõuded. Selle määruse nõuded kehtivad Eesti territoriaalvetel ja laevatatavatel sisevetel. Mõlema määruse reguleerimisala hõlmab veesõidukite kasutamist ja on suunatud eelkõige selle ohutusele. Ehkki mõlemad määrused on antud seaduse alusel, võiks õigusselguse huvides olla vaid üks määrus ja vastav volitusnorm ka vaid ühes seaduses. Põhimõtteliselt sobiks selleks meresõiduohutuse seadus. Peame arvestama, et veeseaduse eesmärk on ennekõike keskkonnakaitse küsimuste lahendamine ning vee kui loodusvara kasutamise korraldamine, mitte veesõidu ohutuse küsimused. Kuna praktika on näidanud, et mitme ministri tegevusvaldkonda jäävate probleemide lahendamine nende poole eraldi pöördudes praktiliselt lahenduseni ei jõua, siis oleme sunnitud pöörduma peaministri poole."  Ja meil on järgmised küsimused.

Aitäh, kolleeg Kalev Kallo! Kutsun kõnetooli kolleeg Toivo Tootseni.

Head kolleegid! Koos õige mitme Riigikogu liikmega annan üle arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele.
"Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu on teinud emakeeleõpetajad väga murelikuks. Selle järgi on kavas vähendada eesti keele ja kirjanduse tundide arvu gümnaasiumis veerandi võrra: senise 420 tunni asemel 315 tundi. Muretsemiseks on tõsiselt põhjust, sest eks ole õpetajad aastate jooksul juba seda tundnud, et nende tagasihoidlike soovide ja nõuannetega enamasti ei arvestata. Nüüd, kus küsimus pole mitte ainult ühe õppeaine mahu vähendamises, vaid tegelikult eesti keele järjepidevuse kestmises, tuleb asjade seisule ausalt näkku vaadata: millised on meie rahvusriigi eesmärgid ja põhialused? / ... / Emakeele õpetajad on öelnud, et tundub uskumatu, aga venestamispoliitika kõige karmimal ajal, (1970.–1980. aastatel) emakeele tundide arvu ei vähendatud, pigem võideldi neid juurde."
I klassist XI klassini oli alates 1974. õppeaastast emakeelt 2415 tundi, praegu on tehtud ettepanek, et piisab 1925 tunnist. See teeb 490 tundi vähem. Siit tulevadki meie küsimused: "Millega te põhjendate emakeele tundide jätkuvat vähendamist? Kuidas mõjub eesti keele ja kirjanduse tundide selline vähendamine kasvavale põlvkonnale? Kas loodetakse, et emakeele õpetajad armastusest oma aine vastu suudavad kuidagi muud moodi korvata vähese eesti keele ja kirjanduse tundide arvu?"

Kutsun kõnetooli kolleeg Enn Eesmaa.

Koos kolleegidega esitan arupärimise haridus- ja teadusministrile. "Majanduslanguse olukord tekitab sotsiaalseid probleeme üha rohkem juurde. Igapäevaselt suureneb töötus, mis omakorda põhjustab kuritegevuse kasvu, alkoholi liigtarbimist ning enesetappusid. Peresid, kellel tekib probleeme igapäevase hakkamasaamisega, on üha rohkem. Suureks kannatajaks on selles olukorras lapsed, kellele kandub üle vanemate raske olukord. Lastel võib tekkida suuri raskusi õppimise ning koolikohustuse täitmisega. Kasvada võib laste arv, kes ei soovi enam kodus elada, sest ei leia sealt vajalikku tuge ja hoolitsust. Lähiaastatel on võimalus, et suureneb uimasteid ja alkoholi pruukivate laste ja noorte arv. Teravalt võib kerkida üles vajadus tugevdada koolis turvameetmeid, koolides tekib lisavajadus psühholoogilise nõustamise järele. Mitmed omavalitsused on tunnistanud, et lastevanemate võimalused huviharidust kaasrahastada on oluliselt vähenenud. Mitmed huvikoolid ja ringid on väljendanud oma muret eemale jäävate laste ajaveetmise võimaluste pärast."
Seoses eelöelduga on meil viis küsimust. "Õpilaskodud pakuvad leevendust sotsiaalsete probleemidega lastele. Kui palju kohti rahastab riik 2009. aastal õpilaskodudes? Kui suur on õpilaskodu pearaha ning milliseid kulusid pearaha sisse on arvestatud? Millises osas peavad kohalikud omavalitsused juurde maksma? Kui palju uusi õpilaskodude kohti avatakse sotsiaalse probleemiga lastele 2009. aastal, arvestades, et sotsiaalsed pinged ühiskonnas kasvavad? Mitu uut õpilaskodu avatakse 2009. aasta esimeses pooles ja milliste koolide juurde? Kuidas olete edasi arendanud või uuendanud õpilaskodude või sarnaseid sotsiaalseid programme, et lähiaastate probleeme võimalikult palju laste pealt eemale suunata?"

Kutsun kõnetooli kolleeg Kadri Simsoni. Vabandust, kolleeg Kadri Simson! Paul-Eerik Rummo, protseduuriline küsimus.

Mind vaimustab ja rõõmustab Keskerakonna kolleegide ohjeldamatu teadmisjanu ja vajadus üle saada oma ignorantsusest riigis toimuva suhtes. Kas ei ole mitte võimalik anda neile rohkem võimalusi arupärimiste esitamiseks, limiteerides ühe küsimuse esitamise aega? Kas ma eksin, kui väidan, et kodu- ja töökorra seaduse järgi mitte ei ole öeldud, et arupärimine on sunnitud kestma kaks minutit?

Aitäh selle küsimuse eest! Juhataja lähtub istungi juhatamisel Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ning ka traditsioonidest, nagu öeldud. Tõsi on see, et kodu- ja töökorra seadus ei reguleeri ajaliselt arupärimiste üleandmise aega. Reguleeritud on väga täpselt kaheminutilise pikkusega eelnõude üleandmise aeg. Juhataja on õige mitmendat päeva siin Riigikogu ees puldis, kust on silmanähtavalt kõigile, ka avalikkusele näha, et Riigikogu saalis püütakse arupärimiste üleandmisega tööaega venitada ja kutsuda esile obstruktsiooni. Veelgi enam: minu meelest devalveeritakse siin praegu arupärimise mõtet ja sisu, arupärimine aga on väga selgelt üks parlamentarismi vorme. See on võimalus opositsioonile ja ka kõikidele teistele parlamendiliikmetele parlamentaarse kontrolli teostamiseks valitsuse üle. Ja kuna juba mitmendat päeva on üks fraktsioon läinud arupärimiste mõtte devalveerimise teed, siis minu arvates on kolleeg Paul-Eerik Rummo küsimus õigustatud ja juhataja teeb otsuse, et nüüdsest vähendame arupärimiste üleandmise aega ühe minutini. Palun vastavalt ka ümber korraldada Riigikogu tehniline talitlus. Läheme edasi! Palun, kolleeg Seppik!

Lugupeetud juhataja! See on nüüd otse kodukorravastane tegevus. Arupärimise üleandmiseks on õigus kasutada kaks minutit, see on kodu- ja töökorras kirjas. Kohe ma otsin selle üles.

Palun rahu, kolleeg Gräzin!

Me otsime selle koha üles. Kui te tahate just otsese rikkumise peale minna, eks see on teie enda küsimus. Kas koalitsioon tõesti soovib opositsiooni tingimata maha suruda? See just nimelt on teie küsimus, aga kui see on koalitsiooni stiil, siis on teine küsimus.

Head kolleegid! Kui te tahate, siis juhataja võib täpsustada arupärimiste üleandmise korda. Kodu- ja töökorra seaduse 17. peatükis on see täpselt sätestatud §-s 139 ja siin ei ole kirjas, et arupärimiste jaoks on aega kaks minutit. Läheme edasi! Palun, kolleeg Kadri Simson! Palun tehnilisel talitusel tehniline pool ümber seada.

Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine sotsiaalministrile. Ausalt öeldes tahan ma öelda, et praegu nullitakse parlamentaarset võimalust ministritelt infot saada, ja see näitab tõelist ignorantsust. Miks ma pöördun koos üheksa kolleegiga sotsiaalministri poole? Sellepärast, et täna keelduti meile rahanduskomisjonis andmast sisulisi vastuseid, ja see viis ministritele arupärimise esitamiseni. See on meie ainuke võimalus saada sisulisi vastuseid ja esitada ministritele ka täpsustavaid küsimusi, kui nad tulevad opositsioonile vastuseid andma. See on opositsiooni parlamentaarne õigus. Seda praegu nullides riivate te väga tugevalt parlamendi häid tegutsemisnorme.
Aga sotsiaalministrilt tahan küsida: kas kõneks olevate riigieelarve parandustega soovitakse pensione välja maksta erakorralisest pensionireservist? Kas seda on tehtud juba möödunud aastal? Ja kui seda tehakse, siis mis mahus ...

Aitäh, kolleeg Simson!

... ja millal pensionireservist võetav raha tagasi kantakse erakorralisse pensionireservi? Sellele eelnõule on alla kirjutanud üheksa Riigikogu liiget ja me eeldame, et täna välja kuulutatud vastne sotsiaalminister tuleb peatselt  Riigikogu ette ja näitab oma teadmisi sotsiaalvaldkonnast. Ja tõepoolest, see ei ole mingi tühine arupärimine, vaid see küsimus huvitab meid tõsiselt.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, protseduuriline küsimus!

Proua eesistuja! Vaadates töökabinetist seda palagani, mille te siin korraldasite, tekkis mul küsimus: millest tulenevalt te arvate, et just minut on piisav aeg arupärimise esitamiseks? Ja millal te ütlete, et pole vaja opositsioonisaadikutel pidada ka viie‑ või kaheksaminutilisi kõnesid, kuna teie suvatsete arvata, et aitab 20 sekundist? Kas te annate endale aru, millise pretsedendi te siin parlamendis loote? Ja kas te olete valmis ka järgnevaid kibedaid vilju nautima, kui siit kõnepuldist hakatakse otsustama või teie kõnepuldist hakatakse otsustama, et ükskõik kellel millisel juhul piisab kümnest sekundist sõnavõtuks, sellepärast et teie olete nii otsustanud?

Lugupeetud kolleeg Sepp! Juhataja ülesanne on juhtida Riigikogu tööd vastavalt kodu- ja töökorra seadusele ja seda ma praegu ka teen. Riigikogu juhataja ülesanne on viia Riigikogu istung läbi nii, et sellel oleksid ka tulemused. Palun, kolleeg Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus!

Ma avaldan teile toetust ja tunnustust, aga pakun siiski välja kompromissi: kui minut ei sobi, anname pool.

Kolleegid, ma tõesti palun, et me ei teeks siin Riigikogu saalis lihtsalt mõtlematult nalja. Ehk läheksime edasi konstruktiivselt! Kui me tahame täna oma päevakorraga edasi jõuda, siis on mul ettepanek kuulata ära arupärimised ja eelnõud, mis soovitakse üle anda. Seejärel saame minna teadete juurde ja pärast seda ka päevakorra juurde. Kolleeg Seppik!

Lugupeetud juhataja! Seniajani on Riigikogu traditsioon lähtunud kodu- ja töökorra seaduse §-st 91, kus on kirjas, et eelnõu üleandmisel on õigus esineda sõnavõtuga kuni kaks minutit. Seda analoogiat on kohaldatud ka arupärimiste puhul. Miks te järsku traditsiooni ja tava nii oluliselt muudate? Ega kõike ei olegi vaja kodu- ja töökorda sisse kirjutada. Mis põhjusel te seda teete peale selle, et te olete koalitsiooni esindaja? Te ju rikute seda kuulsat tava, et tavaliselt eesistuja ei esinda seal oma partei huve. Te olete nüüd võtnud selle suuna.

Kolleeg Seppik! Ma argumenteerisin kaunis pikalt, miks ma sellise otsuseni jõudsin, ja ma ei hakka siinkohal asju üle kordama. Kolleeg Pomerants, palun!

Protseduuriline küsimus: kas mingi asi välistab kodukorra kohaselt kõikide nende arupärimiste korraga üleandmise, näiteks Keskerakonna fraktsiooni esinaise poolt?

Head kolleegid! Me praegu siin saalis ei muuda kodukorda, vaid lähtume sellest, mis seaduses kirjas on. Läheme edasi. Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Minu hing ei anna siiski rahu. Vaadates seda, kuidas meist osa siin kostümeeritud on, tekib küsimus, et võib-olla on selle üheminutilise arupärimiste andmise taga teie soov tõtata mõnele peole? Vahest te lihtsalt isiklikult ei taha seda istungit kauem juhtida? Aga see ole kindlasti piisav põhjus selleks, et opositsioon suukorvistada ja võtta nendelt ära võimalus tööd teha.

Kolleeg Evelyn Sepp! See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Kolleeg Seppik!

Minul on protseduuriline küsimus. Kas te siiski kordaksite juriidilist ja mitte poliitilist argumentatsiooni, miks te ei lähtu analoogiast ehk kodu- ja töökorra seaduse §‑st 91, mis kehtib eelnõude sisseandmisel?

Hea kolleeg Seppik! Ma võin teile tsiteerida Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 91 lõiget 1, mis räägib väga selgelt 2-minutilisest nõudest eelnõude üleandmisel. Ei ole ühtegi viidet selle kohta, et arupärimiste puhul kehtib sama kord. Ma möönan, et varem on Riigikogus kasutatud sellist praktikat, et lähtutakse analoogiast. Aga nagu ma juba selgitasin, see tee on viinud meid juba üsna mitu päeva järjest Riigikogu istungi segamisele. Ja veel kord: see devalveerib parlamentarismi kui sellist ja devalveerib arupärimiste sisu. Juhataja täna ei saa lihtsalt lasta sellisel asjal lõpmatuseni kesta. Lõppude lõpuks see devalveerib ka kogu Riigikogu mainet väljaspool Toompead. Toomas Varek, palun!

Proua juhataja! Aga miks te ei andnud kohe istungi alguses, kui olid esimesed arupärimised, teada, et täna on arupärimiste üleandmisel sõnavõtuks aega ainult üks minut? Ja mis ajal te võib-olla muudate korda ning lähete kas siis poole minuti peale või kahe minuti peale tagasi?

Lugupeetud kolleeg Varek, ma argumenteerisin juba piisavalt pikalt, miks ma sellise otsuse tegin. Kolleeg Kadri Simson, palun!

Te ütlesite, et seni on Riigikogus olnud arupärimiste üleandmiseks aega kaks minutit, sest on lähtutud eelnevast praktikast. Kas te mõtlesite selle all eelnevat praktikat, mis on kestnud 17 aastat alates Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest?

Tõepoolest, ma lähtusin sellest. See praktika on kestnud väga pikki aastaid ja mitte kunagi nende aastate jooksul ei ole kasutatud sellist instrumenti nagu praegu Riigikogu töö tahtlikuks segamiseks. Kolleeg Seppik, palun!

Ma lihtsalt stenogrammi huvides palun: kas te võiksite korrata, et kodu- ja töökorra seaduse §-s 139 sätestatud arupärimiste esitamine on Riigikogu töö segamine? Korrake see palun üle. See on täitsa põnev. See on minu küsimus.

Kolleeg Seppik, see ei olnud protseduuriline küsimus! Läheme edasi. Kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud juhataja! Kas te nimetaksite täna üle antud arupärimisest mõne, mis on Riigikogu töö segamine? Need on kõik sisulised arupärimised. Millist neist konkreetselt te peate töö segamiseks? Arupärimised on ainuke, mida opositsioon teha saab, et infotunnis ministritelt informatsiooni saada.

Kolleeg Simson! Juhatus on vaadanud arupärimisi, mis eelnevatel päevadel on esitatud. Paraku on juhatus pidanud tegema väga tõsist tööd, et neid sorteerida ja vigased arupärimised tagasi saata. Ja mitte ainult juhatus, vaid ka kantselei näeb selle kallal vaeva, et kõiki vigu leida ja korrektiive teha. See kõik on aeg ja lõppude lõpuks see on ka raha.
Lugupeetud kolleegid! Mul on ettepanek, läheme edasi oma tänase istungiga ja lõpetame selle vaidluse. (Hüüded saalist: "Absoluutne takistamine! Mis toimub?!"  – "Mine koju!" – "Kuidas saadad sina minu koju?! Ütle, kes läheb koju!? Sina ei saada mind koju!")
Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma palun, kolleeg Riisalu! Ma palun, kolleeg Riisalu! Riigikogu saalis peab hoidma korda ja Riigikogu juhataja lähtub seadusest. Lugupeetud kolleegid! Riigikogu juhataja lähtub seadusest, ja ma kordan teile veel: seaduses ei ole mitte kusagil fikseeritud see, et arupärimised tuleb anda üle kahe minuti jooksul. Kolleeg Evelyn Sepp!

Ma väga tänan teid selgituse eest, mille te just meile ette kandsite! Aga muu hulgas öelge mulle see seadussäte, kus on kirjas, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse raames saab muuta valimiste korraldust. Ja kui te seda seadussätet ei suuda tsiteerida, siis ilmselt ei ole meil põhjust ka ...

Kolleeg Sepp, see ei ole protseduuriline küsimus. Ma katkestan teie sõnavõtu. Kolleeg Riisalu, palun!

Hea juhataja! Mida te kavatsete ette võtta selle peale, et põhiseaduskomisjoni esimees saadab mind koju?

Lugupeetud kolleeg Riisalu! Ma palun lõpetada küsimuste esitamise, mis ei puuduta teemat ega protseduuri. Palun, kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Kas te ei leia, et kui te reformierakondlasena praegu nullite 17 aasta jooksul üles ehitatud hea tava siin parlamendis, siis käitute te oma volitusi ületavalt?

Kolleeg Simson! Ka see ei ole protseduuriline küsimus. Aga minu palve juhatajana ja Riigikogu liikmena on mitte nullida Riigikogu head tava anda üle sisulisi arupärimisi ja mitte kasutada arupärimisi madala vahendina Riigikogu töö tegelikuks takistamiseks. Kolleeg Aadu Must, palun!

Hea juhataja! Te olete korduvalt rõhutanud heade tavade järgimise vajadust. Ja tõepoolest, Eesti Vabariigis on kujunenud välja oma poliitiline kultuur oma tavadega. Neist ühte äsja mainiti: 17 aasta jooksul on kollegiaalselt jõutud selleni, et arupärimised antakse üle kahe minuti jooksul. Kas te ei karda, et äkki võtate te endale liiga suure vastutuse, muutes poliitilist kultuuri?

Kahjuks on senise poliitilise kultuuri muutmisega juba mõni päev tagasi algust tehtud ja mul on selle üle väga kurb meel. Läheme edasi! Palun, kolleeg Väino Linde!

Auväärt istungi juhataja! Kas ma saan Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest õigesti aru, et kui ka protseduuriliste küsimuste esitamise eesmärk on Riigikogu istungi töö ruineerimine, siis võib istungi juhataja selle lõpetada ja kutsuda üles esitama Riigikogu juhatusele kirjalikke proteste?

Jah, kolleeg Linde, teil on õigus. Aga kasutan praegu võimalust selgitada niisuguse tõesti väga põhimõttelise otsuse langetamist. Ma mõistan väga selgelt, et juhataja võttis täna väga suure vastutuse, aga juhatajal ei jää praeguses olukorras lihtsalt midagi muud üle, kui seda teha. Kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud juhataja! Te muidugi ei tunne kodu- ja töökorra seadust! § 74 ei anna teile mingeid võimalusi protestidele vastamata jätta. Kuid vaadake, tegemist ei ole protsessuaalsete küsimustega. Riigikogu liige võib esitada protesti, kui istungi läbiviimise reegleid rikutakse, kuid ta võib nõuda ka selgitust istungi läbiviimise reeglite kohta. Nii et see ei ole küsimus protsessi kohta, vaid reeglite kohta. Teil on täiesti vale arusaam ja teil ei ole mingit õigust keelduda sellele vastamast. Ja minu teine küsimus on ka protsessuaalne: mille alusel te siis seniajani meid arupärimiste esitamisel kahe minutiga piirasite? Mille alusel, kui kaks minutit ei ole sätestatud?

Kolleeg Sepik, protseduurilise küsimuse esitamise aeg on läbi. Juhataja on juba püüdnud vastata kõikidele nendele küsimustele, ja ma kavatsen protseduurilistele küsimustele vastata ka edaspidi. Läheme edasi. Kolleeg Kadri Simson!

Lugupeetud istungi juhataja! Te saate ju ka ise aru, et ühe minutiga ei ole võimalik headele kolleegidele arupärimiste sisu tutvustada. Millele tuginedes te ikkagi tsenseerite opositsiooni sõnavõtu pikkust, et just ühe minutiga peab selle protseduuriga hakkama saama? Kas te võtsite eeskuju Euroopa Parlamendist?

Kolleeg Simson, ma olen juba korduvalt põhjendanud, miks ma sellise otsuse tegin. Kolleeg Sõtnik, palun!

Kõik see, mis siin toimub, meenutab väga Ukraina raadat. Kõik need kollased sallid ja opositsiooni töö blokeerimine. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Ma tahtsin teie käest küsida, miks ma olen ebavõrdsemas seisus kui näiteks minu kolleegid Nelli Privalova ja Evelyn Sepp? Miks nemad said kaks minutit arupärimise jaoks ja mina ei saa selleks kaks minutit?

Te võite esitada selle kohta kirjaliku küsimuse. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Proua juhataja! Vaat selle kohta ma tahangi küsimuse esitada. Ma esitasin teile kirjaliku protesti ja minu arvates on õigustatud, kui te teete vaheaja, et sellele protestile vastata, ja me saaksime edasi minna. Kas meil tegelikult on üldse istung rakendatud ja kas meil ikka on täiendavaks istungiks kõik volitused või ei ole?

Kolleeg Savisaar! Teie kirjalik protest on olemas, see on esitatud juhatusele, juhatus vaatab selle esimesel võimalusel läbi. Kolleeg Seppik!

Lugupeetud juhataja! Kust te võtate selle protesti või küsimuse esitamise aja? Kodu- ja töökorra seaduse § 74 ei sätesta seda.

Kolleeg Seppik! Juhataja lähtub istungit juhtides vaid kodu- ja töökorra seadusest ega võta mingisuguseid aegasid ei tea kust. Kolleeg Paul-Eerik Rummo!

Kas mul on protseduuriline õigus teha ettepanek lõpetada see protseduuriline vaidlus, et Keskerakonna fraktsioon saaks jätkata oma sisuliste ja oluliste arupärimiste esitamist?

Jaa, teil on õigus selline ettepanek teha. Kolleeg Seppik, palun!

Lugupeetud juhataja! Mul on siiski küsimus, kust te selle protesti ja küsimuse aja ikkagi võtsite, millisest kodu- ja töökorra seaduse sättest. Ma tahan sätet, ega ma ei taha midagi muud. Härra professoril on õigus ja ma ei vastanud kohe sättega teie küsimusele. Mina tahan seekord sätet. Te olete jurist, mis teha.

Juhataja juhatab istungit vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Ma olen seda väga mitu korda täna korranud ega pea vajalikuks selgitada siin seda veel ja veel üle. Kolleeg Meikar, palun!

Mul on hea meel, et minu väga hea kolleeg Kadri Simson viitas Euroopa Parlamendile. Euroopa Parlamendis esitatakse arupärimisi kirjalikult. Seejuures on arupärimiste puhul ja poliitilise kultuuri puhul oluline nii küsimus kui ka vastus. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks ei võiks neid arupärimisi lihtsalt üle anda: te võtaksite need vastu ja need tuleksid saalis arutlusele siis, kui on olemas ka vastus.

Kodu- ja töökorra seadus tõesti ei reguleeri seda küsimust. Kolleeg Ain Seppik!

Lugupeetud juhataja! Mul on nüüd viimane küsimus: kas te juhite seda istungit ikka sellesama kodu- ja töökorra seaduse järgi, mis meil on?

Kui teil on seadus, mis on ka minu laua peal –  jõustunud 14. juulil 2007. aastal –, siis me lähtume ühest õigusaktist. Kolleeg Marika Tuus, palun!

Austatud juhataja! Ma olen ka tõepoolest hämmingus, et te nimetate arupärimise esitamist Riigikogu töö segamiseks. Selle seitsme aasta jooksul, mis mina olen parlamendis olnud, ma ei ole kuulnud, et teie oleksite ühtegi arupärimist ...

See ei ole protseduuriline küsimus. Läheme edasi. Kolleeg Sepp, palun!

Vaadake, kodukord näeb meil ette, et arupärimised esitatakse puldist. Teie ütlesite, et kodukord ei reguleeri arupärimiste esitamist – tõepoolest, võib-olla te olete pisut ebapädev seda istungit juhtima.

Ma vastasin sellele küsimusele nii, et kodukord ei sätesta ilmtingimata kirjalikult arupärimiste esitamist. Kolleeg Jüri Ratas!

Head ametikaaslased! Esitan koos oma fraktsiooni liikmetega arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. See puudutab reformimata riigimaade kasutamist. "Eestis on vaatamata sellele, et maareformi on tehtud juba üle kümne aasta, ikka veel väga suur hulk reformimata riigimaad, üle 15% kogu Eesti pindalast. Ehkki see maa on reformimata riigimaa nimetuse all, mis ühest küljest tähendab, et see on veel reformimata, aga teisalt viitab sellele, et see on siiski ka riigimaa. Nii on see formaalselt, tegelikult ja sisuliselt igapäevases elus tuleb välja, et tegemist on peremeheta maaga, sest puudub peremees, kes selle maa korrashoiu eest vastutaks." Seoses eeltooduga palume ministril vastata kolmele küsimusele. Alla on kirjutanud 11 fraktsiooni liiget.

Kolleeg Seppik, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud juhataja! Mul on küsimus, kas selline arupärimiste esitamise aeg jääb nüüd Riigikogu praktikasse ka edaspidi või on see teie ühekordne meelevaldne ja reformierakondlik akt.

Kolleeg Seppik, te võite selle küsimuse esitada juhatusele kirjalikult. Kolleeg Riisalu, palun!

Head kolleegid! Ma leian, et ma esitan sisulise arupärimise, kui küsin eile õhtul siin saalis rullunud debati kohta SMS-laenude temaatika üle. Me palume Rahandusministeeriumi seisukohta, kas nad tõepoolest toetavad sellist kauboikapitalismi, mis SMS-laenude turul täna valitseb. Intressimäärad jõuavad praktiliselt 1000%-ni, kümned perekonnad satuvad väljapääsmatusse olukorda. Valitseb situatsioon, kus raha petlikult kerge kättesaadavus võib halvenevas majandussituatsioonis kardinaalselt muuta meie ühiskonna sotsiaalset, vaimset ja mis iganes tervist. Selline olukord ei saa lõputult kesta ja eilne debatt näitas muuseas, et mitte kõik ei ole valmis selles osas ...

Aitäh, kolleeg Riisalu!

... lihtsalt kaitsetule inimesele appi tulema.

Kutsun kõnetooli kolleeg Lembit Kaljuvee.

Ka minul on üle anda sisuline arupärimine, nii nagu minu pinginaabril Aivar Riisalul oli. See on esitatud majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning  puudutab Eesti energiamajanduse ja elektrimajanduse arengukavasid. Teadaolevalt on minister Parts siin saalis välja öelnud, et vastavad kavad on väljatöötamisel ja et tegelikult said need valmis eelmise aasta suvel. Siiamaani on need kavad Riigikogule üle andmata. Novembris lubas härra Parts siin saalis, et need mõlemad arengukavad jõuavad veel aasta lõpus siia, kuid nad ei ole jõudnud. Seoses sellega ...

Aitäh, kolleeg Kaljuvee!

... on meil üle anda arupärimine mitme küsimusega.

Kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Laasi.

Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kaitseminister Jaak Aaviksoole. "20. detsembri Eesti Päevalehest võime lugeda artiklit pealkirjaga "Õudusunenägu saigi ilmsiks, vabadussammas tõmbub kollaseks". Antud artiklist võib lugeda, et Kaitseministeeriumi püstitatavat Vabadussõja võidusammast on tabanud uus probleem. Nimelt muutuvad mingil seletamatul põhjusel osa klaaspaneele kollaseks ja nende toon ei sarnane enam kuidagi soovitava jääkristalse tulemusega. Ka samba autor Rainer Sternfeldt on tõdenud muret värviga. "Minu arvates klaasi struktuur on väga hea, aga mis puudutab värvust, siis olid mõningad probleemid. Tuleb veel arutada, mis edasi saab," on öelnud Sternfeldt." Sambaga on seotud mitmeid teisigi probleeme ja sellest tulenevalt on meil kaitseministrile neli küsimust. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Olga Sõtniku.

Head kolleegid! Minu arupärimine läheb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile, see on tuumajaama rajamise kohta. "15. detsembril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis ministeeriumidele kooskõlastamiseks energiamajanduse riikliku arengukava ja elektrimajanduse riikliku arengukava eelnõud koos rakenduskavadega. Arengukava annab suuna rajada 2023. aastaks Eestisse ka tuumajaam ning teha selleks vajalikud seadusandlikud muudatused 2012. aastaks. Sellel nädalal on ajakirjanduses ilmunud rida artikleid, mis käsitlevad Eestisse tuumajaama rajamise plaane. 16. veebruaril ajalehes Postimees ilmus artikkel "Eesti Energia valis kuus tuumajaama krunti".  /.../ Järgmisel päeval jällegi ajalehes Postimees oli lugu sellest, et väidetavalt tuumajaama rajamise vastu tunnevad huvi mitmed Eesti ärimehed. 18. veebruari ajaleht Eesti Päevaleht avaldas uudise selle kohta, et Eesti Energia liitus Ameerikas loodava täiesti uue väikese tuumareaktori arendusega." Lähtudes sellest palume vastata neljale küsimusele, mis puudutavad tuumajaama rajamist. Alla on kirjutanud ...

Aitäh, kolleeg Sõtnik!

... mitu Riigikogu liiget.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Austatud istungi juhataja! Ma ei tea, keda ma nüüd peaksin tänama selle suure au ja võimaluse eest tutvustada seda arupärimist, mille sisu on SMS laenud. Koos oma kolleegidega oleme otsustanud selle esitada justiitsminister Rein Langile. Me saame aru, et tegemist on eriti reformierakondlikule ministrile ääretult ebasobiva ja ebamugava ja ebameeldiva teemaga, sest SMS laenude kontorid on peaaegu nagu RE rahapesukontorid. Me saame sellest suurepäraselt aru. Ja kes see ikka tahaks väga selgitada, miks nende piiramatut ja liigkasuvõtlikku tegevust ja tegevusvõimalusi peaks siin kangesti kaitsma. Oleme kirja pannud neli küsimust. Muu hulgas aga kiidame me arupärimises komisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri väga selgeid selgitusi ja põhimõttekindlat käitumist selles küsimuses.

Aitäh, kolleeg Sepp! Kutsun kõnetooli kolleeg Tiit Kuusmiku.

Lugupeetud Riigikogu! Soovin üle anda arupärimise sotsiaalministrile töötuse olukorra kohta. Töötuse tippaeg oli läinud sajandivahetusel ja praeguses asjade seisus tuleks teha jõupingutusi, et kümne aasta tagune situatsioon ei korduks. Seoses sellega on Keskerakonna saadikurühmal üle anda mõningad küsimused, mis puudutavad töötute arvestust, abiraha ja muid riigipoolseid panuseid, vastavate koolitusfirmade tegevust ning motivatsiooni õppida kursustel, mis aitaks inimestel, kes seda praegu väga vajavad, leida tunneli lõpus valguse.

Kutsun kõnetooli kolleeg Kalle Laaneti.

Head kolleegid! Külalised! Mul on au üle anda kümne Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Lühidalt on selle sisu selline. "19. veebruaril 2009. aasta Vabariigi Valitsuse istungile järgneval pressikonverentsil tutvustati järjekordseid õpetajate palkade alammäärasid. Vähem kui kahekuuse vaheajaga oli vähenemine märgatav: –4%. Samas rääkisite pressile, et õpetajate palgad tõusevad 4%, aga tegelikkuses oli uue määruse sisuks palkade 4% vähendamine. Samas on Vabariigi Valitsus kokku pannud 2009. aasta riigieelarve negatiivse lisaeelarve ja seonduvate seaduste muudatuste paketi, milles muude huvitavate otsuste seas olete Riigikogule usaldushääletusele pannud koolieelsete lasteasutuste seaduse muutmise ettepaneku. Eelnõuga kohustatakse kõiki kohalikke omavalitsusi tagama kõigile lastele alates 1,5 aastast lasteaiakoha." Sellest lähtuvalt ...

Aitäh, kolleeg Laanet!

... on meil seitse küsimust.

Kutsun kõnetooli kolleeg Mailis Repsi.

Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Aeg on meil piiratud, seetõttu ma ei hakka selgitama, millest tekkisid meil fraktsiooni arutelul küsimused. Aga lühidalt öeldes paneb meid muretsema töötaja terviseedenduse kuludelt makstav erisoodustusmaks. Sellest tulenevalt on meil ridamisi küsimusi sotsiaalministrile. Näiteks: "Kas Teie hinnangul on töötaja terviseedenduse kuludelt erisoodustusmaksu maksmine riigikassa tulu, mis teenitakse elanikkonna tervise arvelt? Milliseid võimalusi näete töötaja terviseedenduse soodustamiseks ja populariseerimiseks tööandjate hulgas? Milliseid seadusmuudatusi plaanite lähiaastail terviseedenduse valdkonnas?" Ja muud küsimused. Alla on kirjutanud üsna palju Keskerakonna fraktsiooni liikmeid.

Kutsun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare.

Minu järgmine arupärimine on mõeldud siseminister Jüri Pihlile seoses sellega, et käesoleva aasta 18. veebruari Postimees Online'i portaalis avaldatud artiklist võib lugeda, et möödunud aastal algatas Põhja Politseiprefektuur paljude Tallinna Linnavalitsuse ametnike suhtes väärteomenetluse korruptsioonivastase seaduse § 4 alusel, mille lõige 2 keelab osal ametiisikutel olla äriühingu juht või järelevalveorgani liige. Pirita Linnaosavalitsuse õigusnõunik Gunnar Korsten kaebas tema suhtes mõistetud otsuse väärteoasjas edasi Harju Maakohtusse, kus ta 16. veebruari otsusega sai Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna korruptsioonikuritegude talituse üle õiguse. Seoses sellega on meil siseministrile neli küsimust. Näiteks, mis siis ikkagi tegelikult toimub Põhja Politseiprefektuuris ja mismoodi kavatsetakse hüvitada Gunnar Korstenile tekitatud kahju.

Aitäh, kolleeg Savisaar!

Aga, proua juhataja, mul on ikkagi küsimus, millal te menetlete minu kirjalikku protesti, et me saaksime aru, kas me tegeleme siin üldse seadusliku tegevusega või on praegune istung absoluutselt mõttetu ja me peame kõike otsast peale alustama. Ma küsin veel kord: kas te leiate aja arutada minu protesti? Ja millal ...

Kolleeg Savisaar! Te rikute praegu kodu- ja töökorra seadust. Ma palun teil puldist lahkuda! Palun kõneleja mikrofon välja lülitada!

... millal on see esimene võimalus, millal te suudate seda arutada? Minu meelest on teil neid olnud juba vähemalt viimased ...

Kolleeg Savisaar! Te rikkusite praegu Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Palun minge oma kohale ja säilitage rahu Riigikogu saalis! Läheme edasi, kolleegid! Järgmisena saab sõna kolleeg Ain Seppik.

Ma pean ilmselt tänama kõigepealt tema ausust Kristiina Ojulandi, et ta mind koju ei saada ja lubab mul siin ikka veel esineda. Meil on rea kolleegidega siseminister Jüri Pihlile arupärimine trahvide kohta. Selle minutiga, mis lugupeetud juhataja kodu- ja töökorra seadust jämedalt rikkudes kehtestas, palju ei jõua, aga siiski. 18. veebruaril käesoleval aastal kirjutas ERR Uudised: "Võimuliit ei taha tunnistada, et eelarveläbirääkimiste käigus suurendati Siseministeeriumi valitsemisala tulusid 7,5 miljoni krooni võrra, paisutades trahvide laekumise prognoosi. Ja on ju teada, et see raha tuleb rahvalt trahvirahana kätte saada. Kuid siseminister ei tea trahviprognoosist midagi ja viskab kivi erakonnakaaslasest rahandusministri kapsaaeda, ja paistab, et sinna see ka jääb.

Aitäh, kolleeg Seppik! Kutsun kõnetooli kolleeg Helle Kalda.

Mul on võimalus anda arupärimine üle, kahjuks mitte sellistes tingimustes, nagu see on olnud viimased 17 aastat – enamik on saanud üleandmiseks kaks minutit. Arupärimise sisu aga on seotud Niguliste muuseum-kontserdisaali saatusega. Tallinna linn taotleb Niguliste hoone tagastamata jätmist juba alates 2001. aastast. Sama arvamusel oli ka valitsus kuni aastani 2008. Nüüdseks on arvamus muutunud ja käib juba kohtu tasandil võitlus, kas Niguliste muuseum-kontserdisaal tagastatakse omanikule või jääb võitjaks Tallinna linn. Mulle on täiesti selge, miks täna arupärimiste üleandmist torpedeeritakse. Nimelt sellepärast, et kõik probleemid, mis me praegu tõstatame, on kahjuks valitsuse tekitatud.

Aitäh, kolleeg Kalda!

Aitäh teile sellegi eest, et minuti andsite!

Kutsun kõnetooli kolleeg Inara Luigase.

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni liikmed annavad üle arupärimise rahandusminister Ivari Padarile, see puudutab stabiliseerimisreservi. Arupärimise sissejuhatuses me viitame stabiliseerimisreservi olemusele ja selle kasutamisele – milliste reeglite järgi tohib valitsus stabiliseerimisreservi kasutada. Kuid 2009. aasta riigieelarvesse tehtavate muudatuste hulka kuulub ka tulude ja kulude vahe katmine reservide arvel. Seletuskirja tekstis on, et 2009. aasta riigieelarve kulude ja tulude vahe kaetakse 3,5 miljardi krooni ulatuses stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmisega. Meie küsimused on, kas Vabariigi Valitsus ei ole ületanud oma volitusi, kas on küsitud arvamust ka stabiliseerimisreservi nõukogult ja kui on küsitud, siis milline on olnud nõukogu arvamus.

Aitäh, kolleeg Luigas!

Alla on kirjutanud 17 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Kutsun kõnetooli kolleeg Jaak Aabi.

Head kolleegid! Annan üle 13 Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab tuumaelektrijaamade võimalikku rajamist Eestisse. "Hiljemalt 2012. aastaks peab Riigikogu välja töötama tuumaenergiat puudutava seadustiku, mis praegu puudub pea täielikult. Seadus peab ette nägema, kuidas taotleda õigust tuumajaama rajamiseks, kuidas käib otsustusprotsess ja kuidas annab Riigikogu selleks loa. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri sõnadele saadeti paar nädalat tagasi valitsusse elektri- ja energiamajanduse arengukavad, kus on sees punktid luua võimalus tuumaenergia lisamiseks Eesti energiaportfelli." Seoses selle temaatikaga on meil kolm küsimust. Soovime teada, kas valitsus on seda teemat arutanud, kui kaugele sellega on jõutud, millal võiks küsimus jõuda Riigikogusse ja millised võiksid olla edasised arengud.

Kutsun kõnetooli kolleeg Rein Ratase!

Mul on arupärimine peaministrile. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadusega läinud aasta detsembris suurendati Tallinna Linnavolikogu koosseis 63 liikmelt 79 liikmeni. See on seadusega tehtud muudatus. Me nüüd küsimegi, kui palju läheb Tallinna Linnavolikogu valimine (välja arvatud reklaamikulud) ja volikogu töö kallimaks ja miks ei ole lisaeelarves vastavat summat ette nähtud. See on väga tõsine küsimus ja palume sellele vastust. Olen rääkinud.

Kutsun kõnetooli kolleeg Aadu Musta.

Head kolleegid! Küllap nii mõnigi teist, kes on ajalugu lugenud, mäletab, et Hermann Göring ütles kunagi: opositsioon ainult segab ja tuleks likvideerida. Sellele vaatamata üritan üle anda arupärimise Eesti Vabariigi peaministrile. Teemaks on Keskkonnaministeeriumi võimalik haldussuutmatus. Tegemist on teemaga, mis on ka lugupeetud härra peaministrile üsna tuttav, vist ka südamelähedane. Asi puudutab maade munitsipaliseerimist. Ma vaatasin huvi pärast, mis on saanud nendest Tartu linna maade munitsipaliseerimise taotlustest, mis on alla kirjutatud aastal 2006. Kõik dokumendiregistrid näitavad, et need on üle antud Keskkonnaministeeriumile, aga mingit otsust ei ole. Tundub, et  see blokeerib kohalike omavalitsuste tööd.

Kutsun kõnetooli kolleeg Heimar Lengi.

Mul, head kolleegid, on arupärimine regionaalministrile. Eelmise aasta alguses hakkasid hoogsalt ühinema kuus valda ümber Valga linna ja seda peeti üheks edumeelseimaks ja lootustandvaimaks ühinemiseks. Aasta jooksul jooksis see asi liiva ja nüüd enne jõulupühi lõpetati ära – kõik need vallad loobusid ühinemast Valga linnaga. Ja kuna teema on populaarne ...

Head kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ... Kolleegid, kui te soovite veel arupärimisi üle anda, siis palun vajutada õigel ajal klahvile! Juhataja ootas piisavalt, et päevakorraga edasi minna. Aga heakene küll, läheme siis tagasi arupärimiste juurde. Kutsun kõnetooli kolleeg Vladimir Velmani.

Annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. See puudutab Tartu ringtee silla finantseerimist. Tartu idaringtee projekt on arvatud Vabariigi Valitsuse kinnitatud transpordi infrastruktuuri arengukava prioriteetide hulka, mille ehitamiseks on Euroopa ühtekuuluvusfondilt kavas taotleda 584 miljonit krooni. Kuna riik kärbib oluliselt omavalitsustele eraldatavaid summasid, on karta, et Tartu linnal ei pruugi omaosaluse katmiseks raha jätkuda. Sellest tulenevalt on meil kaks küsimust regionaalministrile. Neist esimene: "Kas kirjeldatud kartused on põhjendatud või saate selle mure hajutada?" Ja teine küsimus: "Milline oleks riigipoolse abi äralangemisel parim lahendus, et ülalnimetatud probleem siiski lahendada?" Arupärimisele on alla kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Kutsun kõnetooli kolleeg Marika Tuusi.

Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. See puudutab 2009. aasta lisaeelarve menetlemist, täpsemalt seda, miks see menetlemine on seotud usaldushääletusega valitsusele. See välistab opositsiooni võimaluse esitada eelnõu kohta parandusettepanekuid ning samuti ei saa me siin mitut lugemist pidada ega sõna võtta. Küsimusi on siin üsna palju. Miks seote eelarvekärped valitsuse usaldusega? Miks kardate opositsioonifraktsioonide osalemist kärbete tegemisel? Miks lülitasite opositsiooni menetlusest välja? Miks pole kärbete tegemisele eelnenud põhjalikku majandustegevuse analüüsi ja selget tegevusplaani? Ja mitmed teised küsimused.

Aitäh, kolleeg Tuus! Kutsun kõnetooli kolleeg Valeri Korbi.

Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, mis on suunatud sotsiaalministrile ja meie tahaksime küsida erivajadustega isikute riikliku hoolekande teenuse kohta. Eelmise aasta lõpus võeti vastu sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, millega erihoolekande regulatsioon viidi määruste tasandilt seaduse tasandile. Sellega kaotati vastuolu põhiseadusega. Ja seoses kõigega, millest ma püüdsin selle poole minutiga rääkida, on meil esitatud veel kaks küsimust. Tahaksime teada, miks peavad teenust taotlenud isikud ootama väga pikas järjekorras teenusele suunamist ja miks ei saa isikud, kellel on kohtumäärused jõustunud juba eelmise aasta novembrikuust, ettenähtud teenusele siiani. Lugupidamisega 18 allakirjutanut.

Kutsun kõnetooli kolleeg Nelli Privalova.

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ja minu kolleegide nimel esitan arupärimise haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise kohta: "Austatud härra Tõnis Lukas! Kavandatakse muuta koolieelse lasteasutuse seaduse § 10 lõiget 1 ja sellega lubada lasteasutustele võtta lapsi alates teisest eluaastast. Lapsevanem saab vanemahüvitist ainult kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Eestis on palju lapsevanemaid, kes on üksikemad. Sellel juhul üksikema saab kuus lapsetoetust 150 krooni ja ta võib saada veel riigi poolt ettenähtud toimetulekutoetust 1000 krooni. Seoses sellega on meil järgmised küsimused: 1. Kas oli arvestatud, kui palju inimesi lahkub tööturult?"

Aitäh, kolleeg Privalova! Kutsun kõnetooli kolleeg Eldar Efendijevi.

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on järjekordne arupärimine rahvastikuminister Urve Palole ja see puudutab ka väga tähtsat teemat.
"2008. aasta jooksul ja käesoleva aasta alguses on Teie koalitsioonipartnerid avaldanud korduvalt arvamust, et tulevikus ei ole vajadust rahvastikuministri büroo eksisteerimiseks ja et kõik tema praegused funktsioonid võiks jagada teiste ministeeriumide vahel. Selline positsioon näitab, et integratsioonipoliitika aktuaalsus kaotab oma rolli." Seoses sellega on meil mõned küsimused. Näiteks: "Kuidas Te hindate praeguse rahvastikuministri büroo iseseisva üksuse töö efektiivsust? Kuidas Te näete tulevikus rahvastikuministri koha vajadust valitsuse koosseisus? Milline võiks olla rahvastikuministri büroo tulevik? Kuidas Teie hindate oma valdkondlikku koordineerimisrolli ministeeriumide vahel?" ...

Aitäh, kolleeg Efendijev! Kutsun kõnetooli kolleeg Toomas Vareki.

Aitäh, proua juhataja! Annan üle arupärimise lugupeetud rahandusminister härra Ivari Padarile. 2009. aasta lisaeelarve seadus näeb avalikus sektoris ette nii majanduskulude kui ka personalikulude tõsiseid kärpeid. Samas võib 19. veebruari Eesti Päevalehest lugeda, et riigiettevõtetelt kärpeid ei oodata. Erasektoris on viimase aasta jooksul tehtud märkimisväärseid kärpeid. Sama püütakse teha ka avalikus sektoris negatiivse lisaeelarvega. Vastavalt artiklile on riigiettevõtete peamine eesmärk ikka ja alati võimalikult palju tulu teenida. Teiseks ootab majanduslanguse keskkonnas omanik endiselt korralikku dividenditulu. Nii loodab Rahandusministeerium uuendatud andmetel sel aastal oma äriühingutelt saada 524,38 miljonit krooni. Veel detsembris vastu võetud 2009. aasta riigieelarves oli see summa üle 100 miljoni krooni väiksem. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Varek! Kutsun kõnetooli kolleeg Kalev Kallo.

Proua juhataja! Uuenenud diktatuuri tingimustes ei teagi, millist lõiku ette lugeda, sest eriti palju ei jõua. Aga on üks selline lõik siin arupärimises, et Kuku Raadio saates "Nädala tegija" pahvatas Indrek Tarand välja jahmatava teravuse, et järgmistel kohalikel valimistel vabastatakse Tallinn keskerakondlikust okupatsioonist. Tundus, et tegemist on Türkmenistani raadiosaatega, aga isegi seal ei ole veel nii kaugele jõutud, et oma maa poliitikuid okupantideks tembeldada. Aga meil juba on. Ega muid lõike ei jõua siit enam ette lugeda. Arupärimine on esitatud meie veel vabariigi õiguskantslerile. Alla on kirjutanud 13 Keskerakonna fraktsiooni liiget.

Kutsun kõnetooli kolleeg Vilja Savisaare.

Proua aseesimees! Nüüd on mul arupärimine haridus- ja teadusminister Tõnis Lukasele. Mul on talle kolm küsimust õppetoetuste ja õppelaenu seaduse kohta. Esimene küsimus: "Kuidas hindate, kas tänane õppetoetuste ja õppelaenu seadus on oma eesmärki täitnud?" Teine küsimus: "Õppetoetuste ja õppelaenu seaduses on sätted, mis lubavad ühel õppetasemel õppelaenu täismahus välja võtta vaid ühel korral. Samas räägime, et tuleb soodustada inimeste ümberõpet ning ka kraadiõpe ja kutseõpe on olulisemad ümberõppe võimalused. Kuidas plaanite tagada, et ümberõpe kõrgkoolides muutuks inimestele kättesaadavamaks? Kas plaanite õppetoetuste ja õppelaenu seadust vastavalt muuta?" Kolmas küsimus: "Kas plaanite õppelaenu lage lähiaastatel veel tõsta? Kas on lootust, et tõusevad ka igakuiselt makstavad toetused ja stipendiumid?" Need olid siis küsimused ja neli Riigikogu liiget on sellele alla kirjutanud.
Lugupeetud proua Riigikogu aseesimees! Ma kordan veel kord oma küsimust: millal te leiate aega ...

Aitäh, kolleeg Savisaar! Aeg on läbi.

... läbi vaadata minu kirjalikku protesti, et olla veendunud, et me ei ole kaks tundi asjata tööd teinud? Ma tänan ja loodan sellele küsimusele adekvaatset vastust saada.

Aitäh, proua Savisaar! Aeg on läbi. Läheme edasi. Kolleeg Toivo Tootsen!

Head kolleegid! Koos mitme Riigikogu liikmega annan üle arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. See puudutab Kagu-Eesti teede hooldust. Kohtumistel Võrumaal ja Põlvamaal on jätkuvalt olnud mureallikaks sealsete teede ülimalt halb olukord. Valdavalt on tegemist kruusateedega, nende korrashoid jätab aga väga palju soovida. Halbade teede tõttu on viga saanud väga paljud autod. Väga halvas olukorras olev Värska–Saatse ja mitmed teised sealsed teed on viinud meeleheitele ka kohalike talunike käest piima kokku vedavad autojuhid. Mitmed talunikud plaanitsevad juba tootmist lõpetada. Kõigest sellest tulenevalt on meil neli küsimust. Näiteks see, et millised Kagu-Eesti teed on kavas sel aastal viia musta katte alla või muuta tolmuvabaks, ja veel kolm küsimust.

Aitäh, kolleeg Tootsen! Kolleeg Vilja Savisaar, protseduuriline küsimus!

Aitäh, proua aseesimees! Ma ei saanudki oma viimasele küsimusele vastust. Te enne püüdsite siin väga pühalikult ja põhjalikult rääkida, et juhatus vastab kõikidele protestidele. Seekord ei saanud ma küll mitte mingit vastust. Millal on teil esimene võimalus see läbi vaadata? Teil on olnud selleks juba kaks tundi aega, et minu kirjalik protest läbi vaadata ja otsustada selle üle.

Lugupeetud proua Savisaar! Ma selgitasin, et praegu on tegemist istungi rakendamisega. Me jõuame ka kohaloleku kontrolli juurde, siis kui selleks tuleb aeg, ja juhatus vaatab läbi protesti, mille te olete meile kirjalikult esitanud. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud kolleegid! Esitan arupärimise keskkonnaminister Jaanus Tamkivile. Seal on viis küsimust. Kuivõrd avaldavad arengukava rakendamisele mõju lisaeelarvega tehtud kärped? Arengukavas on olulise probleemina esile toodud, et põllumajandustootjad ei ole rakendanud piisavaid meetmeid tootmisest tuleneva keskkonnakahju vältimiseks, täielikult ei ole kasutatud veekaitseks suunatud toetusi – näiteks sõnnikuhoidlate ehitamiseks. Põllumajandustootmise intensiivistumine võib kaasa tuua veekeskkonnale avalduva surve tõusu. Kuidas on toimunud selles küsimuses koostöö Põllumajandusministeeriumiga? Kuidas on  Riigimetsa Majandamise Keskuse tegevus seotud eelnimetatud arengukavaga ning kuidas hindate selle täitmist? Milline oli Riigimetsa Majandamise Keskuse eelarve aastal 2008 ja milline on erinevus aastaga 2009? Kui suur on RMK juhtkonna palgakulu aastal 2009? Alla on kirjutanud kaheksa fraktsiooni liiget.

Kolleeg Aivar Riisalu, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Veel mõnda aega tagasi arutasid kõik poliitilised jõud üheskoos, et riigikaitse kulude arvelt ei tohiks ka kitsamal ajal kokku hoida. Ometi on meil praeguseks selgeks saanud, et 14% riigikaitse kulusid on kärbitud. Kaitseministeeriumil oli plaanis hankida 150 miljoni krooni eest aktuaalseid side- ja infotehnoloogia vahendeid, et tagada Eestile küberturvalisust ja kõike sellesse valdkonda puutuvat, samuti maaväe taktikalise sidesüsteemi väljaarendamine ning kohalike side- ja turvasüsteemide ehitamine. Meie mure on siiralt selles, kas nende kärbete tõttu ei või mitte juhtuda seda, et Eesti küberturvalisuse olukord, mis on viimastel aegadel meile ju palju kõneainet pakkunud, võib sattuda löögi alla. Seoses sellega on meil ...

Aitäh, kolleeg Riisalu!

... kaitseministrile kuus küsimust.

Kutsun kõnetooli kolleeg Lembit Kaljuvee.

Aitäh, proua juhataja! Head kolleegid! Kuna aega on vähe, siis ma ei saa seda arupärimist ette lugeda. Arupärimine on meie majandus- ja kommunikatsiooniministrile Juhan Partsile ja selle sisu puudutab Põlevkivi Tehnoloogia Arenduskeskuse asutamist. Mõne sõnaga ütlen, et selline keskus pidi asutatama juba kaks ja pool aastat tagasi. Kaks aastat tagasi, pärast seda, kui ministriks sai härra Juhan Parts, hakkas see idee välja surema ja praeguseks on see kahjuks maha maetud. Samal ajal räägime me sellest, et Eestis on vaja teadmistepõhist majandamist. Mida me veel siis teadmistepõhiselt majandame, kui mitte põlevkivi, kus meil on kõige suurem know how üle maailma?

Aitäh, kolleeg Kaljuvee! Kutsun kõnetooli kolleeg Lauri Laasi.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Kuna siin saalis ei ole piiratud mitte ainult kõneaeg, vaid on piiratud ka demokraatia, siis ma ei tea, kas ma julgengi oma arupärimist üle anda – mine tea, mis tagajärjed võivad sellega kaasneda. Nimelt puudutab ka see arupärimine peaministri väidetavat varjatud osalust Emajõe Ärikeskuses. Arupärimine on siseminister Jüri Pihlile.
Nimelt on mitmed Tartu Linnavolikogu opositsioonierakondade esindajad vihjanud Andrus Ansipi võimalikule varjatud osalusele AS-is Emajõe Ärikeskus. Väidetavalt omandas praegune peaminister ja endine Tartu linnapea osaluse mainitud äriühingus ajal, mil ta oli Tartu linnapea. Vihjatud on isegi osaluse võimalikule suurusele. Osaluse rahaliseks väärtuseks on erinevate allikate andmetel ligi 100 miljonit Eesti krooni. Siit ka neli küsimust härra siseministrile. Loodame neile peatselt vastuseid saada.

Kadri Simson, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma palun kahte minutit nii nagu 17 aastat on antud arupärimiste sisseandmiseks Eesti Vabariigi Riigikogus.

Teil on kaks minutit.

Minu arupärimine on õiguskantsler Indrek Tederile ja see puudutab täna erakorralise istungi kokkukutsumise põhjuseks oleva soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nimelt on eelnõule teisel lugemisel lisatud parandusettepanekud, mis puudutasid kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadust ja kohaliku omavalitsuse korraldamise seadust ning neil puudus seos eelnõu algse mõttega. Selles arupärimises on toodud rohkelt viiteid Eesti põhiseadusele ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ja sellele, kuidas on Riigikogus kombeks seaduseelnõusid lugeda. Nagu te kõik teate, on neid kombeks lugeda kolmel lugemisel, välja arvatud välislepinguid puudutavad seaduseelnõud, Vabariigi Presidendi seaduse kinnitamine ja Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seaduse uuesti lugemine. Ja sellest tulenevalt palume me seisukohta ja Riigikogu ette vastust andma tulemist õiguskantsler Indrek Tederilt, et ta annaks oma hinnangu, kas Riigikogus on seaduseelnõu 317 puhul järgitud kõiki neid menetlusreegleid, mis meie kodukord ette näeb, ning kas oleks õigem vormistada muudatusettepanekud seaduseelnõuks ja menetleda siis seda ka vastavas korras. Kuidas võib sellise pretsedendi loomine õiguskantsleri hinnangul mõjutada seaduseelnõude edasist menetlemist? Kas on lubatav, et mis tahes seadust võib muuta kahe lugemisega, tuues ta mõne teise eelnõu juurde, mis on esimese lugemise juba läbinud? Me soovime ka teada, kuidas peaks Riigikogu töö- ja kodukorra seadust õiguskantsleri hinnangul muutma, et selliseid olukordi edaspidi vältida, ja kuidas on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus seotud Eesti Vabariigi põhiseadusega. Kas õiguskantsler peaks ...

Teie aeg!

... selle järele järelevalvet teostama? Aitäh!

Olga Sõtnik, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu arupärimine läheb heale haridus- ja teadusministrile Tõnis Lukasele.
"Lugupeetud haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas! Majanduslanguse ja sotsiaalsete probleemide tõusu olukorras pööravad mitmed meie ümberkaudsed riigid oluliselt suuremat tähelepanu noorsootöö tõhustamisele ning ajaveetmise võimaluste laiendamisele. Soome Vabariigi majanduslanguse vastase võitlemise plaanis on noorte vaba aja sisustamine üks olulistest meetmetest. Viimastel kuudel on mitmed omavalitsused tunnistanud, et huvikoolid on sulgenud mitmeid ringe ja tegevusi, kuna laste arv on tõsiselt kukkunud. Sellest tulenevalt on Teile järgmised küsimused: 1. Milliseid meetmeid rakendab Haridus- ja Teadusministeerium suurendamaks noorte vaba aja veetmise võimaluste laiendamist? 2. Milliseid samme on astunud Eesti Noorsootöö Keskus, et veelgi suurendada noorte võimalusi olla tegusalt haaratud koolivälisel perioodil? Mida on tehtud, et ennetada laste ja noorte uimastite ja alkoholi tarbimise kasvu? 3. Kui suuri summasid olete suunanud huvihariduse täiendavaks rahastamiseks? 4. Kuidas plaanite edendada ja laiendada pikapäevarühmade tegevust? 5. Kuidas hindate noorsootöö strateegia elluviimise hetkeolukorda? Millised on 2009. aasta tegevused selles valdkonnas? Lugupidamisega Mailis Reps, Vladimir Velman, Valeri Korb, Helle Kalda, Lauri Laasi, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Eldar Efendijev ja Olga Sõtnik." Aitäh!

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tänan loomulikult Eesti Vabariigi põhiseadust ja Reformierakonda, et ma saan siin kõnelda. Aga arupärimine on majandusminister Juhan Partsile. See puudutab Eesti Energiat. Lubage lühidalt tutvustada seda teksti, et oleks võimalik kaaluda selle sisukust.
Eesti Energiast on juba pikemat aega tulnud signaale, et põlevkivienergeetika konkurentsivõime suurendamiseks tuleb selles tööstusharus teha ümberkorraldusi. Juhtide kõnepruugis kõlavad lööklaulu refräänina sõnad "efektiivsus, efektiivsus, efektiivsus." Kogenud inimesed teavad, et kui sellist sõna väga tihti kasutama hakata, tasub karta koondamisi. Riigis opositsioonis olev Keskerakond üritab toimuva valguses tähelepanu osutada, kuid asjatult. Esmaspäeval Riigikogu ees kõneldes ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister, et midagi konkreetset, mida riik põlevkivienergeetikaga ja selles valdkonnas töötavate inimestega lähiajal ette kavatseb võtta, tema ei tea. Ja tal pole ka tegelikult mingit väga selget plaani selles küsimuses, kuigi ta toimib teatavasti kui üldkoosolek ka energeetikaettevõtete ja nendega seotud küsimustes. Kuulda on ikka need vanad head üldised mõtteterad ümberstruktureerimise vajadusest või et põlevkivienergeetika võiks praegusel ebakindlal ajal olla üheks Ida-Virumaa stabiilsuse nurgakiviks. Mis on ka mõnes mõttes õige, kuid töökohad, välismajanduse tasakaal ja muud suured plussid on paraku hakanud kahanema kogu selle jutu valguses. Siit ka mõned küsimused. Millal saavad toimuma ja millised on ümberkorralduste selged eesmärgid? Kui paljusid inimesi need puudutavad? Milline on selle kõige majanduslikult mõõdetav efekt? Aitäh!

Tiit Kuusmik, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Soovin edasi anda arupärimise justiitsminister Rein Langile. Soov on natuke täpsustada kuritegevuse statistikat. Täna rääkis härra justiitsminister pikalt sellest teemast, aga sellegipoolest, kui Justiitsministeerium esitas läinud aasta statistikat, selgus, et viimasel kolmel aastal on Eestis sooritatud kuritegude arv püsinud stabiilsena. On kuidas on, kuid kehvenenud majandusolude tõttu on meil põhjust küsida, kas sellest tulenev töötus ja sotsiaalsete pingete kasv mõjub kuritegevusele väetisena. Politsei on alati öelnud, et kuritegevuse juured on eelkõige sotsiaalsed ning mida madalam heaolu, seda kõrgem on kuritegevuse tase. Kas me saame tänast päeva näiteks võrrelda 1994. aastaga, mil Eestis kaotas kurjategija käe läbi elu 426 inimest? Mullu oli see arv 86. Siin peetakse silmas nn traditsioonilisi kuritegusid. 14 aastaga on meie elu palju muutunud, kaasa arvatud ka seadusandlus. Nii ei olnud toona näiteks arvutite ja internetiga seotud kuritegevust, SMS-pettusi ega muid selliseid kuriteoliike. Aga ka korduvalt alkoholijoobes autojuhtimine polnud siis kriminaalne tegu. Pisivargusi on seadus aastate jooksul tõlgendanud nii kriminaalse kui ka mittekriminaalse teona. Sellest johtuvalt on ka mõned küsimused. Kas kuritegevuse prognoosimiseks eksisteerib statistiline baas, millele võiks tugineda? Et saada objektiivset pilti, kui stabiilne on meie kuritegevus eri aegadel, tuleks stabiliseerida seadusandlust. Kui kaugel on ja millised on selle saavutamise teed? Alla on kirjutanud seitse erakonna liiget. Aitäh teile!

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Meil, Keskerakonna fraktsiooni liikmetel, on arupärimine siseminister Jüri Pihlile ja see puudutab Kuressaare pääste- ja politseimaja. Siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS‑i vahel sõlmiti 13. juulil 2007. aastal üürileping, mille alusel RKAS ehk Riigi Kinnisvara AS kohustus Saare maakonnas Kuressaare linnas Pihtla tee 7 rajatava üüripinna ja selle juurde kuuluva territooriumi üle andma hiljemalt 30. juuniks 2009. aastal. Lepingujärgselt peab RKAS ehitama sellele territooriumile uue hoone Saaremaa siseturvalisuse töötajatele. Lähtuvalt eeltoodust on meil härra Jüri Pihlile järgmised küsimused. Kas antud leping Siseministeeriumi ja Riigi Kinnisvara AS‑i vahel on kehtiv? Juhul kui leping on kehtiv, siis kas antud lepingu täitmise tähtaegadest peetakse kinni? Juhul kui lepingut on muudetud, siis palun vastake, millises osas ja mille alusel. Teadaolevalt olete peale seda lepingut sõlminud mitmeid üürilepinguid uute ruumide rentimiseks Ida-Virumaal. Miks on uued lepingud sõlmitud  enne, kui varasemad on ellu viidud? Kas teie prioriteet on eelistada Ida-Virumaa siseturvalisuse töötajate töötingimuste parandamist Saaremaa omadele? Üle kümne Keskerakonna fraktsiooni liikme on siia alla kirjutanud. Aitäh!

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Käesolevaga on Keskerakonna fraktsiooni paljudel liikmetel tekkinud mitmeid küsimusi seonduvalt vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse aastaga. Eriti raske on majanduslanguse olukorras kindlasti lasterikaste perede olukord, kelle vaesusse jäämise risk on läbi aastate olnud ju kõige suurem. Statistika järgi langeb pere elatustase järsult just pärast kolmanda lapse sündimist ning uuringutest tuleb välja, et praegu on perede laenukoormus väga suur ja perekonnale ei planeerita lisa ka just seetõttu, et kardetakse sattuda makseraskustesse. Seega on juba praegu võimalik öelda, et majandussurutis võib olla pärssiv ka meie iibele. Enamikul juhtudel on Eesti pered võtnud laenu just kodu soetamiseks ja selle tagastamiseks seotakse ennast aastakümneteks rahaliste kohustustega. Mullu kasvas aga märkimisväärselt just nende laenude arv, mis on enam kui 60 päeva viivises. Pangajuhtide hinnangul oli 2008. aasta alguses see tase juba 0,9% ning aasta jooksul kasvas see kurvale tasemele 2,3%. Pangajuhtide hinnangul on praegu makseraskustes juba 3500 perekonda. Sellest tulenevalt on meil ridamisi küsimusi, eriti arvestades seda, et näiteks meie Läti ja Leedu kolleegid on praegu välja töötamas eluasemelaenude teatud osa kinnimaksmist. Sellest tulenevalt on peaministrile küsimused, mida on meil planeeritud ja millised sammud on teoksil. Aitäh!

Helle Kalda, palun!

Suur aitäh, istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on 17 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine härra rahandusminister Ivari Padarile. Küsimus on rahanduspoliitikast. Meedias avaldati 18. veebruaril 2009 aastal Euroopa Komisjoni soovitus karmistada Eesti rahanduspoliitikat ja rakendada mõistlikku avaliku sektori palgapoliitikat. Euroopa Komisjoni arvates tuleks Eestil püüda hoida valitsemissektori puudujääk alla 3% SKT-st ning võtta meetmeid, toetamaks eelarve tugevdamist keskpikas perspektiivis. Seoses sellega on meil kolm küsimust. Esimene küsimus: "Milliseid seadusandlikke ja organisatsioonilisi meetmeid Te kavatsete rakendada rahanduspoliitika karmistamiseks ning kui Te kavatsete, siis milles need konkreetsed meetmed seisnevad?" Teine küsimus: "Kas nende meetmete hulgas on ka Teie poolt välja käidud nn uue maksupoliitika meetmed, millised need on ning milliseid seadusandlikke akte ja kuidas tuleb nende meetmete rakendamiseks muuta?" Kolmas küsimus: "Miks praegune valitsus juba varem, kriisi alguses ei rakendanud seadusandlikke ega muid meetmeid rahanduspoliitika karmistamiseks, vaid esitas selle asemel ridamisi ebareaalseid riigieelarve eelnõusid?" Aitäh teile!

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Meil on koos terve rea Keskerakonna fraktsiooni liikmetega sisukas, kuid lühike arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Tuleneb see kalapüügiseadusest. Nimelt on meil praegu kalurite probleemid jagatud Keskkonnaministeeriumi ja Põllumajandusministeeriumi vahel ning seetõttu on siin rida probleeme, mis on jäänud kahe ministeeriumi vahepeale ja on lahendamata. On päris palju signaale saartelt, kust ma ise olen valitud, et probleemid suunatakse ühest ministeeriumist teise ja sisuliselt jäävad nad lahendamata. See tähendab sadu inimesi ja kümneid probleeme. Kahjuks ei ole need kõik ka nende pikkade aastate jooksul lahenenud. Me arvasime, et on parem, kui osa kalapüügiasjadega tegeleb Põllumajandusministeerium. Tuleb välja, et siiski ei ole ning kuhugi tuleks need probleemid koondada. Sellest tulenevalt loomulikult on meil peaministrile, kes peaks seda tööd koordineerima ja suunama, kaks sisulist küsimust. Kas kalurite poolt on esitatud pretensioone põhjustatuna kalapüügi korraldamise killustamisest kahe ministeeriumi vahel, mis tegelikult on toimunud? Kas peaministri arvates ei oleks mõistlik tuua kalapüügi korraldamine täielikult tagasi Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, kus see oli varem? Aitäh!

Vilja Savisaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine justiitsminister Rein Langile ja see puudutab kriminaalpoliitika arengusuundi. Sisu seisneb selles, et valitsus esitab tänavu Riigikogule uued kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018. Viimastel aastatel oleme edusamme teinud peamiselt kahes olulises suunas: registreeritud kuritegude arv on vähenenud ja vähenenud on ka kinnipeetavate arv. Oma ettekandes Riigikogus kinnitas justiitsminister kriminaalpoliitika arengusuundadest läinud aasta näitajate osas kokkuvõtet tehes, et võrreldes 2007. aastaga suurenes mullu kuritegevus 1%, mida ühteaegu võib pidada suhteliselt heaks, kuid samas ka ärevust tekitavaks tulemuseks. Sellest väikesest sissejuhatusest lähtuvalt on mul justiitsministrile mõningad küsimused. Kas kuritegevuse suurenemise näitajat võis mõjutada tõsiasi, et möödunud aastal muudeti korduvad pisivargused taas kuriteoks? Kas nägite ette antud muudatuse põhjal muutusele mõjutatud kriminaalstatistika teisenemist? Ja kolmandaks, kas peate sisseviidud seadusmuudatust piisavalt põhjendatuks? Koos minuga on arupärimisele alla kirjutanud Enn Eesmaa, Nelli Privalova, Olga Sõtnik, Toivo Tootsen, Mailis Reps, Rein Ratas, Evelyn Sepp, Ain Seppik ja Aivar Riisalu. Loodame, et justiitsministril on aega tulla lähiajal Riigikogu ette nendele küsimustele vastama. Aitäh!

Head ametikaaslased! Ma palun vabandust, aga ette on kuulda, et infotehnoloogiliste vahendite kaudu jõuavad siia ka teatud helisignaalid Tallinna Linnavolikogust. Mul on palve, et kui te kuulate ja vaatate seda ülekannet, siis nii, et see ei segaks meie tööd siin täiskogu istungite saalis. Inara Luigas, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Annan üle arupärimise regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimine on regionaalpoliitilise olukorra halvenemise kohta Eesti riigis. Regionaalpoliitika pole Eesti riigis kunagi olnud väga suure toetuse ja arenguga valdkond, valitsuse poolt tehtud 2009. aasta lisaeelarve kärpekavad kohalikele omavalitsustele on aga päris kahetsusväärne tegu, millega vähendatakse kohalike omavalitsuste olulisi toimetulekufinantse ja investeerimisvõimalusi ning koos sellega nõrgestatakse kaugemate regioonide kohalike omavalitsuste toimetulekut veelgi. Kõige raskemaks võib kujuneda olukord nendel valdadel ja linnadel, kel on juba sõlmitud lepingud ehitajatega ja kel tuleb tasuda maksud. 2009. aasta lisaeelarves vähendatakse kokku kohaliku omavalitsuse üksustele tasandusfondi arvestatud eraldiste mahtu 519,17 miljoni krooni võrra. Seejuures eelarvete tasandusfondi vähendatakse 330 miljoni krooni ning § 4 lõike 2 alusel jaotatavate vahendite mahtu 189,17 miljoni krooni võrra. Seoses sellega on meil neli küsimust härra regionaalministrile ja need on järgmised. Kuidas ja millises suuruses on arvestatud koolieelsete lasteasutuste õpikeskkonna arendamine ja pedagoogide palgatõusu toetamine? Majandusprognoosidest tulenevalt suureneb käesoleva aasta lõpuks oluliselt töötute arv, mis võib ulatuda isegi 80 000-ni. Kuidas on sellest tulenevalt võimaldatud kohalikel omavalitsustel, milliste meetmetega ja millise rahasumma ulatuses, töötuse vähendamisega tegelda? Alla on kirjutanud hulk Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Aitäh!

Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine härra peaminister Andrus Ansipile riigi osalusega ettevõtete kasumi jaotamise kohta. 18. veebruaril s.a kirjutas ajaleht Postimees, et Rahandusministeerium soovib riigifirmadest välja pigistada võimalikult palju dividende. Saak jääb aga varasemate aastatega võrreldes kasinaks. Vabariigi Valitsus püüab sellisel viisil täita 2009. aasta riigieelarvet. Suurima dividendimakse teeb Eesti Energia – 224 miljonit krooni. Eesti Energia juhatuse liikme Margus Kaasiku sõnul on kohustus 224 miljonit krooni dividendideks maksta jämedalt võttes 100 miljoni krooni võrra suurem, kui firma siiani arvestas. "Sada miljonit on praegustes tingimustes väga suur summa, aga kui riigieelarve vajab tuge, peame selle maksmisega hakkama saama," ütles Margus Kaasik. Tallinna Sadam maksab dividende 100 miljonit krooni. Sadama finantsjuht Marko Raid ütles, et see on firmale suur kohustus. Tallinna Sadam on sõlminud lepingu Euroopa Investeerimispangast 40 miljoni euro ehk umbes 626 miljoni krooni laenamiseks. Marko Raidi sõnul vajab sadam sel aastal veel teist sama suurt rahasüsti, et refinantseerida lõppevaid võlakirju ja laene. Sadamal on igal aastal olnud raskusi, et nõutud summad ära maksta. Dividende maksavad riigile ka AS Eesti Loto – 108 miljonit krooni ja Lennuliiklusteeninduse AS – 75 miljonit krooni. Rahandusministeeriumi riigiettevõtete dividendivõtmise eelnõu lugedes torkab silma, et rahapuudusel on püütud ka väikestest firmadest võimalikult palju välja pigistada. Eesti Geoloogiakeskuselt võetakse 220 000 krooni asemel 400 000 krooni, Eesti Kaardikeskuselt 500 000 krooni asemel 575 000 krooni. Seoses eeltooduga on meil ka rida küsimusi härra peaministrile ja alla on kirjutanud 11 Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aadu Must, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Mul on koos seitsme kolleegiga au üle anda arupärimine regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Arupärimise teemaks on nimede eestistamise kampaania, millest me lugesime 28. jaanuari ajalehest Postimees. Asi on selles, et selliseid kampaaniaid on ka varem olnud, ajaloolased on sellest palju kirjutanud. Kunagi 1930. aastatel oli analoogne kampaania üks vaikiva ajastu asenduskampaaniatest. Sellest rääkis rahvas ka, kuidas tollane minister Eenpalu või Einbund käis asja propageerimas ja lubas võtta algul endale eesti nimeks kodukoha järgi Aruküla, aga mehed ütlesid, et kuna ta olevat rohkem Lagedi poolt pärit, siis võiks ta äkki võtta nimeks hoopis Arulagedi. Me tahame regionaalministrilt tegelikult asjalikult kuulda selle kampaania tagamaadest, sest Euroopas on nimede sundriigikeelestamist võetud ühe paraaditseva rahvusluse poliitika indikaatorina. Aitäh!

Rein Ratas, palun!

Austatud juhataja! Esitan peaministrile arupärimise SMS-laenude kohta. 18. veebruari s.a Eesti Päevalehe on-line-portaalis väidetakse, et Reformierakond võitleb SMS-laenu intressi piirmäära vastu. Vastavalt Riigikohtu praktikale on liigkasuvõtmine ebamõistlik ja seetõttu on mitmetel juhtudel tunnistatud kehtetuks üle kahe keskmise Eesti Panga tarbimislaenu intressimäära ulatuvate intresside tagajärjel tekkinud nõuded. Praeguseks on Eesti eri kohtutes sadu juhtumeid, kus on vaidlustatud SMS-laenude lõksu langenud isikutele esitatud nõuded, mis ületavad laenatud summasid kümnetes kordades. Lähtudes eeltoodust, palume teil, austatud peaminister Andrus Ansip, vastata järgmistele küsimustele. Milline on Vabariigi Valitsuse seisukoht eraisikute tarbimislaenude intresside piirmäära kehtestamise suhtes? Kui võimalik, siis andke teada ka oma isiklik seisukoht, kas sellist piirmäära on vaja kehtestada või mitte. Kas Vabariigi Valitsus on vastavat seaduseelnõu välja töötades ja kooskõlastades arutanud piirmäärade kehtestamist või mitte? Kui ei arutanud, siis mis kaalutlustel? Kas teie kui peaminister ja suurima koalitsioonipartei esimees olete andnud oma erakonnakaaslastele ka vastavaid juhiseid või käske? Tänan!

Vladimir Velman, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Sotsiaalministeerium saatis e-õigusesse seaduseelnõu, millega liidetakse Tervisekaitse Inspektsioon, Tervishoiuamet ja Kemikaalide Teabekeskus. Ühtse asutuse loomise väidetav eesmärk on vältida tööülesannete dubleerimist ja killustamist, vähendada halduskoormust, parandada teenuste kvaliteeti. Ümberkorraldamise käigus koondatakse ühte asutusse valitsemisala eri asutuste vahel killustatud ja dubleeritud funktsioonid. Näiteks teevad Tervisekaitse Inspektsioon ja Tervishoiuamet mõlemad järelevalvet, kuidas nakkusohtliku materjaliga ümber käiakse ja mõlemad väljastavad ka nakkusohtliku materjali käitlemiseks tegevuslube – Tervishoiuamet eriarstiabi osutajatele, Tervisekaitse Inspektsioon teistele juriidilistele ja füüsilistele isikutele. Sellest tulenevalt on meil peaministrile järgmised küsimused. Kui palju plaanitav reform kulutab riigieelarvest raha 2009. ja 2010. aasta jooksul? Kui suur on plaanitav kokkuhoid, millal see avaldub? Kuidas hindate, kas Sotsiaalministeerium on seekord reformi ettevalmistamisega piisavalt hästi hakkama saanud? Millised probleemid võivad ilmneda, kui asutused on liidetud? Kui palju inimesi reformi tulemusena koondatakse? Kui paljud neist jätkavad tööd loodavas ühendasutuses? Arupärimisele on alla kirjutanud Mailis Reps, Vladimir Velman, Valeri Korb, Inara Luigas, Enn Eesmaa, Olga Sõtnik ja Kalev Kallo. Tänan!

Heimar Lenk, palun!

Head kolleegid! See arupärimine on sotsiaalministrile ning puudutab pensione ja vanema põlvkonna sotsiaalset seisundit Eestis praegu. Teatavasti jäi pensionitõus väiksemaks kui loodeti – 14% asemel 5%, mis on märgatav vahe. Samal ajal on hinnad kõvasti üles läinud ning vanainimeste olukord halvenenud ja elatustase tunduvalt langenud. Samamoodi teeb pisut noorematele inimestele muret pensionisammaste süsteemi olukord. Selle süsteemi on valitsus ja Sotsiaalministeerium täiesti käest ära lasknud. Inimestel puudub praegu võimalus ülevaadet saada, kui palju nende vara on võlakirjades, kus kohas need võlakirjad asuvad. Teatavasti on 4% pensionifondide rahast paigutatud väga kõrge riskiga äriprojektidesse ja rämpsvõlakirjadesse, mis teeb muret. Suured summad on seal kaduma läinud ja hetke turuolukorras oleks vajalik näiteks rämpsvõlakirja selgumisel fondi vahetada sagedamini kui korra aastas, anda inimestele see võimalus, mida praegu pole. Leiame, et kuna riik tegi II pensionisamba kohustuslikuks, oleks riigi kohus ka vastavatesse probleemidesse rohkem sekkuda ja võib-olla kaaluda võimalust, et inimesed võiksid ära lõpetada lepingu selle fondiga, kui raha seal pidevalt niivõrd alla käib. Ja siin on meil viis küsimust nende asjade kohta, et uus sotsiaalminister värske peaga ja uue jõuga võtaks asjad läbivaatamisele ning vastaks meile, kuidas seda olukorda võiks parandada, et elu läheks paremaks nii vanemal põlvkonnal kui ka nendel, kes alles praegu endale pensioni koguvad.

Marika Tuus, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Mul on Keskerakonna fraktsiooni nimel üle anda arupärimine tulevasele sotsiaalministrile. Selle teema puudutab tööhõivet. Olukord meie tööturul on muret tekitav ja iga päevaga lisandub töötute ritta enam kui 100 inimest. Sellist tempot oleme hoidnud juba mitu kuud. Maakonniti on aga töötute arv aastaga lausa mitmekordistunud. Samas ei ole uusi palgateenimise võimalusi mõnes kohas üldsegi olemas. Nii näiteks kandideeris Valgamaal ühe kaupluse 30 uuele töökohale pea 700 inimest. Samas näeme ka, et riik ei ole olukorrale adekvaatselt reageerinud. Meie tööpoliitika on passiivne, mida on kinnitanud ka väga paljud spetsialistid. Oma kulutustelt aktiivsetesse tööturumeetmetesse oleme praegu Euroopas viimasel kohal, kulutame selleks vaid 0,1% SKT-st. Euroopa kulutab meist aga täpselt kümme korda rohkem ning isegi Läti ja Leedu on meist eespool. Siin on ka rida küsimusi. Miks pakutakse Eestis täienduskoolitust vaid töö juba kaotanud inimestele ja sedagi kuni poole aasta möödudes töötuks jäämisest? Miks osaleb Eesti tööturumeetmetes vaid 7% kõigist registreeritud töötutest? Miks kulutab Eesti riik Euroopaga võrreldes kümme korda vähem vahendeid aktiivsele tööturupoliitikale? Miks puudub Eestis töövahetusportaal ja miks me ei kaasa sellesse probleemi ka sotsiaalpartnereid? Aitäh!

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud kolleegid! Minu käes on arupärimine, mis on suunatud Andrus Ansipile. Me tahaksime küsida ja küsimegi elanikkonna tervisliku seisundi kohta.
Võrreldes möödunud aastaga on 2009. aastal riigieelarve seadusega vähendatud 30% summasid, mis on mõeldud ennetustegevuseks, näiteks südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikule strateegiale. Nüüd tõsteti lisaks veel ravimite käibemaksu 5%-lt 9%-le. Teadlased märgivad, et riikide vahel on eluea ja tervelt elatud eluea osas väga suuri erinevusi, eriti vanade ja uute riikide vahel. Uuringud näitavad, et Eesti majandus maksab elanikkonna kehva tervise eest niigi kõrget hinda. Ravimite, meditsiiniseadmete ning tehniliste abivahendite käibemaksu tõstmisega ei tule me majandussurutisest veel niipea välja. Kehv tervis piirab inimese töötamisvõimalusi, majandust viivad aga edasi meie inimesed. Eelnevast tulenevalt on meil järgmised küsimused.  Milliseid samme on Vabariigi Valitsus ette võtnud, et Eesti elanike tervist parandada? Milliseid strateegiaid, kavasid plaanitakse vastu võtta? Kuidas mõjutab ravimite käibemaksu tõus inimese tervist, kas on koostatud analüüse, kui on, siis milliseid? Millised on nende tulemused? Kui suured on Eesti südame-veresoonkonnahaiguste näidud? Kuidas mõjutab seda ennetustegevuse rahade vähendamine? Koos minuga on alla kirjutanud viisteist Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Nelli Privalova, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Minu ja minu kolleegide poolt on arupärimine keskkonnaministrile.
"Austatud Jaanus Tamkivi! Keskkonnastrateegia aastani 2030 on keskkonnavaldkonna arengustrateegia, mis juhindub Eesti säästva arengu riikliku strateegia "Säästev Eesti 21" põhimõtetest ja on katusstrateegiaks kõikidele keskkonnavaldkonna alavaldkondlikele arengukavadele, mis peavad koostamisel või täiendamisel juhinduma keskkonnastrateegias toodud põhimõtetest. Keskkonnavaldkond hõlmab nii sisult, ulatuselt kui ka spetsiifikalt väga erinevaid alavaldkondi, seetõttu on nende sihipärase arengu kavandamiseks vastavate alavaldkondade koostamine vajalik ja põhjendatud ka keskkonnastrateegia kui üldisema raamdokumendi olemasolul. Lähtuvalt eeltoodust palume vastata järgmistele küsimustele. Kuidas hindate keskkonnastrateegia aastani 2030 rakendumist? Millised probleemid on selle dokumendi rakendumisel ilmnenud? Strateegia väidab, et keskkonnasõbralikuma olelusringiga kohaliku toidu eelistamine on suurenenud. Kas te saaksite seda väidet tõestada vastavate uuringutega? Joogivee kvaliteet ja elanikkonna varustatus ühisveevärgi veega on aastatega paranenud, kuid joogivee kvaliteedi teatud näitajate osas ei ole veel piisavat paranemise märki. Millistel põhjustel pole paranemist toimunud? Eesti ...

Teie aeg! Eldar Efendijev, palun!

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Esitan teile 12 Riigikogu liikme allkirjastatud arupärimise kaitseminister härra Jaak Aaviksoole. Arupärimine puudutab peent valdkonda, aga kuna 19. veebruaril s.a teatas ajaleht Postimees sellest, siis leidsime, et oleks otstarbekas seda arupärimise kaudu täpsustada. Postimees teatas, et valitsus kärpis 2009. aasta lisaeelarve eelnõus muude Kaitseministeeriumi kulude raames ka välisluuret teostava Teabeameti kulusid 10%. Samas artiklis on viidatud põhjendatult, et reeglina vähendati selles seaduseelnõus asutuste ja organisatsioonide eelarvet 7%. Samast artiklist selgub ka, et kuna Teabeameti eelarve on kaetud riigisaladusega, siis ei ole üldse võimalik saada infot selle kohta, milliseid kuluartikleid konkreetselt kärbiti. Ja sellega seoses on meil mitu küsimust. Näiteks esimene küsimus: milline oli see hädavajadus, mis tingis Teabeameti eelarve kärpimist sel aastal lisaeelarvega 10%? Ja meid puudutav küsimus on kolmas. Vastavalt väljakujunenud Riigikogu tavale ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni töökorrale ning julgeolekuasutuste seadusele kooskõlastatakse nende asutuste eelarve muutused ka Riigikogu vastava erikomisjoniga. Mis põhjusel teie antud juhul neid nõudeid rikkusite? Aitäh!

Aeg! Toomas Varek, palun!

Härra Riigikogu aseesimees! Minul on arupärimine, lugupeetud Riigikogu, härra peaministrile. See puudutab regionaalministri tegevust. Peaaegu pool aastat on Eesti Vabariigi regionaalministri ametit pidanud Siim Valmar Kiisler. Vaatamata suhteliselt pikale ametisoleku ajale, ei ole ta peale ebaeetilise invaparkimisloa kasutamise ja Hugo Bossi poe igapäevase külastamise mitte millegi muuga silma paistnud. Väidetavalt on olnud juhtumeid, kui ka teile ei ole avalikkusele esinedes, tele- või raadiointervjuud andes meenunud meie hetkel ametis oleva regionaalministri nimi. Valitsusjuhina peaksite julgema tõdeda, et teie koalitsioonikaaslased IRL-ist on jäänud kompetentse inimese leidmisel regionaalministri ametisse selgelt hätta, ja kutsuma neid üles oma saamatust ja lühikest pinki ka tunnistama. On seitse küsimust. Kas te võiksite nimetada kolm konkreetset ettepanekut regionaalpoliitilise olukorra parandamiseks, millega  Siim Valmar Kiisler on valitsuses esinenud? Kas peate normaalseks, et regionaalministri avalikkuse jaoks tuntumaks ettevõtmiseks on seni olnud Hugo Bossi poe külastamine Tallinna kesklinnas? Kas olete nõus, et regionaalministri amet käib Siim Valmar Kiislerile üle jõu? Kui oluliseks peate seda, et Eesti omavalitsusliidud ja katusorganisatsioonid on pidevalt olulistes küsimustes regionaalminister Siim Valmar Kiisleriga erinevatel seisukohtadel, ning mis võib teie arvates olla kujunenud olukorra põhjuseks? On veel kaks küsimust. Alla on kirjutanud 16 fraktsiooni liiget. Aitäh!

Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Käesolevaga on mul heameel esitada arupärimine majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Arupärimine käsitleb 19. veebruari Äripäeva veergudel järjekordselt tõstatatud küsimust kartellikokkulepetest. Võisime lugeda, et lõpuks on valitsus näitamas initsiatiivi võitluseks kartellikokkulepetega. Loomulikult on initsiatiiv leidnud kohe ka vastaseid ettevõtjate hulgas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juht Toomas Luman peab riigi kartellidevastast tegevust majanduskriisi tingimustes mõttetuks, E-Piima juhataja Jaanus Murakas leiab, et hindade kujundamisel ei ole kartellilepetel Eestis mingit olulist mõju. Samas teatab Konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja Juhan Põldroos, et Konkurentsiameti jaoks on kartellidevastane võitlus prioriteediks ja eelkõige viimaste aastate jooksul on aktiivselt kriminaalmenetlusi läbi viidud. Kogemus näitab, et kartelle siiski Eestis on ja nendega tuleb tegelda. Ka allakirjutanud on seisukohal, et kartellikokkulepped Eestis toimuvad, eriti toimusid need väidetavalt ehituses ehitustegevuse kõrgperioodil 2007. aastal. Suuremad ehitusfirmad jagasid omavahel ära suuremad objektid kokkuleppeliselt, kus nad üksteist ei sega. Väidetavalt just tänu kartellikokkulepetele tegutseb aktsiaseltsi Tallinna Sadam tellitavatel objektidel peamiselt aktsiaselts Eesti Ehitus. Allakirjutanud on ka veendumusel, et kartellikokkulepetevastane võitlus ei ole tänaseni piisavalt tõhus ja on toimunud rohkem kaootiliselt. Sellega seoses on allakirjutanutel ministrile kolm küsimust. Aitäh!

Toivo Tootsen, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Koos kaheksa Riigikogu liikmega annan üle arupärimise justiitsminister Rein Langile. See puudutab õigustõlkeid. 2007. aasta detsembri Keele Infolehes on kirjas, et Eesti Õigustõlke Keskuse loodud ESTERM-i andmebaas vajab hädasti täiendamist ja uuendamist. See terminibaas on puutunud nii Justiitsministeeriumisse kui Eesti Keele Instituudi Eesti Terminoloogia Keskusesse ja selle täiendamine on toimunud kahjuks üpris ebaregulaarselt. Samas on ka juba teada, et käesoleva aasta 1. jaanuarist koondatakse Justiitsministeeriumist tõlkijad, terminoloogid ning juristid-lingvistid. Seega langeb ära ka kohustus täiendada ESTERM-i. Ivi Papstel, Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja, on öelnud: "Muudatus on tingitud sellest, et ministeerium soovib senisest enam keskenduda oma põhiülesannete täitmisele. Tõlgete kvaliteeti saab säilitada ka siis, kui need erasektorist tellida. Järgmisest aastast tellib Justiitsministeerium õigusaktide tõlked erasektorist riigihanke reeglite kohaselt." Selle põhjal ongi meil kolm küsimust. Kui palju raha on Justiitsministeeriumil planeeritud käesoleval aastal nende tõlgete tellimiseks? Kuidas edeneb terminibaasi loomine ning kui palju on selleks eraldatud käesoleval aastal vahendeid? Kas ministeeriumi õigusloome ja õiguskeele talitus tegutseb ikka veel edasi ja millised on selle ülesanded?

Aeg! Enn Eesmaa, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile soolisest võrdõiguslikkusest kohalikes omavalitsustes ja riigis. Sooline võrdõiguslikkus ehk naiste ja meeste võrdõiguslikkus lähtub arusaamast, et mehed ja naised on vabad arendama oma võimeid ning tegema oma valikuid ilma stereotüüpsetest soorollidest ning eelarvamustest seatud piiranguteta. Sooline võrdõiguslikkus tähendab, et meeste ja naiste erinevat käitumist, püüdlusi ja vajadusi arvestatakse ja väärtustatakse ning neid koheldakse võrdselt. Hoolimata Eesti ühiskonnas viimasel kümnendil toimunud muutustest ei ole tegevusalade sooline jaotus selle aja jooksul märkimisväärselt muutunud. Naised on traditsiooniliselt ülekaalus tegevusaladel, mida ühiskonnas küll väga oluliseks peetakse, kuid mis ei ole sellest hoolimata väga kõrgelt hinnatud – näiteks sotsiaal- ja tervishoiu- ning haridusvaldkond. Mehed domineerivad omakorda sellistel aladel nagu ehitus, energeetika, veondus. Tööturu sooline jaotus avaldab omakorda mõju naiste ja meeste palkadele, mille erinevus keskmise brutotunnipalga osas on kogu taasiseseisvumisjärgsel ajal püsinud ligikaudu 25% juures. See on üks suuremaid Euroopa Liidus. Naiste madalam palk viib ka madalamate pensionideni, mistõttu on naistel kogu elukaare vältel madalam sissetulek. Meil on kolm küsimust. Neist esimene kõlab nii: "Kuidas hindate Teie Eesti kohalikes omavalitsustes soolise võrdõiguslikkuse ideedest kinnipidamist? Kas naisi ja mehi koheldakse võrdselt? Milline on statistika – kui palju on juhtivatel ametikohtadel mehi ja kui palju naisi? Kui suur on nende palgaerinevus?" Küsimusi on veelgi. Koos minuga on sellele arupärimisele alla kirjutanud veel 14 kolleegi. Aitäh!

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Protseduuriline küsimus. Kas oleks võimalik, kas kodukord võimaldab, et te võtate väikese vaheaja ja vaatate Tallinna Linnavolikogu istungit, kus teie sõber Toomas Vitsut natuke sarnast istungit juhatab ja kuidas ta igasugused aja venitamise ilmingud väga kategooriliselt lõpetab? Mina ei oleks tema käest sõna saanud näiteks ega ka teie erakonnakaaslased. Proovige ja vaadake, see on hea kogemus! Aitäh!

Aitäh, hea ametikaaslane, selle küsimuse eest! Mina lähtun siin siiski Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest, samuti Riigikogu heast tavast ja praktikast, aga ka kindlasti nende Riigikogu liikmete headest nõuannetest, kes on olnud siin minust kauem. Nii et kindlasti teie saate sõna, kui te tõstate käe püsti ja soovite protseduurilist küsimust. Ma andsin teile selle võimaluse ja annan ka tulevikus, sest ma arvan, et kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu täiskogu istungit ei saa võrrelda ega ühendada. Läheme edasi arupärimistega. Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Nagu Jürgen Ligi küsimuse jätkuks on mul kohe üle anda arupärimine õiguskantslerile, mis puudutab põhiseadusliku riive tuvastamist. Vastavalt põhiseadusele ning õiguskantsleri seadusele on õiguskantslerile pandud kohustus õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse kontrollimiseks. Vabariigi Valitsus on meile esitanud riigieelarve muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud usaldushääletusega ja see ei võimalda Riigikogu liikmetel eelnõu kohta parandusettepanekuid esitada. Nii et me võime kindlad olla, et homme võetakse see vastu ja vastavalt valitsuse soovile vähendatakse kohalike omavalitsuste tulubaasi residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust senise 11,93% asemel 11,4%-le. Samuti kavatseb valitsus seada piiranguid omavalitsuste laenamise piiramiseks. Põhiseaduse § 154 lõike 2 lausest 2 tuleb välja kohaliku omavalitsuse finantsgarantii: kohalike omavalitsuste rahastamise mehhanismi loomine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele piisavad rahalised vahendid nii riiklike ülesannete täitmiseks kui kohaliku elu küsimuste korraldamiseks. Me soovime koos kaasarupärijatega teada saada õiguskantsleri seisukohta. Esiteks selle kohta, kas riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu puhul on tegemist põhiseadusliku riivega kohalike omavalitsuste suhtes. Teiseks soovime teada saada, mitu korda järjest võib Vabariigi Valitsus kasutada sellist võtet, et siduda negatiivse lisaeelarve usaldushääletusega ja seeläbi hoiduda tegelikult igasugustest eelarvearuteludest Riigikogus, eirates riigieelarve seaduse § 43 lõikes 5 sätestatut? Ma annan selle arupärimise õiguskantsler Indrek Tederile üheksa kolleegi nimel üle. Aitäh!

Aivar Riisalu, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Viimaks ometi on saabunud Eestimaale teatud selgus, ja selle kinnituseks on see, et Riigikogus on moodustatud tuumaelektrijaama toetusgrupp, millesse ka mina kuulun, sest meie energeetika arengustrateegiates valitseb juba pikemat aega teatud vaakum – väga täpselt ei saa aru, millist energeetikat me ikkagi tulevikus peaksime tarbima. Tahaks loota, et lähiaastakümnel saab tuumajaam Eestis väga konkreetsed piirjooned. Ainus probleem, mis natuke hinge närib või, ütleme, praeguses olukorras ebakindlust tekitab, on see, et teatavasti on projekt väga kallis. Ja seetõttu me soovime seitsme Keskerakonna fraktsiooni liikme allkirjadega arupärimisega Rahandusministeeriumilt ja rahandusministrilt isiklikult selgust selle kohta, kuidas ta näeb tuumajaama rahastamise skeeme Eestimaal praegu, sest kui jaama ehitus peaks ära otsustatud saama, siis oleks küll ääretult piinlik, kui meie majandus seda programmi välja ei kannata. Seoses sellega on meil kolm väga konkreetset küsimust. Ja neist põhiline on see, kas Rahandusministeerium otsib praegu lahendusi, kuidas seda projekti rahastada, sest rahastamine on asja sünni juures siiski üsna oluline võti.

Lembit Kaljuvee, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Mul on au anda üle arupärimine härra Juhan Partsile. See arupärimine puudutab Eesti energeetikapoliitika ja Eesti energiamajanduse administreerimise võimalikku muutmist. Me teame, et viimasel viiel aastal ei ole Eesti energeetikas praktiliselt ühtegi asja ära tehtud. Korduvalt on tõstetud elektri hinda. Ja me teame ka seda, et energeetikapoliitikat ei juhi mitte majandusministeerium, vaid Eesti Energia. Teadaolevalt saab Eesti Energia juhatuse lepingu tähtaeg sel aastal täis ja meil on seoses sellega majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile viis küsimust, mis puudutavad hinnangut praeguse juhtkonna tööle ja samuti seda, kuidas näeb härra Juhan Parts edaspidi ette Eesti Energia juhtimist, kelle poolt, ja kuidas ta näeb ette Eesti energiamajanduse juhtimist, energiapoliitika juhtimist. Arupärimisele on alla kirjutanud neli Virumaa saadikut. Aitäh!

Olga Sõtnik, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on arupärimine peaminister Andrus Ansipile ja see puudutab Eesti krooni devalveerimist. Täna oli ka sellest järjekordselt juttu meedias. Seekord rääkis sellest Siim Kallas. Aga minu arupärimine on järgmine.
Viimasel ajal on ühiskonnas teravaks teemaks tõusnud Eesti krooni devalveerimise temaatika. Meie poole pöörduvad pidevalt murelikud kodanikud küsimusega, millal Vabariigi Valitsus Eesti krooni devalveerimise otsuse vastu võtab ja milliseid tagajärgi see üksikisikutele ja ettevõtetele toob. Eesti krooni kurssi reguleerib seadus Eesti krooni tagamise kohta. Selle seaduse § 1 ütleb, et Eesti kroon (ringluses olev sularaha, raha jooksvatel ja tähtajalistel pangakontodel) lastakse käibele täielikult tagatuna Eesti Panga kulla- ja konverteeritava välisvaluuta reserviga. Lähtudes sellest palume teil vastata järgmistele küsimustele. Kas olete otsustanud, millal ja mis ulatuses toimub krooni devalveerimine? Millistele ühiskonnarühmadele ja majandusharudele oleks Eesti krooni devalveerimine kasulik, millistele kahjulik? Kas devalveerimise teostamiseks kasutatakse sama meetodit, mis kohalike omavalitsuste volikogude ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmiseks (seaduseelnõu 317, mida me praegu menetleme)? Ehk juba menetluses olevale seadusele tehakse vastavad muudatusettepanekud esimese ja teise lugemise vahel ning seejärel toimuvad ühel päeval teine ja kolmas lugemine? Kas on mõni välisorganisatsioon, mis nõuaks Eesti riigilt Eesti krooni devalveerimist? Kas krooni devalveerimine aitab Eestil kiiremini üle minna eurole? Kas kõik Eesti kroonid on tagatud eurodega? Arupärimisele on alla kirjutanud 12 Riigikogu liiget. Aitäh!

Lauri Laasi, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine õiguskantsler Indrek Tederile: "Lugupeetud õiguskantsler! Riigikogu menetluses olnud seaduseelnõu 317 oli koostatud kiirustades, ilma kohalike omavalitsustega konsulteerimata. Muudatuste juurde ei esitatud arvestatavaid selgitusi ja põhjendusi. Muudatustel puudus sisuline seletuskiri. Oleme seisukohal, et seadusandja ei tohiks teostada õigusemõistmise funktsiooni ega sekkuda õiguskantsleri pädevusse. Kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide, näiteks volikogu määruste õiguspärasuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler, kes põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 6 lõike 1 punktide 1 ja 3 alusel saab tunnistada nii jõustumata kui jõustunud kohaliku omavalitsuse õigustloova akti põhiseadusvastaseks. Sellise taotluse lahendab Riigikohus. Sellest tulenevalt on meil Teile järgmised küsimused. Kas kehtivas õiguses on Teie arvates olemas menetlus, kuidas kontrollida, kas linnaosade kaotamine Tallinnas oli põhiseaduspärane? Kas otsustades välistada sellist kontrollivõimalust on seadusandja Teie arvates tunginud õiguskantsleri pädevusse ja õigusemõistmisesse üldisemalt?" Ja on veel üks küsimus. Aitäh!

Evelyn Sepp, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on üle anda arupärimine rahvastikuminister Urve Palole ja see puudutab rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamist. Paraku on tegemist sellise mõneti delikaatse teemaga. Ei saa salata, et kõik mis puudutab rahvussuhteid Eestis, on kahjuks praeguseks kujunenud üsna delikaatseks teemaks. On see siis n-ö erineva arusaama ning väärtushinnangute tõttu ja võib-olla ka puudulikust arusaamisest meie põhiseaduslikest väärtustest, seda on raske öelda. Kuid sellesama rahvuskaaslaste programmi nõukoguga on juhtunud nimelt selline n-ö tore lugu, et kui Vabariigi Valitsuse seaduse §-st 21 tulenevalt ja selle alusel on Vabariigi Valitsus 5. veebruaril s.a oma korraldusega nr 43, mis kannab pealkirja "Rahvuskaaslaste programmi nõukogu moodustamine valitsuskomisjoni ülesannetes" justkui kokku kutsunud sellise komisjoni, on see koosseis väga hämar ja väga salapärane. Nimelt sätestab selle punkt 2, et nimetada nõukogu esimeheks minister Urve Palo – nimeliselt – ning liikmeteks haridus- ja teadusminister (nagu me ei teaks, kes ta on, nime ei ole), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Misjonikeskuse juhataja (nagu me ei teaks, kes ta on), Eesti Keele Instituudi vanemteadur (nimi, aga me ei tea, kes ta on), Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna nõunik (anonüümne salajane isik), Kultuuriministeeriumi asekantsler kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete alal (samuti salajane anonüümne isik). Edasi siis Urve Palo nõunik, ei tea kes, Sihtasutuse Eesti Migratsioonifond juhatuse liige, samuti salajane, jne. Seoses sellega lihtsalt tekib mitmeid kummalisi küsimusi, et kas meil on tegemist mingi salasekti või -nõukoguga või millise pädevusega need inimesed saavad sinna nimetatud, kas ainult ametikoha või mingite muude tunnuste järgi.

Tiit Kuusmik, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Soovin edasi anda arupärimise austatud peaministrile Andrus Ansipile. Meie poole on pöördunud Sõmera hooldekodu töötajad, kes on mures oma püsielanike edasise käekäigu pärast. Pöördujate sõnutsi on AS Hoolekanne võtnud vastu otsuse kaotada hooldekodust ära toetatud elamise teenus. Sellel on majanduslik põhjendus: Sõmeral puuduvad selle teenuse pakkumise jaoks vastavad tingimused, st kliendid peaksid elama praktiliselt iseseisvalt üürikorteris. AS Hoolekandeteenused on võtnud vastu otsuse kolida kliendid mandrile Koluveresse ja Mõisamaale ning ettevalmistused selleks juba käivad. Kolimisest ei tohi hoolealused aga midagi teada ja töötajaid on ähvardatud aktsiaseltsi juhi Maarja Mändmaa poolt vallandada, kui nad teada peaksid saama. Siiski on informatsioon hoolealusteni jõudnud. Mõned inimesed on olnud seal üle 20 aasta ja lahkumine oleks vastumeelne. Kõnealused käivad päevakeskuses tööl ning see on oluline osa nende elust. Teiseks takistuseks olevat asjaolu, et varasemast ajast tehtud vea tõttu on neil enamikul vale teenus – nad ei saa tegelikkuses iseseisvalt ehk toetatud elamises hakkama. Mitmed ei oskavat raha lugeda, kuid uue stsenaariumi järgi peaksid nad nüüd paari kaupa Koluvere hooldekodu lähedal asuvates korterites 3000-kroonise sissetulekuga hakkama saama. On tehtud ettepanek teenuse ümbermuutmiseks, et see vastaks kõnealuste klientide reaalsele olukorrale ja nad ei peaks kolima oludesse, kus nad ei soovi elada ja kus ilmselt ka toime ei tule. Aktsiaseltsilt tuli vastus, et nad võivad teha avalduse teenuse muutmiseks, kuid ära lähevad niikuinii – koos avaldusega. Oleme esitanud selle kohta kirjaliku küsimuse ka sotsiaalministrile, aga kahjuks tema meie küsimusele ei vastanud. Olgu märgitud, et tänaseks on õiguskantsler algatanud selles küsimuses menetluse. 11 Riigikogu liiget Keskerakonna fraktsioonist on esitanud kolm küsimust, millele palume vastata. Aitäh!

Kalle Laanet, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meil on esitada arupärimine Keskerakonna fraktsiooni liikmete nimel siseminister Jüri Pihlile. See arupärimine puudutab pensionäride turvalisust. Me kõik teame, et veebruari algusest laekub pensionäridele pension pangakontole. Meie seisukoht on, et nad on muutunud riskirühmaks just selles suhtes, et nad võivad väga kergesti langeda kurjategijate ohvriks. Kuigi täna, kui justiitsminister Rein Lang esines meile siin Riigikogu ees ja tutvustas kriminaalpoliitika arengusuundi, väitis ta, et uus süsteem, mis on selline, et pensionid laekuvad hoiuarvetele, peaks just hajutama riske, sest postiljonid ei käi suurte sularahakogustega mööda Eestimaad ringi, arvame meie, et praegu on tegelikult see risk just nimelt üksikutel pensionäridel ja nad võivad oma pensionist ilma jääda. Sellest lähtuvalt küsime me siseministrilt, kas sisejulgeoleku ja korrakaitsjad on mõelnud sellele probleemile, kas nad on seda riskirühma teavitanud varitsevatest ohtudest ja kas siseminister oskab öelda, millistes piirkondades on pensionäril suurem risk sattuda just nimelt kuritegevuse ohvriks. Aitäh!

Mailis Reps, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid Riigikogu liikmed! Jätkaksin kriminaalpoliitika teemal. Mõned tunnid tagasi arutasime siin minister Rein Langiga kriminaalpoliitika arengusuundi ning kuulates tänast ettekannet ja justiitsminister Rein Langi vastuseid meie küsimustele ning lugedes ka ajalehes Postimees ilmunud Toomas Lumani arvamusi selle teema kohta, tekkisid meil mõned küsimused seoses kartellikuritegudega. Meid huvitaks, kuidas on Vabariigi Valitsus võtnud ette samme kartellikuritegude vastu võitlemiseks, milline on praegune karistuspraktika kartellikuritegude puhul ning millistel põhjustel on seadusandlik regulatsioon nende kuritegude puhul jäänud praeguseks võib-olla liiga pehmeks. Kui justiitsminister nii ei arva, siis milline on tema seisukoht selles suhtes. Samuti  huvitab meid, kuidas suhtub justiitsminister ajalehe Postimees vahendusel edastatud Toomas Lumani seisukohtadesse nn leebusprogrammi kohaldamise osas ja kas me peaksime sellise programmi seadustamisest praegu loobuma. Arupärimisele on alla kirjutanud mitmed Keskerakonna fraktsiooni liikmed ja ma usun, et justiitsminister annab meid huvitanud küsimustele kindlasti põhjapanevad vastused. Aitäh!

Vilja Savisaar, palun!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Minu järgmine arupärimine on peaminister Andrus Ansipile ja see puudutab olukorda tööturul. Olukord tööturul näib halvenevat pidurdamatu kiirusega. Võrreldes 2008. aasta 31. jaanuariga kasvas töötute arv 146,3%. Tegevusalati vähenes kõige rohkem põllumajanduses, ehituses ja töötlevas tööstuses hõivatute arv. Kõige rohkem kasvas kaubanduses töötajate arv. 31. jaanuaril 2009 oli Tööturuametis registreeritud 38 812 töötut, mis moodustab 6% tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga (4,5% tööealisest elanikkonnast vanuses 16 aastat kuni pensioniiga). Võrreldes 31. detsembriga 2008 on töötuid registreeritud 8438 inimese võrra rohkem ehk 27,8% enam kui mullu. Ma ei loe teile neid kõiki protsente ette, aga lähtuvalt nendest kurbadest numbritest on meil peaministrile neli küsimust. Milline on valitsuse plaan tööturu olukorra parandamiseks? Milline on valitsuse plaan uute töökohtade loomiseks? Kas olete plaaninud erinevates Eesti piirkondades võtta kasutusele erinevaid meetmeid, kui, siis milliseid? Praegune töötuskindlustushüvitise ja tööturutoetuse suurus pole piisav, tagamaks töötajatele majanduslikku toimetulekut uue töökoha leidmiseni. Eestis elab praegu ligi 40 000 inimest, kes on suure tõenäosusega jäänud hätta oma igapäevaste vajaduste rahuldamisega. Kuidas plaanite neid inimesi aidata? Arupärimisele on alla kirjutanud õige palju Keskerakonna fraktsiooni liikmeid. Loodame, et peaministril on meile ka olulisi ja sisulisi vastuseid. Aitäh!

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mul on 16 Keskerakonna fraktsiooni liikme nimel üle anda arupärimine tööhõiveprobleemide kohta.
"Austatud härra peaminister Andrus Ansip! Aastal 2007 valmis Sotsiaalministeeriumi tellimusel uuring "Töövaldkonna areng". Antud uuringus on kirjas, et ühiskonna eduka arengu aluseks on inimeste võimalikult suur tööga hõivatus. Hõive suurendamine saab järjest tähtsamaks ajal, mil rahvastik vananeb ja tööealise elanikkonna osatähtsus väheneb. Seetõttu on oluline säilitada inimeste töövõime ja osalemine tööelus võimalikult pikkadeks aastateks. Olulise probleemina tuleb välja ka mitte-eestlaste töötus. Eesti tööjõu-uuringu andmetel moodustavad mitte-eestlased märkimisväärse osa – 33% – tööealisest elanikkonnast, mistõttu on oluline selle rühma osalust ja probleeme tööturul ka eraldi käsitleda. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil on mitte-eestlaste töötus olnud püsivalt suurem kui eestlastel. Lähtuvalt eeltoodust on meie küsimused järgmised. Mida konkreetselt on valitsus teinud, et parandada Eesti inimeste tööga hõivatust? Milline ühiskonna sotsiaalne grupp kuulub täna kõige rohkem riskirühma (üksikemad, noored)? Mida on Teie poolt juhitav valitsus teinud, et leevendada ühiskonna riskirühma kuuluvate inimeste probleeme? Kui suur on Teie arvates normaalne töötuse määr ühiskonnas, et see mõjuks majanduse struktuurile positiivselt? Aitäh!

Austatud Riigikogu! Rohkem kõnesoove ei ole.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Mati Raidma riigikaitsekomisjoni esimeheks ning Riigikogu liikme Toivo Tootseni riigikaitsekomisjoni aseesimeheks.
Riigikogu juhatus on määranud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 421 ja 417 kohta muudatusettepanekute esitamise uueks tähtajaks s.a 23. veebruari kell 15.
Kolmapäeval, s.a 25. veebruaril osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, rahandusminister Ivari Padar. Seoses riigipühaga teisipäeval palun esitada  taotlused küsimuste esitamiseks esmaspäeval, 23. veebruaril kella 12-ks.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget, puudub 24. Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast on Riigikogu täiskogu istung otsustusvõimeline. Läheme edasi oma tänase päevakorra juurde.

Täiendava istungi päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine.
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Evelyn Sepa!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eile rääkisime me siin saalis üllatavalt pikalt ja põhjalikult soolise võrdõiguslikkuse erinevatest aspektidest ning vajadusest sellealast tööd ja tegevust oluliselt tõhustada. Rääkisime naiste ja meeste õigustest, võrdsetest võimalustest ning võrdsest kohtlemisest. Me saime sellest, mida võrdsed võimalused tähendavad ja kuidas neid edendama peab, samas üllatavalt üksmeelselt aru. Keegi ei tõstatanud muuhulgas küsimust ega püüdnud õigustada näiteks seda, et keskealist valget eesti keeles kõnelevat meest Nõmmelt võiks kohelda või peaks kohtlema kuidagi teisiti ...

Austatud ettekandja! Ma palun vabandust! Head ametikaaslased! Palun austame ettekandjat!

Et peaks teda kohtlema kuidagi teisiti kui keskealist valget eesti keeles kõnelevat meest Lasnamäelt. Seega, head kolleegid, on lahendus lähemal, kui me seni oleme osanud vaadata. Vastus on lihtne: keskealist valget eesti keeles kõnelevat meest nii ühes kui teises linnaosas tuleb mõistagi kohelda võrdselt, nagu ka valget keskealist vene keeles kõnelevat meest, elagu ta siis Nõmmel, Pirital või Lasnamäel. Ja ei pea vist üle kordama, et tegemist on mitmekordselt kaitstud põhiõiguse ning põhiseaduslikku järku väärtusega. Mõistagi rakendub selline võrdse kohtlemise nõue ka valimistele, teisiti poleks see ju ka mõeldav. Nii et, head sõbrad, mille üle te siin õigupoolest vaidlesite, kui te nõutasite neile valgetele meestele ebavõrdset kohtlemist? Kas te tõesti arvate, et tegemist on näiteks mingi puudega elanikkonnagrupiga, keda peab kuidagi alaväärsemalt, soodsamalt kohtlema sõltuvalt sellest, millises linnaosas ta elab? Sellest saaksime võib-olla veel kuidagi aru, kuid usun, et ainuüksi selline küsimuse püstituski tõsimeelsena oleks nendes linnaosades elavatele inimestele solvav ja siinkõneleja ei soovi midagi muud kui seda, et nad oleks võrdselt ja lugupidavalt koheldud nagu ka kõik teised tallinlased.
Head kolleegid valitsuskoalitsioonist! Ise te ju panite valimiste teema samasse seadusesse soolise võrdõiguslikkuse küsimustega ja nüüd peate sellega leppima, et ka valimisseaduse sätete tõlgendamisel tuleb lähtuda teistest selle seaduse õigusnormidest ehk siis soolise ja ka muudest võrdõiguslikkuse seaduse nõuetest, kuna käsitletavat muudatust tulebki tõlgendada eesmärgipäraselt. See on ju ometigi lihtne!
Austatud kolleegid! Kui te sellise sissejuhatuse peale kahtlustate mind selles, et ma Keskerakonna nimel siit kõnepuldist teist mõne üle irvitan, siis tunnistan, et saate asjast täiesti õigesti aru. See, mida te korraldanud olete, ei vääri sügavat lugupidamist ja me oleme paljudes teist väga-väga pettunud. Küll aga on see naer läbi pisarate. See ei ole katse naeruvääristada parlamentarismi, see on suhteliselt meeleheitlik samm selleks, et me ei kalduks pöördumatult kõrvale parlamentaarse demokraatia radadelt, millele kahjuks on oma kõva panuse andnud nii proua Kristiina Ojuland kui ka Urmas Reinsalu, samuti paljud teised kolleegid, kelle nimed isegi ei vääri siit kõnepuldist mahaütlemist. (Sumin.)
Täna jõudsime me sujuvalt isegi sinnamaale, et selline elementaarne parlamendi ülesanne nagu parlamentaarne järelevalve täitevvõimu üle on tühine, aegaraiskav ja venitav. Ma ei tea, kuhu meil on veel jõuda sellest tõdemusest kaugemale, sest tegelikult pärast paar tundi tagasi siin saalis toimunut ei ole me võib-olla üldse enam parlamentaarne vabariik. Mõistagi on sellel eelnõul palju ka n-ö valimiste ja kohaliku omavalitsuse autonoomiaga seotud põhiseaduslikke aspekte, kuid on üsna selge, et eelnevatel päevadel on neid väga põhjalikult ja professionaalselt käsitletud. Mul ei ole põhjust stenogrammi huvides neid veel kord üle korrata. Tegemist on sisulistel põhjustel põhiseadusega vastuolus oleva seadusega, mis eriti puudutab valimiskorraldust ja kohaliku omavalitsuse korralduse aspekte. Kuid ütleme nii, et teie poliitiline tahe, lugupeetud valitsuskoalitsioon, on olnud ülimalt selge. Te olete olnud valmis eesmärgi nimel tegutsema valitud vahenditega ja see on olnud teie õigus otsustada. Kuid täna, pärast seda hääletust on otsustamise järg Vabariigi Presidendil, kelle jaoks peamine küsimus tõenäoliselt peale põhiseaduslike küsimuste, on see, millise vabariigi president ta tahab olla – kas banaanivabariigi president või euroopaliku õiguskultuuriga vabariigi president. Pärast tema otsust võib see vaidlus varem või hiljem jõuda Riigikohtusse, kuid ka see oleks ometigi väga kahetsusväärne. Ma kutsun teid üles hääletama selle seaduseelnõu vastu, sest paraku ainult nii on täna võimalik kaitsta Eesti Vabariigi põhiseadust ja põhiseaduslikke väärtusi. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Taavi Rõivase!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Ma ei tea, kui paljudel teist oli võimalik istungi ajal jälgida seda, mis toimus all-linnas. Meie oma toas jälgisime seda põgusalt on-line-kanalite vahendusel. Ma ütlen täiesti tõsiselt, et see, mis seal toimus, see mismoodi keskerakondlaste erakonnakaaslane Toomas Vitsut Tallinna Linnavolikogu koosolekut juhatas, on Eesti demokraatia häbiplekk. See, et Tallinna Linnavolikogu esimees vastab volikogu liikmete küsimustele matslikult, soovitab neil vahepeal potil käia – jah, head kolleegid, te kuulsite õigesti, volikogu esimees Tallinna linnas soovitas volikogu puldist volikogu liikmetel potile minna. Samuti jagas ta usinalt diagnoose ja ütles, kellel mis parajasti probleemiks on. Niimoodi juhatatakse siis Tallinna Linnavolikogu koosolekut. Nagu ma ütlesin, see on Eesti demokraatia häbiplekk.
Ei ole vist mõtet peatuda küsimusel, et Tallinna haldusreformi teemal lubati rahvahääletust või rahvaküsitlust nii linnapea, volikogu esimehe kui ka teiste kõrgete ametimeeste poolt. Mis reaalselt juhtus, seda me kõik teame. Me oleme juba meediakanalitest kuulnud, kui tõsine või naeruväärne küsitlus tegelikult toimus.
Ma tahaksin peatuda natuke pikemalt Ain Seppiku pakutud kompromissil, sest minu meelest avas see Keskerakonna plaani tõelise olemuse. Kõhklematult oli Ain Seppik valmis loobuma Tallinna haldusreformist, kui saaks ainult selle ühe ringkonna. Erakordne ausus! Ka Tallinna volikogu esimees tunnistas Haabersti halduskogus esinedes, et tegelik eesmärk ei ole mitte kulude kokkuhoid, tegelik eesmärk ei ole mitte efektiivsuse tõus või apolitiseerimine, tegelik eesmärk on valimiskorralduse muutmine ühele parteile soodsas suunas. Täna meie arutame siin, kas peaks olema võimalik see, et kui üks võimulolev partei ühes volikogus arvab, et valimiskorraldust tuleb muuta, siis nad saavad seda iga hetk teha, ka vahetult enne valimisi, nagu on praegu plaanis. Mina leian, et see ei peaks võimalik olema Eestis, mis on kahtlemata õigusriik.
Ka mina olen valmis pakkuma Ain Seppikule kompromissi. Teeme siis nii, et Tallinn viib oma haldusreformi läbi selliselt, et linnaosasid ei kaotata, et halduskorraldust üleöö ei muudeta. Tehakse ära need asjad, millest rahvale suure suuga on räägitud: halduskulude vähendamine, bussipileti odavnemine 6% – mis on küll absurdne näide, aga ka seda lubati poolthääle eest küsitluspunktides –, apoliitilised linnaosavanemad jne, mida iganes. Te võite kõike seda teha, aga jätame halduskorralduse puutumata, jätame valimiskorralduse muutmata.
Minu meelest võiksid Tallinna valimised ja kõikide teiste Eesti omavalitsuste valimised olla aus ideede konkurents. Mitte nii, et ühel omavalitsusjuhil, kes parajasti võimul on, on võimalus suvaliselt seadusi tõlgendada, suvaliselt linna õigusakte tõlgendada ja teha need viimasel hetkel ümber täpselt selliseks, nagu just parajasti temale tema arvates kasulik on.
Juhin teie tähelepanu, et meie siin täna ei muuda valimiste korraldust, me ütleme selgelt välja parlamendi tahte, et vahetult enne valimisi valimiskorralduse muutmine ühe partei huvides on lubamatu. Aitäh!

Tänan! Repliik kohapealt. Ain Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Pean tõepoolest tunnistama, et me oleme viimastel nädalatel Taavi Rõivasega kuidagi kahtlaselt lähedasteks saanud, aga see on niisugune mehelik sõprus lihtsalt. Kuid ma tahaksin teha selle täpsustuse, et me arutasime soolise võrdõiguslikkuse sabas ootamatult hoopis teise looma saba – kaht seadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust ja kohaliku omavalitsuse valimise seadust. Minu suurepärane ettepanek puudutas nimelt viimast, kus oligi juttu valimisringkondadest, ja minu ettepaneku teine pool oli see, et jätkem kohalike omavalitsuste elu korraldamine nende enda hooleks. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Me võime asuda eelnõu 317 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 317 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36. Panen lõpphääletusele eelnõu 317. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused

Tulemusega poolt 58 Riigikogu liiget, vastu 27, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, võrdse kohtlemise seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 317 seadusena vastu võetud. Meie päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Tänane istung on lõppenud. Tänan teid ja jõudu teile teie töös!

Istungi lõpp kell 20.37.