Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Kõigepealt teeme, palun, kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 53 rahvasaadikut, puudub 48.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas ning majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Alustame. Esimene küsimus on kolleeg Vilja Savisaarelt haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Valitsuskoalitsioon on 2009. aasta lisaeelarve arutelude käigus välja öelnud kärbete kohad, kust siis tegelikult eelarvet vähendatakse. Oluliselt saab kannatada ka kohalike omavalitsuste tulubaas. Minu hinnangul ja minu arvutuste kohaselt on seda umbes kaks miljardit, kui me arvestame seda, et SKT vähenemise tõttu väheneb ka omavalitsuste tulubaas 730 miljoni krooni võrra, üksikisiku tulumaksu alandamise tõttu veel 675 miljoni krooni võrra, teederaha tõttu 200 miljoni krooni võrra. Teatavasti on ka hariduskulud need, mis tegelikult kantakse läbi omavalitsuste tulubaasi ja just kohalikud omavalitsused on need, kes õpetajatega lepinguid sõlmivad. Minu küsimus on see: kui palju tegelikult õpetajate palgad tõusevad?

Aitäh väga üldise sissejuhatuse eest! Praegu peab regionaalminister läbirääkimisi omavalitsuste koostöökoguga. See, kas teie esitatud loetelu vastab tõele, millistes asjades kokku lepitakse ning millised on konkreetsete eelarveartiklite taga olevad summad, selgub nende läbirääkimiste käigus ja ka valitsuskabineti järgnevate istungite jooksul. Mis puudutab õpetajate palkade alammäära, siis võrreldes 2008. aastaga on valitsus otsustanud tõsta õpetajate palkade alammäära 8%. See otsus langetati enne, kui tulid lisaprognoosid, mille alusel mitte ainult valitsuskoalitsioon, vaid tegelikult kõik Riigikogu fraktsioonid on näinud vajadust kokku hoida või teha eelarves muudatusi. Selle tõttu räägitakse läbi kõigil tasanditel. Omavalitsused, näiteks Tallinn, on õpetajate palgast rääkides teatanud tihti õpetajate palga tõusust, nimetamata sealjuures riiki ja lootust, et riigieelarves see raha on, vaid rääkides sellest kui enda otsustatud palgatõusust. Põhimõtteliselt see diskussioon jätkub ja omavalitsused võivad käituda erinevalt. Mis puudutab riiki, siis mina haridusministrina ei näe, et õpetajate palk võiks langeda 2008. aasta tasemele. Tõus, võrreldes 2008. aastaga, peab jätkuma.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Ega ma teist nüüd aru küll ei saa, sest numbrid räägivad teist keelt. See 8% 2009. aasta eelarves on 144 miljonit krooni. Kui me vaatame haridusasutuste raha 10%‑list kärbet, siis see tähendab tegelikult miinus 225 miljonit krooni. Liidan nii või teisiti, korrutan või jagan, mitte kuidagi ei saa ma sellest numbrist välja lugeda õpetajate palga tõusu. Mis on tõde?

Aitäh! Nendest eelarveridadest arusaamiseks peab olema teatav ettevalmistus. Kindlasti, kui kokkulepped on sõlmitud, siis saavad ka konkreetsed arvud avalikult teatavaks, nii nagu paljud muudki kulutused. Kui ma võtan eraldi näiteks hariduskulutused, siis tegelikult on mitmel real tegemist oma võimalustega. Nii et sellest arvust, mida te mainisite, ma otseselt ei tuletaks õpetajate palga tõstmise või mittetõstmise võimalikkust. Õpetajate palk ei lange 2009. aastal 2008. aasta tasemele tagasi.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Ma tuletan meelde, et kolmekohaliste arvudega õpetati arvutama vist juba algkoolis või põhikoolis. Nii et arvutada ma nagu oskan. –225 ja +144 teeb ikkagi miinuse kokku. Nii või teisiti, mitte kuidagi ei ole võimalik aru saada, kust tuleb õpetajate palga tõus. Mul on ees tabel, mis on kokku pandud nii Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil kui ka Vabariigi Valitsuse antud pressikonverentsil väljaöeldud arvude põhjal ja Vabariigi Valitsuse antud määruste põhjal. Ma siiski küsin: kui te ütlete, et õpetajate palk ei lange allapoole 2008. aasta taset, siis milline on protsentuaalselt 2009. aastal õpetajate palga tõus?

Aitäh väga täpse ja hea küsimuse eest! Koolis õppimine on õnnestunud kõigil erineval tasemel: kes on olnud kõigis ainetes edukas, kes matemaatikas, kes ajaloos, kes kehalises kasvatuses, kes mõnes muus aines. Tegelikult aga ei saa inimene selle haridustasemega päris valmis. Ka kõrgkoolis jätkub inimese areng ja seal õpetatakse allikakriitikat. Eriti oluline on see siis, kui on tegemist teaduslike distsipliinidega. Allikakriitika õpetab meile, et ära võta juhuslikku paberit, kui ei ole spetsialisti kõrval, või kui sa selle võtad, siis küsi enne omavahel ja alles siis avalikult. Tõepoolest, ma soovitan läheneda Kroonika lugemisele ühtemoodi ja ajalooõpiku lugemisele teistmoodi. Kroonikas ei pruugi kõik täpselt nii kirjas olla, nagu ajaloosündmused tegelikult toimusid. Ma ei hakka neid ridu siin täpselt praegu kommenteerima lihtsalt sellepärast, et meil ei ole lõplikku kokkulepet ja see ei oleks kollegiaalne, kui mina oma soovid siin eraldi välja tooksin. Aga ma ütlen teile, et õpetajate palk ei lange 2009. aastal 2008. aasta tasemele ja see ei ole välja loetav teie käes olevast paberist. Aga oodake ära see aeg, kui Riigikogule esitatakse riigieelarve seaduse eelnõu, seal on see kindlasti kirjas.

Head kolleegid! Nüüd on meil seitse kohapeal registreeritud küsimust. Kuna meil on täna infotunniks registreeritud kümme küsimust, siis need seitse küsimust saab esitada, aga rohkem mitte. Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Vaidlus õpetajate ja politseinike palga üle on üsnagi teravaks läinud. Me teame, et siseminister Jüri Pihl on koguni öelnud, et IRL ei käitu praegu riigimehelikult. Kuidas te seda omalt poolt kommenteerite ja kuidas te sellesse suhtute?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Mina pean siseminister Jüri Pihlist väga lugu kui inimesest, kes seisab oma valitsemisala eest. Ma loodan, et tema peab selsamal põhjusel ka minust lugu. Meil ei ole olnud omavahel mingeid konflikte. Me räägime eri valdkondadest, erinevatest palgatasemetest. Mina ei paneks õpetajate palka politseinike omaga konkureerima. Minul kui haridusministril on õigus rääkida sellest, et haridussüsteemis ei ole nii palju õhku, mida saab välja lasta, kui nüüd kellegi versioonist rääkida. On reaalsed õppetunnid, mis tuleb korraldada ja ära anda, reaalsed õpetajakohad, mis tuleb täita. Seetõttu seisan ma selle eest, et haridussüsteemile ei lähenetaks nii, et kui on vaja, küll te siis saate palgafondist kokku hoida, koondage. Meil ei ole koondada võimalik, sellest tuleneb ka minu teistest ministritest võib-olla natukene erinev visioon kulude kokkuhoiu võimaluste kohta. Aga minu meelest on normaalne, et läbirääkimistel seisab iga minister oma valdkonna eest. Kui lõpuks tuleb selline otsus, mis kas Jüri Pihli väga ei rahulda või mind väga ei rahulda, eks me peame siis vastavalt käituma ja eks me peame siis iseseisvalt otsustama, mida me teeme.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Et teil ei oleks edaspidi valitsuse istungil raske olla, siis ma lihtsalt ütlen teile, et te teaksite, et Soomes arutatakse praegu 1,3 miljardi euro suurust toetusprogrammi kohalikele omavalitsustele. Meie peaksime hakkama ka vaatama, kus on tegelikult põhilised vead. Need on maksustruktuuris. See 10 miljardit miinust ei ole ju ainult selle talve probleem, vaid tegelikult hakkab see probleem teid puudutama ka edaspidi. Kas te olete valitsuskabinetis vaadanud uut maksustruktuuri, kuidas tulupool formeerida? Seegi, et te omavalitsuste kallale läksite, näitab, et üksikisiku tulumaks on ju tegelikult päris mõistlik asi. Kas üksikisiku tulumaksu tõstmisest on kabinetis juttu olnud?

Aitäh! Samasugused probleemid kui Eestil on tõepoolest ka Soomel. Soomel jälle on omakorda samasugused probleemid nagu paljudel muudel riikidel. See tähendab, et lõpuks on ka Eestil samasugused probleemid kui enamikul riikidel, mis on avatud turumajandusega demokraatlikud riigid. Eks me peame neid lahendusi leidma, aga pikaajaliste ja lühiajaliste lahenduste vahe on lihtsalt see, et ei ole mõtet üksteisest mööda rääkida ja tegelda praegu asjadega, mida me hetkel muuta ei saa. Paari nädala jooksul ei ole kindlasti võimalik muuta näiteks Eesti maksusüsteemi ja nii tungivalt ei ole see teema praegu valitsuskabinetis ka üles tõusnud. Kui me räägime järgmistest aastatest ja teatud muudatustest maksuprotsentides või maksusüsteemis, siis eks seda arutavad need, kes poliitilist vastutust järgmistel aastatel kannavad või nendest aruteludest osa saavad võtta. Nii et kaugemas perspektiivis peame me loomulikult tagama, et Eesti ühiskond oleks jätkusuutlik, aga ei ole mõtet praegu täita tühja hinge petliku rõõmuga, et me saame kõik oma probleemid korraga ära lahendada. Raske on kõikidel riikidel, samuti Eestil.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Siin oli juttu palkadest. Muidugi on teema sügavam. Õpetajate palkade järgi makstakse põhimõtteliselt ka lasteaiaõpetajate palka, pedagoogide palka, mida omavalitsused ise rahastavad. Tegelikult on selle eelarve põhjal, mis vastu võeti, paljudes omavalitsustes tõenäoliselt juba isegi lepingud tehtud. Kui seal midagi muutub, siis tekib sellest terve sasipundar, ka juriidiline sasipundar. Aga omavalitsuste tulubaasi vähendamine, mis tuli tõesti väga suure üllatusena, lööb ju väga suures osas hariduse pihta. Enamiku omavalitsuste kuludest, üle poole sellest moodustavad hariduskulud. Kas te olete kindel, et Eestis kõik koolid suudavad töötada nendes tingimustes, kui omavalitsustel raha napib? Kas mitte ei tule kellelgi töötada üle päeva või lühendatud tööpäevaga?

Aitäh! Ei, kindlasti ei hakka me Eesti koolisüsteemi nii fundamentaalselt ümber kujundama, et mingite kiirete lõigete tõttu ja rahalistel kaalutlustel peaks õpilaste õpetamise tase ja laste areng koolis kannatama. Minu fantaasia ei ulatu nii kaugele kui teie fantaasia. Kui rääkida sellest, kuidas rahanduskriis on üle läinud majanduskriisiks või kuidas see üldse on riigi tasandil kohale jõudnud valitsuse teadvusesse või omavalitsuste tasemel omavalitsusjuhtide teadvusesse, siis siin on erinevusi. Siiani on omavalitsusjuhte, kes ütlevad, et ei ole veel põhjust midagi korrigeerida, üks lust ja lillepidu jätkub samamoodi edasi. Loomulikult tuleb haridusfunktsiooni katta kombineeritult riigil ja omavalitsustel. Me peame siin selles mõttes solidaarselt vaatama, et mingid kohustused ei jääks ainult riigile või ainult omavalitsusele. Aga täiesti selge on, et tuleb kärpekohti leida omavalitsuste eelarvetes, nii nagu neid peab leidma riigieelarves. Mis puudutab õpetajate palka, mida te nimetasite, siis kindlasti tuleb garanteerida, et õpetajate palgafondi võimalik vähendamine, mida, muide, võivad ette võtta iseseisvalt ju ka omavalitsused, ei lööks hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse pihta. Seetõttu mina haridusministrina kavatsen jälgida ka seda, mida teevad omavalitsused.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teil on küll väga huvitav arusaam infotunnist. Infotundi tullakse üldiselt ikka selleks, et informatsiooni saada, aga päris mitmele küsimusele vastates te ütlesite, et oodaku me ära, kuni teie toote siia eelarve. Me tulimegi teie käest küsima, mida me eelarvest võiksime oodata. Aga te tõite meile ka põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse uue versiooni, millega seletuskirja järgi ei kaasnegi nagu kulusid. Küll aga oleme me kultuurikomisjonis jõudnud oma uuringutes üsna kaugele ja teame, et seda kohe tasuta rakendada on suhteliselt keeruline. Seega kasutan infotunni võimalust ja palun vastust: milliseid summasid te olete planeerinud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse rakendamiseks, nende erinevate meetmete võtmiseks, mis on seal ette kirjutatud kohalikule omavalitsusele või riigile, ja ka näiteks koolivõrgu kavandamiseks?

Aitäh! Kui me koolivõrgu arengu osas kokku lepime ja kui Riigikogu aktsepteerib põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadust ja vastavaid uuendusi haridussüsteemis, mida valitsus on kavandanud, tekib võimalus konkreetselt rääkida ka erinevatest programmidest, kaasa arvatud sellest, et kasutada ära KOIT-kava teise otsustusringi struktuurivahendite raha maakondlike koolivõrkude arendamiseks. Neid võimalusi on teisigi. Juhin tähelepanu, et minu eesmärk on õpilaste arvu kahanemise tõttu tinglikult vabanevat raha mitte suunata haridussüsteemist väljapoole, st kasutada seda nii süsteemi korrastamiseks kui ka kvaliteedi parandamiseks. Aga ma tänan kultuurikomisjoni liikmeid väga tõsise suhtumise eest põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadusesse! See on kindlasti teema, mis meid sellel kevadel ühendab. Seal on väga palju detaile, väga palju tõsist arutelu. Loomulikult, see on valitsuses juba otsustatud ja selles osas olen ma konkreetsem. Kuna võimalik eelarvekärbe ei ole valitsuses otsustatud, me arutame seda iga päev väga põhjalikult ja ka ametkonnad teevad väga palju ettevalmistustööd, siis praegu võin öelda, et rahaline eesmärk on teha eelarves kaheksa miljardi kroonine muutus, sisuline eesmärk on kindlasti avaram ja sellega me tegeleme. Täpsemalt praegu, enne kui asi on kokku lepitud, ma öelda ei saa.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Tulen tagasi palkade juurde. Hästi, praegu on arvudest väga raske rääkida, aga tahan ikkagi täpsustada strateegilist seisu. Kui me räägime palgatõusust, siis ega meil eriti suurt valikut ei ole. Me kas paneme palgafondi lisaraha või külmutame või vähendame palgafondi, aga siis on koondamine ees ja selle ökonoomia abil saab palka tõsta. Mul on küsimus: milline strateegia praeguses olukorras on teie jaoks eesmärk, kas külmutada, vähendada fondi (aga siis tuleb koondamine ette võtta) või ikkagi leida selle jaoks lisaraha?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Lisaraha on võrreldes 2008. aastaga 2009. aasta palkade väljamaksmiseks juba leitud. Nende palkade väljamaksmist on sel aastal alustatud. Kui siin tuleb mõningane tagasilangus, siis kahtlemata on see tagasilangus alammäärades, aga kindlasti mitte tagasilangus 2008. aasta tasemele. Seda ma teile kinnitasin, võrreldes 2008. aastaga on ikkagi tõus. Mina haridusministrina teen kõik selleks, et see tõus oleks võimalikult suur. Konkreetset protsenti ei saa ma teile öelda. Ühes eelnevas vastuses ma juba kinnitasin: haridussüsteemis, mis puudutab koole ja õpetajaid, ei saa koondamise teel midagi saavutada, sest ei saa koondada kehalise kasvatuse õpetajat, ajalooõpetajat, füüsikaõpetajat, matemaatikaõpetajat. Õppekava on kinnitatud, koondada ei saa. Järelikult on küsimus palgafondis. See on ka see teravik, millega haridusminister tegeleb ja mille üle ta kabinetis kolleegidega debatte peab.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Siin on täna hästi palju räägitud palkadest. Ma ei kavatse teie käest palkade teemal küsida, sest minu arvates ei ole õige vastandada omavahel õpetajaid ja politseinikke, need on päris erinevad valdkonnad. Aga meediast on üsna palju läbi käinud gümnaasiumide arvu vähendamise teema. Kui palju on teie arvates plaanis vähendada gümnaasiumide arvu Saaremaal?

Aitäh väga täpse küsimuse eest!  See on igati rahvasaadiku, eriti oma piirkonna eest muretseva rahvasaadiku vääriline küsimus. Mul on loomulikult pilt sellest, kuidas toimub õpilaste ränne, millised on õpilaste arvu kasvu või kahanemise väljavaated lähiaastateks. Olukord, kinnitan, on gümnaasiumiosa silmas pidades 2012. aastal teine kui sel aastal. Ka Saaremaal toimub gümnaasiumiealiste õpilaste ja seega ka gümnaasiumisse pürgivate õpilaste arvu küllalt oluline langus. Nii et küllap tuleb teha korrektiive. Kui ma ütleksin teile need koolid, mis jäävad, või need, mis ei jää, siis oleks kohe uudis valmis. Eks see sõltu meie koostööst kohalike omavalitsustega. Mina näiteks ei arva, et Saaremaal saaks jätkata praeguse arvu gümnaasiumidega. Ma arvan ka (ma tean, et Kuressaare koolijuhid ei arva nii), et Kuressaares võiks olla puhas gümnaasium. Maakonnas, väljaspool Kuressaaret on gümnaasiume raskem pidada, aga kui vallad lepivad omavahel kokku, siis regionaalgümnaasiumi jaoks võib valitsus kooli täituvuse osas teha erandi. Seda ma taotlen. Kindlasti tuleb teil muudatusi teha ja kindlasti peavad omavalitsusjuhid vaatama selle perspektiiviga, mis toimub nelja aasta pärast, mitte võitlema praegust võitlust praeguse õpilaste arvuga arvestades. Õpilaste arv kindlasti väheneb. Aga ma usun, et saarlased saavad oma otsustega kenasti hakkama, sest nad on tõsised inimesed.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud haridusminister! Mulle on jäänud mulje, et praeguses raskes eelarveseisus kiputakse väga lühinägelikult tegelema ainult kärbetega ega mõelda selle peale, mis võiks olla Eesti majanduse tõusu mootor. Selge on see, et haritud inimesed peaksid olema meie üks suurim kapital. Selles mõttes ma kindlasti toetan teie üksikvõitleja võitlust valitsuses hariduseelarve eest seismisel. Aga mul on järgmine küsimus. Hariduses on pikaajalised arengud, mis mõjutavad meie tulevikku aastaid. Te olete palju rääkinud õpetajate palgast, aga kas te seisate ka selle eest, et neile lastele, kes praegu koolis käivad, jääks alles tasuta koolitoit? On kõlanud väiteid, et te kavatsete teha kärpeid, mis puudutavad kohalikke omavalitsusi, just nimelt koolitoidu arvel.

Aitäh! Ega minust ometi ei ole jäänud mulje kui inimesest, kes teiste valitsemisalade probleemidest üldse aru ei saa? Kahtlemata on kõigil valdkondadel oma teemad, aga tegelikult võib eri valdkondade võimalikku ülalpidamist ja nende kulutusi võrrelda ühendatud reservuaaridega. Tuleb arvestada, et kui tekki väga kõvasti enda peale kisud ja teistega üldse läbi ei räägi, siis jäävad teised paljaks. Aga kas nii saab koos elada? Kõik tuleb ju millegi arvel. Aga ma olen teie argumentatsiooniga täiesti nõus. Hariduskulutuste pealt, kui me neid targalt kasutame, sünnib ju edasine tõus. Haridus toob tõusu ja hariduspoliitika on ka kõige parem majanduspoliitika. Seda strateegiliselt kindlasti arvestatakse. Mul on valitsuses liitlasi ja ma loodan, et täpselt niisama palju, kui üldse valitsuses ministrikohti on. Mis puudutab koolitoitu, siis selle üle räägitakse praegu läbi omavalitsusliitudega, kuna see on eraldis. Eks siis omavalitsusliidud ütlevad, milline on seis konkreetsete eraldiste jätkumisel. Kindlasti ei ole koolitoidu puhul võimalik täielik tagasilangus ja koolitoidu riikliku toetuse lõpetamine. Aga me kuulame ka omavalitsuste seisukohti.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Koalitsioonilepe näeb ette taastuvenergia teemaplaneeringu ettevalmistamist. Paraku pole seda seni tehtud. Üleriigilise planeeringu puudumine on põhjustanud arvukaid konflikte tuuleparkide arendamisel, sest arendajad kipuvad kavandama tuuleparke ka selleks sobimatutesse kohtadesse. Tekivad konfliktid, sest ühest küljest, nagu ma ütlesin, tahetakse parke rajada sinna, kuhu nad ei sobi, teisest küljest ei ole arendajal ka mingit kindlust, kuhu nad üldse sobivad, sest riik on oma töö tegemata jätnud ega ole sellist planeeringut teinud. Kas ministril on kavas hakata lõpuks koalitsioonilepet selles punktis täitma?

Aitäh! Loomulikult täidab minister koalitsioonilepingut kõikides punktides, mis kuuluvad tema valdkonda. Aga kommentaariks ütlen, et ma usun, et te peate silmas Hiiumaale kavandatavat tuuleparki. Minu meelest läheme me väga libedale teele, teele, mis ei anna mingit tulemust. Kui rääkida kõikehõlmavast üleriigilisest teemaplaneeringust ja tema mõjust ning kohalike omavalitsuste õigusest langetada otsuseid, mis neil planeerimisseaduse järgi on, siis ma ausalt öeldes ei saa aru, kui Hiiumaa kohalik omavalitsus, kes kehtestab oma valla üldplaneeringu, ei ole nõus, kuidas on siis võimalik kohalike elanike arvamust mitte arvestada. Kui me veeretame selle palli kuhugi Tallinnasse, veeretame vastutuse mingile imeteemaplaneeringule, mis annab kõikidele küsimustele vastused ja lahendab kõik küsimused, siis ma tõsiselt kardan, et tekib selline olukord, nagu oli nõukogude ajal, kui Moskvas keegi otsustas, et kuskil tuleb hakata fosforiiti kaevandama, kuskil tuleb mingisugune suur kompleks püsti panna jne. Ma arvan, et niivõrd kui meil praegu planeerimisreeglistikku on, on omavalitsustel siin ju vetoõigus.

Nüüd on kuus kohapeal registreeritud küsimust. Alustab kolleeg Marek Strandberg. Vabandust, Aleksei Lotman! Palun teha kiiremini, kui te soovite täpsustavaid küsimusi esitada! Palun, Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ministri vastus oli sedavõrd ümmargune, et pani ka minu mõtted veerema kuskile mujale. Härra minister! Teid on üleriigilise teemaplaneeringu küsimuses kindlasti keegi eksitanud. Loomulikult tuleks seda ette valmistada vastavalt planeerimisseadusele ehk kohaliku rahvaga konsulteerides ja omavalitsuste arvamusi arvestades. Küsimus on selles, et selle puudumine ei võimalda näha valdkonda tervikuna. Lisaks sellele olete te varem korduvalt lubanud, et tuuleparkide merre rajamise probleemistik lahendatakse sadamaseadusega. Paraku, nüüd on eelnõu siin majas ja, üllatus-üllatus, see sadamaseadus, nagu nimigi ütleb, tegeleb ainult sadamatega, milles iseenesest ju midagi erilist ei ole. Aga miks, härra minister, olete te seda auväärt kogu varem, pehmelt öeldes, eksitanud, öeldes, et sadamaseadus lahendab kõik need probleemid, mis on tuuleparkide merre rajamisega seotud?

Aitäh! Loomulikult ei ole ma isegi mõelnud seda auväärt kogu kuidagi eksitada. Tõepoolest, alguses oli kava (ma arvan, et see oli, võib-olla ma eksin, rohkem kui aasta tagasi) püüda sadamaseaduses käsitleda ka kõiki muid vette või merre rajatavaid ehitisi. Selgus, et see ei ole väga tark või lihtsalt teostatav plaan. Selle tõttu leiti, et las sadamad kui veerajatiste üks liik jäävad oma seadusesse ja avamere tuuleparkide kohta on vaja eraldi seadust. Minu poolt on see seadus valmis, see on üsna keerulistel kooskõlastusringidel. Seal on nii juriidilisi küsimusi kui ka muid küsimusi. Ma loodan, et me lähiajal avamere tuuleparke puudutava seadusandliku raamistiku suudame tuua Riigikokku.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!

Kas te täpsustaksite, lugupeetud minister, kas see seaduseelnõu on praegu juba e‑õiguses või mida see nimetatud kooskõlastusring tähendab?

Aitäh! Ma arvan, et ta on kolmandal kooskõlastusringil Justiitsministeeriumis. Järelikult on ta e‑õiguses juba üsna pikka aega olnud.

Nüüd kuus kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt kolleeg Marek Strandberg.

Aitäh! Hea minister! Meenutan, et detsembri alguses oli majandusministeeriumis kokkusaamine majanduskomisjoni ja majandusministriga. Majandusminister oli toona küll väga veendunud, et seda asja ehk tuuleparkide rajamise probleemi on võimalik lahendada sadamaseadusega, ehk jutt mingist aastapikkusest arutelust ei vasta ka päris tõele. Aga minu küsimus on taas seotud selle üleriigilise planeeringuga. Kas teie meelest üldiste ja arusaadavate reeglite ja mehhanismide puudumine takistab praegu Eestisse kümnete ja kümnete miljardite kroonide suuruse välisinvesteeringu tulekut või lihtsalt investeerimist seoses tuuleparkidega või mitte ja kas majandusministri asi on selliseid investeeringuid toetada või planeeringuid vältides tegelikult neid investeeringuid takistada?

Loomulikult on meie huvi, et tuleksid suured investeeringud, aga ma ei seoks seda sellega, nagu teie kogu aeg trummi taote, et mingisugune üleriigiline teemaplaneering toob meile kümnetes ja sadades miljardites kroonides välisinvesteeringuid. Ma veel kord kordan, et investeerimine taastuvenergiasse on eripalgeline. Üleriigilise teemaplaneeringuga tegeleb Keskkonnaministeerium, kellel on selles valdkonnas koos Eestimaa Looduse Fondiga laialdasi kogemusi. Kümme aastat tagasi tehti erinevaid üleriigilisi teemaplaneeringuid. Me teame nende tulemusi. Seda võib teha, aga ma ei seoks kõikehõlmava üleriigilise teemaplaneeringu küsimust suurte investeeringutega ja investeeringutega taastuvenergiasse. Ma arvan, et kui rääkida üleriigilisest visioonist, siis minu arvates piisaks üleriigilisest planeeringust, mille ettevalmistused ju käivad. Teemaplaneering, millega alates Häädemeestest kuni Kõpu tipuni planeeritakse võimalikke tuuleparke, on suhteliselt tarbetu. Ma arvan, et me saaksime seda protsessi märksa targemini üles ehitada. Aga ükskõik kuhu neid tuuleparke ehitatakse, ma ei kujutaks ette, et omavalitsuse üldplaneering ei oleks siin kõige olulisem. Teisisõnu: tuleb arvestada omavalitsuste huve ja omavalitsuste elanike seisukohti. Üleriigiline teemaplaneering ei saa kunagi üle sõita omavalitsuste üldplaneeringust. Kui kommenteerida teie ettepanekut (te olete selles järjekindel olnud), siis see tähendab täiendavaid n‑ö bürokraatlikke protseduure investeeringute Eestist eemalepeletamiseks. Ma ei soovitaks seda teed minna.

Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud minister! Hommikuti, kui päike tõuseb ja tuul puhuma hakkab, saadab üks Märjamaa isetegevuslik luuletaja mulle mobiiltelefoni epigramme. Hiljuti tuli selline epigramm, et õhumüüjatel on tuulikud püstitatud rannaliivale. Tema epigrammid tekitavad hea meele ja hea tuju, aga näiteks Häädemeeste rahvas on praegu üsna tagajalgadel selle tuulepargi tõttu, mis kavatsetakse rannikualale püsti panna. Ka vald on üsna selgelt öelnud, et Natura alale, turismipiirkonda ja lindude rändekoridori selline tuulepark ei sobi. Aga riik ju energiat vajab. Häädemeeste rahvas on jälle väga ühel meelel: parem, kui see oleks kuskil mujal, mitte nende valla territooriumil. Planeerimisseaduse üks peatükk, mis käsitleb üleriigiliselt tähtsaid objekte või rajatisi, näeb ette ...

Küsimus, palun!

Jah, ma küsin kohe.

Kohe!

Kohe. Kas me ei peaks sellesse seadusesse, üleriigilisse objektide nimekirja panema ka tuulepargid? Praegu neid seal ei ole.

Ma ei kujuta seda ette. Tuulepark on näiteks ka ühemegavatiline tuulepark Virtsus. Kas tegemist on üleriigiliselt tähtsa objektiga? Kas ka väikese tuuleveski puhul, mida talunik võib teha oma õuele, et saada sealt elektrit, on tegemist üleriigiliselt tähtsa objektiga? Tuuleparkide puhul on, uskuge mind, ka palju tuult, sellist asjatut tuult. Räägitakse kümnete või sadade miljardite kroonide suurustest investeeringutest. Ma olen alati kõigile öelnud, eriti välisinvesteerijatele, et minu uks on avatud, selleks et kohtuda nende inimestega, tutvustada Eesti plaane, tutvustada Eesti seisukohti, rääkida taastuvenergia arengutest Euroopa Liidus ja sellest, kuidas Eesti kavatseb neid plaane täita. Aga millegipärast need kümnete ja sadade miljardite kroonidega investeerijad ei tule majandusministri juurde, et koostööd arutada. Võib-olla peaksime me koos minema nendesse omavalitsustesse, kus tegelikult on sellised takistused? Mida seal teha annab? Samas saan ma hiidlastest väga hästi aru. Minule tundub isegi majandusministrina sümpaatsena seisukoht, et me peame säilitama oma loodust. Mõned asjad tunduvad terve mõistuse seisukohast, kui õige kaugelt vaadata, olevat täiesti läbi mõtlemata ka investeerijatel. Ma ei kujuta ette, mis siis saab, kui keegi tuleks ja väidaks, et ta on ära mõõtnud, et Vabaduse väljakul, kus praegu ehitatakse, on tohutult palju tuult, ja Strandberg ütleks, et tal on kümne miljardi krooniga investor, kes tahab sinna tuuleveski püsti panna. Mis me siis teeme, kas ehmatame ära ja ütleme, et teeme üleriigilise teemaplaneeringu, kuna Savisaar ei tee planeeringuid Vabaduse väljakule nii, nagu näevad ette need investorid? No me ei võta seda tõsiselt!

Palun, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Hea minister! Ma loodan, et teie suhtumine tuumajaamade rajamisse on niisama vaba ja te lasete neil isetekkeliselt ja ilma eriliste planeeringuteta tekkida. Aga minu küsimus on natuke laiem. Nimelt, 26. jaanuaril s.a loodi Rahvusvaheline Taastuvenergia Agentuur. Selle loomisest võttis osa 75 riiki, kes astusid selle liikmeks. Eesti nende hulka ei kuulunud. Kohal oli 120 delegatsiooni, oli ka Eesti delegatsioon, kuid nagu Guatemalal ja võib-olla veel mõnel riigil kuulus Eestil sinna ainult üks diplomaat. Minu küsimus: miks Eesti ei liitunud taastuvenergia agentuuriga ja miks teie juhitavast ministeeriumist ei olnud seal esindajaid?

Aitäh! Kui te lubate, siis repliik tuumajaama kohta. Ma arvan, et tuumajaam on küll Mark Soosaare nimetatud üleriigilise tähtsusega objekt. Sellega olen ma täiesti päri, võrreldes ühemegavatilise tuulikuga kuskil Virtsu rannal. Muide, mis puudutab Rahvusvahelist Taastuvenergia Agentuuri, siis meil ei ole ühesugune informatsioon. Minu teada on tänaseks liitunud selle initsiatiiviga, mis tuli Saksamaalt, Taanist ja Hispaaniast, 21 riiki. Ettepandud põhikirja järgi loetakse see agentuur tekkinuks, asutatuks, kui ühinenud on 25 riiki. Eestil on kavas sellega liituda, dokumendid on Välisministeeriumis ettevalmistamisel. Tegemist on rahvusvahelise leppega. Rahvusvahelise leppega liitumine käib täpselt nii, nagu Eesti seadused ette näevad. Küsimus ei ole selles, kas üks Jaan või Juhan oli kuskil koos mõne Guatemala inimesega kohal ja äkki liituski ära. Igal juhul on meil kavas sellega liituda, ettevalmistused käivad. Loogiline on, et selle liitumisotsusega peame tulema ka siia saali.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, austatud proua esimees! Hea minister! Kohalikud elanikud ja nii mõnigi huvigrupp vaidlustavad päris sageli tuulikuparkide ehitamise plaane, mida siin täna on ka mainitud. Kuna päris hästi töötab ka NIMBY‑sündroom, aga puudub elanikkonna võimalikult varane informeeritus neist kavandatavatest tuulikuparkidest, sellepärast, hea minister, lubage küsida: koalitsioonileping koalitsioonilepinguks, aga kas tuulejõujaamade arengukava ikka tuleb või ei tule? Olen rääkinud.

Aitäh! Kindlasti tuleb energeetika arengukava, mis tegeleb oluliste küsimustega, taastuvenergia, sealhulgas tuuleenergia küsimustega, käsitleb seda, kuidas motiveerida põhjendatult investeerima taastuvenergiasse, sealhulgas tuuleenergiasse. Mis puudutab n‑ö kõikehõlmavat teemaplaneeringut, siis meil on jätkuvalt tööjaotus hea kolleegi Jaanus Tamkiviga. Aga nii nagu Jaanus Tamkivi kahtlen ka mina praegu sellise asja kõikehõlmavuses, nagu rohelised seda välja pakuvad. Ma usun, et üleriigiline planeering, mida me läheme uuendama, võiks olla täiesti piisav, et määrata kindlaks sellise täpsusega, nagu üks üleriigiline planeering kindlaks määrab, kus võiks tegelikult olla huvi võimalikeks energeetikaalasteks investeeringuteks laiemalt. Kindlasti võiks ta seda käsitleda. Täiendav teemaplaneering (ma olen korra siin sellest rääkinud, aga võin veel rääkida) tehti kümme aastat tagasi, kui tehti teatud rohealade teemaplaneeringut. Riik maksis raha. Kes seda tööd tegid? Lõpuks jäigi asi sinnapaika. Tehti aastaid, aga mis see tulemus on? Ei midagi. Omaette küsimus, kui me räägime planeeringutest (selles osas on valitsus võtnud endale aega, et mitte minna rabistades peale), on ikkagi kõik planeerimisalased õigusaktid koos ehitusalaste õigusaktidega. Me teame ju jätkuvalt seda, et üldine planeering jääb ennekõike ka omavalitsuste tasandil tihtipeale alla detailplaneeringule. Miks ta jääb, see on hoopis teine jutt. Seda võib rääkida teisel ajal.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Hiiumaast on nüüd juttu olnud. Ma julgen hiidlasena kinnitada, et seal on tõesti käivitatud aktsioon "Igale hiidlasele oma tuulegeneraator", st mulle ka. Aga ma ei taha seda ja teised hiidlased ka ei taha. Ärimehed on tuuleenergia tootmise sildi all teatavasti käivitanud suurejoonelise kinnisvaraprojekti, kus riiklik huvi praegu täiesti puudub. Kas te asjaomase ministrina tunnete endal siiski kohustust sellesse protsessi sekkuda ja inimesi mitte ilmaasjata ärritada? See asi kandub Hiiumaalt mandrile ja lihtsalt reserveeritakse maid. Kusagil peab olema tõkend.

Aitäh! Ma oma seisukohta laias laastus väljendasin, ma ei hakka seda hiidlastele kordama. Aga mida te mõtlete konkreetselt majandusministri sekkumise võimaluste all? Kui keegi investor pöördub Hiiumaa elanike poole, näiteks ka teie poole, härra Mänd, ja pakub teile generaatorit, kas te kujutate ette, kuidas ma majandusministrina saaksin sellisesse kahe inimese vahelisse suhtesse sekkuda? Kas ma võtan selle generaatori vahepeal endale? Mina ka seda ei taha, ma tahan, et Eesti inimesel oleks normaalne, keskkonnasõbralik ja puhas elekter nii täna kui ka kaugemas perspektiivis. Ma olen Hiiumaal käinud ja olen pakkunud, kui minu käest on ajakirjandus küsinud, et kui vald seda arutab, siis olen kindlasti valmis minema vallavolikogu liikmetele seletama riigi käsitlusi taastuvenergiast laiemalt, sellest, mida see tähendab. Eriti olen ma huvitatud kohtumisest nende investoritega, mitte investori esindajate esindajate esindajatega, vaid investoritega. Sellest olen ma küll huvitatud.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Mina ei ole kaugeltki selle vastu, et tuleb enam hakata kasutama tuuleenergiat ja muid taastuvenergia liike. Vastupidi, ma toetan seda väga. Kuid teadaolevatel andmetel hakkab suur hulk kõrgeid tuulikuid segama mere‑ ja õhuseiret, mis on seotud riigikaitsega. Küsimus: kas tuuleenergia arendamisel ja seejärel tekkiva olukorra analüüsimisel on arvestatud riigi julgeoleku‑ ja kaitseküsimustega?

Vastus on jaatav.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele.

Tänan väga, proua juhataja! Austatud minister! Eelmisele küsimusele vastates te rääkisite palju rahast, aga minu küsimused on konkreetsed. Riigieelarve kulude vähendamise kava kohaselt ootavad haridusvaldkonda ees suured kärped ja lõiked, sealhulgas riikliku koolitustellimuse vähendamine 92 miljoni krooni võrra. Kõik see kindlasti halvab haridusvaldkonda. Ütlesite siin väga ilusasti, et haridus toob tõusu ja hariduspoliitika on parim majanduspoliitika. Kui suured on riigieelarves kavandatud ja haridusvaldkonda puudutavad kärped kokku või milleks te ise valmis olete?

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Tõepoolest on tegevuskulude ja eraldiste ridadel väga palju haridusinvesteeringuid, kui nii võib öelda, nii inimestesse, mis on ju hariduse laiem eesmärk, kui ka konkreetsetesse tegevustesse ja isegi objektidesse. Ma arvan, et haridusteemat käsitledes tuleb ikkagi üheksa korda enne mõõta ja alles siis lõigata. Teie mainitud avalik-õiguslike ülikoolide kärbet mahus 92 miljonit krooni ei pea ma võimalikuks. Eks ma diskuteerin paljude asjade üle. Üks mis kindel, hariduse ja teaduse eelarve ka selle lisaeelarve tegemise järel, täpsemalt öeldes, selle eelarve osakaal eelarve üldmahus kasvab.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, esimene täpsustav küsimus!

Tänan väga! Vastus oli praegustes tingimustes muidugi küllaltki optimistlik. Tahan teie käest küsida veel järgmist. Kõrghariduse strateegia näeb ette üliõpilaste õppetoetuste süsteemi uuendamist. Millal te saate hakata seda strateegiat täitma ja õppetoetuste süsteemi uuendama?

Aitäh! Jälle väga hea küsimus. Õppetoetuste süsteem pole ainult intellektuaalselt huvitav teema, see on ka oluline teema, sest noortel peab olema võimalik keskenduda õpingutele, ilma et neil oleks äraelamise pärast vajadust samal ajal tööl käia, mille tõttu oleks õpinguid raskem korraldada. Ma arvan, et me jõuame lähiajal konkreetse õppetoetuste eelnõuni, milleks on eeltööd tehtud. Läbirääkimised Eesti Üliõpilaskondade Liiduga on peetud. Haridus‑ ja Teadusministeeriumil ning Eesti Üliõpilaskondade Liidul on siin palju sarnaseid seisukohti. Millal uut süsteemi käivitada? Ma arvan, et printsiipide muutmine, et asi oleks tõesti õppetoetuste süsteemis ja et see teatav printsipiaalne ideoloogiline segadus õppetoetuste süsteemi ümber lakkaks, tuleks kokku leppida varem. Samas eeldavad muudatused ikkagi teatud selgust rahastamises. Mina ei näe, et seda uuendatud rahastamisega süsteemi oleks võimalik käivitada näiteks enne 2011. aastat, kui siiski. Aga seda me peame kaaluma kõik koos, sest see sõltub rahalistest võimalustest.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine täpsustav küsimus!

Tänan väga, austatud minister, vastuse eest! Tahan teie käest veel küsida: milline maksumus on teie kavandatud koolivõrgu reformil, kui me jätame praeguse eelarveteema kõrvale? Kui palju te olete ise selleks planeerinud? Ma tahaksin seda summat teada.

Aitäh! Ma ei nimetaks seda nii võimsalt – reformiks. Põhimõtteliselt jätkame me sama eesmärgiga: kindlustada võimalikult hea õppekvaliteet eri haridustasemetel võimalikult efektiivselt ja suhteliselt kodu lähedal algkooli‑ ja põhikooliõpilastele, gümnaasiumide puhul suuremates keskustes. Seda kõike saab vaadata diferentseeritult. Ma arvan, et siin on võtmeküsimus tugeva põhikoolivõrgu säilimine üle Eesti, samuti gümnaasiumide õppekvaliteedi ühtlustamine. Kui rääkida kuludest, siis üldlevinud arvamus on, justkui kulutused tuleks teha mingilt väljamõeldud baasilt. Kuidas neid arvestada? Tegelikult on koolivõrk 2012. aastal niikuinii praegusega võrreldes õpilaste vähesuse tõttu muutunud. Osa koolimaju ei saa õpilaste vähesuse tõttu täisvõimsusel jätkata. Tõenäoliselt jätkavad päris mitmed põhikoolid tulevikus ilma praeguse gümnaasiumiosata, sest gümnaasiumiosa pidamiseks ei ole enam õpilasi. See tähendab, et kinnisvaraküsimused tuleb ka praegustes oludes lahendada. Praegugi on haridussüsteemis raha – halduskulud, palgakulud –, mis võrgu muutumisel teisenevad, muutuvad. Kusagil läheb raha rohkem vaja ja kusagil vähem. Suure osa otsuseid teevad omavalitsused. Nii et üldkulu praegu öelda ei saa, kuid haridussüsteemist raha välja viia ei tohi.

Head kolleegid! Ma luban nüüd kaks kohapeal registreeritud küsimust. Väga lühikest, et me saaksime konkreetsed vastused, kuna ma soovin anda ka Toomas Varekile võimaluse esitada üks väga tähtis küsimus Juhan Partsile. Palun, Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Tavaliselt räägitakse, et seitse korda mõõda ja üks kord lõika. Teie ütlesite, et üheksa korda on vaja mõõta. See näitab, kui tõsiselt te seda küsimust võtate. Aga ma tahan küsida investeeringute kohta. Praegu on küsimärgi all need projektid, mida rahastasid ministeerium ja omavalitsused ja mis ei ole lõppenud, sest need on pikaajalised projektid. Kuidas edaspidi läheb, kas ministeeriumil on praegu kriteeriumid, millised objektid tulevikus investeeringuid saavad ja mis jäävad pikaajalistest programmidest  välja?

Aitäh! Investeeringuid on praegu haridussüsteemis võimalik teha peamiselt Euroopa rahaga. Need otsused on langetatud ja nendest katsume me kinni pidada. Puhtalt riiklikud investeeringuprogrammid, näiteks lasteaedade programm lisaks KOIT‑kavale ja muudele finantseerimisvõimalustele, kus ka ju tegeldakse lasteaedadega, on tulnud tõesti seisma panna. See ei tähenda, et otsuseid muudetakse. Järjekord kehtib, kuid nendel aastatel, kui raha piisavalt ei ole, investeeringuid teha ei saa. Me püüame struktuurifondide toetustest tulevaid investeeringuid kaasrahastada ikkagi sellisel määral, et ükski investeering tegemata ei jääks. Need omavalitsused, kus on otsustatud midagi teha ja kus suudetakse leida kaasfinantseerimist ja kus ka riik on võtnud näiteks kaasfinantseerimise või omafinantseeringu kohustusi, peavad investeeringu saama.

Ma palun vabandust kolleeg Mailis Repsilt, aga ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise!

Palun, kolleeg Toomas Varek, küsimus majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud majandus‑ ja kommunikatsiooniminister! Minu küsimus puudutab ekspordi abipaketti. Te olete välja käinud, et te tahate eksportijaid toetada, et meie majandust kuumendada. Iga päev saame me meediast informatsiooni, et ettevõtted koondavad inimesi või töötavad osalise tööajaga, osa ettevõtjaid on asunud oma ettevõtteid saneerima. Rõõmustav uudis on olnud, et kui te käisite välja, et ekspordipakett on 4 miljardit, siis nüüd on see jõudnud 6,1 miljardini. Kui kaugele selle paketiga on jõutud? Palun anda ka selgitust selle paketi sisu kohta ja selle paketi käivitamise kohta!

Aitäh! Kõigepealt, see on välja kasvanud praegusest olukorrast Eesti majanduses, hästi tihedas koostöös ettevõtjate ja pankadega. Kindlasti jahutaksin ma ettekujutusi, et tegemist on mingi imeasjaga või mingi uue kasvu väga tähtsa meetmega. Praegu on ikkagi olukord, kus me peame tegema maksimumi, et hoida elujõulisi ettevõtteid ja ennekõike neid, kellel on juba teatud ekspordikogemus ja eksporditurud ning kellel on tekkinud ühel või teisel moel kapitali‑ või krediidiprobleemid või kui tulenevalt olukorrast globaalsetel kapitali‑ ja krediiditurgudel nõutakse eksportijalt lisatagatisi. Paketi sisu võibki vaadata põhiliselt kahtepidi. Esiteks on garantiid, ennekõike pikemaajalised ekspordigarantiid, millega peaks tegelema KredEx, kes ka praegu osaliselt sedasama asja teeb, aga mahud peaksid olema suuremad ja garantiid ajaliselt pikemad. Selle järele on reaalne vajadus ettevõtjate hulgas ja see on lihtsalt muutunud olukorrast tingitud. Teine küsimus on see, kuidas me saaksime paremini saada ettevõtluse jaoks kas käibe‑ või ka investeerimislaene nendelt finantsinstitutsioonidelt, kes neid Euroopa Liidu liikmesriikidele pakuvad. Ennekõike pean ma silmas Euroopa Investeerimispanka, mille eri programme on kommertspangad Eestisse vähe toonud. Seetõttu ongi vaja teatud samme, mida KredEx, valitsus ja huvitatud pangad peaksid üheskoos astuma. Kui selle järele ei ole vajadust, siis keegi seda peale ei suru. Valitsus on põhimõtteliselt öelnud, et me tahame 5,7 miljardi ulatuses kiiresti edasi liikuda. Valitsuskabineti sees me tahame analüüsida seda vajadust, mis puudutab KredExi veel ühte lisameedet, aga seda räägin ma juba järgmisele küsimusele vastates.

Palun, kolleeg Toomas Varek, väga lühikene täpsustav küsimus!

Aitäh! Kuna pangad on lõpetanud laenuandmise ja lõpetanud ka käibevahendite krediidilepingud, siis otsene küsimus: kas veebruaris hätta sattunud ettevõtetele sellest paketist abi antakse? Ja kui antakse, siis kas on mingisugune summa olemas?

Palun, härra minister, lühike vastus!

Ma ei oska veebruari kohta midagi öelda. Need meetmed on erinevad. Mõned on võimalik suhteliselt kiiresti avada. Ma soovitan ettevõtjatel suhelda selles küsimuses KredExiga. Ärge arvake, et KredEx saab kõiki hätta sattunud ettevõtteid aidata. Hätta sattumise põhjused võivad olla väga erinevad. Me peame kindlasti vaatama asja n‑ö taha ja nägema mingisugust uut horisonti.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Suur tänu, kolleegid, küsimuste esitamise eest! Aitäh, lugupeetud valitsusliikmed, vastamise eest!