Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu kolmanda töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid saalis! Minul on täna üle anda üks seadusmuudatuse eelnõu, mis on väga lühike ja seisneb selles, et Riigikogu liikme staatuse seaduse 9. peatükk tuleks tunnistada kehtetuks. Seletuskiri on selle tõttu hoopis pikem ja selgitab selle lühikese eelnõu sisu. Riigikogu liikme staatuse seaduse 9. peatükk sätestab, et Riigikogu liikme abi on lepinguline töötaja, kelle ülesanne on abistada Riigikogu liiget tema ülesannete täitmisel, ja Riigikogu liikmel on käesoleva seaduse alusel õigus sõlmida leping ühe abiga, kelle töötasu suurus on mitte rohkem kui 35% Riigikogu liikme palgast. Kõikidel Riigikogus esindatud erakondade fraktsioonidel on sekretariaat, lisaks Riigikogu alatised komisjonid. Eeldan, et seal töötavad oma ala asjatundjad. Lisaks on Riigikogu Kantselei struktuuris mitu osakonda ja talitust oma töötajatega, kes samuti on kompetentsed nendes küsimustes. Selles olen ma isiklikult veendunud, sest ma olen nende abi kasutanud ja olen neile tänulik. Lähtudes eeltoodust leian, et isegi sõltumata kulude suurusest on see majanduslikult ebaotstarbekas ja tegelikult mittevajalik. Ma tõstatasin selle küsimuse enne selle seaduse vastuvõtmist poolteist aastat tagasi, kuigi olin sunnitud seda hääletama ja nüüd parandan oma vea. Aitäh!

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esitan 20 Riigikogu liikme arupärimise justiitsminister Rein Langile. 17. jaanuaril 2007. aastal kinnitas Eesti Raudtee riigile tagasi müünud BRS-i üks omanik ja nõukogu esimees Edward Burkhardt avalikkuse ees, et Reformierakonna esindaja nõudis BRS-ilt raudtee aktsiate tagasiostmise eest pistist 1 miljon eurot. 2007. aasta 19. jaanuari hommikul teatas Riigiprokuratuur avalikkusele, et uurib väidetavat pistise küsimist. Aga juba sama päeva pärastlõunal teatas Riigiprokuratuur, et analüüsis ajakirjanduses avaldatud materjali seoses väidetava raha nõudmisega Eesti Raudtee aktsiate tagasiostmisel ning jõudis järeldusele, et seni avaldatud andmetele tuginedes puudub praegusel hetkel alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Seega võttis materjali analüüs ning motiveeritud otsuse tegemine aega maksimaalselt viis tundi.
Kuivõrd tegemist on korruptsioonikuriteoga, mis peaks olema erilise tähelepanu all, paluvad arupärijad justiitsministrit mõnele küsimusele vastata. Milliseid menetlustoiminguid tõendite kogumiseks ja hindamiseks Riigiprokuratuur läbi viis? Kui menetlustoiminguid läbi ei viidud, siis millise kehtiva seaduse alusel kasutas uurimisorgan antud kuriteo uurimiseks üksnes ajakirjanduses avaldatud andmeid ning iseseisvaid menetlustoiminguid ei teinud? Tahetakse ka teada, kas keegi andis prokuratuurile korralduse selle asjaga mitte tegelda ja kas justiitsminister peaks olema praegu nõus selle juhtumi uuesti uurimisega. Aitäh!

Peeter Kreitzberg, palun!

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! Kultuurikomisjoni üksmeelse otsusena esitan menetlusse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on seotud hiljutise Riigikohtu otsusega keelata ära gümnaasiumisse vastuvõtu katsed. Selle eelnõuga luuakse seaduslik baas, mis võimaldab koolidel kehtestada katsetega seonduvad vastuvõtunõuded. Aitäh!

Marika Tuus, palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioonil on arupärimine peaminister Andrus Ansipile seoses pensionidega. Küsime, kas 1. aprillil 2009 ootab pensionäre ees seadusjärgne pensionitõus või asub valitsusliit seadust muutma ja pensione külmutama või vähendama. Ja samuti, miks on valitsus jätkuvalt keeldunud ühinemast Euroopa sotsiaalharta vanurite vaesuse ja tõrjutuse sotsiaalset kaitset nõudvate artiklitega. Miks ei saa väiksema palgaga täiskohaga töötaja täisaasta töötamise eest pensioni kindlustusosaku arvutamisel endiselt õiglast pensionikoefitsienti? Miks on pensionifondi sisenemine, fondivahetus ja sellest väljumine tasuline? Fondivahetusega läheb praegu kaotsi pool aastaga teenitud tulust. Praegu on ju pandud palju raha ka rämpsvõlakirjadesse. Fondide vahetamine peaks olema lihtsam. Kuna riik tegi teise pensionisamba kohustuslikuks, siis miks riik nendesse küsimustesse ei sekku. Kuna pensionifondid töötavad praegu kahjumlikult, siis kas ei peaks me sundkorras fondi maksmise ära lõpetama. Kuidas kaitseb riik pensionifondidesse investeerijate huve? Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse poolt vastu võtnud kaks eelnõu ja kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab juhatus nende edasise menetlemise.
Asume teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Eesti Panga Nõukogu esimehe üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikmete nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias" eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tehnilise normi ja standardi seaduse ning halduskoostöö seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni üleeile algatatud Riigikogu liikme staatuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni eile algatatud karistusseadustiku § 52² muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon.
Riigikogu juhatus on registreerinud Riigikogu saadikuühenduse Eesti Tuumajaama toetusrühm.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.

Asume tänase päevakorra juurde. Päevakorras on ka täpsustus. Tänase päevakorra 7. punkti, eelnõu 402 esimese lugemise arutelul teeb juhtivkomisjonipoolse ettekande põhiseaduskomisjoni liige Igor Gräzin.
Meie esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele seaduseelnõu 376. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Tulemusega poolt 80 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Lähme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Mai Treiali!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tööturuameti ja töötukassa funktsioonide liitmine on olnud päevakorral korduvalt ning täna vormistatakse sisuliselt uue töötukassa sünnitunnistus. Ega Rahvaliidu fraktsioon selle ühe asutuse moodustumise põhimõtte vastu eriti ei protestigi, kuid on tõstatunud mitmed probleemid, mis pole praeguseni selget vastust saanud.
Esiteks, kui valitsus ise nimetab enamiku tehtavaid muudatusi vaid tehnilisteks, uue asutuse nime asendamiseks teise nimega, siis nii see päris ei ole. Riigiasutusest saab avalik-õiguslik isik ja sellel on oma tähendus. Tuleb tõdeda, et Tööturuameti ja töötukassa ühendamine on päris kulukas ettevõtmine. Kitsastes finantsoludes otsustati ikkagi õmmelda pintsak nööbi külge, st liita suurem institutsioon väiksemaga. Eelnõu seletuskirja kohaselt kaetakse tulevase töötukassa personali- ja majanduskulud töötuskindlustusmaksetest. Juba 2009. aastal vabaneb riigieelarve vahendeid 10,9 miljonit krooni, seda Tööturuameti kaheksa kuu tegevuskulude võrra. Järgmisel aastal vähenevad Sotsiaalministeeriumi haldusala kulud Tööturuameti personali- ja majanduskulude võrra, mida on ca 56,8 miljonit krooni. Nii et uue institutsiooni majandus- ja personalikulud, mis on üpris kopsakad, maksavad edaspidi suures osas kinni töövõtjad ise. Eesti Maksumaksjate Liit on juhtinud tähelepanu töötuskindlustuse kui sundkindlustuse sihtotstarbelisele iseloomule ja vastuolule, kui sundkindlustusmaksetest hakatakse osaliselt finantseerima riigi täidesaatva võimu ülesannete täitmist, mis peavad ikkagi olema riigi rahakotil.
Teiseks, valitsuskoalitsiooni esindajad väidavad, et Tööturuameti ja töötukassa ühendamise peamine eesmärk ei ole eelarvekulude kokkuhoid, vaid see, et töötu jõuaks võimalikult kiiresti tagasi tööturule. Edaspidi jääb kõigi töötuse probleemidega tegelemine ühe ameti kanda. Töötukassa, mille ülesanne on tagada inimesele sobiv töökoht, hoolitseb töötaja koolituse, hüvitise maksmise ja tööturuteenuste osutamise eest. Kui aga sellele ei järgne suuremat rahasüsti aktiivsetele tööturumeetmetele, jääb asi poolikuks. Edasiliikumine pole mõeldav elukestva õppe arendamiseta, kutsehariduse ja rakenduskõrghariduse osakaalu suurendamise ning kvaliteedi parandamiseta.
Kolmandaks, töötukassa jätkusuutlikkus ja pankrotioht. Esialgu on lubatud, et panused töövõtja ja tööandja poolt makse näol ei ületa 3%. Edaspidi ei panusta riik töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid. Kui töötukassa satub makseraskustesse vaatamata Rahvaliidu fraktsiooni tähelepanujuhtimisele, ei ole keegi seaduseelnõu kaitsjatest seda võimalust välistanud. Kõik loodavad paremat, ometi võib musta stsenaariumi korral kogu süsteem kokku joosta.
Neljandaks, seaduseelnõu kooskõlastamisel juhtis Tööturuamet tähelepanu mitmele asjaolule. Ühena neist sellele, et eelnõus puudub regulatsioon Tööturuameti õiguste ja kohustuste ülemineku kohta Tööturuameti tegevuse osas RAK-i meetmete 1.3, 1.1 toetuse saajana. Ameti vastavad ettepanekud lubati fikseerida rakendusaktides. Kuid kas sellest piisab? Olen probleemile osutanud nii sotsiaalkomisjoni kui ka täiskogu aruteludes. Kahjuks on konkreetne vastus, mis kahtlused hajutaks, saamata. Minister Lang avaldas Riigikogu ees esinedes küll lootust, et see ei tekita mingisuguseid probleeme, ometi jääb küsimus, kas muudatused rakendusaktides ja Eesti-poolsetes rakendusüksustes – Tööturuameti asendamine Eesti Töötukassaga – on kooskõlastatud Euroopa Liiduga, et ei juhtuks nii, nagu Rahandusministeeriumi-siseste ümberkorralduste järel, mille tulemusena Brüssel peatas Eestile tehtavad väljamaksed kuni olukorra kontrollimiseni. Kas praeguseks on Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga Euroopa Komisjoni sellest ümberkorraldusest informeerinud? Minul sellist konkreetset vastust ei ole. Loodan, et sellist olukorda ei teki ja valitsus võtab asja tõsiselt. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Marika Tuusi! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Iseenesest on hea mõte, et ühte asutusse oleksid koondatud nii aktiivsed kui passiivsed tööturumeetmed. Seda on ju läbi aegade väga mõistlikuks ideeks peetud ja mäletan, et kui 8–9 aasta eest töötukassa Eestis loodi, siis kerkisid sellised küsimused üles. Ja siis oli selle tegemiseks õige aeg, sest polnud vaja maksta sadadele inimestele koondamistasusid nagu praegu. Kuid praegu, kui meil on riigieelarve nii suures defitsiidis, et elame juba reservidest ja kaalume laenude võtmist, kui meil ei ole nii palju raha, et eakatele abivajajatele, kes on pensioni välja teeninud, see ka koju kätte viia, kui asume juba kirsturaha ära võtma ja lastetoetusi kaotama, ei pea me seda kuidagi õigeks, et kahe ameti ühendamine läheb maksma üle 20 miljoni. Sisuliselt läheb see raha koondamisteks, et siis suur osa inimesi – enamik, ütleksin – tööle tagasi võtta. Võib küll vaid loota, et osa inimesi lahkub vabatahtlikult ja need võetakse konkursita loodavasse asutusse tööle tagasi, kuid praegu pole meile esitatud veel ühtegi arvu, kui palju inimesi seda teeb. Ja pealegi, kuna meil eksisteerib praegu kõrvu tööpuudusega ka veel spetsialistidest tööjõu puudus, siis on tõenäoline, et paljud lasevad ennast raha nimel lihtsalt koondada, olles samal ajal ikkagi kindlad, et nad tööle tagasi kutsutakse. Sama süsteemi rakendati muide ka ju arstide reformiga – 45 ekspertiisiarsti koondati, maksti neile üle kahe miljoni koondamistasusid ja pärast võeti suurem osa nendest tööle tagasi selle vahega, et nad pole enam riigiametnikud, vaid töötavad tavalise töölepingu alusel. Ent väga kalliks lähevad need reformid küll praegu riigile maksma, sest 339 töötajaga Tööturuamet liidetakse töötukassa 25 töötajaga ja mitte vastupidi. Ja need sajad töötajad siis koondatakse. Ametiasutuse likvideerimise või ametnike koondamise tõttu makstakse ametnikule hüvitist olenevalt teenistusstaažist kuni 12 kuu ametipalga ulatuses (see on vastavalt avaliku teenistuse seadusele) ja abiteenistujatele, kes töötavad töölepingu alusel, kuni nelja kuu keskmise palga ulatuses. Ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond on oma arvamuses pidanud põhjendatuks kaaluda ikkagi avalike riigieelarveliste vahendite säästliku kasutamise eesmärgil sellise olukorra muutmise võimalusi. Siin on ära toodud ka näited, kuidas mõni teine asutus on vastavas olukorras hoopis säästlikumalt käitunud.
Kuid veel hellem koht selles eelnõus on see, et uut asutust hakatakse nii personalikulude kui ka majanduskulude osas ülal pidama töötuskindlustusmaksest, ja selle vastu oleme kohe päris kindlasti. See tähendab, et suures osas maksavad need kulud kinni töövõtjad ise ja et riik ennast jällegi taandab. Riik aina lükkab endalt ära igasuguseid raskeid probleeme. Nagu mu hea kolleeg Aivar Riisalu  sotsiaalkomisjonis ütles, et kui tööandjad ja töövõtjad on kenasti sinna fondi raha kogunud (see summa peaks praegu olema umbes kolm miljardit), siis riigil on vaja  see kohe hagija kombel ära võtta ja sinna käed külge panna. Niigi hakkavad need summad, nagu me teame, lähiajal vähenema, sest töötus ei kasva mitte päevade, vaid tundidega. Tööandjate Keskliit ütles sotsiaalkomisjonis välja, et nad prognoosivad töötuse kasvu sel aastal 15%-ni – nii kõrge ei olnud see number ka 1990. aastate lõpus – ja SKT reaalkasvu miinus tõuseb nende arvates -7%-ni. Mis juhtub järgmisel ja ülejärgmistel aastatel, seda nad ei osanud öelda. Igal juhul ütlesid nad, et meid ootab ees väga pikaajaline majanduse taandareng.
Kevadel ütles sotsiaalminister, et töötuskindlustusmakse lähiajal ei tõuse, aga praeguseks on see tõstetud juulist 1,5%-ni. Ei kujuta ette, kui suureks see makse võib lähiaastatel kasvada. Ametiühingute keskliidu esimehe ja töötukassa nõukogu esimehe Harri Taliga arvates tema kassa tuleviku kohta pilvi ei näe ja on ametiühingute kohta nagu väga leplik, kuid töötukassat pikka aega juhtinud töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli hinnangul suurendavad uue töölepingu seadusega muudetud hüvitiste reeglid ja ka kahe asutuse ühendamisest tulenevad lisakohustused töötukassa selle aasta kulutusi vähemalt poole miljardi krooni võrra ja see summa tuleb võtta reservidest. Veel suuremaid probleeme näeb ta aastatel 2010–2011 ning et veel selle aasta sügisel vaadatakse need protsendid üle. Täiesti mõistetamatu on, kuidas riik ei panusta töötuskindlustussüsteemi lisavahendeid, kui töötukassa satub makseraskustesse. Kas see tõesti polegi riigi asi? Samuti on mõistetamatu, et selle seaduse kontekstis hakkab Sotsiaalministeerium töölepingu seadusesse parandusi tegema. Töölepingu seaduse tegemine usaldati õiguskomisjonile ja parandusi teeb sotsiaalkomisjon! Keskerakonna fraktsioon sellist riigi taandamise projekti nii tähtsast valdkonnast, nagu seda on tööturg ja töötus, ning riigiameti likvideerimist toetada ei saa. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ei teagi, kellele kuulub autoriõigus, aga vähemalt Eesti poliitilises elus on saanud tavaks, et kui keegi ikka midagi väga kõvasti ja väga valesti teeb, siis kutsutakse taevast appi. Seda on paljud teinud. Viimase sõnavõtu kohta tahaksin ma öelda, et siin ei aita taeva appi kutsumine. Ma isegi ei tea, keda kutsuda, kuhu kutsuda ja miks kutsuda, aga taevas kindlasti ei aita. Selle seaduse vastuvõtmisega võidavad kõigepealt need inimesed, kellel ei ole täna tööd, sest nad suhtlevad ühe suurusega, kellel on korraga kohustus neile uus töö, amet ja palk leida ning samal ajal ka kohustus maksta hüvitist. Nemad on kõige suuremad võitjad. Teiseks, see on selles mõttes eriline seadus, et kuna töötuskindlustust ei finantseerita maksudest, vaid maksest, siis need maksjad on ise kokku leppinud, mis nad selle eest teevad. Meie teiega ei ole targemad kui need maksjad, isegi kui me kuulume Keskerakonda. Kolmandaks, avalik-õiguslik isik on täpselt samasugune riik nagu meie siin, nagu Vabariigi Valitsus, nagu kohalik omavalitsus, nagu ükskõik kes. Kui talle on antud seadusega õigused, kohustused ja volitused langetada otsuseid, siis on see ka riik.
Toetage seda seadust, selle seaduse vastuvõtmisega saab töötuskindlustus sellise kuju, nagu see oli esialgselt mõeldud. Ma tänan eelnõu koostajaid ja neid, kes selle poolt hääletavad! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Tõnis Kõivu!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kuulanud siin esimest ja teist ettekannet või seisukohavõttu selle seaduse kohta, ei saa ka tõesti ilma ütlemata olla. Reformierakonna fraktsiooni arvates on Tööturuameti ja töötukassa ühendamine igapidi õige tegu ning seondub väga otseselt uue töölepingu seaduse vastuvõtmise ja peatse jõustumisega. Ärgem unustagem seda, et tööandjate ja ametiühingute ühisel kokkuleppel ja koostööl on sündinud ka see kahe asutuse ühendamise otsus, ja see on rakendatud väga selge eesmärgi ette – et töötu saaks võimalikult kiiresti ja paindlikult endale uue töö. Loomulikult on nii tööandjate kui ka ametiühingu ehk siis töötajate esindajate ühine huvi, et need aktiivsed tööturumeetmed edaspidigi saaksid riigi poolt rahastatud, nii nagu nad praegu on rahastatud. Ja riigi rahaks, maksumaksja rahaks peame pidama ka Euroopa Sotsiaalfondi raha, mida keskmiselt 1 miljard krooni aastas aktiivsete tööturumeetmete ning kogu täiendus- ja ümberõppe jaoks kasutatakse. Meie kõigi huvi on, et aktiivsed tööturumeetmed oleksid piisavalt paindlikud ja efektiivsed, et töötutele õpetataks õigeid oskusi jne. Me rääkisime kõigest sellest sotsiaalkomisjonis eile ja ka üleeile, ja huvitav, et mitte kõik sotsiaalkomisjoni liikmed seda siis ei kuulnud. Ma võiksin praegu tagantjärele tarkusega öelda, et ka uus töölepingu seadus oleks pidanud jõustuma veel varem, kui ta nüüd 1. juulist 2009 jõustub. Ta oleks pidanud juba piltlikult öeldes täna jõustuma, sest väga paljudele inimestele on neid garantiisid, mis sealt tegelikult tulevad, juba vaja. Aga teda veel ei ole.
Väga oluline on, et töötukassa ja Tööturuameti ühinemine saaks toimuma võimalikult kiiresti, võimalikult valutult ja niipea, kui see on võimalik. Kui me kuuleme siin opositsiooni seisukohta, et nad on selle seaduse vastu, et jätame selle seaduse vastu võtmata, siis see on uskumatu – ma ei tea, vastutustundest ei saa siis vist üldse rääkida.
Peab ära õiendama veel ühe ebatäpsuse, mis ka eile sotsiaalkomisjonis väga selgelt jutuks tuli, et kas töötukassas raha jätkub või raha ei jätku, kas nõukogu esimees arvab ühte ja juhatuse esimees teist. Eile sotsiaalkomisjonis osalenud Riigikogu liikmed said küll väga selgelt teada, millised on töötukassa reservid, kui palju neid ka riskistsenaariumi järgi hakkab igal aastal kuluma. On ju täiesti arusaadav ja loogiline, et raskel ajal tuleb raha sisse vähem, kui läheb välja, no selleks ju ometi reservid ongi moodustatud. Ja jutt sellest, et töötukassa raha saab nüüd kohe otsa ja siis ongi must masendus, ei ole jällegi õige, see ei ole sugugi vastutustundlik jutt. Ma arvan, et pigem võiksid kõik need, kes on rääkinud suure õhinaga sellest, kuidas töölepingu seaduse varasem jõustamine on halb, mõelda selle peale, et täna ja ka homme, kus tööpuudus kasvab ja vajadus uute regulatsioonide järele on üha suurem ja suurem, peaks ikka enne mõtlema, kui mõningaid seisukohti välja laduda, või tuleb pärast leppida, et ei ole räägitud mitte inimeste huvides, vaid hoopis vastupidi.
Reformierakonna fraktsiooni nimel kutsun ma kõiki üles selle seaduseelnõu poolt hääletama, et teha parim meie tööjõuturu heaks, mis me täna teha saame. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Ott Lumi!

Hea juhataja! Eelkõnelejad on palju ära öelnud. Võib-olla alustan sellest, mida ka Eiki Nestor märkis. Ka mulle on jäänud arusaamatuks, mis arusaamast või mis argumentidest lähtuvalt opositsioon seda n-ö kahe struktuuri liitumist kritiseerib. Kui opositsioon on ennekõike esile toonud selle, et sellega kaasnevad teatud kulud, mis ennekõike seonduvad Tööturuameti osa inimeste tööleasumisega töötukassasse, siis on päris selge, et selliste struktuursete reformidega alati teatud kulud kaasnevad. Ja ma ei tea, kas see on põhjus, miks Keskerakond ise on Eesti poliitika ajaloos võrdlemisi vähe struktuurseid reforme algatanud, aga igal juhul tasuks seda mõista.
Kui rääkida sisuliselt, siis ma arvan, et ka Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon on selles mõttes seisukohal, et selle kahe ameti liitmise ajastus ei ole kindlasti ideaalne. Siin on tõesti, nagu kolleeg Tõnis Kõiv märkis, olemas selge analoogia töölepingu seaduse menetlusega selles kontekstis, et ka töölepingu seadusega oleksime võinud tegelikult valmis saada tunduvalt varem, enne kui reaalne kriis tööturul algas. Me teame, mis on selle aasta prognoos. Aasta lõpuks tõuseb meil töötute arv praeguselt 30 000 registreeritud töötult prognoosi kohaselt, nii nagu me ekspertidelt esmaspäeval sotsiaalkomisjonis kuulsime, vähemalt 60 000 juurde. Selles mõttes on see küsitav – et kas sellise liitumise ettevõtmine küllalt kriitilisel, pingelisel ajal toob endaga kaasa ka teatud riske. Aga teisest küljest on selge, et see kokkulepe oli osa partneritevahelisest kokkuleppest, mis kaasnes töölepingu seadusega, nii et igal juhul tuleb seda aktsepteerida.
Mida veel? Ma arvan, et lisaks administratiivsele kokkuhoiule ja loodetavasti administratiivse suutlikkuse kasvule seisnevad minu ja meie ootused liituva ameti või avalik-õigusliku isiku suhtes kindlasti selles, et ka kvalitatiivselt peaks meie tööturupoliitika muutuma. Kui me praegu tegeleme oma tööturupoliitikas suuresti tagajärgedega ehk juba töötuks jäänutega, siis kindlasti peaks üks suund olema see, et töötukassa suudab ennetavalt reageerida ja oma koolitusstruktuuri haarata juba neid, kelle puhul on see risk eelnevalt tajutav. Kõike seda kokku võttes on see kindlasti mõistlik samm ning Isamaa ja Res Publica Liidu poolt kutsun kõiki seda toetama!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ning alustame eelnõu 399 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 399 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 85 Riigikogu liiget, puudub 16.
Panen lõpphääletusele tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 399. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 56 Riigikogu liiget, vastu 28, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 390. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen lõpphääletusele säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu 358. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 371 teisele lugemisele saatmist oma s.a 19. jaanuari koosolekul. Kuivõrd majanduskomisjoni liikmed olid selle konkreetse eelnõuga seoses esitanud küsimusi lepingutekstide menetlemise protseduuri kohta, siis juhtivkomisjoni ettekandja, kelleks on Hannes Astok, tegi ülevaate Välisministeeriumi-poolsest kirjast ja selgitustest nende protseduuride kohta. See oli selline informatiivne sissejuhatus, kuid majanduskomisjon tegi kaks otsust. Mõlemad otsused on langetatud konsensuslikult ja esimene on saata kõne all olev eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 28. jaanuaril ning teine konsensuslik otsus on ettepanek täiskogule seaduseelnõu 371 seadusena vastu võtta. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!
Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Eelnõu 371 kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, seega võime vastavalt juhtivkomisjoni soovile ja palvele minna selle eelnõu lõpphääletuse juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu 371. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni liikme Erik Salumäe!

Austatud härra aseesimees! Head ametikaaslased! Kuivõrd eelnõu numbrist nähtub, et tegemist on küllaltki eaka eelnõuga Riigikogu menetluses, siis tuletan meelde, et eelnõu 271 esimene lugemine toimus siin saalis eelmise aasta 17. septembril. Pärast eelnõu esimest lugemist esitas ühe muudatusettepaneku Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, neli ettepanekut Eesti Keskerakonna fraktsioon ja 26 ettepanekut Erik Salumäe. Kirjalikult pöördusid õiguskomisjoni poole Eesti Korteriühistute Liit, Tallinna Korteriühistute Liit ja Eesti Ühistegeline Liit.
Pärast esimest lugemist on eelnõu arutatud neljal komisjoni istungil – 14. oktoobril 2008 ning 19., 20. ja 26. jaanuaril 2009. Lisaks on toimunud ka nõupidamine Eesti Korteriühistute Liidu, Justiitsministeeriumi ja Notarite Koja esindajatega ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu esindajaga. Kõigi nende istungite ja nõupidamiste tulemusena on suur rõõm tõdeda, et oleme suutnud leida konsensuslikud lahendused kõigile arutlusel olnud küsimustele. Õiguskomisjoni istungitel, millest alati võttis osa Eesti Korteriühistute Liidu esindajana härra Urmas Mardi, oleme saanud formuleerida terve rea kompromissettepanekuid, mille tulemusena võttis Keskerakonna fraktsioon komisjonist tagasi kolm muudatusettepanekut ja Erik Salumäe viis muudatusettepanekut. Teie ees olev eelnõu tekst on hea märk tulemuslikust koostööst nii erinevate kodanikuühendustega kui ka eri parlamendifraktsioonide vahel.
Mul on hea meel juhtida austatud ametikaaslaste tähelepanu ka sellele, et komisjon on koostanud teiseks lugemiseks seletuskirja, mis asub teile kõigile paljundatud variandis eelnõu teksti ja muudatusettepanekute loetelu vahel. Seletuskirjas on üksikasjalikult kommenteeritud neid enam kui 30 muudatust, mis eelnõu tekstis on tehtud, mistõttu ma oma ettekandes neid muudatuste põhjendusi üle kordama ei hakka. Küll aga tooksin esile mõned uued sisulised muudatused võrreldes eelnõu esimese lugemise tekstiga.
Esiteks, muudatusettepanekud nr 2, 16, 22 ja 32. Nende muudatustega võimaldatakse ühingutel esitada edaspidi registrile kande tegemise alusena koosoleku protokolli väljavõte, mis registris tehtavat muudatust sisaldab. Kehtiva seaduse järgi tuleb teatavasti esitada terve protokolli tekst koos lisadega.
Teiseks, muudatusettepanekud nr 6 ja 23 on toonud suurema paindlikkuse ühingu üldkoosoleku päevakorra vastuvõtmise korda. Nii on üldkoosoleku alguses nii juhatusel kui igal üksikul liikmel õigus teha ettepanekuid sisulise päevakorrapunkti lülitamiseks päevakorda, mida nii kehtiv seadus kui ka eelnõu varasem redaktsioon põhimõtteliselt välistasid, kui koosolekust ei võtnud osa kõik ühingu liikmed.
Ja kolmandaks, muudatusettepanekuga nr 7 jäetakse ühingule võimalus piirata oma põhikirjaga üldkoosolekul mitte osaleva liikme esindamisega seonduvat. On kindlasti palju selliseid ühendusi, mille liikmeks on inimene vastu võetud tulenevalt tema isikuomadustest ning oleks mõeldamatu, et sellises ühenduses võiks ta puudumise korral saata enda asemel üldkoosolekule ükskõik millise muu isiku.
Õiguskomisjon on veendunud, et teise lugemise käigus eelnõusse viidavad ja juba varem eelnõus olnud muudatused on tasakaalustatud, kindlustades ühelt poolt ühingute toimimise ilma liigse bürokraatiata ja nende ühingute sisemise korralduse paindlikkuse, ning teiselt poolt tagades õiguskindluse ühingute liikmete ja kolmandate isikute jaoks. Tervikuna lähtuvad need muudatused igati eesmärgist luua õiguslikult soodsamaid tingimusi kodanikuühiskonna arenguks.
Ja nüüd õiguskomisjoni menetluslikud otsused: eelnõu teine lugemine täna lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu lõpphääletusele homme 29. jaanuaril. Need otsused tehti konsensuslikult. Siinkohal tänan Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja roheliste fraktsiooni, kes esitasid muudatusettepanekuid, ning samuti kõiki teisi fraktsioone ja kodanikeühendusi väga konstruktiivse koostöö eest eelnõu menetlemisel. Aitäh!

Ettekandja, teile on küsimusi. Urmas Klaas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud kolleeg! Ma avaldan teile siirast tunnustust selle põhjaliku töö eest, mida te olete teinud juhtivkomisjoni ettekandjana seda seaduseelnõu ja tema lugemisi ette valmistades. See üsna väike number, mis algab 2-ga, viitab tõepoolest sellele, et ta on olnud kaua menetluses ja sellega on põhjalikku tööd tehtud.
Minu küsimus teile on järgmine. Kuigi siin on üsna palju muudatusettepanekuid, võib-olla te tooksite siiski selle kodanikuühiskonna arengu mõttes nii olulise seaduse kontekstis üldistatult välja need peamised sõlmküsimused, millel te peatusite ja mille kohta tehti muudatusettepanekuid ning mida oleks Riigikogu liikmetel vajalik ja kasulik teada.

Aitäh! Kõige olulisemal kolmel muudatusel, mis olid uued ja mis tulenesid just komisjoni aruteludest, ma tegelikult peatusin ka lisaks seletuskirjale. Aga tõepoolest, juba eelnõus olnud sätete puhul oli tegelikult kaks põhilist teemat, mille üle toimusid kõige suuremad arutelud eelkõige just korteriühistute liiduga. See puudutas päevakorra täiendamist enne koosoleku toimumist. Kui eelnõu algatajad olid välja pakkunud liikmetele teatud suhteliselt suuri õigusi andva regulatsiooni, siis nüüd me oleme leidnud sellise kesktee, et me tõstsime seda künnist, kes võib teha ettepanekuid, 1/10-lt 1/5-le liikmetest ja ühtlasi määratlesime täpsemalt selle tähtaja, mille jooksul seda võib teha.
Teine teema, mille üle toimus pikem arutelu, kus lõpuks formuleerus kompromissettepanek, oli seotud notari osalemisega mittetulundusühingu üldkoosolekul, mis samuti oli korteriühistute liidu jaoks teatud murekoht, et kui palju hakatakse seda kasutama. Ka seal me tõstsime seda künnist, täpsustasime, mismoodi kaetakse need kulud, millise tähtaja jooksul tehakse ettepanek ja saavutatud lahendus vähemalt komisjoni arutelu tulemusena peaks olema vastuvõetav nii korteriühistute liidule kui ka Notarite Kojale. Need olid kaks põhiteemat, mille üle toimusid kõige pikemad arutelud.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita.
Alustame eelnõu 271 muudatusettepanekute läbivaatamist. Esimese muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada sisuliselt. Kuues, seitsmes ja kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. Üheksas muudatusettepanek on Riigikogu liikmelt Erik Salumäelt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 11. muudatusettepanek on Riigikogu liikmelt Erik Salumäelt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 12. muudatusettepanek on õiguskomisjonilt. 13. muudatusettepanek on juhtivkomisjonilt. 14. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 15. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 16. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 17. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 18. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 19. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 20. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 21. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 22. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 23. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 24. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 25. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 26. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 27. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 28. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 29. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon. 30. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 31. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 32. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 33. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon ja juhtivkomisjon jäi endale kindlaks ning tema seisukoht on arvestada täielikult. 34. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 35. muudatusettepaneku on esitanud juhtivkomisjon, oli suuri vaidlusi, kuid lõppotsus on arvestada täielikult. 36. muudatusettepaneku on esitanud Riigikogu liige Erik Salumäe ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. 37. muudatusettepaneku tegi Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon  ja juhtivkomisjoni seisukoht on, et seda muudatusettepanekut tuleb arvestada täielikult.
Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ilmselt võite kõik nõustuda, et alates eelmise aasta sügisest veerema läinud finantskriisi lumepall on osutunud oodatust tunduvalt tõsisemaks, kui keegi oleks seda üldse osanud oodata. Kuigi märgid USA kinnisvaralaenudega seotud riskide realiseerumisest olid näha juba 2007. aasta keskpaigas, ei suutnud sisuliselt keegi näha selle mõju suurust maailma finantsturgudele tervikuna. Nende väheste, kes nägidki, ennustusi ei võetud paraku tõsiselt. Praeguseks on aga nii USA kui paljud Euroopa riigid riigistanud panku või osutanud neile abi seni ennenägematus ulatuses. Paljud nimetavad seda kapitali paradigma muutuseks. Võib ilmselt nõustuda, et tegemist on suurima ülemaailmse kriisiga pärast suurt depressiooni Ameerikas 1930. aastate alguses. Mõni riik on finantskriisi tagajärjel suisa pankrotis. Negatiivsed arengud maailma finantsturgudel on juba selgelt mõjutanud ka riikide majanduse olukorda.
Eesti ei ole selles osas erand, kuna majandus on meil languse faasis ning ka näiteks pensionifondide varad ning Tallinna börsil noteeritud aktsiate väärtus on oluliselt kahanenud. Siiski oleme me üks neid õnnelikke riike, kelle finantssüsteem on jätkuvalt stabiilne ning riik ei ole pidanud otseselt sekkuma Eestis tegutsevate pankade päästmiseks või neile finantstoe pakkumiseks. Seega toimib Eesti finantssüsteem sõltumata majandussurutisest siiski korrapäraselt ning ükski hoiustaja ei ole oma pangas raha kaotanud. Samas ei saa me lõpuni välistada võimalust, et ka Eesti riik peaks omandama näiteks mõne siin tegutseva panga või siis pakkuma tema n-ö ellujäämiseks laenu. Ajalugu on tõestanud, et finantskriisi olukorras tuleb sageli tegutseda väga kiiresti ja teha otsuseid operatiivselt. Viimased arengud teistes riikides on näidanud, et tähtsad otsused tehakse tihti ühe päeva jooksul või nädalavahetusel. Olenevalt finantskriisi olukorrast ja selle suurusest võib tegelikult iga viivitatud tund saada saatuslikuks panga püsimajäämisele. Arvestades seda, kui suures ulatuses on maailma finantsturud omavahel integreerunud, mõjutab ühe panga käekäik kindlasti ka teisi.
Eesti riik on juba tegelikult astunud ühe olulise sammu meie finantssüsteemi usaldusväärsuse tõstmiseks. Nimelt on tõstetud hoiuste tagamise piirmäära. Selle kohaselt garanteerib riik kõik eraisikute ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtete hoiused Eestis registreeritud pankades sajaprotsendiliselt kuni 50 000 euro ulatuses. Enne seda oli vastav piirmäär 20 000 eurot ning hoiused garanteeriti kuni 90% ulatuses. Jätkuvalt peab aga Eesti riik olema kindlasti vajaduse korral valmis kiiresti ja piisavas ulatuses reageerima tõsises finantskriisi olukorras. Viimased arengud Lätis, eelkõige seoses Parex Pangaga näitavad selgelt riskide suurenemist ka meie Põhja-Balti regioonis ning seega selget vajadust tõsta Eesti valmisolekut võimalikuks finantskriisiga toimetulekuks. Tuleb kindlasti rõhutada ka seda, et juhul kui riik peaks pankade päästmisse, abistamisse sekkuma, teeb ta seda ainult sel eesmärgil, et ühiskonna jaoks oleks kulu tervikuna väiksem kui panga n-ö allavett laskmine. Seda põhimõtet on järginud ka kõik teised Euroopa riigid oma pankade päästmisel.
Vabariigi Valitsus on esitanud teile eelnõu, millega muudetakse kolme erinevat seadust: riigieelarve baasseadust, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadust ning Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Eelnõukohaste muudatuste teostamise eesmärk seisneb selles, et tagada riigipoolne valmisolek finantskriiside operatiivseks ja tõhusaks juhtimiseks. Teiseks annab seaduse vastuvõtmine selge ja usaldust suurendava signaali avalikkusele, et Eesti riik on valmis finantskriisi olukorras vajalikke meetmeid rakendama. Eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeerium, selle käigus on konsulteeritud põhjalikult Finantsinspektsiooni, Eesti Panga, Justiitsministeeriumi ja õiguskantsleri büroo esindajatega. Eelnõu ja sellekohaseid põhimõtteid on arutatud ka Vabariigi Valitsuse kabinetiistungil põhjalikult kaks korda. Sarnaselt juba teiste riikide rakendatud meetmetega võib Eesti riik sisuliselt, kasutades samu meetmeid finantskriisi olukorras, omandada pangas osaluse või osutada talle mõnes muus vormis finantstuge. Nende meetmete kasutamise otsustamine suuremahulise summana on täna meil Riigikogu pädevuses. Samas on praegune otsustamise protseduur Riigikogu poolt finantskriiside juhtimise seisukohalt suhteliselt aeganõudev, kuna tavapäraselt võtaks vastavate otsuste menetlus Riigikogus aega ligikaudu kaks nädalat. Kuid nagu eespool juba mainitud, võib finantskriisi olukorras osutuda vajalikuks otsuste tegemine päeva või paari jooksul.
Piiriülese finantskriisi olukorras peab arvestama ka võimalike kiirete kokkulepete sõlmimise vajadusega teiste riikidega, näiteks kulude jagamise osas mõne suure pangagrupi päästmiseks. Praegu kehtivas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses on juba teatud olukordades ette nähtud vastavad kiirmenetlusprotseduurid: erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamise korral. Sellisel juhul saab Riigikogu teha otsused ühe lugemisega. Seega esiteks, selle eelnõuga laiendatakse seda erikorda ka finantskriisi olukorras otsuste tegemisele.
Teiseks. Lisaks Riigikogu-poolse otsustusprotseduuri mõnevõrra ebapiisavale paindlikkusele sisaldab riigieelarve seadus teatud piiranguid, mis põhjendamatult takistavad kõigi kriisi juhtimise ja ennetamise meetmete täies ulatuses rakendamist. Näiteks võimaldab kehtiv seadus anda riigi garantiid raskustes olevatele pankadele üksnes juhul, kui riik on selles pangas omandanud juba enamusosaluse. Käesoleva seaduse vastuvõtmisel saab aga edaspidi anda garantiid ka sellisele pangale, mis ei kuulu riigi omandisse. Samuti täpsustatakse ja lihtsustatakse riigieelarve seaduses ka laenu andmise sihtotstarvet ning stabiliseerimisreservi kasutamist finantskriisi olukorras.
Kolmandaks. Riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus sätestab hetkel, et riigil tuleks alati omandada vähemalt ühe kolmandiku suurune osalus äriühingus. Samas ei pruugi see finantskriisi olukorras aga tingimata vajalik olla juhul, kui mõne pangandusgrupi omandamine võib toimuda koostöös teiste riikidega. Seetõttu on muudatuse eesmärk selles seaduses teha vastav erand, mille kohaselt nimetatud künnis ei rakenduks.
Lisada võib samuti seda, et eelnõu väljatöötamisel on kaalutud mitmeid erinevaid lahendusversioone, kuid lõpuks jõuti otsusele, et käesolev eelnõu, kus vastavate otsuste tegemine jääb jätkuvalt Riigikogu pädevusse, on hetkel kõige sobivam. Kokkuvõttes tõhustab Eesti riik selle seaduse vastuvõtmisega omapoolseid meetmeid võimaliku finantskriisi ennetamiseks ja lahendamiseks. Sellega suureneb ka hoiustajate, kogu Eesti finantssüsteemi kindlus, et riik on valmis vajaduse korral sekkuma ning täiendavaid stabiliseerivaid meetmeid kasutama. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Hea ettekandja, teile on küsimusi. Toomas Varek, palun! Ma palun vabandust, hea küsija, teie mikrofon ei ole sees! Kas meie tehniline personal saaks tagada, et mikrofon Toomas Vareki laua peal hakkaks tööle?

Aitäh, nüüd töötab! Lugupeetud rahandusminister! Mind huvitab, kas te suudate seletada, mida tähendab finantskriis. Milline on õigusaktides selle legaaldefinitsioon? Ja küsimuse teine pool:  Riigikogu kodu- ja töökorra seadus näeb juba ette, et praeguses olukorras on Riigikogus võimalik kiirmenetlusprotseduurid läbi viia. Nüüd me täiendame sotsiaal-majanduslikku kriisi finantskriisiga, aga mis asi on finantskriis?

Leida finantskriisile väga täpne legaaldefinitsioon on sama raske ülesanne, kui leida legaaldefinitsioon mõistele "õnn". Nii palju, kui on riike, nii palju, kui on olukordi, nii palju on ka erinevaid lähenemisi sellele. Selge, et kui on ühel hetkel kas või pangandussektoris võimalike kriiside puhul olemas piisav indikatsioon nii Finantsinspektsioonist kui keskpangast, siis määratletakse kiiresti ohu suurus. Meil on ju sellised varasemad kogemused olemas. Vaadake, seda eelnõu valmistati ette oktoobris-novembris, kui pankade stabiilsuse küsimus oli märksa teravamalt üleval kui praegu. Siis tegid Eestis Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja Rahandusministeerium ning teiselt poolt Rootsi keskpank, finantsinspektsioon ja rahandusministeerium omavahel koostööd. Sellises koostöös analüüsitaksegi riski ulatust ja sekkumise vajadust. Ühtegi universaalset lahendust ei ole.

Arvo Sarapuu, palun!

Austatud minister! Kui seda seaduseelnõu vaadata, siis mul on küll mulje, et teil on sellega kas jube kiire olnud või ei ole keegi viitsinud asja tõsiselt võtta. Võtame näiteks  § 40² täiendamise lõikega 3¹. Tehakse ettepanek sõnastada uus lõige, et finantskriisi ennetamiseks või lahendamiseks anda riigigarantiisid kõigile finantskriisiga seotud krediidiasutustele, sõltumata riigi osaluse suurusest selles krediidiasutuses. Kusjuures tegemist ei pruugi olla Eestis registreeritud krediidiasutusega, vaid ka näiteks selle emaettevõttega, kui tegemist on n-ö piiriülese kooskõlastatud tegevusega. Ja nüüd tuleb pärl: antud juhul ei täpsustata, et tegemist peab olema krediidiasutusega. Kas ma saan õigesti aru või on siin väike nali sees?

Te küsite, kuidas on seda eelnõu ette valmistatud. Kogu eeltöö, et eelnõu sätestaks täpselt, mis meil on vaja võimalike finantskriiside lahendamisel teha, oli väga põhjalik. Ka kabinetis olid kõik nüansid kaks korda arutusel. Igal juhul on üks eelnõu põhilisi, kandvaid eesmärke tagada, et olukorras, kus Eestis 97–98% pangandusest on suurte Skandinaavia emapankade valduses, ei takistaks meie seadused kriisiolukorras anda omapoolset panust panga päästmise operatsiooni. Rootsi valitsus tegi juba novembris otsused, kus on selgelt öeldud, et võimalike päästeoperatsioonide puhul saavad toetusest kaetud ka need pangad, pangatütred, mis asuvad Baltimaades. Loomulikult tuleneb sellest meie kohustus pakkuda välja omapoolseid turvameetmeid.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Loen ette muudatuse nr 3: "Riigikogu otsustab käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 3 nimetatud eesmärgil laenu andmise või võlakohustuse omandamise käesoleva paragrahvi lõikes 2 viidatud määrast suuremas ulatuses. Pärast otsuse tegemist esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule lisaeelarve eelnõu. Lisaeelarve eelnõu menetlemine ei takista Riigikogu otsuse rakendamist." Tekib mulje, et kui Riigikogu võtab vastu otsuse, pole andmeid üldse vaja. Pole vaja põhjendust, mitte midagi pole vaja, on ainult poliitiline huvi, sest kõik need andmed ja põhjendus on lisaeelarves. Väga kummaline situatsioon ja väga kummaline mudel on praegu meile pakutud! Aitäh!

Vaadake, ongi nii, et keerulistel aegadel, rasketel aegadel tuleb teha kiireid ja operatiivseid otsuseid. Ja paratamatult, kui näiteks on vaja suruda üks arutelu ühe päeva sisse, et võtta näiteks Riigikogus otsused vastu ühe lugemisega, siis see eeldab, et kogu see informatsioon omandatakse küllalt lühikeses ajavahemikus. Nagu ma ütlesin, kõik need senised otsustused, mida erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid on senini oma pankade päästmiseks teinud, kõik need otsused on tehtud sellises küllalt piiratud ajalises ruumis, ütleme tavaliselt pühapäeva pärastlõunal. Nii et selge, siin on paratamatult väga suur vastutus täitevvõimul, kes need otsustused Riigikogule otsuste tegemiseks esitab.

Nelli Privalova, palun!

Lugupeetud minister! Miks stabiliseerimisreservi kasutusele võtmiseks ei küsita nõusolekut stabiliseerimisreservi nõukogult?

Kui peaks tulema otsus, et võetakse lisaks kassareservile kasutusele ka stabiliseerimisreserv, siis tuleb käituda nii, nagu riigieelarve baasseadus ütleb. Sellisel juhul peab enne tulema otsus, mis puudutab stabiliseerimisreservi kasutamist, ja alles siis on võimalik seda reservi rakendada. Ja loomulikult selleks, et seda otsust saada, peab asja enne läbi arutama ka stabiliseerimisreservi nõukogu.

Tarmo Mänd, palun!

Austatud minister! Ma tulen korraks tagasi finantskriisi mõiste juurde, mida kolleeg Varek puudutas. Teil oli ilus võrdlus õnnega. See on tõesti asi, mida keegi seadustada ja mõõta ei oska, igaühel on oma õnn ja kõik saavad sellest omamoodi aru. Aga riigi juhtimises selliseid kategooriaid olla ei saa, seal peaks kõik olema seadustatud. Kuna eelnõus see ei peegeldu, siis ma küsingi: kes ja millistel tingimustel kuulutab välja finantskriisi?

Kõik oleneb olukorrast. Ütleme niimoodi, et kui konkreetses Eesti situatsioonis Finantsinspektsioon, Eesti Pank ja Rahandusministeerium on hinnanud ühe või teise finantsinstitutsiooni olukorda ja näevad, et see institutsioon on nii suures ohus, et tema tegevus võib Eestis lakata, siis on alust selgelt välja ütelda, et tegemist on selle institutsiooni suhtes kriisisituatsiooniga ja tuleb kasutada erakorralisi meetmeid. Neid tõendeid peab muidugi olema piisavalt.

Marika Tuus, palun!

Austatud rahandusminister! Pangaliidu juhatuse esimees väitis, et pangad hädas ei ole ja nad abi ei vaja. Ka härra peaminister kinnitas siin esmaspäeval korduvalt, et pangad on meil väga heal järjel ja ei maksa üldse mingeid niisuguseid tekste sisse tuua. Miks me siis ikkagi seda kõike teeme? Mis selle taga tegelikult on?

Jah, me oleme selles suhtes küllaltki stabiilsel positsioonil, et seoses pankadega pole meil siiani erakorralist olukorda tekkinud. Oktoobris-novembris olid küll pinged üleval, aga need lahenesid ja siiamaani on kõik hästi läinud. Samas on selge, et meil peab olema piisav tagavara ja võimalus ükskõik milliste raskuste ilmnemisel operatiivselt tegutseda. Olgu näiteks kas või lõunanaabrite Parex Pank ja Läti valitsuse tegutsemine. Meil tõesti praegu neid ohtusid ei ole, aga valmisolek peab olema igal juhul garanteeritud.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud rahandusminister! Eks õnne ja finantskriisi definitsiooniga ole tõesti raskusi. Aga loodame, et see finantskriis meile vähemalt suurt õnnetust ei too. Eelmine aasta lõppes Eestis negatiivselt ja kasutasime ära 5,2 miljardit reserve. Meil on reserve 21 miljardit, sellest 7 miljardit on stabiliseerimisreserv. Minu küsimus on: kust anti 100 000 euro lubadus meie lõunanaabrile Lätile, et me neid toetame? Kas siit järeldub, et valitsus on kindel, et meil finantskriisi lähemas tulevikus ei tule?

Mis puutub Eesti osalemisse nn Läti paketis, siis ma ütlen, et see on väga õige otsus. See on solidaarne otsus, mille on langetanud, nagu te teate, Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Komisjon, Põhjamaad ja Eesti, samuti terve rida muid Euroopa Liidu liikmesriike nagu Tšehhi ja Poola. On selge, et sellises olukorras ka oma solidaarse panuse andmine on väga tähtis. Eesti majandus on Läti majandusega väga tihedalt seotud ja kogu Lätis toimuv areng peegeldub Eestisse ilmtingimata tagasi. Meie praegune positsioon on, et Eesti pakub omapoolset abi kõige varem 2010. aasta kolmandas kvartalis. Tuleb veel täpsustada, kuidas ja mis moel see abipakkumine toimub. Samas on õige tõenäoline, et kuigi IMF-i väljapakutud summa on teil teada, see on 7,5 miljardit eurot, võib eeldada, et aja jooksul tegelik laenuvajadus märksa väheneb. Ma olen oma Läti kolleegiga pidevas ühenduses, vaatame, milline on olukord 2010. aasta kolmandas kvartalis ja kuidas, kas otsese rahaabina, võla garanteerimisena või mingil muul moel me saame selles protsessis osaleda. Igal juhul me oleme oma lubaduse andnud. Kunagi ei tea, teinekord on meil ehk abi vaja ja siis on väga hea, kui appi tullakse.

Arvo Sarapuu, palun!

Austatud minister! Teie näol on tegemist suurepärase vastajaga. Ma ütleks isegi, et minu ja võib-olla ka paljude teiste hinnangul te ületate selles mõttes igal juhul peaministrit. Aga ma ikkagi ei saanud vastust §-le 40. Jutt on garantiidest ja te põiklesite vastates osavalt kõrvale. Kas tegemist saab olla ainult krediidiasutustega või võivad saajateks olla näiteks ka Tavid või Lätis mõni muu ettevõte või asutus, kellele valitsus äkki tahab mingi garantii anda?

Praegu me räägime krediidiasutustest krediidiasutuse mõttes.

Jürgen Ligi, palun!

Selle seadusega seoses on liikvel kumu, et see lihtsustab krooni devalveerimist, ja minult on hakatud selle kohta küsima. Palun ütle lihtsas selges eesti keeles ja täislausega: kas see on kuidagi seotud krooni devalveerimisega? Kas see lihtsustab seda? Kas selle seaduse taga on mingi plaan krooni devalveerida?

Vastan lihtsas ja selges sõnastuses: selle seaduse puhul ei ole tegemist mitte mingil määral ega ühelgi tasandil teemaga "Krooni devalveerimine". Krooni devalveerimine ja tema võimaluste devalveerimine on täiesti eraldiseisev teema. Krooni devalveerimine on seotud seadusega, see on Eesti krooni tagamise seadus. Kui siia Riigikogu ette tullakse seaduseelnõuga, mille nimi on Eesti krooni tagamise seaduse muutmise seadus, siis võib kõrvad kikki panna, et mis toimuma hakkab. Praegu on puhtal kombel tegu täiendava turvaelemendi loomisega selleks, et Eestis finantsstabiilsust kindlustada.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Palun täpsustage, kas praegust olukorda võib nimetada finantskriisiks. Või me ikkagi nimetame seda raskeks finantsolukorraks? Oskate te finantskriisi määratlemiseks välja tuua ühe või teise kriteeriumi, et me ei peaks teid pärast teist korda piinama ja küsima, kas nüüd on juba finantskriis või mitte? Kuidas seda võiks täpselt hinnata?

Praegu me võime öelda, et maailmas on finantskriis. Alates suurest majanduskriisist 1930. aastatel on see arvatavasti tugevuselt teine. Ja sellel finantskriisil on väga tõsine mõju kogu reaalmajandusele. Neid ilminguid on selgelt näha nii Eestis kui Eestit ümbritsevates riikides. Mis puutub finantskriisi selle seaduseelnõu mõttes, siis selle seaduseelnõu mõttes on finantskriis see, kui Eestis tegutsevatel pankadel tekib likviidsusraskusi. Need likviidsusraskused peaksid olema likvideeritavad ja turvatud. Seni neid likviidsusraskusi ei ole ja ma väga loodan ja usun, et neid ka ei teki. Aga võimalused, mis selle seadusega luuakse, peavad meil käepärast olema.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud minister! Tõepoolest, definitsiooniga on probleeme. Te ise väitsite ka, et finantskriisi ilminguid on nii Eestis kui ka meie lähinaabritel. Me räägime finantskriisist, majanduskriisist ja ka pensionikassa kriisist. Headel aegadel on korjatud raha Eesti riigi reservi, kaasa arvatud stabiliseerimisreservi. Minu küsimuse üks pool on: milleks on võimalik kasutada stabiliseerimisreservi raha? Kas ka pensionide väljamaksmiseks? Ja kui palju meil üldse reservis summasid on? Need arvud on olnud väga erinevad. Palun öelge täna konkreetselt!

See, milleks saab kasutada stabiliseerimisreservi, on väga selgelt ja üheselt paika pandud stabiliseerimisreservi käsitlevates regulatsioonides ja seda mul ei ole mõtet siin kommenteerida. Mis puutub stabiliseerimisreservi suurusse, siis praegu on selle maht suurusjärgus 8 miljardit Eesti krooni.

Inara Luigas, palun!

Austatud minister! Mina puudutan ka stabiliseerimisreservi. Ma saan aru, et finantskriisi ärahoidmiseks või leevendamiseks peaks Riigikogu operatiivselt tööd tegema. Võib tõesti langetada otsuseid osaluste või muu finantsvara omandamisel riigi garantii andmise kohta, laenude või muude võlakohustuste võtmise kohta, aga ma ei saa aru, miks peab kiiresti ja lihtsustatud korras minema stabiliseerimisreservi vara kallale. Praktikas võib kujuneda nii, et kolme päevaga on stabiliseerimisreservi vahendid likviidseks muudetud, see raha on Eesti riigi arvel olemas ja nii, nagu sa ütlesid, nädalavahetusel tehakse otsus ja viie päevaga on võimalik asuda tolles seaduseelnõus nimetamata finantsasutuste likviidsust päästma. Miks minnakse nii kerge käega stabiliseerimisreservi kallale?

Vastus on lihtne. Kui me vaatame Eesti Vabariigi reserve, vaatame stabiliseerimisreservi, kassareservi ja teiste reservide mahtu, siis see on kokku umbes 15 miljardit krooni. On selge, et kui meil on ühel hetkel vaja panustada 10 miljardit krooni mingi panga päästmise operatsiooni, siis üksinda kassareservist ei jätku. Sellisel juhul tuleb võtta kasutusele stabiliseerimisreservi vahendid, sest kõik need riskide maandamised igal juhul teenivad eesmärki, et finantsstabiilsus oleks tagatud.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud minister! Nagu me teame, mainiti komisjonis, kus seda eelnõu arutati, mitmel puhul, et on tore, kui selline meetmete pakett on olemas. Ent kui seda ei ole, siis pole ka hullu midagi. Et seda on vaja pigem signaali andmiseks rahvusvahelistele finantsturgudele. Seda juttu saatis tegelik mure, mida tegelikult Eesti riigil on vaja. Eesti riigil on vaja kohe kulud kontrolli alla võtta ehk siis negatiivset lisaeelarvet. Minu küsimus ongi: millal jõuab Riigikokku lisaeelarve eelnõu? Milliseid meetmeid te näete ette, milliseid signaale annate avalikkusele, et kulud kiiresti kontrolli alla saada? Et me ei oleks jälle sellises olukorras, kus paberil võime plaanida ilusaid asju, aga raha on juba ammu ära põlenud.

Tänan teid huvitava ettepaneku eest! Mida ma julgen teile ütelda? Ma ise pean väga vajalikuks, et 2009. aasta eelarve lisaeelarve oleks saanud Riigikogu kinnituse juba tänavu veebruarikuu jooksul.

Heimar Lenk, palun!

Härra rahandusminister! Ma küsin ühe asja üle. Võtame need Rootsi pangad. Näiteks Swedbanki tegevus jaotub ju mitme Balti riigi peale, igal pool on tal oma turuosa. Ma saan aru, et meil Eestis veel finantskriisi ei ole. Aga ütleme, et  järgmisel nädalal puhkeb finantskriis Leedus. Kas me koguneme siis eriistungile ja pumpame raha Rootsi, kui  inimesed hakkavad ootamatult raha välja võtma?

Kõik riigid on rakendamas või rakendanud oma meetmeid, kuidas sellistes olukordades käituda, ka Leedu. Leedu uus valitsus on vastu võtnud terve rea õige radikaalseid otsuseid, mis puudutavad riigieelarvet, riigieelarve mahtu ja ka mitmesuguseid meetmeid, kuidas finantskriisi ära hoida. Selge, et säärase situatsiooni käivitumisel Leedus kindlasti astuksid samme Rootsi emapank ja Rootsi rahandusministeerium, ent loomulikult ka Leedu valitsus ja Leedu keskpank. Sellisel juhul käivituksid need operatsioonid emapanga riigis ja Leedu tasandil.

Evelyn Sepp, palun!

Veel täpsustuseks minu eelmisele küsimusele. Kui ma õigesti kuulsin ja oskan seda ka õigesti interpreteerida, mis te mulle vastuseks ütlesite, siis te kasutasite vastates grammatilist vormi, et olnuks hea, kui eelarve oleks saanud vastu võetud veebruarikuus. See annab päris mitu tõlgendamisvõimalust, millal lisaeelarve võiks Riigikokku jõuda. Kas on juba peaaegu selge, et see siia ei jõua või et seda vastu ei võeta? Ma palun kõigepealt kommentaari sellele, et vastus oleks ka grammatiliselt ühemõtteliselt selge ja seda saaks ühteviisi tõlgendada. Ja palun ka täpsustust, kui suures summas eelarveprojekti te nüüd välja töötate.

Me töötame tempoga, et võimalikud kokkulepped oleks saavutatud hiljemalt lähema kahe nädala jooksul ja selle aja jooksul oleks ka esitatud eelarve muutmise ettepanekud Riigikogule. Täna on meil 28. jaanuar. Ühe kuu alusel lõplikke rahalisi prognoose on väga raske teha, aga lähipäevadel võimalik visioon, kui suur võib olla lisaeelarve rahavajadus, kindlasti tuleb.  Samas, sõltumata sellest, milline tuleb lõplik arv, tegeleb Rahandusministeerium ettevalmistustega selleks, et valitsuskabinet saaks teha kiireid poliitilisi otsuseid. Need kiired poliitilised otsused saab teha ainult juhul, kui kõik kolm valitsuskoalitsiooni osapoolt on võimalike kärbetega nõus. Kui seda kokkulepet ei saavutata, siis ei tule ka lisaeelarvet.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud minister! Ma ei saanud päris hästi aru. Kui nüüd puhkeb finantskriis Leedus, leedukad tormavad paanikas raha välja võtma ja teevad selle Swedbanki seal tühjaks ning Stockholmis tekib ka paanika, kas sel juhul me pumpame omagi raha Vilniusse või Stockholmi?

Me töötame kõik selle nimel, et kusagil, ei Leedus ega Rootsis, paanikat ei tekiks. Kui Leedus on raskusi pankade likviidsusega, siis on see eelkõige Leedu enda probleem. Aga nagu te näete Läti kogemusest, siis Läti probleemi lahendamisel osales ka Eesti. Kunagi ei saa välistada ükskõik millise meie naabri puhul, et nende juures tekkinud finantsprobleemide lahendamisse ka Eesti oma panuse annab. Välistada ei saa seda mitte mingil juhul. Kõigil meil, kes me oleme Põhja-Balti regiooni riigid, on piisavalt tugev solidaarsuse tunne ning arusaam, et aeg-ajalt on üksteist vaja aidata. Läti teema puhul tuli see väga ilusasti välja. Ka Taani, Rootsi ja Soome tegutsesid väga aktiivselt selle nimel, et kogu regiooni stabiilsust hoida.

Helle Kalda, palun!

Hea minister! Mina paneksin küll nimetatud seaduseelnõu nimeks otseselt  "Stabiliseerimisreservi raha kasutuselevõtmine". Te väitsite oma ettekandes, et olete eelnõu ettevalmistamisel kasutanud abi ja väga palju konsulteerinud Eesti Pangaga, Finantsinspektsiooniga, õiguskantsleriga. Loen seaduseelnõu seletuskirja, mis väidab hoopis muud. Siin on väga selgelt öeldud: te olete Eesti Pangaga mitteametlikult konsulteerinud, samuti Finantsinspektsiooni esindajate ning Riigikogu rahanduskomisjoni liikmetega – ilmselt siis koalitsiooni kuuluvate liikmetega. Minu küsimus: palun, miks te ametlikult ei küsinud pangaliidult ja Eesti Pangalt seisukohta, kuidas nemad suhtuvad reservide kasutuselevõttu? Miks on see tegemata jäetud?

Selge, et kui jutt on niisugusest eelnõust – tegemist on Riigikogule esitatud valitsuse eelnõuga –, siis me oleme selle ettevalmistamisel pidanud konsultatsioone kõikide teie nimetatud institutsioonidega. Kõik see, mis teie ette täna toodud on, on sündinud koostöös ja konsulteerides kõikide nende institutsioonidega. Ma julgen kinnitada, et keerulistes olukordades eriti on kõikide osapoolte koostöö olnud väga hea.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea minister! Ma kuulan seda kõike ja mõtlen, kuidas Rahandusministeerium on viimasel ajal käitunud. Mind teeb murelikuks, et käib nagu tõmblemine. Anname Lätile laenu. Üldiselt finantsinimesed arvavad, et ei oleks pidanud seda tegema. Nüüd toome sellise teise- või kolmandajärgulise seaduse Riigikokku, tegeleme asjadega, millega ei peaks tegelema. Millal te siis tõesti eelarvega hakkate tegelema? Kas see ikka veebruarikuus tuleb siia? Sellest ei kuule midagi. See aga oleks signaal kõigile, et meil on asi kätes ja korras.

Kõigepealt oleks mul väga hea meel tutvuda nende finantsinimestega, kes on teile kinnitanud, et Läti ja Läti rahandusseis ei ole Eestile tähtis. Punkt üks. Punkt kaks on see, et Rahandusministeerium tegeleb eelarvega tegelikult 24/7. Ma võin öelda, et sellest hetkest saadik, kui 2009. aasta eelarve jõudis parlamenti, on Rahandusministeerium kogu aeg tegelnud pidevate muutuste stsenaariumidega. Ja see ei ole Eesti küsimus ega Eesti Rahandusministeeriumi küsimus. Ilus näide on kas või see, et Euroopa Komisjon tuli novembris välja oma prognoosiga ja juba jaanuari alguses tehti uus vaheprognoos –  situatsioonid muutuvad nädalatega. Ja nii on olukord väga kiiresti muutunud ka Eesti jaoks. Detsembris olid juba selged märgid, et finantskriis on jõudnud Eestis reaalmajandusse ja et see eeldab ka aktiivset sekkumist. Täna on 28. jaanuar.

Inara Luigas, palun!

Lugupeetud minister! Minul on ka küsimus kooskõlastamise kohta. Tõepoolest, seaduseelnõus on märge, et eelnõu teemal on konsulteeritud mitteametlikult Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Õiguskantsleri Kantselei ja teiste isikutega ka. Kas te ütleksite, milline on õiguskantsleri ametlik või mitteametlik seisukoht selle seaduseelnõu kontekstis stabiliseerimisreservi kasutamise osas?

Õiguskantsleriga on tõesti konsulteeritud, mida tavapäraselt Eestis enne eelnõu Riigikokku esitamist ei tehta. Aga konsulteeritud on sel teemal, kui suured volitused saab sellise eelnõu ettevalmistamisel anda täitevvõimule ja kui suured seadusandlikule võimule. Kui jutt on finantskriisidesse sekkumisest, siis on kaks võimalust. Üks tee on anda täitevvõimule 2009. aasta eelarve n-ö tekstiparagrahvides võimalus kasutada hästi suures ulatuses reserve. 4 miljardi krooni asemel näiteks 14 miljardit krooni. Sel juhul oleks aga tegemist põhiseadusliku konfliktiga ja Riigikogu liikmed ehk siis teie poleks seda läbi lasknud. Täitevvõim oleks saanud endale liiga suure voli. Teine tee on tuua kogu see protsess siia Riigikokku. Me oleme nendest konsultatsioonidest lähtudes andnud selle otsustuse Riigikogu kätte. See oli õiguskantsleriga konsulteerimise põhisisu, kuidas tagada, et esitatav eelnõu ei läheks põhiseadusega vastuollu.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea minister! Ega ma ei taha tüli norida, aga ma mõtlesin seda, et kui teed ühte asja või kahte või kolme, siis tuleks teha kõige tähtsamat. Nii nagu Evelyn siin ütles: finantsinstitutsioonid arvasid, et see eelnõu ei ole praeguses olukorras kõige tähtsam, on vaja eelarvega tegelda. Aga mis puutub sellesse, et finantsinstitutsioonides ei ole asjast midagi kuuldud, siis täna meil Aivar Rehe rääkis, et rohkem kui aasta aega rahandusminister ei võtnud nendega ühendust. Alles sügisel Rahandusministeerium hakkas huvi tundma pangaliidu vastu, vahepeal oli täiesti rahu ja vaikus. Ma väga imestasin, kuidas nii võib olla.

Ma palun väga vabandust, aga ma ütlen nüüd ühe asja välja! Tahes-tahtmata on rahandusministri kohustus olla ka Finantsinspektsiooni nõukogu esimees. Seetõttu on niimoodi, et kõik, mis toimub Eesti pankades – ja Eesti Pangaliit on neid ühendav lüli –, see on rahandusministril kui Finantsinspektsiooni nõukogu esimehel pidevalt iga päev laua peal.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud minister! Selles eelnõus on kiirmenetluse vajadusest rääkides juhitud tähelepanu, et praegu on see võimalus siis, kui on tegemist erakorralise seisukorraga, sõjaseisukorraga, mobilisatsiooni või demobilisatsiooniga. Kas  praegu, selle seaduse puhul on olukorrad võrreldavad? Kas finantskriis saabub sama äkki kui näiteks vajadus sõda kuulutada, nii et Riigikogu liikmetel ei ole võimalik esitada oma ettepanekuid ega ole võimalik ka näiteks nii, nagu praegu otsuste eelnõude puhul on, komisjoni arutelu? Millest on tingitud soov arutelude võimalus ära võtta?

Nagu ma varem ütlesin, need olukorrad vajavad väga operatiivset lähenemist ja väga kiiret otsustamist. Väga tihti on arutatud, mis vahe on omaaegsel suurel majanduskriisil ja tänasel olukorral. Vahe on selles, et praegu me oskame õppust võtta vigadest, mis suure majanduskriisi ajal tehti. Ja üks nendest vigadest on see, et pankades tekkinud likviidsusraskuste puhul jäeti operatiivselt sekkumata. Kui me vaatame, mida on praegu kas või näiteks Ameerika teinud, milliseid kolossaalseid maksumaksja ressursse on selleks rakendanud, et oma finantssektor stabiilne hoida, siis on arusaadav, et otsused tuleb teha kiiresti. Need tuleb teha enne, kui emotsioonid saavad võitu ehk enne, kui inimesed kaotavad igasuguse usu ühte või teise panka.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud minister! Minu küsimus on niisugune: pärast aastavahetust saime teada, et me kasutasime reservi. Reserv vähenes viie miljardi võrra. See käis kuidagi vaikselt, ilma rohke läbirääkimise ja informatsioonita. Aga kõik me saime sellest teada. Me saame aru, et see summa – viis miljardit – ei tulnud ühe päevaga. Mis kuupäeval te võtsite vastu otsuse, et riik peab selle summa kasutusele võtma?

Kui me vaatame sügisesi prognoose, mis puudutasid võimalikke laekumisi 2008. aastal, kõik need viitasid selgelt, et puudujääk tuleb. Kui rääkida konkreetselt maksulaekumistest, siis maksulaekumiste vähenemist prognoositi kaks miljardit krooni. Detsembrikuine situatsioon näitas, et vähemlaekumine oli kolm miljardit krooni. Mis puutub mittemaksulistesse tuludesse, siis seegi oli teada, et miinus tuleb suurusjärgus poolteist-kaks miljardit krooni. Nii et sügiseste prognooside alusel olid lähtearvud enam-vähem teada, milline võib miinus tulla. Ja selliste miinuste katmiseks meil kassareservi vahendid ongi varutud.

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud minister! Seaduseelnõu viimane lause ütleb, et te soovite seaduse jõustumist kiirema tähtajaga kui tavapäraselt. Öelge, kas te plaanite võtta stabiliseerimisreservi raha kasutusele enne, kui te toote meile arutamiseks 2009. aasta lisaeelarve.

Pragune protsess eeldab kindlasti, et  2009. aasta riigieelarve võimalik kärbe jõuab Riigikokku, nagu ma ütlesin, paari nädala jooksul. Mis puutub võimalikku stabiliseerimisreservi kasutamisse, siis see oleneb ikkagi sellest, kuidas on lood rahavoogudega. Kui me oleme oma negatiivse eelarve ära teinud, kui me oleme kulusid otsustavalt kärpinud, siis väheneb ka rahavoogude vajadus. Just sellest tulenevalt me saame paika panna, kunas ja kas üldse on meil stabiliseerimisreservi vaja kasutada.

Hea minister, tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandeks kõnetooli  põhiseaduskomisjoni liikme Igor Gräzini!

Hea koosoleku juhataja! Austatud kolleegid! Eks meil Lembituga muidugi natuke niru tunne on, et meid lastakse rahanduse juurde alles kolmandas järgus ja kolmanda sordi asjadega seoses. Aga noh, tegeleme nendega, mis meile antakse!
Kogu selle eelnõu intriig on tegelikult selles, kas üldse nende erivahendite kasutamist ja neid uusi kompetentse reguleerida või mitte. Vastus on väga lihtne: põhimõtteliselt ja tõenäoliselt ei juhtu täna-homme mitte midagi, kui me neid eelnõus pakutud täiendavaid kompetentse ei tekita. Selles ongi kogu asi! Ühest küljest tõesti, seda seadust ei ole vaja, teisest küljest, siis kui seda läheb vaja, on juba hilja ja seda ei ole sellepärast vaja, et see on  siis juba mõttetu.
Mai Treial kindlasti aitab mind siinkohal edasi. Ta küsis, kas finantskriis tekib sama äkki, kui tekib sõda? Me oleme juristid ja ajaloolased ning teame, et sõda on võimalik ette näha nädal-kaks, kuu, tavaliselt pool aastat või aasta. Erakorralisi olukordi, orkaane on võimalik ette näha kaks-kolm nädalat. Finantskriis aga ... Mai oli parem õpilane kui mina, ta ütleb, kas see oli 18. või 19. novembril 1929, kui Colorados järsku kukkus esimene Ameerika pank. Ma pakun, et 18-ndal, mis sina ütled? Ühesõnaga, 19-ndal oli juba hilja, kusjuures 17-ndal veel keegi isegi ei aimanud midagi.
Siin on juttu olnud kriisi definitsioonist, mida komisjon arutas. Vaadake, ette nähtav kriis on kindlustusjuhtum, mis kaetakse kindlustusega. Finantskriisi eripära on selles, et keegi kurat ei tea, kuidas ta hakkab välja nägema. Me teame variante: rahvas seisab järjekorras, rahvas jookseb panka, pangal on likviidsuskriis, pangal on negatiivsed aktivad. Neid on 15-16 varianti ja nende puhul me teame, kuidas käituda. See seadus on 17. variandist ja sellepärast me seda defineerida ei saagi. Aga kuna see definitsioon oli komisjonis jutuks, siis ma võtan kõik definitsiooni variandid kokku lausega, mis ütles Stolovitš:  "Ma ei tea, mis on ilu, aga ma tunnen ta ära, kui mingi asi on ilus."  Ma ei tea, mis on finantskriis, aga ma saan aru, kui ta on.
Siin oli juttu poliitilisest huvist selle seaduse taga. Ka poliitilist huvi arutas komisjon. Selle seaduse taga on väga selge, ühemõtteline ja ülimalt erapoolik poliitiline huvi. See poliitiline huvi on Eesti pangaklientide, hoiustajate, pensionäride, puudust kannatavate inimeste, töötajate, töötute kaitse. Sellel seadusel on ainult üks eesmärk: mitte kaitsta pankade omanikke, vaid kaitsta tavalisi inimesi, et ei korduks meie maapoliitikute ja Maapanga epopöa. Aitab! Ükskord me tegime nalja, aitab!
Edasi. Asja arutati kahel korral. Esimene kord oli kohal ka Ivari Padar, kes rääkis kõikidest nendest asjadest, millest täna juttu on olnud, aga tõsisem arutelu leidis aset 25. jaanuaril 2009. aastal. Kohal viibisid ja esitasid oma ametlikke seisukohti Veiko Tali Rahandusministeeriumist, Eesti Panga asepresident Andres Sutt, Eesti Panga juriidilise osakonna juhataja Kadi Kapral, Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Raul Malmstein, Kilvar Kessler Finantsinspektsiooni juhatusest, Eesti Pangaliidu juhatuse esimees Aivar Rehe ja Eesti Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm.
Annan lühiülevaate viimasest arutelust, mis võttis kõik eelnenud kokku. Juhin teie tähelepanu tõsiasjale, et see oli selle põhiseaduskomisjoni kõige pikem istung, kus arutati ühte küsimust. Mitte ühtegi küsimust pole Eesti parlamendi põhiseaduskomisjon nii kaua arutanud. Kogu probleem taandus tervele reale puhtemotsionaalsetele momentidele. Esimene tõrge oli: kas on vaja see vastu võtta? Kui vastu võtta, siis kas kiiresti või aeglaselt? Või visata see asi üldse välja? Tegelikult muidugi on natuke hilja! Mida varem see oleks olnud vastu võetud, seda parem – nüüd see jookseb eelarveprotsessi sisse. Kuid teisest küljest on nii eelarve vastuvõtmine kui ka täiendavate finantsgarantiide poliitilise võimaluse tekitamine omavahel seotud protsessid. Ja minu arvates oli siin väga huvitav diskussioon stabiliseerimisreservi ja eelarve üle olemas. Seda seadust see ei puuduta.
Märgiti, et reaalselt selle eelnõuga seotavaid kaasusi tõenäoliselt väga palju ei ole, ja andku jumal, et need jäävadki tulemata. Kui rääkida stabiliseerimisreservi vahenditest, siis nende kasutamine ei ole selle seadusega spetsiifiliselt reguleeritud. Ma arvan, et see teema tuleb saali niipea, kui tuleb saali uus eelarve ja langetatakse mitte põhiseaduslikud, vaid rahanduslikud eelarvelised otsused, millist fiskaalpoliitikat lähematel aastatel Eesti edasi ajama hakkab.
Nii panga esindajad kui ka põhiseaduskomisjoni liikmed nõustusid selle seisukohaga, et õnneks Eesti pankadel praegu mingisugust abivajadust ei ole. Mingeid likviidsusprobleeme ei eksisteeri ja neid ei tohiks ka edaspidi tulla. Aga kordan veel kord: kui need tekivad, on selle seaduse vastuvõtmine nende lahendamiseks liiga hiljaks jäänud. Kujutage endale ette, et 18. novembril 1929 oleks USA Kongress kokku tulnud ja kuu aega olukorda arutanud. Analoogilisi meetmeid võimaldab hiljuti vastuvõetud seadus Suurbritannias. Rootsis lahendati säärase seadusega probleemid 1990. aastate algul. Üks näide selle kohta, kuidas niisugune pakett on töötanud, on üks tolleaegne raskustes olev pank, mis on praegu Skandinaavia juhtivaid panku ja eestlastele kahtlemata väga meeldiv pank. Kunagi, 1990. aastate algul olid nimelt Nordeal probleemid. Rakendati meetmeid, ja vaadake seda panka täna! Ja ...

Mida põhiseaduskomisjon otsustas?

Oota, ma kohe ütlen, see on mul kuskil tagapool. Sa küsisid, mis otsustati? Ma ütlen sulle kohe. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta seaduseelnõu 402 esimesele lugemisele 28. jaanuaril, mida me praegu ka teeme. Poolt oli 5 inimest, vastu 2, erapooletuid 1. Veel otsustati teha Riigikogu täiskogule ettepanek seaduseelnõu 402 esimene lugemine lõpetada, määrata ettekandjaks üks põhiseaduskomisjoni liige ja teha juhatusele ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 6. veebruar kell 16. Kordan: poolthääli oli 5, vastuolijaid 2, erapooletuid 1. Kõik.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Toomas Vareki!

Lugupeetud härra Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Arutatav eelnõu näeb ette muudatusi seadustikus seoses finantskriisiga. Kahjuks on eelnõus seletamata, mida finantskriisi all silmas peetakse, kuidas see on määratletud. Eelnõuga soovitakse märkimisväärselt lihtsustada stabiliseerimisreservi kasutamist, riigipoolsete garantiide ja laenude andmist ning võlakohustuste võtmist. Stabiliseerimisreserv on ette nähtud sotsiaalmajanduslike kriiside ning erakorraliste seisukordade ärahoidmiseks ja leevendamiseks. Samas annab praegunegi õigusruum piisavalt kiireid võimalusi niisuguseid olukordi lahendada.
Keskerakonna fraktsioon oleks kõnealuse eelnõu asemel tahtnud täna näha negatiivset lisaeelarvet, sest Eestis on eelarvekriis hoopis tõsisem kui finantskriis. Eelnõus ei ole ka välja toodud, millised on need valitsuse eeldatavad arengud finantssektoris, mis sunnivad nii kiiresti ja lihtsustatult stabiliseerimisreservi ning riigipoolsete garantiide kasutamise korda muutma. Eesti finantssektoris tegutsevad välispankade filiaalid ja tütarettevõtted, kelle emapangad on oma kodumaal juba ülemaailmse finantskriisi vastu abi saanud. Seega tundub kummastav, et meie valitsus tahab Skandinaavia maade tööd veel üle teha. Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja tulla selle juurde tagasi pärast negatiivse lisaeelarve arutamist. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ühest küljest on täiesti mõistetav, et kriisiolukord eeldab väga kiireid otsuseid, kui need on ratsionaalsed. Teisest küljest tähendab tänane eelnõu seda, et nende otsustega, mis võivad sündida, seob ennast vaid valitsuskoalitsioon. Opositsiooni võimalused on ühe lugemise korral piiratud ja enamasti vaid sissejuhatava iseloomuga. Meil on igaühel vaid võimalus küsimusi esitada, pluss fraktsiooni sõnavõtt – see on siis kogu menetlus. Teisisõnu, siin ei saa rääkida vastutuse laiendamisest, seda saab käsitada koalitsiooni vastutusena. Minu arvates tähendab see lööki demokraatiale, kui me  selles olukorras niimoodi püüame küsimusi lahendada.
Ma usun, et põhiseaduskomisjon analüüsis väga tõsiselt eelnõu vastavust põhiseadusele. Kolleeg Igor Gräzini hingestatud esinemine oli mõnes mõttes suurepärane – Igor, ma vabandan personaalia pärast! –, aga teisest küljest võib seda pidada demagoogia kõrgeimaks pilotaažiks, mida suudavad vähesed. Vastust sellele küsimusele see esinemine küll ei andnud. Eelnõus pakutav lähenemine nõuab eelkõige suurt usaldust. Ja ka vastutustunnet, kui neid otsuseid hakatakse kiirmenetluses tegema poole Riigikogu häälteenamusega. Ma tuletan meelde: vead, mis seni tehtud, ei ole pärit opositsiooni poolelt, nende eest vastutab praegune valitsuskoalitsioon. Midagi ei ole teha.
Nüüd edasi. Siin on hulk küsimusi, millele me täna vastust ei saanud. Mis asi see finantskriis lõpuks on? Me kirjutame selle siia sisse, võrdleme seda õnnega – äkki ongi õnn, et hakatakse arukalt elama, nagu rahandusminister siin ütles? Ent seadustekstides peab kõik olema defineeritud. Ainuke, mis mina täna siit järeldasin, on, et nii saab valitsus vabad käed otsustada üksikjuhtumite üle. Aga see otsustus on poliitiline ja selles mõttes ei ole see seaduse mõtte kohane. Me anname taas Vabariigi Valitsusele blankoveksli, nii nagu me tegime seda Iraagi teema puhul aastalõpu öötundidel. Küllap te mäletate seda. Ja õnneks me teame, millega see lõppes. Siis anti samamoodi eelnevalt volitused välja ja alles seejärel hakati vaatama, et näis, mis tuleb. Me ei pea seda sellisel kujul õigeks.
Eelnõu üks eesmärk on ära hoida finantskriisi ülekandumine reaalsektorisse. Kas me saame öelda, et see pole juba juhtunud? Võib-olla me oleme selle eelnõuga mõnes mõttes hiljaks jäänud? Kui see on nii, siis ei kanna eelnõu eesmärki, mis seletuskirjas nimetatud on. Üks on aga päris selge: eelnõu võimaldab lappida eelarveauke ilma pikema jututa, ilma pikemate diskussioonideta, nii nagu see juhtus aasta lõpus. Küsimus puudutab reservide kasutamist. Selles loetelus – garantiide andmine, osaluste omandamine, laenude võtmine – ei ole reservidel minu arvates kohta. Meie praeguse valitsuse käes kahjuks reservid sulavad nagu kevadine lumi. See on omaette teema, mis vajab väga tõsist arutlemist. Aasta alguses saime teada eelarve miinusest 5,2 miljardit. Samas saime ka teada, et mängleva kergusega on kõik reservidega kaetud. 2,84 miljardit oli eelmine aasta meie kassareservi maht. Muutmise eelarvega, mis oli sisult miinuseelarve, suunati 4 miljardit. Esitasime selle kohta järelepärimise õiguskantslerile, kes vastas, et seda 4 miljardit saab otsustada vaid Riigikogu nõusolekul. Keegi seda nõusolekut ei küsinud.
Siin on küsitavusi küll ja küll, kuni selleni välja, et härra rahandusminister täna teatas reservi mahust rääkides minu jaoks juba neljanda arvu. Nädal tagasi teadsime, et see arv on 19 miljardit, täna juba 15 miljardit. Ma saatsin kirjaliku järelepärimise ja lugupeetud minister sellel nädalal nähtavasti vastab, siis me ehk saame selge pildi. Aga reservid on küll küsimus, mis vajab väga suurt avalikku tähelepanu.
Meie fraktsioon säärasel kujul seda eelnõu ei toeta. Me oleme nõus Keskerakonna fraktsiooni seisukohaga, et see tuleks praegu menetlusest tagasi võtta ja seda kõvasti täiendada. Ma tänan!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Samas on Eesti Keskerakonna fraktsioon teinud Riigikogu juhatusele ettepaneku, mille sisu on järgmine: "Eesti Keskerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõu 402 SE peale esimest lugemist tagasi lükata." Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 402 peale esimest lugemist tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 22 Riigikogu liiget, vastu 34, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 402 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. veebruar 2009 kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Läheme edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on eelnõu 408 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Austatud eesistuja! Head inimesed! Paneme ette Riigikogule otsustada Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO kiirreageerimisjõudude 12. rotatsiooni koosseisus. See kujutab endast 15 kaitseväelase valmisolekut kuni 2009. aasta 31. detsembrini osaleda NATO kiirreageerimisjõudude (NATO Response Force) 12. rotatsiooni koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatüki kohaselt sätestatud rahu- ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud tavade ja põhimõtetega kooskõlas olevas muus sõjalises operatsioonis.
Veidi lähemalt. NATO liikmesriigina on Eesti korduvalt panustanud NATO kiirreageerimisjõududesse mitmesuguste sõjaliste võimetega. Seekord on ettepanek ette valmistada 14 inimest Eesti demineerimismeeskonnana, kes osaleks ühendvägede juhatuse, mille juhtriigiks on Hispaania, alluvuses. Eesti üksus oleks koos Itaalia, Poola ja Hispaania üksustega maa-osaväe juhatuse alluvuses viiepäevases valmiduses. Riigikogu liikmetele informatsiooniks, et spekuleeritud on selle üksuse võimaliku kasutamise üle Afganistanis presidendi valimiste turvamiseks. Selle tõenäosus on siiski suhteliselt väike, sest valimised jäävad kõigi eelduste kohaselt sügisperioodi, mis on väljaspool seda valmidustähtaega, mis lõpeks esimese poolaastaga.
Sellega ma piirduksingi. Kui on küsimusi, siis palun, olen lahkesti valmis vastama.

Hea minister, teile ei ole küsimusi. Ma tänan teid! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  riigikaitsekomisjoni liikme Trivimi Velliste!

Austatud härra aseesimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas kõnesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist s.a 19. jaanuari istungil. Istungil osalesid eelnõu esitaja esindajatena Kaitseministeeriumi rahvusvaheliste operatsioonide büroo nõunik Gerri Lesk ja rahvusvahelise õiguse büroo nõunik Erki Kodar.
Eesti osalemine NATO reageerimisjõududes (NRF) tuleneb, nagu härra minister juba viitas,  NATO liikmesusest. NRF-i panustavad kõik NATO liikmesriigid, välja arvatud Island, kellel pole oma kaitseväge. NRF-i reageerimisjõud on oluline vahend ka NATO enda kollektiivse enesekaitseoperatsiooni kiirel käivitamisel, kui seda peaks vaja olema. Seega on NRF-is osalemine otseselt seotud Eesti julgeolekuga. Mäletatavasti on Eesti NRF-is osalenud mereväe staabi- ja toetuslaevaga "Admiral Pitka".
Nagu öeldud, käesoleva eelnõu alusel NRF-is osalev kaitseväe demineerimismeeskond paikneb edaspidi Eestis ning on viiepäevases valmisolekus. NATO reageerimisüksusi võidakse kasutada NATO lepingu alusel läbiviidavas operatsioonis, jällegi, nagu öeldud, vastavalt ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatule. NRF-i kasutamise otsustab NATO Nõukogu ühehäälselt, mis tähendab seda, et NRF-i kasutamine saab toimuda ainult Eesti nõusolekul.
Nüüd komisjonis otsustatust. Komisjon otsustas oma 19. jaanuari istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada käesolev eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kolmanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2009. aasta 28. jaanuariks. Eelnõu algataja ettekandjaks määrati kaitseminister Jaak Aaviksoo ja komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon 19. jaanuaril teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. veebruar kell 10. Lisaks otsustas komisjon, et juhul kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada see teiseks lugemiseks Riigikogu s.a 11. veebruari istungi päevakorda. Viimati mainitu on ka põhjus, miks taotleti muudatusettepanekute esitamiseks tavapärasest kaks päeva lühemat tähtaega.
Ja lõpetuseks olgu öeldud, et tekstis on üks tehniline parandus. Nimelt on vahele jäänud sõna "käesoleva",  teksti esimeses lauses peaks olema "käesoleva otsuse". Sellega seoses on arvatavasti mõistlik muuta ka sõnade järjekorda, et teha keeleline täpsustus. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 408 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. veebruar kell 10.
Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksas päevakorrapunkt käsitletud.

Läheme üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi!

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu sissejuhatuseks mõned kommentaarid. Kõigepealt, see eelnõu käsitleb praktikas ilmnenud probleeme, mis on kujunenud viimaste aastate jooksul. Samal ajal ütlen taustaks, et valitsus on käivitanud sellise ekspertide töörühma, kelle ülesandeks on ehitus- ja planeerimisõiguse laiem kodifitseerimine. Aga kuna see töö on kavandatud pikema aja peale, siis on hädapärane nii ehitusseaduses kui ka planeerimisseaduses mõningaid elus esilekerkinud küsimusi lahendada.
Konkreetselt selles eelnõus on järgmised olulisemad asjad. Esiteks kõik, mis puudutab hoonete energiatõhususe nõuetega seonduvat. Siin on kaks teemat. Kõigepealt täpsustatakse regulatsioone, mis on seotud energiamärgisega. Selle tulemusena on võimalik paremini rakendada energiatõhususe direktiivi nõudeid. Eelnõu kohustab valitsust uuendama ka energiatõhususe miinimumnõudeid vähemalt korra viie aasta järel. Taustainfoks niipalju, et praegu on Euroopa Komisjon algatanud hoonete energiatõhususe nõuete uue eelnõu ja sel neljapäeval kujundab valitsus oma põhimõttelised seisukohad. Loomulikult on meie põhimõtteline hoiak toetav, hoonete energiatõhusus on hästi tähtis teema.  Kuid on selge, et seadusandlik regulatsioon on vaid eeldus, et selle temaatikaga tulemuslikult tegelda.
Teine küsimustering puudutab kohalike omavalitsuste tegevust. Eelnõu täpsustab mitmesuguseid menetlusi, mis on seotud ehitamisega ja kohalike omavalitsustega – millised on dokumendid, milliseid andmeid võidakse küsida, millal saab üht või teist menetlust kehtetuks tunnistada jne.
Kolmas plokk: eelnõu täpsustab ehitise omanike kohustusi. Näiteks tuleb taotleda uus ehitusluba, kui ehitusprojekti muudetakse selliselt, et muutuvad ehitise olulised tingimused. Samuti peab omanik esimesel võimalusel teavitama Tehnilise Järelevalve Ametit ehitise kasutuses toimunud avariist või õnnetusjuhtumist ning tegema koostööd õnnetuse asjaolude väljaselgitamisel.
Veel loob eelnõu võimaluse rakendada Eestis Euroopa Liidu teenuste direktiivi ehk teisisõnu loob võimaluse, et Euroopa Liidu liikmesriikide ehitusettevõtjaid tunnustatakse analoogselt teiste riikide reeglitega. Sisuliselt tähendab see seda, et ehitusettevõtjad saavad ilma täiendavate piiranguteta tegutseda ka Eesti turul. Loomulikult on tegu Euroopa Liidu teistes riikides õiguslikul alusel tegutsevate ehitusettevõtjatega. Jääme ootama samasuguseid võimalusi ka meie partnerriikidelt.
Täpsustatakse riikliku järelevalve läbiviimise menetlust ning vastavat vaidemenetlust, suurendatakse sunniraha, kui omanik ei täida talle tehtud ettekirjutust. Täpsemalt sõnastatakse ka ehitamise, projekteerimise ja kasutamisega seotud eri osapoolte vastutust puudutavad sätted, et vastutus oleks ehitusega seonduvalt reaalne. Lisaks sellele on mitmeid redaktsioonilisi muudatusi, tehnilisi korrastusi, kuid need minu nimetatud punktid on olulisimad, miks me pidasime vajalikuks selle eelnõuga teie ette tulla ja teie toetust taotleda. Aitäh!

Aitäh! Teile on küsimusi. Mark Soosaar, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Kuni aastani 2003, kui ma ei eksi, oli meil üks seadus, ehitus-planeerimisseadus oli üks tervik. Kas mitte sealtpeale ei ole nad lahutatud seadused, ühte kureerib majandusministeerium ja teist regionaalministri büroo? Enamikus riikides on see üks seadus. Eksperdid on ka märganud, et need kaks seadust päris hästi omavahel kokku ei sobi, seal tekivad teatud augud, eriti seal, kus detailplaneeringu alusel tuleb üle minna projekteerimisele. Kas te ei ole oma ministeeriumis arutanud, et võiks need kaks seadust uuesti panna ühtsesse seadusesse, seda enam, et kohalikel omavalitsustel peab olema ehitusmäärus, mis sisaldab mõlema seaduse sätteid?

Aitäh! Kusjuures oleme. Aga nagu ma sissejuhatuses ütlesin, kuna valitsus on algatanud ehitus- ja planeerimisregulatsiooni põhjalikuma analüüsi ja võimaliku n-ö kodifitseerimise, et õiguslik alus oleks ühtne, süsteemne, siis selles eelnõus seda temaatikat ei käsitleta. Küll aga käsitletakse ja analüüsitakse nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste mõistlikku vastutuse jaotust selle ehituse ja planeerimise, ma ei taha öelda koodeksi, aga ütleme siis mingi tervikseaduse puhul ja siis peaksid tulema ka ettepanekud. Üks küsimus on kindlasti see, kas ehitusvaldkond, mis on praegu majandusministri vastutada, ja planeerimisvaldkond, mis on regionaalministri vastutada, peaks olema ühtne. Jah, see on küsimus. Ma ei ütle praegu oma seisukohta, sest mul ei ole siin mingisugust sügavat veendumust, et ta peaks olema üks. Aga kindlasti ma ka ei välista seda. Tänane loogika, et selle eest vastutab regionaalminister, on väga lihtne. Maavanemate panus planeerimismenetlustesse on ju siiski hästi suur, ennekõike maakonna üldplaneeringute puhul, samuti järelevalve kohalike omavalitsuste planeeringute ja detailplaneeringute üle, ja kuna maavanemad on regionaalministri valitsemisalas, siis sellest tuleneb ka see, et regionaalministri pädevusse kuulub planeerimisvaldkond ja üleriigilise planeeringu eest vastutab valitsuses samuti regionaalminister. Kas on mõtet koondada see ühe ministri alla, on kindlasti arutelu teema. Aga siin ei ole teoreetiliselt ainuõiget või ühte õiget vastust. Tihtipeale on küsimus lihtsalt selles, kas meil on piisavalt võimekaid inimesi ühte või teist funktsiooni eri ministeeriumides kandma. Juhul kui on, siis tegelikult see liitmine iseenesest mingisugust eraldi tulemust ei anna. Minu jaoks on täiesti elementaarne, et  elu ja eluga seonduvad nähtused ja probleemid ei käi tavaliselt ministeeriumide koridore mööda. Tegelik elu on ikkagi kuskil seal vahepeal, kui inimene või ettevõtja või kodanik, kes iganes mujal riigiga kokku puutub. Selline seisukoht siis. Aga kõnealune eelnõu sellega praegu ei tegele. Hetkeolukord on selline, aga võib-olla tasuks seda mõtet  kaaluda, nii et arutelu selle üle on igati mõistlik ja teretulnud.

Mark Soosaar, palun!

Selle teema jätkuks, et meil Eestis on palju selliseid seadusi, mis kehtestavad küll teatud korra, aga sanktsioonid puuduvad. Näiteks planeerimisseaduses on ette nähtud, et valdadel pidid olema üldplaneeringud 2006. aasta 1. juuliks ja linnadel 2007. aasta 1. juuliks, kuid võib julgelt öelda, et päris mitmekümnel protsendil omavalitsustest on need siiamaani tegemata ja seal on detailplaneeringute menetlemisel tekkinud ikka väga tõsised probleemid. Sama puudus on ka ehitusseadusel. Näiteks need kurikuulsad lood, mis Pärnus juhtusid, kus anti välja projekteerimistingimusi ja ka ehituslubasid, millel ei olnud mitte mingit seaduslikku alust – nende puhul  ei rakendatud mingeid sanktsioone. Kas te ei arva, et ehitusseaduses, juhul kui ta jääb eraldi seaduseks, ei peaks sisalduma teatud sanktsioonid seadusrikkumise puhul?

Aitäh! See seadus sisaldab nüüd ka mitmeid sanktsioone ja me täpsustame, juhul kui konkreetselt mingi asi on jäänud kahe silma vahele, näiteks omavalitsuste võimalik seaduse mittetäitmine ja selle eest sanktsioonide rakendamine. Sel juhul oleks asjalik teha esimese ja teise lugemise vahel vastavad ettepanekud. Mis puudutab planeerimist, siis ma arvan, et planeerimise poolt võiks käsitleda siis, kui minister Kiisler siia jõuab. Praegu  on nad eraldi, kuigi me saame aru, et nende vahel on väga tugev orgaaniline seos. Aga neid on võimalik vaadata ka lahus.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid, härra minister! Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli  majanduskomisjoni aseesimehe! Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Härra minister! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas eeltoodud eelnõu oma istungil neljapäeval, 22. jaanuaril. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid  arutelul veel majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ja sama ministeeriumi asekantsler Merike Kompus.
Põhimõistetest või printsiipidest, mistõttu see seaduseelnõu on siia toodud, minister rääkis,  neid ma kordama ei hakka. Tõesti, arvestades seda, et on algatatud planeerimis- ja ehitusseadustiku kodifitseerimise protsess, ei võetud selle seadusmuudatusega ette mingisuguseid suuri sisulisi ja märgatavaid muutusi. Seaduse ettevalmistuse käigus kõlas isegi aasta tagasi siit ja sealt väga tugevaid signaale, et üht või teist asja tahetakse kardinaalselt muuta, aga selle seadusega seda ette võetud ei ole ja sisse on viidud praktikas välja tulnud vajadustest tingitud muudatused, mis teevad seaduse paremini mõistetavaks või mõned seadusepügalad selgemaks, nagu energiamärgisega seotud täpsustused jne. Kuid tahaks siiski öelda, et lisaks sellele, et majanduskomisjon arutas eelnõu oma  22. jaanuari istungil, oli komisjoni töörühm juba pikemat aega selle seaduse kallal tööd teinud.  Arutelud toimusid neljal korral ja suuresti algataja esindajate soovil või initsiatiivil anti eelnõu tekst menetlusse muudetud kujul ja muudetud seletuskirjaga.
Muudetud tekstis on tehtud sisulisi, redaktsioonilisi ja tehnilisi korrastusi, mis tulenevad Riigikogu Kantselei juriidilise osakonna arvamusest, keeletoimetaja märkustest ja töögrupis läbitöötatud sõnastustest. Siin ma tahaksin rõhutada, et viimane arutelu toimus töögrupis s.a 20. jaanuaril ning arutelul osalesid lisaks eelnõu algataja, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele veel Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti esindajad. Arutelu tulemusena selgus, et märgatavaid erimeelsusi selle eelnõu suhtes ei ole. llmnesid mõningad täpsustamisvajadused, aga otsustati, et nendega töötatakse koos algatajaga edasi ja vajaduse korral on võimalik fikseerida need kahe lugemise vahel juba muudatusettepanekute kujul.
Lähtudes komisjoni arutelust ja eelnenud tööst töörühmades, mille siinesineja komisjonile ette kandis, tegi komisjon otsused. Need on järgmised: saata Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu 389 täiskogule esimeseks lugemiseks algataja nõusolekul muudetud kujul koos muudetud seletuskirjaga s.a 28. jaanuaril. Otsus tehti konsensusega. Teiseks, teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada – samuti konsensuslik otsus. Kolmandaks, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 11. veebruar kell 12. Ka see otsus oli tehtud komisjonis konsensusega. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada.
Määran eelnõu 389 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 11. veebruari kell 12. Ehitusseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ning üheksas päevakorrapunkt käsitletud.
Austatud Riigikogu liikmeid! Tänan teid, jõudu teile teie töös! Sellega on tänane istung lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.25.