Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame täiskogu V istungjärgu teise töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Aitäh!

Vilja Savisaar, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eestimaa Keskerakonna fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel annan ma üle kirjaliku nõude umbusalduse avaldamiseks sotsiaalminister Maret Maripuule. Viimaste kuude jooksul on sotsiaalvaldkonnas ilmsiks tulnud olulisi puudusi, mistõttu me leiame, et sotsiaalminister Maret Maripuu ei sobi oma ametisse, ning avaldame talle vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 133 umbusaldust. Umbusaldamise põhjused on järgmised: ministri haldussuutmatus ning ebapädevus ministeeriumi töö korraldamisel, probleemide ilmsiks toomisega lubamatult pikk viivitamine ning avalikkusele valetamine ja hoolimatu suhtumine inimestesse, keda tema otsused mõjutavad. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe nõude, nende menetlemine otsustatakse vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.

Austatud Riigikogu! Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele läheb eelnõu 363 vastuvõtmiseks vaja koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 91 Riigikogu liiget, puudub 10.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele eelnõu 363. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 91 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei ole keegi on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Head ametikaaslased! Riigikogu juhatusele on tulnud peaministri kiri. Kirja sisu on järgnev: "Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 134 lõike 1 alusel taotleb Vabariigi Valitsus 22. jaanuaril 2009. aastal sotsiaalminister Maret Maripuu suhtes algatatud umbusalduse avaldamise nõude arutamist Riigikogu 22. jaanuari 2009. aasta istungil esimesel võimalusel." Kuna Vabariigi Valitsus soovib 40 Riigikogu liikme esitatud nõude "Umbusalduse avaldamine sotsiaalminister Maret Maripuule" arutamist tänasel istungil, täiendas Riigikogu esimees  tänast päevakorda kolmanda punktiga, milleks on  nõude "Umbusalduse avaldamine sotsiaalminister Maret Maripuule" arutelu.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Mul on suur rõõm näha Riigikogu kõnetoolis ettekandja Heljo Pikhofi. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu reguleerib Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutseva Tööturuameti ja avalik-õigusliku asutuse Eesti Töötukassa funktsioonide liitmist. Tööturuameti tegevus selle seadusega lõpetatakse. Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu pärast selle esimest lugemist kahel  istungil, 13. ja 19. jaanuaril. Komisjoni istungitel osalesid Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, sotsiaalministri nõunik Kätlin Atonen, Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste, töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel, töötukassa juriidilise osakonna juhataja Ira Songisepp ja Rahandusministeeriumi riigieelarve koordinatsiooni ja seire osakonna juhataja Kadri Maasik.
Komisjoni istungitel arutati eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekuid. Kaks ettepanekut esitas Riigikogu liige Eiki Nestor, ülejäänud on komisjoni omad. Enamik muudatusettepanekuid on seotud sellega, et eelnõu menetlemise ajal võttis Riigikogu vastu uue töölepingu seaduse, mis jõustub s.a 1. juulil. Uude töölepingu seadusesse tehakse arutatava eelnõu seaduseks saamisel muudatused, mis puudutavad Tööturuameti ja Eesti Töötukassa ühendamist. Käesolevasse eelnõusse aga viiakse sisse muudatused, mis tulenevad uuest töölepingu seadusest.
Muudatusettepanek nr 2 on teha tööturuteenuste ja -toetuste seaduses  muudatused, millega jäetakse seadusest välja riigiasutuselt tööturuteenuste ostmiseks kehtestatud kokkuleppe sõlmimise regulatsioonid. Neid pole enam vaja, sest töötukassa on avalik-õiguslik juriidiline isik ja sõlmib tööturuteenuste ostmiseks vaid halduslepinguid. Muudatusettepanekuga nr 5 täpsustatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduses tööturuteenuste ja -toetuste rahastamist riigieelarvest. Komisjon arvestas täielikult Riigikogu liikme Eiki Nestori kahte muudatusettepanekut. Esimese ettepaneku, st muudatusettepaneku nr 12 kohaselt antakse töötukassale krediidi kasutamise võimalus töötukassa varade haldamisel kokkulepitud väärtpaberitehingute arveldamiseks. Kehtiva töötuskindlustuse seaduse kohaselt on töötukassal õigus võtta laenu üksnes töötukassa sihtfondide ja reservkapitali vahendite ebapiisavuse korral hüvitiste väljamaksmiseks. Krediidi kasutamine tehingute operatiivseks arveldamiseks pangavahendite arvel välistaks tõrked väärtpaberitehingute arveldamisel ja sellest tuleneda võivate täiendavate kulude ehk trahvide ja viiviste tekkimise. Krediiti saab kasutada ainult kokkulepitud väärtpaberitehingute arveldamiseks, krediidi võtmise ja ülempiiri otsustab töötukassa nõukogu.
Teise Eiki Nestori muudatusettepaneku, s.o muudatusettepaneku nr 13 kohaselt täpsustatakse töötukassa varade haldamise korda ning välise portfellihalduri määramist. Töötuskindlustuse seaduse kohaselt valitseb töötuskindlustusmaksetest moodustatud sihtfonde töötukassa. Töötukassa vahendite haldamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määruse ja Eesti Töötukassa põhikirjas, kuid põhimõtted peaksid olema sätestatud seaduses sarnaselt reservkapitali haldamisega. Töötukassa reservkapitali vahendite paigutamist on õigus korraldada Rahandusministeeriumil vahetult või välise portfellihalduri kaudu. Portfellihalduri leidmiseks ei korraldata riigihanget. Samasugused varade haldamise põhimõtted on sätestatud ka teiste avalik-õiguslike isikute vahendite haldamisel, sealhulgas haigekassa kassatagavara, tagatisfondi vahendite ja riigi stabiliseerimisreservi haldamisel. Neid ettepanekuid toetas ka komisjoni istungile kutsutud Rahandusministeeriumi esindaja.
Eelnõu jõustub s.a 1. mail. Uue töölepingu seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse sätete kooskõlla viimine jõustub ühel ajal töölepingu seadusega s.a 1. juulil. Tööturuameti tegevuse lõpetamise sätted jõustuvad järgmisel päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
Komisjon tegi ettepaneku saata tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele Riigikogu täiskogu istungile 22. jaanuaril. Komisjon otsustas 5 poolthäälega, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Tänan! Teile on ka küsimusi. Mai Treial, palun!

Lugupeetud ettekandja! Maksumaksjate liidult on tulnud sotsiaalkomisjonile kiri, kus on osutatud mitmele probleemile. Näiteks seatakse kahtluse alla, et äkki oleks uus töötukassa ehk avalik-õiguslik juriidiline isik läbipaistmatum ja tema tegevus kontrollimatum kui riigiasutuse tegevus. Seda komisjonis ei arutatud. Samas on väga tõsine tähelepanek selles kirjas ka see, et ühendasutuse moodustamisega on  töötuskindlustuse kui sundkindlustuse sihtotstarbe mõte vastuolus. Miks seda ei ole arvestatud?

Mul on palve küsimust uuesti korrata. Mul kadus vahepeal juba mõte ära.

Mai Treial, palun küsige uuesti! Ning palun esitage lühike ja täpne küsimus! 

Ühendasutuse moodustamine satub vastuollu töötuskindlustuse kui sundkindlustuse põhimõttega. Miks seda komisjonis ei arvestatud? Kuidas te sellele vastaksite?

Mul on kahju, et sa komisjonis seda küsimust ei tõstatanud. Samas ei saa sugugi öelda, et avalik-õiguslikud isikud on vähem läbipaistvad – võtame kas või haigekassa või töötukassa –, kui on riigiasutused.

Taavi Rõivas, palun!

Hea komisjoni esimees! Opositsioon ei esitanud selle eelnõu kohta minu mäletamist mööda ühtegi parandusettepanekut ja kui välja jätta üks täiesti tehniline ettepanek, millele Aivar Riisalu asendusliikmena vastu hääletas, siis kõikidele ülejäänud ettepanekutele ei tulnud ka opositsioonilt vastuhääli. Samas on nad telekaamerate ees seda eelnõu küllalt teravalt kritiseerinud. Kas te näete opositsionääride tegude ja sõnade vahel teatud vastuolu?

Jah! Sa küsisid küsimuse, ma vastasin konkreetselt.

Mai Treial, palun teine küsimus!

Mina vastuolu ei näe. Me ei ole toetanud sellisel viisil asutuste ühendamist. Ma esitan uuesti sama küsimuse: mil määral uue asutuse ülalpidamise ja muud majanduskulud pannakse sõltuma sellest, kui suur on töötuskindlustusmaksude laekumine? Ka maksumaksjate liit on sellele küsimusele tähelepanu juhtinud. Kas siin ei ole vastuolu töötuskindlustuse kui sundkindlustuse põhimõttega?

Minu arvates on väga hea, et Eesti Töötukassa ja Tööturuamet ühendatakse, sest praegu need kaks institutsiooni tegelevad sageli väga erinevate suundadega. Kui töötukassast tuleb ka see raha, siis on see asutus huvitatud sellest, et töötuks jäänud inimesed võimalikult kiiresti töö leiaks. Et võimalikult vähe raha kuluks selleks, et aidata inimest, kes on tööta.

Täname ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame eelnõu 399 muudatusettepanekute läbivaatamist. Ettepanekud nr 1 kuni 11 on juhtivkomisjoni esitatud. Ettepanek nr 12 on Riigikogu liikme Eiki Nestori esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on seda täielikult arvestada. Ka muudatusettepanek nr 13 on Eiki Nestori tehtud, juhtivkomisjoni seisukoht on sedagi täielikult arvestada. Muudatusettepanekud nr 14 kuni 18 on juhtivkomisjoni esitatud. Oleme eelnõu 399 muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Eelnõu 399 teine lugemine on lõpetatud. Teise päevakorrapunkti on käsitlemine on lõppenud.
Austatud Riigikogu! Juhatusele on tulnud veel üks avaldus, mille sisu on järgmine: "Soovin teha 10-minutilise poliitilise avalduse teemal "Olukorrast riigis" pärast umbusalduse avaldamise hääletamist. Lugupidamisega Maret Maripuu, sotsiaalminister." Riigikogu esimees on selle heaks kiitnud ning täiendan siis tänast päevakorda neljanda päevakorrapunktiga, milleks on sotsiaalminister Maret Maripuu poliitiline avaldus.
Head ametikaaslased! Kuulutan välja 30 minuti pikkuse vaheaja, et kõik saaksid umbusaldusavalduse nõude sisuga tutvuda. Istung jätkub 10.50.

Austatud Riigikogu! Jätkame istungit! Me oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on 40 Riigikogu liikme esitatud nõude "Umbusalduse avaldamine sotsiaalminister Maret Maripuule" arutelu. Enne arutelu tutvustan teile nõude menetlemise korda. Vastavalt ministri soovile kuulame esmalt sotsiaalministri sõnavõttu, tal on selleks aega viis minutit. Kui ta soovib lisaaega, siis saab veel kolm minutit juurde. Pärast seda on küsimused sõnavõtjale. Iga Riigikogu liige võib esitada ühe suulise küsimuse. Pärast küsimusi on läbirääkimised, sõna saavad ainult fraktsioonide esindajad, kusjuures esimesena saab sõna selle fraktsiooni esindaja, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatanud. Pärast läbirääkimisi toimub lõpphääletus. Ministrile on avaldatud umbusaldust juhul, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalminister Maret Maripuu!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kuna kõik, millest on räägitud seoses Sotsiaalministeeriumis ilmsiks tulnud probleemidega, on juba risti ja põiki läbi arutatud, siis ma teeksin väga lühidalt, suisa konspektiivselt.
Annan Riigikogule ülevaate asjade tänasest seisust, ja seda eeskätt tehnilisest küljest, kuna ilmnenud probleemid on just tehnilised. Pean vajalikuks rõhutada, et mitte keegi pole vähimalgi määral vaidlustanud minu juhitud ministeeriumi teostatava poliitika sisulisi eesmärke, milleks on esiteks soov ja vajadus kasutada otstarbekalt ja maksimaalse efektiivsusega maksumaksja raha riigi sotsiaalsete tagatiste toimimiseks. Teine eesmärk on sellest tulenev pakiline vajadus muuta Eesti sotsiaalkaitsesüsteem vastavaks praegusele vajadusele ja korraldada see e-riigi võimalusi kasutades ümber nii, et iga inimene saaks abi ja toetust lähtuvalt tema konkreetsetest vajadustest. Me ei tohi ära unustada seda, et sotsiaalpoliitika teostamisel tuleb arvestada riigi ja ühiskonna heaolu tagamise esmast prioriteeti: vältida mis tahes takistust üleminekuks eurole ja teostada selleks vajaminevad eelarvekärped, mis taastavad Eesti majanduse traditsioonilise stabiilsuse ja tagavad surutisele järgneva tõusu.
Aga nüüd tehniliste probleemide juurde. Novembris saatsime 145 000-le pensionide ja toetuste saajale kirja, et nad valiksid, mismoodi nad soovivad pensioni või toetust tulevikus kätte saada. Valdavalt on kirjale reageeritud õigeks ajaks ning pensionärid on teinud oma otsuse, kuidas nad aprillis tõusvat pensioni soovivad kätte saada. Reageerinud pole 5500 inimest, nendest pooled on peretoetuse saajad ehk noored inimesed. Töö n-ö kadunud hingedega käib. Nendega püütakse kontakt leida, seda tehakse kogu aeg, tehakse ka praegu, kui ma siin teie ees seisan ja teile otsa vaatan. Kuigi arvud täpsustuvad iga hetkega, võin praegu ütelda, et üle 85% kõigist meie 380 000-st pensionärist saab pensioni mugavalt oma arvelduskontole.
Otsus tuua pension endiselt riigi kulul koju on tänase seisuga tehtud kõikidele nendele, kellel on selleks seadusest tulenev õigus. Selliseid inimesi on ligikaudu 14 000 ja see arv võib veelgi kasvada. Juhin veel kord tähelepanu, et Riigikogus vastuvõetud eelarves on selleks raha 12 000-le inimesele. Kuid ma olen korduvalt väljendanud oma poliitilist tahet, et kõik, kellel selleks seaduslik alus on, peavad saama pensioni koju riigi kulul. Ma olen väljendanud poliitilist tahet tulla Riigikogu ette eelarve muudatusega, mis kojukannet võimaldaks. Eelarve piirangud on kogu aeg olnud avalikkusele teada, jutt mingisugustest kvootidest on rumal ja pahatahtlik.
Puuetega inimeste toetuse vallas on puude astme määramise protsessi läbinud valdav osa ning uusi määramisi lisandub iga päev. Jaanuari lõpuks loodab Sotsiaalkindlustusamet kõik puuded ära määrata ja jaanuari lõpuks valmib ka IT-süsteem, mis määrab puudest tulenevate lisakuluhüvitiste suuruse. Loodan väga, et koostöös puuetega inimeste esindajatega algatatud reform rakendub täiel määral jaanuari lõpust ja veebruaris saavad kõik toetusi lähtuvalt individuaalsest vajadusest. Märtsis peaks saama tehtud ka kõik tasaarveldused.
Tahan veel kord rõhutada, et kumbagi reformi ei võetud ette reformi enese pärast. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seadus sai vastu võetud sellepärast, et puuetega inimesed nägid ise, et senine süsteem ei toiminud. Nad soovisid individuaalsemat lähenemist. Pensionide kojukande muudatuse tegime üksnes ja ainult selleks, et eurole üleminekuks vajalikud eelarvekärped ei puudutaks vanemahüvitist, enamikku peretoetusi ja pensionide kasvu ning et Eesti maksumaksja raha ei kuluks mitte postiljonide peale, vaid tegelikele abivajajatele suurema abi andmiseks.
Palun veel kord vabandust kõikide eestimaalaste ees, kes ministeeriumi vähese tehnilise suutlikkuse tõttu on pidanud pikisilmi oma toetust ootama ja on seeläbi pidanud kannatama! Olen kindel, et Riigikogu kaalub ausalt nii minu juhitud Sotsiaalministeeriumi poliitika sisulisi eesmärke kui ka nende poole pürgimisel tehtud tehnilisi möödalaskmisi ning langetab täna otsuse vastavalt sellele. Tänan!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Vilja Savisaar, palun!

Lugupeetud proua minister! Ma kuulasin teie ettekannet ja sellest lähtuvalt tekkis mul üks küsimus. Te ütlesite, et kõik muudatused on tingitud sisulistest põhjustest. Ma tahaksin teada, millistest vajadustest lähtuvalt muudeti pensionide kojukandmise viisi. Ning miks te ei taha tunnistada, et sisuliselt te vähendate sellega pensionäride pensioni?

Riigikontroll esitas Riigikogule mullu 23. juunil aruande, kus ta juhtis tähelepanu sellele, et pensionide kojukandeks riigieelarvest minevad summad on liiga suured. Eelarve kärpeid tehes lähtusime põhimõttest, et me ei tohiks minna pensionide vähendamise teele, ka suutsime säilitada enamiku peretoetusi. Me püüdsime lähtuda inimeste individuaalsetest vajadustest.

Kalev Kallo, palun!

Sotsiaalkindlustusameti töötajad, nagu me teame, on väitnud, et on kehtestatud kvoot pensionide kojukandeks 12 000 pensionärile. Riigikogu ees olles te seda varem eitasite. Nüüd küll möönate, et eelarves just nii palju raha oli, aga olete valmis tulema Riigikogu ette taotlusega eelarvet muuta, et kõik, kes õigustatud, saaksid pensioni koju kätte. Tänase seisuga on teie sõnul juba 14 000 taotlejat, seega oleks see taotluse esitamine häda sunnil tehtud käik. Tookord, kui te eitasite kvooti, siis te, nagu ma nüüd aru saan, ikkagi Riigikogu ees valetasite. Kas see on nii?

Ei, see ei ole nii. Eelarves on prognoositud piirsummad. Kui te arvate, et me peaksime juhinduma konkreetselt eelarvest, siis 2008. aasta põhieelarves oli Sotsiaalkindlustusametil ette nähtud pensionide kojukandeks 27,6 miljonit krooni. Sellest lähtuvalt oleks pidanud pensionide kojukanne poole aasta pealt lõppema. Lisaeelarvega anti Sotsiaalkindlustusametile juurde veel 13 miljonit krooni, et 2008. aastal saaks pension kõikidele koju kantud. Seaduses on ette nähtud tingimused, kellel on õigus riigi kulul pension koju saada, ja kõik need inimesed, kes vastavad seaduses ettenähtud tingimustele, pensioni koju ka saavad. Riigieelarves oli kirjas prognoos, me hinnanguliselt arvasime, et neid inimesi võib olla 12 000. Aga selgus, et nende inimeste arv on suurem. Ent me oleme alati kinnitanud, et me juhindume konkreetsest seadusest: kellel on õigus, see ka pensioni koju saab.

Kalle Laanet, palun!

Hea minister! Eelmine nädal, kui te vastasite siin saalis arupärimisele, esitasin ma teile ühe Saaremaa elaniku konkreetse mure ja ma tean, et te võtsite selle inimesega ühendust. Minu küsimus on selline: millised järeldused te sellest juhtumist tegite ja mida te olete plaaninud teha, et selliseid juhtumeid tulevikus ei oleks?

Selle konkreetse inimese mure on tegelikult laiem ja see puudutab regionaalpoliitikat. Puudutab probleemi, kui palju teenuseid inimesele tema elukohas osutatakse. Aga edasisi lahendusi peame juba arutama koos regionaalministriga. Sellel inimesel oli konkreetselt mure infoliiniga ja me saame kindlasti suurendada inimeste hulka, kes infoliinil telefonikõnedele vastavad.

Lauri Laasi, palun!

Hea minister! Kuidas te selgitate seda, et info teie juhitavas ministeeriumis ei liigu ja et teieni, kes te olete minister ja peamine otsustaja, info ei jõua? Samas te annate allkirju ja teete ikkagi lõplikke otsuseid! Mis samme te olete astunud, et info paremini liiguks?

Me valmistame ette töökorra muudatusi, et kõik saaksid oma ülesannetest paremini aru, seda ka konkreetselt info andmise osas.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud proua minister! Eile te käisite välja mõtte, et nendele inimestele, kellel töövõimetuspension või puudetoetus hilines, korvatakse kahju, mis selle läbi tekkis. Loomulikult helistasid mulle õige mitmed inimesed ja küsisid, milline kahju hüvitatakse, mis dokumendid on vaja esitada ja kuhu on vaja esitada. Kas korvatakse näiteks see, et SMS-laenu pidi selles ulatuses võtma? Kas korvatakse see, et pidi ostma täispileti ühissõidukis, kuna ei ole olnud pensionitõendit? Jne, jne.

Eile me jõudsime kohtumisel puuetega inimeste katusorganisatsioonidega ühiselt seisukohani, et kõik inimesed, kes on kandnud otsest kahju, võivad lähtuvalt riigivastutuse seadusest esitada Sotsiaalkindlustusametile konkreetse kahju korvamise taotluse.

Olga Sõtnik, palun!

Hea proua minister! Üks inimene, keda nii teie kui ka Vabariigi Valitsus süüdistate kõikides hädades, on teie ministeeriumi kantsler. Te süüdistate teda suutmatuses panna ministeerium efektiivselt tööd tegema, informatsiooni varjamises ja veel mõnes patus. Samas te premeerite teda 300 000 krooniga. Ajal, kus kõik peavad kokku hoidma ja te ise olete rääkinud kokkuhoiust: kust see raha tuleb? Kas te olete mõelnud selle peale, et maksta see hüvitis või preemia oma töötasust?

Ma usun, et õige pea, kui justiitsminister jõuab siia avaliku teenistuse seaduse uue versiooniga, me lahendame ühiselt kõik probleemid, mis puudutavad kõrgetele riigiametnikele selliste tasude maksmist.

Marika Tuus, palun!

Hea minister! On selge, et pensionide kojukannete vähenemisest võidavad eelkõige Rootsi pangad ja Eesti Post. Eesti Post saab 15 krooni puhaskasumit iga kojukande pealt! Muidugi on äärmiselt kahju, et teie tehtud prognoosid ei olnud täpsed, muidu oleks kojukanne maksnud vähem: 60 krooni asemel 45. Pangad on kindlasti väga tänulikud, et nad saavad 100 000 klienti juurde, kuid kas te olete selgitanud pensionäridele, et näiteks Swedbanki uutel klientidel – mõtlen neid, kes nüüd hakkavad klientideks – läheb pensioni väljamaksmine pangas kalliks maksma: 30 krooni. See on pool sellest summast, mis maksab kojukanne, odavam on ainult vanadel klientidel. Kas te olete selgitanud, et raha andmine pankadele kasumi teenimiseks on klientidele väga kallis lõbu?

Esmaspäeval me kohtusime Eesti Pensionäride Ühenduse liidritega. Tutvustasime olukorda, andsime hetkeülevaate. Loomulikult me saame neile veel täiendavalt saata informatsiooni, mismoodi on inimestel kasulikum pangast pensioni välja võtta. Kui inimene ei võta kogu summat korraga ja kasutab sularahaautomaati, siis on see ju tasuta. Aga säärast infot me saame veel pensionäride ühendusele täiendavalt saata.

Heimar Lenk, palun!

Mis te arvate, proua minister, kui lähedal on näiteks Võrumaal Krabi külas sularahaautomaat pensionärile, kes elab seal kusagil metsa sees? Kas ta peab minema kaks või kolm kilomeetrit jalgsi läbi lume, et oma raha kätte saada? Olete ehk sealkandis käinud.

Seaduses on ette nähtud, et kui eakas inimene elab hajaasustusega piirkonnas, kus pangateenus on raskesti kättesaadav, siis on see aluseks taotleda pensioni kojukannet.

Valeri Korb, palun!

Lugupeetud proua minister! Kui te meedias sõna võtsite ja teatasite, et toetuste ja pensionide maksmisega on probleeme, siis olid inimesed juba kaks ja pool kuud ilma sissetulekuta elanud. Pikka aega ei teadnud laiem avalikkus probleemidest midagi. Mina tahaksingi küsida: millest tekkis selline infosulg teie ja teie ministeeriumi poolt? Kas selle taga oli lootus hoida informatsiooni vaka all?

See ei olnud nii planeeritud. Tegemist on väga kahetsusväärse juhtumiga. Oleme kitsaskohad üles leidnud ja need ka kõrvaldanud.

Mai Treial, palun!

Lugupeetud minister! Praegu on üle 16 000 inimese, kes on otsustanud ise maksta pensioni või toetuse kojukande eest. Nende hulgas on ka Piirissaare pensioni‑ ja toetusesaajad. Ma rääkisin sealse omavalitsusjuhiga, ta ütles, et enamik valis selle, sest riigi kulul pensioni või toetuse kättesaamine öeldi neile ära, aga pensioni või toetuse järel käia Tartus on liig mis liig. Täna loen ma Õhtulehest teie erakonnakaaslase kirjutist selle kohta ja saan teada, et reformierakondlik poliitika sotsiaalvallas räägib puudest kui elustiilist. Lugupeetud minister, kas te jagate oma erakonnakaaslase seisukohta? Ja sõltumata sellest, kas ei jaga või jagate, igal juhul palun seletage see lahti. 

Piirissaare inimesed ei pea minema Tartusse oma pensionile järele, Piirissaarel on olemas mitteelektrooniline postipank, kus on võimalik raha kätte saada.

Jaak Aab, palun!

Lugupeetud minister! Probleemid kommunikatsiooniga ministeeriumis, kogu struktuuri toimimisega näitavad, et midagi on lahti. On see usalduskriis, mille puhul minister ei usalda ministeeriumi ja ministeerium ei usalda ministrit, või on tehtud valesid kaadrivalikuid? Poolteist aastat tagasi vahetati ju välja ministeeriumi struktuuri tegevjuht ehk kantsler. Kuidas te hindate, millest on tekkinud selline olukord, et minister ei tea oma ministeeriumi väga tõsistest probleemidest? Ja kuidas hindate kantsleri vahetust: kas see mõjus järjepidevusele ministeeriumi töös hästi?

Maarja Mändmaa oli väga hea kantsler, ta on väga hea süsteemide käivitaja. Hea küsija oli üks nendest, kes jätkas reformi, mis puudutas erihoolekande koondamist ühe aktsiaseltsi kätte. Tegemist oli pikaajalise ja väga keerulise protsessiga ning et erihoolekandes tehtavad muudatused ellu viia ja toimima saada, oli vaja leida selle aktsiaseltsi etteotsa väga võimekas inimene. Maarja Mändmaa seda kindlasti on. Ja see oli tema soov minna seda aktsiaseltsi juhtima. Edasine personalivalik mul kahjuks nii hästi ei õnnestunud.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud minister! Teie sõnul on selles, et info ei liikunud, süüdi ametnikud, kantsler ja asekantsler. Samas juhib ministeeriumi ja selle valitsemisalas korraldab asju minister. Mis roll teie arvates üldse ministril ministeeriumi juhtimisel on?

Ministri peamine roll on poliitikate kujundamine, kantsleri roll on administreerimine.

Arvo Sarapuu, palun!

Austatud minister! Koalitsioon on lubanud tõsta pensioni iga aasta sadade kroonide kaupa. Pensionideks ja ka nende kojukandeks makstav raha tuleb maksumaksja taskust ja mind küll ei veena see 60-kroonine pensioni kojutoomise tasu. Räägitakse, et kalkulatsioonid on sellised nii või teisiti. Minu meelest võiks jagada selle kõikide pensionäride vahel ära, tekiks 15 krooni, ja polekski probleemi. Kas teile ei tundu, et see 60 krooni tekitab väga palju poleemikat ja väga palju küsimusi? Kas on tegemist rumalusega, kas on tegemist pahatahtlikkusega, kas on tegemist Eesti Postile kindla kassavoo loomisega või järsku midagi muud veel? Selle kohta võib veel väga palju küsimusi esitada, aga kaugel arukusest on see 60 krooni küll.

Sotsiaalkindlustusamet on saatnud Eesti Postile kirja, kus nad teatavad, et soovivad veel kord kojukande hinnast rääkida, kuna seda vajavate inimeste arv on eeldatust suurem. See on neil praegu töös. Mismoodi peaks toimuma pensionide kojukanne? Meil on 380 000 pensionäri, 85% nendest tahab pensioni panka saada. Minu arvates meie ei peaks otsustama, missuguse lahenduse keegi valib. Riik aga peab maksma nende inimeste eest, kellel on õigus saada pensioni oma koju, ja me ei peaks võtma seda kogu sellest suurest pensionieelarvest.

Aadu Must, palun!

Hea sotsiaalminister! Teie senistest vastustest jäi mulje, et jutt on juba lahendatud probleemidest. Et oli vigu ja hädasid, aga need on lahendatud. Väljaspool seda saali millegipärast paljud seda ei usu. Veel eile õhtul teatas Tartu linna elanik Kaja Viira, et pension on tal käes, aga puudega inimese toetust ja ravimite kompensatsiooni ei ole ta oktoobrikuust saadik saanud. Tegemist on raske puudega vana inimesega. Ma olen teiega nõus, et mingit katastroofi ei ole, sest kohalikel omavalitsustel on samuti kriisiabivahendeid ja päris leivatükita mitte keegi ei jää. Ometi on teie juhitav ministeerium oma töö tegemata jätnud. Või on mul vananenud andmed? Äkki see, mis eile õhtul oli tegemata, on täna hommikuks tehtud? Ma oleksin selle üle õnnelik!

Kui me räägime puudetoetusest, siis igal üksikul juhul tuleb lähtuda konkreetsest inimesest: kas on tegemist vanaduspensionäriga või töövõimetuspensionäriga. Vanaduspensionäridel ei ole puudetoetuses midagi muutunud, nemad saavad oma raha kätte täpselt nii, nagu see on iga kuu toimunud. Kui on tegemist töövõimetuspensionäriga, kes  on peale 1. oktoobrit esitanud uue avalduse puude määramiseks, siis alates 1. oktoobrist on raske ja sügava puudega inimestele, kes on uue avalduse esitanud, makstud puudetoetust miinimumsumma ulatuses: 260 krooni. Jaanuarikuu lõpus hakkab IT-lahendus toimima. Alates oktoobrist määratakse inimeste individuaalne rahavajadus. Et täpsemalt vastata, peaks teadma selle inimese konkreetset juhtumit.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud minister! Te rääkisite 85% pensionäridest, kellel pole muret, et neile tuleb pension pangakontole. Mind huvitavad need inimesed, kellel see mure on. Vastuvõetud seaduses on kirjas, et vanaduspensioni on võimalik kanda ka omavalitsuse pangakonto arvele. Seda ütleb § 36. Samas meie põhiseaduse § 154 ütleb, et omavalitsustele saab panna kohustusi siis, kui omavalitsused sellega nõus on. Sellest tulenevalt on mul küsimus: millal te kohtusite omavalitsuste esindajatega ja mida nad arvasid täiendava kohustuse nende õlule panemisest ilma selleks lisaraha  andmata?

Viimane kohtumine kohalike omavalitsuste esindajatega oli eelmisel nädalal. 15. jaanuari seisuga oli kohaliku omavalitsuse arve valinud 462 inimest. Valdavalt on need inimesed, kes on hooldekodudes, ka varasema seaduse alusel võtsid hooldekodud pensione välja. Me arutasime eelmisel nädalal omavalitsustega kujunenud olukorda ja see kohtumine möödus teineteist mõistvas õhkkonnas.

Ester Tuiksoo, palun!

Austatud minister! Avaldan teile tunnustust vastupidamise eest oma ametis. Suurem osa Eesti rahvast küll arvab, et te ei ole oma tööülesandeid korrektselt täitnud. Tahan teie käest küsida, kas Sotsiaalministeeriumi tegematajätmiste taga on tunda ka teiste ministeeriumide puudulikku tööd.

Kui me räägime sellest, et me oleme pidanud tegema muudatusi pensionide kojukandes, siis see on tingitud olukorrast, milles viibib Eesti majandus. Me pidime tegema konkreetseid kärpeid.

Evelyn Sepp, palun!

Austatud minister! Olen jälginud teie pikka võitlust oma ametikoha säilitamise eest viimastel nädalatel. Ma ei tahaks pikalt peatuda sellel, mis on toimunud. Me tõenäoliselt jäämegi eriarvamusele selles osas, mille eest minister vastutab, kas ainult info liikumise eest või ka info mitteliikumise eest, kas poliitiliste valikute eest või siis lõpuks mille eest. Minu küsimus puudutab seda, et tõepoolest, vaadakem ettepoole. Te ütlesite, et teie olete see inimene, kes vastutab poliitika kujundamise eest. Me teame, et meid ootab sel aastal tõenäoliselt ees ligi 20-miljardine eelarvekärbe ja küllap peate ka teie sellesse oma panuse andma. Et info liikumist juba nüüd parandada, öelge, mis vallas ja mis ulatuses te hakkate sotsiaalsfääris kärpeettepanekuid tegema. Ja kellega te seda läbi räägite, millal ning kuidas, et inimesed oleksid juba aegsasti valmis ja et me ei peaks kolme kuu pärast sama probleemi lahendama nagu täna siin?

Niipea kui Rahandusministeeriumist on tulnud uus prognoos, saame alustada konkreetset tööd. Kõik võimalikud kärpekohad, seadusmuudatuse osad tuleb läbi arutada eri sotsiaalsete gruppidega, samuti Riigikoguga. Ka need kärped, mis me oleme teinud selle aasta eelarvet kokku pannes, on ju Riigikoguga läbi räägitud. Me oleme siin koos vaielnud. Eile me kohtusime puuetega inimeste katusorganisatsioonide esindajatega ja rääkisime sellestki, mismoodi tuleks järgmise aasta eelarvet tehes infot vahetada. Sama arutasime ka meie eakate organisatsiooniga.

Enn Eesmaa, palun!

Proua minister! Ma jätkaksin sotsiaalsfääri ja ka Sotsiaalministeeriumi tuleviku projekteerimist. Te rääkisite ministri seisukohalt. Ministeeriumi töökorralduse eest vastutab kantsler. Kui need probleemid, mis alguses olid ministeeriumisisesed, said kogu rahva ja riigi probleemideks, siis te ütlesite, et saab minna ainult ühte teed pidi: töö tuleb ära teha. See on põhimõtteliselt arusaadav lähenemine. Samamoodi vastas ja tegutses ka eelmine USA president. Tööd peavad ära tehtud saama. Teie ajal on olnud kaks kantslerit ja kaks kantslerit on lahkunud ühel või teisel põhjusel. Kas nende nimede hulgas, mis on üldsuses esile kerkinud, on olnud ka teile sobiv kandidaat uueks Sotsiaalministeeriumi kantsleriks?

Nagu ma ka eile ajakirjandusele vastasin: mina pean kõige tugevamaks kandidaadiks praegust kantsleri kohusetäitjat, kes on enne olnud Sotsiaalministeeriumi finantsjuht.

Mailis Reps, palun!

Hea minister! Eelmise nädala lõpus oli mul üsna palju kohtumisi Raplamaal. Sain kokku ka Juuru ja Kaiu valla juhtidega. Mõlemad vallajuhid olid üsna mures, et seni tõesti ei ole pensionärid massiliselt öelnud, et nad tahaksid valla kulul oma pensioni kätte saada, aga võib arvata, et inimestel tekib selline soov, kui see päev kätte jõuab. Nemad olid küll mures ja arutanud ka raamatupidajaga, et kui hajaasustusega vallas suur osa pensionäridest seda soovib, siis tegelikult ei ole omavalitsus selleks valmis. Tegemist on ju üsna rangete reeglitega, sularaha kätteviimisel tekib kohe turvalisuse küsimus, kui need ülekanded hakkavad käima läbi omavalitsuse. Kas teil ministeeriumis tegeleb keegi selliste väga detailsete, ent siiski väga sisuliste küsimustega, kui suured need summad peaksid olema, mis piirangud peaksid kehtima, jne, jne? Too seadus tuli tegelikult üsna kiiresti ja võib-olla oli detailselt läbi mõtlemata.

Kui me omavalitsusjuhtidega kohtusime, siis Sotsiaalkindlustusamet lubas kõikidele omavalitsustele saata nende n-ö kadunud hingede nimed. Kõikidel omavalitsustel on teada nende inimeste nimed, kes on valinud kohaliku omavalitsuse arve. Aga see saab toimuda ainult siis, kui omavalitsus on selleks nõusoleku andnud. Ma ei usu, et sellega probleem tekib, sest nagu ma enne ütlesin, omavalitsuse arve on 15. jaanuari seisuga valinud 462 inimest, kõik need omavalitsused teavad seda ja tegemist on valdavalt hoolekandeasutustes olevate inimeste pensioniga.

Tiit Kuusmik, palun!

Lugupeetud minister! Vastupidi rahandusminister Ivari Padari väitele, et aprillikuus tuleb üldise eelarve ülevaatamise käigus revideerida ka pensione, andis härra peaminister siin lubaduse, et pensionidega ei juhtu mitte midagi. Tema kindel sõna on siin taga. Kas te kinnitate seda?

Mina olen samamoodi veendunud, et pensionid peaksid olema need kõige viimased, mille kallale minna. Ma arvan, et Eestis on veel hulgaliselt asju, mis tuleks tõsiselt üle vaadata.

Karel Rüütli, palun!

Hea minister! Miks Sotsiaalministeerium ei korraldanud pensionide ja toetuste kojukande vallas riigihanget, et olnuks võimalik leida odavaima teenuse pakkuja või operaator?

Kõigepealt väikene täpsustus. Sotsiaalministeerium ei saa selles vallas mingeid hankeid korraldada. Sotsiaalkindlustusamet teostab pensionide kojukannet, pensionide väljamakseid. Eesti Posti seadus näeb ette, et universaalteenuse osutaja on Eesti Post, ja eelmisel aastal ei olnud mitte kellegi vahel võimalik seda hanget välja kuulutada, sest vaid Eesti Post on sellise teenuse osutaja.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud minister! Kui võrrelda eri ministeeriumide töömahtu ja vastutust, siis minu hinnangul on Sotsiaalministeeriumi juhtimine üks raskeimaid. Samal ajal on näiteks Kultuuriministeeriumis tööl neli asekantslerit 60 töötaja kohta – ma pean silmas ministeeriumi aparaati konkreetselt –, aga Sotsiaalministeeriumis vaid kolm asekantslerit 250 töötaja kohta. Kas teil on võimalik tööle võtta abiminister, kes oleks teile suureks toeks? Ja kas teil on kaadri komplekteerimisest olnud juttu ka valitsusjuhiga?

Seadus kõik need võimalused annab.

Aivar Riisalu, palun!

Hea minister! Jõudude vahekord selles saalis räägib selget keelt, et suhteliselt suure tõenäosusega te, noor kena naine, nagu te olete, jätkate ministrina veel pikka aega. Kas te saate mulle lubada, et selleks ajaks, kui teil kunagi on pea hall ja teie ministriaeg hakkab lõppema, on Eestimaal viimaks ometi olukord, kus sõjas jala kaotanud sõdurid ei pea iga aasta tõestama, et neil jalg pole tagasi kasvanud?

Nüüd me lähenesime peaaegu et filosoofilisele probleemile. Puue on ajas muutuv ja kui sõdur, kes on sõjas jala kaotanud, saab proteesi, siis tema igapäevane toimetulek eluga muutub paremaks. Kogu Euroopa lähtub sellest, et puue on ajas muutuv ja seda tuleb ka jälgida. Aga ma tänan komplimendi eest!

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud minister! Puue ei pruugi ajas muutuv olla, minge Haapsalu Sanatoorsesse Internaatkooli ja vaadake üle. Aga see selleks. Minu küsimus on ajendatud sellest, et ma ei saa täpselt aru. Mulle jääb niisugune mulje teie vastustest, et meie oleme eksinud, ajakirjandus on eksinud, kogu ühiskond on eksinud, teie aga ei ole milleski eksinud. Öelge, palun, kas teie juhitav ministeerium ja teie isiklikult olete ka mingeid vigu teinud, milleski eksinud. Ja kui olete, siis milles see seisnes?

Ma olen korduvalt ütelnud, et eksinud olen mina ja ka ministeerium on eksinud. Ma olen ka selle eest vabandust palunud. Meie kõige suurem eksimus on see, et informatsioon õigeaegselt ei liikunud ja et sai juhtuda see, et puuetega inimestele toetuse väljamaksmine on viibinud. Tegemist on väga tõsise veaga.

Helle Kalda, palun!

Lugupeetud minister! Minu poole pöördusid möödunud nädalal töövõimetuspensionärid. Nad väidavad, et neil on hakatud puude astet 10–15% madaldama. Samal ajal loen ma Sotsiaalministeeriumi veerult, et tõesti, meil on inimestel tegelik puue kasvanud. Millest puudeaste madaldamine tingitud on? Mida ma pean vastama nendele Mustamäe elanikele? Kuhu nad peavad pöörduma? Neil pole ei käsi kasvanud ega jalg kasvanud, aga puudeaste läheb 10–15% madalamaks. Kas see on uus probleem? Kas see on järgmine kokkuhoiumeede? Milline on teie ministeeriumi seisukoht?

Kui inimene asub puuet vormistama, esitab ta avalduse Sotsiaalkindlustusametile. Perearst täidab siis vastava küsimustiku, kirjeldades inimese tervise seisu. Ekspertarst teeb otsuse, milline on inimese puudeaste. Kui inimene leiab, et talle määratud puudeaste ei vasta tegelikkusele, on tal õigus esitada vaie ja ta saab ekspertarstilt küsida, mis on need konkreetsed põhjused.

Hea ettekandja! Ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vilja Savisaare! Kaheksa minutit.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Aeg sotsiaalminister Maret Maripuu umbusaldamiseks on küps. Möödunud on kolm kuud, tõele au andes Maret Maripuu jaoks juba neli kuud, sest uuele puude määramise korrale mindi üle 1. oktoobril 2008. Ja kui veel kaugemale ja sügavamale vaadata, siis on sellest, kui esimesed teated süsteemi õigeaegse käivitamise võimatusest ministrini jõudsid, möödunud üks aasta ja neli kuud – 26. oktoobril 2007 teatas Sotsiaalministeeriumi IT-osakonna juhataja, et uuele puude määramise süsteemile üleminekuks vajaminevad IT-lahendused ei pruugi õigeks ajaks valmida. Minister justkui kuulis probleemi, kuid eiras seda ja samal hetkel ta ka unustas selle. Sellepärast loeme meie, 28 umbusaldusele alla kirjutanud Eesti Keskerakonna fraktsiooni liiget, et minister Maripuu on olnud ministeeriumi töö korraldamisel ebapädev ja on üles näidanud ilmset haldussuutmatust. Me küsime täna, kui kaua ja mis sõnumitega on veel vaja minister Maripuule ja Reformierakonnale tõestada, et minister Maripuu on saamatu juht. Selle asemel, et otsida lahendusi 117 000 puudega inimese elulisele probleemile, teatab minister 12. detsembri 2008 Eesti Päevalehes, et ta on käivitanud sisejuurdluse ja otsib süüdlasi. Ta ei oska vaadata peeglisse, ta on palganud ametisse kantsleri, kes varjab tema eest tõde, nagu minister ise väidab. Ometi premeerib ta kantslerit enam kui 300 000-kroonise vallandamistasuga. Avaliku hukkamõistuta ei jää ka teised alluvad. Millist koostööd loodab minister, olgu ta ise nii motiveeritud kui tahes, teha nendega homme, astudes ministeeriumi maja uksest sisse? Ja ausalt öeldes ei huvita see nelja lapse ema, kelle abikaasa haiguslehte pikendati kolm kuud, sest nii kaua oodati arstliku komisjoni otsust. Tsiteerin mulle saadetud kirja: "Kolm kuud elas nelja lapsega perekond ilma rahata." Minister oli ka selles osas reformi teinud ja koondanud Sotsiaalministeeriumi ekspertiisiarstid, makstes 2 miljonit koondamistasu. Enamasti võeti samad isikud kõik uuesti tööle – nüüd juba töövõtulepinguga. Aeg aga venis ja inimesed ootasid-kannatasid.
Millegipärast tekib nüüd minul küsimus, kas Sotsiaalministeeriumis läbi viidud reforme pole tehtud reformide eneste pärast või õigemini öeldes kellelegi kasu tekitamiseks. Võite ju mind süüdistada fantaasiates, aga analüüsides kas või pensionide kojukande korraldamise muudatust, on ilmne, et ennekõike võidavad sellest pangad ja Eesti Post. Eesti Posti juhib aga Reformierakond ning ju tahetakse pensionäride arvel teha valimiskampaania raha. Veebruarist hakatakse pensioni pangakontodele kandma ligi 90 000 inimesele. Keskmine pension on Sotsiaalministeeriumi andmeil 4291 krooni ja seega peaks pangakontodele iga kuu algul kõlisema umbes 400 miljonit krooni. Et seda raha kätte saada või arvete maksmiseks liigutada, tuleks maksta teenustasusid, kuid need pole väikesed. Kui igaüks 90 000 inimesest jätaks pangale kuus keskmiselt 25 krooni teenustasu, siis teeks see aastas 27 miljonit krooni. 60-kroonise kojukande maksab Eesti Postile kinni pensionär, mis tähendab, et Reformierakond ja minister Maripuu vähendavad pensione. Swedbank kasseerib pangabussis üle 1000-kroonise sularahaväljamakse eest 30 krooni, SEB kehtestas ka millegipärast 10. detsembril 2008 postipankades samale teenusele 20-kroonise tasu – seni oli see teenus tasuta. Ainult üldse mitte mõtlev inimene võib öelda, et see oli juhuslik.
Lubage mul taas tsiteerida inimesi, kes on end tundnud ahistatuna. Kihnu Virve: "Kahju, et riik nii vaene on! Pension on ju vaevaga välja teenitud, aga nüüd, vanas eas vaata ise, kuidas sa selle raha kätte saad. Hea, et päris ära ei võeta!" (Õhtuleht, 21. jaanuar 2009.) Prangli avahooldustöötaja samal päeval: "Segast ja ebakindlat on veel palju. Meil pole ju mitte midagi, panka ega pangaautomaati, ainult sügav meri ümberringi. Pranglil ei saa ka poes kaardiga maksta, kõik arveldused käivad saarel ainult sularahas. Ametnikel pole vist aimugi, kuidas väikesaartel elatakse." Sama probleem pole mitte ainult väikesaartel, vaid ka sadades Eesti metsakülades. Tahan tsiteerida ka eile, 21. jaanuaril Eesti Päevalehes avaldatud kirjanik Jelena Skulskajat: "Nelja aasta eest suri mu ema. Ta oli enne surma sageli haige... ja viidi haiglasse. [- - -] Ta oli iga kord väga ärevil, kas postiljon ikka annab tema pensioni minu kätte, kui ta ise sel pühalikul päeval veel haiglas on. [- - -] Siis tuli postiljon, andis ohates pensioni minu kätte ja küsis üle: "Ega te mind peta? Teie ema on ikka elus?" [- - -] Seda, milline kord neil (Skulskaja mõtleb Sotsiaalministeeriumi) valitseb, mõistsin alles mõne päeva eest, kui mu lahkunud ema nimele tuli ametlik kiri, mis andis teada, et ta peab nüüd hakkama tasuma postiljoni koduskäimise eest või kasutama edaspidi pangaautomaati." Niisiis, tohutu masinavärk, mis muide katkestas pensioni maksmise täpselt ema surmapäeval, on hoidnud ema igaks juhuks mingitel salajastel kaalutlustel elavate kirjas. Kuidas seda nimetada teisiti kui mitte korralageduseks, elementaarse juhtimisoskuse puudumiseks ja nahaalsuseks?
Valetamisest ja vassimisest. Juba rääkisin, et minister andis kooskõlastusallkirja määrusele, ometi ta teadis, et seal olid hoiatavad märkused. Ta on väitnud, et 7000 ekspertiisist, mis 1. oktoobrist kuni poole novembrini toppama jäid, tehti õigel ajal 3885 ja nende inimestega on kõik korras. Siiski ei toonud otsus inimestele raha õigeaegselt kätte, 5. novembril jäi nendel inimestel rahasaamine vahele. Viljandi Kultuuriakadeemia pärimusmuusika eriala tudeng ütleb Eesti Päevalehes 21. jaanuaril 2009: "Kurb olen, kurb on. Olen üks neid inimesi, kes istub ja ootab oma raha. Kui loen ajalehest, et kõik peaksid olema oma raha kätte saanud, siis andke andeks, aga mina pole see kõik." Intervjuu on antud 16. jaanuaril 2009.
12. jaanuaril valetas minister Maripuu Riigikogus esinedes, et ministeerium pole kehtestanud kvooti pensioni tasuta kojukandele ning otsus langetatakse iga inimese kohta eraldi. Nüüd on ilmnenud, et kvoodid olid siiski ette antud ja nendest tuli pensionäridele riikliku kojukande otsuseid tehes lähtuda. Sotsiaalministeeriumist tuleva korralduse järgi oli see arv väidetavalt 12 000. Tsiteerin järjekordselt ühte kirja, mille on mulle saatnud üks töövõimetuspensionär: "Varasemas ekspertiisis oli kirjas, et sain töövõimetuspensioni seoses raske funktsioonihäirega. Varem oli minu töövõimetus 80%, kuid uue otsuse järgi olen ma nagu üleöö tervemaks saanud, sest töövõimetuse protsendiks määrati 70." Ma pole mitte ühegi tuttava töövõimetuspensionäri käest kuulnud, et kellelgi oleks töövõimetusprotsent samaks jäänud või tõusnud, pigem on ikka kõigil langenud just 10%. Kas ka töövõimetuspensioni määramisel pole samasugust käsku antud, et tõmmake 10% kõigil maha, las esitavad vaide komisjonile, kui miski ei meeldi? Kuid sisimas teatakse, et paljud siis ikka viitsivad ja oskavad vaideid esitada.
Minister on hoolimatult suhtunud inimestesse, keda tema otsused on mõjutanud, ta on olnud küüniline, väljendanud täielikku empaatiavõime puudumist ja irvitanud inimeste üle. Ma pole kordagi kuulnud ministri tõsist ja kahetsevat vabandust kannatada saanud inimeste ees, ma pole tajunud, et ministril oleks nendest inimestest kahju, küll aga mõnitust nii ministrilt kui peaministrilt, et 1 kroon 30 senti viivist võib ju maksta. Minu arvates on see ülbus! Minul on kõige selle pärast kahju ja kurb! Kurb ka sellepärast, et ministeeriumi, kus on võimalik väga paljudele inimestele head teha, paremat elu pakkuda või vähemalt kergendada inimeste elu, juhib inimene, kes tuleb Riigikogu kõnepulti ja teatab, kui raske on temal ja ta perekonnal temale osaks langenud rünnakute all.

Hea ettekandja! Teie aeg on läbi.

Head kolleegid! Sellise suhtumisega inimene ei sobi sotsiaalministriks ega ka poliitikasse. Minister Maripuu ei ole häbistanud mitte üksnes praegust valitsust ...

Hea ettekandja! Teie aeg on täis.

... vaid õõnestanud inimeste usaldust kõigi poliitikute ja kogu riigivõimu vastu. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Karel Rüütli!

Lugupeetud kolleegid! Hea minister! Vabariigi Valitsuse seadus on pannud ministrile kui ministeeriumi juhile otsese vastutuse põhiseaduse, seaduste ja nende alusel kõigi korraldavate õigusaktide täitmise eest. Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni hinnangul on pensionide ja puudetoetuste maksmata jätmine ning ravimite hinda reguleeriva määruse välja andmata jätmine jäme põhiseaduse rikkumine. Kui põhiseaduse järgi on puudega inimesed riigi erilise hoole all, siis millist auditit peaks veel tegema, et kiiresti lahendada kõige enam hoolt ja abi vajavate inimeste mured? Riigikogu Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon lootis siiralt, et minister astub ise tagasi või kutsub peaminister Andrus Ansip sotsiaalminister Maret Maripuu tagasi. Seda kahjuks ei ole juhtunud. Oleme seisukohal, et süvenevaid majandusraskusi ei tohi veeretada madalapalgaliste töötajate, lasterikaste perede, pensionäride ja puuetega inimeste õlgadele. Rahvaliidu hinnangul on reformierakondliku valitsuse saamatu, hoolimatu ja kaalutlematult korraldatud sotsiaalpoliitika läbi kukkunud. Reformide läbiviimisel on silmas peetud vaid kokkuhoidu, puudu on jäänud hoolivusest, empaatiast ning igapäevaelu tundmisest. Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon tuli Sotsiaalministeeriumile appi ja esitas eelnõu, mille eesmärk oli lükata pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste kättetoimetamise korra muutmine edasi. Tasuta kojukannet oleks tulnud jätkata niikaua, kui üleminek uuele süsteemile oleks korrektselt lõpetatud. Praeguseks on aga selgunud, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud ümberkorraldusi teha selliselt, et oleks tagatud pensionide ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste probleemideta ja tõrgeteta kättesaamine. Rahvaliit peab kahetsusväärseks, et seda kõike vaatavad tänases koalitsioonis vaikivalt pealt sotsiaaldemokraadid, kes peaksid seisma just selle eest, et sotsiaalpoliitikaga ei tehtaks eksperimente. Kokkuvõtvalt võib öelda, et tänane valitsus on hüljanud demokraatlikule riigile omased tunnused. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi!

Head kolleegid! Selles umbusaldusavalduses ei ole loodetavasti mitte midagi isiklikku ja see, mida me näeme Sotsiaalministeeriumis olevat välja kujunenud, ei ole sugugi mitte ainult Sotsiaalministeeriumis välja kujunenud. Nüüd natuke lähemalt sellest "sellest asjast".
Ma arvan, et tegemist on päris kompleksse probleemiga, mille üks osa on kindlasti seotud infosüsteemide kavandamise, ülesehitamise, planeerimise ja korraldamise suutmatusega, ja see ei puuduta kaugeltki mitte ainult Sotsiaalministeeriumi, vaid riigi ja valitsussektorit tervikuna. Väga sageli panustatakse infosüsteemidesse, aga nende ergonoomikasse ehk inimesepärasusse ei panustata üldse mitte ja tagajärjeks on, et infosüsteem toimib ebaefektiivselt nii selle infosüsteemi klientide kui ka süsteemi teises otsas olevate ametnike suhtes. Ja kui me küsime, kelle vastutusala see on, siis tinglikult me võime muidugi öelda, et see on nende patsiga poiste süü, kes on teinud paha programmi, aga loomulikult on see ikkagi ka haldusala juhtiva ministri küsimus.
Tänapäeval me peame aina rohkem ja rohkem mõistma seda, et infosüsteemid peavad olema ergonoomsed ja infosüsteemi viga ei tohi muutuda inimese jaoks mingisuguseks tegevuseks, mis tema ebamugavust märkimisväärselt suurendab. Praegusel juhul on see kahjuks juhtunud. Praegusel juhul me võime öelda, et vigu, mida parandada, on hästi palju. Loomulikult võib minister Maripuu, nagu me oleme kuulnud, ollagi üks motiveeritumaid inimesi siin muutusi esile tooma, aga minus isiklikult ja ma arvan, et paljudes siin saalis olijates tekitab kõhedustunnet, kui hakatakse rääkima asendamatutest inimestest, eriti kriisiolukorras. Esialgu on see üks lihtne märk ühest ministeeriumist, kus väidetakse olevat asendamatu ja kõige motiveeritum minister. Juhul kui ühiskonna demokraatlik protsess ja ülesehitus sellele õigesti ei reageeri, kuuleme varsti ehk asendamatust valitsusest jne, ja need on ühes demokraatlikus riigis halvad märgid.
Kui nüüd vaadata teemat laiemalt, siis tegelikult ju teine pool sellest asjast, millest täna jutt on, on tegelikult võimetus planeerida oma tegude tagajärgi. Riigi korralduses tõenäoliselt ongi olemas see nn liblikatiiva efekt ehk ilming, kus väga väike ja ükskõikselt tehtud muudatus või otsus kulmineerub nädalate, kuude ja võib-olla isegi päevade jooksul päris suureks probleemide hulgaks. Seda on põhjust ühiskonnakorralduses ette näha ja eriti oludes, kus üldiselt majanduses ja ühiskonnas läheb kehvasti, on see ettenägemisvõime möödapääsmatu. Kui me seda teemat veelgi laiemalt vaatleme, siis ei ole Sotsiaalministeerium, sotsiaalministriga seonduv ainuke koht, kus me samasuguseid planeerimisvõimetuse probleeme näeme. Teine koht on loomulikult Keskkonnaministeerium. Ehk olud, mille eest juba ette hoiatati, on planeerimisvõimetuse tõttu täna käes, rikutakse tugevalt tööseadusi jne. Tegelikult ma arvan, et selle ebamugava ahela võiks tänasel päeval lõpetada. Nagu üks mu kolleeg väga tabavalt ütles: milline on tänane situatsioon riigi jaoks? Kui spordivõistluste analoog tuua, siis hüppab Maripuu, valmis panna Tamkivi. Aitäh! (Naer ja aplaus.)

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Keit Pentuse!

Hea juhataja! Lugupeetud minister, kallid kolleegid! Reformierakonna fraktsioonil on hea meel selle üle, et me nüüd lõpuks oleme umbusaldushääletuse protsessini jõudnud. Kolm nädalat jutte sellest hääletusest ja protsessiga venitamine on jõudnud vahepeal tekitada üksjagu arusaamatusi ja segadust mitte ainult meedias, vaid paraku ka nendes inimestes, kes sotsiaalabi vajavad. Muidugi oli see kolmenädalane venitamine poliitiliselt pahatahtlik, eesmärk oli külvata nende inimeste hulgas veel täiendavat paanikat. Ja selle asemel, et selgitustöös appi tulla, kasutas suur osa opositsioonist olukorda kahjuks puhtalt pingete kruvimiseks ja valimiskampaania tegemiseks.
Reformierakonna fraktsioon on alati olnud seda meelt, et konstruktiivne poliitiline kriitika on hea ja on vajalik, kuid me ei pea eetiliseks haavatavate inimeste hädade ärakasutamist politikaanlikel eesmärkidel. Kriitikat saab pidada konstruktiivseks ikka ainult siis, kui kritiseerijad pakuvad välja omapoolseid ettepanekuid, kuidas tekkinud kitsaskohti kõrvaldada tuleks, kuidas aastatetagusel ajal loodud süsteem tänapäevasemaks muuta. Mina olen tähelepanelikult kuulanud nii neid küsimusi, mida te, kallid opositsionäärid, siin täna esitasite ja olete esitanud ka varasematel päevadel, ma olen kuulanud neid kõnesid, lugenud üle stenogramme. Seda konstruktiivset poolt ei ole võimalik sealt leida, millest on kahju. Sellist isiklikku viha ja väljaelamist Maret Maripuu aadressil on nendes väljaütlemistes paraku aga rohkem kui küll. Jah, loomulikult, uus süsteem ei hakanud Sotsiaalministeeriumi haldusalas kohe veatult tööle. Jah, see oli viga. See oli selline viga, mille eest minister on palunud vabandust ja mille kõrvaldamisega praegu kogu Sotsiaalministeerium tegeleb. Kindlasti oleks see viga jäänud tegemata, kui ametis oleks mõni selline sotsiaalminister, kelle eesmärk ei oleks olnud kohati endiselt sovetliku sotsiaalsüsteemi ajakohastamine, vaid kes oleks oma kohal lihtsalt vaikselt vana süsteemi käigus hoidnud. Maret Maripuu selline minister ei ole. Tööõiguse reformimine, samamoodi puuetega inimeste toetussüsteemi muutmine rohkem vajaduspõhiseks ning ka muud reformid, millega Sotsiaalministeeriumis algust on tehtud – need on olulised reformid, nendega tuleb edasi minna! Ja edasi tuleb minna isegi siis, kui neid reforme ei võta kohe vastu selline suurte ovatsioonide-aplausidega kiidulaul. Meie toetame neid reforme, me toetame nende reformide jätkamist ja just sel põhjusel me hääletame siin kohe hääletusele tuleva umbusalduse vastu.

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Austatud Riigikogu! Alustame umbusaldusavalduse lõpphääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele nõuab umbusaldusavaldus Riigikogu koosseisu häälteenamust. Teeme enne lõpphääletust kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Panen umbusaldusavalduse hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Umbusaldusavalduse poolt hääletas 35 Riigikogu liiget, vastu oli 51 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei olnud. Riigikogu ei avaldanud sotsiaalminister Maret Maripuule umbusaldust.  Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on sotsiaalminister Maret Maripuu poliitiline avaldus. Enne sõna andmist tutvustan teile väga lühidalt seda protseduuri. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 56 ja sotsiaalministri kirjale kuulame ära sotsiaalministri poliitilise avalduse. Pärast avaldust on vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 155 lõikele 5 läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega ainult fraktsioonide esindajad. Palun, sotsiaalminister!

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tänan teid avaldatud usalduse eest! See kinnitab, et Sotsiaalministeeriumi viimaste aastate tegevus ning läbiviidud reformid on õiged, vajalikud ja tulemuslikud. Minu töö sotsiaalministrina on olnud kantud eesmärgist muuta kohati Nõukogude aega meenutav lausaline raiskav sotsiaalsüsteem selliseks, et abi jõuaks tõeliste abivajajateni. Teadsin ministriametit vastu võttes, et kerge ei saa see ülesanne olema. Aga usun, et ilma kohmakat sotsiaalsüsteemi muutmata jääb meie riik lähiajal hätta. Ja kui meie – ma mõtlen siin meid kõiki, poliitikuid vasakul ja paremal pool saali, rõdule kogunenud meediaesindajaid, teisel pool tele- ja arvutiekraani istuvaid inimesi – ühine eesmärk on teha lõpp majanduslangusele ja minna üle eurole, siis on sotsiaalreformid vältimatud.
Sotsiaalsfääri iga otsus puudutab inimest otseselt ja seepärast võetakse selles vallas tehtavaid reforme vastu umbusklikult ja tõrksalt. Nii sai meedias halastamatu peksu osaliseks uus töölepingu seadus, mis minu hinnangul on eelmise aasta kõige olulisem reform. Meil õnnestus muuta tööjõuturu regulatsioon vastavaks demokraatliku ühiskonna ja tööjõuturu tingimustele. Saavutus on seda olulisem, et alates Wim Koki raportist Euroopa Komisjoni esmaspäevase majandusprognoosini on kõik rahvusvahelised majandus- ja majanduspoliitilised institutsioonid pööranud tähelepanu sellele, et tööjõu mobiilsuse puudumine sunnib Eesti majandust seiskuma, pidurdab ja tasalülitab Eesti majanduse olulisemat faktorit, uudsust ja innovaatilisust. Samamoodi on sisusse süüvimata tehtud maatasa ka uus, konkreetsete inimeste abivajadust arvestav puuetega inimeste toetuse kord, mille taganttõukajaks on muu hulgas olnud just nimelt puuetega inimesed ise. Tänavu innovatsiooniaastat tähistavale ja e-riigi maailmamainet taotlevale riigile on täiesti sobimatu, et on üritatud maha tampida ka üleminek pensionide kandmisele pangakontodele, mis Põhjamaades on ometi midagi täiesti enesestmõistetavat. Pensionärid, pean kinnitama, on meil Eestis märksa edu-, e- ja rõõmsameelsemad, kui seda näitavad lugupeetud opositsioon ja toimetuste märksa nooremate rahvuskaaslaste väljaütlemised.
Eesti sotsiaalpoliitika ees seisavad uued väga tõsised väljakutsed. Sotsiaalreforme, millega valitsus tingimata jätkama peab, on veel terve hulk. Nimetaksin kõige pakilisematena peretoetuste reformi, et kahe ja enama lapsega pered saaksid oluliselt suuremat toetust, haigekassa reformi, et haigekassa raha kasutataks otstarbekalt raviks ning ravijärjekorrad ei pikeneks. Minu jaoks on selge, et ilma nende ja teiste oluliste sotsiaalreformideta meie sotsiaalvaldkonnas arengut ei ole. Kuid minu jaoks on praeguseks hetkeks selge ka see, et minu isiku vastu ette võetud ristiretk muudab nende reformide sisulise ettevalmistamise ja läbiviimise nii Sotsiaalministeeriumi kui valitsuse jaoks väga raskeks, kui mitte võimatuks. Ma olen alati kinnitanud, et ma ei karda poliitilist vastutust, aga mul ei ole ka kommet jätta asju pooleli ja visata teiste kaela. Seepärast teatan teile, austatud Riigikogu, et ma astun s.a 23. veebruaril sotsiaalministri ametist tagasi. Ma astun tagasi 23. veebruaril, kohe pärast seda, kui olen isiklikult veendunud, et minu ettevõetud reformid on sisuliselt käivitunud ja süsteem toimib nii, et kõik inimesed, kellel on seaduslik õigus, on oma raha kätte saanud nüüd ja saavad ka edaspidi. Ma astun tagasi selleks, et valitsus saaks oluliste sotsiaalreformidega edasi minna. Sel kuupäeval annan ma oma ametikoha koos käimalükatud reformidega üle uuele ministrile ja soovin talle kannatlikku meelt eesolevate, Eesti jaoks vajalike reformide jätkamisel. Loodan, et minu järeltulijale saab osaks avalikkuse parem mõistmine ja kohati ebamugavanagi tunduvad sotsiaalreformid teoks saaksid, et me saaksime edasi minna euroga ning et ka uus majandustõus õige pea tuleb. Muidugi, kui euro ja võimalikult kiire väljumine majandussurutisest on ikkagi meie ühine soov ja tahtmine. Soovin meile kõikidele rasketel aegadel rohkem arusaamist, meelekindlust ja ühtehoidmist. Tänan!

Tänan, austatud minister! Riigikogu võtab teie avalduse teadmiseks. Vastavalt meie põhiseaduse §-le 90 teeb muudatusi ametisse nimetatud Vabariigi Valitsuse koosseisus peaministri ettepanekul Vabariigi President. Tänan teid teie tehtu eest ja soovin teile jõudu edaspidiseks!
Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Neljanda punkti arutelu on lõppenud.
Austatud Riigikogu! Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile töös fraktsioonides ja komisjonides!

Istungi lõpp 11.58.