Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu teise töönädala kolmapäevast istungit. Palun, kas kolleegid soovivad üle anda eelnõusid ja arupärimisi? Kõigepealt palun kõnepulti Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni!

Lugupeetud proua esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna notariaadiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja kui eelnõu vastab Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele, siis juhatus otsustab tema menetluse kolme tööpäeva jooksul.
Üks teade. Olen edastanud 11 Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile ja 13 Riigikogu liikme arupärimise siseminister Jüri Pihlile.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22.

Alustame tänaste päevakorrapunktide menetlemist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni liikme kolleeg Tiina Oraste!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist 12. jaanuaril 2009. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks muudatusi esitatud ei olnud. Komisjon kuulas ära Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsleri Aino Lepik von Wiréni, kuna eelnevalt on Välisministeerium olnud seisukohal, et meie õigusaktid on konventsiooniga kooskõlas ja seega, lähtudes põhiseaduse § 121 punktist 2 puudus alus ratifitseerimiseks. Kuid kuna tegemist on olulise ja laiahaardelise konventsiooniga, siis, hoidmaks ära edaspidiseid vaidlusi põhiseaduse § 121 tõlgendamise üle, nõustuti Justiitsministeeriumi ettepanekuga esitada eelnõu Riigikogule ratifitseerimiseks. Komisjon otsustas suunata eelnõu 361 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 21. jaanuaril 2009 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Tiina Oraste! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ja kui palju on selle ratifitseerimisega seonduvalt tarvilik muuta meie Eesti siseriiklikku õigust, ma pean silmas karistusseadustikku või vastavat kohtumenetluse seadustikku? Kas õiguskomisjon seda ka arutas?

Aitäh küsimuse eest! 28. juulil 2008 jõustusid karistusseadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatused, mis tulenevad rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsioonist. Seega on meie õigusaktid viidud vastavusse konventsiooni nõuetega.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Tiina Oraste! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole. Me võime minna selle seaduseelnõu lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelistes äritehingutes välisriigi ametiisikule altkäemaksu andmise vastu võitlemise konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu 361. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun ettekandjaks maaelukomisjoni esimehe kolleeg Kalev Kotkase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 390 teistkordselt oma s.a 12. jaanuari istungil. Eelnõu algatajat esindasid Põllumajandusministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Evelin Hillep ja sama ministeeriumi mahepõllumajanduse büroo peaspetsialist büroojuhataja ülesannetes Marika Ruberg. Pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist fraktsioonid ega Riigikogu liikmed eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 30. detsembriks 2008 kella 16-ks muudatusettepanekuid ei esitanud. Maaelukomisjon ise sõnastas koostöös Põllumajandusministeeriumi ning Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonna esindajatega 11 muudatusettepanekut, neist enamik on sõnastust täpsustavad, normitehnilised ja redaktsioonilised. Laiem arutelu tekkis kolmanda muudatusettepaneku puhul, millega tuuakse seadusesse töödeldud ja töötlemata toidu mõisted. Kuna praktikas on esinenud erinevaid tõlgendusi järelevalveametnike poolt, on selline täpsustus vajalik. See muudatusettepanek paneb ka täpsemalt paika, kas järelevalvet teeb Taimetoodangu Inspektsioon või Veterinaar- ja Toiduamet. Pärast muudatusettepanekute heakskiitmist otsustasime: saata mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 390 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 21. jaanuaril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Juhul, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, saata eelnõu täiskogule kolmandaks lugemiseks s.a 28. jaanuaril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Kalev Kotkas! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas head kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud 11 muudatusettepanekut, kusjuures esimene, teine ja kolmas on maaelukomisjonilt ja juhtivkomisjon on neid täielikult arvestanud. Neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas, kümnes ja üheteistkümnes on maaelukomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 390 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun rahandusminister Ivari Padari!

Lugupeetud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Täna on teie ees tulumaksuseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on kohelda maksustamisel võrdselt riigile ja kohaliku omavalitsuse üksusele üldistes huvides kinnisasja võõrandavaid isikuid. Kehtiv tulumaksuseadus vabastab kasu maksust, kui müük toimus sundvõõrandamise kaudu. Tulumaksuseaduse muudatuse kohaselt laieneb sama soodustus ka isikutele, kes võõrandavad üldistes huvides soetatava kinnisvara ilma sundvõõrandusmenetlust läbimata. Sellega välditakse olukorda, kus müügiga nõustuv isik eelistab aja- ja ressursimahukat sundvõõrandamise menetlust, kuna sellisel juhul on saadav kasu tulumaksust vabastatud. Sama eelnõuga muudetakse ka kinnisasja sundvõõrandamise seadust, sest kehtiv seadus võib viia järelduseni, et üldistes huvides kinnisvara omandamine on võimalik üksnes sundvõõrandamise menetluse läbiviimisel. Selguse huvides täpsustatakse, et riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele on võimalik üldistes huvides võõrandada ka ilma sundvõõrandamismenetluseta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Nüüd kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon tegeles eelnõuga 12. jaanuaril ja teeb ettepaneku selle esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute tähtajaks pakkus komisjon 4. veebruari 2009.
See eelnõu on esmapilgul väga lihtne ja loogiline, aga siiski on sel teemal võimalik ka polemiseerida. Kui rääkida siin kodanike või maaomanike võrdsest kohtlemisest, siis ühtpidi tekib siin võrdset kohtlemist juurde. Teistpidi jällegi tekib ebavõrdsust juurde. Koheldakse võrdselt neid, keda sundvõõrandamine ähvardab, ja samas koheldakse neid ju ebavõrdselt võrreldes nendega, kes peavad tulumaksu maksma. Siiski arvati komisjonis ühtemoodi, et võrdsemaid saab kohelda võrdsemalt kui teisi. Ehk neid, keda sundvõõrandamine ähvardab, tuleb võrdselt kohelda ja nende erinevus tavalistest võõrandajatest ei ole nii tähtis. Aga siiski ei ole see ka tähtsusetu, kuna kas või maadevahetuse skandaale jälgides võib öelda, et siin leiab inimfantaasia kindlasti võimalusi kasutada kas mõjuvõimu või siseinformatsiooni ja selliseid situatsioone tekitada, kus mingi maaäri maksuvabalt korraldada. Nii et igasugune selline muudatus tekitab alati ka kahtlusi ja vastukäiguvõimalusi, kombineerimisvõimalusi. Aga me leidsime siiski komisjonis üksmeelselt, et probleem sundvõõrandamise esilekutsumisega on suurem, et kui maaomanikud lähevad teadlikult sundvõõrandamise teele ainult maksu pärast, siis see ei ole ka normaalne olukord. Pigem kõrvaldame selle probleemi ja loodame, et kahjulikud kaasnevad probleemid ei ole nii suured.
Aga jah, komisjon jäi siis selle juurde, et esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 4. veebruar kell 18.
Seaduseelnõu 400 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ettekandjaks palun välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Terrorismi ennetamise Euroopa Nõukogu konventsioon võeti vastu 16. mail 2005 Varssavis. Et paraku on terrorikuritegude tagajärjed üha rängemad ja nende tegude ennetamine muutub üha olulisemaks, siis on rahvusvaheline üldsus Euroopa Nõukogu eestvõttel leidnud, et riikide karistusõiguses tuleb kuriteona kehtestada ka teatavad terrorikuritegude toimepanemist ettevalmistavad teod. Seega pannakse konventsiooniga riikidele kohustus kehtestada kuriteona kolm sellist tegu. Need on avalik üleskutse terrorikuriteo toimepanemisele, terroristi värbamine ja terrorismialane väljaõpe. Need teod ise ei ole terrorikuriteod tavatähenduses, see tähendab vägivallateod, vaid rasked kuriteod, mis võivad viia terrorikuriteo toimepanemiseni. Üks põhilisi Euroopa Nõukogu  ülesandeid on olnud inimõiguste ja põhivabaduste kaitse edendamine. Seetõttu rõhutatakse konventsioonis, et ehkki on vaja tugevdada võitlust terrorismi vastu, tuleb terrorikuritegude ennetamise ja tõkestamise meetmete võtmisel järgida seadusi, demokraatlikke väärtusi, inimõigusi ja põhivabadusi ning muid rahvusvahelise õiguse norme. Konventsioon ei mõjuta juba kehtestatud sõnavabaduse ega ühinemisvabaduse põhimõtteid. Konventsiooni ratifitseerimine aitab kaasa terrorismivastase võitluse tõhustamisele ja teiste konventsiooniosalistega tehtavale kriminaalkoostööle. Konventsiooniga võetavate kohustuste täitmiseks valmistas Justiitsministeerium eelmisel aastal ette karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega muudeti muu hulgas terrorikuriteo koosseisu. Seega on juba kriminaliseeritud meil terrorikuriteo toimepanemisele avalik üleskutsumine, terroristi värbamine ja ka väljaõppe korraldamine või muul viisil terrorikuriteo ettevalmistamine. Riigikogu võttis need karistusseadustiku muutused vastu 24. jaanuaril 2007 ja nad jõustusid 15. märtsil 2007. Seega seaduse rakendamisest ehk konventsiooni ratifitseerimisest mingisuguseid uusi kulusid eeldatavalt ei teki ja lisaraha see ratifitseerimine ei nõua. Praeguseks on konventsiooni ratifitseerinud 15 riiki nendest 43-st, kes on sellega ühinenud. Konventsioon on rahvusvaheliselt jõustunud 1. juunist 2007. Meie suhtes jõustub ta selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil ratifitseerimiskiri on Euroopa Nõukogu peasekretärile hoiule antud. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kutsun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme kolleeg Toivo Tootseni. Palun!

Proua esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu õiguskomisjon arutas eelnõu 403 oma 12. jaanuari istungil. Eelnõu tutvustas Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wirèn. Proua Lepik von Wirèn sõnas, et konventsioon on koostatud 2005. aastal ning Eesti Vabariik on selle alla kirjutanud sama aasta 7. septembril. Konventsiooni eesmärk on tugevdada konventsiooniosaliste jõupingutusi, et nii riigisiseste meetmetega kui ka rahvusvahelise koostöö kaudu ennetada terrorismi ja selle negatiivset mõju inimõigustele, esmajoones kõige tähtsamale – see on õigus elada. Konventsiooni järgi tuleks riigisiseses õiguses sätestada kuriteona ka õigusvastane ja tahtlik avalik üleskutse terrorikuriteo toimepanemiseks, samuti terroristi värbamine ja terrorismialane väljaõpe. Ja nagu härra välisminister just meelde tuletas, seesama saal vastavad seadusmuudatused ka vastu võttis.
Komisjon otsustas konsensusega saata eelnõu 403 Riigikogu täiskokku esimesele lugemisele kolmapäeval, s.a 21. jaanuaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 4. veebruar 2009 kell 18. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toivo Tootsen! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 4. veebruar kell 18.
Seaduseelnõu 403 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud konsulaarseaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on konsulaarseaduse uus versioon. Viimati täiendati konsulaarseadust 2003. aastal ja enne seda 1998. aastal. Kui varasemates eelnõudes oli rohkem põhimõttelisemaid uuendusi ja muudatusi, siis praeguse seaduseelnõu väljatöötamise tingis pigem väiksemate muudatuste rohkus.
Olulisemad muudatused uues seaduses võrreldes varasemate versioonidega on järgmised. Kõigepealt, selle eelnõuga täiendatakse konsulaarametniku koolituse regulatsiooni. Nimelt koolitab Välisministeerium igal aastal välja uusi konsulaardiplomaate ja et konsulaarvaldkond nõuab õigusaktide ja töövahendite head tundmist, siis on senine koolitus koosnenud nii loengutest kui lõpuks ka eksamist. Seaduse jõustumisel saaks konsulaartoiminguid teha ka õppepraktika käigus enne vastava konsulaareksami sooritamist. See on vajalik selleks, et konsulaarpraktika saaks toimuda enne kutseeksamit ning et praktika oleks üks koolituse osa. Eelnõuga laiendatakse konsulaarabi osutamise pädevust. Kui konsulaarametnik või konsulaarametniku kutsega diplomaat on puhkusel või muul põhjusel välisesindusest ära, saab teda konsulaarabi osutamisel asendada selleks määratud teine välisesinduse diplomaat. Et meie välisesindused on suhteliselt väikesed, siis tekib ikka olukordi, kus välisesinduses ei ole konsulaarametniku puhkusel või lähetuses olekul ühtegi teist kutsega inimest, mistõttu ei oleks ka justkui võimalik väljastada ajutisi reisidokumente ega anda rahalist abi. Selle olukorra muudab see seadus paremaks. Eelnõus täiendatakse aukonsuli regulatsiooni, tekib võimalus peatada aukonsuli volitused, tekib võimalus neid volitusi pikendada ja tekib võimalus aukonsuli patent kehtetuks tunnistada, kui vajadus tema järele on ära langenud. Eelnõuga lisandub konsulaarteenuseid. Nimelt tekib Eesti kodanikul võimalus saada nii konsulaarametniku kui ka aukonsuli vahendusel kätte Eesti juhiload. Lisandub õiguslik alus Eesti kodanikule isikutunnistuse tellimiseks ja väljastamiseks konsulaarametniku kaudu. Välisriigi kodanikel, kes on taotlenud Eesti elamisluba, tekib võimalus saada konsulaarametnikult elamisloa kleebise asemel või lisaks ka isikutunnistus elamisloa andmetega. Kõigil isikutel tekib võimalus taotleda konsulaarametniku vahendusel dokumendi apostille'ga kinnitamist. Seda teenust on küsitud peamiselt põhjusel, et rahvusvaheline ülekanne otse Rahandusministeeriumi arvele on sageli kallim ja keerulisem kui see toiming ise. Kõigil isikutel tekib võimalus taotleda välisesinduses konsulile teadaolevate asjaolude tõendit. Alalise elamisloaga välismaalasel, Eestis elaval välismaalasel tekib võimalus registreerida oma ajutine viibimine või püsiv elukoht välismaal. Konsulaarametnikul tekib kohustus parandada ja täiendada rahvastikuregistrisse kantud isiku perekonnaseisu andmeid rahvastikuregistris.
Selle eelnõuga toimuvad ka mõningad piiritlemised. Nimelt piiritletakse tõestamistoimingute tegemine vaid juhtudega, kui toiming on otseselt seotud Eesti kodaniku, Eesti juriidilise isiku või Eestis asuva varaga. Välismaalastel kaob võimalus saada välismaalase isikut tõendav dokument ehk nn hall pass kätte välisesinduses, sest välismaalane, kui ta on alalise elamisloaga Eestis, peaks alaliselt elamagi Eestis ja dokumenteerima end siin kohapeal. Eelnõuga viiakse samas sisse ka konsulaarabi osutamise regulatsioon alalise elamisloaga Eestis elavatele välismaalastele, kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust, ehk siis sõnastatakse nendele isikutele konsulaarabi osutamise sätted sarnaselt Eesti kodanikele. See annab seadusliku aluse nii meie konsulaarametnikele Eestis alalise elamisloaga elavatele välismaalastele, kes ei ole muu riigi kodanikud, konsulaarabi osutamiseks kui ka välismaalastele selle saamiseks. Neil isikutel, kel ei ole muu riigi kodakondsust ja on Eestis alaline elamisluba, ei ole ju võimalik pöörduda ühegi teise riigi välisesinduse poole abi saamiseks ja ka teised riigid eeldavad, et nende abistamise eest kannab hoolt Eesti riik kui riik, kes on nad dokumenteerinud. Olulisi eelarvelisi kulutusi, võrreldes praeguse olukorraga, need muudatused kaasa ei too. Aitäh!

Suur tänu, härra välisminister! Teile on küsimusi. Kolleeg Urmas Klaas, palun!

Aitäh, proua esimees! Austatud välisminister! Aeg-ajalt me kuuleme, et Eesti viisa või siis Schengeni viisa väljastamine Eesti konsulaaresinduse kaudu on vaevaline või võtab kaua aega ja mõne teise riigi konsulaadis on see töö palju kiiremini korraldatud. Kas nüüd selle uue konsulaarseaduse eelnõuga on võimalik siin teatud muudatusi ette näha või kuidas see sellele valdkonnale, mida ma kirjeldasin, võib mõjuda?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt, konsulaarseadus viisade menetlemist ei käsitle, viisade menetlemist käsitleb välismaalaste seadus, nii et see seadus selles suhtes mingisuguseid muudatusi kaasa ei too. Välismaalaste seadus, kui rääkida viisataotlustest ja nende menetlemisest, annab võimaluse, mida me nüüd uuest aastast oleme hakanud rakendama, väljastada nendele isikutele, kes on Eestis ka varem käinud viisa alusel, kellega Eestil on selles mõttes kogemus ja kes ei ole siin midagi halba teinud, edaspidi järjest enam pikaajalisi ja mitmekordseid viisasid, et mitte iga külaskäigu jaoks uuesti viisat taotleda. Nii et seda võib nimetada uudse praktika juurutamiseks ja siin ei ole selle seadusega midagi pistmist. Aga tõepoolest, me oleme võtnud kooskõlas Siseministeeriumi ja tema allasutustega selle suuna, et edaspidi me soosime pikaajaliste mitmekordsete viisade andmist neile inimestele, kes on Eestis varem käinud ja kellel pole siin pahandusi olnud.

Palun, kolleeg Trivimi Velliste!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus puudutab konsulaarstrateegiat just aukonsulite tasandil. Kas ministeeriumil on üldiselt hoiak, et sellest peaks saama nagu status quo aukonsulite võrgu väljakujundamisel või oleks tegelikult tarvis oluliselt laiemat aukonsulite võrku?

Aitäh! Loomulikult on meil vaja oluliselt laiemat aukonsulite võrku. See on praegu selge ülesanne  kõigile välisesindustele, selge ülesanne ka meie konsulaarosakonnale. Praegune seis on see, et meil on hetkel üle maailma 110 aukonsulit  – see on umbes kümne võrra rohkem, kui oli pool aastat tagasi. Praegu on töös 60 uut aukonsuli kandidaati, kellest, ma loodan, saavad selle aasta jooksul kinnitatud umbes pooled. Nii et jah, meil on selge eesmärk, et aukonsulid oleksid võimalikult paljudes riikides, ennekõike seal, kus meil välisesindust ei ole, ja teiseks suuremates riikides, kus pealinnas on välisesindus, oleks regioonides ka aukonsuleid, sest me näeme, et praegu ei ole juba olemasolevat potentsiaali võib-olla päris hästi ära kasutatud kõigis võimalikes valdkondades, kus nad saaksid Eestit esindada. Ja muidugi tuleb tulevikus tekitada Eesti kohalolek tänu nendele inimestele, kes on valmis seda tasuta ja vabatahtlikult tegema.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud välisminister! Lugesin täna üllatusega ajakirjandusest, et siseminister Pihl korjas Lõuna-Eestis suurelt hulgalt inimestelt ära Eesti passid ja andis vastu tõendid. Iseenesest pole selles midagi üllatavat, kuna ajaloos on varem mõnes teises riigis ka pass vastavate organite kätte hoiule võetud. Aga ega see passide massiline ärakorjamine ole kuidagi seotud selle seaduse jõustumisega?

Ei, see ei ole seotud selle seadusega. Jah, ka meie oleme Siseministeeriumiga suhelnud sel teemal ja meie soovitus on olnud see, et passi ikkagi tuleb, saab ja võib ära võtta ainult erandjuhtudel ja eriti küsitav on see sünnijärgsete kodanike puhul. See on meie informatsiooni järgi tingitud sellest, et on ikkagi kahtlus, et tervel real inimestel on sisuliselt topeltkodakondsus, sealhulgas ka neil, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, kuigi naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmise eeldus on see, et on loobutud mõne teise riigi kodakondsusest või seda teise riigi kodakondsust lihtsalt ei ole. Nii et sellel ei ole seost selle seaduseelnõuga.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra välisminister! Palun kõnepulti väliskomisjoni esimehe kolleeg Sven Mikseri!

Austatud proua esimees! Head kolleegid! Väliskomisjon arutas nimetatud seaduseelnõu eelmise aasta 8. detsembril  ja lisaks komisjoni liikmetele viibisid komisjoni koosolekul ning tutvustasid seaduseelnõu Välisministeeriumi juriidiliste ja konsulaarküsimuste asekantsler Aino Lepik von Wirén ja konsulaarosakonna õigusbüroo direktor Kerli Veski. Ülevaade sisaldas põhimõtteliselt tähelepanujuhtimist neilesamadele muudatustele, võrreldes seni kehtiva seadusega, millest rääkis juba ka härra välisminister. Tõstatati aukonsuli võimalike lisakohustuste ning aukonsulite nimetamise ja nende volituste peatamisega seonduvad küsimused, samuti käsitleti arutelus seda, kuidas on praktikas toimunud konsulaarabi andmine Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele Eesti Vabariigi konsulaaresindustes. Juhiti tähelepanu asjaolule, et Riigikogu menetluses on hetkel ka teisi seadusi, mille jõustumisest või jõustumise ajast võib sõltuda vajadus teha menetluse käigus eelnõu teksti teatud muudatusi, eeskätt isikut tõendava dokumendi seadus. Komisjon otsustas teha Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 378 Riigikogu täiskogu tänase istungi päevakorda esimeseks lugemiseks ja teha vastavalt kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1 ettepanek määrata esimese lugemise lõpetamisel muudatusettepanekute esitamise tähtajaks kümme tööpäeva ning nimetada komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Sven Mikser! Kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 4. veebruar kell 18.
Seaduseelnõu 378 esimene lugemine on lõpetatud. Meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 14.34.