Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud valitsusliikmed! Alustame tänast infotundi. Palun, head kolleegid, teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 46 Riigikogu liiget, puudub 55.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: kultuuriminister Laine Jänes, regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja välisminister Urmas Paet.

Esimene küsimus on kolleeg Mai Treialilt regionaalminister Siim Valmar Kiislerile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Pole enam tükil ajal kuulda olnud ei teist, härra minister, ega regionaalpoliitikast, ja seda olukorras, kus tuhanded eakad ja puuetega inimesed, need ühiskonna kõige haavatavamad liikmed, kelle kannatused on toodud võimuiha altarile, on oma õigustega jäänud hammasrataste vahele. Sotsiaalminister Maripuu räägib olemasoleva olukorra kaardistamisest ja tegeliku olukorra teadasaamise soovist, et teada saada, kuidas kojukannet korraldada. Kas teile, härra minister, on need asjad teada ja mida teie regionaalministrina olete ette võtnud, et inimesi kaitsta?

Aitäh! Ma pean ütlema, et kui me vaatame pensionide tasuta kojukande tingimusi, siis regionaalvaldkonnal on selles suhtes hästi läinud. Olin ka ühenduses Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmetega. See sõnastus, mille sotsiaalkomisjon vastu võttis, juhib eraldi selgelt tähelepanu just regionaalsele aspektile, hajaasustusele. Ma olen väga rõõmus, et algsele sõnastusele, mis rääkis ainult liikumistakistustest, lisandus selgelt hajaasustuse kriteerium, mida seaduse kohaselt peab Sotsiaalministeerium arvestama. Ma olen väga rõõmus, et see on üks koht, kus riik on oma regionaalpoliitilist tahet selgelt väljendanud.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mina teie rõõmu kindlasti ei jaga ja kui te niimoodi vastate, et tunnete ainult rõõmu, siis elate teie vist küll hoopis teises riigis. Meie oleme kuulnud väga paljude inimeste muredest. Ma küsin nüüd teilt väikesaarte inimeste murede kohta. Inimesed peavad sõitma saare pealt mandrile, selleks et raha välja võtta, või näiteks Piirissaare inimestel on lähim raha väljavõtmise võimalus Tartus. Enamikule on aga öeldud, et riigi kulul pensioni ega toetusi koju ei tooda. Minu küsimus on: millise hinnangu te sellele annate ja mida olete ette võtmas, et puuetega inimesed ja eakad oma raha tõrgeteta kätte saaksid?

Siin olid teil mitmed küsimused ilmselt mõnele teisele valitsusliikmele suunatud, aga rõhutan veel kord, et seaduses on selge sõnastus, et hajaasustuse puhul, kui pangateenus ei ole kättesaadav, peab nendele inimestele teenust osutama riigi kulul. Seadused on täitmiseks, ega mul muud öelda ei ole. Vastavate ametite üle teostavad järelevalvet teised asutused. Ma oleksin kindlasti tänulik teil olemasoleva informatsiooni eest, kui teile on teada faktid, et hajaasustuse puhul, kui puudub pangateenus, ei ole seadust täidetud. Kui ka teised inimesed pöörduvad minu poole probleemiga, et nende puhul on selgelt seadust rikutud, siis ma hea meelega aitan kaasa, et need seadusrikkumised õigeks keerata ja see asi positiivselt lahendada.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan  teie vastusest niimoodi aru, et te ei tunneta mingisugust probleemi, valitsuses ei ole üles kerkinud mingisuguseid probleeme seoses pensionide ja toetuste kättesaamisega ning te olete õnnelik ja tänulik, kui keegi teie poole pöördub. Minu poole ja ma tean, et ka minu kolleegide poole pöördunuid on küll väga palju. Te olete jätnud ka omavalitsused selles mures hätta. Näiteks ei ole omavalitsustel paljudel juhtudel võimalik praegu välja maksta ka hooldajatoetusi. Kerge puudega inimene ei saa hooldajatoetust, olgugi et tal võib olla asjaajamine praegu käimas. Aga omavalitsused on võtnud need mured üle ja hoiavad inimesi elus. Kuidas te ministrina saate vaadata neid asju niimoodi kõrvalt?

Aitäh! Ma rõhutan veel kord, et seadused on täitmiseks. Ma aitan igati kaasa sellele, et seadusi täidetaks. Me ei ole omavalitsusi hätta jätnud, ma kindlasti ei nõustu teie väitega. Minus tekitab ka hämmingut see sõnastus, mis Riigikogus lisandus, et pensione saab kanda omavalitsuse arvele, ilma et omavalitsustega oleks arutatud täiendavaid rakendusmehhanisme, ilma et omavalitsustega oleks nõu peetud. Ma arvan, et see on kahetsusväärne, et omavalitsustega nõu ei peetud, aga sellise seaduse auväärt Riigikogu vastu võttis ja seadus on täitmiseks. Rõhutan veel kord: teen kõik endast oleneva, et seadusi täidetaks korrektselt.

Head kolleegid! Kaheksa kohapeal algatatud küsimust. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tõepoolest jääb mulje, et regionaalminister on selles küsimuses justkui kõrvaltvaataja ja hoiab kindlat kurssi, et protsessidesse ei sekkuta. Aga minu küsimus puudutab pigem koalitsiooni lubadusi. Koalitsioon lubas võimule tulles tugevdada kohalikke omavalitsusliite. Sellel teemal ei ole kahjuks midagi kuulda olnud, kui välja arvata see valdade sundliitmise plaan, mis vahepeal ka aktuaalne oli. Aga minu küsimus puudutab seda, mida on regionaalminister ette võtnud selles vallas, et tugevdada kohalike omavalitsusliitude tegevust.

Aitäh! Omavalitsusliitude ja omavalitsuste koostööd laiemalt oleme igati soodustanud. Just täna oli meil arutelu eraldi omavalitsusliitude tugevdamise programmi üle, mis käivitub lähiajal. Planeeritud on nelja aasta jooksul see programm rakendada. Oleme korduvalt pöördunud Rahandusministeeriumi poole küsimuses, et maakondlikud omavalitsusliidud, kõik 15, juhul kui nad seda soovivad, kuuluksid tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja. Kahjuks praegu veel kõik seal ei ole. Ma usun, et me leiame siin positiivse lahenduse. Me toetame üleriigilisi omavalitsusliite jätkuvalt ka rahaliselt. Meil on Norra programmis eraldi meetmed omavalitsuste koostöö ja omavalitsusliitude tegevuse soodustamiseks. Esimene voor on läbi, võib-olla nii palju taotlusi ei tulnud, kui me lootsime. Me kindlasti loodame, et teises taotlusvoorus tuleb maakondlike omavalitsusliitude taotlusi rohkem. Me oleme teinud tööd ja andnud informatsiooni omavalitsusliitudele, et nad teaksid taotlemistingimusi, et nad tuleksid korrektsete projektidega ja oleksid kasusaajate hulgas. Me oleme sellega väga aktiivselt tegelnud.

Palun, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on täiesti konstruktiivne ja ajendatud sellest, et praeguses kriisisituatsioonis, kus me elame, me kõik otsime seda nn kriisipaketti. Ka IRL‑i võtmefiguurid on ikka ja jälle välja öelnud, kui tähtis on seesama regionaalreform ehk omavalitsuste ühendus. Nüüd minu küsimus, ehkki sellele on ilmselt raske lühidalt vastata: kus on siis see komistuskivi, et me ikkagi ei ole suutnud edasi liikuda?

Aitäh! Mul on hea meel tõdeda, et IRL‑i ideed leiavad järjest rohkem liitlasi. Huviga lugesin rahandusministri avaldust teemal, et haldusreform on vajalik, nii nagu teised struktuursed reformid. Väga hea meel on, et liitlasi tuleb järjest juurde ja ka poliitikute hulgast. Jää on hakanud liikuma. Nagu ma olen ka varem ennustanud, rasked ajad paraku aitavad seda tüüpi otsuseid kergemini teha. Aga kui me räägime reformist, siis reformil on alati oma selline kohustuslik või sunduslik aspekt juures. On toodud paralleeli, et rahareformi ei oleks saanud sellisena läbi viia, kui ta oleks olnud täiesti vabatahtlik. Nii on ka haldusreformiga. Paraku ei ole me leidnud veel IRL-ile, meie ideele, nii palju liitlasi, et saada Riigikogus enamus ja lisaks vabatahtlikule liitumisele ka reform läbi viia. Vabatahtlikul liitumisel on toetajaid väga palju, nagu te teate, täielik üksmeel, ma usun, on ka siin saalis, aga reformi elluviimiseks on toetust juurde vaja, poliitilist toetust, ja ma näen, et see kasvab.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud minister! Te ütlesite, et seadus on täitmiseks ja et sõna "hajaasustus" on justkui mingi võlusõna. Aga seadus lubab ju tasuta kojukannet teha kaheksa miljoni krooni ulatuses ja oli ette antud ka piirarv, et kuni 12 000 inimest võivad seda saada, mitte rohkem. Sisuliselt need ju ongi kvoodid. Ma küsin teilt: kas te palju liikuva ministrina ise olete näinud neid inimesi, kes võib-olla nende seaduspunktide alla ei lähe? On selge, et paljud inimesed ei tule toime või tulevad toime võib-olla ainult kodu piires. Nad ei käi talvel väljas, neil jääb pension kätte saamata ja neil ei ole ka inimest, kelle arvele saaks seda kanda, ja omavalitsused ei taha neid kohustusi üle võtta. Kas te tõesti siin üldse probleemi ei näe ja arvate, et kõik on korras ja kõigil on selle seadusega hästi läinud?

Aitäh! Nii nagu teiegi arvan, et kõigil ei ole hästi läinud, ja tunnen selliseid inimesi, kes elavad ka linnades ja kellel on liikumisraskused. Seadusi peab täitma asjakohane ministeerium. Paraku ei saa mina ei jalgrattaga ega ilma minna Sotsiaalkindlustusameti tööülesandeid täitma. Igaühel on siiski oma kohustused, mille eest ta vastutab, ja ta peab tegema seda tööd, mis talle seadusega on pandud. Loomulikult tunnen ma koos teiega kaasa nendele inimestele, kellel on praegu väga suured mured, ja loodan, et see olukord lahendatakse võimalikult kiiresti. Mis puutub kvootidesse, siis kindlasti ei ole meie valdkonnas ei regionaalminister ega meie töötajad mingeid kvoote kehtestanud. Kui kuskil on keegi mingeid kvoote kehtestanud, siis see on kindlasti kahetsusväärne ja ei ole seadusega kooskõlas. Sellega ei saa nõustuda.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Avastasin kõrvalkoridorist laua pealt infolehe, ilus pilt ministrist sees ja puha, 13. novembril 2008 välja antud. See peaks tutvustama omavalitsuste ühinemise eeliseid. Minu küsimus on: kui palju see infoleht Siseministeeriumile maksma läks?

Jään kahjuks vastuse võlgu. Kui te oleksite oma eelneva informatsiooni küsimuse kohta sõnastanud pisut teisiti, mitte lihtsalt regionaalpoliitikana, siis oleksin hea meelega need andmed välja võtnud, aga paraku Siseministeeriumi täpset kulu sellele väljaandele ei oska ma öelda.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud proua Riigikogu esimees! Hea härra minister! Kuna regionaalpoliitika on tõepoolest väga lai valdkond, siis küsin natuke teise nurga alt. Nimelt on Eestis üks selline piirkond ehk regioon nagu Setumaa, mille rahvas on kahetsusväärselt riigipiiriga pooleks jagatud. Hiljuti meie valitsus teiega sama ministeeriumi jagava kaasministri eestvõttel otsustas, et mõningad oletatavad ohud julgeolekule on olulisemad kui setude põlised õigused. Kas teie hinnangul need leevendavad meetmed, mis te olete välja pakkunud, nagu viisakompensatsioonid ja muu selline, on ligilähedaseltki piisavad selleks, et setude põliseid muresid seoses nende kalmistute, teisel pool piiri elavate lähisugulaste ja muu sellisega leevendada?

Aitäh! Kindlasti on olukord läinud raskemaks. Meie oleme oma väheste vahendite piires üritanud anda endast parima, et pisutki seda olukorda leevendada. Üks aspekt on viisa maksumuse kompenseerimine, aga murekoht paljude piiriäärsete elanike jaoks on just see, et kui nad varem said, olles kantud viisa soodusnimekirja, liikuda kohe otse üle piiri, selleks et näiteks minna oma ema hauale, siis praegu peavad nad taotlema Tartus asuvast konsulaadist (kui me räägime Kagu-Eestist) viisa ja ilmuma sinna isiklikult kohale. Kõik see lisaaeg ja kulu rahalises mõttes on kindlasti probleem, mis lisandub ja mida me paraku sellisena kompenseerida ei saa. Ma näen tõesti, et selles suhtes on asi palju raskemaks läinud, aga ma rõhutan, et meie oma väheste riigisiseste regionaaltoetuste piires anname endast parima. Euroopa vahendeid me sellisteks toetusteks kasutada ei saa, see on riigisisene raha ja seda ei ole palju.

Palun, kolleeg Kalle Palling!

Aitäh! Härra minister! Tulin just mõned päevad tagasi kohtumiselt mitmete Raplamaa omavalitsusjuhtidega. Küsimuse teema on jällegi haldusreform. Ma isegi enam ei nimetaks seda sõna või toonitaks sõnaosa "reform", sest tegelikult on omavalitsusjuhid juba väga pikalt teadmatuses olnud. Millised on teie plaanid ja kas te olete plaaninud kaasata veel rohkem ka Riigikogusse kuuluvate teiste erakondade esindajaid aruteludesse, et lõpuks sünniks konkreetne kava, olgu selleks siis haldusreform, haldusteenuse ümberkorraldamine või muu selline, et meil oleks võimalik ka omavalitsusjuhtidele midagi öelda, kui see teil üldse lähiajal plaanis on?

Aitäh! Olen kõigi fraktsioonide esindajatega neid teemasid arutanud, nii ühistes töörühmades kui ka fraktsioonides. Olen ka Reformierakonna fraktsioonis sel teemal kohtumas käinud. Andke oma jah-sõna reformile, öelge, et te nõustute reformi läbiviimisega ja saamegi kohe edasi liikuda. Hea Reformierakond! Öelge jah ja läheme edasi, ärge hoidke Raplamaa inimesi teadmatuses.

Palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Viimasel ajal on haldusreformist üldse väga vähe kuulda olnud. Minu küsimus ongi selles, millised on olnud arengud viimaste kuude jooksul ja kuidas te prognoosite selle valdkonna arengut nii lähitulevikus kui ka veidi kaugemas tulevikus.

Raske on prognoosida. Pigem on see küsimus neile, kes praegu ei toeta reformi. Millal oleks siis õige aeg? Olen varemgi ja ka siin puldis välja öelnud, et kui ajad lähevad raskemaks, siis ehk see arusaam ja valmisolek jõuab kiiremini kohale. Kahjuks on minu kurvad ennustused paljuski tõeks osutunud: ajad on omavalitsustele nii nagu riigilegi läinud raskemaks. Ma usun, et see kasvatab selgelt ühiskonnas valmisolekut muudatusteks. Millal toimub murrang, see sõltub Riigikogus esindatud erakondadest.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Minu küsimus on seotud valitsemise efektiivsusega. Maavalitsused on ju riigi käepikendused. Kui praegu käib niisugune, ütleme otse välja, jama seoses Maripuu küsimustega, siis võiks ju riik, eeskätt valitsus rakendada maavalitsused nende jamade likvideerimiseks. Vaatame korraks. Ma võtsin Eesti Päevalehest välja, millega maavalitsused praegu tegelevad. Siin on ühe maavalitsuse nädala töö kirjeldus. Esmaspäeval on koos tänu‑ ja ühisürituste korraldustoimkond, teisipäeval on sünnipäev, kolmapäeval on õpinädala avamine ja neljapäev on juubel, reede lõpeb tänuüritusega Estonia teatris. Mul on küsimus teile kui regionaalministrile: kumb on olulisem valitsuse jaoks, kas need küsimused, mis Maripuu on Eesti rahva ette laotanud, mida ei suudeta ära lahendada, kus maavalitsused võiksid aidata, või siis need tänuüritused?

Kindlasti on olulisem inimeste teenindamine. See on kõige tähtsam. Seda peab tegema kvaliteetselt ja nii, et inimesed saaksid kätte teenuse, mis neile seadusega on ette nähtud. Mis puudutab teie tsiteeritud maavalitsuse nädalakava, siis need võisid olla ühe isiku, ühe maavalitsuse töötaja arust kõige olulisemad sündmused, aga kindlasti ei tegele maavalitsused ainult pidude pidamisega, nagu te väga hästi teate. Maavalitsustel on väga palju ülesandeid eri valdkondades. Mis puudutab efektiivsust, siis nagu te teate, oleme tellinud uuringu ja oleme efektiivsuse küsimust väga tõsiselt võtnud. Maavalitsused on läbi teinud väga tõsised eelarvekärped, väga tõsised personalikulude kärped, väga tõsised koondamised. Kui me võrdleme neid teiste valdkondadega, siis need on olnud väga tõsised. Paljuski on need olnud ka põhjendatud, sest aegade jooksul on eri valitsused võtnud maavalitsustelt funktsioone vähemaks. Teiselt poolt on väga suur töömaht vähenenud eri valdkondade allasutuste puhul, küll sotsiaalvaldkonna, küll haridusvaldkonna, küll spordivaldkonna allasutusi on antud üle valdkonnaministeeriumile. Selle tõttu on aruandlus ja töö vähenenud ning see on teinud võimalikuks personalikulude kokkuhoiu.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Enn Eesmaalt välisminister Urmas Paetile. Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud minister! Praeguses majandussurutises on hüva nõu kallis ja samas ei pea olema ei Lapi tark ega Igor Mang, teadmaks, et ennekõike on tarvis ära kasutada kõiki olemasolevaid ja ka juurde tekitada uusi võimalusi tekkinud probleemidepuntra lahtiharutamiseks. Välisministeeriumi põhimääruse järgi kuulub tema ülesannete hulka väliskontaktide loomine, toetamaks Eesti ettevõtlust, suurendamaks välisinvesteeringuid, eksporti ja turismi, seda loomulikult koostöös teiste asjaomaste asutustega. Kas selles töös, kaasa arvatud koostöös, võib ka mõningast edu ja edasiminekut täheldada või oleme alles kooskõlastamiste, läbirääkimiste ja vaidluste faasis?

Aitäh! Mis puudutab meie ettevõtjate ja ettevõtluse toetamist suhete loomisel ja arendamisel teiste riikide ettevõtjatega, siis Välisministeerium on alati seda ülesannet täitnud. Viimasel ajal, arvestades keerulisemaks muutunud majandusolusid nii meil kui ka peamistel eksporditurgudel, on pöördumisi ja päringuid ettevõtjatelt Välisministeeriumile ja meie saatkondadele tulnud rohkem kui varasematel aegadel. On selge, et me peame seda väga oluliseks, et me maksimaalselt suudaksime aidata meie ettevõtjatel luua kontakte välisriikides, viia neid kokku sealsete ettevõtlusorganisatsioonidega. Me oleme ette võtnud ka uusi tegevusi, mis, ma loodan, muutuvad traditsiooniks. Näiteks olid detsembri lõpus Tallinnas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatega kohtumas meie suursaadikud Euroopa Liidu riikides. Seda traditsiooni me tahame jätkata ka teiste suursaadikute puhul. Ma olen alustanud regulaarseid kohtumisi Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juhtidega, et jooksvalt ja otse kuulda neilt, kui on mingisuguseid muresid. Selles osas hindan ma seda koostööd nii riigi sees kui ka ettevõtjatega heaks. Mis puudutab seda, kes on meie partnerid selles töös, siis ennekõike on need Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Ma hindan ka seda koostööd hästi toimivaks. Jah, on olnud mõtteid EAS-il ja majandusministeeriumil, et panna kirja kolmepoolne kokkulepe. Me ootame seda kirjalikku ettepanekut, seda pole veel laekunud, aga ka ilma selle kirjelduseta ma leian, et see koostöö on täiesti toimiv.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, esimene täpsustav küsimus!

Suur aitäh! Erinevate majandusalaste rahvusvaheliste lepingute sõlmimine toimub ju alati Välisministeeriumi diplomaatiliste kanalite kaudu. Kuid lisaks lepingute sõlmimisele kaasaaitamisele peab Välisministeerium jälgima ka nende täitmise tagamist. Kas meil on üha ahtamate võimaluste maailmas piisavalt ressursse, et neid töömahukaid ülesandeid karmi rahvusvahelise konkurentsi tingimustes täita?

Aitäh! Ma ei ole küll kuulnud või täheldanud, et mõni rahvusvaheline majandusalane kokkulepe oleks Eestil jäänud täitmata või et oleks selliseid muresid, et Eesti ei ole mingisugust lepingut kuskil täitnud. Mis puudutab üldse õigusruumi ja rahvusvahelisi lepinguid majandusvaldkonnas, siis üks asi, mis praegu ja ka edaspidi on jätkuvalt hästi oluline, on see, et tuleb sõlmida topeltmaksustamise vältimise kokkuleppeid nende riikidega, kus Eesti ettevõtjatel on majandushuvid. Nende konkreetsete lepingute puhul on Rahandusministeerium see, kes sisulisi kõnelusi peab ja ettevalmistusi teeb. Koostöös Eesti Kaubandus-Tööstuskojaga on tehtud loetelu nendest riikidest, kus võimalikult ruttu tuleks saavutada selliste lepete sõlmimine. Samas on selge, et riigid, kes hindavad näiteks kaubavahetuse mahtu Eestiga nende jaoks mittepiisavaks, ei ole alati huvitatud selliste lepingute sõlmimisest. Neid lepinguid on ka viimasel aastal alla kirjutatud, neid on olnud viimase aasta jooksul ka parlamendi ees ratifitseerimisel. See on kindlasti üks valdkond, kus riik saab midagi konkreetset teha meie ettevõtjate tegutsemisvõimaluste parandamiseks.

Palun neli kohapeal registreeritud küsimust! Kolleeg Raivo Järvi.

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Rääkides välisministriga ei saa me loomulikult mööda Venemaast. Mul on hea meel, et Eesti ei ole ajanud väikeriigi puhul üpriski tõenäolist koogutavat, vaid sirgeseljalist poliitikat. Nagu ajalugu on näidanud, on Venemaa lõppkokkuvõttes selliseid riike ka austanud. Kuid nüüd on justkui väike valguskiireke tunneli lõpus paistmas. Teada on, et meie Välisministeerium on alustamas poliitilisi konsultatsioone Venemaaga. Millised avangud on esimeste sammudena  kavandamisel?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, reedel ehk ülehomme on Tallinnas Vene Välisministeeriumi delegatsioon eesotsas nende asevälisministri Titoviga, selleks et pidada välisministeeriumidevahelisi poliitilisi konsultatsioone. Nendesse konsultatsioonidesse on jäänud mõneaastane vahe. On hea, et nad toimuvad, ja on ka hea, et Vene delegatsiooni juhib aseminister. Nendel kõnelustel on laual tegelikult suur hulk kahepoolseid teemasid, sealhulgas terve hulk lepinguid, mis on erinevates ettevalmistusstaadiumides, näiteks koostöökokkulepe erakorraliste olukordade vältimise ja likvideerimise valdkonnas, pensionikindlustuse leping, topeltmaksustamise vältimise leping, piiriülese koostöö leping, lennupäästeleping, diplomaatilise kinnisvara leping jne. Neid leppeid on veel. Lisaks on arutlusel ka muid küsimusi, nagu transpordikomisjoni töö jätkamine, sealhulgas Tallinna–Peterburi lennuliini avamise võimalused, Narva silla küsimus. Kindlasti  ei taha ma ootusi väga kõrgeks ajada, öeldes, et tulevad tohutud uued avangud. Seda kindlasti mitte. Aga vaadates kas või poliitiliste konsultatsioonide toimumise fakti ja seda, et Vene kultuuriminister on esmaspäeval Tallinnas, siis praegu paistab, et suhtlemine on ka sellel tasemel normaliseerunud. Seda nn väikeste sammude poliitikat me kindlasti tahaksime jätkata, et midagi sellest loetelust saaks lähitulevikus positiivse lahenduse, et nendes suhetes oleks võimalik lähitulevikus ka midagi praktilist  korda saata.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Kui me pisut rohkem kui kaks aastat tagasi olime Iraagis ja kohtusime peaminister Nouri al-Malikiga, siis mäletatavasti ütles ta, et see on väga kena, et Eesti osaleb Iraagis rahu kaitsmisel, aga et ta oleks väga huvitatud ka majanduslikust koostööst. Nüüd meie väekontingent seal ilmselt õige varsti enam ei jätka ja tõepoolest on vaja asuda Iraaki väga tõhusalt üles ehitama. Kas on kaalutud seda ja kas on olnud läbirääkimisi sellel teemal, kuidas Eesti saaks nendes töödes osaleda? Meil hakkab teatavasti praegu üle jääma nii ehitusvõimsust, kapatsiteeti, materjali ja kõike muud, me saaksime seal endale korraliku ehitustandri kätte.

Aitäh küsimuse eest! Sellel temaatikal on kaks suuremat poolt. Üks on puhtalt selline vaba ettevõtluse küsimus ja see, kas Iraagist võiks mõnele Eesti tootegrupile leida turgu või kas Eesti ettevõtjatel oleks Iraagis midagi teha. Tegelikult on Iraagi ülesehitustöö käinud juba mõnda aega ja on ka olnud hulgaliselt rahvusvahelisi pakkumisi, rahvusvahelisi konkursse erinevate ettevõtjate leidmiseks, ka ehitustöödele, rekonstruktsioonitöödele. Nii et need on olnud avatud ka Eesti ettevõtjatele. Samas on selge, et ilmselt on puhtalt Eesti ettevõtted ikkagi suhteliselt väikesed, konkureerimaks rahvusvaheliste korporatsioonidega, nendega, kellel on koha peal esindajad, oskusteave ja kõik muu. Seetõttu minu teada ükski Eesti ettevõte väga ulatuslikel konkurssidel otse ise osalenud ei ole. Küll ei saa ma välistada, et seda on tehtud väiksemas mahus mõne ettevõtte allhankijana. See vabadus on loomulikult Eesti ettevõtjatel olemas. Samas on selge, et julgeolekuolukord Iraagis ei ole ikka veel päris selline, et turvalisus oleks täielikult tagatud. Seetõttu tuleb silmas pidada ka kõrgendatud riske, alates näiteks pantvangide võtmise võimalusest, mida kindlasti tuleb silmas pidada, kui otse Iraagis tegutseda. Seetõttu ütleme nii: Eesti Välisministeerium ei ole seni väga otseselt julgustanud Eesti ettevõtjaid, näiteks Eesti ehitajaid, sinna minema, sest turvarisk on jätkuvalt väga suur. Teine pool puudutab arengukoostööd. Me oleme ka nüüd, lähinädalatel Välisministeeriumis arutamas meie arengukoostöö uusi perspektiive. Kindlasti on Iraak üks kohti, mis arutelu all on. Kas meil on sinna midagi panustada ja mis see oleks? Kolmas positiivne asi on see, et Iraagi eelarve on viimastel aastatel väga tublisti kosunud tänu kõrgetele naftahindadele, nii et nad tegelikult on olnud ka ise päris tublid rekonstruktsiooni‑ ja taastustöödes.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, esimees! Hea välisminister! Majandus areneb ruumiliselt, tõusude ja mõõnadega ja seda vähemalt kolmemõõtmelises dimensioonis. Kas teil on tuua mõni näide Välisministeeriumist majandussuhete koordineerimise valdkonnas suhete kohta arengumaadega, välja arvatud Afganistan, Iraak, SRÜ riigid ja Gruusia? Olen rääkinud.

Aitäh küsimuse eest! Kui võtta välja meie väliskaubandusstatistika, siis kindlasti leiab sealt arve, mis kirjeldavad kaubavahetust väga paljude maailma riikidega. Samas, üldpilt on see, et need numbrid on väga juhuslikud ja need numbrid on väga väikesed. Kui vaadata näiteks Eesti ekspordi mahtu tervikuna, siis sellest umbes 80%, väikese kõikumisega, isegi paar protsenti rohkem, läheb Euroopa Liitu ehk teistesse Euroopa Liidu riikidesse, umbes 11% Venemaale ja siis tulevad kõik ülejäänud riigid. Juba see jaotus ütleb, et nn kolmandates riikides meie ettevõtjatel väga palju äritegevust ei ole. Üksikuid näiteid saab kindlasti tuua, aga neil ei ole paraku kogupildis eriti suurt mahtu.

Palun, kolleeg Kalev Kallo!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Tõesti, praeguses majandussituatsioonis on Välisministeeriumi kui, ütleme, müügimehe roll ikka äärmiselt tähtis. Te väitsite ka esimesele küsimusele vastates, et olete sellega kogu aeg tegelnud ehk, õigemini, ministeerium on tegelnud. Kuid toon sellise näite. Möödunud kevadel külastas majanduskomisjon Ukrainat ja seal selgus, et meie Ukraina saatkonnas on üks kaubandusega tegelev inimene, kes peab lisaks Ukrainale tegelema ka Moldova ja Gruusiaga. Arvestades, et Ukraina on üks suurimaid riike Euroopas, siis ega seda tõsiselt võetavaks tegevuseks ikka nimetada küll ei saa. Ainuüksi Ukrainas peaks juba olema ma ei tea kui palju inimesi. Aga kui üks inimene tegeleb kolme riigiga, siis aktiivsus meie ettevõtetele turu või mis tahes koostöö otsimisel ei ole võimalik. Kas tänaseks on see olukord paranenud või on ikka üks esindaja kolme riigi peale?

Aitäh küsimuse eest! Muidugi, siin peaks taustal vaatama ka seda, et Eesti riigis on üldse kokku 1,3 miljonit elanikku, ja võiks seda võrrelda mõne suure riigi elanike arvuga ja saatkonnatöötajate arvuga. Mis konkreetset juhtumit puudutab, siis see majandusametnik praegu enam ei tegele Gruusiaga, kuna Gruusias on täie jõuga alustanud tööd meie oma saatkond, ehk tema töövaldkonnaks on jäänud Ukraina ja Moldova. Teiseks on sealsamas saatkonna juures alustanud tegevust ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindaja Kiievis, nii et üks inimene füüsiliselt on seal juures. Tegelikult ei ole ma kuulnud Ukraina puhul, et oleks ette heidetud, et ei ole ühe või teise ettevõtjaga tegeldud, kui nad on seda vähegi soovinud. Muidugi, alati võib rohkem, Ukraina on suur riik ja kindlasti mahuks sinna töötajaid küll ja veel. Samas on ka teiste diplomaatide ülesanne vajaduse korral tegelda samade küsimustega, ennekõike suursaadiku ülesanne, kellel on esindusfunktsioon. Lisaks on meil Ukrainas aukonsuleid, kelle ülesanne on ka ettevõtluskontaktide loomine, hoidmine ja soodustamine. Nii et seni on Ukrainas rohkem kui üks inimene selle valdkonnaga tegelnud, aga leevenduseks või lohutuseks ütlen, et Gruusiaga enam see konkreetne inimene ei tegele ja EAS‑i esindaja on ka Kiievis olemas.

Suur tänu, härra välisminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Maret Merisaarelt kultuuriminister Laine Jänesele. Palun!

Suur tänu, proua eesistuja! Lugupeetud proua kultuuriminister! Olukorras, kus Kultuuriministeeriumi eelarvet võrreldes eelmise aastaga ja võrreldes teiste ministeeriumidega arvatavasti kõige suuremalt kärbitakse, ei taha ma sugugi seda kärpimist veel suurendada, aga ma tahan esitada paar küsimust teie haldus‑ ja personalikulude kasutamise kohta. Kas vastab tõele, et enamikus ministeeriumides allub ühele asekantslerile 30–60 töötajat, aga teil on asekantslerite alluvuses viis spetsialisti ja isegi kaks spetsialisti? Kuidas te avate nende kantslerite rolli, kas see on mõistlik? See on esimene küsimus.

Aitäh küsimuse eest! Ma tõesti ei oska öelda, missugused proportsioonid on täpselt teistes ministeeriumides, ma ei ole konkreetselt kõiki neid struktuure niimoodi üle vaadanud. Aga Kultuuriministeeriumi haldusalas on neli asekantslerit ja nende tööülesanded on ära jaotatud oluliste valdkondade vahel. Kultuuriministeeriumi struktuuri sees on küll kirjeldatud osakonnajuhataja ametikohti, kuid need on täitmata. Nii et tegelikult oleme me käitunud väga ratsionaalselt. Asekantslerid on järgmised. Kõigepealt kaunite kunstide asekantsler. See on spetsiifiline valdkond, selle alla kuuluvad alavaldkondadena arhitektuur, filmikunst, kirjandus, kunst, teater ja muusika, mille alla omakorda kuuluvad väga erinevad allasutused, keda riik toetab. Kultuuriväärtuste asekantsleri töövaldkonda kuuluvad Muinsuskaitseamet, muuseumid, raamatukogundus ja rahvakultuur. Siin on samamoodi väga suur töökoormus. See, et nendes valdkondades töötab vähe inimesi, näitab lihtsalt Kultuuriministeeriumi kokkuhoidlikkust ja võimalikult paljude ülesannete panemist ühele inimesele. Kultuurilise mitmekesisuse ja välissuhete asekantsleri tööülesannete hulka kuulub nii välissuhtlus läänemaailmaga kui ka suhtlus teise poolega, ida poolega, ja samuti kõik see kultuuriline mitmekesisus, mis meil Eesti Vabariigis on lisaks eesti kultuurile. See on oluline seetõttu, et 2006. aasta 23. novembril kiideti valitsuses heaks ja 2007. aasta märtsis jõustus UNESCO kultuuri väljendusvormide mitmekesisuse kaitse edendamise konventsioon, millega liitus ka Eesti, ja selle rakendamise eest vastutab Kultuuriministeerium. See ametikoht loodi 2007. aasta suvel ja sealt on tulnud väga hea tulemus.

Palun, kolleeg Maret Merisaar, esimene täpsustav küsimus!

Suur tänu teile! Esimene täpsustav küsimus oli mul selle kohta, et osa baleriine saavad raha ühest fondist, ühe asekantsleri tegevusvaldkonnast, ja teised teisest. Aga ma küsin kohe teise täpsustava küsimuse. Teil läheb ilmselt 10% personalikuludest kultuuriatašeedele, sest teie 50 töötajast 5 on kultuuriatašeed. Kas te teate veel mõnda teist riiki, kus kultuuriatašeed saavad raha kultuuriministeeriumist, või on see põhiliselt välisministeeriumide kulu? Kuidas seda kommenteerida?

Aitäh! Täpsustus on see, et meil on välisriikides kuus kultuuriatašeed ja kulutusteks ei ole mitte ainult nende palk, vaid programmiraha Eesti kultuuri tutvustamiseks on ka nende eelarves. Me teeme seda tihedas koostöös Välisministeeriumi kultuuriosakonnaga. Ma ei tea, kuidas seda osakonda täpsemalt nimetatakse, võib-olla välisminister saab täpsustada. Ma jällegi leian, et väikesele riigile ongi oma kultuur kallis ülal pidada ja seetõttu ei oska ma välja tuua neid proportsioone, kui palju maksab näiteks Saksamaal või Soomes kultuuriatašeede ülalpidamine ja kas neil on need üleüldse olemas. Mõni riik ei pea üldse oluliseks ei kultuuriministeeriumi ega atašeede olemasolu. Ma usun, et Eesti kultuuri toetamine riigi poolt, selle arendamine ja kultuuriatašeede olemasolu, tutvustamaks laias maailmas meie riiki tervikuna, on kindlasti erakordselt oluline, ja see, et see raha on meie riigieelarves olemas, näitab lihtsalt meie tugevust. Ma arvan, et kui kultuuri kallale minnakse väga suurtes proportsioonides, siis see tekitab küsimuse, kas Eesti riik üleüldse püsima jääb. Ma arvan, et hea kultuuriatašeede võrgustik on meie riigi kaitse ja olemasolu küsimus. Minu meelest võiks see võrgustik veel laieneda.

Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Mark Soosaar!

Hea juhataja! Armas kultuuriminister! Meie laulukoorid, kinomehed ja gaasitorude paigaldajad sooritavad suuri läbimurdeid suures maailmas. Aga samal ajal teeb ikkagi muret kultuuripärandi säilimine Eestis. See nimekiri, kus on 500 avariilist objekti, pikeneb tõenäoliselt veel, kuna riigil on äärmiselt vähe vahendeid, selleks et toetada pärandkultuuri püsimist. Tahan nüüd pärida, kuidas te hindate ministeeriumi haldussuutlikkust seoses Muinsuskaitseametiga, sest üks muinsuskaitseametnik maakonna kohta on ju ilmselt vähe. Ta ei jõua ühe aasta jooksul kõiki mälestisi isegi vaatamas käia, rääkimata korraldustööst, järelevalvest jne. Mida te arvate, mis tuleks siin ette võtta, et me oma kultuuripärandist ilma ei jääks?

Aitäh küsimuse eest! Ma usun, et aastal 2009 on küsimus selle kohta, kas peaks suurendama koosseise, kindlasti kohatu, kui samal ajal toimuvad suured koondamised. Me peame selle keerulise aja üle elama. Kultuuriministeeriumi arengukavas ja plaanis oli tegelikult tugevdada Muinsuskaitseameti tööd kohtadel. Kuid ütlen ausalt, et praegune eelarve maht ei võimalda seda. Ma arvan, et Riigikogu liikmetele ei ole üllatuseks see, et jätkub negatiivse eelarve tegemine aastaks 2009. Ma ei oska küll ennustada. Kui tublid analüütikud ei oska täpselt öelda, missuguseks ühed või teised mahud kujunevad, siis seda keerulisem on minul öelda, millal täpselt võib tulla see hetk, kui me saame hakata rääkima koosseisude suurendamisest. Täna peame hakkama saama nende inimestega, kes on olemas. Hästi oluline on kindlasti vaadata seda, kuidas suudavad inimesed selles situatsioonis ellu jääda.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Hea minister! Sugugi alahindamata kultuuri tähtsust ja alahindamata neid raskusi, mis on meil eelarve tõttu olemas, küsin, kas sellises olukorras on ratsionaalne pidada ministeeriumis nelja asekantslerit, kellest mõnel on ainult paar ametnikku käsutada. Kas näiteks see, kui oleks kaks asekantslerit ja selle arvel saaks Muinsuskaitseamet lisaks neli inspektorit, mis oleks eelarveliselt neutraalne samm, poleks ehk mõistlikum?

Vastuseks loen ma teile ette konkreetselt ühe asekantsleri, kellest on siin juttu olnud (see on uus ametikoht, tekitatud aastal 2007), tööülesanded: koordineerib suhtlust Eesti rahvusvähemuste organisatsioonidega, teeb ettepanekuid arengu‑ ja tegevuskavade koostamiseks, koordineerib suhtlust soome-ugri hõimurahvastega, täiendab jooksvalt Kultuuriministeeriumi eestikeelset kodulehekülge osakonna valdkonda puudutavate andmetega, tagab andmete objektiivsuse, haldab Kultuuriministeeriumi kodulehekülje venekeelset moodulit, tagab venekeelse sisu olemasolu, korraldab regulaarselt venekeelse meedia monitooringut, vahendab koostöös ministeeriumi pressinõunikuga ministeeriumi vastutusvaldkonda puudutavat informatsiooni vene keeles ajakirjandusele, kodanikele, haldusala asutustele ja teistele huvitatud institutsioonidele, koostab koostöös ministeeriumi pressinõunikuga venekeelsed pressiteated ja edastab need venekeelsetele meediaorganisatsioonidele ja huvitatud osapooltele. Sinna alla käib ka terve välissuhtlus. Ma võin teile ette lugeda kõikide asekantslerite ametijuhendid ja kohustused. Nad ei ole mitte ainult lihtsalt juhipositsioonil olevad inimesed, vaid nad täidavad reaalselt väga paljusid ülesandeid isiklikult. See on praeguse seisuga, ütleme siis, kokkuhoiupoliitika. Me oleme pannud kantsleritele väga palju ülesandeid. Näiteks kaunite kunstide asekantsler täidab ka kunstinõuniku kohuseid, kuna kunstinõunik suundus kultuuriatašeeks Moskvasse jne. Me oleme väga ratsionaalselt oma inimestega ümber käinud. Meie töötajate arv on erakordselt väike. Kui te ütlete, et asekantsleritel on liiga vähe alluvaid, ja teete ettepaneku suurendada alluvate arvu, siis see on üks küsimus. Teine asi on see, et me saame väga väheste inimestega hakkama suure tööga. Aitäh!

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Eelmine küsija küsis minu küsimuse peaaegu ära, aga ma küsin natukene täpsemalt. Majanduslikus mõttes tundub olevat küll nii, et äkki võiks olla rohkem osakonnajuhatajaid ja vähem asekantslereid. Kas see ei oleks ikkagi mõttekas?

Seda teemat on arutatud päris palju, kui on tegemist olnud rahaliste küsimustega. Siiski on tõsiasi see, et kui näiteks sportlaste puhul, kes käivad ka Kultuuriministeeriumi alla, on selliseid läbirääkimisi peetud, on spordiringkonnad olnud erakordselt nördinud, kui on tulnud juttu sellest, et asekantslerile antakse osakonnajuhataja tase, sest see näitab valdkonna prestiiži ja olulisust. Ma leian, et kõik asekantslerid teevad 150% tööd selle raha eest, mida nad teenivad. Ei ole tegemist mingisuguse laristamisega. Ma soovitan külastada Kultuuriministeeriumi. Tere tulemast, tulge vaatama, kuidas inimesed töötavad, kuidas väike koosseis teeb suurt tööd! Mis puudutab veel neid erinevaid teemasid, siis siin ka välisminister toonitas, et esmaspäeval on tulemas siia Vene kultuuriminister. Just eri riikidega suhtlemisel on kindlasti asekantsleri tase see, mis näitab oma kolleegidega suheldes prestiižsust. Kui meil pole ühtegi asekantslerit, vaid on ainult osakonnajuhatajad, siis te sellega minu meelest pisendate kultuuri olulisust võrreldes teiste valdkondadega. Ma tõesti soovin, et te seda ei teeks.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult minister Siim Valmar Kiislerile. Palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Enne saime teie vastustest ikkagi aru, et vaja oleks regionaalarengu suunamise seadust ja sellega on ka minu küsimus seotud, sest kui me kuulasime vastuseid, oli näha, et regionaalpoliitika valdkond ei ole ministeeriumidele siduv, puudub ühtne arusaam regionaalpoliitika alustest, ei ole poliitilisi kokkuleppeid, ei ole koostööd eri ametkondade vahel. Ja kui võtta see küsimus lihtsalt kokku, võib öelda, et tõesti õiguslikku alust regionaalpoliitika ja valdkonnapoliitika sidumiseks pole. Kui kaugel on teil regionaalarengu suunamise seaduse väljatöötamine, kas ta on ettevalmistusfaasis, kas ta on kooskõlastusfaasis või kuidas sellega praegu tegeldakse?

Aitäh! Ma ei saa kuidagi nõustuda nende erinevate hinnangutega, mis te siin andsite koostöö kohta ja muidu. Tõesti, ei ole põhjust sellega nõustuda. Mis puudutab teie nimetatud seaduseelnõu, siis eks seda seaduseelnõu on ju välja pakutud eri valitsuste ajal. Kui see seaduseelnõu oleks imerelv, mis asjad Eestis korda seaks, siis oleks kas eelmine valitsus või mõni valitsus enne seda selle seaduse ammu vastu võtnud. Aga paraku on kõigil arusaam, et küsimus ei ole selles ühes seaduseelnõus, mida on ka eelmiste valitsuste ajal välja pakutud ja mis ei ole toetust leidnud.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Minu küsimus on seotud Eesti Posti hinnaga pensionide kojukande eest. Selle 60 krooni kohta, millest on palju kirjutatud, ei ole keegi vastust andnud, kuidas see kujuneb, millest see kujuneb. Inimestele on ju teada, et kirja toob koju postiljon kuue krooni eest ja nüüd see tants 60 krooni ümber, mida keegi ei suuda seletada, viib mõtte sellele, et tekib küsimus, kas regionaalminister nõustub sellega, et Eesti Posti tahetakse erastada – luua Eesti Postile niisugune kindel kassavoog, et ta on tubli korralik ettevõte ja siis sõpradele maha müüa. Kas regionaalminister on sellega päri või ei ole ja kas regionaalminister teab, et 60 krooni on selge liialdus Eesti Posti poolt?

Väga huvitavad väited, mida kindlasti peaks kontrollima. Kindlasti pöördun majandus- ja kommunikatsiooniministri poole ja uurin ta käest, kas tema on ka selliseid jutte kuulnud nagu teie, härra Sarapuu. Kindlasti ei pea ma põhimõtteliselt õigeks mingeid – nagu teie siin kuidagi vihjasite – müüke sõpradele. Seda ei saa kuidagi aktsepteerida. Iseenesest sellist eelnõu valitsuses ei ole olnud, et Eesti Post kas siis sõpradele või mittesõpradele müüa. Kui tuleb hääletusele, siis kujundan oma seisukoha vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi informatsioonile. Mis puudutab kojukande hinda, siis ma ei viibinud nende läbirääkimiste juures. Ma loodan, et asjakohane ministeerium kalkuleeris seda hinda väga tõsiselt Eesti Postiga. Ma usun, et nad on seal tõsist tööd teinud. Ma saan aru, et siin on erinevus kirjakandel ja rahakandel tuhandetes kroonides, aga selle hinna kalkulatsioone minu käes ei ole.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud regionaalminister Siim Valmar Kiisler! Pärnumaa saadikuna olen ma lausa kohustatud küsima teilt ühe pärimise kohta, millega mu valijad on minu poole viimastel päevadel pöördunud. Kas te võiksite selgitada neile – nad ilmselt vaatavad ka infotundi teleekraanilt –, mispärast on üks väga oluline piirkondliku arengu ehk regionaalarengu meede peatatud ehk piirkondliku konkurentsivõime tugevdamise taotluste vastuvõtt EAS-is on peatatud? Mis on see tegelik põhjus, et need kultuurimajad ja külaseltsid ja vallad, kes praegu taotlusi kirjutavad, peavad ebamääraselt ootama jääma? Kas te võiksite sellele küsimusele vastata?

Aitäh! Peatamine on ajutine. Küsimus on selles, et selgelt kiiremas tempos – selle üle võib muidugi ainult rõõmu tunda – on laekunud avaldusi ja on ka toetusotsuseid langetatud. Me oleme planeeritud tempost umbes aasta jagu ees. Kui kogu euromeetme indikatiivne summa on esialgselt planeeritult olnud 1,5 miljardit krooni, siis praeguseks, kui me võtame otsustega kaetud summad pluss veel laekunud avaldused, on suurusjärgus 900 miljonit krooni kokku need otsused pluss laekunud avaldused. Meil on vaja teha väike korrigeerimine, vaadata, kas meie kontrollarvude raames see seis klapib, et tõepoolest piirkondade konkurentsivõimet tugevdatakse. Meil on need projektid olnud küllaltki ühe aspekti suunas kaldu. Me kindlasti tahaksime, et laekuks rohkem ettevõtlust elavdavaid projekte, seda tüüpi, nagu näiteks väikesadamate, sadamate juurde viivate teede, keskkonna parandamise, kultuuriobjektide juurde viiva logistika projektid. Siin on natuke probleem, et seda tüüpi projektide kokkukirjutamine, taotluste kokkukirjutamine võtab rohkem aega. See meede töötab niimoodi, et kes ees, see mees, kes varem jõuab oma projektiga kohale, saab oma otsuse varem kätte. Nagu ma ütlesin, rahanumber on piiratud, me vaatame korraks üle selle meetme rakendamise. Aga kokku võttes on hea meel selle üle, et taotlusi on tulnud palju, oodatust rohkem ja ka positiivseid otsuseid oleme saanud oodatust rohkem välja anda.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Lühike küsimus. Siin oli juttu valdkondliku ja regionaalpoliitika ühitamisest ehk siis kuidas regionaalminister saaks mõjutada erinevates valdkondades vastuvõetavaid otsuseid. Kas te suudate mõne konkreetse näite tuua, kus te olete sekkunud näiteks mõne seadusprojekti puhul, kui on näha, et teenuse kättesaadavus läheb maapiirkonna inimeste jaoks halvemaks, kas või see pensioni kojukanne? Mida te olete konkreetselt teinud? Kas te oskate tuua mõne näite, kus te olete seda aspekti valdkondlikus poliitikas vaidlustanud?

Aitäh! Sellesama pensionide kojukande puhul suhtlesin väga otseselt sotsiaalkomisjoni liikmetega ja kindlasti oli siin ka regionaalvaldkonna töötajate roll oluline, et hajaasustus kriteeriumina tasuta kojukandesse sisse tuli. Teine näide, mis kohe meelde tuleb, on Ida-Viru keskhaigla rahastamine euromeetmest, täiesti konkreetne asi, mille puhul meil oli väga elav debatt kolleegiga küsimuse üle, kas sellele jätkub eurofondidest toetust või mitte.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna meie aeg on läbi. Suur tänu, head Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest ja suur tänu, ministrid, küsimustele vastamise eest! Infotund on lõppenud.