Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu teise töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt võtame vastu eelnõud ja arupärimised. Vabariigi Valitsusel täna eelnõusid üle anda ei ole. Seega palun, kolleegid! Esimesena saab sõna Kalle Laanet.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmetel on arupärimine siseminister Jüri Pihlile. Me teame, et möödunud aasta septembrikuus lahvatas nn spiooniskandaal, kus kaitsepolitsei pidas kinni Herman Simmi ja Heete Simmi, keda kahtlustati riigireetmisele kaasaaitamises. Mõlemad isikud olid ka vahi all. Tänaseks päevaks on Heete Simm vabastatud ja üllatus-üllatus, ta töötab järjekordselt omal vanal ametikohal ehk Politseiametis õigusteeninduse talituses, küll mitte talituse juhataja kohusetäitjana, aga juristina. Sellest lähtuvalt on Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmetel siseminister Jüri Pihlile mitmeid küsimusi.

Kutsun kõnetooli kolleeg Arvo Sarapuu.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Meil, Eesti Keskerakonna fraktsioonil, on peaminister Andrus Ansipile arupärimine olukorra kohta piimasektoris. Eesti Talupidajate Liit on tulnud välja ettepanekuga, et riik peab seadusandlikult kehtestama piimatöötlejatele kohustuse varuda piima kõigilt tootjatelt, kes müüvad rohkem kui 50 liitrit päevas. Samuti teeb Eesti Talupidajate Liit ettepaneku maksta täiendavaid otsetoetusi kuni 70 lehma pealt ühe omaniku kohta, sõltumata karja suurusest. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on öelnud, et hiidlaste jaoks koostatakse ajutine kriisipakett. Piimatööstused on viimastel aastatel märkimisväärselt investeerinud, avanud uusi tootmisliine, mis on tekitanud olukorra, kus toodangut toodetakse lattu, ilma et seda oleks kuhugi müüa. Lähtudes eelöeldust on peaministrile esitatud küsimused, mis puudutavad põllumajandustoetuste saajaid, seda, kas konkurentsiseadust on võimalik muuta, kas piimandussektoris on üldse probleeme või näiteks tuleb lahendada kõik need probleemid, mis on tekkinud, turu kaudu, kas näiteks põllumajanduse väiketootjate toetamisel on üldse regionaalpoliitilist tähtsust. Siin on kõik need küsimused ja hulk inimesi on arupärimisele alla kirjutanud. Annan selle järelepärimise üle.

Head kolleegid! Olen juhatuse nimel vastu võtnud kaks arupärimist. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võetakse need menetlusse.
Mul on edastada ka kaks teadet. Esiteks, Riigikogu esimees on edastanud 19 Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Teiseks, täna kohe pärast istungi lõppu toimub siin saalis Eesti tuumajaama toetusrühma asutamise koosolek.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Asume oma tänase päevakorra juurde. Täna on meil päevakorras kolm punkti, millest esimene on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks" eelnõu. Enne eelnõu juurde asumist lubage mul tutvustada teile Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 154 ettenähtud protseduuri, mille kohaselt me seda eelnõu menetleme. Kõigepealt kuulame ära eelnõu esitaja ettekande – kuni 20 minutit. Seejärel saab samuti 20 minutiks sõna majanduskomisjoni ettekandja. Küsimusi võib iga Riigikogu liige kummalegi ettekandjale esitada ühe ja see üks on suuline küsimus. Sellele järgnevad läbirääkimised ning eelnõu vastuvõtmine nõuab koosseisu häälteenamust.
Alustame eelnõu menetlust. Kõigepealt kutsun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme kolleeg Marek Strandbergi.

Head kolleegid! Kasutan täna oma ettekande ilmestamiseks ja arvan, et ka parema jälgimise võimaldamiseks esitlust ekraanil. Kõne all on otsuse "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks" eelnõu, mis kohustaks valitsust selles eelnõus kirjeldatud viisil algatama 1. aprilliks seaduste ja muude regulatsioonide paketti, millega tõepoolest jõuliselt ja selgelt toetataks energiasäästu. Selle eelnõuga seotult, nagu te juba kuulnud olete, on tekkinud mitmeid probleeme. Üks peamisi probleeme on see, justkui ei saaks Eesti Vabariigis anda garantiisid niisugusel moel, et see ei tekitaks kohustusi riigieelarves, ja justkui oleks ühe sektori eelisarendamine koos sellise suure summa väljatoomisega, nagu see eelnõus on – 10 miljardit krooni kolme aasta jooksul –, kuidagi kohatu või ebamõistlik. Valdavalt tõestamaks sellesama eelnõu mõju ja seda, et me ei räägi mitte ühe sektori meelevaldsest edendamisest, vaid väga selgelt ühe olulisima majandussektori edendamisest, ongi see ettekanne siinkohal mõeldud.
Eelnõu väga selge eesmärk on luua 10 miljardi krooni ulatuses võimalusi, mitte võtta riigile kohustusi, vaid luua võimalusi, et vajadusel (ja vajadus tekib arusaadavalt siis, kui neid tehinguid tehakse) garanteerida energiasäästlikku ehitamist. See ei ole mitte ainult energiasäästu küsimus, vaid ka elukvaliteedi parandamise küsimus, mis on väga oluline  tervise ja mille iganes kontekstis, vaadates kaugema aja peale ette. Kui te loete uudiseid, kuidas ühes-teises renoveeritud koolimajas või ühes-teises põllule ehitatud majas on inimesed hädas hallitusseentega, õigemini, nende toodetud toksiinidega, mis põhjustavad tõsiseid tervisehädasid, siis üks põhjus, mis neid tekitanud on, on fookusest väljas olnud ehitus- ja renoveerimistegevus viimase viie-kuue aasta jooksul, kus ehitus- ja renoveerimistegevuse kvaliteedile ja tähendusele ei pööratud mitte mingit tähelepanu. Selle tagajärg on kehv ehituskvaliteet või n-ö täiesti elamiskõlbmatud majad, mis nüüd, nagu te teate, tühjana põllu peal vedelevad.
Nüüd lihtne küsimus: kuhu kaob energia meie tänastest majadest ja kui palju seda kaob? Vastus on ju väga lihtne. Me kütame ilma, me kütame ilma selle tõttu, et meie hooned ei ole õhkupidavad, selle tõttu, et hoonete õhuvahetus ei toimu mitte soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid kuidas juhtub. Ventilatsioonisüsteemis kaob märkimisväärselt soojust, aknad-uksed on üldjuhul mõõduka soojapidavusega. Kahjuks on needki, mis renoveerimisel välja vahetatakse, samuti mõõduka soojapidavusega. Hõõglampide osakaal sisevalgustuses on suur, kanalisatsiooni suunatud veelt sooja tagasi ei võeta jne, jne. Selle kõige tõttu kulutab keskmine uusehitus praegu energiat üle 150 kWh/m²  aastas. Eestis elab praegu umbes 1–1,1 miljonit inimest pinnal, kus kulutatakse energiat kuni 300 kWh/m² aastas. Ja kui tullagi selle juurde, kus ja kuidas Eestis elatakse, siis üle ühe miljoni inimese elab ühistukorterites. Üle ühe miljoni inimese! See on märkimisväärne osa valijatest, head kolleegid, nagu te seda väga hästi teate, te tunnetate seda iga närvilõpme ja retseptoriga oma ajus ja ihu peal. Nende inimeste energiakulutused on tõepoolest suured, 250–300 kWh/m² aastas ja seda ühtekokku 25 miljonilt ruutmeetrilt ühistukorterite pinnalt, kus elatakse. Neis korterites kulub ühes aastas kokku 6,5–7 teravatt-tundi soojus- ja elektrienergiat, mille tootmiseks on tinglikult vaja üle ühe miljardi kuupmeetri gaasi. Kuid need kulutused võiksid olla väiksemad just nimelt sellesama renoveerimis- ja uuendusprojekti kaudu, mida me siin kaitsmas ja toetamas oleme ja mille poolt me palume hääletada. Need kulutused võiksid olla mitu korda väiksemad ehk ca 40 kWh/m² aastas, mis on ka otsuse eelnõus toodud piiriks. On öeldud, et see piir on väga karm, väga nõudlik, aga loomulikult selle peale otsuse eelnõu panustabki, et innovatsioon ehitussektoris oleks võimalikult detailne ja sisuline. Sellega oleks võimalik vähendada, nagu te aru saate, energiakulutusi kuus-seitse korda. Kuus-seitse korda! Me ei räägi 20–30%-st, vaid kordadest. See tähendab, et see muutus parandaks automaatselt olukorda energiajulgeoleku valdkonnas ja parandaks ka igaühe isikliku perebilansi olukorda. Sellepärast, et küsimus ei ole ju mitte selles, et Eestis peaks olema energia odav, vaid ennekõike selles, et energiakulutused peaksid meie ostukorvis olema võimalikult väikesed. Selles mõttes orienteerida majandust lootuse peale, et kuskilt õnnestub leida odavat energiat, on väga ekslik. On oluline, et korrutis – energiahind ja selle kulu – oleks võimalikult väike, mitte energiahind võimalikult madal.
Kuidas siis õnnestub neid energiakulutusi vähendada? Ma vastan küsimustele juba ette. Kas see on võimalik mis tahes paneelmaja puhul, mis tahes korteri puhul? Võib-olla mis tahes korteri puhul mitte, aga enamiku puhul on. Mida selleks on vaja teha? Soojustada hoone väljastpoolt niimoodi, et soojusjuhtivus oleks piisavalt madal. Tagada, et hoone oleks õhukindel, mis ei ole väga keeruline. Asendada vähese soojapidavusega aknad hea soojapidavusega akendega. Paigutada soojustagatisega ventilatsioonisüsteemid. Paigutada katustele päikesekollektorid, et suvisel ajal vähendada miinimumini lisaenergia vajadust sooja vee saamiseks, võtta kasutusele näiteks akumulatsioonipaagid, millesse koguda energiat nii päikesekollektoritest kui heitveest, milles on märkimisväärselt sooja jne. See annab Eesti oludes tulemuseks energiakulutuse umbes 30–50 kWh/m² aastas ja selle muutuse keskmine hind on praegu 4500 krooni ühe ruutmeetri kohta. Seda tuleb teha ühekorraga, seda tuleb teha terviklahendusena, sest sellesama asja lahendamine jupphaaval ei anna mingit tulemust, vaid tekitab lisakulutusi. Ja siis see probleem, mille ees enamik korteriomanikke tänapäeval on: pankade usaldus nende suhtes lõpeb tasemel 2500 krooni ruutmeetri kohta, kui sedagi, st väga kõrge omafinantseering, mistõttu seda barjääri tavaliselt ei ületata. Need lisatagatised võimaldaksid muudatust teha.
Nüüd küsimus, kas see on võimalik. Me oleme näinud, kuidas on võimalik, et meil on olemas n-ö raisusõidukid ja säästusõidukid. Kõik on neid näinud, paljud on neid isegi kasutanud – nii ühte kui teist. Nii et öelda, et tehnoloogiliselt ei oleks selline muudatus võimalik, oleks sügavalt ekslik. Täpselt samasuguse muutuse saame tekitada oma igapäise elukeskkonna jaoks ehk asendada raisumaja, milles piltlikult elamispinna iga ruutmeetri kohta kulutatakse praegu kolm kanistrit kütteõli aastas, elukeskkonnaga, kus kulutatakse umbes kolm liitrit kütteõli elamispinna iga ruutmeetri kohta aastas. See tehnoloogiline muudatus on samamoodi võimalik nagu muudatus, mida te olete oma igapäises ümbruses näinud seotult autodega ja liiklemisega.
Olud ja eeldused, mis meil on vajalikud, on sellised, nagu mainitud: 1,1 miljonit elanikku 25 miljonil ruutmeetril, esialgne energiakulu selles arvutuses, mille graafikuid ma teile kohe näitan, on rehkendatud 280 kWh/m² aastas, lõplik energiakulu 40 kWh/m² aastas. Renoveerimiskiirus, eeldades, et renoveeritakse kogu see elamufond, on 10% elamufondist aastas, energiahinna tõus tagasihoidlikult arvestades 10% aastas, ehitusmaterjalide, seadmete ja töö kallinemine umbes 6% aastas. Juhin tähelepanu veel ühele olulisele asjale. Juhul, kui Eesti korterites-elamutes sellist renoveerimist ette ei võeta, maksavad need inimesed 20 aasta jooksul ühe ruutmeetri kohta kütusekulusid 12 000 – 13 000 krooni. Seda on päris palju.
Vaatame nüüd graafikut. Punane joon graafikul iseloomustab seda, milline on raisumajade energiakulu 20 aasta jooksul, kui mingeid muudatusi ei tehta. See on kokku 350 miljardit krooni. Kui nendes raisumajades kasutada energiasäästu meetmeid, siis nende maksumus jääb kümne aasta jooksul 130–140 miljardi krooni vahele ja selle tulemusena asenduks see punane energiakulude kasvu graafik arusaadavalt rohelise energiakulude kasvu graafikuga ehk energiakulutuste vähenemine  oleks rahalises vääringus 250 miljardit krooni. Selle rahaga, mis muidu haihtuks atmosfääri, maailmaruumi, oleks tehtud selge plaan, millisel moel investeerida ja millisel moel majandust edendada.
Meie laenude anatoomia on tänapäeval väga lihtne. See on Eesti Panga viimase kaheksa aasta andmestik, kust me näeme, millisel moel laenujääk ja hoiuste jääk on muutunud. Muutus on hoiuste jäägi kahjuks, kusjuures pange tähele, perioodil 2001–2007, kuni 2008. aastani ei ole nende laenujääkide orientatsioon ühelgi moel olnud energiasääst, mille tõttu ka see protsess ise, mis on toimunud, ei ole orienteeritud säästmisele. Võimekus laenata, nagu te näete, on märkimisväärne ja arusaadavalt on laenuriskid, mida kodanikud on võtnud, andnud märkimisväärse osa Eesti majandusest ja märkimisväärse osa Eesti ehitussektorist. Mis on juhtunud eluasemelaenudega viimase 12 kuu jooksul, see on ka näha Eesti Panga andmetest – need on kukkunud ja kukuvad tõenäoliselt veelgi. Arvata võib, et eluasemelaenu võtmine eelmise aasta detsembris ei ületa 500 miljonit krooni, ja võib oletada, et eluasemelaenu võtmine selle aasta jaanuaris ei ületa 300 või 400 miljonit krooni, võib-olla on see veelgi väiksem. Laenuvõtmine, kodanike valmidus riskida on olnud see, mis on üleval hoidnud märkimisväärset osa meie majandusest ehk ehitussektorit. Ehitussektor on aastatel 2000–2007 kasvanud sellisel moel ehk umbes 60 miljardi kroonini aastas, millest märkimisväärne osa on ka inimeste omaehituse mahtudel. Arusaadavalt on selsamal graafikul nüüd – kahjuks mul neid andmeid ei ole – langemistrend.
Nüüd põhiküsimus: kas selliste garantiide andmine tähendab kohustusi riigieelarvele? Siin tuleb teha väga selgelt vahet, mis asi on riigile võetav laen (see on nagu auklik ämber, mis lõppkokkuvõttes tühjaks jookseb) ja mis riigi poolt antav garantii, mis realiseerub kohustusena ju ainult sel määral, kuivõrd neid garantiisid on vaja rahaks pöörata. Kuna tegelikult antakse neid garantiisid enne pankade poolt valitud ja kontrollitud laenuprojektidele, siis riigi risk 10 miljardi puhul on väga väike. Tekib küsimus, miks peab seda eksponeerima 10 miljardina? Väga lihtsal põhjusel: sellepärast, et see rahanumber on tegelikult väga selge signaal, et ollakse huvitatud jätkusuutlikust ühe sektori edendamisest ja selgest edendamisest, milleks on ühtpidi ehitussektor, kuid teistpidi, nagu te, head kolleegid, aru saate, ka energiasäästusektor.
Nüüd küsimus, kas meil tõesti ei ole siis näiteid selle kohta, et tagatised ei ole automaatselt kohustused riigieelarvele. Vastupidi, meil on näiteid väga palju. Toon näite majandusministeeriumi väljatöötatud tugipaketist, kus riigi abi ettevõtetele on kuni 50% garantiidena ja ülejäänu, juhin tähelepanu, on rahaliste väljamaksetena või laenude refinantseerimisena. Mida ütleb seesama majandusministeeriumi enda dokument? Ta ütleb, et paketi mõju Maastrichti kriteeriumide täitmisele sõltub sellest, kuidas riigi panust statistiliselt kirjeldatakse. Ehk küsimus on kirjeldamises, mitte a priori selles, kas tegemist on otsuse eelnõus oleva garantiiga või mitte. Meenutan siinkohal mu enda küsimust rahandusminister Padarile. Ma küsisin, kas nende toetusmehhanismide puhul, mida riik annab ettevõtetele, on riigi kohustus reaalsete tehingute hulk või kohustuste määr, ja rahandusminister vastas meile väga selgelt: "Selge, et tänases kontekstis, kus me oleme võimalikke ettevõtluse toetamise ja lisagarantiide andmise pakette analüüsinud, oleme seadnud eelduseks, et nad saaksid olla kajastatud finantseerimistehingutena ja ei kajastuks otseste kuludena ning selle tõttu ei pingestaks ka valitsussektori defitsiiti." Ehk rahandusminister on öelnud poliitiliselt selge sõnumi. See, mida majanduskomisjonis on meile teatanud Rahandusministeeriumi ametnik, et  a priori kohustustena, on ilmselt vale.
Kui me tuleme tagasi selle juurde, kui palju see meede tegelikult Eesti majandust edendaks, siis Swedbanki tehtud analüüsis, kus nad toetuvad omaenda kogemusele, öeldakse, et selline 10 miljardi kroonise garantii väljapakkumine – juhin tähelepanu, mitte riigieelarvele kohustuse võtmine, vaid väljapakkumine – suurendaks järgneval perioodil elamusektorisse kas siis uute korterite ostuks või renoveerimiseks minevat rahasummat umbes 100 miljoni krooni võrra kuus. Ehk tagasihoidlikult arvestades võiks ehitussektori maht kahe aasta jooksul taastuda just nimelt võetavate krediitide alusel ja majandus edeneda. Ja see on valiku küsimus, kas 50 uut korterit kuus või ca 500 energiasäästlikuks renoveeritud korterit kuus. See on väga selgelt meie valik, need mehhanismid on väga selged ja mõistetavad, seda enam, et Riigikogu ei otsustaks täna mitte selle käivitamist, vaid kohustaks valitsust omaenda teadaolevatele hoobadele tuginedes välja töötama needsamad mehhanismid, mis selle tagatise annaksid ja selle tagatise majanduses toimima paneksid.
Majandusministeeriumis ettevalmistatud energiasäästumeetmed on oma rahalise mahu ja kasutuse iseloomu poolest selgelt ebapiisavad ega saa tekitada põhimõtteliselt mitte mingisugust märkimisväärset muutust ehitussektoris, kus me sooviksime kindlasti ju kasvu näha – kasvu koos energiasäästuga. Ehitussektor on praegu kõige kiiremini kukkuv sektor, kõige suurema tööpuuduse allikas. Juhin tähelepanu veel ühele olulisele asjale: juhul kui selline energiasäästu kogemus Eestis tekiks, siis ettevõtted, inseneribürood, nõustamisettevõtted, kes sellega toime tulevad, oleksid automaatselt ka meie ekspordi kasvatajad selles valdkonnas, sest nõu ja oskused, mis puudutavad energiasäästu, ei ole vajalikud mitte ainult Eestile, vaid on vajalikud kõigile meie lähiriikidele ja ka tervele Euroopa Liidule.
See on lühidalt selgitus ja põhjendus, milliseid muutusi me selle otsuse eelnõu tulemusel loodame. Ma loodan, et olen andnud kolleegidele piisavalt palju tõendeid selle kohta, et valitsusel on tegelikult olemas valmidus, hoovad, meetmed, viisid, kuidas neid garantiisid eksponeerida sellisel moel, et me Maastrichti kriteeriumide täitmisega ummikusse ei läheks. Sellega on minu ettekanne lõppenud ja ma ootan teie küsimusi. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kuulates sinu väga põhjalikku ja tänuväärset ettekannet, läks mu mõte sinna kanti, et ilmselt on meil järjepidevus esivanemate tarkusega katkenud. Nüüd otsime siis lahendusi, kuidas ehitada selliseid maju, mis teaduslikul baasil üles ehitatuna võib-olla sarnanevad lausa nende majadega, mida meil tulevikus tuleb kuu peale ehitama hakata. Aga kui tulla konkreetse otsuse  ja 10 miljardi suuruse garantii juurde, siis praegusel hetkel on riigil tõenäoliselt väga raske sellist garantiid välja käia. Kuid et visualiseerida seda 10 miljardit, võib öelda, et  see ei ole midagi muud kui 1/3 Eesti riigimetsast. Kui sina oleksid peaminister, kas sa paneksid 1/3 riigimetsast tagatiseks?

Vastan järjekorras. Esiteks, meie esivanematel ei olnud energiasäästliku ehitamise tarkust tegelikult olemas. Selles mõttes hea küsija eksib. Meie esivanemate tarkusest ehitatud hoonete keskmine energiakulu on ca 400 kWh/m² kohta aastas, selline hoone on tüüpiline Eesti palktare, rehielamu vms. Need olid targad ehitised selles kontekstis, et metsas oli puid, mis ei maksnud kütusena mitte sedavõrd palju, ja seetõttu on selline esivanemate tarkus ka toiminud. Seda esiteks.
Teiseks, 10 miljardi tagamiseks ei kujuta küll ka metsa pantipanek erilist riski, nii nagu ei kujuta – ma loodan, et suutsin seda ka tõestada – mitte mingit erilist riski meie olemasolevate reservide pantipanek. Juhin tähelepanu, praegu arutatakse väga intensiivselt seda, et võtta laenu ehk kasutada riigieelarve täitmiseks katkist ämbrit, võtta laenu mahus, mis on umbes sama suur kui kõnealune garantii. Nagu ma loodan, sain selle teile selgeks teha, et garantii andmine ei tähenda automaatselt selle garantii kasutamist. Ma loodan, et sain teile selgeks teha, et sellise garantii väljakuulutamine tekitaks automaatselt riskivalmidust ja tähendaks majanduse edendamist ehitus- ja energiasäästusektoris 100 miljoni krooni võrra kuus, mis ei ole üldse vähetähtis. See ületab mitu korda seda võimekust, mis majandusministeerium on oma energiasäästuprogrammis välja pakkunud. Ehk kui te niimoodi juba küsisite, siis peaministrina, teades tehnoloogilist tausta ja seda, et tegemist ei ole mitte Kuu peale ehitatavate majadega, vaid väga mõistlike energiasäästumeetmetega 21. sajandil, oleks mul tõepoolest olemas julgus neid tagatisi selle garantiimehhanismi jaoks pakkuda.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Rein Ratas.

Tänan, proua juhataja! Hea ettekandja! Oma sisutihedas seletuskirjas te teete viite passiivmajadele. Palun öelge, kas passiivmajade kohta on oma seisukoha või seisukohad andnud ka tervisekaitse institutsioonid nii meil kui mujal, silmas pidades eeskätt õhuvahetust. Olen rääkinud.

Teie küsimus on igati õigustatud sellepärast, et mitte ainult Eestis, vaid ka näiteks Soomes on pikka aega harrastatud passiivmajandust, mille passiivsus ehk väike energiatarve tuleneb asjaolust, et maja on hästi isoleeritud ja kehva õhuvahetusega. Nüüdisaegne passiivmaja standard, mis on kasutusel Saksamaal, Šveitsis ja Austrias, näeb ette aruka ja komfortse õhuvahetuse ehk ca 30 m³ õhku iga majas viibiva elaniku kohta tunnis. See tähendab, et sellises passiivmajas on tagatud õhuvahetus, sellega kaasnev komfort, ja järelikult nende õhuvahetusseadmete soojatagastusvõime peab olema piisav, et mahtuda Kesk-Euroopa laiuskraadil passiivmaja standardi piiresse, milleks on energiakulu 20 kWh/m² kohta aastas. Meie eelnõus toodud energiakulutuse piir 40 kWh/m² kohta aastas, nagu te aru saate, on topelt suurem ja nendes raamides mõistlikku õhuvahetust tagada ei ole keerukas. Seetõttu sobib ka selline renoveerimisstandard ideaalselt tänapäeva Eestis kehtivatesse tervisekaitse normidesse.

Sõna saab kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea esineja! Kas praegu, viimastel aastatel, ütleme, viimase kümne aasta jooksul ehitatud kortermajad vastavad teie pakutud säästunõuetele?

Ei vasta, sest viimase viie-kuue aasta jooksul ehitatud majad, mitte ainult kortermajad, vaid tavalised eramajadki on ehitatud enamjaolt kinnisvaraturu konjunktuuri silmas pidades, pööramata olulist tähelepanu hügieenile, komfordile ja energiasäästule. Neid on müüdud lootuses, et majanduskasv jätkub igavesti. Selle tõttu, kui te loete tänase päeva kinnisvarauudiseid, on olukord ju selline, nagu maakleridki küllalt selgelt ütlevad, et enamik müümata majadest jääb müümata seepärast, et nende energiakulu on teadmata või siis potentsiaalsele ostjale arulagedalt kõrge, õhuvahetussüsteem ja kõik muud konstruktsioonielemendid on tehtud täiesti kontrollimatult ja ebamõistlikult. Sellele saate kinnitust kas või nendestsamadest näidetest, kus inimesed järjest rohkem ja rohkem, rääkimata kodudest ja lasteasutustest, kurdavad, et hallitusseened on teinud kehvasti ehitatud ja kehvasti valitud isolatsioonimaterjaliga majas oma töö ja levitavad siseruumidesse märkimisväärselt toksiine.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kuulates selle eelnõu kohta tehtud ettekannet ja neid energiasäästu mõtteid ja vajadusi, tuli mulle ette, et nii mõnigi korteriühistu Eestis on selle peale mõelnud ja ka tegutsema hakanud juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Eks sellepärast ole väga populaarsed ka need KredExi kaudu pakutavad energiasäästu toetavad meetmed. Siit küsimus: kas ettekandja on mõelnud teha või on juba teinudki samalaadseid tutvustusi ka korteriühistute liidu kaudu, näiteks selle liidu korraldatavatel üritustel, et korteriomanikud ise saaksid võimalikult palju informatsiooni, kuidas omaenda vara edaspidi mõistlikumalt kasutada?

Aitäh hea küsimuse eest! Loomulikult on korteriühistute liidule tutvustatud neid võimalusi ja on tutvustatud ka kõnealust otsuse eelnõu. Siiamaani on korteriühistud lootnud toime tulla rahaliste vahenditega, mis jäävad vahemikku 1500–2500 krooni ühe ruutmeetri kohta, ja toimetanud küllaltki kõrges omafinantseerimise kontekstis ehk omafinantseeringud on nõutult ca 20-30%. Selle summaga, mis jääb 1500 ja 2000 krooni vahele ruutmeetri kohta, on võimalik saavutada maksimaalselt kolmandik energiasäästu, üle selle juba vaevaliselt. Ehk siis korteriühistutele tänastes laenutingimustes antavatest rahalistest vahenditest jääb mõnevõrra puudu, et saavutada seda täiuslikku ressursisäästu, millest kõnealuses ettekandes juttu oli. Kuna ka pangad ega tagatisasutused, nii nagu seda on KredEx, ei ole siiamaani esitanud piisavalt selgelt nii karme energiasäästu nõudeid, nagu otsuse eelnõus on kirjeldatud, siis ei ole inseneribürood, kes neid asju on projekteerinud, samuti ehitajad ja materjalimüüjad, arusaadavalt sellisele turusegmendile orienteeritud. Korteriühistute liit on igal juhul kinnitanud, et neile võiks selline lähenemine meeldida. Kindlasti on korteriühistute hulgas selliseid, mis oleksid valmis juba lähiajal nendele karmidele tingimustele vastavaid ümberehitusi alustama. Aga arusaadavalt on selleks vaja, et rahasummad oleksid tagatud, kuna pangaliidu andmetel ütlevad pangad nagu ühest suust, et lisatagatiste puudumisel on nende võime korteriühistutega suhelda kehvapoolne, vajalikud on riigi lisatagatised. Ise näeksin ma hea meelega, et lisatagatiste asemel oleksid rahalised väljamaksed, kuid ka tagatiste sissetoomine lähtub eelkõige just koalitsioonipoliitikute hoiakust, et liigseid lisakulutusi riigieelarvest ei peaks tegema, mida tegelikult see otsuse eelnõu hetkel väldib.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Trivimi Velliste.

Aitäh, proua aseesimees! Lugupeetud härra ettekandja! Ma tuleksin korraks tagasi meie esivanemate tarkuse juurde. Nagu ma aru sain, ei ole esivanemate rajatud majad väga energiasäästlikud. Kas see tähendab seda, et ka kõnesolev säästuprogramm ei puuduta ajaloolisi hooneid, eriti mitte neid, mis on mälestistena kaitse all ja kus hoonete remontimisel ja restaureerimisel on ranged piirangud?

Kinnitan teile, et nende puhul võib tulla raskusi, näiteks sellistel puhkudel, kui hoone katust ei saa muuta ega sinna päikesekollektoreid kinnitada, kuigi olen Saksamaal sellist lahendust näinud ja tõesti keskaegsete kirikute puhul. See on tõepoolest muinsuskaitse otsustada. Sellist energiasäästumeedet saab tõenäoliselt rakendada vanade hoonete puhul, millel on paksud kiviseinad ja kus energiaakumulatsioon toimub hoone seinas. Aga teatud muinsuskaitseliste hoonete puhul ei osutu  energiasäästumeetmete rakendamine tõepoolest võimalikuks. Samas, kui me räägime majanduse kasvatamisest, siis peaksime silmas pidama just nimelt neid 1,1 miljonit ühistukorterlast, kellest enamik elab, tõsi küll, juba ammu ehitatud majades, mis aga loodetavalt niipea muinsuskaitse alla ei lähe, ma mõtlen Mustamäel, Lasnamäel, Õismäel, Annelinnas ja kus iganes sellistes kohtades olevaid maju.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Hannes Astok.

Aitäh! Hea ettekandja! Nimetasite siin muistseid eestlasi kui mitteenergiasäästlikult käituvaid inimesi. Sellega ei saa küll nõus olla, ka rehetare ehitamisel peeti kindlasti silmas, et see võimalikult soe oleks, sest metsa inimestel ei olnud, tuli kas hagu korjata või metsa varastada, mis on eestlastele igiomane traditsiooniline tegevus olnud. Loomadega koos ühes majas, ühes toas elamine eeldas, et ventilatsioon oleks piisav. Nii et küllap leiti optimaalne tasakaal kütte- ja ventilatsioonivajaduste vahel. Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Oma ettepanekuga toote välja ühe aspekti ehk finantsküsimuste lahendamise majade renoveerimisel. Kas see on praegu põhiline, miks Eestis elamuid energiasäästlikult ei renoveerita, või on veel mingeid küsimusi? Või on see teadlikkus? Mina omast kogemusest ja kolleegide kogemusest võin väita, et oluline probleem on ka see, et kui sa tahad maja energiasäästlikult renoveerida, siis leida adekvaatset projekteerijat, kes sellega toime tuleks, on rohkem kui keeruline.

Tuleme kõigepealt tagasi meie esivanemate juurde. Meie esivanemad olid loomulikult väga lugupeetud ja toimetasid oma ajas täiesti mõistlikult. Samas meenutan teile siinkohal, et veel 18. ja 19. sajandi vahetusel, kui meie esivanemad olid ehitanud juba väga palju rehielamuid, kus loomadega koos elati ja mida suurte ahjudega köeti, õpetati Göttingeni ülikoolis, mis oli toona väga lugupeetav ülikool, soojust ja soojusnähtusi kui mingit mõistetamatut vedelikku, mis ühelt kehalt teisele üle voolab. Ehk ütleme niimoodi, et möödunud 200 aasta jooksul oleme omandanud soojusfüüsikas ja muudes tehnoloogia- ja teadusharudes nii palju uut, et patt oleks seda kasutamata jätta ja metsast jätkuvalt hagu varastada.
Aga kui tulla tagasi selle juurde, milline on kõnealuse garantii mõju majandusele, siis jah, finantsvaldkonnas pakutakse välja selgelt majanduslikku jätkusuutlikkust tõestav meede. Uskuge, 10 miljardit krooni tagatisi tundub riigi poolt pakutuna püsivana nii pankadele kui tõenäoliselt ka ettevõtetele. Ja kui me räägime sellest, mis on meie majanduse probleem, et meie majanduse probleem on see, et ettevõtete profiil ei vasta olemasolevatele turgudele, siis see on üks võimalus, mismoodi finantstagatise iseloomu, energiasäästlikku iseloomu täpsustades suunata ettevõtete majandust just nimelt selles konkreetses valdkonnas.
Kui me aga esitame nüüd küsimuse, kas keegi meile praegu projekteeriks või teeks midagi sellist, siis me jääme tõepoolest hätta. Neid arhitektuuribüroosid on ehk ühe käe näppudel üles lugeda, ehitusettevõtteid samamoodi, konsultatsiooniettevõtteid või laboreid on ka üksikuid. Samas küsime teistpidi, majandus on ju rahvusvaheline: kas väljapakutava, üle viie aasta toimiva majandusministeeriumi pakutava kas 60 või 400 miljoni krooni peale tuleks ükski rahvusvaheline ettevõte Eestisse midagi tegema? Vastus on loomulikult eitav – see turg ei tundu lubav. Kuid seesama oskusteave, mille puuduse üle me Eestis kaebleme, on ju olemas neis riikides, kus seda tehnoloogiat on arendatud, kogetud ja katsetatud, nimetame siin Euroopa Liidu riikidest kas või Austriat ja Saksamaad, Euroopa Liidust väljaspool olevatest riikidest Šveitsi. Olen veendunud, et suure ja jätkusuutliku tagatise ja nimelt energiasäästule orienteeritud tagatise väljakuulutamine tekitab meie majandusruumi suhtes rahvusvahelist huvi. Ja majanduse rahvusvaheline iseloom on ju just see, mis majandust kasvatab. See võiks headele kolleegidele teada olla.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lauri Luik.

Aitäh! Algatuseks ma soovin kiita selle eelnõu algatamise eest, sest minu arust on samuti teema väga oluline. Olles ka ise oma magistritöö raames selle teemaga üle aasta tegelnud, julgen tõesti öelda, et Eesti peaks võtma sama suuna, nagu on võtnud näiteks Euroopas Saksamaa, või miks mitte sellise, nagu on võtnud USA. Küll aga ei ole ma veendunud selles, kas riigi finantsiline sekkumine on siin kõige õigem, pigem mingi muu seadusandlik regulatsioon.
Minu küsimus seisneb aga selles, et lisaks nendele aspektidele, mis te seletuskirjas välja toote, on arukal hoonel ju tegelikult väga palju muid olulisi tehnoloogilisi aspekte. Kas te teadvustate endale, kui palju reaalselt maksab koduautomaatika, mis on tarvilik ühe mõistliku, aruka hoone ehitamiseks, ja kui palju maksab ja mida kujutab endast hooneautomaatika installeerimine vanasse korterisse, mis tegelikult tähendab mõne tehnoloogia, näiteks X10 puhul täielikku kapitaalremonti?

Aeg, kolleeg!

Hea magistritöö kirjutaja! Tean väga täpselt, mida see tähendab. Olen juhendanud päris mitmeid magistritöid samal teemal ja õpetanud päris piisavalt üliõpilasi. Kinnitan teile, et samal moel, nagu erineb säästuauto raisuautost, erineb automaatika, mis on välja töötatud umbes 20 aastat tagasi, tänase päeva automaatikast. Ei ole kogu selle süsteemi juhtimiseks vajalik elektrooniline panus oluliselt kallim ühe mobiiltelefoni hinnast, kui sedagi. Ehk kui me räägime korterelamute renoveerimisest ja kui te soovite saada tehnilist vastust peamisele küsimusele, millisel moel üles ehitada piisavalt hästi toimiv soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, siis see lahendatakse tänasel päeval järgmiselt. Hoone seina kinnitatakse plaatsoojusvahetajaga ja suhteliselt lameda ülesehitusega ventilaatorimootoriga soojavahetaja ventilatsioonisüsteem, mille küljes on süsihappegaasiandur ja mis käivitub siis, kui süsihappegaasi tase ületab teatud piiri, ja lülitub välja siis, kui see on uuesti tagasi vajalikule tasemele langenud. Kogu sellise investeeringu maht ühe 60–80 m² korteri puhul ei ületa tõenäoliselt 25 000 – 30 000 krooni ja on kogu investeeringus suhteliselt väike osa. Mis aga puudutab seda, kas finantsinvesteeringute lubamine on kõige parem viis, mismoodi reguleerida majandust, siis võiks liberaalse maailmavaatega erakonna liikmele olla ju arusaadav, et majandust liigutab inimese soov kasumit teenida. Kui ei ole tagatud jätkusuutlik majandusruum selleks, et kasumit teenida, siis seda kasumit teenima ka ei minda. Ükskõik kui karmid on reeglid, milline peab välja nägema uus või renoveeritud hoone, kui mitte keegi nende reeglite pealt – ma saan aru, et silmas peeti karme ehitus- ja renoveerimisreegleid – tulu teenida ei saa, kui tulu teenimise jätkusuutlikkus tagatud ei ole, siis tegelikult majandus selles valdkonnas ka ei kasva, mis on enam-vähem selge. Selle tõttu ongi meie eelnõus ette nähtud selline hea majakas, mis kõigile kasumihimulistele ettevõtjatele näitab just nimelt riigi valmidust pakkuda jätkusuutlikult tagatisi, kui nad ajavad arukat äri, vähendavad energiakulu jne.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Hea ettekandja Marek! See on kõige parem idee, millega te olete siin peaaegu kahe aasta jooksul välja tulnud – ma mõtlen sina ja teised rohelised. Õigemini pole see mitte teie kõige parem idee, vaid eelnõu. Ma usun, et see oleks tõesti teostatav ja majandusministeeriumil, samuti nii Keskkonnaministeeriumil kui ka Rahandusministeeriumil tuleks selle kallal tõsist tööd teha. Mis sa arvad, kui palju aega võtaks, et töötada välja selline programm, mida oleks tõesti võimalik ellu viia? Kas pool aastat või mõni kuu? Kas seda oleks võimalik sel aastal käivitada või mitte?

Hea küsija! Majandusministeeriumi ametnikud, kes on väisanud meie majanduskomisjoni, on kinnitanud, et nemad on juba ammu tegelnud täpselt samade asjadega ja neil on kõik juba peaaegu ette valmistatud ja ära otsustatud, kõik eelnõud juba peaaegu valmis. Just selle tõttu polevat kõnealusel otsuse eelnõul mingit mõtet. Tegelikult on nad peamise küsimuse ära vastanud. Kuna nad on hingelt ja ihult valmis, siis kui Riigikogu sellise otsuse teeb, ei võta kõikide vajalike otsuste ja juba ettevalmistatud asjade veidi täpsustamine tõenäoliselt rohkem aega kui kaks-kolm kuud. Majandusministeeriumi ametnik kinnitas majanduskomisjonis, et tegu on vaid protseduurilise küsimusega ja olemasolevatesse plaanidesse sobitub see päris hästi.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Tõnu Juul.

Loomulikult on teie välja öeldud mõtted igati õiged, aga mulle tunduvad need natuke kosmilised. Tegelikult peaksime kogu oma riigi nende nõuete täitmiseks ringi ehitama. Aga küsimus on väga lühike: millises korteris või elamus te ise elate?

Mina elan täiesti tavalises korteris, n-ö ühistukorteris. Ja väga raske on veenda ühistu liikmeid selles, et tuleks võtta suuremat laenu. Ühistu liikmete jaoks on omafinantseeringu tase kõrge, sest summa, mille pank laenuks annab, on liialt väike. Ning see ei ole mitte ainult minu korteriühistu, vaid väga paljude muude ühistute põhiline probleem.
Nüüd küsimus sellest, kas tegemist on mingisuguse kosmilise nõudega. Ilmselt hea kolleeg Ergma oskaks sellele paremini vastata, aga kinnitan, et tegemist ei ole absoluutselt mitte kosmilise eesmärgiga. Energiasäästuta on Eesti riik eksisteerinud juba päris mituteist aastat. John Kennedy ütles aastal 1961, et ameeriklased peaksid Kuule jõudma. Kuule jõuti aastal 1969. Meie ei ole 17 aastaga teinud ühtegi sammu energiasäästu suunas, vaid oleme sellest ainult rääkinud. Tänavu on, nagu te teate, innovatsiooniaasta. Nüüd on käes see hetk, kus mitte kosmiliste, vaid täiesti Maa-pealsete ja riiulist võetavate tehnoloogiate abil õnnestuks käivitada mehhanism, millega saab järgmise kümnendi jooksul Eesti elanike energiakulutusi ja nende väljaminekuid õhu kütmiseks märkimisväärselt vähendada. Ja nupud, mille abil seda teha saab, on siin saalis.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Urmas Klaas.

Hea ettekandja! Tolles Riigikogu otsuse eelnõus te kirjutate vähemalt 10 miljardi krooni ulatuses laenutagatistest. Olge nii lahke ja rääkige täiskogule tolle vähemalt 10 miljardi krooni määratlemise loogikast. Miks see maht on selline? Miks mitte väiksem või suurem? Kust see number tuleb?

Püüan selgitada. Nagu te slaidilt näha võisite – ma ei saa seda teile küll enam näidata –, on Eesti ühistukorterite kogu renoveerimisvajadus kümne aasta peale jaotatuna 130–140 miljardit. Sellega oleks võimalik saavutada vajaminev energiasäästu baastase. Arvatakse, et kui niisuguse projekti puhul 10% ulatuses tagatisi pakkuda, siis need võiksid ka toimima hakata. Sellest see 10 miljardit tulebki. Ja nagu ma ütlesin, andis minu palvel kavale hinnangu ka Swedbanki analüüsiosakond. Nende kogemus hüpoteeklaenude turul ütleb, et 10 miljardit tagatisena võiks garanteerida selles sektoris laenude mahu kasvu 100 miljoni krooni võrra kuus. Seega hüpotees, et 10% tagatisi võiks majanduse uuesti käima lükata, on saanud ka kaugemalt ja teisest valdkonnast kinnituse. Tõepoolest, kui see sektor kasvaks 100 miljoni krooni võrra kuus, siis kahe aasta jooksul me oleksime suutelised osa ehitussektorist taastama. Ma ei tea, kas see on piisavalt täpne seletus, aga eks seadusloome juhindubki paljus intuitsioonist. Meil ei ole seadusloome kõrgema matemaatika õpikut olemas, see tulenebki rahvasaadikute ja muude poliitikute intuitsioonist, kohtumistest, tunnetusest ja millest iganes.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Indrek Saar.

Hea ettekandja! Tänan ettekande eest! Mul on tõesti väga kahju prognoosida, et sellele eelnõule näidatakse siin saalis täna rohkem punast kui rohelist tuld. Mis ei tähenda, et mul oleks iseenesest midagi punase värvi vastu. Aga küllap sinu tsiteeritud Ameerika presidendil oli aastal 1961 üsna palju informatsiooni, enne kui ta välja ütles, et võiks Kuule minna. Miks ma sellele viitan? Sest meie kolleeg Hannes Astok küsis, kuidas meil on lood projekteerijatega. Sa ütlesid, et neid on välismaalt küllaldaselt saada. Aga mis nende töö maksma võiks minna ja kuidas tagada, et pärast seda, kui need projekteerijad on oma projekti esitanud, on võimalik leida ka projektijuhid ja selle töö teostajad, kes ka tõesti aru saavad, mida nad teevad?

Head kolleegid! Kui te oleksite sama täpselt üritanud iga viimast kui detaili seaduslooja tasemel arutada siis, kui Sotsiaalministeeriumis muudeti pensionikorraldust ja pensionide kättesaamise viise ja mida kõike veel, siis tõenäoliselt meil niisuguseid prohmakaid, nagu täna on, ei oleks.
Aga kui me tuleme selle eelnõu juurde tagasi, siis ma võin nendele küsimustele täiesti täpselt vastata. Üks eelnõu väga oluline osa, mis tegelikult on majandusministeeriumis juba ette valmistatud, näeb ette teavituskampaaniat, näeb ette ettevõtjatele ja töötajatele vahendeid täiendus- ja ümberõppeks. Tegelikult on meil täna ripakil ja sihipäraselt kasutamata küllaltki suur hulk Euroopa ühisraha. Mis puutub koolitusse, siis ühte ehitustööd oskav inimene on suuteline suhteliselt kergesti selgeks õppima ka mingid muud ehitustööd. Nende tööde puhul ei ole mitte midagi üle mõistuse keerukat, nende puhul on oluline teatud distsipliin, teatud järgnevus, teatud tehnika õige kasutus – nagu iga muugi töö puhul. Me oleme avatud majandusega keskkonnas ja täpselt samuti, nagu meid on nõustanud raudtee müümise või ostmise osas tont teab kust pärit väliskonsultandid ja me pole muretsenud sellepärast, kuidas nad oma tööd teevad, nii ei maksa meil muretseda ka, kuidas teevad tööd muud konsultandid, kes on piisavalt targad. Uskugem majanduse iseregulatsiooni võimesse, uskugem liberaalsusesse ja mõistlikkusse, mis vabas ühiskonnas toimib! Arvan, et kõikide nende tööde mahtumine mainitud 4500 krooni piiresse ruutmeetri kohta on täiesti mõeldav.
Juhin tähelepanu veel ühele asjale: majandussurutis ei ole tabanud mitte ainult Eestit, see on iseloomulik tervele Euroopale. Juba aastal 2007 andis esimene majanduse tagasilöök endast märku sellega, et kõrgeltharitud Saksa ehitus- ja masinatööstuse insenerid üritasid leida ja leidsidki endale uued töökohad kes Hiinas, kes Taiwanis. Neid rändab siiamaani sinna väga palju sellepärast, et nende oskusteavet vajatakse. Meie põhiprobleem on raiskamine ja miks mitte lahendada seda parema tehnoloogia abil. Arvestades asjaoluga, et meie elukeskkonna kulud on väga suured, pole tõenäoline, et sellise konsultatsiooni tasu, mis säärases projektis tavaliselt on 3–6%, saab Euroopa konsultantide appi kutsumisel takistuseks. Teostajad aga on loomulikult need kohalikud inimesed, kes on tööta jäänud ja kellele on vaja rakendada ümberõpet. See on meie majandusarengu sisu: konvergents, koolitus, teadmismahukus, arukus jne. Ja ressursisäästlikkus, eks! Nii et roheline nupp on täna õige nupp.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Kalle Palling.

Hea ettekandja! Te sõnasite täna ka, et meie energiasäästuga ei ole tegelnud. Minu arvates on Eestis juba piisavalt kaua astutud samme selles suunas, et meie hooned muutuksid energiasäästlikumaks. Alustades kas või sellest, et väga paljudel hoonetel on aknad ära vahetatud, jne, jne. Kas te arvate, et riigi poolt garantii andmine on piisavalt tugev mõjur, et rahvas hakkas kasutama kõige mõistlikumaid lahendusi? Või olete siiski ka sellel arvamusel, et inimeste teadlikkus on veel liiga madal ja tuleks hoopis rohkem kõigile võimalusi tutvustada ja rahvale sobivamaid lahendusi pakkuda? Kas te oskate täna öelda, millised on ikkagi kõige paremad lahendused?

Täpselt! Kordan veel kord, et inimeste majanduslik käitumine sõltub nende teadlikkusest märksa vähem kui nende huvist teenida kasumit. See võiks teile kõigile ju arusaadav olla. See teadmine on majanduse alus. Majanduse alus on põhimõte, et toetatakse vaid ettevõtteid, mis on suutelised tootma kasumit ja säilitama oma kapitali. Sellel ei ole üldjuhul ettevõtja teadlikkusega suurt pistmist. Kasum kui signaal on see, mille poole liigutakse.
Kõnealune garantii näitab tee kätte, kuna selle garantiiga on seotud väga selged tehnoloogilised tingimused, millisel puhul see garantii realiseerub. Ka näitab see kätte tee, kuidas kehval ajal on võimalik riigi toega kasumit teenida. See on kõige parem õpetaja!
Täpselt samamoodi oli võimalus kasumit teenida – ja andkem endale aru, seegi oli väga hea õpetaja –, kui Eestis toimus 1992. aastal rahareform. Keegi ei hakanud siis tõstma eestlaste teadlikkust selles vallas, kuidas saada ettevõtjaks. Siis said enamjaolt kõik ettevõtjaiks või muidu usinateks inimesteks ning just selle tõttu, et avanes võimalus teenida kasumit. Ma arvan, et energiasäästu puhul on need mehhanismid täpselt samasugused. Ja pidev rääkimine sellest, kuidas me peame tõstma inimeste teadlikkust ja neid koolitama, et nad saaksid kõigest aru ja teeksid kulutusi mingist kohustusest lähtudes, majanduses ei toimi. Sellest saame aru isegi meie – täiesti rohelised inimesed. Üritagem ka majanduse edendamisel olla ikkagi n-ö sisulised! Lähtugem nendest refleksidest, nendest märgisüsteemidest, nendest ajenditest, mis majanduses on üldmõistetavad ning mis on tõenäoliselt toiminud siin aastatuhandeid, võib-olla veelgi pikemat aega. Ma arvan, et ka laiaulatuslik säästmine algab sellest – sellest lähtuvad kõik. Kõik, kes soovivad sisemisest veendumusest lähtudes säästa, need saavad seda nagunii teha. Lihtsalt majandusolud peavad olema kõigile ühetaolised.
Kunagi aastate eest Tallinna Ülikoolis ühte olulist uuringut tehes tuvastas sotsioloog Georg Tamm väga huvitava asja. Kui küsitleti ettevõtjaid ja muid inimesi sel teemal, kas nad on valmis oma tehnoloogiavalikuid tehes lähtuma säästlikkusest, tuli välja üks oluline kriteerium. Kõik nimelt olid seda valmis tegema, kuid ainult ühel juhul: kui kõigile kehtivad samad reeglid. See on majandamise alus: kõigile peavad kehtima ühed ja samad arusaadavad reeglid, kõigil peab olema ühesugune tegevusruum, ühesugune võimalus teenida kasumit. Siis majandus edeneb ka säästlikkuse valdkonnas.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Peep Aru.

Lugupeetud ettekandja! Tegin ka väikese rehkenduse, arvestades kohta, kus ma elan. Ilma esivanemate ja asjatundjate tarkuseta, vaid oma kogemuste põhjal õnnestuks mul 20 aastaga, kui ma vähendan soojakulutusi kuus korda, kokku hoida ca 200 000 Eesti krooni, mis teeb napilt 1500 krooni m² kohta, kui teie plaani alusel renoveerimiseks läheks. Sellepärast ma küsin teie erakonna küsimuse. Nimelt on härra Trapido iga majandusprognoosi ja iga eelarve arutamisel küsinud: millisena te arvestate oma kalkulatsioonides toornafta hinda täna, kümne aasta pärast ja 20 aasta pärast?

Nagu te aru saate, ei ole ühiskonnas makstav sooja hind seotud üldse mitte nafta või gaasi hinnaga. Praegu maksab nafta kõvasti alla 50 dollari, sooja hind Eestis on ikka umbes 1000 kr/MWh. Loota, et nafta hinna ajutine alanemine tekitab mingeid muutusi ettevõtete hoiakutes ja et nafta hind jääbki alanema, oleks veidi pentsik. Majanduses on energia hind tegelikult kogu 20. sajandi vältel tõusnud. Meie lähtekoht oli järgmine. Soojuse hinnaks võtsime 20% odavama hinna, kui see on täna Eestis keskmiselt. Meie arvestuses oli soojuse hind 800 kr/MWh – ükskõik, mis kandjatelt see soojus pärineb. Elektri hinnaks arvestasime 1200 kr/MWh, selle tõusu kiiruseks oli rehkendatud 10% aastas. Ma arvan, et enam-vähem nii palju see tõusma hakkabki. See on rehkenduse alus. Milline saab olema nafta hind? Nagu ma ütlesin, me võime ükskõik millist mudelit rakendada – tõenäoliselt on keskmine hind 20 aasta jooksul 150 ja 200 dollari vahel.

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme järgmise ettekande juurde. Palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Toomas Tõniste!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Majanduskomisjoni istungil tänavu 12. jaanuaril toimus Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks" eelnõu arutelu täiskogule saatmiseks. Eelnõu esindaja, Riigikogu liige Marek Strandberg andis ülevaate eelnõu eesmärkidest ja sisust. Ma ei hakka seda siin ümber jutustama, te kuulsite kogu selle jutu põhilises juba ära.
Teisena sai sõna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Madis Laaniste, kes selgitas komisjonile, miks ministeerium ja valitsus seda eelnõu ei toetanud. Esiteks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on kinnitanud programmi "Korterelamute renoveerimislaen", mida finantseeritakse osaliselt Euroopa Liidu struktuurifondidest. Programmi eesmärk on saavutada rekonstrueeritavate korterelamute 20% energiasääst. Selle programmi kogumahuks on planeeritud 766 miljonit krooni. Teiseks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium algatab majade vähest energiakasutust puudutava oskusteabe arendamise projekti, mida toetatakse Šveitsi finantsmehhanismi raames saadava toetuse abil. Selle projekti kogumaksumuseks on planeeritud 62 miljonit krooni, mis on mõeldud viieks aastaks. Ning kolmandaks, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium hakkab peagi rakendama energiasäästu sihtprogrammi 2007–2013 ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008–2013 meetmeid, mis näevad ette hoonete energiasäästlikkusele kaasa aitavat tegevust.
Rahandusministeeriumi riigirahanduse ja strateegia osakonna juhataja kohusetäitja Urmas Koidu selgitas meile ka Rahandusministeeriumi seisukohti tagatiste katteallikate osas. Ta sõnas, et ideed kütuse ja energia kokkuhoiule suunatud hoonete laialdaseks rekonstrueerimiseks väärivad küll toetamist, kuid stabiliseerimisreservi kasutuselevõtt ja suunamine ühte valdkonda on suhteliselt riskantne. Samuti on problemaatiline, et tagatise summa on kohustus, mis peab olema kaetud, ning seda ei ole võimalik vajadusel muudesse valdkondadesse suunata.
Komisjonis arutati ka sihiks seatava energiatõhususarvu saavutamise ja stabiliseerimisreservi kasutamisega seonduvaid probleeme ja võimalusi. Avaldati kahtlust, kas korteriühistud on praeguses majandusolukorras valmis võtma täiendavat laenu.
Juhtivkomisjoni ettekandjana andsin komisjonile ülevaate ka töögrupi arutelust. Töögrupi üldine arusaam on, et tegu on tõeliselt positiivse ja tulevikku vaatava eelnõuga. Mina isiklikult ei saa sellest aru, et kardetakse kõnealuse eelnõu positiivset mõju, mille tulemusena kodude energiakulu väheneks kümnete miljardite kroonide võrra ehk teisisõnu vastav import Eestisse väheneks kümnete miljardite kroonide võrra. Ja samas, kui see eelnõu ei stimuleeri piisavalt inimesi muutma oma kodud energiasäästlikuks, siis ei tule ka riigil midagi garanteerida. See oleks võrdlemisi lihtne minupoolne seletus tolle arutelu juurde.
Tegin ettepaneku saata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 381 täiskogule arutamiseks s.a 20. jaanuaril. Komisjon toetas seda ettepanekut konsensusega. Komisjoni esimees tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata, hääletusel oli häälte vahekord 3 poolt, 3 vastu ja 1 erapooletu. Seega komisjon ei toetanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, täiskogule otsustati teha ettepanek eelnõu otsusena vastu võtta. Juhin tähelepanu sellele, et eelnõu arutatakse ühel lugemisel ja selle vastuvõtmine nõuab koosseisu häälteenamust. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on teile küsimusi. Esimesena saab sõna Mark Soosaar.

Lugupeetud ettekandja! Kui otsustada tänase arutelu järgi, siis tundub, et enamik meist on selle idee suhtes üsna positiivselt meelestatud ja arvab, et asjal on jumet. On ju praegu nii riigi kui rahva ellujäämist toetavate ideede puudus. Aga kas teile ei tundu, et rohelised on oma ideega natuke valesti välja tulnud? Nad esitasid selle Riigikogu otsusena, mis tähendab vajadust nüüd kohe otsustada, kas idee läheb käiku või mitte. Kas ei oleks õigem olnud välja tulla seaduseelnõuga, mida saab kolmel lugemisel rahulikult arutada. Marek Strandberg tegi täna väga huvitava ja põhjaliku analüüsi, oleks ehk targem teemat kauem vaagida ja siis otsus langetada. Kas komisjonis polnud juttu, et oleks võinud ideega teises vormis välja tulla?

Sellest komisjonis juttu ei olnud. Aga see jäi arutelust tõesti kumama, et eelnõu sisusse ei ole paljud süvenenud. Mõned arvud selles tekitavad hirmu ja nii tehakse väga kiire otsus, süvenemata eelnõu sisusse. Ma ise olen ka seda meelt, et kui oleks võimalik teha parandusettepanekuid ja eelnõu edasi menetleda, oleks kõigil võimalus rohkem teemasse süveneda ja neid positiivseid ideid toetada. Ja kui eelnõus on midagi negatiivset või mis muidu ei sobi, siis seda muuta.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et sellegi otsuse eelnõu kohta oli võimalik teha parandusettepanekuid nagu kõigi muude eelnõude kohta? Või ma eksin?

Võimalus oli olemas, aga kahjuks seda ei kasutatud. Mulle jäi mulje, et sellesse ei süvenetud piisavalt, see võib-olla ongi põhjus. Kui laiemalt teemat vaadata, siis eks alati ole raha jagamine tunduvalt lihtsam kui teha tulevikku suunatud otsuseid. Energiasäästu teema nõuab korralikku süvenemist ja seepärast ehk ettepanekuid ei olnudki.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad sõna võtta? Avame läbirääkimised. Esimesena saab Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon suhtub sellesse eelnõusse positiivselt. Mis on selle eelnõu teinud nii hirmuäratavaks, et kõigile oponentidele tundub, et nüüd kohe-kohe langeb taevas maa peale? Tegelikult olukord nii hull ei ole. Kui siin räägitakse 10 miljardi ulatuses riigi laenutagatistest, siis vahet ei ole: kui 10 miljardit on liiga suur arv, anname siis ühe miljardi. Aga ärme käitume täna niimoodi, et me selle teema üleüldse kõrvale lükkame. Kusagilt me peame alustama.
Me otsime praegu Eestile ideed, kuidas riigisiseselt oma majandamist elavdada. Ma tunnistan ausalt, et minu ja ka minu kolleegide jaoks oli üsna šokeeriv fakt, et 1,1 miljonit eestimaalast elab korteriühistutes. See tundub uskumatult suur arv! Ning kui Riigikogu ja valitsus annavad nendele inimestele õnge, mitte ei sööda neile kala, siis on see üks jumalale meelepärane tegu. Meil tuleks erimeelsused unustada ja võib-olla unustada isegi see, kes on tolle eelnõuga siia tulnud. Tunnistagem endale, et tegemist on ääretult progressiivse algatusega, mis tõepoolest aitaks inimestel, keda me oleme valitsema seatud, oma eluga natukene paremini toime tulla. Hiljutine minevik näitas meile, millise kiirusega sööstsid üles kõikvõimalikud soojaarved. Praegu neid küll korrigeeritakse, aga uskuge mind, energiakandjate hinnad maailmas üldiselt alanema ei kipu.
Ei ole mina ega ka suur osa teisi Eesti Keskerakonna fraktsiooni liikmeid väga paljudes asjades rohelistega nõus. Roheliste mõttemaailm ei ole mitterohelistele inimestele pahatihti arusaadav, sest Keskerakond reeglina maadleb reaalpoliitiliste ja sotsiaalsete probleemidega ning puutub nendega kahjuks isegi liiga palju kokku. Samas on roheliste natuke lillelapselik lähenemine maailmale vahel ergutav ja, mis seal salata, võib-olla uue nurga alt mõtlema ärgitav. Praegu on Eesti Keskerakonna fraktsiooni seisukoht, et algatust on mõistlik toetada. Kogu selle algatuse olemuse ja reeglistiku väljakujundamisega võiks Vabariigi Valitsus tegelda.
Oleme ausad, ega meil oma tulevikust praegu väga selget pilti ei ole. Üks on aga kindel: tegu oleks kindlasti ka Eesti kinnisvaraarenduse järgmise etapiga. Sellist aega, kus ka iga taksojuht kinnisvara arendab – andke mulle andeks, taksojuhid, aga selline ütlemine on rahva hulgas käibel, sest rahvas on hiljutise kinnisvarabuumi tagajärjel üsna massiliselt õnnetu –, Eestisse enam ei tule. Ja kui me suudame rahva elamistingimused kuidagiviisi paremaks muuta, anda Eesti ehitajatele ja ka muu tööstuse ettevõtetele lisatööd – peale keerukate seadmete, mis kahjuks tuleb mujalt maailmast sisse osta, läheb ju tarvis tervet rida abividinaid, mida on võimalik Eestimaal toota –, siis selle programmi käivitamine meie valitsuse targal juhtimisel oleks väga ilus tegu. Aitäh!

Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Mart Jüssi.

Hea istungi eesistuja! Head kolleegid! Lillelapsena on mul olnud võimalus ja väljakutse juhtida ühte Läänemere piirkonna parlamentide töörühma, kes tegeleb kliima- ja energiaküsimustega, ja seda juba poolteist aastat. Mõne sõnumi ma tooksin sealt töörühmast ka siia Riigikogu saali kõigile teadmiseks. Teemad, mida me seal arutame, on seotud kliima ja energeetikaga. Suures osas eeldavad need teemad naaber- või piirkonna riikide ühiseid otsuseid, kokkuleppeid, läbirääkimisi. Kuid üks küsimus, mis selgelt eristub teistest teemadest, mida me seal töörühmas arutame ja milles me püüame ühist platvormi leida, on nimelt seesama energiasääst. Ja erinev on see selles mõttes, et seal ei ole vaja midagi kellegagi kokku leppida. Iga riik, iga linn, iga maja, iga inimene saab seda teha ja mõnes mõttes on lausa kohustatud seda tegema.
Kui me vaatame maailma energiakandjaid, siis on selgelt välja joonistunud neli suurt kütusegruppi: naftatooted, tuumkütus, taastuvkütused ja süsi. Meie oma töörühmas aga räägime ka viiendast kütuseliigist, mis on igaühele kogu aeg kättesaadav, see on energiasääst. Ja see on säärane kütus, et kui me sellega peaksime kujundlikult öeldes sõitma, siis me võiksime seda teha, gaas põhjas. Seal pole mingit mõtet tagasi hoida, laseme lennata nii palju, kui vähegi võimalik. See on võimalus, mida kasutades me säästame oma aega, oma raha, oma tervist – väärtusi, mis on ülimalt kallid, aga mis paraku kuluvad liigsel määral seetõttu, et me oma teiste kütustega mõistlikult ümber ei oska käia.
Täna on siin sellest juba juttu olnud, aga ma kordan veel: praegusel keerulisel ajal ja raskustes ehitusturul annaks see lisavõimaluse inimestele, kes oskavad oma käsi kasutada selleks, et asju kokku panna. Sest mida see energiasääst muud on kui majade ehitamine või ümberehitamine, ja sellega me oleme viimastel aastatel ju tegelnud. Me võime sellest teemast siin saalis rääkida erineval moel. Üks võimalus on rääkida sellest, nagu täna tegi Marek Strandberg, on võimalik teema kohta küsimusi esitada ja neile vastata. Me võime sellest rääkida nii, nagu me rääkisime siin ühel augustipäeval, kus jäi kõlama mõte, et kogu aeg me räägime, ja räägime, aga mitte midagi ei tee. Sellepärast ma olen nõus, et selle olulise protsessi ehk energiasäästu juhtimise nupud asuvad tõesti siin saalis. Need ei ole mitte need nupud, millega reguleeritakse saali laevalgustust, need on nupud, millega meie riiki juhitakse. Ja need on teie ees laual: punane ja roheline. Roheline tähendab energiasäästu, punane tähendab vanamoodi jätkamist.
See hääletamine ei ole salajane, see hääletamine on, vastupidi, väga avalik, nii et nendele nuppudele tekivad nimed juurde, kui te neile täna vajutate. Mõelge selle peale! Protsesside taha tekivad nimed ja meile jääb meelde, kuidas me sellel ilusal päeval täna siin otsustasime, milline on meist ühe või teise suhtumine oma keskkonda, oma ühiskonda ja oma väärtustesse. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt tahaksin rohelisi tänada otsa lahtitegemisel ja meeldetuletamisel, et meie põhiseaduse § 53 ütleb, et igaüks meist peab säästma elu- ja looduskeskkonda. Tahaksin Marek Strandbergi ettekandele ühe Strich'i veel juurde lisada. Tema jutust võis jääda mulje, et me peame nuputama uusi eluasemeid, mis sarnanevad Kuu-laboratooriumidega, mida reguleerivad automaatika ja ma tea mis veel. Ma tahaksin natukene rääkida esivanemate nimel, kes kahjuks siin saalis esineda ei saa ja kelle vastu Marek Strandberg oli ülekohtune. Nimelt, kui me vaatame üht Eesti rehielamut, vaatame, kui säästlikult see meie esivanemate poolt täiustatud masin toimis – Le Corbusier on maja, kus inimene elab, nimetanud elamise masinaks –, siis näeme, et see oli ülimal määral energiasäästlik. Maja ehitati kümmekond sentimeetrit maapinnast madalamale, et ta võtaks maa soojust, keriseahju luuk tehti järgmisel päeval pärast kütmist lahti ja nii ei olnud maja vaja kütta isegi 30-kraadise külmaga, suits, mis korstnast välja läks, oli täiesti külm, sest kogu energia oli ära võetud. Meie esivanemad olid targad ja rehielamut pidi väliskülma eest kaitsma ainult kolmest küljest, sest neljandas küljes asusid loomad, kes kütsid seda hoonet oma keha soojusega. Me võiksime rehielamust rääkida pikalt ja lausa korraldada sel teemal konverentsi.
Tulles tänase eelnõu juurde, tahan kõiki erakondi üles kutsuda teema juurde tagasi tulema. Tuleks välja töötada korralik eelnõu, mida me saaksime siin kolm korda arutada, nii jõuaksime roheliste idee viimistlemiseni. Sest tahame või ei taha, meil siin saalis valitseb teatud inerts. See inerts ilmnes ka komisjoni ettekandes. Selgus ju, et jah, oli võimalus teha muudatusettepanekuid, kuid see võimalus jäi pühade ajal kahe silma vahele. Ärgem matkem täna mõtet maha! Töötagem sellega edasi! Ka sotsiaaldemokraadid toetavad põhimõtteliselt idee elluviimist, kuid otsigem selleks parimaid vorme! Aitäh!

Aitäh! Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Keit Pentus.

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Reformierakonna fraktsiooni arvamus energiasäästlikust ehitamisest ja renoveerimisest on positiivne. Me peame seda väga oluliseks teemaks ja arvame, et valdkonna kallal tuleb väga tõsiselt tööd teha. Aga tulla praeguses majandusolukorras välja ettepanekuga pakkuda 10 miljardi ulatuses riigipoolset garantiid – see ei ole realistlik ettepanek. Me ei saa nõustuda ka siin puldis esinenud Keskerakonna fraktsiooni esindajaga, kes ütles, et kui 10 miljardit ei sobi, siis vahet pole, teeme 1 miljardi. See ei ole samamoodi kuigi vastutustundlik lähenemine. Aga nagu ma ütlesin, me peame väga mõistlikuks ja oluliseks, et majandusministeerium tegeleb selle teemaga edasi, nii nagu ta komisjonis lubanud on. Ka peaksime meie siin saalis sobivat lahendust edasi otsima. Konkreetset eelnõu me oma fraktsiooniga paraku toetada ei saa – just põhjusel, et see sisaldab täiesti ebarealistliku riikliku rahalise kohustuse võtmise ettepanekut. Aitäh!

Kõnesoove rohkem ei ole, sulgen läbirääkimised. Kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia eelnõu täna lõpphääletusele ja kuna see vajab lõpphääletusel vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust, siis alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, enne eelnõu lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riiklike tagatiste andmine energiasäästlikuks ehitamiseks ja renoveerimiseks" eelnõu 381. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Otsuse eelnõu toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid 2. Eelnõu ei leidnud koosseisu poolthäälte enamust ning seda otsusena vastu ei võetud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli põhiseaduskomisjoni liikme kolleeg Vilja Savisaare.

Proua juhataja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjon valmistas Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks ette oma 12. jaanuari istungil. Komisjonile oli saabunud selleks ajaks kaks muudatusettepanekut: üks sotsiaaldemokraatidelt ning teine Isamaa ja Res Publica Liidult. Sisult olid need ettepanekud sarnased. Isamaa ja Res Publica Liidu muudatusettepanek oli aga täpsem ja konkreetsem ning see võeti ka aluseks, teiseks lugemiseks on see eelnõusse sisse kirjutatud.
See muudatusettepanek tähendab seda, et me koos Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 75¹ kehtetuks tunnistamisega muudame Vabariigi Ülemnõukogu XII koosseisu ning Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu liikmete pensioni seadust. Lühidalt öeldes tähendab see seda, et kui inimene, kellele on nimetatud Riigikogu koosseisudes olemise järel määratud parlamendipension ja kes on läinud pensionile ning asub siis uuele, näiteks ministri ametikohale, siis tal ei ole õigust saada Eesti parlamendipensioni. Ma võin need ametikohad teile kohe ette lugeda: see kehtib, kui inimene asub tööle Riigikogu liikmena, Vabariigi Presidendina, Vabariigi Valitsuse liikmena, Riigikohtu esimehena või liikmena, kaitseväe juhatajana, õiguskantslerina, riigikontrolörina, Eesti Panga presidendina või Euroopa Parlamendi liikmena.
Varem puudus sellest loetelust Euroopa Parlamendi liige. Seoses sellega on muutunud ka selle seaduseelnõu pealkiri. Nüüd on tegu kahe muudetava seadusega. Komisjon toetas neid muudatusettepanekuid konsensusega. Lisaks tegi komisjon otsuse saata eelnõu teisele lugemisele 20. jaanuaril ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia läbi kolmas lugemine neljapäeval, 22. jaanuaril. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Jürgen Ligi.

Austatud ettekandja! Kas on konkreetseid näiteid ka, et keegi saab säärases ametis nii palka kui pensioni?

Ma ei ole küll sada protsenti kindel, aga minu arvates kõik Euroopa Parlamendi liikmed, kes on jõudnud pensioniikka, saavad nii Eesti parlamendipensioni kui europarlamendi liikme palka.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui kolleegid soovivad avada läbirääkimisi, siis palun, olge lahked! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Eelnõu 363 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene ettepanek on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni tehtud, juhtivkomisjon on seda arvestanud. Teine ettepanek on tulnud Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonilt ning juhtivkomisjon on ka seda arvestanud.
Head kolleegid! Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud, eelnõu 363 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni algatatud säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme Mark Soosaare, keda siin saalis hetkel näha ei ole. Juhataja võtab 3 minutit vaheaega.
Lugupeetud kolleegid! Kuna ettekandja on saali jõudnud, siis kui teil midagi selle vastu ei ole, saame istungit jätkata. Kutsun kõnetooli Mark Soosaare. Palun!

Lugupeetud juhataja! Kõigepealt palun vabandust hilinemise pärast ja samas palju tänu Vilja Savisaarele, kes oma ettekande väga kiiresti tegi!
Keskkonnakomisjonis oli eelnõu 358 enne teisele lugemisele saatmist arutusel esmaspäeval, 12. jaanuaril. Nagu te päevakorrast teate, on säästva arengu seaduse täiendamise seadus täna teisel lugemisel. Eelnõuga tahetakse kõrvaldada üks meie seadusruumis kahe silma vahele jäänud asjaolu. Nimelt on säästva arengu seadust vaja täiendada paragrahviga biosfääri programmiala kohta. See hõlmab Hiiumaad, Väinamerd ja Läänemaad. Et seda UNESCO programmiga "Man and Biosphere" ("Inimene ja biosfäär") seotud programmi saaks meie seadusruumis jätkata, on vaja see lülitada nimetatud seadusse.
Esimese ja teise lugemise vahel saabus roheliste muudatusettepanek, kus olid üsna selgelt kirjas UNESCO programmi "Inimene ja biosfäär" põhimõtted ja komisjon otsustas seda muudatusettepanekut sisuliselt arvestada. Rohelised tegid ettepaneku "Inimese ja biosfääri" programmi põhimõte seaduses lausa detailselt lahti kirjutada. Komisjon sellega ei nõustunud. Komisjon jäi täiendusettepanekus viite juurde, et biosfääri programmialal töötatakse välja inimeste ja nende elukeskkonna tasakaalustatud suhete alused ning suunatakse planeerimis- ja arendustegevuse kaudu kohalikku arengut vastavalt UNESCO programmi "Man and Biosphere" eesmärkidele. See muudatusettepanek leidis komisjonis konsensusliku heakskiidu.
Kui me täna säästva arengu seaduse täiendamise seaduse eelnõu teise lugemise lõpetame, siis võiks Riigikogu juhatus lülitada eelnõu kolmanda lugemise päevakorda kolmapäeval, 28. jaanuaril ning siis täiendusettepaneku seadusena ka vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Tundub, et kolleegidel ettekandjale küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui te, kolleegid, soovite avada läbirääkimisi, siis saab seda praegu teha. Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava.
Eelnõu 358 kohta on laekunud kaks muudatusettepanekut. Esimene on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on seda arvestanud sisuliselt, teine ettepanek on keskkonnakomisjonilt ning juhtivkomisjon on seda arvestanud.
Head kolleegid! Me oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja saame eelnõu 358 teise lugemise lõpetada.
Tänase istungi päevakord on ammendunud. Kena tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 11.37.