Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonil on hea meel üle anda puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse §2² muutmise seaduse eelnõu. Selle seadusmuudatusega antakse võimalus pikendada eriarsti ettepanekul puude kontrolli tähtaeg tähtajatuks. Põhjus on väga lihtne. Nagu me teame, on mis tahes infosüsteemide kõige suuremaks ja kõige kehvemaks lüliks alati inimene. Me oleme näinud, kuidas inimeste valik tekitab Sotsiaalministeeriumi infosüsteemis küllaltki korralikke kollisioone. Selle eelnõu eesmärk ongi väntsutada puuetega inimesi sellessamas toimivas info- ja maksesüsteemis ja toetussüsteemis võimalikult vähe. Teatud anatoomilised ja füsioloogilised iseärasused on täiesti selgelt sellised, mille puhul võib öelda, et need ei parane ega kohane ega muutu mingil moel ajaga selliseks, et neid võiks pidada kadunuks. See on ka kõik.

Aitäh! Palun, kolleeg Inara Luigas!

Austatud kolleegid! Annan üle arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Arupärimine puudutab piiriületuse problemaatikat Kagu-Eestis ja Ida-Virumaal. Viimased kaheksa aastat on Eesti ja Venemaa piiriala elanikele kehtinud nimekirjade alusel soodusviisade süsteem, mis lõpeb s.a 18. jaanuaril ja kehtima hakkavad hoopis uued aktid. 20. detsembril 2006 on Euroopa Parlament ja nõukogu vastu võtnud määruse EÜ 1931/2006, mis annab Eesti Vabariigile võimaluse sõlmida Vene Föderatsiooniga kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks ning üleminekuks piiriületuslubade süsteemile kahepoolse lepingu. Välisministeerium on teinud Vabariigi Valitsusele mitu korda ettepaneku alustada Vene Föderatsiooniga läbirääkimisi kahepoolse lepingu sõlmimiseks kooskõlas eelnimetatud määrusega ja küsimust on arutatud välisministri ettepanekul ka Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamistel 15. novembril 2007, 7. veebruaril 2008 ja 30. oktoobril 2008. Vabariigi Valitsus on otsustanud informatsiooni küll teadmiseks võtta, kuid ei ole nõustunud alustama läbirääkimisi Venemaa Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks. Eesti Keskerakonna fraktsioon on algatanud 3. detsembril 2008 otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele Venemaa Föderatsiooniga kahepoolse lepingu sõlmimiseks kohaliku piiriliikluse korra kujundamiseks" eelnõu. Meil on siin mitu küsimust peaministrile ja arupärimisele on alla kirjutanud 21 Eesti Keskerakonna fraktsiooni liiget. Aitäh!

Aitäh! Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Eesti Keskerakonna fraktsioon soovib üle anda arupärimise minister Siim-Valmar Kiislerile. Arupärimine on seotud Narva-Jõesuus senimaani jätkuva segadusega valimiskomisjoni ja tollaste volikogu liikmete staatuse taastamise ümber. On esitatud neli küsimust, millele me soovime vastust. Alla on kirjutanud kuus fraktsiooni liiget.

Aitäh! Palun, kolleeg Jaanus Rahumägi!

Tänan, proua eesistuja! Vastavalt julgeolekuasutuste seaduse § 36 lõikele 5 esitab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon Riigikogule ülevaate komisjoni tegevusest. Seoses aprillisündmustega ja NATO luureskandaaliga on Eesti sisenenud uude ja suurte väljakutsetega julgeolekukeskkonda. Nõudmised selles väärikana püsida on väga kõrged. Kui siiani pidime põhiliselt vastama ootustele, mis olid meie rahva seatud, siis nüüd peame olema arusaadavad ja tõsiseltvõetavad ka rahvusvaheliselt. Riigivastased kuriteod on väga ohtlikud nii iseseisvusele kui ka riigi julgeolekule. Nimetatud kuritegudele on omane kõrge konspiratiivsusaste ning eesmärkide saavutamine kaugemas perspektiivis. Seetõttu pööravad julgeolekuasutused jätkuvalt suurt tähelepanu välisriikide võimaliku luureasutuse tegevuse tõkestamisele. Selline on selle ülevaate kokkuvõtte üks lõik. Ma soovitan kõigil Riigikogu liikmetel sellega tutvuda ja meelde jätta, mis siin kirjas on.

Suur tänu! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe eelnõu ja kaks arupärimist. Kui arupärimised vastavad Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse sätetele, siis edastan need  adressaatidele otsekohe. Eelnõu menetlusse võtmise otsustab juhatus kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjonid. Esiteks, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 12. jaanuaril algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse § 36 ja § 61⁴ ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 22 ja § 25¹ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon. Teiseks, keskkonnakomisjoni s.a 12. jaanuaril algatatud veeseaduse § 26² muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon.
Olen edastanud nelja Riigikogu liikme arupärimise majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsile ning viie Riigikogu liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole.
Head kolleegid, palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene punkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Evelyn Sepp Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui me korra mõtleme, millest peatselt lõpphääletusele minev eelnõu alguse sai, siis on väga kohane meenutada paar-kolm nädalat tagasi ajalehes Postimees ilmunud 1930. aastate analüüsi, mille võis lühidalt kokku võtta  järgmiselt: majanduse küll päästsime, demokraatiat kahjuks mitte!
Kui Vabariigi Valitsus rahvaloendust korraldava seaduseelnõu algatas, siis ta põhjendas seda meile vajadusega hoida kokku raha, põhimõtteliselt teades ette, et ta kavatseb rikkuda kõiki rahvusvahelisi eeskirju, nõudeid ja soovitusi, mis on rahvaloenduste korraldamiseks ette nähtud ja muuhulgas kohustuslikud ka Eestile.
On kirjutamata reegleid ja on kirjutatud reegleid. Eesti Keskerakonna fraktsiooni jaoks taandub olukord täna sellele, kas meil on põhjust uskuda, et meil on hea valitsus. Meil ei ole põhjust uskuda, et Eestis on väga vastutustundlik valitsus. Ei mõni aeg tagasi toimunu valguses ega ka täna, mis seal salata, n-ö moraaliankruks kujunenud minister Maripuu ümber toimuva valguses. Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta ja ei toeta seda sisuliselt sellel põhjusel, et me ei pea võimalikuks ega mõistlikuks, kui rahvaloendus toimub ühelt poolt eeldatavasti samaaegselt 2011. aasta parlamendivalimiste kampaaniaga ja teiselt poolt samal ajal maksudeklaratsioonide kogumisega. Olgu öeldud, rahvusvahelises plaanis pole aktsepteeritav, et need kampaaniad ühitatakse. Ma väga loodan, et vähemalt valitsuskoalitsiooni usk meid seekord alt ei vea ja need sündmused ei toimu üheaegselt. Aga meil ei ole siiski põhjust seda valitsust usaldada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Head kolleegid! Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahva ja eluruumide loenduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 354. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 25, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse, väärtpaberituru seaduse, äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu  teist lugemist. Ma palun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! See on üks üpris tehnilise iseloomuga seadus. Tema üks põhieesmärke on tuua Eesti õigusse üle Euroopa Liidu investeerimisfondide direktiivi põhimõtteid, konkreetselt aladirektiiv, millega täpsustatakse nõudeid selle kohta, millistesse vara liikidesse fondi vahendeid võib paigutada. Veel täiendatakse eelnõuga investeerimisfondide kohta avalikustatava teabe ja reklaami regulatsiooni: äriseadustiku ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muudatustega võimaldatakse börsiettevõttel paindlikumalt korraldada uusi või täiendavaid aktsiaemissioone. Lõpuks tehakse mitmeid tehnilisi muudatusi, eelkõige investeerimisühingute ja fondivalitsejate omakapitali arvutamise metoodika kohta.
Komisjon arutas seda eelnõu 9. detsembril ja 12. jaanuaril. Riigikogust, väljastpoolt komisjoni muudatusettepanekuid ei tulnud. Komisjon tegi neid seitse, valdavalt koostöös Rahandusministeeriumiga.
Esimene muudatus täpsustab kahes sättes garanteeritud tootlusega fondide kohta avalikustatavale teabele esitatavaid nõudeid. Teine ja seitsmes muudatus täpsustavad mõisteid.
Kolmas muudatus jätab eelnõust välja täiendava investeerimisühingute kapitalinõude arvutamise regulatsiooni, kuna muudetav seadus juba sisaldab viidet sellele regulatsioonile, mis on sätestatud teistes sama valdkonna seadustes. Neljas ettepanek täpsustab Euroopa Liidu õigusest tulenevat investeerimisühingu kapitalinõuete arvestamise korda. Viies ettepanek täpsustab viidet. Kuues täiendab juhtumite loetelu, millal võib Finantsinspektsioon lubada erandit kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest. Nimelt võib saneerimise tulemusel saada üks isik sihtemitendi üle valitseva mõju ilma seda eraldi taotlemata. See ei pruugi üldse olla saneerimise eesmärk ning Finantsinspektsioonil on sellisel juhul õiguslik alus teha teatud tingimustel kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest erand. See on selline eriolukord saneerimisseaduse tagajärjel. Muudatuste sisu on selgitatud ka tabelis ja kõik muudatused tegi komisjon üksmeelselt. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Asume nüüd muudatusettepanekuid läbi vaatama. Selle seaduseelnõu kohta on seitse muudatusettepanekut. Esimene ja teine on rahanduskomisjonilt, arvestatud täielikult. Kolmas, neljas, viies, kuues ja seitsmes on kõik rahanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seaduseelnõu 376 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun kõnepulti ettekandjaks rahandusminister Ivari Padari!

Austatud proua juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on teile arutamiseks esitanud raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõus sätestatud regulatsiooni eesmärk on harmoneerida 14. juunil 2006. aastal vastu võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv ning teha raamatupidamise seaduses väiksemaid täiendusi ja muudatusi. Eelnõu on välja töötanud Rahandusministeerium. Koostöös majanduskomisjoniga esitatakse eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul.
Teie ees oleva eelnõuga kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist tuleneva nõudena raamatupidamiskohustuslastele, kelle poolt emiteeritud hääleõiguse andnud väärtpaberid on võetud kauplemisele Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, kohustus lisada majandusaasta aruande üheks osaks olevale tegevusaruandele eraldiseisva alajaotisena ühingujuhtimise aruanne. Ühingujuhtimise aruande lisamise eesmärk on avalikustamise kaudu tugevdada äriühingu juhtimise raamistikku ning luua eeldused kaasatava kapitali maksumuse alandamiseks.
Finantsinspektsioon andis 1. jaanuaril 2006. aastal välja soovitusliku juhendi "Hea ühingujuhtimise tava", mis on mõeldud järgimiseks eelkõige aktsiaseltsidele, mille aktsiad on võetud kauplemisele Eestis tegutsevale reguleeritud turule. Juhendis kirjeldatud põhimõtted on emitendile täitmiseks soovituslikud ning iga emitent otsustab ise, kas ta võtab need põhimõtted juhtimise korraldamise aluseks või mitte. Emitent kirjeldab hea ühingujuhtimise tava aruandes äriühingus rakendatavaid juhtimistavasid, lähtudes põhimõttest "täidan või selgitan". Kui emitent ei järgi hea ühingujuhtimise tava, esitab ta aruandes mittejärgimise põhjused. Eelnõu ettevalmistamise ajaks olid emitendid esitanud Finantsinspektsioonile juba kaks aastat hea ühingujuhtimise tava järgimise aruandeid. Selle tulemusel on meil juba praegu hea ühingujuhtimise tava rakendamise ja ühingujuhtimise aruande koostamise kogemused, millele eelnõu koostamisel on ka toetutud. Kahjuks peab tõdema, et emitendid ei ole majandusbuumi ajal piisavalt väärtustanud ühingujuhtimise aruannet. Ühingujuhtimise aruanne tugevdab äriühingute usaldusväärsust, andes investoritele, finantseerimisasutustele ja avalikkusele võimaluse saada vajalikku informatsiooni ettevõtte juhtimissüsteemide kohta, mis on oluline investeerimis- ja finantseerimisotsuste langetamisel. Samuti aitab ühingu juhtimissüsteemide avalikustamine tõhustada äriühingute sisekontrolli tööd. Praegune majanduslanguse olukord paneb emitente senisest enam väärtustama ühingujuhtimise aruannet kui ühte võimalust tugevdada juhtimise raamistikku ja alandada kaasatava kapitali maksumust.
Lisaks eelnimetatule sisaldab eelnõu ka õigusnorme, millega tunnistatakse kehtetuks tegevjuhtkonna deklaratsiooni esitamise nõue, täpsustatakse, millisel hetkel peaks raamatupidamiskohustuslasel olema konsolideeritavaid üksusi, et tekiks konsolideeritud majandusaasta aruande koostamise kohustus, sätestatakse edasimüügi eesmärgil soetatud tütarettevõttele konsolideerimise nõuded. Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud 1. juuli 2009.
Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõus sätestatud raamatupidamise seaduse muudatusi on vaja eelkõige selleks, et harmoneerida meie seadussätteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga. Kindlasti ei ole väheoluline ka raamatupidamiskohustuslaste halduskoormuse vähendamine tegevjuhtkonna deklaratsiooni regulatsiooni tühistamise tulemusena. Tänan!

Suur tänu, lugupeetud härra rahandusminister! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Järgmisena kutsun kõnepulti ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Taavi Veskimäe.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu kahel korral. Esimest korda eelmise aasta 4. detsembril, kus olid kohal nii rahandusminister kui ka Rahandusministeeriumi vastava valdkonna inimesed. Käsitlesime eelnõu sisu ja otsustasime põhimõtteliselt saata eelnõu esimesele lugemisele, esimene lugemine lõpetada ja määrata ka muudatusettepanekute tähtaeg, 28. jaanuar 2009. Kuid Tallinna linn on teatavasti vaidlustanud Riigikohtus raamatupidamistoimkonna juhendite põhiseaduspärasuse, millega Tallinn taotles tegelikult raamatupidamistoimkonna juhendite põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist. Seetõttu otsustas majanduskomisjon, et enne kui selle eelnõuga siia suurde saali tullakse, oodatakse ära Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus. Sellest tulenevalt otsustati, et enne kui täiskogu ette tullakse, arutatakse seda eelnõu veel 12. jaanuaril.
12. jaanuaril komisjon seda eelnõu enne esimest lugemist ka käsitles ja me vaatasime läbi Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsuse raamatupidamistoimkonna juhendite põhiseaduspärasuse kohta lähtuvalt Tallinna linna esitatud hagist. Kui hästi lühidalt öelda, siis selles otsuses ei tegeldudki sisuga, vaid tõdeti, et põhiseaduse § 3 lõike 1 järgi teostatakse riigivõimu, avalikku võimu meie põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, mis tähendab seda, et raamatupidamistoimkonna juhend on soovituslik, aga mitte kohustuslik. Ehk tegelikult asus Riigikohus tõesti seisukohale, et kohalikud omavalitsused ei pea lähtuma oma majandusaasta aruande koostamisel raamatupidamistoimkonna juhendites toodud nõuetest. Sellest lähtuvalt tegi majanduskomisjon enne esimesele lugemisele saatmist ühe muudatuse ja eelnõu on nüüd teie ees muudetud kujul. Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõust jäeti välja § 1 punkt 4, mis kohustas riiki ja ka kõiki teisi riigi raamatupidamiskohustuslasi, kelle põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine, lähtuma arvestuspõhimõtete ja informatsiooni esituse viiside valikul Eesti heast raamatupidamistavast. Põhimõtteliselt see tähendab seda, et neile kehtivad rahvusvahelised raamatupidamisstandardid, mis teeb muidugi audiitorite ja kõikide finantskontrolöride jaoks elu keerulisemaks, aga ma arvan, et Rahandusministeerium lahendab selle mitte sisulise, vaid tegelikult juriidilise probleemi ilmselt lähiajal rahandusministri määrusega nii, et asi oleks ka põhiseadusega kooskõlas. Niisiis sellest Riigikohtu otsusest tulenevalt tegime me sellise muudatuse.
Teise muudatusega parandasime lihtsalt ühe algataja vea või tagasime võrdse kohtlemise. Kui rahandusminister siit kõnetoolist enne mind ütles, et lisainformatsiooni peavad hakkama esitama ainult aktsiaseltsid, siis majanduskomisjon tegi täienduse, et lisaks aktsiaseltsidele peaksid seda nõuet järgima ka osaühingud, kelle hääleõigust andvad osad on võetud kauplemiseks Eesti või muu lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturule, st nemad peaksid hakkama samamoodi tegevusaruandes esitama lisainformatsiooni. Nii oleksid emitendid – nii osaühingud kui aktsiaseltsid – selle kohustuse mõttes võrdselt käsitletud.
Nende kahe muudatusega on eelnõu siin täiskogu ees ja põhimõtteliselt jäi majanduskomisjon oma esialgse otsuse juurde, et täna esimene lugemine lõpetada ja muudatusettepanekute tähtajaks määrata 28. jaanuar kell 6 õhtul. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 28. jaanuar 2009 kell 18. Seaduseelnõu 373 esimene lugemine on lõpetatud.
Meie päevakord on ammendatud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp 14.27.