Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Vilja Savisaar, palun!

Härra juhataja! Head kolleegid! Annan koos kolleegidega Keskerakonna fraktsioonist üle arupärimise sotsiaalminister Maripuule. See puudutab töötukassa ja Tööturuameti ühendamisest tekkivaid kulutusi nii riigile kui ka inimestele. Teatavasti läheb Tööturuameti ja Eesti Töötukassa ühendamine hinnanguliselt riigile maksma üle 20 miljoni krooni. Ümberstruktureerimise tulemusena ei jätka tulevane töötukassa oma tööd avaliku teenistuse seaduse alusel ning töötajatega tuleb sõlmida töölepingud. Tööturuameti likvideerimise tõttu praegused töötajad koondatakse ning neid ootab ees sõltuvalt tööstaažist kopsakas koondamishüvitis, olenemata sellest, kas nad jätkavad oma tööd tekkivas uues asutuses või mitte. Seoses sellega esitame ministrile neli küsimust. Aitäh!

Toomas Varek, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Annan üle 19 Keskerakonna fraktsiooni liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Lugupeetud peaminister on öelnud, et kui me tahame minna üle eurole 2011. aastal, siis tuleb piirata avaliku sektori palgatõuse. Eilses Eesti Päevalehes avaldatud uuringutulemused aga paljastavad, et eelmistel aastatel ohtralt kerkinud ministeeriumiametnike palgad on jätkanud tempokat tõusu ka tänavu. Nende peamajade keskmine sotsiaalmaksuga maksustatav tasu töötaja kohta suurenes septembris möödunud aastaga võrreldes ligi 20%. Võrreldes eelmise aasta septembriga on kõige ohtramalt kasvanud Siseministeeriumi sotsiaalmaksuga maksustatavad kulud töötaja kohta: koguni 73%. Keskmise arvutamise puhul lähevad arvesse nii kõige kõrgema palgaga juhtkonna liikmed kui ka ministeeriumis kõige madalamat tasu saavad töötajad. Seega on Siseministeeriumis ametnike keskmine palk kasvanud üle 25 000 krooni. Ainukesena saab palgatõusu koondamistega saavutatud kokkuhoiuga põhjendada Rahandusministeerium, kus töötas tänavu 30. septembril mullusega võrreldes 49 inimest vähem. Anname üle arupärimise kuue küsimusega, millele me tahame vastust saada. Aitäh!

Tiit Kuusmik, palun!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni 22 liiget soovivad üle anda arupärimise peaminister Andrus Ansipile. See puudutab maksude laekumist. Vastavalt 8. detsembri Postimehe artiklile oli novembri lõpu seisuga riigile vähemalt 5 krooni võlgu 43 000 ettevõtet ja juriidilist isikut ning 157 000 eraisikut. Suurimad võlad ulatuvad aga kümnetesse miljonitesse kroonidesse. Maksuameti hinnangul on võlgade kogusumma kasvanud 18%. Eesti ettevõtted ja eraisikud on riigile kokku võlgu üle 4,3 miljardi krooni, millest piisaks suurema osa tuleval aastal eeldatava eelarve puudujäägi katmiseks. On aga karta, et osa raha jääb riigil saamata, kui maksuamet ei suuda küllalt paindlikult seda küsimust käsitleda. Sellest johtuvalt on peaministrile esitatud neli küsimust, millele soovime vastust saada. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm arupärimist, nende edasine menetlemine otsustatakse vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.
Annan nüüd edasi kaks teadet. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse Vabariigi Valitsuse s.a 8. detsembril algatatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ning määranud selle juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Teiseks, Riigikogu esimees on edastanud seitsme Riigikogu liikme arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Võime minna lõpphääletuse juurde. Kas võime alustada lõpphääletust? Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele nõuab eelnõu 339 Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 87 Riigikogu liiget, puudub 14.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Tulemusega poolt 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.  Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Maret Merisaare!

Austatud kolleegid! Hea juhataja! Täna me võtame vastu seaduseelnõu, mis kahtlemata muudab tsiviilkohtumenetluse praegusega võrreldes tunduvalt efektiivsemaks. Tooksin aga enne veel välja paar tähelepanekut seoses asjaga seotud isikute õigustega. Esiteks, eestkostja määramisest piiratud teovõimega täisealisele isikule, mis oli muudatusettepanek nr 280. Seaduseelnõust me loeme, et § 526 lõikes 3 asendatakse sõna "kolm" sõnaga "viis". Mida see tegelikult tähendab? Seletuskirjast loeme, et menetlusökonoomikast ja kulude kokkuhoiust lähtudes ning ka seetõttu, et tavaliselt on piiratud teovõimega täisealise isiku vajadus eestkostja järele pikaajaline, pikendatakse ajaintervalli, mille järel kohus vaatab läbi ja otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. See ajavahemik pikeneb nüüd kolmest aastast kuni viie aastani alates eestkostja määramisest. On aga küsimus, kas selline pikendamine on alati õigustatud – küllalt sageli ei lähe eestkostjat nii pika aja jooksul vaja.
Teiseks tahan rääkida esialgse õiguskaitse rakendamisest kinnisesse asutusse, sealhulgas ka tahtevastasele ravile paigutatud isikule, mis oli muudatusettepanek nr 287. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 534 lõikes 5 lühendatakse esialgset õiguskaitset kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse paigutamisest. Pärast isiku enda ja eksperdi ärakuulamist võib tähtaega pikendada kahe nädalani. Selle tähtaja sisse arvestatakse ka isiku paigutamine kinnisesse asutusse ekspertiisi tegemise eesmärgil. Praegu kehtiva seadustiku § 534 lõike 4 kohaselt võib esialgset õiguskaitset rakendada kuni kolm kuud ja pikendada seda kuue kuuni. Meil rohelistel on tekkinud järgmine küsimus. Näiteks psühhoosi tõttu tahtevastasele ravile suunatud isiku saab meedikute kinnitusel rahustite manustamise abil talle endale ja teistele ohutuks muuta alles kolmekuuse ravi järel. Seda ei saa kindlasti teha kahe nädala või näiteks nelja päeva jooksul. Eelnõus on ilmselt lähtutud pigem menetlusökonoomikast, kuid sellega võib kahjustada nii ravile saadetu õigust saada piisavat ravi kui ka nende isikute turvalisust, keda ta võib nii kiirel vabastamisel uuesti psühhoosiseisundisse langenuna ohustada.
Kolmandaks on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonil teatav kahtlus, kas halduskohtusse pöördumise riigilõivude tõstmine kolmekordseks on ikka seletatav vajadusega vabaneda pahatahtlikest kaebustest. Praeguses majandusolukorras vaevalt keegi hakkab ilma põhjendatud huvita, lihtsalt kiusu pärast kohtusse pöörduma.
Rohelised on üldjoontes eelnõu vastuvõtmise poolt, kuid me teeme õiguskomisjonile  ettepaneku siiski lähiajal meie tõstatatud küsitavuste juurde tagasi tulla. Ma ei tea, kui hea toon on oma isiklikust elust näiteid tuua, aga minu meelest on praeguses tsiviilkohtumenetluse seadustikus hulgaliselt võimalusi riigi raha ilmaaegu kulutada. Mina olen korteriühistu esimees ja mul on juba kuus kohtuprotsessi olnud ühe naabritädiga. Me soojustasime oma maja ära, võtsime pangalaenu, ent too tädi palub, et remonditegemise otsus kuulutataks õigustühiseks ja et taastataks remondieelne olukord. Ta väidab, et meie maja taga ei ole mitte mingeid rõdupüstikuid ja et mina olen selle soojustamise raha lihtsalt omale taskusse pannud. Mitte keegi seda vaatama ei tule, selleks peab võtma advokaadi, et ta korraldaks kohtvaatluse meie maja taga, kas seal on rõdupüstikud või mitte. 8. jaanuaril kell 10 on meil kohtuprotsess, kus ma pean kostjana aru andma. Minu meelest me peaksime sellise probleemi üle natuke mõtlema. Kui on ikkagi tegu psühhootilises seisundis või päris haigete inimestega, siis seadus ei tohiks lubada sääraseid kulutusi teha. Rääkimata paberitega skisofreenikutest, kes alatasa kohtuprotsesse algatavad. Aitäh!

Tänan teid! Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna esindaja Kalle Laaneti!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud külalised! 11. veebruaril 2008. aastal esitas Vabariigi Valitsus Riigikogu menetlusse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tuletan meelde, milleks seda eelnõu vaja oli. Seda oli vaja, et muuta kohtumenetlus tõhusamaks ja ökonoomsemaks ning tagada vähekindlustatud isikutele ja piiratud teovõimega isikutele parem kaitse. Ka peaks eelnõu seadusena vastuvõtmine suurendama kodanike usaldust kehtiva õiguskorra ja õigusemõistmise süsteemi vastu. Tsiviilkohtumenetluse regulatsiooni täiendamise vajadusele juhtis Riigikogule antud ülevaates kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta mullu tähelepanu ka Riigikohtu esimees Märt Rask.
Millised on seatud eesmärgid? Muuta menetlusdokumentide kättetoimetamine kiiremaks ja efektiivsemaks ning seeläbi kiiremaks ka kogu menetlus. Muuta menetlusabi, muu hulgas riigi õigusabi vähekindlustatud isikutele kättesaadavamaks. Niinimetatud väikenõuete menetlusreeglite lihtsustamine, piiratud teovõimega isikute õiguste laiendamine, riigi vastutuse suurendamine inimestele tekitatud kahju eest, ebaprofessionaalsete esindajate ja nõustajate lihtsam eemaldamine menetlusest, kohtu järelevalve kehtestamine tema määratud isiku üle (näiteks likvideerijad) ja kaheksandaks, mitmete naabrusvaidluste odavamaks ja kiiremaks muutmine. Eesmärgid on selged ja arusaadavad.
Kuid ühel hetkel muutus kõnealune eelnõu hoopiski riigieelarve täitmise üheks osaks. Lisati riigilõivuseaduse muutmise osa ja sellega Keskerakond nõus olla ei saa. Saame aru, et valitsuse eesmärk on muuta riigilõivuseaduse muutmisega tsiviilkohtumenetlus kulupõhiseks. Kohtumenetluse kulud peavad kandma kohtuliku kaitse soovijad. Kuna aga kohtuprotsesside keerukus ja pikkus on erinev, siis ei ole loogiline siduda kohtukulude katmist riigilõivudega. Põhiseaduse § 15 sätestab õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. See, et kohtusse pöördumisel riigilõivud kordades kasvavad, seab praeguses majandusolukorras kodanike põhiseaduslikud õigused otseselt ohtu.
Üks eelnõu algatajate argument oli, et tuleks piirata pahatahtlike kohtusse pöördujate arvu. Just põhiseaduslike õiguste kaitse seisukohalt on see vägagi küsitav. Eesti Kohtunike Ühing ja Tallinna Halduskohtu esimees Villem Lapimaa on andnud eelnõus pakutud halduskohtusse pöördumise riigilõivude suurendamisele negatiivse hinnangu. Õigusekspertidele oli täiesti vastuvõetav halduskohtusse pöördumisel riigilõivu kuuekordne suurendamine. Tänu eri fraktsioonide koostööle õiguskomisjonis suudeti riigilõivu suuruseks hääletada 250 krooni. Praeguses majandusseisus ei tohi tekitada lisapinget, luues situatsiooni, kus kodanikul või ettevõtjal ei ole rahapuudusel võimalik kohtusse pöörduda. Ei pea olema prohvet ennustamaks, et vajadus kohtuabi järele mitmesuguste vaidluste lahendamisel praeguses olukorras aina kasvab.
Taas peame küsima: kas me sellist Eestit tahtsime? Eelöeldut silmas pidades ei saa Keskerakond selle eelnõu poolt hääletada. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 194 lõpphääletuse ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? Austatud Riigikogu! Tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest nõuab eelnõu 194 jõustamine seadusena Riigikogu koosseisu häälteenamust ning enne lõpphääletust viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 194. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 59 Riigikogu liiget, vastu 29 Riigikogu liiget ja erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse eelnõu 194 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kolmas lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon on enne kolmandat lugemist arutanud seda eelnõu neljal korral. 8. detsembril otsustasime, et saadame eelnõu lõpphääletusele, see otsus oli konsensuslik. Eelarve tulud moodustavad 97,8 miljardit ja kulud 98,5 miljardit. Loodetavasti kõik mäletavad, et see erinevus on raamatupidamislik. Menetluse käigus vähenes tulude-kulude vahe 241 miljoni võrra ja selle põhjus on kaitsekulude vähendamine vastavalt SKT prognoosile.
Komisjoni töö tulemusena on meil tabelis 11 ettepanekut, neist kuus on roheliste fraktsioonilt, üks sotsiaalkomisjonilt ja neli rahanduskomisjonilt endalt. Olulisimad muudatused tulenevad Riigikogus sügisistungil vastu võetud seadustest – maksukorralduse seadus, sotsiaalhoolekande seadus, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus, Eesti Haigekassa seadus, töötuskindlustuse seadus – ning ministeeriumide ja muude asutuste sisemistest struktuurimuudatustest. Tuleb meenutada, et tulevast aastast tõuseb meil etenduste piletite käibemaks 18%-ni. Seoses sellega tekkis meil auvõlg see väärtkultuuriga tegelevatele etendusasutustele kompenseerida. Oleme eraldanud selleks eelarves 14 miljonit, mis peaks olema nende arvestuslik lisakulu. Tulenevalt Riigikogus menetluse käigus muutunud riikliku pensionikindlustuse seadusest eraldatakse Sotsiaalministeeriumile veel 6,7 miljonit. Mäletatavasti oli tegemist sotsiaalkomisjoni isetegevusega, kes otsustas viimasel hetkel riigile lisakulu tekitada. Toetus EOK-le suurenes 6,5 miljoni võrra, et valmistada noorsportlasi olümpiamängudeks ette.
Kõige märkimisväärsem muudatus on siiski eelnõu §-s 28, kus kärbitakse kulusid seoses majandusprognoosiga. Paragrahv seab täiendava regulatsiooni tulude prognoosiga seotud kulutuste tegemise osas ning piirab täiendavalt eelarveliste kohustuste võtmist ja väljamaksmist. Nüüd on neid piiranguid kahte sorti. Üks piirang puudutab sihtotstarbelisi makse. Nende kasutamist üle limiidi saab otsustada Vabariigi Valitsus oma otsusega. Teine osa puudutab 3% ulatuses ministeeriumide tegevuskulusid, õieti kulusid 3% tegevuskulude ulatuses. Selles ulatuses raha kasutamine seatakse sõltuvusse Riigikogu otsusest. Miks on selline erinevus? Miks ühel juhul Riigikogu, teisel juhul valitsus? Vastus on väga lihtne. Sihtotstarbelised maksud on nagunii jagatavad seadusega ning siin ei ole vaja enam Riigikogu täiendavat sekkumist. Mis puutub tegevuskuludesse, siis Riigikogu peab otsustama selle aasta lõpus, kas on võimalik nii palju kulutada, nagu eelarves kirjas on. Enam kui tõenäoline on, et see 3% on tegelikult ministeeriumide jaoks kadunud raha, kuna majandusprognoosid aina halvenevad, ei ole midagi teha.
Aga miks sellised juriidilised konstruktsioonid? Põhjus on riigieelarve baasseaduses, mis ütleb, et Riigikogu ei tohi halvendada eelarve tasakaalu. Tavaolukorras on see riigieelarvet kaitsev säte: see hoiab ära Riigikogu-poolse lisadefitsiidi tekitamise. Kuid praegu, mil tegu on pärast eelarve esitamist ilmnenud järsult halvenenud maksulaekumiste prognoosidega, on see säte meid ahistav. Sellepärast on see kärbe poolteise miljardi ulatuses kirjutatud tekstiparagrahvi. Ning see on sisuline kärbe, kuigi juriidilises mõttes on selle üle olnud üksjagu poleemikat. Miks see tasakaalutus tekib? Kui me lõikaksime tulusid-kulusid ühtemoodi? Tegelikult on see sihtotstarbelisus väikese nihkega. Kütuseaktsiis ei lähe 100% mitte teedesse. Ka pensionikassa on väga teistmoodi, kulud-tulud on seal väga lahus. Kulusid arvestatakse varasema aasta järgi. Samuti on seal tegemist omamoodi indeksiga, mis ei ole seotud ainult sotsiaalmaksuga, vaid ka tarbijahinna indeksiga. Sellest tuleb see vahe.
Paraku tuleb tunnistada, et rahanduskomisjon ei saanud hakkama piisava kärpega selleks, et viia eelarve tegelikku tasakaalu. Ikkagi on kolm miljardit defitsiiti näha ja see on probleem. Aga nii jäik meie eelarve on. Komisjoni põhiline vaidlus oligi selle juriidilise konstruktsiooni üle. Sellega ma lõpetaksin. Aitäh!

Tänan, hea ettekandja! Teile on ka mõned küsimused. Marika Tuus, palun!

Austatud ettekandja! Me teame, et pensionide kojukande ärajätmisega ei võida riik rohkem kui umbes 32 miljonit ja sellega on tegeldud oi kui paljudel sotsiaalkomisjoni istungitel. Te nimetasite seda küll isetegevuseks, aga praegu peavad ka omavalitsused hakkama hästi palju raha oma eelarvest selleks eraldama, sest riik soovitab inimestele kanda pension teise inimese või omavalitsuse arvele. Omavalitsused ütlevad, et nendele läheb see kallimaks kui Eesti Posti võetavad 60 krooni. Segadus on notaritega jne, jne. Mis te arvate, kas see 30 miljonit tasub seda janti ära? Riik ju kaotab sellega prestiiži vanainimeste silmis, koalitsioon samuti.

See otsus on langenud! Ma ei kahtle, et teile on 30 miljonit siia-sinna ükskõik, aga rahanduskomisjoni jaoks on sellised seadusega seotud üksikud kuluartiklid väga suur probleem. Oludes, kus on selge defitsiidiga tegemist, kus kogu riik peab kokku tõmbama, on eelarves sellistele headele otsustele katte leidmine väga valus. Isetegevuseks ma nimetasin seda natuke isetegevuslikult, aga ma pidasin silmas seda, et riigieelarve menetlejatega seda kulu ei kooskõlastatud. Seda ei kooskõlastatud ka valitsuskoalitsioonis, kui tohib sellist vahet teha, aga paraku koalitsioon vastutab eelarve eest mõistagi rohkem. Nii et meilgi oli selle summaga mure, sellepärast ma ta ära mainisin.

Heimar Lenk, palun!

Lugupeetud esineja! Eelarve koostamine ja vastuvõtmine on läinud nagu üks vana vanker üle kivise tee. Miks see teil seekord nii raskesti välja kukkunud on ja miks meie majanduspoliitika Reformierakonna juhtimisel nõnda viltu on vedanud?

Eks majandusministrid on olnud erinevad. Praegu võiks arvata, et meile mõjuvad kõige rohkem otsused, mis tehti 2006. Suuri vigu on tehtud vähe, aga kuigi me rahanduskomisjonis väga pikalt seda ei arutanud, on selge, et kui me ei oleks tagasi ostnud raudteed tolleaegse majandusministri tungival soovil, oleks meil reservid suuremad. Jätnuks me ära paar lisaeelarvet, mida mina isiklikult proovisin saavutada, oleks ka reservid suuremad. Vigu on tehtud, aga ehk on tulevased majandusministrid paremad.

Rein Ratas, palun!

Austatud ettekandja! Käibemaksu rakendamine seaduskohase määra järgi on üheselt ja igati selgelt rakendatav ning mõistetav. Käibemaksumäära tõstmise kompenseerimine paljudele tulundusasutustele ja nende poolt selle kompensatsiooni kasutamine on aga hoopis ähmane. Miks te arvate, et piletihinnad kultuuriasutustes ei tõuse? Ja kui tõusevad, siis kuidas selgitada etenduste ja muude kultuuriürituste piletitele kehtinud käibemaksu soodusmäära tõstmisest tingitud eeldatava piletihinna tõusu kompenseerimist teatritele ja kontserdiorganisatsioonidele 14 miljoni krooniga? Olen rääkinud.

Ma loodan, et teil endal tekkis mingi tervikarusaam sellest küsimusest. 14 miljonit on mõeldud, kordan, väärtkultuuri toetamiseks seoses piletite käibemaksu tõusuga. Seda on nii palju kommenteeritud: see on loobumine lihtsa meelelahutuse doteerimisest. Aga arvude suurus – võib kindlalt öelda, et see 14 miljonit on väiksem kui võit, mis riigieelarvesse tänu meelelahutuse suuremale maksustamisele tuleb.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea kolleeg! Minu küsimus puudutab selle uue regulatsiooni sissetoomist – § 20, ennekõike selle esimest poolt. Ütlete küll, et see kõik on seadustega ette määratud ning valitsus võib siin teha ja otsustada nii või teisiti, nii nagu ta tahab, ja Riigikogu ei peagi sellest teada saama. Aga mulle tundub ikkagi, et sisuliselt teeb rahanduskomisjon ettepaneku, et Riigikogu annaks valitsusele välja blankoveksli koostada lisaeelarve oma äranägemise järgi. Kas see ei tundu natukene ülepingutatuna? Kas ei oleks õigem või mõistlikum olnud eelarve tagasi võtta, nii nagu mitu korda ettepanek tehti, ja siis tulla Riigikogusse uue eelarvega, kus on normaalsed tuluprognoosid ja teiselt poolt ka normaalsed kulud?

Teie tunded, mida te kirjeldasite, petavad teid. Mina lähtun siin mõistusest. Tegemist on sihtotstarbeliste maksudega, mille kasutamine muuks otstarbeks on võimatu. Riigikogu lihtsalt annab hinnangu, et neid makse laekub tegelikkuses tunduvalt vähem ja järelikult tuleb tunduvalt säästlikum olla ka raha kulutamisel. Kuid et tegu on sihtotstarbeliste maksudega, siis on Riigikogu selle voli valitsusele juba andnud. Varem, seadusi vastu võttes.

Arvo Sarapuu, palun!

Hea ettekandja! Olukord on ikka ääretult markantne. Alles siin peaminister infotunnis ütles, et paberil on eelarve tasakaalus, tegelikult ei ole. Teie räägite tunnetest. Mul on praegu ees Eesti Panga hinnang, kus väidetakse, et ilma lisakärbeteta on selge oht, et 2009. aasta defitsiit ületab 3% SKT-st, see on ca 7,6 miljardit krooni. Mis me räägime tunnetest?! Ütelge selgelt välja, kas on järgmisel aastal plaan võtta laenu, kasutada reserve ... Ei maksa kasutada niisugust kribinat, nagu te meile täna ette panete, et valitsusel peavad olema teatud õigused. Mis siis tegelikult plaan on ja mis asja me täna ikkagi vastu võtame? Mis asi see on?

Mina arvan ka, et me ei peaks siin arutama Vilja Savisaare tundeid. Aga plaan on selline: võtta eelarve sellisena vastu, nagu see on paberile kirjutatud. Kindlasti rahanduskomisjoni liikmed võivad teile lähemalt selgitada. Aga ma ütlen veel kord, et meil ei ole õigust eelarve tasakaalu halvendada. See on Riigikogu piirang. Samas on meil ka omad tähtajad eelarve menetlemiseks. Seepärast on detsembris eelarve tagasivõtmine ja uuesti esitamine üsna arutu samm – see tekitab segadust pigem juurde. Järgmise majanduslangusega aasta kulusid tuleb sel juhul hakata tegema parema aasta järgi ja hulk asju jääb siis ju rahastamata, kui me hilineme eelarve vastuvõtmisega.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea ettekandja, hea kolleeg! Kui me vaatame tänavuse aasta eelarvet, siis kõige rohkem hätta jäime tulupoolel eurovahendite kasutamisega. Järgmise aasta eelarves on ka kirjas väga suured summad euroraha. Rahandusministeerium on eurovahendite taotlemisel kehtivat haldussüsteemi paberite läbitöötamise osas muutnud ja seetõttu on olukord nüüd halvem. Kas rahanduskomisjon on arutanud, et ehk tuleks vana süsteemi juurde tagasi, mille kehtides raha ikka Euroopast saadi, mitte nii nagu käesoleval aastal?

Me ei ole Rahandusministeeriumis kehtestatud eurorahade haldamise süsteemi detailselt arutanud. Oleme muutustega üldjoontes kursis, kuid meie hinnang on – ma ei saa küll mingile otsusele viidata, aga vestlustest on see selgunud –, et järgmisel aastal eurovahendite kasutamine oluliselt suureneb. Me väga loodame sellele ja valitsusele on loomulikult antud vastavad suunised-meeldetuletused.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud ettekandja! Nagu ma aru saan, olete lähtunud eelarve tegemisel ikkagi mõistusest, tunded kõrvale jättes. Ma ei leidnud nendest muudatusettepanekutest, et tulude poolel oleks vähendatud tulu vara müügist. Mõistuse kasutamisel tuleb ka fakte ja hinnanguid arvestada. Järgmine aasta on ette näha majanduslangust – ühed ennustavad 3%, teised 4%. Kas olete oma head mõistust kasutades ikka kindel, et järgmine aasta laekub tulude poolele riigi vara müügist umbes miljard või natuke rohkem, nagu see eelarves kirjas on?

Mitte üheski tuluartiklis ei ole järgmine aasta mingit kindlust. Vara müügi prognoosides on sel aastal juba tugevasti eksitud. Selle võrra on muidugi vara rohkem alles, ehk järgmisel aastal ollakse müügiga edukamad. Languse aastal müügi abil defitsiidi katmine on iseenesest arusaadav. Isegi kui hinnad on sel ajal madalamad, ei ole see läbinisti väär otsus. Väga halbadel aegadel tehakse "odavmüüke" isegi riigis. Ma ütlen jutumärkides odavmüüke – niisama ei anta loomulikult midagi ära.

Toivo Tootsen, palun!

Lugupeetud ettekandja! Defitsiidi katmiseks on laias laastus ainult paar võimalust: reservid või laen või väärtpaberite, riigi võlakirjade emiteerimine. Nüüd arvatakse, et reservidest ei oleks tark aastas üle 5 miljardi võtta, sest sinna peaks midagi sisse ka jääma. Kas on kaalutud, kumba lahendust kasutada: kas võtta võlgu või emiteerida võlakirju.

Rahanduskomisjonis pikemalt mitte, aga ma ei välista kumbagi varianti. Kindlasti on reservide olemasolu tohutult tähtis meie mainele, meie usaldusväärsusele, samas on meil veel üks hea usaldusväärsust toetav näitaja: väike laenukoormus. Selle mõningane kasv Eesti mainet oluliselt ei halvenda. Minu arvates on mõistlik olla avatud mõlemale variandile. Reservide kasutuselevõtust ei paista tuleval aastal mingit pääsu olevat.

Kadri Simson, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Ma pean tunnistama, et mida madalamale langeb minu arvamus meie peaministrist, seda kõrgemale tõuseb arvamus teist. Kui peaminister infotunnis ütles tuimalt, et tuleva aasta eelarve on igati tasakaalus, siis teie võtsite samasuguse seisukoha, aga ütlesite, et see on raamatupidamislikult tasakaalus. Te ütlesite ka seda, et detsembris ei saanud enam eelarvet sellises seisus tagasi võtta. Aga kahtlemata on rahanduskomisjonis arutatud, et kui järgmisel langusaastal tulud enam kokku ei tule, siis mis hetkel peab rahanduskomisjon ja Vabariigi Valitsus langetama otsuse, et tuleb teha lisaeelarve?

Sellise otsuse tegija on formaalselt alati valitsus. Aga mis seal salata, me oleme olnud valitsusega tihedas koostöös ka praegu eelarve tegemisel ja ega nad omapäi neid otsuseid ei ole langetanud ega langeta ka järgmisel aastal. Ühelt poolt on selle asjaga nii, et mida rutem, seda parem. Teistpidi: mida hiljem, seda täpsem. Nii et me ei tea. Eks kärpimine ole aasta alguse otsustega lihtsam. Ma kardan küll, et eelkõige peaksime alates juba jaanuarikuust tegelema riigieelarve jäikuse teemaga. Rahandusminister on ka lubanud esitada ühe sellise nimekirja, mis seda jäikust kirjeldab, et me suudaksime reageerida ka halvenevale majandusolukorrale.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Teie koalitsioonikaaslased nii valitsuses kui ka siin saalis ütlesid nädala jooksul mõned arvud. Näiteks et tuleval aastal on puudujääk eelarve tuludes umbes 10 miljardit. See näitab, et nad päris ei usu selle eelarve tulevikku järgmisel aastal. Midagi on vaja teha. Aga küsimus on selline: kuidas see eelarve praktikas hakkab toimima? Kas asutused, valdkonnad ja omavalitsused saavad eelarveraha, nagu plaanitud, või on juba ette näha mõnes valdkonnas või asutuses riigieelarve raha eraldamise külmutamist? Milline tulevik on?

Ma väga loodan, et tulevik on selles mõttes külm, et külmutatakse aasta jooksul ühte teist kulu: personali kasvu, mis on kahjuks mõnel pool olnud. Loodan, et sellele pannakse käsi ette, et õnnestub siiski riigiaparaati vähendada. Minu arust on see hädavajalik. Mis puutub 10 või 12 miljardisse, siis nagu selle numbriga opereerija eile mulle selgitas, lähtub tema rusikareeglist. Aga riigieelarve koostamisel on teised reeglid kui rusika omad.

Enn Eesmaa, palun!

Austatud ettekandja! Eile me arutasime Eesti Vabariigi valitsuse tegevust Euroopa Liidust saadava struktuurifondide raha kasutamisel. Kas need täiendavad vahendid, mis riigieelarve seaduses on ette nähtud juba käimas olevaks perioodiks 2007–2013, on teie arvates piisavad, et tagada seni suhteliselt loiult startinud tegevus struktuurifondide raha kasutamiseks Eestis?

Ma loodan, et on. Ma ei tea, aga ma loodan.

Lauri Laasi, palun!

Austatud ettekandja! Üks komisjoni tehtud kärbe oli kaitsekulutuste vähendamine. Samas on Riigikogu rahanduskomisjoni ja NATO arvutused Eesti riigi SKT kohta erinevad. Kas te oskate meile neid erinevusi selgitada?

Ma ei tea, mis arvud teie käsutuses on. Kuid 2009. aasta SKT on igal juhul prognoositav. Kaitsekulud on jah lubaduse järgi seotud SKT-ga 0,9% ulatuses. Samas on kaitsekulude kärpe suurus tulnud natuke keerulisema valemiga. Sest kaitsekulude puhul võib tänavu rääkida ka eeldatavast väiksemast SKT-st, järelikult tekib nihe – suhe kaitsekuludega läheb natuke nihkesse. Teiseks on kaitsesfääris alati üleminevaid projekte, mille arvestamine tekitab väikest kõrvalekallet. Aga summa summarum, arvestades ka tuleva aasta SKT vähenemist, saime arvu 350 miljonit, mis on piltlikult öeldes kahel eelarvereal. Üks osa on sellesama tegevuskulude 3% ulatuses eelarve kärpe paragrahvis, see on siis §-s 20.

Rein Ratas, palun!

Austatud ettekandja! Kliima soojenemisel praeguses tempos võib 50 aasta pärast igal teisel aastal leida aset viie aasta taguse suvega analoogne kuumalaine, mis võttis rohkem kui 20 000 Euroopa elaniku elu. Üleujutuste hulk ja nende ulatus suureneb, meie kogesime seda Pärnus 2005. aastal. Kas ei ole riigil praegu õige aeg teha investeeringuid riiklikult olulisteks ettevõtmisteks, sealhulgas väga vajalike objektide, näiteks rannakaitserajatiste ehitamiseks? Ja kui on, miks me siis ei võta laenu selleks? Olen rääkinud.

Mina kliimamuutustega küll eelarvet ei oska siduda. Üleujutusi on kord Tartus, kord Pärnus. Ma ei oska küll rahanduskomisjonis niimoodi reageerida. Aga laenuga on nõnda, et meie suur eesmärk on üle elada aeg, mis on meil jäänud euro kasutuselevõtuni. Sellega tuleb kiirustada. Kui me laenamisega hoogu läheme, siis euro läheb meil eest ära. Tuleb arvestada, et meil on märkimisväärne euroraha sissevool, tänu Euroopa Liidu toetustele investeeringute summa suureneb. Me peame oludes, kus inflatsioon on väga suur, ohjeldama inflatsiooni, ja oludes, kus on ka defitsiit väga suur, peame ohjeldama defitsiiti. Nii et praegu me vajame Eestis väga konservatiivset finantsjuhtimist.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud ettekandja! Vastates pensionide väljamaksmisega seotud küsimusele, kinnitasite te, et 30 miljonit on eelarves suur summa. Minu ettepanek rahanduskomisjonile oli algatada eelnõu muudatus, et vähendada kulude poolel 45 miljoni krooni eraldamist erakondadele. Miks sellise nii "väikese" summa kokkuhoidmise võimalust ei arvestatud?

30 miljonit nimetas üks teie endine erakonnakaaslane, mina ei ole sellist arvu kasutanud. Teie ettepanek oli vähendada erakondade rahastamist, kui ma õigesti mäletan. Te olete kaotanud koos parteipiletiga ka õiguse teha kolmandal lugemisel muudatusettepanekuid, nii et sellist muudatust meil laual polnud. Muidugi tekitas see algatus elevust, aga me ei suutnud kokku leppida, mis erakonnalt me selle raha võtame. Oleksite täpsustanud, võib-olla oleksime siis enamushäältega selle ära teinud.

Lembit Kaljuvee, palun!

Hea ettekandja! Olete eelarvest rääkides ja eelarvet esitades olnud murelik. Muidugi, hea hariduse saanud, nagu te ütlete – ja ma ei kahtle selles –, ning suure praktikaga inimene selle eelarve üle rõõmu tunda ei saa. Võib-olla see küsimus on raske vastata, aga ehk oskate oma suurte kogemuste juures öelda, kui palju käesolev eelarve euro tulekut Eestis edasi lükkab. Mitu aastat?

See eelarve ei lükka euro tulekut edasi.

Aivar Riisalu, palun!

Hea ettekandja! Nagu te ajaloost teate, olen mina teie väga suur fänn. Teid puldis nähes tunnen ma alati suurt rahulolu. Eriti suurt rahulolu tunnen ma täna, kui te esitate meile eelarvet, kus meie teiega oleme võrdselt kurjategijad. Sellel lihtsal põhjusel, et riigieelarvesse on riigiettevõtete dividendidena planeeritud umbes sama palju raha, kui meie teiega ja kõik meie kaasmaalased peavad järgmisel aastal liiklustrahve ja muid trahve maksma. Kas te arvate, et trahviraha oli mõistlik sinna sellises mahus sisse panna?

Minu trahve küll mitte ja ma loodan, et ka mitte sinu omi.

Kalev Kallo, palun!

Lugupeetud ettekandja! Mitmes vastuses on kõlanud, et loodame, ehk läheb hästi. Aga lootus on üks asi, tegelikkus teine. Tihti lootused ei täitu. Aasta algusest saadik me murdsime siin piike, et oma palk kinni külmutada, samal ajal on selgunud, et ministeeriumid on suure rahuga palku 20% tõstnud, kasutades ära segadust, mis tekkis seoses meie palkade arvutamisega. Me ei märganud, mis seal toimus. Kas on mingeid garantiisid, et järgmine aasta samuti ei toimu? Kas me suudame ikka täita Maastrichti kriteeriumi mitte ületada defitsiiti 3% SKT-st, see oleks umbes 7,6 miljardit, kui niisugused ootamatud kulutused toimuvad märkamatult valitsuskoalitsiooni selja taga? Sooviksin lühidat vastust: kas me suudame seda kriteeriumi täita järgmisel aastal?

Me peame seda tegema, arvan mina. Kas me suudame, selgub aasta lõpuks. Juba eelarve tegemisel olid ju meie vahepealsed lootused kärbete osas suuremad, kui lõpptulemus sai. Mis puutub ajakirjanduse andmetesse palgatõusude kohta, siis kui arvud on täpsustatud, siis kindlasti on meil põhjust nõuda valitsuselt selgitusi, miks sel aastal nii tehti, ja kinnitust, et tuleval aastal seda ei juhtu. Palkade külmutamine riigisektoris on tohutult tähtis majanduspoliitiline signaal nii erasektorile kui ka laiemalt, rahvusvaheliselt.

Helle Kalda, palun!

Hea ettekandja! Eile lugesin Delfi uudistest, et meie president ei ole optimistlik ja pahandab meiega eelarve liigse optimistlikkuse tõttu. Täna kuulasime infotunnis, et meie lapsemeelne peaminister andis teist laadi informatsiooni. Mul on hea meel, et sa oled jäänud sama pessimistlikuks ja sama arvamuse juurde kui komisjonis. Aga mul on küsimus: kuna president ei ole nii optimistlik, kas te olete Presidendi Kantselei või presidendiga sellest rääkinud, kas ta üldse kinnitab 2009. aasta eelarve eelnõu? Delfist loetu põhjal jääb mulje, et ta küll sellega nõus ei ole. Mis te arvate sellest?

Kust mina tean! Tema käigud on äraarvamatud. Ma ei pea teda küll majandusprofessoriks, ma pean temast lugu kui presidendist. Aga ma usun, et selle otsuse ta langetab juriidilistest argumentidest lähtudes.

Kalle Laanet, palun!

Hea ettekandja! Krokodillide komisjon on aasta jooksul ja eelarve ettevalmistamise perioodil teinud ministeeriumidele erineva suurusega hammustusi ning ka eelarve on teise ja kolmanda lugemise vahel muutunud. Oskad sa öelda, kui suure ampsu võttis see krokodill teise ja kolmanda lugemise vahel siseministri kõhu alt?

Liiga vähe igatahes! Aga täpset arvu on mul hetkel natuke keeruline leida.

Eldar Efendijev, palun!

Austatud ettekandja! Tänases menetluses ja ka varem on arutatud kolme varianti, et kui tuleval aastal tekib tulude osas auk, siis kas võtta laenu või kasutada reservi või tegelda kärpimisega. Aga olete te hinnanud Läti olukorda? Nemad ei saa oma ressurssidega enam hakkama ja pidid abi saamiseks pöörduma Lääne ressursifondide poole. Muidugi tekkis sellega ka lati devalveerimise küsimus. Kuidas te hindate Läti olukorda ja kogemusi? Ning kuidas see võib Eestit puudutada?

Ma usun, et meil on põhjust jälgida Läti olukorda hingevärinaga ja neile pöialt hoida. Meid ju käsitatakse tervikuna ja rahastajad käituvad selle järgi. Maailma majanduse praegune põhiprobleem on rahastamine ja usaldamatus. Esimesena tekib usaldamatus kiiresti arenenud riikide suhtes ja väikeriigid kaotavad praeguses olukorras kõige rohkem. Mis puutub võrdlusse Lätiga, siis Riigikogu peaks ikkagi endale veel kord väga tõsiselt teadvustama, kui tähtis on tasakaalus eelarve poliitika ja ülejääkide reservi panemine olnud. Tänu sellele oleme tunduvalt paremas olukorras kui Läti. Me oleme tunduvalt paremas olukorras ka tänu sellele, et meie valuuta kurss ei uju üldse, ka mitte seda pluss-miinus 1%, mille hoidmiseks peab Läti tegema tugioste ja mille tõttu tema reservid on kõvasti kokku kuivanud. Siiani on meil põhjust oma panganduse üle õnnelik olla. Samas ma usun, et igaüks on natukene kõhevil ka. Aga Rootsi omandis olek ja peamiselt kohalik raha, mis meie pankades on, annab meile tohutu eelise. Meil ei ole idast pärit rahapaigutajaid, kes raha välja on viinud. Meil ei ole nõrka kohalikku või teadmata päritolu kapitali pankades, meil on oma kapital. Nood Rootsi pangad on kvaliteetsed pangad. Ja see on meie suur eelis. Mina ei samastaks meid Lätiga, aga ma tean, et meid samastatakse.

Tiit Kuusmik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Komisjonis me rääkisime eriti lõpuosas arvudest kaunis palju ja selle juurde ma praegu ei tuleks. Aga mul tekkis küsimus, miks see viimane ots nii rabedalt ja segaselt läks? Ja ausalt öeldes ma sain vastuse ka. Sain vastuse Eesti Televisiooni "Erisaatest", kus sa väitsid, et efektiivset ja kiiret eelarve lõppmenetlust segasid muude tegurite hulgas koalitsioonipartnerid IRL ja sotsid. Kas see seisukoht on sul ka täna?

Ma pean täpsustama, et see on naljasaade. Ja mina kaitsesin seal üheparteisüsteemi ja diktatuuri. Kahtlemata olekski praegu eelarve tegemine diktatuuri tingimustes hoopis lihtsam. Aga siin saalis ei ole tegemist "Erisaate" ega huumoriga.

Jaan Kundla, palun!

Lugupeetud ettekandja! Ma sain teie vastusest aru, et eraldisi erakondadele ei vähendatud seetõttu, et komisjonis ei suudetud kokku leppida, mis erakonnalt see summa maha võtta. Tõenäoliselt on praegu mingi kava, kuidas erakondade vahel jagada 90 miljonit. Kas rahanduskomisjonile ei oleks jõukohane need numbrid jagada kahega, ja saaksime tulemuse? Nii lihtne see ongi.

Ühe nalja ma olen siin siiski teinud, aitäh, et meelde tuletasite! Aga erakonnarahad on neljaks aastaks fikseeritud. Ja see ei ole väga priiskav summa, arvestades eriti seda, et meil ei ole järgmine aasta pääsu kahtedest valimistest. Seda poliitilist kokkulepet, jah, ei muudetud. Proovige ära, kuidas on väljaspool erakonda poliitikat teha. Teie olete seda maitsta saanud, teistel seda maiku veel ei ole. Võib-olla on tõesti efektiivsem olla erakonnatu, aga ilmselt riigi demokraatia kipub ikka olema erakonnapõhine.

Olga Sõtnik, palun!

Hea ettekandja! Ühele eelmisele küsimusele vastates te ütlesite, et krokodillide komisjon ei teinud piisavalt kärpeid. Mis te arvate, kui suure ampsu pidanuks krokodill võtma, et te sellega rahul oleksite?

Krokodilli isu on täitumatu. Usun aga, et me kõik tunneksime ennast tulevale aastale vastu minnes rahulikumalt, kui meil oleks kõige viimasele majandusprognoosile vastav eelarve. See tähendab, kui me oleksime suutnud kulusid kärpida vastavalt maksutulude vähenemisele. Kogu Eestile on väga tähtis, et langus ja defitsiit ei oleks pikaajaline, aga need ohud on väga suured. Mingid palgalangused või investeeringute ärajäämised on tühi asi võrreldes ohtudega maailmamajanduses, mis meie poole teel on.

Mark Soosaar, palun!

Hea kolleeg Jürgen Ligi! Kindlasti tuleb tunnustada hiigeltööd, mis Riigikogu rahanduskomisjon on keerulises olukorras teinud. Ühes oma vastuses või ettekandes sa nentisid, et riigieelarve menetlemise peaks muutma paindlikumaks. Kas sa pidasid silmas ka põhiseaduse suhtelist jäikust? Maailm muutub nii kiiresti, ka prognoosid muutuvad, nii et säärane pikk menetluse ja eelmenetluse periood, nagu praegu on sätestatud, ei õigusta end. Või mida sa silmas pidasid: kus ja mis valdkonnas peaks menetlemine muutuma paindlikumaks?

Ma pidasin silmas olukorda, kus 2/3 ja rohkemgi kulusid eelarvest on määratud seadustega, ja fakti, et järsult halvenevale majandusolukorrale ei suuda eelarve mitte kuidagi reageerida. Seadused on ees ja enne tuleks hakata neid muutma. Sellele aga on alati tuhat poliitilist takistust, nagu siin on vahepeal selgunud. Aga eelarve paindlikkus on meil tegelikult eluküsimus. Võib-olla tulevikus me tegeleme sellega, aga ega suuri lubadusi ei saa anda. Kõige jäigemad eelarves on ju pensioni- ja haigekassa read ning selle koha pealt eelarve painduvamaks tegemine on mõnevõrra keeruline. Aga suure hulga väiksemate seaduste puhul on see võimalik. Mina tahan ikka ja jälle nimetada teedeehitust. Kui riigi prioriteet nr 3 on asfaldipanek, siis on midagi mäda. Me peame tegema mingisuguseid drastilisi kärpimisi, selle asemel et vähendada teedeehitust. Me peatasime majanduslanguse ajal maksude alanemise, mis oleks tegelikult oluline stiimul majanduses. Iga riik, iga teooria väidab seda. Ja teiseks: kogu aeg me oleme tekitanud ebakindlust vanemahüvitise teemal. Iive on aga nii psühholoogiline teema, nii sõltuv kindlustundest, et kui kogu aeg seatakse vanemahüvitise süsteemi küsimärgi alla, siis ei ole mingit kahtlust, et märkamatult, alateadvuslikult langetatud otsuste mõjul iive väheneb. Ebakindlus ühiskonnas mõjutab keerulisi teid pidi demograafiat väga tugevalt.

Valeri Korb, palun!

Härra ettekandja! Kolleegid rääkisid juba reservi kasutamisest, võlakirjadest, laenudest. Mul ongi teile küsimus: kas komisjonis on arutatud, kui suures mahus on riigil võimalik laenu võtta?

Ei, ei ole arutatud. Ei ole laenuküsimust otseselt arutelu all olnud. Aga laenu me ei välista. Sellise järelduse saab teha mitteformaalsetest vestlustest.

Aivar Riisalu, palun!

Hea ettekandja! Ma rõhutan veel kord, et ma pean sinust tõsiselt lugu. Sa oled inimene, kes vastutavate kodanike hulgas reaalsest olukorrast ilmselt kõige paremini aru saab. 2009. aasta eelarve võetakse täna vastu ja meie jaoks on rong läinud. Ütle mulle: ega sa enam rohkem ei taha olla see tankipolgu komandör, kes raskes olukorras suhteliselt ebamugavatele küsimustele peab vastama? 2010. aasta riigieelarve strateegiasse sa ju suudad korrektiive teha?

Ma loodan. Aga tegelikult sedalaadi ebamugavused on omamoodi meeldivad. Ent palun ära mine isiklikuks.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Mulle meeldis, et sa kaks küsimust tagasi vastasid, et nii seadused kui maksud peaksid olema stabiilsed. Ebakindlust ei tohi külvata. Näiteks tõid sa vanemahüvitise. Aga samasugune kindlus peaks olema kogu riigi turvalisuse ja järjepidevuse suhtes. Minu küsimus puudutab 11. muudatusettepanekut, millega on seotud tõsised lahkhelid ja eriarvamused. Nimelt on selles sisse toodud nn piirnorm. Lõikes 2 on märgitud, et täiendavat otsust ei ole Vabariigi Valitsusel õigus teha enne 2009. aasta 1. septembrit. Kust tuleb see 1. september? Miks ei või olla näiteks 1. juuli või 1. oktoober?

Ma juba viitasin, et mida hiljem selline täpsustus vastu võetakse, seda täpsem see on. Sest seda selgem on, kui suured on tegelikud maksulaekumised. Samas peab ikkagi jõudma ju tegutseda enne, kui aasta läbi saab. Aga mis siin salata, haldus- või valitsemiskulude vallas on see ikkagi läinud raha. Iga minister peaks endale teadvustama, et majandusprognoos, millega me ei suutnud eelarvet kooskõlla viia, on veel suhteliselt optimistlik. Mina küll ei kahtle, et uued prognoosid on tunduvalt pessimistlikumad.

Kalle Laanet, palun!

Hea ettekandja! Ma olen natuke segaduses – ma ei ole rahandusspetsialist ning informatsioon, mida meedia ja kõrged poliitikud edastavad, on suhteliselt erinev. Rahandusspetsialistid räägivad majanduslangusest ja mitmesugustest miinusmärkidest, sisemajanduse kogutoodang kahaneb. Meie räägime siin Riigikogus täna tasakaalus eelarvest. Kas eelarve on siis tasakaalus?  Ja kui on, siis millal ta võib tasakaalust välja minna? Järsku sa paari sõnaga seletad seda.

Eelarve on üks eelarvestus. Ja see tulemus, mis paberil on, on tasakaalus. Kui seal kasutada veel üleminevaid põhisummasid ja tekkepõhist arvestust, siis näiliselt on seal üks nihe sees. Tegelikult seal on justkui arvestatud tulud ja kulud võrdseks mõningase täpsustusega. Aga reaalselt võttes, kui lähtuda eelarvest kui tegevusjuhisest, siis me kõik arvestame sinna sisse ikkagi rahapuuduse. Me arvestame, et eelarvet tuleb aasta jooksul üsna kindlasti korrigeerida. Osa summasid me oleme seal reserveerinud jne. See ongi segane asi.

Inara Luigas, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Sa ütlesid väga õigesti, et ebakindlust ei tohi külvata, et see mõjub halvasti demograafilisele olukorrale. Aga kui vaadata seda riigieelarvet ... Ma ei pea siiski õigeks inimestele valetada, et eelarve on tasakaalus. Paberi peal on tõepoolest kõik selge, kui aga uurida neid lisasid, mis lisati enne kolmandat lugemist, siis on selge, et eelarve on väga tugevalt defitsiidis. Kunas soovib valitsuskoalitsioon tulla siia Riigikogusse ja menetleda negatiivset lisaeelarvet?

See on otsustamata. Aga veel kord: see on tegevusjuhis eelkõige valitsusele ja valitsus teab selle eelarve probleeme. Tehniliselt neid probleeme paberil kirjeldada ei saanud ja poliitiliselt neid kõiki lahendada ei õnnestu. Tahe aga on koalitsioonis märksa tugevnenud. Mina arvan, et erimeelsused vähenevad. Läti eeskuju on siin loodetavasti õpetlik, nii et erakondlikud eelistused jäävad kõrvale. Samas on ka minul omad erakondlikud eelistused, millest ühte ma mainisin. Aga minu arust peaks see olema pikaajaline ja aegu kestev eelistus, mitte niivõrd seotav erakonnaga.

Toomas Varek, palun!

Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Eks neid erimeelsusi oli eelkõige eelarvekomisjonis koalitsiooni poole pealt juba pikka aega näha. Ei leitud lahendusi ja konsensust. Minu küsimus lähtub sellestsamast 11. muudatusettepanekust. Kas rahanduskomisjon tegi järelepärimise, kas 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu § 20 vastab riigieelarve seadusele ja põhiseadusele? Ning kui te tegite selle ja saite vastuse, siis palun seda kommenteerida. Kes vastas ja mida?

Kui vastust alustada sissejuhatuseks millestki muust, siis võin teile saladuskatte all, nii et keegi ei kuule, öelda, et opositsiooni erimeelsused rahanduskomisjonis on veel suuremad kui koalitsiooni omad. Aga mida te mõtlete arupärimise all? Meil on kõigil aru peas ja suhteliselt pikk töökogemus, me suudame juriidilisi nüansse ka ise hinnata. Lihtsalt teie erakonnakaaslaste rahustuseks me palusime Rahandusministeeriumi juriidiliselt osakonnalt ühe memo, mis on teile kindlasti kättesaadav ja tõenäoliselt ka juba läbi loetud, nii et kõik klapib. Aga nii palju, kui on juriste, nii palju võib olla ka erinevaid arvamusi. Meie arvates siin nii palju arvamusi ei tohiks olla.

Vilja Savisaar, palun!

Sa oled olnud juba üsna pikalt rahanduskomisjoni esimees ja oled neid arve, mis Rahandusministeeriumist tulevad, vaadanud igal aastal. Sa tead ka meie maksuseadusi. Kas sa võiksid öelda oma isikliku arvamuse, kui suur on tegelikult Eesti riigi rahakott? Kui palju meil tegelikult tulusid on? Mina küll oskan öelda, mis see arv on, aga ma tahaks kuulda, kas sina ka oskad.

Mina ei oska. Ma oskan nii palju öelda, et see arv on liiga väike. Võiks suurem olla!

Kadri Simson, palun!

Ma tahaksin teada, mis allikatele tuginedes arvas rahanduskomisjoni enamik, et järgmise aasta majanduskasv Eestis on suurem kui aastal 2008?

Ma ei pannud tähele, kelle arvamus see oli. Kas võiks korrata?

Palun mikrofon uuesti Kadri Simsonile täpsustamiseks!

Küsimus on pikemalt seletades selles, et rahanduskomisjon võttis vastu järgmise aasta eelarve, mille põhjal, nii nagu meie peaminister ütles, tulud ja kulud on tasakaalus. Majanduskasvuks on arvestatud päris suur protsent. See on suurem, kui kõigi andmete kohaselt kujuneb majanduskasvuks aastal 2008. Mis allikate põhjal te jõudsite järeldusele, et järgmise aasta majanduskasv on suurem kui aastal 2008?

Ma ei tea, ma olen täna vist väsinud. Ma ei saa küsimusest aru. Mis allikatel põhineb ...?

Mis allikatel põhineb teie optimism, et järgmise aasta majanduskasv on plussmärgiga?

Kelle optimism?

Rahanduskomisjoni optimism.

Ma palun väga vabandust, aga läheme küsimustega edasi! Marika Tuus, palun!

Ma pean siiski vastama, et rahanduskomisjon ei võta seda pattu omaks, et ta prognoosib järgmiseks aastaks majanduskasvu.

Marika Tuus, palun!

Austatud esineja! Kogu Eesti räägib praegu eelarvekriisist, see oleks justkui möödapääsmatu. Aga mis see eelarvekriis õieti on? Lihtsalt valitsuse valearvestus: ei osata rehkendada ja jaotatakse raha, mida tegelikult ei ole. Miks selline olukord on ikkagi tekkinud? Miks te ei kuulanud juba eelmine aasta samal ajal juttu, et see ei ole hetkeline, vaid kandub järgmisse aastasse ja nüüd ka siit edasi? Miks te jagate raha, mida tegelikult ei ole, mis on ainult paberil kunstlikult olemas?

Miks prognoosid halvemaks lähevad, see on pikk jutt. Aga poliitikutel ei maksa teha nägu, et nemad on need professionaalsed prognoosijad. Ei, nad võtavad prognoosid, mida annavad neile kvalifitseeritud ametnikud, ja ühel hetkel kõik need ametnikud eksivad. Ühel hetkel nad kõik eksivad ühes suunas. Just nii on läinud. Ja samas suunas on eksinud ka erasektor. Kui sa ikka kolm aastat räägid majanduskriisist, siis lõpuks ühel hetkel on su sõnad ka tõsi. Ma olen siin selliseid poliitikuid näinud.

Tänan ettekandjat! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindaja Taavi Veskimäe! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ilmselt me jõuame täna 2009. aasta riigieelarve vastuvõtmiseni. Alates 2007. aasta sügisest, kui Ameerika finantssüsteemis muutused aset leidsid, olen ma siin Riigikogu täiskogu ees sõna võtnud ühest loogikast lähtuvalt: me peame olema märksa konservatiivsemad, kui me oleme olnud. Seesama sõnum kehtib ka 2009. aasta eelarve kohta. Algataja usk veel esimesel lugemisel oli, et eelarve tulud-kulud ei ole mitte ainult paberil tasakaalus, vaid ka tegelikult tasakaalus. Nüüd on see usk ka algatajal endal ilmselt veidi kõikuma löönud. Ma selgitan natuke, miks me peaksime olema konservatiivsemad, kui me selle eelarve koostamisel oleme olnud, ja kindlasti ütlen ka, mida me võiksime tulevikus teha.
Kui lugeda valitsuse ettevalmistatud ja nüüdseks Brüsselisse saadetud uuendatud konvergentsiprogrammi, siis näeme, et valitsus ise nendib, et 2008. aasta eelarve defitsiit on 1,9% SKT-st. Võtame selle 1,9%-lise defitsiidi aluseks. Me teame, et 2009. aasta eelarve ei ole kokku pandud mitte nullbaasilise eelarvestamise meetodi põhiselt, tegelikult on loogikas eesmärk tegevusassigneering ja eelarve põhineb paljuski baasplaneerimisel. Ning ei ole vaja olla raketiteadlane, et aru saada: 2009. aasta eelarve defitsiit on kindlasti suurem kui 2008. aastal prognoositav. Ja miks nimelt?
Esiteks põhines 91,6 miljardit krooni, mis on selle eelarve eelnõu aluseks olnud, Rahandusministeeriumi augustiprognoosil, et 2009. aasta majanduskasv on 2,6%. Me teame, et majanduse kasvufaasis tulud laekuvad progresseeruvalt, majanduse langusfaasis aga eelarvetulud kahanevad teatud progressioonis. Sellessamas konvergentsiprogrammis on Rahandusministeeriumi majandusprognoos 2009. aastaks -3,5%. Seega on selge: too 91,6 miljardit krooni ei ole õige alus. Suvel, eelarve kasvades – see kasvas 7,5 miljardit krooni – vähenemise jutt lõppes ja eelarvemaht kasvas. Aga kui vaadata tuluallikaid alates trahvidest ja lõpetades riigi vara müügiga, siis kindlasti on seal üsna palju õhku sees. Ning kui silmas pidada ka baasefekti, mis ilmneb näiteks pensionide puhul (teatavasti pensionid  indekseeritakse 2009. aastal 2008. aasta sotsiaalmaksu laekumise põhjal ja 2009. aastal võib sotsiaalmaksu laekumine jääda 2007. aasta tasemele), siis võib öelda, nii nagu ma ka Jürgenile ütlesin ja millele ta eile viitas, et kui tänavu on 2% defitsiiti, siis kõigi nende eelduste kohaselt ja arvestades nii maailma majanduses kui Eesti majanduses toimuvat, mida ei jõua siin pikalt lahti rääkida, võib väita, et me jõuame 4% tasemele, mis on ca 10 miljardit krooni defitsiiti.
Sellest lähtuvalt sai välja pakutud üks lahendus: panna konkreetselt eelarve defitsiidile lagi. See võiks olla võrdne kassareservi mahuga ehk siis 2,8 miljardit krooni, mis on veidi üle 1% SKT-st, ja selle kaudu võiks tekitada valitsusele automaatse kohustuse. Kui tulusid nii palju ei laeku, nagu eelarves kulusid on planeeritud, siis tekiks valitsusel automaatne kohustus tulla välja kulusid vähendava lisaeelarve eelnõuga. Too § 20, mis täna siin meie ees on, ei ole ka riigieelarve baasseaduse mõttes kindlasti kõige korrektsem. Märksa korrektsem lähenemine olnuks, kui 1. paragrahvi oleks toodud sisse konkreetsed kulud. Olles üks omaaegseid riigieelarve baasseaduse kirjutajaid, võin öelda, et kindlasti ei teki selles mingit vastuolu, kui tulusid-kulusid üheaegselt vähendatakse.
Aga sellest, mis toimunud on, on märksa olulisem see, mis edasi saab. Minu arvates võib meil järgmisel aastal olla 10 miljardit defitsiiti. Seepärast peaks meie põhiline seisukoht olema, et kui tulud ei laeku, siis tuleb meil veebruaris-märtsis siin Riigikogus hakata arutama kulusid vähendava lisaeelarve eelnõu. Me ei saa 2009. aastal  endale lubada rohkem kui 3% defitsiiti, ja seda minu hinnangul eelkõige kolmel põhjusel.
Esiteks, 2011 ja euro. Minu arvates tuleb sellele poliitikale allutada kõik teised poliitikad. On selge, et kui me läheme aastal 2009 üle 3% defitsiidi taseme, siis aastal 2010 tõmmata kulusid kokku nii, et me suudaksime jätkusuutlikult 3% raamidesse mahtuda, on väga keeruline. Mis puutub ka siin kõlanud populaarsesse juttu, et hoiame riigivalitsemiskulude pealt kogu selle raha kokku, siis 10 miljardit riigivalitsemiskulude pealt kindlasti kokku ei hoia. Paratamatult on üks asi see, millele komisjoni nimel ettekandja viitas: et tulude ja kulude lahtisidumine tuleb ellu viia. Teine asi on see, et me ei saa ilma struktuursete reformideta valdkondades, mille jaoks eelarves tegelikult raha on. Need valdkonnad on pensionid, sotsiaalhoolekanne, haridus, tervishoid, teehoid ja muu majandus, aga loomulikult ka üldine riigivalitsemine. Teiseks, ma arvan, et eelarve probleem ei ole mitte niivõrd tsükliline, kuivõrd struktuurne. Selle taust on rahvastiku vananemine ja tegelikult me ei suuda oma reservidega defitsiiti pikalt katta. Kolmandaks, kindlasti tuleb oma majanduspoliitika kujundamisel arvestada, et valuutakomitee vaatevinklist on tasakaalus eelarve väga oluline märk väljapoole.
Me võtame selle eelarve täna vastu. Ilmselt me sellega siiski rahul ei ole. Uuel aastal tuleb selle juurde tagasi tulla nii struktuursete reformide paketiga kui ka ettepanekuga, kuidas 2009. aastal mahtuda 3% piiridesse. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindaja Tarmo Männi! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Eelarvepoliitikast on praeguse koalitsiooni tegemiste tulemusena saanud riikliku tähtsusega küsimus. Seda kinnitab ka Vabariigi Presidendi eilne avaldus. Vabariigi President käitus siinkohal kindlasti poliitilise reservina, milleks on tal õigus, sekkudes asjadesse, mis otse tema vastutusalas pole, kuid mis tekitavad temas riigipeana muret eeskätt seetõttu, et pädevad organid ehk Riigikogu ega Vabariigi Valitsus ei tule oma asjadega toime. Olen tema väidetega nõus selles osas, mis puudutavad eelarve tulude vähendamise vajadust. Teist teed polegi. Opositsioonis olles oleme me alates 2007. aasta kevadest korduvalt juhtinud tähelepanu vigadele eelarve- ja maksupoliitikas. Kõigele vaatamata, ma tuletan meelde, kehtestati ometigi kõrged aktsiisid ülikallite, ebareaalsete valimislubaduste katteks kaks aastat varem enne ühtlustamistähtaega aastal 2010, millega suurendati eelarvemahtu 25%, mis omakorda on täiesti pretsedenditu praktika maailmas tervikuna. Väidan veel kord: praegune valitsus kasutas tookord inflatsiooni oma valimislubaduste täitmiseks ja nüüd ei suuda sellest käivitatud protsessist enam välja tulla. Sellega on haaratud ka see eelnõu, mida me täna arutame.
Vabariigi President väidab, et süüdi on kõik erakonnad, kes alates 2003. aastast on võimu juures olnud. Seda võib nii käsitleda. Samas juhin tähelepanu, et maadevahetuse kuulsas saagas on süüdi ainult Rahvaliit, kuigi see asi on palju pikem ja värvikam, kui praegu räägitakse. Kõik on suhtumise küsimus. Selge on aga see, et praegustest koalitsioonivastutajatest ei olnud koalitsioonis või võimu juures tol ajal vaid sotsiaaldemokraadid, kes ometigi täna kannavad asja eest täit vastutust. Selge on ka see, et eelmistel aastatel kogutud reservid on ainsad, mis meil praegu aitavad olukorda stabiliseerida. Neid koguti, neid ei laristatud maha. 25. septembril eelarvet üle andes ütles peaminister, et tegemist on ajaloolise tasakaalus eelarvega. Möödas on kaks ja pool kuud ja me teame, mis sellest kõigest on saanud. Eelarve on tehtud 2,6%-lise majanduskasvu pinnalt, eile saime teada, et kolmanda kvartali miinus majanduses oli juba 3,5. Rahandusministeerium on vahepeal andnud järgmise aasta miinuseks 3,5, Eesti Pank räägib juba miinusest 4,5. Suurepärane segadus. Meie aga menetleme eelarvet 2,6 tõusu pealt. Need arvud tuleb liita. Kui me liidame 2,6 rahandusministri prognoosiga, on vahe 6,1%. Kui liidame Eesti Pangaga, on vahe 7,1%. 1% praeguses SKT-s on puudujääk SKT suhtes 2,5 miljardit. Meil ei ole ju tarvis kedagi veenda, et siin on miski asi valgeks räägitud. Sama viga tehti, muuseas, möödunud aasta detsembris siin saalis, kui 7,3 kasvuprotsendi baasil vastuvõetud eelarvet menetledes – vahepeal oli Rahandusministeerium viinud prognoosi 5,2-le – jäeti see vahe muutmata. Me teame, mis on sel aastal juhtunud. Mina julgen väita, et selles küsimuses ei ole valitsus olnud suuteline oma vigadest õppima ja sel aastal kordub täpselt sama, mis oli eelmisel aastal, ainult palju suuremas miinuse mahus.
Tuleb küsida, kas seda tehakse rumalusest. Ma arvan, et mitte. Selleks et tulusid vähendada, tuleb kokku leppida kulude vähendamises. Selleks pole valitsus aga suuteline. Suvine krokodillitöö, need sügisesed läbirääkimised oleksid pidanud selle tulemuse andma. Vägisi kokku korjatud 2 miljardit, mille õiguslikus regulatsioonis ma väga sügavalt kahtlen, pole kaugeltki piisav summa, see vajaks korrutamist vähemalt neljaga. Nüüd on välja mõeldud eelarve lõpuosa muudatused, mis seavad piirangud seaduse alusel laekuvate tulude kasutamisele ja selleks antakse volitus valitsusele. See on nonsenss õigusruumis. Ma julgen väita, et 2009. aasta eelarvesse on sisuliselt sisse kirjutatud miinuseelarve, mille korraldamine antakse Vabariigi Valitsuse pädevusse.
Vabariigi Valitsus ei saaks oma otsusega peatada seaduse alusel (sotsiaalmaks, aktsiisid, hasartmängumaksud) laekuvate summade kasutamist, kui regulatsioon peitub Riigikogu poolt vastuvõetud seaduses. Nad lähevad sinna, kuhu nad on ette nähtud, nad realiseeruvad seal, kus nad on ette nähtud. See on vaieldav küsimus. Vaja oleks olnud tulusid vähendada, arvestades reaalselt tulude mahtu ja siis kulud jaotada. Seda väidet, et seda pole võimalik teha, ei pea mina kindlasti tõeks. Selleks aga, et neid seadusi muuta, oleks tulnud koalitsioonipartneritel kokku leppida, mis vähendustega nad nõustuvad, see tähendaks tegelikult valija ees selja sirgeks ajamist ja tunnistamist, et andke andeks, petsime teid, praegu ei suuda me neid lubadusi täita, mis me teile andsime, ja nad vajavad korrigeerimist, aga olge armsad ja valige meid taas uuesti. Selleks ei olnud koalitsiooniparteid kahjuks suutelised ja see ongi täna peamine põhjus, miks me räägime sellest, et me ei suuda oma tulusid-kulusid õigelt hinnata. Maailmamajandusel on siin oma osa, ma ei eita seda, aga ta ei ole selles kontekstis otsustav. Soome vaevleb 4% küüsis, Läti on omaette näide. Nii et need on asjad omaette. Kuuldes aga peaministrit täna esinemas, tekkis mul küll mõte, kust tema oma nõuanded saab. Paberil võib olla eelarve tasakaalus. Me võime ju öelda, et me võtsime kulude poolelt veel 2 miljardit maha suure hädaga. Mina ei imesta, kui me jõulukõnes, kui rahvale suuri lubadusi antakse, kuuleksime, et meil on taas ajaloolise ülejäägiga eelarve tekkinud. On ju võimalik selle puhul väita samamoodi, kui täna peaminister siin kinnitas, et ta ongi ideaalses tasakaalus, võtsime veel maha, aga tulud jätsime samaks.
See eelarve võetakse täna vastu, selles ma enam ei kahtle. Me ei esitanud muudatusettepanekuid ei teisel ega kolmandal lugemisel, teades, et nende parandustega tasakaalu tagada ei ole võimalik. Oleme ainult andnud oma poliitilise hinnangu ja hoiakud ja seetõttu ei lasu meil ka vastutus tänase otsustuse ees. Teisel lugemisel tegime ettepaneku katkestada. Eile rahanduskomisjonis või sellel nädalal tegi Keskerakond ettepaneku katkestada, häältega 5 : 6 (see ongi nüüd menetluse koht, kus 6 : 5 otsustab miljardite liikumise) hääletati see ettepanek maha. Ma võtan veel julguse tuletada meelde: koalitsioonil on hetkel ka veel võimalus ta korraks peatada ja kulusid korrigeerida, aga ma tean, et selleks ei ole poliitilist tahet. Valitsus on külvanud segadust riigis, ettevõtjate hulgas, inimeste hulgas, tekkinud on kindlusetuse tunne. Kohalikud omavalitsused võivad minu hinnangul sattuda analoogsesse olukorda järgmisel aastal ja see on palju halvem lugu. Kõige paradoksaalsem on see, et koalitsioonipartnerid ise ütlevad, et asi ei ole õige. See tähendab, et inimesed teevad seda, millesse nad ei usu. See ei ole hea praktika. Selle kõige taustal ei pea me võimalikuks selle eelarve poolt hääletada, meie vastuhääled tulevad. Vabariigi Presidendil on võimalus oma muret jätkata ja see lõpetada sellega, et hinnates vastavust põhiseadusele saab tema täna anda veel võimaluse koalitsioonile asi läbi vaadata. Ma tänan tähelepanu eest!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Käes on jälle riigieelarve vastuvõtmise aeg ning seekord tahaksin ma peatuda kolmel teemal. Esiteks, kitsamalt meie muudatusettepanekutel, teiseks, eelarve koostamise protsessil laiemalt ja kolmandaks, mõned mõtted majanduskriisist väljatuleku kohta. Eestimaa Roheliste fraktsioon esitas riigieelarve menetluses kuus muudatusettepanekut ning pean oluliseks need ka siit maha öelda. Esiteks, kodanikuühiskonnast. Me soovisime võrdsustada Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Omanike Keskliidu riigieelarvelise toetuse, kuna mõlemad organisatsioonid tegelevad laiahaardeliselt Eesti elamutega seonduvaga. Seda ei arvestatud. Me soovisime taastada riigieelarves rea ühele Eesti tegusamatest kodanikuühendustest, Kodukandile. Seda ei arvestatud, kuigi tõe huvides peab ütlema, et rida lisati hiljem põllumajandusministri algatusel ja tänud selle eest. Me soovisime vähendada erakondade rahastamist 10 miljoni krooni võrra ning suunata see kodanikuühiskonna sihtkapitalile, kus seda kodanikuühenduste kaudu ehk ka tõhusamalt kasutatud oleks. Seda ei arvestatud. Me soovisime suurendada Eesti põllumeestele makstavat Eesti riigi toetust 25 miljoni krooni võrra ning teha seda osa kaitsekulude arvel. Seda ei arvestatud. Me soovisime rahastada Eesti ajalooliste pühapaikade ülevaatust 400 000 lisakrooniga, et see töö saaks minimaalseltki tehtud riikliku arengukava järgi. Seda ei arvestatud. Me soovisime toetada Eesti Antarktika-ekspeditsiooni käivitamist, seda ei arvestatud mitmete lisakommentaaridega. Näiteks soovitati panna katteallikaks pingviinide paraad. Ajal, mil Eesti soovib Euroopa kaudu minna kosmosesse, ajal, mil Eesti juba pikemat aega on Iraagis ja Afganistanis, ei näe ma midagi ülimalt naljakat eesmärgis osaleda võrdväärselt teiste riikidega ülemaailmses uurimistöös Antarktikas.
Ühest küljest pole meie ettepanekute tagasilükkamine kuigi üllatav, aga teisalt ei soovi mina isiklikult sellise rutiini ja sellise otsustuskultuuriga leppida ja mul on see vabadus. Eesti kuulub Euroopa Liitu. Euroopa Liidu põhilised otsustusmehhanismid on konsensuspõhised. Aeg-ajalt kuuleme, kuidas Eestil on ikkagi Euroopas vähe kaalu. Samas on Eesti rahvastiku poolest umbes 1/400 Euroopa Liidust. Aga Eestil on vetoõigus, Eesti esindaja istub iga otsustamislaua taga, kui võrdne võrdsete seas. Siseriiklikult aga on 40% Eesti valijate hääl sisuliselt otsustamisest kõrvale jäetud. Ja ma ei usu, et kaks niivõrd erinevat valitsuskultuuri saavad pikka aega kõrvuti püsida. Meil ei ole eriti lahti räägitud, mida konsensus endast kujutab ja kuidas sinnani jõuda. Ja ma ei arva, et kõikides küsimustes peaks olema konsensus – see on ilmselgelt võimatu –, aga kindlasti peaksime selle poole liikuma oluliselt rohkemates eluvaldkondades kui praegu. Mis on konsensuse eelised – see jutt on ühest õpikust, kus sellest kirjutavad konsensust praktiseerivad organisatsioonid. Konsensus loob ja tugevdab usalduse ja koostöö vaimu ning omavahelist austust, toob välja ja võtab kuulda kõigi osalejate mõtted ja seisukohad ning nii saadakse tõenäoliselt kõige adekvaatsem, kõige loovam ja seega ka kõige parem otsus. Kuna kõik on otsustamisest osa võtnud, siis tunneb igaüks ka rolli otsuse täideviimises. Konsensus hoiab ära egode domineerimise, kummitempliks olemise, sundimise, liigse enesehuvi. Head kolleegid! Mis oleks, kui prooviksime mõnda asja ka tegelikult üheskoos arutada ja otsustada ning võib selguda, et see polegi nii hirmus?
Ja nüüd majandusest. Nagu me teame, seis on kehv ja lähiajal läheb veel kehvemaks ja kui seda võrrelda väga lihtsalt laevaga tuulisel merel, siis on ju selge, et laevale on vaja suunda ja sihti, neid aga kipub täna väheseks jääma, välja arvatud euro kasutuselevõtt. Aga võib ju küsida, et mida saan mina või mida saad sina euro kasutuselevõtuks teha. Ausalt öeldes küllalt vähe, peale võib-olla iseenda kulude kokkuhoidmise näiteks. Meie, st roheliste fraktsiooni poolt on selles majandusseisus, nagu ta praegu on, välja pakkuda vähemalt kaks tegevust. Kindlasti on see loetelu lahtine ja teistel fraktsioonidel, organisatsioonidel, inimestel on suur hulk ka muid mõtteid. Aga meie oleme välja pakkunud, esiteks: suuremahulise riiklike tagatistega ning riigi aktiivse osalusega energiatehnoloogiate muutmise nii meie majades kui meie infrastruktuuris ja lähiajal hakkame seda siin saalis ka arutama. Teiseks aga, nagu rasketel aegadel alati on toimunud, suurema ühistegevuse. Seda oli ju näha kas või viimase lumetormi ajal. Igas inimeses on olemas teise aitamise ja koostöö soov ning selles ehk peitubki üks suurematest ja üpris vähe kasutatud potentsiaalidest praeguses Eesti ühiskonnas. Erinevate ühistute, toiduühistute, korteriühistute, hoiulaenuühistute, võib-olla ka ühistupanga kaudu, talgute ja üksteise aitamise kaudu on meil võimalik kriisist palju tugevamana välja tulla. Sellega seotult soovingi head ühistegevuse edenemist, ka siin Riigikogus! Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eiki Nestori!

Hea juhataja! Kui ma lähen liiga hoogu, palun lisaaega!

Palun, kaheksa minutit!

Austatud juhatus! Austatud Riigikogu! Täna vastu võetava riigieelarve puhul on selge, et järgmisel aastal ületavad Eesti riigi kulud tulusid vähemalt 6 miljardi krooniga või kusagile sinna kanti. Kõigile selgeltnägijatele tahaksin siiski vastu vaielda ja öelda, et tänaseks ei ole veel selge, et see eelarve jääks puudujääki näiteks suurusjärgus 8 miljardit krooni.
Küsimus, millele on vaja vastata ja kaunis ruttu, on see, millega seda puudujääki kaetakse. Sotsiaaldemokraatide meelest, vaadates kas või seda, mis meie naaberriikides toimub, ei oleks tark tegu katta kogu seda puudujääki 2009. aastal  reservidest, vaid kõigi eelduste kohaselt tuleks valitsusel võimalikult kiiresti otsustada ka küsimus, kas emiteerida võlakirju või võtta laenu. Mida hiljem me seda teeme, seda keerulisemaks see läheb. Aga see, et reservid Eesti riigil on, on kas või võrreldes tõsises seisus olevate lõunanaabrite lätlastega meie suur eelis.
Teine tarkus, mida ka võiks juba praegu selgelt ära otsustada, et 2010. aasta eelarve asjus tuleks kõik otsused langetada võimalikult vara. Ja seejuures selges teadmises, et kriteeriumid, millele meie riigi tulud ja kulud peavad vastama, on seotud Maastrichti kriteeriumidega ja vajaliku üleminekuga eurole. Ja seejuures ma loodan, et kahed valimised meid ei sega. Kahjuks nägime järgmise aasta eelarve koostamisel puhtpraktiliselt, kui keeruline oli jõuda poliitiliste kompromissideni näiteks teemal, et maksureform järgmisel aastal mitte kuidagi teoks ei saa. Sotsiaaldemokraatide meelest on tõesti selge, et maksureform sellisel kujul, nagu teda Eestis on tehtud mitme aasta jooksul, ei ole teinud õnnelikumaks ei meie inimesi ega majandust. Seega tuleks üheselt ja selgelt ära otsustada, et tulumaksureformi kuni euro tulekuni ei tehta.
Arutelu riigieelarve üle on olnud eriline. Meie austatud kolleegid opositsioonist ei ole riigieelarve debatis osalenud, ja ma arvan, et neile tuleb selle eest aitäh öelda. Mitte sellepärast, et opositsioonil oleks olnud seetõttu kergem. Oh ei! Seetõttu oli lihtsam valijatel! Kui ka Keskerakond ja Rahvaliit oleksid hakanud üksteise võidu välja pakkuma kokkuhoiukohti ja neid kohti, kus makse tõsta, siis oleks üleüldine segadus olnud veelgi suurem. Nad tänuväärselt ei ole pakkunud ei kokkuhoiukohti ega maksude tõstmise võimalusi, see-eest on eelarve arutelul võetud kätte ja kritiseeritud majandusprognoose, mis on ka iseenesest võimalik ja ju see on opositsiooni valik.
Ühte pean ma küll ütlema, et mitte eksitada meie kõige väärikamaid valijaid – pensionäre. Head kolleegid! Puudujääk Eesti pensionikindlustuse eelarvest ei ole põhjustatud sellest, et meil järgmisel aastal on majanduslangus, ja ei ole põhjustatud sellest, et me oleme teiega siin muutnud mõistlikuks pensionide indekseerimise reeglid. Puudujääk pensionikindlustuses on põhjustatud sellest, et me teeme pensionireformi, et meil on käivitatud teine sammas. Neid asju kokku panna ei tohi. Palun seetõttu ka avalikkust mitte eksitada. Pensionireeglid sellisel kujul, nagu nad praegu on, peavad jääma. Kui keegi tahab neid muuta, siis tuleb muuta põhimõtteid, mis ei ole tähtsad mitte ainult 300 000 pensionärile, vaid ka 600 000 tööl käivale inimesele. Riigil tuleb oma tulude ja kuludega hakkama saada nende reeglitega, mis on praegu pensionikindlustuses.
Ma arvan, et laiem poliitiline arutelu ülemineku üle euro asjus on vajalik ja sotsiaaldemokraadid tervitavad kindlasti kõiki neid ettepanekuid, mis on suunatud sellele, et saavutada siin suuremat üksmeelt – nii erakondade vahel kui miks mitte näiteks ka tööturupartneritega. Eesti võiks olla aktiivsem selles suhtes, et uues maailmamajanduse olukorras tõstatada Euroopa Liidus küsimused Maastrichti kriteeriumidest. Ilmselt on mõistlikud ja arusaadavad need suurused, mis räägivad näiteks eelarve tasakaalu nõuetest või laenukoormuse nõuetest. Aga suund, mida Euroopa Liidu liikmesriigid juba on võtnud, ehk näiteks kas või see, et tagatud hoiused oleksid ühesugused, või piiriülene finantsjärelevalve – see suund on põhimõtteliselt õige. Küsimus on ju selles, et ilmselt on kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele mõistlik, mida rohkem riike eurot kasutavad. Tänagi istuvad Põhjamaade ja Baltimaade rahandusministrid Stockholmis koos ja arutavad seda, kuidas aidata Läti latti. Ehk mida rutem me eurole üle läheme, seda parem, seda kindlam on, et tarbijate ostujõud säilib, seda kindlam on, et pangast laenu võtnud inimesed ei peaks ühel päeval imestusega avastama, et nende kohustused pankade ees on suuremad, kui siis, kui nad laenu võtsid. Kas või Islandi näide kõigile teile.
Mõne sõnaga lõpetuseks ka siin peetud õiguslikust vaidlusest, kuidas muuta eelarvet, kui majandusprognoos eelarve menetluse käigus muutub. Vaadake, head inimesed, võimalusi ongi kolm. Juriidiliselt kõige puhtam on nendest üks. See oleks see, kui Riigikogu võtaks täna riigieelarve vastu ilma et ta oleks siin mingeidki muudatusi teinud, aga teadmises, et valitsus esitab juba jaanuaris uue lisaeelarve, mis kärbib kulusid ja tulusid. Võib-olla on see poliitikutele arusaadav, neile, kes meid sealt rõdult filmivad ja kes seda filmi vaatavad, oleks see täielik jama. Sellist jama teha ei ole mõtet!
Jääb veel kaks võimalust. Üks, et valitsus oleks võtnud eelnõu tagasi, uuesti läbi vaadanud ja uuesti esitanud. See ei ole õiguslikult pädev, sest meie riigi põhiseadus ütleb, et valitsus peab esitama eelarve eelnõu septembri lõpuks ja hiljem ta seda teha ei saa. Ja oleks tekkinud küsimus, et mis siis saab, kes seda esitab ja mismoodi. Septembri lõpuks on vaja esitada eelarve Riigikogule!
Jäi üle kolmas võimalus ehk teha eelarve baasseaduse § 20 lõike 3 alusel, mis ütleb, et ei tohi suurendada puudujääki, ei tohi teha muudatusi tasakaalus, need muudatused, mis me siin tegime. See on kõige selgem võimalus täna meil kehtivate seaduste järgi muuta eelarvet nii, et majandusprognoos selle käigus muutub, kusjuures muutub negatiivseks. Aitäh!

Tänan! Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Vilja Savisaare! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! 2009. aasta riigieelarvet iseloomustab kõige ilmekamalt sõna "tasakaal". Esiteks on see tasakaal fiskaalpoliitilises mõttes, tasakaal riigi planeeritavate tulude ja kulude vahel. Me ei kuluta üle oma võimaluste, me ei ela oma tuleviku arvel. Teiseks on see tasakaal poliitilises mõttes. Esitatud eelnõu on kompromiss valitsusliidu kõigi kolme osapoole vahel.
Nii ütles peaminister Andrus Ansip Riigikogu ees eelarvet üle andes. Tegelikult oli 2009. aasta eelarve juba Riigikogu menetlusse andes ja on praegu ja jääb ka edaspidi defitsiiti, olenemata peaministri vastupidistest väidetest. Sama võib öelda käesoleva aasta eelarve kohta, mis jääb ka umbes 4 miljardiga defitsiiti, olenemata negatiivsest lisaeelarvest, millega vähendati tulusid 6,1 miljardi krooni võrra. Samas ongi peaminister viimasel kahel aastal silma paistnud äärmiselt "mõistlike" otsuste ja väljaütlemistega. Kahjuks ei ole sellest Reformierakonnale omasest propagandast ja demagoogiast kasu ei Eesti riigile ega ka Eesti inimestele. Tühipaljas sõnamulin Eesti elu edasi ei vii ega hoia ka kindlal teel.
Mõned tähelepanekud peaministri suurepärastest väljaütlemistest. 20. detsembril 2007 kiitis Ansip valitsuse pressikonverentsil Eesti madalat tööpuudust, euroliidu üht kiireimat majanduskasvu, konservatiivset ja ülejäägiga eelarvet. Praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Tööpuudus on aastaga kahekordistunud, majanduskasv on langenud aastaga 10%, +6,5% pealt –3,5% peale. Konservatiivsest ülejäägiga eelarvest on saamas defitsiidis eelarvete traditsioon. Ja edasi, 28. detsembril 2007 teatas peaminister Andrus Ansip, et Eesti majandus ei saa vajuda langusse, sest euroliidust tuleb selleks sisse liiga palju miljardeid toetusteks. Ent hiljuti selgus, et valitsus on suutmatu neid miljardeid ära kasutama, mida võib ka pidada üheks majanduslanguse süvenemise põhjuseks. 22. veebruaril 2008 teatas peaminister Ansip, et Eestis läheb aastal 2008 paremini kui kunagi varem, riik räägib kaalukalt kaasa maailmaasjades ja eestlased ise räägivad riigiasjades kaasa rohkem kui kunagi varem. Samal päeval Tartus vabariigi sünnipäeva aktusel peetud kõnes kinnitas peaminister Andrus Ansip: "Ma olen kinnitanud ja kinnitan ka nüüd: defitsiidis eelarvet minu valitsus vastu ei võta." Kahjuks esitati täna vastuvõetav eelarve juba algusest defitsiidis, kuigi nüüd on eelarvet veel kärbitud, on reaalne defitsiit veelgi suurenenud. Märkimisväärne on erakordne menetluskäik eelarve puhul. Veel kaks päeva enne eelarve vastuvõtmist ei olnud Riigikogul aimugi, mida ja kust kärbitakse. Samuti tullakse esmakordselt välja sellise eelarveprojektiga, mis annab valitsusele volitused teha ilma Riigikoguta lisaeelarve. Selle kohta on öelnud koalitsiooni liige, endine rahandusminister, rahandusala spetsialist, et tegemist on seniolematu lähenemisega, kus sisuliselt Riigikogus vastu võetud eelarve ei tähenda midagi. Sama rahvasaadik on öelnud, et Ansipi hetkeline suurim lubadus euro kasutuselevõtu kohta on absurdne, kuna Maastrichti kriteeriume täita ei suudeta. Samuti nähakse juba koalitsioonigi sees, et tuleva aasta eelarve jääb vähemalt 10–12 miljardi krooniga defitsiiti. On kõigile arusaadav, et kui peaminister oleks sõnapidaja mees, siis peaks ta juba täna tagasi astuma, kuna ta on ju seda selgelt lubanud ja eelarve on selgelt defitsiidis.
Reformierakonna juhitud koalitsioon seadis eelarve koostamisel esiplaanile kemplemise oma valimislubaduste nimel, kuid jättis tagaplaanile riigi huvid. Kogu eelarve tegemine käis üldsuse eest varjatuna ja salaja, millele juhtis tähelepanu ka ajakirjandus. Keskerakond oli valmis koalitsiooni eelarve tegemisel abistama, kuid sellest ei olnud võimupoliitikud huvitatud. Eelarve tegijad eirasid majanduse olukorda ning puistasid käisest numbreid ja prognoose, mis osutusid alati valeks. Peaminister Andrus Ansip pakkus oma soovunelmaid meile tõe pähe. Reformierakonna juhitud valitsus on kaotanud oma usaldusväärsuse reaalselt majandussituatsiooni hinnata ning vastavalt sellele tegutseda. Seetõttu ei võta Keskerakonna fraktsioon vastutust selle eelarve eest. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.
Vaatame läbi eelnõu 346 kohta laekunud muudatusettepanekud. Esimese muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Teise muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see muudatusettepanek kolmandal lugemisel hääletamisele. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 120 lõikest 5 ei kuulu see muudatusettepanek kolmandal lugemisel hääletamisele. Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Ka see ei kuulu hääletamisele tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see ei kuulu tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest  kolmandal lugemisel hääletamisele. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja ka see muudatusettepanek ei kuulu hääletamisele vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ning tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest ei kuulu see muudatusettepanek kolmandal lugemisel hääletusele. Üheteistkümnenda muudatusettepaneku on esitanud rahanduskomisjon. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ning võime asuda eelnõu 346 lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Kas võime minna lõpphääletuse juurde?
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu 346. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 60 Riigikogu liiget, vastu 29 ja erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi?

Ei soovi. Me võime minna nüüd lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 324. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas  fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 289. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud politseiteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 351. Palun hääletada! Hääletustulemused
Poolt hääletas 82 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Avame läbirääkimised. Palun, kolleeg Villu Reiljan Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Ega ma pikalt teie tähelepanu põhitöölt kõrvale ei juhi. Sellel seadusel on mõningad head küljed, eriti nende meelest, kes tahavad ilma takistuseta metsale kallale minna, ja kellel tuleb täna mõte, see homme läheb. Metsamajanduskava ei ole enam püha. See on teatud märgilise tähendusega, muuseas, Eesti oludes, kus sellise kultuurmetsanduse radadelt, ütleme, metsiku kapitalismi radadele astutakse. Seda ei ole enne Eestis juhtunud, aga näete nüüd juhtub. Aga ma lohutan teid, ega see viga nüüd nii suur ei ole, sest see tehakse niikuinii kunagi ümber, sest need viljad kannatab mets välja. On ennegi olnud siin asju, kus on kõrvale eksitud, siis on küll tõsised mured ja hädad olnud. Näiteks siis, kui oli vaja hüvitada sakslastele, kui mõisatelt metsad-maad ära võeti, siis ka võeti 6500 hektarit plaaniväliselt männikuid maha ja maksti neile kinni, et ei jääks mulje meist kui metsikust rahvast. 1939. aastal, kui sakslased otsustasid siit Vaterland'i minna, siis võeti 2238 hektarit kõige paremaid männikuid maha ja hüvitati neile, et nad saaksid kerge südamega minna. Nüüd on nad küll tulnud uuesti küsima, et me oleme neile midagi võlgu, aga see on teine, pikem jutt. Ma tahan ütelda, kuna enamik sellest suurt midagi ei tea, siis võib-olla protokolli huvides.
Metsandus on Eestis üldiselt sellisele Preisi korrale ja mõttele allunud, selles mõttes on see, et metsamajanduskava kaob ja ainult inventeerimismaterjalide alusel tehakse otsustus, muidugi uus kvaliteet. Aga ju see jääb teie südametunnistuse peale ja loodus on nii tugev, see kannatab selle välja. Keskne küsimus, mis oleks olnud vaja lahendada, on muidugi metsa uuendamise küsimus, aga sellega ei tegele see seaduseelnõu üldse. Mistõttu põhiküsimus, mida oleks tahtnud näha, et ministeerium ja koalitsioon üritavad lahendada, kuidas ikkagi nendele lagedaks raiutud pindadele tekitatakse uus metsapõlv, mis on väärikas metsapõlv – ma ei räägi sellest, et sinna tuleb lepa- või paju- või haavavõsa jumala annist –, mis tulevastele põlvedele ka jätta, see probleem on lahendamata. Kuna te olete jumalakartlikud inimesed, siis te usaldate teda kindlasti metsa uuendamisel rohkem võib-olla kui tavaline eestlane, kes on võtnud ikka ka kultiveerimist pühaks pidada. Lohutuseks võib ütelda tulevastele põlvedele, et kindlalt on hästi palju leppa saada, sest 46% esimesest vanuseklassist erametsades on valge lepp. Aga ütleme ka nii, et suure maailmarevolutsiooni juures on see suhteliselt väike asi, sest me oleme ise väikesed, me asi on väike ja pole mõtet ületähtsustada. Lepime sellega, et mina teda toetada ei saa, kuna minu haridus ja arusaamised kultuurmetsanduses on natuke teistsugused. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Villu Reiljan! Palun kõnetooli kolleeg Aleksei Lotmani Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindajana!

Head kolleegid! Selle metsaseadusega on selline huvitav asi, et kui selle ettevalmistamine andis suhteliselt rohkem lootusi kui mõnigi teine meie seadus, protsess oli pikka aega peaaegu okei või peaaegu korras, kui jääda hea eesti keele juurde, see tähendab et Keskkonnaministeerium arvestas juba algusest peale mingil määral keskkonnaorganisatsioonide ettepanekutega ja ka keskkonnakomisjonis läksid mitmed opositsiooni esitatud ettepanekud läbi, siis lõpuks kipub ta ikkagi minema natuke nii nagu alati. Tõepoolest, ma ei hindaks seda seadust nii ühemõtteliselt nagu kolleeg Villu Reiljan äsja, mõnigi asi läheb minu hinnangul lõpuks praegu kehtiva metsaseadusega võrreldes paremaks, aga mõni asi läheb kindlasti ka halvemaks selle seaduse jõustumisel. Need asjad, mis kindlasti halvemaks lähevad, ei ole väga suured asjad, küll aga on väga tõsine mure, mille puhul ma tõsiselt loodan, et mul ei ole õigus, aga kahjuks on sellistel puhkudel mitu korda selline lootus mind alt vedanud ning seetõttu ma kardan, et mul ikkagi on õigus – nimelt võib see seadus minu hinnangul avada nii kaitsealad kui hoiualad lageraietele seal, kus see praeguse seisuga lubatud ei ole. Selles küsimuses ei õnnestunud meil keskkonnakomisjonis konsensust saavutada ja sellise ohu tõttu rohelised kindlasti sellise seadusmuudatuse eest endale vastutust ei võta, seega rohelist nuppu rohelised seekord ei vajuta. Aga tunnustamaks seda, et protsess oli siiski demokraatlikum kui mõnegi teise seaduse puhul ja et mõnes üksikus küsimuses seadus ka senisest paremaks läheb, ei vajuta me ka punast nuppu. Nii et jõudu teile, kolleegid, vastutuse võtmisel nende lageraielankide eest, mis võivad meie kaitsealadele tekkida, eriti kolleeg Marko Pomerantsile siinkohal minu tervitused!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ning läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 327. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 76 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud parlamendiliikmed! Selle eelnõu kohta on ka algatajate poolt üks täpsustus, mis puudutab niisugust küsimust, nagu jõustuva seaduse järgi valimisringkondade moodustamise põhimõtted mitmeringkonnalistes omavalitsustes ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste puhul.
Selle eelnõuga sätestatakse teatavasti kord, et mitme valimisringkonnaga kohalikus omavalitsusüksuses jaotatakse pool mandaatidest valimisringkondade vahel võrdselt, arvestades põhimõtet, et ringkonnamandaatide arv on valimisringkondade arvuga jagunev väikseim täisarv, mis on vähemalt pool kõigist mandaatidest.
Millisel moel moodustatakse siis alates järgmisest sügisest kohalikel valimistel valimisringkonnad ühinevates kohaliku omavalitsuse üksustes? Muudatusettepaneku algatajad nägid ette, et need moodustatakse ühinevate kohaliku omavalitsuse üksuste kaupa. Kuid ma tahan rõhutada, nagu ütles ka komisjoni algatatud eelnõu seletuskiri, et see säte võimaldab mitme ühineva omavalitsusega valimisringkondi eesmärgipärase tõlgendusega. Sest täpsustuseks: järgmises eelnõu punktis, mis kõneleb Tallinna erisättest, kus volikogu moodustab valimisringkonnad linnaosade kaupa, on juures veel täiendus: "lähtudes põhimõttest, et ühes linnaosas moodustatakse üks valimisringkond". Üks linnaosa, üks valimisringkond. Ühinevates kohaliku omavalitsuse üksustes või juba ühinenutes, kus siis hakatakse seda seadust tulevikus kohaldama, on võimalus moodustada sel põhimõttel, et üks ühinev või ühinenud kohalik omavalitsusüksus – üks ringkond, või siis mitu kohaliku omavalitsuse üksust, mis on ühinenud, – üks ringkond, mida arvatakse heaks, nagu on kokku lepitud ühinemise otsuses, mida on langetanud need omavalitsused, kes ühinevad, või siis arvab heaks otsustada see uus volikogu.
Teine küsimus, mis puudutas ka kulusid seoses sellega, et Tallinna Linnavolikogus hakkab olema 79 liiget. Mul on tõesti hea meel teatada, et Tallinna Linnavolikogu fraktsioonid, Isamaaliidu, sotsiaaldemokraatide, Reformierakonna fraktsioon on otsustanud esitada homsel volikogu istungil eelnõu, mille järgi volikogu liikmetele ettenähtud hüvitised ja kulud jäävad järgmisel aastal samale tasemele. Ehk teisisõnu, kui Tallinna Linnavolikogu selle heaks kiidab, siis täiendavaid kulusid maksumaksjale 79 volikogu liiget kaasa ei too, kuna need kulutused, mis on linnaeelarves ette nähtud volikogu ülalpidamiseks, jagatakse lihtsalt suurema arvu volinike vahel. Ühe voliniku kohta toob see kaasa muidugi absoluutarvuliselt summa vähenemise, kuid see ilmselt on, arvestades majandusolukorda, asjakohane muudatus ja ma loodan, et seda toetavad seinast seina kõik volikogus esindatud poliitilised fraktsioonid.
Üks parlamendipartei on kujutanud seda seaduseelnõu kui ärategemist praktiliste või pragmaatiliste poliitiliste päevakasude huvides. See ei ole nii. See süsteem on õiglane, andes väga selge valija tahte peegelduse. Nii mitu protsenti, kui palju protsente häältest saab üks erakond või valimisliit omavalitsuse valimistel, saab ta ka kohti volikogus. Nii et see süsteem ei ole kellegi kasuks ega kellegi kahjuks, see on lihtsalt õiglane süsteem. Ja ma loodan, et seda toetatakse nii opositsiooni- kui koalitsiooniüleselt tänasel hääletusel. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Urmas Reinsalu! Palun nüüd järgmisena kõnepulti kolleeg Evelyn Sepa Keskerakonna fraktsiooni esindajana!

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Enam kui aasta tagasi sai alguse põhiseaduslik vaidlus, mille tagamaaks oli praeguseks väljakujunenud kahetsusväärne olukord, kus ühe omavalitsuse piires erineb valijate hääle kaal ca neli korda. Eelmisel õiguskantsleril teema vastu huvi kahjuks puudus, kuid ca aastapäevad hiljem jõudis uus õiguskantsler Indrek Teder järeldusele, et tegu on ilmselgelt ebaproportsionaalse häälte erinevusega ning tema ettepanek sai ka aluseks tänasele arutelule ja eelnõule siin saalis. Meenutan, et õiguskantsler tundis peamiselt muret just valimissüsteemi demokraatia pärast, mis ei taga tallinlastele ühetaolist valimissüsteemi.
Nüüd tänase päeva juurde. Parandusettepanekute pakett, milles osalejaid viiest erakonnast, kannab tõesti endas poliitilise teerulli mekki, sest menetluse käik ise näitas ühemõtteliselt, et asjaosalised väldivad iga hinna eest nende paranduste avalikku arutelu, spetsialistide kaasamist, omavalitsuste esindajate osavõttu sellest protsessist. Ühesõnaga, need parandusettepanekud ei allu ühelegi demokraatliku seadusandlusprotsessi lahutamatuks osaks olevale tingimusele ja eks seegi ole aja märk. Millega neid parandusettepanekuid õigustatakse?
Esiteks, et need muutvat Tallinna volikogu valimise proportsionaalseks. See on ilus sõna, aga sellel on väga palju erinevaid tähendusi. Proportsionaalsus, tõsi, suureneb selles suhtes, et esindatuse võivad saada ka vähese toetusega valimisliidud ning erakonnad. See iseenesest ei ole ilmtingimata üldse halb, aga mõistetavalt ei ole see kaugeltki see, mis ajendas õiguskantslerit meile siin ettepanekut esitama.
Teiseks põhjendatakse seda parandustepaketti peamiselt argumendiga, et nii saavad väikesed linnaosad justkui oma esindatuse volikogus, mis neil nende selgituste kohaselt seni justkui olevat puudunud.
Nüüd muidugi vastuargumendid. Nagu öeldud, proportsionaalsusel on tõesti mitu aspekti veel ja õiguskantsler tähtsustas mäletatavasti enam just valijate hääle kaalu proportsionaalsust ehk seda, et ühe omavalitsuse piires ei ole millegagi põhjendatud selle erinevus neljakordselt. Vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele on see aktsepteeritav, et me saaksime valimisi pidada demokraatlikuks, umbes 10–15% piires, mitte enam.
Teiseks põhjendatakse muudatusi sellega, et nüüd saavad väikesed omavalitsusüksused esindatuse, mida neil seni ei olnud. Me teame kõik, et valimised toimuvad ka praegu ringkonnapõhiselt ja kõik linnaosad saavad oma esindatuse volikogus – see on ka praegu olemas.
Nüüd vaatame natuke silma matemaatikale. Ma ei hakka siin pikalt kritiseerima seda ega hakka sellele ka rohkem sõnu kulutuma, et tegelik olukord selle parandusettepaneku valguses selles mõttes ei muutu, et ebaproportsionaalsus linnaosade vahel säilib igal juhul sisuliselt samades proportsioonides, nagu see seni on olnud. Näiteks, arvutuse aluseks on võetud 2005. aasta seis. Kui Haaberstis oli 7 mandaati ja ühele mandaadile vastas 4306 häält, siis uue süsteemi järgi oleks neid 9. Ühe mandaadi saamiseks oleks siis vaja umbes 3350 häält. Kesklinn oli 8, vastavalt siis 4503 häält, uue järgi oleks 9 ja see langeks 4003-ni. Kristiine oli 6, vastavalt siis 3896 häält, saaks 8 mandaati, 2922 häält. Ja nii edasi.
Mida see kinnitab? See tegelikult kinnitab seda, et need argumendid, mida toodi selle põhistamiseks, ei ole asjakohased. Olukord ei ole muutunud. Kui oleks tahetud seda süsteemi tõsiselt arvustada, siis me tõenäoliselt ka kaotaksime ära 5% valimiskünnise, siis oleks see tõeline proportsionaalsus esindatud volikogus – kõik, kes hääle saavad, kõik saavad esindatuse. Nii et ma loodan, et Presidendi Kantseleil on väga põhjust seda eelnõu sisuliselt analüüsida ja ehk meile ka järeltööks siia tagasi saata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Evelyn Sepp! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised ja läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid! Kuna selle seaduse vastuvõtmine nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust, siis teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Head kolleegid! Läheme nüüd lõpphääletuse juurde.
Panen lõpphääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 392. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 59 Riigikogu liiget, vastu oli 24, erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu kolmandat lugemist. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole. Läheme lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud masina ohutuse seaduse eelnõu 292. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 72 Riigikogu liiget, vastu ei olnud keegi, 1 jäi erapooletuks. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Kalle Pallingu!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 355 esimene lugemine lõpetati s.a 5. novembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati s.a 19. november kell 18. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud. Keskkonnakomisjon otsustas oma 1. detsembri istungil konsensusega teha ettepanek lõpetada tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine ja eelnõu seadusena vastu võtta.

Suur tänu, kolleeg Kalle Palling. Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, võime minna eelnõu lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni muudatuse ratifitseerimise seaduse eelnõu 355. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 64 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Jaak Salumetsa!

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma s.a 8. detsembri istungil. Eelnõu lülitamiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ning ettekande kohta oli riigikaitsekomisjon oma otsuse langetanud varem ehk 20. novembril. Käesoleva otsuse eelnõu alusel jätkab Eesti panustamist Euroopa Liidu rahutagamismissiooni Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on sellel missioonil osalenud alates 2005. aasta detsembrist. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, st s.a 8. detsembriks kella 10-ks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud, mistõttu tuleb eelnõu teisel lugemisel lähtuda eelnõu esimese lugemise tekstist muudetud kujul. Riigikaitsekomisjon otsustas 2008. aasta 8. detsembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ning panna see lõpphääletusele ja Riigikogu otsusena vastu võtta. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jaak Salumets! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Palun, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Kuna seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, võime minna selle otsuse vastuvõtmise juurde. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas" eelnõu 386. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 63 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun riigikaitsekomisjoni aseesimehe kolleeg Kadri Simsoni!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne teisele lugemisele esitamist oma 8. detsembri istungil ning eelnõu lülitamiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja ettekandja kohta tegi komisjon otsuse juba varasemal istungil 20. novembril. Käesoleva otsuse eelnõu alusel jätkab Eesti panustamist KFOR-i Kosovo missioonil ja selle aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1999. aasta 10. juuni resolutsioon nr 1244. Kui me selle otsuse täna vastu võtame, siis jätkab Eesti kaitseväe üksus missiooni kuni 31. detsembrini 2009. aastal. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei esitatud ja seetõttu tuleb eelnõu täna lugemisele algselt esitatud tekstiga. Riigikaitsekomisjon otsustas oma 8. detsembri istungil konsensusega teha Riigikogule ettepanek käesoleva otsuse eelnõu teine lugemine lõpetada, panna eelnõu lõpphääletusele ja teha Riigikogule ettepanek otsus vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Kadri Simson! Küsimusi ettekandjale ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Hea juhataja! Kallid kolleegid! Tänane koalitsioon kardab teatud riigikaitseliste küsimuste arutelul Keskerakonda nagu vanakurat välku. Tegelikult Keskerakond mõtestab enda jaoks väga selgelt lahti, mida tähendab Eesti riigi kaitsmine, ja tal on Eesti riigi kaitsmisest väga kindlad ja selged arusaamad.
Kosovo missiooni puhul sundis mind pulti tulema see, et olles aastaid olnud Eesti Kaitseliidu liige, tegeldes iga päev kaitseliitlaste väljaõpetamisega ja õppides ka ise, tahan ma erilise soojusega ära märkida, et sellest Kosovo missioonist on saanud Eesti jaoks selline välismissioon, mida võib lugeda tõeliselt progressiivseks just riigikaitse seisukohalt elanikkonna laiema mõiste kontekstis, sest Kosovo missioonil osalevad praegu kaitseliitlased, mis tähendab seda, et Eesti Kaitseliit on saavutanud sellise kompetentsi ja valmisoleku, et Kaitseliidu liikmeid saab lähetada välismissioonidele. See on väga arvestatav väljaõppevõimalus tublidele pereisadele, kes tegelevad riigikaitsega oma pereelu ja igapäevatöö kõrvalt. Siitkohalt jääbki meeldivalt õhku üks väga oluline põhimõte: Eesti riiki on mõistlik kaitsta väljaspool tema piire. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Aivar Riisalu! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole. Me võime minna lõpphääletuse juurde.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel rahutagamismissioonil Kosovos" eelnõu 387. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on otsusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu teist lugemist. Palun kõnepulti rahanduskomisjoni liikme kolleeg Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjoni üksmeelne otsus oli eelnõu teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid ei ole, nii et läheme lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Bulgaaria Vabariigi vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 385. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 62 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maksukorralduse seaduse, äriseadustiku ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon käsitles seda eelnõu viimati 2. detsembril ja otsustas saata eelnõu saali ettepanekuga teine lugemine lõpetada ning juhul, kui nii läheb, siis kolmas lugemine teha 11. detsembril. Otsus oli konsensuslik.
Muudatusettepanekuid esitas eelnõu kohta rahanduskomisjon, need puudutasid üsna tehnilisi ja spetsiifilisi asju, nagu näiteks tähtsaadetis, ning ei põhjustanud küll vähimatki erimeelsust. Kokkuvõttes on ettepanek teine lugemine lõpetada. Tänan!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on ka küsimusi. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahanduskomisjoni esimees! Minu küsimus puudutab esimest muudatusettepanekut ja selle viimast lauset: "Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud" – see on kõik selge ja arusaadav, aga edasi on öeldud: "või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta." Kuhu, kuidas, mismoodi? Palun selgitada!

Aitäh! Ma olen posti spetsiifikas pisut nõrk, ma ei julgeks isegi vastata. Komisjonis seda väga pikalt ei arutatud. Ma kindlasti ei ole sellel alal teist targem, mulle tundub.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimene on rahanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult.
Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel esimest muudatusettepanekut hääletada!

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud rahanduskomisjon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Muudatusettepaneku poolt hääletas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 20, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.
Teine muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitanud rahanduskomisjon, on arvestatud täielikult. Head kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 377 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu  teist lugemist. Ettekandjaks on juba tulnud kõnepulti keskkonnakomisjoni esimees kolleeg Marko Pomerants. Palun!

Ilusat õhtupoolikut! Hea eesistuja! Head kolleegid! Arutuse all on seaduseelnõu nr 350, mille esimene lugemine on siin saalis kenasti läbitud. 1. detsembril s.a kogunes keskkonnakomisjon, et vaadata, kas on saabunud muudatusettepanekuid selle seaduseelnõu kohta. Kutsutud olid meil ka Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus ja metsaosakonna juhataja Marku Lamp, et ministeeriumipoolset seisukohta ettepanekute kohta saada.
Ettepanekuid esitas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja lisaks veel keskkonnakomisjon ise formuleeris mitu ettepanekut. Etteruttavalt pean ütlema, et seekord roheliste muudatusettepanekud toetust ei leidnud. Ei midagi isiklikku – lihtsalt ettepanekute sisu oli selline.
Nüüd muudatusettepanekutest. Räägin neist selles järjekorras, nagu nad on meile kõigile kättesaadavates eelnõu paberites. Kõigepealt muudatusettepanek nr 1  Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, mille sisu on, et RMK majandusaasta puhaskasumist riigieelarvesse kantav summa määrataks vastava aasta riigieelarve seadusega. See ettepanek toetust ei leidnud. Selgitus on järgmine. Riigieelarve koostamist ja selles kajastuvat reguleerib riigieelarve seadus, metsaseaduses aga on sätestatud reeglid, mille alusel määratakse kindlaks riigieelarves kajastatav summa. RMK kuulub Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse ja RMK riigieelarvesse kantavate tulude osa kinnitatakse igal aastal koos ülejäänud riigieelarve seaduses sätestatud Keskkonnaministeeriumi eelarvega.
Teine muudatusettepanek pärineb keskkonnakomisjonilt ja puudutab metsaseaduse § 48 lõiget 5 ning selle kohaselt on muudetava lõike esimesest lausest välja jäetud sõna "majandusaasta", kuna riigieelarvesse kantav puhaskasum võib sisaldada ka eelmiste aastate akumuleeritud kasumit.
Kolmas muudatusettepanek pärineb samuti keskkonnakomisjonilt ja see tuleneb metsaseaduse § 48 lõike 4 kehtetuks tunnistamisest.
Neljas muudatusettepanek tuleneb metsaseaduse § 37 lõike 13 kehtetuks tunnistamisest ja on normitehniline.
Viies muudatusettepanek on taas Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ja puudutab keskkonnatasude seadust ning selle kohaselt määrataks riigieelarvesse kantavast RMK puhaskasumi osast eraldatava summa suurus vastava aasta riigieelarve seadusega. See ei leidnud toetust ja selgitus on sama, mis põhimõtteliselt esimese muudatusettepaneku puhul.
Kuues muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt: täiendada § 4 lõiget 1 pärast sõna "ministeerium" sõnadega "või RMK". See ei ole samuti asjakohane. Põhjendus on lihtne: riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus on üldakt, millega reguleeritakse küsimusi abstraktselt ja seetõttu on põhjendatud seaduses asutuse liigi nimetamine, mitte asutuse väljatoomine nimeliselt.
Seitsmes muudatusettepanek pärineb ka Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt ja ei leidnud komisjonis toetust, sest eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk oli muuta efektiivsemaks eraõiguslike isikutega seotud otsuste tegemist, aga pakutud lahendus ei erine oluliselt kehtivast regulatsioonist ja seega kaotaks muudatus mõtte.
Kaheksas muudatusettepanek on täiesti vajalik. See tulenes vajadusest kehtestada seaduses endas jõustumise kuupäev. See oli lihtsalt ekslikult jäänud eelnõus sätestamata. Ja seaduse jõustumise kuupäevaks on 2009. aasta 1. jaanuar.
Keskkonnakomisjon, vaadanud läbi muudatusettepanekud, otsustas teha ettepaneku lõpetada metsaseaduse, keskkonnatasude seaduse ja riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine ja saata seaduseelnõu kolmandale lugemisele. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme nüüd muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu öeldud, on kaheksa muudatusettepanekut. Vaatame need üksteise järel läbi.
Esimene on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõikele 2 ei kuulu see hääletamisele. Teine, kolmas ja neljas on keskkonnakomisjonilt ning on arvestatud täielikult. Viies on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt. Juhtivkomisjon ei ole arvestanud, kuid see ei kuulu hääletamisele. Kuues on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ei kuulu samuti hääletamisele. Seitsmes on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Ei kuulu samuti hääletamisele. Kaheksas on keskkonnakomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.
Seaduseelnõu 350 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 364 teist lugemist. Ettekandeks palun kõnepulti majanduskomisjoni liikme kolleeg Taavi Veskimäe!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Majanduskomisjon käsitles Vabariigi Valitsuse algatatud ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 4. detsembril eesmärgiga valmistada ette teist lugemist täiskogus. Kutsutud olid algatajate esindajad. Muudatusettepanekuid laekus kokku kümme, seitse algatajatelt. Algataja oli siin n-ö mitme erineva institutsioonina ehk Vabariigi Valitsuse poolt oli eelnõu juhtivmenetleja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aga olid ka Siseministeeriumi-poolsed ettepanekud, mis ei olnud eelnõusse esimesel lugemisel lülitatud. Lisaks tegid ettepanekuid Ken-Marti Vaher, Keskerakonna fraktsioon, Eiki Nestor ja Kalev Kotkas. Ma ei hakka neid ettepanekuid siin ükshaaval tutvustama. Ilmselt nendel, kes on siin saalis, on võimalik oma muudatusi ise põhjendada, aga ma võib-olla peatuksin nendel muudatustel, mida tegi eelnõu algataja ehk Vabariigi Valitsus.
Esiteks, eelnõu pealkirja muudatus oli tingitud asjaolust, et siia toodi sisse ka muudatused karistusregistri seadusesse ja ei olnud otstarbekas kõiki neid seadusi eraldi üles lugeda. Karistusregistri seaduse muudatus tulenes asjaolust, et kuna ühistranspordiseadus võimaldab tegevuslubade ja sõidukikaartide väljastamist volitada mittetulundusühingutele, siis oleks ka mittetulundusühingutel õigus teatud juhtudel teha päringuid karistusregistrisse, et kontrollida, kas taotleja vastab hea maine nõudele, mida ühistranspordiseadus sätestab.
Siis oli algatajalt muudatus seonduvalt eelnõu algse reguleerimise esemega ehk autoregistrikeskuse pädevusega. Ja nii nagu majanduskomisjonis oli juttu enne eelnõu esimesele lugemisele saatmist, jõudsime arusaamiseni, et parvlaeva-, lennu- ja rongiliikluses sõlmitud lepingute üle järelevalve pädevuse andmine siin seaduse tasemel autoregistrikeskusele ei pruugiks olla otstarbekas. Ka kehtiv seadus võimaldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil seda teha ehk seda volitust anda, sest autoregistrikeskuses teatavasti parvlaeva-, lennu- ja rongiliikluse pädevust hetkel ei ole. Majanduskomisjonile tundus, et ei ole mõttekas neid pädevusi sinna välja arendada, arvestades, et ressursse niigi napib.
Algatajatelt oli veel ka kuues muudatusettepanek, mille eesmärk oli tagada, et tegevusloa omanik ei ole karistatud viimase kolme aasta jooksul üle kahe korra töö- ja puhkeaega ning tarbijakaitset reguleerivate õigusaktide või tema vedaja liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest, mille puhul on ette nähtud juhtimisõiguse äravõtmine, ning kohustada tegevusloa andjat kontrollima seda karistusregistrist.
Kaheksas ettepanek ei tulnudki menetlemisele, ehkki algataja selle tegi. Ettepanek oli anda ühistranspordiseaduses sätestatud järelevalve teostajale õigus ühistranspordi peatamiseks, praegu võib ühistranspordi järelevalve teostaja teha seda ainult koos politseiga. Jõudsime komisjonis arusaamisele, et kui järgmisel aastal tuleb ühistranspordiseaduse uus terviktekst, peaks valitsus nende õiguste andmise läbi mõtlema ja seda ei saaks siin kahe lugemise vahel uisapäisa teha.
Kümnes muudatusettepanek, mis oli ka algataja poolt ette pandud ja mille sai majanduskomisjoni ettepanekuna siia saali tuua, võimaldab tegevusloa andjal saada teavet õigusrikkumistest, mis järelevalve teostaja hinnangul võivad kahtluse alla seada edasise seaduspärase teenuse pakkumise. Analoogne säte on olemas praegu ka alkoholiseaduses. Arvestades näiteks meie taksonduse olukorda, on see igati kohane.
Üldjoontes otsustati saata eelnõu Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks tänasel kuupäeval, teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui see teine lugemine täna lõpetatakse, siis viia eelnõu kolmas lugemine läbi homme ning eelnõu seadusena vastu võtta. Kõik need otsused tehti komisjoni liikmete konsensusega. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Selle eelnõuga on tekitatud üks olukord, mida siiani ei ole kunagi olnud. Siiani on olnud põhimõte, et riigieelarvest ja omavalitsusüksuse eelarvest toetatakse liine ainult sellisel juhul, kui nad on avaliku konkursi korras saadud. Nüüd näeme siin, et § 6 lõike 3 järgi on võimalik neid saada ka n-ö omavahelisel kokkuleppel – ühelt poolt ametnikud ja teiselt poolt vedajad. Keskerakonna fraktsiooni ettepanekus nähti ette, et riigi raha saab anda ainult sellisel juhul, kui on avalik konkurss korraldatud. Millega te põhjendate selle ettepaneku tagasilükkamist? Kas see, kui vedaja annab ametnikule omavahelisel kokkuleppel ning siis leitakse, et riigi raha on võimalik peale anda, on õigem?

Aitäh! Lugupeetud küsija! Ma toetan väga avalike konkursside põhimõtet ja seda, et finantseeritakse ainult avalike konkursside kaudu sõlmitud avaliku liiniveo lepinguid. Aga algataja selgitas meile, et see muudatus, mida teie tegite, on tegelikult juba kehtivas seaduses sisuliselt samal kujul olemas ehk ka praegu ei saa ilma avaliku konkursita sõlmitud lepinguid finantseerida ja see ei muudaks tegelikult olemasolevat õigust. See tähendab, et ta läheks vastuollu või ei oleks grammatilises kooskõlas ühistranspordiseaduse peatükis 3 antud teema reguleeritusega, mis sätestab üheselt, et avaliku teenindamise kohustust, st vedamist avaliku võimu eelarvest makstava toetusega saab panna vedajale, kes on valitud avaliku konkursi alusel, kui tellija makstav tasu ületab riigihangete seaduse piirmäära, või eri- või ainuõiguse andmisel, kus lähtutakse konkurentsiõigusest. Juba olemasolev õigus sätestab selgelt selle, et on piisav avalik kontroll ja sellist, kuidas ma ütlen, diskretsiooniõigust ametnikel ei ole, et lepitakse kokku ja siis on võimalik seda finantseerida eelarvevahenditega. Meile tehti selgeks, et see on sama põhimõtte järgne ka praegu. Aitäh!

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Teid on natuke eksitatud. Küsimus on kaugliinides, mis saadakse kommertskorras. Mingit avalikku konkurssi ei tehta. Ja avalikku riigi raha antakse siis kokkuleppel nendele liinidele peale. Minu küsimus jääb ikka samaks: millise ühistranspordiseaduse paragrahvi alusel väidate teie, et kaugliin on saadud mingil teisel moel, mitte kommertsmoel? Kuidas on ikkagi võimalik, korrektselt väljendudes, et ametnikud annavad kaugliinile, mis on kommertsalusel saadud, suvaliselt avalikku raha?

Seesama ühistranspordiseaduse peatükk 3, nii nagu ma eelnevalt teile ütlesin, sätestab need konkreetsed juhud ja riigihangete seaduses on konkreetne piirmäär ja kui see seda ületab, siis nii või teisiti valitakse vedaja riigihangete seaduses sätestatud menetlusega, mis on avalik menetlus. Nii et see on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi positsioon ühelt poolt. Teiselt poolt ma ütleksin siia juurde seda, et iseenesest oli sellel eelnõul, mida me täna menetleme, üks väga konkreetne eesmärk. Tegelikult oli selle eesmärk järelevalve korrastamine. Iseenesest need muudatusettepanekud, mis on ka tulnud – kuigi jah, eelnõu oli tervikuna avatud ja võis kõiksugu muudatusettepanekuid teha –, ei läinud tegelikult päris sellega kokku. Ma arvan, et kõigi nende teemade juurde saab tulla järgmisel aastal tagasi, kui tuleb ühistranspordiseaduse eelnõu terviktekst siia meie ette laudadele. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Taavi Veskimägi! Palun, kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Seaduseelnõu kohta on esitatud üheksa muudatusettepanekut. Alustame nende läbivaatamist. Esimese on esitanud majanduskomisjon ja see on arvestatud täielikult. Teise on esitanud kolleeg Ken-Marti Vaher, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kolmanda on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Palun! Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 23 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Neljas muudatusettepanek on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Viienda on esitanud kolleegid Eiki Nestor ja Kalev Kotkas, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kuues on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Seitsmes on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Kaheksas ja üheksas on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult.
Head kolleegid! Me oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud, kuid Riigikogu juhatusele on saabunud järgmine teade: "Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsioon teeb ettepaneku ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 364 teine lugemine katkestada." Head kolleegid! Meil tuleb see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Riigikogu Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku ühistranspordiseaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 364 teine lugemine katkestada. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 46 Riigikogu liiget, vastu oli 23, erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 29. detsember 2008 kell 16. Seaduseelnõu 364 teine lugemine on katkestatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun kõnepulti sotsiaalkomisjoni liikme kolleeg Taavi Rõivase!

Proua juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaalkomisjon arutas nimetatud eelnõu teist lugemist 2. detsembril ja otsustas teha eelnõusse kokku 45 muudatusettepanekut. Suur osa nendest muudatusettepanekutest on tehnilised ja sõnastuse muutused, aga on ka mõned, millele ma sooviksin juhtida teie tähelepanu. Esiteks, muudatusettepanek nr 6. Muudatuse järgi peab olema psüühikahäirega isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel edaspidi osaline ka psühhiaater. Varem sellist nõuet ei olnud. Teiseks, muudatusettepanek nr 9, mille järgi kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele ei rakendu omaosalus. Kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikute suhtes on muudatusi veel teisigi, näiteks peab olema tagatud eelisjärjekorras koht, eeldusel, et isik, kes on kohtumäärusega sinna paigutatud, on psüühikahäirega, ta on endale või teistele ohtlik ja muud moodi ei ole võimalik teda aidata. 24. muudatusettepanekuga pikendatakse raamlepingu ennetähtaegsest lõpetamisest teavitamise tähtaega kahelt kolmele kuule, mis tähendab seda, et kui hoolekandeasutus suletakse, siis etteteatamise tähtaeg on kuu aega pikem, kuna ümberkorraldused võtavad sotsiaalkomisjoni hinnangul kauem aega. 31. muudatusettepanek puudutab taas kord kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikuid. Seal on öeldud, et nendele tuleb osutada teenust eraldi ruumides. Ma juhin tähelepanu, et tegemist saab olla kas sügava vaimse alaarenguga isikuga või ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega isikuga. Nii et nendel puhkudel tuleb osutada teenust eraldi ruumides. Kuna eelnõuga viiakse erihoolekandeteenuste üle järelevalve teostamine Sotsiaalkindlustusametile, siis 37. muudatusettepanek annab Sotsiaalkindlustusametile õiguse ettekirjutuste tegemiseks erihoolekandeteenuste osutajatele. 44. muudatusettepanek muudab pisut puudega lapse hooldajatoetuse raha omavalitsusele ülekandmise korda. See on kohalike omavalitsustega kooskõlastatud, tegemist on lihtsalt täpsustusega. Kokku on 45 muudatusettepanekut. Kuna sotsiaalkomisjon ise on nad kõik esitanud, siis loomulikult toetas ta ka kõiki neid konsensuslikult.

Aitäh! Mida sotsiaalkomisjon soovitas, kas lõpetada?

Sotsiaalkomisjon teeb ettepaneku teine lugemine lõpetada.

Suur tänu, kolleeg Taavi Rõivas! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Nagu juba öeldi, on 45 muudatusettepanekut ja alustame nende läbivaatamist. Nr 1, 2, 3, 4, 5 on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. 14, 15, 16, 17, 18, 19 on sotsiaalkomisjonilt, arvestatud täielikult. 20, 21, 22, 23, 24, 25 on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. 26, 27, 28, 29, 30 on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. 31, 32, 33, 34 on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44 ja 45, kõik on sotsiaalkomisjonilt, on arvestatud täielikult. Head kolleegid! Me oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 370 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandjaks palun majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Head kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teisele lugemisele saatmiseks esmaspäeval, 17. novembril. Meil olid külas ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Patendiameti ja Kaitseministeeriumi esindajad. Muudatusettepanekuid meile laekus ja need vaadati ka läbi.
Muudatusettepanekud võiks jagada kolme ossa. Üks neist tulenes roheliste fraktsiooni esitatud ettepanekutest, mis täiendasid teemat "Kompensatsioon salastatud riigikaitseliste leiutiste korral". Roheliste ettepanek oli lisada õigustatud isikute loetellu, kellel on õigus riigikaitselise leiutise salastamise korral saada kompensatsiooni, lisaks patendiomanikule ka selle autori. Ettepanek oli tingitud sellest, et autoril oleks ka suurem motivatsioon riigikaitseliste leiutistega tegelda. Rääkisime ka selle kompensatsiooni punktid üle. Teised asjad olid need, mis seonduvad kaubamärgi õigusega ja Singapuri lepinguga, millega Eesti Vabariik on vahepeal ühinenud – õieti Singapuri lepingu muudatustega, mis vahepeal on toimunud. Kolmas osa muudatustest rääkis kaubamärgi ekspertiisist, mille kohta oli teinud ettepaneku majanduskomisjoni liige Jüri Tamm. See täpsustab sõnastust selle kohta, kellel on õigus kaubamärki taotleda ja kuidas menetlus täpsemini käib, kuna praktikas on ilmnenud ebakohti. Kuigi Patendiamet ütles, et sellega enam probleeme ei ole, et need probleemid on sellest ajast pärit, kui kartoteeki peeti, aga praegu on meil elektroonilised registrid, leidsime, et eelnõu selguse mõttes oleks mõistlik see tekst sinna sisse viia. Algataja esindaja majandusministeerium toetas seda, Patendiamet ei toetanud, aga komisjon selle eest toetas ka. Nii et sellisel moel kiideti need muudatusettepanekud heaks, välja arvatud teine muudatusettepanek, roheliste fraktsiooni ettepanek, mida aga samas on sisuliselt arvestatud, ja jõuti järeldusele saata eelnõu täna Riigikogu täiskogu istungile teiseks lugemiseks, teha täiskogule ettepanek eelnõu 281 teine lugemine lõpetada – see ettepanek tehti konsensusega – ja juhul kui teine lugemine täna lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 17. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Vaatame nüüd läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud 14 muudatusettepanekut. Number 1 ja 2 on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 3 on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Number 4 ja 5 on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 6, 7 ja 8 on majanduskomisjonilt, on arvestatud täielikult. Number 9, 10, 11, 12, 13 ja 14 on kõik majanduskomisjonilt ja on arvestatud täielikult.
Seaduseelnõu 281 teine lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamise seaduse eelnõu teist lugemist. Veel kord palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme kolleeg Hannes Astoki!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nimetatud eelnõu käsitleb Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse täiendamist. Eelnõu sisu on see, kuidas viia elekter nendesse majapidamistesse, kus enne 1995. aastat ei olnud üldse elektri saamise võimalust, ei olnud liine ehitatud, ja kuidas tekitada selleks vajalikud finants- ja organisatsioonilised meetmed. Komisjon pidas sel teemal aru neljapäeval, 4. detsembril. Meil olid külas eelnõu esitajate poolt regionaalminister Siim Valmar Kiisler ja Siseministeeriumi nõunik Olivia Taluste. Toimus elav arutelu, mille sisuks oli see, et meile oli ka parandusettepanekuid laekunud ja need olid laekunud nii Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt kui eelnõu algatajalt. Roheliste põhilised ettepanekud seisnesid selles, et kui olemasolevas redaktsioonis annab eelnõu võimaluse liituda ainult püsielektriühendusega ehk elektriliiniga, siis roheliste arvates võiks seda toetust kasutada ka selleks, et inimene võiks ise valida, kas ta liitub püsiühendusega või ehitab endale autonoomsel toitel olevad seadmed ehk paigaldab akud, päikesepatareid, tuulegeneraatorid või mis iganes ta sobilikuks peab. See oli kõige põhimõttelisem küsimus, mida arutati.
Ministeerium oli üritanud teada saada, aga ei olnud teada saanud, mis niisuguste seadmete hinnad on, rohelised olid teada saanud, et kahepereelamule on selliste seadmete komplekti hind koos paigaldusega umbes 650 000 krooni, ütleme jämedalt 600 000 krooni. Ilmselt üksikud majapidamised, kellel ei ole elektrit juba 1995. aastast saadik, ei ole tüüpilised kaheperemajapidamised ja siis võib see natuke odavam olla, võib-olla hinnanguliselt 100 000 krooni. Uurisime, mis võiks olla sellise isetoodetava elektrienergia omahind, ja saime teada, et koos amortisatsioonikuludega võiks see olla umbes kaks krooni kilovatt-tunni eest. Lisaks sellele saime diskussiooni ajal teada, et kui püsiühendusega liituda, siis kuni liitumispunktini, mis on tüüpiliselt üks post krundi piiril, on seadmete hooldus ja liini hooldus, vastutus liini säilimise eest Eesti Energial, aga autonoomse tootmisvõimsuse rakendamise puhul lasuvad ka kõik hoolduskulud, vigastuste parandamine ja mis iganes, nende seadmete omanikul ehk siis eraisikul.
Seejärel asutigi muudatusettepanekuid läbi vaatama. Nimetatud roheliste tehtud ettepanekud mitmes muudatusettepanekus komisjoni poolt toetust ei leidnud. Teised muudatusettepanekud puudutasid valdavalt toetuste taotluste menetlemise korda. Seal tehti mitmesuguseid täpsustusi sõnastuses, et oleks üheselt ja selgelt mõistetav, kuidas toetuste menetlemine käib, kes milliseid otsuseid teeb, millise vastutuse keegi mingisuguseid otsuseid tehes võtab. Täiendavana arutati ka seda, mis oli tulnud ettepanekuna võrguettevõtete poolt, et kui erinevalt eelkalkulatsioonist, mille võrguettevõtted on teinud liitumise kohta, tekib objektiivne kallinemine, siis on Siseministeeriumil õigus maksta kuni 10% ulatuses rohkem raha selle liitumise eest, kui pakkumise hinnakalkulatsioonis oli. See on tingitud valdavalt sellest, nii nagu Siseministeeriumi esindajad meile võrguettevõtjate väiteid edastasid, et tavaliselt tehakse kalkulatsioon liitumise kohta n-ö optimaalset trajektoori pidi, aga kui mõni kinnistuomanik ei luba oma krundile elektriliini ehitada, võib tekkida vajadus liini kulgemine ümber planeerida, millega kaasneb objekti kallinemine, kuna liin läheb füüsiliselt pikemaks, kulub rohkem poste, traati ja kaablit ning tööd.
Sellised olid need diskussioonid meil majanduskomisjonis. Endiselt ollakse väga positiivsed, et selline eelnõu on seaduseks saamas. Siiski juhin tähelepanu, et komisjoni liige Marek Strandberg palus protokollida oma eriarvamuse kõnesoleva seaduse kohta, mida te saate komisjoni protokollist lugeda ja mille põhiline sisu on see, et alternatiivse energia tootmise mittetoetamine välistab nende põhimõtete rakendamise, mille mõte oleks arendada konkurentsi nimetatud valdkonnas. Otsustati saata käesolev eelnõu 311 Riigikogu täiskogule teiseks lugemiseks s.a 10. detsembril. Otsustati konsensusega teha täiskogule ettepanek teine lugemine lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, viia eelnõu kolmas lugemine läbi s.a 17. detsembril ning eelnõu seadusena vastu võtta. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas ettekandjale on küsimusi? Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea ettekandja! Ole hea ja meenuta, kas komisjoni istungil põhjuseks, miks eelnõu algataja ei toetanud autonoomsete jõujaamade tegemist, ei olnud mitte nende majanduslikud või tehnilised näitajad, vaid mäletamist mööda asjaolu, et algataja sõnas, et see alternatiivallika kavandamine lihtsalt ei sobi sellesse eelnõusse mingit loogikat pidi. Kas see oli nii?

Käsitleti mõlemat probleemi. Kui ma loen komisjoni protokolli, siis see pole otsene tsitaat ministrilt, aga nii on seda siin refereeritud, et põhimõtteliselt ei ole see roheliste tehtud ettepanek elektrituruseaduse küsimus. Elektrituruseadus reguleerib just nimelt seda, kuidas liituda võrguga, ja loomulikult ei keela elektrituruseadus kellelgi endale autonoomseid seadmeid panna. Ja kuna elektrituruseadus ei luba praegu riigil tarbija eest osa liitumistasust maksta, siis seda see seadus just reguleerib. Aga teie ettepaneku positiivse menetlemise korral oleks pidanud seda asja siis hoopis teistpidi käsitlema hakkama. Aitäh!

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Hannes Astok! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ma näen, et soovivad. Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Head kolleegid! Ega mul ei ole siin muud teha, kuna parandusettepanekuid arusaadavalt toetuse puuduse tõttu komisjonis me hääletada ei saa, siis lihtsalt kommenteeriksin siinkohal lühidalt põhjusi, miks me jätkuvalt leiame, et autonoomsete energiatootmissüsteemide rajamist riigi toetusel ja kulul võiks pidada mõistlikuks. Ja asjaolu, et kuigi seda teemat on regionaalministrile tutvustatud pikemat aega, et selline alternatiivne lahendus on puhttehnilisel moel olemas, ei vaevutud ega suudetud seda sellesse eelnõusse sobilikul moel soveldada, on loomulikult kurb. Me teame, et tänasel päeval on kõik n-ö liiniühendused alati seotud tormi, lume ja muu sellise ilmastikuriskiga. Vastupidiselt Eesti Energia levitatud arvamusele, et tuuleenergia on muutlik, on kogemus paraku selline, et kui Eestis tuul puhub, siis elektrit ei ole. Mida tugevamini ta puhub, seda vähem teda on ja samasugune situatsioon säilib kahjuks ka tulevikus, ka nende rajatavate liinide puhul, kuigi tänasel päeval needsamad autonoomsed jaamad, mis võtavad oma energia peaasjalikult tuulest ja päikesest ning vajaduse korral varugeneraatorist, mille kütusekulu on vajalik ainult selleks, et toita selles energiajaamas olevaid akusid juhul, kui tõepoolest ei ole ei tuult ega päikest, on olemas ja aina töökindlamad, mida aeg edasi. Selliste süsteemide kasutamine maapiirkonnas oleks igati õigustatud. Lihtsalt praegusel hetkel on kurb, et regionaalminister, kelle volitus- ja pädevusvaldkonnaks on piirkondliku arengu edendamine, ei ole vaevunud toetama tehnoloogilist mitmekesisust ja innovatsiooni, vaid pigem tegelikult annab Eesti Energiale kaudset sotsiaalabi selle majandusliku ja turulise tegevuse säilitamiseks ja jätkamiseks.
Selline tehnoloogiline mitmekesisus on energiajulgeoleku osa. Me kurdame praegu, et erinevates valdkondades ei ole uudseid majanduslikke lahendusi – nende juurutamine kindlasti elavdaks majandust. Ja lõpetuseks olgu öeldud, et selle kümne minuti jooksul internetiavarustest leitud hinna- ja tehnoloogiapakkumise kohta, mille ma esitasin eelnõu arutamise käigus komisjonile – selle oleks loomulikult võinud ka ministeerium ja minister ise oma arvukate ametnikega leida –, ütlesid vähemalt kaks komisjoni liiget, et see on neile isiklikult huvipakkuv. Kahjuks ei osutunud selline tehnoloogiline muudatus sedapuhku huvipakkuvaks riigile, aga loodetavalt me leiame koha, kuhu selliste tehnoloogiate toetamist seaduse mõttes sisse kirjutada ja loodame ka selle saali nõule, abile ja häälele, et seda tõesti realiseerida saaks. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Seaduseelnõu kohta on esitatud kümme muudatusettepanekut. Esimene muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Teine ja kolmas on majanduskomisjonilt, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas, viies, kuues, seitsmes, kaheksas, üheksas ja kümnes on majanduskomisjonilt ning on arvestatud täielikult.
Head kolleegid! Oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Seaduseelnõu 311 teine lugemine on lõpetatud.

Algab Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandjaks palun õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Töölepingu seaduse eelnõu esimene lugemine toimus 9. oktoobril 2008. aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 23. oktoobriks 2008 laekus muudatusettepanekuid järgnevalt: Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt üks muudatusettepanek, Keskerakonna fraktsioonilt 104 muudatusettepanekut, millest üks võeti arutelu käigus tagasi, ja Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt 21 ettepanekut, millest kaks võeti arutelu käigus tagasi. Kirjalikke pöördumisi eelnõu täiendamiseks või muutmiseks tuli neli: Eesti Kirikute Nõukogult, Eesti Etendusasutuste Liidult, Rektorite Nõukogult ja TALO‑lt.
Eesti Kirikute Nõukogu taotles, et töölepingu seadus ei laieneks usulise ühenduse vaimulikule, kui ühenduse põhikiri ei näe ette vaimulikuga töölepingu sõlmimist. Usulise ühenduse vaimulik on kindlustatu töötuskindlustuse seaduse tähenduses. Rektorite Nõukogu taotles eelnõu § 10 täiendamist sättega, et tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise piirangut ei kohaldata seaduses või valitsuse määruses sätestatud töökohale avaliku konkursi korras määratud ajaks valitava töötaja suhtes. TALO pöördumine sisaldas vastuväiteid eelnõu varasemale jõustumise ajale kui 1. jaanuar 2010. Eesti Etendusasutuste Liidul oli ettepanek täiendada etendusasutuse seadust selliselt, et oleks eriregulatsioon näitlejatega tähtajalise töölepingu sõlmimiseks.
Õiguskomisjon valmistas eelnõu teist lugemist ette kokku neljal istungil: 13. novembril, 18. novembril, 1. detsembril ja 8. detsembril 2008. Me korraldasime oma töö selliselt, et menetlusse oleks kaasatud võimalikult lai asjaomaste isikute ring, selleks et saavutada nii töövõtjate kui ka tööandjate huvide esindamiseks ja kaitsmiseks võimalikult tasakaalustatud ja laiapõhjaline konsensus ja arutelu.
Eelnõu teise lugemise ettevalmistamisel osalesid, nii nagu ka eelnõu väljatöötamise ja kooskõlastamise etapil, kõik need sotsiaalpartnerid (ametiühingud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), kelle vahel sõlmitud mitmepoolse kokkuleppe tulemusena see eelnõu 18. juunil 2008 valitsuse poolt Riigikogule esitati.
Mul on hea meel kinnitada, et eelnõu menetlemisel õiguskomisjonis komisjoni liikmete ja sotsiaalpartnerite vahel suuremaid kontseptuaalseid erimeelsusi ega kompromissituid vaidlusi ei tekkinud.
Riigikogust laekunud fraktsioonide muudatusettepanekuid komisjon hääletas ning arvestas selle tulemusena täielikult roheliste fraktsiooni ühte ja Keskerakonna fraktsiooni ühte ettepanekut. Omalt poolt algatas õiguskomisjon 37 muudatusettepanekut, mis sündisid arutelude tulemusena, milles osalesid algatajad ja sotsiaalpartnerid, ja lõpptulemusena rahuldasid need kõiki osapooli. Erandina tuleb mainida eelnõule lisatud jõustumissätteid, mille osas ametiühingud jäid eriarvamusele, soovides eelnõu tervikuna jõustumist 1. jaanuaril 2010, ning asjaolu, et õiguskomisjonis esindatud Keskerakonna fraktsiooni liikmed küll osalesid aruteludes, kuid põhimõttelise vastuseisu tõttu eelnõule ei võtnud osa komisjoni algatatud ettepanekute otsustamisest ega ka oma ettepanekute sisulisest põhjendamisest.
Kokku on eelnõu tekstile lisatud muudatusettepanekute loetelus 160 ettepanekut. Sisu poolest olulisemate arvestatud ettepanekute kohta on tekstile õiguskomisjoni tava ja käitumiskultuuri arvestades lisatud seletuskirjas asjakohased põhjendused. Samuti pidas komisjon vajalikuks seletuskirjas selgitada Eesti Kirikute Nõukogu ja Rektorite Nõukogu pöördumises sisaldunud ettepanekuid, mille osas eraldi muudatusettepanekuid ei algatatud, kuid teise lugemise teksti täiendamisega lahendati need nimetatud organisatsioonide tõstatatud küsimused.
Nüüd põhiprobleemidest, millega komisjon teise lugemise ettevalmistamise käigus tegeles. Need olid tingitud Riigikogu menetlusse esitatud eelnõu algteksti mõningasest erinevusest aprillis eelnõu algatajate ja sotsiaalpartnerite vahel kokkulepitud tekstist. See puudutab näiteks järgmist nelja eelnõu sätet, samuti jõustamisküsimusi, mida käsitlen natukene lähemalt.
Kõigepealt, §‑s 2 oli lause lõpuosast jäetud välja sõna "käesolevas". Selle üle oli päris põhjalik debatt. Komisjon otsustas selle sõna tekstis taastada (see on muudatusettepanek nr 7), mis sisuliselt tähendab seda, et kõik töötaja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised, kui võimalust selliseks kokkuleppeks pole töölepingu seaduses ette nähtud.
Paragrahvi 40 lõike 2 teisest lausest oli jäetud välja sõna "toitlustamisele". Teemaks on töölähetustega kaasnevate kulude hüvitamine. Eelnõu algataja selgitas, et päevaraha maksmise eesmärk ongi peamiselt toidukulude hüvitamine ning töötaja saab täiendavate toitlustuskulude katteks jätkuvalt päevaraha, mistõttu Rahandusministeerium ei pidanud põhjendatuks toitlustamiskulu eraldi väljatootmist. Rahuldava lahendusena otsustas komisjon mitte luua kuluartiklite näitlikku loetelu ja jätsime välja osa tekstist. Väljajäänud tekst kõlas: "Kulude hulka loetakse muu hulgas sidepidamise kulud."
Paragrahv 78 puudutab tasaarvestamise erisust. Lõikesse 2 oli pärast sõna "nõusolek" lisatud sõnad "kahju hüvitamiseks". Algataja selgitas, et muudatus seob tasaarvestamiseks eelneva nõusoleku andmise tühisuse üksnes kahju hüvitamisega ja seega võivad tööandja ja töötaja sõlmida kokkuleppe, mille kohaselt arvestab tööandja tema töötasust maha näiteks bensiini‑ või mobiililimiiti ületava osa. Selle tõlgendusega sotsiaalpartnerid ei nõustunud. Komisjon otsustas pärast põhjalikku debatti algatada pooli rahuldava lahendusena § 78 lõike 2 sõnastuse muutmise, mis on märgitud muudatusettepanekute tabelis nr 105 all. See kõlab järgmiselt: "Enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokku lepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks." Sisuliselt tähendab see seda, et mingit muud tasaarvestuse kokkulepet ei saa tööandja töötajalt etteulatuvalt nõuda.
Paragrahvist 172, millega muudetakse täiskasvanute koolituse seadust, oli välja jäetud täiskasvanute koolituse seaduse § 3 lõike 2 muutmine. Eelnõu algataja selgitas, et § 172 muudatuse eesmärk on anda töötajale koolituses osalemiseks õppepuhkust, sõltumata õppekoormusest ja õppevormist. Seega ei ole enam tähtsust sellel, kas töötaja õpib näiteks päevases või õhtuses õppes täis‑ või osakoormusega, õppepuhkust saab ta mõlema õppevormi ja õppekoormuse korral. Haridus‑ ja Teadusministeerium ei nõustunud tasemekoolituse mõiste muutmisega selliselt, et see laieneks kõikidele õppijatele, kuna tegemist on täiskasvanud õppijatele suunatud seadusega. Täiskasvanute koolituse seaduse § 3 lõige 2 defineerib tasemekoolituse mõiste, mille kohaselt tasemekoolitus võimaldab õhtuses või kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhiharidust ja üldkeskharidust, osakoormusega läbida kutseõpet või kutsekeskharidusõpet ja osakoormusega või eksternina omandada kõrgharidust. Selline definitsioon võimaldab piiritleda isikute ringi, kellele tasemekoolitus laieneb. Kui muuta definitsiooni selliselt, et see laieneks kõikidele tasemekoolitust omandavatele õppijatele, kaoks ära täiskasvanute koolituse seaduse mõte. See tähendaks, et seadus laieneks ka näiteks põhikoolis õppivatele lastele, ja see ei oleks kindlasti seaduse eesmärk. Ühtlasi peaksid sellisel juhul laienema kogu õppijate ringile finantseerimisskeem, Täiskasvanuhariduse Nõukogu otsused jne. Sotsiaalpartnerid selle tõlgendusega ei nõustunud. Õiguskomisjon otsustas kompromisslahendusena algatada muudatusettepanekud nr 148 ja 149, millega nähakse ette töötajate, avalike teenistujate õigus õppepuhkusele, selle kestus ja tasustamise kord.
Nüüd eelnõu jõustamisest seadusena, mida käsitleb muudatusettepanek nr 160. Seaduse üldise jõustumise ajaks on kavandatud 1. juuli 2009, erandina üldisest jõustumise ajast jõustuvad 1. jaanuaril 2010 aga paragrahvid, millega peamiselt kaasneb rahaline koormus riigieelarvele. 1. jaanuaril 2010 jõustuvad näiteks järgmised sätted: § 60 teine lause, mis näeb ette isapuhkuse hüvitamise töötaja keskmise palga alusel, § 63 lõige 1, mis näeb ette lapsepuhkuse päevade hüvitamise Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel, § 134, mis annab võimaluse esitada tööraamatut Sotsiaalkindlustusametile andmete sisestamiseks pensionikindlustuse registrisse, ja § 177 punkt 8, mis näeb ette töötutoetuse tõstmise pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast.
Seoses töölepingu seaduse jõustumisega 1. juulist 2009 on mõnel pool ja ka ametiühingute poolt tõstatatud kolm põhilist probleemvaldkonda, millel järgnevalt lühidalt peatun ja selgitan, missuguseid lahendusi eelnõu sisaldab. Eelnõu varasema jõustamise vaidlustajad toovad välja argumendi, et isikuid koheldakse ebavõrdselt alates 1. juulist kuni 31. detsembrini. Kui isikul lõpetatakse uue töölepingu seaduse alusel töösuhe, siis uue seadusega vähenevad lepingu lõpetamisega seotud hüvitised ning riigil jääb täitmata lubadus paralleelselt suurendada töötutoetust. Seda võib selgitada järgmiselt. Ebaõiglast kohtlemist tegelikult ei teki. 1. juulist 2009 suureneb töötuskindlustushüvitis praegusest 50%‑st 70%‑ni töötasust ning oluliselt laieneb ka selle saajate ring. Töötuskindlustushüvitist hakkavad saama ka poolte kokkuleppel ja omal algatusel töösuhte lõpetanud isikud. Lisaks, tõesti, alates 1. jaanuarist 2010 on ette nähtud töötutoetuse tõus seniselt 1000 kroonilt kuus 50%‑le Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast, mis praegu on teatavasti jätkuvalt 4350 krooni. Teise vastuargumendina on toodud välja, et uue seaduse jõustumine keset kalendriaastat tekitab probleeme ja segadust puhkuste arvestamisel, eriti suvisel puhkuste kõrgperioodil. Sellega seoses saan selgitada, et puhkuste arvestamise ja ümberarvestamisega segadusi tekkida ei tohiks, sest eelnõu § 138 võimaldab aasta aega puhkusi ümber arvutada ja kõik võivad 2009. aastal puhata olemasoleva puhkuseplaani järgi. Kolmandaks, see oli arutelu all ka õiguskomisjonis, juhitakse tähelepanu seaduse edukat rakendamist ähvardavale ohule, et liiga lühikeseks jääb aeg seaduse rakendamise tehniliseks ettevalmistamiseks ja koolituseks, mis puudutab tööandjat, töötajat, töövaidluskomisjoni, kohtuid, ning tekib küsimus, kas jõutakse välja töötada kõik vajalikud rakendusaktid. See mure on arusaadav, õiguskomisjon seda ka käsitles. Õiguskomisjonile on Vabariigi Valitsuse esindajad kinnitanud, et selle peale on tõsiselt mõeldud, rakendusriske on hinnatud. Justiitsministeerium kinnitas valmisolekut teha selleks ajaks koolitused, mis puudutavad näiteks kohtusüsteemi, ja mõelda läbi tehnilisi üksikasju rakendamisega seonduvalt, samuti koostada võimalikke materjale, mis selgitaksid nende muudatuste mõju.
Selle tõttu langetas õiguskomisjon otsuse seadus 1. juulist 2009 üldisel kujul jõustada, teine lugemine teha täna ja kolmas lugemine nädala pärast, 17. detsembril 2008. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Rahvaliidu fraktsioon tegi pärast seaduseelnõu esimest lugemist, see oli oktoobri algul, Riigikogu juhatusele taotluse, et teha töölepingu seaduse eelnõu majanduslik, sotsiaalne ja juriidiline ekspertiis. Samuti palusime kontrollida seaduseelnõu vastavust ILO konventsiooni sätetele ja sotsiaalkindlustuskoodeksile. Siiani ei ole me saanud sellele pöördumisele vastust. Kas te komisjonis arutasite meie taotlust ja kui arutasite, siis millised on tulemused?

Tänan selle küsimuse eest! Töölepingu seadusele on lisatud üsna mahukas seletuskiri, mis on olnud kõigile kättesaadav. Seletuskiri on üle 200 lehekülje paks, siin on ära toodud nii mitmeid uuringuid kui ka analüüse selle kohta, miks üks või teine muudatus tuleks läbi viia. Teie esitatud taotluse kohta ei oska ma täpsemalt vastata, aga õiguskomisjoni enamus pidas oluliseks seaduse vastuvõtmist selle aasta jooksul. Meid veenis ka sotsiaalpartnerite kinnitus, et neid sõlmitud kokkulepe rahuldab, mistõttu õiguskomisjoni peamine debatt piirdus nende minu poolt ettekandes märgitud teemadega, kus ei ole tegemist kontseptuaalsete erinevustega, vaid mõningaste n‑ö lihvimiste ja täpsustustega, et kõik osapooled saaksid uuest töölepingu seadusest õigesti ja ühtemoodi aru.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh! Hea ettekandja! Me siin Riigikogus oleme üsnagi tihti silmitsi sellega, et tõepoolest ei olda valmis seaduse jõustumiseks õigeks tähtajaks. Me oleme siin ka seadusi muutnud ja jõustumistähtaegu edasi lükanud. Kas oleks võib-olla otstarbekas, et umbes maikuus me komisjonis lihtsalt arutaksime, kuidas ollakse valmis, ja vajaduse korral võib-olla tõepoolest lükkaks veel seda kuupäeva edasi?

Tänan, Toivo! Ma arvan, et see on kindlasti asjakohane ettepanek. See seondub kaudselt ühe debatiga, mis meil õiguskomisjonis oli seoses Tööturuameti ja töötukassa liitmisega, mis pidi valitsuse esindajate sõnutsi olema kenasti ühel pool ka just maikuuks. Ma arvan, et sinu ettepanek on kindlasti asjakohane, ja ma võtan selle arvesse.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas ma saan teist õigesti aru, et sotsiaaldialoogi osapooled on nõus, et töölepingu seadus on raskesti arusaadav, et väga paljus on töölepingu seaduses sätestatut vaja kinnitada kohtupraktikaga, et materiaalse vastutuse osas on töövõtja visatud justkui avamerele tormi kätte, ja on ka nõusolek, et paindlikkus töösuhetes saab olema, kuid mitte sotsiaalne turvalisus ja kaitstus? Saan ma õigesti aru?

Aitäh küsimuse eest! Ma hakkan lõpust pihta. Ma arvan, et praeguse töölepingu seaduse alusel on töötajad oluliselt enam avamerel ulpimas ja segaduses. Kohtupraktika on ilmselgelt vajalik iga olulise ja põhimõttelise seaduse rakendamiseks, kõiki juhtumeid ei ole võimalik seaduses ette näha. See on täiesti loomulik, et me täna töölepingu seadust arutame, kuna tegemist on ühe eraõigusliku seadusega, mille vastuvõtmine ehk, ütleme, värskendamine, kohandamine tänapäeva ühiskonna tingimustele on kõige enam veninud. Ma arvan, et selles mõttes on siin eelnõus palju väga loogilisena võetavaid, mõistlikke ettepanekuid ja muudatusi, mis tuleksid rakendamisele selle eelnõu järgi 1. juulist 2009. Loomulikult, pärast seda need vaidlused hakkavadki selle seaduse alusel kujundama uut kohtupraktikat, uue töölepingu seaduse alusel, mitte aastast 1992 kehtiva töölepingu seaduse alusel.

Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma jätkan samal teemal. Siin oli juttu tööturu paindlikkusest. Euroopa ei käsitle seda niiviisi, et vähendatakse töötajate garantiisid, mida meie ju tegelikult teeme. Miks ei ütle me inimestele välja, mida Euroopas mõeldakse tööturu paindlikkuse all, et see tähendab tööturupoliitikat, nii passiivset kui ka aktiivset, ja kindlasti töötuskindlustuse hüvitise kestust? Me teame, et meil see venib ja venib.

Tänan küsimuse eest! Siin Riigikogus, ma vaatasin, oli esimese lugemise ajal teatud segadus mõistetega. Osa räägib tööturu paindlikkusest, teised räägivad tööõiguse jäikusest, paindlikkusest jne. Mulle tundub, et tänane peamine probleem seondub siiski tööõigusega. Kui me tuletame meelde, mis ajast saadik kehtib praegune töölepingu seadus, mille alusel kõik töötajad ja tööandjad üritavad töölepinguid sõlmida, ja probleemide hulk on väga suur, olenemata kohtupraktikast, mis on midagi natuke korrastanud, aga siiski äärmiselt vähe, siis ma arvan, et see on see probleem, millest me tegelikult räägime. Me ei ole niipalju keskendunud (ma arvan, et ei olegi mõistlik keskenduda) tööturu jäikusele, see ei ole minu arust Eestis ega tänases debatis põhiline probleem. Selle seaduseelnõu kohta üldiselt öeldes: ükski seaduseelnõu ei ole iseenesest mingi imevits, mis võiks viia meid majandussurutisest välja, võiks tuua lahendusi kümnetele ja kümnetele probleemidele. Aga mulle tundub, et töölepingu seaduse eelnõu, mida me täna arutame, on loogiline jätk õigusselguse ja arusaadavuse saavutamiseks ning ka tänapäevase n‑ö tööturusuhte korrastamiseks. Mulle tundub, et just seda pidasid silmas sotsiaalpartnerid, kui nad  eelmise aasta aprillis selle kokkuleppe sõlmisid. Nüüd on enamik sellest, ütleksin, et isegi absoluutne enamik sellest jõudnud seadusandja lauale ja täna teisele lugemisele. Mulle tundub, et just nimelt tööõiguse jäikus on probleemiks olnud, samuti praeguse töölepingu seaduse mittetoimimine selliselt, nagu, ma arvan, paljud, nii töötajad kui ka tööandjad tahaksid näha.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Ken-Marti Vaher! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Marika Tuus! Kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Võlaõigusest lähtuvat tööseadust üritas juba kümme aastat tagasi vastu võtta Mart Laari valitsus, kui seaduse mõte pärines oravatelt ja musta töö tegija oli tollane mõõdukast sotsiaalminister Eiki Nestor Siim Kallase juhendamisel. See oleks ka vastu võetud, kui valitsusliit poleks lagunenud. Täna on meil samad mehed tüüri juures. Asja enam niimoodi ei jäeta ja see seadus, n-ö tööandjate unelmate seadus, võetakse lähiajal vastu reformistide, tööandjate ja loomulikult sotsiaaldemokraatide ülimal heakskiidul.
Koalitsioon räägib justkui ühest suust, et töösuhete reguleerimine võlaõiguse kaudu on ainuvõimalik. Ent Euroopa Liidu liikmesriikide rõhuv enamik ei käsitle töösuhteid võlaõigusena. Seda eelkõige seetõttu, et tööandja ja töövõtja ei ole majanduslikult võrdsed ja tööd ei saa käsitleda kui igapäevase kauba ostu-müüki. Väga kenasti on ametiühingute keskliidu kunagine peasekretär Tiit Kaadu öelnud, et töö ei ole lihtsalt ainult majanduskategooria, mida annab näiteks palga vastu vahetada, vaid ta on ka sotsiaalne, kultuuriline ja vaimne fenomen. Selles mõttes puudub tööjõul tõesti ka hind. Just sellepärast kordub Euroopa Liidu tööõiguse direktiivis põhimõte, et töötajatele tuleb tagada parem kaitse nende õiguste võimaliku rikkumise korral, ja peetakse oluliseks suurendada töötajate kaitset.
Läbi aegade on oravapartei armastanud öelda, et mida kergem on lahti saada töötajast, keda parasjagu ühel või teisel põhjusel ei vajata, seda kiiremini luuakse uusi töökohti. Nii lähtubki meie tänane tööseadus klassikalisest liberalismist. Sotsiaalminister Maret Maripuu ütles tõe välja 16. jaanuari Äripäevas, et töölepingu seaduse eelnõu kujutab endast ebapopulaarset, ent vajalikku muudatust.
Kahju aga, et me selle töötajate garantiisid vähendava seaduse jõustamiseks oleme leidnud küll erakordselt raske ja halva aja. Töötaja kaotab muidugi paljugi: vallandamiskaitse nõrgeneb, koondamisest etteteatamise tähtaeg lüheneb keskmiselt kuu võrra, alla aasta töötanutel aga endiselt kahelt kuult vaid 15 päevale, kuupalga võrra väheneb ka koondamishüvitis. Tööandja roll töösuhete lõpetamisel hüvitiste väljamaksmisel kahaneb oluliselt, olgu tegemist kas ühe‑, kahe‑ või kolmekuulise hüvitisega, tööandja jaoks väheneb koondamishüvitise koormus, sõltumata töötaja staažist, praeguse nelja, kolme ja kahe kuu pealt vaid ühele kuule, mille tõttu suureneb oluliselt töötukassa koormus. Kui kevadel eitas sotsiaalminister igasugust töötuskindlustusmakse tõstmise võimalust, siis täna on see juba teoks saanud. Ka sotsiaaldemokraadid on maksetõusu poolt olnud ja prognoosivad, et riskistsenaariumi kohaselt võib see makse kunagi isegi kolmekordistuda, seda siis, kui keskmine palgakasv jääb 3% juurde ja töötuse määr kasvab 10% piires, mis praegust töötuse kiiret kasvu ja palkade külmutamist arvestades ei ole üldse võimatu. Tööle minnes rakendub töötajale neljakuuline katseaeg ja kui töötaja tahetakse palgata ilma katseajata, tuleb see töölepingus eraldi kirja panna. Uudne on ka õhtuse tööaja, mille eest praegu lisatasu makstakse, kaotamine. See tähendab, et palk väheneb meditsiinis, kaubanduses, transpordis, tööstuses, teatrites, televisioonis töötavatel, võiks öelda, sadadel tuhandetel inimestel, kes õhtul kella kuuest kella kümneni töötavad. Eriti küüniline on see, et töölepingut võib edaspidi üles öelda ka töötaja haiguse ja puhkuse ajal, lisaks muudetakse ebaseaduslik vallandamine lihtsamaks kui seaduslik, sest kohtuvaidluses süüdi jäänud tööandja ei pea enam töötajat tööle ennistama, kompensatsiooniks on üksnes kolme kuu keskmine palk. Piltlikult võib öelda, et ennistamiskohustuse kadumine on seadusrikkumise seadustamine. Vaid rase töötaja või töötajate esindaja saab ise valida ennistamise ja koos sellega kohtuvaidluse ajal saamata jäänud palga, kust lahutatakse samal perioodil teises kohas teenitud töötasu. Kehtiva õiguse kohaselt on töötajal õigus tööle ennistamisele ja ka saamata jäänud palgale, kust midagi maha ei lahutata, või siis saab ta valida kuue kuu keskmise palga. Praagi korral võib tööandja alandada palka kuni alampalga määrani, peale selle vastutab töötaja ka kogu ettevõtte saamata jäänud tulu eest. Euroopa ei käsitle tööõiguse paindlikkuse all töötajate garantiide vähendamist. Näiteks Taanis, mida meil tuuakse näiteks kui väikese koondamishüvitisega maad, makstakse pärast koondamist nelja aasta jooksul edasi töötuskindlustushüvitist ja seda koguni kuni 90% palgast. Rootsis, Soomes, Norras ja Saksamaal on koondamisest etteteatamise aeg kuus kuni seitse kuud. Hollandis, kus on väga liberaalsed töösuhted, tuleb selleks, et saaks töötajat üldse vallandada, see kooskõlastada tööinspektsiooniga. Meil aga Tööinspektsiooni roll sisuliselt kaotatakse. Uue seadusega suurenevad küll pisut töötuskindlustushüvitised, samuti suureneb pooleni alampalgast töötutoetus, ent eelarves pole neid summasid järgmiseks aastaks ette nähtud ja need rakenduvad aastal 2010. Seda võib otseselt nimetada valetamiseks ja inimeste petmiseks.
Huvitav, et niisuguse töötaja tagatisi vähendava seadusega on päri olnud ametiühingud ja veel ka aasta algul ämbreid kolistanud partei, kes end millegipärast sotsiaaldemokraatlikuks nimetab. Miks ametiühingute keskliit on nõus sättega, mis oluliselt kärbib ametiühingute tegevust? Kui praegu saab usaldusisiku või töötajate esindajaga töölepingut lõpetada üksnes Tööinspektsiooni nõusolekul, siis uus seadus selle nõude tühistab. Kes siis ikka hakkab ennastohverdavalt võitlema töötajate õiguste eest ja paremate töötingimuste eest, kui järgmisel päeval võidakse ta lahti lasta? Uusi kollektiivlepinguid, mis töövõtjaid kaitseksid, ei hakka sündima, pealegi on meil kollektiivlepingud ka praegu üks väga nõrk koht, ja nii muutuvad meie nõrgad ametiühingud veelgi nõrgemaks. Aga just sellise ülekohtuse punktiga on ametiühingute liider läbirääkimistel millegipärast nõustunud. Ma küsin: kes üldse on ametiühinguid volitanud 900 000 võimaliku töövõtja eest läbirääkimisi pidama? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marika Tuus! Palun, kolleeg Eiki Nestor, protseduuriline repliik!

Jah, nii tuline oli, et ma pean repliigiõigust kasutama. Ma panen samamoodi tagasi. Keskerakondlik verejanuline valitsus Siim Kallase ja Edgar Savisaare koostöös võttis ära töötuskindlustuse õiguse kõigilt inimestelt, kes lahkuvad töölt poolte kokkuleppel. Nüüd tuleb see lõpuks tagasi. Keskerakondlik, jube, inimvihkajalik ja töötajatevaenulik valitsus tahtis töötajate usaldusisikud maa pealt üldse ära kaotada. Aitäh!

Tänan! Palun kõnepulti kolleeg Mai Treiali! Kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aasta algul väitsid ametiühingud ja sotsiaaldemokraadid, et Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium on ette võtnud pretsedenditu rünnaku töötajate õigustele, kus alles jäävad üksnes minimaalsed töörahva taluvuspiiri testivad võimalused. Loomulikult hõigati ka üldsust appi, öeldi, et nii keerulisest seadusest arusaamine eeldab juristiharidust ja kui teadmised puuduvad, peaks käepärast olema pereadvokaat. Siiski olevat suures tööhoos saavutatud sotsiaaldialoogi osapoolte vahel kokkulepe, mis laekus ka meie laudadele. Ega võrreldes esialgse seaduse tööversiooniga palju muutunud ei ole. Kui osapooled ei ole võrdses kaalukategoorias, saab nõrgem lõpuks ikka väiksema osa, ja nii see ongi juhtunud. Me ei tea täna vastust küsimusele, millistel kaalutlustel töötajate esindajad on laevukesel otsad lahti lasknud ja saatnud töölepingu seaduse tormisele merele.
Õigusteadlaste juubelipäeval kõlas ühe ministeeriumiametniku suust, et töölepingu seaduse abstraktne sõnastus on teadlikult valitud. Järgnema peaksid käsiraamatud ja suur teavitustöö. Öeldi, et oleks võidud valida veelgi radikaalsem tee töösuhete reformimiseks. Võtab lausa sõnatuks. Kellele me siis seadusi ikkagi teeme? Kas ainult juristidele, advokaatidele? Kas üldse ongi vaja seadusandjana Riigikogu, kui üha enam soovitakse liikuda suunas, kus kohtupraktikaga võib sisustada mitmesaja tuhande töövõtja kaitse sätted? Just seadusega sätestatud kaitsemeetmete osas kaotavad töötajad kõige rohkem. Töötajal puudub kindlus ja selgus, ka ei saa rääkida kaitstud paindlikkusest töösuhetes. Arusaadavus on tähtis kõigile õigusnormidele, kahjuks on töölepingu seaduse eelnõu põhjendamatult keerukas ja raskesti arusaadav, tehes paljudes positsioonides viiteid võlaõigusseadusele. Et vältida eri seaduste koosrakendamisest tulenevaid probleeme, tuleb töölepingu seadus siduda võlaõigusseadusest lahti. Meie fraktsioon juhtis sellele tähelepanu juba seaduseelnõu esimesel lugemisel ja me tegime vastavad muudatusettepanekud. Kahjuks ei ole neid aga arvestatud. Seaduseelnõu 4. peatükis käsitletava varalise vastutuse sõnastus arvestab võlaõigusseaduse põhimõtteid. Lugupeetud koalitsiooni liikmed! Töösuhe ei ole võlaõigussuhe. Eelnõus ei ole muu hulgas kehtestatud vastutuse ülempiiri, lähtutakse põhimõttest, et küllap kohus otsustab. Raske on mõista, miks ei saa niivõrd olulises küsimuses töölepingu seadust selgelt ja täpselt sõnastada. Töötaja varalise vastutuse ulatus peab olema piiratud. Olgu märgitud, et kehtivas seaduses on selleks piirmääraks töötaja ühe kuu palk. Töötaja peab tööandja vara kasutamisel vältima kahju tekkimist ja oma süülise käitumise korral kandma ka vastutust, see on loomulik asjade käik. Tööandja on aga töösuhte majanduslikult tugevam osapool ja ei ole õige panna töötajale vastutust tööandjale tekitatud kahju eest täies ulatuses. Kahjuna käsitletakse nii varalist kui ka mittevaralist kahju, mis tähendab isegi tööandja saamata jäänud tulu arvessevõtmist. Minu teada ei ole seda üheski teises Euroopa Liidu riigis kasutatud. Kuna meie muudatusettepanekuid nr 95, 96 ja 98 ei ole komisjon arvestanud, palun neid toetada Riigikogu täiskogu saalis. Kahjunõude tõendamise kohustus lasub tööandjal, vastutuse ulatus jääb kohtupraktika kujundada. Kohtuprotsessid hakkavad kindlasti olema aeganõudvad, sest võimalikke arvessevõetavaid kriteeriume on palju, nende analüüsimiseks tuleks rakendada eksperte. Minu arust on päris absurdne mõte kirjas § 74 lõigetes 5 ja 6, kus soovitakse panna töötaja vastutama ka tööandja võlausaldaja ees. See ei vasta töösuhte iseloomule.
Head kolleegid! Meenutan Riigikogus toimunud Eesti Arengufondi tegevuse aruande ja 2007. aasta inimarengu aruande arutelusid, kus keskenduti majanduse uue mudeli käivitamise vajadusele ning hariduse ja majanduse vahekordadele. Aruannete autorid näevad väga tõsise probleemina seda, et meie tööhõive struktuur ei ole majanduse kallinemise olukorras jätkusuutlik. Nad juhivad tähelepanu sellele, et Eesti riik kulutab tööpoliitika meetmetele teiste Euroopa riikidega võrreldes üsna vähe raha. Kuidas aga leida tasakaalu, et nii tööandjad kui ka töötajad tunneksid end turvaliselt? Kahjuks antakse uue töölepingu seaduse eelnõuga väär signaal, nagu oleksid töösuhted meil juba sedavõrd paindlikud, et riik ei peaks enam olulisel määral sekkuma. Ometi on just riigi kohustus oma tööturgu kaitsta, et töötaja tuleks omal maal toime ega läheks võõrsile. Majanduse ümberstruktureerimise ülesannet ei tohi lahendada töötegija kui võlaõiguslike lepingusuhete (loe: töölepingusuhete) nõrgema osapoole kulul.
Oma küsimusele juhatusele tehtud taotluse kohta, mille esitasin seaduseelnõu ettekandjale just äsja (selle taotluse tegi Rahvaliidu fraktsioon töölepingu seaduse eelnõu esimese lugemise järel), ma kahjuks vastust ei saanud. Kas tõesti ühe opositsioonierakonna taotlus võib jäädagi tähelepanuta? Me ei vaidle vastu vajadusele tänapäevastada töösuhete regulatsiooni, kuid me ei ole nõus sellega, et nii vajalikku reformi viiakse ellu ilma põhjaliku analüüsi ja eelnevalt heakskiidetud kontseptsioonita. Vastuvõetamatu on see, et töösuhete regulatsiooni uuendamiseks on üksnes majanduslikud kaalutlused.
Kas töötajate vallandamiskaitse vähendamine ikka loob uusi töökohti? Toimub tööõiguse liberaliseerimine, sotsiaalne turvalisus on jäämas tagaplaanile. Milline on siis ikkagi turvalise paindlikkuse kontseptsioon tegelikkuses? Sellele täna vastust ei ole. Mitmed tööõiguseksperdid on juhtinud tähelepanu sellele, et kogu töösuhete süsteemi hõlmava turvalise paindlikkuse põhimõtte juurutamine on enamikus Euroopa riikides ebaõnnestunud, välja arvatud Taani ja Holland. Kus on need garantiid, et Eestis reform õnnestub? Uus töölepingu seadus muudab ju töösuhete regulatsiooni oluliselt ja kahjuks kaldub see suuresti tööandja poolele. Meie töötegija on alasti jäämas. Kas töötaja kaotust saab korvata töötuskindlustushüvitisega, mis laieneb ka omal soovil ja poolte kokkuleppel töölt lahkujale, mille töövõtja iseendale maksukoormuse kasvu kaudu tegelikult kinni maksab? Kindlasti ei võrdu koondamishüvitis, mille võimalusi vähendatakse, töötuskindlustushüvitisega.
Küsimusi on veelgi. Sellepärast teebki Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku töölepingu seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Kalle Laanet.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Tundub, et pinge saalis aina kasvab. Aga tagantpoolt vaadatuna on sõbralikud suhted tegelikult nagu juba loodud, vahepeal oli kuulda.
Täna on Riigikogu täiskogus teisel lugemisel töölepingu seaduse eelnõu. See eelnõu on tekitanud ja tekitab jätkuvalt ühiskonnas tuliseid diskussioone. Erinevad sihtgrupid on oma seisukoha kujundanud suuresti meedias kajastatu põhjal ja ilmselgelt on arvamusi mõjutanud selle eelnõu mõju konkreetsele isikule või huvigrupile. Sama tunnistas peaminister Andrus Ansip tänases infotunnis.
Olen seisukohal, et 1993. aastast pärit ja praegu kehtiv töölepingu seadus on ajale jalgu jäänud. Aastate jooksul ühiskonnas toimunud muutused suisa nõuavad uut tööandjate ja töövõtjate suhteid reguleerivat seadust. Praegu menetluses olev seaduseelnõu ei ole aga see, mis aitaks kaasa tuua töösuhete arendamist sellisel kujul, nagu ühiskond seda ootab. Eelnõu eeldab, et töövõtjatel on õigusvaldkonnas vähemalt rakenduslik kõrgharidus. Me unustame ära, et töösuhtes olevad inimesed ei tea pahatihti oma õigusi ega oska neid ka tööandjalt nõuda. Piltliku näitena võib tuua, et Maali maalt, kes käib naabri Jüri juures talutöödel, pole kuulnudki töölepingu seadusest ega selles sätestatust.
Seaduseelnõu õigusnormid on väga üldised. Keskerakonna fraktsioon tegi eelnõu kohta 103 muudatusettepanekut, kahjuks jättis komisjon need arvestamata. Ettepanekud olid tehtud soovist suurendada eelnõu õigusselgust ja anda töösuhetele suuremat õiguskindlust. Kindlalt võib väita, et kohtute roll õigussuhete reguleerimisel selle eelnõu valguses kasvab oluliselt. See suurendab kohtute koormust veelgi. Samas on planeerimata kohtunike täienduskoolitus, kuigi seaduse rakendamist planeeritakse juba 2009. aasta 1. juulist.
Töösuhetes nii põhimõtteliste muudatuste tegemine esitatud kujul on praeguses majandussituatsioonis enam kui küsitav. Aitäh!

Aitäh! Kutsun kõnetooli kolleeg Heljo Pikhofi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Austatud Marika Tuus! Alati, kui ma kuulan, Marika, sinu etteastet siit kõnepuldist, siis on see kuidagi kallutatud ja su argumentatsioon ei tundu tõene. Alati paneb imestama see, kuidas sa kõik negatiivse üles leiad, isegi sealt, kust seda mitte keegi teine üles leida ei oska ega tule selle pealegi.
Kui rääkida sellest, kas ametiühingute liidril ja ametiühingu juhtidel on õigus rääkida töötajate eest töölepingu seaduse regulatsiooni toimima hakkamisega seoses, siis loomulikult on. Sina oled olnud usaldusisik Eesti Televisioonis, ma arvan, et sa esindasid töötajaid, mitte iseennast, mina olen olnud usaldusisik ja olen ka esindanud töötajaid.
Kui ma kuulsin siin töölepingu seaduse kohta, mis, ma loodan, õige pea vastu võetakse, nii palju negatiivseid, argumenteerimata sõnu, siis ma tahaksin teada, millised on lahendused, et asi oleks positiivne. Kui me vaatame praegust majanduslikku situatsiooni, näeme, kuidas töötus kasvab (see pole meile kellelegi uudis), siis on äärmiselt oluline, et uues töölepingu seaduses ettenähtud garantiid jõuaksid õige pea töötajateni. Toon ühe näite. Kui esimese saja päeva jooksul tõuseb töötuskindlustushüvitis 50%‑lt 70%‑le endisest palgast, siis on see suur abi paljudele. Ärge unustage, et inimestel on laenud kaelas ja kui inimene jääb töötuks, siis võib ta kõigest ilma jääda. Samuti on väga oluline, et kui töötaja lahkub töölt omal soovil või poolte kokkuleppel, et tal siis oleks õigus töötuskindlustushüvitisele, sest sageli on see ju sundkäik, mitte mingi vaba tahe. Uue süsteemiga hakkab töötuskindlustushüvitist saama praeguse 25% inimeste asemel suisa 60%. See on samuti väga oluline.
Kui rääkida veel sellest, kas töölepingu seaduse eelnõu, mis täna meie ees on, meeldib meile kõigile täiesti, siis ma tunnistan, et ega ta mulle ka täielikult ei meeldi, aga ma igal juhul austan tööandjate ja töövõtjate kokkulepet. Mitte kunagi ei saa üks pool täielikult oma õigust ega oma soovitut.
Räägime veel edasi väikeettevõtetest. Meil on riigis üle 80% ettevõtetest väikeettevõtted, peame arvestama, et töötajad ei saa töötada ilma tööandjata. Kui väikeettevõtja läheb pankrotti, siis ei ole ka ülejäänud töötajatel tööd. See eelnõu aitab väikeettevõtjaid päris suuresti.
Nii et töölepingu seaduse eelnõu plussid kaaluvad suuresti üles selle miinused. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Toivo Tootsen. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustan positiivselt. Tõepoolest, seda töölepingu seadust on igal juhul vaja, vana on ajale jalgu jäänud. Teistpidi jälle, kuna meil on võlaõigusseadus jõustunud ja paratamatult see oleks nagu üks selle osa, siis kunagi see osakene peab oma koha ka leidma. Teine asi on see, kas ta töövõtjatele nii väga hea on, just sellisel kujul, nagu ta praegu meile esitatud on. Kindlasti ei ole. Ta ei ole väga hea ka tööandjatele. Möönan, minu meelest on positiivne see, et mingil määral on ta vastuvõetav ja hea väikeettevõtjatele ning neid on meie meelest hädasti vaja toetada. Aga üldkokkuvõttes langeb kogu selle lepingu täitmise raskus ikka ja ainult töövõtjatele, sellest ei saa üle ega ümber. Teine asi on see, et juba praegu on ette näha, et selle seaduse kehtima hakkamisel tuleb üsna palju kohtuvaidlusi. Küsimus ongi, kui valmis meie kohtud praegu kõigeks selleks on. On öeldud, et hakkab peale kohtunike koolitus. Väga õige, see on planeeritud, aga see on planeeritud järgmise aasta teise poolaastasse. Ma olen küsinud kohtunikelt, kohtunikud ütlevad, et see tsükkel on poole aasta pikkune ja ei ole kuidagi võimalik seda käivitada nüüd ja kohe ja kiirelt. Paratamatult, kui me oleme nõus selle seadusega ja sellega, et suur osa sellest hakkab kehtima juba järgmise aasta juulist, siis tekib õigusabi saamisel vaakum.
Nii või naa, ma olen päris kindel, et koalitsiooni häältega see seadus vastu võetakse, kehtima ta hakkab. Aga ennustan ka, et hädad tulevad. Kiirustades on siin saalis üsna mitmeid seadusi vastu võetud, üsna mitmetega nendest ollakse hädas. Tänagi tõstsin ma infotunnis üles töövõimetuspensionide küsimuse. Kiirustades läks see muudatusettepanek saalist läbi, kiirustades hakkas see asi kehtima ja jälle ei oldud selle käivitamiseks valmis, jälle jäi mitu tuhat inimest hammasrataste vahele. Aitäh sotsiaalministrile, et ta suutis siiski olukorda natukenegi leevendada! Loodetavasti tulevad vähemalt nende inimeste jõulud normaalsed.
Aga tulen tagasi töölepingu seaduse juurde. Siin on väga palju küsitavusi. Siin on väga palju selliseid asju, mida töötajad õige varsti hakkavad väga valusalt oma naha peal tundma. Ja uskuge mind, kallid sõbrad, nad ei tervita teid kiiduavaldustega selle eest, et te nii kiiresti ja rutakalt selle seaduse vastu võtate. Aitäh teile!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Lembit Kaljuvee.

Proua juhataja! Head kolleegid! Kuulates seda diskussiooni ja mõeldes tagasi sellele aastale, mil seaduseelnõu on ühiskonnas arutatud, ning olles viimase 28 või 29 aasta jooksul olnud tööandja tuhandetele inimestele, mõtlesin ma, et mida need tuhanded inimesed mõtlevad, kui nad saavad selle uue seaduse sisust aru, juhul kui see sisu nendeni jõuab. Ma arvan, et need tuhanded ei ole õnnelikud, nad ei ole rahul. Jah, tööandjana ja ka praegu mitmekümne inimese tööandjana peaks mul olema nagu hea meel, et näed, kui hea seadus tuli, kohustusi jäi üksjagu vähemaks. Aga selle pika praktika jooksul olen ma saanud sellise kogemuse, et kui ühest äärest teise äärde minnakse, kui üks on väga suur võitja ja teine, partner, on väga suur kaotaja, siis asi hästi ei lõpe. Kui need tuhanded ei ole rahul, siis ei ole tegemist sellise seadusega, mis annaks mulle kui ettevõtjale või kui rahvasaadikule või kui partnerile tahet vajutada rohelisele nupule.
Peale selle on siin juhitud tähelepanu, et kohtutele tuleb tööd juurde. Kohtutele tuleb lähiaastatel tööd juurde ka paljudest teistest valdkondadest. Me paneme töötajad ja ettevõtjad n‑ö valusate ja järskude liigutustega ebamäärasesse seisu. Ma mõtlen veel kord nendele tuhandetele inimestele. Kui me võtame neilt kindluse ära, siis ei tee nad ka heameelega tööd. Tegelikult ei tohiks me selles saalis ära unustada teadmist, et inimene peab tööst rõõmu tundma. Sa ei tee tööandja jaoks rõõmuga tööd, kui ta ei paku sulle turvatunnet, kui ta ei paku sulle kindlust. Minu arvates see eelnõu, kui ta sellisel kujul vastu võetakse, ei paku töötajatele sellist turvatunnet, nagu töölepingu seadus peaks pakkuma. Nii et mõelgem sellele ettepanekule, mis siin tehti, et eelnõu lugemine katkestada. Rong on niikuinii teatud mõttes läinud. Töötame selle eelnõu kallal veel! Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Raivo Järvi.

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Katsun teie aega mitte pikalt kulutada, sest nagu me kõik ilmselt n‑ö kõhutundega aimame, on veel pikad lahingud ees. Kuid väga hea oleks selle pika kõnemaratoni jätkuna alustada sealt, kus eelkõneleja lõpetas ehk rääkida töötegemise tundest ja rõõmust, sellest, mis on tegelikult kõige tähtsam, kas rõõm või see, et on, kus tööd teha. Kunagi, ma mäletan, vana raadiokolleeg Fred Jüssi parafraseeris ühte mõtlejat, öeldes: "Mis on õnn? Õnn on see, kui sa saad hommikul minna tööle ja õhtul tulla töölt koju." Ma mäletan, kui ma kunagi vestlesin väliseestlastega, siis nad rääkisid, et kui kunagi juhtub see ime, et Eesti saab vabaks, siis on Eesti sootuks teistsugune riik. Riik, mis mitte ei riisu kõik inimeste teenitu enda kätte, et siis jaotada seda oma suva järgi, vaid riik, kes saab kogu oma raha ainult maksudest. Maksud ehk selle raha peab keegi teenima, seda saab teenida ainult tööd tehes.
Ma tahan meenutada ühte juhust, mis leidis aset minu sõbraga, kes vaatamata oma kahele kõrgharidusele kaotas töö ning elas mõnda aega oma abikaasa kulul. Abikaasa oli kõrge meditsiinilise koolitusega ja töötas ravimifirmas. Neil oli kaks last, nad tulid palgast palgani omadega välja, aga proua tihtipeale ahastas, et küll oleks hea, kui keegi ta ära koondaks. Nimelt, kaks tema sõbrannat, kes ei olnud nii pädevad kui tema, koondati, nad said kumbki 100 000 krooni peo peale, läksid Lõunamere saartele ja sealt naastes olid uues ravimifirmas tööl. Loomulikult, ravimifirmad on jõukad ja saavad endale sellise raha maksmist lubada, minemata pankrotti, tavalist Eesti ettevõtet ei oleks siis enam lihtsalt olemas. Siinkohal me tulemegi selle juurde, mis on kõige tähtsam. Kõige tähtsam on, et meil on võimalus käia tööl ja maksud laekuvad riigikassasse.
Päris lõpetuseks tulen ma minu poolt küll kunagi juba tsiteeritud Vana-Kreeka kirjaniku Aisopose ühe valmi juurde, mis kõlab nii: "Elas kord üks mees, kellel oli hani, kes munes kuldmune. Ta oli väga õnnelik mees, sest igal hommikul, kui ta tuli hane juurde, avastas ta, et hani on munenud talle uue muna. Kuid ühel päeval läks see mees ahneks. Ta mõtles, et küll oleks hea kõik munad kohe kätte saada. Nõnda tappis ta hane ja lõikas selle kõhu lõhki, kuid seal sees oli ainult üks kuldmuna. Rohkem seda hane tal ei olnud." Niisiis, ärgem tapkem seda hane! Tänan!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Tõnis Kõiv.

Lugupeetud kolleegid! Kolleeg Raivo just lõpetas küll väga ilusa looga ja väga rahustavalt need kõned töölepingu seadusega seoses. Aga ma siiski jätkan.
Kui sõnavõtud algasid väga teravalt, siis kirge kui sellist, ma arvan, täna siin saalis töölepingu seaduse arutelul enam ei ole. Ei ole sellepärast, et seda töölepingu seadust on ette valmistatud aastaid. Kõigepealt valmistati ette kontseptsiooni, siis aasta alguses valmis saanud eelnõu. Seda on arutatud, sellest on räägitud. Tegemist on ju ikkagi, tuletame seda veel kord meelde, kolme osapoole – tööandjate, töövõtjate ja Vabariigi Valitsuse – ühistöös valminud eelnõuga.
Sellel eelnõul on mitmed põhjused. Näiteks oli meie tööturg jäik. Vajadusest muuta seda paindlikuks on juba kümneid kordi räägitud, seda on selgitatud ja põhjendatud, see peaks olema juba aabitsatõde. Kuid eks see võib vajada lähikuudel ikka veel ja veel ülerääkimist.
Mitmedki siin kõlanud väljavõtted seadusest võib liigitada sinna valdkonda, et tegelikult saab hea tahtmise korral igast paragrahvist midagi negatiivset välja lugeda, isegi kui seal tõesti seda ei ole. See sunnib meid mõtlema sellele, kui palju lasub meil kohustust seda seadust, seaduse mõttest alates kuni seadussäteteni välja, inimestele lahti rääkida ja selgitada, mitte neile kurja ette manada, vaid lahendusele suunatud ja inimese kasuks olevat normi lahti rääkida ja selgitada. Selgitada kõiki neid lisavõimalusi täiendus‑ ja ümberõppeks, mis seadusega kaasnevad, mida seadus annab. Selgitada ka seda, kuidas konkretiseerub töötaja materiaalne vastutus praeguse suhtelise ebakonkreetse tasemega võrreldes, kuidas see näiteks mõjub supermarketites töötavatele kassapidajatele, kuidas nende koormus ja vastutamise mure sellega väiksemaks läheb, kuidas see tegelikult suurendab töötaja kindlustunnet, kuidas kasvavad töötukassast makstavad hüvitised, siin juba räägitud väikeettevõtja õigus ja võimalus töötukassast hüvitist saada jne.
Minu arust peaksime väga selgelt mõtlema selle peale, millised on need sammud, mida me oleme võtnud ette selleks, et Eesti riigi majandus uuesti majanduskasvule pöörata. Me võtsime mõnda aega tagasi vastu Eesti riigi järgmise aasta eelarve. Me ei saa võib-olla öelda, et me oleksime sellega majanduskasvule kaasa aidanud, aga me oleme suutnud ära hoida asjade hullemaks minemise. Tööturu muutmine, tööseaduse muutmine on üks selge koht, kus meie majandus vajab vabamaks muutmist. Seda on väga mitmeid kordi välja toodud ja seda liiga pikalt üle korrata ei olegi mõtet. Aga see on koht, kus me saame tõesti midagi teha. See on ka põhjus, miks töölepingu seadus peab jõustuma 1. juulist 2009, et positiivne mõju avalduks kiiremini, et uued töökohad saaksid loodud, majandus saaks ümber struktureeritud.
Kui me saame uue töölepingu seaduse vastu võetud ja sellega koos ja selle järel saame ka tublimaks eurotoetuste, Euroopa abirahade kasutusele võtjaks, siis ma arvan, et me oleme ära teinud suure töö selleks, et majandus hakkaks uuesti kasvama. Ma usun ja loodan, et tänane ees ootav arutelu nii selle seaduse muudatuste üle kui ka nende hääletamine ei kanna muud vilja kui seda, et me teeme tõesti tööd, mitte ei puhka vaheaegadel töö tegemisest.
Aitäh kuulamast! Ma loodan, et töölepingu seadus lähiajal vastu võetakse ja hakkab oma mõju avaldama. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Aivar Riisalu.

Hea juhataja! Head kolleegid! Mina kipun olema inimene, kes saab sõna võtta ainult siis, kui sõna võtta saab igaüks, sellepärast et fraktsiooni nimel esinemine ei ole alati võimalik, sest sellele esinemisele on väga palju konkurente.
Ma olen töölepingu seaduse arutelu jälginud suure huviga. Nimelt, see töölepingu seadus on klassikaline näide selle kohta, et Eestimaa lähtus oma taasvabanemise eufoorias ja kapitalistlike suhete käivitamisel väga lihtsast põhimõttest. Meil kõigil oli hea tuju ja üliõpilaspilet, me võtsime oma väikestesse kooperatiividesse ja sealt edasi arenevasse ettevõtlusesse tööle oma lähisugulasi, sõpru, ülikoolikaaslasi, malevakaaslasi ja keda iganes. Töösuhetel ei olnudki selles kontekstis väga suurt tähtsust. Ennäe imet, nende mõneteistkümne aasta jooksul on mõned ettevõtted saanud suuremaks, teised on jäänud väiksemaks, mõned on läinud pankrotti, mõned on edukad tänaseni. Seetõttu, vaadates sellele seadusele otsa ettevõtja seisukohast, olen ma siiralt kurb sellepärast, et seda üldse hakati analüüsima. Oleks pidanud selle esimese versiooni, mis välja käidi, kohe laksti vastu võtma. Mina ütlen teile ausalt ja otse, et ma oleksin kahe käega selle poolt olnud. Sellel lihtsal põhjusel, et, loomulikult, milleks tööinimesega diskuteerida? Mul pole temaga mitte millestki rääkida! Ei käitunud korralikult – matsti jalaga tagumikku ja läind ta oligi. Kui vaja, võtan uue asemele.
Ennäe imet, see kummaline koalitsioon, mis meil täna on, suutis hakata seda seadust isegi menetlema. Võiks öelda, et ta on selle tänaseks suisa untsu keeranud, sellel lihtsal põhjusel, et seda, mida mina ettevõtjana selles seaduses näha tahtsin, seal täna enam ei ole. See on ju pööratud vormilt rahvuslikuks ja sisult sotsialistlikuks, mis tähendab seda, et taas kord on meie klassivõitluse põllule toodud üks pooltõde, millega me tegelikult ei saavuta mitte midagi muud, kui saavutame selle, et klassiviha kasvab ja tõlgendamisvõimalusi, mis on kahjulikud mõlemale poolele, tuleb järjest ja järjest juurde, sellel lihtsal põhjusel, et selgeid suhteid see seadus küll enam endas ei kätke. Seetõttu olen ma kapitalistina päris kurb, et jälle on nii hullusti läinud.
Kahju on sellest, et Eestimaal ei ole enam kommunistlikku parteid. Sellel lihtsal põhjusel, et töötajate õnne eest ei võitle tegelikult mitte keegi. Sotsid on oma olemuselt väikekodanlaste ehk, nagu me siin kuluaarides enne arutasime, selliste värkspagarite esindajad. Need sulased või pagaripoisid, kes seal pagaritoas veel töötavad, on jäänud täna lageda taeva alla, neid ei esinda Eesti Vabariigis mitte keegi. Mina kõige vähem.
Me oleme saanud juurde ühe ilusa jututeema, mida ilmselt kuluaarides analüüsitakse veel väga kaua. Kas see meie riigisiseseid suhteid ettevõtjate, inimeste, poliitiliste jõudude ja kelle iganes vahel, suhteid perekonnas ka tegelikult paremaks muudab, selles ma täna väga kindel ei ole. Aga ma tahaksin, kui kõik on siin valme rääkinud ja vimkasid visanud, lõpetada oma etteaste sellise värsireaga: sotsiaaldemokraadiks ei paluta ega minda kui lasteaeda, sellepärast mu süda valutas, sellepärast läks aega. Aitäh!

Kolleegid! Sõna saab Vilja Savisaar.

Proua juhataja! Head erakonnakaaslased, pean ma peaaegu et ütlema! Olen korduvalt rõhutanud, et vana töölepingu seadus on aegunud, kuid küsitav on, kas selle eelnõu näol on tegemist kõige parema lahendusega. Eelnõu püüab kõik töösuhtereeglid ühte seadusesse kokku võtta, kuid jätab olulisel määral puutumata töötervishoiu ja tööohutuse teemad. Vaadates meie tööealise elanikkonna tervisenäitajaid, näeme, et töötervishoid on valdkond, mida tuleks esmajärjekorras reguleerida ja edasi arendada. Puudujääke selles valdkonnas on meile korduvalt ette heitnud ka Euroopa Liit. Eelnõus on töötaja ja tööandja kohustuste tasakaal selgelt paigast ära.
Suurel määral on reguleerimata tööandjapoolsete rikkumiste kord, kuid töötajale on eksimusi lubatud veelgi vähem kui vanas seaduses. Neile toob eelnõu kaasa palju uusi ja rangemaid kohustusi, näiteks konkurentsikeeld ja saladuse hoidmise kohustus, sätestatakse töötaja hoolsuse määr, leppetrahv jne. Samuti on tööandjal õigus palka vähendada, kui ta on sattunud majandusraskustesse. Sellega kantakse ettevõtlusrisk olulisel määral üle töötajale. Eelnõus kärbitakse põhjendamatult palju töötajate sotsiaalseid tagatisi. Kui kehtiva töölepingu seaduse kohaselt on tööandja kohustatud töötajate koondamisel maksma hüvitist sõltuvalt tööstaažist ühest kuni nelja kuupalgani, siis nüüd hakkab see hüvitis olema vaid ühe kuu keskmine töötasu. Kõigele lisaks on töötajat lihtsam vallandada.
Turvalise paindlikkuse idee, mille poole see eelnõu väidetavalt püüdleb, kätkeb endas esmalt seda, et töösuhet oleks võimalikult kerge alustada ning töötajale on tagatud piisavad sotsiaalsed garantiid töö kaotamise korral. Eelnõuga muudetakse aga töösuhted ülipaindlikuks töölepingu lõpetamise osas. Töötaja turvalisus jääb küsitavaks, pigem on tegemist ikka tööandja turvamisega.
Eelnõu ettevalmistaja sotsiaalminister Maret Maripuu väidab, et selle eelnõu kõige olulisem aspekt on töötajate õppimisvõimaluste suurendamine. Tõepoolest, eelnõus on regulatsioon, millega tehakse õppimine kättesaadavamaks, kuid esmakordselt on sätestatud, et töötaja peab koolituskulud mõistlikkuse piires ise kinni maksma. Samas, töötajal on kohustus koolitusel osaleda, kui tööandja seda soovib. Seega võib juhtuda, et töötaja peab oma koolituskulud ise tööandja määratud mõistlikus ulatuses kinni maksma. Sellele probleemile on viidanud ka tööõiguse spetsialistid.
Eesti Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et töötaja on töösuhtes nõrgem pool ning seda tuleb töösuhete reguleerimise juures pidada peamiseks aspektiks, millest lähtuda. Kuid just sellest põhimõttest on eelnõus olulisel määral vajaka jäänud. Sellisel kujul me sellist eelnõu kahjuks toetada ei saa. Aitäh!

Aitäh! Sõna saab kolleeg Eiki Nestor.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ei käsitleks selle asja poliitilist poolt, kui te lubate, räägin rohkem eelnõust. Aga ühe lause ma endale siiski luban. Ma arvan, et mis puudutab Keskerakonna pahameelt ametiühingute suhtes, siis te võiksite siiski sellest loobuda, küll nemad ajavad oma asja ja teil ei ole vaja nendega selles osas konkureerida.
Aga nüüd eelnõust endast. Seadusel, mis praegu kehtib, on üks häda: ta ei vasta enam tegelikule olukorrale tööturul. See on kehtiva seaduse kõige suurem häda. Teda on püütud mitmel korral muuta. Ma arvan, et oluliselt parem kui see seadus, mille me siin täna teisel lugemisel läbi hääletame, oli see, mida üle-eelmine Riigikogu arutas, sest seal rakendati turvalise paindlikkuse põhimõtteid palju tänapäevasemal moel. Võib-olla olid nad mõnevõrra ajast ees, ma ei oskagi öelda.
Tänane lahendus, mis meile pakutakse, on ju lihtne. Ühtepidi tehakse reegleid lihtsamaks, ka tööandja jaoks, aga teisest küljest pakutakse suuremat turvalisust nendeks juhtudeks, kui inimestel tööd ei ole.
Tegemist on eelnõuga, mis on kompromiss. Ma arvan, et kompromissi puhul tuleb alati hinnata mitte ainult seda, kus on järgi antud, vaid ka seda, kus on võidetud. Ma usun, et oleks aus öelda, kelle jaoks need lahendused, mis selles seaduses on, on võrreldes kehtivaga paremad ja kelle jaoks halvemad. Kui keegi töötab tegevusalal, mis on Eestis jääv suurus, minu poolest kas või Postimehes ajakirjanikuna (eestikeelsete uudiste vahendamine ei kao kuskile), siis tema jaoks on praegune töölepingu seadus võib-olla isegi mõnevõrra parem. Aga kui inimene töötab alal, mis peab olema konkurentsivõimeline kogu maailmas, siis tema jaoks on uus lahendus selgelt parem. Selgelt parem seetõttu, et kehtiv seadus kaitseb töötaja seisukohast eelkõige töökohta, aga see seadus siin kaitseb õigust ja võimalust saada tööd. Nendele inimestele, kes töötavad nendes majandusharudes, on see palju tähtsam kui see töökoht, mis neil täna on. Koondamishüvitise suurus ei ole nende jaoks nii tähtis kui see, mis saab aasta pärast või kahe, kolme, nelja aasta pärast. See on nende jaoks tähtsam ja see seadus pakub selgelt palju paremaid võimalusi. See ongi kogu retoorika, kes sellest seadusest võidab või kaotab.
Küsimus seaduse jõustumisest on olnud väga teravalt päevakorral, küll mitte niivõrd avalikkuse jaoks, aga seda on debateeritud Riigikogus. Seaduse jõustumise ettepaneku tegi Vabariigi Valitsus läbirääkijatele – tööandjatele ja ametiühingutele. Ma tahan neid tänada selle eest, et nad suutsid väga mõistliku seaduseelnõu kokku leppida. Olukorras, kus me teame, et järgmisel aastal tööpuudus kiiresti kasvab, on kindlasti nii töötajatele kui ka tööandjatele kasulik, mida varem see seadus jõustub. See on mõlemale kasulik. Kui nemad mõlemad võidavad, siis võidab ka riik tervikuna. Ei ole mõtet venitada seaduseelnõu jõustumisega põhjustel, mis on mingitpidi välja mõeldud. Selged tagatised näiteks nendele inimestele, kes praegu käivad tööl, keda mitte keegi ei koonda, aga kes tahaksid leida uusi võimalusi, on selle seaduse vastuvõtmise korral palju paremad.
Nii et hinnakem neid, kes selle seaduse teksti kokku leppisid, hinnakem seda, et Riigikogu pidas lepetest kinni ja et muudatused, mis seadusesse tehti, on ka osapooltega kokku lepitud, ning jõustagem see seadus tõesti 1. juulist ainult seetõttu, et seda on vaja kõigile, eriti töötajatele ja tööandjatele. Aitäh!

Aitäh! Kui teil, kolleegid, rohkem kõnesoove ei ole, siis ma sulgen läbirääkimised ja asume seaduseelnõu 299 kohta laekunud muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Esimene muudatusettepanek on tulnud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt see muudatusettepanek hääletamisele ei kuulu. Sama olukord on ka teise muudatusettepaneku puhul, mis on laekunud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud ja ka seda muudatusettepanekut me ei hääleta. Kolmas muudatusettepanek on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Palun ettepanek esitada ka kirjalikult! Vaheaeg algab kell 18.42 ja lõpeb kell 18.52.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 4 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palub Eesti Keskerakonna fraktsioon enne muudatusettepaneku hääletust kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg algab kell 18.53 ja lõpeb kell 19.03.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mis on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 49, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 4 ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 5 on tulnud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub viienda muudatusettepaneku hääletusele panna, aga enne seda palume mõtlemiseks kümneminutilist vaheaega.

Aitäh! Kuulutan välja vaheaja, mis lõpeb kell 19.14.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 19 Riigikogu liiget, vastu oli 46. Erapooletuid ei olnud. Viies  muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg lõpeb kell 19.24.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele kuuenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 6 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 7 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Kaheksanda muudatusettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palume ka kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg lõpeb kell 19.35.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 45, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 8 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 9 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 10 on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda hääletada.

Kolleegid! Palun vaiksemalt! Ma ei kuule sõnavõtjat!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele kümnenda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 47, erapooletuid ei olnud. Kümnes muudatusettepanek ei leidnud toetust.
11. muudatusettepaneku on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Mai Treial, palun!

Aitäh, proua juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. 11. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 12 on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Mai Treial, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 12. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 43, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 12 ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 13 on tehtud Rahvaliidu ... Kolleegid! Hääletamise ajal me ei räägi saalis kõva häälega! Lugupeetud kolleegid! Muudatusettepaneku nr 13 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun, Mai Treial!

Aitäh, juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub muudatusettepanekut nr 13 hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13. Asume selle ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 13. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 13 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 14 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka kümneminutilist vaheaega.

Kuulutan välja vaheaja, mis lõpeb kell 19.51.
V a h e a e g

Kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 14. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Kolleegid! Hääletamise ajal ei räägita saalis kõva häälega! Ettepaneku poolt hääletas 11 Riigikogu liiget, vastu oli 44, erapooletuid ei olnud. 14. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
15. muudatusettepaneku on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palub mõtlemiseks kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg lõpeb kell 20.02.
V a h e a e g

Head ametikaaslased! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 15. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 9 Riigikogu liiget, vastu 42, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 16. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Mai Treial, palun!

Aitäh, härra juhataja! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame 16. muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 16. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 10 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
17. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 17. muudatusettepanekut hääletada ja et nii mõnegi inimese õnnenumber on 7, siis ma palun seekord seitsmeminutilist vaheaega.

Tänan! Alustame 17. muudatusettepaneku hääletust, kuid enne seda on seitsmeminutiline vaheaeg. Istung läheb edasi kell 20.11.
V a h e a e g
 

Head ametikaaslased, panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Protseduuriline küsimus, härra Gräzin, palun!

Kuna vaheaeg kuulutati välja sel ajal, kui mind saalis ei olnud ja ma tulin saali kaks minutit hiljem, siis see tähendab seda, et kõik teised said mõelda seitse minutit, mina ainult viis. Sellepärast ma palun arvestada, et minu jaoks vaheaeg veel kestab.

Aitäh, härra Gräzin! See, kas vaheaeg kestab või mitte, on meie igaühe otsustada, aga kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt võttis Eesti Keskerakonna fraktsioon seitsmeminutilise vaheaega. See võeti, kui kell oli 20.04, ja nüüd on kell juba 20.12. Protseduuriline küsimus, härra Gräzin, palun!

Kas see tähendab, et mina hääletan kaks minutit hiljem?

Aitäh teile! Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 10 Riigikogu liiget, vastu 36, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 18. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. Igor Gräzin, palun!

Panen hääletusele.

Palun siis ettepanek kirjalikult tuua! Aga te saate ...

Mis asja?

Hääletusele saab panna ainult fraktsiooni juhtkond.

Kas see tähendab, et ma pean selle paberi peale kirjutama või?

Aitäh, härra Gräzin! Läheme edasi. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub loomulikult seda muudatusettepanekut hääletada ja soovib ka kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 20.23.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu, panen hääletusele 18. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12 Riigikogu liiget, vastu 37, erapooletuid ei ole. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
19. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Palun 19. muudatusettepanekut hääletada, sest see kaitseb oluliselt töövõtja huve, ja ühtlasi palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 20.34.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Me oleme jõudnud 19. muudatusettepaneku juurde ja ma panen selle hääletusele. Selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 16 Riigikogu liiget, vastu 37. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 20. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see seekord arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Ma palun ka selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja enne seda kümme minutit mõtlemisaega võtta.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 20.45.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 20. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 17 Riigikogu liiget, vastu 40. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 21. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 22. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palume kümneminutilist vaheaega.

Protseduuriline küsimus, Sven Mikser, palun!

Härra juhataja! Kas oleks äkki võimalik võtta tund aega vaheaega ja seejärel hääletada järjest läbi kuus järgmist Keskerakonna ettepanekut?

Aitäh, hea ametikaaslane! See on võimalik, kui selline ettepanek meie kodu‑ ja töökorra seaduse muutmiseks tehakse ja me selle kolmandal lugemisel vastu võtame. Hetkel see kahjuks võimalik ei ole. Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 20.56.
V a h e a e g

Panen hääletusele 22. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 18 Riigikogu liiget, vastu 37. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 23.  muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 24. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see ettepanek arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja soovib koalitsioonile mõtlemiseks kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.07.
V a h e a e g
.

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 24. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 16 Riigikogu liiget, vastu 31. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 25. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 26. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 27. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 28. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. 29. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. 30. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. 31. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun ka kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.18.
V a h e a e g
 

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele 31. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 12 Riigikogu liiget, vastu 34. Ettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 32. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on  jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja palume taas kord koalitsioonile mõtlemiseks kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.28.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele 32. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 16 Riigikogu liiget, vastu 36. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 33. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja palun ka kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.39.
V a h e a e g

Panen hääletusele 33. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 16 Riigikogu liiget, vastu 36. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme 34. muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ühtlasi palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Palun see palve esitada ka kirjalikult! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 21.50.
V a h e a e g

Panen hääletusele 34. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 17 Riigikogu liiget, vastu 40. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Läheme edasi. 35. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun teid see muudatusettepanek hääletusele panna ja palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Tänan! Kuulutan välja vaheaja. Istung jätkub kell 22.01. Vaheajal on kõikidel võimalus nautida Meie Mehe kontserti. (Naer.)
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Kolleeg Riisalu! Istu oma kohale.
Head kolleegid, panen hääletusele 35. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 36 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 36. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg. Jätkame kell 22.12.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Alustame muudatusettepaneku nr 36 hääletamist. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 36, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 37 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 37. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist palume kümneminutilist vaheaega.

Palun! Jätkame kell 22.23.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud. Läheme 37. muudatusettepaneku hääletuse juurde.
Panen hääletusele 37. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 38 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 38. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Palun! Jätkame kell 22.34.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 38, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 39 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. On jäetud arvestamata. Palun, Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 39. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.44.
V a h e a e g

Vaheaeg on läbi.
Läheme muudatusettepaneku nr 39 hääletuse juurde. Ettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 40 on esitanud õiguskomisjon. Ettepanek on täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 41 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. On jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 41. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 22.55.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 41, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 42 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. On jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 42. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 23.05.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 42, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 43 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 43. muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletust palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 23.15.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Läheme 43. muudatusettepaneku hääletamise juurde. Ettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 41, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
44. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Palun 44. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele 44. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid oli 1. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 45 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Palun 45. muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kolleeg Jaanus Marrandi.

Enne muudatusettepaneku hääletamist paluksin kümneminutilist vaheaega.

Kui palju?

Kümme minutit.

Palun ettepanek esitada kirjalikult! Jätkame kell 23.27.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 45, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 46 on Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Ma tänan, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada. Aga enne hääletust annan ma koalitsioonile kuus minutit mõtlemisaega, seega palun kuueminutilist vaheaega.

Kuus minutit võin anda mina, aga mitte teie. Jätkame kell 23.34.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 46, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 40, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 47 on esitanud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 48 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub selle muudatusettepaneku hääletusele panna, aga enne palume kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 23.45.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Läheme muudatusettepaneku nr 48 hääletamise juurde. Ettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 49 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun ka selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja ühtlasi palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Jätkame kell 23.56.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on läbi.
Panen hääletusele 49. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 8 Riigikogu liiget, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
50. muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. See on täielikult arvestatud. 51. muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja palun enne hääletust kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg lõpeb kell 00.06.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 51. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 51 ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Muudatusettepaneku nr 52 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja palume ka kümneminutilist vaheaega.

Vaheaeg lõpeb kell 00.17.
V a h e a e g

Head kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 52, mis on laekunud Eesti Keskerakonna fraktsioonilt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 12 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 52 ei leidnud toetust.
Läheme edasi. Muudatusettepaneku nr 53 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Silver Meikar, palun!

Pigem on see protseduuriline küsimus. Kas te võiksite paluda, et edaspidi võetaks vaheaega paaritu arv minuteid? Mul jääb alati üks lõik või pool lehekülge lugemata. Üheksa, seitse, viis, kolm minutit või üks minut  sobiks palju paremini, muidu läheb mõte segamini.

Lugupeetud kolleeg! Õhtu on hiline, öine tund on käes. Ma loodan, et te saate iseendaga hakkama. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt me kuulutame välja vaheaja ja lõpetame vaheaja, nii nagu fraktsioonide esimehed või aseesimehed seda soovivad. Niisiis, järgmisena saab sõna Vilja Savisaar. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut loomulikult hääletada ja palub ka kümneminutilist vaheaega. Ma loodan, et noor kolleeg Silver Meikar tegeleb Riigikogu saalis eelnõude menetlusega, mitte ei loe romaane.

Lugupeetud kolleeg Savisaar! Me ei pea siin kõnesid. Teie soov, et tuleks vaheaeg, saab täidetud. Vaheaeg lõpeb kell 00.29.
V a h e a e g

Lugupeetud kolleegid! Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 53, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 13 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 53 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 54 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Ma tänan! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 54. Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 54. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. 54. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 55 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Lugupeetud kolleegid, panen selle ettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 55. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. 55. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 56 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 56, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 56 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 57 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 57. Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele 57. muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. 57. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepanek nr 58 on esitatud ... Kolleegid! Palun rahu! Muudatusettepaneku nr 58 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 59 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 60 on samuti esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 60. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 60, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 60 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 61 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Head kolleegid, panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 61, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 61 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 62 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 62, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 62 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 63 on esitanud õiguskomisjon. On täielikult arvestatud. Muudatusettepaneku nr 64 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. See ettepanek on jäetud arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Ma tänan! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele ettepaneku nr 64, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 64 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 65 on samuti esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 65, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 kolleegi, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 65 ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 66 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun ka selle muudatusettepaneku hääletusele panna.

Aitäh! Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 66, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 kolleegi, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. 66. muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 67 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun see muudatusettepanek hääletusele panna.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 67, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 67 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 68 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjonina on nad seda täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 69 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletusele panna.

Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 69. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 69, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 70 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Kolleegid, panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 70, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 70 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 71 on teinud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun proua juhatajal see muudatusettepanek hääletusele panna.

Aitäh! Ma panen selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 71, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 71 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 72 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Head kolleegid, paneme ka selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame ettevalmistusi.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 72, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 Riigikogu liiget, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 72 ei leidnud toetust.
Ka muudatusettepaneku nr 73 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletust ette valmistama.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 73, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 17 kolleegi, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 73 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 74 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Hääletame ka seda muudatusettepanekut. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 74, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 74 ei leidnud toetust.
Kolleegid! Vaiksemalt, palun! Muudatusettepaneku nr 75 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 75, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 17 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 75 ei leidnud toetust.
Ka muudatusettepaneku nr 76 on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Ma tänan, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele parandusettepaneku nr 76, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 76 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 77 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun proua juhatajal see muudatusettepanek hääletusele panna.

Aitäh! Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 77, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 77 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 78 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Aitäh! Paneme selle muudatusettepaneku hääletusele. Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 78, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 78 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 79 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 80 on samuti teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjonina on nad seda täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 81 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 81, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 38, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 81 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 82 on teinud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 82, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 82 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 83 on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 84 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjonina on nad seda täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 85 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 85, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 85 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 86 on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 86, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 20 kolleegi, vastu oli 39, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 86 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 87 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun proua juhatajal ka see muudatusettepanek hääletusele panna.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 87, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 87 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 88 on teinud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletusele panna.

Aitäh! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 88, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 88 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 89 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Paneme ka selle muudatusettepaneku hääletusele. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 89, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 89 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 90 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub selle muudatusettepaneku hääletusele panna.

Tänan! Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 90, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 90 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 91 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, Vilja Savisaar!

Ma tänan! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 91, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Ettepanek nr 91 ei leidnud toetust.
Ka muudatusettepaneku nr 92 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Ma tänan! Palun panna see muudatusettepanek hääletusele.

Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 92, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 37, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr  92 ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek on nr 93, selle on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Ma tänan! Ma palun Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 93, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 93 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 94 on teinud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun, et proua juhataja ka selle muudatusettepaneku hääletusele paneks.

Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 94, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 94 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 95 on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 95, mille on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 21 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 95 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 96 on samuti teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 96, mille on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 21 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 96 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 97 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh! Sellepärast palub Eesti Keskerakonna fraktsioon seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 97, mille on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 97 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 98 on teinud Eestimaa Rahvaliit. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 98, mille on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 98 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 99 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Aitäh! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 99, mille on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 18 kolleegi, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 99 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 100 on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 100, mille on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 100 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 101 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 101, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 101 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 102 on samuti teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 102, mille on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 16 kolleegi, vastu oli 32, erapooletuid ei olnud. Ettepanek nr 102 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 103 on teinud samuti Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 103. Palun võtta seisukoht ja hääletada! Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 103 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 104 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 104. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 104, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 20 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 104 ei leidnud toetust.
Järgmine muudatusettepanek on nr 105. Selle on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjon on seda ettepanekut täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 106 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 106. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 106. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 106 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 107 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 107. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 107, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 19 kolleegi, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 107 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 108 on samuti teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 108. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 108. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 16 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 108 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 109 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 109. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 109, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 19 kolleegi, vastu oli 26, erapooletuid ei olnud. Ettepanek nr 109 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 110 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 110. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 18 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 110 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 111 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel palun hääletada muudatusettepanekut nr 111.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele parandusettepaneku nr 111. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 16 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 111 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 112 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 112. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 112. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 16 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 112 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 113 on esitanud Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 113. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 113. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 15 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 113 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 114 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 114. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 114, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 114 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 115 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 115. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 115. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 15 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 115 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 116 on esitanud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 116. muudatusettepanekut hääletada.

Alustame, kolleegid, selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 116. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 16 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 116 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 117 on teinud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Ettepaneku nr 118 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 118. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 118. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 16 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 118 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 119 on samuti teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub 119. muudatusettepanekut hääletada.

Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 119. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 15 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 119 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 120 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub 120. muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Asume selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamise juurde.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 120. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 15 kolleegi, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 120 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 121 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua juhataja! Ma palun selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja ühtlasi palun ühe minuti pikkust vaheaega, kuna see on nii pikk muudatusettepanek ja oleks vaja, et koalitsioon ärkaks üles ja loeks selle läbi.

Vaheaeg lõpeb kell 1.39.
V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 121. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 15 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 121 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 122 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun proua juhatajal see muudatusettepanek hääletusele panna.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 122. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 14 kolleegi, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 122 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 123 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 123. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 14 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid oli 1. Muudatusettepanek nr 123 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 124 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 124. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 15 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 124 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 125 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon on jätnud selle ettepaneku arvestamata. Kolleeg Vilja Savisaar, palun!

Aitäh! Ma palun see muudatusettepanek hääletusele panna.

Alustame selle muudatusettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 125. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 14 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 125 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 126 on esitanud samuti Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletada 126. muudatusettepanekut.

Tänan! Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 126. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 18 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 126 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 127 on samuti esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletusele panna muudatusettepaneku nr 127.

Tänan! Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 127. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 17 kolleegi, vastu oli 34, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 127 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 128 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletusele panna muudatusettepaneku nr 128.

Tänan! Alustame hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 128. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 17 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 128 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 129 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub hääletusele panna muudatusettepaneku nr 129.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 129. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 16 kolleegi, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 129 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 130 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 130.

Alustame selle ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 130, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 32, erapooletuid oli 1. Ka muudatusettepanek nr 130 ei leidnud toetust.
Järgmise muudatusettepaneku on samuti teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 131.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 131. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 16 kolleegi, vastu oli 33, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 131 ei leidnud toetust.
Ettepaneku nr 132 on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Ettepaneku nr 133 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 133.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 133. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 16 kolleegi, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 133 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 134 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut  arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsiooni nimel palun panna hääletusele muudatusettepaneku nr 134!

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 134. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 16 kolleegi, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 134 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 135 on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjonina on nad seda ettepanekut täielikult arvestanud. Ettepaneku nr 136 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 136.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 136. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 18 kolleegi, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 136 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 137 on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 137.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele ettepaneku nr 137. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut poolt oli 18 kolleegi, vastu oli 31, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 137 ei leidnud toetust.
Järgmise muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjonina on nad seda täielikult arvestanud. Muudatusettepaneku nr 139 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 139.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 139. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 18 kolleegi, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 139 ei leidnud toetust.
Järgmise muudatusettepaneku on samuti teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut  arvestanud. Kolleeg Toomas Varek.

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 140.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 140. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepanekut toetas 18 kolleegi, vastu oli 29, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 140 ei leidnud toetust.
Muudatusettepaneku nr 141 on teinud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Juhtivkomisjon ei ole seda ettepanekut arvestanud. Kolleeg Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub panna hääletusele muudatusettepaneku nr 141.

Alustame ettepaneku hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 141. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt oli 17 kolleegi, vastu oli 30, erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanek nr 141 ei leidnud toetust.
Järgmise muudatusettepaneku on teinud õiguskomisjon. Juhtivkomisjonina on nad seda täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 143 on samuti õiguskomisjoni tehtud, ka täielikult arvestatud. Muudatusettepanek nr 144 on samamoodi õiguskomisjonilt, täielikult arvestatud, nii nagu ka muudatusettepanekud nr 145 ja 146 on teinud õiguskomisjon ja neid on täielikult arvestatud, samuti muudatusettepanekud nr 147, 148, 149, 150, 151, 152, 153, 154, 155, 156, 157, 158, 159, 160.
Kolleegid! Kõik muudatusettepanekud on läbi vaadatud. (Aplaus.)
Ehkki juhtivkomisjon on teinud ettepaneku selle eelnõu teine lugemine lõpetada, on vaatamata sellele laekunud juhatusele kahe fraktsiooni ettepanekud. Nimelt teeb Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 299, töölepingu seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Samasuguse ettepaneku on teinud ka Eesti Keskerakonna fraktsioon. Me peame neid ettepanekuid hääletama. Alustame nende ettepanekute hääletuse ettevalmistamist.
Panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni tehtud ettepaneku katkestada seaduseelnõu 299 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 22 kolleegi, vastu oli 36, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust.
Head kolleegid! Seaduseelnõu 299 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni 2006. aasta muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks tuleb kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! See seaduseelnõu on väga hästi ette valmistatud ja selle menetlemiseks nii kaua aega kindlasti ei kulu.
Nimelt on Vabariigi Valitsus esitanud Riigikogu menetlusse Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni muutmise aktide ratifitseerimise seaduse eelnõu.
Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit kui ÜRO eriorganisatsioon tegeleb telekommunikatsiooni reguleerimise ja standardiseerimisega, raadiosagedusala kasutuse korraldamisega ning telekommunikatsiooni infrastruktuuride arengu koordineerimisega maailma mastaabis. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit tegutseb kolmes peamises valdkonnas: raadioside, telekommunikatsiooni standardimine ja areng. Eesti Vabariik on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu liige alates 1992. aasta 22. aprillist. Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liitu kuulub praegu 191 liikmesriiki, kes on jaotatud regioonipõhiselt nelja regiooni (A – Ameerika, B – Lääne-Euroopa, C – Ida-Euroopa, D – Aafrika) vahel. Eesti kuulub B‑ ehk Lääne-Euroopa regiooni koosseisu.
Põhikirja ja konventsiooni muutmise dokumentide ratifitseerimise seaduse eelnõu eesmärk on jõustada Eesti Vabariigis Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni sisseviidud muudatused, mis kirjutati alla 24. novembril 2006. aastal. Seaduse jõustumisel kiidab Eesti ametlikult heaks põhikirja ja konventsiooni muudatused. Konventsiooni ja põhikirja muudatuste näol on tegemist telekommunikatsiooni liidu enda tööd korraldavate dokumentidega ja liikmesriikidele lisakohustusi nende muudatustega ei kaasne. Muudatuste eesmärk on tänapäevastada ja tõhustada Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu tööprotsesse. Põhikirja ja konventsiooni muudatused on valdavas osas redaktsioonilist laadi. Olulisema põhikirja muudatusena tasub mainida ülemaailmsete raadiosidekonverentside toimumise sageduse vähendamist. Kui siiani toimusid nimetatud konverentsid iga kahe või kolme aasta järel, siis muudatuse kohaselt toimuvad need edaspidi iga kolme või nelja aasta järel. Olulise konventsiooni muudatusena tasub mainida ka kahe uue liikmemaksuklassi lisamist. Olgu lisatud, et  igal liikmesriigil on võimalik valida enda võimalustele sobiv liikmemaksuklass, millele vastavalt tasutakse iga-aastane liikmemaks. Liikmemaks Eesti jaoks ei muutu ning selle suurus on 2009. aastal jätkuvalt 800 000 krooni.
Palun Riigikogul eelnõu toetada! Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Hannes Astoki!

Hea eesistuja! Head kolleegid! Riigikogu majanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu 17. novembril. Eelnõu kohta selgitusi jagamas olid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, ministeeriumi sideosakonna juhataja Tõnu Nirk ning juhataja asetäitja Mart Laas. Minister ei esitanud meile küll mitte nii kirglikku ettekannet kui täna ja see ei olnud ka see minister. Komisjonis toimus kirglik, kuid südamlik arutelu, mille tulemusena otsustati saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks täna, teha täiskogule ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsember kell 12. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? On. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Miks me nende muudatuste kinnitamisega siis kaks aastat oleme oodanud, kui nad kirjutati alla juba kaks aastat tagasi?

Aitäh! See on hea küsimus. Selle küsimuse me esitasime ka ettekannet pidanud ministrile ja tema kolleegidele majandusministeeriumist. Selgub, et see on tavapärane praktika, kuna ratifitseerimisprotsess võtab aega. Pärast seda, kui seal kaugel Türgimaal oli see kokkusaamine toimunud, jõudsid need dokumendid alles aasta pärast Eestisse, järgnes riigisisene kooskõlastusring ning alles siis jõudis see ettepanek Riigikogu ette. Nii et see on paratamatu protsess. Me tegime samasuguse ettepaneku, mis sisaldus teie küsimuses, et kindlasti võimaluse korral seda dokumendiringlust kiirendada.

Tänan, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 371 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. detsembri 2008 kell 12.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Lähme 22. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmine tuleneb eelkõige vajadusest viia kehtivad seadused vastavusse 1. jaanuaril 2009. aastal jõustuvate uute Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivate määrustega.
Mainin mõnda selle eelnõu olulisemat punkti. Eelnõus on tehtud terminoloogilised muudatused, et viia mahepõllumajanduse seaduses kasutatud mõisted vastavusse Euroopa Liidu määrustes kasutatavatega. Samuti on muudetud viiteid Euroopa Liidu õigusaktidele. Mahepõllumajanduse valdkonnas tegutseva isiku üle peavad jätkuvalt järelevalvet Taimetoodangu Inspektsioon ning Veterinaar‑ ja Toiduamet, kelle järelevalvevaldkonnad määratakse täpsemalt kindlaks. Kui isik soovib tegelda mahepõllumajanduslike toodete tootmisega, esitab ta kas Taimetoodangu Inspektsioonile või Veterinaar‑ ja Toiduametile tunnustamise taotluse. Sellele järgneb esmane kontroll. Nõuetele vastavuse korral tehakse otsus tunnustamise kohta ning andmed isiku ja tema ettevõtte kohta kantakse mahepõllumajanduse registrisse. Tulenevalt 1. jaanuarist 2009 jõustuvatest Euroopa Liidu mahepõllumajandust reguleerivatest määrustest on eelnõus sätestatud isikule, kelle tegevust on kontrollitud ja kelle ettevõte vastab mahepõllumajanduse nõuetele, järelevalveasutuse poolt tõendava dokumendi väljastamise kord. Tõendavad dokumendid võimaldavad kindlaks teha ettevõtja ja tema mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit toodete valiku ning dokumentide kehtivuse aja. Tõendava dokumendi abil saab isik tõendada oma toodete mahepõllumajanduslikku päritolu. Ettevõte ei pea olema mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud juhul, kui seal tegeldakse üksnes kinnispakendis toodete müügiga. Pakendamata mahetoodete turustamisega lõpptarbijale tegeleva isiku ettevõte peab olema tunnustatud alates 1. juulist 2009. Riigilõivuseaduses tehtavate muudatustega viiakse seal kasutatav terminoloogia vastavusse mahepõllumajanduse seadusega.
Seaduse rakendamine ei too kaasa riigieelarvelisi lisakulutusi, samuti ei kaasne seaduse vastuvõtmisega uusi tulusid. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli maaelukomisjoni esimehe Kalev Kotkase!

Austet istungi juhataja! Head kolleegid! Maaelukomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud mahepõllumajanduse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 390 oma 1. detsembri korralisel istungil. Eelnõu algatajaid esindasid ja selgitusi andsid Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse asekantsler Toivo Nõvandi ja sama ministeeriumi taimetervise osakonna mahepõllumajanduse büroo juhataja Marika Ruberg.
Komisjon toetas algatajate plaani viia kehtiv mahepõllumajanduse seadus kooskõlla 1. jaanuarist 2009 jõustuvate Euroopa Liidu otsekohalduvate mahepõllumajandust reguleerivate määrustega. Samuti võtsime teadmiseks, et mahetootja jaoks eelnõu bürokraatiat juurde ei too.
Komisjon otsustas saata eelnõu 390 täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 10. detsembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tegemise tähtajaks kümme tööpäeva. Aitäh!

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 30. detsember 2008 kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 22. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 23. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Mul on suur au ja rõõm juba näha Riigikogu kõnetoolis sotsiaalminister Maret Maripuud. Palun!

Austatud juhataja! Väga austatud Riigikogu liikmed! Valitsus on Riigikogule esitanud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kemikaaliseaduse muudatuste üldeesmärk on suurendada kemikaaliohutust, et tagada parem tervise, keskkonna ja vara kaitse. Eelnõu eesmärk on luua tingimused Euroopa Liidu uue kemikaalipoliitika rakendamiseks Eestis, mille tulemusena suureneb kemikaaliohutus ja vähenevad riskid inimese tervisele, keskkonnale ja varale. Samuti on eesmärk tõsta üldist ohutustaset piirkondades, kus transporditakse ja käideldakse suurtes kogustes ammooniumnitraati, eeskätt sadamates ja raudteedel. Sellele probleemile on tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler erinevatele institutsioonidele saadetud märgukirjades. Seaduseelnõu kohaselt kehtestatakse transiidina Eestit läbiva suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraadi detonatsioonikindluse ehk plahvatusohutuse tõendamise kohustus. Lisaks on eesmärk pöörata senisest enam tähelepanu suurõnnetuste ennetamisele. Suurõnnetuste ohuga arvestamine juba planeerimis‑ ning ehitustegevuse raames võimaldab ennetada õnnetuste kahjulikke tagajärgi. Samuti paraneb seaduse mõjul avalikkuse teavitamine suurõnnetuste ohust ja inimestele antakse võimalus osaleda keskkonna ohutuks kujunemisel.
Seaduse rakendamine ei too kaasa täiendavaid riigieelarvelisi kulusid. Põhilised kulutused kaasnevad ettevõtjatele, kes peavad rakendama REACH‑määrust. Kuna kulud sõltuvad ettevõtja strateegilistest otsustest, siis ei saa teha üldistusi ega prognoosida konkreetseid kulutusi. Kuna detonatsioonikindlust tõendava dokumendi peab esitama kauba valdaja, peab testi tegemise korraldama kas ammooniumnitraadi tootja või kauba valdaja. Selle nõude rakendamise kulud ettevõtjale on järgmised: kuni 10 000 tonni suuruse tootepartii testimine maksab umbes 3000 eurot.
Austatud Riigikogu liikmed! Palun eelnõu toetada, sest seeläbi me suurendame omaenda turvalisust. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks keskkonnakomisjoni liikme Valeri Korbi!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu juhatus võttis 13. novembril 2008. aastal oma otsusega menetlusse Vabariigi Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu. Keskkonnakomisjon arutas seaduseelnõu oma istungil 2. detsembril ning komisjoni istungil andis eelnõu kohta selgitusi Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna kemikaaliohutuse ja keskkonnatervise peaspetsialist Leelo Männik.
Eelnõus kavandatud muudatused on seotud vajadusega viia Eesti õigusaktid vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist. Muudatused on seotud direktiivi nr 121/2006 (jõustumise aeg 1. juuli 2008) ülevõtmisega. Sellega luuakse eeldused Euroopa Liidu kemikaaliohutussüsteemi toimimiseks.
Keskkonnakomisjon otsustas 2. detsembri istungil täielikus üksmeeles teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 388 esimene lugemine Riigikogu IV istungjärgu 11. töönädala päevakorda kolmapäeval, 10. detsembril (nüüd on vist juba natukene teine kuupäev), määrata kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja, lõpetada kemikaaliseaduse muutmise seaduse eelnõu 388 esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 29. detsember kell 16 (kõik konsensusega). Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandja küll ütles, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 29. detsember, aga see oleks olnud nii juhul, kui me oleksime lõpetanud esimese lugemise eile, 10. detsembril. Seega, tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg  30. detsember 2008 kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 23. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 24. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Austatud Riigikogu liikmed! Lugupeetud istungi juhataja! Seaduseelnõu pealkirjaga "Maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadus" reguleerib olukorda, kus praegused maa kasutusvalduse lepingud, mis on sõlmitud, hakkavad lõppema, ja reguleerib seda, kuidas toimida edasi, kui praegustel maa kasutusvalduse lepingu omanikel tekib soov selle maa omanikuks saada. Selle seaduse ettevalmistamine ja Riigikokku menetlusse toomine on ette nähtud juba kehtiva maareformi seadusega ja hetkel ongi see seaduseelnõu teie ees. Tulenevalt tänasest olukorrast pikemat sõnavõttu ei hakkaks pidama. Soovitan kõigil Riigikogu liikmetel seda seaduseelnõu palavalt toetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Küsimus on tegelikult väga lihtne. Kuidas te kommenteerite olukorda, et me peame seda eelnõu arutama just nimelt täna öösel, kui kell on kümne minuti pärast pool kolm?

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu elus ikka, kõige targemad otsused sünnivadki keerulistes olukordades.

Tänan, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Meie ees on maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse eelnõu, mille esimese lugemise keskkonnakomisjonis me ka kenasti läbisime. Lihtsalt täpsustuseks selle kohta, kui paljusid maakasutajaid see seadus puudutab. Ei ole tegemist mitte tühja-tähjaga. Praegu on Eestimaal 3559 maakasutajat, kellel on kasutusvalduse leping, ja see puudutab 45 000 hektarit maad, nii et asjasse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Vajadus selle seaduse järele tuleneb väga lihtsast põhjusest: eelnevatest seadusaktidest tulenevalt on kasutusvalduse omajatel tekkinud õigus maad päriseks omandada, aga kuidas, mis reeglite alusel see käib, seda ei ole kindlaks määratud. Niisiis, nii nagu minister ütles, soovitan teil sellesse eelnõusse süüvida. Kui teil on tekkinud mingeid täiendavaid asjalikke ettepanekuid, siis kõik need ettepanekud on oodatud 29. detsembriks kella 16‑ks keskkonnakomisjoni muudatusettepanekute näol, et siis eelnõuga edasi minna. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat!  Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Ma väga loodan, et keskkonnakomisjoni esimees nõustub, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg lükkub ühe päeva edasi, sest praegu on 11. detsember, mitte 10. detsember. Nii et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 30. detsember 2008 kell 16.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 24. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 25. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 362 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud juhataja! Head härrad ja prouad unetud! Tegemist on Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seadusega. Nimelt, Genfi konventsioonide eesmärk ongi sõjapidamist reguleerida ja relvakonflikti pooled peavad järgima humanitaarse sõjapidamise põhimõtteid ja reegleid igas olukorras. Ometi, kahjuks tuleb ette, et sõjapidamise käigus neid ilusaid põhimõtteid ei järgita ja pannakse toime rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumisi. Nende rikkumiste ärahoidmiseks ja ka relvakonfliktide ohvrite kaitse paremaks tagamiseks on Genfi konventsioonide (I) lisaprotokollis ette nähtud Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni loomine. See komisjon alustas tegevust juba 1992. aastal. Ühtegi uurimist pole seni aga toimunud, sest see uurimiskomisjon saab uurimist alustada ainult siis, kui relvakonfliktis osalevad riigid on tema pädevust tunnustanud ja esitavad taotluse uurimise läbiviimiseks. Eesti on Ülemnõukogu otsusega Genfi konventsioonide ja nende kahe lisaprotokolliga ühinenud juba augustis 1992, kuid tollal jäeti vajalik deklaratsioon tegemata. On ettepanek teha seda nüüd. 70 riiki on seni uurimiskomisjoni pädevust deklaratsiooni kaudu tunnustanud. Peale Eesti ei ole Euroopa Liidu riikidest seni deklaratsiooni teinud vaid Läti ja Prantsusmaa. Aitäh!

Hea ettekandja! Mitte ühtegi küsimust. Aitäh teile! Palun Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Toomas Vareki!

Härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eelnõu 362 arutelu esimesele lugemisele saatmiseks toimus väliskomisjoni s.a 10. novembri istungil. Komisjoni istungile oli kutsutud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 3. büroo jurist Kalle Kirss, kes andis komisjoni liikmetele ülevaate eelnõus nimetatud uurimiskomisjoni olemusest, pädevusest ja eesmärkidest, samuti selgitas Eesti tehtavast deklaratsioonist tulenevaid kohustusi.
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse soovist muuta eelnõu menetluse ajakava, arutas väliskomisjon eelnõu menetluse käiku uuesti 17. novembri istungil ja otsustas järgmist: teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta Riigikogu täiskogu 2008. aasta IV istungjärgu 11. töönädala kolmapäeva, 10. detsembri päevakorda Vabariigi Valitsuse s.a 13. oktoobril algatatud 12. augusti 1949 Genfi konventsioonide 8. juuni 1977 (I) lisaprotokolli rahvusvaheliste relvakonfliktide ohvrite kaitse kohta artikli 90 lõike 2 punkti a alusel Rahvusvahelise Uurimiskomisjoni pädevuse tunnustamise deklaratsiooni tegemise seaduse eelnõu 362 esimene lugemine. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 99 lõike 1 kohaselt teeb väliskomisjon ettepaneku määrata seaduseelnõu 362 esimese lugemise lõpetamise korral muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsember s.a kell 18. Komisjon teeb Riigikogu juhatusele ettepaneku võtta eelnõu 362 Riigikogu täiskogu 2008. aasta IV istungjärgu 12. töönädala kolmapäeva, 17. detsembri päevakorda. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu 362 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri 2008 kell 16.45.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 25. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Läheme 26. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist käsitlevate Põhja-Atlandi lepingu protokollide heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Lugupeetud juhataja! Hea Riigikogu! Mul on äärmiselt hea meel, et hoolimata hilisest või varasest tunnist on Riigikogu võtnud arutada Albaania ja Horvaatia liitumise NATO‑ga. NATO laienemise küsimus on Eestile olnud üks väga oluline välispoliitiline prioriteet. Nimelt, NATO riigid ja valitsusjuhid otsustasid s.a 3. aprillil NATO tippkohtumisel Bukarestis kutsuda Albaania ja Horvaatia alliansiga liituma. Horvaatia ja Albaania allkirjastasid oma liitumisprotokollid 9. juulil ja sellest hetkest need riigid suures osas juba osalevad NATO töögruppides ja foorumites vaatlejatena.
Albaania alustas NATO liikmesuse tegevuskavaga koos Eestiga 1999. aastal ja on seega selles ettevalmistavas protsessis osalenud üle üheksa aasta. Selle aja jooksul on Albaania teinud olulisi edusamme poliitiliste, kaitseväe‑ ja julgeolekusektori reformide läbiviimisel, jõudmaks NATO nõutud tasemeni, samas seda protsessi endiselt jätkates ja edasi viies.
Horvaatia lähenemine NATO‑le algas mõnevõrra hiljem, pärast poliitilise olukorra muutumist seal selle sajandi alguses, ja Horvaatia liitus NATO liikmesuse tegevuskavaga 2002. aastast. Selle suhteliselt lühikese aja jooksul on aga Horvaatia olnud reformiprotsesside elluviimisel äärmiselt tubli.
Vähetähtis ei ole ka see, et Horvaatia ja Albaania on juba oluliselt panustanud NATO operatsioonidesse nii Kosovos kui ka Afganistanis, mis on selge signaal, et need riigid ei oleks alliansis ainult julgeoleku tarbijad, vaid liitlased, kes ka panustavad. Oleme veendunud, et Horvaatia ja Albaania liitumine NATO‑ga kinnistab Euroopa Balkani regioonis demokraatiat ja stabiilsust. Kindlasti on see stiimuliks teistele Lääne-Balkani riikidele samade sammude astumisel lähitulevikus.
Tänaseks on üheksa NATO liikmesriigi parlamendid Horvaatia ja Albaania NATO‑ga liitumise lepingud heaks kiitnud. Mul on suur lootus, et Eesti on selles reas kümnes. Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Kui meie tänane Riigikogu istung oli veel eilses päevas ja päev oli valge, siis minu terane pinginaaber Jürgen Ligi juhtis meie fraktsioonikaaslaste tähelepanu sellele, et selle eelnõu pealkiri on mõnevõrra eksitav. Küsin ministri käest: kas see võib niimoodi olla? Käsitletakse Albaania Vabariigi ja Horvaatia Vabariigi ühinemist, aga  sina räägid praegu liitumisest. Kas minister on nõus, et ilmselt on võib-olla tarvis selle seaduseelnõu pealkirja mõnevõrra muuta, et see ei oleks eksitav?

Ma olen nõus, et seda pealkirja võib lugeda tegelikult mõlemat pidi. Keegi, kes soovib riike kuidagi, loodetavasti sõbralikult, kokku panna, võib lugeda välja ka sellise variandi, nagu Väino nimetas. See pealkiri on tegelikult otsetõlge sellest ametlikust dokumendist, mida parlament peab hakkama ratifitseerima. Seetõttu, enne kui te kiirustate pealkirja muutma, tuleks vaadata, kas see tegelikult on üldse võimalik. Ei tohiks muutuda see põhimõte, mille pärast siin ollakse, et ratifitseeritakse seda ühte konkreetset dokumenti, kust ka see pealkiri on tõlgitud. Tõlkes ei tohiks midagi kaduma minna.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Ma palun Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme Silver Meikari!

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Lugupeetud minister! Head külalised! Riigikogu väliskomisjon arutas seda eelnõu 17. novembril. Käsitluse all olid needsamad küsimused ja punktid, millele viitas ja millest rääkis välisminister Urmas Paet. Riigikogu väliskomisjon otsustas saata eelnõu esimesele lugemisele 10. detsembril ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Samuti tegime otsuse, et teeme ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri kell 18. Heameelega vastan küsimustele, kui teil neid on.

Trivimi Velliste, palun!

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud härra ettekandja! Minu küsimus jätkub sealt, kus kolleeg Väino Linde lõpetas. Ma olen täiesti nõus, et Väino Linde on väga teraselt märganud, et selle eelnõu pealkirja grammatika ei jäta mingisugust kaksipidi mõtlemise võimalust. Siin on selgelt öeldud, et Albaania Vabariik ja Horvaatia Vabariik ühinevad ja see ühinemine fikseeritakse Põhja-Atlandi lepingu protokollis. On täiesti selge, et eesti keele grammatikat ei saa ülearu palju väänata. Kas komisjon pööras sellele tähelepanu või kas komisjon oleks valmis seda tegema?

Aitäh! Hea kolleeg! Komisjonis me tegelesime selle küsimuse sisulise poolega. Kahtlemata on võimalik teha parandusettepanekuid ja komisjon kindlasti tõstatab selle pealkirja teema arvatavasti juba järgmisel nädalal. Loodetavasti need grammatilised ja tõlgenduslikud nüansid on lahendatud eelnõu teiseks lugemiseks, kui me peaksime selle eelnõu otsusena vastu võtma. Loodan, et andsin ammendava vastuse.

Väino Linde, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Nii sinu kui ka ministri seisukohast võisin ma teha ühe järelduse: ilmselt on kergem lasta Albaania Vabariigil ja Horvaatia Vabariigil ühineda kui meie pealkirjas niisugune lapsus parandada. Kas on nii?

Aitäh! Hea kolleeg Väino Linde! Ma loen teile ette sellel protokolli ingliskeelse pealkirja, et välistada teie igasugused kahtlused: Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of the Republic of Albania ja Protocol to the North Atlantic Treaty on the Accession of the Republic of Croatia. Me oleme pannud need kaks protokolli ühte eelnõusse, sest nad on sarnase sisuga. Ma arvan, et on võimalik seda pealkirja ka eestikeelses tõlkes nii muuta, et ei teil ega ühelgi teisel kolleegil ei teki kahtlusi, kes millega liitub, miks liitub, ja seda juba järgmiseks lugemiseks. Tuletan meelde, et parandusettepanekute esitamise tähtaeg on homme, 12. detsembril kell 18.

Tänan, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Seoses selle tähtaja määramisega on mul üks täpsustus komisjoni ettekandjale. Määran eelnõu 379 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. detsembri 2008 kell 16.45.
Esimene lugemine on lõpetatud ja 26. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme 27. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli välisminister Urmas Paeti!

Hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti kaitseväelased on teatavasti Iraagi operatsioonis osalenud 2003. aastast alates. Eesti välis‑ ja julgeolekupoliitika seisukohalt on tegemist olulise operatsiooniga. Meie huvides julgeolekuliselt on kindlasti säilitada tugevaid sidemeid oma strateegiliste partneritega, sealhulgas välisoperatsioonidel, ja anda panus rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt olulise tähtsusega piirkondade stabiliseerimisse. Eesti on väljendanud valmisolekut aidata Iraagi riiki tema julgeoleku tagamisel ja kasvatamisel, riigi stabiliseerimisel, kui Iraak seda ise soovib, ja Iraak seda soovib.
Möödunud aastatega võrreldes on julgeolekuolukord Iraagis muutunud oluliselt paremuse suunas. Riigi suutlikkus oma territooriumi iseseisvalt kontrollida on pidevalt kasvanud, üha edukamalt toimub ka valitsemisprotsess ning julgeoleku tagamisse on kaasatud erinevaid usulisi ja etnilisi rühmitusi. Iraagi poliitilise süsteemi arengut ja stabiliseerumist näitavad mitmed vastuvõetud seadused, mis aitavad senisest enam poliitilisse ellu kaasata ka seni kõrvale jäänud sunniidiparteisid, ning järgmise aasta jaanuaris toimuvad Iraagi provintsides uue valimisseaduse alusel kohalike omavalitsuste valimised. Ka julgeolekuolukorra areng on liikunud positiivses suunas. Võrreldes aastataguse ajaga on rünnakute ja muude vahejuhtumite arv vähenenud umbes 80%. See on võimalikuks saanud tegelikult ju ainult tänu rahvusvaheliste jõudude ja Iraagi ühistele jõupingutustele, mis peavad jätkuma, et senised taktikalised edusammud muutuksid ka strateegiliseks ehk olukorra paranemine ja stabiliseerumine muutuks pöördumatuks. USA ja teiste Iraaki abistavate riikide liigselt kiirustav lahkumine võibki selle senise positiivse küsimärgi alla seada ehk tegelikult ei ole see paranenud julgeolekuolukord veel pöördumatu.
Eesti on üks väheseid koalitsioonis osalejaid, kelle sõjalise kohaloleku jätkumist Iraagis on sealne valitsus palunud ka pärast aastavahetust. Meie lahinguoperatsioonid Iraagi julgeoleku tagamiseks on samas siiski lõppenud, sest Iraak palub oma partneritelt, sealhulgas Eestilt, alates 2009. aastast ainult mittelahingulist abi. Niisiis, Eesti kaitseväelaste ülesandeks saaks Iraagi julgeolekujõudude väljaõppe toetamine, ülesehitustööde julgestamine, tsiviilprojektide monitoorimine jt samalaadsed operatsioonid, millel ei ole rünnakulist iseloomu.
Eesti kaitseväelaste kohaloleku jätkamiseks Iraagis on pärast parlamendi otsust vaja sõlmida Iraagiga kahepoolne leping, mis käsitleb vägede staatust ja immuniteeti. Selle leppe ettevalmistamine on praegu algusjärgus. Loodetavasti õnnestub see võimalikult peatselt sõlmida. Teatavasti on äsja samalaadne leping sõlmitud Iraagi ja Ameerika Ühendriikide vahel. Need läbirääkimised olid mõlemale poolele päris keerulised nii sise‑ kui ka välispoliitiliselt. Samas näitab sellise lepingu sõlmimine Iraagi ja Ameerika Ühendriikide vahel enne kehtiva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni toime lõppu selle aasta lõpus, et Iraagi noored demokraatlikud institutsioonid on võimelised juba sellisteks arenguteks.
Ma olen veendunud, et Eesti kaitseväelaste osalus Iraagis sealse valitsuse toetamisel nii rahvusvaheliste jõudude kui ka NATO väljaõppemissiooni koosseisus kinnistab Iraagis ja laiemalt kogu Lähis-Idas stabiilsust. Põhjustel, mida ma varem nimetasin, on see ka meie välis‑ ja julgeolekupoliitilistes huvides. Tänan!

Hea ettekandja! Teile on küsimusi. Kadri Simson, palun!

Lugupeetud välisminister! Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogule saadetud otsuse eelnõu ütleb, et Iraagi‑missiooni pikendatakse juhul, kui Iraagi valitsus esitab vastavasisulise palve. Teie ettekandest jäi mulje, nagu oleks see palve juba esitatud. Tõsi ta on, et valitsus arutas Iraagi‑missiooni jätkamist ja tal oli olemas selline kiri 13. novembrist, mille oli saatnud Mowaffak Baqer al-Rubaie, Iraagi valitsuse nõunik. Ega te ometi seda kirja ei pea selleks lõplikuks palveks, et Eesti peaks Iraagis jätkama? Millisel tasemel kirja te tegelikult ootate?

Aitäh küsimuse eest! See, millega parlament täna seda eelnõu menetledes tegeleb, on anda poliitiline otsus, poliitiline hinnang, kas Eesti kaitseväelased peaksid järgmisel aastal Iraagi‑missiooni jätkama. Sellise poliitilise otsuse aluseks saab olla praegusel juhul Iraagi poliitilise tahte väljendus. Jah, 13. novembril saabunud kiri on tegelikult Iraagi selge poliitilise tahte väljendus, nii nagu enne seda kirjalikku vormi on seda suuliselt väljendanud ka meie ühise visiidi ajal Iraaki näiteks Iraagi välisminister. Selles kirjas, mille teie nimetatud inimene on 13. novembril meile saatnud, on väga selgelt öeldud, et Iraagi valitsus esitab kutse teie riigile ehk Eestile jätkata oma vägedega Iraagis, andmaks mittelahingulist abi Iraagi julgeolekujõududele ka pärast 31. detsembrit 2008. Selles kirjas öeldakse, et veel täpsemate detailide kohta tuleb täiendav kiri, aga see kiri väljendab selgelt praeguse Iraagi valitsuse tahet, et Eesti jätkaks pärast aastavahetust sellel missioonil. Kui küsida, kas see inimene oma ametikoha järgi on piisavalt väärikas sellist kirja või kutset esitama, siis lühike vastus on, et on küll. Sellel ametikohal töötav inimene on Iraagi valitsuses just täpselt see, kes tegelebki sõjaliste välismissioonidega, täpselt sellesama inimese allkirjaga on läinud vastavad kutsed ka kõikidele teistele riikidele, keda on palutud jätkama seda missiooni pärast aastavahetust. Selles osas ei ole Eesti kuidagi erinevas seisus, võrreldes ülejäänud riikidega, kes on samalaadse palve saanud. Edasise tegevuse kohta võib öelda, et ilmselt järgmise nädala algul läheb Kaitseministeeriumi ja Välisministeeriumi inimestest koosnev delegatsioon Bagdadi, et kohapeal hakata lähemalt kõnelema ka praktilistest asjaoludest, sellestsamast võimalikust immuniteeti käsitlevast lepingust. Aga enne, kui tõsiselt selle lepingu kallale asuda, on muidugi vaja teada Eesti parlamendi põhimõttelist poliitilist seisukohta, sest muidu ei ole mõtet sellega tegelda.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Nimetage, palun, need riigid, kes 2008. aastal viibisid veel USA juhitava koalitsiooniga Iraagis, aga pärast ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni toime lõppemist lahkuvad Iraagist.

Neid riike on päris suur hulk. Aga nagu ma ka nimetasin, 2009. aasta alguses see olukord muutub. Seni tegutsesid need riigid selles koalitsioonis vastavalt ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile ja otsest Iraagi valitsuse tahet, et kas see või teine riik, väga ei olnud, sellist otseliini ei olnud. 1. jaanuarist muutub olukord väga oluliselt, sest Iraak on otsustanud, et nad ei soovi enam ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni, vaid soovivad, et nende riigis aitaksid julgeolekut tagada ainult need riigid, keda nad ise kutsuvad. Kutse on tänaseks esitatud kuuele riigile. Ülejäänud riigid selles mõttes ei saagi jätkata, kuna Iraagi valitsus ei ole neid palunud pärast 1. jaanuari jätkama. Ma võin neid riike siit hakata ette lugema, aga ma arvan, et see ei anna selles mõttes mingit olulist lisaväärtust, sest küsimus ei ole mitte selles, kes tahtis ära minna või kes ei tahtnud või mis oli see või teine motiiv, vaid järgmise aasta algusest tekib põhimõtteline vahe, võrreldes praeguse olukorraga. Järgmise aasta alguses saavad üldse kaaluda jätkamist ja saavad jätkata ainult need riigid, keda Iraak on otse kutsunud. Neid riike on tänaseks kuus. Minu teada teevad kõik ülejäänud peale Eesti samamoodi samasuguseid protseduure oma riigi siseselt, et siis oma missiooniga järgmisel aastal jätkata ehk anda Iraagile positiivne vastus.

Aleksei Lotman, palun!

Aitäh! Hea minister! Kaaskirjas märgiti õigusega, et tulevast aastast operatsiooni õiguslik alus tõenäoliselt muutub. Märgiti sedagi, et on kavas sõlmida vägede staatust sätestavad lepingud. Samas ei ole kaaskirjas isegi mitte ligikaudselt kirjeldatud, mida see leping eeldatavasti tähendaks, milline oleks meie sõdurite eeldatav juriidiline režiim Iraagis. Kas teile ei tundu, et sellist otsust heaks kiites parlament ostaks, piltlikult öeldes, põrsast kotis?

Aitäh küsimuse eest! Enne, kui ma sellele vastan, ütlen veel eelmise küsimuse jätkuks, et kui te, proua Sõtnik, tähelepanelikult loete seletuskirja, siis näete, et seletuskirja lehekülje 2 allosas on täpne riikide loetelu, kes on praegu Iraagis. Kuna on teada, kes on kutsutud alates uue aasta algusest, siis on ka lihtne vaadata, kes oma missiooni selle aastaga seal lõpetavad. See loetelu on seletuskirjas olemas. Mis puudutab seda lepingut, siis see leping käsitleb jurisdiktsiooni. See leping käsitleb seda, et kui tekib arusaamatusi, tekib probleeme, siis millise riigi seadusi rakendatakse ühe või teise probleemi või küsimuse lahendamisel. Üldine soov ja tava on see, et sellistel operatsioonidel osalevad sõjaväelased oleksid jätkuvalt oma riigi, lähetajariigi jurisdiktsiooni all. Vägede staatuse lepingud käsitlevad neid küsimusi. Selles mõttes pole mingist blankovekslist juttugi. Selge on see, et ilma sellise kokkuleppeta, ilma selleta, et Eesti sõjaväelased oleksid missioonil õiguslikus mõttes kaitstud vähemalt samal tasemel kui Ameerika Ühendriikide omad, meie sõjaväelased lihtsalt seal missioonil ei osale. Selles mõttes on jutt väga selge.

Kadri Simson, palun!

Aitäh! Lugupeetud välisminister! Mulle ikkagi ei anna rahu teie vastus seoses Iraagi kutsega. Kui Vabariigi Valitsus otsustas selle otsuse vastu võtta ja saata eelnõu Riigikogule, ütles peaminister, et saabunud on Iraagi valitsuse esialgne kutse, ja ta ütles, et see otsus, mis Riigikogus vastu võetakse, jõustub alles siis, kui tuleb päris kutse. Seesama kiri, mille kohta te täna ütlete, et see ongi piisav kutse, oli sel hetkel peaministri käes. Veel möödunud nädalal ütles kaitseminister, et see on esialgne kutse ja otsus ei jõustu enne, kui tuleb päris kutse. Kas midagi on vahepeal muutunud? Miks peaministri ja kaitseministri sõnad enam jõus ei ole?

Aitäh! Peaministri ja kaitseministri sõnad on jõus. Kui seda kirja lugeda, siis ka siin on kirjas (see on ingliskeelne kiri) preliminary invitation ehk siin öeldakse, et see on esialgne kutse. Aga samas, nagu ma ka rääkisin, see kiri väljendab väga selgelt seda poliitilist tahet, et Iraak soovib Eesti jätkamist. Sellessamas kirjas nad kirjutavad, et jah, nad saadavad hiljem täiendava kirja, mis kirjeldab tehnilisi üksikasju. Selleks, et alustada Eesti parlamendis n‑ö parlamendilt poliitilise tahte küsimist, on see väga piisav poliitiline sõnum. See on tõepoolest parlamendi otsustamise koht, kas näiteks enne lõppotsuse langetamist siin parlamendis soovitakse saada mingisugust täiendavat kirja, millest selles kirjas räägitakse. Ma ütleksin, et lõppotsuse tegemise kontekstis on see parlamendi otsustada. Aga selleks, et seda protsessi parlamendis alustada, selleks, et pidada siin neid debatte, on see täiesti piisav Iraagi valitsuse poliitilise tahte väljendus. Nagu ma nimetasin, täpselt samasuguse kirja alusel käivad samasugused debatid ka ülejäänud riikides, kellel Iraak on palunud pärast 1. jaanuari jätkata.

Enn Eesmaa, palun!

Aitäh! Austatud minister! Eelöeldu viib loogiliselt järgmise küsimuseni: kui Eesti ja Iraak on jõudnud vastavasisulise kahepoolse lepinguni, mis on tõenäoliselt ju ainumõeldav, kas siis me käsitleme ka seda siin Riigikogus?

Aitäh! See sõltub sellest, mis seal lepingus täpselt kirjas on ja kui palju seal tekib riigile kohustusi. Juba meie erinevate seaduste järgi, ennekõike välissuhtlemisseadusest ja rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusest lähtuvalt tuleb hinnata, kas see kokkulepe, mis on ju tegelikult tehnilist laadi kokkulepe, vajab parlamendi ratifitseerimisotsust või mitte. Kui nende minu poolt viidatud seaduste põhjal selgub, et see kokkulepe vajab seda ratifitseerimist siin, siis see muidugi siia tuleb. Aga veel kord: tegemist on tehnilist laadi kokkuleppega. Nii et see sõltub, ütleme, teatud mõttes juristide hinnangust, kas see leping on parlamendis ratifitseeritav või mitte.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Nädal aega tagasi oli siin puldis kaitseminister. Tema ei osanud mulle öelda, kas Eesti Vabariigi valitsusel on mingi taktikaline plaan, kuidas Eesti väed võiksid Iraagist välja tulla. Kas Välisministeeriumil on äkki olemas mingi kava, mil moel ja mil viisil me saame lõpuks Iraagist lahkuda?

Tõenäoliselt lennukiga, kui lühidalt vastata. Aga kui pikemalt vastata, siis see sõltub julgeolekuolukorrast selles konkreetses vastutusalas, kus Eesti kaitseväelased tegutsevad. Teie kolleeg küsis teiste riikide lahkumise kohta. Tegelikult on üldmuster ikkagi see (seal on erandeid), et tavaliselt on riigid lahkunud siis, kui nende vastutusalas on julgeolekuolukord selline, et selle vastutuse on võtnud üle Iraagi enda julgeolekujõud. Praegu on see nii 18‑st Iraagi provintsist 13‑s. Kui kasutada võrdlusi, et Eesti on ikka seal, aga mõni teine riik on ära tulnud, siis tuleks astuda ka järgmine samm ja vaadata, kes on see riik, kust ta ära tuli ja mis põhjusel. Valdavalt on riigid oma missiooni Iraagis lõpetanud seetõttu, et sellest konkreetsest kohast, kus nende üksus on, ongi teiste riikide väed lahkunud, kuna julgeolekukontroll on antud üle Iraagi enda julgeolekujõududele, armeele, politseile. See konkreetne koht, kus Eesti kaitseväelased praegu tegutsevad ehk Bagdadi loodeosa, on piirkond, mis on olnud julgeolekuliselt üks kõige keerulisemaid, nagu Bagdadi piirkond tervikuna, ja sealt ei ole rahvusvahelised jõud veel lahkunud või lahkuma asunud, kuna julgeolekuolukord selles konkreetses piirkonnas ei ole seda võimaldanud. Nii et vastuseks küsimusele: minu seisukoht on see, et Eesti üksused saavad pidada oma missiooni edukalt lõpetatuks siis, kui julgeolekuolukord selles konkreetses piirkonnas seda võimaldab, ehk need näitajad on täpselt sellised, et selle piirkonna julgeoleku eest vastutamist on võimalik üle anda Iraagi enda julgeolekujõududele, Iraak seda möönab ega vaja enam meie väikest panust seal. See sõltub konkreetsest julgeolekuolukorrast, nii nagu enamikul juhtudel mujal on olnud.

Karel Rüütli, palun!

Aitäh! Mind huvitab, millised on need kuus riiki, kes jätkavad missiooni ka uuel aastal Iraagis ja mis on see põhjus, miks just need kuus riiki seal peavad jätkama või miks Iraagi valitsus soovib just nende riikide kohalolekut.

Aitäh! Ameerika Ühendriigid koos Iraagiga on esitanud kutse Suurbritanniale, Austraaliale, Eestile, Rumeeniale ja Salvadorile. Need on need viis riiki, lisaks Ameerika Ühendriikidele, kes on selle kutse saanud. Mis puudutab motivatsiooni, siis ütleme nii, et me ei ole kõige objektiivsemad hindajad, aga kindlasti, kui meie üksused oleksid osutunud seal ebaprofessionaalseks ja poleks hakkama saanud ja neist oleks rohkem tüli kui kasu olnud, siis, olge kindel, ei oleks meid sinna kutsutud. Ehk selle kutse üks oluline põhjus on see, et meie küll väikesest sõjaväeüksusest on olnud sellel määral kasu, et on peetud vajalikuks see kutse meile esitada.

Vilja Savisaar, palun!

Aitäh, härra juhataja! Miskipärast see jutt ikkagi ei veena mind. Mulle jääb mulje, et Eesti valitsus nagu anub ja palub, et me ikkagi saaksime Iraagis edasi olla. Kui oluline on see kaherealine kiri, mis väidetavalt on Iraagi valitsuse poolt Eesti valitsusele saadetud, või mis selles kirjas sisaldub? Kaugelt vaadates on see kiri umbes kaks rida pikk. Miks siis Eesti peab ikkagi nende viie viimase hulgas olema? Jääb selline mulje, et me nagu ise paluksime, et jätke meid veel sinna.

Aitäh! Siin oli päris mitu küsimust. Kõigepealt, selles kirjas ei ole mitte kaks, vaid seitse rida. Nii et ta on mõnevõrra pikem. Ega ma ausalt öeldes ei arvanudki, et ma suudan teid siin ära veenda, olles lugenud kõiki neid mõtteavaldusi Iraagi‑missiooni teemal. Eesti ei palu, et me saaksime jätkata. Vastupidi, Ameerika Ühendriigid koos Iraagiga on esitanud palve, et me jätkaksime. Miks Eesti viimase viie või kuue hulgas on? Ma üritasin eelnevalt seletada, et see tuleneb peamiselt julgeolekuolukorrast konkreetses piirkonnas, kus on meie üksus, ja teiseks, kõnesoleval juhul tuleneb see konkreetselt sellest palvest, sellest ettepanekust, et me jätkaks. Kui Iraagi valitsus ei oleks meile seda ettepanekut teinud, siis me ei arutaks seda küsimust, siis oleks 31. detsembril lugu lõppenud ja oleks teistsugune olukord. Aga näete, paluti jätkata! Nüüd me arutame, kas võtame kutse vastu või ei võta.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Härra minister! Kas ma kuulsin midagi valesti või? Te alustasite oma juttu sellest, et meid kutsutakse sinna osalema mittelahingulises tegevuses, kutsutakse osalema väljaõppes. Ja nüüd te räägite kogu aeg julgeolekuolukorrast ja vastutusalast. Mis on viltu?

Viltu ei ole mitte midagi. Julgeolekuolukord, nagu ma rääkisin, on Iraagis viimaste aastatega õnneks paranenud, eriti viimase aasta jooksul väga oluliselt. See tähendab, et Iraak on otsustanud, et uuest aastast ei osale rahvusvahelised jõud enam lahingulises tegevuses, vaid nad toetavad Iraagi enda armee ja julgeolekujõudude lahingulist tegevust sellesama väljaõppega ja sellesama toetusega. Selles konkreetses piirkonnas ei ole julgeolekuolukord nii hea, et nad leiaksid, et nad saaksid seal üksi hakkama. Neil on rahvusvaheliselt koalitsioonilt vaja jätkuvalt nõu ja tuge selles konkreetses piirkonnas. Aga olukord on nii palju paremaks läinud, et, lihtsustatult öeldes, rahvusvahelised jõud ei ole enam eesliinil. Eesliinil on Iraagi enda üksused ja rahvusvahelised jõud toetavad neid tagalast, piltlikult öeldes.

Kalle Laanet, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Hea välisminister! Võib-olla on öisel ajal pea natuke väsinud ja ei saa täpselt asjadest aru, aga ma usun, et Iraagi valitsus teadis kindlasti juba varem, et 31. detsembril 2008 lõpeb Eesti missioon. Kiri on saadetud välja 13. novembril 2008, nagu ma siit koopia pealt näen, ja viimane lause ütleb: "We will in a short time ..." Ma tõlgin seda nii, et lähiajal peaksid nad saatma järgmise taotluse, mis on detailsem. Kuu aega on möödas. Ma saan aru, et mingit kirja ei ole. See suhtumine tundub mulle kuidagi naljakas.

Aitäh küsimuse eest! Võib-olla ei ole vaja seda küsimust isegi väga pikalt arendada. Kultuuritraditsioonid on erinevad, mis ühele tundub väga kiire, ei pruugi teises kultuuriruumis seda olla. Kui vaadata näiteks asjade käiku Ameerika Ühendriikide ja Iraagi vahelise SOFA lepinguga seoses, siis nagu ma eelnevalt nimetasin, need kõnelused kestsid peaaegu aasta, samamoodi menetlus Iraagi parlamendis, mis on ju iseenesest positiivne selles osas, et Iraagis on näha tekkiva ja funktsioneeriva demokraatia algeid. See on väga positiivne. See, et ajadimensioon tundub meile teistsugune kui iraaklastele, on normaalne. Maailmas ongi väga palju erinevaid kultuure ja traditsioone, kus ka ajal on võib-olla natukene teistsugune väärtus. Kui meie kujutame ette, et "short time" või "lähiajal" on homme, siis mõnes teises kultuuriruumis ei pruugi see täpselt seda tähendada. Ma võin siin tõmmata paralleeli näiteks kurikuulsa Eesti-Vene piirilepinguga. Kui Hiina kolleegiga oli juttu sellest, et me oleme kümme aastat läbi rääkinud ja lõpuks jõudnud mingile tulemusele, siis ta pani väga imeks, et meil see nii ruttu õnnestus. Ta ütles, et alla 50 aasta ei saa üks tõsine sellelaadne läbirääkimine üldse kesta. Nii et ei maksa seda lauset selles mõttes väga üle dramatiseerida.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan, härra juhataja! Austatud minister! Siin on ikka paraja õigusliku pudruga tegemist. Mina julgen ka väita, et nõunik ei esinda valitsust ega avalda tema arvamust. See peaks küll olema rahvusvahelise õiguse traditsioon. Aga paradoks on selles, et Iraak jubedalt meid sinna tahab, aga kutset esitatud ei saa. Meie peaksime tingimata vastu võtma otsuse, et valitsus saaks blankoveksli Riigikogult, selleks et valitsus sõlmiks lepingu, mille sisu täna keegi ei tea. Aga te mainisite, et Iraak koos USA‑ga koostas nimekirja ja otsustas kutsuda need ja need. Kes meid sinna kutsub?

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt selle juurde, kas see inimene, kes on alla kirjutanud sellele 13. novembri kirjale, on piisavalt väärikas meid kutsuma. Vaadake, maailm on väga erinev. Meie siin kutsume valitsusliikmeid ministriteks, Ameerika Ühendriikide välisminister on riigisekretär. Millegipärast ei trambi me jalgu, et kas mingi sekretär tohib meiega suhelda, meie tahame ministrit saada. Iraagi valitsuses on ka nii, et osa valitsusliikmeid nimetatakse nõunikeks. Jälle, traditsioonid on erinevad. Selles mõttes ei ole praegu võimalik tõmmata paralleeli, et kui meil on põllumajandusministril nõunik, siis samasugusel tegelasel Iraagis on sama staatus. See ei ole nii. Kes meid kutsub? Loomulikult, Iraak ja Ameerika Ühendriigid arutasid läbi, kes võiksid koalitsioonipartneritest jätkata. Kutse esitab Iraak.

Igor Gräzin, palun!

Kahjuks on mulle see positsiooni muutus praegu natuke arusaamatu. Täna hommikul esindas Keskerakonna seisukohti härra Riisalu, kes rõhutas, et Eesti osalus välismissioonidel peab tulevikus kasvama ja tõenäoliselt peab ka meie puhtsõjaline kapatsiteet missioonidel olema suurem. Meile tundus see natuke liialdatuna, aga, noh, mida küsitakse, seda teeme. Me ei saa alati pakkuda kõiki oma võimeid. Ma igaks juhuks tahtsin täpsustada rahvusvahelise õiguse kohta. Jah, loomulikult, nõunikul on absoluutselt kõik õigused esindada oma riiki, täpselt samuti nagu näiteks teatud juhtudel atašeel. Abner Uustal "Rahvusvaheline õigus", kirjastus Eesti Raamat, trükikoda Oktoober – sealgi on see kirjas. Ma tahtsin hoopis teist asja küsida. Ütle mulle, palun, arvestades, et Venemaaga räägib Keskerakond läbi juba aastaid ...

Palun küsimust!

... ja see nagu ei toimi. Ma tahtsin küsida: kas see kommunikatsioon sellelt isikult, sellel ajal jne on normaalne, diplomaatiline või on siin mingi erand? On see mingi eriline kommunikatsiooniviis, nagu püütakse väita?

Palun vastust!

Ei, see ei ole eriline kommunikatsiooniviis. Nagu ma nimetasin, sama inimese allakirjutatud samalaadsed kirjad on läinud ka kõikidele teistele riikidele, kellel Iraak on palunud järgmisel aastal jätkata. Nagu ma nimetasin, tegemist on Iraagi valitsuse liikmega. Jah, nad nimetavad osa valitsusliikmeid nõunikeks. Me ei saa neile ette kirjutada, kuidas nad peavad üksteist nimetama. Selles osas ei ole midagi ebatavalist. Jah, ka meile meeldiks, kui need kirjad ja kutsed oleksid tulnud juba pool aastat tagasi. Aga mis teha? Riigi julgeolekuolukord on veel selline, nagu ta on, riigi poliitiline stabiilsus on, nagu ta on. Ei ole veel paraku selline stabiilne, rahumeelne ja väljakujunenud traditsioonidega ühiskond. Me muidugi loodame, et varsti ta on selline.

Olga Sõtnik, palun!

Aitäh, härra juhataja! Hea minister! Võib-olla te teate, kes esitas Ameerika Ühendriikidele sellise kutse, nagu esitati meile? Kas see oli seesama nõunik või ehk oli keegi teine, kes esitas Ameerikale samasisulise kutse?

Ma ei tea, kes Ameerika Ühendriikidele konkreetselt selle kutse esitas, aga selge on see, et kui me vaatame koalitsiooni, mis praegu ja ilmselt ka järgmisel aastal Iraagis tegutseb, siis selle kandev jõud on Ameerika Ühendriigid. Selles ei ole kindlasti mingit kahtlust. Iraak on loomulikult huvitatud sellest, et saavutatud edu julgeoleku tagamisel mingite kiirete või rohmakate sammude tõttu ei kukuks kokku ja riik ei pöörduks tagasi ebastabiilsusse. Selge on see, et selles osas, jah, ta peab kindlasti kõige rohkem arvestama Ameerika Ühendriikide panusega.

Aadu Must, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Tuleb välja, et mõni asi on sellisel tasemel, nagu mõni tuntud riigimees on öelnud, et susserdamine paistab läbi. Euroopa diplomaatias peetakse ülimalt oluliseks korrektsust kõigis sellistes probleemides, mis on seotud relvastatud üksuste viimisega mis tahes teise riiki. See on vajalik selleks, et ei reageeritaks ebamäärastele kutsetele stiilis "grupp seltsimehi kutsus". Veel kord: praegusel juhul on korrektsus ülimalt vajalik, mitte praktilistel, vaid lausa põhimõttelistel kaalutlustel. Kas tõepoolest on nüüd jõutud niikaugele, et ei pea nõudma korrektsust, maksimaalset korrektsust selliste kutsete esitamisel? Kas te tõesti peate sellist nõuniku kutset piisavaks?

Ma saan aru, et tund on hiline või varane, aga ma olen päris mitu korda seletanud, et praegu ei ole tegemist nõunikuga n‑ö meie tähenduses, vaid tegemist on Iraagi demokraatlikult valitud parlamendi poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmega, kelle vastutusvaldkond on sõjaline koostöö teiste riikidega. See on inimene, kelle otsene tööülesanne ja vastutusvaldkond ongi see. Selles kirjas on must valgel väga selgelt kirjas, et Iraagi valitsus esitab kutse teie riigile ehk Eestile jätkata oma vägedega, andmaks mittelahingulist abi Iraagi julgeolekujõududele pärast 31. detsembrit. Kas saab olla veel selgem poliitilise tahte väljendamises? Iraagi valitsuse liige oma vastutusvaldkonnas esitab Eesti valitsusele kirja, kus ta palub, et me jätkaksime oma vägedega pärast 1. jaanuari. Minu meelest on siin väga selge sõnum.

Urmas Klaas, palun!

Aitäh, härra juhataja! Austatud minister! Tõesti on õhtune aeg ja kogu informatsioon ei jõua kõigile võib-olla päris hästi kohale. Me loomulikult ei saa ka Riigikogu liikmeid sundida lugema üht või teist Abner Uustali raamatut jne. Enesetäiendamine sõltub eelkõige meist endist. Aga ma siiski küsin: kas te oskate öelda, kas neil headel kolleegidel, kes teie käest praegu küsivad, on olnud võimalusi, kas Välisministeerium on meie partnerite kaudu loonud ja me ise oleme loonud võimalusi, tekitanud vahetuid kontakte, et nad saaksid tutvuda olukorraga ja võib-olla käia kohapeal Iraagis, et näha, milline see reaalne situatsioon seal siiski on?

Ikka on. Hiljuti viibisid riigikaitsekomisjoni esindajad Iraagis. Augustis oli Välisministeeriumi delegatsiooni koosseisus kaks Riigikogu liiget: väliskomisjoni esimees ja riigikaitsekomisjoni aseesimees. Nii et jah, parlamendi esindajatel on olnud viimase aasta jooksul ja varemgi võimalusi näha olukorda kohapeal ja kohtuda kõrgete Iraagi riigitegelastega. Riigikaitsekomisjoni aseesimees proua Simson osales vestlusel Iraagi välisministri ja teiste poliitikutega, kes väga üheselt ütlesid, et jah, nad soovivad, et Eesti jätkaks pärast aastavahetust.

Valeri Korb, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Minu küsimus on seotud sellega, mida Eesti riik siis kaotab, kui seda missiooni ei pikendata, ja kas midagi kaotasid need, kes sealt juba ära on läinud.

Aitäh küsimuse eest! Siit järgmine samm on see, et võib-olla sulgeks üldse ennast siia Eestisse, ei tegeleks üldse muu maailma asjadega ja siis loodame, et kui kunagi äkki meil on raske ja abi vaja, et siis keegi meid ka toetab. Lootus on kena asi, aga ... Nagu ma oma sissejuhatavas sõnavõtus nimetasin: kindlasti on meile julgeolekuliselt oluline, julgeolekuinvesteeringu mõttes oluline, et me teeme oma liitlastega tihedat koostööd ja seda mitte ainult teoorias, vaid ka praktikas. Kindlasti on üks meie olulisi partnereid Ameerika Ühendriigid ja missioon Iraagis on ainuke missioon, kus Eesti kaitseväelastel on vahetu koostöö Ameerika Ühendriikide sõjaväega. Ma ei alahindaks seda aspekti.

Sven Mikser, palun!

Aitäh! Austatud härra minister! Siin on korduvalt seatud kahtluse alla Iraagi valitsuse liikme sobivus kutse esitamiseks. Ma meenutan, et eestlaste juhte, kes Jüriöö ülestõusu ajal maha löödi, nimetatakse kord kuningateks, kord vanemateks. Samamoodi tõlgitakse araabiakeelset sõna malik mõnikord kuningaks, mõnikord kõigest pealikuks. Ameerika Ühendriikide valitsust ja välisministeeriumi esindavad välissuhtlemisel väga tihti inimesed, kelle ametinimetus on deputy assistant secretary, mis toortõlkena eesti keelde kõlaks umbes nagu sekretäri assistendi asetäitja. Kas sellise ametinimetusega inimestel on voli Ameerika Ühendriike esindada?

Seda peab küsima Ameerika Ühendriikide, ma usun, et Kongressi esindajate käest, aga mulle on jäänud selline mulje, et neil on voli ja kuidas veel!

Aadu Must, palun!

Aitäh! Ma küsin igaks juhuks varasel hommikutunnil üle: kas lugupeetud välisminister kinnitab, et kirjale alla kirjutanud Mowaffak al-Rubaie on Iraagi valitsuse liige? Mõningate dokumentide andmel oli ta seda kuni aastani 2006.

Minu informatsiooni kohaselt, jah, on tegemist Iraagi valitsuse liikmega.

Tarmo Mänd, palun!

Tänan! Härra minister! Mul on praktilisemat laadi küsimus. Mulle on kuidagi teatavaks saanud, et meie üksuse vahetus peaks hakkama pihta 15. detsembril, järgmisel esmaspäeval. 31. detsembril lõpeb mandaat. Mismoodi see asi välja näeb?

Asi näeb väga lihtsalt välja. Kui ei ole olemas kahte olulist asja, esiteks, ei ole olemas parlamendi mandaati missiooni pikendamiseks pärast aastavahetust, ja teiseks, kui ei ole olemas immuniteeti või vägede staatust reguleerivat kokkulepet, siis Eesti kaitseväelased pärast olemasoleva mandaadi lõppu 31. detsembril Iraagis ei ole. Väga lihtne. Järgmine võimalik rotatsiooniperiood saab Iraagis alata juhul, kui need kaks tingimust on täidetud: on olemas parlamendi mandaat ja on olemas sõlmitud ja jõusse astunud immuniteeti käsitlev kokkulepe Iraagiga.

Igor Gräzin, palun!

Meie kolleeg, kes esindas täna Keskerakonda, Aivar Riisalu ütles: "Täna (See on Keskerakonna seisukoht. – I. G.) kaitstakse Eesti riiklust ja vabadust kodupiiridest kaugel." Kas te olete selle seisukohaga nõus?

Jah, need on kuldsed sõnad.

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni esimehe Mati Raidma!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Minister! Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma 2. ja 4. detsembri istungil. 2. detsembri istungil arutas riigikaitsekomisjon eelnõu pärast seda, kui Vabariigi Valitsus oli selle Riigikogule esitanud, kuid juhtivkomisjon ei olnud veel määratud. Istungi arutelu oli vajalik selleks, et saada informatsiooni kaitseministrilt, kes oli 4. detsembril välislähetuses. 2. detsembri istung toimus Kaitsejõudude Peastaabis, kus lisaks kaitseministrile osalesid kaitseväe juhataja, Kaitseministeeriumi ja kaitseväe esindajad. Eelnõuga seonduvaid menetluslikke otsuseid sellel istungil ei langetatud.
Iraagi‑missiooni jätkamisega seonduvalt oli riigikaitsekomisjoni neljaliikmeline delegatsioon novembri viimasel nädalal visiidil Iraagis, kus kohtuti Eesti üksuse kaitseväelaste, Iraagi valitsuse esindajate, koalitsioonipartnerite ja Eesti üksuse vastutusalas olevate hõimude juhtidega. Kohapeal leidis veel kord kinnitust nii Iraagi valitsuse esindajate kui ka kohalike hõimujuhtide poolt väljendatult soov, et eestlased järgmisel aastal jätkaksid. Tänu üldise julgeolekuolukorra paranemisele on missioonil viibivate kaitseväelaste tegevuste raskuskese juba praegu suundumas toetavale ning koolitajarollile, seda ühispatrullides Iraagi julgeolekujõududega, oma roll on neil täita ka elutähtsate infrastruktuuride taastamisel ja ülesehitamisel.
Ka 4. detsembri riigikaitsekomisjoni istungil arutati seda eelnõu. Eelnõu esitaja esindajatena osalesid Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras, rahvusvaheliste operatsioonide büroo peaspetsialist Jaano Vija ja Välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna peadirektor Margus Kolga. Kuna välisminister andis oma ettekandes ja küsimustele vastates eelnõu kohta juba piisavat informatsiooni, siis ei hakka ma detaile üle kordama. Lisan omalt poolt, et kui te olete tähele pannud, siis mandaat eelnõus on tingimuslik ehk siin on tingimuseks palve esitamine või ÜRO Julgeolekunõukogu vastavasisuline resolutsioon, mis ilmselt on tekitanud sellist teravat debatti palve formuleerimise osas. Aga nagu ka välisminister märkis, kaks põhitingimust on ikkagi vägede staatuse leping ja meie mandaat. Kui me täna esimese lugemise lõpetame, siis esimese ja teise lugemise vahel oleks mõistlik komisjonis viia eelnõusse sisse just nimelt see vägede staatuse leping kui tingimus.
Riigikaitsekomisjon otsustas 4. detsembri istungil (7 poolt ja 3 vastu) teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada otsuse eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 11. töönädala päevakorda kolmapäevaks, 10. detsembriks, eelnõu esitaja ettekandjaks määrata välisminister Urmas Paet, riigikaitsekomisjoni ettekandjaks siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon (7 poolt ja 3 vastu) teha Riigikogule ettepanek otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 15. detsember kell 10. Muudatusettepanekute esitamise lühem tähtaeg tuleneb asjaolust, et riigikaitsekomisjon kavandab juhtivkomisjonina eelnõu teist lugemist s.a 17. detsembril, sest riigikaitsekomisjon otsustas oma istungil, et juhul, kui eelnõu esimene lugemine lõpetatakse, siis teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu s.a 17. detsembri istungi päevakorda. Tänan!

Teile on küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Ma tahan täpsustada, mil määral on tegemist eelmiste alustega. Minu jaoks on lugu niimoodi, et üks missioon, mille alused olid ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonid jne, ja mis oli Ameerika Ühendriikide ning rahvusvaheliste koalitsioonivägede juhitav rahvusvaheline julgeoleku tagamise missioon, lõpeb meie jaoks nüüd ära ja algab SOFA‑l põhinev kahepoolsetel alustel olev missioon. Mispärast me pikendame mingitel vanadel, äralangenud alustel olevat missiooni, selle asemel et jutt oleks juba tõesti uuest missioonist?

Aitäh! Hea kolleeg! Me pikendame mandaati. Eelnõus on loetletud erinevad alused lähtuvalt rahvusvahelise sõjalise koostöö seadusest, sellest, millistel puhkudel me oma otsust saame teha. Ma ei näe siin segavat momenti.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna esindaja Kadri Simsoni! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Ma ei hakka teie aja säästmiseks praegu peatuma sellel, kui õigustatud Iraagi sõja algusmoment oli. Ma kujutan ette, et vanematel kolleegidel on suhteliselt jõuluvana tunne, sest iga aasta lõpus tuleb keegi valitsusest taas esitama salmi ja rääkima, miks on Eesti meestel vaja Iraagis jätkata. Küll aga tahan juhtida teie tähelepanu sellele, et Riigikogu enamuse otsusel on Eesti mehed veel üheks aastaks minemas Iraaki ja jätkamas missiooni, millel järgmise aasta 1. jaanuarist kaob ära ÜRO Julgeolekunõukogu mandaat.
Miks see üldse oluline on? Aga sellepärast, et seda peaks asendama Iraagi valitsuse esitatud palve. Ma juhin teie tähelepanu, et mõni nädal tagasi, kui Eesti Vabariigi valitsus arutas seda küsimust ja otsustas selle eelnõu Riigikogule saata, siis ei olnud see kutsekiri selle valitsuse jaoks piisavalt pädev palve. Seda kinnitas peaminister, seda kinnitas hiljem kaitseminister. Täna, kui see eelnõu on jõudnud Riigikogus esimesele lugemisele, peab seesama kutsekiri meie jaoks juba pädev olema.
Veel hullem on aga see, et Riigikogule ei ole antud mitte mingisugust selgitust, milliseks kujuneb kahepoolne leping, mis sätestab Eesti kaitseväelaste edasise staatuse Iraagis. Kõik inimesed, kes vähegi välispoliitikat jälgivad, teavad, et USA ja Iraagi vahel sõlmiti selline leping ja see leping kujunes välja väga pikkade läbirääkimiste tulemusena. Need läbirääkimised olid täies jõus juba selle aasta märtsikuus. Need kõnelused olid väga vaevarikkad, samm-sammult said iraaklased oma maal aina võimu ja volitusi juurde. Kulminatsiooniks iraaklaste jaoks oli kindlasti see, et selle leppega sätestati Ameerika vägede lahkumine Iraagist, Iraagi linnadest tuleva aasta juunis ja Iraagist üldse aastal 2011. Aga vähem on tähele pandud seda, et USA-Iraagi leppega sätestati ka juhud, kuidas võivad USA kodanikud sattuda Iraagi kohtuvõimude meelevalda. See on hoopis teistsugune kultuuriruum ja õigusruum. Me teame, et sõjaväelaste puhul on see tõenäoline siis, kui nad panevad toime kuriteo väljaspool teenistust, väljaspool baasi. Aga on olemas ka märksa kaitsetumad USA kodanikud, neid nimetatakse lepingulisteks. Eesti valitsus ei ole tänaseni selle kahepoolse leppe suhtes kaugemale jõudnud, kui on ainult alustanud läbirääkimisi. Riigikaitsekomisjonis kinnitati meile, et see ei tule sarnane USA leppega. Aga kas meie lepe, mida pole ju tegelikult korralikult läbi räägitud ja mida ei suudetudki läbi rääkida nii, nagu Ameerika Ühendriigid oma kodanike kaitseks läbi rääkisid, ikka tagab meie kaitseväelastele vajaliku kaitse? Täna Riigikogu seda ei tea. Toetades Iraagi‑missiooni tuleval aastal, saadate te tegelikult pimesi Eesti kaitseväelased olukorda, kuhu täna veel Iraagis olevatest riikidest 16 riiki otsustas oma mehi mitte panna. Näiteks lõpetas üleeile oma osaluse Jaapan, kelle maavägi seni tegeles veevarustusega, ehitas infrastruktuuri, rajas koole, pakkus meditsiiniabi ning transportis humanitaarabi Samawah' piirkonnas. Kas me saame öelda, et Jaapani roll ei ole enam vajalik? Ilmselt ei saa. Aga Jaapani valitsus otsustas oma kaitseväelasi mitte sellisesse olukorda panna. 5. detsembril lõpetasid oma missiooni tšehhid. Nad osalesid treenerite ja nõunikena Iraagi armeekoolis Taji piirkonnas. Nagu me võime lugeda Multi-National Force – Iraq'i ametlikust pressiteatest, saadeti koduteele ka Makedoonia üksus, sellestsamast Camp Tajist, kus on praegu Eesti mehed. Nagu ütles meile välisminister, Eesti mehed peavad seal jätkama sellepärast, et Tajist pole rahvusvahelised jõud veel lahkuma asunud. Aga makedoonlased siiski lahkusid, teiste seas. Samas me teame ju rahvusvahelist tausta, et Makedoonia ootab NATO ukse taga ja ta kindlasti oleks Iraagis jätkanud, kui sellest oleks sõltunud tema tulevik. Viimane uudis saabus täna Suurbritanniast, kes teatas, et ta alustab vägede väljatoomist või selle uut etappi järgmise aasta märtsis.
Tulen tagasi meie enda vägede staatuse lepingu juurde, mille Eesti peab Iraagiga sõlmima, sest ilma selleta ei oota Iraagi valitsus meie kaitseväelasi Iraaki. Meie põhiseadus ütleb, et välislepingud, millega võetakse Eesti riigile sõjalisi kohustusi, tuleb ratifitseerida Riigikogus. Mida me oleme kuulnud ministrilt? Seda, et kui lepingut annab sõnastada nii, et see Riigikokku tulema ei peaks, siis heameelega ikka ei tuldaks küll. Samas ei ole me saanud kinnitust valitsuselt, et kui Riigikogu või Riigikogu enamus annab Iraagi‑missioonile heakskiidu, et valitsus siis ei tõlgenda seda jälle ette heakskiiduna, et te andsite heakskiidu ka juba tulevasele vägede staatuse lepingule, pimesi, teadmata, mis seal sees on. Nii nagu valitsusel ei olnud endale see kutsekiri piisavalt pädev dokument, aga meie jaoks juba on, nii ei pruugi me üldsegi kindlad olla, et siis, kui vägede staatuse leping on kokkuleppefaasis, üldse tullakse Riigikogule seda tutvustama või Riigikogult saama ratifikatsiooni, nagu meie põhiseaduse mõte seda ette näeb. Seetõttu teeb Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, samas on Riigikogu juhatusele tulnud ettepanek Eesti Keskerakonna fraktsioonilt Vabariigi Valitsuse algatatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Iraagis" eelnõu 394 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 394 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 19 Riigikogu liiget, vastu 43 Riigikogu liiget. Ettepanek ei leidnud toetust.
Määran eelnõu 394 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 15. detsembri 2008 kell 10. Esimene lugemine on lõpetatud ja 27. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Kolmapäevane istung on lõppenud. Head und ja taaskohtumiseni tänasel istungil, mis algab kell 10.

Istungi lõpp kell 3.27.