Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab põllumehe abistamist, siis loomulikult me seda arutame. Ma julgen öelda, et sellel aastal, nagu te teate, on ka säästueelarve, mille me jooksval aastal tegime, väga põllumehesõbralik. Nimelt, põllumajandussektoris ei vähendatud mitte ühegi krooni võrra ühtegi põllumajandussektorisse minevat toetust, ei riigisisest, ei Euroopa Liidu toetust ega ka kaasfinantseerimist. Tõsi, järgmise aasta eelarve projekt sisaldab top-up´ide vähendamise lubatud maksimumulatusest, kuid järgmisel aastal kõik põllumajandustoetused summa summarum ka suurenevad umbes 250 miljoni krooni võrra, võrreldes selle aastaga. Nii et me oleme väga heatahtlikult ja mõistvalt suhtunud põllumajanduse keerulisse olukorda ja teinud, ma arvan, parima, mis praegustes rasketes majanduslikes oludes on võimalik. Nüüd kriisist. Kas on tegemist kriisiga või mitte? Ma julgen öelda, et tegemist on keskmisest oluliselt halvema aastaga põllumajanduse jaoks, kui see Eestis tavapäraselt on. Aasta ei ole veel lõppenud, osa saagist on kogumata ja lõplikke kokkuvõtteid saab teha ehk kuu või paari pärast. Küll aga tahan öelda, et ka kriisidel on täiesti erinevad põhjused, on ilmastikuoludest tulenevad kriisid, aga on ka majandusseisundist tulenevad kriisid. Kaks nädalat, isegi vähem kui kaks nädalat tagasi arutas põllumajandusministrite nõukogu Brüsselis keerulist olukorda mitte Eestis, vaid Euroopa põllumajanduses laiemalt. See on seotud just nimelt hea põllumajandusaastaga. Väga hea, lausa rekordiline saak mitmes Euroopa Liidu piirkonnas tähendab seda, et viljasalved on vilja täis ja hinnad ülimalt madalad. Nii et ka hea põllumajandusaasta võib esile kutsuda n‑ö majandusliku kriisi. See on põllumajandusliku tootmise juures tavapärane. Arvan, et seda peaksid lahendama tavapärases korras ministeeriumid ja valitsused, niisugune ühekordse komisjoni moodustamine ei oleks kindlasti lahendus.