Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, austatud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Head kolleegid! Kohaloleku kontroll, palun!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 rahvasaadikut, puudub 58.
Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ning majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Alustame esimese küsimusega. Palun, kolleeg Ain Seppik, küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Teie kindlaim liitlane poliitikas Isamaa ja Res Publica Liit on teinud ettepaneku kiire haldusreformi läbiviimiseks. Seda on toetanud nii regionaalminister Siim-Valmar Kiisler kui ka IRL-i esimees Mart Laar. Avalikkusele ja ka opositsioonile ei ole selle reformi sisu teada, kuna sellele koalitsioonile omaselt on susserdatud kuskil salaja. Kuid ikkagi, öelge, kas teie toetate Mart Laari ja Siim-Valmar Kiisleri algatust ning kui te järjekordselt haldusreformi ei toeta, siis mis põhjusel.

Aitäh! Ka mulle ei ole selle kiire ja radikaalse haldusreformi sisu teada ja seetõttu ei ole ma võimeline vastama küsimusele, kas ma toetan või ei toeta seda kava. Kui kava esitatakse, siis ma luban, et ma ülima tähelepanelikkusega tutvun selle kavaga ja langetan seejärel otsuse.

Palun, kolleeg Ain Seppik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! See oli küll hea vastus. Siis me oleme mõlemad ühesuguses seisus. Kuid ma esitan mõnevõrra lihtsama küsimuse. Teie juhitava erakonna eestkõneleja Kristen Michal on teatanud ajakirjanduses, et Reformierakond toetab hoopis mingit eelmise regionaalministri Reimaa poolt sünnitatud haldusreformi. Meie ei ole ka sellest reformist mitte midagi kuulnud. Kuid selle koalitsiooni salatsemistega oleme me juba harjunud. Ma arvan, et sellest reformist te peaksite ometi teadma. Kas te võite mõne sõnaga kirjeldada, milles see nn Reimaa haldusreform seisneb ning kas teie isiklikult seda reformi toetate?

Aitäh! Vallo Reimaa kavandatud haldusreformist võin ma rääkida pikemalt. Sellest olen ma teadlik. Koalitsioonilepingu kohaselt pidi Vallo Reimaa kavandama sellise haldusreformi, mis olulisel määral tugevdaks omavalitsuste koostööd, seda just eriti maakondlikul tasandil.  Mõned meie haldusreformi kavandajad arvavad, et kohalike omavalitsuste vahendeid on võimalik efektiivselt kasutada vaid siis, kui nad sunniviisiliselt kokku liita. Samas, väga paljudest riikidest võime saada informatsiooni selle kohta, et ka omavalitsuste omavahelise koostöö abil saab vahendite kasutamise efektiivsust oluliselt parandada. Näiteks, väga hea näide on võtta siitsamast kõrvalt Soomest, kuidas omavalitsused suudavad, vaatamata oma suhtelisele väiksusele, väga hästi koostööd teha. Just selline omavalitsuste koostöö tugevdamine omavalitsusliitude tasandil oligi Vallo Reimaa kava. See arutati läbi  koalitsioonierakondades ja ma tean, et konsultatsioone peeti ka opositsioonierakondadega. Mul on väga kahju, et hea küsija ei ole selle kavaga kursis.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused, neid on neli. Palun, esimene küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Meeldiv oli kuulda teie arvamust omavalitsuste koostöö kohta, eriti selle kohta, mis puudutab omavalitsuste liite. Minu küsimus on seotud omavalitsuste tulubaasiga. Seda kõike oleks võimalik teha siis, kui omavalitsustel oleks korralik tulubaas ehk see tulubaas oleks ette planeeritud ja tulubaas oleks laiem, kui ta praegu on. Riigi poolt vaadatuna oleks ju mõistlik, kui tulubaas oleks korralik, see oleks ka kõige parem regionaalpoliitiline meede. Mul ongi selline küsimus: kas valitsus on arutanud seda, et omavalitsuste tulubaasi suurendada või mida üldse kaugemas perspektiivis selle tulubaasiga ette võtta?

Aitäh! Kohalikud omavalitsused praeguses Eestis ei saa kindlasti kurta tulubaasi väiksuse üle, ammugi ei saa nad väita, et tulubaas ei oleks kindel ja seadusega tagatud. Eestis tuleb kohaliku omavalitsuse põhitulu teatavasti üksikisiku tulumaksust. 11,9% üksikisiku tuludest on kohaliku omavalitsuse päralt ja nii on see olnud juba mõnda aega. Seega, kohalikel omavalitsustel on seadusega tagatud iseseisev ja stabiilne tulubaas Eesti Vabariigis olemas. Ka sel aastal, mil keskvalitsus kurdab nappide tulude üle, kohalikud omavalitsused kurtma ei peaks, sest üheksa kuu jooksul on kohalikele omavalitsustele laekunud üksikisiku tulumaksu koguni 20% rohkem, kui laekus möödunud aasta sama ajaga. Muidugi võib ju unistada, et aastas tuleb 100% kasvu, kuid see ei ole realistlik ja selliseid asju tegelikkuses tavaliselt ei juhtu. Kohalike omavalitsuste tulud on ka sel aastal head. Kohalikud omavalitsused peavad kindlasti arvestama sellega, et sellised head laekumised ei jätku igavesti, nad peavad oma tegutsemise efektiivsust, vaatamata hästi laekuvale üksikisiku tulumaksule, tulevikus suurendama.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Urmas Reinsalu!

Aitäh! Austatud härra peaminister! Mõneti kurvastas mind teie vastus Ain Seppiku küsimusele, et teie pole oma valitsuse liikme Siim-Valmar Kiisleri haldusreformi kavatsusest  üldse teadlik, kuid samas kiirustasite te sellele ühemõtteliselt ei ütlema. Teadmatusest tehtud otsus ei pruugi olla kõige küpsem otsus. Veidikene kummaline on see, et ühetaolist haldusreformi ei pea te asjakohaseks, samas räägite haldusreformist kui omavalitsusliitude kompetentsi muutmisest. Ma arvan, et meil on vist erinevad arusaamad sellest, mida tähendab sõna "reform". Härra peaminister! Kas teie kui Reformierakonna esimees saaksite parlamendile defineerida sõna "reform"? Siis muutuks ka haldusreformile öeldav ei või jaa arusaadavamaks.

Aitäh! Mul on kurb tunne, et ma pean teile üle kordama seda, mida ma mõni minut tagasi äsja siit kõrgest kõnepuldist ütlesin. Ma ju ei öelnud ei ega jaa Siim-Valmar Kiisleri radikaalse haldusreformikava kohta. Ma ütlesin, et kui see kava ükskord esitatakse (ma praegu küll kahtlen, kas selline kava üleüldse kellelgi kuskil olemas on), siis ma tutvun selle kavaga ülima põhjalikkusega ja kujundan seejärel oma seisukoha. Paljas plaan liita omavalitsused sunniviisiliselt kokku ei ole kindlasti ei haldusreform ega ka haldusterritoriaalne reform. Igasugusel reformil peab olema väga selgelt sõnastatud eesmärk, miks seda tehakse. Väga selgelt peavad olema läbi kaalutud kõik poolt‑ ja vastuargumendid, tuleb kaaluda, mida me selle reformiga võidame ja kui palju see reform meile maksma läheb. Võime öelda, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti kohalikud omavalitsused territooriumilt ühed Euroopa Liidu suuremad ja meil ei ole ka rahvaarvu pärast vaja väga häbeneda, Eesti kohalikud omavalitsused oma elanike arvult, jah, on alla Euroopa Liidu keskmise, kuid midagi, mida me peaksime häbenema, meie omavalitsuste praeguses struktuuris kindlasti ei ole. Kui Vallo Reimaa kava heideti kõrvale, siis minu meelest põhjendamatult. Kui Siim-Valmar Kiisler esitab korraliku reformikava, siis sellega kindlasti ka tutvutakse. Ei või jaa ütlemine enne kavaga tutvumist ei ole kohane.

Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Kolleeg Heimar Lenk.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Teie eelmise küsimuse vastusest jäi vähemalt minule kõrva kõlama, nagu oleks see olnud umbusaldusavaldus regionaalministrile. Kas varsti on oodata uut ministrit selle koha peale? Aga ma ei tahaks nii kurvameelseks jääda nagu kaks eelmise küsimuse esitajat ja küsin natuke optimistlikumalt. Kas te isiklikult olete praegu haldusreformi poolt? Ma kuulasin Raadio 4‑s pikemat saadet teiega. Seal te nagu erilist sümpaatiat selle reformi vastu üles ei näidanud.

Aitäh! Jälle tuleks alustada defineerimisest. Mida teie defineerite haldusreformina? Kui haldusreform teie definitsioonis oleks haldusterritoriaalne reform, mis omakorda tähendaks omavalitsuste sunniviisilist liitmist, siis sellele olen mina põhimõtteliselt vastu. Aga see on kõige levinum haldusreformi käsitlus praeguses Eestis. Kui jutt käib omavalitsuste omavahelise koostöö tugevdamisest, siis selline haldusreform saab kindlasti ka minu toetuse. Euroopa kogemus kõneleb meile sellest, et omavalitsuste liitmine, sealhulgas sunniviisiline liitmine, mida on Euroopas ette tulnud, kuid mis on väga selgelt taunitav, võib anda inimestele parema teenusekvaliteedi, kuid kindel on, et parem teenusekvaliteet läheb inimestele ka rohkem maksma. Euroopas ei ole õnnestunud kellelgi teha selliseid haldusterritoriaalseid reforme, kus omavalitsused liidetakse kokku, nii, et sellele oleks järgnenud kulude kokkuhoid. Otse vastupidi, praegune Tallinna Tehnikaülikooli professor Wolfgang Drechsler on väga mitmes oma uurimuses kirjeldanud Saksamaa ja Belgia omaaegseid kogemusi haldusterritoriaalsetest reformidest, kus reforme kavandati ülima põhjalikkusega ja tulemuseks oli üldvalitsemiskulude hüppeline kasv elaniku kohta nendes liidetud omavalitsustes.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Valitsus ei ole suutnud haldusreformi sisuliselt ette valmistada, veel vähem seda läbi viia. Teisest küljest on mulle jäänud mulje, et väljaspool suurlinnu on alustatud lihtsalt elu väljasuretamisega, võtame kas või näiteks metskondade likvideerimise, postkontorite pideva sulgemise, pensionide kojukande jne. Kohalikele omavalitsustele pannakse kogu aeg keskvalitsuse poolt kohustusi juurde, aga alati rahalisi vahendeid ette ei nähta. Kas mul on õigus?

Ei.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Valdur Lahtveelt peaminister Andrus Ansipile. Mis nüüd on? (Elektrikatkestus.) Ma arvan, et kõik näevad üksteist. Jätkame, palun! Kas mikrofon töötab? Töötab.

Ei tööta! Nüüd töötab. Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Äsja avaldatud keskkonnastatistikast saime oma hämmastuseks teada, et keskkonnaseisund  2007. aastal, võrreldes eelneva aastaga, olulisel määral halvenes. Nimelt kasvasid põhiliste õhuheitmete summaarsed aastakogused üle veerandi. Kui avalikkus kuulis niivõrd olulisest riiklikest eesmärkidest eemaldumisest alles nüüd, siis valitsusel ehk Keskkonnaministeeriumil on see statistika teada olnud kuus kuud. Kas möödunud kuue kuu jooksul on valitsus keskkonnaseisundi niivõrd märgatavat halvenemist arutanud? Kui jah, siis mis erimeetmeid keskkonnaheitmete vähendamiseks on kavandatud?

Aitäh küsimuse eest! Hea küsija kindlasti teab, millest oli tingitud 2007. aastal suurem heitmete paiskamine Eestist atmosfääri. Põhjus on energia tootmises. Küsijale on kindlasti teada see, mis ka mulle teada on, et 2007. aastal toodeti Eestis elektrienergiat suuresti ka ekspordiks ja seetõttu süsinikdioksiidi emissiooni mahud suurenesid. Kuid hea küsija teab, et sel aastal on elektrienergia tootmine mullusega võrreldes oluliselt vähenenud, ekspordimahud on vähenenud. Kui te peate seda, mis juhtus möödunud aastal, veaks, siis võib ju öelda, et viga on praeguseks juba parandatud. Ehkki ma selle määratlusega ise kindlasti nõus ei taha olla, sest ühes elektrienergia tootmise vähenemisega on Eestis vähenenud ka mäetööstuse mahud ja ühes sellega on vähenenud meie majanduskasv.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee, esimene täpsustav küsimus!

Elektrit tootsime Soome, korstnad asuvad Narvas. Elektri tootmine ekspordiks kasvas alla 15%, heitmed kasvasid üle 25%. Seda selle tõttu, et Balti Elektrijaamas võeti kasutusele vanad ja keskkonda rohkem koormavad tootmisseadmed. Minu küsimus on: miks te valitsuses kiitsite heaks ja saatsite Riigikogule menetlemiseks põlevkivikava, kui see kava ei sunni ettevõtjaid oma tehnoloogiat efektiivsemaks muutma, mistõttu põlevkivikava realiseerimisel on oodata kuni aastani 2015 väga järsku keskkonnaseisundi halvenemist?

Ka Eesti Energias on väga selged kavad, kuidas õhku paisatavate jäätmete koguseid tulevikus vähendada. Jah, vaid kaks katelt on praegu täielikult renoveeritud, uueks ehitatud. Järgmised kaks katelt ootavad oma järjekorda. Kui me praegu saame rääkida maksimaalselt 400 megavatist tänapäevastest tootmisvõimsustest, siis uute katelde puhul lisandub sellele 400 megavatile 600–800 megavatti ja me saame rääkida märksa keskkonnasõbralikumast elektritootmisest Eestis. Kuid paraku, fakt jääb faktiks. Näiteks looduslikust gaasist (mida Eestis ei ole) elektrienergiat tootes me saaksime ühe kilovatt-tunni elektrienergiat kätte õhku neli korda vähem süsinikdioksiidi paisates. Kuid põlevkivi on meie enda oma, gaasi meil ei ole. Energeetiline julgeolek, energeetiline sõltumatus on iga riigi jaoks oluline ja Eesti jaoks on energeetiline julgeolek osa meie rahvuslikust julgeolekust.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Keskkonnaseisundi niivõrd järsk halvenemine on selge märk, et selle valdkonna eest vastutama pandud minister, keskkonnaminister Tamkivi, ei suuda või ei taha temale pandud ülesandeid täita. Kas olete kaalunud keskkonnaministri väljavahetamist selle tõttu, et ta ei suuda või ei taha oma ülesandeid täita?

Aitäh! Kui ma lähen tagasi 2007. aastasse, siis tollal jagunes vastutus justkui kahe ministri vahel. Aga kui me vaatame 2008. aastat, siis tuleb öelda, et kui see kõik sõltuks Tamkivist, siis tema on oma ülesannetega väga hästi hakkama saanud, sest sel aastal on tulemus hulga parem kui möödunud aastal. Ma siiski juhin teie tähelepanu ka majanduslikele aspektidele. Teie olete Eesti Energias töötanud ja seal töötades olite te kindlasti sunnitud pöörama tähelepanu majanduslikele aspektidele. Kui ikka kvooti on ja toodangule turgu ka on (ma mõtlen süsinikdioksiidi emissiooni kvooti), aga samas kvoodile ostjat mõistliku hinna eest ei ole, siis tuleb need kaks asja kokku panna – nõudlus turul (küll Soome turul) ja kvoodi olemasolu siin ning anda majanduslikult kõige parem tulemus. Minu meelest on Eesti Energia selle tööga väga hästi hakkama saanud. Kahju küll, et meil praeguseks on remonditud ainult kaks katelt. Väga hea oleks, kui seal oleks juba neli katelt remonditud, aga kõik sõltub meie inimeste jõukusest ja sellest, kui palju me oleme nõus ja valmis elektrienergia eest maksma. Sellel tasemel, mida me praegu maksame, ei ole olnud paraku võimalik neid täiendavat kahte katelt varem ära remontida või uueks ehitada.

Kolm kohapeal registreeritud küsimust. Esimene küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Nimetasite oma teises vastuses energiajulgeolekut. Kas te täpsustaksite, mil viisil põlevkivi kiirendatud korras korstnasse ajamine tugevdab meie energeetilist julgeolekut?

Aitäh! Kõigepealt, teie küsimuse täpsustuseks või kriitikaks olgu öeldud, et keegi ei aja meie põlevkivi kiirendatud korras korstnasse. Kui Eesti Energia ülim eesmärk oleks tõepoolest lihtsalt põlevkivi põletada, siis võiks nõus olla hinnanguga, mis teie küsimuses sisaldus, kuid Eesti Energias kaalutletakse tootmistegevuse korraldamisel väga tõsiselt kõiki aspekte, nii keskkonnaaspekte kui ka majanduslikke aspekte. Praegu on väga selge, et majanduslikud aspektid on keskkonnaaspektide üle domineerinud. See optimeerimisülesanne on lahendatud nii, et on teenitud tulu, mille abil on võimalik tulevikus Eesti Energia kateldest keskkonda vähem heitmeid paisata.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toomas Trapido!

Aitäh! Austatud peaminister! Eelmise vastuse kommentaariks. On huvitav, et riik on päris palju raha Eesti Energiast välja võtnud, samas kui Eesti Energia peab tegema suuri investeeringuid, mis tõstab ka elektri hinda. Aga see selleks. Küsimus on vana: millal võiks valmida taastuvenergia teemaplaneering?

Aitäh! Kõigepealt sellest raha väljavõtmisest. Seni on olnud nii, et riik on tasuta andnud süsinikdioksiidi emissiooni kvoodi tootmisettevõtetele ja ka tootmiseks mittevajaliku kvoodi on riik otsustanud anda suuresti Eesti Energiale. Miks? Eesti Energia nende kvootidega tegeleb, Eesti Energial on võimalik olnud need talle tootmiseks mittevajalikud kvoodid turul maha müüa. On ju täiesti õiglane loovutada teenitud tulust teatud osa Eesti riigikassasse, selleks et aidata Eesti valitsuse ees seisvaid üldiseid probleeme lahendada. Tulevikus, ma usun, see kvootide jagamise kord muutub. Riik saab kvoodid ja riik müüb need kvoodid ilmselt (sellised on praeguse eesistujamaa Prantsusmaa kavatsused) oksjonil maha ning kõik turuosalised, sealhulgas elektrienergia tootjad, peavad need kvoodid turult ostma. Eesti on eriliselt huvitatud sellest, et meil oleks õigus tulevikus kvoodi müügist saadud raha anda riigiabina elektrienergia tootjale, selleks et tema saaks oma tegevust ümber korraldada, saaks oma tegevust muuta keskkonnasõbralikumaks. Kava on töös.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan! Austatud härra peaminister! Õhk on inimese jaoks teatavasti tähtsaim loodusvara ja põhiküsimuse sellelaadne esitus oli igati asjakohane. Aga peale õhu on ka maa, vee ja elustiku keskkonnakomponendid, mis on nii või teisiti mõjutatavad ka õhu seisundist, õhu mõjuritest. Kas teie juhitav valitsus, härra peaminister, peab keskkonnaküsimusi nii tähtsaks, et need võiksid olla parteipoliitilistest seisukohtadest ülemad? Olen küsinud.

Ma usun erakondade tugevusse, ma usun parlamentarismi ja usun ka sellesse, et parlamendis on võimalik erakondade vahel kokku leppida Eesti riigi jaoks kõige paremad lahendused erinevate keskkonnaprobleemide tarbeks. Seega ei saa ma nõustuda sellega, et miski peaks olema erakondadest puutumata või et erakondlikke debatte mingites eluvaldkondades ei tohiks üleüldse algatada või midagi sellist. Ma tahan loota, et teie küsimuses sellist ettepanekut ei sisaldunudki. Õhu puhtuse kohta tahan ma lisada veel ühe fakti. See fakt kõneleb meile sellest, et alates 1990. aastast on Eesti vähendanud süsinikdioksiidi emiteerimist 52% ja selle vähendamise poolest oleme Euroopa Liidus kõige esimesel kohal. Pikas plaanis ei saa keegi kindlasti väita, et Eestis poleks õhu puhtamaks muutmiseks midagi tehtud. Senised saavutused ei ole kindlasti tagasihoidlikud.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! On tuvastatud, et jälitustegevuse tsiviilkontrolli on praktiliselt võimatu teostada, sest Eesti riigil puudub ülevaade, kes ja millises mahus on sideettevõtete kaudu inimeste jälitamisega tegelnud. Kas me saame Simmi juhtumi valguses olla kindlad, et sellise turvaaugu tõttu ei ole kuidagi ohus ka Eesti riigi julgeolek, kui näiteks Eesti riigi suhtes vaenulikud isikud on seda ära kasutanud ja meie kõigi kohta informatsiooni kogunud?

Pean tunnistama, et ega ma täpselt sellest küsimusest aru ei saanud. Simmi juhtumi kohta tuleb kindlasti öelda, et see on kahetsusväärne. Aga meie riigi julgeolek on praegu rohkem tagatud, kui ta oli tagatud siis, kui Simm veel ametis oli. Kui me praegu oleme selle inimese ametist kõrvaldanud, ta lahkus ametist juba varem, aga nüüd oleme ta kuueks kuuks ka vabadusest ilma jätnud, siis ma arvan, et meie riigil on julgem. Logifailide olemasolu kohta olete te minu käest juba nii mitmeid kordi siin Riigikogus küsinud, et vaevalt te täna millegagi üllatada suudate. Ma kordan üle selle, mida ma olen varemgi teile öelnud. See oli seadusandja tahe, et erikomisjon, mille liige ka teie olete, on ainukene instants, kellel on ligipääs logifailidele. Peaministrile või mõnele teisele ministrile seadusandja sellist ligipääsu logifailidele ei andnud. Mitte sellepärast, et tal jäi see asi kahe silma vahele, vaid see oli Riigikogu väga ühemõtteline ja teadlikult langetatud otsus.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Tõepoolest, ma olen teie käest juba korduvalt seda küsinud ja te olete mulle kinnitanud, et mina muretsema ei pea, logifailidega on kõik korras ja sellega seonduvad tegevused on kõik korras. Aga nagu me teame, kõik korras ei ole. Ma tahan küsida, kas te endal ka näete selles probleemis või, ma julgen ütelda, piinlikus olukorras, mingit süüd, sest teie olite see minister, kes majandus‑ ja kommunikatsiooniministrina tõi elektroonilise side seaduse siia saali. See seadus võeti vastu, aga tegelikult jäeti vajalikud määrused kinnitamata. Nüüd on maksumaksja raha kulutatud umbes 40 miljonit krooni ja tegelikult meil täit tulemust ega täit selgust nendes küsimustes ei ole.

Mina tean elektroonilise side seaduse saamise lugu päris hästi. Vastab tõele, et mina olin see, kes seda seaduseelnõu siin Riigikogu saalis kaitses ja kes seda seaduseelnõu kaitses ka majanduskomisjonis. Olgu öeldud, et selles seaduseelnõus oli logifailide kontrolli temaatika lahendatud küll teistmoodi, kuid see paraku ei leidnud Riigikogu majanduskomisjonis mõistmist. See, mis lõpuks seadusesse sai, ei ole toonase majandusministri tahe, vaid see on Riigikogu tahe. Riigikogu on tahtnud muu hulgas seda, et teie, härra Karel Rüütli, teostaksite järelevalvet nende logifailide olemasolu üle. Teie peaksite Riigikogu tahet austama ja oma tööd hästi korralikult tegema.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu! Karel Rüütli küsimus vihjas äsjastele sündmustele, mis puudutavad meie riigi julgeolekut, kohtuprotsessi jne. Aga minu küsimus puudutab sõjaväeluuret. Teada on, et meil Eestis on eriline omadus oma pädevust kergekäeliselt prügikasti visata. Ka siin toimunud debattide käigus olen mina võidelnud selle vastu, et, jumala eest, seda ressurssi, mis puudutab sõjaväeluuret, ei likvideeritaks. Kas on võimalust teil praegu vastata, ehkki see puudutab ka n‑ö teabehanget, et sõjaväeluure kui institutsiooni olemasolu ei ole enam ohustatud?

Aitäh! Ma ei mõista hästi küsimuse olemust. Ei, ei ole ohustatud. Sõjaväeluure oli, on ja jääb.

Palun, teine täpsustav küsimus põhiküsija käest, Karel Rüütli!

Aitäh! Ma tahan tähelepanu juhtida sellele, et mina olingi see, kes need logifailide probleemid tõstatas, sest ma tahtsin neid võimalikke riiveid kontrollida, ja kui selgus, et logifaile ei ole, siis ei saanud ju ka kontrollida. See ei tähenda, et mina üksinda suudaksin selle probleemi lahendada. Valitsus peab ikkagi väga tõsiselt seda küsimust kaaluma ja oma lahendused välja pakkuma. Mul on tunne, et tegemist on kuidagi ringkäendusega. Ainult et kelle huvides see on? Ma olen seda küsimust palju tõstatanud. Nüüd on hakatud tunnistama, et meil on probleem. Aga seda probleemi ei ole tahetud lahendada. Ma küsingi, kas teie valitsus üldse soovib seda probleemi lahendada või jääb probleemi lahendus ikkagi järgmise peaministri ülesandeks.

Aitäh! Viide ringkäendusele saab kehtida ainult erikomisjoni liikmete kohta. Ma tahan küll väga uskuda, et Riigikogu erikomisjonis midagi sellist ei eksisteeri. Jah, teie, härra Karel Rüütli, olete olnud tubli. Te olete juhtinud puudusele tähelepanu. Kuid paraku tuleb tunnistada, et mitte kõik kunagised erikomisjoni liikmed nii tublid kui teie, härra Rüütli, pole olnud.

Head kolleegid! Kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Siit jooksis läbi ühe isiku nimi, kelle ajakirjandus on juba ette süüdi mõistnud. Mina nimesid ei nimeta, kuni kohut pole olnud, kuid me teame, kellest on jutt. Te väitsite õigusega, et see isik on juba mõnda aega ametist kõrvaldatud. Härra peaminister! Ma arvan, et see meie naaberriik, kes selle isiku oletatavasti palkas, ei ole sellega rahuldunud ja tõenäoliselt on vähemalt üritanud palgata kedagi teist, kellel on praegu ligipääs nendele saladustele. Palun kinnitage, et ma ei eksi, kui ma loodan, et valitsus on astunud samme sellise tegevuse tõkestamiseks.

Aitäh! Ega ka teie poolt nimepidi nimetamata jäetud isiku avastamine ei olnud kergete ülesannete killast. Seda, et meil on probleem, teadsime me ammu, me otsisime probleemile lahendust ja leidsime sellele probleemile tihedas koostöös oma partneritega ka eeldatavalt lahenduse. Kuid ma nõustun teiega, lõpliku otsuse, kas keegi on süüdi või ei ole, langetab loomulikult kohus. Meie eriteenistused on teinud head tööd. Ühe juhtumi lahendamine ei tähenda, et nemad võivad nüüd oma töö lõpetada. See pole meie eriteenistuste praktikas ainus juhtum, millega nad tegelevad, ja kindlasti ei saa arvata, et nendel on nüüd töö otsa lõppenud.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!

Tänan! Austatud härra peaminister! Öelge, palun, kas valitsus on arutanud meie idapiiril asuvate veekogude ainelist piiriülest koostööd Eesti ja Vene Föderatsiooni vahel. Olen küsinud.

Kindlasti on, aga seda ei ole juhtunud viimastel aastatel. Meil on teatavasti ka piiriülese koostöö komisjon olemas ja oleme allkirjastanud isegi kahe riigi vahel lepinguid piiriülese koostöö tegemiseks Peipsi järvel ja selles regioonis. Piiriülesest koostööst on Eesti kindlasti huvitatud. Me oleme huvitatud sellest, et Peipsi järve vee reostamise vähenemisel oleks edusamme ette näidata nii sellelt kui ka teiselt kaldalt. Me oleme huvitatud kalapüügireeglistiku täpsemast järgimisest. Me oleme huvitatud sellest, et meie pingutused Peipsi järve keskkonnaseisundi parandamiseks ei jääks ainult pingutusteks, vaid et nendele pingutustele järgneks seisundi paranemine eri valdkondades. Paranemine saab tulla ainult siis, kui teine pool ehk Venemaa pingutab samamoodi nagu meie.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Eesti majandus on praegu languses, mis on peamiselt tingitud valitsuse valedest poliitilistest otsustest. Ka ilmataat ei ole põllumeeste arvates sel aastal eestlane. Esmaspäeval arupärimisele vastates ütlesite, et sügis ei ole veel lõppenud ja saagikoristus käib. Samas tõdesite, et saagikus ja kvaliteet jätavad soovida. Ka teravilja kokkuostuhind on allapoole oodatut. Põllumehed on raskes seisus. Olete öelnud, et ühekordset poliitilist toetust sel aastal ei tule. Põllumehed on teinud hea saagi saamiseks suuri väljaminekuid, kuid nüüd jääb saagi ikaldumise tõttu tulu saamata ja kohustused on kasvanud või kasvavad üle pea. Kas valitsus on arutanud põllumajanduse otsetoetuste kohest väljamaksmist, et leevendada raskustesse sattunud põllumeeste olukorda, ning millal see võiks teoks saada?

Aitäh! Kõigepealt hästi lühike kommentaar teie küsimusele. Eesti valitsus kindlasti nii mõjuvõimas ei ole, et oleks kutsunud esile majandus‑ ja rahanduskriisi, mis ei haara ainult Eestit, vaid kogu maailma. Aga nüüd vastus teie küsimusele. Loomulikult on valitsus arutanud seoses eelarve koostamisega ka neid küsimusi, mis puudutavad põllumajandustoetusi, nii riigisiseseid kui ka Euroopa Liidu toetusi. Me oleme täiesti teadlikud keerulisest olukorrast põllumajanduses. Mis puudutab toetuste väljamaksmist varem kui tavapäraselt, siis, jah, need taotlused on meile tulnud. Kui osutub võimalikuks teatud toetuste varasem väljamaksmine, kui me seda tavaliselt oleme teinud, lähtuvalt loomulikult Euroopa Liidu reeglitest, siis me seda ka teeme. Üldiselt algab nende toetuste väljamaksmine, mida te silmas peate, 1. detsembril. Võin kinnitada, et Põllumajandusministeeriumi ja PRIA haldussuutlikkuse taha see ei jää. Me peame täpsustama, kas kõik taotlused on esitatud korrektselt ja õigel ajal ning kas meil on Euroopa Liidu reeglitest tulenevalt olemas võimalus toetusi varem välja maksta.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud põllumajandusminister! Kas teie meelest oleks vaja kokku kutsuda kriisikomisjon, leidmaks lahendusi praegusele olukorrale ja võimalikele analoogilistele probleemidele tulevikus?

Aitäh! Jah, ma tean, et Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on teinud sellise ettepaneku – moodustada kriisikomisjon. Ma küll ei tea täna täpselt, missugused peaksid olema selle kriisikomisjoni ülesanded, milline hakkaks olema tema pädevus. Praegu on olemas Riigikogu, Riigikogu maaelukomisjon, valitsus, Põllumajandusministeerium ja põllumajandustootjate katusorganisatsioonid, kelle kõigiga on Põllumajandusministeeriumil väga hea koostöö ka jooksvate küsimuste lahendamisel. Kui see komisjon oleks alternatiiviks Riigikogu maaelukomisjonile, siis seda ma vajalikuks ei pea. Minul ei ole küll põhjust Riigikogu maaelukomisjoni umbusaldada. Ma ei kahtlusta ka seda, et Riigikogu maaelukomisjon ei tahaks nende küsimustega tegelda või et see käiks talle üle jõu. Ma arvan, et selleks praegu siiski puudub põhjus. Ma tean ka seda, et järgmise nädala esmaspäeval on selle ettepaneku arutelu maaelukomisjonis, kuhu ma ise kindlasti kohale lähen ja seal oma seisukoha välja kujundan.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Eesti rahvas on harjunud sööma leiba, mis on tehtud meie kodumaisest viljast. Mõni aasta tagasi oli meil sisejulgeoleku poole pealt küllaltki palju probleeme. Kuidas on praegu meil lood toiduvilja reserviga? On ta meil olemas ja kas sellest jätkub järgmiseks aastaks, kui selle aasta saagikus jääb tagasihoidlikuks?

Sellist reservi vilja kujul, nagu see oli aastaid tagasi ja mis kahetsusväärsel kombel teie kodumaakonnast kaduma läks, meil enam ei ole. Endisel kujul selle taastamist praegused õigusaktid ette ei näe. On jõutud järeldusele, et see on väga kulukas, võib-olla on see sellisel kujul ka ebaotstarbekas. Küll aga on Põllumajandusministeeriumil tänaseks olemas lepingud erinevate teravilja tootjate, maaletoojate ja vahendajatega, kellel on kohustus teatud koguseid Eestis hoida ja garanteerida ka nende kiire kättesaadavus. Põllumajandusministeerium tegeleb selliste lepingute sõlmimisega. Ma usun, et aja möödudes me suudame saavutada seatud eesmärgi, et vajalik teravili oleks Eesti julgeoleku aspektidest lähtuvalt tagatud täies ulatuses. Jah, lepingulistel alustel praegu teatud reservid on olemas.

Head kolleegid! Meil on viis kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kõigepealt kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Te võite muidugi rääkida sellest kriisikomisjonist kui väga abstraktsest asjast või sellest, kas seda üldse teie arvates vaja on, aga vaatame olukorda, mis on olemas. Võtame kas või selle, et Saksamaal ja Prantsusmaal on olnud vastupidi meile hea aasta ja saagikus on üle keskmise, teraviljahinnad on langenud, selle tõttu on kõik hinnad alla viidud ja tegelikult on põllumeestel üsna keeruline oma tulude ja kuludega hakkama saada. Minu küsimus on seotud sellega, kas valitsus ei mõtleks selle üle, et kogu selle kriisiolukorra ulatus tuleks kindlaks määrata, tuleks vaadata, kas on üldse tegemist niisuguste asjadega, mida põllumehed praegu räägivad, tuleks kaaluda, et kui finantsmajanduses on suuri raskusi, kas siis ka põllumajanduses on. Minu küsimus on ikka see: kas ei tasuks tõsiselt kaaluda seda, et maal elavatele tootjatele appi tulla erinevate vahenditega?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab põllumehe abistamist, siis loomulikult me seda arutame. Ma julgen öelda, et sellel aastal, nagu te teate, on ka säästueelarve, mille me jooksval aastal tegime, väga põllumehesõbralik. Nimelt, põllumajandussektoris ei vähendatud mitte ühegi krooni võrra ühtegi põllumajandussektorisse minevat toetust, ei riigisisest, ei Euroopa Liidu toetust ega ka kaasfinantseerimist. Tõsi, järgmise aasta eelarve projekt sisaldab top-up´ide vähendamise lubatud maksimumulatusest, kuid järgmisel aastal kõik põllumajandustoetused summa summarum ka suurenevad umbes 250 miljoni krooni võrra, võrreldes selle aastaga. Nii et me oleme väga heatahtlikult ja mõistvalt suhtunud põllumajanduse keerulisse olukorda ja teinud, ma arvan, parima, mis praegustes rasketes majanduslikes oludes on võimalik. Nüüd kriisist. Kas on tegemist kriisiga või mitte? Ma julgen öelda, et tegemist on keskmisest oluliselt halvema aastaga põllumajanduse jaoks, kui see Eestis tavapäraselt on. Aasta ei ole veel lõppenud, osa saagist on kogumata ja lõplikke kokkuvõtteid saab teha ehk kuu või paari pärast. Küll aga tahan öelda, et ka kriisidel on täiesti erinevad põhjused, on ilmastikuoludest tulenevad kriisid, aga on ka majandusseisundist tulenevad kriisid. Kaks nädalat, isegi vähem kui kaks nädalat tagasi arutas põllumajandusministrite nõukogu Brüsselis keerulist olukorda mitte Eestis, vaid Euroopa põllumajanduses laiemalt. See on seotud just nimelt hea põllumajandusaastaga. Väga hea, lausa rekordiline saak mitmes Euroopa Liidu piirkonnas tähendab seda, et viljasalved on vilja täis ja hinnad ülimalt madalad. Nii et ka hea põllumajandusaasta võib esile kutsuda n‑ö majandusliku kriisi. See on põllumajandusliku tootmise juures tavapärane. Arvan, et seda peaksid lahendama tavapärases korras ministeeriumid ja valitsused, niisugune ühekordse komisjoni moodustamine ei oleks kindlasti lahendus.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mulle tundub, et eelmised küsijad olid teie suhtes pahatahtlikud ja püüdsid põllumajanduse olukorrast jätta eksitavat muljet. Seda enam, et sel nädalal toimunud rahanduskomisjoni koosolekul rääkisid sama erakonna esindajad vajadusest riigieelarve mahtu veelgi vähendada. Nüüd tundub nende jutt, pehmelt öeldes, ebasiiras. Ma vaatasin just 2009. aasta eelarve eelnõust järele, otsetoetusteks ja teisteks põllumajandusega seotud kuludeks eraldab riik 4,5 miljardit krooni. Seda on selgelt rohkem kui mullu. Eelarvest nähtub ka, et põllumajandus on ainuke majandusharu, mida riik järjekindlalt nii suurte eraldistega toetab. Kas minu andmed on õiged?

Aitäh! Jah, teie andmed on õiged. Kuid ma tahan öelda ühe kommentaari, et ei jääks muljet, justkui põllumehi Eestis põhjendamatult toetataks selles keerulises olukorras, mis meil praegu tervikuna on. See tuleneb ikkagi Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mida on pikki aastakümneid välja kujundatud ja mis tuleneb põllumajandusliku tootmise teatud spetsiifikast. Tõepoolest, ka Eesti riik on sunnitud ühise põllumajanduspoliitikaga kaasa minema, et mitte seada oma põllumajandustootjaid keerulisemasse ja ebavõrdsesse seisu, võrreldes teiste Euroopa Liidu põllumajandustootjatega. Küll aga võin ma öelda, et Eesti riigi põllumajanduspoliitika seisukoht on niisugune, et me väga soovime võrdseid konkurentsitingimusi, ja võin kinnitada, et Eesti põllumajanduse konkurentsivõime paraneks olulisel määral, kui näiteks kõik põllumajandustoetused ära jääksid. Aga see tähendaks seda, et ka Prantsuse, Saksa, Soome ja teistele põllumajandustootjatele analoogseid toetusi ei makstaks. Kui seda teeb Eesti omal initsiatiivil, ilma et sellega kaasneks teiste riikide samasugune poliitika, siis loomulikult on see meie põllumehele hukutav. Meie seisukoht on üldine toetuste vähendamine, üldse poliitika lihtsustamine ning võrdsete konkurentsitingimuste saavutamine. Sellest tulenevalt on koostatud ka Eesti riigi eelarve.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra põllumajandusminister! Kahtlemata on põllumeestel keeruline aasta ja keeruliseks muudab selle ka ootus, et nn top‑up ei tule täis, sellest on puudu üle 200 miljoni krooni. Õnneks laabus asi 200 miljoni krooniga. Teie kõrval istuv Reformierakonna esimees ja Reformierakond nõudsid, et  vähendamine oleks kaugelt üle 500 miljoni krooni. Hea, et kahe erakonna vastuseisu tulemusena jäi sellest järele ainult 200 miljonit krooni. Minu küsimus on järgmine. On teada, et järgmisel aastal riigieelarve kindlasti täis ei tule. Eksperdid ütlevad, et miinus tuleb ikka mitu-mitu miljardit krooni. Kui olukord läheb selliseks, et võetakse kasutusele stabiliseerimisreserv, kas sellises olukorras oleks mõistlik, et koalitsioonilepingus lubatut täidetakse ja ka põllumehed saavad oma lubatud top‑up'i?

Aitäh! Riigieelarve võtab lõpuks ju vastu ikkagi Riigikogu. Valitsus on selle konkreetse eelarve eelnõuga oma töö teinud ja saatnud eelnõu siia sellisel kujul. Meie arvestuste kohaselt peaks see olema tasakaalus eelarve, mis järgmisel aastal defitsiiti ei lähe. Ma arvan, et reservi ei ole vaja kasutusele võtta. Ma usun, et see eelarve eelnõu, mis 2009. aastaks on Riigikogule esitatud, sellisel kujul ka realiseerub. Me ei ole praegu küll kavandanud hakata reservi arvel mingisuguseid kulutusi või puudujääke katma. Ma loodan, et neid ei teki.

Härra põllumajandusminister! Ma palun vabandust! Kui Riigikogu liige, kes esitab teile küsimuse, lahkub saalist, sellisel juhul te ei pea vastama. Palun, järgmine kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Hea põllumajandusminister! Minu küsimus on seotud sellega, et maaelu ei koosne teadupoolest ainult taime‑ ja loomakasvatusest, linnukasvatusest ja muudest põllumajanduslikest tegevustest. Milline on olnud Põllumajandusministeeriumi koostöö näiteks majandusministeeriumiga, leidmaks universaalsemaid ja paremaid majandusliku mitmekesisuse tagamise teid? Nagu ka teie enda näited ütlevad, on ühetüübiline maamajandus sageli riskiallikaks, nagu me näeme kas või praegu, kui Eesti saagid on kehvad ja mujal on need head.

Aitäh! Kõigepealt võin kinnitada: koostöö majandusministeeriumiga on Põllumajandusministeeriumil väga hea. See on olnud minu teada ka varasemate ministrite ajal samamoodi. Mis puudutab ühetüübilist maakasutust, siis ma täpselt ei saanud aru, mida te mõtlesite. Ma tean, et nõukogude ajal räägiti näiteks kaheväljasüsteemist, et NSVL‑is külvati ja Kanadas koristati. Aga ühetüübilist maakasutust ma päriselt ei mõista. Küll aga võin teile kinnitada, et Eesti on täiesti konkurentsivõimeline ka oma saagikusega teatud taimekasvatuse valdkondades. Loomulikult, teravili tõesti täna sinna ei kuulu, aga ma loodan, et ka teravilja olukord paraneb. Kuid näiteks heintaimede kasv ja heintaimede väärindamine lihaks ja piimaks on väga konkurentsivõimeline ning võrreldav Euroopa edukate ja juhtivate põllumajandusmaadega. Me kindlasti peame kasutama põllumajanduses rohkem ära oma tugevusi, mida meie kliima võimaldab, ja oleme selles ka päris konkurentsivõimelised.

Aitäh! Head kolleegid! Kuna ma soovin, et ka majandusminister saaks vastata, siis ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt majandusminister Juhan Partsile.

Tänan väga, austatud eesistuja! Austatud majandus‑ ja kommunikatsiooniminister! Millest lähtudes on Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium toetanud postituru täielikku avamist alates 2009. aastast, kui samal ajal oleks Euroopa Liidu nõuete kohaselt selleks olnud veel vähemalt kaks aastat aega ja tervelt 11 riiki, enamik meiega koos liitunud riike, on taotlenud postituru avamiseks lisaaja aastani 2013?

Aitäh selle küsimuse eest! Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees, et saan ka rääkida! Kõigepealt tahan kinnitada Helir-Valdor Seederi mõtet, et meie koostöö on väga hea. Sealhulgas postiküsimuses, sest maaelu ja post käivad käsikäes. Muide, praegu kehtib Eesti Vabariigis seadus, hea küsija, et postiturg tuleb avada 1. jaanuarist 2009. Selline seadus on meil vastu võetud, nii et see ei ole ainult majandusministeeriumi tahe, vaid ka Riigikogu tahe. Teine küsimus on see, et, tõepoolest, me võime alati seadust muuta, lükata selle asja edasi. Aga ma arvan, et tegelikult oleks see koera saba mitu korda lõikamine. Meil oleks mõistlik see ära teha lühema ajaga. Meie põhiettevõte Eesti Post on viimasel aastal selleks valmistunud. Iga sellise muutusega on nii, et kunagi ei ole kõik valmis. Ma arvan, et kui me turu avame varem, asjad hakkavad n‑ö varem peale, siis me saavutame võib-olla ka mingi edumaa naaberriikide suhtes, kes on taotlenud tunduvalt pikemat aega. Ma arvan, et see võiks luua teatud võimalusi meie postiettevõtetele, mitte ainult praegu riigile kuuluvale, vaid ka teistele, et vaadata võib-olla natuke Eesti piiridest väljapoole.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga! Tahan teie käest veel küsida, lugupeetud minister, mida me mõistame mõistlike hindade all ja mida taskukohaste hindade all, mis on eelnõus märgitud.

Tõepoolest, mõistlikud on taskukohased ja taskukohased on mõistlikud, võib ka niimoodi öelda. Tegemist on õige küsimusega. Kui me hakkame täna arutama postiseaduse muutmist, siis me saame pikemalt selle üle arutleda, aga, tõepoolest, need on suhtelised kategooriad, sõltuvad paljuski turu olukorrast ettevõtjate poolt vaadatuna ja tarbija maksevõimest tarbija poolt vaadatuna. Tegeliku hinna kujundamiseks on sõltumatu regulaator, kes peab vastavaid n‑ö omadussõnu sisustama konkreetses ajas ja konkreetsel turul.

Aitäh, lugupeetud minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise, kuna aeg on läbi.
Suur tänu, head riigikogulased, küsimuste esitamise eest! Aitäh, härra peaminister ja valitsusliikmed, vastamise eest! Infotund on lõppenud.