Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kuulates siin debatti viimase kolme päevakorrapunkti ümber, mis kõik servapidi põlevkivi puudutanud on, paistab küll, et me oleme hästi osavad oma naba vahtijad, virtsaloopijad, aga väga kehvad sisulises debatis. Virtsaloopimise alla tuleks lugeda näiteks mingi täiesti mõttetu viide ühele paragrahvile, mis on kuidagi mingi firmaga seostatav. Me teame selle paragrahvi õiguslikku paratamatust ega peaks keskenduma sellistele virtsaviskamistele siin omavahel. Mõni räägib sellest, et pärast seda, kui tema on kolinud Virumaale, on tehtud põlevkiviprobleemides väga suured avastused ja olukord on järsult muutunud. Ausalt öeldes ei ole. Me peame siin esindama Eestit ja sõltumata sellest, kus me elame, peame juba kooliajast teadma, mis on põlevkivienergeetika kahjud ja kasud. Mõni tuleb siia pidama aatelist kõnet ja räägib viis minutit ainult sellest, et kuskil kas on või ei ole mingisugune hinnang, ja püüab takistada arutelu, esitamata ühtegi sisulist mõtet, mis võiks tema erakonda esindada. Järgmine ettekandja või tegelikult juhataja vastas sellele ära, kõne osutus mõttetuks ning roheline sõnum jäigi pärale jõudmata. See hinnang on olemas, see on Internetis olemas, palun lugege ja siis saate osaleda ka sisulises debatis. Muidugi on hästi magus alati siduda see riigikogulaste nõukokku kuulumisega. Kahjuks on see nõukoguteema koht, mis aitaks debatti hoopis elavdada. Ikkagi hulk inimesi ei tea energeetikast ega meie strateegilisest maavarast, selle oludest kuigi palju, neil ei ole midagi öelda. Üks põhjus on see, et kogu informatsiooni saavad nad ühe ministri kaudu, kui üldse saavad.
See oma naba vahtimine ja ignorants tekitavadki sellise tagajärje, mis on põlevkiviteemal sattunud kahjuks koalitsioonilepingusse ja ka arengukavasse. Seal on öeldud, et seame sihiks 15 miljonit tonni. Andke andeks, missugune riigi siht saab olla 15, 17 või 29? Siht saab olla ikkagi mingi ressursi kasutamine või mittekasutamine keskkonnakaitselistel põhjustel ja kui kasutamine, siis ratsionaalne kasutamine. Sellele peaks meie debatt keskenduma. Siht saab olla see, et tagada energiajulgeolek. Me ei saanud sellest aga mitte midagi teada. Ükski ettekandja ei esitanud mitte ühtegi faktilist seisukohta selle kohta, millega me siis oma energiavajaduse katame. See, mida rääkis Indrek, andke andeks, ei ole tõsine jutt. See, et on CO2 probleem, oleks olnud sisulise debati teema, aga kui sa, Indrek, oleksid selle teemaga lähemalt tegelnud, siis sa teaksid, missuguste väljakutsete ees meie põlevkivi on. Üks on tõepoolest katelde renoveerimine. Selle koha pealt võin informeerida, et otsused on olemas, aga seda valguskiirt, mis lubaks meil vabaneda põlevkivienergeetikast, ei ole. Isegi kui meil tuleb tuumaenergeetika, siis ilmselt enamik sellest saalist ei kujuta ette, et tuumaenergeetika suudab tagada ainult stabiilse tarbimise. Tema võimsus on väga ühtlane ja seda on mõtet dimensioneerida suvise miinimumi ja heal juhul ekspordi tasemele. Aga me ei saanud sellest midagi kuulda. Põlevkivienergeetika, kahjuks meil ei ole väljapääsu, on talvisel ajal, jahedal ajal seni väljapääsmatu paratamatus. Kui kellelgi oleks olnud muid mõtteid, siis oleks tulnud need esitada, eelkõige rohelistel, kellel on tublisid mõtteid alternatiivenergeetika koha pealt. Ma võin öelda, et kui selle baaselektrimäär on napilt veerand, mis meil on vaja tagada stabiilselt kas tuumaenergia või põlevkiviga, siis alternatiivenergeetikas ei paista kuskil rohkem kui 20% meie vajadusest, rääkimata siis ekspordist. Me oleme praegu ju suvel elektri importija, aga talvel on põlevkivienergeetikavajadus kahjuks suur.
Mis on need suured väljakutsed? Tõepoolest, Indrek vist ainsana viitas CO2 probleemile. See on tõsi, et meil on väga raske hinnata üldse põlevkivienergeetika võimalusi ellu jääda, aga seda tobedam on kirjutada endale ette mingisugune number. Meil on eesmärk 15 mingil 15. aastal! Me ei oska seda hinnata, ärgem võtkem endale mingisuguseid käeraudu! See võib olla ainus väljapääs sõltuvusest kas või idanaabrist, kes odava elektri või gaasiga riputab meid poliitiliselt ja majanduslikult enda külge. Minu arvates ei ole mõtet teha sellist arengukava, kus on selline jäik piirang sees. Mingisugune abstraktne number ei saa olla eesmärk omaette, eesmärk peab olema sisuline!
Meil tuleb vaadata seda, mis ajal meil seda põlevkivi on vaja tarbida. Seda oleks tulnud hinnata. Täiesti tõenäoline on minu hinnangul see, et 50 aasta pärast meil põlevkivi ei ole vaja, kuid vahepealset aega ilma põlevkivita üle elada ei osutu võimalikuks. 50 aasta pärast võib olla nii, et on see asendus, aga praegu seda asendust ei ole.
Kõige lõpuks peaks olema debatt selle üle, mis me sellest põlevkivist teeme, kas tõesti on põletamine õige. See on ju vana teema, aga täna seda keegi ei maininud. Võin teid lihtsalt informeerida, et on valminud ka suurejoonelised kavad arendada Eestis õlitööstust. Selleks ei ole vaja väga kõrget nafta maailmaturuhinda, et õlitööstus ära tasuks. Selleks et õli õnnestuks teha kvaliteetsem, kui on praegune, on olemas äriplaanid. Aga nende suurte investeeringute eelduseks on, et kaevandatakse 20 miljonit tonni, need on arvestatud selle järgi. Kui me praegu viskame jällegi ette mingisuguse tõkke, 15 miljonit, siis on see plaan läbi kukkunud. Aga arvestage, mis toimub praegu Eesti majanduses, kui rasked struktuuriprobleemid on Eesti majanduses. Selline põlevkivimajanduse kvalitatiivne nihe on üks innovaatiline asi, mis ühtlasi võimaldaks meie majandust stabiliseerida. Tuletan meelde, et meie majanduslangus, mis teises kvartalis sai statistilise numbri 1,1%, tuleneb tegelikult sellest, et meil ei tasunud enam ise toota, eriti elektrit, eksportimisest rääkimata. Me ostsime Põhjamaade odavat elektrit sisse, me kaevandasime selle tõttu vähem ja SKT langus tuli tegelikult sellest valdkonnast. See on meil väga strateegiline teema. Lähtume sellest just nimelt niimoodi. 15 miljonit ei saa olla omaette eesmärk, eesmärk saab olla majanduskeskkond, mis iganes. Ärgem seadkem endale mõttetuid piire ja tunnistagem, et see arengukava siin tuleb lühiajaline, see hinnatakse juba paari aasta pärast ümber, meil on siis hoopis teised teadmised. Aitäh!