Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame eelnõude ja arupärimiste üleandmisega. Vabariigi Valitsusel on täna eelnõusid üle anda, nii et, palun, härra Aivar Rahno!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, politsei ja piirivalve seaduse eelnõu ning sellega koos Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse seoses Politsei‑ ja Piirivalveameti loomisega eelnõu. Nende seaduseelnõude menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister Jüri Pihl.

Sõna saab kolleeg Marek Strandberg.

Head kolleegid! Teatame, et võtame menetlusest tagasi eelnõu 278. Ühtlasi esitame uuesti planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on meie varasema seaduseelnõuga võrreldes veidi muudetud selles osas, et kohustus planeerimisaktist teatada on pandud vaid kohalikule omavalitsusele.

Kui kellelgi rohkem ei ole eelnõusid üle anda ega arupärimisi esitada, siis olen vastu võtnud kolm eelnõu. Tagasi on võetud eelnõu 278.
Head kolleegid! Mul on teile ette lugeda ka teated. Esiteks, Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud rahuaja riigikaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2007. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; põhiseaduskomisjoni üleeile algatatud Riigikogu liikme palga ajutise korralduse seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon.
Teine teade. Riigikogu esimees on edastanud nelja Riigikogu liikme arupärimise kaitseminister Jaak Aaviksoole.
Head kolleegid! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Head kolleegid! Eile jäi meil istungi aja lõppemise tõttu pooleli eelnõu 300 esimese lugemise arutelu. Kui, kolleegid, teil on selle otsuse eelnõu kohta jätkuvalt küsimusi, siis tuleb juhtivkomisjoni nimel küsimustele vastama keskkonnakomisjoni esimees Marko Pomerants. Palun, kui te soovite täiendavalt esitada küsimusi selle otsuse eelnõu kohta, siis saate registreeruda! Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Indrek Saar.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Eile kõnepuldist samal teemal rääkinud keskkonnaminister ütles, et põlevkivi on meie kõige tähtsam maavara. Kas keskkonnakomisjoni esimehena oled sa samal arvamusel, et põlevkivi on meie kõige tähtsam maavara, või on veel mõned maavarad, mis on otseselt seotud põlevkivi kaevandamisega ja mis peaksid meile olulised olema?

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Mina kui paemuuseumi asutaja kindlasti arvan, et paekivi on väga tähtis maavara, aga põlevkivi on vähemasti sama tähtis kui mitte tähtsam, eriti energeetilise ressursina ja ühe maavarana, mis tagab meile selles keerulises maailmas energeetilise iseseisvuse. Teisalt kaasneb põlevkivi kaevandamisega kindlasti hulk keskkonnaprobleeme. Kui vaadata seda debatti, mis on siin olnud seoses põlevkivi kaevandamise arengukavaga, siis eks see filosoofiline arusaam baseerubki üldiselt sellel tundel, kas meil on seda lõpmatult või on ta kogus looduses lõplik. Mina olen ise tegelikult selle teise koolkonna pooldaja.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea komisjonijuht! Kas põlevkivi arengukaval on nii su enda kui ka komisjoni meelest üldse mingit olulist tähendust Eesti maavarade kasutuses ja kui palju selline arengukava mõjutab vastava majandusvaldkonna ja sellega seotult looduskeskkonna ja sotsiaalse keskkonna seisundit?

Aitüma! Mida rohkem selle arengukava arutamine aega võtab, seda rohkem ma näen, et tema tähtsus väheneb, sel lihtsal põhjusel, et aasta 2015 on minu jaoks juba homme ehk see aeg, mis on jäänud, on väga lühikene. Arengukava kui selline on kindlasti, kuidas öelda, suunis või plaan, kuidas ja kuhu peaks Eesti riik põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega suunduma. Kui nüüd öelda, mis siin on tähtsat või kõige tähtsam, siis mina arvan, et selle koguse fikseerimine, kui palju me peame Eesti riigis mõistlikuks aastas kaevandada, on kõige tähtsam. Miks ma ütlen, et see sisu võib ajas mõneti järjest vähem tähtsaks muutuda? Ma ei näe, et Eesti riigil oleks võimalik ellu viia kõik need rakendustegevused, mis ideaalis oleksid vajalikud, et me oma põlevkivist võimalikult palju teaksime ja seda ressurssi kõige mõistlikumal moel suudaksime kasutada.

Kolleeg Marek Strandbergil on ka teine küsimus. Palun!

Nii ju enam-vähem ongi arvata, et põlevkivi tähendus Eesti majanduses pidevalt väheneb ja sellega pidev tegelemine omabki aina vähem tähendust. Milline on siis alternatiiv, millega me peaksime tegelema kiiremini, selle asemel et arutada siinsamas saalis, nagu komisjoni esindaja ka ise ütles, ajas aina väheneva tähendusega ja aina vähem majanduslikku mõju omavat teemat?

Aitüma! Sellele on üsna lihtne vastata. Niikaua, kui meil on käes lahti kolm erinevat arengukava (kaks nendest ei ole küll siia Riigikogusse arutamisele jõudnud, aga oleme poliitikutena, kes rohkemal, kes vähemal määral nende arutamises osalenud, ma pean silmas energiamajanduse arengukava ja elektrimajanduse arengukava), ei olegi meil väga palju seda, millest kinni võtta, et sisuliselt edasi minna. Kui me põlevkivi arengukava ära kinnitame, siis üks jutt, ükskõik, kas see kellelegi meeldib või ei, saab fikseeritud. Mina arvan, et järgmised arengukavad, mis meie laudadel hakkavad olema, hakkavad sellest lähtuma. Aga kui nüüd vastata sellele, mida sisuliselt saaks ära teha ja kuhu on võib-olla, ma ei tea, kas koer maetud või kus on konkreetsus, siis selleks on üks eelnõu, mis meil siin saalis on esimese lugemise läbinud, see on maapõueseaduse eelnõu, mille puhul on välja kuulutatud muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. See on kindlasti selline eelnõu, kus, kui tekib ühine arusaam, on võimalik määratleda, mis saab näiteks põlevkivi kaevandamisest selle arengukava perioodi lõpuks või millal ja mis moel riik ütleb, et mis saab edasi. Loomulikult tuleks siis võtta kätte järgmine arengukava ja vaadata ikkagi põlevkivi kasutamist kaugemas perspektiivis.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008. Vabandust, andke andeks, kolleegid! Läheme läbirääkimiste juurde. Esimesena saab Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Lembit Kaljuvee.

Proua juhataja! Head kolleegid! Virumaal ja kogu Eestis on aeg-ajalt tõstatunud küsimus, kas põlevkivi on Eestimaa rahva õnn või õnnetus. Kindlasti on maavara ühe riigi õnn. Seda muidugi juhul, kui jumalast antud ressurssi osatakse ja tahetakse targasti kasutada. Keskerakonna fraktsioonil on ühelt poolt hea meel, et põlevkivi arengukava on lõpuks siiski Riigikogu saali jõudnud. Teisalt on küsitav, miks pidi see dokument poolteist aastat Keskkonnaministeeriumis niisama laagerduma ja lahjemaks muutuma. Aga võib-olla ongi tähtsate asjade puhul nii kombeks. Tähtis on põlevkivi ja tema arengukava ilma vähima kahtluseta. See on põlevkivi võim, mis Eestimaa kodude ja ettevõtete elektrikaablites ning ‑juhtmetes tuksub, seda mitte üksnes praegu, vaid nii on toimunud juba tublisti üle poole sajandi. Enamiku tuntud teadlaste ja ka praktikute veendumust mööda jätkub see nii vähemalt 25–30 aastat. Siinkohal tahan rõhutada, et Keskerakond toetab igati Eesti liikumist oma aatomienergeetika ja teiste alternatiivsete energiate suunas. Samal ajal jäägem realistideks: lähemal 20–30 aastal meil energeetikas põlevkivile alternatiivi lihtsalt ei ole.
Arutlusel olev arengukava on üldiselt hea, teadjate inimeste koostatud mahukas plaandokument. Kuid meile arusaamatutel põhjustel on kadunud esialgses variandis kirjas olnud nõue korrastada põlevkivi haldamise süsteemi, viies AS‑i Eesti Põlevkivi omaette, iseseisvaks majandusüksuseks. See oleks igati lihtsam, läbipaistvam ja mõistlikum lähenemisviis, pidades silmas riiklikke huve ja konkurentide võrdset kohtlemist.
Keskerakonnal on veel ettepanekuid, mis saavad esitatud. Ma ühte kommenteerin. Keskerakond peab vajalikuks, et põlevkivi muutuks riigi monopoliks, et riik üksi hakkaks seda kaevandama. Siin tekib mitmeid juriidilisi probleeme. Meil on nendele juriidilistele probleemidele vastused olemas, need vastavalt vajadusele ka esitatakse. Peale selle on Eesti Keskerakonnal ettepanek, et siit saalist peaks läbi käima selline seadus nagu põlevkiviseadus. Aitäh!

Aitäh! Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Valdur Lahtvee.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõike 1 järgi on keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne osa strateegilisest planeerimisdokumendist. Praegu Riigikogus menetlemisel olev eelnõu 300, Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015" kinnitamine" eelnõu lisana kaasas olev, meile valitsuse poolt esitatud strateegiline planeerimisdokument on poolik. Põlevkivikavaga koos pole Riigikogule esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet. Me peaksime selle tõttu eelnõu arutamise katkestama, et saaksime täisdokumendiga tutvuda. Sel põhjusel eelnõu tagasilükkamist toetab ka Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 73 "Päevakorraküsimuse arutamise võimatus", mille lõikes 1 on öeldud, et istungi juhataja ei ava päevakorraküsimuse arutamist, kui päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevad dokumendid ei ole Riigikogu liikmetele õigeaegselt kättesaadavaks tehtud. Põlevkivikava olulise osa, keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande puudumine on just praegu takistuseks eelnõu esimese lugemise lõpetamisele. Jah, eelnõu arutamine tõepoolest avati, aga asi see meil takkajärele, arutelu jooksul Riigikogu kodu‑ ja töökorra rikkumine parandada ja asjaga edasi minna.
Nagu te teate, on praegu Riigikogu menetluses oleva põlevkivikava tekst märgatavalt nõrgem, kui oli huvigruppide koostöös 18. aprilliks 2007 valminud põlevkivikaval ja selle rakendusplaanil. Kavast ja rakendusplaanist on ilma huvigruppe kaasamata vaid põlevkivi kasutajate huvides välja jäetud suur osa meetmeid, mis tulenesid otseselt keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande järeldustest. Praegust Keskkonnaministeeriumi poolt lahjendatud põlevkivikava ja selle rakendusplaani vastu võttes ja Riigikogule kinnitamiseks esitades rikkus valitsus sellesama minu mainitud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 32 lõiget 6, mille järgi keskkonnamõju strateegiline hindamine selle seaduse tähenduses on keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle avalikustamise tulemuste arvessevõtmine strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. Praegu seda tehtud ei ole. Kui Riigikogu menetluses olevat lahjendatud põlevkivikava teksti võrrelda keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega ja seal toodud soovitustega, juhul kui valitsus need dokumendid koos Riigikogusse toob, on näha, et põlevkivikavas ja selle rakendusplaanis pole enamikku keskkonnamõju strateegilise hindaja soovitatust arvestatud.
Poolikut strateegiadokumenti me seadusi rikkudes edasi menetleda ei saa. Lahenduseks ummikseisule ja põlevkivikava seadustekohaseks menetlemiseks on kaks võimalust. Esiteks, valitsus muudab oma varasema otsuse ära ja võtab vastu ning toob Riigikogule kinnitamiseks põlevkivikava, mis valmis huvigruppide koostöös, ehk põlevkivikava 18. aprillil 2007. aastal valminud redaktsiooni koos keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega. Teine variant on, et valitsus viib praeguse kinnitatud põlevkivikava kohta läbi uue keskkonnamõju strateegilise hindamise ja esitab põlevkivikava koos uue keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandega Riigikogule kinnitamiseks.
Lähtudes eeltoodust teeb Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon täna ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine katkestada. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Pean siinkohal vajalikuks täpsustada. Nimelt on juhatajale teadaolevalt kõik materjalid ja dokumendid, mis otsuse eelnõu 300 juurde kuuluvad, esitatud õigel ajal ning meie kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt.
Head kolleegid! Läheme läbirääkimistega edasi. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Marko Pomerants.

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ei hakka ma pidama kihutuskõnet Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel selle arengukava toetuseks või vastu. Meie arvamus on see, et selle menetlusega tuleb minna edasi ja kui menetlusega edasi minnakse, siis Riigikogu ei riku seadusi.
Selle põhjendus on järgmine. Tõepoolest, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 40 lõige 1 sätestab, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist, mis sisaldab käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud teavet. Selgituseks niipalju, et tegemist on kahtlemata täiesti õige  ja asjakohase sättega, millele viidatakse. Seda on arvestatud selle eelnõu menetluse juures. See tähendab, et aruanne on osa strateegilisest planeerimisdokumendist. Kusagil ei ole öeldud, et keskkonnamõjude hindamise aruanne tuleks lisada paberkandjal. Mul on üks kandja siin kaasas. Arengukava sissejuhatavas osas, neljanda lehekülje kolmandas lõigus viidatakse mõju hindamise aruandele ning eelnõu juurde kuuluvas seletuskirjas on sõnaselgelt nimetatud, et põlevkivi arengukava juurde kuulub ka keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Lisatud on viide asjakohasele veebiaadressile, kust mõju hindamise aruanne on leitav. Hommikul vaatasin, veel oli leitav, kui Jaanus Tamkivi ei ole vahepeal ära võtnud. Viide on korrektne ja sealt on võimalik seda aruannet leida. Pakutud lahendust ei saa tõlgendada nii, et aruannet pole lisatud või et see pole kättesaadav. Ta on lihtsalt elektrooniliselt kättesaadav, mitte paberil. Eesti Vabariigi asjaajamises on elektrooniline viis võrdsustatud paberil asjaajamisega. Me siin oleme püüdnud kiidelda oma e‑asjadega. Loeme siis seda elektrooniliselt. Aga võib ka välja trükkida, kui muidu ei saa. Siis juba igaüks ise.
Juhin tähelepanu veel sellele, et eelviidatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse säte jõustus 2005. aasta 3. aprillil ja pärast nimetatud sätte vastuvõtmist on Riigikogu vastu võtnud mitmeid strateegilisi planeerimisdokumente: "Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030", "Transpordi arengukava 2006–2013", Eesti säästva arengu riiklik strateegia "Säästev Eesti 21". Ühelgi puhul pole hindamisaruannet esitatud paberil ja seni ei ole tekkinud probleeme, et keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne ei oleks kättesaadav.
Lõpetuseks üks isiklik arvamus. Vaatamata sellele, et siin räägitakse põlevkivi arengukava lahjenemisest, olen ma enam kui kindel, et keskkonnamõju hindamine, kui see uuesti teha, jõuab oma täpsustustes ja soovitustes samasugusele järeldusele, et see, mis on siin arengukavas, ei ole keskkonnakaitselisest aspektist lähtuvalt mitte parim. Arvesse võtmine tähendabki paraku seda, et menetluses arvestatakse ka selle dokumendiga. Riigikogu kindlasti ei kinnita keskkonnamõju hindamise aruannet. Selline lugu. Meil ongi ainult kaks valikut: kas see kava vastu võtta või ta jätta. Ma küll ei arva, et jätmine hetkel kuidagi parem oleks. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Indrek Saar.

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! On täiesti selge, et põlevkivi on üks meie olulisemaid maavarasid. On juba filosoofiline küsimus ja oleneb sellest, kuidas keegi julgeb ennustada, kui kiiresti me jõuame selleni, et me tajume, et situatsioon maailmas, eriti arenenud riikides, on jõudnud niikaugele, et väga tõenäoliselt võib lähiaastatel saada kõige olulisemaks maavaraks magevesi. Paljud riigid teevad juba nüüd väga energiamahukaid kulutusi selleks, et piisavalt magevett enda kätte saada. On täiesti selge, et Eesti puhul on põlevkivi kaevandamine otseselt seotud mageveega ehk sellega, mis sellest järele jääb nendes piirkondades, kus põlevkivi kaevandatakse (vähemalt praeguse tehnoloogia puhul küll).
Aga on ka täiesti selge, et "Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015" oleks tulnud ammu vastu võtta. Parem, kui me teeme seda täna, olgugi et ta ei ole kaugeltki mitte ideaalne, kui et me lükkame selle määramatusse kaugusse edasi.
On korduvalt räägitud, et meil on välja antud väga suur hulk põlevkivi kaevandamise lube, millele tuleb sätestada mõistlik määr. See mõistlik määr, mis praegu on kokku lepitud, on 20 miljonit tonni aastas. Mul on hea meel tõdeda, et põlevkivi arengukava sisaldab ka sihti, mis on väljendatud nii: "Põlevkivi arengukava elluviimisel seatakse sihiks saavutada 2015. aastaks põlevkivi kaevandamise ülempiiriks 15 miljonit tonni aastas." Ma tõesti loodan, et see ei ole sõnakõlks ja me selle sihi saavutamiseks oma järgnevates tegevustes ka midagi reaalselt teeme. Sellepärast loodan ma väga, et eile esimese lugemise läbinud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, enne kui ta jõuab teisele lugemisele, saab komisjoni abiga juurde ka konkreetse tegevuse, kuidas selle 15 miljoni tonnini jõuda. Sest olgugi, et me võime praegu lugeda maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjast: "Kuna kehtivatele lubadele kantud põlevkivi kaevandamise maksimaalne aastamäär kokku on 23,75 miljonit tonni, tuleb anda õiguslikud võimalused lubadele märgitud aastamäära vähendamiseks. Eelnõu eesmärk on maapõueseadusesse lisada asjakohased sätted, et oleks tagatud põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas kehtestatava põlevkivi kasutamise aastamäära saavutamine," siis millegipärast ei ole maapõueseaduses sõnagagi kirjeldatud ühtegi meedet, kuidas me jõuaksime selle eesmärgini, mille me oleme arengukavas püstitanud. Kui me koostame arengukava, siis püüdkem seda seadustes rakendada. See on minu üleskutse.
Juhin tähelepanu ühele asjale põlevkivi kasutamise riiklikus arengukavas, millest rääkis minister ja mille kohta olid küsimused. See arengukava sisaldab ühte punkti, mille juurde me tuleme mõni hetk hiljem tagasi. Ma arvan, et see ei pruugi päriselt tõele vastata ja täna võiks ta juba teistmoodi ka siin kavas olla. See punkt ütleb, et aastal 2015 tuleb 90% Eesti elektrienergiatarbimisest põlevkivist ehk kaevandatakse 11,5 miljonit tonni aastas selle jaoks, et toota primaarenergiat. Samal ajal me teame, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium valmistab ette elektrimajanduse arengukava ja energiamajanduse arengukava, kus väga tõenäoline stsenaarium on, et me jõuame 4–5 miljoni tonnini aastas. Seda sellepärast, et aastal 2015 on Narva Elektrijaamades mitmed katlad amortiseerunud ja CO₂ kvoodid on lihtsalt niivõrd kallid, et me peame niikuinii leidma alternatiivi. Tuumajaama me selleks ajaks paraku ei ehita. Tegelikult võiks ju arengukavas, mida koostab Keskkonnaministeerium, olla natuke keskkonnasõbralikum eesmärk kui nendes, mida koostab Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium, aga nad võiksid vähemalt omavahel kokku sobida.
Ma arvan siiski, et sõltumata nendest puudustest, mis põlevkivi arengukavas on, tuleks see arengukava kiiremas korras vastu võtta. Loodan, et kõikide järgmiste tegevustega näitame me üles veelgi hoolivamat suhtumist keskkonda ja veelgi suuremat vastutustunnet tuleviku ja meie ressursside ees. Kutsun teid üles hääletama põlevkivi arengukava poolt. Tänan!

Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Jürgen Ligi. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kuulates siin debatti viimase kolme päevakorrapunkti ümber, mis kõik servapidi põlevkivi puudutanud on, paistab küll, et me oleme hästi osavad oma naba vahtijad, virtsaloopijad, aga väga kehvad sisulises debatis. Virtsaloopimise alla tuleks lugeda näiteks mingi täiesti mõttetu viide ühele paragrahvile, mis on kuidagi mingi firmaga seostatav. Me teame selle paragrahvi õiguslikku paratamatust ega peaks keskenduma sellistele virtsaviskamistele siin omavahel. Mõni räägib sellest, et pärast seda, kui tema on kolinud Virumaale, on tehtud põlevkiviprobleemides väga suured avastused ja olukord on järsult muutunud. Ausalt öeldes ei ole. Me peame siin esindama Eestit ja sõltumata sellest, kus me elame, peame juba kooliajast teadma, mis on põlevkivienergeetika kahjud ja kasud. Mõni tuleb siia pidama aatelist kõnet ja räägib viis minutit ainult sellest, et kuskil kas on või ei ole mingisugune hinnang, ja püüab takistada arutelu, esitamata ühtegi sisulist mõtet, mis võiks tema erakonda esindada. Järgmine ettekandja või tegelikult juhataja vastas sellele ära, kõne osutus mõttetuks ning roheline sõnum jäigi pärale jõudmata. See hinnang on olemas, see on Internetis olemas, palun lugege ja siis saate osaleda ka sisulises debatis. Muidugi on hästi magus alati siduda see riigikogulaste nõukokku kuulumisega. Kahjuks on see nõukoguteema koht, mis aitaks debatti hoopis elavdada. Ikkagi hulk inimesi ei tea energeetikast ega meie strateegilisest maavarast, selle oludest kuigi palju, neil ei ole midagi öelda. Üks põhjus on see, et kogu informatsiooni saavad nad ühe ministri kaudu, kui üldse saavad.
See oma naba vahtimine ja ignorants tekitavadki sellise tagajärje, mis on põlevkiviteemal sattunud kahjuks koalitsioonilepingusse ja ka arengukavasse. Seal on öeldud, et seame sihiks 15 miljonit tonni. Andke andeks, missugune riigi siht saab olla 15, 17 või 29? Siht saab olla ikkagi mingi ressursi kasutamine või mittekasutamine keskkonnakaitselistel põhjustel ja kui kasutamine, siis ratsionaalne kasutamine. Sellele peaks meie debatt keskenduma. Siht saab olla see, et tagada energiajulgeolek. Me ei saanud sellest aga mitte midagi teada. Ükski ettekandja ei esitanud mitte ühtegi faktilist seisukohta selle kohta, millega me siis oma energiavajaduse katame. See, mida rääkis Indrek, andke andeks, ei ole tõsine jutt. See, et on CO₂ probleem, oleks olnud sisulise debati teema, aga kui sa, Indrek, oleksid selle teemaga lähemalt tegelnud, siis sa teaksid, missuguste väljakutsete ees meie põlevkivi on. Üks on tõepoolest katelde renoveerimine. Selle koha pealt võin informeerida, et otsused on olemas, aga seda valguskiirt, mis lubaks meil vabaneda põlevkivienergeetikast, ei ole. Isegi kui meil tuleb tuumaenergeetika, siis ilmselt enamik sellest saalist ei kujuta ette, et tuumaenergeetika suudab tagada ainult stabiilse tarbimise. Tema võimsus on väga ühtlane ja seda on mõtet dimensioneerida suvise miinimumi ja heal juhul ekspordi tasemele. Aga me ei saanud sellest midagi kuulda. Põlevkivienergeetika, kahjuks meil ei ole väljapääsu, on talvisel ajal, jahedal ajal seni väljapääsmatu paratamatus. Kui kellelgi oleks olnud muid mõtteid, siis oleks tulnud need esitada, eelkõige rohelistel, kellel on tublisid mõtteid alternatiivenergeetika koha pealt. Ma võin öelda, et kui selle baaselektrimäär on napilt veerand, mis meil on vaja tagada stabiilselt kas tuumaenergia või põlevkiviga, siis alternatiivenergeetikas ei paista kuskil rohkem kui 20% meie vajadusest, rääkimata siis ekspordist. Me oleme praegu ju suvel elektri importija, aga talvel on põlevkivienergeetikavajadus kahjuks suur.
Mis on need suured väljakutsed? Tõepoolest, Indrek vist ainsana viitas CO₂ probleemile. See on tõsi, et meil on väga raske hinnata üldse põlevkivienergeetika võimalusi ellu jääda, aga seda tobedam on kirjutada endale ette mingisugune number. Meil on eesmärk 15 mingil 15. aastal! Me ei oska seda hinnata, ärgem võtkem endale mingisuguseid käeraudu!  See võib olla ainus väljapääs sõltuvusest kas või idanaabrist, kes odava elektri või gaasiga riputab meid poliitiliselt ja majanduslikult enda külge. Minu arvates ei ole mõtet teha sellist arengukava, kus on selline jäik piirang sees. Mingisugune abstraktne number ei saa olla eesmärk omaette, eesmärk peab olema sisuline!
Meil tuleb vaadata seda, mis ajal meil seda põlevkivi on vaja tarbida. Seda oleks tulnud hinnata. Täiesti tõenäoline on minu hinnangul see, et 50 aasta pärast meil põlevkivi ei ole vaja, kuid vahepealset aega ilma põlevkivita üle elada ei osutu võimalikuks. 50 aasta pärast võib olla nii, et on see asendus, aga praegu seda asendust ei ole.
Kõige lõpuks peaks olema debatt selle üle, mis me sellest põlevkivist teeme, kas tõesti on põletamine õige. See on ju vana teema, aga täna seda keegi ei maininud. Võin teid lihtsalt informeerida, et on valminud ka suurejoonelised kavad arendada Eestis õlitööstust. Selleks ei ole vaja väga kõrget nafta maailmaturuhinda, et õlitööstus ära tasuks. Selleks et õli õnnestuks teha kvaliteetsem, kui on praegune, on olemas äriplaanid. Aga nende suurte investeeringute eelduseks on, et kaevandatakse 20 miljonit tonni, need on arvestatud selle järgi. Kui me praegu viskame jällegi ette mingisuguse tõkke, 15 miljonit, siis on see plaan läbi kukkunud. Aga arvestage, mis toimub praegu Eesti majanduses, kui rasked struktuuriprobleemid on Eesti majanduses. Selline põlevkivimajanduse kvalitatiivne nihe on üks innovaatiline asi, mis ühtlasi võimaldaks meie majandust stabiliseerida. Tuletan meelde, et meie majanduslangus, mis teises kvartalis sai statistilise numbri 1,1%, tuleneb tegelikult sellest, et meil ei tasunud enam ise toota, eriti elektrit, eksportimisest rääkimata.  Me ostsime Põhjamaade odavat elektrit sisse, me kaevandasime selle tõttu vähem ja SKT langus tuli tegelikult sellest valdkonnast. See on meil väga strateegiline teema. Lähtume sellest just nimelt niimoodi. 15 miljonit ei saa olla omaette eesmärk, eesmärk saab olla majanduskeskkond, mis iganes. Ärgem seadkem endale mõttetuid piire ja tunnistagem, et see arengukava siin tuleb lühiajaline, see hinnatakse juba paari aasta pärast ümber, meil on siis hoopis teised teadmised. Aitäh!

Aitäh! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Villu Reiljan.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Põlevkiviküsimus on loomulikult strateegiline küsimus, see on õige. Õige on see, et ega meil ei maksa neid arengukavasid väga üle tähtsustada. Sellele siin Ligi ka viitas. Eks neid ole siin (võib-olla on rehkendus segi läinud) 50 ümber vastu võetud. Mõistlik on vastu võtta selliseid arengukavasid, mis ei ole mitte lihtsalt üks suhteliselt lahjade kompromisside pakett, vaid millel on tõepoolest strateegilise juhtnööri tähtsus. Ei oskagi ütelda, milline selline on siin vastu võetud. Võime rääkida näiteks "Säästev Eesti 21‑st", samasugust juttu kuulsime siin inimarengu aruande arutamisel.  Muidugi on kogu see jutt väga õige, see on väga teaduslik, see ei ole isegi poliitiline, aga selliseid valikuid ei ole sündinud. Tõsi on see, et me oleme põlevkivi kaevandanud aastas 32 miljonit tonni, siis läks ta väga kõvasti alla. Selge on see, et kuna see maavara on unikaalne olukorras, kus naftabarreli hind on üle 22 dollari ja põlevkiviõli hakkab ennast ära tasuma, on surve sellele maavarale väga suur. See on väga suur ja neid tahtmisi ja soove kaevandada ja õli pressida on väga palju.
Siin on nüüd üks asi, mis oleks nagu meie asi: mitte anda segaseid signaale ettevõtjatele. Kui me anname ettevõtjatele ühe signaali, et me kaevandame 20 miljonit tonni, ja siis anname ühe teise signaali, et me tõmbame selle 15 miljoni tonni peale, siis ma ettevõtjana ei saaks küll aru, kas nüüd investeerida 2–3 miljardit õlitehasesse või mitte, sest just enam-vähem selleks ajaks, kui tehas valmis saaks ja saaks midagi hakata õiendama ja hakkaks neid investeeringuid tasa saama, siis keeratakse see kraan mingisugustel põhjustel kinni. Need otsused peavad väga selged olema, kuidas, mis tempoga. Need ei saa käia normaalse mõistuse vastu.
Peale selle oleks vaja veel mõned väga tähtsad analüüsid teha, milleks on ilmselt vaja kaasata ka Eesti Energia spetsialiste. Need seisnevad ikka selles CO₂ asjas. Võib öelda niimoodi, et Euroopa Liit on ilusasti sellele väikesele Eesti riigile koti pähe tõmmanud ja andnud talle mõista, et demokraatia ongi selline, nagu Kihnu Jõnn seda ette kujutas: nüüd olete laevas, siin on täielik demokraatia, ei mingit mölinat. Lihtsalt korjati meie energeetikatööstuse kalli struktureerimise viljad kokku ja üteldi, et vastutada tuleb solidaarselt. Mis sellest tuleneb? Solidaarsest vastutusest tuleneb üks väga lihtne asi: Eesti Energial tuleb kvooti osta. Tõsi, ta on seda ka rohkem kui kolme miljardi eest müünud, sest tolleaegsel Keskkonnaministeeriumil oli võimekust seda rehkendust pidada. Ma usun, ka praegu on seda võimekust, ainult pole eriti midagi pidada, sest kvoot on lihtsalt ära korjatud. Siin on ikkagi meie Brüsseli saadikutel ja meie välispoliitikal väga suur osa, et teha selgeks, milles siiski küsimus on. See restruktureerimine, kus me viisime oma põlevkivikasutuse 32 miljoni tonni pealt sisuliselt 12–13 miljoni tonni peale, oli raske igal juhul. Selle karistuseks korjata veel ka CO₂ kvoot käest ära – see on siiski väga tõsine probleem. See ei ole mitte mingi virtuaalne probleem, vaid see on probleem, mis ronib iga meie inimese rahakotti, olenemata sellest, kas tal tööd on või ei ole, on ta mees või naine, usub ta seda või teist, on tal karvu peas või ei ole.
Tegelikult, ütleme nii, kompromissid peaksid olema mõistlikud. Täna see kallis kava meile neid lahendusi ei anna. Aga eks aeg annab arutust. Aitäh!

Aitäh! Kuna kõikide fraktsioonide esindajad on kõnelnud, on saanud oma mõtted välja öelda, siis saame läbirääkimised lugeda lõpetatuks. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu esimene lugemine lõpetada. Kuid Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioonilt on laekunud ettepanek eelnõu 300 esimesel lugemisel tagasi lükata. See ettepanek vajab hääletamist. Alustame hääletamise ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse ""Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2008–2015" kinnitamine" eelnõu 300. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 30 Riigikogu liiget, vastu oli 51, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust ja otsuse eelnõu 300 jääb menetlusse.
Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008 kell 18. Otsuse eelnõu 300 esimene lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise punkti juurde, mis on eilsest tänasesse üle tulnud. See on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni algatatud jäätmeseaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb eelnõu tutvustama Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni liige kolleeg Toomas Trapido.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Meie esitame ühe väikese eelnõu, mille eesmärk on vähendada, ma rõhutan, vähendada looduses prügi, mida me kõik kindlasti oleme kohanud. Kevadel, kui oli suur prügikoristamine "Teeme ära!", siis selle käigus korjati loodusest umbes 7000 tonni prügi, aga seda jäi sinna veel ja kahjuks on seda suvel mõnevõrra juurde tulnud. Milline on siis meie ettepanek? Ma rõhutan veel kord, et selle ettepanekuga ei taha me lahendada Eesti prügimajanduse ees seisvaid probleeme ühe hoobiga, vaid tahame vähendada prügi looduses. Ettepanek on järgnev: kriminaliseerida alates teatud kogusest prügi viimine loodusesse. Me oleme pakkunud, et alates 50 liitrist. See on selline kogus, mida keegi suvaliselt autoaknast välja ei loobi, see on selline hulk, mida ikka spetsiaalselt minnakse loodusesse viima. Ja miks kriminaliseerida? Sellepärast, et tegelikult on meie eesmärk see, et prügi loodusesse viijat, kui ta on tuvastatud süüdlasena, oleks võimalik suunata ühiskondlikult kasulikule tööle koristama ära nii oma prügi kui ka teiste prügi loodusest. Meie arvates on see väga kohane karistus, mis loodetavasti muudab selle inimese suhtumist oma eelnenud tegevusse. Ja kriminaliseerimine sellepärast, et praegu ei ole väärteomenetluse korras võimalik inimesi ühiskondlikult kasulikule tööle suunata. Etteruttavalt võib öelda, et Vabariigi Valitsus on andnud arvamuse, milles nad ei toeta seda eelnõu ühe põhjendusega, et plaanis on seesama väärteomenetluse korras ühiskondlikult kasuliku töö võimaldamine seadustada selle aasta lõpuks. Selle kohta ma ütleksin, et väga tore, ootame aasta lõpu ära ja kui see tehtud saab, siis aplaus saalist.
Niipalju veel, et praegu on võimalik suunata tuvastatud prügistaja ehk siis süüdlane asendustäitmisele või täpsemalt sundida teda enda prügi ära koristama või siis selle eest tasuma, kui seda teeb omavalitsus, Keskkonnainspektsioon või keegi kolmas. Aga see ei ole meie arvates piisav ja pealegi seda erinevatel põhjustel väga palju ka ei rakendata. Aitäh!

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Tänan ettekandjat ja läheme edasi järgmise ettekandega, milleks on õiguskomisjonipoolne ettekanne. Seda tuleb kõnetooli esitama kolleeg Tiina Oraste.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas oma istungil 16. septembril 2008. aastal seaduseelnõu 305. Istungile olid kutsutud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Toomas Trapido ning Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Einar Hillep. Komisjon kuulas ära eelnõu algataja esindaja Toomas Trapido, kes andis ülevaate eelnõu eesmärkidest, mida ta tegi ka just siin eelnevalt. Komisjoni liikmetel oli ka küsimusi eelnõu algatajale. Näiteks, kas eelnõu algatajate arvates on karistamisega võimalik inimeste hoiakuid muuta, ning kas on teada, kuidas rakendada järelevalvet? Algataja esindaja vastus oli, et tõenäoliselt muudab isik, kellele on looduse prügistamise eest määratud ühiskondliku tööna teise prügi koristamine, oma käitumist, aga järelevalvesse puutuv on juba prioriteetide küsimus. Veel oli küsimus, kas eelnõu algatajaid rahuldab variant, kui teise eelnõu raames seadustatakse väärtegude karistusena ühiskondlikult kasulik töö. Toomas Trapido vastus oli, et fraktsiooni eesmärk ei ole mitte inimesi vangistada, vaid neid mõjutada, ja kui see sünnib väärteomenetluse kaudu, saab eesmärk täidetud. Nii nagu eelkõneleja juba ütles, ei toetanud Vabariigi Valitsus selle eelnõu algatamist, kuna kehtivad seadused võimaldavad sanktsiooni kohaldamist, milleks on karistusseadustiku § 364, ning seaduse täiendamine §-ga 364¹ dubleeriks eelnevat. Algatajal oli Justiitsministeeriumi esindajale ka küsimus, mitu menetlust on selle paragrahviga algatatud. Saime teada, et on algatatud seitse menetlust. Kuid selle kohta me vastust ei saanud, mitu neist puudutab konkreetselt jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist. Samuti soovis õiguskomisjon teada saada, miks ikkagi, kui sanktsioonid on olemas, ei ole neid rakendatud. Komisjoni liikme poolt tehti ettepanek seaduseelnõu 305 esimest lugemist mitte lõpetada, kuid häältega 1 poolt, 3 vastu, 0 erapooletut see ettepanek toetust ei leidnud. Komisjon otsustas: suunata eelnõu 305 Riigikogu täiskogu päevakorda esimesele lugemisele teisipäeval, 23. septembril 2008. aastal ettepanekuga esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kümme tööpäeva, see on 6. oktoober 2008 kell 18. Komisjonipoolseks ettekandjaks määrata Tiina Oraste. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea ettekandja! Kas valitsus teavitas, kuivõrd sageli või kui suures hulgas on olemasoleva õiguse võimalusi seadusvastaste prügistajate korralekutsumiseks kasutatud?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see küsimus oli meil Justiitsministeeriumi esindajale ja ta ütles – seda ma  eelnevalt ka mainisin –, et on algatatud seitse menetlust, kuid mitu neist puudutab konkreetselt jäätmete ebaseaduslikku keskkonda viimist, sellele  ei osanud ta vastata. Siit tekkis ka komisjonil küsimus, millele me loodame vastuse saada järgmine kord, kui me seda eelnõu menetleme.

Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis, palun, olge lahked, selleks on võimalus! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008 kell 18. Eelnõu 305 esimene lugemine on lõpetatud.

Oleme jõudnud oma kolmapäevases päevakorras olevate eelnõude juurde, millest esimene on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli rahanduskomisjoni liige kolleeg Peep Aru.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! 16. septembril toimus rahanduskomisjonis selle eelnõu arutamine. Ühtegi muudatusettepanekut ei olnud. Rahanduskomisjon otsustas üksmeelselt panna eelnõu täna saali teisele lugemisele ja siis ka lõpphääletusele. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname veel kord kolleeg Peep Aru! Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Riigikogu liikmetel läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimisi ei avata. Ja kuna juhtivkomisjon on teinud ettepaneku panna eelnõu lõpphääletusele, siis alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 291. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 65 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on leidnud toetust ja seadusena vastu võetud.

Läheme Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu juurde. Teiseks lugemiseks on kõnetooli tulnud rahanduskomisjoni liige kolleeg Eiki Nestor.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Komisjon on eelnõu läbi arutanud ja teinud sellesse ühe täienduse, mis kõlab nii: "Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval." See oli komisjoni meelest mõistlik seetõttu, et juba eelmiste valitsuste võetud kohustus saaks selle Riigikogu ajal ja selle valitsuse poolt korrektselt täidetud ning kui toimub järgmine Maailmapanga üritus, siis oleks Eestis otsus langetatud ja see  oleks ka jõustunud.  Komisjoni ettepanek on eelnõu teisel lugemisel vastu võtta. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Kolleegid! Kas soovite avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek rahanduskomisjonilt. Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu seadusena vastu võtta. Alustame selle lõpphääletuse ettevalmistamist.
Lugupeetud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu 290.  Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 54 Riigikogu liiget, vastu ega erapooletu ei olnud keegi. Eelnõu on  leidnud toetust ja seadusena vastu võetud.

Läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahandusminister Ivari Padari.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohustusliku kogumispensioni süsteem, mille loomises lepiti kokku juba kümme aastat tagasi, on  Eesti kaasaegse pensionisüsteemi oluline tugisammas. Süsteemi ülesehitus sai paika 2001. aasta sügisel vastuvõetud kogumispensionide seadusega, esimesed liitumisavaldused esitati mais 2002. Juba esimese aasta lõpuks oli süsteemiga liitunud 207 000 inimest, praeguseks hetkeks on kohustusliku kogumispensioniga liitunud 572 000 inimest ja pensionifondide maht on tänaseks kasvanud 12,7 miljardi kroonini. Muu hulgas fikseeriti toonase kogumispensionide seadusega ka aasta 2009, mil alustatakse väljamaksete tegemist kohustuslikest pensionifondidest. Eelnõu põhiosa keskendubki ettevalmistusele nimetatud etapiks kogumispensionide reformis. Eelnõu ettevalmistamisel analüüsiti kogu senist teise samba toimimise kogemust. Analüüsid lubavad järeldada, et 2001. aastal tehtud otsuseid ei ole suures osas põhjust ümber muuta, süsteem on seni toiminud suuremate tagasilöökide ja probleemideta. Suurte põhimõtteliste muudatuste tegemine kuueaastasele praktikale tuginedes oleks pensionisüsteemi puhul ilmselt ennatlik, seda enam, et kogumisfaas pole veel täies ulatuses käivitunud, rääkimata väljamaksetest.
Seega on eelnõu esmane eesmärk kohustusliku kogumispensioni süsteemi väljamaksete regulatsiooni ajakohastamine ja täiustamine, et olla valmis 2009. aastal algavateks väljamakseteks, ning edasi arendatakse mõnevõrra ka teise samba kogumisfaasi. Siiski võib öelda, et suuri kontseptuaalseid muudatusi eelnõuga ei tehta. Kui jagada kohustusliku kogumispensioni süsteem tinglikult kaheks etapiks – kogumisfaasiks ja väljamaksefaasiks –, siis praegu juba toimuvas kogumisfaasis on olulisemad muudatused järgmised. Esiteks, muudatused senises pensionifondi tasude süsteemis, mis tähendab, et kaotatakse väljalasketasu ning keelatakse tagasivõtmistasu võtmine, kui osaku omanik on pensioniealine või tal on pensionieani jäänud vähem kui viis aastat. Teiseks, muudatused pensionifondide investeerimistingimustes. Pensionifondi valitsejatel on lubatud suuremas ulatuses investeerida aktsiafondidesse, kuni 75% senise 50% asemel. Kaotatakse ka mõned kvantitatiivsed investeerimispiirangud. Kolmandaks, muudatused pensioniosakute vahetamises. Lubatud on osakute osaline vahetamine – seni oli see keelatud – ja loobutakse osakute vahetamisele seatud 500 osaku miinimumnõudest.
Uuest aastast algav väljamaksefaas tugineb samadel põhimõtetel, nagu lepiti kokku 2001. aastal vastu võetud seaduses. Välja võiks tuua järgmised aspektid. Kohustuslikule kogumispensionile minek ei eelda riiklikule vanaduspensionile minemist ja vastupidi. Kohustusliku kogumispensioni iga on jätkuvalt tavapärane pensioniiga. Väljamakseid tehakse üldjuhul eluaegse pensionilepingu alusel kindlustusseltsi poolt. Kui kogutud raha on pensionilepingu sõlmimiseks ebapiisav, on lubatud välja maksta otse pensionifondist. Säilib ka ühekordse väljamaksu võimalus juhuks, kui kogutud raha on perioodilisteks väljamakseteks ebamõistlikult väike. Kõik need detailid on eelnõus defineeritud.
Pensionärile luuakse võimalused kindlustusseltsi vahetamiseks. Kehtivas seaduses see võimalus puudub. Praegu tegutseva Tagatisfondi juurde luuakse eraldi garantiiskeem kindlustusseltsi maksejõuetuse puhuks. Võimalus pensioni väljamakseid saama hakata avaneb järgmisel aastal rohkem kui 9000-l kohustusliku kogumispensioniga liitujal. Siiski, arvestades asjaoluga, et vanema generatsiooni liitujatel on olnud üsna lühikest aega võimalik pensioniks raha koguda, saab esimesi väljamakseid pensioniks nimetada pigem tinglikult.
Kokku võttes tuleb märkida, et eelnõu mõjutab positiivselt nii kohustusliku kogumispensioni kogujaid kui potentsiaalseid väljamaksete saajaid. Kuna süsteem muutub tervikuna läbipaistvaks, kaovad ajale allunud piirangud ning suurenevad tagatised. Tänan teid!

Suur tänu! Kas kolleegidel on ettekandjale küsimusi? Esimesena saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Härra minister! Te mainisite, et korraga on võimalik saada rahasumma kätte, kui see on ebamõistlikult väike. Kui suur see n-ö ebamõistlikult väike rahasumma siis on? Ja kuidas ikkagi nüüd see pension inimesele kätte jõuab, kes teeb pensionipakkumised, kuidas see protseduur käib? Kas te võiksite seda natuke rohkem lahti rääkida?

Ütleme niimoodi, et kui jutt on ikkagi mõnest tuhandest kroonist, näiteks 10 000 krooni või 10 000 krooni piiridesse jäävast summast, siis saame rääkida sellest, et see on piisavalt väike, et teha korraga väljamakse.

Kolleegidel rohkem ministrile küsimusi ei ole. Täname rahandusministrit ettekande eest! Läheme eelnõu lugemisega edasi. Kõnetooli tuleb rahanduskomisjoni liige kolleeg Eiki Nestor.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma kasutan ära Mai Treiali küsimuse, mille ta siin esitas, selles mõttes kõigepealt, et järgmisest aastast tekib esimestel inimestel  õigus kogumispensionile. Ma soovitan – see ei ole komisjoni, vaid minu isiklik soovitus – teil kõigil võtta sealt tagant seaduseelnõu 313 ja selle seletuskirjast leiate te  vastuse väga paljudele küsimustele, mis teil täna tekivad ja mis tekivad järgmisel aastal. Tegemist on äärmiselt hästi kirjutatud seletuskirjaga, kus kõik need väga praktilised küsimused saavad vastuse. Te saate sealt väga palju väärtuslikku lugemist ja uskuge mind, hiljem on seda väga keeruline leida. Kui teil on vaja valijatega kogumispensioni teemal suhelda, siis väga soovitan hoida seda seletuskirja endal n-ö käe all. Ja neil, kes valijate soovil peavad sageli vastama pensionäride küsimustele, nii nagu näiteks kolleeg Mai Treial, soovitan väga seda materjali omada.
Komisjon arutas need teemad läbi ja enne kui ma lähen kommentaaride juurde, ütlen, et muudatusettepanekute tähtaeg on kümme päeva. Meie üksmeelne otsus oli esimene lugemine lõpetada.  Kõik need muudatused, mis on siin seaduseelnõus kirjas, on tõesti seotud sellega, et alates 1. jaanuarist 2009  tekib potentsiaalselt 9256 inimesel õigus kogumispensionile minna. Esimene ja kõige tähtsam muudatus, mis selle seadusega nende jaoks tehakse, on see, et nad võivad minna ja võivad mitte minna. Praegu kehtiva seaduse alusel nad pidid seda tegema. Nüüd, selle seaduse alusel nad võivad hakata saama esimesest sambast ehk riiklikku pensioni, aga kogumispensionis võivad jätkata kogumist. Teine oluline muudatus on see, et kui praegu kehtiva seaduse alusel oli nendel õigus kohe välja võtta summa, mida on tõesti vähe kogutud, nagu minister ütles, ja mis oli neljakordne rahvapensioni määr ehk umbes 7652 krooni, siis eelnõu alusel seda määra suurendatakse. Ma arvan, et see on tulevaste pensionäride suhtes mõistlik, nendel tekib õigus välja võtta kümme rahvapensioni määra. Järgmise aasta rahvapensioni määr selgub järgmisel aastal pärast indekseerimist. Nii et võib arvata, et kui nad on kogunud alla 20 000 krooni, siis neil tekib õigus see raha kohe välja võtta. Juhul kui nad on kogunud 10–50 rahvapensioni määra, tekib neil õigus valida, kas nad soovivad sõlmida pensionikindlustuslepingu kindlustusseltsiga või nad võivad jätkata selle fondivalitseja juures perioodiliste maksete saamist kas kord kuus, kord kvartalis või kord aastas ja see seadus sätestab nüüd täpselt, kuidas seda fondipensioni välja maksma hakatakse.
Juhul kui nad on kogunud 50–700 rahvapensioni määra, siis nad sõlmivad kindlustuslepingu. Juhul kui nad on kogunud veel rohkem kui 700 rahvapensioni määra, siis selle ülemise ülejäänud osa võrra nad saavad sõlmida fondipensioni kokkuleppe. Sellest seletuskirjast saate kõik need momendid täpselt välja lugeda, kes kuhu avalduse viib ja kes mingit küsimust peab lahendama. Kõik need küsimused, millest ma siin rääkisin, olid ka komisjonis üleval ja minister ning tema abilised vastasid nendele. Mis puudutab väljamaksete korda, mis on eelnõu kiire vastuvõtmise huvides eriti tähtis, siis see oli põhiline. Mis puudutab kogumise poolt, siis põhiliselt tekitas komisjonis küsimusi uue fondi võimalik loomine. Praegu on fondivalitseja kohustatud pakkuma inimestele võimalust liituda vähemalt kahe pensionifondiga. Suurem osa meie pensionifondide valitsejaid on pakkunud kolme ehk siis sellist, kus on 100% võlakirjades, sellist, kus on 75% võlakirjades, 25% aktsiates ja sellist, kus on 50% võlakirjades ja 50% aktsiates. Nüüd lisandub nendele veel üks uus võimalus, mille suurus on 75% aktsiates ja 25% võlakirjades. See on jätkuvalt inimese enda otsus, kui suure riski ta võtab. Siit seletuskirjast te saate ka teada, et Eesti inimesed on küllalt julged ja 62% kogumispensionäridest on täna valinud selle pool võlakirjades, pool aktsiates pensionifondi.
Meil oli küsimusi, kuidas selle uue fondi pakkumine peab käima ja komisjoni üldine arvamus oli, et see peab käima nii nagu praegu, et kui inimene on mingi fondiga liitunud, siis uue fondiga liitub ta siis, kui ta ise soovi avaldab. Põhjalikult arutati ka teemat, mis on olnud üleval mitu aastat ja mille kohta on seletuskirjas väga põhjalik ülevaade. Jutt on tasudest, mida fondid praegu võtavad. Aastast 2011 väljalasketasusid enam ei võeta. Minister mainis ka, millal enam ei tohi tagasivõtmistasu võtta – siis kui inimene läheb pensionile või tal on jäänud pensionieani vähem kui viis aastat. Valitsemistasu osas teeb seaduseelnõu samuti muudatusi, tuues alla need piirmäärad, mis valitsemistasudes on. Nii et veel kord: nendele, kes arvavad, et nad peavad valijate küsimustele sel teemal vastama ja valijatele nõu andma, soovitan soojalt seda seletuskirja.
Kümme päeva on muudatusettepanekute esitamiseks ja komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegidel on ettekandjale küsimusi. Esimesena saab sõna Jürgen Ligi.

Aitäh! Hea ettekandja! Sa alustasid siin jõhkra seadusrikkumisega, rääkides oma mõtteid, mitte komisjoni omi. Aga kuna sul see komme on, siis ütle seda ka, kuidas saab selle seaduse jõustumiseni vahetada kindlustusseltsi?

Kindlustusseltsi või fondi? Ma palun väga vabandust, austatud komisjoni esimees, aga kuna selle eelnõu seletuskiri mind oma põhjalikkuses siiralt vaimustas, siis ma rikkusin seda tava. Olgu siin toodud ka minu vabandused kõigile Riigikogu liikmetele ja juhatajale eriti! Selle seaduse jõustumiseni saab seda teha kord aastas, kusjuures sada päeva enne jooksva aasta möödumist. Hiljemalt sada päeva enne uue aasta saabumist on siis inimesel võimalik vahetada fondi. See on praegu kehtivas seaduses. Uues seaduses see aeg pikeneb ehk see määr on 200.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et nüüd sa kinnitasid meie omavahelist sõprust siin algul, kui sa minu küsimusele vastasid. Selle eest aitäh! Tõepoolest, seletuskiri on väga pikk ja põhjalik, aga ma möönan, et seletuskirja edaspidi ju seaduse juures ei ole. Ja kuivõrd sellest seadusest peavad juhinduma sajad tuhanded inimesed, kes peavad sellest otse aru saama, siis puudutab minu küsimus seda, kas te mõtlesite komisjonis ka sellele, et võiks avaldada seaduse tervikteksti, et seda oleks inimesel võrdlemisi lihtne  käsitleda.

Aitäh! Ma olen üldse ju väga sõbralik inimene teatavasti! Eks me võime seda arutada. See on jutuks olnud, et meil Riigikogus on olnud teinekord praktika, et pärast mingi seaduse muutmise seadust viimase paragrahvina kohustatakse tervikteksti välja andma. Seda on ennegi Eestis tehtud ja ma arvan, et seda võiks täiesti kaaluda.
Ma muidugi kasutan ka juhust, et Mai Treial esitas mulle küsimuse. Ma ühest asjast unustasin rääkida. Nimelt tehakse selle eelnõuga oluline muudatus ka Tagatisfondi seaduses. Praegu tagatakse meil Tagatisfondi kaudu hoiused, investeeringud, kui inimesed osalevad investeerimisfondides, ja ka pensionifondides kogutud osakud. Selle muudatusega tekib Tagatisfondi veel üks uus alafond ja seal hakatakse tagama neid kindlustuslepinguid, mis kogumispensionär sõlmib kindlustusseltsiga. Üks uus muudatus tuleb juurde.

Kolleegidel ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui te soovite avada läbirääkimisi, siis palun! Fraktsioonide esindajatel kõnesoove ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. oktoobri 2008 kell 18. Eelnõu 313 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli rahandusminister Ivari Padari.

Lugupeetud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tollikoostöö Nõukogu ehk Maailma Tolliorganisatsioon asutati 1952. aastal. Eesti on tolliorganisatsiooni liige alates 1992. aastast. Seisuga 3. märts 2008 oli sellel tolliorganisatsioonil 171 liiget, sealhulgas kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kehtiva asutamiskonventsiooni kohaselt saab tolliorganisatsiooni liikmeks olla vaid riik. Tollikoostöö Nõukogu võttis 30. juunil 2007 vastu konventsiooni muutmist käsitleva soovituse, mis tuleb konventsiooni artiklist 20 tulenevalt konventsiooniosalistel heaks kiita. Muudatuse kohaselt võib ka tolli- või majandusliit organisatsiooni liikmeks saada ja see võimaldab Euroopa Ühendusel kuuluda tolliorganisatsiooni liikmete hulka. Kui kõik tolliorganisatsiooni liikmed on asutamiskonventsiooni muudatuse heaks kiitnud, saab Euroopa Ühendus täieõiguslikuks organisatsiooni liikmeks ja hääletab kõigis tema pädevusse kuuluvates küsimustes. Tolliküsimused kuuluvad Euroopa Ühenduse asutamislepingu alusel enamjaolt ühenduse ainupädevusse, vaid mõned teemad on jäetud liikmesriikide otsustada. Tolliorganisatsiooni töögruppides arutatavate ühenduse pädevusse kuuluvate küsimuste kohta võetakse vastu ühenduse seisukoht, küsimustes, mis kuuluvad liikmesriikide ainupädevusse, jõuavad Euroopa Liidu liikmesriigid reeglina ühisele seisukohale, et tagada ühenduse ja tema liikmesriikide ühtsus. Seega ei loovuta Eesti Vabariik konventsiooni muudatust heaks kiites oma pädevust, vaid see pädevus on ühenduse ja liikmesriikide vahel jagatud juba iga liikmesriigi Euroopa Liiduga ühinemisest alates, meie puhul alates 1. maist 2004. Tänan teid tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname rahandusministrit ja läheme edasi järgmise ettekandega. Majanduskomisjoni aseesimees Kalev Kallo, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Majanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu oma istungil teisipäeval, 16. septembril 2008. Komisjonis tutvustasid eelnõu rahandusminister Ivari Padar ja Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna tollitalituse peaspetsialist Piret Liira ning Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvaheliste lepingute büroo kolmas sekretär Peter Pedak. Minister esitas komisjonile ülevaate eelnõu eesmärgist ja sisust, mida ta ka äsja teile, lugupeetud kolleegid, tutvustas. Seaduse eesmärk on kiita heaks konventsiooni muudatus, mis võimaldab tolli- ja majandusliitudel konventsiooni osaliseks saada. Välisministeeriumi esindaja Peter Pedak tutvustas Välisministeeriumi seisukohti nimetatud konventsiooni osas. Kuna tolliküsimused on Euroopa Ühenduse ja liikmesriikide jagatud pädevuses, siis sellest tuleneb ka vajadus, et Euroopa Ühendus saaks nimetatud konventsiooni osaliseks. Eestile see eelnõu sisulisi muudatusi kaasa ei too. Tegemist on juriidilise muudatusega, sest Eesti on konventsiooniga ühinenud 1992. aastal. Konventsiooni ei ole küll Riigikogus ratifitseeritud, ühinemiskirjale kirjutati alla tookord valitsuse tasandil.
Komisjonis väga pikka arutelu sel teemal ei tekkinud ja juhtivkomisjon tegi järgmised otsustused: saata Vabariigi Valitsuse algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eelnõu 288 Riigikogu täiskogule esimeseks lugemiseks s.a 24. septembril – otsus tehti konsensusega; teha täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada – otsus oli samuti konsensuslik, ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 8. oktoober kell 12 – ka see otsus tehti konsensusega. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname majanduskomisjoni aseesimeest! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis palun, olge lahked! Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Määran eelnõu 288 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. oktoobri 2008 kell 12.  Oleme eelnõu 288 esimese lugemise lõpetanud.

Läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli siseminister Jüri Pihl.

Lugupeetud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Valitsus esitab piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vajadus eelnõu menetleda ja Riigikogule esitada tuleneb sellest, et on vaja teha muudatused piirivalveteenistuse seaduse rakendamise praktikas esile kerkinud probleemide lahendamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Eelnõu on suunatud piirivalve personaliprobleemide võimalikult kiirele lahendamisele, muutes paindlikumaks piirivalveametnike hariduse nõuded, mis tähendab, et on võimalik nimetada piirivalvuri ametikohale keskharidusega isikuid, kel puudub piirivalvealane väljaõpe, ja kuni nad vastava väljaõppe saavad, rakendatakse neid töödel, mis ei nõua iseseisvat otsustusõigust.
Luuakse ka alus ilma piirivalvealase väljaõppeta isiku sõjaväelise auastme arvamiseks piirivalveauastmeks pärast piirivalvealase väljaõppe läbimist, võimaldamaks sõjaväelise auastmega isikute piirivalvesse astumist. Teatavasti ei ole piirivalve eelmise aasta 1. juulist  enam kaitseväe allüksus ja osa piirivalvureid, kes ei tahtnud oma sõjaväelist auastet kaotada, läks tööle kaitseväkke. Osa neist tahab tagasi tulla, aga siis nad peaksid päris nullist pihta hakkama.
Samuti luuakse võimalus maksta piirivalvekadettidele palka piirivalves õppepraktikal viibimise ajal, nagu praegu kehtib see politsei- ja päästeteenistuse kadettidele. Samuti kehtestatakse täiendav erisus valveajal kohaldamise kohta piirivalveõhusõiduki meeskonna liikmetele ja lennutehnilisele koosseisule, nii nagu see on praegu kehtestatud piirivalve laevapersonalile, ja lisaks on veel muud tehnilised muutused.
Kuna see seaduseelnõu esitati Riigikogule kevadel, enne suve, siis teen teise punkti kohta, kus me soovisime, et seadus jõustuks 1. juulist, nüüd ettepaneku, et see jõustuks üldises korras. Võin veel lõpetuseks öelda, et kuna Vabariigi Valitsus on Riigikogu juhatusele üle andnud ühendasutuse seaduse eelnõupaketi, siis selliste väikeste eelnõudega me eeldatavasti rohkem siia teid tülitama ei tule. Aitäh teile!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname siseministrit! Läheme järgmise ettekande juurde, milleks on õiguskomisjoni liikme kolleeg Ain Seppiku ettekanne.

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 269 s.a 15. septembril. Kohal olid kuus komisjoni liiget, siseminister Jüri Pihl ja eelnõu väljatöötamises osalenud Siseministeeriumi töötajad. Nagu me kuulsime, on seaduse eesmärk lahendada piirivalve personaliprobleemid. Eelnõu muudab paindlikumaks piirivalveametnike hariduse nõuded, samuti ühtlustab eelnõu sõjaväelisi ja piirivalveauastmeid, mis soodustab endiste pikaajalise kogemusega piirivalveametnike piirivalveteenistusse naasmist. Komisjon otsustas suunata piirivalveteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikogu täiskogu istungi päevakorda esimesele lugemisele täna ning ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks otsustati määrata tavaline aeg ehk kümme tööpäeva, see on 8. oktoober s.a kell 18 õiguskomisjoni. Tänan!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis palun, olge lahked! Läbirääkimiste soovi ei ole, juhataja läbirääkimisi ei ava.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008 kell 18. Oleme eelnõu 269 esimese lugemise lõpetanud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo.

Lugupeetud eesistuja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille põhiline sisu on asendusteenistuse ja kaitseväeteenistusest lahkuvate isikute poolt nende koolituseks tehtavate kulude hüvitamise reguleerimine.
Asendusteenistuse institutsioon on analoogselt mitme teise riigi kaitseväeteenistuse süsteemiga ette nähtud isikutele, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei soovi ajateenistust läbida. Selline regulatsioon on kooskõlas ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise praktikaga. Kaitseväeteenistuse see osa, mis reguleerib ajateenistuskohustuse täitmist asendusteenistuses, on püsinud muutusteta alates seaduse jõustumisest 2000. aastal. Päästekompaniide likvideerimise tõttu ei ole võimalik rakendada mõningaid kaitseväeteenistuse seaduse sätteid ja üldse on asendusteenistuse korraldamisel tekkinud terve rida probleeme seoses asjaoludega, et nende asutuste hulk, kus asendusteenistust saaks täita, on aja jooksul muutunud ja seadus ei võimalda asendusteenistujate rakendamist näiteks paljudes sotsiaalhoolekandeasutustes. Seega teeb esitatud seaduseelnõu muudatused ja ütleb, et asendusteenistuslane võib teenida Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvas struktuuriüksuses, mis tegeleb päästetöödega, ja samuti võib asendusteenistuslane teenida riigi või kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane. Siin on siis eelkõige laiendatud asendusteenistuslaste kasutamist kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud sotsiaalteenuseid osutavas asutuses või õppeasutuses, kus õpib erivajadusega õpilane.
Teise olulisema muudatusena märgiksin ära seda, et §-ga 75² luuakse seadusesse uus lepinguliik  – asendusteenistusleping. See on tingitud asjaolust, et asendusteenistuslased ei saa täiel määral töötada kaitseväeteenistuse seaduse alusel ega ka töölepingu seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel tingituna asjaoludest, et nende teenistus on spetsiifiline. Seega, et sätestada asendusteenistuslase õigused ja kohustused ning anda Kaitseressursside Ametile õigus kontrollida asendusteenistust korraldavat asutust, ongi vaja uut lepinguliiki – asendusteenistuslepingut. See oleks kolmepoolne leping asendusteenistuslase, teenistuskoha asutuse ning Kaitseressursside Ameti vahel, kes hakkab haldama kogu asendusteenistuse toimumist.
Põhimõtteliselt olulise muudatusena on kavas ümber vaadata asendusteenistuslaste töö tasustamine. Varasemalt tasustati seda tööd teenistuskoha asutuse poolt, käesoleva seadusparandusega on ette nähtud, et asendusteenistuslastele makstakse samuti nagu ajateenijatele igakuist toetust Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest Kaitseressursside Ameti eelarve kaudu. See peaks suurendama nende asutuste motivatsiooni neid töötajaid – asendusteenistuslasi tööle võtta, kuna varasemalt pidid kulud kandma nemad, nüüd aga võtab Kaitseministeeriumi valitsemisala need kulutused enda kanda ja seetõttu peaks suurenema asutuste motivatsioon kaitseteenistuslasi tööle võtta.
Ülejäänud osas on tegemist nendest põhimõttelistest ettepanekutest tulenevate seadusparandustega. Ma usun, et selline kaitseväeteenistuse korra täpsustamine ja mõnes mõttes laiendamine on otstarbekas, kuna Kaitseministeeriumil on olnud siiamaani probleeme nende kohtade leidmisega ja asendusteenistuse korraldamatus või korralduse niisugune kitsas formaat, mis praegu eksisteerib, ei ole võimaldanud kõiki asendusteenistuslasi asendusteenistusse võtta ja on kujunenud seega niisuguseks potentsiaalseks auguks kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmisel.
Lisaks sellele on täpsustatud reegleid, kuidas saab riik kaadrikaitseväelaselt tagasi nõuda kulutusi, mis on seotud tema koolitusega. On täpsustatud koolituse ulatust, millisel juhul selline õigus tekib, ja lisaks sellele ka neid kulusid, mis kantakse otseste kulude hulka ja mida võib tagasi nõuda. Praktikas on olnud õigusvaidlusi selles küsimuses, kas lähetuskulud näiteks välismaale õppima saatmisel lähevad nende tagasimaksmisele kuuluvate kulude hulka või mitte. Seaduseelnõu ülejäänud paragrahvid on tehnilisemat ja täpsustavat laadi ning nendel ma teie lahkel loal täpsemalt ei peatuks. Kui on küsimusi, siis palun!

Kolleegidel on ministrile küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Kadri Simson.

Aitäh! Lugupeetud minister! Asendusteenistuses on senimaani olnud igal aastal pigem kümned kui sajad ajateenijad ja te mainisite, et võib-olla on põhjenduseks olnud see, et asendusteenistus on senimaani korraldatud väga kitsas formaadis. Kas te näete ette, et kui see seadusmuudatus teoks saab, hakkab asendusteenistuses olema kümnete meeste asemel sadu või isegi tuhandeid?

Päris kindlasti ei ole Kaitseministeeriumi eesmärk kasvatada asendusteenistuslaste arvu. See ei ole eesmärk omaette, küll aga leiab Kaitseministeerium, et meil on kohustus kõigile neile, kellel on põhjendatud soov kaitseväeteenistuse asemel asendusteenistuses teenida, niisugust võimalust pakkuda. Ja see ei pea kindlasti tähendama asendusteenistuslaste arvu kasvamist kümnetest sadadesse, pigem kümnest kahekümne või kolmekümneni. Selles suhtes ei ole me kindlasti seadnud mingit eesmärki. Ühesõnaga: kõigile, kellel on selleks õigus, peaksime me  niisuguse teenistuse võimaldama.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mai Treial.

Aitäh! Lugupeetud minister! Pooleldi te vastasite ära, kui palju võiks olla neid inimesi, kes asendusteenistusse sooviksid minna. Aga minu küsimus puudutab teisalt ka seda, missugused võimalused on meil asendusteenistuse laiendamiseks? Teada on, et väga paljud ei saa teenida kaitseväes tervislikel põhjustel. Kas ka sel puhul oleks võimalik mingisugust vahepealset teenistusvormi rakendada?

Aitäh küsimuse eest! See on nüüd natuke teise profiiliga teema. Asendusteenistus on väga spetsiifilise taustaga teenistuse vorm ja seotud, ma kordaksin veel kord, isikutega, kes usulistel või kõlbelistel põhjustel ei soovi ajateenistust läbida. Me  räägime ainult nendest, kelle veendumused ei luba relva kanda või jõu kasutamisele kaasa aidata. Mis puudutab kaitseväeteenistust nende isikute puhul, kelle tervise kvaliteet ei vasta kehtestatud nõuetele, siis see on sellest eelnõust eraldi seisev teema. Me kindlasti tegeleme sellega, sest mulle tundub, et ka  tervisenõuded ei ole piisavalt paindlikud, ja me peaksime rakendama ja suudaksime rakendada paljusid neist, kelle puhul tervisenõuded on täidetud väiksemas mahus kui täismaht, aga see oleks juba järgmiste seaduseelnõude teema.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Nelli Privalova.

Aitäh! Austatud härra kaitseminister! Mulle jäi veidi arusaamatuks eelnõu punkt 5, mille kohaselt asendusteenistuslasega sõlmitakse asendusteenistusleping. Eelnõu seletuskirjas öeldakse, et asendusteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Tegemist ei ole enam töölepinguga, kuid tegemist ei ole ka avaliku teenistuse lepinguga. Kas te oskate õiguslikult defineerida, mis leping see siis Eesti õiguses oleks ning kas selle lepinguga suudetakse kõike asendusteenistusega seotut ammendavalt reguleerida avalikus teenistuses ja tööõiguses?

Ma püüan oma parima teadmise järgi teile vastata. Seda asendusteenistuslepingut on siin käsitletud, nagu te ka ise märkisite, avaliku teenistuse eriliigina, täpselt samuti nagu kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik. Selles mõttes on üks eriliik juurde tulnud ja ma loodan väga, et see suurepärane seaduseelnõu, mille me oleme kokku kirjutanud, annab kõikidele teie küsimustele vastuse.

Kolleegidel kaitseministrile rohkem küsimusi ei ole. Täname kaitseministrit ettekande esitamise ja küsimustele vastamise eest! Läheme  eelnõu lugemisega edasi ja ma kutsun kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme kolleeg Trivimi Velliste.

Austatud proua aseesimees! Lugupeetav härra minister! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas kõnesolevat eelnõu enne esimesele lugemisele esitamist oma s.a 15. septembri istungil. 15. septembri riigikaitsekomisjoni istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Madis Kraav ja õigusloomebüroo nõunik Marju Aibast.
Eelnõu eesmärk on täpsustada asendusteenistusega seonduvat. Eelnõu § 1 punktides 22 ja 23 sätestatud juhtudel pannakse kaadrikaitseväelastele kohustus hüvitada riigile ressursimahukal koolitusel ja täiendusõppel tehtud kulutused. Kuna härra minister andis eelnõu kohta üsna ammendava ülevaate ning ka seletuskiri on piisavalt põhjalik, siis ei hakkaks ma siinkohal seda kordama. Tuginedes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1 ja vastavalt komisjoni 2008. aasta 15. septembri istungi otsusele, esitas komisjon eelnõu algataja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul. Arutluse all olev eelnõu tekst muudetud kujul on välja jagatud. Muudatused on peamiselt normitehnilise iseloomuga. Enamik muudatusi tuleneb asjaolust, et eelnõus oleksid liigsed sätted, mida juba muudeti tänavu 16. juunil vastuvõetud kaitseväe korralduse seaduse rakendussätetega. Eeltoodust lähtuvalt sätestati ka seaduse jõustumise tähtaeg. Käesolev eelnõu jõustub seadusena pärast kaitseväe korralduse seaduse jõustumist.
Muudatused tegi riigikaitsekomisjon oma nõunik-sekretariaadijuhataja härra Aivar Engeli ettepanekul, kes eelnimetatud asjaoludele tähelepanu juhtis. Komisjon otsustas 2008. aasta 15. septembri istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada käesolev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu kolmanda töönädala päevakorda kolmapäevaks, 2008. aasta 12. septembriks. Eelnõu algataja ettekandjaks nimetati kaitseminister härra Jaak Aaviksoo ja juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks määrati siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon 15. septembril teha Riigikogule ettepaneku seaduseelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva ehk 8. oktoober kell 18. Suur tänu tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Kolleegidel küsimusi ei ole. Kui fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi, siis praegu on selleks võimalus. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi me ei ava.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008 kell 18. Eelnõu 289 esimene lugemine on lõpetatud.

Järgmine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks tuleb kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! 2004. aastal võeti vastu uus jäätmeseadus, mis sätestab kohustuse koostada jäätmehoolduse arendamiseks riigi jäätmekava. Ühtlasi sätestab see seadus, et riigi jäätmekava kinnitab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. aasta korraldusega kiideti heaks riigi jäätmekava aastateks 2008–2013. Seega on vaja tunnistada aastal 2002 Riigikogu otsusega heakskiidetud üleriigiline jäätmekava kehtetuks, sest üheaegselt ei saa kehtida kaks samalaadset, kuid sisult erinevat arengukava. Seetõttu on Vabariigi Valitsus teile esitanud Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu. Aitäh!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ministrile küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname keskkonnaministrit! Läheme edasi ja kuulame ära keskkonnakomisjoni liikme Rain Rosimannuse ettekande.

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Keskkonnakomisjon arutas eelnimetatud Riigikogu otsuse eelnõu oma s.a 15. septembri istungil ning otsustas konsensusega lõpetada Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu esimene lugemine ja teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 2008. aasta 8. oktoober kell 18. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Täname ettekandjat! Fraktsioonide esindajad! Kui soovite avada läbirääkimisi, siis saame seda teha. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008 kell 18. Oleme eelnõu 314 esimese lugemise lõpetanud.

Meie viimane päevakorrapunkt tänasel täiskogu istungil on Vabariigi Valitsuse algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandeks kutsun kõnetooli keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Lugupeetud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt, enne kui asume metsaseaduse muudatuste juurde, võib-olla paari sõnaga veel mõned faktid metsanduse praegusest seisust. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas neljandal kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Kaitstavate metsade osakaalu poolest oleme Euroopas kümnendal kohal, jäädes alla Kesk-Euroopa riikidele, kelle metsasuse protsent on madal ning kelle eesmärk pole metsanduses tulu teenida. Eesti oma 30%-lise metsade kaitse osakaaluga on aga peajagu ees kõigist naaberriikidest. Samad näitajad Lätis on näiteks 19,5%, Leedus 18,7%, Rootsis 12,3%, Venemaal 10,7%, Soomes 7,2%.
Täna võib öelda, et Eesti metsamaa pindala ja keskmine vanus on läbi aegade suurim. Raiemahud jäävad oluliselt allapoole juurdekasvust ja metsanduse arengukavas sätestatud optimaalsest tasemest, aastane raiemaht on praegu 60% meie metsade juurdekasvust. Praegu on kahjuks olukord selline, et metsasektori osakaal sisemajanduse kogutoodangus langeb ja metsamajanduses töötavate inimeste hulk väheneb.
Metsaseaduse muutmise peamised eesmärgid. Metsaseaduse muudatused tulenevad eelkõige 2002. aastal Riigikogu heakskiidetud metsanduse arengukavaga seotud eesmärkide täitmise vajadusest. Oluline hulk muudatusettepanekutest on ajendatud ka praeguse seaduse rakendamise käigus ilmnenud probleemidest. Kehtiv metsaseadus on kohati bürokraatlik ning takistab erametsade kasvatamist ja hooldamist. Kehtiv metsaseadus sätestab mitmeid täiendavaid piiranguid ja kohustusi metsade majandamisel, mis on ebaproportsionaalsed ega täida oma eesmärki. Sellised piirangud on kavas kaotada. Kavandatav metsaseaduse muudatus vähendab topeltbürokraatiat ning annab erametsaomanikele vabamad käed otsustamaks, kuidas oma metsi majandada. Samas jäävad kehtima kõik jätkusuutlikule metsandusele omased kriteeriumid.
Peamised muudatusettepanekud selles seaduseelnõus on järgmised. Esiteks, metsakorralduse regulatsiooni vastavusse viimine riigi metsapoliitika ja metsanduse arengukavaga. Seadusega kaotatakse metsamajanduskavade kehtestamine, metsade majandamise aluseks on ülevaate omamine metsa olemist ja metsateatis. Riik väljastab metsakorraldajatele tegevusload, kontrollib metsakorraldustööde kvaliteeti, metsaomanike kavandatud tegevusi ning tegelikult tehtud töid metsas ka edaspidi.
Teiseks, loobutakse metsakategooria määratlusest metsaseaduses. Loodusväärtuste hoidmiseks või keskkonnaseisundi kaitseks vajalike metsade majandamine korraldatakse läbi metsaseaduse erisuste, looduskaitseseaduse ja teiste eriseaduste, näiteks põhjavee kaitse ja veeseaduse kaudu, ning muudatus tuleneb otseselt metsanduse arengukavast.
Kolmandaks, eelnõuga vabastatakse erametsaomanik metsa uuendamise tagatisraha tasumise kohustusest. Endiselt jäävad kehtima teised metsa uuendamisele suunatud sätted, mis ütlevad seda, et metsaomanik peab kahe aasta jooksul lageraiest või siis metsa hukkumisest arvates rakendama metsa uuendamise võtteid ulatuses, mis viis aastat pärast raiet tagaksid uuenenud metsa. Riik tagab metsade uuenemise ettekirjutuste ja sunnivahendite rakendamise abil.
Neljandaks, kehtiva seadusega on pinnasekaitse tagatud metsa uuendamisel ja raiel, kuid ei ole tagatud näiteks maasturite ja ATV-dega sõitmisel ja mulla kaevandamisel. Seadusmuudatusega laiendatakse pinnasekaitse ulatust.
Viiendaks, erametsaomanikele suunatud toetuste taotluste paremaks administreerimiseks töötatakse välja toetuste taotluste hindamise kord ja hindamiskriteeriumid, mis on aluseks toetuste määramisel.
Kuuendaks, eelnõuga kaotatakse Riigimetsa Majandamise Keskusel ära kinnisasja vahetamise võimalus. Riigivara võõrandamine peab olema läbipaistev, konkreetne tehing, võõrandamisel või omandamisel tuleb tagada riigivaraga tehtavate tehingute kontrollitavus.
Seitsmendaks, metsamaal olemasoleva trassi puhastamisele mittelikviidsest puidust, s.o diameetriga alla 8 sentimeetri, ei pea laienema raietega kaasnevad protseduurid. Eelnõu kohaselt ei pea metsaomanik esitama metsateatist, kui tegemist on näiteks olemasoleva kraavi äärte või piirisihi puhastamisega, samuti liinialuste puhastamisega.
Kaheksandaks, eelnõuga vaadatakse üle raadamise menetlus ja kaotatakse dubleeriv ja topeltkontrolli sätestav regulatsioon. Raadamine on teatavasti raie, mille tegemiseks peab olema metsateatis. Keskkonnateenistus peab metsateatise menetlemisel kontrollima tegevuse seaduspärasust, seega raadamise korral selle tegemiseks õigusliku aluse olemasolu.
Üheksandaks, oma tarbeks puidu omandamisel, samuti ühe majapidamise otstarbeks küttepuude võõrandamisel ei pea esitama raieõiguse ning metsamaterjali müügi- ja ostutehingu teatist. Muudatus vähendab bürokraatiat ja loob võimaluse keskenduda tehingutele, kus maksupettuste oht on suurem. Muudatus on kaudselt seotud eelnõu kohase muutmisega, mille järgi võib metsaomanik oma kinnistult ühe aasta jooksul raiuda ilma metsateatist esitamata kuni 20 tihumeetrit puitu, kuid mitte enam kui kolm tihumeetrit metsamaa ühe hektari kohta.
Kümnendaks, seaduseelnõuga täpsustatakse vääriselupaikade kaitseks piiratud asjaõiguse seadmist. Vääriselupaiga kaitse lepingu sõlmimisel seatakse isiklik kasutusõigus riigi kasuks.
Üheteistkümnendaks, metsade majandamist käsitletakse kinnistuülesena, et tagada võimalikult hea metsade uuenemine. Eri omanikega kinnistutel võib olenemata langi laiusest üksteisega piirnevate raielankide kogusuurus olla edaspidi kuni seitse hektarit, välja arvatud loo ja sambliku kasvukohatüüpides.
Kaheteistkümnendaks, valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel edaspidi ka väljaspool kaitstavat loodusobjekti puistus, mis on saavutanud seadusega sätestatud raievanuse.
Kolmeteistkümnendaks, keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks vajalik riigimetsamaa pindala määratakse metsanduse arengukavas.
Ja viimaseks, kaotatakse loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks sobilike säilikpuude maksimaalne lubatud arv.
Pisut metsaseaduse koostamise protsessist. Muudatused metsanduses kavandatakse pikaajaliselt. Suuremad muudatused, mis seaduses tehakse, on juba aastaid tagasi läbi vaieldud, analüüsitud ning saanud ka heakskiidu Eesti Vabariigi Riigikogult, kes 2002. aastal kinnitas Eesti metsanduse arengukava kuni aastani 2010. Metsanduse arengukava raames vastu võetud otsused baseerusid põhjalikel analüüsidel, samuti viidi läbi keskkonnamõjude hindamine. Metsaseaduse muudatusettepanekute koondamist alustati ajast, mil see 7. juunil 2006 vastu võeti. Seaduse muutmisse on kaasatud metsanduse huvigrupid, kellelt laekus eelmise aasta sügisel hulgaliselt ettepanekuid. Seadus on kooskõlastatud ministeeriumidega ning läbinud keskkonnaministri metsandusnõukogu. Läbi on räägitud ka metsanduslike huvigruppidega. Muu hulgas tunnustas metsaseaduse muudatusi Euroopa maaomanike organisatsioon, kes on veendunud, et praegusi õigusakte tuleb muuta, ja selles suhtes liigub Eesti õiges suunas. Toetuskirjas leitakse, et puudub igasugune vastuolu metsaseadusega kavandatud muudatuste ning säästliku metsamajandamise ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise vahel. Muudatused peavad kindlustama, et metsaomanikud metsa majandavad, ja seetõttu peab seadus laskma metsaomanikul paindlikult oma metsaomandit kasutada, pakkuma vajalikku toetust ning aitama ehitada usaldussuhet riigi ja erasektori vahel.
Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ministrile küsimusi? Esimesena saab küsimuseks sõna kolleeg Villu Reiljan.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! See on nüüd säästlik ja jätkusuutlik metsandus, sellel on oma konkreetne sisu ja tavaliselt jätkusuutlikkuse üks mõte on ikka olnud see, et me tulevastele põlvedele jätame enam-vähem samas mahus ja samas kvaliteedis metsaressurssi. Muidugi tahavad metsaomanikud väga vabad  ja väga sõltumatud olla. Aga nagu sa tead, ma küsisin sinu osakonna pealikult, metsaosakonna pealikult just selle kultiveerimise kohta. Kas sa pead väga jätkusuutlikuks seda varianti, kus erametsas raiutakse umbes 10 000 hektarit aastas, millest lehtpuud on 37%, segapuistut 16%, okaspuud 46% ja 1% on veel midagi? Ja uuenemine on 66% lehtpuud, 11% segapuistut, ainult 18% okaspuud ja 5%  ei uuene üldse. Kas see on kindel jätkusuutliku metsanduse tunnus?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, need on need vaidlused, milline on jätkusuutlik metsandus ja kas metsapilt sellisena, nagu ta praegu on Eesti Vabariigis välja kujunenud, peapuuliikide kaupa, peaks säilima aastasadu või mitte. Tunnistan ausalt, et ka minul on sellele küsimusele väga keeruline vastata. Ma lugesin täna hommikul just ühte uudist, mis puudutab Soome metsandust. Soome metsateadlased soovitavad oma metsaomanikele istutada metsadesse rohkem lehist, kuna kliima soojenemise tõttu kuusk, mis on väga haiguskartlik, ei pruugi enam olla sobilik. Saja aasta pärast ei pruugi kuusk Soome metsades olla enam kõige mõistlikum puu. Selle tõttu otsustamine selle üle, kes täpselt, mida ja kus peab kultiveerima ja külvama ja kes peab ütlema metsaomanikule, et see õige puu on tingimata kuusk või mänd, on raske. Minu küsimus on, kas me peame seda vastutust riigi tasandil võtma.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Hea minister! Teie ettekandest kostab läbi asjaolu, et praegune kehtiv reglementeeritum ja teistlaadsem metsakäitlemiskord takistavat n-ö tooraine kättesaamist ja pidurdavat majandust. Millised on teie teadmised selle kohta, et olukord on selline, et ressursimahuka tootmise ja tööstuse nõudlus seda tüüpi toorme vastu on pisitasa vähenemas? Ennustatakse muutusi ajakirjandusäris, see muutub aina elektroonsemaks ja tänu sellele väheneb ka vajadus paberi järele. Kas seda on nendes kavandatavates muudatustes  arvestatud?

Tänan küsimuse eest! Minu seisukoht on selline, et tõepoolest, kui turul midagi muutub ja nõudlus tulevikus puidu järele hoopis väheneb, siis on see tingitud turusituatsioonist, kuid metsaomanikel peaks olema võimalus vastavalt oma tahtele oma omandit kamandada. Teine asi on see, et kui meil praegu valdavalt kvaliteetpuit, okaspuit läheb tegelikult ehituse tarbeks ja puitkonstruktsioonideks, siis tulevikus, nagu siin hommikul juttu oli põlevkivi arengukavast ja energiamajanduse arengukavadest, mis on Riigikokku tulemas, ilmselt veomassi osakaal energiatootmisel kasvab ja võib-olla palju olulisemaks muutuvad ka teised puuliigid. Seda, et puidu kasutamine võiks sellisel puhul väheneda, et metsa polekski vaja majandada, ma tegelikult ei usu.

Teiseks küsimuseks saab sõna kolleeg Villu Reiljan.

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selle lehisega on niimoodi, et lehis on okaspuu, seda tahaksin ma protokolli ära märkida. Soome ega Põhjamaad ei viljele loomulikult sellist metsanduspoliitikat, kus 10 000-hektarise uuendusraie puhul erametsanduses on igasugune, ma mõtlen külvi, looduslikule uuendusele kaasaaitamist, kultiveerimise maht 3000 hektarit ehk 30%. Seda ei viljelda, sest see on tupiktee. Ma ütleksin nii, et kõik metsaseadused on väga liberaalsed olnud. Seda seadust nüüd liberaliseeritakse veelgi raie suhtes ja liberaliseeritakse ka veel kultiveerimise suhtes. Kas te ei arva, et sellest saab karuteene? Või olete kindlad, et näiteks nelja aasta pärast hakatakse seda jälle uuesti tegema ja siis pannakse mõned asjad rohkem tasakaalu?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, metsaseadust liberaliseeritakse, tehakse pisut vabamaks. Mis puudutab metsa kultiveerimist ja taastamist, siis jah, see üks meetod, millest me siin räägime ja mis praegustes muudatustes on ära kaotatud, on tagatisraha tasumine. Samas on nõue, et mets peab olema kahe aasta jooksul taastatud ja kui viie aasta pärast ei ole näha, et metsa taastamine on vilja kandnud või kui mets ei ole taastunud loomulikul teel, siis on riigil õigus see metsa taastamine tellida ja sundida metsaomanikku need kulutused katma. Nii et selles mõttes see sund ei kao mitte kuhugi, metsa taastamine on igal juhul oluline ja vajalik ning see on ka selle skeemi kaudu tegelikult tagatud.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Helmer Jõgi.

Aitäh! Kolleegi eelmine küsimus tekitas minus soovi esitada ministrile järgmine küsimus. Kui riigimetsavalitseja peab iga kümne aasta järel uuendama ja tegema uue metsamajandamiskava, kas sellel on siis n-ö paduliberaliseerimise maiku juures metsanduse seisukohalt?

Mis puudutab riigimetsade majandamist, siis tõepoolest tahan öelda seda, et ega meie metsanduse kõige suuremad probleemid praegu ei ole kindlasti mitte riigimetsades. Probleem on erametsades, kus süsteemselt tehakse suhteliselt vähe. Aga tõepoolest, riigimetsamajandis koostatakse neid metsamajanduskavasid  nii või teisiti, sõltumata sellest, kuidas see siin seaduses kirjas on. Ja see nõue, et metsa tuleb iga kümne aasta tagant uuesti inventariseerida, on ka seaduses täiesti olemas, mis tähendab, et olukord on kontrolli all ja on kindlasti kontrolli all ka RMK-s.

Küsimuseks saab sõna kolleeg Mart Jüssi.

Aitäh! Hea minister! Ma küsiksin just selle teise sektori, erametsanduse ja metsamajanduskava kohta, mis uue seaduseelnõuga muutub mitte kohustuslikuks, vaid vabatahtlikuks. On arutatud, et inventeerimisega nagu asendatakse see kava oma olemuselt ja et see on soovituslik dokument, sest eeldatakse, et need inimesed, kes metsaga tegelevad, teavad ju, millega nad tegelevad. Mina olen siin saalis üks selline näide, et mul on mets ja ma ei tea, kuidas sellega tegelda. Kas te olete kindel, et selles suhtes vabatahtlikkus või järeleandmine metsamajanduskava kohustuse küsimuses ikkagi tagab heaperemeheliku metsamajandamise ja selle majandamise planeerimise?

Tänan selle küsimuse eest! Ma rõhutan veel kord, et metsamajanduskavad iseenesest ei kao kuhugi. Pealegi, sellest seaduseelnõust tulenevalt, just nimelt keskkonnaorganisatsioonidega toimunud kohtumiste ja arutelude tulemusena on seoses metsamajanduskavaga sisse viidud, võrreldes ministeeriumi esitatud projektiga, järgmine muudatus, mis ütleb, et koos inventariseerimisega koostatakse metsaomanikule metsamajandamiskava, välja arvatud juhul, kui ta seda ei soovi. Ma arvan, et metsaomanikud üldiselt soovivad seda kõik, kuigi see on seotud ka väikese kuluga. 70% kuludest katab riik ja 30% tuleb katta  metsaomanikul. Praegu on need hinnad umbes 200–300 krooni ühe hektari kohta metsamajanduskavade koostamisel. Ma siiski usun, et metsaomanikud koostavad endale kõik metsamajanduskavad. See on vägagi mõistlik. Küsimus on selles, kas see metsamajanduskava on seadusandlik dokument või ei ole. Praegu on ta olnud seadusandlik dokument, talle on löödud pitser peale, mis tähendab seda, et kui metsas on kas või mõni väiksemgi asi muutunud, siis tuleb see metsamajanduskava tellida uuesti, vastasel juhul metsas töid teostada ei saa. Praegu on metsamajanduskava selles seaduseelnõus soovituslik dokument ja aluse metsas töid teostada annab ikkagi metsateatis.

Suur tänu! Kolleegidel ministrile rohkem küsimusi ei ole. Läheme eelnõu lugemisega edasi. Ma kutsun kõnetooli keskkonnakomisjoni liikme kolleeg Rein Ratase.

Proua juhataja! Austatud keskkonnaminister! Auväärt Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon arutas käsitletavat metsaseaduse muutmise seaduse eelnõu 15. septembril. Komisjoni kümnest liikmest oli kohal üheksa. Selgitusi andsid keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Marku Lamp. Kohal oli ka Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna jurist Merike Laidvee. Härra minister rääkis oma põhjalikus seletuses komisjonile sellest, kuidas see eelnõu on menetluses olnud pikka aega, ettevalmistusfaasis poolteist aastat, kuidas läinudkevadised vaidlused on läbi arutatud ja valitsus on in corpore põhjalikult arutanud meile esitatud eelnõu. Ligikaudu kolmveerand neist praeguse metsaseaduse muudatusettepanekute sätetest on tehnilist laadi ja vaid veerand on sisulise tähendusega. Nagu minister siin juba mainis, on seaduseelnõu eesmärk vähendada bürokraatiat ja toetada erametsandust.
Komisjonis tekkis küsimus, kas eelnõu seaduseks muutmisel ei realiseeru tasapisi see reegel, et raiuda ja veel kord raiuda, ning metsa kultiveerimine jääb tagaplaanile. Keskkonnaminister andis siin küllaltki laiapõhjalise vastuse, et niisugust kavatsust – raiuda iga hinna eest – ei ole ja metsa taastamise sätted on nii seaduses kui  ka seaduseelnõus olemas.
Pikalt-laialt oli juttu metsamajanduskavade kohustuslikkuse kaotamisest ja poleemikat tekitas metsakategooriate kaotamine. Just selles noodistikus, et kas see ei tähenda siis ka metsa kaitsefunktsioonide tähtsustamise vähendamist. 20% riigimetsa miinimumnõude kaotamine metsaseadusest oli komisjonis tõsiseks arutelu objektiks. Samuti küsiti esinejate käest Keskkonnaministeeriumist, miks pole vähemalt seletuskirjas toodud eelnõu koostajate nimistus ühtegi teadlast? Kas siis teadlasi ei kasutatudki, teadlaste teeneid, nende soovitusi? Vastus keskkonnakomisjonile oli niisugune, et kasutati küll, aga see oli juba metsaseaduse eelnõu tooriku erinevates faasides, mis esitati ka mõningatele teadlastele. Selgitus, mille andis metsaosakonna juhataja, ei olnud päris ammendav. Komisjon otsustas – poolt 8 komisjoni liiget 9-st, ühtki vastuhäält ei olnud, 1 komisjoni liige jäi erapooletuks – lõpetada metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine ning teha Riigikogu esimehele ettepanek määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 8. oktoober kell 18. Olen rääkinud.

Suur tänu! Kolleegid! Kas teil on ettekandjale küsimusi? Küsimusi ei ole. Kolleegid! Kui te soovite avada läbirääkimisi fraktsioonide nimel, siis on selleks võimalus. Esimesena saab sõna Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel kolleeg Aleksei Lotman.

Head kolleegid! See eelnõu, mis on täna meie ette toodud, on juba märksa parem kui see, millega meid hirmutati umbes pool aastat tagasi. Selle tõttu avaldab Erakond Eestimaa Rohelised poolikut, aga täiesti siirast tunnustust ministrile ja tema meeskonnale selle eest, et selles küsimuses oldi märksa altimad ära kuulama kriitikat ja sellele ka konstruktiivselt reageerima kui mõnes teises küsimuses. Samal põhjusel ei hakka me katsetama koalitsiooni valmisolekut mobiliseerida piisavad hääled tööpäeva lõpus ega tee ettepanekut eelnõu siin saalis tagasi lükata. Rohelised on väga rahul ka sellega, et seda seadust ei ole liberaliseeritud mitte ainult selles mõttes, et on metsaomanikule antud voli natuke rohkem raiuda, vaid ka selles suunas, et on antud voli natuke vähem raiuda. Praegune seadus on sedavõrd jäik, et kohustab raiuma täpselt nii palju, nagu n-ö optimaalseks peetakse. See teine pool on meile vägagi hästi vastuvõetav. Kindlasti me siiski jagame paljusid nendest muredest, mida siin väljendas kolleeg Villu Reiljan, ja me oleme sügavalt veendunud, et sellel seadusel on veel parendamisruumi ning me esitame kindlasti oma parandusettepanekud. Aga siiski siinkohal meie tunnustus, et võrreldes nende varasemate versioonidega, on tegemist juba sellise seaduseelnõuga, millega täiesti võib edasi töötada. Aitäh!

Aitäh! Keskerakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Rein Ratas. Kaheksa minutit kokku, kolm minutit lisaaega.

Proua juhataja! Auväärt keskkonnaminister! Austatud Riigikogu liikmed! Mets ei ole olnud mitte ainult Eesti krooni kattevara, ta on olnud läbi aegade ikka sõna otseses tähenduses meie rahvuslik rikkus. Ta on olnud nii väärt asi, et siitsamast Pika Hermanni tornist nähtaval omaaegsel neljal Eesti saarel kehtestas metsakaitse sätted Erik Menved juba aastal 1297. Riik olevat halb peremees! Akadeemik Wiedemann toob esile ühe rahvatarkuse, mis ilmselt on pärit juba muinasajast, enne Läti Henriku aega. Ja papa Wiedemann, auväärt akadeemik, ütleb, et mets ja veel üks fenomen, mida ma praeguses kultuuriruumis ja kõnetekstis ei saa nimetada, on iga mehe päralt. Selle üle, kas riik on halb peremees või hea peremees, võib usinasti vaielda. Läinud aastasajad on siiski näidanud, et metsa vallas on riik olnud võrdlemisi hea peremees. Aitäh, härra Tamkivi, et te mainisite seda ka oma ettekandes, et riigimetsad on meil hoopis paremas seisus kui erametsad. Nii et riik on praegu hea või vähemalt suhteliselt hea metsaperemees. Metsaseaduse § 5 lõige 1 sätestab: keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20% Eesti Vabariigi maismaa pindalast. Menetletava seaduseelnõuga tahetakse see säte kaotada ja jätta riigimetsa osakaal määratavaks metsanduse arengukavaga. Sellega ei saa nõustuda vähemalt kahel põhjusel.
Esiteks, arengukava ei ole õigusakt, küll on seda aga seadus.
Teiseks, arengukava koostamine on avatud ajaliselt vägagi erisuunalistele tuultele, tõmbetuultest rääkimata. Pean mõistlikuks jätta 20% miinimumnõue metsaseadusesse. Metsakaitsefunktsioon on tuntud ja tunnustatud fenomen, on siis tegemist mikro- ja mesokliima kujundamise, maastikukaitse, pärandkultuurihoiu või elustiku mitmekesisusega. Tõepoolest, praegu on ju 70% meie metsadest tulundusmetsad ja 30% on kaitstavaid metsi, sealhulgas 10% meie metsadest on tugeva kaitserežiimiga majandatavad metsad. Seaduseelnõu § 11 teeb ettepaneku tunnistada kehtetuks metsaseaduse §-d 17–22, mis sätestavad metsakategooriad – tulundusmets, kaitsemets, hoiumets. Neil kategooriatel puuduvat seletuskirja järgi sisuline tähendus. No ei puudu küll! Need kategooriad annavad selge nimetuse ja selle nimetuse kaudu, kui on vaja, ka sisu, erinevat majandamise eesmärki ja ka erinevat sisu omavatele metsadele. Võib olla nõus selle seisukohaga, mis on käsitletava eelnõu seletuskirjas, et hoiumetsa olemus on avatud looduskaitseseaduses, kuna hoiumets on loodusreservaadis ja sihtkaitse vööndis asuv mets. Nõus. Metsaseaduse § 19 lõige 2 järgi määrab aga keskkonnaminister kaitsemetsaks metsa, mis asub kaitset vajaval kinnisasjal, näiteks looalal, luitel, uuristus- või deflatsioonialal, survelise põhjaveega alal etc, samuti seal, kus mets kaitseb asulat või rajatist tugeva tuule eest, müra eest, õhusaaste eest. Praegu keskkonnaministril oleva kaitsemetsa määramise õiguse võimalik kasutamine kohaliku omavalitsuse volikogu poolt vastavalt looduskaitseseadusele ei ole parim lahendus. See õigus on volikogul ka praegu, aga protsess ise muutub kohmakaks ja ilmselt raskesti realiseeritavaks. Ja veel. Me menetleme praegu Eesti võimsaimat loodusökosüsteemi – metsa – käsitlevat seaduseelnõu. Kehtiva seaduse muutmise ettepanekud selle eelnõu näol on rohked ja sisulised ning suuresti asjalikud, loomulikult.  Meie elu praktikas juhtub väga sageli, et suhteliselt väikese pinnaga detailplaneeringu korral nõutakse keskkonnamõju strateegilist hindamist. Kuidas kavandatav tegevus ikkagi keskkonda mõjutab? Seaduseelnõu keskkonnamõju hindamist Eesti õigus ei nõua, aga ta ka ei keela seda. Lähtudes heast tavast, heast keskkonnapraktikast, võiks seda siiski teha ka oluliste seaduseelnõude puhul, eeskätt just Keskkonnaministeeriumi poolt. Olen rääkinud.

Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg 8. oktoober 2008 kell 18. Eelnõu 327 esimene lugemine on lõpetatud.
Head kolleegid! Meie tänane täiskogu istung on lõppenud. Kena tööpäeva jätku teile!

Istungi lõpp kell 16.22.