Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Skip navigation

Riigikogu

header-logo

15:00 Istungi rakendamine

Esimees Ene Ergma

Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister! Alustame Riigikogu täiskogu IV istungjärgu teise töönädala esmaspäevast istungit. Kas lugupeetud kolleegid soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi? Palun, Vabariigi Valitsuse esindaja Aivar Rahno!

Valitsuse esindaja Aivar Rahno

Austatud proua esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna seitse seaduseelnõu: lennundusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts; muinsuskaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu,  eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister Laine Jänes; äriseadustiku ja karistusseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab valitsust justiitsminister Rein Lang; maksukorralduse seaduse ja sellega seotud teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab valitsust rahandusminister Ivari Padar; saneerimisseaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang; elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts; Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu, eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kultuuriminister Laine Jänes.

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun kõnetooli kolleeg Arvo Sarapuu!

Arvo Sarapuu

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Keskerakonna fraktsioon algatab Riigikogu otsuse eelnõu ettepaneku tegemiseks Vabariigi Valitsusele. See tuleneb sellest, et selle aasta viimase poolteise kuu ilmastikuolud on pannud Eesti põllumajandussektori raskesse olukorda. Pidevate vihmasadude tõttu on tänaseks koristatud kõigest kolmandik saagist ja sellegi kvaliteet on enamjaolt kehv. Teravili on mitmel pool ebasoodsate ilmade tõttu sasitud ja lamandunud. Põllumajandussektoris on viimastel aastatel märkimisväärselt investeeritud, jõudmaks järele Euroopa Liidu vastavale sektorile. Seetõttu võib väga paljudel tekkida raskusi liisingu‑ ja laenumaksetega, mis on võetud omaosaluse finantseerimiseks lisaks Euroopa Liidu makstavatele summadele. Kujunenud olukorras on vajalik Riigikogu sekkumine. Soovime teha Vabariigi Valitsusele järgmise ettepaneku. Leiame, et Vabariigi Valitsusel on viimane aeg moodustada kriisikomisjon, et leida lahendusi ja võimalusi olukorra leevendamiseks põllumajanduses. Komisjoni peavad kuuluma Riigikogu fraktsioonide, Vabariigi Valitsuse, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Evelyn Sepp

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Põhiseaduskomisjon otsustas algatada täna eelnõu Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmiseks. Eelnõu eesmärk on viia valimisseadused põhiseadusega kooskõlla. Poliitilise välireklaami eksponeerimise reguleerimiseks on teatavasti mitmeid põhiseadusega kooskõlas olevaid võimalusi. Eelnõu sisuks on naasta enne 2005. aastat kehtinud korra juurde, kui piiranguid poliitilise välireklaami eksponeerimisele, välja arvatud valimispäeval, ei seatud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh! Riigikogu juhatuse nimel olen vastu võtnud üheksa seaduseelnõu. Kui seaduseelnõud vastavad Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele, siis otsustab juhatus nende eelnõude menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu 4. detsembri 2002. aasta otsuse "Üleriigilise jäätmekava heakskiitmine" kehtetuks tunnistamine" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga ühinemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud lennundusseaduse ja relvaseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja Eesti Vabariigi töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud Bulgaaria Vabariigi ja Rumeenia Euroopa Majanduspiirkonnas osalemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud digitaalallkirja seaduse ja haldusmenetluse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse, rahvahääletuse seaduse ja Riigikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 10. septembril algatatud ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. septembril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja tervishoiuteenuse korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. septembril algatatud Euroopa keeleõppe raamdokumendis määratletud keeleoskustasemete kasutuselevõtust tulenevalt välismaalaste seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. septembril algatatud kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. septembril algatatud metsaseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. septembril algatatud loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on maaelukomisjon; Vabariigi Valitsuse s.a 11. septembril algatatud riigivaraseaduse §‑de 27 ja 34 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon.
Olen edastanud Riigikogu liikmete Kalle Laaneti ja Jüri Ratase esitatud arupärimise siseminister Jüri Pihlile.
Head kolleegid! Kolmapäeval osalevad infotunnis järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Ivari Padar ja välisminister Urmas Paet. Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Lugupeetud kolleegid! Läheme päevakorra kinnitamise juurde. Selle nädala päevakord on teie ees laudadel. Panen hääletusele selle nädala päevakorra. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Poolt hääletas 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.


1. 15:11 Arupärimine Euroopa sotsiaalharta täitmise kohta (nr 76)

Esimees Ene Ergma

Tänases päevakorras on arupärimistele vastamine. Esimese arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Mai Treial, Karel Rüütli, Villu Reiljan, Ester Tuiksoo ja Tarmo Mänd 5. juunil s.a. Arupärimine käsitleb Euroopa sotsiaalhartat. Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud peaminister! Rahvaliidu fraktsiooni liikmed esitasid teile arupärimise Euroopa sotsiaalharta täitmise kohta. Eesti on ratifitseerinud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta, mis on inimõiguste konventsiooni kõrval üks tähtsamaid dokumente. Kui te vastasite 21. mail s.a infotunnis meie küsimustele samuti Euroopa sotsiaalharta täitmise kohta, väitsite teie, härra peaminister, et Eesti täidab sotsiaalharta neid sätteid, millega Eesti on ühinenud. Samuti väitsite, et praegune pensionisüsteem on õiglane ja kindlustab pensioni maksmise sellises ulatuses, mis võimaldab eakatel inimestel äraelamise. Ometi on teada, et Euroopa sotsiaalharta üle järelevalvet pidav Euroopa sotsiaalõiguste komitee juba 2006. aastal oma järeldustes ütles, et Eesti ei täida kõiki sotsiaalharta sätteid. Nende hinnangul on minimaalse vanaduspensioni ja rahvapensioni tase selgelt ebapiisav ega kindlusta kaitset vaesuse vastu. Inimeste vaesusrisk koos vanusega kasvab ja suuremas vaesusriskis on üksi elavad vanurid. Eesti pensionisüsteem ei vasta sotsiaalharta standarditele, sest minimaalne vanaduspension ja rahvapension on väga madalad. Näiteks on rahvapension sel aastal 1913 krooni. Ka saavad meie töötajad valdavalt ebaõiglast palka, mis kandub üle pensionisüsteemi ja mõjutab negatiivselt hilisemat toimetulekut. Euroopa Nõukogu mõistes on õiglane palk töötasu, mis moodustab 68% keskmisest palgast, alla selle teenivate inimeste arv ei tohiks ületada 5% töötajate koguarvust riigis. Ka ei tohiks Euroopa sotsiaalharta artikli 12  § 1 kohaselt sissetulekut asendavad hüvitised langeda allapoole vaesuspiiri, mis on määratletud 50%‑ga leibkonnaliikme mediaansissetulekust. Praegune pensionisüsteem ei arvesta naiste ja meeste kohatist ebavõrdsust töösuhetes ega panust laste kasvatamisse. Ebaõiglust süvendab see, et kehtiva pensionikindlustussüsteemi kohaselt on ca 75%‑l töötajatest pensioniaasta koefitsient alla 1 ja nende inimeste tööpanus on ilmselgelt alavääristatud. Nii võime olla 20–30 aasta pärast olukorras, kus kolmandik inimestest saab nn rahvapensioni. Ka teisest sambast pole madalapalgalisel kolmandikul kuigivõrd tuge, sest miinimumpalgaga jääb panus teise sambasse väikeseks. Kehtiv pensionisüsteem kannab praegused suured palgaerinevused üle pensioniaega. See tähendab, et aastakümne pärast elab umbes kolmandik eakaid inimesi allpool vaesuspiiri.
Sellega seoses oleme, härra peaminister, esitanud teile seitse küsimust ja ootame nendele vastust. Millal kavatseb valitsus asuda täitma Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi neid sätteid, millest seni kinni peetud ei ole, eelkõige harta artikli 12 § 1 ja artikli 13 § 1 nõudeid? Mida ja millal kavatseb valitsus ette võtta, et Eesti ühineks Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi senini ratifitseerimata sätetega, mida on soovitanud Euroopa sotsiaalõiguste komitee? Mida ja millal kavatseb valitsus ette võtta, et muuta pensionisüsteem õiglasemaks ning tasakaalustada pensionisüsteemis tööpanusest sõltuv ja solidaarselt tulenev osa? Järgneb veel neli küsimust. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Aitäh, kolleeg Mai Treial! Palun, härra peaminister, kõnetool on teie!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie arupärimisele. Ma loen ette ka küsimused. Nendest neli loeti küll just äsja ette, aga arusaadavuse ja jälgitavuse mõttes on mõistlik, kui ma nad uuesti ette loen.
Esimene küsimus: "Millal kavatseb valitsus asuda täitma Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi neid sätteid, millest seni kinni peetud ei ole, eelkõige harta artikli 12 § 1 ja artikli 13 § 1 nõudeid?" Euroopa sotsiaalõiguste komitee on teinud Eesti poolt 2005. aastal esitatud aruande põhjal järelduse, et meie pensionide alammäärad on liiga madalad, sest jäävad allapoole vaesusläve. Selle aruande aruandeperioodiks olid aastad 2003 ja 2004. Võrreldes nimetatud aruandeperioodiga on pensionide suurus vahepeal oluliselt tõusnud, seda johtuvalt nii indekseerimisel põhinevast tõusust kui ka poliitilistele otsustele toetuvatest pensionide täiendavast tõstmisest. Keskmine vanaduspension 44‑aastase tööstaaži korral oli 1. aprilli 2008. aasta seisuga 4560 krooni, see on peaaegu kaks korda kõrgem kui 2004. aastal samal ajal. Lühema tööstaaži korral on pensionid veelgi kiiremini kasvanud. Näiteks oli rahvapension 2004. aasta 1. aprilli seisuga 990 krooni kuus ja 1. aprilli seisuga aastal 2008 oli see 1913 krooni kuus. Vanaduspension 15‑aastase staaži puhul oli 1. aprillil 2004 1223 krooni, s.a 1. aprillil oli see 2675 krooni. Keskmine vanaduspension oli seisuga 1. aprill 2008 44‑aastase tööstaaži puhul 4560 krooni kuus, kuid 1. aprillil 2004 oli see 2305 krooni kuus. Euroopa sotsiaalõiguste komitee on teinud samal ajal järelduse, et olukord Eestis ei vasta parandatud ja täiendatud harta artikli 13 lõike 1 tingimustele, kuna üksi elavatele isikutele makstava sotsiaalabi suurus on ebapiisav. See järeldus põhineb peamiselt toimetulekutoetuse analüüsil. Toimetulekutoetus, erinevalt toimetulekupiirist, ei ole fikseeritud summa, vaid selle suurus sõltub taotleja ja tema pere liikmete sissetulekust ning eluruumi alalistest kuludest. Aasta-aastalt on toimetulekutoetuse summa taotleja kohta kasvanud, samal ajal kui saajate arv on vähenenud. Paralleelselt on tõusnud ka toimetulekupiir. Kui aastal 2004, millele toetuvad harta järeldused, oli toimetulekupiir 500 krooni, siis sel aastal on see 1000 krooni ehk on kahekordistunud. Samas on toimetulekupiir vaid üks kriteerium toimetulekutoetuse määramisel. Lisaks kuu netosissetulekule on olulised ka seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulud, mis paljudel juhtudel võivad ületada toimetulekupiiri summa. Seega ületab isikutele makstav toimetulekutoetus paljudel juhtudel toimetulekupiiri. Täiendavalt peab silmas pidama, et toimetulekutoetus, mille suuruse kujunemisel on toimetulekupiiril oluline roll, ei eksisteeri eraldiseisvana. Olulist mõju sellele avaldavad majanduse ja tööturu tingimused, eluaseme‑ ja muud tarbimiskulud, sotsiaalkindlustushüvitised, peretoetused, mitmed teised sotsiaaltoetused ja palju muud. Kavas on tõsta ka edaspidi toimetulekupiiri selliselt, et inimestele oleksid tagatud minimaalsed elatusvahendid toidule ning muudele kaupadele ja teenustele.
Teine küsimus: "Mida ja millal kavatseb valitsus ette võtta, et Eesti ühineks Euroopa sotsiaalharta ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi senini ratifitseerimata sätetega, mida on soovitanud Euroopa sotsiaalõiguste komitee?" Eesti ratifitseeris parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta 11. septembril 2000 ning on selle 98 lõikest enesele siduvaks tunnistanud, st ratifitseerinud, 79 paragrahvi. Ratifitseerimisega võttis Eesti endale suuremad kohustused, kui harta ratifitseerimiseks vajalik minimaalne standard ette näeb. See number on teadupärast 63 numereeritud paragrahvi. Ratifitseerimata sätete osas on Euroopa sotsiaalõiguste komitee leidnud, et teatud sätted võiksime kohe täiendavalt ratifitseerida, sest tõenäoliselt suudame neid ka täita või siis ei oleks nende sätete ratifitseerimise ja järgimisega seoses suuremaid takistusi. Samas on komitee leidnud, et mõne sättega võib Eestil raskusi olla, mistõttu nende ratifitseerimine võiks olla pikemaajalisem eesmärk.
Kolmas küsimus: "Mida ja millal kavatseb valitsus ette võtta, et muuta pensionisüsteem õiglaseks ning tasakaalustada pensionisüsteemis tööpanusest (palga suurusest) sõltuv ja solidaarselt (tööaastate alusel) tulenev osa?" Valitsusliidu programm aastateks 2007–2011 näeb ette pensionide kahekordistamise nelja aastaga. Selleks on tehtud pensionisüsteemis mitmeid muudatusi. Muudatuste tegemisel arvestatakse pensionisüsteemi õiglust, samuti vastavust riikliku pensionikindlustuse eesmärkidele ning finantspoliitikale. Üks olulisem muudatus oli riiklike pensionide indekseerimise muutmine. Riigikogu võttis 14. novembril 2007. aastal vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse, mille alusel muudeti varem kehtinud pensionide indekseerimise süsteemi. Nimelt indekseeriti siiamaani pensione iga aasta aprillikuus pensioniindeksiga, mille suurus sõltus pooles ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ehk hinnatõusust ja pooles ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastasest kasvust ehk üldisest palgatõusust. Muudatuste kohaselt hakatakse pensione indekseerima indeksiga, mis sõltub 20% ulatuses tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80% ulatuses sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa aastasest kasvust. Teiseks, kuna riiklik vanaduspension on suuresti solidaarsuspõhimõttele tuginev hüvitis, siis viidi seadusesse sisse pensionide indekseerimise teine muudatus, millest tulenevalt suureneb aasta-aastalt pensionide kõigile võrdse osa ehk baasosa osakaal pensionivalemis. Muudatuse tulemusena suurendatakse 1. aprillil pensioni baasosa indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal suurendatakse aastahinnet indeksiga, mille kasvuosa on läbi korrutatud koefitsiendiga 0,9. Sellega võimendub solidaarsuspõhimõte veelgi. Just viimase muudatuse tulemusena hakkab pensionivalemis järjest enam suurenema pensionide baasosa suurus, mis suurendab pensionisüsteemi n-ö solidaarsuskomponenti veelgi, sest tänu baasosa osakaalu järkjärgulisele suurenemisele väheneb järjest vahe suuremapalgaliste ja väiksemapalgaliste riiklikes pensionides. Küll võib aga vastuseks sellele küsimusele öelda, et maailmas pole ühtki riiki, mille pensionisüsteem oleks õiglane, see tähendab, kõigi arvates õiglane.
Neljas küsimus: "Kas ja millal on valitsusel kavas siduda rahvapension ja pensioni baasosa arvestusliku elatusmiinimumiga ning tõsta keskmine vanaduspension 50%‑ni keskmisest netopalgast ning võrdsustada laste kasvatamine pensioniõigusliku staaži arvutamisel täiskohaga töötamisega?" Esiteks, rahvapensioni ja pensioni baasosa otsest sidumist arvestusliku elatusmiinimumiga ei ole praegu kavandatud. Sellised soovitatavad automaatsed sidumised eeldaksid tänasest, s.o sotsiaalmaksupõhisest pensionisüsteemist loobumist, mida praegune valitsuskoalitsioon ei hakka isegi arutama. Küll on teie nimetatud eesmärgi sisulist saavutamist silmas peetud pensionide baasosa ennakkasvu põhimõtete rakendamisega. Sellest oli juttu juba minu vastuses eelmisele küsimusele. Teiseks, valitsusliidu eesmärk on pensionide kahekordistamine nelja aastaga. Liikumist kõnealuse 50% piiri poole näitab kas või pensionide ennakkasv võrreldes palkadega viimasel aastal. 1. aprillil 2007 moodustas keskmine pension sama aasta esimese kvartali keskmisest netopalgast 42,2%, tänavu oli see suhtarv tõusnud 45,4%‑ni. Kolmandaks, ema või isa pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse kaks aastat iga lapse kohta, keda ta enne 1998. aasta 31. detsembrit oli kasvatanud vähemalt kaheksa aastat. Pensioniõigusliku staaži hulka arvatakse ka väikelapse eest hoolitsemise aeg kuni lapse 3‑aastaseks saamiseni. Pensionikindlustusstaaži hulka arvatakse aeg, mil isiku eest makstakse sotsiaalmaksu. See säte toimib alates 1999. aastast. Riik maksab isiku eest sotsiaalmaksu lapse 3‑aastaseks saamiseni. Sotsiaalmaksuseaduses ettenähtud juhtudel maksab riik last kasvatava vanema eest sotsiaalmaksu kauemgi. Sotsiaalmaksu maksmine tagab inimesele maksu maksmise perioodi eest pensionikindlustusstaaži. Näiteks, kui sotsiaalmaksu on makstud ühe aasta eest, arvestatakse emale või isale üks aasta pensionikindlustusstaaži.
Viies küsimus: "Mida ja millal kavatseb valitsus ette võtta, et tagada eakatele vajalike sotsiaalhoolekande‑, tervishoiu‑ ja muude teenuste parem kättesaadavus?" Eakatele pakuvad hoolekandeteenuseid kohalikud omavalitsused. Sotsiaalhoolekande seaduse alusel osutatakse eakatele järgmisi teenuseid: hooldamine hoolekandeasutuses, päevakeskuseteenus ja koduteenused. Riik toetab muu hulgas kohalikke omavalitsusi nende haldussuutlikkuse suurendamisel, seda nii rahaliselt kui ka nõustajana. Sotsiaaltöötajate ja sotsiaalteenuste osutajate haldussuutlikkuse tugevdamiseks korraldab Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond näiteks regulaarselt teabepäevi kohalike omavalitsuste ja maavalitsuste sotsiaaltöötajatele, samuti hoolekandeteenuste osutajatele. Eraldi teabepäevi ja arutelusid korraldatakse konkreetse sihtrühmaga tegelevatele sotsiaaltöötajatele, näiteks lastekaitsetöötajate teabepäevad, eakate ja puudega inimestega tegelevate sotsiaaltöötajate infopäevad ja muud sellised. Hooldajatoetuse maksmise üleandmisega kohalikele omavalitsustele 2005. aastal anti neile võimalus ise hinnata eakate toimetulekut ja abivajadust ning osutada vajadustepõhiseid hoolekandeteenuseid. Täiskasvanud puudega inimeste hoolekande rahaliste vahendite arvestamine kohaliku omavalitsuse tulubaasis võimaldab lisaks toetuste maksmisele ja teenuse osutamisele kulutada rahalisi vahendeid ka teenuste parendamiseks. Planeeritud on mitmeid tegevusi hooldusravivõrgu arengukavas, selle edasiarendusena on Sotsiaalministeeriumis koostatud õendusabi ja hooldusabi integreeritud teenuste kontseptsioon. Selle aasta suvel alustati ka maakondlike hooldusravi arengukavade ülevaatamist, mille käigus täpsustatakse hooldusravi‑ ja hoolekandeteenuste integreeritud osutamisele suunatud asutuste investeeringuvajadust. Ainuüksi õendushoolduse arendamiseks on valitsus kavandanud kasutada aastail 2007–2013 Euroopa Liidu struktuuritoetusi 431 miljonit krooni. Oluliselt tõhusamaks on kavas muuta puudega eakatele inimestele osutatavat rehabilitatsiooniteenust, eesmärgiga parandada nende iseseisvat toimetulekut. Riiklikult rahastatavate rehabilitatsiooniteenuste raames on puudega eakatele vastavalt nende rehabilitatsiooniplaanis planeeritud tegevuskavale ette nähtud piiratud mahus füsioterapeuditeenust, logopeediteenust, psühholoogiteenust, loovus‑ või tegevusterapeuditeenust, sotsiaaltöötajateenust ja eripedagoogiteenust. Rehabilitatsiooniteenuse raames on puudega eakatele ette nähtud rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajaks vajaduse korral majutusteenus ja transpordikulude hüvitamine.
Kuues küsimus: "Mida ja millal kavatseb valitsus ette võtta, et tagada eakatele tõhusa sotsiaalse nõustamissüsteemi väljaarendamine?" Osaliselt vastasin ma sellele küsimusele juba eelnevale küsimusele vastates. Lähtudes subsidiaarsuspõhimõttest on nõustamisteenus viidud inimesele kõige lähemale – kohaliku omavalitsuse tasandile.

Esimees Ene Ergma

Härra peaminister! Teie aeg on läbi. Palun küsimusi! Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Ausalt öeldes, ega me konkreetset vastust ei saanud, kas Eesti täidab sotsiaalharta nõudeid või ei täida neid nõudeid, millega Eesti on ühinenud. Teadaolevalt on järgmisel aastal tulemas päris palju hinnatõuse, mis mõjutavad meid kõiki, kahtlemata ka neid, kelle sissetulek on alla keskmise, kes saavad alampalka, kes saavad madalat pensioni. Minu küsimus on selles: kas te olete analüüsinud, millised tagajärjed võivad neid inimesi järgmisel aastal ees oodata ja missuguseid abinõusid nende suhtes järgmisel aastal rakendatakse, et nad ei langeks veelgi rohkem vaesusesse ja et vaesuses olijaid ei tuleks juurde?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Nagu juba öeldud, on valitsus kavandanud suurendada järgmise nelja aasta jooksul pensione kaks korda. 1. aprillist s.a tõusid pensionid 21,6%. See oli märksa rohkem, kui oli tarbijahinnaindeksi tõus. Seega on valitsus oma eesmärgi graafikus. Pensionitõusud peavad kavandatud mahus jätkuma ka tulevikus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Meeldiv on just siit sõnasabast kinni hakata. Selle nelja aasta aritmeetika ei ole minule kunagi arusaadav olnud. See oli tõesti Reformierakonna lubadus – kahekordistada nelja aastaga. Samas räägivad numbrid natuke teist keelt. Ütleksin nii, et 2007. aastaks, kui see lubadus välja käidi ja koalitsioonileping tehti, oli keskmine vanaduspension 3700 krooni juures. Korrutades kahega, peame saama 2011. aastaks 7400–7500 krooni. Kui muudeti pensionisüsteemi ja võeti vastu muudatused, siis prognoositi 2011. aastaks 6400–6500 krooni ehk puudu jääb 1000 krooni. Kas valitsuskoalitsioon kavatseb erakorralisi pensionitõuse või riikliku pensionisüsteemi muudatusi, et saavutada nelja aastaga pensionide kahekordistamine?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Nagu austatud küsija teab, olid meil valimised 2007. aastal. Me rääkisime 2006.–2007. aasta pensionitasemest, s.o tasemest enne 1. aprilli 2007. Siis oli keskmine pension 3136 krooni. Seega mitte 3500, mida teie nimetasite, vaid 3136 krooni. Aga see 21,6%‑ne tõus sel aastal kinnitab, et valitsus võtab pensionide suurendamist väga tõsiselt. Ma olen küll kindel selles, et pensionid suurenevad järgmise nelja aasta jooksul, see aasta kaasa arvatud, kahekordseks, võrreldes 2006. aasta ja 2007. aasta alguse tasemega.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Jaanus Marrandi

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Praegu on iga päev näha, kuidas sotsiaalsed riskigrupid satuvad järjest suurema surve alla, väga paljus ka valitud vale majanduspoliitika, valede oletuste ja aluste tõttu. Me näeme eelarvepoliitikast lähtuvalt bussipiletite kallinemist, arstimite kallinemist. Olukord läheb üsna keeruliseks väga paljude inimeste jaoks. Teisalt olete te väga selgelt seisnud just nimelt üksikisiku tulumaksu protsendi jätkuva alandamise eest, mis keskmise palgaga inimesele tooks võib-olla 100 krooni kuus raha juurde. Sotsiaalsetelt riskigruppidelt läheb praegu kaudsete maksude kaudu välja igal juhul oluliselt rohkem kui 100 krooni kuus. Kuidas te praeguste teadmiste valguses hindate, kas kaotus on inimeste jaoks suurem või oleks ikka jätkuvalt väga palju abi, nii nagu te varem väitsite, sellest üheprotsendilisest maksulangetusest?

Peaminister Andrus Ansip

Jah, mina olen oma seisukohas kindel. Eesti majandust elavdaks oluliselt see, kui me üksikisiku tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu määra alandaksime. Eestis on tööjõu maksukoormus teatavasti ebaproportsionaalselt suur. Kui me võtame tulumaksu koos sotsiaalmaksuga, siis nende kahe maksu summa poolest me oleme Euroopas esimeste hulgas. Tänu sellele, et tulumaksu määra on juba alandatud 26%‑lt 21%‑le, me nihkume esimestest kaugemale, keskmike hulka, kuid midagi niisugust, mida majandust elavdavaks pidada, meie tööjõu maksukoormuses praegu kindlasti ei ole. Soomes on otsustatud järgmisel aastal üksikisiku tulumaksu määrasid kõikides astmetes alandada 1%, vähemalt on valitsus ajakirjanduse andmetel sellise ettepaneku teinud. Miks seda tehakse? Eesmärk on majanduse elavdamine. Täpselt sama eesmärki on teeninud ka Eestis tulumaksu määra alandamine. Ma ei ole nõus teie hinnanguga, nagu meil oleks vale majandusmudel ja majanduspoliitika. See liberaalne avatud majanduse mudel, mida Eestis on kasutatud, on Eestile toonud väga suurt edu. Teatavasti on viimase kümne aasta jooksul olnud keskmine majanduskasv Eestis 7,0% aastas ja selle kümne aasta keskmise sisse on rehkendatud ka 1998. aasta, mil kolme kvartali jooksul oli majanduskasv negatiivne ehk oli tegemist majanduslangusega ja aasta summaarne majanduskasv oli ümmargune null. Eestist kiiremini on viimase kümne aasta jooksul kasvanud vaid Iirimaa majandus, kus keskmine aastakasv kümne aasta jooksul on olnud 7,1%. Iirimaa on ka praegu majanduslanguses. Ma küll ei kujuta ette, et keegi Iirimaal või mis tahes teises Euroopa riigis kiruks 7%‑list kümne aasta keskmist majanduskasvu ja ütleks, et kuna majandus on tsükliline, siis tuleb tunnistada, et kõik eelnevalt saavutatu on vale majanduspoliitika tulemus.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Ester Tuiksoo

Tänan väga, proua juhataja! Austatud peaminister! Riikides, kus järgitakse sotsiaalharta nõudeid, eraldatakse Euroopas keskmiselt sotsiaalseks kaitseks kuni 28% SKT-st. Eestis on see 16–18%. Mis te arvate, lugupeetud peaminister, millise aja jooksul on Eestil võimalik jõuda Euroopa keskmiste riikide hulka selles osas?

Peaminister Andrus Ansip

Ma ei tahaks hakata praegu prognoosima. Ja teiseks, ma ei taha ka eesmärgi püstitusega väga nõus olla. Meie pensionisüsteem on ekspertide hinnangul üks kõige elujõulisemaid Euroopas ja see on rajatud teatavasti kolmele sambale, mitte niivõrd riigieelarve tuludele. Ma usun, et  leidub veel mitmeid teisi riike, kes võtavad meie pensionisüsteemist eeskuju oma pensionisüsteemide loomisel.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Karel Rüütli

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Missugune on praegu vaesuspiir ja milliseks see kujuneb lähiaastatel pärast praeguse valitsuse otsuseid? Kui palju inimesi langeb lähiaastatel veel vaesuspiirile?

Peaminister Andrus Ansip

Vaesuspiir on muutuv number. Seda ma ka oma eelnevas vastuses mainisin. Ma ei hakka seda täpset krooni siit paberitest uuesti üles otsima, aga stenogrammist te leiate selle numbri kindlasti. Ma võin teile kinnitada, et Eestis ei ole vaesus süvenenud, vaatamata sellele, et mõned on püüdnud seda kangesti väita. Kui te vaatate leibkonna liikmete sissetulekute ebavõrdsuse näitajaid Eesti Statistikaameti andmetel, siis te näete, et kõige suurema sissetulekuga isikute ja kõige väiksema sissetulekuga isikute 20% erinevus on aasta-aastalt vähenenud. Ehk siis kvintiilide suhte kordaja oli aastal 2000 6,3-kordne, see on ülemise ja alumise 20% erinevus. Praeguseks on see 5,6 korda. Väga selge tulude jaotamise ühtlustumise tendents paistab sellest statistikast välja. Sama kinnitab meile ka Gini koefitsient. Aastal 2000 oli see 36% ja praegu on ta 33,5%. Muide, neid riike Euroopa Liidus ei ole just palju, kus Gini koefitsient alaneks ehk kus tulude jaotumise ebaühtlus väheneks. Kui vaadata leibkondade (enne ma rääkisin leibkonna liikmete sissetulekutest) rikkaima ja vaesema 20% sissetuleku erinevust, siis siin torkab silma täpselt samasugune tendents. 1996. aastal oli selle ülemise ja alumise 20% vahe 6,38 korda, isegi 6,387 korda. Aastal 2000 kasvas see suuremaks, olles 6,68 korda. Seejärel aastal 2007 oli see langenud läbi aegade kõige madalamaks ehk oli siis 5,28 korda. Tulude jaotumise ebaühtlus on Eestis Eesti Statistikaameti andmetel oluliselt vähenenud. Eelkõige on see tulude jaotumise ebaühtluse vähenemine minu hinnangul seotud sellega, et meie tööhõive on praegu küllalt suur, peaaegu 70%. Aastal 2000 oli meil tööpuuduse näitaja 14% praeguse 4% vastu. Kui inimestel ei ole tööd, siis ei ole ka tulusid ja loomulikult see kajastub ka 20% kõige väiksema sissetulekuga ja 20% kõige suurema sissetulekuga isikute võrdluses. Seega: tulude jaotumise ühtlustumine Eestis on senini olnud selge tendents.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Villu Reiljan!

Villu Reiljan

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Vastates proua Tuiksoo küsimusele,  hakkasite te rääkima meie pensionisüsteemi väga suurest elujõust, mida kogu maailm imetleb. Aga küsimus oli ju tegelikult hoopis milleski muus! Ega te ei taha ometi tõepoolest väita, et kõik sotsiaalkaitsekulutused ongi ainult pensioniküsimused?

Peaminister Andrus Ansip

Ei ma nüüd seda väida. Aga paljudes riikides on pensionide osatähtsus sotsiaalkulutustes suurem, kui see on Eestis. Nii et kõige olulisema osa moodustavad pensionid ka Eesti sotsiaalkuludes. Muude sotsiaalkulutuste puhul ei peaks me praegu minu hinnangul mitte vaatama nii palju seda, kuidas me saaksime neid summasid iga hinna eest suurendada, vaid eelkõige tuleks vaadata seda, kuidas neid kulutusi saaks võimalikult efektiivselt teha. Te tahate kindlasti näiteid. Me maksame lapsetoetust 300 krooni lapse kohta ühtlaselt kõigile lastele ja me kulutame niiviisi aastas 700 miljonit krooni. Ma olen veendunud, et 20% lastest ei aita see 300 krooni kuus kuigivõrd, nendele oleks vaja märksa rohkem kui 300 krooni kuus, aga maksumaksja võimalused on piiratud, ta ei ole võimeline rohkem maksma. Ehk ütlete, missuguseid makse me peaksime tõstma? Samas 4/5 inimestele ei ole see 300 krooni vajalik ega ka mingiks oluliseks abiks. Öelge, miks meie laps, ma mõtlen, minu ja minu abikaasa laps peaks saama lapsetoetust 300 krooni kuus? Kõigile maksumaksjatele, ka Riigikogu liikmetele on minu palk teada ja ka minu abikaasa palk on tublisti üle Eesti keskmise palga. Mis efektiivsusest saab kõnelda siis, kui riik lihtsalt kogub vaevaliselt maksuraha kokku ja siis külvab ta selle  ühtlase kihina lennukilt üle terve Eestimaa? Kulude efektiivsuse suurendamisega on meil veel vaja palju vaeva näha. See oli ainult üks näide.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Hea peaminister! Kas muutused majanduskliimas ja majandusprotsessis praegu üldse suurendavad tulevikus seda rikkuse ja vaesuse erinevust või millisel moel majandusmuutused vaesuse küsimust üldse muudavad? On ju selge, et vähemaks jääb ka suurema sissetulekuga inimesi. Seda enam, kui paljude sissetulekud on seotud sotsiaalmaksuga mitte maksustatud tuludega.

Peaminister Andrus Ansip

Ilmselt on küsijale suurepäraselt teada, et muutused majanduses kajastuvad ka sissetulekute jaotumise ühtluses või ühtluse vähenemises, s.o ebaühtluse suurenemises. Kui tööpuudus suureneb, siis nende isikute arv, kes ei saa palka, suureneb ja loomulikult on nende sissetulekud suhteliselt väikesed. Järelikult ka nendesamade eespool juba nimetatud tulukvintiilide erinevused saavad vaid suureneda, mitte väheneda.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Palun, kolleeg Mai Treial!

Mai Treial

Austatud proua juhataja! Austatud peaminister! Kui te rääkisite sellest, et pensionid suurenevad ka järgmisel aastal ja peaaegu kahekordne tõus peaks ees ootama aastaks 2011, siis ühest küljest on see õige ja teisalt ei ole ka. Kui me vaatame pensioni arvulist suurust, siis see on nii, aga kui me vaatame pensioni ostujõudu, siis see küll ei suurene kaks korda. Küll aga on ikkagi mure väikese pensioni saajatel, samuti rahvapensioni saajatel. Te ütlesite, et  sellel aastal on rahvapension 1913 krooni. Aga on teada ka see, et elatusmiinimum oli juba möödunud aastal üle 2100 krooni. Kas te tõesti arvate, et sellega on võimalik ära elada nendel inimestel, kes saavad rahvapensioni, või nendel inimestel, kes saavad pensioni, mis on arvestatud rahvapensionist – töövõimetuspensioni ja samuti toitjakaotuspensioni. Meie arvates ei taga kindlasti kaitset vaesuse vastu need meetmed, mis on eelolevatel aastatel tulemas seoses pensioni tõusuga. Tarbijahinnaindeksi osatähtsus pensioniindeksis on vaid 20%, aga juba praegu on inflatsioon väga kiiresti tõusnud ja prognoosid näitavad, et see tõuseb ka edaspidi. Samas ei ole me näinud, et Vabariigi Valitsus oleks midagi olulist ette võtnud inflatsiooni ohjeldamiseks. Pensioni baasosa peaks olema võrdne elatusmiinimumiga, see tähendab, et saaks kaitstud vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis võimaldab inimesel säilitada ja taastada töövõimet,  rahuldada esmatarbevajadused toidu, riietuse, eluaseme osas ja teha minimaalselt muid kulutusi. Võib öelda, et kahjuks ei hooli Eesti riik paljudest oma inimestest siin riigis ega soovi hakata edaspidi hoolivust üles näitama. On kurb, et te oma vastustes ei olnud konkreetne ega ole ka valmis asuma dialoogi eakate ja puuetega inimeste ühendustega, samuti teeb meile muret see, et Vabariigi Valitsuses ei peeta kinni kirjadele vastamise korrast. Märtsikuus toimunud Rahvaliidu sotsiaalfoorumi järel Vabariigi Valitsusele saadetud ettepanekud on tänaseni ametliku kirjaliku vastuseta. Ma ei tea, kas te ei ole tegelikku olukorda ilustades olukorra tõsidusest aru saanud või eksitate te teadlikult avalikkust ja meid siin Riigikogus. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Mai Treial! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.


2. 15:54 Arupärimine kutseõppe kohta Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas (nr 78)

Esimees Ene Ergma

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Inara Luigase, Jaak Aabi ja Toivo Tootseni 18. juunil s.a esitatud arupärimine kutseõppe kohta Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister ja head kolleegid! Tallinnast kaugel, Valgamaal, looduskaunis Helme vallas asub üks Eesti vanemaid maakutsekoole. Juba ammustel mõisaaegadel anti seal nii põllumajandus- kui ka kodumajandusõpet. Nüüd, viimasel aastakümnel, on igal sügisel hõljunud Helme kutsekooli kohal oht, et kohe-kohe pannakse see kool kinni ja õpetamine lõpetatakse seal ära. Ka praegune valitsus pole sealsete õpilaste vastu erilist soojust üles näidanud, taas on kooli kinnipanemise oht. Sel sügisel uusi õpilasi enam vastu ei võetud. Õpivad need, kes seal olid, uusi erialasid pole ka avatud. Ja ometi on Valgamaa lastevanemad, noored, lapsed ise ja need õpilased, kes tahaksid sinna õppima minna, väga selle õppeasutuse tegevuse jätkamise poolt. Ja tugevalt toimib seal Valgamaal ka nn jätkuprotsess: ise Helmes hariduse saanud emad-isad tahavad kindlasti saata sinna õppima oma lapsi ja lapsed läheksid hea meelega sinna. Ühesõnaga: oli üks korralik kutsekool, kust tulid välja tublid Eesti põllumehed ja kodumajanduse asjatundjad, aga mis on nüüd nii taandarenenud, et temast polegi eriti mõtet rääkida. Kuid räägime ainult sellepärast, et näiteks kohalik vallavolikogu Helmes on teinud korduvalt otsuseid ning püüdnud seda kutseõpet säilitada, taotledes Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna munitsipaliseerimist. Kuid kahjuks on haridus- ja teadusminister härra Lukas olnud selle taotluse rahuldamise suhtes eitaval seisukohal. Sama negatiivset suhtumist on välja näidanud ka Eesti Vabariigi valitsus eesotsas teiega, hea peaminister. Ja siit tuleb meil viis küsimust, et võib-olla te natuke valgustaksite, miks on meil selline, noh, mitte kõige ilusam suhtumine ühesse vanasse, heasse, kaunisse maakutsekooli. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Heimar Lenk! Palun, härra peaminister, teil on võimalus vastata!

Peaminister Andrus Ansip

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie küsimustele. Aga enne, veel kui ma vastama hakkan, ütlen, et nii nagu teil on Helmega seotud ilusad mälestused, nii on ka minul Helmega seotud väga ilusad mälestused. Ma olin seal millalgi pärast 7. klassi spordilaagris ja see oli äraütlemata põnev suvi minu elus.
Aga nüüd esimene küsimus: "Kas Teie arvates on vallavalitsusel vale seisukoht, kui ta taotleb oma piirkonnas kutsehariduse säilitamist ja selleks ka riigipoolset toetust loodab?" Kindlasti ei ole see vale seisukoht, kui vald tahab ja suudab tagada õppijatele tänapäeva nõuetele vastava kutsehariduse. Siin ei saa aga tegutseda uisapäisa. Sellised otsused vajavad tõsist eeltööd, et kaotajateks ei jääks õpilased. See on otsus, mis nõuab erakordset vastutustunnet kõigi osaliste poolt. Teatavasti esitas Helme Vallavolikogu 2006. aasta lõpul Haridus- ja Teadusministeeriumile taotluse Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna baasil munitsipaalse kutseõppeasutuse asutamiseks. Taotluse menetlemise käigus kahjuks selgus, et taotlus ei vasta mitmes olulises punktis kehtestatud nõuetele. Nii ei olnud esitatud õppekavad vastavuses riiklike õppekavadega ega kutseharidusstandardiga, kooli põhimääruse eelnõus oli hulgaliselt puudusi ning osal pedagoogidel ei olnud täidetud vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Seetõttu ei olnud haridus- ja teadusministril võimalik seekord asutatavale Helme munitsipaalkutseõppeasutusele koolitusluba väljastada. Samas on riik nõus jätkuvalt kaaluma Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna vara kohalikule omavalitsusele üleandmist juhul, kui vallal on välja töötatud Helme koolituskeskuse edasiste arengute stsenaariumid ja täidetud koolitusloa andmiseks vajalikud nõuded.
Teine küsimus: "Ei saa kuidagi nõustuda haridus- ja teadusministri ükskõikse suhtumisega Helme kutsehariduse tulevikku. Kas Teie toetate ministri suhtumist?" Ma ei saa nõustuda teie väitega, et haridus- ja teadusminister suhtub ükskõikselt Helme kutsehariduse tulevikku. Vastupidi, minister Tõnis Lukas on ennast kõige sellega, mis puudutab Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna munitsipaliseerimist, hästi kurssi viinud. Tema soov on, et leitaks parim lahendus, mis rahuldaks kõiki osapooli. Mingil juhul ei tohi siin kaotajaks jääda heausksed õppijad.
Kolmas küsimus: "Ehk oskate selgitada, miks on kutsehariduskeskuse Helme osakonna munitsipaliseerimise mõte halb?" Nagu juba öeldud, see ei ole halb mõte, kuid selle teostamine eeldab tõsist analüüsi. Koolitusloa taotluse menetlemise käigus Valgamaa maavanemalt palutud arvamuses seadis maavanem tõsiselt kahtluse alla Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonna tegutsemise ja arenemise iseseisva koolina. Maakonna esindajate laialdase toetuse on saanud tervikliku, uuendatud infrastruktuuriga kutseõppeasutuse rajamine maakonnakeskusesse. Euroopa Liidu tõukefondide toel on järgnevatel aastatel kavas luua Valka kaasaegsed õppetingimused kõigile Valgamaa Kutseõppekeskuse õpilastele ning ka piirkonna täiskasvanud õppijatele. Võimaliku munitsipaliseerimise järel tekkiva kahe lähestikku asuva koolituskeskuse arendamine tekitab õppeasutuste vahel dubleerimist, inim- ja rahaliste ressursside ebaotstarbekat killustamist, millel poleks antud juhul kahjuks mingit pistmist võimaliku eluterve konkurentsiga Lõuna-Eesti kutsehariduse turul. Hullemgi veel, sel viisil seatakse ohtu jätkusuutliku kutsehariduse säilimine Valgamaal üldse. Nendes tingimustes on nõutava õppetöö kvaliteedi tagamine ministeeriumi ekspertide hinnangul keeruline ülesanne. Kuid sellele vaatamata tuleb rõhutada, et Helme vallal on õigus taotleda asutatavale munitsipaalkoolile koolitusluba. Ja kui suudetakse tagada nõutav õppetöö kvaliteet ja täita kõik muud vajalikud tingimused, menetleb Haridus- ja Teadusministeerium taotlust kindlasti vastavalt õigusaktidele. Tahaksin siinkohal, nagu oma kevadises vastuses teie samalaadsele kirjalikule küsimusele, paralleelina taas tuua näiteks ühe analoogse juhtumi mõne aasta taguselt Läänemaalt. Seal aset leidnud varasema Taebla Kutsekeskkooli ümberkujundamine vahetult Haapsalu külje all Uuemõisas asuvaks Haapsalu Kutsehariduskeskuseks on lisaks kooli maine ja õppetöö kvaliteedi hüppelisele tõusule osutunud ka regionaalpoliitiliselt väga õnnestunud sammuks. Iga areng ei ole a priori taandareng.
Neljas küsimus: "Praeguse seisu järgi ootab järjekordne maakool likvideerimist. Miks, härra peaminister? Kuidas seda sammu kohalikele elanikele selgitada?" Praegu ei ole valitsusel kavas Helme vallas ühtegi kooli likvideerida.
Viies küsimus: "Olete kindlasti nõus, et Valgamaa suuruselt teise keskuse suure haridusasutuse sulgemine oleks suur hoop Helme valla arengule tulevikus. Kuidas sellised ideed praeguses valitsuses tekivad? Tahtmatult jääb mulje, et keegi on hariduse allakäigust Kagu-Eesti piirkonnas huvitatud. Ehk õnnestub Teil meid vastupidises veenda?" Nagu juba eespool ütlesin, ei ole valitsusel praegu kavas Helme vallas ühtegi kooli likvideerida. Kindlasti jätkub õppetöö Valgamaa Kutseõppekeskuse Helme osakonnas veel lähiaastatel kuni uue õppekompleksi valmimiseni Valgas. Selle aja jooksul tuleb välja töötada edasised stsenaariumid Helme kutsekooli arengute osas. Riik saab ja tahab siin kindlasti vallale partneriks olla. Muide, Helme valla kodulehe andmetel on isegi Helme vallas neli küla, mis on elanike arvult suuremad või sama suured kui Helme alevik. Nii et Helme alevikku ma Valgamaa suuruselt teiseks keskuseks küll pidada ei julge. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, härra peaminister! Teile on küsimusi. Esimene küsimus on kolleeg Heimar Lengilt.

Heimar Lenk

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Oli väga meeldiv kuulda teie juttu, et teil on  Helmest helged mälestused nagu minulgi ja arvate, et asi võib-olla päris maha maetud ei ole. Kuid siiski jäi mul sellest vastusest meelde selline konkreetne jutt, et Helme vald nagu ei oleks osanud pabereid täita ja on asja valesti põhjendanud ning ikka täpselt ei tea, kuidas seda asja teha. Aga kui nad need paberid õigesti korda saavad, võib-olla siis minister mõtleb selle peale, et midagi seal toetada. See tähendab meie argielus tavaliselt seda, et mitte midagi ei tehta. Samal ajal tahan teile teatada, et nii Helme, Põdrala kui Hummuli valdade juhtkonnad on selle kutsekooli säilitamise poolt. Ja mis puutub teise keskusesse, siis peeti silmas suurt valda koos Tõrva linnaga jne.

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Ma oma vastuses viitasin konkreetsetele puudustele. Esitatud õppekavad ei olnud vastavuses riiklike õppekavadega ega kutseharidusstandardiga. Kooli põhimääruse eelnõus oli hulgaliselt puudusi ning osal pedagoogidel ei olnud täidetud vajalikud kvalifikatsiooninõuded. Need on asjad, millele läbi sõrmede vaadata ei saa. Kindlasti peavad koolitusloa taotluses olema kõik tingimused täidetud, selleks, et seda luba saada.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Ma küsiksin veidi üldisemalt. Üks märk regioonide taandarengust selliste koolide sulgemine siiski on. Helme alevik, olgu ta nii suur kui tahes, on traditsiooniliselt olnud seotud selle kooliga pidevalt, aastakümneid. Ja minu küsimus on pigem selline: kas valitsusel eesotsas teiega on ka mõni regionaalpoliitiliselt positiivne sõnum Eestile? Kui me paneme ühte ritta ühistranspordi järjest halvema kättesaadavuse, ei tahaks jälle mainida postkontorite sulgemist, aga nii see on jne, siis maainimene tunneb ennast kuidagi hüljatuna. Võtame kas või statistilise näitaja sissetulekute kohta, mis erinevad ju kolm korda. Mida valitsus kavatseb teha?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Oma vastuses teie küsimustele nimetasin ma ka seda võimalust, et kui mitte kontsentreerida vahendeid ühe kutsehariduskeskuse loomisse Valgas, siis sellega võib kahjustuda kogu kutsehariduse andmine Valgamaal üldse. Mina olin Tartu linnapea nendel aegadel, kui me otsustasime Tartu kutseõppeasutused munitsipaliseerida ja luua nende kutsekoolide baasil, mis me muutsime ühtseks kutsehariduskeskuseks, ühe elujõulise kutseõppeasutuse. See oli õige samm. Need pisemad koolid ei kasutanud vahendeid efektiivselt, sest küllalt palju oli dubleerimist. Kutsehariduskeskuses on vahendite kasutamine märksa efektiivsem ja ka hariduse kvaliteet, mida kutsehariduskeskuses noortele inimestele antakse, on hoopis midagi muud. Minu meelest tuleb kindlasti seada esikohale hariduse kvaliteet. Noored inimesed, kes lähevad kutsekooli, peavad saama sealt hea hariduse. Väga paljusid pisikesi kutsekoole ei ole võimalik tehniliselt tänapäeva nõuete tasemele viia, selleks meie maksumaksjatel vahendeid ei ole, järelikult on vahendite kontsentreerimine ainus väljapääs.

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Margus Lepik!

Margus Lepik

Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Kagu-Eestist valitud ja seal elava saadikuna on mul  ka mure, et hea kolleeg Heimar kirjutab hariduse allakäigust Kagu-Eestis ja just kutsehariduse puhul. Minu andmetel on Kagu-Eestis väga hästi välja arendatud Väimela Kutsehariduskeskus. Uutest europrojektidest on raha saamas Valga, kus saab valmis täiesti uus kutsehariduskeskus ja minu andmetel ka Räpina, kus saab valmis uus kutseõppekeskus. Ole hea ja ütle, kuidas sa hindad Kagu-Eesti kutsehariduse kvaliteeti, võrreldes teiste regioonidega. Kas siin on tegemist allakäiguga või on ta teistega võrreldav?

Peaminister Andrus Ansip

Aitäh! Kindlasti ei julge ma Väimela näidet kuidagi ebaõnnestunuks pidada. Vastupidi, Väimela, niipalju kui ma mäletan, oli Eestis esimene kutsehariduskeskus ja sealne jõudude kontsentreerimine, s.o vahendite efektiivne kasutamine on andnud väga häid tulemusi. See on väga selge näide (pean silmas Väimelat) kutsehariduse taseme küllalt olulisest tõusust Kagu-Eestis. Ma usun, et Valgamaa Kutseõppekeskuse oluline arendamine, kasutades Euroopa Liidu vahendeid, annab Kagu-Eestile veel täiendava arenguimpulsi. Me saame märksa rohkem ja märksa parema kvaliteediga haritud tööjõudu Kagu-Eestist.

Esimees Ene Ergma

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra peaminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Ma näen, et on soove. Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Heimar Lenk

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Head kolleegid! Mina ka kui Kagu-Eesti saadik tahaksin pisut juurde lisada selle probleemi valgustamiseks. Küsimus ei ole mitte ainult Helme kutsekooli säilitamises, vaid siin on käinud juba kümme aastat sõda Valga linna ja Helme valla vahel, et viia kõik Valga linna. Tõepoolest, seda on õnnestunud ka teha, kuigi viimaste andmete kohaselt ei ole see viimane projekt veel õnnestunud. Just täna sain teada, et isegi detailplaneering, mis on tehtud sellele uuele kutseõppekeskusele, mis peaks olema meie tulevikulootus, on ebaõnnestunud. Hooned on vale kõrgusega planeeritud. Tuli välja, et 15 meetri sisse ei mahu viiekorruseline maja, ja nüüd on alustatud uut detailplaneeringut. Selle kutseõppekeskuse algus on juba n-ö negatiivsete märkidega seotud – täpselt nii, nagu meie Vabadussõja ausamba ehitamise algus. Kuid räägime asjadest nii, nagu nad on. Need on nii, et Valga linn tahab krahmata kõik sellest maakonnast endale. Sama on ta teinud näiteks Valga haiglaga ja ainult suurte ponnistuste abil siitsamast puldist on meil õnnestunud näiteks Tõrvas säilitada hooldushaigla ja mõned kohad sinna saada. Härra peaminister on hästi kursis, et praegu on võetud kurss sellele, et Tõrva linna konstaablipunkt suletakse. Sellega jäävad kolm valda – Hummuli, Helme ja Põdrala vald, kus elab kokku 8000 inimest, härra peaminister, ilma politseipunktita. Politseinikud hakkavad kohale sõitma ma ei tea kust, kui kusagil selles piirkonnas tekib näiteks kaklus. Me ei saa just niimoodi vaadata, et teeme vaid Valka väga toreda kutseõppekeskuse. Samal ajal võiks väga hästi olla kool ka Helmes võib-olla pisut tagasihoidlikum, aga väga maalähedane kool, millega inimesed on juba ammu harjunud ning kus kohalikud ja lähema ümbruse lapsed saaksid õppida. Hea meelega tuleksid sinna õppima ka Läti õpilased, kui seal oleksid teistsugused erialad kui need, mis on Valga linnas. Selge on see, et Helmet, kus on peenrad ja must muld sealsamas klassiuksest käega katsuda, ei asenda kutseõppekeskus, mis on Valga linnas ja kus hakatakse õpetama hoopis teisi erialasid.
Kui me räägime üleüldse Eesti regionaalpoliitikast, siis me oleme suretanud välja õige palju külasid. Valgamaa on ääremaa ja kui lõpetatakse seal ära koolide ja politseipunktide tegevus – ma ei hakka rääkima muudest infrastruktuuridest –, siis hääbub ka see maakond. Tahan tuua ühe väikese näite siia lõpuks. Siitsamast puldist siinsamas saalis olen ma kõvasti võidelnud Võrumaa Krabi postkontori eest, kus nüüd lõpuks n-ö frantsiisilepinguga säilitati väike postipunktikene. Ütlen teile, et kuigi seal saab postiteenust raamatukogu ühes nurgas, siis pärast seda, kui postkontor kinni pandi, ei ole Krabi küla enam see küla, kui ta oli sellise ilusa avara ja kena postkontoriga. Me oleme jõudnud niikaugele, et nüüd hakkavad seda riigifirmat, Eesti Posti, järgmisel aastal pensioni rahalise kojukandega doteerima Eestimaa 150 000 kõige nõrgemat, kõige väetimat ehk pensionäri. Nii kaugele oleme, härra peaminister ja endine Valga linnapea, oma regionaalpoliitikaga jõudnud. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Heimar Lenk! Palun, kolleeg Margus Lepik!

Margus Lepik

Austatud juhataja! Head kolleegid, eelkõige Heimar! Austatud peaminister! Nii emotsionaalsele sõnavõtule tahaks midagi vähem emotsionaalset vastu öelda. Ma tulin täna hommikul Valgast ja ma julgen kinnitada, et kellelegi vale muljet ei jääks siit puldist – ei ole sõda. Sõitsin läbi Helmest – teatavasti jääb see tee peale – ka seal ei ole sõda. Mis puudutab kutseõppekeskuse jagamist Valga ja Helme vahel, siis Valga linnal, nii kaua kui mina olin linnapea, ja ma usun, ka praegustel linnajuhtidel ja Helme valla juhtidel on väga hea koostöö, on olnud kogu aeg väga hea koostöö selle kutseõppekeskuse arendamisel. Mis teha – aeg teeb oma töö! Ma mäletan seda aega, kui kutseõppekeskus oli ainult Helmes, Valgas oli väike osa. Igal aastal uute õpilaste vastuvõtmisel tekkis üha süvenev olukord – Helmesse tung millegipärast langes, Valga linna millegipärast järjest suurenes. Ma ei oska küll öelda, mille pärast. Äkki on üks põhjus järgmine. Ma sõidan Valga ja Tallinna vahet vähemalt kaks-kolm korda nädalas ja õhtuti Helmest läbi sõites  näen neidsamu kutseõppekeskuse õpilasi millegipärast väga tihti sealsamas tee ääres bussipeatuses moodsa sõnaga öeldes ringi hängimas, loetlemas möödasõitvaid autobusse ja muid liiklusvahendeid. Samas Valgas kuulen väga aktiivsest tegevusest erinevates ringides, spordiklubides jne. Äkki on üks põhjus see?
Hea kolleeg Heimar! Kindlasti on kohta siin päikese all mõlemal. Mul on väga hea meel, et Vabariigi Valitsus võttis vastu otsuse, et Valga linna sünnib uus kutseõppekeskus uutes kaasaegsetes ruumides, pakkumaks olemasolevatele konkurentsi nii Lõuna-Eestis kui ka Põhja-Lätis  ja pakkudes uusi võimalusi õppimiseks nii eestlastele kui lätlastele. Kindlasti on ka Helmel oma võimalused. Ma olen päris tihedates suhetes valla juhtidega vallavalitsuse poole pealt. Neil on oma ideed, kuidas seda kutseõppekeskust arendada – kas kutseõppekeskusena, täienduskoolituskeskusena täiskasvanutele või valla muudes huvides. Vähem emotsioone! Olgem rahulikud ja me leiame üheskoos lahendi, kuidas jääksid ellu nii Valgamaa Kutseõppekeskus kui ka selle Helme osakond – kas kutseõppekeskusena või millegi muuna. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Marek Strandberg

Head kolleegid! Ma saan aru, et täna on siin kõnepuldis inimeste rida, kes on olnud mingil moel seotud Helmega oma lapsepõlves või mingil muul ajal. Ka mina olen seal olnud erinevates spordilaagrites, aga mitte sellest ei tule jutt. Me oleme täna olukorras, kus me arutame seda, millisel moel tõhustada riiki tervikuna, millisel moel teha seda nii, et riik oleks oma elamisvõimaluste ja töövõimaluste poolest ühtlane, ning loomulikult on siin küsimus selgelt regionaalarengu ideoloogias ja põhimõtetes. Loomulikult on iga koht, kus on võimalik tööd teha, väikestele ja veel väiksematele asulatele ülimalt oluline. Ja loomulikult ei saa olla niimoodi, et koole ja postkontoreid säilitatakse ainult selle tõttu, et inimestel oleks tööd. Selline planeerimise põhimõte ei saa olla pikas perspektiivis väga mõistlik.
Küll aga on hoopis teine lähenemine, mis piirkondlikku arengut võiks igakülgselt toetada, ja siin tõepoolest on riigil juba oluliselt rohkem teha kui üht või teist kooli või postkontorit alles hoida. Küsimus on nimelt kõikvõimalike riigiasutuste – ma ei pea siin silmas mitte ministeeriume, vaid just nimelt ministeeriumidega seotud eri asutuste, ametite ja mille iganes – tööde hajutamises. Meil on teada Hiiumaalt häid juhtumeid ja näiteid selle kohta, kuidas on välja arendatud kaugtööpunktid ja kohad, kus on võimalik Hiiumaal kokku tulles teha kaugtööd kuhugi mujale välismaale või Eestimaa muudesse piirkondadesse. Ma arvan, et sellise piirkondliku arengu jaoks, selleks, et see saaks kesta, võiks olla mõistlik kasutada meie e-riigi võimekust ja võimalusi selleks, et piirkondadesse, kus on ka haritud ja teotahtelisi inimesi piisavalt või kuhu me tahame, et neid haritud ja teotahtelisi inimesi juurde läheks, hajutada just nimelt eri riigiasutuste ja -ametite töid – dokumentide töötlemist, kõnede vastuvõtmist ja mida kõike veel. Ja just nimelt sellises kompleksses infotehnoloogia vahendite ning regionaalse arengu vahendite ja võimaluste kasutamises on minu meelest see lahendus, kuhupoole me peaksime liikuma, mitte selles, kas üks või teine kool või haigla jääb alles. Areng peab olema ühtlane ja selle saavutamiseks on mõistlik kasutada mõistlikke ja arukaid teid. Aitäh!

Esimees Ene Ergma

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised.


3. 16:21 Vaba mikrofon

Esimees Ene Ergma

Palun registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis pärast haamrilööki! Kõnesoove ei ole. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.21.

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee