Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 37 Riigikogu liiget, puudub 64. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, sotsiaalminister Maret Maripuu ja välisminister Urmas Paet. Kuna meil on täna hästi pikk nimekiri, siis alustame otsekohe esimese küsimusega.

Kolleeg Jaak Aab, küsimus sotsiaalminister Maret Maripuule, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab siin saalis juba päris pikalt lugemisel olevat riigi 2008. aasta lisaeelarvet ja Sotsiaalministeeriumi haldusala. Erinevalt teistest Riigikogu liikmetest on minule jäänud seal silma mõni selline rida, mis küll summalt ei ole suur, aga märgiliselt on oluline. Kärbitud on puuetega laste rehabilitatsioonisummasid, mis on eri aegadel olnud prioriteet, nii nagu ka näiteks rahvatervise ennetusprogrammide rahasid ja erihoolekande investeeringuid. Tõesti, need summad ei ole suured, aga vähemalt ennetusprogrammide tähendus on väga sümboolne ja märgiline. Milleks just niisugused read?

Aitäh, hea küsija! Nagu sa tead, on kõik read, mis on Sotsiaalministeeriumi eelarve peal, ministrile väga hingelähedased, aga kärpeid tehes tuli kusagilt kokkuhoidu leida. Me tegime eelarvevähendusi lähtuvalt põhimõttest, et Eesti elanike huvid ei saaks kannatada, et jääksid alles kõik toetused, kõik teenused. Kärped on võimalikud seeläbi, et oleme planeerinud rohkem vahendeid. Mis puudutab erivajadustega inimeste rehabilitatsiooni, siis määramise aluseid ei ole muudetud. Suurendasime laste rehabilitatsioonile minevat summat. Probleem on selles, et 2007. aastal jäi raha üle ja see kärbe oli võimalik seeläbi, et meil kahjuks ei ole sellises mahus teenuseosutajaid, kes vajalikku rehabilitatsiooniteenust pakuksid. Nii et ühtegi määramisalust ei ole muudetud ja kõik, kes soovivad, teenust saavad. Meie probleem on pigem see, et planeeritud raha jääb üle seeläbi, et meil ei ole teenuse osutajaid. Kui rääkida ennetusprojektidest, siis seal on need summad väikesed, mis on kokku hoitud, ja see kokkuhoid tuleb eelkõige trükiste, reklaammaterjali pealt, aga ükski teenus ega tegevus ei jää ära.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Järgmine küsimus on tulevikku vaatav. Lugesin ka mina seda kaunist dokumenti, mis kannab pealkirja "Riigieelarve strateegia", kus ühegi valdkonna all – Sotsiaalministeerium pole siin muidugi erand – pole praktiliselt ühtegi numbrit. On sõnastatud teatud eesmärgid, mis on üle tulnud varasematest taolistest dokumentidest, aga ma tean, et ministeeriumis käib ettevalmistus järgmise aasta eelarve koostamiseks või seda koostatakse ja kindlasti on antud ülesanded kärbeteks. Minu küsimus on: millised on sotsiaalministri arvates need prioriteetsed valdkonnad, prioriteetsed kulutused, mille kallale kärbetega ei minda või, vastupidi, lausa suurendatakse summasid?

Aitäh! Ma veel nii kaugele ei läheks, ma ei ruttaks ajast ette. Praegusel hetkel me vaidleme rahandusministriga piirnumbri üle ja pärast seda, kui me saame piirnumbri suhtes üksmeelele, saame me hakata vaatama kogu valdkonna tervikut. Nii et praegusel hetkel me vaidleme piirnumbri teemal.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine täpsustav küsimus!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu viimane küsimus puudutab ikkagi järgmise aasta eelarvet. On olnud selline info, et Rahandusministeerium on andnud teatud kärpemahud osades või protsentides ette, mille kallal ministeeriumid tööd teevad, kuid minu kõrvu jõudis, nagu peaks vähendatama kolmandiku võrra sotsiaaltoetusi – et on selline lähteülesanne. Kas tõesti tegeleb Sotsiaalministeerium tõsiselt sellega, et vastavaid seadusi muuta ja olemasolevaid toetusi vähendada?

Aitäh! Juuni alguses saatis Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumisse piirnumbri mittekooskõlastuskirja ja praegusel hetkel me n-ö vaidleme selle piirnumbri üle, sest ette antud piirnumber ei võimalda tagada Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustes seadustest tulenevate ülesannete täitmist. Nii et ma usun, et ka Rahandusministeerium mõistab, kui oluline on sotsiaalvaldkond, ja me leiame ühised lahendused.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Villu Reiljan!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Proua minister! Te ütlesite ühe kauni tõe, mille kohta ma tahan lähemat seletust. Te ütlesite, et, tõsi küll, raha on vähemaks võetud, aga teenused ei kao kuhugi ära. Kas teil on mingisugune novaatorlik leiutis, et saab teenust ilma rahata osutada? Võib-olla saab seda ka näiteks automajandusse üle kanda, et bensiini ei pane, aga auto sõidab? Kuidas seda seletada?

Aitäh! Kui me räägime konkreetsetest teenustest, kui me räägime erivajadustega inimeste või laste rehabilitatsioonist, siis 2007. aastast tuli ülejääk 2008. aastasse ja me planeerisime ka ise  teatavat teenuste mahu suurenemist. Kahjuks ei ole meil sellisel hulgal teenuseosutajaid, et olemasolevat raha ära kulutada.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Minu küsimus on tuleviku kohta – 2011. aasta kohta. Rahanduskomisjoni on tulnud paberi peal põhjendatud arvamusi, et haigekassa ja pensionikassa reservid on praktiliselt ammendunud. Samal ajal on teie fraktsiooni esinaine tulnud Riigikogus välja ettepanekuga, et peaks maksma sotsiaalmaksu, mis ületab 30 000, vahepeal. Kuidas teie kommenteerite ja kuidas te mõtlete seda küsimust lahendada?

Aitäh! Kõik need inimesed, kes on istunud haigekassa nõukogus, teavad, et kõik prognoosid on mingiks ajahetkeks näidanud, et meil jookseb eelarve miinusesse. Aga praeguse hetkeni seda juhtunud ei ole. Mis puudutab konkreetset sotsiaalmaksule lae pealepanemist, siis kindlasti on see teema, mida tasub arutada, anda hinnanguid ja pärast konkreetseid analüüse langetada otsus, kas see on väärt idee või mitte.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud proua minister! Mind hämmastas teie vastus kolleeg Jaak Aabile, kes küsis strateegiate kohta, kas Sotsiaalministeeriumil on eelarvestrateegiad ja kus on rõhuasetused. Te vastasite, et tegelete ainult lõppnumbriga. Kas see tõesti on nii?

Hea küsija! Võib-olla te ei kuulanud, mida Jaak Aab küsis. Me rääkisime siin erinevatest ennetusstrateegiatest, kus on mingisugune kärbe toimunud. Kui me räägime 2009. aasta eelarve läbirääkimiste protsessist, siis piirnumber annab need piirid, mille vahel teha valikuid ja nende vahel reastuvad ka prioriteedid.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Ma puudutaksin ka seda teemat – rehabilitatsiooniteenuste osutamist. Te ütlesite, et 2007. aastal ja ka 2008. aastal on tekkinud rahalised ülejäägid seetõttu, et puuduvad rehabilitatsiooniteenuste osutajad. Kas ministeerium on läinud lihtsama vastupanu teed ja on loobunud rahast, selle asemel et süveneda sellesse teemasse ja otsida neid teenuste osutajaid? Kuidas te kommenteeriksite?

Aitäh! Ka minu eelkäija nägi vaeva sellega, et saada lisaraha juurde rehabilitatsioonile. 2006. aastal tuli suur hüpe rehabilitatsioonirea peal ja 2007. aastal tuli ka raha juurde ning igal aastal on tulnud teenuse osutajaid juurde, aga mitte sellises mahus, et me saaksime ütelda, et kogu vajadus on kaetud.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Arvo Sarapuult põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud põllumajandusminister! Nädal tagasi võisime kõik lugeda paljudest lehtedest, et põllumehed plaanivad protestiks piimakraanid kinni keerata. Põhjus on imelihtne. Piima kokkuostuhind on poole aastaga langenud üle krooni, ent samas on tootmiskulud kasvanud vähemalt kahekordseks. Poodides aga piimatoodete hinna langust ei ole näha. Ütleme nii, et kõrgetest jaehindadest on põllumeestele üldiselt vähe kasu, kuna see raha nendeni ei jõua. Samas tekitavad kõrged toiduhinnad tarbijate meelepaha. Mul on teile kui põllumajandusministrile küsimus: kas te peate sellist olukorda normaalseks ja mida Põllumajandusministeeriumil on võimalik olukorra lahendamiseks ette võtta?

Aitäh! Kõigepealt tahaksin täpsustada, et piimakraane ei kavatse keegi kinni keerata, vaid osa piimatootjaid on arvamusel, et kujunenud olukorras tuleb tähelepanu juhtida sellele, et piima kokkuostuhinnad on viimasel kolmel-neljal kuul päris kiiresti langenud, tootmiskulud kaugeltki mitte, need on, vastupidi, tõusnud ja piimandussektor võib sattuda raskesse seisu. Eelkõige on aktsioon suunatud n-ö tootmisahelasse endasse ehk räägitakse piima kokkuostuhindadest, kas selline piima kokkuostuhinna alandamine on põhjendatud või ei ole põhjendatud ning kuhu ja kelle kätte jääb siis kasum, kui kaubanduses tegelikult müügihinnad samavõrra ei lange. Nii et see on, ma ütleksin, teatud mõttes normaalne majanduslik tegevus, kus eri osapooled kaitsevad oma huve ja kus tootjad, praegu siis piimatootjad, on aktiivselt välja astumas oma õiguste ja oma huvide eest. Mida saab Põllumajandusministeerium siin teha? Põllumajandusministeerium loomulikult ei plaani praegu riiklikke kauplusi ja riiklikku hinnakomiteed asutada ning riiklikult me hindu kehtestada ei saa ega kavatse, see ei oleks ka pikemas ajaperspektiivis kindlasti mingisugune lahendus olukorrale, vaid me väga loodame, et piimatootjad ja põllumehed-tootjad laiemalt leiavad endas rohkem kui seni koostöötahet, et ühiselt oluliselt paremini kujundada ka müügihinda. Mina leian ikkagi, et majanduslik ühistegevus on see võti, mis pikemas ajaperspektiivis annab piimatootjale tunduvalt parema väljundi turule.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma tahaksin natuke peatuda kütuseteemadel. Euroopa Liidu ettenähtud miinimummäär eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäärana on 330 krooni tuhande liitri kohta. Eestis tõsteti 1. mail 2004 rahandusminister Taavi Veskimäe eestvedamisel see 420 kroonini ja 1. jaanuaril 2005 690 kroonini, kuigi mõlemal korral oli selle vastu üsna tõsiselt tookordne põllumajandusminister. Selle aasta alguses tõsteti aktsiisimäära 960 kroonini ehk kolmekordse Euroopa Liidu nõutava määrani. Mul on küsimus: mida Põllumajandusministeerium sellise aktsiisimääraga kavatseb ette võtta ja kui otstarbekas on selline kolmekordne tõstmine teie arvates olnud?

Aitäh! Ma tahaksin kõigepealt täpsustada, et küsijal on kindel vaatenurk küsimuse esitamisel. Aktsiisitõus sai kokku lepitud Euroopa Liiduga liitumisel. See oli pikk protsess ja ma usun, et sa tead väga hästi, millised erakonnad ja millised valitsused on valmistanud seda protsessi ette, see on olnud järjepidev ja läbi eri valitsuste. Nii et see, et aktsiisitõus sellisel kujul tuleb Euroopa Liiduga liitumisele järgnevatel aastatel, oli meile kõigile teada ja oli juba varem kokku lepitud. Mida selle teadmisega pihta hakata? See teadmine tuleb teadmiseks võtta ja loomulikult ei saa me praegu tagantjärele hakata oma liitumistingimusi üle vaatama ning selleks ei ole ka mingisugust alust, ei juriidilist ega muud. Me peame arvestama reaalselt selle olukorraga, mis on, ja siit edasi minema. Ma tahaksin küll juurde lisada, et põllumeestel ja ilmselt küsijal on teada, et on teatud soodustused värvitud kütuse aktsiisi näol, mida põllumehed saavad kasutada. Sel puhul on aktsiisimaks madalam. Põllumajandusministeerium on seisukohal – ja me oleme Rahandusministeeriumiga päris pikalt läbi rääkinud –, et me eelistaksime võib-olla sellist olukorda, kus see kütuseaktsiis kompenseeritaks ja me lõpetaksime värvitud kütuse kasutamise. Sellel on nii plusse kui miinuseid. Ma loodan, et lähema aasta jooksul me saame selles küsimuses selguse, kuidas edasi minna, kas Rahandusministeerium nõustub meie ettepanekutega või mitte. Aga selline muudatus on Põllumajandusministeeriumi arvates mõistlik, see võimaldab protsessi lihtsustada ja ka rahalisi vahendeid natuke kokku hoida.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Ma olen teie tegevust ja maaelukomisjoni tegevust kõrgelt hinnanud, varasematel kordadel olen öelnud, et minister on hästi hakkama saanud. Aga ma tooksin välja ühe vastuolu, mille kohta tahaksin teie arvamust. Kui me vaatame toidukorvi eelmise aasta maikuus ja praegu, siis hinnatõus on 18,9%. Lühidalt: jahu, jahutooted – 25,8, puuvili – 24,7, leivatooted – 25,7. Seda loetelu võib jätkata. Kui vaadata üldiselt neid hinnatõuse, siis võiks öelda, et meie põllumajandustootjatel peaks justkui kõik korras olema ja sissetulekud on head, kuid reaalne olukord on ju tegelikult hoopis teine. Siit ka minu küsimus teile. Mis te ministrina arvate, kes selles olukorras praegu võitjad on, kas põllumehed või vahendajad ja kaupmehed?

Aitäh! Tõele vastab see, et kogu tulu, mis kaupade müügist laekub, ei jõua mitte tootjani, vaid tegemist on pika ahelaga, kus on jaekaubandus, hulgikaubandus, töötlev tööstus, tootja, ning kogu see tarbija käest saadav tulu jaguneb kogu ahela vahel ja ega meil sellist lõpuni usaldusväärset analüüsi ja ülevaadet praegu ei ole, kui palju sellest ahelast kellelegi kätte jääb, kui suured on kõikides ahela osades tootmiskulud jne. See sõltub väga paljuski kokkulepetest, mis suudetakse tootjate, töötlejate ja kaupmeeste vahel sõlmida. Oma roll selles on muidugi maailmaturul, sest Eesti on avatud majandusega riik ja väga palju sõltub sellest, milliseks kujuneb hind maailmaturul. Me nägime, et Eesti toiduainete hind oli seotud sellega, mis toimus Euroopas. Nii nagu toimus toiduainete hindade tõus Euroopas, toimus see ka Eestis, sõltumata sellest, millised konkreetsed tootmiskulud olid. Nii nagu hakkas piima ja piimapulbri hind Euroopa turul langema, nii hakkas ka piima kokkuostuhind Eestis langema, sõltumata sellest, millised olid tootmiskulud. Nii et me oleme seotud väga mitmete protsessidega ja see on omaette keeruline. Aga ma tahaksin siia piimandussektori puhul veel öelda esimesele küsimusele lisaks, et piimandussektor peab eriti arvestama sellega, mis toimub väljaspool Eestit, sest piimandussektor on meil tegelikult väga konkurentsivõimeline ja näiteks selle aasta esimeses kvartalis läks ligikaudu 40% Eestis toodetavatest piimatoodetest ekspordiks. Seal on suur ekspordipotentsiaal ja väga palju sõltub ka sellest, mis toimub välisturul. Nii et piimatootjatele oleks kindlasti lahenduseks veelgi suurem eksport, aga me peame arvestama nende hindadega, mis on ka maailmaturul.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Ka minu küsimus on põllumajanduse ja eriti Eesti maastiku konkurentsivõimest. Teatavasti on Eestis veel üsna palju puisniite, mida maailmas on väga väheks jäänud, kus on väga rikkalikud kooslused. Siinkohal tahaksin edasi öelda Pärnumaa puisniitudel elavate ja ka rannarahva ja saarte elanike mure, sest poollooduslike koosluste hooldamise toetused jõuavad aasta-poolteist hiljem nendeni, kes on oma puisniite hooldanud. Samuti ei ole inimesed rahul sellega, et nüüd, kesksuvel korraldatakse neile koolitust. Õpetada 70-80-aastastele inimestele seda, kuidas vikatit käes hoida või niita, ja rääkida sellest, kuidas enne jääaega elasid sebrad või mammutid siin või seal, on minu meelest natuke kohatu. Kas saaks teha paremat koostööd Keskkonnaministeeriumiga ja kas või näiteks nende niitmisaegade algused ära määrata vastavalt loodusele, mitte kalendrikuupäevadele?

Üks minut on küsimuse esitamise aeg!

Aitäh! Siin oli nüüd mitu küsimust. Mis puudutab koostööd Keskkonnaministeeriumiga, siis see on meil üldiselt väga hea, aga alati saab paremini. Nii et püüame arvestada seda ettepanekut ja märkust, et koostöö oleks tulevikus veelgi parem. Meil on tõepoolest Keskkonnaministeeriumiga päris palju valdkondi, kus me peame seda tegema, alates kalandusest ja lõpetades nendesamade poollooduslike koosluste teemaga. Mis puudutab raha jõudmist toetuse saajateni, siis siin on oma kindlad reeglid, oma kindlad tähtajad ja seda oluliselt kiirendada ei ole kindlasti võimalik, sest toetuste taotlejaid ei ole mitte sadu, vaid tuhandeid. Sel aastal oli näiteks tavalise pindalatoetuse taotlejaid üle 15 000, neid tuleb ka kontrollida, kõik need väljamaksed tuleb hiljem välja maksta pärast vaiete lahendamist, vaideid ei ole ka mitte sadu, vaid tuhandeid. Nii et see on hästi suur bürokraatia, mis ei tulene meie initsiatiivist ega tahtest, vaid on Euroopa Liidu reeglitega kehtestatud, ja siin ma küll häid lootusi ja lubadusi anda ei saa, et raha kiiremini taotlejateni jõuaks. Aga loomulikult teeme parima, mis meist sõltub, et meie taha midagi pidama ei jää. Mis koolitusi puudutab, siis ma tean, et sotsiaaldemokraadid toetavad väga elukestvat õpet, nii et kindlasti peaksime ka 80-aastastele inimestele, ma arvan, seda võimaldama, kui neil on soovi õppida. Kas just sellisel moel, nagu teie kirjeldasite – vaatame üle, ma arvan, et see ei ole tõesti kõige parem viis.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Eesti põllumajanduse jätkusuutlikkus on üsna suure küsimärgi all, vaatamata sellele, et maailmas valitseb toiduainete puudus, sest kahjuks või õnneks on niimoodi, et ellu jäävad ju ainult suurtootjad. Aga mitte sellest ei tahtnud ma kõnelda, vaid ma tuleksin selle teie kirgliku piimanduse jätkusuutlikkuse jutu juurde tagasi. Meil, meie pingis on konkreetselt teada fakt, kus Soome kokkuostjad on pakkunud Eesti suurtootjale piimaliitri eest kuus krooni kätte ja ise viivad minema ka. Kas te ei pelga, et piimatootmine Eestis  orienteerib ennast sel moel üldse Soome turule ja Eesti piimatootjad hakkavad vett kuidagiviisi töötlema?

Aitäh! Ei, seda ma kindlasti ei karda. Ma arvan, et on väga hea, kui Eesti piimatootjad leiavad suuremaid võimalusi ka Soome turul. Ma arvan, et Eesti põllumajanduses on potentsiaali piimatootmise suurendamiseks päris palju – seda nii olemasolevatel tootjatel produktiivsuse suurendamise kaudu kui ka selle tõttu, et uutel tootjatel on ruumi tulla turule, kui me leiame eksporditurge. Seda enam, kui te räägite hinnast kuus krooni, siis see potentsiaal on olemas. Teisipidi, kindlasti selline võimalus avaldab survet ka Eesti siseturul piima kokkuostuhinna tõusuks, mis on tootja poolt vaadatuna kindlasti positiivne. Mina selles küll väga suurt probleemi ei näe, kui meil avanevad välisturud, kus müügihinnad on kõrgemad kui praegu Eesti siseturul. Nii et see on ainult positiivne ja annab piimandussektorile arenguvõimalusi.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Igor Gräzin!

Ma hea meelega jätkaksin sealt, kus kolleeg Sarapuu küsimus pooleli jäi. Sa ütlesid väga hea lause, et kütuseaktsiisi tõus lepiti kokku Euroopa Liiduga liitumisel. Meie rehkenduste järgi oleks praegu bensiini normaalne hind umbes 27-28 krooni liiter. Kahjuks me pole seda veel saavutanud. Aeg on noor ja ma loodan, et me siiski oktoobriks-novembriks selle 30 kroonini liitri eest jõuame, mis veel kord tõestab meie majandusmudeli õigsust. Samas tingib see veel ühe teise asja. Tähendab, meil on toiduainete hinnad jäänud lubamatult madalaks. Öelge, palun, kas ma sain teist õigesti aru, et juhul kui Eesti ei oleks liitunud Euroopa Liiduga, siis meil oleksidki olnud patoloogiliselt normaalsed hinnad. Sest vaadake, me ei ole Euroopa taset saavutanud, bensiini liiter peab olema 30 krooni. Kas on nii? Nõus?

Aitäh! Ma siiski loodan, et kütusehinna tõus nii kiire ei ole, kui teie siin välja ütlesite.

Igor! Kolleeg!

Aga ma siiski loodan, et selle aasta septembriks-oktoobriks veel Eestis kütuste hinnad 30 kroonini liitri eest ei jõua. Aga ma olen teiega nõus, et pikas ajaperspektiivis need hinnad tõusevad ja tõusevad tõenäoliselt sellele tasemele. See on paratamatu protsess, see on normaalne majanduslik areng, kuhu me jõuame. Mis puudutab Euroopa Liiduga liitumist, siis see on nüüd küll suur spekulatsioon, et kui me ei oleks Euroopa Liiduga ühinenud, millises olukorras oleks meil põllumajandussektor, millised oleksid meil siin hinnad. Siis me peame arvestama ka sellega, et meile ei oleks rakendunud see Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika, mille vilju põllumehed praegu siiski nautida saavad. Meil ei oleks rakendunud need toetused, mida me selle finantsperspektiivi jooksul põllumajandussektorisse ligikaudu 30 miljardi krooni ulatuses suuname ja mis kompenseerivad seda alakapitaliseeritust, mis põllumajanduses üleminekuperioodil ikkagi väga suuresti oli. Praegu me teeme tagasi neid puudujääke, mis tol perioodil jäid tegemata. Nii et ma arvan, et see oleks suur spekulatsioon, ja mina ei julge küll pakkuda välja hinnataset ja põllumajanduse konkurentsivõimelisust, kui me ei oleks Euroopa Liidus. Seda on väga raske hinnata.

Palun vabandust, mina juhin praegu, Igor! Palun järgmine kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga! Kui kolleegil on väga kiire, ma võin ka pärast teda küsida.

Palun vabandust, hea kolleeg Ester Tuiksoo! Mina juhin! Ja palun teie küsimus!

Tänan väga! Mul on väga raske kolleegiga võidu rääkida!

Palun küsimus!

Tänan väga! Austatud minister! Mul on üks lihtne konkreetne küsimus: millal avaneb või on juba avanenud 2007–2013 toiduainetööstusele suunatud meede ja kas taotleda võivad ka need, kes on oma investeeringud teinud 2007. aastal?

Aitäh! Töötleva tööstuse meede toiduainetööstusele on avatud. Avalduste vastuvõtt lõpeb 11. juulil. Arvan, et see meede leiab rikkalikku kasutamist, ja ma olen kindel, et kogu planeeritud maht, mis on sel aastal umbes 100 miljonit krooni, taotletakse kindlasti ka täis.

Ja nüüd ma olen lahke ja luban Igor Gräzinile veel teise küsimuse, aga see on viimane!

Aitäh! See on eelmise täpsustus. Vaata, kallis minister! Mina sain asjast valesti aru. Sa ütlesid, et poes on hinnad kõrged ja talumees saab vähe raha. Ja sa ütlesid, et on põllumajandustoetused ja igasugused värgid. Kas ma sain õigesti aru, et kogu see Euroopa raha läheb töötlejatele ja vahendajatele, aga mitte tootjatele ja tarbijatele, või sain ma sinust valesti aru?

Aitäh! Jälle raske vastata, kuidas teie aru saite, aga ma püüan korrata ennast. Euroopa Liidu toetused lähevad loomulikult sihtotstarbeliselt. Kui need on suunatud tootjale, siis need toetused jõuavad ka tootjani. Kui need on suunatud töötlejale – ka selliseid meetmeid on, et töötlev tööstus saaks –, siis nad lähevad töötlejale. Euroopa Liidu põllumajandustoetused ei laiene üldjuhul ja üldreeglina kaubandusele ehk kauplemisele. Aga kui toetused jõuavad tootjani või töötlejani, siis loomulikult mõjutab see kaudselt ka hindu. Näiteks, kui me sel aastal suunasime mikropõllumajandusettevõtete kaudu 150 miljonit krooni täiendavat raha uute traktorite ostuks, nende toetuseks, siis ma arvan, et see kindlasti mõjutas traktorite hindu ja kindlasti sealt teenisid ka maaletoojad ehk kauplejad päris oluliselt. Nii et kuigi toetus läks otseselt põllumehele, siis kaudselt kindlasti kasutavad seda ära ka ahela teised lülid. Aga selle kohta, kuidas see täpselt jaguneb, kes kui palju kasumit saab ja millised on tema kulud, puudub Põllumajandusministeeriumil ülevaade ja seda ei saa me oluliselt mõjutada. Selle määrab ära turg ning n-ö töötleja, tootja ja kaupleja omavahelised lepingud ja kokkulepped.

Aitäh, lugupeetud minister! Kohapeal registreeritud küsimus. Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Natuke hämmastas teie vastus kolleeg Gräzinile, kus te ütlesite, et nii kiire hindade tõus on normaalne protsess. Ma tahaksin küsida, kas see on teie isiklik arvamus või valitsuse seisukoht?

Valitsus ei ole küll sellist seisukohta välja kujundanud. Aga, jah, hinnatõus, mis Eestis on toimunud, on majandusloogika kohaselt täiesti normaalne ja kõikide majandusreeglite kohaselt täiesti mõistetav. Nii et ma veel kord kordan: see, mis toimub hindadega maailmaturul, mis toimub Euroopa turul – see paratamatult mõjutab hindu ka Eestis ja see omavaheline seos on täiesti normaalne. See, kuidas Eesti riik püüab neid protsesse leevendada, kuidas me kompenseerime, kuidas me jagame erinevaid toetusi, kujundame oma poliitikat, on juba omaette küsimus. Aga see, et see protsess on normaalne, ei tähenda, et see on alati positiivne, nii et ärge sinna vahele võrdusmärki pange. See, et hinnad tõusevad, on minu arvates olnud normaalne, aga see iseenesest ei pruugi olla alati positiivne. Nii et ma ei kiida kuidagi heaks hinnatõusu, kiiret kulutuste tõusu –, see ei ole positiivne, aga arvestades protsesse, mis toimuvad väljaspool Eestit, on see täiesti loogiline. Seda ma tahtsin öelda. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head kolleegid! Nüüd on teil võimalik esitada küsimusi ministritele. Palun öelge ainult ministri nimi! Alustame. Kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Hea välisminister! Kui sa arvad, et ma nüüd kindlasti küsin, kui palju kultuuriesindusi kavatseb Eesti riik järgmisel või ülejärgmisel aastal avada, siis sa eksid. Ma arvan, meie peaküsimus täna on see, mis saab Euroopa Liidust pärast Iirimaal toimunud referendumit. Tahaks küsida, milline on sinu sõnum, kui te peaksite kokku saama, mis oleks Eesti sõnum, kas heita Iirimaa Euroopa Liidust välja või paluda neil korralik selgitustöö teha ja uus referendum korraldada või on veel mingeid ideid.

Aitäh küsimuse eest! Homme ja ülehomme on Brüsselis koos Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid ja riigipead. Üks oluline küsimus, mida käsitletakse, ongi Lissaboni leppe tulevik. Äärmustesse ma kindlasti ei kalduks, ei meie ega ükski teine riik ei näe ega soovi seda, et Iirimaad peaks kuidagi karistama või nad sootuks Euroopa Liidust välja heitma. See ei ole mingil juhul teema. Samas on kõigile selge, et need probleemid, mille lahendamiseks Lissaboni leping välja töötati, on alles ja neile tuleb lahendus leida. Olgu siis tegemist sisemise efektiivsusega, edasise laienemisega, ühtse energiapoliitikaga või paljude muude küsimustega. Kuidas praegusest olukorrast edasi liikuda? Praeguse seisuga on kõik riigid, kellel Lissaboni leping ei ole veel ratifitseeritud, väga selgelt öelnud, et nad seda protsessi igal juhul jätkavad ja soovivad Lissaboni leppe ratifitseerida. Valdav meeleolu on praegu selgelt selline, et see leping, vähemalt selle põhipunktid, võiksid ikkagi jõustuda, et tagada Euroopa Liidu konkurentsivõime ka edaspidi. Mil moel seda teha? Täna veel ühest vastust ei ole, ehk annab homne või ülehomne päev siin selgust. Kindlasti võiks üks oluline abimees olla Euroopa Liidu senine ajalugu ehk võiks vaadata, kuidas varasematel aegadel on toimetatud, kui üks või mõni riik ei ole alati kõiges kohe olnud valmis kaasa minema, ehk siis on olnud ajaloos erandeid. On olnud seda, et üks või teine riik kohe ühe või teise leppega täielikult ei ühine. Nii et kindlasti tuleks siin ajaloost õppida. Samas on huvitav kuulda Iiri peaministri enda nägemust homme, sest Iirimaa on üks kõige Euroopa-meelsemaid riike üldse Euroopa Liidus ehk umbes 80% iirlastest arvab, et Euroopa Liidus olemine on hea mõte.

Järgmine küsimus on kolleeg Ester Tuiksoolt. Palun!

Tänan väga, austatud juhataja! Minu küsimus on härra välisministrile. Kuidas teie välisministrina suhtute väljaütlemisse, et Euroopa Liidu Lissaboni leping viiakse ellu Iiri rahva eitavat seisukohta arvestamata? Millistel tingimustel on see teie arvates võimalik?

Aitäh küsimuse eest! Ma ei tea küll, kust on pärit see lause, mida sa äsja ütlesid, et hoolimata Iiri rahva tahtest või mittetahtmisest midagi ellu viiakse. Kindlasti ei saa see nii olla, et Iiri rahva tahte vastaselt peab Iirimaa midagi tegema või millegagi ühinema. Seda igal juhul ei ole. Nagu ma eelnevale küsimusele vastates ütlesin, võtab kindlasti mõnevõrra aega see analüüs, et vaadata, mismoodi oleks praeguses olukorras siiski võimalik neid Lissaboni leppe kõige olulisemaid mõtteid rakendada, et Euroopa Liidu konkurentsivõimet säilitada ja et Euroopa Liidu arengud ei jääks lihtsalt ajale veelgi enam jalgu. See töö on lähikuudel ees. Täna mitte kellelgi valmis vastust ei ole, olukord on selleks natuke liiga värske. Eks laiem probleem on ka see, et ega Iiri inimesed üldiselt ei öelnud "ei" mitte sellepärast, et Lissaboni leppes on üks või teine konkreetne säte, mis neile ei meeldinud. Ka Iiri välisminister ütles, et referendumi kampaanias räägiti paljuski asjadest, millel ei ole mitte mingisugust pistmist Lissaboni leppega. Ehk teatud mõttes on see laiema probleemi väljendus, mis puudutab üldisemat pessimismi kasvu, võib-olla kasvavat arusaamatust, kuidas Euroopa Liit funktsioneerib, kuidas ta edaspidi funktsioneerib. Nii et see ei ole ainult Iiri probleem, see on kogu Euroopa Liidu probleem ehk kommunikatsiooni parandamine, et ühiskonnad Euroopa Liidus mõistaksid paremini, kuidas Euroopa Liit toimib ja mismoodi ta edasi areneb. Ma julgen seda küll kinnitada, et iirlastest kindlasti keegi üle sõita ei kavatse ja see ei ole ka võimalik ühegi mehhanismi järgi, pigem tuleb püüda üheskoos leida see lahendus tulenevalt Lissaboni leppe projektist, kuidas neid probleeme lahendada, mille jaoks Lissaboni lepe mõeldud oli.

Palun, kolleeg Hanno Pevkur!

Aitäh! Austatud välisminister! Mina ei küsi Iirimaal toimunu kohta, vaid ma küsin Eestimaal ja Euroopas tervikuna toimuva kohta seoses Venemaaga. Siin on olnud erinevaid signaale nii meie põhjanaabritelt kui teistelt Euroopa riikidelt seoses Venemaa ja Venemaa viisavabadusega Euroopa Liiduga. Milline on Eesti ametlik positsioon selles küsimuses ja mis on viimased arengud Euroopas üldse sel teemal?

Aitäh! Tänaseks on aasta aega kehtinud Euroopa Liidu ja Venemaa vaheline viisalihtsustus‑ ja tagasivõtuleping, mille tulemusel diplomaatiliste passide omanikud saavad reisida viisavabalt ja viisahinnad on odavamad ja neid viisasid on võimalik saada lihtsamini, kui nende riikide kodanikel, kellel ei ole viisalihtsustuslepet. Mõtteid selle kohta, et mingil hetkel võiks Euroopa Liidu ja Venemaa vahel valitseda täielik viisavabadus, on väljendatud. Meie seisukoht on see, et kõigepealt tuleb korralikult täita olemasolevaid lepinguid ehk siis nii viisalihtsustuse poolt kui ka tagasivõtulepingute poolt. Teatavasti tagasivõtulepingute osa, mis puudutab kolmandate riikide kodanikke, jõustub alles tänasest kahe aasta pärast. Kindlasti see tuleb kõigepealt ära oodata. Teiseks, teadaolevalt ei ole praegu mitte kõigil Vene kodanikel näiteks välispasse, mis võimaldaksid neil reisida piiri taha, see on pigem väikesel osal Vene kodanikest. Nii et kui ka mingisugust täielikku vabadust rakendada, siis selle eelduseks on, et sellest võiksid osa saada kõik vastava riigi kodanikud. Lisaks on üleval probleemid, mis puudutavad välismaalaste, sealhulgas Euroopa Liidu kodanike registreerimisnõuet Venemaal jne. Selleks et ikkagi tõsisemalt hakata rääkima täielikust viisavabadusest, on terve rida asju, mis enne seda tuleb täita, mis enne seda peavad korralikult funktsioneerima. Meie tänane sisukoht on see, et jutt täielikust viisavabadusest Euroopa Liidu ja Venemaa vahel on selgelt liiga varajane. Lisaks on veel terve rida riike, kes on kas Euroopa Liidu kandidaatriigid või kellega on stabilisatsioonileping sõlmitud, nii et kõigepealt oleks Euroopa Liidul korrektne kaaluda nende riikidega viisavabaduse kehtestamist.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Nagu me mäletame, Valéry Giscard d'Estaing, üks, kes oli ...

Kellele on küsimus, palun?

Välisministrile. Ma loodan, et ta saab sisust aru. Ühesõnaga, las kõik kolm kuulavad ja kes arvab, et on temale, see vastab. Niisiis, Valéry Giscard d'Estaing, üks kaasaegse Euroopa arhitektuuri rajajaid, ütles, et Euroopa Liidu ülesanne on jätkata sealt, kus Napoleonil ja Hitleril pooleli jäi. Hitlerit kiitis ta Londoni geograafiaühingus. Seoses sellega tekib mul järgmine küsimus. Euroopa institutsioonides on üles kerkinud propagandalaine, mida iseloomustab arvamus, et iirlased on ahned, lollid, alaväärtuslikud ja tänamatud. See jookseb läbi ka näiteks Uffe Ellemann-Jenseni avaldustest jne. Iirlased on kannatanud rassismi all aastast 1880. Kas sind ei tee nüüd, lugupeetud välisminister, murelikuks natsismi ja rassismi taassünd Euroopa institutsioonides, mis sedapuhku pole suunatud juutide, vaid iirlaste vastu?

Aitäh küsimuse eest! Ma pean küll ütlema, et ma ei ole ühegi sellise ilminguga kokku puutunud. Minu värskeim kogemus on esmaspäevasest Euroopa Liidu välisministrite kohtumisest Luksemburgis, kus meeleolu ei olnud kaugeltki mitte Iirile etteheitev või Iirit ründav, vaid vastupidi. Olgem ausad, väga paljud riigid ja riikide esindajad andsid endale aru, et lähtuvalt sellest laiemast kommunikatsiooniprobleemist, millest ma enne rääkisin, on suhteliselt suur tõenäosus, et samalaadne asi oleks võinud juhtuda ükskõik millises teises Euroopa Liidu riigis, kui seal oleks mindud referendumi teed. Ehk siis Iirit kindlasti rünnata ei maksa. Nagu ma ütlesin, ei ole tegemist mitte Iirimaa, vaid Euroopa Liidu probleemiga, mille juured on märksa sügavamad kui hetkel Lissaboni lepingu ümber käiv arutelu. Küsimus on ikkagi selles, kui hästi tegelikult ühiskonnad mõistavad Euroopa Liidu arenguid praegu, kui paljude riikide liidrid on suutnud selgitada oma juhitavatele ühiskondadele seda, miks üht või teist asja Euroopa Liidus on mõistlik teha ja kuhu Euroopa Liit edasi liigub. Nii et mingisugust Iiri-vastasust ma ei ole märganud. Ma väga loodan, et ma seda ei märkagi, sest küsimus või probleem ei ole praegu kindlasti mitte ainult iirlastes või Iirimaas.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Aitäh, proua juhataja! Minu küsimus on härra välisministrile. Kolmandat nädalat on Aafrika rannikul asuval kaubalaeval Somaalia piraatide käes pantvangis Eesti Vabariigi kodanik Ardo Kalle. Ardo Kalle omaksed on vähemalt meedia kaudu pöördunud abi saamiseks Välisministeeriumi poole. Kas Välisministeerium on astunud mingeidki samme Eesti Vabariigi kodaniku vabastamiseks või vähemalt tema olukorra leevendamiseks?

Aitäh küsimuse eest! Jah, Välisministeerium on astunud mitte isegi ainult mingeidki samme, vaid kõikvõimalikke samme, mis meie käsutuses on. Vaatamata ajakirjanduses ilmunud kirjatükkides kirjeldatule, on Välisministeerium olnud selle teemaga tihedalt tegev juba alates 25. maist ehk päevast, mil meile teade sellest sündmusest tuli. Me oleme igapäevases ühenduses laevaomanikfirmaga, kes kokkuleppe kohaselt esindab kõiki neid, kelle huvides on, et see laev saaks võimalikult ruttu vabaks, ja ennekõike, et seal laeval viibivad inimesed saaksid vabaks. See laevakompanii esindab kõiki neid läbirääkimistel, ei ole mõistlik, et neid läbirääkimiste osapooli oleks mitu. Me oleme tihedas koostöös Venemaa ja Ukraina välisministeeriumiga, ka nende riikide kodanikud on selle laeva pardal. Samuti oleme saatnud kirja Somaalia esindusele ÜRO juures palvega kaasabi osutada, kuigi samas on selge, et paraku ei kontrolli Somaalia sisuliselt olukorda oma territoriaalvetes, mistõttu ÜRO 4. juuni resolutsiooni kohaselt on ka kõigil teistel riikidel võimalik siseneda Somaalia vetesse, et tagada seal julgeolekut. Paraku on Somaalia kodusõjast tingitud ebastabiilsus ja territooriumi kontrollimatus võimaldanud viimastel kuudel kokku 22 laeva sealsetes vetes kaaperdada. Läbirääkimised, nagu praktika nende laevade puhul on näidanud, on pikk protsess, mis võib kesta kuid, peamine eesmärk on need inimesed päästa. Paraku ei ole kõige efektiivsem läbirääkimiste või mõjutamise viis  avalikkuse ja ajakirjanduse kaudu, see võib anda sootuks vastupidise tulemuse.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Eelmisel aastal kinnitas euroliit uue programmi ...

Palun täpsustage, milline minister!

Palun vabandust! Küsimus on välisministrile. Austatud minister! Eelmisel aastal kinnitati uus programm euroliidus – euroliit ja Kesk-Aasia riigid. Siit on küsimus: kuidas Eesti sellest programmist osa võtab, millised on Eesti tulemushuvid selle programmi puhul?

Aitäh! Muidugi on meie huvi see, et Euroopa Liidu koostöö ka Kesk-Aasia riikidega oleks võimalikult hea ja tihe, sealhulgas kaasabi sealsetes ühiskondades õigusriigi kujundamiseks ja nende väärtuste järkjärguliseks ülevõtmiseks, mis on olulised Euroopa Liidus, kuigi me anname endale aru, et nende riikide taust ja praegune tegelikkus on erinev. Otseselt Eestil kahepoolseid suhteid Kesk-Aasia riikidega väga tihedalt ei ole, on mõningaid majanduskontakte ja ennekõike Kasahstaniga. Me oleme nimetanud ka mitteresideeriva suursaadiku Kasahstani. Samas on Kasahstan paari aasta pärast OSCE eesistujariik. Seetõttu kindlasti poliitiline koostöö selle riigiga ja loodetavasti Kesk-Aasia piirkonnaga laiemalt kasvab. Kindlasti ei maksa üldistada, et kuidagi on täiesti võimalik ühtemoodi läheneda kõigile Kesk-Aasia riikidele või kogu regioonile tervikuna. Need riigid on praegu ikkagi väga erinevad, väga erineva valmisolekuga Euroopa Liiduga suhelda ja koostööd teha, väga erineva avatusastmega muule maailmale, nii et selles suhtes me kindlasti väga toetame seda, et Euroopa Liit suudaks oma kohalolekut selles piirkonnas suurendada, võttes siiski ennekõike aluseks individuaalse lähenemise konkreetsete riikide kaupa.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Kasutan võimalust, et saab veel küsimusi esitada ja puudutan ikkagi aktuaalseid teemasid. E-tervise programm ...

Kellele küsimus? Ma ikka palun öelda!

Sotsiaalminister Maret Maripuule. Ma palun väga vabandust! E-tervise programm, mille seaduslikud alused me siin alles hiljuti vastu võtsime ja mille rakendused on järjest tulemas, on tekitanud tervishoiuteenuse osutajates rea küsimusi. Väidetakse, et mitte kõik ei ole valmis seda rakendama niisuguse graafikuga. Ma toon ühe näite. Seal on rida nüansse, aga näiteks peab tervishoiuteenuse osutajal olema digitaalne röntgeniaparaat. Mitte kõigil ei ole seda ja kui seda ei ole, siis ta ei saa sellesse projekti siseneda. Kas on plaanis seda läbi arutada või on plaanis neid rakendustähtaegu pikendada või siis rakendatakse nii, et kes suudab, see rakendab, kes ei suuda, ei rakenda?

Aitäh, hea küsija! E-tervise seadus on Riigikogus vastu võetud ja ta jõustub 1. septembrist. Kui Sotsiaalministeeriumis juba aastaid tagasi arutati, kes on see asutus, kes hakkab ellu viima erinevaid e-tervise projekte, siis otsustati asutada Eesti E-tervise Sihtasutus, mille üheks asutajaks on Eesti Haiglate Liit. Kõik need programmid on koostöös osapooltega läbi arutatud ja koostöös on ka ajakavad kokku pandud. Osal projektidel on näiteks digitaalne terviselugu, üleminekuperioodid, registratuuridel lähtuvalt võimekusest. Loomulikult, kui 1. september läheneb, siis mure suureneb, sest mitte kõik ei ole suutnud eesmärgis pandud tähtaegadest kinni hoida. Aga meil on sel reedel Eesti Haiglate Liiduga koos arutelu, millises olukorras ollakse ja kuidas ollakse võimelised tähtaegu täitma. Veel kord rõhutan, et need tähtajad on paika pandud Eesti E-tervise Sihtasutusega läbi arutades, mille nõukogus on ka suuremate haiglate juhid, nii et nad on olnud kogu aeg kaasas ja ise välja pakkunud võimalikke jõustumistähtaegu.

Palun järgmine küsimus, kolleeg Raivo Järvi!

Suur tänu, hea juhataja! Minu küsimus on lugupeetud välisministrile. Austatud minister! Kuna tegemist on selle sessiooni viimase infotunniga, siis küsin mina lootuses saata positiivset sõnumit suvistele kuulajatele. Ikka ja jälle on kinnitatud Eesti riigi puhul, mis puudutab tema suhteid Venemaaga, et kuvand on justkui väikese ja vihameelse riigi oma. Hiljuti käisid siin kaks Venemaa Föderatsiooninõukogu esindajat, kes avaldasid ettevaatlikke soove alustada Eestiga lähenemisprotsessi. Minu küsimus teile on: juhul kui Venemaa Föderatsiooni välisministri poolt antakse signaale kohtumiseks, kas  Välisministeerium seab sel puhul mingeid eeltingimusi või on ta valmis otsemaid ka omapoolse sammu astuma?

Aitäh küsimuse eest! Selles osas ma arvan, et ei peaks olema liiga pessimistlik. Meie suhtlemiskanalid Venemaaga on olnud kogu aeg avatud, ka nendel eelmise aasta keerulistel aegadel ja võib-olla eelmise aasta suvest praeguse hetkeni on tegelikult seda suhtlemist olnud päris palju. On toimunud välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid Euroopa Liidu ja Venemaa suhete teemal, on olnud välisministeeriumide vahelised konsultatsioonid tagasivõtulepingute teemal, on olnud päris suurejooneline Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine Moskvas, minul on olnud selle viimase aasta jooksul kohtumisi nii välisminister Sergei Lavroviga kui ka asevälisminister Vladimir Titoviga, kus me oleme saanud päris põhjalikult väga erinevatest asjadest rääkida. Mõni kuu tagasi kirjutasid kultuuriministrid alla riikidevahelise kultuurikoostöö lepingule, ettevalmistamise lõppstaadiumis on päris mitu Eesti ja Venemaa vahelist lepingut merepääste ja sotsiaalkindlustuse kohta ja ka muudel teemadel. Nii et suhtlemine käib ja need kanalid on avatud. Mis puudutab mõnda järgmist võimalikku kohtumist, näiteks Venemaa välisministriga, siis me oleme olnud alati seda meelt, et rääkida on parem kui mitte rääkida. Nii et oleme ikka valmis kohtuma ja küsimusi arutama ning loomulikult on juba aastaid jõus kutse Venemaa välisministrile Eestit külastada. Kindlasti ei pea ma normaalseks olukorda, kus viimase 17 aasta jooksul ei ole ükski Venemaa president, peaminister ega välisminister naaberriiki Eestit külastanud. Selles osas oleme jätkuvalt valmis kõiki neid olemasolevaid kontakte jätkama ja arendama.

Palun, küsimus kolleeg Igor Gräzinilt!

Austatud härra välisminister! Euroopa Liidu kriitika ei vaja mingisugust vaimset pingutust ega erilist nutikust, lihtsalt on vaja vaadata, mis nad teevad, ja ongi kõik. Hoopis keerulisem on välja pakkuda Euroopa Liidule midagi positiivset. Ja seoses sellega eksisteerib või ei eksisteeri nn plaan B, mis peaks nüüd käivituma. Tänases SL Õhtulehes on ilmunud ühe vähetuntud autori uskumatult nutikas artikkel teemal "Plaan B Euroopa Liidu jaoks". Tahtsingi küsida, kas te olete seda lugenud ja mida te sellest arvate. Ja juhul, kui te lugenud ei ole, siis kas te kavatsete seda lugeda?

Otseselt küsimusele vastates: ei, ma ei ole seda lugenud. Aga kindlasti pärast sellist ärgitust ja huvi äratamist selle loo vastu vaatan ma kindlasti üle, millega on tegu. Aga seni ei ole ma seda veel lugenud ehk mul on raske seda kommenteerida. Küll aga ütleksin su sissejuhatava sõnavõtu kohta selles küsimuses, et Lissaboni leping oligi plaan B ehk täna ei ole mõtet plaanist B rääkida. Mäletatavasti plaan A oli konstitutsiooniline põhiseaduslik lepe. Mis puudutab seda, kui tohutult lihtne on Euroopa Liitu igast asendist kritiseerida, siis ma olen sinuga täiesti nõus – nii on! Aga kõik need, kes nii arvavad ja seda teevad, võiksid korra mõelda hoopis selle peale, missugune oleks Euroopa, sealhulgas Eesti praegune olukord, kui Euroopa Liitu ei oleks? Alati on väga lihtne igasuguseid asju lammutada ja kritiseerida, aga võiks astuda oma suurtes mõttemängudes sammu edasi ja kujutada ette, et kui Euroopa Liit kukuks kokku või seda poleks kunagi olnudki või Eesti oleks sealt välja jäänud – kas see oleks olnud siis see olukord, mida me oleksime rohkem tahtnud, vaadates kõiki neid arenguid maailmas, mis kogu aeg aset leiavad, sealhulgas paraku negatiivsed arengud?

Igor! Välja! (Naer.) Järgmine küsimus, palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, proua juhataja! Minu küsimus on suunatud täna välisministrile. Hiljuti nimetas Kasahstan Eestisse oma uue aukonsuli. Kas te olete ise temaga kohtunud või on teie inimesed temaga kohtunud, et arutada koostöövõimalusi, või te arvate, et koostöö Kasahstaniga peaks toimuma Euroopa Liidu kaudu?

Aitäh! Üks ei välista teist. Muidugi, koostöö Kasahstani ja kõigi ülejäänud maailma riikidega peab käima ka Euroopa Liidu kaudu, kui me tahame Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat hoida ja arendada – mida me tahame. Aga see ei välista kahepoolset läbikäimist ja ma arvan, et kui vaadata Kesk-Aasia piirkonna riike, siis meie kontaktid Kasahstaniga on kõigist nendest viiest riigist kõige tihedamad. Jah, ma olen kohtunud Kasahstani värske aukonsuliga. Nimelt mõni nädal tagasi Tallinnas. Eestis asuvate teiste riikide aukonsulite organisatsioon kutsus mind nendega kohtuma ja nende inimeste hulgas oli Kasahstani aukonsul, kes andis ülevaate sellest, kuidas tema näeb Eesti ja Kasahstani suhteid ning ka probleeme. Suhtlemine käib ja mis puudutab veel lähitulevikku, siis praegu oleme kavandanud Eesti välisministri visiiti Kasahstani sügisel. Loodetavasti näiteks koos äridelegatsiooniga.

Rohkem küsida ei soovita. Tänan kõiki küsijaid ja kõiki vastajaid! Infotund on selleks korraks läbi.