Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu ja head küsijad! Ega ma täna ka ei saa lubada, et vastus ei tule jälle kellegi meelest mina-keskne, sest te olete mind selles küsimuses nii palju nahutanud ja küllalt palju just minu tegevust kajastanud ning küllap ma pean siis rääkima oma arvamusest sellest loost.
Te olete esitanud tõesti seitse küsimust. Esimene küsimus: "Miks Te otsustasite muuta kahe kooli töörühmade ja ministeeriumi esindajate poolt toetatud kokkuleppeid loodava Järvamaa Kutsehariduskeskuse juriidilise aadressi suhtes ja millised olid Teie argumendid selleks?" Ma juhin tähelepanu asjaolule, et Paide Kutsekeskkooli ning Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogu ühisel koosolekul ei jõutud kooli juriidilise aadressi osas üksmeelele ning jäeti juriidilise aadressi määramine Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustada. Nimetatud otsus on fikseeritud ka Paide Kutsekeskkooli ning Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogude laiendatud koosoleku protokollis, millele on teiste hulgas alla kirjutanud ka Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogu esimees Ain Aasa. Säreverre juba tehtud ja tehtavad investeeringud on väga tugevaks garantiiks seal õppekoha säilitamisele. Nii tugevaid garantiisid Paide õppekohal ei ole ja mingigi võrdsuse tagamiseks on keskuse juriidiline aadress, kuigi võib öelda, et sellele aadressile on antud palju olulisem tähendus, kui see sisuliselt on. Miks see hakkas erilist rolli mängima, on mul väga raske öelda, kuigi emotsionaalselt ma saan sellest aru. Aga ma olen saanud kirju Särevere kooli õpetajatelt ja saanud aru ka mitmetest argumentidest Türi kooli esindajatelt, et liitmine on õige küll, aga pikas ajaperspektiivis oleks pidanud Paide kinni pandama ja kool täiel määral Säreverre tulema. Võib-olla selle tõttu tuli anda Paidele täiendav garantii, sest, olgem ausad, Paide tagamaa, eriti arvestades täiskasvanuhariduse tulevikku, on palju laiem ja kindlasti ei oleks olnud teda koolituskohana ära kaotada õige tee. Nii et kinnitan teile, et Järvamaa Kutsehariduskeskuse juriidilise aadressi sidumine Paidega ei tähenda seda, et Säreveres asuva õppekompleksi tähtsus väheneks.
Küsimus: "Miks on senistel koolide ühinemistel reeglina toetatud endiste tehnikumikomplekside ärakasutamist ja on ühinenud kooli keskus maakonnast välja viidud ..." (Tõenäoliselt on siin eksitus – mõeldud on maakonnakeskust, mitte maakonda. Küsimuses on "maakonnast", aga ma lähtusin sellest, et mõeldud on maakonnakeskusest välja viia. Me räägime siiski sellest, et valiku puhul maakonnakeskus ja maakonnakeskuse lähedane koht on antud juhul otsustatud, et keskus jääb sinna n-ö lähedasse kohta või teisel juhul Helmesse, mis on kaugemal, mida ei saa lähedaseks kohaks nimetada.) "... aga Järvamaa puhul otsustasite vastupidise variandi kasuks ka vaatamata sellele, et Türi kooli puhul on tegemist selgelt autoriteetsema kooliga." Toodud näited ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomine ei ole vaadeldavad samas kontekstis. Ma olen toonud ise päris mitmel juhul välja just seda ja põhjendanud seda, et valikute puhul maakonnakeskus ja maakonnakeskuse lähedane koht peaks rõhu asetama maakonnakeskuse lähistele, kus on üldiselt niisugune mõisakompleks olemas, arendusruumi olemas ja päris mitmetel puhkudel on see otsus olnud täiesti õigustatud. Kõigil nimetatud juhtudel puudusid linnades kutseõppeasutuseks sobilikud ruumid. Nimetatud koolide ühinemisel suleti linnade õppekompleksid ja õppetöö koondati ühte õppebaasi. Järvamaa Kutsehariduskeskus luuakse kahe võrdse kutseõppeasutuse ühinemisel ja võrdsete õppekohtadena säilivad nii Paide kui Särevere.
Küsimus: "Kui omal ajal olite ministrina eestvedajaks haridusministeeriumi väljaviimisele Tallinnast Tartusse ja põhjendasite seda ennekõike regionaalpoliitiliselt, siis miks ei kehti sama põhimõte nüüd, kui on tegemist maakonnakeskuse ja vana tehnikumiasulaga?" Just regionaalpoliitilistel põhjustel on oluline, et säiliksid mõlemad õppekohad – nii Särevere kui Paide. Tegelikult ei olnud see mitte ainult selle tõttu, et näiteks Võrus ei olnud seda arendatavat ruumi ja Väimelas oli see olemas, mitte see ei olnud omal ajal põhipõhjuseks, et oli lihtne viia Väimelasse kogu kompleksi. Teistmoodi on praegune olukord Särevere ja Paide puhul ka selle tõttu, et tegemist on kahe konkureeriva või siis võrdse suurusjärgu linnaga ühes maakonnas, mille omavaheline suhe on hoopis teistsugune kui maakonnalinna ja maa-asula suhe sealsamas lähedal. Ja need identiteediküsimused on märksa tõsisemad. Ma arvan, et Türi ja Paide puhul selle erinevuse tegemine või siis asja lahendamine teistmoodi, kui seda oli varem tehtud, on õigustatud. Särevere kui põllumajandusvaldkonna õppekoht ja Paide kui linnaerialade õppekoht jäävad. Ma rõhutan veel kord, et tegemist on ühe kooliga, mille õppebaasid paiknevad kahes teineteisele distantsiliselt suhteliselt lähestikku paiknevas linnas linnade puhul. Kui tegemist oleks olnud ühe linna ja ühe maa-asulaga täies mõttes, siis võib-olla oleks pidanud siin teisiti lähenema.
Küsimus: "Mis annab Teile kindluse väita, et loodavale keskusele planeeritav 300 miljoni kroonine investeering ja ka varasem Türile koolile tehtud 75 miljoni kroonine investeering ei osutu mahavisatuks, kui regionaalselt tundlikumasse kohta jääb üksnes õppekoht ja kummalegi õppekohale ei jagu õpilasi?" Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ning Paide Kutsekeskkooli ühendamisega välditakse just nimelt dubleerivaid investeeringuid. Näiteks on kavas Paidest Säreverre üle viia ehituserialad, sealhulgas tee-ehitus, ja kasutada selleks osaliselt sealseid juba olemasolevaid õppebaase. Efektiivsema kasutuse leiavad Särevere ühiselamud, mis on juba osaliselt renoveeritud, ja teised ühiskasutuses olevad õppevahendid. Ühiselt kasutatav ressurss tõstab ka kutseõppe kvaliteeti ja kättesaadavust, suurendades oluliselt õppekavast tulenevat valikmoodulite arvu.
Küsimus: "Miks Teie arvates ei võiks tulla kõne alla olukord, kus regionaalselt tundlikumas asukohas asuvas Säreveres asuks uue keskuse juriidiline aadress ja sinna koondataks senisest rohkem riigile vajalikke maamajanduse erialasid ja tasakaalupõhimõttest lähtuvalt renoveeritavas maakonnakeskuse õppekohas Paides õpetatakse teisi piirkonnale vajalikke erialasid?" Minu meelest ei olegi päris kindel, et ühe kohaga on antud juhul tegemist. Mõnikord, kui vaja on, räägite te ju Säreverest, mõnikord, kui tarvis on, rõhutate te Türit. Tegemist on ikkagi päris suure kohaga ja selle lähedal oleva väiksema keskusega, aga kokku võttes koondnimetus on ju Türi. Ei ole päris kindel, et me saame Järvamaa kontekstis rääkida kogu aeg Türist kui regionaalselt tundlikumast kohast, vastandades seda Paidele. Kui me teeme Paide puhul halbu otsuseid, siis võib see ka muutuda regionaalselt kaunis tundlikuks. Selle all ma mõtlen näiteks seal kutsehariduse ja täiskasvanute õppevõimaluste äralõikamist, mida me kõike Säreverre üle viia ei saa. Haridus- ja Teadusministeerium on järginud väga selget strateegilist suunda, mille alusel Eestis kujundatakse välja neli põllumajandusvaldkonna juhtivat kutseõppeasutust. Nii ongi Türi lähedale Säreverre tekkimas loomakasvatusalane koolituskeskus. Lisaks loomakasvatusele arendatakse Säreveres ka põllumajandustehnika õppesuunda. Nagu eespool juba juttu oli, on pärast Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomist kavas sinna üle viia ka ehituserialad, sealhulgas tee-ehitus. Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis maaelu jaoks oluliste erialade jätkusuutliku arengu tagamiseks sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi vahel koostööleping.
Küsimus: "Miks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse tegevuse kavandamisel mindud suures osas õppemateriaalse baasi ja struktuuriüksuste dubleerimist nõudvat suurte kulutuste teed ja organisatsiooniliselt kõige keerulisemat teed, mille kohta on olemas negatiivne näide Valga ja Helme kutseõppeasutuste liitmise katse näol?" Lähtudes riigi kutseõppeasutuste võrgu edasistest arengutest kvaliteetse kutseõppe tagamisel Järvamaal Paidest põhja ja ida poole jäävates piirkondades, on hädavajalik säilitada õppekohana ka praegune Paide Kutsekeskkooli õppebaas. Ühiselt kavandatavad investeeringud väldivad dubleerimist kahes teineteisele distantsiliselt suhteliselt lähestikku paiknevas õppekohas. Järvamaa Kutsehariduskeskuse raames arendatakse edasi võrdsete õppekohtadena nii Särevere kui ka Paide koolituskohta.
Muide, vahepeal te kõnelesite siin, et Türi saab investeeringuid vähem kui Paide. Esiteks ei ole see vahe praeguse valitsuse otsusega tehtud järgmise tõukefondide perioodi puhul nii väga suur, kusjuures see, et taotletakse eraldi, aga kasutatakse juba koos, võib tähendada – ja te võiksite seda lähemalt uurida –, et osa nominaalselt Paidesse näidatud või Paide kooli märgi all näidatud-taotletud investeeringuid läheb lokaalselt tegelikult Säreverre. Kokku on Särevere saanud kahe perioodi jooksul kindlasti rohkem raha, kui arvestada eelmine periood sinna juurde.
Küsimus: "Kes kannab poliitilist ja muud vastutust juhul, kui Teie poolt ainuisikuliselt tehtud otsuste baasil läbiviidav "eksperiment" Järvamaal ebaõnnestub?" Ühinemist toetas nii Järva Maavalitsus kui Järvamaa Omavalitsuste Liit. Vastav punkt on sätestatud ka nende vahel sõlmitud ühiste kavatsuste lepingus koostööks 2008. aastal. Samuti sai ühinemiskava toetuse mõlema kooli nõukogult, nii et ainuisikulisest otsustusest ja dramaatiliselt vastutusest selles mõttes rääkida ei saa. Selle aadressi paigutuse puhul, millest ma rääkisin, on lähenemine olnud üldse liialt emotsionaalne. Ega küsijad ka vist ei arva, et ainuüksi see aadressi paigutamine kellegi meelest valele poole oleks kogu otsustuste ahela ära muutnud. See tähendab, et kõik need kooskõlastused ja nõusolekud ja lausa nõudmised, et need koolid tuleb ühendada, oleksid siis justkui tühised. Ei, ma arvan, et see on tegelikult pisku ka tehnilises mõttes. Ja need organisatsioonid, nii nõukogud, maavalitsus, omavalitsuste liit, kes on toetanud ühinemist kui niisugust, jäävad sellele positsioonile, et ühinemine on õige praeguses olukorras. Aitäh heade küsimuste eest!