Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu III istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Urmas Reinsalu, palun!

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Riigikogu kuue fraktsiooni nimel algatan Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse, millel on kaks eesmärki. Esiteks, võimaldada Riigikogu fraktsioonidel algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, ning teiseks, määratleda uuel kujul valitsusliikmete osalemist infotunnis, mille järgi iganädalases Riigikogu infotunnis hakkaksid osalema pidevalt peaminister või teda asendav minister ning peaministri määratud ministrid. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna masina ohutuse seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning nende edasise menetlemise otsustab Riigikogu juhatus vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.
Läheme edasi teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja määranud neile juhtivkomisjoni: Vabariigi Valitsuse k.a 11. juunil algatatud Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni põhikirja heakskiitmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 11. juunil algatatud Tollikoostöö Nõukogu asutamiskonventsiooni muudatuse heakskiitmise seaduse eenõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 11. juunil algatatud kaitseväeteenistuse seaduse, ravikindlustuse seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on riigikaitsekomisjon; Vabariigi Valitsuse k.a 11. juunil algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Aserbaidžaani Vabariigi valitsuse vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväe korralduse seaduse eelnõu 202 ning Vabariigi Valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, rahuaja riigikaitse seaduse, sõjaaja riigikaitse seaduse ja Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 203 kohta dokumentide esitamise tähtajaks k.a 16. juuni kell 18.
Austatud Riigikogu! Kolmapäeval, 18. juunil k.a osalevad infotunnis järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, sotsiaalminister Maret Maripuu, välisminister Urmas Paet.
Austatud Riigikogu! Viime läbi kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget, puudub 18.
Hea Riigikogu! Järgmiseks panen hääletusele 18. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Tulemusega poolt 74 Riigikogu liiget, vastu 1  ja erapooletuid ei ole on 18. töönädala päevakord kinnitatud.

Austatud Riigikogu! Läheme tänase päevakorra juurde. Meil on täna kaks arupärimist. Esimese arupärimise on esitanud Riigikogu liikmed Jaanus Marrandi, Mai Treial, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli ja Villu Reiljan 8. mail 2008. aastal. Esitatud arupärimine nr 69 käib Järvamaa kutsehariduse kohta. Arupärimisele vastab haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Valitsus on otsustanud liita kaks kutseharidust andvat Järvamaa õppeasutust, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ning Paide Kutsekeskkooli Järvamaa Kutsehariduskeskuseks. Kahe kooli ühendamise ettepaneku tõukejõuks olid peamiselt kaks asja – kutseharidusele jagamisele tulevad euromiljardid, kus üle kolmele miljardile kroonile on taotlusi oluliselt suuremas mahus, ja teiselt poolt tõsiasi, et Järvamaale jagub prognooside kohaselt mõne aasta pärast kutseharidusse praeguse 1000 õpilase asemel ehk 600 õpilast. Mõlema kooli juhtkonna liikmetest moodustati töörühmad, kus olid kaasalööjaks ja eestvedajaks Haridus- ja Teadusministeeriumi ametnikud. Töörühmade aruteludes jõuti kokkulepetele, mida tunnistavad ka töörühmade tegevust kajastavad ministeeriumi elektrooniliselt kättesaadavad ettekanded, et uue kutsehariduskeskuse juriidiliseks aadressiks jääb Türi vald, Särevere, kus asub praegu Türi Tehnika- ja Maamajanduskool. Samal arvamusel olid ka ministeeriumi kutseharidusega tegelevad esindajad, alustades madalamatest ametnikest ja lõpetades kantsleriga. Selline asjade käik oli loomulik, sest viimastel aastatel on Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli õpikeskkonda ja praktikabaasidesse märkimisväärselt investeeritud. Türi kooli puhul on tegemist endise tehnikumi traditsioone jätkava, kvaliteediauhinda ja teisi tunnustusi omava hea mainega kooliga. Ka õpetatavad erialad vastavad praegustele maamajanduse vajadustele alates põllumajanduslikust tootmisest, hobuse- ja loomakasvatusest ning lõpetades tehnika ja kodumajanduse erialadega. Seega on Säreveres asuva kooli puhul tegemist õppeasutusega, millel on täita Eesti mõistes suhteliselt unikaalne roll, sest sellisel tasemel maaerialasid õpetavaid koole on Eestis Türi kõrval kõigest kolm – Olustveres, Räpinas ja Luual. Türi nõukogu liikmete sõnul olid nad liitumisega nõus üksnes tingimusel, et uue kooli juriidiline aadress jääb Säreveresse, ja seda toetasid aruteludes ka ministeeriumi esindajad. Kuna töörühmades lepiti kokku ühtemoodi ja seda toetasid ministeeriumi ametnikud, siis oleks olnud ülimalt loomulik, et asi niimoodi ka läheb. Paraku tundub, et loogika lõpeb sealmaal, kus algab ministri poliitiline otsus, sest valitsusse jõudis ettepanek, mis eiras igasuguseid eelnevaid kokkuleppeid ja nägi ette, et uue kooli aadressiks peab saama Paide. Põhjendusena nimetati üksnes maakonnakeskuse eelist Särevere ees. Paraku on senine praktika alati näidanud, et koolide liitmist tõlgendatakse tavaliselt just nimelt regionaalpoliitilistel põhjustel teistmoodi. Alati on oluliseks peetud vanade tehnikumide komplekside ja nende maine ärakasutamist ja selliselt on liitutud Võrust aadressiga Väimelasse, Viljandist Vana-Võitu ja Rakverest Mõdrikule. Nüüd siis asusid Järvamaa puhul loogika asemel mängu mingid muud tegurid. Kahjuks saab tõlgendada, et minister murdis kokkuleppeid ja eiras spetsialistide nõuandeid hariduslike ja majanduslike põhjuste asemel puhtalt poliitilistel põhjustel. Sellised mõtteavaldused on jooksnud läbi üsna mitmest esinemisest ajakirjanduses. Minister esineb üsna mina-keskselt öeldes, et eelnõu tehti ära, ja nimetab vastavaid kokkuleppeid tagatoakokkulepeteks, mis on äärmiselt kummaline, sest kuidagi ei saa ministeeriumi moodustatud töögruppe nimetada tagatoakokkulepeteks. See ei ole 2008. aastal, kus me räägime tungivast vajadusest osalusühiskonna süvendamise järele, enam eriti vastuvõetav lähenemine.
Uuele kutsehariduskeskusele on lubatud investeeringuid maksimaalselt 300 miljoni krooni ulatuses, millest suurem osa peaks minema Paidesse. Samal ajal suudaks  juba praegu väga heas korras Türi kool mahutada tulevikus kõik arvestuslikult kahele koolile jaguvad õpilased, piisaks vaid ca 150 miljoni krooni täiendavast investeerimisest. Selles olukorras, kus keskuseks on planeeritud Paide, võib kujuneda situatsioon, kus enam ei jagu õpilasi ei Särevere õppekohale, kuhu on juba investeeritud 75 miljonit krooni, ega ka Paidesse, kuhu kavatsetakse rajada uus keskus. Selliselt võib juhtuda, et mahavisatuks osutuvad nii planeeritav 300 miljoni kroonine investeering kui ka varasemad investeeringud Türi koolile. Need oleksid nii Eesti kui ka Järvamaa kutseharidusele väga kurvad arengud.
Eeltoodust tulenevalt on arupärijad koostanud seitse küsimust. Üks nendest juhib näiteks tähelepanu ka ministri senistele otsustele, kus ta oli eestvedajaks haridusministeeriumi väljaviimisele Tallinnast Tartusse ja põhjendas seda just nimelt regionaalpoliitiliselt. Praeguses olukorras on põhimõtted hoopis teistsugused ja tundub, et on olnud tegemist pigem selliste erakonnapoliitiliste kaalutlustega ja n-ö isikliku kuluaari-lobitööga ehk siis tagatoakokkulepetega otsuste puhul, mille kohta on just minister oma avalikes esinemistes öelnud, et nii ei tohiks olla. Tundub, et on just vastupidine olukord. Tänan tähelepanu eest!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, et ta sellele arupärimisele vastaks!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu ja head küsijad! Ega ma täna ka ei saa lubada, et vastus ei tule jälle kellegi meelest mina-keskne, sest te olete mind selles küsimuses nii palju nahutanud ja küllalt palju just minu tegevust kajastanud ning küllap ma pean siis rääkima oma arvamusest sellest loost.
Te olete esitanud tõesti seitse küsimust. Esimene küsimus: "Miks Te otsustasite muuta kahe kooli töörühmade ja ministeeriumi esindajate poolt toetatud kokkuleppeid loodava Järvamaa Kutsehariduskeskuse juriidilise aadressi suhtes ja millised olid Teie argumendid selleks?" Ma juhin tähelepanu asjaolule, et Paide Kutsekeskkooli ning Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogu ühisel koosolekul ei jõutud kooli juriidilise aadressi osas üksmeelele ning jäeti juriidilise aadressi määramine Haridus- ja Teadusministeeriumi otsustada. Nimetatud otsus on fikseeritud ka Paide Kutsekeskkooli ning Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogude laiendatud koosoleku protokollis, millele on teiste hulgas alla kirjutanud ka Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogu esimees Ain Aasa. Säreverre juba tehtud ja tehtavad investeeringud on väga tugevaks garantiiks seal õppekoha säilitamisele. Nii tugevaid garantiisid Paide õppekohal ei ole ja mingigi võrdsuse tagamiseks on keskuse juriidiline aadress, kuigi võib öelda, et sellele aadressile on antud palju olulisem tähendus, kui see sisuliselt on. Miks see hakkas erilist rolli mängima, on mul väga raske öelda, kuigi emotsionaalselt ma saan sellest aru. Aga ma olen saanud kirju Särevere kooli õpetajatelt ja saanud aru ka mitmetest argumentidest Türi kooli esindajatelt, et liitmine on õige küll, aga pikas ajaperspektiivis oleks pidanud Paide kinni pandama ja kool täiel määral Säreverre tulema. Võib-olla selle tõttu tuli anda Paidele täiendav garantii, sest, olgem ausad, Paide tagamaa, eriti arvestades täiskasvanuhariduse tulevikku, on palju laiem ja kindlasti ei oleks olnud teda koolituskohana ära kaotada õige tee. Nii et kinnitan teile, et Järvamaa Kutsehariduskeskuse juriidilise aadressi sidumine Paidega ei tähenda seda, et Säreveres asuva õppekompleksi tähtsus väheneks.
Küsimus: "Miks on senistel koolide ühinemistel reeglina toetatud endiste tehnikumikomplekside ärakasutamist ja on ühinenud kooli keskus maakonnast välja viidud ..." (Tõenäoliselt on siin eksitus – mõeldud on maakonnakeskust, mitte maakonda. Küsimuses on "maakonnast", aga ma lähtusin sellest, et mõeldud on maakonnakeskusest välja viia. Me räägime siiski sellest, et valiku puhul maakonnakeskus ja maakonnakeskuse lähedane koht on antud juhul otsustatud, et keskus jääb sinna n-ö lähedasse kohta või teisel juhul Helmesse, mis on kaugemal, mida ei saa lähedaseks kohaks nimetada.) "... aga Järvamaa puhul otsustasite vastupidise variandi kasuks ka vaatamata sellele, et Türi kooli puhul on tegemist selgelt autoriteetsema kooliga." Toodud näited ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomine ei ole vaadeldavad samas kontekstis. Ma olen toonud ise päris mitmel juhul välja just seda ja põhjendanud seda, et valikute puhul maakonnakeskus ja maakonnakeskuse lähedane koht peaks rõhu asetama maakonnakeskuse lähistele, kus on üldiselt niisugune mõisakompleks olemas, arendusruumi olemas ja päris mitmetel puhkudel on see otsus olnud täiesti õigustatud. Kõigil nimetatud juhtudel puudusid linnades kutseõppeasutuseks sobilikud ruumid. Nimetatud koolide ühinemisel suleti linnade õppekompleksid ja õppetöö koondati ühte õppebaasi. Järvamaa Kutsehariduskeskus luuakse kahe võrdse kutseõppeasutuse ühinemisel ja võrdsete õppekohtadena säilivad nii Paide kui Särevere.
Küsimus: "Kui omal ajal olite ministrina eestvedajaks haridusministeeriumi väljaviimisele Tallinnast Tartusse ja põhjendasite seda ennekõike regionaalpoliitiliselt, siis miks ei kehti sama põhimõte nüüd, kui on tegemist maakonnakeskuse ja vana tehnikumiasulaga?" Just regionaalpoliitilistel põhjustel on oluline, et säiliksid mõlemad õppekohad – nii Särevere kui Paide. Tegelikult ei olnud see mitte ainult selle tõttu, et näiteks Võrus ei olnud seda arendatavat ruumi ja Väimelas oli see olemas, mitte see ei olnud omal ajal põhipõhjuseks, et oli lihtne viia Väimelasse kogu kompleksi. Teistmoodi on praegune olukord Särevere ja Paide puhul ka selle tõttu, et tegemist on kahe konkureeriva või siis võrdse suurusjärgu linnaga ühes maakonnas, mille omavaheline suhe on hoopis teistsugune kui maakonnalinna ja maa-asula suhe sealsamas lähedal. Ja need identiteediküsimused on märksa tõsisemad. Ma arvan, et Türi ja Paide puhul selle erinevuse tegemine või siis asja lahendamine teistmoodi, kui seda oli varem tehtud, on õigustatud. Särevere kui põllumajandusvaldkonna õppekoht ja Paide kui linnaerialade õppekoht jäävad. Ma rõhutan veel kord, et tegemist on ühe kooliga, mille õppebaasid paiknevad kahes teineteisele distantsiliselt suhteliselt lähestikku paiknevas linnas linnade puhul. Kui tegemist oleks olnud ühe linna ja ühe maa-asulaga täies mõttes, siis võib-olla oleks pidanud siin teisiti lähenema.
Küsimus: "Mis annab Teile kindluse väita, et loodavale keskusele planeeritav 300 miljoni kroonine investeering ja ka varasem Türile koolile tehtud 75 miljoni kroonine investeering ei osutu mahavisatuks, kui regionaalselt tundlikumasse kohta jääb üksnes õppekoht ja kummalegi õppekohale ei jagu õpilasi?" Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli ning Paide Kutsekeskkooli ühendamisega välditakse just nimelt dubleerivaid investeeringuid. Näiteks on kavas Paidest Säreverre üle viia ehituserialad, sealhulgas tee-ehitus, ja kasutada selleks osaliselt sealseid juba olemasolevaid õppebaase. Efektiivsema kasutuse leiavad Särevere ühiselamud, mis on juba osaliselt renoveeritud, ja teised ühiskasutuses olevad õppevahendid. Ühiselt kasutatav ressurss tõstab ka kutseõppe kvaliteeti ja kättesaadavust, suurendades oluliselt õppekavast tulenevat valikmoodulite arvu.
Küsimus: "Miks Teie arvates ei võiks tulla kõne alla olukord, kus regionaalselt tundlikumas asukohas asuvas Säreveres asuks uue keskuse juriidiline aadress ja sinna koondataks senisest rohkem riigile vajalikke maamajanduse erialasid ja tasakaalupõhimõttest lähtuvalt renoveeritavas maakonnakeskuse õppekohas Paides õpetatakse teisi piirkonnale vajalikke erialasid?" Minu meelest ei olegi päris kindel, et ühe kohaga on antud juhul tegemist. Mõnikord, kui vaja on, räägite te ju Säreverest, mõnikord, kui tarvis on, rõhutate te Türit. Tegemist on ikkagi päris suure kohaga ja selle lähedal oleva väiksema keskusega, aga kokku võttes koondnimetus on ju Türi. Ei ole päris kindel, et me saame Järvamaa kontekstis rääkida kogu aeg Türist kui regionaalselt tundlikumast kohast, vastandades seda Paidele. Kui me teeme Paide puhul halbu otsuseid, siis võib see ka muutuda regionaalselt kaunis tundlikuks. Selle all ma mõtlen näiteks seal kutsehariduse ja täiskasvanute õppevõimaluste äralõikamist, mida me kõike Säreverre üle viia ei saa. Haridus- ja Teadusministeerium on järginud väga selget strateegilist suunda, mille alusel Eestis kujundatakse välja neli põllumajandusvaldkonna juhtivat kutseõppeasutust. Nii ongi Türi lähedale Säreverre tekkimas loomakasvatusalane koolituskeskus. Lisaks loomakasvatusele arendatakse Säreveres ka põllumajandustehnika õppesuunda. Nagu eespool juba juttu oli, on pärast Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomist kavas sinna üle viia ka ehituserialad, sealhulgas tee-ehitus. Türi Tehnika- ja Maamajanduskoolis maaelu jaoks oluliste erialade jätkusuutliku arengu tagamiseks sõlmiti Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Põllumajandusministeeriumi vahel koostööleping.
Küsimus: "Miks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse tegevuse kavandamisel mindud suures osas õppemateriaalse baasi ja struktuuriüksuste dubleerimist nõudvat suurte kulutuste teed ja organisatsiooniliselt kõige keerulisemat teed, mille kohta on olemas negatiivne näide Valga ja Helme kutseõppeasutuste liitmise katse näol?" Lähtudes riigi kutseõppeasutuste võrgu edasistest arengutest kvaliteetse kutseõppe tagamisel Järvamaal Paidest põhja ja ida poole jäävates piirkondades, on hädavajalik säilitada õppekohana ka praegune Paide Kutsekeskkooli õppebaas. Ühiselt kavandatavad investeeringud väldivad dubleerimist kahes teineteisele distantsiliselt suhteliselt lähestikku paiknevas õppekohas. Järvamaa Kutsehariduskeskuse raames arendatakse edasi võrdsete õppekohtadena nii Särevere kui ka Paide koolituskohta.
Muide, vahepeal te kõnelesite siin, et Türi saab investeeringuid vähem kui Paide. Esiteks ei ole see vahe praeguse valitsuse otsusega tehtud järgmise tõukefondide perioodi puhul nii väga suur, kusjuures see, et taotletakse eraldi, aga kasutatakse juba koos, võib tähendada – ja te võiksite seda lähemalt uurida –, et osa nominaalselt Paidesse näidatud või Paide kooli märgi all näidatud-taotletud investeeringuid läheb lokaalselt tegelikult Säreverre. Kokku on Särevere saanud kahe perioodi jooksul kindlasti rohkem raha, kui arvestada eelmine periood sinna juurde.
Küsimus: "Kes kannab poliitilist ja muud vastutust juhul, kui Teie poolt ainuisikuliselt tehtud otsuste baasil läbiviidav "eksperiment" Järvamaal ebaõnnestub?" Ühinemist toetas nii Järva Maavalitsus kui Järvamaa Omavalitsuste Liit. Vastav punkt on sätestatud ka nende vahel sõlmitud ühiste kavatsuste lepingus koostööks 2008. aastal. Samuti sai ühinemiskava toetuse mõlema kooli nõukogult, nii et ainuisikulisest otsustusest ja dramaatiliselt vastutusest selles mõttes rääkida ei saa. Selle aadressi paigutuse puhul, millest ma rääkisin, on lähenemine olnud üldse liialt emotsionaalne. Ega küsijad ka vist ei arva, et ainuüksi see aadressi paigutamine kellegi meelest valele poole oleks kogu otsustuste ahela ära muutnud. See tähendab, et kõik need kooskõlastused ja nõusolekud ja lausa nõudmised, et need koolid tuleb ühendada, oleksid siis justkui tühised. Ei, ma arvan, et see on tegelikult pisku ka tehnilises mõttes. Ja need organisatsioonid, nii nõukogud, maavalitsus, omavalitsuste liit, kes on toetanud ühinemist kui niisugust, jäävad sellele positsioonile, et ühinemine on õige praeguses olukorras. Aitäh heade küsimuste eest!

Ettekandjale on küsimusi. Mailis Reps, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Minul on (kuna mul on ainult üks küsimus, siis ma püüan seda moodustada üheks küsimuseks) väga otsene ja lihtne küsimus, et kas Vabariigi Valitsus ning haridus- ja teadusminister peavad lähtuma Vabariigi Valitsuse otsustest. Minule teadaolevalt ei ole siiani muudetud Vabariigi Valitsuse otsust, millele on alla kirjutanud üks endistest ministritest, kelle nimi on Maimets ja kes on õnneks nüüd ka sinu erakonnakaaslane, ning selles on arengukavas ette nähtud igasuguseid toredaid ühinemisi ja moodustisi jne, mida vahepeal küll ei menetletud, aga arengukavas ei ole ette nähtud sellist ühinemist, nagu sa täna meile selgitad. Seega, kas Vabariigi Valitsus on vahepeal üle vaadanud ühinemised Särevere, Põltsamaa, siis oli seal Paide, midagi oli Paidega ka, ühesõnaga, kas kõik need huvitavad mõtted on üle vaadatud?

Aitäh! Antud otsuse puhul on loomulikult kõigepealt katsutud viia ellu (ja pärast Maimetsa oli veel üks tuttav inimene minister) arengukavas ette nähtud suundi. Aga ega kutsekoolide ühendamine lihtne ei ole, saati veel maakonnast väljapoole, sest nii Põltsamaa suund kui Olustvere suund jäävad ju väljapoole.
Jah, kui vaadata nüüd tõesti niimoodi, et arengukavas selle kehtimise viimasel aastal on üks nüanss muudetud praktilistel põhjustel, kuna need asjad ei õnnestunud, mis seal on, aga tegelikult Järvamaa on seda ühinemist oodanud ju mõnda aega juba. Mujal on nende keskuste tekitamine palju lihtsam olnud kui Järvamaal just nimelt kahe suhteliselt võrdväärse keskuse rivaliteedi tõttu. Ja nüüd, kui tekkis see võimalus ja vajadus – kõik ju näevad, et see vajadus on, sest mõne aasta pärast on hea, kui on koostöö ja õpilaste arvud on planeeritud, kuhu nad suunduvad –, siis tuli see võimalus ära kasutada. Aga ka mulle, kallis kolleeg, teeb muret see, et arengukavades pole ellu viidud nii eelnevatel aastatel ja ka sel aastal kõiki teisigi punkte. Osa punkte on ellu viidud, seal on mõni punkt veel, mida ei ole kahjuks ellu viidud rahalistel põhjustel.

Jaanus Marrandi, palun!

Tänan! Härra minister! On üks näide Pikakannu kooli sulgemata jätmise kohta. Arengukavas oli kirjutatud, et Pikakannu kool peab jääma ja kuigi Lasva volikogu soovis kooli sulgeda, oli kohtus põhjenduseks just nimelt valla arengukava, mistõttu Pikakannu kool jäi sulgemata. Nüüd kuidagi tundub, et valitsuse jaoks on valitsuse enda vastuvõetud arengukavad kuidagi sellised naeratusega seletatavad, et las nad nüüd olla seal, teeme nii, nagu parasjagu ise tahame. Mispärast kutsehariduse arengukava puhul esitatud asjaolusid ei ole vaja arvestada ja need võib niisama kõrvale jätta ja kas siit ei ole tunnetatav teatud analoogia Pikakannu kooli juhtumiga? Sest olgem ausad, loogilisem oleks iseenesest, et teatud linnaerialasid õpetav Põltsamaa-Paide ja maaerialasid õpetav Olustvere-Särevere oleksid liitunud, nii nagu arengukava ette nägi.

Aitäh! Võib-olla see tundub tõesti loogilisem, aga sellega ei saadud hakkama ja see ei ole niimoodi läinud. Praegusel juhul näiteks Olustvere investeeringute planeerimisel oli eelmine valitsus otsustanud selle rahastamist Riigi Kinnisvara AS-i kaudu, Türi-Paide võimalikku rahastamist hoopis tõukefondide abil. Nii et siin ei ole kusagil näha seda süsteemset lähenemist. Juba eelmine valitsus sisuliselt otsustas need asjad tegemata jätta või Olustvere ja Särevere liitmata jätta.
Sel perioodil, mida me kõik kaunis lähedalt näeme, peaaegu seitsme, maksimaalselt kaheksa aasta jooksul on tulnud erinevatel valitsustel viia riigi kutseõppeasutuste arv ligi 60-lt 30-le. See tähendab, et selliseid organisatsioonilisi otsuseid on tulnud päris palju teha. Ja mina ei väida siin sugugi kergekäeliselt, et ükskõik, mis seal arengukavades kirjas on. Küll aga tahaksin maha võtta ikkagi seda siuh-säuh otsustamise oreooli. Selle asja juures siin on ühinemise kui niisuguse heaks kiitnud ja seda vajadust näinud koolide nõukogu, kohalikud omavalitsused, maavalitsus. Ja ühinemise otsus, et nende koolide ühinemine on õige, on palju laiemal baasil. Koolide nõukogud ei suutnud kokku leppida, kuhu jääb aadress, ja palusid selle lahendada ministeeriumil. Selleks, et sõit seisma ei jääks, võtsin ma vastu selle otsuse, arvestades argumente, millest ma siin kõnelesin – suurem tagamaa, see, et me ei saa suunda võtta sellele, et Paide päris kinni panna, nagu siin ideoloogia on olnud. Sellest on see tingitud, aga tegemist ei ole sugugi ühemeheotsusega.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Me oleme nüüd siin juba teist nädalat kuulnud argumente Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomise kohta, et miks just nii ja miks see hea on. Küsin selle poole pealt, et oskad sa öelda ka mõnda vastuargumenti või negatiivset aspekti, miks sellise Järvamaa Kutsehariduskeskuse loomine, kus õppimine osaliselt toimub ühes linnas, osaliselt teises asulas, ka halb on? Kas on ka mõni selline argument olemas?

Aitäh! Kahte võrdväärses suurusjärgus ja mahus, võimalik et ka ühesuguse õpilaste arvuga keskust ühe organisatsioonina juhtida on raskem. See on selge, et organisatsiooniline mudel peab hästi paigas olema. Tasakaal, kuidas korraldatakse juhtimine, peab olema. Ja seal on oma raskused. Ainult et Järvamaal teistmoodi ei olnud ju võimalik. Ma pean valeks nii seda, et ühendada nad, luues ainukese koolituskoha Paidesse, kui ka seda, et ühendada nad, luues ainukese koolituskoha Säreverre. Järelikult need organisatsioonilised raskused, mis võib-olla mingi muu lahenduse puhul oleks pannud langetama teist otsust, tuleb ületada.
Mida Türi-poolsetes mõtteavaldustes kohalikus lehes ja võib-olla ka õpilaste ja õpetajate reaktsioonides välja elatakse, on see, et Paide ei ole mingi kool, et seal on kehv tase. Vaadake, riik ei saa vaadata nii, et ta ei arenda oma küllalt perspektiivses keskuses olevat struktuuri üldse edasi. Ma juba ütlesin: Rakvereni, Tallinnani ja peaaegu et Tartuni – sest Põltsamaa on teatud määral väiksema kontingendiga kool –, on suur tagamaa, kus ei ole kutseõppeasutusi. Ja see on tervele kutseharidusele suur möödalask, kui see seltskond peab minema Rakverre, Tartu ja Tallinna, kui neid saaks jätta Järvamaale ja piirnevatele aladele. Nii et mis seal ikka! Tuleb need organisatsioonilised valud üle elada ja katsuda seda niimoodi läbi viia, nagu on plaanitud.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Ma tuletaksin meelde, et see protsess ei ole nüüd järsku tekkinud. Koolide nõukogud käisid üsna palju koos ja jõudsid tulemusele, et koolid peaksid liituma, koolide juhid olid sama meelt, omavalitsused ju tegelikult kirjutasid mitu niisugust lepet alla, kus oli väga selgelt näha, et koolide ühendamist sooviti. Ma ei oska öelda, kes siis veel oleks pidanud tegelikult soovima koolide ühendamist. Ehk minu küsimus on väga lihtne: aga mida siis oleks pidanud minister tegema? Ma ei teagi, kes ei oleks siis soovinud – enamik ju, nii nõukogu kui omavalitsused, omavalitsusliit, maavalitsus –, kõik ju soovisid seda ühendamist.

Aitäh küsimuse eest! Jah, nii nagu öeldud, ei ole ühendamise vastu olnud keegi nendest nimetatud kogudest. Ja eks siis nendel, kes on praegu murelikud, et aadressiga seotud otsus langes valesti, oli võimalik juba siis ettepanekuid teha ja on võimalik ka praegu oma kriitika välja öelda. Ma saan aru, et keegi ei vaidlusta, et aadress tuli kuhugi kirjutada. See tähendab, et ta oleks pidanud kirjutama teise kohta, Säreverre. Tõenäoliselt oleks olnud umbes samasugune reaktsioon ka teise koha pealt ja see ei oleks samamoodi asja edasi viinud. Aga ma ütlen veel kord: suund sellele, et ühendage, aga tooge ainult Säreverre – seda ei ole praegu võimalik niimoodi läbi viia. Ja see oleks ka tegelikult hariduspoliitiliselt nürimeelne ses mõttes, et ta ühe osa Kesk-Eestist (ja päris suure osa) lülitaks välja kutsehariduse kontingendi hulgast. Arvestame, et teisele poole ei ole see areaal nii lai, sest Türi poole on ühes suunas Kehtna, teises suunas ka Olustvere. Paide puhul on see areaal tõesti laiem ja linnaerialade, laia täiskasvanuhariduse erialade pakkumine ongi kutsehariduses võtmeküsimus. Kõiki neid erialasid niimoodi tuua, et ka Paide linna rahvas ja teisele poole, sinna Rakvere poole jääv seltskond tuleks kõik Türile – võib-olla oleks see nõudnud kaks korda suuremaid investeeringuid. Aga mis me seda arvutame – tõenäoliselt oleksid inimesed jätnud sellesse kutsehariduse osasse tulemata ja oleksid lihtsalt läinud üldhariduskoolidesse. Kogu lugu.

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid vastamast! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Head kolleegid! Ega küsimus ei ole kunagi olnud selles, et keegi oleks nende koolide ühinemise vastu a priori. Arupärimise rõhuasetus ei olnud sugugi selle koha peal. Tõepoolest, vaadates õpilaste trende ja vaadates investeeringuvõimalusi, on selge, et koolid oleks tulnud ühendada. Ma olen päris täpselt püüdnud selle teemaga süvitsi minna. Ja selge on ka see, et kui vaadata töörühmade lõppkokkuvõtteid, kui nad sisuliselt oma töö lõpetasid, siis nende töörühmade töö lõpetamisel oli positsioon, kus oli tegelikult paika pandud, kus on kooli aadress. Ma tean päris täpselt, et seda toetasid ka ministeeriumi ametnikud. Seda toetas oma kirjas Järva maavanem, kes tõepoolest avaldas toetust koolide ühendamisele, aga pidas vajalikuks oma kirjas ära märkida, et ta näeks kohta, kus see kool peamiselt paikneb. Nii et põhiline küsimus arupärijate poolt on otsustamise protsessis demokraatliku osalusmehhanismi eitamises ehk siis n-ö iseotsustamises. Loomulikult peab minister tegema otsuseid, aga minister ei tee otsuseid mitte omaenese tarkusest, see käib ühe Oskar Lutsu komöödianäidendi juurde, kus omaenese tarkusest tehti otsuseid. Minister teeb reeglina otsuseid, konsulteerides spetsialistidega, arvestades kogu tehtud eeltööd. Ma väidan veel kord, et kogu see eeltöö kinnitas teisi asjaolusid. Siit jõuamegi selleni, kuidas see otsus lõpuks tuli, et see tuli tegelikult ikkagi väga intensiivsete isiklike sidemete ja lobitöö, aga mitte küsimuse sisulise arutelu teel.
Kui arutada ja vaadata, missugused on selle mõjud, siis ma ütleksin, et loomulikult on oluline, et mõlemas kohas õppekoht säiliks. Aga minul ei ole täna küll erilist kindlust väita, et suhteliselt õrnas olukorras olevad asjad, näiteks maamajanduse erialade õpetamine, ei saaks kannatada. Varasemates riiklikult vastuvõetud arengukavades oli kirjas, et koolid tuleks ühendada n-ö valdkonnapõhiselt ja valdkonnapõhiselt just maaerialasid õpetavad koolid ning täpselt samamoodi ka kutsekeskkoolid, see on siis Põltsamaa ja Paide. See oleks olnud ilmselt jätkusuutlikum lahendus. Praegu, kui on plaanis Türile ära tuua ehituseriala, üks populaarsemaid erialasid, mida Paide kutsekeskkoolis õpetatakse, jääb Paidesse järele puhastusteeninduse ja laohoidjate eriala ja võib-olla nipet-näpet veel. Ja kui investeerida sinna paarsada miljonit krooni uue õppehoone ehituseks, on see iseenesest loomulikult väga hea. Aga kui kõik asjaolud kokku võtta, siis on üsna reaalne, et võib tekkida oht, kus uues ehitatud õppehoones – lisaks kui praktiliselt kogu see keskus asub ikkagi seal – ei teki tulevikus niivõrd õpilaste probleeme, aga koolis, kuhu on palju investeeritud ja mis jääb kõrvalisemaks õppekohaks, tekib õpilaste puudus ja ebaõnnestuvad seni tehtud investeeringud. Neid ohte ja neid riske ei ole praegu kalkuleeritud ja see on kahetsusväärne. Täna jääb ainult loota, et Vabariigi Valitsuse tehtud liitumisotsused arvestavad, et jäävad toimima mõlemad õppekohad. Täna on ainult hea lootus selleks, kindlust ja veendumust, tõsi, küll ei ole. Tänan tähelepanu eest!

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele võib arupärimise adressaat enne läbirääkimiste lõppemist esineda sõnavõtuga. Ma palun Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Austatud küsijad! Nende töögruppide liikmed, millest te rääkisite, arutasid omavahel, mõnikord väiksemates gruppides, mõnikord nelja silma all, et teeme vahetuskaupa – ühest kohast direktor, teisest kohast aadress. Ma arvan, et see ei ole hariduskorralduse planeerimisel õige viis. Mina ütlesin oma seisukoha, kui mulle esitati materjalid ja nendes materjalides oli selgelt kirjas, et nõukogud ei suutnud aadressi küsimuses otsust langetada. Nii et konsensust ei olnud ja selle otsuse pidi langetama haridus- ja teadusminister, ministeerium. Aga, ütleme, ministeeriumi ametnikud olid tegelnud asjaga varem ja oli selge ministri otsustamise koht.
Muidugi, niisugune väike sukerdamine, et ühtedel tingimustel ma olen nõus, teistel tingimustel mitte, ministril ei ole üldse sõnaõigust kaasa rääkida – see päris hästi ei sobi. Mis puudutab summasid, mida te siin nimetate, kuhu kui palju investeeringuid tuleb, siis need on praegu valitsuse otsuses vastu võetud, minul nad täpselt numbriliselt peas ei ole. Need summad, mis Järvamaale tulevad investeeringutena lähiaastatel, on päris suured. Ja ei saa öelda, et nad lähevad ainult ühte või siis sinna teise kohta. Kas see on raiskamine, et arendatakse mõlemat keskust? Ma arvan, et Järvamaa puhul tuleb seda nii teha, sest teistsugust kokkulepet lihtsalt ei saavutatud. Lobitöö ja kõik muu, mis politoloogias on teile pähe jäänud – mõisted, terminid – teil on õigus neid kasutada. Aga kuidas nüüd siis võtta? Jäägem siiski oma liistude juurde! Igaüks vastutab mingil hetkel tehtud otsuste eest ja praegusel juhul pidi Haridus- ja Teadusministeerium selle otsuse langetama.

Suur tänu!

Järgmine on Riigikogu liikmete Tarmo Männi, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli, Villu Reiljani ja Mai Treiali 14. mail k.a esitatud arupärimine kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste olukorra kohta. Ma palun kõnepulti kolleeg Ester Tuiksoo!

Väga austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Austatud minister! Vastavalt perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste seadusele on regionaalministri 22. oktoobri 2007. aasta määrusega nr 8 kinnitatud meetme "Kohalike avalike teenuste arendamine" tingimused ning perioodi 2007–2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise kord. Vastavalt meetme tingimustele koostasid kohalikud omavalitsused ja esitasid KOIT-kavasse oma eeltaotlused perioodiks 2007–2010 juba 3. detsembriks 2007. Selleks ajaks laekus maavalitsustesse kokku 238 eeltaotlust 3,9 miljardi krooni ulatuses – seda nii uute haridus-, sotsiaal- ja kultuuriobjektide ehitamiseks kui olemasolevate kordategemiseks. 2007–2010 KOIT-kava planeeritud maht – ligikaudu 1,465 miljardit krooni – on üle kahe korra väiksem kui taotluste kogusumma. 4. jaanuariks 2008 olid selgunud abikõlblikkusnõuetele vastavad 233 eeltaotlust. Vahepeal on küll mingi tegevus sel teemal toimunud, kohalikud omavalitsused on aastaeelarved vastu võtnud ja arengukavad vajaksid täitmist. Kahjuks KOIT-kava kinnitamine venis kuni mai lõpuni. Viis Riigikogu liiget ongi esitanud neli küsimust, millest üks on võib-olla tänaseks oma aktuaalsuse kaotanud, kuigi pakuks huvi, miks see kõik on nii toimunud. Miks on venitatud ja lõpuks, kes peaks selle eest vastutust kandma, et praktiliselt pool aastat on hoitud raha kinni, ning kas see tähendab haldussuutmatust? Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Ester Tuiksoo! Nüüd ma palun kõnepulti regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri. Palun, härra minister!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vastan arupärimisele kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste olukorra kohta.
Meetme "Kohalike avalike teenuste arendamine" raames on võimalik aastate 2007–2013 jooksul kasutada 2,254 miljardit krooni üldhariduskoolide, lastehoiuasutuste, vaba aja ja spordi- ning sotsiaalvaldkonna objektide arendamiseks. Meetmete raames koostatav perioodi 2007–2010 KOIT-kava tähendab 1,5 miljardi ulatuses Euroopa Liidu abi kohalike avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks. Struktuurivahendite kaasabil on otstarbekas rahastada piirkondade arengu seisukohalt võtmetähtsusega objekte. Selleks on taotluste menetlemine mitmeetapiline, et kõik osapooled omavalitsustest ministeeriumideni saaksid välja tuua oma seisukohad ja et lõpuks kinnitatud kava parandaks kõige paremal viisil elu kvaliteeti üle Eesti.
Järgnevalt vastan küsimuste kaupa. Esimene küsimus: "Millal on moodustatud regionaalministri juurde ekspertkomisjon?" Ekspertkomisjon on moodustatud regionaalministri 8. mai 2008. aasta  käskkirjaga nr 60.
Teine küsimus: "Palju on laekunud kaebusi esitatud nimekirjade suhtes?" Taotlejailt on laekunud kokku 18 erinevas formaadis vormistatud kaebust või eriarvamust, millest osa on esitatud Siseministeeriumile otse, osa on maakondlikud omavalitsusliidud esitanud meile kui eriarvamused maakondliku eelistusnimekirja kooskõlastuse kohta.
Kolmas küsimus: "Millal kavatseb komisjon oma töö lõpetada?" Ekspertkomisjoni töö on teha regionaalministrile ettepanekuid KOIT-kava eelnõu koostamiseks. Komisjoni töö lõpeb sisuliselt siis, kui regionaalministrile on esitatud kõikide maakondade KOIT-kava projektid.
Neljas küsimus: "Millal on Teil plaanis esitada KOIT-kava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks?" KOIT-kava eelnõu saan esitada Vabariigi Valitsusele, kui vastava ettepaneku on teinud meetme ekspertkomisjon ning eelnõu on heaks kiitnud prioriteetse suuna "Piirkondade terviklik ja tasakaalustatud areng" seirekomisjon. Hiiu, Järva, Lääne, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Viljandi ja Võru maakonna KOIT-kavad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. aasta korraldusega nr 241. Ida-Viru ja Valga maakonna kavad olen plaaninud esitada Vabariigi Valitsuse 19. juuni istungile. Harju, Jõgeva, Lääne-Viru ja Tartu maakonna kavadega plaanime liikuda edasi nii kiiresti kui võimalik. Aitäh!

Suur tänu, härra minister! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Mul on üks väga konkreetne küsimus ja see puudutab ühte Harjumaal asuvat kohalikku omavalitsust. Nimelt, maakondlikus nimekirjas on esitatud Loksa kultuurikeskus. Loksa on kakskeelne linn ja ainuke linn, kus praegu puudub kultuurimaja. Omafinantseerimise määr on kolm miljonit krooni, milleks ei ole Loksa linnal isegi vaja laenu võtta. Kultuuriminister toetab seda investeeringut, ometigi on Rahandusministeerium esitanud vastuväite. Kas loksalased võivad loota, et see vajalik objekt jääb nimekirja ja Loksa saab lõpuks endale kultuurimaja?

Harju maakonna nimekirja kohta on ekspertkomisjonil tõsiseid küsimusi. Tõepoolest, tõsine on Rahandusministeeriumi kommentaar Loksa linna vaba võlakoormuse kohta. Rahandusministeeriumi seisukoht on: "Vald ei ole suuteline tagama projektide omafinantseeringut." Lõpliku otsuse teeb ekspertkomisjon. Nii et praegu on seda natuke vara kommenteerida.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Härra minister! Ekspertkomisjoni moodustamisega jäädi ilmselgelt hiljaks, aastast on kulunud praeguseks praktiliselt kuus kuud. Otsused KOIT-kava investeeringute kohta tulid äsja, nädal või paar tagasi. Pool aastat on kulunud ja ekspertkomisjon pole oma tööd teinud ehk polnud õigeaegselt kokku kutsutud. Millega te põhjendate seda, et ekspertkomisjoni ei kutsutud õigeaegselt kokku ega asutud varem nende asjade kallale, et otsused oleksid tulnud varem ja objektid oleksid n-ö varem avanenud ning seetõttu oleks saadud ära kasutada ehituse jaoks nii olulist kevadsuve perioodi?

Aitäh! Minu hinnangul moodustati ekspertkomisjon vägagi õigeaegselt. Kui olime saanud omavalitsusliitude arvamused, EAS-i ehituslikud ekspertiisid ning ministeeriumide arvamused, siis pöördusime maakondlike komisjonide poole täiendavate põhjenduste saamiseks esitatud arvamuste kohta. Täiendavad maakondlike komisjonide põhjendused saabusid ajavahemikus 22. aprillist 7. maini ja komisjon moodustati 8. mail. Seega asus komisjon täiesti õigeaegselt oma tööd tegema, kui täiendav info oli saadud, ja 20. mail saadeti esimese üheksa maakonna KOIT-kava eelnõu seirekomisjonile.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan väga, austatud minister, nende lühikeste vastuste eest! Mind paneb muidugi imestama teie kommentaar, et komisjon on moodustatud õigeaegselt, kui venib kevadsuvine periood, mis on ehituseks kõige sobilikum aeg. Ma saan teie vastustest aru, et te ei teagi, millal nelja maakonna otsused tehakse. Mis saab nendest objektidest sel aastal? Kas need ehitatakse ja kas teie süda ei valuta nende pärast, kui need jäävad tegemata, ning kes sel juhul vastutab?

Aitäh! Tegemata need objektid kindlasti ei jää. Sellised hirmud ja hirmutamised ei ole põhjendatud. Neid rahasid on võimalik kasutada kuni 2015. aasta lõpuni. Kuidas hinnata seda tööd? Ma arvan, et ainsaks kriteeriumiks ei saa olla kiirus. Kindlasti on tähtis, et meil on kindlustunne, et see raha läheb õigesse kohta ja need projektid on jätkusuutlikud, et taotlejad suudavad tagada omafinantseeringu, et tegemist on terviklahendustega jne. Nii et siin on väga mitmeid aspekte. Kui on näiteks ühe maakonna puhul selge maakondliku omavalitsusliidu eitav seisukoht, siis on oluline rääkida täiendavalt läbi selle maakondliku omavalitsusliiduga, et otsida nendepoolset positiivset suhtumist. See raha on planeeritud päris pikaks perioodiks ja kvaliteet on minu arust selle asja juures väga oluline.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud härra minister! Mitmed omavalitsused tegelevad tehnoparkide loomisega. Ida-Virumaal, Kiviõlis, Püssis, Kohtla-Järvel, Jõhvi vallas, Sillamäel, Narvas linnavalitsused tegelevad kõvasti sellega, et saada tehnoparkide loomise teel uusi töökohti ja sellega muidugi  oma eelarvet natuke parandada. Aga ütlen, et sellest suurest omavalitsuste tööst on riik kuidagi eemale jäänud. Ja minu küsimus ongi: kuidas te suhtute sellesse ja kui suur on kohalike omavalitsuste investeeringute abi riigi poolt tehnoparkide loomiseks?

Aitäh! Kui me räägime perioodi 2007–2013 vahenditest, siis struktuuritoetustest on regionaalvaldkonnas planeeritud meede "Tööstusalade ja kompetentsivõrgustike arendamine" suurusjärgus 400 miljonit krooni. See meede on praegu ettevalmistamise staadiumis. Loodame selle kindlasti sel aastal käivitada. Täiendavad ettevõtlustoetused ja palju suuremates mahtudes on loomulikult majandusministeeriumil ja nad käivituvad lähiajal. Loomulikult võiks alati rohkem olla! Ei saa ka öelda, et europrogrammid oleksid sellest päris kõrvale jäänud. Midagi me püüame siiski ära teha.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka euroliidu rahastamist ja seda juba käimasolevat perioodi ning investeeringutoetusi, küll veidi teises valdkonnas ehk veemajandusprojekte. Viimasel ajal on tulnud signaale, et nende taotluste esitamisel on vastuseks tulnud, et omafinantseerimise osa on tunduvalt kõrgem kui sel esimesel perioodil, ja kuna need on väga kallid projektid, siis ma julgeksin küll öelda, et enamik omavalitsusi ei ole võimelised seda raha välja käima, ja kindlasti, kui me räägime sellestsamast eelarvetasakaalust, mille pärast muretsetakse, siis kogu see omafinantseerimise summa tuleb võtta laenuna, mis suurendab seda miinust. Kas valitsuses on ka sellest juttu olnud? Kas te olete seda omavalitsustega läbi rääkinud, kui teie kohustus või ülesanne on seda teha?

Nimetatud veeprojektid on Keskkonnaministeeriumi valdkond. Olen probleemist regionaalministrina teadlik. Ma saan aru, et siin on küsimus selles, et need veeprojektid on sellised, et nad hiljem toodavad osaliselt tulu. Pärast nende projektide realiseerimist teenitakse nende pealt raha. Üldjuhul Euroopa Liidu suhtumine selliste projektide puhul on, et kuna osa rahast teenitakse kommertstuluna hiljem tagasi, siis peaks nende omafinantseering suurem olema. Pigem on see initsiatiiv minu teada (kuigi peaks täpsustama Keskkonnaministeeriumiga) Euroopa-poolne. Loomulikult mõistan ma seda, et omavalitsused on siin raske probleemi ees. Teistpidi toob see meie ette küsimuse meie omavalitsuste suutlikkusest laiemalt.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra minister! Avan läbirääkimised. Palun kõigepealt kõnepulti kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud regionaalminister! Ega need vastused, mis regionaalminister täna andis, erilist kindlust arupärijates küll ei suurendanud. Pigem ma ütleksin, et küsimused jäid endiselt õhku. Kõigepealt on minule jäänud arusaamatuks (ja ma tean, et ka tegelikult koalitsioonisiseselt, vähemalt kuluaarivestlustes, on koalitsioonipartnerid olnud väga mures), et nn ekspertkomisjon on moodustamata, et otsused on tegemata ja et need on viibinud. See on poolavalik saladus siin Riigikogu majas, et see on olnud haldussuutmatuse ilming – ekspertkomisjoni moodustamisega viivitamine. See on ahelreaktsioonina toonud kaasa, et selle aasta investeeringud on väga paljuski hilinenud ja ajad on umbe jooksnud, kuigi samas, vaadates riigi üldist majandusolukorda ja omavalitsuste olukorda, oleks ilmselgelt vajalik olnud, et need investeeringud oleksid käivitunud võimalikult vara. Nii ei ole juhtunud. Osa maakondade jaoks on investeerimisotsused siiani tegemata ja kui vaadata kas või ajakirjanduses väljatoodut, siis nii mõnigi meediaväljaanne on avaldanud kahtlust, et KOIT-kava ehk siis euroliidu rahaga tulnud vahendite eraldisi püütakse poliitiliselt mõjutada. Selliste eurorahade poliitilise mõjutamise soov on äärmiselt kahetsusväärne, kui see peaks kuidagi esinema. Ma loodan küll, et oma praktilises tegevuses suudab regionaalminister niisugused kahtlustused kõrvaldada.
On veel üks mure, mis kerkis üles seoses regionaalministri vastusega küsimusele omafinantseeringute kohta, mis puudutas Loksa omavalitsust. Vabariigi Valitsus või Rahandusministeerium – raske öelda, kes just täpselt – on võtmas vastu positsioone, et hakatakse teistmoodi suhtuma Riigi Kinnisvara AS-i tehtud investeeringutesse ja nende lugemisse omavalitsuse laenukoormuseks või mitte. Kui me vaatame varasemaid aegu, siis Riigi Kinnisvara AS-i tehtud investeeringuid, eriti kui objekt oli üle antud Riigi Kinnisvara AS-le, ei loetud omavalitsuse laenukoormuseks. Nüüd on mitmed omavalitsused pöördunud meie poole, et riik on üle vaatamas laenukoormust omavalitsuste suhtes ja panemas, piltlikult öeldes poolel teel hobuseid vahetades, seda omavalitsustele. Tean konkreetset valda, kes tegi Riigi Kinnisvara AS-i vahenditega korda rahvamaja, kusjuures laenukoormuseks oleks olnud vanade reeglite järgi üks miljon krooni aastas, mis oli sellele väikesele omavalitsusele täiesti kantav suurus, aga nüüd sooviks Rahandusministeerium justkui näidata kogu investeeringute laenumahtu kogumahuna eelarvest ehk siis 15 miljoni kroonina. Loomulikult on siis väga lihtne anda vastuseid, et omavalitsus ei ole omafinantseeringuks valmis ega kvalifitseeru KOIT-kavast raha saamiseks. Need on kunstlikud takistused, see on põhimõte, milles omavalitsustel pole praegu selgust. Võib kindlalt väljendada kahetsust, et Vabariigi Valitsus ja regionaalminister ei ole haldussuutlikult talitanud ega ole andnud omavalitsustele mitte mingisugust kindlust KOIT-kavade õiglaseks, ausaks ja asjakohase kiirusega menetlemiseks. Nii et asjad on läinud selles suhtes kehvasti. Arupärijatel ei jää muud üle, kui avaldada siirast lootust, et edaspidises tegevuses suudetakse ennast parandada ja ebakohad kõrvaldada ning anda omavalitsustele vajalik kindlus investeerimiseks, mida neil siiani pole olnud. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Rohkem kõnesoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised. Tänased arupärimised on läbi.

Palun registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis pärast minu haamrilööki! Palun, Toomas Trapido!

Austatud kolleegid! Ma täidan praegu ühe iseendale kevade alguses antud lubaduse ja räägin teile enne suvepuhkusele minekut ühe loo ning kutsun teid kaasa edasi mõtlema ja võib-olla ka edasi looma. 200 aasta pärast vastab põhikoolilõpetaja ajalooeksamil niimoodi: "21. sajandi alguseks olid inimesed planeedi üpris põhjalikult nässu keeranud ja seda nii looduse kui inimeste elukorralduse mõttes. Üha selgemaks sai, et nii ei saa edasi minna, aga ei teatud ka täpselt, kuidas siis. Väga palju loodeti uutele tehnoloogiatele, aga ka sellele, et äkki meid siin need suure maailma asjad ei puuduta. Kuid üha rohkem inimesi hakkas aimama, kus on edasimineku võti ja see oli pisut harjumatus kohas, nimelt usalduses ja koostöös, mis aga eeldas pigem inimeste sisemist muutumist. Maad ja inimesi hävitavad protsessid muudkui kiirenesid ning olukord läks päris hulluks. Murranguaastad, mida me tagantjärele kolmandaks suureks pöördeks nimetame, saabusid siis, kui inimesed, kes teiste elu puudutavaid otsuseid tegid, mida meil on kusjuures pisut raske mõista, said lõpuks aru usalduse ja koostöö tähtsusest. Neil oli raske nii elementaarsetest asjadest aru saada, sest siiani oli nende arusaamine põhinenud suuresti teineteisega konkureerimisel, isegi võitlemisel. Aga kui nad asjast ükskord aru said, siis hakkas elukorraldus üpris kiiresti muutuma." Ja meie tubli põhikooli õpilane sai eksamil tubli 4+.
Ma tahaksin selle loo jätkuks esitada ühe Tartumaa mehe Peeter Lepiski kirjapandud ja minu poolt pisut kohandatud ja täiendatud mõtteid. Kui need mõtted kelleski vastukaja tekitavad, siis andke mulle, palun, sellest teile sobival viisil teada!
Mõtted on järgmised. Me oleme 101 erinevat ja unikaalset inimest, keda saatus on siia majja kokku toonud. Igaühel meist on kas või mõni ühiskonda hõlmav unistus ja see paneb meil silmad särama. Meie pilk ei otsi vaenlast, kellele käru keerata. Me ei hädalda, et keegi on kõik untsu keeranud. Me mõistame, et areng toimub niikuinii, võimalik on reguleerida ainult selle suunda ja kiirust. Me kuulame üksteist ja paneme sellest midagi ka kõrva taha. Me mõistame, et tarkus ja rumalus on jaotunud ühtlaselt üle maa. Me tunnistame, et mõnikord avaldub rumalus isegi läbi meie – me ei häbene seda. Me räägime oma tulevikunägemusest ja otsime mõttekaaslasi, sõltumata erakonnast. Me teame, et mõtted loovad tuleviku ja tunnetame oma vastutust. Me teame, et praeguse väga erilise aja märksõnaks on usaldus. Me võtame julguse kokku ja kasvatame usaldust oma töös. Me võtame julguse kokku ja usaldame teist inimest.
Ja veel kord: kui need mõtted teis vastukaja tekitavad ja te tunnete, et need väärivad edasiarendamist, edasirääkimist, selle loo edasiloomist, siis tehke seda. Ja kui te soovite seda koos teha, siis ma olen väga tänulik, kui te sellest mulle mingil moel teada annate. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Toomas Trapido, nende ilusate mõtete eest! Rohkem kõnesoove ei ole. See tähendab, et istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.10.