Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Kõigepealt palun kohaloleku kontroll!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 43 Riigikogu liiget, puudub 58.
Head kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, rahandusminister Ivari Padar ja kultuuriminister Laine Jänes.

Esimene küsimus on kolleeg Jaanus Marrandilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Lugupeetud härra peaminister! Vabariigi Valitsuse juhina olete te väga sageli kirjeldanud Eestit kui eduka rahanduspoliitika ja majandusega riiki, kes jõuab, teadagi, juba 15 aasta pärast Euroopa rikkaimate riikide hulka. Alati olete sealjuures rõhutanud, et kogu selles edus mängib suurt rolli järjest vähenev üksikisiku tulumaksu määr. Paraku oleme oma riigiga teie juhtimisel jõudnud sinnamaani, kus Eestis on Euroopa Liidu väikseim majanduskasv ja ajalooliselt suur negatiivne lisaeelarve. Küllaltki keeruline on leida ka vajalikud 10 miljardit krooni kokkuhoidu järgmiseks aastaks ja teie kõrval istuv rahandusminister on lausa hall sellest suurest vaevast. Minu küsimus on, kumb on teie arvates olulisem, kas üksikisiku tulumaksu jätkuv langetamine, mis vähendab eelarve tulusid jätkuvalt, või riigieelarve tasakaalu saavutamine?

Aitäh! Ma olen veendunud selles, et üksikisiku tulumaksu määra alandamisega jätkamine tagab Eestile pikaajaliselt konkurentsivõime. Kindlasti on konkurentsivõime üheks aluseks olnud ka tasakaalus eelarvepoliitika ajamine ehk range eelarvepoliitika ajamine Eesti Vabariigis ja seda juba läbi mitmete aastate. Viimase kuue aasta jooksul on valitsussektori eelarves olnud ülejääk, nendest viimase kolme aasta jooksul päris märkimisväärne ülejääk. Sellise poliitikaga tuleks jätkata ka tulevikus. Viimase 13 aasta keskmine majanduskasv on Eestil olnud 7,0%. See on olnud Euroopa Liidus nii pika perioodi jooksul suuruselt teine majanduskasv, meist kiirem on olnud viimase kümne aasta jooksul ainult Iirimaa 7,1%-lise majanduskasvuga, kõiki teisi oleme me edestanud. Seejuures tuleb silmas pidada seda, et 1999. aastal oli kolmes kvartalis järjest tegemist nullkasvuga. Seega, vaatamata negatiivsele kasvule, et aasta tervikuna lõpetati nulliga (et ühel aastal on majanduskasv olnud null), oleme siiski oma majanduskasvult pikas perioodis olnud Euroopa Liidu edukamate hulgas ehk teisel kohal. Majandus areneb tsükliliselt ja ma ei võtaks katastroofina seda, et praegu on tsükliline areng jõudnud majanduskasvu aeglustumise faasi.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, esimene täpsustav küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Valitsuse poolt ja nn krokodillide kaasabil on kinnitatud riigieelarve strateegia, millega peaks leitama ligi 10 miljardit krooni kokkuhoidu. Märkimisväärse osa sellest strateegiast võtab enda alla sotsiaalvaldkonna kulutuste kärpimine mitme miljardi krooni ulatuses. Teada on ka, et edasine üksikisiku tulumaksu vähendamine viib järgmisel aastal välja 1,2 miljardit krooni. Tekkinud eelarvekriisi olukorras pole põhjust arvata, et inimesed väärtustaksid eriti tulumaksuvõitu, kui teiselt poolt tuleb sellesama valitsuse tegevuse tõttu maksta hoopis suuremaid summasid välja ja elutingimused tervikuna halvenevad. Siit ka küsimus. Miks te arvate, et on vajalik vähendada sotsiaalvaldkonna kulutusi, kui üksnes tulumaksu edasise vähendamise peatamine aitaks suure osa sotsiaalvaldkonna eelarvest taastada?

Aitäh! Kõigepealt kokkuhoiust. Kulude struktuur on riigis välja kujunenud, tulude struktuur aeg-ajalt ikka muutub seoses majandustsükliga. Kui tulusid ei tule peale, ei laeku riigieelarvesse enam sellises tempos, nagu kahel viimasel aastal on laekunud, siis on just paras aeg teha riigi kulutuste revisjon ja hinnata, kas kõik seni tehtud kulutused on ikka maksumaksja raha kasutamise seisukohalt kõige efektiivsemad.
Sellest 10 miljardi krooni kärpe jutust jääb inimestele paratamatult mulje, nagu järgmise aasta eelarve oleks 10 miljardit krooni pisem kui käesoleva aasta eelarve. Ei! Tegelikkus, mis võiks saabuda, tuginedes Rahandusministeeriumi kevadprognoosile, on hoopis vastupidine. Järgmise aasta eelarve on 10 miljardit krooni suurem tulude poolelt ja 7 miljardit krooni oleme kavandanud ta suurema kulude poolelt, kui käesoleva aasta eelarve ja lisaeelarve kokku kulusid ette nägid. Seega järgmisel aastal kasvab eelarve maht nii tulude poolest kui ka kulude poolest kindlasti. Kuid selleks, et realiseerida valitsusliidu lepingus kokkulepitud eesmärke, on vaja muuta väljakujunenud kulude struktuuri. Et realiseerida meie suurepäraseid eesmärke, peame seniseid ebaefektiivseid kulutusi kärpima.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine täpsustav küsimus!

Tänan! Lugupeetud härra peaminister! Eesti majandus on jõudnud uude faasi ja kusagilt ei ole enam peale voolamas suurt laenuraha, mis on peamiselt toitnud viimaste aastate majanduskasvu. Lähiaastatel pole ka ette näha, et majanduskasv oleks suurem, kui analüütikud planeerivad, ja kindlasti pole näha suuri eelarve ülelaekumisi nagu varasematel aastatel. Seega on oluliselt muutunud kogu majandus- ja rahanduspoliitiline keskkond, järjest olulisem on siin juures ka väliskaubandusbilansi tasakaal. Muutunud olukorras ei saa töötada primitiivne arusaam, et jätkuv üksikisiku tulumaksu vähendamine tooks Eestile edu. Millal ja kui, siis kuidas, te kavatsete Reformierakonna esimehena ja valitsusjuhina korrigeerida oma rahanduspoliitilisi arusaamu just maksubaasi edasise langetamise kohapealt selliselt, et see ka tegelikkuses toimiks Eesti riigi ja rahva arengu huvides?

Aitäh! Ma ei saa kindlasti nõustuda selle väitega, nagu praegune valitsus või Reformierakond oleks tegelenud maksubaasi vähendamisega, ehkki minu meelest võiks see teatud juhtumitel olla tervitatav. Kuna kõigile on teada see, et käesoleva aasta 1. jaanuarist on järsult tõstetud alkoholi, tubaka ja kütuse aktsiisimäärasid, siis peaks olema teada ka see, et kaudsete maksude või aktsiisimaksude osatähtsus eelarvelaekumistes kasvab. Selleks, et maksutulusid protsendina sisemajanduse kogutoodangust mitte suurendada, oleks täiesti õiglane ja aus maksumaksja suhtes otseseid makse alandada ehk siis mitte korjata nii palju tulumaksuraha.
Laenuraha pealetulemise suhtes ma ei oleks nii pessimistlik nagu teie. Prognoosid ütlevad, et jah, sel aastal uute laenude kasvutempo ei ole nii kiire, nagu ta oli möödunud aastal, kuid uute laenude maht, mis võetakse meie eraisikute ja eraettevõtete poolt, kindlasti kasvab. Möödunud aastal oli see kasv erakordselt suur. Laenumaht kasvas 60 miljardit krooni. Sel aastal oodatakse täiendavat laenumahu kasvu kas 20 miljardit krooni, 30 miljardit krooni või 40 miljardit krooni. Eri eksperdid annavad erinevaid hinnanguid, kuid kindlasti nad prognoosivad ka sel aastal laenumahu kasvu. Ma olen korduvalt öelnud seda, et kui majanduskasv seisab püsti laenurahal, siis see pole jätkusuutlik. Meie majanduskasv peaks põhinema põhiliselt ekspordil.

Palun viis kohapeal registreeritud küsimust! Palun, kolleeg Marika Tuus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud peaminister! Rõõm kuulda, et meil nii hästi läheb. Märtsis ütlesite, et maksulaekumisi arvestades pole põhjust rääkida negatiivsest eelarvest, ja kuu hiljem ütlesite, et majanduslangust oleme kaua oodanud, et see on praegu tervendav hingetõmme. Aga ma küsiksin, et millise tundega te vaatate kas või Leedut, kes on Euroopas praegu majanduskasvult kolmas oma 6,7 protsendiga, ja Lätit, kes on kaheksas 3,6-ga. Eesti on viimane-viimane – nii pisike kriips, et ei paista välja ka sealt kõige lõpust. Kuidas me jõuame sinna rikkaimate riikide klubisse koos Luksemburgiga, kui me tahame siin veel sotsiaalmaksu astmeliseks teha, n-ö jõukate ehk tarkade kasuks, nagu te ütlete, kes saavad üle 30 000 palka, on targad ja nendel võtame maksud maha?

Aitäh! Kõigepealt üks täpsustus! Ma ei ole kunagi öelnud, et me oleme oodanud majanduslangust – see väide on täiesti vale! Ma olen öelnud, et majanduskasvu aeglustumist oleme me oodanud ja mitte ainult oodanud, vaid seda ka taotlenud. Majanduskasvu aeglustumise nimel on tegutsenud nii Eesti Pank kui ka Vabariigi Valitsus. See võib teile täna tunduda kuidagi võõra mõttena, aga meenutagem aastat 2006, mil majanduskasv oli 11,4% ja kõik meie lehed kirjutasid sellest, kuidas meil on majanduses väga selged ülekuumenemise märgid – seda ütlesid ka analüütikud –, aga valitsus ja Eesti Pank ei võta mitte midagi ette. Jah, võtsime ette, piirasime oluliselt riigi garantii saajate ringi – nii KredExi kaudu antavate garantiide maksimumsummat kui ka garantii saajate ringi, Eesti Pank karmistas laenutingimusi. See kõik võeti ette selleks, et juba siis silmaga näha olnud ehitusturu ülekuumenemine saaks mingisugused piirid ette. Majanduskasvu aeglustumine oli oodatud ja on kindlasti Eestile vajalik. Seda on öelnud lisaks sellele, et mina seda öelnud olen, ka Rahvusvaheline Valuutafond. Imelik on muidugi see, et kui mina seda ütlen, siis peab mõni leht seda justkui mitteadekvaatseks majandusolukorra kirjelduseks või mitteadekvaatseks taotluseks, aga kui IMF seda ütleb, no siis ei osata enam kuidagimoodi seda kommenteerida. Mis puudutab meie naabreid, siis ma soovin neile muidugi edu, kuid ma olen päris veendunud selles, et ka nende majandus areneb tsükliliselt nagu Eesti majandus – me oleme tsüklis eespool.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Teid kuulates ma sirvisin aastataguseid stenogramme ning lehtedes ilmunud artikleid ja majandusteadlased ei ole siin teiega siiski nõus. Näiteks toon Tartu Ülikooli majandusteadlase Viktor Trasbergi, kes jõuab järeldusele, et valitsus õhutab tulumaksu alandamisega tarbimisbuumi, mis viib inflatsiooni kasvuni, mille ulatuse tagajärgi pole võimalik ette näha. Inflatsiooni kasvule lisab hoogu aktsiisimaksu tõstmine, ja kirjeldatakse seda, et valitsus pressib kiirustades peale maksualaseid meetmeid, mille põhjendused tuginevad kaheldava väärtusega pealiskaudsetele arvutustele. See oli aasta tagasi. Olen ka teie käest seda küsinud. Tol korral te väga toetasite vastupidist mõtet ja jäite oma arvamuse juurde, mis puudutab aktsiise ja tulumaksu alandamist. Minu küsimus on selline: kas te praegu olete veel samal seisukohal, olete kindel, et need rahanduspoliitilised võtted, mida olete kasutanud, on õiged?

Jah, ma olen veendunud, et need rahanduspoliitilised võtted, mida valitsus on kasutanud, on olnud õiged. Seda kinnitab ka paar nädalat tagasi avaldatud reitinguagentuuri Moody's analüüs, mis leiab, et Eesti, Slovakkia ja Tšehhi on väga hästi ette valmistatud mitte ainult majanduskasvu aeglustumise faasiks, vaid isegi majanduslanguseks. Olgu öeldud, et meie naabrid nii head hinnangut ei saanud. Kerge on mõista, miks üks reitinguagentuur sellise hinnangu Eesti majandusele annab. On teada, et me oleme viimaste aastate jooksul suutnud koguda väga hoolsalt reserve.  Ülikiire majanduskasvu aegadel on meie eelarve ülejäägid olnud väga suured. Me ei ole seda raha paisanud kohe tarbimisse, kulutuste tegemisse, vaid oleme raha pannud tallele mitte nii headeks aegadeks. Samuti näeb reitinguagentuur Moody's seda, et Eesti valitsussektori võlakoormus on vaid 3,4% meie sisemajanduse kogutoodangust, mis on Euroopa Liidu mastaabis praktiliselt olematu  valitsussektori võlakoormus.
Mis puudutab teie nimetatud teadlast, kes väidab, et tulumaksumäära alandamine viib tarbimisbuumi, siis selle väitega ma kindlasti nõus ei ole. Aga praegusel hetkel võib-olla oleks seda isegi vaja, et inimesed pisut rohkem tarbiksid. Vaevalt, et see meede seda esile kutsub, kuid tarbimisbuum on ikkagi olnud tingitud ülikiirest laenumahtude kasvust ja kui see kasv on olnud 60 miljardit krooni aastas, siis pole see võrreldav selle protsendilise maksumäära langusega.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea peaminister! Möödunud aasta lõpul enne riigieelarve vastuvõttu ja selle arutelude käigus kuulsime siin saalis sageli, et põhiliseks puuduseks meie üleminekuks eurole on suur inflatsioon ja selle tõttu suurendas valitsus ka aktsiisimakse. Millised on tänasel päeval need põhilised täitmata tingimused, mis takistavad meil eurole üleminekut 2011. aastaks, ja milline on praegune prognoos, millal meie riik võiks eurole üle minna?

Aitäh! Ka praegu on ainukeseks probleemiks kõrge inflatsioonimäär Eestis ja ma ei nõustu sellega, et aktsiisi me tõstsime sellepärast, et inflatsiooni alandada. Aktsiiside tõusmisega kaasneb ka inflatsioonimäära tõus. Kuid me tõstsime aktsiise 1. jaanuarist ühes jaos praktiliselt või sel aastal tõstame ühes jaos need aktsiisid ära ja ei tõsta neid enam kolmel järgneval aastal. Ja me loodame, et seetõttu on aastaks 2010 inflatsioonimäär selline, et ta mahub Maastrichti inflatsioonikriteeriumi raamesse. Kui me tõstsime nüüd ühekorraga aktsiisid ära Euroopa Liidu nõutud miinimumtasemele, siis järgnevatel aastatel ei avalda me enam administratiivset survet täiendavaks aktsiisitõusuks ja see annab meile märksa suurema lootuse, et aastal 2010 võiksime tellida hindamise ja võiksime liituda eurotsooniga 1. jaanuarist 2011. Kuid sajaprotsendilist veendumust selles ei saa meil olla, Eesti majandus on avatud majandus ja Eesti riik ei saa kontrollida nafta- või toiduainehindu maailmaturul.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! On ääretult valus, et Eesti riik ei hooli oma inimestest. Juba poolteist kuud piketeerib lossiesisel platsil invaliid Arvo Ilisson, kes on saanud vigastuse AS-is Eesti Energia töötades. Kas te olete tema probleemiga tegelnud ja nõus leidma Arvo Ilissonile vajalikud ravikuludeks minevad rahalised vahendid riigieelarvest, kuivõrd AS Eesti Energia ei soovi nende probleemidega tegelda?

Aitäh! Mul on ääretult valus kuulata, kuidas tehakse alusetuid üldistusi selle kohta, et Eesti riik ei hooli oma inimestest. Eesti riik hoolib oma inimestest. Eesti riik on õigusriik. Ma ei ole nõus ka sellega, et AS Eesti Energia ei hooli oma inimestest. Eesti Energia on pakkunud oma abistavat kätt, kuid seda pole vastu võetud.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Taavi Rõivas!

Aitäh! Ma tuleksin selle algatatud teema juurde tagasi. Kui me võrdleme Eestit sarnase ajalooga riikidega, siis ilmselgelt on võimatu leida kedagi, kes oleks oma rahanduspoliitikas edukam olnud. Proua Tuus tõi siin enne Läti näite, aga ilmselt ta ei ole kuulnud, et Lätis räägitakse 350 miljoni lati ehk siis peaaegu 10 miljardi krooni suurusest eelarvedefitsiidist ja Läti valitsus ei ole veel jõudnud arusaamisele, mida sellega peale hakata aasta kestel. Minu küsimus teile on see, austatud peaminister: kas Eesti majanduskasv on taeva kingitus või on meil selles oma osa mängida ka väga edukatel reformidel, sh maksureformidel?

Aitäh! Selles küsimuses peitus vastus. Loomulikult on Eesti edu aluseks olnud edukad reformid, sh ka edukad maksureformid. Jah, praegu me räägime palju sellest, et viimastel aastatel on meie majanduskasv põhinenud suuresti laenuraha hoogsal majandusse tulemisel. Kuid seda rääkides ei tohiks kindlasti teha etteheiteid meie pangandussektorile. Minu meelest on meie pangad teinud seda, mida nad tegema peavad, ja on teinud seda hästi. Ma loodan, et pangad on laenud andnud muidugi välja kõik väga vastutustundlikult, kindlate tagatistega. Mõned aastad tagasi kõlasid ju ka üleskutsed piirata täiendava raha sissevoolu Eestisse. Ma tean, et nendes riikides, kus seda on üritatud teha ja sedaviisi majanduskasvu kontrolli all hoitud, on tegelikult hakatud kasutama kõrvalteid ja tagajärg on see, et riigi elanikkond saab laenuraha kätte niikuinii, aga ta saab selle kätte märksa kõrgema intressiga. See viis ei oleks olnud kindlasti vabaturumajanduslik Eesti jaoks, ja seetõttu mitte vastuvõetav, ega oleks olnud vastuvõetav ka meie inimestele, kes peaksid oma laenude eest siis rohkem maksma. Kuid veel inflatsioonist. Inflatsioonimäär on kõrgem nendes riikides, kus rahvusvaluuta on jäigalt fikseeritud, näiteks euro külge, ja märksa madalam nendes riikides, kus reaalsest konvergentsist, hindade ühtlustamisest, palkade ühtlustamisest tulenevat survet on võimalik jaotada inflatsiooni ja rahvusvääringu revalvatsiooni vahel. Näiteks Slovaki Vabariigis revalveeriti möödunud aasta 15. märtsil krooni keskkurssi 8,5% võrra ja sel aastal veel täiendavalt 17,6%.

Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu!

Järgmine küsimus on kolleeg Ain Seppikult peaminister Andrus Ansipile. Härra Seppik, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! On tõesti tekkinud väga kummaline olukord, et teie enda erakonna liikmed peavad teile küsimuste vastuseid ette ütlema, aga nii see teil siis on. Kuulates teie poliitloengut, mida te olete siin viimasel ajal juba korduvalt pidanud, tahaksin küsida järgmist. Möödunud aasta 26. septembril ütlesite te siinsamas saalis esinedes järgmist: "Eesti riigil on majanduskeskkonna mõjutamiseks kindlad, kuigi piiratud võimalused. Ja uskuge mind, me kasutame neid võimalusi parimal moel." Tänaseks on meie riigi majanduskasv olematu, kuigi samas esinemises te kinnitasite, et meie majandus püsib kindlatel alustel. Kas te võiksite meile kuidagi arusaadavalt seletada, mis siis teie arvates tegelikult pärast 2007. aasta septembrit meie majanduse arenguga toimus ning millistel põhjustel teie juhitav valitsus ei kasutanud oma võimalusi parimal moel?

Ma usun, et homsed lehed kirjutavad sellest, kuidas härra Ain Seppik hurjutas Reformierakonda selle eest, et keegi julges oma erakonda kuuluvale peaministrile küsimusi esitada. Kunagi panin mina ka seda imeks, kui erakonnakaaslane minu käest midagi küsis, ja siis oli just nimelt võib-olla ka Ain Seppik nende hulgas, kes mind selle eest hurjutas. Seekord on vastupidi.
Vabariigi Valitsus on kasutanud tema käes olevaid hoobasid kõige paremal viisil. Nagu ma juba ennist reitinguagentuurile Moody's viidates ütlesin, leiavad erapooletud eksperdid, et Vabariigi Valitsus ei ole teinud mitte mingisuguseid vigu oma senises käitumises ja me ei kavatse teha neid vigu tulevikuski. Me kavatseme hoida ranget joont, hoida eelarve tasakaalus ka tulevikus. Meie majandus on kindlatel alustel. See, et kinnisvarasektoris tuleb ülekuumenemine, pidi näha olema igale, ka kehva silmanägemisega inimesele. Meenutuseks olgu öeldud, et mina rääkisin sellest, et vabaturumajanduse tingimustes ei ole võimalik, et kinnisvarakrahhi ei tule, see on põhimõtteliselt välistatud, juba kolm aastat tagasi, kuid siis leiti, et ma külvan asjatult paanikat. Soome võrdlus ei ole üleüldse kohane, sest nende kõrvalt kadus ära nende suur majanduse mootor tol korral ehk terve Nõukogude Liit varises kokku, ja neid eksperte, kes leidsid, et Eesti on eriline riik ja ka kinnisvarasektoris kestab tormiline kasv igavesti, oli küll ja küll. Ma tahaksin, et need inimesed praegu üles astuksid. Aga muu majandus on tugevatel alustel.

Palun, kolleeg Ain Seppik, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma ei hakka siin selle hurjutamise üle diskuteerima, kes oli esimene või kes teine ja kas see on üldse hurjutamine, aga see selleks. Küsimus on selline, et juba selleks ajaks, see on 2007. aasta septembri lõpuks prognoosis Danske Bank Eesti majanduskasvuks 2008. aastal kõigest 4,5%. Palun öelge ausalt, ilma nende poliitloengu fopaadeta, kas teile ei olnud see teada või te ei uskunud seda või lihtsalt ei tahtnud seda uskuda, kuna veel näiteks 28. detsembril m.a hõiskasite te Vikerraadios, et Eesti majandus ei saa vajuda langusse, sest euroliidust tuleb selleks sisse liiga palju toetusmiljardeid.

Aitäh! Minu senine kõige parem arusaamine on olnud selline, et eelarve koostamisel saab aluseks võtta ühe kindla prognoosi. See ei ole usu küsimus ja kindlasti ei saa see olla niisugune küsimus, kus ühel on üks usk, teisel teine usk ja kolmandal kolmas usk. Eelarve tuleb koostada ikkagi kindlate summade piires ja siin see uskumine või mitteuskumine väga palju ei aita. Eesti Vabariigis pole olnud mitte ühtegi riigieelarvet, mille kohta poleks teatud uskujad või uskmatud öelnud, et selle eelarve tulud on ilmselgelt üle paisutatud ja see on täiesti ebareaalne, et need tulud võiksid eelarveaasta lõpuks ka laekuda, mida eelarvesse planeeritakse. Nagu juba öeldud, viimase kuue aasta jooksul on kõik need uskmatud pidanud aasta lõpus vait olema ja häbenema oma kunagisi seisukohti, et järgmisel aastal täpselt samu valesid seisukohti korrata, ehk siis kuue aasta jooksul on eelarve väga suures ulatuses üle laekunud. Ka sügisprognoosi kohta tuleb öelda, et see, mida on peetud nagu liiga optimistlikuks, on näiteks kohalike omavalitsuste puhul osutunud liiga konservatiivseks, liiga pessimistlikuks, sest tulusid on laekunud sügisprognoosiga kavandatust märksa rohkem. Nii et see ei ole üdini halb, üdini vale prognoos.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ei, ei, härra peaminister, ega oma seisukohti ei maksa häbeneda, inimene võib eksida, tähtis on neid tunnistada. Teie puhul on see viimane puudus. Aga ma esitan hästi lühikese küsimuse, kui te usu küsimustega tegelema hakkasite. Kas te praegust Rahandusministeeriumi prognoosi Eesti selle aasta majanduskasvu kohta tõepoolest usute?

Mis puudutab minu isiklikku uskumist, siis seda prognoosis olevat majanduskasvu ma ei usu. Aga kui vaadata majanduskasvu ja inflatsioonimäära koos – aga neid tuleb kindlasti vaadata koos, sest eelarvetulud on rohkem korreleerumas majanduse nominaalkasvuga, nad mitte niivõrd ei sõltu ainult majanduse reaalkasvust, ehk siis reaalkasv ja inflatsioon on olulised kahekesi koos, praegusel juhul on inflatsioon isegi olulisem –, siis ei ole mitte mingisugust märgatavat olulist vahet Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi prognoosi vahel, ehkki majanduskasvu prognoosid erinevad märkimisväärselt. See ei ole usu küsimuse koht, need parameetrid on kättesaadavad kõigile Riigikogu liikmetele. See on pigem küsimus sellest, kas tahetakse näha tervikut või keskendutakse ühele parameetrile ja püütakse selle parameetri järgi korreleerida tulevasi eelarvelaekumisi. See viimane viis on kindlasti suhteliselt ekslik ja vale.

Head kolleegid! Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun kõigepealt kolleeg Kadri Simson!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Lisaeelarvega olete otsustanud valitsuse investeeringuid vähendada, võttes Eesti jahtunud majandusest täiendavalt raha välja. Riigi investeeringute vähendamine ei aita hoida töökohti ning lisaks loob Vabariigi Valitsus praeguses majandusseisus võimaluse saada teenust odavamalt, kui oli võimalik veel mõni aeg tagasi. Kuidas investeeringute vähendamine peaks meid aitama majanduslangust tõusuks pöörata?

Aitäh! Kõigepealt palju õnne abiellumise puhul!
Investeeringud Eesti Vabariigi riigieelarves on väga suure osatähtsusega. Võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide keskmise investeeringu osatähtsusega, ületavad Eesti eelarves investeeringud Euroopa Liidu keskmist isegi kahekordselt. Seega ei saa me öelda, et meie riigi eelarve on põhiliselt keskendunud või enamal määral keskendunud tegevuskulude katmisele, palkadele ja muule taolisele kui Euroopa Liidu teistes riikides. Me oleme pööranud investeeringutele väga suurt tähelepanu, me oleme selle parameetri poolest Euroopa Liidu ühed tublimad.
Nüüd investeeringute vähenemisest tervikuna. Ka Statistikaameti esimese kvartali majanduskasvu pressiteates oli märgitud, et ehitussektori kasv põhines suuresti riiklikel tellimustel. Põhimõtteliselt ei saa pidada õigeks seda, et riik asuks erasektori asemele ehituse tellijana. Meil on olnud ülekuumenemine ühes kindlas sektoris ja see on ehitussektor, meil on praegu seal pakkumine märgatavalt ületamas nõudmist. Selleks, et majandus saaks tervena jätkata, peavad kindlasti toimuma struktuurimuutused majanduses, see tähendab, et ehitussektor peab koomale tõmbama, valitsus ei tohi kindlasti hakata asendama ärajäänud erasektori tellimusi.

Härra peaminister! Teie aeg on läbi. Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, proua esimees! Härra peaminister! Et meil on olnud kiire majanduskasv, see on teada, eriti, kuna ka teie olete seda nii usinasti kuulutanud, kuid mis on olnud, see on olnud. Kui olime majanduskasvu poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas esimeste seas, siis selle aasta alguse näitajate poolest selles valdkonnas oleme viimaste hulgas. Natuke aega tagasi te ütlesite, et peame ebaefektiivseid kulutusi vähendama, kärpima. Kas ja kuidas te kavatsete efektiivseid kulutusi suurendada, suurendamaks majanduskasvu?

Aitäh! Eesti valitsussektor tervikuna on minu hinnangul efektiivne ja ütleksin enamgi veel, väga efektiivne. Ma ei nõustu nendega, kes arvavad, et meie valitsussektor laristab ja kulutab ülemäära palju. Eestis moodustavad valitsussektori kulutused 33,7% meie sisemajanduse kogutoodangust ja see on Euroopa Liidu kõige väiksem valitsussektori kulutuste osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust. Kuid see ei tähenda, et me ei saaks efektiivsust veelgi suurendada. Ka see, kes on esikohal, saab alati teha asja veelgi paremini. Ja nõnda arvan ma ka Eesti kohta.
Valitsussektori kulutuste efektiivsust saab kindlasti veelgi suurendada. Ja üheks efektiivsuse suurendamise võimaluseks on kokkuhoid ehk kui me külmutame valitsussektori palgad järgmiseks kaheks aastaks, siis see tähendab, et me eeldame vahendite efektiivsemat kasutamist, me eeldame, et nende inimeste panus, kes valitsussektori heaks töötavad, suureneb veelgi. Tervikuna pean ma majanduse puhul  võtmeküsimuseks meie tööturu paindlikumaks muutmist. Ei ole ühtegi rahvusvahelist finantsinstitutsiooni, kes on Eesti kohta midagi arvanud ja pole öelnud, et meie tööturg on paindumatu.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Te ütlesite ühele eelmisele küsimusele vastates, et majanduskasv ei pea tulema mitte laenudest, vaid ekspordist. Ma oleks sellega nõus, aga Eesti üldist laenukoormust on ka vaja arvestada –  ligi paarsada miljardit on praegune seis. Me teame andmete järgi, et investeeringud vähenevad, eksport langeb, tööstus väheneb, sisetarbimine väheneb samuti. Ja siit on mul küsimus: kus on raha allikad, mis annaksid võimaluse seda tööstust ja majandust arendada tänapäevases olukorras ja perspektiivis?

Aitäh! Mulle jäi täiesti arusaamatuks see, mille kohta te mainisite paarisadat miljonit – see osa küsimusest jäi mulle täiesti arusaamatuks. Kuid vastus tervikuna – summa summarum meie majandus kasvab. Kasvab küll väga vähe – 0,1%, kuid majandus kasvab.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Mul on meeles ühest teie esinemisest tükk aega tagasi, et te kinnitasite, et riigi reservis on ca 27 miljardit krooni. (Või oli see rahandusminister? Palun vabandust, kui ma eksin!) Aga üles jääb ikkagi küsimus, kas valitsuses on olnud arutusel ka selline variant, et neid riigi reservis olevaid summasid kasutada kuidagi inflatsiooni mahasurumiseks, et selle kaudu kinnitada seda 2011. aastat või midagi sarnast?

Aitäh! Kui riigi reserve kasutama hakata, siis inflatsioon kindlasti kasvab. Nii et riigi reserve selliselt kasutada, et inflatsioonimäära alandada, põhimõtteliselt võimalik ei ole. Täiendav rahamass turul ainult suurendab inflatsiooni.
Palju on räägitud sellest, et reservid peaks kohe käiku laskma. Ma küsin: miks? Ma olen teinud ainult ühe möönduse, mis juhtumil võiks mõelda riigi reservide kasutamisele. Mina olen öelnud, et neid on ligi 25 miljardit, mitte 27 – ma ei tea, kes on öelnud, et 27. See on see juhtum, kui ohtu satub eurovahendite kasutamine. Kuid, nagu te teate, riigipoolne kaasfinantseerimine on pisut üle 2 miljardi krooni järgmise seitsme aasta jooksul ja ma ei näe mitte mingisugust võimalust, et järgmise mitte ainult seitsme, vaid 7 + 2 (teatavasti kehtib meil eurovahendite rakendamisel reegel N + 2), üheksa aasta jooksul meil riigieelarve vahenditest seda 2 miljardit krooni kaasfinantseerimiseks ei leidu. Seega ei näe ma praegusel ajal mitte mingisugust vajadust reservide kasutusele võtmiseks. Aga ma ei ole kunagi isegi mõelnud stabiliseerimisreservi kasutuselevõtmisest: meil on olemas kassareserv 3 miljardit krooni, meil on olemas möödunud aasta ülelaekumise seni jaotamata osa – see on 3,8 miljardit krooni. Ei saa öelda, et meil oleks rahapuudus, et rahapuudus on see, mille pärast valitsus esitas Riigikogule negatiivse lisaeelarve. Ei, see ei ole rahapuudus, see on soov stabiliseerida range eelarvepoliitikaga kogu riigi majandust.

Aitäh, lugupeetud peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Tarmo Männilt rahandusminister Ivari Padarile. Palun!

Proua eesistuja! Härra minister! Meid ühendab juba pikemat aega mure riigieelarve pärast, kuigi me näeme asja tõepoolest pisut erinevalt. Täna tuleb lisaeelarve teisele lugemisele, kahjuks ei ole meil seal võimalik diskuteerida, seepärast pöördun selles küsimuses praegu teie poole. Teatavasti on lisaeelarve  tehtud 3,6%-se majanduskasvu pinnalt. Tänaseks on teada, et 34% maksutuludest on tegelikult viie kuuga laekunud. Oleks pidanud võib-olla olema juba märksa rohkem. Nüüd on tulnud uus hinnang, et majanduskasv on praktiliselt seiskunud – 0,1 ju sellele viitab. Kas te täna ka selles olukorras saate väita, et see piisav kärbe viib riigieelarve tasakaalu ja et meil sügisel ei tule lisaeelarvest  uuesti  rääkida? Me oleme sellest korra rääkinud, aga ma tahaksin teie tänast hinnangut, sest uued hinnangud majanduskasvu kohta on tulnud pärast seda.

Tänan teid! Jah, õige ta on ja loomulik ta on, et kõik need dramaatilised numbrid toovad mõtted selle juurde, et kas see täna arutusele tulev dokument, lisaeelarve, selles mahus oma eesmärgi täidab või mitte? Julgen teile ütelda, et tuginedes nüüd teadaolevale informatsioonile maikuu laekumistest, võib öelda, et me liigume praegu väga selgelt selles graafikus, mis on kärbe 3,1 miljardit krooni. Ehk siis igat moodi võib ütelda, et see kevadine prognoos, mille pealt me oleme  esitanud eelnõu teile siia tänaseks arutamiseks, mis puudutab maksulaekumiste poolt, siis maksulaekumiste reaalsus jookseb täna sellel joonel, nagu on teie ette seatud dokumendis. Mis puudutab kõikvõimalikke erakorralisi asjaolusid selle aasta eelarves, siis kõik need võivad loomulikult tulla. Selge, et ühel hetkel võib sügisel ilmneda, et üks osa investeeringuid kohalikes omavalitsustes tuleb arvestada valitsussektori osaks, ja samamoodi peab valmis olema ka nendeks olukordadeks, kus valitsusele tulevad lihtsalt kas või kohtuotsustest lähtuvalt erakorralised kulud. Need on sellised suuremad probleemid praegusel juhul, mida ma näen, mis võivad üles kerkida selle aasta eelarve jooksul, ja loomulikult, ma ütlen ka ühte asja, et jah, teie ees olev dokument on tehtud selge maksulaekumise prognoosiga, ja mis puudutab maksutulude laekumisi, siis tänasel juhul on ta tehtud selliselt, kus me näeme, et ta tuleb täis.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, esimene täpsustav küsimus!

Härra minister! Esimesel lugemisel siinsamas kõnetoolis te väitsite, et kärped – see lõikas valusasti kõrva tollal – ei puuduta riigi arengut ega inimeste heaolu. See oli teie väide. Ma tuletan meelde: 3,2 miljardist moodustavadki investeeringud ja toetused kõikvõimalikele toetusgruppidele, omavalitsustele, sihtasutustele  kokku üle 3 miljardi ja valitsemiskulusid suudeti selle eelarvega kokku hoida vaid 177 miljonit krooni. Tähendab, need arvud näitavad hoopis vastupidist, tegelikult näitavad nad suutmatust valitsemiskulusid kokku hoida. Kas te olete valmis täna seda tunnistama, et see asi teil lihtsalt ei õnnestunud?

Tänan teid küsimast! Ütlen niimoodi, et siin tuleb väga selgelt vaadata ministeeriumide kaupa, milliseid kulutusi ministeeriumid said jooksva aasta jooksul kärpida, milliseid mitte. Me teame ministeeriume ja asutusi, kes on oma tegevuskulusid õige dramaatiliselt kärpinud, kus on ka niimoodi, et tegevuskulud on üks põhiline artikkel kogu eelarve puhul. Ja on neid ministeeriume, kes on selle nimel, et valitsussektori tasakaalu saavutada, pidanud muudes valdkondades kärpeid tegema. Nii et nii, nagu on ministeeriumid, nii on olnud ka need valikud.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine täpsustav küsimus!

Ma pean ütlema, et see küll ei olnud vastus sellele küsimusele, aga see ongi poliitiku osavus, ma aktsepteerin seda. Ma tuleksin nüüd kolmanda küsimusega maksupoliitika juurde ja puudutaksin aktsiise, kus peaminister julges väita, et me tegime seda üks kord ja sellel rohkem tagajärgi ei ole. Sellel ühel korral on konkurentsivõime hind, on inimeste tühjade taskute hind, see asi niisama lihtne ei ole, seda on tehtud kaks aastat varem. Kõige madalamad laekumised praegu on siiski aktsiiside osas ja kütuseaktsiisi osas vaid 29%, ja omavahel seotud tarbimismaksud, aktsiis ja käibemaks on ju kõige madalamad maksuliigid, mis on nüüd andnud oma tagasilöögi. Ma julgen väita, et ennaktempos aktsiiside tõstmine, nende kaudu ka maksud, mis seda illustreerivad, on olnud viga. Me ootasime nendelt suuri tulusid, mida praegu tulnud ei ole ja mis on tegelikult eelarve tasakaalust välja viinudki. Kas te olete valmis seda tehtud viga kuidagi kommenteerima ja kas te olete mõelnud sellele, et see aktsiiside tõstmise seadus üle vaadata?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab aktsiiside laekumist, siis maikuu aktsiiside laekumine on positiivsem, kui varasematel kuudel on olnud, aga see on asja üks pool. Teine pool on see, kui rääkida erinevatest otsustest, mis on minul tulnud rahandusministrina teha ja mille pärast mul on tulnud teie ees seista, siis on mõned otsused, mille puhul ma ütlen, et küll on hea, et on tehtud ja ei pea  selle juurde tagasi pöörduma. Üks nendest teemadest on kindlasti see, mis puudutab nende kohustuste täitmist, mis me Euroopa Liiduga liitumisel oleme võtnud. Ehk kui ma vaatan nii mõndagi saatusekaaslasest riiki, samal ajal Euroopa Liiduga liitunud riiki, kellel on praegu need kohustused täitmata, kellel nad seisavad ees selles olukorras, kus maailmaturust tulenevad kütusehinnad on niigi väga kõrged, siis on selge, et see saab olema väga raske emotsionaalne ja majanduslik samm. Eesti on oma valikud praegu ära teinud ja kui panna tasakaalu need kohustused, mis me oleme endale võtnud ja mida me täidame seoses Euroopa Liiduga liitumisega, ja see kõik, mis Eesti on saanud sellest, et me oleme Euroopa Liidu liikmed, olgu selle näiteks kas või lihtsad eelarveread ja struktuurifondid, struktuurifondi vahendite kasutamine, siis on selge, et Euroopa Liiduga liitumine on olnud Eestile mõistlik arukas samm. Selge, et see partnerlus peab olema kahepoolne, Eesti peab täitma oma kohustusi ja Euroopa Liit täidab oma kohustusi.

Head kolleegid! Kuna aega on väga vähe järele jäänud, luban ma ainult kaks kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees ja rahandusminister! Ka minu küsimus puudutab tegevuskulusid. Nagu te ütlesite, on mõned ministeeriumid neid dramaatiliselt või kardinaalselt kärpinud, aga need ministeeriumid on kindlasti vähemuses. Ma siiski toon välja, et samas on investeeringuid kärbitud palju suuremas mahus enamikul ministeeriumidel, mis kindlasti praeguse majandusolukorra juures ei ole eriti mõistlik. Aga mulle on kõrvade vahele jäänud siin 2008. aasta eelarve kinnitamisel, et 2000–2500 uut ametikohta pidi loodama riigiasutustes. Ma ei näe, et kusagil oleks selles suhtes vähenemist, ja ma tõesti ei usu, et kõik need kohad ära täidetakse. Miks siis seda vähenemist ei ole ja kas ei ole ohtu, et olemasolev palgafond, mis on antud uutele kohtadele, kanditakse  ministeeriumides, riigiasutustes lisatasudena ringi olemasolevate kõrgemate ametnike tasku?

Lugupeetud endine sotsiaalminister ja tänane Riigikogu liige härra Aab! Ma ei mõista, miks te endise ministrina kütate seda kirge, et kusagil on olemas kurjad, õelad ja ahned kõrgemad riigiametnikud, kes ajavad oma taskud raha täis. Kui teil on neid näidata, siis olge hea ja näidake! Võib-olla saab kirjalikultki? Selge, et kui me vaatame, mis on toimunud viimase poolteise aasta jooksul, siis me oleme annulleerinud enam kui 3000 tühjalt seisnud ametikohta. Neid oli sel hetkel, kui see valitsus astus jõusse, üle 6000, mis seisid tühjalt. Praegu käib ülejäänud 2500 puhul väga selge selektsioon, kes ja miks on nad reservi seadnud, ja kui me teame seda eesmärki, et järgmise aasta eelarve koostamisel ja kulude kokkuhoiul on üks oluline element avaliku sektori tegevuskulude kokkuhoid, siis uskuge mind, see töö käib väga sisuliselt.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus! Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud rahandusminister! Peaminister Andrus Ansip ütles pühapäeval oma Reformierakonna üldkogul peetud kõnes, et riigi rahandus vajab praegu rohkem kui kunagi varem reformierakondlikult karmi ja vastutustundlikku juhtimist. Mida arvate teie kui rahandusminister, kuivõrd hästi teie kui rahandusminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees olete hakkama saanud sellise reformierakondliku karmi ja vastutustundliku rahanduspoliitika elluviimisega?
Mul on minut aega ja ma ütleksin veel, et teie enda ministeerium on teinud ühe huvitava prognoosi, kus füüsilise isiku tulumaks 2011. aastani muudkui langeb ja langeb, kütuseaktsiis tõuseb, millesse ma ei usu (ma ei hakka numbreid ette lugema). Aga minu küsimus jääb siis selliseks: kuidas te ise tunnete, kuidas te olete hakkama saanud?

Tänan väga meeldiva küsimuse eest! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimehena ja rahandusministrina julgen ma ütelda, et rakendades ellu sotsiaaldemokraatlikku, vastutustundlikku eelarvepoliitikat, olen ma igal sammul tundnud Reformierakonna toetavat kätt. Tänan! (Aplaus.)

Tasa, tasa! Aitäh, härra rahandusminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaak Aabilt kultuuriminister Laine Jänesele. Palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea kultuuriminister! Lisaeelarve puhul lugesin ka Kultuuriministeeriumi vastavat lisaeelarve lõiku ja muidugi on sealt avastada see kahetsusväärne asi, mida siin on korrutatud, et põhiliselt vähenevad investeeringud. Tegevuskulud isegi kasvavad – ma üldse ei kritiseeri, need on enamikus majandustegevuse arvel. Aga investeeringute nii suur mahatõmbamine – ja kui me võrdleme haldusala või näiteks kohalike omavalitsuste kultuuriinvesteeringuid, siis seal ka – haldusalas 38,6, omavalitsustel 55. Miks te langetasite just sellise otsuse, et kärpida vajalikud eraldised ja investeeringutoetused teatritele haldusalas näiteks või siis ka omavalitsustele? Kas mujalt Kultuuriministeeriumis kärpida ei olnud?

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, olukord on niisugune, et Kultuuriministeeriumi negatiivses lisaeelarves on tegevuskulusid ja tegevustoetusi kärbitud 30% ja ülejäänud osas investeeringuid. Suurusjärk, mis Kultuuriministeeriumile ette anti, oli kohustuslik kärbe 189 miljonit krooni, kuid kokkuleppel kabinetiga jäi 170 miljoni peale.
Siin on väga palju räägitud sellest, et oleks pidanud kärpima ametnike tegevuskulusid ja palku ning ministeeriumi tegevuskulusid. Kui me oleksime ära kärpinud kõik Kultuuriministeeriumi palgakulud – 24 miljonit –, ka siis ei oleks täis tulnud see 189 miljonit. Nii et seetõttu tuli võtta nendest kohtadest, kust oli võimalik võtta, ja ratsionaalselt arvestada, missugused on kultuuri arengud.
Päris selge on see, et me seisime selle eest, et kultuuritöötajate palkasid mitte vähendada. Teine alternatiiv oleks olnud võtta 4500 kultuuritöötajat ja vähendada nende palku ning saada see summa täis. Me siiski eelistasime jätta alles programmide toetused, et kõik kultuurihuvilised üle Eesti saaksid kultuurisündmustest osa ja emotsionaalselt ennast laadida ning et kultuuritöötajad, kelle palgad on niigi väiksemad kui vabariigi keskmine, säilitaksid vähemalt olemasoleva olukorra. Nii et see oli alternatiiv – kas palgad kultuuritöötajatel, keda on 4500, või siis investeeringud, kusjuures mitte sajaprotsendiliselt, vaid ainult osaliselt.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Muidugi saan ma sellest raskest olukorrast aru! Kui kusagilt tuleb kärpida, siis tuleb kärpida. Teine küsimus on muidugi see, kui palju te suutsite kaitsta oma positsioone rahandusministri või siis valitsuskabineti ees? Ja muidugi saab viidata ju kõrval istuvale rahandusministrile, kes sellise käsu andis, et nüüd tuleb kultuuri investeeringuid nii kõvasti kokku tõmmata. Ma saan nendest raskustest aru – mis teha!
Aga minu konkreetne küsimus puudutab eraldisi sihtasutustele ja konkreetselt Ugala teatrit. Ugala teater, kelle nõukogu liige ma isegi mõnda aega tagasi veel olin, on plaaninud põhjalikku renoveerimist. See on tegelikult ainuke teater, mis on korralikult renoveerimata, ja eelarve kärbe 9,8 miljonit tähendab seda, et projekti võimalik koostada ei ole. Kuhu on lükatud edasi Ugala teatri renoveerimine ja millal seda oodata võiks?

Aitäh! Ugala teater on üks Kultuuriministeeriumi haldusala asutustest ja Kultuuriministeerium on planeerinud selle teatri renoveerimist oma arengutes ja arengukavades. See ei ole lihtsalt initsiatiiv Ugala teatri poolt, et me nüüd tahaksime ka ennast remontida, et kõik teised on saanud remondiraha. Tõepoolest, Kultuuriministeeriumi eelarves on erakordselt suur pinge olnud eri teatrite ja kontserdiasutuste renoveerimisel, mille finantstehinguid me jätkuvalt maksame, ehkki asutused on juba valmis külastajaid vastu võtma ja kõigile tundub, et need asjad on tehtud ja unustatud. Praegu ei ole õige väita, et Ugala teater ei saa tegelda projekteerimisega. Ugala teatri projekteerimistööd on käimas ja see projekteerimine viiakse lõpule. Ehitama saab hakata siis, kui selleks on vahendeid. Rääkinud läbi nii Ugala teatri juhi härra Peeter Tammearuga kui ka nõukoguga, jõuti järeldusele, et on mõistlik lõpetada projekteerimine. See saab sel aastal tehtud ja kindlasti ei ole mõtet hakata tegelema ehitustöödega, teadmata, kas need on võimalik ka lõpule viia. Me saame ikkagi riigieelarvelisi vahendeid heaperemehelikult kasutada ja arvestada sellise olukorraga, mis meil praegu on. Nagu öeldakse: ega surm ka ei võta sealt, kust võtta ei ole. Kui meil praegu ei ole raha ehituseks, siis me saame teha seda hiljem. Projekteerimine viiakse lõpule.

Palun, kolleeg Jaak Aab, väga lühike täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Lühike küsimus puudutab neidsamu omavalitsuste investeeringuid. Enamikul on vähendatud 50%, mõnel 100%, mõnel vähem kui 50%. Kuidas on tehtud valik?

Lühike vastus, palun!

Valik on tehtud selle järgi, et kellel ei ole vähendatud, need jõudsid jaanuaris-veebruaris esitada oma arved, mille alusel need on ära makstud. Ülejäänute suhtes kasutati võrdset kohtlemist.

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Suur tänu Riigikogu liikmetele küsimuste esitamise eest! Aitäh, härra peaminister ja ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.