Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 16. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Kõnesoove ei ole.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon; Vabariigi Valitsuse üleeile algatatud tööstusomandi õiguskaitset reguleerivate ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; rahanduskomisjoni üleeile algatatud väärtpaberituru seaduse § 265¹ muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; rahanduskomisjoni üleeile algatatud audiitortegevuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud autoveoseaduse, riigilõivuseaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Vabariigi Valitsuse eile algatatud tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ning sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on sotsiaalkomisjon.
Läheme edasi. Riigikogu juhatuse ettepanekul vormistati eile esitatud arupärimine kirjalikuks küsimuseks majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 80 Riigikogu liiget ja puudub 21.
Hea Riigikogu! Tänases päevakorras on üks täpsustus. Nimelt, tänase päevakorra üheksanda punkti, eelnõu 275 esimese lugemise arutelul teeb algatajate ettekande keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt nõuab eelnõu 205 Riigikogu koosseisu häälteenamust. Nii et enne hääletust teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 83 Riigikogu liiget ja puudub 18.
Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 205. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku, mittetulundusühingute seaduse ja nendega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 205 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 214. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 79 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud elundite ja kudede siirdamise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 214 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni liikme Tatjana Muravjova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu 229 arutelu teisele lugemisele saatmiseks toimus sotsiaalkomisjoni istungil 20. mail s.a. Eelnõu esimene lugemine toimus 7. aprillil. Pärast esimese lugemise lõpetamist määrati muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 12. mai. Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonidelt muudatusettepanekuid ei laekunud ja komisjon otsustas saata seaduseelnõu täiskogule teiseks lugemiseks 4. juunil. Teiseks otsustas komisjon eelnõu seadusena vastu võtta. Otsus võeti vastu konsensusega.

Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 229 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on panna eelnõu 229 lõpphääletusele. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu 229. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 73 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelise lepingu NSV Liidu kindlustusperioodide arvessevõtmise kohta ratifitseerimise seaduse eelnõu 229 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1082/2006 "Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta" rakendamise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liikme Indrek Saare!

Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse "Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kohta" rakendamise seaduse eelnõu oma 5. mai istungil ja tõdes, et eelnõu 204 kohta pole muudatusettepanekuid laekunud. Komisjon otsustas suunata eelnõu 204 Riigikogu täiskogu päevakorda teisele lugemisele kolmapäeval, 4. juunil 2008 ettepanekuga teine lugemine lõpetada ja kui eelnõu teine lugemine täna lõpetatakse, siis tehakse ettepanek suunata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmandale lugemisele neljapäeval, 5. juunil 2008 ettepanekuga eelnõu seadusena vastu võtta.

Tänan! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Eelnõu 204 kohta muudatusettepanekuid laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seaduse ja perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Eiki Nestori!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt meenutuseks, et see eelnõu oli esitatud selleks, et perioodi 2004–2006 raha paremini ära kasutada, ja teiseks selleks, et teha mõningaid täpsustusi perioodi 2007–2013 Euroopa raha kasutamisel. Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga tegi neid rahanduskomisjon koostöös Vabariigi Valitsusega kui eelnõu algatajaga. Muudatused on lühidalt öeldes järgmised. Kõigepealt, suhtlus Euroopa Komisjoniga viis meid teadmiseni, et väljapakutud 30. aprill on natuke liiga pikk aeg. Selleks kuupäevaks tuleb maksed ära teha. Seega peaksid toetuse saajad lõpetama oma tegevuse 31. märtsiks. See on kuupäeva muudatus. Teine muudatus on seotud sellega, et perioodi 2007–2013 seaduses on juba kehtiv põhimõte, et meetmete vahel võib vahendeid ümber jagada, nüüd tuuakse see sisse ka perioodi 2004–2006 raha kasutamise kohta. See näis komisjonile mõistlik. Siis on veel muudatusettepanek, mis on seotud seaduse jõustamisega, kuna kehtiva põhimõtte järgi oleks lõpptähtaeg 31. august ja seetõttu peab kiirustama. Viimased muudatused on tehtud 2007–2013 perioodi kohta ja nende sisu on selles, et lihtsustada riigiasutustest raha saajatel selle raha kasutamise korda, nad saavad nüüd finantseerida oma asju ettemaksete kaudu.
Komisjoni üksmeelne otsus oli muudatused heaks kiita ja, mis veel parem, teine lugemine lõpetada. See on meie ettepanek teile.

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 266 kohta on laekunud neli muudatusettepanekut, kõik muudatusettepanekud on esitanud rahanduskomisjon. Esimene muudatusettepanek, teine muudatusettepanek, kolmas muudatusettepanek ja neljas muudatusettepanek. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et teine lugemine tuleks lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.
Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli keskkonnakomisjoni esimehe Marko Pomerantsi!

Tere päevast, lugupeetud istungi juhataja ja lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon arutas maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu oma esmaspäevasel istungil eelmise kuu 19. kuupäeval. Mis puudutab muudatusettepanekuid, siis seda arutelu käiku ma teile nüüd selgitan.
Kõigepealt muudatusettepanek, mis pärineb Keskerakonnalt ja mis puudutab maavarade komisjoni koosseisu täiendamist Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu esindajaga, kuna maavarade kaevandamine puudutab omavalitsusi. Arutasime seda muudatusettepanekut ja vaatasime, mida ütleb praegune maavarade komisjoni põhimäärus, milleks see komisjon on moodustatud ja millised on kohalike omavalitsuste esindajate võimalused komisjoni töös osaleda. Põhimääruse kohaselt on võimalik omavalitsusüksuse esindajal, kelle haldusterritooriumi arutatav küsimus puudutab, komisjoni koosolekutel osaleda. Kuna maavarade komisjoni põhiülesanne on nõustada Keskkonnaministeeriumi maapõue uurimist, kasutamist ja kaitset puudutavates küsimustes, siis neist kahest eeltoodud faktist lähtudes komisjon muudatusettepanekut ei toetanud.
Edasi. Eesti maapõue rikkused on kohe-kohe täienemas või tavapärane mõiste on laienemas. Kes räägib siin põlevkivist, kes paekivist, lubjakivist, dolomiidist, liivast või kruusast, aga tekkinud on ka huvi erinevate metallide toorme vastu ja see huvi on tänaseks päevaks väljendunud geoloogiliste uuringute lubade taotlustes. Kuna praegu ei ole maapõueseaduses olemas sellist tekstiosa, mis puudutaks võimalikule metallitoormele kehtestatud nõudeid, ja pole ka võimalust neid nõudeid kehtestada, siis selline ettepanek saab tehtud. Niisiis ongi selle muudatusega plaanis seaduse § 9 lõiget 1 täiendada nii, et lisaks nõuetele dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba omadustele ning lasumistingimustele käiks see jutt ka metallitoorme kohta. Diskussioon oli sellelgi teemal, kas meil ei ole siin võtta ühtki mõistlikumat sõna. Kuna erinevaid metalle on hulgaliselt ja maagiks seda päris nimetada ei saa, siis ei leitud ühtegi paremat mõistet kui metallitoore, nimetamaks seda maapõue osa, kust metalle otsitakse.
Veel muudatustest. Näiteks muudatusettepanek nr 3 tuleneb sellestsamast asjaolust, et metallitoorme puhul uurimisloa taotlemisel oleks selle uuringu loa andmisel nii nagu ka põlevkivi puhul vajalik majandus‑ ja kommunikatsiooniministri nõusolek.
Järgmine muudatusettepanek puudutab üldgeoloogilise uurimistöö uuringuruumi suurust, et siin oleks kõik üheselt mõistetav. Sätestataksegi, et üldgeoloogilise uurimistöö lubadega ühele isikule sama maavara otsinguks antava uuringuruumi territoorium ei tohi kokku olla suurem kui 100 ruutkilomeetrit. Mitte nii, et üks uuringutaotleja on kogu Eestimaa sadade ruutkilomeetrisuuruste tükkidega katnud.
Muudatusettepanekuga nr 5, mis pärineb samuti Keskerakonna fraktsioonilt, sooviti luua võimalus katendist saadud kaevise kaubastamiseks. Keskkonnakomisjon arutas seda ettepanekut ja leidis, et ettepanek vajab põhjalikumat analüüsi. Eeldatavasti on maapõueseadus koos põlevkivi arengukavaga veel sellel aastal meie ette jõudmas, käib ka arutelu keskkonnatasude kontseptsiooni üle. Sellest lähtuvalt leidis komisjonis kinnitust ettepanek, et seda praegu mitte toetada, aga arutelu igal juhul jätkata.
Muudatusettepanek nr 6 on selline, millega nähakse ette lisaks turbale maksimaalne aastamäär ka põlevkivi kaevandamiseks.
Muudatusettepanek nr 7 puudutab majandus‑ ja kommunikatsiooniministri täiendavat nõusolekut, kui kaevandamisluba taotletakse metallitoorme või põlevkivi kaevandamiseks, kuna tegemist on majanduslikult olulise tegevusega.
Muudatusettepanekud nr 8 ja 9 tulenevad täpselt samamoodi sellest metallitoorme mõiste sissetoomisest.
Muudatusettepanekuga nr 10 täiendatakse ja täpsustatakse juhtumeid, millal maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaid tegusid võib lubada. Ennekõike puudutab see alasid Ida- ja Lääne-Virumaal ja just neid piirkondi, kus on kinnitatud põlevkivi‑ ja fosforiidivarud. Kehtiv seadus ütleb niimoodi, et ligipääs maavarale tuleb tagada. Samas ütleb maapõueseaduse § 63, et kui kohalik omavalitsus sellisel alal, kus on maavaravaru, koostab detailplaneeringu, siis tuleb see kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga. Senine praktika on olnud väga lihtne ja praegusest seadusest tulenev: kui sellel alal on fosforiiti või põlevkivi, siis vastus on, et sellel alal ei ole võimalik arendustegevust edendada. Aga tegelikult on olemas juhtumeid, kui tegelikult võiks lubada ka elamuehitust. Näiteks juhtudel, kus mingisugune asjaolu on tegelikult ligipääsu sellele maavarale juba kahjustanud. Näiteks, kui meil on mingisuguses kolmnurgas kolm maja, siis neljanda maja tegemine sinna keskele, kuigi seal all on põlevkivi või fosforiit, enam olukorda hullemaks ei tee ja seetõttu seal ehitustegevust lihtsalt keelata oleks tobe. Aga seni ei olnud seda otsustamisvõimalust. Või teine võimalus: kui ettevõtjal on vaja seda maatükki ajutiselt (tähendab see siis kas või kolmekümmend või neljakümmend aastat) mingisuguse angaari või rajatise rajamiseks ja me ütleme, et seal all on fosforiit, et seal midagi teha ei tohi, eeldades samal ajal praegustest teadmistest lähtudes, et tegelikult lähemal sajal aastal selles piirkonnas konkreetset kaevandamistegevust ei tule, siis kui Keskkonnaministeeriumi ametnikel oleks võimalik nendele detailplaneeringutele läheneda juba konkreetselt, muutuks maakasutus kindlasti mõistlikumaks. Samas üldprintsiip, et maavaravaru peab olema ligipääsetav, ikkagi säiliks.
Nüüd tuleb kõige huvitavam osa, mis puudutab maapõueseaduse seda osa, mis on seotud nn erakorralise kaevandamisloa andmisega. Teatavasti on meil olukord selline, et põlevkivi kaevandamise lubade väljaandmine on katkestatud selle hetkeni, kui on vastu võetud põlevkivi arengukava. Selles loos on üks ettevõte, milleks on Kiviõli Keemiatööstus, kelle puhul enne, kui kogu see protsess põlevkivi arengukava võimalike arengutega alguse sai, oli läbi viidud kaevandamisloa taotluse juurde käiv keskkonnamõjude hinnang ja maavarade komisjon oli teinud ettepaneku see luba väljastada. Ometigi seda kaevandamisluba tänaseks päevaks alla kirjutatud ei ole. Põhjus on väga lihtne, see on seotud selleks ajaks juba alanud debatiga Eestis võimalikult kehtestatava maksimaalse kaevandamismäära üle, on see siis 20 miljonit tonni või 15 miljonit tonni, nagu on koalitsioonileppes märgitud eesmärgina, kuhu me peaksime jõudma. Ilmselt seetõttu see luba väljastamata jäi. Samal ajal, kui me vaatame kõiki praeguseid põlevkivi kaevandajaid, siis see ettevõte on tõepoolest ainuke, kellel reaalselt lähitulevikus kaevandatavad varud lõpevad, erinevalt teistest, kelle jaoks ei ole olulise tähtsusega see, kas põlevkivi arengukava võetakse vastu kaks kuud varem või kaks kuud hiljem või läheb selleks võib-olla veel poolteist aastat. Kuid kindlasti on kõigi huvi see, et selgus majja saaks. Selleks, et siiski selle ettevõtte probleemi käsitleda, saabusid keskkonnakomisjoni kaks sarnast muudatusettepanekut (üks Keskerakonnalt ja teine Riigikogu liikmelt Rein Aidmalt), et selline luba siiski taotletud mahus väljastada. Mis puudutab maapõueseaduse esialgset kuju, nii nagu ta valitsusest tuli, siis vaatamata sellele probleemile, mis Kiviõli Keemiatööstusel on, sellist muudatusettepanekut või sellist erakorralist kiiruse vajadust või, ütleme, seda probleemikäsitlust ei olnud seal eraldi välja toodud. Siiski leidis keskkonnakomisjon, et probleemi tuleb arutada ja otsustada, milline on selle kaasuse võimalik saatus. Põhimõtteliselt oli arutluse all kolm lähtekohta. Roheliste fraktsioon on käsitlenud siiamaani ja ma arvan, et käsitleb jätkuvalt kõike põlevkivi kaevandamislubadega seonduvat sellises kontekstis, et kui meil on arengukava olemas, siis kõiki loataotlejaid tuleb käsitleda võrdselt, ja pärast seda, kui see arengukava on heaks kiidetud, asume arutama, mis, kuidas ja kui palju. Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esindajana pakkusin sellise lahenduse, et tuleks ja võiks selle põlevkivi kaevandamisloa väljastada, aga me ei peaks käituma nii, nagu eelmises koosseisus tavatses rääkida minu pinginaaber Olari Taal, et kõigepealt loome endale raskused ja siis hakkame neid meisterlikult ületama, ehk me ei peaks juba kehtivate kaevandamislubade mahtu kasvatama. Tänaseks on neid teatavasti välja antud n‑ö kogu kaevandamismahuga 23,75 miljonit tonni aastas. Ja me räägime siin, kas see number peaks olema 20 või 15! Selles valguses tundub ebaloogiline suurendada seda numbrit 24‑ni või 25‑ni. Arutelu käigus selline lahend heakskiitu ei leidnud. Komisjoni hääletuse tulemusena ongi teie ees muudatusettepanek, mille sisu on lahtiseletatult järgmine: kõnesoleval juhul ei rakendata seda maapõueseaduse punkti, mille kohaselt lubasid ei väljastata, ja see luba väljastatakse taotletud mahus ehk 1,5 miljonile tonnile põlevkivile aastas.
Laias laastus ongi kõik. Ootan küsimusi, kui neid on.

Ettekandjale on küsimusi. Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus puudutab viiendat muudatusettepanekut. Sa küll püüdsid seletada, miks see läbi ei läinud, aga see on ju niivõrd lihtne asi ja seda on nii palju arutatud, et minule jääb see arusaamatuks. Võib-olla räägid veel korra, kuidas selline ebamajanduslik ja ressursikulukas otsus teil viienda punkti kohta ikkagi sai tulla.

Kas me räägime muudatusettepanekust, mis puudutab kaubastamist? Nii. Tegelikult on praegu selline olukord, et see kaubastamine või müümine (ükskõik, mis see kenam sõna on) siiski toimub ja siin ühtegi sellist, kuidas öelda, segavat sätet ei ole. Samal ajal ei saa olla see katendi müük ju ka selline massiline tegevus, sest enamik sellest katendist peaks pärast olema kasutatav rekultiveerimistöödel. Aga kuidas, lisaks sellele, et seda võib kaubastada, kogu see temaatika kajastuks ka keskkonnatasude poole peal, mida sellisel juhul tasuda tuleks? Me ei olnud valmis seda debatti lõpuni viima ja, nagu ma ütlesin, kui me sellel aastal uuesti tuleme maapõueseaduse juurde, Keskkonnaministeerium saab vaadata sellele asjale põhjalikumalt otsa, siis, ma arvan, leitakse lahendus. Siin ei ole küll midagi pistmist sellega, kes selle ettepaneku tegi.

Valdur Lahtvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! 12. muudatusettepaneku juures te tõite välja, et siin on vastuolu võrdse kohtlemise printsiibiga ja ka poliitilise tahtega seada põlevkivi kasutamise aastamahule väga selge piir – 20 miljonit tonni või 15 miljonit tonni. See kahetsusväärne erand, mis nüüd on komisjoni heakskiidu saanud, läheb selgelt nende otsuste vastu, mis on fikseeritud ka koalitsioonilepingus. Kas te võite välja tuua, kuidas komisjonis seda muudatusettepanekut hääletati, kes hääletasid poolt ja kes vastu?

Poolthääletajateks olid Keskerakonna, Reformierakonna ja Rahvaliidu liikmed, vastu hääletasid rohelised ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikmed. Sotsiaaldemokraat hääletusest osa ei võtnud, kuna ei viibinud sel hetkel komisjoni istungil.

Austatud ettekandja! Ka minul on üks küsimus. Ma palun vabandust, kui ma seda teie ettekandest ei kuulnud! Mis on juhtivkomisjoni seisukoht eelnõu kohta?

Vabandust! Juhtivkomisjoni seisukoht on teine lugemine lõpetada.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Marek Strandbergi! Kaheksa minutit.

Head kolleegid! Meile on aeg-ajalt probleemiks ja ka ühiskonnale on aeg-ajalt probleemiks meie maine. Selle eelnõu 12. punkt on meie meelest üks koht, mis meie mainet taas tõsiselt kuristiku poole lükkab. Kohe selgitan, miks.
Minu ja ma arvan, et paljude siin saalis viibijate arvates on Riigikogu roll seadusloome, mitte eriõiguste andmine. Seda parandusettepanekut, mis on nii kaunisti sõnastatud sellesama seaduse eri punktidele viidates, võib ju ka lahti seletada väga lihtsal moel ja nii peaks see siis olema ka seadusesse kirjutatud, et rahvas sellest selgesti aru saaks, ehk seadus ei kehti praegusel juhul ühe ettevõtte suhtes, mille nime esimene pool on "Kiviõli" ja teine pool "Keemiatööstus". Selliste eriõiguste tekitamine on kombeks paljudes riikides, kus demokraatiaga palju pistmist ei ole. Näiteks Ukraina omaaegne president Leonid Kutšma harrastas ohtralt eriõiguste tekitamist omaenda majanduslikes huvides. Uskuge, selliste üldise seaduse mõttest ja üldise seadusloome mõttest väljapoole jäävate eriõiguste andmine ei heida just kõige kaunimat valgust Riigikogu tegevusele ja hoiab alati üleval kahtlusi, et "miks küll nii". Kui kõigile kehtivad üldhuvis toimivad seadused ja reeglid, siis neid ei peaks sellises seadustekstis, nagu seda on kõnealune seadustekst, mida me arutame, kuidagimoodi muutma või eristama ühte või teist ettevõtet.
Põlevkiviga seonduv on Eesti jaoks mitmes mõttes problemaatiline. Ühtpidi on põlevkivi tänu naftahindade tõusule või kahjuks, tulenevalt naftahindade tõusust, muutunud aina atraktiivsemaks tooraineks. Teistpidi, põlevkivikasutusest rääkides me unustame tõsiasja, et põlevkivi kaevandamine ja kasutamine, mingu see siis elektriks või õlina ekspordiks, tekitab alati tõsist keskkonnamõju, tekitab tõsist kahju meie põhjaveesüsteemile, mida ei ole võimalik ära hoida, ja tekitab selle kaudu tõsist kahju ka elukeskkonnale ning loomulikult inimeste elukeskkonnale ja tervisele. Põlevkivi on problemaatiline maavara, mille põhiline häda tuleneb sellest, et tema energiatihedus on sedavõrd madal. Soov põlevkivi võimalikult laialt kasutada ei tohiks olla asi, mida Riigikogu peaks seadustes täpsustama ja süvendama. Vastupidi, me peaksime katsuma seadusloomes toime tulla sellisel moel, et põlevkivikasutus oleks optimaalne ning lähtuks ühisest ja üldisest huvist, mitte erihuvist, nagu see konkreetne seadusparandus välja näeb. Täna tekitaks selline eriõiguse andmine ühele ettevõttele lisaks nendesamade keskkonnaprobleemide, terviseprobleemide süvenemisele kindlasti veel ebavõrdse kohtlemise eri ettevõtete jaoks. Tegelikult tulen ma tagasi oma jutu alguse juurde: see halvendaks märkimisväärselt Riigikogu kui seaduslooja mainet.
Siit ka meie üleskutse. Sellisel moel seadustesse eriõiguste sissekirjutamine, kuigi see eriõigus on varjatud sellise ajast ja tegevusest tuleneva juriidilise kamuflaaži alla, selliste eriõiguste tekitamine ei ole siin saalis enam kohane. On aasta 2008, me oleme riigi tasemel välja öelnud, et me soovime keskenduda innovatiivsele majandusele, teadmistepõhisele majandusele, ja uskuge, head kolleegid, üks ettevõte, mis väänab põlevkivist küllaltki vana tehnoloogiaga välja õli ja müüb seda ettevõtetele, kes korraldavad naftatransiiti Läänemerel, ei ole see innovatsioon, mida siinne saal peaks toetama. Seetõttu kutsun ma Riigikogu liikmeid üles hääletama selle kummalise, Riigikogu mainet kompromiteeriva ettepaneku väljaarvamise poolt sellest eelnõust. Aitäh!

Tänan! Ma palun Riigikogu kõnetooli Indrek Saare!

Head kolleegid! Meie ees on maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on kindlasti väga hea ja vajalik eelnõu, mis tuleks lähemal ajal seadusena vastu võtta. Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et seda tuleks teha kiiremas korras. Aga paraku on selle eelnõuga midagi juhtunud ja seda mõni päev tagasi. See eelnõu sai valitsuse heakskiidu ja läbis esimese lugemise meie silmade all ja meie käe läbi siin saalis ilma ühe punktita, mida täna muudatusettepaneku nr 12 all tahetakse sisse hääletada. See on seesama punkt, millest Marek Strandberg just pikalt rääkis. Nimetame seda eriõiguseks või milleks iganes, aga kummalisel kombel ja täiesti kohatus vormis on see punkt esimese ja teise lugemise vahel sellesse seadusesse jõudnud. Mida see punkt teeb? Ka sellest on juttu olnud. Me peaksime seda vaatama sellel taustal, et me oleme juba mitu aastat põlevkivi arengukava järel oodanud. Aeg võeti mõneks ajaks maha sel hetkel, kui need kogused, mis sinna sisse taheti kirjutada, olid hirmuäratavalt suured ehk kordades suuremad kui need, mida me praegu vajame või mida me reaalselt viimastel aastatel kaevandanud oleme. Aeg võeti maha ja tänaseks on töörühmas jõutud niikaugele, et seni väljaantud lube tuleb igal juhul vähendada. Keskkonnaministeerium on pidanud läbirääkimisi nelja ettevõttega, kes on nende lubade omanikud, ja on saavutanud esialgse kokkuleppe, et väljaantud lubadest, milles veel praegu on lubatud maht 23,75 miljonit tonni aastas, tuleb jõuda piirini 20 miljonit tonni aastas. Selles on need ettevõtted kokku leppinud, ilma et neile oleks öeldud, et üks nende seast saab eriõigused ja Riigikogu hääletab selle poolt. Täna, kui me hääletame teise lugemise lõpetamise poolt ja 12. muudatusettepaneku poolt, on meie aktseptiga välja antud kaevandamislube mahus 24,25 miljonit tonni aastas ehk me oleme suurendanud seda määra, mida me mitu aastat oleme kavandanud vähendada. Minu arust on see ebariigimehelik käitumine ja niimoodi Riigikogu käituma ei peaks.
Sellepärast teevad sotsiaaldemokraadid teile kõigile ettepaneku hääletada 12. muudatusettepaneku vastu. Kui see läbi ei lähe, mida on põhjust oletada, siis teeme ettepaneku selle seaduseelnõu menetlemine katkestada, mis oleks sellises situatsioonis ka igati mõistlik, et arutada veel kord läbi, kas me käitume mõistlikult ja vastutustundlikult, kas me ei saa tegelikult seda teemat reguleerida koos põlevkivi arengukavaga ja koos järgmise maapõueseaduse muutmisega, mis koos põlevkivi arengukavaga praegu valitsuses kooskõlastusringil on.
Tänan tähelepanu eest ja loodan, et me teeme täna otsuse, mis on jätkusuutlik, rääkimata sellest, et ta on keskkonnasõbralik!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised.
Austatud Riigikogu! Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 228 kohta on laekunud 12 muudatusettepanekut.
Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub esimest muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Kas võin panna muudatusettepaneku hääletusele?
Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 41 Riigikogu liiget, vastu 38 ja üks erapooletu. Muudatusettepanek leidis toetust.
Läheme edasi. Teise muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kolmanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Neljanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Toomas Varek, palun!

Aitäh, härra juhataja! Keskerakonna fraktsioon palub viiendat muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Kas võime minna hääletuse juurde?
Austatud Riigikogu, panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 49 ja 1 erapooletu. Viies muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kuuenda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjoni seisukoht on täielikult arvestada. Kaheksanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon. Üheksanda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon. Kümnenda muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon. 11. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon. 12. muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon. Eiki Nestor, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Tänan! Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palve 12. muudatusettepanek hääletusele panna. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 54 Riigikogu liiget, vastu 28 ja 1 erapooletu. Ettepanek leidis toetust.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.
Austatud Riigikogu! Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 228 teine lugemine lõpetada. Kuid Riigikogu juhatusele on tulnud järgmine ettepanek. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 228 teine lugemine katkestada. Alustame selle ettepaneku läbihääletamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 228 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 29, vastu 55 Riigikogu liiget ja 1 erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.
Eelnõu 228 teine lugemine on lõpetatud ning ka kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri!

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu on õiguskomisjon teise lugemise ettevalmistamiseks arutanud neljal korral: 6., 12. ja 15. mail ning 2. juunil. Oleme esitanud ühtse muudatusettepanekute loeteluna Riigikogu täiskogule 14 muudatusettepanekut, millest osa on fraktsioonide esitatud, osa õiguskomisjoni algatatud. Üldiselt võib tõstatatud teemad jagada nelja valdkonda. Esiteks viibimiskeeluga seonduv §-s 13¹, teiseks elektrišokirelvaga seonduv temaatika, kolmandaks aktiivse kaitse vahendi ja relvade kasutamise keeld ja neljandaks avaliku koosolekuga seonduv.
Ma alustan esimesest valdkonnast, mida puudutavad ka esimesed muudatusettepanekud. Kõigepealt siis viibimiskeelust. Selle kohta on õiguskomisjon teinud ettepaneku muuta eelnõu selliselt, et politseiametnikul on võimalik lähtuvalt § 13¹ lõikes 1 punktides 1–3 toodud alustel kohaldada viibimiskeeld. Punktis 4 on vajaliku alusena nimetatud ülekaaluka avaliku huvi olemasolu ja selle kaitse tagamise oleme andnud politseiprefekti või politseipeadirektori pädevusse ehk siis kõrgendanud vastutuspädevust. Oleme teinud ettepaneku, et kuni 12 tunniks on õigus viibimiskeeldu rakendada politseiprefekti ja politseipeadirektori otsusena ja kui ülekaaluka avaliku huvi korral on vajadus viibimiskeeld kehtestada rohkem kui 12 tunniks, siis on selle kohaldamine otseselt poliitilist vastutust kandva isiku pädevuses ehk siis siseministri pädevuses. Sellega oleme sisuliselt arvestanud ka Keskerakonna fraktsiooni ettepanekut, mis on muudatusettepanekute tabelis nr 1. Nii et leidsime õiguskomisjonis ilmselt kõiki pooli rahuldava mõistliku lahenduse. Jätsime arvestamata Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni ettepaneku anda enam kui kuueks tunniks kehtestatud viibimiskeelu kohaldamine kohtu pädevusse. Me ei pidanud seda mõistlikuks. Pidasime mõistlikuks seda, et kõiki politseiametnike, ka politseiprefekti ja -peadirektori, samuti siseministri otsuseid on võimalik kohtusse kaevata.
Järgmine teema on palju vaidlusi ja poleemikat tekitanud elektrišokiteema. Oli esitatud ettepanekuid arvata elektrišokirelv politsei relvade arsenalist üldse välja, Eestis seda mitte kasutusele võtta. Õiguskomisjon üritas keskteed leida. Esimesel lugemisel ma juba tegin meie eelmiste diskussioonide tulemusena ettepaneku, mis sisuliselt tähendas elektrišokirelva samastamist tulirelvaga ja selle kasutamist tulirelva kasutamisega. Säärane ettepanek leidis õiguskomisjoni enamuse toetust. Me nägime ette võimaluse, et elektrišokirelva saaks kasutada sarnaselt tulirelvaga järgmistel juhtudel: kuritegeliku ründe tõkestamisel, kui on ohus teise inimese ja politseiametniku enda elu, relvastatud kurjategija relvitustamisel ja kinnipidamisel, samuti pantvangi vabastamisel, politseiametnikule või teisele ühiskondlikku kohustust avaliku korra kaitsel või võitluses kuritegevuse vastu täitvale isikule grupiviisilise või relvastatud kallaletungi tõrjumisel, samuti siis, kui tõkestatakse kallaletungi näiteks konvoile või konvoeeritavatele isikutele, ja lisaks ka kuriteo toimepannud relvastatud isiku või vahi alt põgenenud kurjategija kinnipidamisel ning inimest ründava või ohustava looma kahjutuks tegemisel. Oleme elektrišokirelva kasutusalast välja jätnud erinevalt tulirelva omast korduvatele peatumismärguannetele reageerimata jätnud sõiduki peatuma sundimise ja ka vigastatud looma hukkamise. Nii oleme arvestanud roheliste fraktsiooni ettepanekut, mis on kirjas ka muudatusettepanekute tabelis. Oleme aga jätnud arvestamata ettepanekud, mille sihiks oli elektrišokirelv tollest seadusest päris välja jätta.
Kolmanda teemana toon välja aktiivse kaitse vahendi kasutamise keelu ja ka relvade kasutamise keelu. Oleme vastavat regulatsiooni osaliselt täiendanud, osaliselt täpsustanud. Oleme senist regulatsiooni muutnud selleks, et tagada suurem õigusselgus, oleme asendanud mõiste "laps" mõistega "lapseealine". Lapseealine on teatavasti kuni 14-aastane inimene. Veel oleme relvade kasutamise keelu all täpsustanud põhimõtet, mis puudutab aktiivse kaitse vahendi ja relva kasutamise reguleerimist seaduse ühes sättes.
Neljas teema, mis võttis meil õiguskomisjonis kolme koosoleku aja, puudutab avaliku koosolekuga seonduvat. Meile esitati ettepanekuid, mille eesmärk oli avaliku koosoleku regulatsioon märksa paindlikumaks muuta. Senine regulatsioon on teatavasti ajast ja arust, eriti kui me võrdleme seda teiste Euroopa õigusriikide omaga. Toon näiteks avaliku koosoleku seaduses sätestatud kohustuse  teatada avalikust koosolekust ette seitse päeva. Me oleme lühendanud seda tähtaega seniselt kümnelt päevalt nelja päevani juhul, kui avaliku koosoleku pidamine nõuab liikluse ümberkorraldamist. Oleme pakkunud, et neli päeva on vaja ette teatada sellisest koosolekust, mille pidamiseks on kavas püstitada telk, lava, tribüün, muu suuremõõtmeline konstruktsioon või kasutada kas heli- või valgustusseadmeid. Ka  oleme näinud ette, et üldiselt võiks avaliku koosoleku pidamine edaspidi olla märksa paindlikum. Põhiseaduses sätestatud õigus korraldada ilma luba taotlemata rahumeelne kogunemine peaks olema enam tagatud kui senistes seadustes. Siiski oleme kõikidele avaliku koosoleku korraldajatele seadnud kohustuse koosoleku toimumisest teada anda kaks tundi enne selle algust, et politsei oleks üritusest teadlik. Korrakaitseorganid peaksid olema säärastest ettevõtmistest informeeritud.
Rõhutan siinjuures seda, et korrakaitseseadus kindlasti reguleerib avaliku koosoleku pidamist täpsemalt. Aga me ei pidanud õigeks jääda ootama, millal avaliku koosoleku korraldamise kord muutub paindlikumaks tänu korrakaitseseaduse rakendumisele. See tõenäoliselt ei toimu enne aastat 2010. Arvame, et juba aastal 2008 võiks inimestel olla lihtsam rahumeelselt koguneda, oma põhiseaduslikke õigusi rakendada.
Oleme nende muudatuste tegemiseks saanud ka Siseministeeriumilt heakskiidu. Samuti oleme saanud kinnituse, et Siseministeerium on valmis kohalikke omavalitsusi informeerima – neid ju puudutavad kõnealused muudatused enim –, et neil tuleb olla valmis paindlikumaks regulatsiooniks. Nad peavad ette teadma, millised õigused inimestele seadusmuudatustega tekivad.
Need on peamised selle seaduseelnõuga seonduvad muudatused. Õiguskomisjon teeb täiskogule ettepaneku teine lugemine lõpetada. Tahaksime politseiseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse võtta vastu veel enne jaanipäeva. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Toivo Tootsen, palun!

Hea ettekandja! Elektrišokirelva kasutamise võrdsustamine tulirelva kasutamisega on tibakene leebem küll, aga see ei hoia ära seda, miks väga paljudes maades on elektrišokirelv keelatud. See relv nimelt põhjustab nii või teisiti talumatut piina. Elektrišokirelv on piinamisvahend. Ma ei saa aru, miks me siiski nii kangekaelselt tahame seda talumatut piina tekitavat vahendit oma relvastuses hoida. Ka tulirelvade puhul ei ole kõik lubatud. Meil ei ole näiteks lubatud talumatut piina tekitavad dumdumkuulid. Miks me hoiame elektrišokirelvast kinni? Mis olukord Eestis on?

Ma arvan, et meie pakutud lahendus on mõistlik kesktee. On mõistlik alternatiivina võimaldada kasutada Eestis elektrišokirelva, enne kui haaratakse tulirelva järele. Ka tulirelv tekitab väga suurt piina. See, et me oleme elektrišokirelva ja tulirelva kasutamise sarnasele tasemele viinud, reguleerinud selle §-s 15, on selline lahendus, mis kindlasti annab korrakaitseorganitele signaali, et mitte mingil juhul ei ole õigustatud ei tulirelva ega elektrišokirelva kergekäeline kasutamine. See on sätestatud sellesama paragrahvi lõikes 1 äärmise abinõuna.
Ma arvan, et me oleme küll mitte enamuse Euroopa riikide seas, aga siiski märkimisväärse hulga Euroopa riikide seas, kes sellise võimaluse ette näevad. Usun, et kõige adekvaatsematena võime tugineda Soome vastavatele analüüsidele ja Soome kogemusele. Ja nendest lähtuvalt, pidades silmas kindlasti ka seda, et elektrišokirelva kasutamine on ühemõtteliselt siiski alternatiiv, on tolle alternatiivi võimaldamine korrakaitseorganitele minu hinnangul õigustatud.
Me arutasime õiguskomisjonis, kui sa mäletad, ka seda, millal võiks elektrišokirelva kasutamine riigis alata. See võtab kindlasti oma aja. Nii palju, kui ma tean, ei ole nende relvade hankimist veel ette võetud ja nende hinnad ei ole ka mitte madalad. Aga andes praegu legaalse aluse niisuguse alternatiivi kasutusele võtmiseks, me vähemalt rikastame võimalusi, mis korrakaitseorganitel võiksid meie turvalisuse ja korrakaitse tagamisel olla. Aitäh!

Väino Linde, palun!

Kindlasti on koosolekuvabadus üks tähtsaid poliitilisi vabadusi. Olen seda meelt, et praegu kehtiv kümne- või seitsmepäevane etteteatamine avalikust koosolekust on kindlasti liiast. Küsin selle kahetunnise etteteatamise tähtaja kohta siiski täpsemalt üle. Kas see tähtaeg on komisjoni arvates piisav, et politsei suudaks tagada avaliku korra, koosolekul osalejate ja muude lähedal viibijate turvalisuse? Soomes näiteks tuleb ette teatada kuus tundi, Saksamaal 48 tundi? Kas kahetunnine tähtaeg on piisav?

Minu teada meie põhjanaabritel see kuus tundi etteteatamine ei ole üldine kohustus. See peaks olema seotud mingite täiendavate abivahendite kasutusele võtmisega. Eesti seaduses nüüd tehtavates muudatustes näeksime ette neljapäevase etteteatamise tähtaja. Vastuseks sinu küsimusele veel nii palju, et meie komisjoni istungitel osalesid kõikidel kordadel, kui me avaliku koosoleku regulatsiooni arutasime, ka Politseiameti  ja Siseministeeriumi esindajad. Me leidsime, et kahetunnine etteteatamise aeg võiks praegu optimaalne olla.
Ma kordan, et me tuleme avaliku koosoleku juurde kindlasti tagasi, teeme seda korrakaitseseaduse eelnõu edasisel menetlemisel sügisel. Praegu aga on põhiseaduse §-s 47 kirjas olev inimeste õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada meie seadustes ebapiisavalt reguleeritud. Õiguskomisjon leidis, et kehtiv piirang on kindlasti liiga karm. Julgeksin öelda, et tegu on mingis osas isegi põhiseaduse riivega.  Me leidsime, et oleks õige anda selline võimalus nüüd kohe juba politseiseaduse muudatustega. Kindlasti me näeme järgmise poole aasta jooksul, kuidas see muudatus on rakendunud.
Me arutasime Siseministeeriumi esindajatega ja ma isiklikult arutasin seda siseministriga, kas avaliku koosoleku regulatsiooni muudatustel võiks olla natuke pikem rakendustähtaeg. Siseministeerium ei pidanud seda oluliseks ja nõnda me seda ei lisanud. Nii et seadus võiks rakenduda tavalises korras, nii nagu seaduse rakendamise nõuded ette näevad.
Kordan veel: kindlasti me tuleme selle kogemuse juurde, mis me nüüd uue regulatsiooni kehtima hakkamisega saame, sügisel tagasi. Saame seda kasutada korrakaitseseaduse regulatsiooni veelgi täpsemaks lihvimiseks.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Teadupoolest tulirelva alla käib kõik: alates tankikahurist kuni väikesekaliibrilise püssi või püstolini välja. Õnneks tehakse nendel kuidagi traditsioonide mõttes vahet. Elektrišokirelv, mis näeb välja nagu väike tavaline karp, võib tekitada vägagi erineva voolutiheduse ja pingega laenguid ja voolu inimkehas. Kuidas on seaduseelnõus arvestatud elektrišokirelva võimalikku füsioloogilist mõju? Kes seda kontrollib ja milliste regulatsioonidega pannakse kogu selle n-ö mitterelva kasutamise tehnilised ja füsioloogilised tegurid paika?

Seda tehakse juba alamalseisvate aktidega. Kui elektrišokirelv on praegu seadusesse sisse kirjutatud, siis alamalseisvate aktidega määratakse kindlaks täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded, millist tüüpi elektrišokirelva Eestis kasutatakse.

Rein Ratas, palun!

Hea ettekandja! Öelge, palun, kas elektrišokirelva lubamise kohta on teile laekunud ka valitsusväliste organisatsioonide, sealhulgas kiriku seisukoht?

On laekunud, jaa. Need laekusid juba esimesel lugemisel ja me oleme neid kõiki käsitlenud õiguskomisjoni istungil. Kiriku seisukohta meile aga minu teada laekunud ei ole.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Meie ka komisjonis arutasime seda. Sa tead väga hästi, et maailmas on olnud hulk surmajuhtumeid, kus inimeste tervis ei ole taseri kasutamisele vastu pidanud. Neid on mitte väike hulk, vaid sadu. Ütle mulle: kui Eestis leiab aset esimene selline juhtum, kas sa oled siis valmis kandma poliitilist vastutust, juhul kui sa selle seaduse poolt hääletad?

Tänan nii osava küsimuse eest, Ain! (Naerab.) Tahan rõhutada, et nii tulirelva kui elektrišokirelva kasutamise osas on seaduses minu arust piisavalt selged põhimõtted ja hoiakud, mis tingimustel ja millistel juhtudel võib ühte või teist relva kasutada. Kindlasti jõuavad need ka meie korrakaitseorganiteni. Ma jagan seda seisukohta, et tulirelva kasutamisest tekkiv kahju on suurem kui elektrišokirelva puhul.
Eks me kõik pea kandma poliitilist vastutust selle eest, et politsei arsenalis on juba aastaid, alates Eesti Vabariigi iseseisvumisest, tulirelvad. Nüüd nähakse ette elektrišokirelva kui ühe liigi lisamine arsenali. Tahan rõhutada, et me ei ole sellega maailmas ainukesed. Vaidlused on aga kindlasti põhjendatud, samuti kõik need diskussioonid ja tähelepanu juhtimised mittetulundusühingute, valitsusväliste organisatsioonide poolt. Arvan, et seda tõsisemalt võtavad Siseministeerium, Politseiamet ja ka korrakaitseorganid elektrišokirelvaga kaasnevaid ohtusid ja üritavad selle relvaga kaasnevat kahju vähendada.

Mailis Reps, palun!

Hea ettekandja! Mind huvitab selle seaduseelnõu juures üsnagi oluline nüanss.  Kuidas te kirjeldaksite politseile, kuidas näeb välja tavaline rase naine? Nende vastu ei tohi seda relva kasutada. Millised on need välised nähtavad märgid, mille järgi politsei saaks aru, et selle isiku puhul on see keelatud? Minul isiklikult on kolmekordne kogemus, aga ma ei oskaks küll politseile kirjeldada, kuidas näiteks kolmandat kuud last ootav naisterahvas, kes mingil põhjusel politseiga kokku võib puutuda, välja näeb.

Vastan sellele üsna lihtsalt. Ma arvan, et on parem, kui selline tunnus on seaduses kirjeldatud.

Rein Ratas, palun!

Hea ettekandja! Te ütlesite, et ka valitsusvälistelt organisatsioonidelt on laekunud arvamusi-ettepanekuid elektrišokirelva kasutamise lubamise kohta. Kuidas teie komisjon ja teie isiklikult olete neile ettepanekutele reageerinud?

Me oleme nendele ettepanekutele reageerinud nii,  et õiguskomisjon on algatanud elektrišokirelva puudutava muudatusettepaneku, mis oluliselt karmistab selle relva kasutamise tingimusi. Meile on esitatud  liikumise "Ei politseiriigile!" vastav avaldus, minu teada said selle kõik 101 Riigikogu liiget, mitte ainult õiguskomisjon.

Igor Gräzin, palun!

Ma arvan, et kui rase daam tassib ühest kohast teise pronkssõdurit, siis tema rasedus kulgeb üllatavalt hästi. Aga ma tahtsin hoopis teist asja öelda, nimelt  kollektiivse vastutuse kohta. Küsiti, kas sina vastutad, kui nüüd elektrišokirelvaga jne. Mina arvan, et me vastutame selles mõttes kõik: praeguse Riigikogu koosseisu käed on küünarnukini veres kas või selle pärast, et me oleme lubanud tulirelvi ja iga tulirelvaga sooritatud kuritegu on meie vastutusel. No ma ei tea –  näed ise, millised me siin oleme!
Küsida aga tahan ma seda. Ütle, palun, hästi lühidalt kokku võttes, mil määral on elektrišokirelva kasutamine liberaalsem ja vabam, võrreldes tulirelva kasutamisega? Tulirelval kehtivad sihukesed reeglid, elektrišokirelval teised reeglid – kas need on umbes ühesugused või ei ole?

Elektrišokirelva ja tulirelva kasutamine on võrdsustatud. Nii palju, kui mina olen aru saanud ja õiguskomisjon on selle kohta ka selgeid signaale andnud, et elektrišokirelv on alternatiiv tulirelvale. Samamoodi sain ma aru siseministrist, kes vastas meie küsimustele esimesel lugemisel. Ehk siis: kui on põhjust §-s 15 toodud põhjustel või alustel kasutada tulirelva asemel elektrišokirelva, näiteks kuritegeliku ründe tõkestamiseks, konvoeeritavale isikule toimepandava kallaletungi tõkestamiseks, pantvangi vabastamiseks jne, siis kasutatakse elektrišokirelva ja mitte tulirelva.

Marek Strandberg, palun!

Hea ettekandja! Miks me räägime pelgalt elektrišokirelvast, kui on olemas terve arsenal nn mittetapvaiks kutsutavaid relvi? Kui me mainiksime neid seal üldistatult – et neid tuleb kasutada tulirelvaga samal moel –, siis võib-olla see leevendaks vajadust igal juhul kasutada elektrišokirelva? See seadus on küllaltki ühekülgne just nimelt muude – heli- ja elektromagnetlainetel ja muul, näiteks valgusel põhinevate – mittetapvate, aga rünnet tõrjuvate relvade kasutamise seisukohast.

Nii palju kui ma sinu küsimuse fookusest aru sain, vastaksin selliselt. Õiguskomisjoni enamus leidis, et elektrišokirelv on piisavalt ohtlik relv inimesele. Sisuliselt võime tänase seaduse kohaselt öelda, et selle kasutamine on sama ohtlik kui tulirelva kasutamine. Seepärast pidasime vajalikuks eelnõu võrreldes algse tekstiga karmistada. Teatavasti seisis elektrišokirelv oma ohtlikkuse astmelt enne tulirelvast selgelt ühe pügala võrra allpool ja seda oli võimalik kasutada ka märksa laiemalt kui nüüd §-s 15 toodud alustel. Ma kordan, et me üritasime leida lahendust, mis oleks teatud määral kesktee. Ühelt poolt esitatud eelnõu, mis nägi ette elektrišokirelva kasutamist näiteks massirahutuste käigus võrdlemisi väheste piirangutega, teiselt poolt ettepanekud, et elektrišokirelva ei tohiks Eesti Vabariigis üldse seadustada.

Vilja Savisaar, palun!

Hea ettekandja! Sa oled korduvalt rõhutanud, et sinu arvates tulirelv on märksa ohtlikum kui see taser. Kas ma saan õigesti aru, et selle seadusega jäetakse politseile korraga kätte nii tulirelvad kui ka taserid, kumminuiad jne?

Jah!

Minu loogikale see ei vasta. Kui politseil on mõlemad korraga käes, mida ta siis kasutab, üht või teist? Kuidas see reguleeritud on? See seadus ei anna kasutamisreegleid. Me oleks tegelikult tahtnud enne selle seaduse vastuvõtmist näha seda määrust, millega täpsemad nõuded kehtestatakse. Ja kuidas neid üheaegselt kasutada – kas politseil on nad kõik korraga vööl või taskus või kus iganes?

Nagu ma oma eelmistes vastustes ütlesin: elektrišokirelva seadustamine politseiseaduse muutmise paketis ei tähenda, et see relv võetakse kasutusele järgmine kuu või ülejärgmine kuu. Pigem oli Siseministeeriumi ja Politseiameti arusaam selline, et see annab võimaluse vastava relva kasutusele võtmiseks. Aga praegu ei ole nähtud ette väga kiiret rakendamise aega. Minu hinnangul on mõistlik anda korrakaitseorganitele laiemad võimalused kuritegelike rünnete tõrjumiseks ja tõkestamiseks. Kui me piirame ükskõik millise §-s 15 toodud aluse korral politsei arsenali ainult tulirelvaga, mis teatavasti on äärmuslik abinõu ja väga ohtlik mis tahes ründe tõrjumiseks, võib see tuua kaasa inimese eluaegse halvamise, surma, eluaegse vigastuse.
Elektrišokirelva kasutamine on kindlasti ka ohtlik, samas me oleme pärast Politseiameti ekspertide ärakuulamist seisukohal, et see oleks esimene alternatiiv tulirelvale. Seda aga alles kas aastal 2009 või 2010, kui politseinikele on elektrišokirelvad hangitud. Loomulikult on see iga õiguskaitseametniku pädevusest ja koolitusest lähtuv otsustus, millal ta kasutab elektrišokirelva, millal tulirelva. Me ei saa seda seaduses täpselt määratleda. Aga igal juhul võiks ta olla esimene alternatiiv ja kui see ei aita, alles pärast seda võiks haarata tulirelva. Samas on võimalik, et peetakse vajalikuks tulirelva kasutada kohe. See on loomulikult iga politseiametniku otsustada ja vastutada samuti.

Mailis Reps, palun!

Pidades silmas südamestimulaatoreid ja muid selliseid ohutegureid – raseduse jätaksin praegu kõrvale –, huvitab mind, kas komisjonides või mujal aruteludel või teile isiklikult ei tekitanud muret tõsiasi, et elektrišokirelv ei jäta ju püsivat jälge. Kui seda oskuslikult kasutada, siis on ohvril, mis tagajärjed tal pärast ka ei ole, võimatu tõestada, et politsei on tema vastu seda relva kasutanud.

See ei vasta siiski tõele. Igast elektrišokirelva kasutamisest jääb järele logifail, mille järgi saab tuvastada elektrišokirelva kasutamise igal konkreetsel juhtumil.

Igor Gräzin, palun!

Tulirelva kasutamine on sageli absoluutselt ohutu, arvestades seda, et enamik rahvakunstnikke eraturvafirmadest ei saa pihta ja järelikult ei jää kurjategijale ka mingit märki. Üldiselt ma tahtsin öelda, et ma toetan Vilja Savisaare ideed. Seda toetab ka Detroiti, Bronxi ja Brooklyni politsei kogemus: tõepoolest, politseinikul oleks kavalam hoida kahte püstolit vööl. Ma olen Viljaga täiesti nõus. Aga kui me nüüd läheme teie märksa liberaalsema seisukoha juurde – kas üks püstol või üks šokirelv –, siis kas ma saan õigesti aru, et kuigi üks on surmavam võimalus ja teine selle vähem surmav alternatiiv, on nende kasutamine reguleeritud ühtmoodi? Kuigi kordan, Savisaare ja minu idee on teine: kaks püstolit.

Ma ei välista seda sinu lähenemist. See otsustatakse kindlasti Politseiameti-sisese analüüsi tulemusena, millal, kui palju ja missuguseid elektrišokirelvi Eestis hangitakse ja millistel tingimustel on neid ilmselgelt eelistatud kasutada. Seaduse tasemel oleme me pidanud praegu piisavaks sellist regulatsiooni, nagu teile on esitatud. Alamalseisvate aktidega täpsustatakse ka elektrišokirelvade liigid, mida Eestis võimaldatakse kasutada – neid on teatavasti erinevaid. Seadus näeb ette üsna karmid piirangud ja ma usaldaksin alamalseisvate aktide kehtestamisel Siseministeeriumi ja Vabariigi Valitsust tervikuna, kellel see vastutus lasub. Õiguskomisjon on tänasel täiskogu istungil saalist ja mujalt kogu selle politseiseaduse muutmise paketi arutelul tulnud signaalidest selgelt teadlik. Me tahame ka omalt poolt silma peal hoida, et ei juhtu midagi sellist, millele austatud küsijad viitavad. Viidatakse peamiselt sellele, et elektrišokirelva hakatakse meelevaldselt kasutama, ka siis, kui see ei ole õigustatud.

Väino Linde, palun!

Austatud ettekandja! Täna juba tsiteeritud põhiseaduse § 47 esimene lause räägib tõepoolest koosolekuvabadusest, kuid selles sättes on ka teine lause: seda õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguste leviku tõkestamiseks. Tulen veel kord tolle võimaliku avaliku koosoleku kahetunnise etteteatamise tähtaja juurde. Kas komisjon arutas võimalust, et kui tekib näiteks olukord, et kaks täiesti vastandliku meelsusega gruppi soovivad avalikku koosolekut pidada ühel ja samal ajal ühes ja samas kohas, siis kas selle kahe tunniga on politseil võimalik see kas või läbirääkimiste kaudu lahendada?

Me käsitlesime seda üsna põhjalikult mitmel istungil ja ma võin sulle vastata nii, et Siseministeeriumi ja Politseiameti esindajad vastasid sellele küsimusele jaatavalt. See on võimalik, neile piisab. Meil oli ettepanekuid ka lühema ja pikema etteteatamise tähtaja suhtes, aga kahetunnist etteteatamist peeti piisavaks. Ma rõhutan, et edaspidi hakkab olema kohustus kõikidest säärastest kogunemistest teatada. Ja kui on kasutusel helivahendid või valgusseadmed, kas või näiteks ruupor, siis tuleb ette teatada neli päeva. Kui seda kohustust ei täideta, on ette nähtud sanktsioonid. Ja kui ei täideta kohustust teatada avalikust koosolekust ette kaks tundi, siis on ka selleks võimalikud seaduses sätestatud sanktsioonid.
Samas ei ole kindlasti selle seaduse eesmärk kedagi sanktsioneerida. Pigem on nende muudatuste eesmärk anda inimestele võimalus oma õigusi rohkem tagada. Teatud määral on tegu heas mõttes demokratiseerimisega. Me ei paku välja midagi eriskummalist võrreldes muu Euroopaga. Pigem on praegune regulatsioon väga jäik ja oodata veel kolm aastat selle muutmisega ei ole vahest põhjendatud.

Vladimir Velman, palun!

Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tahan öelda, et vene keeles nimetatakse politsei kumminuia demokratisaatoriks – see on Venemaal. Aga tahaksin teilt küsida: mis hirmust on sellise eelnõu koostamine tingitud? Kas nendest hirmudest, mis tekkisid sündmuste ajal, mida me siin eelmisel aastal nägime, või kartes seda, mis võib juhtuda seoses meie majanduse mitte kõige parema olukorraga? Miks politsei just praegu vajab sellist seaduspaketti? Mis hirmud praegu ühiskonnas valitsevad? Miks te sellise eelnõuga välja tulite?

Sellel eelnõul on kaks eesmärki. Või siis on kaks põhjust, miks see eelnõu on teie ette jõudnud. Esiteks, nagu te mäletate, pidas õiguskomisjon eelmisel aastal kahel korral koos riigikaitsekomisjoniga põhjalikult nõu, valges saalis olid analüüsivad arutelud, mis puudutasid järeldusi ja kogemusi seoses aprilli lõpus toimunud sündmustega. Need olid ikkagi kõige massilisemad korrarikkumised ja rahutused, mis meil viimase aja jooksul puhkenud on. Ja seal, selle laua taga kerkinud ideedest ja mõtetest on paljud jõudnud ka täna arutatavasse eelnõusse.
Teiseks seondub see üldiselt meie korrakaitseõigusega. Korrakaitseseadus on küll parlamendile esitatud, aga eelnõuga on seotud päris suur hulk vaidlusi ja probleeme. Korrakaitseseadus ei jõustu enne 2010. aastat. Seepärast oleks mõistlik hädavajalikud muudatused varem ära teha ja täna me seda ka arutame. Me oleme õiguskomisjonis otsustanud, et eelnõu tuleks vastu võtta enne jaanipäeva ehk järgnevate töönädalate jooksul, mis Riigikogul veel jäänud on.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Põhjus, miks valitsusvälised organisatsioonid ja paljud inimesed on elektrišokirelva vastu, ei ole mitte see, et sellest võib inimene kogemata surma saada, vaid see, et ta valmistab piina. Humaanses ühiskonnas selliseid vahendeid enam ei kasutata. Väga tõhus vahend on käte sidumiseks näiteks okastraat, väga tõhus vahend on kumminuia asemel näiteks seitsmeharuline piits, aga neid ei kasutata. Isegi kurjategijate vastu ei kasutata vahendeid, mis valmistavad piinu. Küsin ikkagi: miks Eesti tahab neid kasutada?

Tänan väga hea küsimuse eest! Esiteks, Eesti ei ole oma soovis elektrišokirelva kasutada mingi erand. Meie kõige lähem näide on põhjanaaber Soome. Teiseks, ka tulirelv põhjustab vaieldamatult piina. Tulirelva kasutamine on võimaldatud kaheksal alusel. Elektrišokirelva kasutamine võimaldatakse pakutud muudatusettepanekuga kuuel alusel ehk siis vähematel alustel. Ma jääksin siiski selle mõtte juurde, mida on ka mitmed eksperdid välja toonud, et elektrišokirelva kasutamine võiks olla teatud juhtudel alternatiiviks tulirelva kasutamisele.

Helle Kalda, palun!

Hea ettekandja! Tulirelva kasutamisel saab üks või teine pool kindlaks teha, et relva on kasutatud. See, kas on tulistatud, on kontrollitav. Kuidas seda elektrišokirelva puhul kontrollida saab? Kujutame ette, et seda on kasutatud. Üks pool ütleb, et on kasutatud, teine pool ütleb, et ei ole. Kas kuskile jääb sellest jälg? Praegu on meil siin lossi ees platsi peal inimene, kes on teatud mõttes elektrišoki  saanud, nii et tegu on ehk analoogse küsimusega. Praegu öeldakse, et ta nagu pole mingit häda saanud. Kuidas tulevikus saab kaitsta ühte poolt ja teist poolt, kui selline probleem tekib?

Proua Kalda! Kui Riigikogu ees, Toompea lossi ees lebab inimene, kelle vastu on kasutatud elektrišokirelva ja ta on selle tõttu halvatud, siis see on seaduse rikkumine ja me peaksime sellest kindlasti kohe teada andma. Minu teada pole tegu sellise juhtumiga. Aga otseselt vastan teie küsimusele, et elektrišokirelva igast kasutamisest jääb jälg. Seda nimetatakse logifailiks ja seda on võimalik tagantjärele tuvastada.

Ain Seppik, palun!

Lugupeetud ettekandja! Sind parafraseerides ma ütleksin ka, et taser demokratiseerumisel – sa ju märkisid seda – rahva õiguste kaitsel vist väga palju abiks ei ole. Või teie ideoloogia järgi on? Kuna meil puuduvad määrused, kuidas seda taserit kasutada, siis ma küsiksin järgmist. Kui inimesed kogunevad spontaansele koosolekule Hirveparki ja nendel on kaasas taskulambid, mis on vist valgustusseadmed, siis kas nende vastu võib seda taserit kasutada?

Õiguskomisjoni liikmena sa tead väga hästi, Ain, milline on vastus. Loomulikult mitte. Meil on olemas väga konkreetsed alused, mille puhul elektrišokirelva võib kasutada. Sa tead suurepäraselt, et eelnõu algne versioon võis näha ette massirahutuste laialiajamiseks elektrišokirelva kasutamise. Seda piirati õiguskomisjoni tehtud muudatusettepanekuga, mida loodetavasti Riigikogu saal täna toetab. Elektrišokirelva kasutamine muudeti märksa karmimaks. Kui tulla sinu küsimuse selle tahu juurde, mis puudutab avalikule koosolekule seatavaid nõudeid ja valgustusseadmeid, siis ma arvan, et kellelgi kaasas oleva taskulambi tituleerimine kõnealuse seadusmuudatuse mõttes valgustusseadmeks ei ole vahest kuigi proportsionaalne.

Helle Kalda, palun!

Hea küll, ma saan aru, et elektrišokirelvale jääb mingisugune märk selle kasutamisest. Aga kuidas saab seda kontrollida inimesel? Mis märgid temale jäävad? Kas pildistatakse või kuidas seda saab kontrollida? Võib-olla ta sai kuskilt mujalt selle šoki? Ma lähenen probleemile ka politseiniku seisukohast. Kuidas see käib?

Alati on võimalik jõu kuritarvitamise puhul kaebus esitada. Alati on võimalik saada selgeid kinnitusi selle kohta, kas elektrišokirelva on ühel või teisel juhtumil kasutatud. Ja kaebusele on meie ametiasutustel ja korrakaitseorganitel ühemõtteline kohustus kindlasti vastata.

Enn Eesmaa, palun!

Austatud ettekandja! Me klammerdume tõesti sellesse mõistesse "logifail". Tõenäoliselt on sellel ka see mõte, et ikkagi lõplikult teada saada ja mõista, mida see siis fikseerib. Kas see fikseerib seda, kus on seda kasutatud? See kindlasti võib fikseerida seda, mis kell on relva kasutatud, aga tõenäoliselt mitte seda, kas on seda kasutatud näiteks marutaudis koera vastu või mõne inimese vastu. Kas sa tead, mida täpselt see logifail fikseerib peale selle, et relva on kasutatud?

See logifail kindlasti fikseerib asjaolu, et konkreetset elektrišokirelva on kasutatud. Ma jään sulle vastuse võlgu, kas logifailis on võimalik tuvastada ka konkreetne subjekt, kelle vastu seda on kasutatud. Aga me saame sellele kindlasti vastuse, kui täna loodetavasti seadustatav elektrišokirelva kasutamine muutub Eestis reaalseks. Need küsimused jäävad meie jaoks õiguskomisjonis kindlasti ka päevakorrale.

Rohkem küsimusi ei ole, ma tänan ettekandjat! Avan läbirääkimised. Palun kõnetooli Riigikogu liikme Kalle Laaneti!

Head Riigikogu liikmed! Kui pärast esimest lugemist ma ütlesin, et demokraatliku ühiskonna olulisemaid tunnuseid on arvamuste paljusus, siis nii see on. Nüüdseks me oleme esimese ja teise lugemise vahel väga paljude eriarvamuste juures lõpuks õiguskomisjonis ühise keele leidnud, kuid üks aspekt või õigemini norm, milles me ühist keelt ei leidnud, oli elektrišokirelva kasutamine.
Kuu aega tagasi käisin ma Taanis, kohtusin sealsete kõrgete politseiametnikega ja rääkisin neile, et meil on praegu Riigikogus arutlusel elektrišokirelva kasutamise võimalikkus. Taani politseiametnikud kinnitasid, et sellise küsimuse arutelu Taani poliitikute hulgas ei tule praegu üldse kõne allagi, niisugust diskussiooni ei saa üldse üles tõstagi. Meile üsna lähedal asuvas Taani riigis on olnud tunduvalt rohkem mitmesuguseid meeleavaldusi, ent isegi seal ei kasutata elektrišokirelva. Me aga arutame, kas Eestis võib selle kasutusele võtta või mitte. Selle üle peaks tõsiselt mõtlema.
Tahaksin härra õiguskomisjoni esimeest natuke täpsustada. Euroopas ei kasutata väga paljudes riikides elektrišokirelva. Jah, meie põhjanaabrid soomlased küll seda teevad ja seda kasutavad ka Ühendkuningriigi eriüksuslased. Kuid enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides seda politsei arsenalis ei ole.
Mul on tekkinud järgmine küsimus. Kui me elasime üle rasked 90-ndad ja siis kasutati tulirelvi täpselt nii palju, kui vaja, ja nii vähe, kui võimalik, ning suudeti tagada Eesti riiklus ja avalik kord. Kas tõesti on olukord nii hull, et me peaksime minema sammukese tagasi? Ühtepidi suurendama politseinike vastutust, otsustades, kas ta haarab relva vasakult puusalt või haarab ta relva paremalt puusalt. See on probleem politseinike seisukohalt. Teiselt poolt vaadatuna ma usun, et väga paljude üldiste massirahutuste ajal võivad saada kannatada ka inimesed, kes tegelikult asjasse ei puutu.
Ma olen enam kui veendunud, et kui te küsite täna seal saali teises otsas asuvatelt politseinikelt, kas nad tunnevad, et nad vajavad elektrišokirelva, siis nad ütlevad, et nad ei näe seda vajadust.
Aga ma ei taha väga pikalt peatuda elektrišokirelval. Üks ettepanek, mis me esitasime, oli jalaraudade mittekasutamine. Ka see lükati tagasi. Kuid positiivne on see, et nendelt politseinikelt, kes töötavad iga päev tänaval, tagades meie avalikku korda, võeti ära vastutus otsustada viibimiskeelu määramisel, kas tegemist on olulise avaliku huviga või mitte. Selle peab ikka otsustama kas politseiprefekt või politseipeadirektor.
Täna on saalis mitmel korral esitatud küsimusi avaliku koosoleku regulatsiooni kohta. Meie arvates vajaks seegi veel läbi arutamist, et seadus oleks võimalikult paindlik ja samas antaks korrakaitseorganitele aega reageerida kõigile õigusrikkumistele.
Mis puudutab selle seaduseelnõu viimast plokki ehk turvaseaduse muudatust, siis üllatusena selgus, et õiguskomisjoni ei ole isegi saabunud kirjalikku kooskõlastust Eesti Turvaettevõtete Liidult. Üks suuremaid turvaettevõtteid pöördus eile õhtul minu poole selle murega.
Praegu ei ole meie arvates see seaduseelnõu küps ja valmis kolmandale lugemisele saatmiseks. Sellest lähtuvalt on mul au üle anda Riigikogu juhatusele Keskerakonna fraktsiooni ettepanek katkestada teine lugemine. Aitäh!

Aitäh! Palun kõnetooli Silver Meikari!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Täna möödub 19 aastat Tian'anmeni veresaunast, kus Hiina Rahvavabariigi sõdurid tapsid ja vigastasid Taevase Rahu väljakul sadu rahumeelseid demonstrante. Minu arvates see on sümboolne, et me just täna arutame Riigikogu täiskogu istungil ka neid muudatusettepanekuid, mis muudavad avalike koosolekute korraldamise lihtsamaks.
Praegu kehtiva regulatsiooni järgi peab igast meeleavaldusest teavitama vähemalt seitse päeva ette. Näiteks kui täna peaks Hiina korraldama taas veresauna, ei tohiks meie inimõigusi pühaks pidavad kodanikud ja organisatsioonid minna Hiina saatkonna juurde ja nõuda vägivalla lõpetamist mitte täna, vaid peaksid ootama nädal aega. Kuid selleks ajaks on veri tänavatelt pühitud ja kahjuks suure tõenäosusega ka meedia huvi kadunud.
Esitatud muudatusettepanekutega soovisin seadustada selliseid spontaanseid koosolekuid, mis võimaldaksid niisugustele sündmustele kiiresti reageerida. Tegemist oleks demokraatia seisukohalt olulise muudatusega just seetõttu, et teatud koosolekud ja meeleavaldused kaotavad aja möödudes oma aktuaalsuse ja demokraatia seisukohalt on oluline, et inimestel oleks võimalik oma meelt avaldada kiiremini. Teise muudatusettepaneku mõte oli lühendada suuremate koosolekute registreerimise aega seitsmelt päevalt neljale.
Tahan tänada kõiki õiguskomisjoni liikmeid, siseministrit, Siseministeeriumi ja Politseiameti esindajaid, kes viiel komisjoni koosolekul põhjalikult arutasid võimalikke muudatusi avaliku koosoleku seaduses. Ma leian, et kompromissid, mis komisjon lõpuks heaks kiitis, on väga head. Need tagavad selle, et kui koosolekuga seoses on kavas korraldada ümber liiklust, püstitada lava või mõni muu suurem ehitis, kasutada heli- või valgustehnikat, siis tuleb sellest teatada neli päeva ette. Muude koosolekute puhul oleks etteteavitamise aeg kaks tundi. Selline muudatus teeks Eesti üheks kõige liberaalsemaks ja kodanike põhiõigusi austavaks riigiks, vähemalt selles, mis puudutab avalike koosolekute korraldamist. Selle üle me võiksime kõik uhked olla. Aitäh teile!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Eelnõu 222 kohta on laekunud kokku 14 muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda sisuliselt. Teise muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon. Kolmas muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Oleme kolmanda muudatusettepaneku juures. Marek Strandberg, palun!

Ma palun seda ettepanekut hääletada.

Meie kodu- ja töökorra seaduse § 106 lõike 2 kohaselt ei kuulu see muudatusettepanek hääletusele. Neljas muudatusettepanek on Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esitatud ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Karel Rüütli, palun!

Rahvaliidu fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada.

Kas me võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele neljanda  muudatusettepaneku, mille on esitanud Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30 Riigikogu liiget, vastu 44 ja erapooletuid ei ole.  Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Viienda muudatusettepaneku on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. Ain Seppik, palun!

Eesti Keskerakonna fraktsioon palub muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille on esitanud Eesti Keskerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 30, vastu 48 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole.  Muudatusettepanek ei leidnud toetust.
Kuues muudatusettepanek on Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Seitsmenda muudatusettepaneku on esitanud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. Kaheksas muudatusettepanek on õiguskomisjoni esitatud, samuti üheksas ja kümnes. 11. muudatusettepaneku on esitanud Silver Meikar, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda osaliselt. 12. muudatusettepanek on samuti Silver Meikari esitatud, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata. 13. ettepanek on õiguskomisjoni esitatud. 14. muudatusettepaneku on teinud Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta see arvestamata.
Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Keskerakonna fraktsioon on eelnõu 222 kohta esitanud Riigikogu juhatusele ettepaneku teine lugemine katkestada.
Austatud Riigikogu! Alustame selle ettepaneku hääletamist. Panen hääletusele Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 222 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 31 Riigikogu liiget, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.
Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ning seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu esimest lugemist. Palun ettekandeks kõnetooli rahandusminister Ivari Padari!

Austatud proua juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Teie ees on 2008. aasta lisaeelarve. Riigieelarve annab tavapäraselt sisu sellele, mida riik aasta vältel teeb, näitab, millised on vajadused ja võimalused, milline on rahanduspoliitiline hoiak. Lisaeelarvega kerkib aga täiendavaid küsimusi. Kas riigi rahanduspoliitika peab vastu ka survele? Milline on suutlikkus reageerida muutustele? Millised vajadused ja võimalused on prioriteetsed?
Täna me teame, et nii maailma kui ka Eesti majanduse olukord on järsult muutunud. See on väljendunud ka väga kiires majanduskasvu pidurdumises. Me teame, et 2008. aastaks jäetud eelarve reserv aitas valitsusel kohendada eelarvet nii, et sotsiaalse turvalisuse ning majandusarengu lõime jääb selleks aastaks terveks ja tugevaks. Meie suutlikkus kärpida vajaduse korral kiiresti riigi kulutusi osutab, et valitsus on otsustusvõimeline. Olen kindel, et erasektor osutab peagi sama.
Mida tõendab valitsuse eelarvepoliitika? Et Eesti majanduskeskkond suudab muutustega kaasas käia ning säilitada konkurentsivõime. Sestap võtkem 2008. aasta lisaeelarve koostamist kui olulist sammu eelarvepoliitika paindlikumaks muutmise ja tervendamise protsessis. Valitsus on liseelarve koostamisel lähtunud ühest tähtsast eesmärgist: hoida valitsussektori eelarve tasakaalus. Tasakaalus eelarve on tõsine ja säästlik rahapoliitiline hoiak ning lisaeelarve koostamine oli sellest seisukohast ainuvõimalik samm. Aeglustuva majanduskasvu tingimustes tuleb olukorrast vastutustundlikud järeldused teha nii igaühel meist kui ka riigil tervikuna. Kui majanduses leiab aset ootuspärane ja tõsine kohandumine, peab sellega kaasas käima ka avalik sektor, olles säästlik ja kokkuhoidlik.
Lisaeelarvega vähendatakse 2008. aasta eelarve tulusid 6,1 miljardi krooni võrra ning kulusid 3,2 miljardi krooni võrra. Kulusid vähendatakse ligi 3,2 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa ehk 1,6 miljardit moodustab ministeeriumide, põhiseaduslike institutsioonide ja Riigikantselei plaanitud kulude kokkuhoid. Need kulude kärped ei ole tehtud arengu arvel. Kõik riigi arenguks esmavajalikud investeeringud ja kulud saavad tehtud plaanitud mahus. Me oleme lisaeelarvet koostades lähtunud eelkõige põhimõttest, et riik ei saa kokku hoida inimeste tervise, turvatunde ja hariduse arvel. See tähendab, et lisaeelarves on väiksemas mahus kulusid kahandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Siseministeeriumi ning Kaitseministeeriumi haldusalas.
Lisaks sellele 1,6 miljardi kroonisele avaliku sektori kulude kärpimisele moodustab ligi 700 miljonit krooni maksutulude laekumise alanemisest tingitud kulude vähenemine. See tähendab, et väiksemas mahus eraldisi suunatakse haigekassale, kogumispensionifondi, teehoidu. Samuti on lisaeelarvega vähendatud esialgselt planeeritud mahust väiksemas ulatuses välistoetuste kasutamist. Need toetused tuleb aga ära kasutada järgnevatel aastatel. Olen pannud ka valitsusliikmetele korduvalt südamele, et välistoetuste arvel kokku hoida ei saa ning järgmistel aastatel peab Euroopa Liidu vahendite kasutamine intensiivistuma. See on üks viis meie majandust elavdada.
Head kolleegid! Võin täie kindlusega öelda, et need kulude vähendamised ei halvenda tänavu Eesti inimeste elujärge. Nagu öeldud, ka edaspidi saavad inimesed kokkulepitud mahus pensioni, arstiabi ning head haridust. Samuti saavad tehtud riigile olulised investeeringud. Kuid muudetud on prioriteete ning korrigeeritud plaanitud kulutusi, sealhulgas on viidud avaliku sektori kulud realistlikule tasemele. See on väike, kuid oluline samm eelarvepoliitika tervendamise protsessis.
Nüüd teeksin lühikese sissevaate lisaeelarve tulude poolele. Lisaeelarve tulusid vähendati 6,1 miljardi krooni võrra, mis tuleneb peamiselt maksude prognoositavast alalaekumisest. Kindlasti on majanduse head tervist silmas pidades oluline märk, et tarbimine ja laenamine on Eestis vähenenud. Samas peame sealjuures arvestama ka oodatust väiksema maksude laekumisega. Lisaeelarve koostamisel on arvesse võetud 2008. aasta eelarves kavandatust väiksem maksulaekumine, eelkõige käibe- ja sotsiaalmaksu osas, mis moodustab ligi 5,9 miljardit krooni. Samuti mõjutab tulude kogumahtu Euroopa Liidu toetuste ulatuse täpsustamine. Võrreldes 2008. aasta eelarve kokkupanemise ajaga on majanduses toimunud kiired muutused. Meie majanduskasv ei ole nii kiire kui aasta tagasi, kuid hea märk on see, et majandus on rahunemas, tarbimine on vähenenud ning kinnisvaraturu aktiivsus märkimisväärselt kahanenud. Seega oleme nüüd tasakaalukamal arenguteel.
Muutused majanduses on tingitud nii sise- kui ka välisteguritest. Maailma majanduse kasvu väljavaated on tunduvalt halvemad, kui eelmisel aastal osati oodata. Nafta ja toiduainete järsk kallinemine on soodustanud nii kogu maailma kui ka meie riigi majanduses inflatsiooni tõusu. Hea külg arengutes on aga see, et oodata on veelgi suuremat jooksva konto defitsiidi vähenemist ja laenukasvule tuginevat tarbimise alanemist. Ehk kokkuvõttes suundub meie majandus praegu tugevamale alusele.
Lugupeetud juhataja! Lugupeetud liikmed! Valitsuse eelarvepoliitika peab olema vastutustundlik ning toetama riigi arengut. Teie ees olev lisaeelarve näitab valitsuse otsustusvõimet, kindlat tahet kohandada riigi rahandus- ja majanduspoliitikat vastavalt muutunud majandusoludele ning teha seda arukalt ja läbimõeldult. Sisuliselt on lisaeelarve tugev sõnum meie riigi ja majanduse muutumisvõimest. Valitsus on pakkunud meie ees seisvatele aktuaalsetele majanduseluküsimustele oma vastuse, lõpliku vastuse annab Riigikogu. Loodan, head kolleegid, et lisaeelarvega kantud säästlikkuse ja paindlikkuse põhimõte leiab ka teie heakskiidu. Tänan!

Suur tänu, härra rahandusminister! Teile on küsimusi. Palun esimesena, kolleeg Toivo Tootsen!

Lugupeetud härra minister! Ütlesite, et turvalisuse arvel kokku ei hoita. Siiski tundub, et hoitakse, ja minu meelest kummaliste kohtade pealt. Näiteks Politseiameti personalikulusid ja majanduskulusid vähendatakse seoses saatkondade mehitatud valve vähendamisega ja sideohvitseride tagasikutsumisega. Nüüd küsimus: millistele analüüsidele tugineb järeldus, et meie saatkondade turvariskid on märgatavalt vähenenud ja võib mehitatud valvet vähendada? Ja miks praegune valitsus ei pea enam vajalikuks politsei sideohvitseride olemasolu?

Lisaeelarve tegemise protsess käis niimoodi, et ministeeriumidele esitati n-ö kärpeprotsendid ja ministrid tegid oma kompetentsile tuginedes ettepanekud, mis valdkondades ja kuidas kärpeid teha ning kus mitte. Mis puutub Siseministeeriumi, siis Siseministeeriumi eelarvet kärbitakse õige vähe, ainult 1,22%. Üldiselt on selge, et need kärped, milleks Siseministeerium ja siseminister on ettepanekud teinud, on võimalik teha.

Palun, kolleeg Helle Kalda!

Hea ettekandja! Te alustasite ettekannet sõnadega, et säästueelarve on tehtud arengute turvalisust silmas pidades. Kas valitsus leiab, et Eesti Raudtee arengu seisukohalt pole nende elanike turvalisus, kes kasutavad raudteed, üldse oluline? On ju raudteele eraldatud summasid 100% vähendatud. Kui peaks juhtuma õnnetus, kas valitsus võtab selle enda kanda?

Julgen teile ütelda, et kõik ühe valitsuse ajal toimunu on selle valitsuse vastutada. Kui me räägime investeeringute kärpest ühes või teises valdkonnas, siis on selge, et tegu on ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valikutega: mida praeguses olukorras on võimalik vähendada, milliseid kulutusi on võimalik järgmistele aastatele edasi lükata. Ma usun, et need investeeringud, mida ei suudeta teha sellel või järgmisel aastal, suudetakse teha 2010. aastal.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa!

Austatud minister! Eesti on aastaid ametliku arenguabi andmisel püsinud riikide arvestuses viimastel kohtadel, kui mitte päris viimasel positsioonil. Hiljuti lubasime rahvusvahelisele üldsusele ametlikku arenguabi aastaks 2010 suurendada vähemalt tasemeni 0,1% rahvamajanduse koguproduktist, mis kahjuks jääb alla Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu otsuses kinnitatule. Sellel aastal küündib Eesti arenguabi tasemeni 0,085% RKP-st. Kui me selle taseme külmutame, jääb isegi meie tagasihoidlikuks plaanitud arenguabi areng toimumata ning Eesti selles arvestuses Euroopa Liitu pärast aastat 2002 astunud riikide seas ehk punaseks laternaks. Kas poleks aeg tunnistada, et meie riik pole veel euroopalikuks arenguabiks valmis või tuleks raha kasutamise rahvusvahelised prioriteedid siiski veel kord enesekriitiliselt üle vaadata?

See on mõnevõrra pikem teema, mis tõesti ühe elemendina on ka tänase lisaeelarve teema. Aga praegu on selge, et valitsuskabinet on langetanud otsuse, mis puudutab meie abifondi suurenemist 0,017%-ni SKT-st. Seega see otsus on olemas. Missugused tulevad edaspidised otsused, kuidas hakatakse neid täna olemas olevaid otsuseid rakendama aastail 2009, 2010 ja 2011 – see on juba edasiste protsesside teema. Nagu te teate, on praegu tõsise arutluse all 2009. aasta eelarve ja 2009.–2012. aasta eelarve mahud, nende mahtude kontrolli alla saamine. Nii et valitsus arutab seda teemat pidevalt. On selge, et tegu on Eesti jaoks väga tundliku teemaga ja Eestil ei sobi sel alal olla väga järelsörkija rollis.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Lugupeetud minister! Alles see oli, kui lubasite suuri pensione, mille pidi võimaldama uus indekseerimise kord. Sotsiaalmaksu laekus kuhjaga ja see pidi suurenema veelgi. Aga nüüd näeme, et sotsiaalmaksu laekumine jääb miinusesse. Millega te tagate nendes tingimustes pensionide väljamaksmise? Kui sotsiaalmaksu arvel seda teha ei saa, kas on kavas selleks kasutada reserve?

Sõnum on selline: see, mis on pensionäridele lubatud, neile ka välja makstakse. Just sellisel määral, nagu kokkulepped on olnud.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd!

Härra minister! Kui me seda küsimust rahanduskomisjonis arutasime, valmistades tänast esimest lugemist ette, küsisin ma teilt, kas te peate miinuseelarve mahtu piisavaks, et eelarve tasakaalu saada. Te avaldasite selles osas suurt kahtlust. Tänases Rahandusministeeriumi pressiteates väidate, küll oma poliitikanõuniku suu läbi, et see on piisav. Ka täna siin puldis te kinnitasite, et see on piisav. Kummal juhul ma peaksin teid uskuma?

Kui vaadata seda enam kui kolmemiljardilise kärpe loogikat ja seda, kui suur on reaalne riigieelarve tulude laekumine – maikuu ametlikku tulemust küll veel käes ei ole, sellega läheb veel mõni päev aega –, siis võime öelda, et me püsime planeerituga ühes rütmis. Kunagi ei saa muidugi välistada n-ö erakorralisi asjaolusid ja need erakorralised asjaolud, mille puhul on selge, et on vaja eraldi poliitilisi otsustusi, on teile ka teada.  Näiteks kohalike omavalitsuste puhul nn PPP-projektide valitsussektori tasakaalu arvestusse minemine, mille puhul võib tänavu eeldada riski isegi kuni üks miljard krooni. Teine võimalus on kõikvõimalikud erakorralised kulud, mis riigile võivad tulla kas või näiteks mitmesuguste kohtulahendite tõttu. Need on kindlasti riskid, mis praegu eksisteerivad. Kui aga rääkida maksude laekumise loogikast, siis mai lõpu seis ütleb, et me oleme selles vormis või normis, nagu me oleme planeerinud. Aga kõikvõimalikud lisaprobleemid võivad loomulikult kerkida.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud härra minister! Oma ettekande alguses sa ütlesid, et negatiivse lisaeelarve põhimine põhjus on maailmamajanduses juhtuv. Me oleme ühises Euroopa Liidu majandusruumis, ent vesteldes teiste Euroopa Liidu riikide parlamentide esindajatega alles mõni päev tagasi, selgus, et kuskil ei ole niisugust suurt kadu ette näha. Soomes näiteks on majanduskasv kukkunud 4% pealt paari protsendi peale, meil 10-lt aprillis 0,4-le – päris oluline kukkumine. Miks on nii, et meil annab maailmamajanduses juhtuv kuidagi eriliselt raskelt tunda? Mujal Euroopa Liidus nii ei ole. Kui suures osas teie hinnangul on juhtunus süüdi maailmamajanduses toimuv ja kui suures osas see, et me oleme ise sisepoliitiliselt valesid otsuseid teinud?

On ühte ja on teist. Kindlasti on praeguses olukorras osalt süüdi tegurid, mis tulenevad maailmamajandusest. Kui rääkida Euroopa Liidust, siis absoluutne enamik Euroopa Liidu riike on oma prognoose vähendanud. Teiselt poolt on kõige taga ka meie enda siseriiklikud otsused. Me oleme õige pikka aega eiranud elementaarset loogikat majanduses. Me oleme võtnud enam kui 10%-list majanduskasvu unelmana, et see ongi meie majanduskasv. Me pole arvestanud seda, et tegelik majanduskasv ehk tegelik baas majanduskasvuks oli võib-olla pool sellest, võib-olla 5 või 6%. Ja kuna me oleme pikalt säärast elementaarset lähenemist eiranud, siis nüüd tuleb noppida need viljad, et see probleem tuleb ära lahendada.
Üks teema, võiks öelda isegi, et suhteliselt väike teema, on tänane eelarvekärbe. Märksa suurem teema, millega tuleb tegelda, puudutab ikkagi 2009. ja 2010. aasta ning hilisemaid eelarveid. On selge, et aegade jooksul on neisse kantud soove rohkem, kui riigil võimalusi on, ja need probleemid löövad täna välja. Me peame rääkima reaalsest majandusest, mitte sellest, et me ei osanud arvata, kui palju pangad laenukoormust peale suruvad ja kui palju sellest laenust tuleb vahulist tagasilööki majandusse.

Palun, kolleeg Kadri Must!

Hea rahandusminister! Te mainisite oma sissejuhatavas kõnes, et te ei saa kokku hoida hariduse arvel. Teie plaanide kohaselt peaksime selle lisaeelarve vastu võtma just gümnaasiumi lõpueksamite aegu. Mu küsimus puudutabki tänavusi gümnaasiumilõpetajaid. Kas eelarve vähendamine sellisel real nagu "kõrghariduse riikliku koolitustellimuse 2008. aasta vastuvõtt" pea 29 miljoni krooni ehk 18% võrra tähendab seda, et tänavustest abiturientidest, kes veel täna pretendeerinuks oma hinnete ja teadmiste poolest tasuta kõrgharidusele ja tasuta üliõpilaskohale, jääb iga viies võimalusest saada tasuta haridust ilma?

Haridusministeeriumi haridusvaldkond on olnud üks nendest valdkondadest, mis on käesoleva kärpe puhul olnud erilise vaatluse all. Haridus- ja Teadusministeeriumi kärbe on sellest tulenevalt ainult 3,94% planeeritud 7% asemel. Ma kinnitan, et Haridus- ja Teadusministeeriumis selle protsendi piires langetatud valikud on langetatud ministeeriumi parema äranägemise järgi. Nii et minul on väga raske kommenteerida, mida nad selle teie küsitud kärpimisega konkreetselt silmas on pidanud.

Palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud minister! Seletuskirjas seisab, et Riigikogu Kantselei tulusid plaanitakse suurendada ühe miljoni krooni võrra ja et selleks kavatsetakse müüa kaks korterit. Siit konkreetne küsimus: kus need korterid asuvad ja mis seisukorras need on, et nad nii odavalt müüki pannakse?

Mul on tõesti väga raske teile vastata, kuskohas asuvad Riigikogu Kantselei korterid.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Austatud minister! Te mainisite oma kõnes, et vähendate struktuurifondide vahendeid, vastavaid investeeringuid. Majandusinimesed ei pea õigeks investeeringute vähendamist ka majanduslikult rasketel aegadel. Miks te seda teete? Kuidas te seda kommenteerite?

Selge, et investeeringute vähendamine on nii selle eelarve kontekstis kui ka järgmise aasta eelarve kontekstis tõsine teema. Tuleb ju endale selgelt aru anda, et üks asi on riigi kulude kokkuhoid, teine asi majanduse üldine areng. Mis puutub  sellesse konkreetsesse eelarvesse ja investeeringute kokkuhoidu, siis võib öelda, et suurem osa nendest investeeringutest on investeeringud, mida ministeeriumid on pidanud kulutusteks, mida eeldatavasti ei ole võimalik tänavu teha. Selles mõttes ei saa ütelda, et otseselt on kääridega investeeringute kallale mindud. Aga üks on muidugi selge: kui on raskemad ajad, kui on kokkuhoiuajad, siis üldiselt kärbitakse kõike.

Palun, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Lugupeetud rahandusminister! Lugedes seda 209-leheküljelist lisaeelarvet, käis mul läbi pea mõte, et pärast meid tulgu või veeuputus. Tegemist on nagu viimse päeva eelse lisaeelarvega. Ministeeriumid suurendavad selles tulusid, müües odavalt kinnisvara, seega kasutades reserve, põhiline kulude kokkuhoid aga saadakse investeeringute järsu vähendamise ja sotsiaalkulude kärpimisega. Teisalt, kuuldes teie ja teiste valitsusliikmete retoorilisi esinemisi nii 2008. aasta eelarve kui lisaeelarve teemal, tekib mul vägisi küsimus, kas teil vähegi piinlik või õigemini häbi ei ole niimoodi rahvale ja riigile valetada?

Mis puutub veeuputusse, siis kui ma vaatan olukorda, kuhu mina oma ametis olen sattunud, siis ma julgen poolteiseaastase kogemuse põhjal öelda, et vist varem on arvatud, et pärast meid tulgu või veeuputus. Kui me vaatame siiski ka seda, mis on järgmise aasta eesmärk, kui suur kärbe on vaja teha, siis tuleb järeldada, et kusagil on varem vead sisse programmeeritud. Ja küll ma juba tean, kust neid muresid otsida. See, et me oleme nüüd esimese kvartali tulemuse pealt eelarve kärpe teinud, näitab seda, et me oleme keerulisel ajal adekvaatselt olukorda hinnanud ja tulnud välja parima ettepanekuga, mis praegu üldse teha saab.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik!

Härra minister! Kuulates teie vastuseid oma kolleegide küsimustele, jääb mulje, et te üldse ei tea, mis nende numbrite taga seisab. Kas või see küsimus, mille minu pinginaaber Lauri Laasi küsis: kust see miljon tuleb ja millele see läheb? Ehk te oskate siis natuke suurema summa kohta öelda. 237 miljonit läheb riigiteede hoiult ära. Milliseid teid siis tänavu ei remondita? Kas need kärped puudutavad ka Tallinna–Tartu maanteed?

Riigiteede hoiult minev kärbe on tõesti 237 miljonit krooni. Tegemist on kärpega, mis tuleneb aktsiisilaekumiste tegeliku seisu korrigeerimisest. Millised on konkreetsed teed ja konkreetsed plaanid, mis sellest tulenevalt ära jäävad? Vaadake, ega Rahandusministeerium ei pane teehoiukava paika. Hoidku jumal selle eest, et Rahandusministeerium hakkaks otsustama, millist teeotsa teha ja millist mitte. Ma olen olnud kõikide nende pikkade diskussioonide juures, mis on puudutanud teehoidu ja teehoiu rahastamist ning seda, millist teejuppi tehakse ja millist mitte. Tegu on Maanteeameti ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi otsustega, kas üks või teine objekt tehakse ära.

Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Aitäh! Hea minister! Minu poole pöördus üks mu kodukandist pärit Eesti Keskerakonna vallavanem ja ütles, et peab just minu abi kasutama, sest Keskerakonna inimestel on kõigil juba küsimused valmis kirjutatud. Aga tema mure oli täitsa põhjendatud. See ei puuduta nii suurt raha nagu 273 miljonit, vaid üht hoopis väiksemat summat ja Kultuuriministeeriumi haldusala. Nimelt on lugu järgmine. Eelarvega anti valdadele vahendeid, et nad renoveeriksid oma spordiobjekte, ja lepiti ka kokku, et vald võib jaanuaris, veebruaris, märtsis seda raha kasutada. Kui lubatud, siis vallavanem arvas, et tuleks leping sõlmida, mida ta ka tegi. Aprillis öeldi talle, et vaadake, poolt sellest rahast sa ei saa. Mida sellise olukorraga peale hakata?

Tänan! Ma tean analoogilisi probleeme, neid on Eestis küll ja küll. See informatsioon, mis minul on, ütleb, et kui neid lepinguid nüüd muudetakse, siis muudetakse neid siiski kooskõlastatult Kultuuriministeeriumi ja kohaliku omavalitsusega. Otsitakse kompromiss. Ma tean, et siin lahendusi otsitakse, ja usun, et ka leitakse.

Palun, kolleeg Inara Luigas!

Aitäh! Austatud minister! Kogu selle lisaeelarve kohta ei peakski mitte ainult küsimusi kirjutama, vaid lausa jutte, sest olukord, kus nii mahukas riigieelarve saali toodi ja siis kohe kolme-nelja kuu pärast lisaeelarve saali tuuakse, on ikkagi enneolematu. Aga lisaeelarve ja negatiivne lisaeelarve on saalis. Minu küsimus tuleneb riigieelarve seadusest, kus on ära toodud seletus, kuidas menetletakse positiivset lisaeelarvet ja kuidas negatiivset lisaeelarvet. Siin öeldakse tõesti, et ei kehti ka ajalised piirangud, kui lisaeelarve esitamisel on eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord või mobilisatsiooni väljakuulutamine. Eesti riigis vist ei ole veel sõjaseisukorda ega mobilisatsiooni väljakuulutamist, et siis on üks kahest, eriolukord või erakorraline seisukord. Palun selgitage, millise olukorrani on Vabariigi Valitsus meie Eestimaa viinud!

Vaadake, asi on selles, et ükski seadus ei saa takistada Vabariigi Valitsusel tegemast oma igapäevast tööd ja langetamast selle nimel, et oma igapäevast tööd teha, õigeid otsuseid õigel ajal. Selles suhtes on täna õige otsus õigel ajal ja me oleme selle lisaeelarve eelnõuga teie ees.

Palun, kolleeg Toomas Varek!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Koos eelarvekärbetega on planeeritud ka täiendavaid tulusid. Üheks tuluallikaks on täiendavad trahvid, kuidas öelda, 200 miljoni krooni suuruse tulu saamine nendest. Tänaseks on trahve laekumata 437 miljoni krooni eest, tänavu esimese nelja kuuga on rahatrahve määratud 139 miljoni krooni eest ja nendest on  1. maiks laekumata 78 miljonit krooni. Siit minu küsimus: kas see 200-miljonine trahvide summa tulude poolel on sisse toodud siseministri, peaministri või teie initsiatiivil?

Tänan teid! Võin ütelda niimoodi, et see on olnud valitsuskabineti otsus, mis on tuginenud esimese kvartali reaalsele seisule ja selle aasta prognoosile. Nii et neid numbreid kokku kirjutades, ka neid võimalikke trahvinumbreid kokku kirjutades on nii Rahandusministeeriumi kui ka Siseministeeriumi spetsialistid tööd teinud ja leidnud, et tänasesse eelarvesse niisuguse numbri sissekirjutamine on selle aasta kontekstis objektiivne.

Palun, kolleeg Rein Ratas!

Tänan, proua esimees! Austatud härra rahandusminister! Olge hea, palun öelge, millest tingitult te teete ettepaneku kärpida meie kõige hinnalisema ja kõige elulisema loodusvara välisõhu kaitse ja samas ka inimkonnale fataalsete kliimamuutuste leevendamise abinõude evitamist tervelt 85%. Seda eluliselt tähtsat valdkonda tuleks pigem samavõrra lisafinantseerida, kui arvestada, et selle Brüsseli lahinguratsu jaoks tuleb sealt ju nii palju miljardeid kroone.

Tänan teid! Keskkonnaministeerium on kõikides oma tänastes ja tulevastes plaanides küllaltki raske dilemma ees, lubatud on rohkem, kui on reaalne võimalus, ka rahaline võimalus kõike seda saavutada. Nii et kui me räägime täna kärbetest, siis nii nagu teisedki ministeeriumid on Keskkonnaministeerium saanud oma numbri ja keskkonnaminister on teinud kärpeid nendes valdkondades, kus ta üleüldse näeb võimalust kärpeid teha. Minul on lisakommentaari väga raske öelda. Igal juhul on selge, et nii selle aasta eelarve kui ka järgmise aasta eelarve tegemisel on Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaministeeriumi kohustuste täitmine õige oluliselt luubi all.

Palun, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Lisaeelarve näeb ette hulgaliselt kinnisvara müüki. Kas teie kui rahandusminister olete seisukohal, et riik peabki kinnisvara müüma siis, kui kinnisvaraturul on tõsine seisuperiood ja ostjaid lihtsalt ei ole? Kas riigi huvi ongi korraldada odavmüüki?

Riigi positsioon saab olla üks: riigil ei ole mingit mõtet hoida enda käes neid varasid, mida ta riigi valitsemiseks otseselt ei vaja. Ja nende varade, mida riigi valitsemiseks otseselt ei vajata, müük peab olema päevakorral sõltumata sellest, milline on majanduslik olukord, kas halb või hea. Küsimus on selles, millise hinnaga vara müüakse ja kuidas seda müüakse, kas seda müüakse ülepeakaela ja müüakse olukorras, kus üks osa kinnisvaraturgu teab, et riik on äkki sundolukorras, ja tuleb odava pakkumisega vastu, või müüakse objektiivse turuhinna alusel. Üks, milles me oleme kokku leppinud: kui vaadata kõiki neid varasid, mis praegusel juhul on üles pandud, siis on selge, et riik ei saa neid  realiseerida, kui hinnad lähevad turuhinnast oluliselt alla. Sellisel juhul jäävad need varad realiseerimata ja uusi aegu ootama. Nii et igal juhul oleme nende varade realiseerimisega väga ettevaatlikud.

Palun, kolleeg Aadu Must!

Austatud rahandusminister! Tuleksin tagasi kõrghariduse ja teaduse teema juurde. Ma vaatan, et Sihtasutusele Archimedes eraldatud vahendeid on vähendatud 50%, kõrghariduse riiklikku koolitustellimust vähendatakse 28 miljoni krooni võrra. Ja üks asi on veel – kunagi oli siin diskussioon, kus me jõudsime viljakale üksmeelele, et doktoriõpe on tõesti oluline ja sinna oleks raha juurde vaja, et see ka tööle hakkaks. Nüüd ma näen, et seda koolitustellimust vähendatakse, doktoriõppe uus mudel võetakse maha, kuigi see raha oli selleks just mõeldud. Kas me oleme endiselt ühel meelel, et doktoriõpe peaks siiski edenema, et muidu me ei saa rääkida teadmistepõhisest Eestist?

Tänan teid! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et doktoriõpe ja doktoriõppe toetamine on ääretult oluline. Tuleviku mõttes ei tohi kindlasti neid teemasid kõrvale jätta. Nagu ma ütlesin, haridusministeeriumi kärbe oli 3,94% ehk siis märgatavalt väiksem, kui oli teistel ministeeriumidel. Mis puudutab konkreetseid punkte, mis te välja tõite, ka doktoriõpet, siis kindlasti tasub siin tähelepanu pöörata ka sellele, milline on sellel aastal haridusministeeriumi tegelik võimekus neid korraga rakendada, sest need mahud on ju ka oluliselt kasvanud. Ma usun, et teil oleks mõistlik selle eelarve menetlemise käigus, olgu siis rahanduskomisjonis või ka kultuurikomisjonis, härra haridusministrilt küsida, millised on need mahud ja mida ta planeerib piirnumbrite sees. Nagu ma ütlesin, meie oleme Rahandusministeeriumis andnud ministritele volitused teha piirnumbrite sees neid otsuseid, mida nad võimalikuks peavad.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu!

Aitäh, proua juhataja! Hea minister! Sa ju tead, et ma tunnen sinu vastu sügavat isiklikku sümpaatiat ja sinu käekäik ei ole mulle ükskõik. Minu küsimus on seotud sellega, et eri instantsid teevad viimastel aegadel erinevaid prognoose. Kahjuks ei ole riigil õnnestunud lähtuda väga headest majandusprognoosidest ja seetõttu me oleme seal, kus me oleme. Kas sa ei leia, et lisaeelarvega tullakse välja liiga vara, kui meil tegelikke tulemusi veel ei ole, ja lõpuks pannakse teid lihtsalt selle eest poliitiliselt vastutama, sest see asi sellel aastal veel nii lihtsalt ei lõpe?

Lugupeetud härra Aivar Riisalu, keda ma väga austan mitte üksi kui poliitikut, vaid ka kui lugupeetud vokaaltegelast! Mida öelda? See on juba Vabariigi Valitsuse seaduses kirjas, et rahandusminister vastutab rahanduse eest, ja siis ongi niimoodi, et tuleb teha otsuseid, raskel ajal raskeid otsuseid. Ja mis puudutab kas või seda kärbet, siis näete, juhtus selline õnnetus, et sain valel ajal ministriks, küll oleks kena olnud kaks aastat tagasi minister olla, oleks saanud nüüd õilmitseda ja kirjutada lehtedes, et küll mina oleks teinud!

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Kui vaadata kohalike omavalitsuste kärpeid, siis seitse miljonit läheb alla olukorras, kus kõikvõimalikud hinnad on märkimisväärselt tõusuteel ja ka kohalike omavalitsuste kulutused kasvavad. Kas selles olukorras on valitsus otsustanud kohalike omavalitsuste olukorda veelgi raskendada ja kas te olete seisukohal, et kohalikud omavalitsused peavad nüüd ise vaatama, kuidas hakkama saavad?

Tänan teid! Nii nagu on mitmesuguseid kohalikke omavalitsusi, nii on ka probleeme. On kohalikke omavalitsusi, kellel on sellel aastal laekumine väga hea, olgu kas või Tallinna linn, ja kus on näha, et probleeme ei ole. Nii et riik võib sellele tõesti vähem tähelepanu pöörata, kuidas riigieelarvelisi vahendeid Tallinna linnale suunata, ja vaatame, kuidas neid vahendeid väiksematele omavalitsustele jagada. Aga see on kindlasti jätkuvate debattide teema, eelkõige 2009. aasta kontekstis.

Palun, kolleeg Toivo Tootsen, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Tõepoolest, ega me ei küsi ju siin sinu kiusamiseks, aga tahaks tõesti teada, mis ühe või teise arvu taga on. Samas ma saan ka aru, et sul on võrdlemisi raske kõiki neid ridu teada, sest ministritele oli antud ülesanne see või teine protsent vähendada, ja kust nad vähendasid, see jäi nende asjaks. Aga ehk mõnda suuremat asja tead. Mind huvitab näiteks selline asi. Kohtute inventari soetamiseks oli päris eelarves ette nähtud 12 miljonit. Nüüd ma vaatan, et sealt kärbitakse 8 miljonit ehk 2/3. Mind huvitab tõepoolest väga, miks siis ja kuidas see mõjub meie kohtute haldussuutlikkusele.

Julgen teile ütelda, et Justiitsministeerium on esitanud eelarvenumbrid, mis puudutavad ka investeeringuid kohtute sisustuse soetamiseks. Justiitsministeerium on kinnitanud, et nende kärbetega ja järelejääva summa piires on nad võimelised need probleemid lahendama ning kohtupidamise kvaliteet ei kannata. Minul on väga raske öelda, kui suur on ühe või teise tabureti hind.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, eesistuja! Austatud minister! Lisaeelarve näeb ette vähendada sotsiaalmaksu 1,4 miljardi krooni võrra. Tekib küsimus, kas valitsus näeb ette palkade vähendamist või suure hulga inimeste töötuks jäämist? Kui jaa, siis kui suureks meie töötus kasvab ja millistes valdkondades see oht on teie poolt ette nähtud?

Tänan teid! Tänased majandusprognoosid nii selleks aastaks kui järgmiseks aastaks ei näe ette väga olulist töötuse kasvu. Aga üks on selge ja loogiline: olukorras, kus aasta esimesel poolel käibemaksu laekumine väheneb, peame valmis olema, et selle asja järgmine etapp on sotsiaalmaksu laekumise vähenemine. Küsimus ei pruugi olla niivõrd selles, kui paljud töötuks jäävad, aga reaalsest olukorrast lähtudes meil lihtsalt palgakasv pidurdub. Meie oleme oma sotsiaalmaksu prognoosidega n-ö poolteist või kaks kvartalit ees.

Palun, kolleeg Helle Kalda, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Väga raske on sulle küsimusi esitada.  Kui ridade pealt küsid, siis sa ei tea neid ridu, nagu sa Kadri Mustale vastasid. Kui Inara Luigas küsis lisaeelarve kohta eelarveseadusest lähtuvalt, siis oli vastus, et valitsus ei pea seda arvestama, see ei ole valitsusele tähtis – seaduse täitmine. Mul on nüüd selline küsimus. Rahvusvaheline Valuutafond on 19. mail teinud otsuse ja kirjutanud, et Rahvusvahelise Valuutafondi delegatsioon toetab kavatsetud eelarve vähendamist või kokkuhoidmist, samas ei pea seda tegema iga hinna eest. Kuid ta märgib, et mitte mingil juhul ei tohi seda teha investeeringute, eelkõige Euroopa Liidu kaasatud rahade puhul – see tekitab majanduse allaminekut. Palun öelge siis, miks investeeringuid nii palju vähendatakse, ja kui vähendatakse, nagu te peate õigeks, siis millist majanduskasvu te eelarvega toetate ja millega te mõtlete Eesti majanduskasvu suurendada.

Tänan! Olen Rahvusvahelise Valuutafondiga kohtunud sellel kevadel viimase missiooni ajal kolm korda ja kolmel korral oleme ka arutanud nii seda eelarvemuudatust kui ka majanduse olukorda. Ja me oleme kõigil nendel kolmel korral olnud ühel ja samal seisukohal: see muudatus on õige muudatus, õigel ajal õiges kohas. Millele on eeldatavasti viidatud? Kui Rahvusvaheline Valuutafond on rääkinud sellest, milline on finantspoliitika suhe majanduse ja majanduse arenguga, siis kindlasti on nad pidanud silmas võimalikke arenguid – kus on see koht, kus riik teeb kulude kokkuhoidu, ja kus on see koht, kus riik ütleb, et a) võetakse kasutusele ka reserve või b) minnakse defitsiiti. Ma arvan, et IMF on oma selles vihjes või lauses – ma ei oska päris täpselt ütelda, kust see pärit on –  eeldatavasti ikkagi rääkinud just selles kontekstis. Mis puudutab tänast olukorda ja tänaseid otsuseid, siis selles oleme väga ühel meelel.

Palun, kolleeg Nelli Privalova!

Austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kultuuriministeeriumi valitsemisalas vähendatakse avalik-õigusliku ringhäälingu tegevuskulusid 11,5 miljonit krooni ja investeeringuid 25 miljonit krooni ehk üle 40%. Palun tooge välja, millised investeeringud jäävad sel aastal tegemata ning millal neid plaanitakse teha. Kas ETV2 tuleb või mitte?

Ma võin teile ühelt poolt vastata täiesti stamplausega ja stampvastusega, nagu ma olen väga paljudele sellistele detailiküsimustele siin vastanud. Selge, et Kultuuriministeerium ongi teinud ettepanekud, kus vähendusi teha, oma parema äranägemise järgi. Kui siin oli juttu sellest, et Kultuuriministeerium on vähendanud investeeringuid, mis on määratud kohalikele omavalitsustele, ja sellest on tulnud õige paksu pahandust, siis on selge, et kärpe tegemine ongi ebameeldiv teema, kusagilt tuleb võtta. Ja nii on Kultuuriministeerium leidnud, et kogu selles kontekstis on võimalik mõningaid rahvusringhäälingu kulutusi vähendada, ja on selle ettepaneku teinud.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Mina maaelukomisjoni liikmena tahaks küsida elukutselise põllumehe käest niisugust asja. Te panete Põllumajandusministeeriumi varasid müüki umbes 100 miljoni krooni eest. Öelge mõni tähtsam objekt, mis nüüd  suures rahapuuduses maha müüakse.

Põllumajandusministeeriumi varade realiseerimisel on kindlasti oluline roll põllumajandusmaa müügil. Ja siin on üks suur objekt kindlasti Tartu Agro ja Tartu Agro maad. On veel ka teisi, väiksemaid objekte, mille puhul Põllumajandusministeerium on avaldanud seisukohta, et on õige aeg müüa.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ühelt poolt on rõõm kuulda, et pensionid saavad välja makstud, aga minu eelmise küsimuse teisele poolele, millega tagatakse pensionide väljamaksmine, te ei vastanud. Samas te väidate ka, et kõik muud eraldised, mida Sotsiaalministeeriumi rea peal kärbitakse, ühtegi inimest ei puuduta. Aga peretoetusi vähendatakse näiteks 235 miljonit, rehabilitatsiooniraha 40 miljonit, sellest lastele 25, jne, samuti töötute toetusi, mis just sellises majanduslikus surutises peaksid kasvama. Kuidas seda küll mõista, millega need puudujäävad vahendid kaetakse?

Tänan teid! See, mis puudutab pensionide maksmist sellel aastal, järgmisel aastal ja ka tulevikus, siis me oleme järgmise aasta eelarve planeerimisel arvestanud ka neid võimalikke lisavahendeid, mis pensionide maksmiseks tuleb juurde anda. See, mis puudutab mitmesuguseid toetusi ja toetuste kärpeid Sotsiaalministeeriumi real, siis on ka seletuskirjas õige põhjalik sisuanalüüs, kus on see koht. Ehk me näeme, et aegade jooksul on mõne toetuse puhul tekkinud reservid. Selge, et vaadatakse aasta võimalikke reaalseid kulutusi, lähtudes esimesest kvartalist. Siis on tehtud sellised ümberarvutused, mille pealt nähakse, mis on reaalne selle aasta kasutus ja mis ei ole.

Palun, kolleeg Jüri Ratas!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Vastavalt liitumislepingule peab Eesti täitma asula reovee direktiivi nõudeid 2010. aasta lõpuks ning joogivee direktiivi nõudeid 2013. aasta lõpuks. Kui me vaatame selle aasta lisaeelarve seaduse eelnõu lisa 1, siis lk 179–180 esitatud välisvahendite koondülevaatest nähtub, et Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas on ERF‑i ja ISPA Ühtekuuluvusfondi vahendeid vähendatud kokku 382 miljonit Eesti krooni. Siit tuleneb küsimus teile: kas teie arvates ei või selline välisinvesteeringute summade vähendamine  seada ohtu Eesti kohustuste tähtaegset täitmist reovee ja joogivee direktiivide nõuete osas ja sellest tulenevalt ka võimalikke trahve?

Aitäh! See puudutab ka ühte eelmist vastust, kus ma rääkisin Keskkonnaministeeriumi investeeringutest. Jah, Keskkonnaministeeriumi ees on tõesti sellised avalikud valikud, et on teatud kohustused ja need kohustused tuleb täita. Mis puudutab kohustuste täitmist, kasutatavaid vahendeid, ka välisfinantseerimisvahendeid, siis me oleme õige pikalt ja mitmel korral ka valitsuses arutanud 2004., 2006. aasta vahendite jäägi kasutamist, millega sellel aastal väga tõsiselt  tegeldakse, ja ma usun, et need lahendused leitakse. Aga teine pool on uue perioodi startimine. Selle uue perioodi (2007–2013) startimisel on küllalt analoogiline olukord sellega, mis oli 2004. aastal, kus algus, esimene aasta venis. Nagu ma praegu Keskkonnaministeeriumi informatsioonist tean, on hanked välja kuulutatud ja eeldatavasti selle aasta lõpus hakkavad need hanked väga konkreetselt realiseeruma. Ma usun, et selline suuremamahuline vahendite kasutamine, suurem investeeringute tegemine läheb järgmisse aastasse ja sellele järgnevatesse aastatesse. Nii et eks ta ole selline kahe perioodi vaheline aeg, mis nõuab mõnevõrra pikemat ettevalmistust.

Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Hea rahandusminister! Millised on lisaeelarves olevad konkreetsed meetmed, mis selgelt ja üheselt mõistetavalt edendavad majandust, suurendades majanduskasvu sellisel moel, et maksulaekumiste baas suureneks?

Jah, kui võtta seda dokumenti ehk eelarvemuudatust üldiselt, siis üldises makromajanduslikus plaanis on tegemist dokumendiga, mis meie riigi usaldusväärsust suurendab ja sellega ühtlasi suurendab ka nii kodumaise kui välismaise investori kindlustunnet, et siin on usaldusväärne õhkkond. See on  kõige üldisem lähenemine sellele asjale. Mis puudutab riigieelarvelisi investeeringuid ja investeeringuid majanduse edendamise eri valdkondadesse, siis need on oma põhiosas administreeritavad kas või näiteks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema hallatavate asutuste poolt või Põllumajandusministeeriumi ja tema valdkonna asutuste poolt. Kui me vaatame seda mahtu, mis on 9 miljardit krooni investeeringuid, siis ei saa ütelda, et see on väike maht, mis eelarves on investeeringuteks ette nähtud. Ja kui me räägime olgu siis Kredexist või Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest ja vaatame, kuidas nende töö on korraldatud, siis igal juhul on nende töö ja nende eesmärgid, millistesse valdkondadesse investeeringuid suunata, selgelt edasiviiva iseloomuga, eesmärk on ikkagi luua uut ja novaatorlikku majandust. Nii et üldiselt on kogu selle dokumendi eesmärk majanduse edendamine.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi, teine küsimus!

Tänan! Praegune negatiivse lisaeelarve maht natukene üle 3 miljardi krooni on üks näitaja. Teisalt on teada, et järgmiseks aastaks on vaja leida 10 miljardit krooni, vähemalt nii näitab riigieelarve strateegia lähiaastateks. Samas on teada, et riigieelarve strateegia järgi plaanitakse lähiaastatel vähendada mitmeid sotsiaalvaldkonna summasid vähemalt 2 miljardi krooni võrra. Sama suure summa annab kokku üksikisiku tulumaksu vähendamine 800 miljonit sellel aastal ja 1,2 miljardit krooni järgmisel aastal. Kas on mõistlik neid asju selliselt kärpida ja kas need on võrreldavad asjad? Järsku jätaks tulumaksu kärpimata ja  sotsiaalkulutuste vähendamine oleks olemata?

Aitäh! See küsimus ei ole küll otseselt seostatav praegu arutatava eelnõuga. Aga need on kõik need valikud, mis on ju praegu valitsuskaolitsiooni laua peal, see, mis puudutab järgmise aasta ja sellele järgnevate aastate eelarvet. Kui on ülesanne leida enam kui 10 miljardit krooni, siis on meil ju kolm valikut, kust seda leida: kas me läheme totaalsesse defitsiiti, kas kärbime selle võrra kulusid või on lisatulusid. Meil ei ole ju mingeid muid instrumente, mida me saaksime siin rakendada. Valikud on täpselt niisama lihtsad, kas nad siis meeldivad või ei meeldi.

Palun, kolleeg Lauri Laasi, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Vastusest minu eelmisele küsimusele ja ka paljudele teistele küsimustele ma mõistan, et täna käib teil konkreetsetele küsimustele konkreetsete vastuste andmine natuke üle jõu. Seetõttu ma küsingi järgmise küsimuse sutsukese lihtsama. Millistele dokumentidele tuginedes on  käesolev lisaeelarve koostatud ja kui palju on arvestatud siin Eesti riigi arengukavasid?

Tänan teid! Lisaeelarvet koostades on tuginetud Rahandusministeeriumi kevadprognoosile ja võetud kõrvale ka kõikide teiste autoriteetsete institutsioonide kevadised prognoosid.

Palun, kolleeg Kadri Must, teine küsimus!

Aitäh! Hea rahandusminister! Mind on viimasel ajal huvitanud kaitsekulutuste ja  SKT ehk sisemajanduse kogutoodangu suhe. Seletuskirja leheküljel 49 näen ma, et Kaitseministeeriumi valitsemisala kulusid vähendatakse 37 miljoni krooni võrra. Kas sellest võib väikseid matemaatilisi tehteid tehes välja lugeda, et teie hinnangul SKT väheneb vaid 0,75%, aga samas vähendate eelarvet 6,25%? Kas võib teha sellise järelduse, et see negatiivne lisaeelarve pole sündinud mitte sellest, et olete arvesse võtnud ja hindate majanduslangust, vaid see on siiski eelarve koostamisel tehtud valearvestuste tõttu sündinud lisaeelarve?

Tänan teid! Me oleme lähtunud selle protsendi arvutamisel SKT numbrist 272,2 miljardit krooni ehk on selge, et me oleme selle 37 miljoni krooni arvestamisel võtnud arvesse SKT korrigeerimist.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo, teine küsimus!

Tänan väga, austatud juhataja! Austatud minister! Alles hiljuti te andsite Euroopa Liidu asjade komisjonis ülevaate sellest ohust, et Eestil jääb kasutamata Ühtekuuluvusfondi raha. Täna te olete korduvalt väljendanud seda, et kogu aeg lükatakse investeeringuid edasi, omaosalust lükatakse edasi. Kes võtab vastutuse, kui meil lõpuks jäävadki need rahad kasutamata, mis meile kuuluksid?

Tänan! Kõigepealt on selge, et valitsuse jaoks on väga tähtis ja küllalt esmajärguline ülesanne, et kõik struktuurifondide vahendid ja need võimalused, mis meil on, saaksid õigesti ja optimaalselt kasutatud. Seda olen märkinud mina ja on märkinud ka peaminister. Eelarvete planeerimisel peame seda kindlasti silmas. Mis puudutab vastutust, siis nagu ma juba varem ütlesin, on kõik ühe valitsuse ajal võetud poliitilised vastutused selle valitsuse vastutusel.

Palun, kolleeg Vladimir Velman!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Käesolev eelarve pigem võimendab ja süvendab majandusraskusi, kui lahendab neid. Kas te saaksite juhtida tähelepanu käesoleva eelarve nendele artiklitele, mis peaksid ergutama Eesti majandust?

Tänan teid! See on selline väga mõõtmise koht. Kas näiteks 600 miljoni kroonise investeeringu ärajätmise kaalub üles see, et Eesti riik on keerulistel aegadel paindlik tegema keerulisi otsuseid? Igal juhul on selge, et kõikide selliste kulukärbete tegemisel on valitsus ja Rahandusministeerium n-ö kahvlis. Ühelt poolt on surve sellele, et riigieelarveliste vahenditega majandust tagant sundida, ja teiselt poolt kaasnevad sellega kõik muud negatiivsed ilmingud. Nii et tõde on kusagil keskteel. Ja ma julgen ütelda niimoodi, et selle eelarvega, nende kärbetega antakse küll majanduse arengule pigem positiivset hoogu.

Palun, kolleeg Inara Luigas, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma puudutan veel kord Rahvusvahelise Valuutafondi raportit. Raportist tuleb kenasti välja, et äpardustele vaatamata on siiski soovitatav rohkem panustada investeeringutesse, rohkem panustada ka haridusse ja just täiskasvanute koolitusse ja elukestvasse õppesse. Samas lisaeelarvega kärbitakse elukestva õppe ridadelt 66 miljonit. Kuidas te siis lisaeelarve niiviisi olete teinud, jättes need soovitused arvestamata?

Ma olen nii IMF-i kui ka teiega, proua Inara, täiesti ühel meelel. Need on olulised valdkonnad. Veel kord ütlen, et Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kärbe oli üldsummas üks väiksemaid. Ja valikud, mis on tehtud, on tehtud nende eelarvesummade sees.

Palun, kolleeg Rein Ratas, teine küsimus!

Tänan, proua esimees! Austatud härra rahandusminister! Pessimistlik lähenemine eelarve koostamisele aitab ilmselt tõsta meie usaldusväärsust, millest teie, härra minister, nii ilusasti äsja rääkisite. Kas käsitletava lisaeelarve eelnõu tulude maht miinus 6,1 miljardit krooni on tuletatud pigem optimistlikult või pigem pessimistlikult? Kui vähegi võimalik, hea minister, palun ärge öelge, et realistlikult!

Tänan teid! Te olete võtnud mult ära võimaluse teile vastata, sest eelarve, mis on teie ees, ja selle eelarve kärped 6,1 miljardit krooni on lähtunud selle aasta kevadisest majandusprognoosist ja kevadise majandusprognoosi põhjal eeldatavatest maksulaekumistest. Ma tõin selle välja ning sotsiaalmaksu puhul seletasin, millised on valikud. Kui me vaatame, et aasta alguses on aktiivsus turul vähenenud ja käibemaksu laekumine on väiksem, siis on selge, et me peame selle põhjal tegema oma prognoosid, mis puudutavad näiteks sotsiaalmaksu laekumist aasta teisel poolel. Nii et see on tehtud parimat arvestades. Kui me vaatame maikuu laekumise esimesi numbreid, siis näeme, et jah, umbes sellises piiris need kärped on. Aga mis on veel mustad hobused? Need on need mustad hobused, millest ma olen rääkinud. See on see, kuidas kohalikud omavalitsused käituvad, kuidas kohalikud omavalitsused võtavad juurde kohustusi, ja ka kõikvõimalikud erakorralised kulud, olgu need siis kas või riigile ebasoodsad kohtulahendid, mis võivad olla kohati väga suured. Nii et kõik võimalused on olemas, aga me oleme esimese kvartali järgi kiiresti teinud omad järeldused ja selle dokumendiga täna siia jõudnud.

Palun, kolleeg Olga Sõtnik, teine küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Austatud härra minister! Mina tahaksin tulla tagasi trahvide teema juurde. Kui me vaatame, mis oli esialgne number ja mille võrra seda praegu tõstetakse, siis me näeme, et tõus on 81%. See, et te aasta alguses panite nii puusse selle prognoosiga, on natuke kummaline. Mulle tundub, et siin on siiski teatud organitele antud mingisugused suunised inimeste trahvimiseks iga väikseima korrarikkumise pärast, nii politseile, tolliametile kui ka kõikidele teistele organitele, kellel see võimalus on olemas. Kas te oskate seda kuidagi kommenteerida? Kas minu oletus on õige?

Vabariigi Valitsus ei ole võtnud vastu sellist otsust, et ta tahaks kuidagi eriti inimesi trahvidega kiusata. Selles suhtes on nii, et ikkagi on vaadatud, milline on reaalne laekumine. Ja tänasel juhul me näeme, et politsei töö kas või teedel ja tänavatel on muutunud aktiivsemaks nende rahasummade piires, mis on. See on igati tervitatav, et politsei töö on aktiivsemaks muutunud, aga mitte mingit poliitilist otsust, et nüüd tuleb riigieelarvesse raha kokku kanda – sellist asja ei ole. Kui me näeme, et politsei töö on muutunud aktiivsemaks, siis me näeme ka seda positiivset poolt, kui jutt on kas või hukkunute arvu vähenemisest. See on kõik hea ja õige, need protsessid toimuvad, aga sellist tellimust kindlasti ei ole, et politsei peab riigieelarvet kokku kandma.

Palun, kolleeg Karel Rüütli!

Aitäh! Hea minister! Kas te peate riigieelarve tulude vähenemise olukorras jätkuvalt õigeks Reformierakonna tulumaksu alandamise poliitika jätkamist?

Ma olen sellele küsimusele täna juba korda kaks vastust andnud. See on teema, mis on valitsuskoalitsiooni partnerite laual, kui me räägime järgnevast neljast aastast ja kui me räägime järgmise aasta eelarvest. See on üks paljudest võimalustest, mis on üleval. Nagu ma ütlesin, selleks et saavutada oma tulemusi, on meil variante kolm. Selge, et üks nendest variantidest on riigi tulud, ja me ei saa seda täna välistada.

Palun, kolleeg Aadu Must, teine küsimus!

Austatud rahandusminister! Ma pidin jätkama teaduse rahastamise probleemidega, aga õppimisvõimelise inimesena sain juba aru, et te delegeerite sellele vastamise ja vastutuse nagunii haridus- ja teadusministrile, kellel on suur õnn täna siin mitte viibida. Seetõttu, saanud innustust teie diskussioonist Jaanus Marrandiga, küsin hoopis laiemalt. Kas me võime kogu seda diskussiooni üldistades summeerida, et majanduskriisi, millest mõned paanikatekitajad kipuvad vahel rääkima, meil kohe kindlasti veel ei ole, küll aga on võimalik rääkida valitsuse prognooside kriisist, eriti valitsuse eelarvekriisist, millest võib karmis tegelikkuses siiski kujuneda ka majanduskriisi mootor?

Nii et rääkida majanduskriisist? 1991. aastal oli inflatsioon Eestis 1000 ja 76%. Selles suhtes on niimoodi, et täna me ei saa rääkida küll otse kriisist, aga me peame olema kõikide nende ilmingutega ja kõikide faktidega n-ö siiralt sina peal ja vaatama reaalsele elule otsa. Mis puudutab prognoose, siis ka mulle teevad need prognoosid kõik muret ja väga selgelt olen ma võtnud analüüsi alla kõik metoodikad, mille järgi neid prognoose tehakse. Siin võib naljana korrata tuntud klimatoloogi Ain Kallise ütlemist, et makroanalüüs on loodud sünoptikute lohutamiseks. Aga asi on nii, et teatud keerulistel aegadel – ma olen vestelnud nendel teemadel paljude majandusanalüütikutega  –, kus n-ö numbreid ei saa tabelisse panna ja kus on keerukohad, on prognoosida väga raske. Ja seda ma näen ka tegelikkuses. Vaatame, millised olid eelmisel aastal eri institutsioonide hinnangud, kas või need hinnangud, millega ma tulin eelmisel aastal siia eelarvet kaitsma. Tulin IMF-i selge seisukohaga, et Eesti majanduskasv on selleks aastaks 6%. Mis puudutab Eesti prognoose, siis vaadake, kui prognoosidega läks nii, et oli lopsakat ülejääki – ja seda oli mitmel aastal järjest –, siis see ei teinud kellelegi muret. Seda oli ju kolmel-neljal aastal, kus me saime rääkida, et prognoosiga on viltu mindud, ja prognoosi viltuminemise põhjus oli suur ülelaekumine – siis meil probleemi ei olnud. Probleem on siis, kui prognoosi paikapanemisega on mindud viltu ja on alalaekumine. Milline on siit moraal? Need prognoosid, mis on varasematel aastatel tehtud, on pigem lähtunudki just reaalsest majanduse baasist, tegelikust majanduse võimalusest ja sellele on tulnud siis juurde kõik see, mis ohtra laenukasvuga kaasa tuli. Jah, prognoosid on igal juhul valus ja terav teema, mis just sellistel majanduse hüppelistel aegadel tuleb kindlasti teravamalt üles. Minu eesmärk on, et need prognoosid, millega saab eelarvet teha, oleksid maksimaalselt tõelähedased.

Palun, kolleeg Ain Seppik!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Mina nagu kolleeg Riisalugi suhtun teisse äärmise sümpaatiaga ja seetõttu ma ei küsi teie käest midagi numbrite kohta, sest sellest ei paista te midagi teadvat. Kuid mind huvitab hoopis see eelmine eelarve, millega me siin teie vapral õilmitsemisel vastu võtsime. Peaminister on öelnud, et teil on ainukese ametiisikuna õigus see eelarve külmutada. Mulle on selgusetu, kas te olete selle külmutanud või mitte, kuid minu küsimus on, et milline on lisaeelarve ja selle külmutatud põhieelarve suhe. Ega te ometi mitte lisaeelarvet ei külmutanud, sest see tundub olevat kärbete poolest kole väike?

Tänan teid! Võimalused seaduse piires tegutseda, kuidas piirata väljamakseid riigikassast, on kõik erinevad. Ja kindlasti on nad nende variantide puhul üht- või teistpidi seaduslikumad, üht- või teistpidi n-ö jokilikumad, kui soovite seda terminit kasutada. Igal juhul olen ma seisukohal, et korrektne on teha eelarve muudatus ja selle eelarve muudatuse pealt teha ka kõik need muudatused, mis puudutavad võimalikke kulusid. Ja nii kui valitsuses on kokku lepitud, milline on lisaeelarve maht, oleme teinud ka kõik ettevalmistused selleks, et kulusid ja kulude väljamaksmist riigikassast ei toimuks ulatuses, mis ületaks seda, mis siin kokku lepitakse.

Palun, kolleeg Tiit Kuusmik, teine küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Tulen tagasi kohalike omavalitsuste juurde. Sirvisin eile siin Kultuuriministeeriumi haldusala kärpeid ja selgus niisugune pilt, et Kultuuriministeeriumi kaudu omavalitsustele tehtavad eraldised vähenevad 55 miljoni ulatuses. Siin tekib niisugune Tootsi mentaliteet, et kui teeme, siis teeme pool korraga, kui hästi, seda edasi ei tea. Aga kohalike omavalitsuste investeeringute vähendamine üle riigi ca 50% ulatuses tekitab olukorra, kus planeeritud tegevused, rakendused, ehitused, objektid jäävad kas pooleli või üldse tegemata. Või peaksid kohalikud omavalitsused leidma nüüd need vahendid ise?

Jah, see on üks küsimus, millest ma rääkisin siin ka härra Marko Pomerantsi küsimusele vastates. Et selle dokumendi nimi siin on eelarve kärped ja on selge, et eelarve kärpega tuleb kulutusi vähendada. On selge, et see puudutab ka Kultuuriministeeriumi investeeringuid, aga ma loodan väga, et lepingute ümbertegemisel, mis Kultuuriministeeriumil ja kohalikel omavalitsustel ees seisab, leitakse sellised lahendused, et pärast saab vastastikku sõbralikult laiali minna. On selge, et mitmel omavalitsusel tähendab see kindlasti oma kulude kasvu. Niipalju, kui ma olen kohalike omavalitsustega vestelnud, ja ma olen seda viimastel aegadel palju teinud, võin öelda, et seda ka aktsepteeritakse.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Kuulates tekib ikkagi küsimus, kuidas oli võimalik, et valitsus planeeris pool aastat tagasi maksude laekumist 6 miljardi krooni võrra valesti. Kas julgete nüüd, käsi südamel, öelda, et need numbrid, mis meile praegu on esitatud, on õiged? Kas sügisel ei teki samasugune olukord, nii et me arutame veel üht lisaeelarvet, negatiivset eelarvet? Kas ei lähe nii, et pärast seda, kui koalitsioon on võtnud vastu selle lisaeelarve, saab rahandusminister järgmisel päeval, kui on saadud uued andmed, valitsuselt ülesande külmutada üht-teist peale selle?

Tänan teid! Mis puudutab lisaeelarvet, seda 6,1 miljardit krooni, siis te näete, et suurema osa sellest katab ära reserv, mis on meil täna kehtivasse eelarvesse jäetud. Selles suhtes me oleme küllalt ettenägelikult tegutsenud. Mis puudutab veel  võimalikke lisakärpeid, siis nagu ma olen täna õige mitmel korral rääkinud, on see eelnõu tehtud, lähtudes kevadprognoosist ja kevadprognoosi pealt tehtud võimalikust stsenaariumist, kuidas aasta hakkab kujunema. Maksulaekumiste koha pealt oleme praegu selles tempos, aga mis puudutab erakorralisi kulusid, mis keskvalitsusest ei sõltu, näiteks kas või see, millised kulutused tulevad peale kohalikele omavalitsustele – ja nagu ma tean täna, on kohalikele omavalitsustele  tulemas sel aastal märkimisväärseid kulutusi valitsussektorisse juurde –, või mis puudutab erakorralisi kulusid, kas või kohtulahendeist tulenevaid, siis nende eest ei saa siin keegi praegu pead anda. Nende numbrite kokkupanemisel oleme aga lähtunud kevadprognoosist.

Palun, kolleeg Nelli Privalova, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud rahandusminister! Kogu Kultuuriministeeriumi kulusid vähendatakse 231 miljoni krooni võrra, millest investeeringud on 50%. Samas kasvavad Kultuuriministeeriumi valitsemisala majandustegevuse kulud 10 miljonit krooni. Kas teie arvates on mõistlik ikka kultuurialaseid investeeringuid tühistada?

Tänan teid! Kultuuriministeeriumi kulude maht, võrreldes 2008. aasta mahuga, on 8,1% ja selles ulatuses on kultuuriminister kui minister, kes selle valdkonna eest vastutab, teinud  need otsused oma parima äranägemise järgi.

Palun, kolleeg Jüri Ratas, teine küsimus!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Minu esimene küsimus oli Euroopa rahade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisala kohta. Mu teine küsimus ei ole seotud numbritega, vaid põhimõttega. Öelge, palun, kuidas teile tundub, kas tänased kärped on selle tagajärg, et projektid pole piisavalt ette valmistatud, kas küsimus on nii riigi kui ka omavalitsuse haldussuutlikkuses või on probleem selles, et vähendatakse omafinantseeringuid või et vähendatakse Euroopa Liidu raha ja selle kaudu ka omafinantseeringuid. Mis on see põhjus, miks investeeringud veele ja kanalisatsioonile vähenevad?

Tänan! Siin on väga erinevaid põhjusi. Mis puudutab eelmist perioodi, aastaid 2004–2006, siis kas või selle suure Emajõe projekti saaga on olnud selline, et hinnad läksid eelmisel aastal õige mitmeid kordi üles ja see projekt lihtsalt vajas ümbertegemist, et ta saaks mingitesse raamidesse, kus üleüldse saaks elementaarsed investeeringud teha. Nüüd on õnneks ju ka hinnad langenud ja see on olukorrale väga positiivselt mõjunud. Mis puudutab perioodi 2007–2013, siis siin on üks oluline mure, seesama administratiivne pool ehk aprilli alguseks oli 92-st määrusest vastu võetud siiski ainult 29. See on rakenduslik pool. Milline on areng? Areng on see, et tegelikult on mitmed ministeeriumid andnud Võnnu lahingu aastapäevaks informatsiooni, et absoluutne enamik nendest määrustest saab vastu võetud. Niisiis ma usun, et see administratiivne pool, mis on seotud rakendusliku suutlikkusega, lahendatakse juunikuuga ära. See on tegelikult üks suuri probleeme.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Minu küsimus puudutab Välisministeeriumi valitsemisala. Selles lisaeelarves on vähendatud investeeringute mahtu 8 miljonit krooni, mis ühtpidi teeb Välisministeeriumile kindlasti head meelt. Kui ma tõmbaksin paralleeli eelmise aasta, 2007. aasta lisaeelarvega, kus Välisministeeriumile oli eraldatud sajad miljonid saatkonnahoonete ostmiseks ja renoveerimiseks, siis nende numbrite vähendamist lisaeelarves näha ei ole. Kas need investeeringud jäävad paika? Ja kui nad jäävad paika, kas siis jäävad paika ka kõik 2007. aasta lisaeelarve investeeringud, mis on mõeldud, ütleme, Eestimaale?

Tänan teid! Tänane seis on see, et ka eelmise aasta lisaeelarvega lubatud kulutusi vähendatakse 350 miljoni krooni ulatuses, nende hulgas ka Välisministeeriumi investeeringuid.

Palun, kolleeg Marek Strandberg, teine küsimus!

Hea rahandusminister! Kas te näete võimalust, et kulude kokkuhoiu üks mehhanisme oleks kõikvõimalike toetuste viimine n-ö täppistoetuse tasemele, st viia toetused sõltuvusse inimeste reaalsest sissetulekust ja toetusevajadusest? Seda esiteks. Teiseks, kas praegust olukorda silmas pidades oleks Rahandusministeerium valmis panustama eelarve puudujäägi mehhanismi just nimelt oluliste investeeringute tagamiseks mitmesuguste laenuskeemide või muude laenuvahendite kaudu?

Tänan! Mis puudutab toetuste diferentseerimist, siis siin on kaks küsimust. Üks asi on puhtmaailmavaateline küsimus. Eestis on juba taasiseseisvumise algusest olnud üleval vaidlus, kas peretoetused on universaaltoetused või on nad diferentseeritud toetused. Ühel pool on olnud sotsiaaldemokraadid, kes räägivad universaaltoetustest, toetustest, mis lähevad kõigile, kõik lapsed on selle riigi territooriumil kasvavad lapsed, ja siis on meie oponendid, kes arvavad, et see süsteem peaks olema teistsugune. Sel asjal on ka teine pool – puhttehniline küsimus, mis puudutab administreerimist. Võib-olla tulevik pakub isegi paremaid ja lihtsamaid variante, kuidas toetusi n-ö täppisadministreerida. Ma ei tea, see on täiesti arutelu teema. Kindel on see, et tulevikus sellised võimalused tulevad. Kui me räägime tänasest olukorrast, ja mitte isegi sellest eelarvest, vaid räägime näiteks 2009. aasta eelarvest – ka need teemad on poliitilistes vaidlustes üleval, sest need ongi põhimõtteliste valikute kohad. Need on sellised kohad, kus öeldakse, et miks siis rahandusminister ainuisikuliselt ei tee seda asja, mis on üle 10 miljardi krooni. Aga neid ei saa teha, sest siin on väga põhimõttelised ja poliitilised otsustused, kas või see, kas universaaltoetus lihtsalt säilib või ei säili.
Mis puudutab laenu, siis minu selge seisukoht on, et sellistele murdelistele või muutunud situatsioonidele lähenemise esimene retsept on kulude ülevaatamine ja kulude kokkuhoid. Tuleb vaadata sellele otsa, mida ja kus me oleme liiga palju kulutanud ja kus me oleme endale liiga palju lubanud. Ja edasi tulevad siis kõik need teised otsused ja lahendused – kas näiteks majanduse tarbeks on vaja minna defitsiiti või võtta krediiti. Need on teised otsused. Täna me fikseerime ära ühe teema, see on kulude kokkuhoid, ja kõik järgmised otsused tulevad edaspidi.

Palun, kolleeg Vladimir Velman, teine küsimus!

Suur tänu, proua juhataja! Hea ettekandja! Minu poole pöördus üks Marko Pomerantsi suur austaja, kes loeb tema luuletusi ajalehest Postimees. Ja kuigi ta oli veendunud, et Marko Pomerants kirjutab neid luuletusi edasi ja küsimusi ei esita, palus ta küsida teilt järgmist. Kas teie kui rahandusminister tõesti leiate, et olukorras, kus majandus on langemas, on mõistlik ja aus vähendada kohalike omavalitsuste investeeringuid, mis alles poole aasta eest said eelarvega vastu võetud? Mida peaksid omavalitsused arvama valitsusest, mis eile andis, täna aga võtab ära? Küsimuse teisele poolele võite mitte vastata.

Ma loodan, et ma sain kõigest aru, mis te minult küsisite, ja vastan. Igal juhul ei ole see meeldiv teema, et riik peab ka omavalitsuste puhul teatud kulutuste tegemisest loobuma. Ei meeldi see riigile, ei meeldi see omavalitsustele. Samas on selge, kui me võrdleme omavalitsuste ja riigi tulusid, et need tulud on õige erinevad. Selles suhtes tulevad majanduse keerulisemad ajad riigieelarves ja riigieelarve tulude poolel eelkõige välja käibemaksu kaudu. Selge, et riik on siin sunnitud oma kulutusi kärpima ja see puudutab kohalikke omavalitsusi. Samas ma kuulen õige palju rahulolevat seisukohta, et omavalitsustele laekub küll. Üksikisiku tulumaks tuleb omavalitsustele, omavalitsused on oma tulude prognoosiga praegu rahul. Selge, et siin tuleb ka korrektiive teha, sest tegelikult on nii, et minu eesmärk ei ole kindlasti vastandada kohalikke omavalitsusi ja riiki. Me oleme kõik ühes ruumis ja ühte asja ajamas. Selles olukorras, kus me näeme, et omavalitsuse tulud laekuvad ja riigi käibemaksutulud ei laeku, on selge, et ka kohalikele omavalitsustele tuleb suuremaid kulutusi panna.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Ma tunnen kõigepealt kaasa kõikidele ministritele, kes on nii rõõmsalt ja vabatahtlikult neid kärpeid teinud, nagu te siin püüate meile väita. Aga mu küsimus seisneb selles, et riigil on tegelikult mitmesugustes reservides mitukümmend miljardit krooni raha. Peaminister on öelnud, et neid kasutatakse ainult kriisiolukorras. Millal on teie meelest siis aeg neid kasutama hakata? Kas praegune majandusolukord ei ole teie arvates tõesti juba piisavalt halb, et ka reservide peale mõelda?

Tänan teid! Reservidel on üks omadus – nad saavad otsa. Selge, reserve kogutakse selleks, et kui on vajadus, siis neid kasutatakse. Aga selleks, et neid kasutada, peame ikkagi kõigepealt läbi vaatama tänase baasi, millised on meie mitmesugused kulutused, mis on aastate jooksul tulnud. Me oleme aastate jooksul toonud eelarvesse sisse kulusid, mis vajavad analüüsimist ja vaatamist, kui vajalikud ja otstarbekad on need täna ja tulevikus. Mitu aastat oli õnneaega ja kulutusi sai teha rohkem, kui oli reaaalne majanduskasv. Täna tuleb vaadata asjale silma ja ütelda, et nii ei ole. Keegi ei välista, et reserve võib kasutada, ja reserve kasutataksegi, kui selleks on õige ja optimaalne aeg. Peaminister on ise siin välja ütelnud ühe võimaluse: igal juhul on kõik, mis puudutab Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamist ja võimalikke takistusi, rahalisi takistusi nende kasutamisel, kindlasti see koht, kus reserve hakatakse kasutama. Välistada nende kasutamisi ei saa, aga nende kasutamisse ei tohi mitte mingil juhul kergekäeliselt suhtuda, kõigepealt tõmbame ikka püksirihma ka koomale.

Palun, Valeri Korb, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud härra minister! Tahan kasutada võimalust ja küsida teist korda riigi kinnisvara müügi kohta. Ma tahaksin teada, mida plaanitakse saadud vahendite eest teha, kuhu ja mis otstarbel neid vahendeid kulutatakse.

Mis puudutab Riigi Kinnisvara AS‑i, Riigi Kinnisvara AS‑i varasid ja nende müüki, siis on selge, et see on nende otsuste küsimus, mida saab langetada, kui eelarvemuudatus on ära tehtud ja kui on paika pandud ka 2009. aasta eelarve. Selge, et ootused sellele, mida Riigi Kinnisvara AS-ist saab arendada ja teha, on väga suured. Need ootused on märksa suuremad kui võimalused, isegi ka need võimalused, kui Riigi Kinnisvara AS oma vara ära realiseeriks. See ootus, et Riigi Kinnisvara AS on kolmas käsi, kes annab raha, oli selgelt liiga suur. Nüüd me oleme olukorras, kus tuleb tegelda selle ootuse resultaatidega.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud minister! Mulle tundub, et kulude kokkuhoid on siiski vahend, mitte eesmärk, kuigi te täna püüate meid siin peaaegu et vastupidises veenda. Seetõttu  meenutab see lisaeelarve mulle soola puistamist peenrasse, mille tulemusena lisaks umbrohule kaotavad kasvujõu ka kõik ülejäänud kultuurtaimed, mis sinna peenrasse on aastate jooksul pandud ja mida põhiseadus meil kaitseb, nagu kultuur ja muud sellised toredad põhiväärtused. Siit minu küsimus. Mida need kärped, mida te olete teinud kultuuri‑ ja spordivaldkonnas, tähendavad nende valdkondade jätkusuutlikkusele? Kas see tähendab, et me peatame mõne põhiseaduse paragrahvi kehtivuse või me näiteks ajatame Eesti sportlaste olümpiaettevalmistuse näiteks nii, et mitte nelja aasta pärast, vaid kaheksa aasta pärast? Kuidas te nende eelarvekärbete valguses tagate Eesti teatrite, spordi- ja kultuuriringkondade arengu jätkusuutlikkuse?

Tänan teid! Kui me räägime teie ees olevast eelnõust ja tehtavatest kärbetest, siis selle eelnõu kontekstis ei saa me küll kindlasti rääkida, et me hakkame Eesti kultuuri välja suretama. Need kärped siin ei ole teps mitte nii dramaatilise iseloomuga. Loomulikult, me peame vaatama seda, millised on edaspidised plaanid. Julgen öelda ja olen korduvalt öelnud, et aastatega kokkujooksnud ideed ja strateegiad kipuvad olema mitu korda üle reaalsetest võimalustest, mis riigil käes on, ehk me püha soov on elada skandinaavialikus ühiskonnas, skandinaavialike kuludega, hoides samas maksukoormust slaavi tasandil.

Palun, kolleeg Enn Eesmaa, teine küsimus!

Aitäh! Austatud minister! Ma tahaksin küsida sinu hinnangut. Iga töö annab kogemusi ja sina ei tee ka just kümnendat eelarvet ega lisaeelarvet. Ma toon ühe näite: Välisministeeriumi eelarve reast vähendatakse 6 miljonit Lembitu 3 objektilt.  Tähendab, algses variandis olid need 6 miljonit sees. Kui ma küsisin, mis täpselt sellest objektist saab, siis vastust ma ei saanudki. Ei olnud teada, kas temast tuleb lisahoone tööruumide jaoks või on tal mingi teine otstarve. Ma tahaksin kuulda sinu arvamust just selles suhtes, et kas ka teistes ministeeriumides oli selliseid n-ö ehku peale summade küsimisi ning kas need nõuded ja soovid olid kõik lõpuni põhjendatud. Kui raha on vähe, siis tuleb väga tõsiselt kaaluda, mida teha!

Ma tänan! Kindlasti on selle eelarvemuudatuse tegemine andnud koolitust kõigile – mulle, Rahandusministeeriumi ametnikele, kõikidele nendele, kes on selles protsessis osalenud ja andnud ka arusaama sellest, millest ma just enne rääkisin, et eelarves on õhku ja selle õhuga tuleb tegelda.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Ei taha jälle küll väga detailidesse minna, aga üks detail on niisugune märgilise tähendusega. 2008. aasta lisaeelarve eelnõus on vähendatud rahvatervise ennetusprogrammide rahastamist ligi 4 miljoni krooni võrra. Kärpeid tehakse narkomaaniaennetuse strateegia, südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise strateegia, riikliku vähistrateegia rahastamises. Samas on Eesti rahvatervise näitajad ühed kehvemad Euroopas ja seda on ka viimastel aastatel arvestatud ning just nimelt ennetusprogrammidesse panustatud – on loodud uusi ennetusprogramme. Kogu selle vähendamise summa on ju võib-olla küllaltki tühine, kuid see on märgilise tähendusega. Kas valitsuskabinet ja ka teie olete sellise vähendamise puhul seisukohal, et see on üldse väärt tegemist?

Ükski kärbe ei ole meeldiv ja eriti ebameeldivad on need kärped, mis puudutavad selliseid sensitiivseid valdkondi. Samas on selge, et Sotsiaalministeerium on selles raskes olukorras, nagu ta on, arvutanud ja leidnud, et nende planeeritud tegevuste kvaliteet ei kannata nende kärbete tõttu ja ma usun, et see nii ka on.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Kas valitsuskabinetis on arutatud käibemaksu protsendi tõstmist ja milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Valitsuskabinetis ei ole arutatud käibemaksu tõstmist. Ja kui valitsuskabinet seda arutaks, siis minu seisukoht oleks, et mina seda ei pooldaks erinevatel põhjustel.  Üks on ka selge, et praegune riigieelarve tuluproportsioon, kus käibemaksu osakaal on liiga suur, ei paku mulle rahuldust.

Palun, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Kui te enne kommenteerisite, et eelarve ülelaekumise puhul ei ole prognoos olulise tähtsusega, siis ma julgen küll väita, et prognoos on olulise tähtsusega. Varem, kui tehti positiivne lisaeelarve, ja eks see kinnitati tavaliselt aasta lõpus, siis väga palju kulutusi tehti lihtsalt kulutuste pärast ministeeriumide poolt. Aga see selleks.
Eelarve vähendamise tingimustes on käinud läbi sahinad, et siseminister soovib ära tuua sideohvitserid nii Moskvast kui ka Helsingist. See kulu, mis kokku hoitakse, on minu arvates meie eelarve mõistes üsna väike, kuid kasu, mida need inimesed, olles välismaal komandeeringus, Eesti riigi jaoks saavad teha, on minu arvates mõõdetamatu. Kas te peate õigeks, et praegusel hetkel on tark need kaks sideohvitseri kohta likvideerida?

Tänan! Siseminister on kinnitanud, et nende muudatustega ja nende ametikohtade mitterahastamisega ei tekitata olulist ohtu ega kahju sisejulgeolekule.

Palun, kolleeg Ain Seppik, teine küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud ettekandja! Ärge siseministrit selles suhtes nii palju uskuge! Kontrollige ka! Ma ei esita teile jälle keerukat küsimust, sest arvudega pole teiega midagi peale hakata. Aga mulle meeldib väga veel üks teie kabineti liige ja see on peaminister Andrus Ansip, sest tõenäoliselt tema aasta jooksul eelarve ja majandusprobleemide kohta väljaöeldu kuulub Eesti huumoriklassikasse.
Ma küsiksin järgmist. Möödunud aasta 28. detsembril ütles peaminister Ansip, et Eesti majandus ei saa vajuda langusse, sest euroliidust tuleb selleks sisse liiga palju toetusmiljardeid. Mis siis nüüd juhtus, et teie siin olete ja vajuski langusse?

Peaminister on selles suhtes olnud korrektne, et need euroliidu toetusmiljonid ja -miljardid ongi meil kasutada, selles suhtes ei ole küsimus. Millest me oleme rääkinud, on see, et selle uue perioodi miljardite kasutamisega viivitamine on olnud küll probleem ja see on kindlasti probleem, mis toob kaudseid tagajärgi ka sellessesamasse dokumenti, mis teie ees on. Aga ma ütlen nii, et meenutage 2004. aastat ja nende euroliidu toetuste algust. Kinnitamata andmetel, nagu ma mäletan, kasutati 2004. aastal, siis esimesel aastal, ära 1% ettenähtud vahendeid. Stardid on aeglased.

Palun, kolleeg Vilja Savisaar, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud minister! Te küll enne kinnitasite, et olulised valdkonnad ei kannata, kaasa arvatud ka tervishoiuteenuste kättesaadavus, aga juba praegu on haigekassa poolt teada, et sel aastal laekub haigekassasse 120 miljonit krooni vähem makse või raha. Nii et see selleks repliigi korras. Aga mu küsimus puudutab ikkagi neidsamu säästusid. Ma toon teile näite. Ütleme, et teil on pangaarvel miljon krooni ja teil on suvila, mis aasta tagasi maksis miljon krooni, aga nüüd on tema turuväärtus pool miljonit krooni. Kui teil tekib rahalisi raskusi, siis mida te teete, kas esimese asjana müüte maha oma suvila, mille turuväärtus on poole võrra langenud, või võtate raha pangaarvelt?

Ütlen nii: kes ütleb, et selle suvila hind on pool miljonit? Kui me räägime varade müügist, siis on selge, et varade müügi puhul me oleme eeldanud hindu, mis on olnud spetsialistide õige objektiivsed hinnangud. Jaa, turuhinnast räägingi! Ja mida on ka selgelt öeldud: mis puudutab varade realiseerimist, siis neid varasid ei realiseerita, kui hinnad on vastuvõetamatud ja turuhinnad on sellised, et ei kannata müüa. Ja sellisel juhul võime olla olukorras, kus kasutatakse ka reserve. Lõpuks on ju nii, et riigieelarve planeerimine ja tegemine on kusagilt kandist samasugune nagu pere-eelarvegi puhul.

Palun, kolleeg Evelyn Sepp, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Ma saan aru, et te muutute järjest tigedamaks, ja ma saan aru ka sellest, et põhjuseks ei ole mitte küsimused siit saalist, vaid need fantastilised ja geniaalsed lausungid, mida teie oma kolleegid valitsuskabinetist on viimaste kuude jooksul avalikkusele jaganud. Seetõttu on mul julgustav tugineda oma kolleegi eespool esitatud küsimusele käibemaksu määrade kohta ja veel rohkem teie vastusele, mis mulle tõesti meeldis, et mingist käibemaksu tõstmisest ei saa juttugi olla ja nagunii on käibemaksu osakaal eelarves liiga suur. Nüüd te kindlasti aimate, et ma küsin õigustust selle lisaplaani kohta, mis teil ikka tiksub seal Rahandusministeeriumis – tõsta kultuuriteenuste ja sporditeenuste ja -rajatiste, piletite käibemaksumäära. Kas siin ei ole mõningane vastuolu? Millega te seda õigustate ja kuidas need teenused muutuksid paremini rahastatuks ja kättesaadavaks, kui te niikuinii eelarves kärbite nii väiketeatrite toetusi kui sporditoetusi ning samas lajatate piletihinnale käibemaksumäära otsa? Millega te seda õigustate?

Tänan! Kõigepealt, kust on teil informatsioon, et me kärbime väiketeatrite toetusi ja mida veel? No seitung kirjutas! Selles suhtes on nii, et järgmise aasta eelarve on ju tegemisel ja millised saavad seal kulud olla, see on ikkagi teema, millest saab rääkida järgmisel sügisel. Mis puudutab kultuuriürituste käibemaksu, siis need teemad on samuti valitsuse läbirääkimiste laua peal.
Kui jutt oli käibemaksust ja käibemaksu tõstmisest, siis mina rääkisin sellest ja selles mõttes, mis puudutab seda, kas käibemaks on 18% või on ta kõrgem, kus meil on väga selge seisukoht olemas. See, mis puudutab neid käibemakse, kus on praegusel juhul alandatud käibemaksumäärad, on läbirääkimiste teema.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine küsimus!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma mõtlesin küll detaile küsida, aga küsiksin ikkagi üldisemalt. Ka täna on lisaeelarvega seoses räägitud vaatest tulevikku. Vahepeal on valitsus vastu võtnud ka ühe dokumendi – riigieelarve strateegia 2009–2012. Ma olen seda strateegiadokumenti ka varem näinud. Vähemalt valdkondade juures on mingidki numbrid olnud, nüüd pole seal enam ühtegi. Kas valitsus ei soovinudki eelarvestrateegiaga strateegilisi eesmärke püstitada ja neid ka kuidagi numbrites väljendada – kas või sedasama, mis tänagi on siin jutuks olnud, et kas mitte ei oleks mõistlik reservide kasutuselevõtt teatud aastatel keskpikas ajaperspektiivis, kus me selle perioodi lõpus näeme uuesti kasvu? Millised on valitsuse strateegilised eesmärgid?

Tänan! Ütlen, et poliitika, kus valitsus teeb mitmeaastaseid prognoose ja viib neid prognoose  rahanumbritega kokku, ehk iseenesest see idee, mida on viimased 15 aastat rakendatud, on õige. Seda tuleb teha! Selle idee rakendamine, mille järgi headel aegadel hoitakse kokku, et halbadel aegadel kulutada, ja ollakse riigi arengus stabiilne, on kõik õige. Aga seda, et kimbatusele on järele antud ja headel aegadel võetud kasutusele rohkem, kui oleks mõistlik olnud, ning on sellega tekitatud n-ö lisavahtu vahele, ei saa heaks pidada. Ja täna oleme olukorras, kus ka tulevikus kindlasti tuleb riigieelarvestrateegiaid teha. Selle pealt tuleb elu planeerida. Kui majanduses on tõusuperioodid, tekitatakse reserve, ja kui on langusperioodid, võetakse neid reserve kasutusele – niimoodi me garanteerimegi stabiilse riigi arengu. Aga seda vahtu ei tohi tulevikus vahele tulla.
Ja nüüd on nagu see olukord, kus täna ja sel aastal oli mõistlik teha esialgne riigieelarvestrateegia õige nappide numbritega, sest olukorras, kus meil muutujad muutuvad iga kuuga, on mõistlikum selle aasta käitumine teha eelkõige 2009. aasta keskne ja samas muidugi edasi vaadata ka edasisi programme. See on selline operatiivtaktikaline tegutsemine sel aastal.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine küsimus!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Mäletame, et mõni aeg tagasi te keelasite ministeeriumidel sõlmida lepingud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga ruumide juurdeehitamiseks ja väljarentimiseks. Milline on seis varem sõlmitud lepingutega, kas need lähevad täitmisele või mitte?

Ma tänan! Eks ta on üks probleemne teema, sest neid varem sõlmitud lepinguid on palju ja ootused on suured. Üksinda haridusobjekte on 14 riigikooli. Sisekaitseobjektid – nendele ei ole järgmise aasta eelarve kontekstis väga selget lahendust veel leitud, aga need lahendused tuleb leida. Olen ise käinud kas või nendes haridusasutustes ja vaadanud, mis olukorras nad on. See, et ühel hetkel lihtsalt lasti ootused valla, aga neil polnud rakendusi, on kurb. Kahju, et täna pean mina seda lahendama. Aga probleemid ongi lahendamiseks.

Palun, kolleeg Mailis Reps!

Aitäh, hea juhataja! Hea rahandusminister! Sügav kaastunne, et sa pead kahjuks rahandusminister olema, aga eks sa oled ilmselt ise natuke valinud selle ameti. Räägime sellest vahust natuke. Kui me räägime sellest lisaeelarve vahust või sellest vahu väljalaskmisest, nagu sa ütled, siis üheks vahu väljalaskmiseks on meie 30 000 last, kes on praegu lasteaiajärjekorras. Tundub, et üks suuremaid vahtusid, mida on vaja välja lasta, on see, et valitsusliit on lubanud ja omavalitsused on väga suure ootusega teinud arvestusi uue lasteaiaprogrammi kohta, millest nüüd ju praktiliselt pool võetakse maha. Sellest tulenevalt on selge, et need 30 000 last on seal tõenäoliselt täpselt nii kaua järjekorras, kuni nad lähevad kooli, ja siis pole enam inimest, pole probleemi. Õnneks aga on loota, et uued sünnivad. Kuidas selle vahu väljalaskmisega on nendes kohtades, kus on väga valus?

Kõigepealt tuleb öelda, et lapsed ei ole vaht, lapsed on meie tulevik.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine küsimus!

Tänan, proua juhataja! Härra minister! Ma pean tunnistama, et kogu see jutt, mis on täna siin eelarve ümber toimunud, ei ole mind küll kaugeltki veennud selles, et praegune lisaeelarve, mida me arutame, meil küsimuse ära lahendab. Ma ei pea teid kaugeltki ainuvastutavaks selle tegevuse eest, aga mind huvitab väga, kas teil on mingisugunegi isiklik positiivne programm olemas, et riigieelarve kriisist välja tuua.

Palun väga, siin on minu isiklik positiivne programm. Palun tutvuge!

Palun, kolleeg Keit Pentus!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mitu küsijat on siin flirtinud mõttega võtta kasutusele reservid, äkki te kinnitaksite neile või selgitaksite, et kuna meie eesmärk on hoida praegu eelarve tasakaalu, valitsussektori tasakaalu, siis reservide kasutuselevõtt eelarve tasakaalu mõttes tähendab täiendavat miinust ehk kui me võtame kasutusele miljardi krooni võrra reserve, siis tegu on miljardikroonise defitsiidiga. Selles mõttes ei mõju reservide kasutuselevõtt tasakaalu hoidmisele mitte positiivselt, vaid pigem vastupidi.

See on tõsi. Samamoodi nagu äkiline valdade liitmine ei too järgmise aasta eelarvesse raha juurde, täpselt samamoodi viib reservide kasutuselevõtt riigieelarve tasakaalu seisukohalt eelarve tasakaalust välja, nii et seda efekti sealt ei tule. Nii et igal juhul need reservid on meil olemas, aga riigieelarve tasakaalu seisukohalt viiks nende kasutamine eelarve tasakaalust välja.

Palun, kolleeg Aivar Riisalu, teine küsimus!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Siin on täna väga pikalt räägitud igasuguseid jutte, mida on päris raske jälgida. Üks number jääks isegi minusugusele inimesele meelde ja ma küsin, milline on teie ja nende ekspertide hinnang, kui palju meil sel aastal majandus kasvab või kahaneb. See jääks mulle meelde.

Tänan! Selle aluseks, mis puudutab Rahandusministeeriumi kevadprognoosi ja teie ees seisvat eelarvet, eelarvemuudatust, on võetud majanduskasv 3,7%.

Palun, kolleeg Imre Sooäär!

Aitäh! Hea minister! Sügisel tõid sa siitsamast puldist häid uudiseid, et tunduvalt oli suurendatud vahendeid maateede tolmuvabaks tegemiseks. Täna oli siin juttu sellest 237 miljoni kroonisest miinusest, mis läheb maha riigiteedehoiust. Kas see tähendab ka seda, et valitsuse kinnitatud maanteehoiukava läheb uuesti läbivaatamisele või mitte?

Tänan! Ega tegelikult ei ole ühtegi valdkonda, mis eelarve kärbete puhul ülevaatamisele ei lähe, see on selge. Kindlasti tuleb ka teehoiukavas oma korrektiivid teha. Ma tahaksin loota, et need korrektiivid tulevad sellised, mis inimeste igapäevaelu kõige otsesemas mõttes kõige vähem häirivad.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Asi on selles, et kuna ma esindan täppisteadusi, ma mõtlen mitte luulelisi, folkloorseid, nagu majandus ja sellised, ma esindan täppisteadust, milleks on jurisprudents, siis ma tahtsin küsida: kas sind pikapeale ei hakka häirima see, et rehkendatakse neljandat, viiendat, kuuendat kohta pärast koma numbrite puhul, mis on laest võetud? Sind jälle provotseeritakse ütlema mingeid prognoose, 3,7 – no mina ütlen 3,15 või 3,0. Tähendab, kas sa oled kogu selle supi sees üles leidnud, kes vastutab numbrite eest ja mispärast ma pean uskuma Eesti Panka, IMF-i, Rockefelleri Fondi? Tähendab, poeesia, millest võetakse integraal. No anna andeks!

Tänan! Ma mõistan teie tundeid. On selge, et ühelt poolt on need metoodikad, mida majandusanalüütikud kasutavad, kindlasti sellised üldised ja universaalsed. Kindlasti on ka neid metoodikaid, mida üks või teine institutsioon väga spetsiaalselt kasutab. Väga raske on vastata sellele, et kui ikkagi üks metoodika ja selle metoodika pealt tehtud arvutus näitab, et majanduskasv on 3,7%, miks ta peaks siis tulema ja deklareerima, et see on 3,9. Kui ikkagi see metoodika ja see analüüs ütleb, et see on 3,7%, ja seal on arvesse võetud kõiki võimalikke muutujaid ja parimat käesolevat informatsiooni, siis on selge, et see on nii.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Selleks, et teie koalitsioonikaaslaste sõnad viimaseks ei jääks, küsin sellise sõbraliku, aga väikese konksuga küsimuse. Teadupärast pole head ilma halvata ja halba ilma heata. Kas on lootust, et selline sunnitud kokkuhoid sunnib avalikku sektorit ka kasutama senisest tõhusamalt energiat ja muudab tulevikus meie energia laristamist ka väiksemaks?

Tegelikult on niimoodi, et eks me räägime siin kokkuhoiust ja siis me räägime avalikust sektorist. Selles suhtes on nagu põhisüüdlane leitud – lihtne, loogiline – ametnik. Ma ütlen, et elu on praegu teinud sellised korrektiivid, kus, olgu see avalik sektor või erasektor, kogu maailm, kogu Eesti peab oma korrektiivid tegema oma tarbimisharjumustes, oma küttekuludes. Eks sellest kõik tuleneb. Minule kui põllumehele see, et näed, ei olegi samaväärne Hispaania kartul, mis on turu solkinud, sellepärast et transport läks kallimaks. Korrektiivid tuleb tervel ühiskonnal teha ja nagu praegusel juhul on olnud diskussioonid üleval, näiteks à la kas kütuse makse vähendada, siis mis mõtet on meil teha lühiajalisi otsuseid olukorras, kus tegelikult tuleb leida märksa suuremad lahendused ja sellega kütuseaktsiisist kogutud rahaga leida neid lahendusi, kuidas pikaajaliselt kütuseprobleemi ja toiduainete probleemi lahendada. Nii et täna heidab elu need väljakutsed, kus on, nagu öelda, uus leht ees.

Palun, kolleeg Mailis Reps, teine küsimus!

Aitäh! Hea minister! Minu teada on küll teie koalitsioonipartner ehk Reformierakond leidnud teise süüdlase, aseesimees teatas, et ametnikud on hoopis süüdi. Sa mine siis majja ja räägi, et ametnikud on kehvasti tööd teinud. Ikka käib niimoodi, et ametnik läheb omakorda koera sõimama. Minul on selline küsimus. Eelmise vahujutu peale oli sul hea vastus, aga ma küsiksin siis otse, et lisaeelarves paistis väga paljudele silma, kes seda lugesid, just rahva hulgas, ja kindlasti on sinuga ka räägitud, et tõmmati maha sellistelt positiivsetelt asjadelt, aga sellised koalitsioonis küll väga emotsionaalsed maksuvähendamised ja muud niisugused asjad jäid nagu püha vanker seisma, et kui lasteaiad või koolid või mõned muud sellised asjad või haigekassa said kiiresti kärbitud, siis mõned muud kohad jäid õhku. Kas selline suurem retsimise laine või kahandamise laine tuleb eelarvega?

Ma tänan! Ma palun vabandust, et mul jäi vastuse teine pool enne ütlemata, see, mis puudutab lasteaiaprogrammi. Lasteaiaprogrammi selle aasta planeeritud kuludest, 300 miljonist kroonist on praegu kärpes 75 miljonit sees, 225 miljonit krooni, millest üks osa on investeeringud ja teine osa on teised programmikulud, on eelarvega kaetud ning loomulikult me seisame selle eest ja otsime lahendusi, et lasteaiaprogrammi jätkata. Me peame seda väga oluliseks, et riik tegeleks emade ja perede võimaluste avardamise ja lastele kvaliteetsete lasteaiakohtade loomisega. Nagu ma olen ka varem öelnud, et kui tehakse eelarvekärpeid, siis on nad alati ebameeldivad, ja see, mis puudutab seda eelarvet, siis siin on lähtutud ühe aasta perspektiivist. Selge, et mis puutub järgnevasse eelarvesse ja järgnevate aastate eelarvetesse, siis seal on rohkem üleval teemad, mis puudutavad laiemaid poliitilisi lahendusi, ka maksupoliitikat.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan härra rahandusministrit selle raske maratoni läbimise eest! Nüüd ma kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe kolleeg Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 20. mail. Selles kontekstis on arutelusid olnud mõistagi rohkem, me oleme  kohtunud ka IMF-i ja Eesti Panga esindajatega ning arutanud üldist majanduse olukorda. Sellel komisjoni arutelul oli küll tunda, et kõik saavad aru majanduse olukorrast, et on objektiivne paratamatus, et kärpida on vaja. Seda keegi ei vaidlustanud. Pigem oli küsimusi selle kohta, kas kärpimine on piisav ja kas ta on õigeaegne, mitte niivõrd keskendumist üksikutele kuluartiklitele. Selliseid küsimusi, et miks me maja ei ehita, kui raha otsa sai, õieti polnudki. Küsimused aga puudutasid selliseid valdkondi, kui katsuda üles lugeda, nagu kaitsekulude osakaal SKT-s, mis teatavasti on rahvusvaheline kohustus, riigi kinnisvara realiseerimise otstarbekus majanduse madalseisu ajal, eriti kinnisvaraturu praeguses olukorras, Euroopa struktuurifondide vahendite kasutamine, prognooside täpsus mõistagi, saatkonnainvesteeringud, Keskkonnaministeeriumi taastuvenergeetika kulud, raudtee müük, tegevuskulude kärbe, reservide kasutuselevõtmine ja sotsiaaltoetuste vähendamine. Küsimusi oli muidugi ka selles suunas, et kas ei peaks rohkem kulutama. Rahandusminister vastas nendele küsimustele vapralt ja me saime muu hulgas teada, et näiteks kulude kiiret külmutamist pole toimunud. Rahandusministeerium on küsinud mai keskpaigaks ministeeriumide ettepanekuid kulutamise peatamise kohta ja enamik vastuseid, ma usun, täna nii või teisiti rahandusministri vastustest teie küsimustele ka kõlas. Ma ei hakkaks neid üle lugema.
Rahanduskomisjon leidis, et esimene lugemine tuleks täna lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 6. juuni kell 12. Juhin tähelepanu, et see on väga lühike tähtaeg, ja lohutuseks ütlen, et aega selle eelnõuga tutvumiseks on olnud. Aga kindlasti ootame konkreetseid ettepanekuid vastavalt laekunud kriitikale. Juhin tähelepanu, et rahanduskomisjoni ei ole mõtet tulla selliste ettepanekutega, nagu siin saalist tuli, et suurendame kulusid, ütlemata, millel arvel. Kulud-tulud peavad ikkagi mõlemad sisalduma samas lauses või samas ettepanekus. Ei saa lihtsalt küsida, et miks ei kulutata. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Teile on ka küsimus. Palun, Lembit Kaljuvee, teine küsimus!

Aitäh, proua esimees! Hea kolleeg, hea ettekandja! Olete jätnud mulle inimesena mulje, kellele majandus- ja eelarveküsimused ei ole võõrad. Kas ja kuidas suhtus komisjon, teie isiklikult, praegustes tingimustes, ma mõtlen turutingimustes, riigi kinnisvara müüki nii suures mahus?

See on üks küsimusi, mis komisjonis kõlas ilmselt mitmes sõnastuses. Vastus rahandusministri suust oli umbes selline, et ega odavalt midagi ei müüda ja niisama käest ära ei anta. Kui ikkagi head hinda ei saa, siis müüa ei saa. Aga tuleb lisada, et halbadel aegadel tehakse ka hädaotsuseid ja kui ikkagi on tõeline rahahäda, nagu riigil praegu selgelt on, siis ei saa ka loota väga suurt tulu kinnisvaralt. Kindlasti on see optimeerimisülesanne. Tuleb võimalikult kallilt müüa, aga kui ikkagi raha ei ole, siis tuleb ka müükide peale mõelda. Kahjuks selles eelarves on müükide osa väga suur, mis näitab, et aasta keskel ei ole valitsusasutused osutunud küllalt paindlikuks oma kulude kokkuhoidmisel.

Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Avame nüüd läbirääkimised. Esimeseks kutsun kõnepulti Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja Marek Strandbergi. Kaheksa minutit, palun!

Majandusprognoosidega on tõepoolest selline lugu, et ega me ju ei tea, mis meid ees ootab. Kui me väga täpselt teaksime, mis meid ees ootab, ei istuks rahandusminister Rahandusministeeriumis, vaid kusagil börsimaaklerite hulgas jne. Aga mida me võime öelda, on see, et kui meil pole teadmisi, ja majanduse edasise käekäigu kohta on neid loomulikult väga vähe, on põhjust lähtuda ühest universaalsest põhimõttest, mille nimi on ettevaatuspõhimõte.
Ja üks on väga selge – kui me ei tee mitte mingisuguseid muudatusi oma majanduskeskkonnas, siis majanduskeskkond oma loomupärase inertsi tõttu jätkab arengut täpselt samasuguses suunas, täpselt samasugustel põhimõtetel, nagu ta seda on siiamaani teinud. Eeldada, et toimub mingi suunamuutus, saab vaid siis, kui on rakendatud mingit jõudu. Vastupidisel juhul toimivad kõik võimalikud protsessid oma inertsist lähtuvalt. See on baasteadmine, mis kehtib nii luulelisemates kui vähem luulelisemates mõtlemis- ja tegutsemisvaldkondades.
Täna me oleme mõnes mõttes jätmas sellist, ütleme, üliõpilase muljet, kes mingisuguses füüsikapraktikumis üritab õppejõu silmist välja lugeda, millist mõõtmistulemust too ootab. See suurepärane väljaöeldud 3,7% rahandusministri poolt on väga julge väljaütlemine. Selles mõttes, et see tähendab märkimisväärset majanduse kasvamist ju kolmandas ja neljandas kvartalis, kui me kogeme seda, et majandusega teises kvartalis ei ole märkimisväärselt mitte midagi muud juhtunud. Sellest tulenevalt on meil võimalus oodata ära reaalsed majanduse mõõtmistulemused ja mitte väga kiirustada selle eelarvega, et mitte jääda piinlikku olukorda ja tõdeda, et see 3,7% oli soovmõtlemine, mitte tegelik mõõtmine ja tegelikele oludele toetumine. Olgem ausad, 0,4%-line majanduskasv 2008. aasta esimeses kvartalis, ja seda mitte 2007. aasta kolmanda kvartaliga võrreldes, vaid 2007. aasta esimese kvartaliga võrreldes, on väga tagasihoidlik. See näitab tegelikult seda, et peamiselt üleilmsed turujõud ja ka paljud meie enda tegematajätmised on viinud majanduse sellisesse suunda, millest väljaaitamiseks tuleb kasutada tunduvalt rohkem läbimõeldud ja tunduvalt sügavamaid toiminguid, kui seda praegu on tehtud. Olime juba 2008. aasta eelarve kaitsmisel siin Riigikogus 2007. aasta lõpu poole veendunud, et üks suuremaid möödalaskmisi, mis eelarve prognoosimisel tehtud on, on asjaolu, et selle eelarve energiamahukust ja ressursimahukust ei ole adekvaatselt hinnatud. Ma arvan, et ma ei tee kellelegi liiga, kui ütlen, et tegelikult meil puudub Eestis piisav võimekus omaenda oludest ja omaenda teadmistest lähtuvalt meie ettevõtluskeskkonnas toimuvat ja meie majanduses toimuvat prognoosida täpsemalt ja korrektsemalt, kui seda seni on tehtud.
See, et senised prognoosid on läinud suuna mõttes enam-vähem täkkesse, tuleneb lihtsast asjaolust – üleilmne mõju ja majanduse inerts on andnud meile selle võimaluse. 2008. aasta eelarve parandused või üldse tegevus, mida riigis tuleks edendada, peaks olema suunatud eelkõige majanduse elavdamisele ning energia- ja ressursikulutuste mõistlikule vähendamisele nii 2008., 2009. kui tõenäoliselt kõigil järgnevatel kümnetel aastatel. See on üks kindel viis, millega majanduse sõltuvust paljudest välismuutustest kindlasti vähendada.
Me oleme paraku maha maganud või maha magamas ühte olulist majanduse elavdamise viisi, mida on kasutatud väga üksluiselt, ja see ei ole mitte midagi muud kui seesama süsihappegaasi või kasvuhoonegaaside kaubandus, mida on praegu Eestis pruugitud vaid selleks, et üks energiamonopol, nimelt Eesti Energia, saaks teenida märkimisväärseid kasumeid, mis on kulutatud mitte energia tõhususe või energiasüsteemide varustuskindluse suurendamisele, vaid lihtsalt riigisektori kulutuste katmisele, kuna suurem osa sellest müügist saadud rahast on teadupoolest dividendidena riigi poolt välja võetud.
Eelnõu, millega täna anti kingitusena ühele ettevõttele ei rohkem ega vähem kui umbes 600 miljonit krooni kasumit, on ilmekas näide sellest, millisel pinnapealsel moel me suudame ringi käia oma loodusvaradega. Ehk tegelikult me oleme täna olukorras, kus ka ettepandud riigi lisaeelarve eelnõu ei elavda mitte mingit moodi ettevõtluskeskkonda, ei suurenda majanduse enda mahtu ega vähenda kõige riskantsemat kulutust ehk energiakulutust ühiskonnas, vaid lähtub tegelikult soovunelmalisest lootusest, et mingeid muudatusi tegemata hakkab majandus, kui mitte juba, siis kindlasti kolmandas kvartalis ühtäkki, ilma ühegi välise jõuta, kasvama. Selle tulemusena oleme olukorras, kus samasuguseid rehkendusi peame tõenäoliselt hakkama tegema juba septembris – veel midagi üle vaatama. Ehk tegelikult oleks mõistlik ära oodata see hetk, kui meil on olemas teise kvartali majandustulemused, alustada võimalikult laial alusel diskussiooni selle üle, millisel moel olemasolevate vahenditega majandust elavdada, kuidas panna meie looduskapital parimal moel toimima majanduse ja inimeste heaolu huvides ning toimida läbimõeldumalt ja katsuda lahti saada sellest paanikahoost, mis täna on eelarve paikajaid tabanud. Aitäh!

Tänan, kolleeg Marek Strandberg! Palun nüüd, kolleeg Tarmo Mänd Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Tänaseks on jutud ajaloolise ülejäägiga eelarvest minevik ja valitsus seisab tõsise probleemi ees, kuidas eelarvepoliitikat taas reaalseks muuta ja tasakaalustada riigieelarve. Hiljaaegu teatas peaminister siinsamas saalis, et eelarve võttis vastu Riigikogu, st tema jaoks on justkui tekkinud olukorras süüdlased olemas – kogu see saal, kes me siin ühtekokku kuulume. Ma ei saa selle väitega kuidagiviisi nõustuda ja tuletan meelde, et ei Rahvaliit ega Keskerakond ei toetanud 2008. aasta eelarve vastuvõtmist, seetõttu me räägime ikkagi koalitsiooni vastutusest selles küsimuses. Kõlab ka retoorika, et kõiges on süüdi maailmamajanduse langus. Juhin tähelepanu sellele, et eelarve menetlemise käigus juhtisime me korduvalt tähelepanu ebareaalsele majanduskasvu prognoosile, millele toetus valitsus ja hilisemalt ka valitsuskoalitsioon, mis oli aga meie arvates põhjendatud ülemäärastest, ülikõrgetest valimislubadustest. Rääkisime ka sellest, et kaks aastat varem kehtestatud aktsiisid loovad Eestis erandliku olukorra, mis tegelikult valitsuse tahtel on tekitanud ja suurendanud Eestis inflatsiooni, mida nüüd ei suudeta ohjeldada. Aga valimislubadustele oli vaja katet ja nii sündiski see eelarve, mille kasvuks oli 26%.
Praeguseks on rahvas tunda saanud selle majanduspoliitika ekslikkust ja tema rasket koormat, hinnaralli jätkub, hoiused kaotavad oma väärtust. Ma pean kahetsusega mainima, et rahandusminister oli siin oma 3,7%‑ga lisaeelarve prognoosi suhtes ülioptimistlik, kui viimane ametlik teade oli, et kasvuks on jäänud veel vaid 0,4 ja eksperdid räägivad ka päris seiskumisest või veelgi hullemast. Ma julgen väita, et arvestuslik eelarve puudujääk on sellest, mida me täna räägime, märksa suurem, kui võimaldab seda lisaeelarve. Kus on siis väljapääs ja millele loodab valitsus? Ma arvan, et jumalale siin loota ei tasu, sest ega jumal valskust ei toeta, tähendab, tuleks ise hakkama saada, aga selged valitsuse plaanid ei ole ja see pikk küsimusteralli siin sellele vastust minule ja tõenäoliselt ka paljudele teistele igal juhul küll ei andnud. Tänaseks on teada, et koalitsiooni krokodill juba närib, aga närida saab ta ainult oma sabaotsa ja need on need tühjad valimislubadused. Kas loodetakse aktsiisidele? Kütus kallineb, tarbimismaksud suurenevad. 1. juulist laekub uus aktsiis, s.o 20% alkoholile, ja need kuuldused, et käibemaksu ehk tarbimismaksu veelgi suurendatakse – kas need on lahendused? Aga see ei ole opositsiooni küsimus, see on valitsuse küsimus leida asjale lahendus.
Rahandusminister tunnistas tõepoolest rahanduskomisjonis, et 3,2 miljardit kärpeid ei ole piisav, ta tunnistas ka seda, et see on tulnud kolme esimese kuu laekumise pinnalt, ja möönis, et ta teist korda selle ministrite vastusurve seisus enam kärpeid teha ei tahaks. See jutt oli rahanduskomisjoni ruumes. Peaminister Ansip teatas siinsamas saalis minu küsimusele vastates, et 3,2 miljardisest kärpest tõenäoliselt ei piisa, ja ei välistanud, et tuleb teha teine lisaeelarve. Viidates seejuures rahandusministri jonnakusele, möönis ta, et oleks õige olnud kulud külmutada, mitte tegelda praegu miinuseelarvega. Ka see on sündinud fakt siinsamas saalis, poliitika on juba kord selline. See kõik näitab, et valitsus tegelikult ei suuda minu arvates olukorda adekvaatselt hinnata, koalitsioonis on tunda siiski vastasseisu, kriisi hõngu selles küsimuses. Ma olen kaugel sellest, et süüdistada selles täna ainuüksi rahandusministrit, aga kõik viitab selles suunas, et lõpuks sealt see süüdlane leitakse. Koalitsioonis ei ole võimalik tõestada, et opositsioon on selles süüdi, pole lihtsalt võimalik.
Aga ma juhiksin ühele asjale tähelepanu. Iseendale valetamine ehk olukorra ilustamine on teatavasti psühholoogiline probleem. Kui valitsus endale seda lubab, siis ma küll väga tahaksin, et Riigikogu seda endale ei lubaks.
Täna arutlusel olev miinuseelarve tõenäoliselt ei suuda riigieelarvet tasakaalustada, ta on lihtsalt ebapiisav. Ettekandes märkis minister, et kärped ei puuduta inimest ega arengut. Ma ütleksin pehmelt, et see on eksitav, kui mitte vale. Ta just seda puudutabki. Kui me vaatame, millest see 3,2 miljardit koosneb, siis investeeringuid vähendatakse 683 miljonit, eraldisi vähendatakse – see on suunatud põhiliselt inimestele – 2,2 miljardit ja tegevuskulusid suutis valitsus kokku hoida ainult 177 miljonit. Tähendab, see ei ole see, mida tegelikult oodati, et eelarve tasakaalu viia. See tähendab, pole kärbitud valitsemiskulusid, kärped on tehtud kulutuste arvel, mis on suunatud just nimelt inimestele ja arengule. See on ikka arvude keeles küll päris selge. Miks peaks rahvas praegu sellises olukorras usaldama seda valitsust, kellel puudub ju tegelikult reaalne tegevusprogramm majanduse ergutamiseks, inflatsiooni ohjeldamiseks. Uus RES, mida meil on nüüd olnud võimalik lugeda, väärib omaette kõnet. Temast on saanud väga üldsõnaline ja peaaegu sisutu dokument. Tähendab, kui krokodill lõpetab töö, saab see kindlasti uue näo, aga mitte enne. Eelarvet saab tasakaalu viia vaid reaalselt kulusid vähendades ja tulusid suurendades, mida mina küll ka valitsuselt ootan.
Kõike eeltoodut arvestades teen Rahvaliidu fraktsiooni nimel ettepaneku lisaeelarve eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Palun nüüd, kolleeg Vilja Savisaar Keskerakonna fraktsiooni esindajana! Kaheksa minutit.

Proua esimees! Head kolleegid! 26. septembril 2007. aastal ehk siis kaheksa kuud tagasi andis peaminister Ansip üle selle aasta eelarve, sõnades, et Eesti majanduse tegelik olukord ei anna mingisugust põhjust arvata, et ülisuure kasvuga eelarve puhul peaks tekkima võimalus, et see täis ei laeku. Minu vastus peaministrile selsamal päeval oli järgmine: "Eelarve tulude pool on selgelt ülepaisutatud, tuleva aasta majanduskasvu nähakse pigem soovunelmana kui realistlikuna".
Täna olemegi olukorras, kus on selgelt näha, et praegune negatiivne lisaeelarve, mis peaks vähendama riigieelarve kulusid 3,2 miljardi krooni võrra, ei ole kaugeltki mitte piisav. See seab kahtluse alla meie valitsuse pädevuse ja Rahandusministeeriumi analüüsivõime. Kuidas on võimalik, et Rahandusministeerium eksib järjekindlalt majandusanalüüsidega? Juba eelarve menetlemise ajal andsid Eesti Pank, Danske Bank ja SEB Ühispank teada, et eelarve aluseks olevad prognoosid on selgelt ülioptimistlikud ning selline loodetud majanduskasv ehk siis 7,5% ei tule kunagi täis.
Menetlemise käigus küll vähendati majanduskasvu prognoosi, kuid eelarve maht jäi samaks. Seetõttu ei ole meie küll kindlad, et käesoleva negatiivse eelarve prognoosid on õiged ja antud eelarve kärped piisavad.
Keskerakond leiab, et praeguses majanduslanguses ei tohi valitsus kindlasti majandust omakorda veel rohkem jahutada, vaid kõik kohalikud investeeringud tuleb ellu viia ning seeläbi Eesti majandust elavdada. On mõeldamatu, et hoitakse kokku infrastruktuuri ja kohalike objektide arvel. Kui investeeringute pealt on vaja kokku hoida, siis tuleks hoopis vähendada Eestist väljaminevaid investeeringuid, nagu välissaatkonnahoonete ostmine ja renoveerimine. Praegu on käimas Riigimetsa Majandamise Keskuse reform, mis näeb ette riigile täiendavate vahendite loomist raiemahtude suurendamise ja riigimetsa müümise teel. Kummastav on ka soov paisata riigiettevõtted börsile, mis on hetkel langusfaasis ning kuhu ei ole otstarbekas praegu siseneda. Siiani ei ole avalikkusele teada antud, kuhu ja mis otstarbel eelnimetatud plaanitud laekumised kulutatakse. Samuti on mõeldamatu ja arusaamatu, kui mitte öelda lauslollus, hakata praegu kinnisvaraturu peatselt kätte jõudvas madalseisus müüma riigi kinnisvara. Tekib küsimus, kas riigi eesmärk on müüa võimalikult odavalt? Riigil on ju praegu tegelikult raha hädasti vaja.
Selles olukorras tekib tõsine kahtlus, kelle heaks meie valitsus töötab? Rahva ja riigi heaks? Tundub, et mitte. Pigem käputäie inimeste heaks, kellele tahetakse kõik atraktiivsed ja kasulikud riigivarad odavalt maha parseldada. Arusaamatu on ka peaministri nägemus. Tema arvates pole riigile vaja transiiti, metsi, kinnisvara, ettevõtteid. Vaja on vaid madalat tulumaksu ning kõrget käibemaksu, mis suurendavad majanduslikku ebavõrdsust veelgi. Viimasel ajal on peaminister sattunud ka omaenda toetajate – suurettevõtete – kriitika alla, kuna tema väljaütlemised ja otsused on ilmselgelt Eesti riigile ja selle majandusele kahjulikud. Lisaks väärib märkimist, et riigil on hulganisti rahalisi reserve, mis praegusel hetkel teenivad riigile minimaalset kasu ja kohati isegi kahju. Samuti makstakse pankadele ja fondidele märkimisväärselt suuri summasid riigi rahareservide investeeringute haldamise eest. Näitena võib tuua töötukassa, mis mullu teenis peaaegu 0% kasumit ja mille haldamise eest maksti 1,5 miljonit krooni. Kas ei oleks otstarbekas ka need reservid üle vaadata?
Järgmisena väärib märkimist, et riik plaanib vähendada lasteaedade programmi rahastamist 75 miljoni krooni võrra olukorras, kus üle riigi on lasteaedade järjekorras üle 30 000 lapse. Käesoleva aasta 1. mai  infotunnis ütles peaminister, et negatiivne lisaeelarve on tehtud lähtudes Rahandusministeeriumi kevadprognoosist. Ent samas tõdeb ta, et ei ole kindel, kas see on piisav ja kas see jääb ainsaks negatiivseks eelarveks sel aastal. Nõustume peaministriga, et sellist negatiivset eelarvet, mis ei anna kindlustunnet peaministrile, ministeeriumidele, kohalikele omavalitsustele ega rahvale, ei ole aus ega õiglane Eesti riigi suhtes edasi menetleda ning seetõttu ei toeta Keskerakonna fraktsioon selle lisaeelarve edasist menetlemist ja teeme ettepaneku seaduseelnõu 273 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Kolleeg Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindajana – kiired näpud, palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Palun, juhul kui ma hoogu lähen, kaheksa minutit!

Kaheksa minutit. Palun!

Aga tegelikult, kuulanud siin küsimusi ja seda retoorikat, mis on olnud lisaeelarve teemal, pean vajalikuks mõned mõtted teile siiski öelda. Ma ei mäleta, et üle mitme aasta oleks rahanduskomisjon niivõrd tõsiselt tegelnud teemaga, kuidas me Eestis oskame oma majanduse tulevikku prognoosida. Sel aastal me sellega tegelesime nii Rahandusministeeriumis kui Eesti Pangas. Tegime seda koos ühiselt ja sõbralikult. Opositsiooni- ja koalitsioonisaadikud ründasid üksmeelselt analüütikuid, et kuidas siis ikka niimoodi, et teie toote meie ette numbrid, mida keegi hiljem muutma peab. Kõigist nendest probleemidest kokkuvõtvalt mina siiski hindan seda lähenemist, et poliitikud ei muuda analüütikute prognoose. Ma saan aru, et see võib olla ükskord keerulisem, teinekord võib-olla mitte, aga analüütikutele oma õigus peab jääma. Ma tahan teie tähelepanu juhtida sellele, et kui te võrdlete näiteks kahe Eesti autoriteetse majandusprognoosidega tegeleva suuruse, see on siis Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga andmeid, siis pange tähele, et seal on kõigepealt vahe selles, mis ajal seda tehakse. Ehk teisisõnu, üks teeb ühel ajal ja teine natuke teisel ajal. On ajaline nihe ja teisest küljest on ka selge, et nendel prognoosijatel on oma lähenemises või metoodikas, ükskõik, kuidas me seda nimetame, oma erinevused. Erinevused on majanduskasvus ja inflatsioonis. Ja nii huvitav kui see ka ei ole, kui vaadata aastaid mitme aasta jooksul, siis riigi tulude-kulude seisukohalt annab see ikkagi ühe tulemuse. Aga niipalju prognoosidest.
Teine küsimus, mis on tekkinud seoses lisaeelarvega, on see, et kas on õige aeg ja kuidas. Mina usun küll, et riigieelarve baasseaduse need sätted, mis räägivad rahandusministri õigusest teha olukorras, kus kulud ületavad tulusid, teatud piiranguid, on õiged. Aga nendel on üks häda. Nad ei kehti selles olukorras. Ehk teisisõnu selle kärpe mahu juures, mida me praegu teeme, ei ole see reaalne. Siin on vaja hoopis teisi otsuseid, kaasa arvatud Riigikogu otsuseid lisaeelarve tegemiseks. Kuigi seadus ei anna numbrilist piiri, millal kuhu maani ministril on õigus teha, kuhu maani mitte, on praegune olukord täiesti selge, et see on Riigikogu otsustamise aeg. Nüüd jääb meil kõigil ennustada, kas miinus võib olla suurem, kui ta on. Maikuu näitab, et võib-olla sellest lisaeelarvest piisab. Mis võib veel mööda minna? Jah, võib tõesti mööda minna, et kui maailma kõigi aegade kõige parema rahandusministri allkirjastatud paberite alusel Eesti riik peab maksma pool miljardit krooni, võib sellel aastal riigi kulu olla suurem. See on asi, mis võib minna mööda. Mina ei oska ennustada, mismoodi maksuamet hakkab käituma ja mis otsuseid langetatakse. Aga see on selge risk. Kõige toredam tehtud ettepanek on – kõigepealt tahan ma kiita opositsiooni, nii nagu alati, et vähemalt on ärgatud –, aga kõige vahvam mõte on siin see, et lisaeelarve tuleb tagasi lükata, kuna kärbe on liiga väike. Samal ajal, kui küsimusi kuulata, siis võis aru saada, miks seda kärbet tehakse. Tahaks nii konstruktiivsuse mõttes, et asi oleks loogiline. Kogu selle lisaeelarve tegemise algusest peale oleme kuulnud seda, milliseid kulutusi raskel ajal ei tohi vähendada. Ma pean ütlema, et valdavalt on kõigil, nii küsijatel kui arvamusartiklite kirjutajatel tuline õigus, et investeeringute vähenemine raskel ajal on halb. Haridusele ja innovatsioonile minevate kulutuste vähenemine on halb, sisejulgeolekule minevate kulutuste vähenemine on halb. Kinnisvaramüük sellel ajal on halb, pole õieti mõtet müüa. Tegelikult tahaks uskuda, et võib-olla leidub mingi niisugune tarkpea, kes kirjutaks, milliseid kulutusi on vaja raskel ajal vähendada. Sellist julgust ma opositsioonilt ei loodagi, aga koalitsioon võiks küll vähemalt selleteemalised kirjutised ja sõnavõtud lõpetada ja pöörduda selle poole, milliseid kulutusi vähendada võiks, see oleks palju konstruktiivsem. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Eiki Nestor! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Kuna Riigikogu juhatusele on nii Eestimaa Rahvaliidu fraktsioonilt kui ka Eesti Keskerakonna fraktsioonilt tulnud soov riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 273 esimesel lugemisel tagasi lükata, siis tuleb meil see läbi hääletada.
Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku riigi 2008. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 273 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 32 Riigikogu liiget, vastu oli 52, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Määran eelnõu 273 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 6. juuni kell 12. Eelnõu 273 esimene lugemine on lõpetatud.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu esimest lugemist. Ma palun ettekandjaks keskkonnaminister Jaanus Tamkivi!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seadus, mille muutmise peamine eesmärk on harmoneerida seaduse tekst Euroopa Liidu õigusaktidega. Eelnõu sätestab erinevad riiklikud abinõud põllumajandusturu tasakaalustatud arenguks, tarbija varustamiseks kvaliteetse toiduga, põllumajandustoodete tasuvaks tootmiseks ja maapiirkonna majandustegevuse arendamiseks. Nagu öeldud, on suur osa muudatusi tingitud vajadusest viia kehtiv seadus kooskõlla ühenduse õigusega, see tähendab, et toetuste andmisel tuleb järgida Euroopa Komisjoni sätestatud riigiabi reegleid. Riigiabiks loetakse riigi vahenditest otseselt või kaudselt ükskõik missugusel kujul antavat soodustust, mis soosib mõnda ettevõtjat või soodustab mingite kaupade tootmist või müüki ning mis moonutab või võib moonutada konkurentsi. Riigiabiks võib lugeda erinevaid toetusi, sooduslaene, tagatisi, maksusoodustusi ja muus vormis antavat abi. Konkurentsipoliitika regulatsioon on Euroopa Komisjoni ainupädevuses ja vastavad õigusaktid on Eestile otsekohalduvad alates 1. maist 2007, mil olemasolevad riigiabi meetmed tuli viia vastavusse Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Eelnõus sätestatakse analoogselt konkurentsiseadusega riigiabi peatükiga, milliseid ühenduse õigusakte tuleb põllumajandusliku riigiabi andmisel järgida ja millised on protseduurireeglid Euroopa Komisjoniga suhtlemisel. Üldreegli kohaselt ei tohi riigiabi anda enne, kui Euroopa Komisjon on riigiabi teatise heaks kiitnud. Erandina saab lihtsustatud korras abi anda, kui see vastab põllumajanduse grupierandi määrusele, mille alusel tuleb kümme tööpäeva enne abikava jõustumist esitada grupierandi teatis, mida komisjon sisuliselt ei menetle, vaid avaldab Euroopa Liidu Teatajas. Uuendusena tuleb Euroopa Komisjoniga suhelda ainult elektroonselt, kasutades selleks väljatöötatud veebirakendust. Kui abi antakse põllumajandustootjale vastavalt ühenduse riigiabisuuniste kohta põllumajandus- ja metsandussektoris, siis esitatakse riigiabi teatis ehk loa taotlus Euroopa Komisjonile Põllumajandusministeeriumi kaudu. Kui aga abi antakse töötlejatele, turustajatele või muuks majandustegevuseks ja see ei vasta põllumajanduse riigiabi õigusaktidele, siis esitatakse taotlus vastavalt konkurentsiseadusele Rahandusministeeriumi kaudu. Vastavalt sellele jaotusele tuleb riigiabi teatis maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse alusel ja korras Põllumajandusministeeriumi kaudu esitada ka juhul, kui soovitakse anda abi metsade säilitamiseks ja nende seisundi parandamiseks ning metsade ökoloogilise, kaitse‑ ja puhkefunktsiooni edendamiseks. Käesolevas seaduseelnõus metsandusele antavat abi ei sätestata, kuid siin sätestatakse riigiabi teatise esitamise kord, kui abi antakse kooskõlas ühenduse suunistega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsamajandussektoris aastateks 2007–2013. Kui aga soovitakse anda abi majandussektorile majandustegevuse arendamiseks üldiste konkurentsireeglite alusel, esitatakse riigiabi teatis konkurentsiseaduse alusel ja korras Rahandusministeeriumi kaudu. Sarnane tööjaotus on ka Euroopa Komisjoni direktoraatides, kus teatisi menetlevad vastavalt põllumajanduse ja konkurentsi peadirektoraat.
Eelnõus sätestatakse lisaks riigiabi andmisele ka vähese tähtsusega abi andmise kord. Vähese tähtsusega on abi, mida oma väikese mahu tõttu ei loeta konkurentsi moonutavaks ja seetõttu ei ole tegemist riigiabiga. Seega, enne vähese tähtsusega abi andmist ei pea Euroopa Komisjonile riigiabi teatist esitama. Küll aga tuleb järgida vähese tähtsusega abi ülemmäärasid, mis on põllumajandustootjale kolme majandusaasta kohta 7500 eurot, samuti on kehtestatud piirmäär Eesti riigile kolmeks aastaks, mis on 3 500 000 eurot.
Riigiabi võivad käesoleva eelnõu alusel anda Põllumajandusministeerium, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Maaelu Edendamise Sihtasutus. Sihtasutus võib lisaks toetustele anda ka laene, tagatisi ja muus vormis abi nii põllumajandustootjatele kui ka töötlejatele ja turustajatele ning muudele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele.
Erinevalt kehtivast seadusest ei ole eelnõus kõiki Põllumajandusministeeriumi antavate toetuste summasid loetletud, vaid on sätestatud, mida peab sisaldama toetuse rakendamiseks väljatöötatav põllumajandusministri määrus. Kehtiva seaduse rakendamine on näidanud, et toetuste tingimused võivad muutuda nii turukonjunktuuri kui ka Euroopa Liidu õigusaktide muutmisest tingituna või sõltuvalt riigieelarve vahendite olemasolust. Eelnõus on toodud võimalike toetuste mitteammendav loetelu, kuid põllumajandusminister saab lisaks neile kehtestada ka täiendavaid abimeetmeid. Põllumajandusminister otsustab iga aasta alguses, milliseid toetusi sel eelarveaastal rakendatakse.
Eelnõus sätestatakse endiselt praktikatoetuste andmise kord, mis ei ole võrreldes kehtiva seadusega muutunud. Praktikatoetust ei loeta riigiabiks, kuna sellega ei kaasne konkurentsi moonutamise oht. Praktikatoetust saab praktika korraldaja praktika juhendamise eest ja selle eesmärk on tõsta õpilaste praktiliste teadmiste taset ja valmistada noori ette tööturul konkureerimiseks.
Samuti on kehtivast seadusest üle võetud põllumajandustoodete koostisosade ja kvaliteedi määramise ning kvaliteediklasside nõuded. Kvaliteediklassi nõuete eesmärk on eelkõige põllumajandustoodete töötlejast ja tootjast sõltumatu ühtse kvaliteedikontrollisüsteemi loomine ja säilitamine põllumajandustoodete kvaliteedi tagamiseks ja parandamiseks.
Riikliku järelevalve osas on Justiitsministeeriumi ettepanekul eelnõusse täiendusena toodud sunniraha rakendamise võimalus, ülemmääraga 10 000 krooni, juhuks kui isik jätab rakendamata tuulekaera tõrjeabinõud. Vastutuse sätete kohta eelnõus muudatusi toodud ei ole.
Toetuste tagasinõudmise üldpõhimõtted ei erine üldiselt kehtivast seadusest, küll aga on PRIA ja sihtasutuse tagasinõudmise sätteid. Muudetud on intressi arvestamise korda. Eelnõu kohaselt arvestatakse intressi alates ajast, mil isik saab kätte toetuse tagasinõudmise otsuse. Kehtiva seaduse kohaselt hakatakse intressi arvestama ajast, mil isikule abi anti. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi aruandluse osas on tehtud mõningad täiendused. Kord aastas, juuni lõpuks peab Põllumajandusministeerium esitama Euroopa Komisjonile aruande, kui palju on Eestis põllumajandustootjatele toetusi antud ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on välja töötanud põllumajandusliku vähese tähtsusega abi registri, mille abil on võimalik jälgida nii riigi‑ kui ka tootjapõhiseid ülemmäärasid. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, lugupeetud keskkonnaminister! Kas on küsimusi ettekandjale? Palun, kolleeg Väino Linde!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Esmalt tänan põhjaliku ja konkreetse ettekande eest! Aga küsin, kuivõrd on selle eelnõu asjaoludega seotud just nimelt Keskkonnaministeerium?

Aitäh selle küsimuse eest! Keskkonnaministeerium on selle seaduseelnõuga seotud niipalju, et keskkonnaminister asendab põllumajandusministrit juhul, kui põllumajandusminister ei viibi Eesti Vabariigis.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Veel kord suur tänu, härra minister! Palun ettekandjaks kõnepulti maaelukomisjoni aseesimehe kolleeg Aleksei Lotmani!

Austatud proua Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Nagu te äsja kuulsite, on meil menetluses maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu, mille tingis vajadus harmoneerida meie riigiabi reegleid muutunud reeglitega Euroopa Liidus, sest nagu me loodetavasti kõik teame, on meil ühine põllumajanduspoliitika ja ka oma riigiabi reeglid peame hoidma vastavuses sellega, millised kehtivad kogu ühenduses. Sellest tingituna ongi selle seadusega natuke kiire – mitte küll väga, sest ühtegi rikkumismenetlust meil veel kaelas ei ole.
Niisiis arutas maaelukomisjon seda eelnõu kahel korral. Esmalt teisipäeval, 20. mail, kui koosolekut juhatas komisjoni esimees Kalev Kotkas, protokollis konsultant Jaanika Lokk ja osa võtsid kolleegid komisjoni liikmed Rein Aidma, Kaia Iva, Heimar Lenk, Leino Mägi, Arvo Sarapuu ja Imre Sooäär ning komisjoni nõunikud Merle Kruusimägi ja Ülle Särgava. Esmalt lepiti kokku, et eelnõu sisuline arutelu toimub järgmisel nädalal ehk siis 2. juunil, kuid samas, seoses sellega, et asjaga on mõnevõrra kiire, otsustati juba ära, et eelnõu saadetakse esimesele lugemisele tänasel kuupäeval ja tehakse täiskogule ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada. See otsus oli konsensusega.
Teine otsus oli teha ettepanek määrata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 9. juuni k.a kell kuus – samuti konsensusega, nagu meil komisjonis kombeks on.
Ja kolmandaks, määrata eelnõu komisjonipoolseks ettekandjaks maaelukomisjoni aseesimees Aleksei Lotman – samuti konsensusega, ja kui te jälgisite seda ettekannet, siis ka tagaselja, kuivõrd mina olin sel ajal hoopiski Rootsis ühel seminaril. Põhjus, miks selline otsus langes, oli see, et osa headest kolleegidest, eriti meie komisjoni esimees Kalev Kotkas, oli planeerinud järgmise istungi ajal olla Sloveenias.
Niisiis, sisuliselt arutasime me seda esmaspäeval, 2. juunil, kui juhatas oma aseesimehe ameti tõttu teie alandlik teener, protokollis samuti Jaanika Lokk ja võtsid osa Rein Aidma, Kaia Iva, Heimar Lenk ning komisjoni töötajatest Merle Kruusimägi ja Ülle Särgava. Juurde olid kutsutud Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler Andres Oopkaup ja põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik, kes andsid meile üsna põhjaliku ülevaate sellest, miks see seadus on vajalik ja mida ta meile kaasa toob.
Küsimustest. Kolleeg Rein Aidma küsis, kui kiire on see protseduur, kui Eesti riik küsib Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba – kui kiiresti peab komisjon vastama. Ministeeriumi esindajad vastasid, et vastuse tähtajad on sätestatud määruses ja see sõltub toetuse liigist. Põhimõtteliselt, kui komisjon ei reageeri Eesti-poolsele meeldetuletusele, siis 15 päeva pärast meeldetuletust.
Samuti arutati, kui reaalne on see valitsuse soov, et seadus jõustuks 1. juulil, ja leiti, et see väga reaalne ikka ei ole, kuigi ka ehk mitte päris võimatu. Minu täpsustavale küsimusele, kui kiire sellega on ehk kas meil siis on juba rikkumismenetlus, selgus, et rikkumismenetlust meil kaelas ei ole. Nii et kiire on, aga mõõdukalt.
Samuti piinasin ma häid kolleege Põllumajandusministeeriumist küsimusega, miks meil üldse on vaja praegu sellist seadust, kui tegelikult reguleeritakse valdkonda Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega, mispeale Andres Oopkaup juhtis tähelepanu sellele, et nimetatud määrused ei sätesta protseduuri siseriiklikuks riigiabi menetlemiseks ja seega vajadus meie siseriikliku seaduse järgi on siiski täiesti olemas, milles tal oli ka tuline õigus.
Samuti küsisin ma auväärt ministeeriumiametnike käest, mis muutub põllumehe jaoks ja teatud määral ka ministeeriumi haldusala ametnike jaoks, mille peale sain vastuseks, et ei muutu suurt midagi ja seega mingit suurt ümberharjumist põllumehele seaduse muutus ei too, mis on igati teretulnud.
Pikemat diskussiooni põhjustas see küsimus, mis natuke haakub nüüd juba meie seast lahkunud, ma mõtlen kahel jalal lahkunud, kolleeg Väino Linde küsimusega – nimelt mil määral see seondub Keskkonnaministeeriumi haldusalaga. Nimelt juhtisin ma Põllumajandusministeeriumi ametnike tähelepanu sellele, et aeg-ajalt on olnud vaidlusi looduskaitsjate ehk siis Keskkonnaministeeriumi haldusala töötajate ja PRIA ning teiste Põllumajandusministeeriumi haldusala töötajate vahel, kas loodushoiutööd ja toetused, mida on tellitud keskkonnaeelarvest, kuuluvad riigiabi alla põllumajanduspoliitika või üldse riigiabi reeglite mõttes, sest seda on vahetevahel looduskaitsjatele ette heidetud, et tegemist olevat justkui Euroopa Liidu mõistes ebaseadusliku toetusega. Kui me nüüd loeme seda eelnõu, mis praegu meie ees on, siis sedasorti toetused ei ole selle eelnõu objekt. Me arutlesime sel teemal päris pikalt ja ma sain lõpuks isegi Põllumajandusministeeriumist pikema kirjaliku vastuse. Vastuse sisu oli lühidalt kokku võttes see, et eks see ole Keskkonnaministeeriumi vastutus, kas see asi on riigiabi objekt või ei ole. Niisiis kokku võttes, pärast sellist arutelu leidis komisjon, et 20. mai komisjoni otsused on kõik jõus ehk siis – ma ei hakka neid teile üle kordama – põhimõtteliselt me soovitame Riigikogul see seadus vastu võtta. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Aleksei Lotman! Palun, kas on küsimusi ettekandjale? Küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide volitatud esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. juuni kell 18. Eelnõu 275 esimene lugemine on lõpetatud.

Meie viimane päevakorrapunkt on keskkonnakomisjoni algatatud keskkonnatasude seaduse §-de 16 ja 19 muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Ettekandjaks on juba kohale tulnud keskkonnakomisjoni esimees kolleeg Marko Pomerants. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjon jõudis oma 19. mai istungil lisaks maapõueküsimustele pühenduda ka keskkonnatasudele ja keskkonnatasude seaduse §‑de 16 ja 19 muutmise vajadusele. Tegemist on küll väga napisõnalise seadusega, mis on saanud lehepinda, ma arvan, tähemärkides tänaseks päevaks juba rohkem, kui saab võib-olla äsja läbitud lisaeelarve lugemine. See puudutab põllumajanduses paiksetest reostusallikatest lenduvate orgaaniliste ühendite hulgas ka metaaniheitme maksustamist. Ükski Euroopa liikmesriik peale Eesti ei ole sellist asja plaaninud ette võtta ja et Eesti põllumehed saaksid tunda ennast sama hästi kui nende kolleegid Sloveenias, Leedus või miks mitte ka näiteks Slovakkias, on need muudatused vajalikud. Muudatused on väga lihtsad. Kui me selle seaduseelnõu heaks kiidame, siis lenduvate orgaaniliste ühendite maksustamine küll jätkub, aga metaani nende hulka ei arvata. Mida see siis rahas tähendaks? Vastavalt kehtivale keskkonnatasude seadusele oleks 1. jaanuarist 2008 metaanitonn 906 krooni. Nii et raha pole väike, kui lehmi palju, on mure suur. Selline maksuosa jääb siis ära. Komisjon, arutamata seda, mis on asjaolud, miks selline seadus nüüd peab täna saama menetletud, võttis arvesse istuva keskkonnaministri muret, et asi peab saama jaanipäevaks korda. Kiirem tee on teha seda komisjoni algatuse kaudu. Komisjon tegi teile väga lihtsa ettepaneku: esimene lugemine kenasti lõpetada tänasel päeval ja et mitte pikalt jorutada, siis muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oleks 5. juuni kell 18. Sellega olid kõik komisjonis osalenud 10 komisjoni liiget nõus. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Teile on küsimusi. Palun, kolleeg Tõnis Kõiv!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on ju tänase keskkonnakomisjoni liige see keskkonnaminister, kelle juhtimise all praegu kehtiv seadus ette valmistati ja siia Riigikogu poole teele saadeti. Ehk kuidas see norm sinna üldse sisse tekkis, mis täna nii äkitselt kiiresti muutmist vajab? Kas komisjonis selle meile esitatud eelnõu ettevalmistamisel, läbiarutamisel tekkis ka küsimus, kuidas see tolleaegsel keskkonnaministril siis – ma mõtlen Villu Reiljanit – kahe silma vahele jäi?

Aitüma! Ütlen siiralt, et sügavat arutelu selles küsimuses ei olnud. Vaatamata sellele, mis Villu Reiljan ministrina tegi, on Riigikogu ometi ikkagi Eesti põllumeestele oma seaduse rakendusega sellise ebameeldiva üllatuse teinud, nii et ma arvan, et oluline on nüüd keskenduda vigade korrigeerimisele. Istuv keskkonnaminister on ometi vea üles leidnud – tore ju!

Palun, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh! Kas ma saan õigesti aru, et metaani aruandluses midagi ei muutu, ainult maksunduses?

Jaa, seaduseelnõu on küll väga lühike, aga ma võib-olla ühele olulisele asjale jätsin üldse tähelepanu pööramata. Seaduse jõustumine on kavandatud tagasiulatuvalt 2008. aasta 1. jaanuarist. Kuigi arvestust peetakse, raha ei pea selle eest tõepoolest välja käima.

Palun, kolleeg Kalev Kotkas!

Tänan, proua eesistuja! Austatud ettekandja! Kas teie käsutuses on ka arvutusi, kui palju teie tänuväärt algatus nüüd põllumeestele raha kätte jätab?

Tänan küsimuse eest! See suurusjärk on 5,5–6 miljonit krooni aastas ja kuna tasu määr iga aastaga tõuseks, siis ka iga aastaga jääks järjest rohkem raha kätte.

Palun, kolleeg Valdur Lahtvee!

Aitäh! Kuna keskkonnatasude eesmärk on eelkõige suunatud sellele, et ettevõtted võtaksid meetmeid heitmete vähendamiseks, sest nii nad ei pea maksma oma heitmetasusid, kui nad heitmeid vähendavad, siis küsin: kas tehti ka selliseid arvutusi või olid olemas komisjonis sellised arvutused, mis näitasid, kui palju selle meetme likvideerimisega heitmeid rohkem õhku paiskub?

Aitüma! Tõepoolest, sellist arutelu ei olnud. Aga võtame hästi lihtsa ja loogilise arutelu käigu. Ühelt poolt on juba täna siin saalis teie mainitud võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt mõistlik põllumehi võrdselt kohelda, aga teisest küljest ega see kuus miljonit krooni ei ole ka selline summa kamba peale, mis sunniks oma lehmakarja lihakombinaati viima.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, kolleeg Marko Pomerants! Tõepoolest, fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi niivõrd tähtsal teemal! Ma kutsun siia Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni esindaja kolleeg Aleksei Lotmani.

Lugupeetud proua esimees! Asi on selles, et võib-olla ma ei olekski sõna võtnud, aga kolleeg Jürgen Ligi provotseeris natuke kõrvalpingilt. Ta küsis, et kas rohelistele on metaaniküsimus tõesti ükskõik. Ega ei ole küll. Metaan on, nagu me kõik, kes me kasvuhooneefektist midagi tõsiselt teame, mõistame, oluline kasvuhoonegaas ja märksa tugevam kasvuhoonegaas kui süsihappegaas, rääkimata veeaurust, millest armastab rääkida auväärt akadeemik Lippmaa. Metaan on nendest mõlemast tunduvalt tugevam kasvuhoonegaas. Ja kuigi kolleegid akna alt, keda praegu ei ole, jõudsid ristida selle maksu lehmapeerumaksuks, ei ole tegelikult jutt mitte lehmadest vahetult tulenevast metaanist, vaid paiksest allikast ehk sõnnikuhoidlast, mis on tegelikult tänapäeva maailmas täiesti tõsiselt võetav metaaniallikas.
Aga miks rohelised on tegelikult selle asja poolt, on seesama võrdse kohtlemise asi. Me oleme ühises Euroopa turus, ühises põllumajanduspoliitikas. Kui selline maks paiksetele, suurtele sõnnikuhoidlatele tuleks üleeuroopalisena ja ühtlasi sellisena, et ta stimuleeriks abinõusid metaanilekke vältimiseks, kas siis sellisena, et sõnniku aereerimisel välditakse metaani teket, või metaan, täpsemalt metaanirikas biogaas korjatakse kokku ja kasutatakse energiaks ning nende kahe, emma-kumma meetme rakendamisel oleks loomapidaja maksust vabastatud, ja kordan – et see maks oleks üleeuroopaline –, siis me kindlasti toetaksime seda maksu.
Praegu, arvestades seda, et Eesti põllumees ja kõigi teiste nn uute liikmesriikide põllumehed nagunii saavad oluliselt madalamaid toetusi kui vanade liikmesmaade omad, pidada mingit kõrgemat maksukoormust, võrreldes märksa rohkem metaani õhku paiskavate vanade liikmesmaade põllumeestega, ei ole ilmselt otstarbekohane ja seetõttu me hetkel toetame seda eelnõu. Aga metaaniheitmed tegelikult ei ole naljanumber, vaatamata sellele, et mõned kolleegid on sellest tahtnud seda teha. Aitäh!

Aitäh, kolleeg Aleksei Lotman! Ja nüüd ma palun kõnepulti kolleeg Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni esindajana oma arvamust avaldama!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ega ma ilma asjata härra Lotmani ei provotseerinud, ja õnneks sain seda, mida lootsin. Ta ajas täiesti mõistlikku juttu! Seda oleks siin vaja olnud, oleks tegelikult juba härra Pomerantsi kõnes vaja olnud pöörata rohkem tähelepanu asja sisule, mitte visata seda maksu lihtsalt kõrvale kui eksitust. Kõhutuulega on ennegi olnud niimoodi, et üks mees teeb ja siis ajab teiste kaela, hakkab kõva häält tegema. Antud juhul tegi Villu Reiljan, ajas teiste kaela, aga tegelikult ajas ilmaasjata või ajas võib-olla õige asja. See ei ole sugugi kindel, et tegemist ei ole lihtsalt innovaatilise maksustamisega, sest kogu inimkond peab endale teadvustama, et mitte ainult autodega sõitmine, vaid ka liha söömine on tohutu koormus keskkonnale.
Härra Lotmaniga ma ei ole päris valmis nõustuma selles, et küsimus on ainult sõnnikuhoidlates, küsimus on minu arust lehma seedetraktis, mis produtseerib metaani. Aga muus osas küll, see on väga tugev kasvuhoonegaas! See on oluline probleem, oluline koormus, sellel on globaalne tähendus. Veisekasvatuse osa kasvuhooneefekti tekkimisel loetakse päris märkimisväärseks. Isiklikult mina seda rabeledes tehtud eelnõu sel põhjusel ei toeta, Reformierakonna fraktsioon toetab. Ma arvan, et populaarsus ei ole ainus põhjus, miks me peaksime seadusi vastu võtma. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Jürgen Ligi! Rohkem kõnesoove ei ole, lõpetan läbirääkimised. Määran eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. juuni kell 18. Eelnõu 264 esimene lugemine on lõpetatud ja meie istung on lõppenud. Aitäh!

Istungi lõpp kell 18.51.