Tere päevast, lugupeetud Riigikogu liikmed! Tere päevast, lugupeetud peaminister ja ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 38 Riigikogu liiget, puudub 63.
Lugupeetud kolleegid! Infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Andrus Ansip, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Esimene küsimus on kolleeg Tarmo Männilt peaminister Andrus Ansipile.

Tänan, proua eesistuja! Härra peaminister! Minu küsimus puudutab valitsuselt Riigikokku tulnud nn kuulsat miinuseelarvet, mille tulude poolt on vähendatud 6,1 miljardit ja kulude poolt 3,2 miljardit. Seega on jutt kuulsast ülejäägiga eelarvest tänaseks minevik, jutt käib jätkuvast eelarve puudujäägist. Rahandusminister väitis eile rahanduskomisjonis, et miinuseelarve on koostatud kolme kuu laekumiste põhjal ehk peegeldab aasta kolme esimest kuud. Täna on lähenemas mai lõpp. Asi on vahepeal läinud veel hullemaks, majanduslangus on süvenenud. Vahepeal on ka IMF hoiatanud, et 3,2 miljonit kärpeid ei ole piisav. Seda räägivad opositsiooni poliitikud ammu – möödunud aastast saadik – ja nüüd juba ka koalitsiooni poliitikud. Minu küsimus on: kas te olete veendunud, et 3,2 miljardit kärpeid viib riigieelarve tasakaalu, ja kui mitte, siis mida te kavatsete selleks ette võtta?

Aitäh! Negatiivne lisaeelarve ei ole tehtud mitte kolme kuu maksulaekumiste põhjal, vaid lähtudes Rahandusministeeriumi kevadprognoosist, ja see on parim teadmine, mis on valitsusel aluseks võtta negatiivse eelarve koostamisel. Kui te küsite, kas ma olen veendunud, et sellest 3,2 miljardist kroonist või 3,1 miljardist kroonist piisab selleks, et aasta lõpus oleks valitsussektori eelarve tasakaalus, siis minu vastus on eitav – ei ole. Mul ei ole olnud usku, et kiire negatiivne lisaeelarve lahendab sel aastal tekkida võivad probleemid. See on kõigile väga hästi teada, et mina pakkusin kiire lahendusena teatud kulutuste tegemise külmutamise. Selleks on rahandusministril vastavalt seadusele õigus ja ma ei pidanud mõistlikuks seda, et aasta jooksul tehakse kaks negatiivset lisaeelarvet. Mul ei ole praegu seda veendumust, et vajadus teise negatiivse lisaeelarve jaoks on olemas, aga mul ei ole ka seda veendumust, et Riigikogule esitatud negatiivsest lisaeelarvest piisab selleks, et valitsussektor lõpetaks majandusaasta eelarve tasakaaluga.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, esimene täpsustav küsimus!

Härra peaminister! Lähtudes teie vastusest, esitan ma järgmise küsimuse. Kui teil puudub see veendumus, siis järelikult puudub see ka valitsusel. Milline on sel juhul teie programm või plaan üldse majanduse stabiliseerimiseks ja konservatiivse eelarve olukorra taastamiseks meie riigis?

Aitäh! Valitsuse käes ei ole ülearu palju instrumente selleks, et majanduse tsüklilist arengut mõjutada. Kõige tugevam instrument, mis on valitsuse käes, on eelarvepoliitika kujundamine. Ja Eesti valitsus on järginud juba aastaid tasakaalus eelarve poliitikat. Olgu öeldud, et viimased kuus aastat on valitsussektori eelarveaastad lõpetatud märkimisväärse ülejäägiga. Eriti suur on ülejääk olnud möödunud kahel aastal, kummalgi aastal seitse miljardit krooni. See on olnud eelmiste valisuste teadlik tegevus ja teadlik valmistumine mitte nii headeks aegadeks. Valitsuse valmidus kiirelt reageerida muutunud majandusoludele väljendub ka Riigikogule esitatud negatiivses lisaeelarves. Valitsus kavatseb edaspidigi jätkata tasakaalus eelarve poliitikat ja see on kõige tugevam valitsuse sõnum meie majanduses tegutsevatele institutsioonidele, ettevõtjatele. Valitsus ei kavatse eelarvepoliitikat lõdvendada. Kui läheb vaja, peab valitsus olema valmis Riigikogule ka teist negatiivset lisaeelarvet esitama.

Palun, kolleeg Tarmo Mänd, teine täpsustav küsimus!

Härra peaminister! See vastus viis mind tahtmatult küsimuse selle kandi peale, et teil on kogemus väga heast riigist, mille te eelmine aasta olite loonud ja uue koalitsiooni kätte andnud. Need riigid ei ole omavahel finantsmajanduslikult ja rahanduslikult enam võrreldavad. Kas te olete kaalunud seda võimalust, et tuleb tunnistada tehtud vigu ja kaaluda poliitilist vastutust? Ma ei oota sellele küsimusele otsest vastust, aga ma tahaksin veel ühte asja täpsustada. Ma pean üsnagi halvaks lahenduseks investeeringute ärakorjamist turult. Seda tehakse suures ulatuses kohalike omavalitsuste arvel. See ei anna mitte mingit veendumust selleks, et meil on mingit tahet hakata majandust soojendama või kuumutama, aga nende abinõudega jahtub ta ju edasi.

Maailmas on olnud riike, kus on üritatud majanduse tsüklilist arengut kuidagimoodi väänata. Enamasti on loodusseaduste ümbertegemine lõppenud katastroofiga. Ja ka nende riikide jaoks, kus majanduse tsükliline areng on sinusoidist sirgeks veetud, on areng olnud selgelt sirgelt allapoole suunas ja ning nende majandused on lõpetanud krahhiga, riigid on maakaardilt kadunud. Seega: majanduse tsükliline areng on loodusseadus, seda ei õnnestu väärata ei teil ega minul. Olgu öeldud, et ma ei üritagi seda.
Nüüd investeeringutest. Investeeringute osatähtsus Eesti riigi eelarves on Euroopa Liidu suurimaid. Euroopa Liidu keskmist ületavad need Eesti riigi eelarves pea kahekordselt. Kui me vajame kärpeid riigieelarves seetõttu, et Riigi Kinnisvara AS-i äritegevus on nüüd võetud arvesse valitsussektori eelarve tasakaalu arvestustes, siis on ütlematagi selge, et see äritegevus seisneb eelkõige investeeringutes, hoonete ehitamises. Minu jaoks on suur küsimus, millal – ja see investeering on käsitletav praegu kuluna – saab kulust investeering. Siis, kui ehitatakse uus vangla, on see eelarve tasakaalu mõttes kulu. Kui üks hoone on täielikult amortiseerunud ja Riigi Kinnisvara AS selle võõrandab, siis kellegi meelest on see vara, mida võõrandada ei tohi. Ma ei ole sellise lähenemisega nõus.

Aitäh, härra peaminister! Nüüd ma luban viis kohapeal registreeritud küsimust, et teiste küsimustega ka edasi minna. Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab pigem ettevaatamist – järgmise aasta riigieelarvet ja riigieelarve strateegiat. Nimelt opositsioon ei tea ju kunagi täpselt väita, kust informatsioon pärineb, aga seekord pärineb see ühe Rahandusministeeriumi ametniku suust. On püstitatud lähteülesanne. Ma ei tea, kes selle püstitas, kas seda tegi rahandusminister, Rahandusministeerium või on see valitsuskabinetis arutusel olnud, et vaadates perspektiivis ettepoole järgmise aasta riigieelarvet, on antud lähteülesanne vähendada kõiki toetusi, ka sotsiaaltoetusi 33% ehk neid toetusi, mida just riskigrupid vajavad praeguses mitte eriti heas seisukorras või olukorras. Kas see vastab tõele ja kas see ongi valitsuse poliitika?

Ei, see ei vasta tõele.

Kohapeal registreeritud küsimus, palun, Karel Rüütli!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea peaminister! Eile avaldatud BNS-i uudistes ütles Tartu linnapea Kruuse: valitsus peab aru saama, et tänases eelarvesituatsioonis ei ole süüdi kohalikud omavalitsused, vaid nad on selgelt seadust järginud. Härra peaminister, kas teie kui endine Tartu linnapea nõustute praeguse Tartu linnapea arvamusega?

Ma ei laskuks selleni, et hakkaks otsima isikut, kes on süüdi selles, et majandus areneb tsükliliselt. Minu meelest on praegune valitsus ja ka eelmised valitsused käitunud vastutustundlikult, nad on valmistanud riiki ette ka aeglasema majanduskasvuga aegadeks. Ma ei leia ei omavalitsusel ega varasematel valitsustel süüd selles, et riiki pole piisavalt hästi ette valmistatud majanduskasvu aeglustumise aegadeks. Olgu öeldud, et meil on eri reservides praegu varuks ümmarguselt 25 miljardit krooni, kassareservis kolm miljardit krooni. Möödunud aasta eelarve ülejäägi veel jaotamata osa on 3,8 miljardit krooni. Pensionireservi suurus on pea 7 miljardit krooni. Reserve ei ole kogutud mitte selleks, et neid viimsepäeva laupäevani hoida, vaid et neid oleks võimalik kasutada siis, kui selleks tekib hädapärane vajadus. Praegu Eesti riigis sellist vajadust ei ole, mis sunniks meid reserve kasutama.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Kokkukuivanud maksud on üks probleem, aga hullem paistab pilt siis, kui me vaatame neid muudatusi, mida ma nimetaksin kosmeetilisteks, ja riigi tegelikku käitumist. Ma Rahandusministeeriumi andmeid korra vaatasin. Tegelik pilt on selline, et riigiasutused on sisenenud tohutusse kulutamismaaniasse. Kui piltlikult võtta eelmise aasta aprill niisuguseks jooneks, siis võib näha, et praegu on selle aasta aprilli kulutused otsejoones üles läinud ehk suurenenud on kõik maksed, eraldised, palgad, sotsiaaltoetused. Mul on teile kui peaministrile selline küsimus: kes kogu selle jama eest lõpuks vastutab selles mõttes, et need kulutused ei ole ju praegu tegelikult kontrolli all?

Austatud Riigikogu liige! Ei ole ilmselt viisakas teile meelde tuletada, et ka teie olete vastu võtnud riigieelarve seaduse ja riigis riigieelarve seadust täidetakse. Seadused ongi täitmiseks. Ma kinnitan teile oma parimate teadmiste põhjal, et Eestis riigieelarve seadust ei rikuta ja üheski valitsusasutuses, ministeeriumis ei tehta väljamakseid, mis ületavad riigieelarve seaduses ettenähtud summasid. Ka ei saa nõustuda sellega, nagu oleks käesoleval aastal eelarvekulutuste tegemine protsentuaalselt eelarve mahust esimese nelja kuuga olnud märkimisväärselt suurem, kui see on olnud varasematel aastatel. See on põhimõtteliselt samades piirides.

Palun, kolleeg Helle Kalda, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud peaminister! Teie koalitsioonipartner, majandus- ja kommunikatsiooniminister on tulnud välja ideega, et tulude suurendamiseks tuleb viia riigiettevõtted börsile, nende hulgas ka Eesti Energia. Kuidas te kommenteerite, kas see on kogu valitsuse poliitika, ja kuidas te seda hindate?

Aitäh! Riigieelarve tasakaalu mõttes ei ole mitte mingit tähendust sellel, kas riigil on portfellis likviidsed aktsiad või on seal rahakupüürid. Eelarve tasakaalule riigile kuuluvate äriühingute aktsiate võõrandamine kas börsil või otse kellelegi mitte mingit tähendust ei oma. Seega, riigieelarve tulude mõttes ei ole riigile kuuluvate äriühingute vähemusosaluste või enamusosaluste börsile viimisel mitte mingisugust tähendust. Kui tuleb ettepanek viia mõni äriühing või mõne äriühingu vähemusosalus börsile, siis saab see põhineda ainult konkreetse ettevõtte arengu huvidel. Kui võõrkapitali kaasamine, kas või börsi kaudu, viib mõne äriühingu õitsengule, siis kahtlemata peavad nii valitsus kui ka Riigikogu seda ettepanekut vähemalt kaaluma. Mis puudutab Eesti Energiat, siis minul isiklikult puudub veendumus, et sellest võiks Eesti rahvale väga suur kasu sündida. Ma olen pigem arvamusel, et nii suurte küsimärkide juures, nagu meil Eesti Energia ees praegu seisavad – me ei tea, mis saab süsinikdioksiidi emissiooni kvootidest, kui palju need maksma hakkavad, me ei tea, kas Euroopa Liit piirab elektrienergia importi kolmandatest riikidest või ei piira jne –, kõige selle juures tavaliselt mujal maailmas aktsiatega kauplemine börsil peatatakse, mitte ei viida ettevõtte aktsiaid börsile. Aga ma möönan, et mind on võimalik selles küsimuses ümber veenda.

Ja viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus oli mõeldud reservide kasutamise kohta. Te ühele eelmisele küsimusele vastamisel ütlesite juba 80% sellest ära, aga 20% kohta küsin ma ikkagi. Mitmesuguseid reserve on olemas ja nende kasutamine oli mõeldud selleks ajaks, kui riigis on väga halb olukord. Te praegu ei arva, et olukord oleks liiga halb, et neid kasutada. Küsimus on: kas te näete ette ka seda aega, millal neid tuleb kasutama hakata, või see tähendab, et meie riigi olukord läheb väga halvaks?

Aitäh! Eestis oli möödunud aasta kolmandas kvartalis tööpuudus 4,2%, neljandas kvartalis 4,1% ja k.a esimeses kvartalis 4,2%. Olgu öeldud, et see on iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloos kõige madalam tööpuudus. Me ei saa kindlasti praktiliselt 100% hõivatuse juures (see oli muidugi liialdus, mis ma praegu ütlesin) rääkida mingisugusest kriisist. Ei vasta tõele ka ühe küsija esitatud väide, et meil on praegu tegemist majanduslangusega. Ei, majanduse kasvu kiirus on oluliselt aeglustunud, kuid majandus kasvab. Missugused võiksid olla need piirid, mille ületamisel riik peaks hakkama reserve kasutama? Minu jaoks on üks väga selge piir: kui seatakse ohtu Euroopa Liidu vahendite kasutamine, kuna selleks ei jätku kaasfinantseeringuid, see eeldab siis juba majanduslangust. Siis ei ole kindlasti mõistlik Euroopa Liidu vahenditest loobumine, siis tuleb võtta kasutusele ka reservid. Ma praegu usun, et seda vajadust Eestil lähemal ajal ei teki.

Suur tänu, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, küsimus regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud regionaalminister! Praegu on niisugune vahva aeg. On näha, et kõik valitsuserakonnad esitavad oma pähe tulevaid ideid – on see siis varade odavmüügi idee, on see ettevõtete börsile viimine, aga kindlasti ka haldusreform. Ma tuletaksin siin meelde, et aastatel 1999, 2001 ja 2003 algatati sama suure käraga haldusreformi projekte. Joonistati tohutud kaardid, aeti väga palju inimesi segadusse, lõpptulemuseni ei jõutud. Nüüd, 10. mail esitas Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar Pärnus erakonna volikogus ettepaneku, mis sisaldas haldusreformi, mille variant (radikaalsem küll!) jätaks Eestisse alles 15 kuni 17 omavalitsust. Siit ka minu küsimus teile kui regionaalministrile: millised on teie kui ministri plaanid? Mitu omavalitsust jääb? Keda kavatsetakse liita ja kuidas?

Aitäh, härra Sarapuu! Kõigepealt on regionaalminister jätkuvalt esitanud valitsusele omavalitsuste vabatahtliku ühinemise toetamise seaduse eelnõu täiendamist, kus täiendavalt motiveeritakse ühinema.
Teiseks, tõepoolest, minu erakond IRL on sellise ettepaneku teinud ja lähtuvalt sellest ettepanekust olen, nagu te teate, esitanud kutse kõigile kuuele parlamendierakonnale, et nad nimetaksid oma esindajad, et kokku kutsuda töörühm ja arutada läbi haldusreformi võimalikkus praegustes, ütleksin kainenenud oludes, kus vaadatakse võimalusi realistlikumalt. Ma arvan, et see töörühm peaks jõudma võimalikult paljude erakondade hulgas võimalikult suurele üksmeelele selles suhtes, kui palju omavalitsusi peaks Eestisse jääma.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! 28. aprillil k.a toimus regionaalhalduse ümarlaua koosolek, kus osalesid kõigi parlamendis esindatud erakondade esindajad. Seal olite teie ja olid ka peaministri büroo esindajad. Toimus väga tõsine, hea arutelu just regionaalhalduse arendamise kontseptsiooni ja teiste regionaalpoliitiliste seisukohtade väljatöötamise küsimustes. Ja siis tekkis seal niisugune ettepanek, et luua Riigikogu juurde regionaalarengu probleemkomisjon, kuhu kutsutakse kõik seal olnud osapooled. Nüüd mul ongi seoses sellega teile küsimus, et kuidas teie suhtute sellesse – kas see probleemkomisjon peaks olema Riigikogu juures, võib-olla teie juures või kus ta peaks olema ja kas teda on üldse vaja?

Aitäh! Meie riigi demokraatia ülesehitusest lähtuvalt jätaksin ma selle otsustuse Riigikogu fraktsioonidele. Nii nagu sai sellel koosolekulgi kokku lepitud, et fraktsioonid kooskõlastavad oma seisukohti ja otsustavad, kas on otstarbekam moodustada komisjon Riigikogu juures või regionaalministri juures. Nagu ma ütlesin, regionaalministri juures komisjon kindlasti moodustatakse. Hea meelega tegeleme kõigi tollel koosolekul tõstatatud küsimustega.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Aitäh eelmiste heade vastuste eest! Aga nüüd kujuneb küsimus natuke teravaks, kui ma puudutan maavalitsusi ja omavalitsusliite. Küsimus on selles, et ühtedel pole raha – ma mõtlen maavalitsusi –, ja omavalitsusliitudel veel ei ole raha ega võimalusi. Aga mul on siin ees 13. mai Pärnu Postimehe intervjuu. Mart Laar on öelnud, et kui vaadata haldus-territoriaalse reformi ühte varianti, siis maavalitsusi ei likvideerita – see küsimus laheneb iseenesest. Mul on teile kui regionaalministrile küsimus: kuidas teie arvate, kas meie riigis laheneb kõik iseenesest või näiteks oleks vaja siiski küsimuses, mis puudutab maavalitsusi ja omavalitsusliite, midagi ette võtta?

Ma arvan, et Mart Laaril oli õigus. Toome hüpoteetilise näite. Kui näiteks Hiiu maakonnas, kus praegu on viis omavalitsust, need viis omavalitsust otsustaksid ühineda ja moodustaksid ühe tugeva, kogu maakonna territooriumi hõlmava omavalitsuse, siis kindlasti saaks anda täiendavalt funktsioone üle maavalitsuselt sellele omavalitsusele, kes oleks ka tugevam. Kindlasti on riigipoolse järelevalve teostamise funktsioonid, mis peavad riigile jääma. On võimalik arutada, kes neid ülesandeid täidab.

Nüüd palun kolm kohapeal registreeritud küsimust! Kõigepealt kolleeg Raivo Järvi.

Suur tänu, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Siin saalis paistavad praegu loomulikult läbi erakondlikud traagelniidid, kuid ikkagi hõljub see ühine mure, mille võib kokku võtta murena Eesti pärast. Teie suu läbi kõlas praegu selline formuleering nagu kainenemine ja reaalpoliitika. Me teame, et haldusreform peab loomulikult tõhustama Eesti valitsemist. Aga teada on ka see, et iga ühinemine – olgu see firma, olgu see riik – toob kaasa täiendavaid kulutusi. Kuidas kommenteerida nende kulutuste tekkimist selles olukorras, kus me tegelikult üritame just nimelt kaineneda?

Ühinemisprotsessi läbiviimiseks on ette nähtud kompenseerimise mehhanism ühinemise toetamise seaduses. Ma olen, nagu ma mainisin, teinud ettepanekud neid summasid suurendada ja täiendavat motivatsiooni luua.

Palun, kolleeg Mai Treial, kohapeal registreeritud küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Nagu ma teie jutust aru saan,  pühendate te praegu väga palju tähelepanu haldusreformile ja ka sellele, et uus töörühm asuks tööle ja töötaks välja järjest uusi variante, kuigi neid variante, missugune haldusreform peaks välja nägema, on ministeeriumis kindlasti virnade viisi juba varemgi olemas. Aga Eestimaal on majapidamisi, talusid, kus ei ole praegu veel elektrit, kus ei ole praegu ka kaevu. Minu küsimus on: kas teil jätkub aega ja tahtmist pühendada energiat väga olulisele regionaalpoliitilisele küsimusele, et lahendada just nende majapidamiste mured?

Aitäh väga olulise küsimuse eest! Tõepoolest, ma olen allkirjastanud määruse, millega hajaasustusprogrammi raames on käivitatud veeprogramm, mis tagab võimaluse peredel saada puhas joogivesi majapidamisse seal, kus seda veel ei ole. Maakondlik rahajaotus on ka ära otsustatud. Nii et see programm on käivitunud. Mis puutub sellesse, et majapidamistele tuleks kompenseerida elektrisüsteemiga liitumine, siis selleks on vajalik elektrituruseaduse muutmine. Seadusmuudatusteta ei ole seda juriidiliselt võimalik teha. Vastavad seadusmuudatused olen ka kooskõlastusringile esitanud.

Palun kohapeal registreeritud küsimus, Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Teie kui regionaalminister juhite Vabariigi Valitsuse delegatsiooni läbirääkimistel omavalitsusliitudega. Pigem puudutab küsimus ikkagi omavalitsuste tulubaasi ja ka eraldisi riigieelarvest. Kas te delegatsiooni juhina olete arutanud omavalitsusliitudega neid kärpeid, mida tehakse omavalitsuste poole pealt seoses negatiivse lisaeelarvega? Ja kuidas omavalitsused üldse edaspidi, vaadates riigieelarve strateegiat, peaksid hakkama saama kohustustega, nagu on riik võtnud? Ma mõtlen siin näiteks vee- ja kanalisatsiooniprojekte, mis on väga kallid. Samas oleme lubadused andnud. Mida te arvate, kuidas kujuneb see tulubaas riigieelarve strateegia seisukohalt ja investeeringutoetuste poolest samuti?

Aitäh, härra Aab! Mul on siin ees valitsuskomisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste vaheprotokoll, mille me just eile allkirjastasime. Siin on eraldi sättena Omavalitsusliitude Koostöökogu tõdemus nende summade kohta, kui palju eelarveinvesteeringud esialgu hinnanguliselt  vähenevad. Lõpliku otsuse langetab loomulikult Riigikogu. Jätkame läbirääkimisi, meil on kavas allkirjastada ka teine vaheprotokoll sel hetkel, kui on selgunud riigieelarve strateegia piirsummad. Kui need piirsummad on teada, siis me saame konkreetsemalt läbi rääkida.

Ja nüüd kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun kõigepealt kolleeg Eldar Efendijev!

Aitäh, proua eesistuja! Austatud minister! Ma tahaksin konkretiseerida. Eelmisel perioodil Ida-Virumaa omavalitsused, omavalitsuste liit ja maakonnavalitsus praktiliselt kooskõlastasid ühendamist ja see oli ka kooskõlas Siseministeeriumi nõuetega. Aga pärast seda, kui kõik need ettepanekud olid esitatud valitsusele, valitsus kuidagi pidurdas seda protsessi. See võib-olla annab võimaluse hinnata, et valitsusel oli oma ja teine nägemus, kuidas see võiks toimuda Ida-Virumaal. Ja nüüd on mul küsimus: mispärast ikkagi see takistus tekkis tol ajal ja milline võiks olla tänapäevane nägemus selles suunas Ida-Virumaal?

Aitäh! Praeguses valitsuses on olnud üksmeel vabatahtliku ühinemise toetamise suhtes, selgelt toetatakse tugevaid kohalikke omavalitsusi. Varasemate valitsuste koosseisu ei ole ma kuulunud, sellepärast on mul raske kommenteerida, kas kedagi takistati või mitte.

Palun nüüd viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Valeri Korb!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud härra minister! Omavalitsuste kokkuviimise protsessid on võimalikud kahel teel. Ühelt poolt nad lähevad ise kokku volikogu otsuse alusel ja teiselt poolt võib võtta otsuse vastu riigi valitsus. Kas teie võiksite meenutada, mitu korda võttis otsuse vastu valitsus?

Palun, kas te kordaksite küsimust?

Palun vajutage klahvile "Sõna"!

Ma tahaksin täpsustada oma küsimust. Kas valitsus on kunagi võtnud riigi tasemel vastu otsust kahe omavalitsuse kokkuviimise või lahkulöömise kohta?

Minu teada nn sundliitmist ei ole toimunud. Meenub otsus, et omal ajal Paldiski linn ja Keila linn olid üks omavalitsus ja siis andis valitsus Paldiskile taas linna õigused. Aga ma ei tea, kas seda nüüd juriidiliselt täpselt sellena saab käsitleda.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt peaminister Andrus Ansipile. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu tänased küsimused teile on ajendatud sellest, et 14. märtsil toimus Rahvaliidu fraktsiooni sotsiaalfoorum ja sellel foorumil arutati väga tõsiselt vananemisega ja pensionisüsteemi õiglusega seotud küsimusi. Sellega seoses võeti vastu üks avaldus, milles tehti rida ettepanekuid, ja me esitasime selle koos kaaskirjaga ka teile, Vabariigi Valitsusele. Te vastasite ühele eelmisele küsijale, et kõik seadused on täitmiseks ja seadusi täidetakse. Ma olen ka seda meelt, et see  peab nii olema. Aga Vabariigi Valitsus kahjuks ei täida seadust – me ei ole kuni tänase päevani sellele kirjale vastust saanud. Mis te kostate selle kohta?

Pean kahetsusega nentima, et ma ei ole teie poolt väidetavalt saadetud kirja lugenud.

Palun, kolleeg Mai Treial, täpsustav küsimus!

Aitäh! Härra peaminister! See on muidugi kahetsusväärne, aga ma näen, et selle kirjaga on midagi siiski toimetatud ja antud kohustus vastata 25. aprilliks. Ma ei arva, et teie peate kindlasti kõikide ülesannetega tegelema, aga võib-olla juhite ministrite tähelepanu sellele, et Riigikogu liikmete kirjadele tuleb vastata. Mure puudutab pensionisüsteemi selles osas, et need inimesed, kes töötavad madala palgaga, ei saa oma pensionikindlustussüsteemi kuigi palju panustada, sest nende aastakoefitsient jääb alla ühe. Neid inimesi oli 2007. aastal umbes kaks kolmandikku ehk 75% kõikidest töötegijatest. Kuidas te hindate, kas on vajalik, et need inimesed saavad tulevikus sellise pensioni, mis annab võimaluse ära elada, ja kas süsteemi tuleks muuta?

Ma leian, et praegune pensionisüsteem on hea pensionisüsteem. Pean silmas kolme sammast. See võimaldab igal inimesel endal panustada oma vanaduspõlve kindlustamiseks ja tagab elatusvahendid ka siis, kui inimestel ei ole võimalik endal täiendavalt panustada. Praegu süsteem töötab ja 1. aprillist tõusid pensionid keskmiselt 21,6%. See on päris hea tõus. Ma usun, et see tõus jätkub päris heas tempos. Olgu öeldud, et tööpuudus on meil endiselt väga madalal tasemel. See tähendab seda, et sotsiaalmaksu laekub. Me näeme ette, et tööpuudus peaks pisut suurenema. Kuid ma olen päris kindel, et tööpuudus ei lange sellele tasemele, mis ta oli veel aastal 2000 – siis oli tööpuudus 14%. Kui me peaksime tööhõives kõvasti tagasi minema, siis muidugi ei ole võimalik, et pensionid tõuseksid nii kiiresti nagu praegusel ajal, mil hõivatus Eestis on väga suur.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud peaminister! Minul on olnud väga palju kohtumisi ja nendel kohtumistel ei ole inimesed küll olnud teiega ühte meelt, et pensionisüsteemiga on praegu kõik asjad korras. Vastupidi, väga suur osa ei pea praegust pensionisüsteemi õiglaseks. Ma toon teile sellise näite, et möödunud aastal kogus see inimene, kes töötas terve aasta ja sai palka 10 243 krooni, aastakoefitsiendiks ühe, aga neid, kes koguvad alla ühe aastakoefitsiendiks, on kaks kolmandikku praegustest töötegijatest ja kui see olukord ei parane, hakkavad kõik need inimesed tulevikus saama väga madalat pensioni. Me ei täida juba praegu Euroopa sotsiaalharta kõiki neid tingimusi, millega me oleme ühinenud. Minu küsimus ongi: kas Vabariigi Valitsus tuleb välja ettepanekutega rakendada Euroopa sotsiaalharta kõiki sätteid või ühineme veel täiendavalt uute sätetega?

Aitäh! Eesti täidab sotsiaalharta neid sätteid, millega Eesti on ühinenud. Ma ei keskenduks nii väga koefitsiendile. Küsimus on eelkõige ikkagi rahasummas, mida me terves riigis pensionideks maksta saame. On suhteliselt lihtne öelda kõigile, et teie koefitsient on vähemalt 1,0 ja mõni võib sel juhul saada koefitsiendi 2,0 või veelgi suurema. Kuid see ei too raha juurde! Ma väidan, et praegune pensionisüsteem on õiglane ja ta kindlustab pensioni maksmise sellises ulatuses, mis võimaldab eakatel inimestel äraelamise. Pensionid peavad tulevikus kasvama ja küsimus ei ole siin koefitsientide kasvatamises, vaid tööhõive pidevalt suurena hoidmises. Töötajad maksavad sotsiaalmaksu, sealt tulevad pensionirahad. Pensionirahad ei tule mingitest koefitsientidest.

Palun nüüd kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Härra peaminister! Minu küsimus, mille esitasin siis, kui oli juttu riigieelarvest, puudutas toetuste kärpimist. Ma ei ole tõesti seda kusagilt õhust võtnud ega ise välja mõelnud. See info, et ta oli lähteülesandena antud riigieelarve strateegia koostamisel, pärineb Rahandusministeeriumi eelarveosakonnast. Ma ei peagi tõsiselt võetavaks üldse niisugust võimalust, et mingeid sotsiaaltoetusi on võimalik kolmandiku võrra vähendada sellises situatsioonis, kus inflatsioon just riskigruppide sissetulekust niigi palju ära sööb, ehk siis reaalselt elatustaseme tõusu neil ei ole. Aga kui seda vähendada ükskõik kui palju, kas või 10%, siis sellises olukorras riskigruppide toimetulek halveneb. Halveneb lasterikaste perede, puuetega inimeste toimetulek. Kas on võimalik, et üks ministeerium midagi sellist ikkagi ette valmistab?

Te olete saanud valeinformatsiooni. Ei ole võimalik, et keegi, ka anonüümne ametnik ministeeriumist, oleks andnud mõnele teisele ametnikule või poliitikule suunise kõiki toetusi kolmandiku jagu kärpida. See ei saa olla terve mõistusega kooskõlas. Ma ei usu, et midagi taolist on juhtunud. Ärge võtke seda tõsiselt, te olete saanud valeinformatsiooni. (Mul oleks hea meel, kui küsija kuulaks minu vastust!) Möödunud aastal suurenes pereliikme sissetulek 22%. Inflatsioon oli küll suur, aga üle kahe korra väiksem kui pereliikme sissetuleku kasv. Seega, summa summarum suurenes Eestis pereliikmete sissetulek reaalkasvuna üle 10%, nominaalkasv oli 22%. Ma nõustun teiega, et riskigruppides olevate inimeste elu teeb inflatsioon problemaatilisemaks, raskemaks. Nagu ma juba varem ütlesin, on tööpuudus Eestis viimase kaheksa aastaga väga järsult vähenenud, 14%-lt 4%-le, kuid sotsiaalhoolekande kulutused riigieelarves on väga kiiresti kasvanud. On selge, et need kasvanud kulutused jagunevad märksa väiksema arvu inimeste vahel, kui nad jagunesid aastal 2000.

Aitäh, härra peaminister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on  kolleeg Vladimir Velmanilt kaitseminister Jaak Aaviksoole.

Suur tänu, lugupeetud esimees! Lugupeetud kaitseminister! Riigikaitse rahast jäi mullu kulutamata ligi miljard krooni ehk peaaegu 25% eelarves ettenähtust. Minu esimene küsimus on: mis oli see põhjus, et see raha jäi kasutamata? Kas eelmise aasta eelarves oli see rida õhku täis?

Eelarve ülejääk kogusummas veidi üle 900 miljoni krooni koosneb kahest osast. Üks osa sellest, nimelt 307,5 miljonit, lisati Kaitseministeeriumi eelarvesse lisaeelarvega aasta lõpul olulises määras investeeringute katteks ja see oli algselt kavandatud suures osas realiseerida 2008. aastal. Mis puutub ülejäänud 600 miljonisse krooni, siis vastavad hankelepingud sõlmiti 2007. aastal ja nende summade väljamaksmine jäi 2008. aastasse. Kaitseministeerium oli seisukohal, et raha väljamaksmine enne hankega saadud kauba tarnet ei ole otstarbekohane, ja seetõttu ettemakseid riigieelarves ettenähtud summadest ei tehtud. Need summad, mida võiks nimetada kasutamata jäetud rahaks Kaitseministeeriumi eelarves ja mis puudutavad personalikulusid ja majandamiskulusid, jäävad alla kolme miljoni krooni. Üsna suure valitsemisala puhul on see enam-vähem normaalne summa.

Palun, kolleeg Vladimir Velman, esimene täpsustav küsimus!

Hea kaitseminister! Praegu kehtiv koalitsioonileping näeb ette, et kaitsekulutuste kasv 2%-ni peaks teoks saama aastaks 2010. Kas te oskate öelda, kuidas on uutel Euroopa Liidu riikidel, kes on ka NATO liikmed, lood selle 2% läveni ulatumisega?

2% eesmärk on NATO riikidel ühiselt püstitatud eesmärk. Tõsi, mitte kõik riigid seda eesmärki ei täida ja enamgi veel: on ka maid, kes ei ole toda 2% eesmärki püstitanud. Eesti kuulub nende riikide hulka, kes ei ole seda ülesannet mitte üksnes püstitanud oma siseriiklike protseduuride käigus, vaid kes enne NATO-ga liitumist on andnud ka vastava kirjaliku lubaduse. See asetab Eesti Vabariigi põhimõtteliselt teistsugusesse olukorda ja meil on võimalus kaaluda ainult kahe variandi vahel: kas võtta oma lubadus tagasi, tehes sellekohase poliitilise otsuse, või tegutseda vastavalt antud lubadusele.
Eesti Vabariigi usaldusväärsus kaitsevallas oma partnerite ees on minu arvates väärtus, mida ei ole mõistlik vahetada konjunktuursete kaalutluste alusel kokkuhoiust lähtudes. Mis puutub Euroopa riikidesse, sealhulgas uutesse NATO liikmesriikidesse, siis nende kaitsekulutuste eelarve kõigub 1,2 ja üle 3% vahel. Viimaste, üle 2% kulutavate riikide hulka kuulub näiteks Rumeenia.

Kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Lauri Laasi!

Austatud kaitseminister! Minu küsimus puudutab ühte väga suurt riigikaitselist investeeringut. Palun öelge, millise hinnangu te annate oma koalitsioonikaaslase, endise kaitseministri väitele, et teie väljaütlemised Baltimaade ühise õhuturbe ja lennukite muretsemise küsimuses on ennatlikud ning ebaprofessionaalsed. Ta nimetab neid mõtte- ning keelevääratusteks. Kas te olete temaga nõus või vaidlete vastu?

Ma arvan, et minu väljaütlemised Balti õhuturbe tuleviku teemal on olnud igati asjakohased. Me oleme andnud oma partneritele lubaduse teha Balti riikide õhuturbe osas ettepanek aastaks 2010. See ilmselt eeldab vastavate lennukite hanget, ka personali ettevalmistust. Selles osas mul ei ole ühtegi põhjust oma seisukohti tagasi võtta. Mis puudutab selle intervjuu interpretatsiooni nn koalitsioonikaaslase poolt, siis see jääb tema enda vastutusele. Samas olen ma sügavalt veendunud, et on vastutustundetu kujutada ette Balti riikide, sealhulgas Eesti Vabariigi õhuturvet igavesti jätkuvana nii, et seda pakuvad meile meie liitlased, kusjuures meie võtame nendest kuludest enda kanda märksa väiksema osa, kui see oleks proportsionaalselt mõistlik.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus, palun, kolleeg Karel Rüütli, regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile!

Lugupeetud minister! Regionaalminister kinnitas 22. oktoobril 2007. aastal meetme "Kohalike avalike teenuste arendamine" tingimused ning perioodi 2007–2013 kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuste kava koostamise korra. 4. jaanuariks 2008 selgusid nõuetele vastavad projektid, neid oli 233, mis saadeti Siseministeeriumisse. Täna on 21. mai, kohalikud omavalitsused ootavad pikisilmi KOIT kava kinnitamist. Palun, kas te oskate ütelda, kunas on teil plaanis anda KOIT kava Vabariigi Valitsusse kinnitamiseks?

Te peate ilmselt silmas kohalike avalike teenuste arendamise meedet. Laekus 238 taotlust. Nüüdseks on ekspertkomisjon langetanud otsuse üheksa maakonna osas, üheksa maakonna kavad on saadetud seirekomisjonile kooskõlastamiseks. Seirekomisjoni seisukoht laekub lähipäevil ja kohe pärast seda edastan selle ettepaneku Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks. Ülejäänud kuue maakonna kavade kohta on ekspertkomisjon küsinud täiendavaid selgitusi, loodan, et nad lähiajal teevad lõplikud ettepanekud ka nende maakondade kohta.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Loomulikult on kahetsusväärne, et ekspertkomisjonil on nende taotluste läbivaatamiseks nii palju aega läinud. Võib-olla üks põhjus on see, et komisjoni koosseis  kinnitati alles eelmisel nädalal. Aga esialgu pole valdadel ja linnadel olnud võimalik oma kavandatud investeeringutega algust teha. Ligi poolteist miljardit krooni abiraha seisab lihtsalt kasutult. Eeltaotlused on esitatud perioodiks 2007–2010, praegu on käes 2008. aasta keskpaik. Kas te näete veel mingeid võimalusi, kuidas struktuurifondide raha ikkagi võimalikult kiiresti kasutusele võtta veel sellel aastal? Kaks aastat on läinud lihtsalt niisama tuulde.

Kõigepealt, ekspertkomisjon ei moodustatud mitte eelmisel nädalal, vaid 8. mail. Eeltaotluste laekumise aeg oli detsembris ja maakondlike komisjonide hindamised lõppesid veebruarikuus. Pärast seda on laekunud vaideid väga mitmelt taotlejalt ja ka maakondlike omavalitsusliitude arvamused polnud paraku mitte kõigis maakondades kooskõlastatud. Nende vaiete, protestide ja eriarvamuste, samuti ministeeriumide seisukohtade läbivaatamine on aega võtnud.
Kinnitan aga, et meil on plaan teise etapi KOIT kava osas kuulutada välja taotlusvoor võimalikult kiiresti. Siis oleks nendel, kes esimesse vooru ei mahu, võimalik raha taotleda ja teha investeeringuid võimalikult peatselt.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Kas te saate siin Riigikogu saalis praegu kinnitada, et KOIT kavade kinnitamise venimine ei ole tingitud sellest, et keegi püüab oma karvast poliitilist kätt vahele suruda ja hakata neid nimekirju ümber tegema? Kas te tunnete, et see surve on koalitsiooni sees olemas, ja see on üks põhjus, miks nende kavade kinnitamine valitsuses on venima hakanud?

Kinnitan, et koalitsiooni sees ma survet ei tunne. Aga tõepoolest, üle Eesti on paljud kohalikud omavalitsused mures ja avaldanud proteste, et mitmes maakonnas ei ole nende arust eelistusnimekirjad õiglaselt koostatud. Ja siin on ka väga objektiivseid probleeme. Tooksin näiteks Jõgevamaa, kus EAS-i tehnilise kontrolli käigus on selgunud, et maakondlik komisjon on läbi lasknud terve hulga objekte, kus ei ole tagatud terviklik lahendus, mis tähendab, et nad sellisel kujul kindlasti ei saa olla õigustatud eurorahasid saama. Nii et paraku on mitu maakondlikku komisjoni teinud oma tööd kehvalt. See on silmaga näha ja see on kindlasti aeglustanud üleriigilise ekspertkomisjoni tööd.

Nüüd viimane küsimus. Selle on kohapeal registreerinud kolleeg Eldar Efendijev.

Austatud minister! Ma tahaksin täpsustada viimast küsimust. Kas on ministeeriumi või valitsuse tasemel arutatud regionaalse poliitika muudatusi juba eelprogrammides? Ma mõtlen objektide toetamist. Mul on selline informatsioon, et on kavas töötada välja uus objektide nimekiri, mis asendab praegust pikaajalist programmi ja nende objektide piirkondades toetamist.

Ma loodan, et mõistsin küsimust õigesti. Üleriigiline ekspertkomisjon võib teha muudatusi maakondlikesse ettepanekutesse. Nagu ma eespool viitasin, on mõnes maakonnas väga tõsiseid probleeme. Mõne maakonna komisjonid on oma tööd teinud väga hästi, mõne maakonna omad kahjuks mitte. Ma usun, et kui on vaja, siis üleriigiline komisjon vajalikud muudatused ka teeb.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Palun nüüd viimane, kolleeg Inara Luigase küsimus peaminister Andrus Ansipile!

Lugupeetud peaminister! Täna on juba natuke küsitud lisaeelarve kohta. See, et te 2008. aasta põhieelarvega puusse panite, on selge. Ma esitan nüüd viimase oma kolmest küsimusest. Kas te tunnistate – ilmselt peame vist küll kõik seda tunnistama –, et üliliberaalne ja avatud majanduspoliitika meile globaalsel areenil edu pole toonud. Samas on riigi kodanikud ja ettevõtted majanduskasvu eduks kokku laenanud ja kulutanud 260 miljardit krooni, mis sisuliselt on meie võlg tuleviku ees. Tsiteeriksin rahandusministrit, kes on öelnud: "Eesti majandus- ja eelarvepoliitika on jõudnud olukorda, kus me peame endalt küsima, kas oleme samamoodi jätkates jätkusuutlikud ning kas suudame endale ja oma lastele luua heaoluriigi, kus on õitsev majandus, haritud ja õnnelikud kodanikud?" Mida te vastaksite rahandusministrile?

Lühidalt!

See majandusmudel, mida me oleme kasutanud, on Eestile edu toonud ja toob ka tulevikus. Euroopas on ainult üks riik, kus viimase 10 aasta jooksul on majandus arenenud kiiremini kui Eestis, see on Iirimaa. Iirimaal on keskmine majanduskasv olnud aastas 7,1%, Eestis on keskmine majanduskasv viimase 12 aasta jooksul olnud 7,0%. Ja seejuures tuleb silmas pidada, et sinna sisse jääb ka nullkasvuga 1998. aasta. Neid riike, kus majandus oleks arenenud kiiremini kui Eestis, peale Iirimaa Euroopa Liidus rohkem ei ole. Kui see pole edu, siis on teie ambitsioonid ilmselt liiga suured. Mina olen püüelnud ja tahtnud, et me kõik püüdleksime esimese viie hulka. Teie seate ilmselt sihiks päris esimeseks saada. Kel pole unistusi, see lendab madalalt. Mul on hea meel, et meie hulgas on vähemalt üks inimene, kas tahab Euroopa Liidus saada kõige jõukamaks.

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu liikmed, küsimuste esitamise eest! Suur tänu, härra peaminister ja ministrid, vastamise eest! Infotund on lõppenud.