Austatud Riigikogu, tere hommikust! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi! Mai Treial, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Lubage kõigepealt soovida teile kena rahvusvahelist perepäeva! Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni liikmetel Karel Rüütlil, Tarmo Männil, Villu Reiljanil ja minul on üle anda arupärimine peaminister Andrus Ansipile. Arupärimine on ajendatud sellest, et Vabariigi Valitsus ei ole praeguse ajani asutanud lapsehoiuteenuse osutamise infosüsteemi, kuigi 2006. aastal vastuvõetud sotsiaalhoolekande seadus seda tegema kohustab. Ei ole teada, kui palju on järjekorras lapsi, kes pole lasteaiakohta saanud, aga kes seda vajaksid. Ei ole ka selge, kuidas peaks omavalitsustele investeeringutoetuse raha üldse jagama. Lasteaiakohtade puudus on üks tegur, mis vähendab noorte perede kindlustunnet ning lükkab lastesaamist edasi. Me oleme seadustanud emapalga, mis toetab lapsevanemat lühikesel perioodil, kuid poliitika peab olema jätkusuutlik ning seadma prioriteedid kaugemale. On üsna ebamäärane ja selgusetu, kuhu lapsevanem peaks lapse panema pärast seda, kui emapalga maksmise aeg on lõppenud. Seoses negatiivse lisaeelarvega kavatseb valitsus aga sellel aastal kärpida lasteaedadele kinnitatud investeeringuid 75 miljoni krooni võrra. Sellega seoses on meil peaministrile kaheksa küsimust. Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud härra juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu: esiteks, mittetulundusühingute seaduse, sihtasutuste seaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister Rein Lang; teiseks, ülikooliseaduse, erakooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seaduse ning nendega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu, seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt.
Hea Riigikogu! Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse rahanduskomisjoni s.a 12. mail algatatud Riigikogu otsuse "Eesti esindaja nimetamine Põhjamaade Investeerimispanga kontrollkomiteesse" eelnõu ning on määranud juhtivkomisjoniks rahanduskomisjoni. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 16. mai kell 16.
Riigikogu juhatus on edastanud Riigikogu liikmete Tarmo Männi, Karel Rüütli, Mai Treiali, Ester Tuiksoo ja Villu Reiljani esitatud arupärimise regionaalminister Siim-Valmar Kiislerile.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Läheme tänase päevakorra punktide juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele eelnõu 220. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud surveseadme ohutuse seaduse, küttegaasi ohutuse seaduse, masina ohutuse seaduse, lifti ja köistee ohutuse seaduse ning elektriohutusseaduse muutmise seaduse eelnõu 220 on seadusena vastu võetud.
Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu 211. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 72 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud kaevandamisseaduse muutmise seaduse eelnõu 211 on seadusena vastu võetud.
Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.
Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 217. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 71 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 217 on seadusena vastu võetud.
Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme neljanda  päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Jaak Aaviksoo!

Hea eesistuja! Armsad rahvaesindajad! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse eelnõu Eesti kaitseväe kasutamise kohta. Konkreetsemalt: "Kasutada Eesti kaitseväge kuni 45 kaitseväelasega vajaduse korral 2008. aasta 1. juulist (See on mõne kuu pärast. – J. A.) kuni 2009. aasta 30. juunini NATO reageerimisjõudude koosseisus ÜRO põhikirja VI ja VII peatükis sätestatud rahu ja julgeoleku säilitamise või taastamise eesmärgil korraldatavas sõjalises operatsioonis."
Teatavasti otsustati luua NATO kiirreageerimisjõud Praha tippkohtumisel 2002. aastal. NATO kiirreageerimisjõud on NATO olulisim organ, mis võimaldab NATO‑l lühikese reageerimisajaga anda vastus tekkinud julgeolekukonfliktidele, sealhulgas artiklit 5 puudutavalt. Eesti kaitse‑ ja välispoliitiline positsioon on olnud, et NATO kiirreageerimisjõudude tugevdamine on meie olulistes rahvuslikes huvides. Sel aastal on kavas NATO kiirreageerimisjõududesse (inglise keeles NATO Response Force) panustada miinijahtijaga Admiral Cowan. Admiral Cowan hakkab opereerima NRF‑11 mereväekomponendis, kuuludes NATO miinitõrjeeskaadri SNMCMG 1 (lahtiseletatult Standing NATO Response Force Mine Countermeasures Group 1) koosseisu.
Lugupeetud kuulajad ja mittekuulajad! Palun teid ettepandud otsust toetada! Tänan!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Igor Gräzin, palun!

Siin paluti korrata selle lahingugrupi nime, SMG jne. Palun korda seda hästi aeglaselt! Aga minu küsimus on selles, kas meie liitumine NATO‑ga tähendab ka selle veneaegse idiotismi taastamist, et hakatakse kasutama igasuguseid militaarseid lühendeid, mille ainus eesmärk on normaalsete inimeste segadusse ajamine ja mida ei ole ka Ameerika sõdur võimeline pähe õppima: AWACS, AWOL ja kõik see muu. Kas seda oleks võimalik asendada inimliku keelega? Aga enne palun korda seda SMX‑i! See oli sünge, kõik tahavad kuulda!

Austatud rahvasaadik! See kõlab minu esituses niimoodi: SNMCMG 1 ehk inglise keeli Standing North Atlantic Treaty Organization Response Force Mine Countermeasures Group 1.

Yes! Aga kas on võimalik seda märkidega kirjutada?

Teoreetiliselt küll, praktiliselt tundub ebaotstarbekas.

Rohkem küsimusi ei ole. Vabandust, on veel küsimusi! Jürgen Ligi, palun!

Hea ettekandja! Palun vasta selle küsimuse teisele poolele! Kas see tähendab (kuidas ta seda sõnastaski?) selle veneaegse idiootliku kombe taastamist? Vastata tuleb talle jah, sest see on juba ammu taastatud.

Ma siiski jääksin teatavale eriarvamusele. Kõigepealt, lühendite kasutamisel on lisaks praktilisele vajadusele teatud sisuline tähendus. Niisugused lühendid on oma olulises osas standardiseeritud, nad ei kuulu tõlkimisele, parandavad kommunikatsiooni ja NATO liikmesriikide interoperabiilsust praktilisel tasandil. Ükskõik kui ebameeldiv meile kohati ei tunduks nende lühendite kasutamine, arvestades, et olulises osas on tegemist NATO standarditega, on sellel ka teatud sisuline tähendus. Mis puudutab emotsionaalseid ja lingvistilisi hinnanguid ning võrdlusi teiste riikide, ka ammu olemast lakanud riikide praktikaga, siis seda me võime küll praktiseerida, aga ma usun, et see ei aita meid probleemi lahendamisele lähemale.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Hiljaaegu võisime lugeda meediast uudist, et kaitsejõududel on plaanis osta suuremal hulgal Vene päritolu haubitsaid. Kas niisugune võimalik ost võiks meie kaitsejõudusid NATO reageerimisjõudude koosseisus tugevdada või siiski võib-olla ka hoopis eristada ülejäänud NATO reageerimisjõududest?

See haubitsate hange ei ole kuidagi seotud konkreetse otsusega, mis puudutab miinijahtija saatmist NATO kiirreageerimisjõudude koosseisu. Mis puudutab konkreetseid haubitsaid, siis need on minu järelepärimise tulemusena tehtud uuringute alusel kuue NATO riigi relvastuse koosseisus ja need riigid ei kavatse neid lähitulevikus oma relvastusest välja arvata. Seetõttu arvan, et sellisel foonil langetada otsus nende otstarbekuse või mitteotstarbekuse kohta ei ole, vähemasti pealiskaudsel lähenemisel, arvestades asjaolu, et tegemist on Venemaal välja töötatud relvadega, asjakohane.

Nelli Privalova, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Varasemates Riigikogu otsustes on olnud "kiirreageerimisjõud", selles eelnõus on "reageerimisjõud". Mis on nende vahe?

Kiirreageerimisjõud on sisuline mõiste ja üldmõiste, mis tähendab sõjalist jõudu, mida on võimalik kiirendatud korras rakendada. Iga konkreetse kiirreageerimisjõu kohta kehtestatakse standardid, on see siis viiepäevane, kümnepäevane või 15‑päevane valmisolek. Konkreetne NATO kiirreageerimisjõud ehk NATO Response Force on üks konkreetne kiirreageerimisjõud, mille ingliskeelne nimetus sõna rapid ei sisalda. See ei tähenda seda, et NATO Response Force ei oleks kiirreageerimisjõud üldmõistes. Ma loodan, et see on arusaadav. See oli arutelul ka riigikaitsekomisjonis. Me jõudsime arusaamale, et niisuguses käsitluses konkreetse, n‑ö pärisnime ja üldmõiste kokkuviimisega on võimalik lahendada need arusaamatused, mis on varemgi üles kerkinud.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Selle eelnõuga seoses juba läks jutt haubitsate peale ja nende riikide peale, kus neid kasutatakse. Kas te oleksite valmis nimetama nimeliselt need kuus NATO riiki, kus neid kasutatakse?

Ei ole, sest ma ei süüvinud sellesse asjasse niisuguse detailsuse tasemel. Ma arvan, et sõjaline nõuanne, mida kaitsevägi ja kaitseväe juhataja on selles küsimuses andnud, on piisavalt pädev, et seda mitte vaidlustada. Mina oma tagasihoidliku sõjalise kogemusega vaevalt suudaksin seda olulisel määral täiendada.

Erki Nool, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Mis on teie kui ministri käsitlus kiirreageerimisgruppide lähetamisel ajalise faktoriga seoses? Kas see peaks muutuma või peaks jääma samasuguseks, nagu praegu on?

Ma arvan, et see peaks jääma samasuguseks. Ma ei näe praegu selle muutmiseks ühtegi olulist põhjust.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma pean ka selle kõrvalteemaga tegelema ja sõnastama selle küsimuse vormis. Aga need haubitsaid omavad riigid on endised Varssavi pakti liikmed. Küsimus: eks ju?

Ei kinnita ega lükka ümber, sest ma lihtsalt ei tea seda loetelu. Aga ma arvan, et see oletus on üsna tõenäone. Ainuüksi see asjaolu, et nende kuue riigi hulka kuulub endise Varssavi Lepingu Organisatsiooni liikmesriike, ei ole piisav alus selle hanke ebaotstarbekaks kuulutamiseks.

Tõnis Kõiv, palun!

Aitäh! Küsimus lugupeetud ministrile. Kas te olete äkki valmis saatma kirjalikult meile nende kuue riigi nimed, kuna uudishimu on juba tekkinud ja vastused jäävad hetkel tulemata?

Loomulikult. Ma loodan, et see pakub laiemat avalikku huvi. Nii et ma palun oma nõuandjatel sellest avalikkust ajakirjanduse kaudu teavitada. Ma loodan, et see sobib ka Riigikogu liikmetele.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan ministrit! Ma palun Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Trivimi Velliste!

Austatud härra aseesimees! Head kolleegid! Riigikaitsekomisjon arutas kõnesolevat Riigikogu otsuse eelnõu 254 enne esimesele lugemisele esitamist oma 6. mai istungil. 6. mai istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena kaitseminister Jaak Aaviksoo, ministri nõunik Andreas Kaju ning ministeeriumi operatsioonide ja kriisireguleerimise osakonna rahvusvaheliste operatsioonide büroo peaspetsialist Jaano Vija.
Tegemist ei ole Eesti mereväe jaoks uue missiooniga. Riigikogus antud samasuguse mandaadi alusel osales juba 2005. aasta 12. maist kuni 2006. aasta 31. märtsini NATO kiirreageerimisjõudude koosseisus Eesti mereväe staabi‑ ja toetuslaev Admiral Pitka, mille meeskonna ja ka laeva enda kohta on antud üksnes kiitvaid hinnanguid. Selle eelnõu alusel osaleb NATO reageerimisjõudude koosseisus, nagu öeldud, miinijahtija Admiral Cowan, mis on esimene kolmest Suurbritanniast soetatud miinijahtijast.
Komisjonis oli juttu ka sellest, et selle miinijahtija nimi ei ole sugugi mitte juhuslik, vaid see on pandud täiesti teadlikult väga väljapaistva Briti admirali Walter Cowani nime järgi, kes Vabadussõjas juhtis Läänemerel tegutsenud Briti kergeristlejate eskaadrit, millel oli ülioluline roll Eesti Vabadussõja saatuse seisukohast ja seega siis ka Eesti saatuse seisukohast. Komisjonis oli juttu selle admirali perekonnanime viisipärasest hääldamisest, mille osas on meie kõnelevas ajakirjanduses teatud kõikumisi esinenud.
Miinijahtija Admiral Cowan osalemine NATO reageerimisjõudude koosseisus on niisiis NATO liikmesusest tulenev Eesti panus.
Komisjoni nõunik-sekretariaadijuhataja Aivar Engel juhtis tähelepanu asjaolule, et meie varasemates sellealastes seadustes on kasutatud sõna "kiirreageerimisjõud". Sellest oli äsja juttu seoses kolleeg Nelli Privalova küsimusega. Komisjonis arutati, kas me peame kasutama edasi sõna "kiirreageerimisjõud", nagu me oleme varem teinud, või piisab sõnast "reageerimisjõud". Härra minister juba reageeris sellele küsimusele. Komisjonis juhiti tähelepanu, et see termin on leidnud arutamist Kaitseministeeriumi terminoloogiakomisjonis ja terminoloogiakomisjon on veendunud, et sõna "reageerimisjõud" ei lähe vastuollu meie praeguste seadustega. Komisjon leppis selle selgitusega.
Riigikaitsekomisjon otsustas oma 6. mai istungil üksmeelselt teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 14. töönädala päevakorda. Komisjoni esialgne otsus oli teha seda kolmapäeval, aga ministri palvele vastu tulles otsustas komisjon möödunud esmaspäeval, 12. mail oma väga lühikesel arutelul teha ettepanek arutada seda eelnõu esimesel lugemisel 15. mail, s.o täna. Eelnõu algataja ettekandjaks määrati minister Jaak Aaviksoo ning komisjonipoolseks ettekandjaks siinkõneleja. Ühtlasi otsustas komisjon teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt kümme tööpäeva ehk 29. mai kell 18. Suur tänu!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ettekandjale küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat! Kas fraktsioonide esindajad soovivad pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Juhtivkomisjoni otsus on esimene lugemine lõpetada. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg s.a 29. mai kell 18. Esimene lugemine on lõpetatud ning ka neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.
Austatud Riigikogu! Tänane on istung lõppenud. Jõudu teile komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 10.24.