Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi.
Head kolleegid! Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 41 Riigikogu liiget, puudub 60.
Lugupeetud kolleegid! Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, siseminister Jüri Pihl ja sotsiaalminister Maret Maripuu.

Infotunni esimese küsimuse esitab kolleeg Jaak Aab. Küsimus on sotsiaalminister Maret Maripuule. Palun!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Küsimus tervishoiu rahastamisest on jätkuvalt aktuaalne ja kuum. Vahetevahel, teatud protsessidega seoses jõuab see ajalehtede esikülgedele. Minu küsimus puudutab seda, et kooskõlastusringil olev rahvastiku tervise arengukava sisaldab ka tervishoiusüsteemi arengut puudutavat osa. Kui rääkida rahastamisest, siis leiab sealt tuleviku kohta ainult ühe suhteliselt ümmarguse lause: tagada tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus. Ka partnerid on esitanud kriitikat selle kohta, millal siis tuleb selle arengukava põhjal rakenduskava, kus on juba konkreetsemad meetmed rahastamise parandamiseks.

Aitäh! Kui arengukava saab heaks kiidetud, siis selle põhjal saab hakata ette valmistama rakenduskava.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Ma usun siiski, hea minister, et kuna see rahvastiku tervise arengukava on ju lõppfaasis, siis peab ministeeriumis kindlasti käima juba rakenduskava ettevalmistav töö. Minu teada on see isegi juba päris pikalt käinud. Kas te võite praegu nimetada osapoolte rahustuseks mõnegi meetme, mis parandaks ravikindlustuse tulubaasi ja tagaks tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkuse? Varasematel aastatel on ju üht-teist otsustatud ja tänu sellele me saamegi praegu öelda, et haigekassa ei ole väga kriitilises seisus, arvestades üldiselt muid eelarvelisi vahendeid. Kas ja milliste meetmetega on plaanis edasi minna?

Aitäh! Praegu käib koos ümarlaud, kus osalevad sotsiaalpartnerid ja kus me oleme kõik muud teemad suutnud kokku leppida, küsimus on veel rahastamise poole pealt. Nii nagu hea küsija omast ajast teab, on põhilised vahendid ravikindlustus, riigieelarve ja Euroopa Liidu vahendid. Need kolm rahastamise allikat on kirja pandud ka rahvastiku tervise arengukavasse.

Palun, kolleeg Jaak Aab, teine täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Hea minister oskab muidugi väga lihtsalt vastata. Aga ju siis ei ole momendil midagi konkreetsemat öelda. Samas, midagi tuleks ette võtta. On räägitud ju töövõimetushüvitistest, on räägitud võimalikust investeeringute toetuse suurendamisest riigieelarvest, mis on muidugi praeguses seisus problemaatiline, aga tuleb prioriteete valida. Kuid minu teine täpsustav küsimus puudutab hooldusravihaiglaid ja taastusravihaiglaid. Te arupärimisele vastates ütlesite, et enne 2016. aastat ei kavatseta haiglavõrgu arengukava üldse põhjalikumalt täiendada. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi saab riigieelarve raha ja ka Euroopa Liidu struktuurifondide raha anda ainult haiglavõrgu arengukava haiglatele. Kas siis hooldusravihaiglad ja taastusravihaiglad selle ajani – 2015. aastani – ei saa üldse arvestada sellega, et nende investeeringuid kuidagi riigieelarvest või Euroopa Liidu vahenditest toetatakse?

Aitäh! Kui te küsite konkreetseid numbreid, siis te teate, et praegu käib RES‑i tegemine, kus on arutelul võimalikud majandusprognoosid. Kuna siin ei ole veel kõiki numbreid paigas, on väga raske öelda, millised on võimalikud kasvud, sest praegu me peame kõiki otsuseid tegema lähtuvalt sellest, et majandus on jahtunud ja seetõttu ka eelarvelaekumised vähenenud. Mis puudutab haiglavõrgu arengukava, siis on kaks meedet. Esimene on kesk‑ ja piirkondlikud haiglad ning teine puudutab õendus‑ ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamist. Praegu käivad arutelud, kas teise meetme puhul haarata olemasolevad haiglavõrgu arengukava haiglad või laiendada nii, et taotluse võiksid esitada kõik need teenusepakkujad, kes osutavad õendus‑ ja hooldusteenuseid. Aga kuna teise meetme rahajaotusplaani hakatakse ette valmistama 2009. aastal, siis tänaseks ei ole otsust tehtud.

Nüüd kohapeal registreeritud küsimused, neid on kolm. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Esmaspäeval, kui me käsitlesime siin Põlva haigla küsimust, oli küsimusi ka selle kohta, mis saab edaspidi maakonnahaiglatest. Jutt on Euroopa Liidu raha taotlemisest ja võimalusest investeeringuteks. Ma võin ju rääkida Järvamaa haiglast, aga mõttekas oleks rääkida kõigist maakonnahaiglatest, Järvamaa, Jõgeva või ükskõik millisest maakonnahaiglast. Me oleme kuulnud sellest, et üsna suure osa sellest rahast saavad Tallinn ja Tartu ning võib-olla ka Ida-Virumaa haigla. Kas te saaksite öelda, kuidas ja millise perspektiiviga võiksid maakonnahaiglad ennast tunda seoses Euroopa Liidust saadava või mittesaadava rahaga?

Aitäh! Euroopa Liidu raha, 2,1 miljardit, on jaotunud kahe meetme vahel. Esimene on kesk‑ ja piirkondlikud haiglad ning teine on õendus‑ ja hooldusteenused. See, et esimese meetme puhul on haiglad juba välja valitud, ei vasta tõele, sest kehtestatud on ainult määrus, mille alusel saab raha taotleda. Praegu on protsess peatunud, kuna Lääne-Tallinna Keskhaigla on määruse õiguskantsleri juures vaidlustanud ja see tekitab teatava ajalise nihke. Kõik teised haiglad, kes ei ole piirkondlikud ega keskhaiglad, saavad esitada taotlusi kesk‑ ja piirkondliku haigla infrastruktuuri optimeerimise osas. Neid kriteeriume hakkab ministeerium ette valmistama 2009. aastal.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Marika Tuus!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Te väitsite siin paari päeva eest, et ravikindlustuse eelarve ei sõltu poliitilistest valikutest, vaid et see on kindel makse sotsiaalmaksust, 13% läheb haigekassasse. Ma väidan, et ravikindlustuse eelarve sõltub vägagi poliitilistest otsustest, sest lisaks maksule pannakse sinna raha juurde ju ka riigi poolt. Küsimus ongi praegu selles, et meil paneb riik sinna raha suhteliselt vähem, kui pannakse Euroopa riikides, kuigi eelmine valitsus suurendas seda raha. Tõepoolest, ravirahast viidi välja kapitalikulud ja suurendati sotsiaalmaksu miinimummäära osa, kus riik maksab n‑ö oma patsientide eest. Miks te ikkagi väidate, et see ei sõltu poliitilistest valikutest, ja kas meil on kavas riigi osa siin natukene suurendada?

Aitäh! Sotsiaalmaks on 33%, sellest 20% on sotsiaalvaldkond, 13% on ravikindlustus. See laekub täpselt sellises mahus, kuidas laekuvad maksed. Ülejäänu (aga see on väiksem osa) sõltub konkreetselt nendest valikutest, mida teeb Riigikogu saal. Viimastel aastatel on Riigikogu saal suurendanud tervishoidu suunatud raha hulka.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Arstiabi õigeaegne kättesaamine tagab ravi edukuse ja samas hoiab kokku raha, mis kulub ravile üldse, rääkimata sellest, et tuleb vähendada inimese kannatusi. Minu küsimus puudutab ravikindlustamata isikute laiemaid ravivõimalusi. Te arutlesite aprillikuu algul valitsuses nendel teemadel ja planeerisite rahakasutust 2009. aastaks. Ma küsingi: kas 2009. aastast on võimalik kõigil ravikindlustamata isikutel arstiabiteenuseid laiemalt kätte saada? Praegu saab ainult vältimatut abi.

Aitäh! Sellele küsimusele saab vastata siis, kui see saal hakkab arutama riigieelarvet ehk kui kõik piirnumbrid on täpsemalt selged. Me arutasime seda võimalust, et laiendada ravikindlustamata isikute juurdepääsuvõimalust ka perearstiteenusele ja ravimite kompenseerimisele, aga nende otsuste elluviimine sõltub sellest, milliseks kujuneb 2009. aasta riigieelarve.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Kalle Laanetilt siseminister Jüri Pihlile. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ministrid! Hea siseminister! Nagu me teame, on valitsus otsustanud, et 2010. aastast rakendub Siseministeeriumi valitsemisalas ühendasutus. Mind huvitab, kuidas kulgevad ühendasutuse ettevalmistustööd Siseministeeriumi valitsemisalas.

Austatud proua esimees! Hea küsija! Ühendasutuse loomise tööd kulgevad plaanipäraselt, vastavalt kabinetis heakskiidetud ajakavale. Kõige esimene ja kõige suurem töö on seaduspaketi ettevalmistamine, mis läheb teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks selle aasta juunis ja peaks tulema selle aasta sügisel Riigikokku, kus siis saab asja arutada ja väga erinevaid mõtteid vahetada. Kui Riigikogu selle järgmise aasta kevadeks heaks kiidab, siis saab hakata operatiivtasandil tegema ettevalmistusi, et seda juba 2010. aastast rakendataks. Praegu läheb kõik plaanipäraselt.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selline küsimus: kas planeeritavad politseijuhtide roteerumised mõjutavad või võivad mõjutada ühendasutuse loomist?

Aitäh küsimuse eest! Nagu te kõik olete aru saanud, on need isikud ka enne politseis tuntud olnud ja nende vaated on ju teada. Ma arvan, et see ei mõjuta ühendasutuse arengut, aga me sellel reedel arutame praeguste peadirektoritega, kuidas edasi minna. Me ei tahtnud kuni eelmise nädala reedeni väga detailseks minna. Sellepärast võib-olla antakse see viimane lihv nendel kahel nädalal, enne kui seaduseelnõu läheb kooskõlastamisele.

Palun, kolleeg Kalle Laanet, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et kogu ettevalmistustöö läheb plaanipäraselt. Kuid kindlasti on teatud probleeme, sest tegemist on erinevate asutustega, on erinevad identiteedid. Kas te nimetaksite, millised on praegu põhiprobleemid, mille kallal te töötate ja mida on vaja ületada?

Käib kahe väga erineva asutuse ühendamine. Kui me räägime ajaloost, siis me teame ju, et piirivalve loodi ikkagi kui kaitseväeüksus. Aastal 1988 olid juba esimesed alged ja neid inimesi valmistati aastaid ette kui sõjaväelasi. Muutus toimus ju alles eelmise aasta 1. juulist, nüüd on tegemist politseiasutusega, kuna Euroopa Liidu ja Schengeni nõuded seda nõuavad. Kui rääkida vaidlusest selle üle, kuidas neid ametnikke nimetada, kas nad on sisejulgeolekuametnikud või politsei‑ või piirivalveametnikud, millised on need pagunid, siis me teame, et piirivalvel on hästi tähtsad pagunid, aga ka politseis on vahepeal teatud tingimustel (ma ei tahaks öelda, et illegaalne) auastmete süsteem tekkinud, mis on erinev ametikohtadest, ametikoht ei vasta enam sellele, mis on paguni peal. Need on sellised detailsed küsimused. Nüüd tuleks minna ühise platvormiga, kus solvamisi oleks vähem, et asutus saaks efektiivselt teha seda tööd, milleks ta on ette nähtud, ja samas ikkagi traditsioonid jätkuksid seal, kus need on välja kujunenud.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Aleksei Lotman!

Aitäh, auväärt proua esimees! Hea minister! Kui mõni aeg tagasi küsisime teilt, mis saab merepäästest ja eriti reostustõrjest pärast seda, kui piirivalve ühendatakse politseiga, siis me kuulsime, et see veel selgub. Kas praeguseks on juba selgunud, mis saab merepäästest, sealhulgas ja eelkõige merereostustõrjest?

Aitäh küsimuse eest! Kõik need funktsioonid, mida kolm asutust praegu täidavad, jäävad ühendasutuse funktsioonideks edasi. Võib-olla väikesed täpsustused. Me oleme mõningaid funktsioone võtmas Siseministeeriumile üle, näiteks infotehnoloogia arendamist kogu Siseministeeriumi valdkonnas, ma mõtlen eelkõige sisejulgeolekuvaldkonnas ja võib-olla tulevikus ka regionaalvaldkonnas. Piirivalve või tulevane ühisasutus jääb täitma neidsamu ülesandeid ka merepääste puhul.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Rahumägi!

Tänan väga! Ma tahtsin ka küsida nende kolme ameti kohta. Kui nende ametite kokkupanemist on arutatud, kas on arutatud ka seda, kuidas seda suurt monstrumametit hiljem kontrollima hakatakse?

Ühte asutust on ju alati lihtsam kontrollida kui kolme. Sisejulgeolekuvaldkonnas peab asutus oma audiitoritega ja muude mehhanismidega tegema ise oma tööd korrektselt ja korralikult. Ka praegu Kodakondsus‑ ja Migratsiooniamet, Piirivalveamet ja Politseiamet ju ei kontrolli üksteist, nad täidavad politseilikke funktsioone. Sellised kontrollimehhanismid on olemas ja jäävad edasi, olgu siis Siseministeeriumile, olgu siis Riigikogu vastavatele komisjonidele, olgu siis meie partneritele. Me ju teame, et kui me räägime jälitusasutustest, siis praegu on neid kolm suurt: Politseiamet, Kaitsepolitseiamet ning Maksu‑ ja Tolliamet. Siin ei toimu muutusi. Kui me räägime julgeolekuasutustest, siis need on Kaitseministeeriumi haldusalas paiknev julgeolekuasutus Teabeamet ja ka kaitsepolitsei. Ka seal ei toimu muutusi. Samas on infovood eraldatud ja sumbumist ei saa tulla. Ma unustasin Justiitsministeeriumi koos prokuratuuriga nimetamata. Need asutused on nende poolt edasi kontrollitavad.

Nüüd, head kolleegid, kaks viimast kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Mina, tulenevalt oma eelnevatest ametitest nii maavanemana kui ka omavalitsusliidu juhina, ütleksin, et Siseministeerium on üks kõige rohkem reformitud ministeerium. Pidevalt ma kuulsin, et Päästeametis, politseis või piirivalves ootab inimesi ees koondamine. Siis muidugi räägitakse, et neid inimesi, kes tegelikku tööd teevad, koondamine ei puuduta jne. Minu küsimus on seotud sellega, et alles ju toimus päästekeskuste reform. See oli struktuurireform, kus päästekeskused liideti regionaalseteks keskusteks. Minu küsimus ongi seotud sellega. Mis siis sellest tolku oli? Kuidas te ise hindate? On ministeerium analüüsinud nii inimeste osas kui ka pakutavate teenuste osas, kas see struktuurireform tegi asja paremaks?

Aitäh küsijale! Kui me räägime päästeteenistusest, siis muutus, kus me päästeteenistused jagasime sõltuvalt töö intensiivsusest kolmeks kategooriaks, on ennast õigustanud. Seda näitab see, et inimesed tulevad sinna paremini tööle kui varem ja need inimesed, kes seal töötavad, hakkavad järjest rohkem võtma seda kui oma põhitööd. Ebavõrdne olukord ühes väga tähtsas sisejulgeolekuvaldkonnas ehk päästeteenistuses, mis minu meelest oli ikkagi jäetud nagu vaeslapse ossa, muutub. Eks muidugi sealt osa inimesi lahkub, aga neid ei ole rohkem kui varasematel aastatel, kui me räägime numbriliselt, vaid oluliselt vähem. Mõni läheb tööle oma põhitöökohale, näiteks ehitusse või kuhu iganes. Samasugune liikumine toimus politseis kümmekond aastat tagasi, kus ka mindi 24‑tunniselt režiimilt üle valdavalt 12‑tunnisele või lühemale töörežiimile. Veel kord: see reform on ennast õigustanud, me ei kahtle selles. Kui üldse rääkida reformimisest Siseministeeriumis või mujal, siis eluga tuleb kaasas käia. Võib-olla tõesti üks valdkond, maavalitsused, on jäänud aastateks reformimata, aga ma olen kuulnud, et siingi toimuvad mingid liikumised.

Palun viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mati Raidma!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Küsimus sisejulgeoleku nõukoja kohta. See on aastaid olnud. Kas ta praegu eksisteerib ja annab ka tuge nendele protsessidele, mis käsil on?

Aitäh! Sisejulgeoleku nõukoda eksisteerib ja koguneb täna kell neli teist korda uues koosseisus. Võib-olla on küsimus, miks ei jätka vana koosseis. Me vaatasime, et nõukotta võiks võtta inimesi, kes oma igapäevases töös ei tegele nii palju sisejulgeolekuvaldkonnaga. Kui inimesed töötavad Riigikogus, teistes ministeeriumides, mis on selle teemaga lähedalt seotud, siis nad annavad seda nõu nagunii igapäevaselt. Sellepärast sai sinna valitud inimesi natuke mujalt, inimesi, kellel on muu nägemus. Nõukotta kuuluvad ka Riigikogu liikmed, esindatud on endised ministrid ja seda juhib vandeadvokaat Aare Tark, kes oskab sinna uuemat nägemust saada. Nii et nõukoda koguneb. Me esitame täna nõukojale oma nägemuse, milline on selle aasta olukord ja mida nad ootavad võimalikest arengusuundadest, mis on seotud ka majanduse jahtumisega, sest ega see ei lähe ka Siseministeeriumi puudutamata mööda.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt sotsiaalminister Maret Maripuule.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Küsimuse kirjutasin ma teile eile, kuid täna olen sunnitud küsimuse sisu pisut muutma, seoses sellega, et homme kinnitab Vabariigi Valitsus uue eelarvekava ja samuti lisaeelarvega seonduva. Sellest nähtub, et sotsiaalvaldkonna eelarves on väga suured kärped. Sotsiaalministeeriumil on ligi miljard krooni vähem kasutada. Puuetega inimesi ja lapsi tabab tänavu kokku 40 miljoni kroonine ja isapuhkust 12 miljoni kroonine kärbe. Samuti soovitakse vähendada erivajadustega laste rehabilitatsiooniraha 25 miljoni krooni võrra. Kas te ministeeriumis olete analüüsinud, mida selline kärbe laste tervisele kaasa toob ja milliste rehabilitatsioonimeetmete arvel seda tehakse?

Aitäh! Kõigepealt väike täpsustus. Homme on valitsuses arutlusel 2008. aasta negatiivne lisaeelarve, riigi eelarvestrateegiat arutatakse edasi. Sotsiaalministeeriumi haldusalas tervikuna on kärbe 2,5%. Aga kõige olulisem asi, mida ma tahan öelda, on see, et ministeerium lähtus kärbete tegemisel sellest, et Eesti elanike huvid ei saaks kahjustatud, säilivad kõik seaduses ettenähtud toetused. Need kärped on tingitud sellest, et me oleme esimese kvartali tulemuste põhjal vaadanud, kus on vähem kulusid, ja selle alusel oleme teinud prognoosi aasta lõpuni. Mitte ühtegi seadust ei ole siin Riigikogu saalis plaanis muuta, nii et ei saa öelda, et ühe või teise sotsiaalse grupi toetus väheneb.

Palun, kolleeg Mai Treial, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua minister! Siin ma teid küll ei mõista. Kui te ütlete, et nii suurte kärbete juures midagi halvemaks ei lähe, siis kuidas üldse oli selleks aastaks eelarve planeeritud, või on tegemist sellega, et inimesed ei tea, millised õigused ja võimalused on neil teenuste kättesaamiseks? Teine küsimus puudutab aga juba väga konkreetselt riiklike hoolekandeasutuste renoveerimist ja ehitamist, kus selleks aastaks oli planeeritud 44 miljonit krooni. Kas ka siin vähendatakse vahendeid?

Aitäh! Selgituseks. Selle aasta 1. jaanuarist jõustus isapuhkus. Me hüpoteetiliselt prognoosisime, kui palju on neid isasid, kes oleksid nõus kasutama ettenähtud isapuhkust. Esimese kvartali põhjal oli näha, et see arv ei ole nii suur, kui meie lootsime. Täpselt samamoodi on vanemahüvitise puhul. Vanemahüvitist taotlevate inimeste arv oli prognoositust väiksem ja samuti oli väljamakstud summa väiksem, meie prognoosisime maksimumi. Mis kärpeid puudutab, siis jah, meil jääb sellel aastal ära üks investeering. See puudutab ühte sotsiaalobjekti Viljandis, aga seal on põhiprobleemiks see, et maavaidlusi ei ole jõutud ära lahendada ja see raha oli tegelikult juba 2007. aasta eelarves, mis tuli 2008. aastaks üle. Kuna me ei suuda seda õigel ajal ära kulutada, siis järgmiseks aastaks oleks see kukkunud reservi. Olime nõus sealt kokku hoidma. See on reaalsus, et 2008. aasta kärped konkreetselt ühegi inimese heaolu ei vähenda.

Palun, kolleeg Mai Treial, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Rahvaliidu fraktsioon esitas ka ühe seaduseelnõu, millega soovime muuta puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust. See puudutab igakuise hooldajatoetuse maksmist keskmise, raske või sügava puudega 13–16‑aastase lapse ja raske või sügava puudega 16–18‑aastase lapse ühele vanemale. Valitsus ei ole seaduseelnõu toetanud, märkides, et see teenus antakse üle kohalikele omavalitsustele. Minu küsimus nüüd ongi: kas kohalikud omavalitsused on selle teenuse ülevõtmiseks valmis? Kui teenused antakse koos kohustustega omavalitsustele üle, peab üle minema ka raha. Kas see raha on olemas, mis omavalitsustele antakse? Kuidas te ikkagi näete selle olukorra lahendamist?

Aitäh! Kohalike omavalitsustega on läbirääkimised sellel teemal lõppenud ja hooldajatoetuse maksmine puuetega laste hooldajatele antakse kohalikule omavalitsusele üle koos ressurssidega. Selle poolt on nii puuetega laste vanemad kui ka kohalikud omavalitsused, et teenust saaks kõige paremini osutada.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab just nimelt seda sisu, mis on küsimusele antud. Kui me räägime võrdsetest võimalustest laste kasvatamisel, siis kindlasti on üks sihtgrupp lasterikkad pered. Me teame, kõik uuringud näitavad seda, et alates sellest, kui peres on kolm ja enam last, on vaesusrisk kõige suurem ja laste kasvatamisega seotud probleemid suuremad. Koalitsioonileping sisaldab ühte meedet: tõsta lapsetoetust alates kolmandast lapsest, mis mõni aeg tagasi tõsteti Riigikogus 900 kroonile, 2000 kroonile. Mis sellest meetmest saab, kas praegust eelarve seisu arvestades on lootust, et see järgmisel aastal käivitub, või mitte?

Aitäh! 2007. aasta juulist, nii nagu hea küsija märkis, tõusis lapsetoetus alates kolmandast lapsest 900 kroonile. Sotsiaalministeerium on ette valmistanud eelnõu, et tõsta lapsetoetus alates kolmandast lapsest 2000 kroonile. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Aga loomulikult sõltub tõus konkreetselt 2009. aasta eelarve prognoosist, nii et täna ei julge ma ütelda, et jah, 2009. aastal see hakkab nii olema.

Suur tänu, proua minister!  Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on Aleksei Lotmanilt sotsiaalminister Maret Maripuule.

Aitäh, austatud proua Riigikogu esimees! Austatud minister! Minu küsimus haakub juhuse tõttu osaliselt eelmisega, kuid puudutab konkreetselt ühte puuet, nimelt fenüülketonuuriat, mille kohta ma aprillis esitasin teile ka kirjaliku küsimuse. Oma vastuses viitasite kahele määrusele, millest üks loetleb haigusi ja teine ravimeid, ning kinnitate, et fenüülketonuuria ravikulude hüvitamiseks on Eestis olemas toimiv süsteem. Fenüülketonuuria ühingu andmetel sisaldab teie viidatud määrus Eesti Haigekassa ravimite loetelust siiski vaid valguhüdrolüsaati, mis on nendele haigetele vajalik ravim, kuid ei lahenda nende põhimuret. Nad saavad toituda vaid väga spetsiifilistest toitudest, mis Eesti jaekaubanduses praktiliselt puuduvad ja on seetõttu meil väga kallid. Seega ei saa nõustuda teie väitega, et Eesti Vabariigis on olemas toimiv süsteem fenüülketonuuriat põdevate inimeste ravikulude hüvitamiseks. Kuidas te seda kommenteerite?

Aitäh! Kui me vaatame kehtivat puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust, siis puude määramisel lähtutakse kõrvalabivajadusest. Kõik fenüülketonuuriat põdevad inimesed ei ole puudega, nad saavad ise oma eluga hakkama. Praegu toetab riik vajalike toidusegude soetamist 100%-liselt. Need segud on kättesaadavad nii imikutele, lastele, noorukitele kui ka täiskasvanutele, kokku üheksa preparaati. Lähtuvalt sellest, kuidas haigus süveneb, määratakse puue või mitte, sellest, kas on kõrvalabivajadus olemas, sõltub lisatoetus.

Hea kolleeg, on ikkagi vaja nupule vajutada! Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Palun väga vabandust, ma tegin seda, aga mitte piisavalt tugevalt! Aitäh! Fenüülketonuuria ühingu andmetel on Sotsiaalministeeriumis menetluses uus dokument, millega eritoidud tahetakse sootuks välja jätta. Kas nii plaanitakse põlistada see olukord, mis niigi neid puudega inimesi praegu ahistab?

Aitäh! Ma usun, et Eesti Fenüülketonuuria Ühing on lugenud mingit valet dokumenti või millestki valesti aru saanud. Sellist plaani ei ole.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Evelyn Sepp!

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab seda teemat kaudselt, aga ma esitan ta siiski. Kas ministeeriumi vaatevälja on ulatunud küsimus toiduainete ja ravimite märgistamisest selles mõttes, milliseid aineid ja komponente need sisaldavad? Isiklik kogemus ütleb, et uurides tõlget ja originaalteksti, näen, et Eesti turul olevate toodete puhul on need sageli väga erinevad, näiteks puudutab see mingisuguseid allergiaid tekitavaid aineid ja muid toidukomponente. Kas ministeerium on selle teemaga tegelnud ja mida te omalt poolt olete valmis ütlema nendele inimestele, kes võrdlevad tekste ja saavad aru, et need on väga erinevad?

Aitäh! Selliseid pöördumisi otse ministeeriumile ei ole tulnud. Kui on olnud ebatäpsusi näiteks ravimietikettidel ja nende tõlgetes, siis on pöördutud otse Ravimiameti poole. Teie tõstatatud küsimusega Sotsiaalministeeriumisse ei ole pöördutud.

Aitäh, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Eldar Efendijevilt haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele. Palun!

Aitäh, proua eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on seotud teemaga, mida puudutati nädal tagasi. Need küsimused olid suunatud rahvastikuministrile ja olid seotud programmiga "Igale lapsele lasteaiakoht" ning konkreetselt programmi rakendamisega. Ministri vastused ei suutnud rahuldavalt valgustada tekkinud olukorda. Koalitsioonipartnerid rääkisid diametraalselt erinevatest positsioonidest lähtudes. Koolieelsed asutused on ka Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalas. Siit küsimus. Aastaeelarves oli ette nähtud 150 miljonit, aga esitatud lisaeelarve eelnõus on poole vähem – 75 miljonit. Kuidas valitsus näeb eelarvestrateegias ette lasteaedadesse investeerimist? Kas selline investeeringute kärpimine poole võrra tähendab programmi külmutamist, kus on aastateks 2008–2011 investeeringuteks ette nähtud 700 miljonit?

Austatud juhataja! Lugupeetud küsija! Te puudutasite oma küsimuses ka tõde, aga ainult osaliselt. Riiklik lasteaiakohtade programm on selle aasta eelarves planeeritud mahuga 300 miljonit krooni. Kui Rahandusministeeriumi ettepanekul kärbitakse ühte osa sellest programmist 75 miljoni krooni võrra, siis jääb järele 225 miljonit krooni. Juba on eraldatud omavalitsustele 75 miljonit krooni selleks, et riigi poolt palgatoetust anda, nii et omavalitsused saaksid lasteaedades õpetajate palga tõsta ligilähedaselt samale tasemele, nagu on üldhariduskoolide õpetajate palk. See on toonud kaasa hüppelise palgatõusu lasteaedades, mõnel pool lausa ligi 40%‑lise. Ainult 24 omavalitsust ei ole selle programmi toel suutnud lasteaednike palka viia üldhariduskoolide palga lähedale. Juba selle näitaja põhjal, juba selle põhjal, et programm on viinud lasteaiaõpetajate hüppelisele palgatõusule, võib selle programmi sellel aastal õnnestunuks lugeda. Lisaks on veel 75 miljonit krooni rühmade arvu pealt omavalitsustele toetuseks, mida saab ju ka kasutada palgatõusuks. Nüüd investeeringutest. Jah, sellel aastal me käivitame programmi. Eks see sõltub riigi võimalustest järgmistel aastatel, kas kogu programmi saab läbi viia selles mahus, mis planeeritud on, aga praeguseks, sel aastal käivitamiseks on olemas 75 miljonit, kui nüüd Riigikogu kärbib 75 miljoni võrra. Nii et alustame.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Muidugi võib seda, mida räägivad ministrid või koalitsioonipartnerid, uskuda või mitte, eriti siis, kui nad räägivad üksteisele vastu, nagu see oli kajastatud ka nädal tagasi. Ma esimeses küsimuses rääkisin investeeringute osas sellest suuremast summast, aga, nagu me teame, valitsus võtab otsused vastu konsensuslikult. Kas see tähendab, et kõik ministrid on nõus vähendama lasteaedade investeeringuid ja eriarvamusi ei teki? Sest kui räägitakse, et ollakse vastu, aga hääletatakse poolt, siis seda on kummaline kuulda.

Aitäh, austatud küsija! Ma ei oska vastata eraldi iga ministri eest, kuidas ta pärast mõne otsuse vastuvõtmist käitub. Homme hakkab valitsus arutama säästueelarve heakskiitmist. Kui valitsus selle homme heaks kiidab, siis saadetakse see Riigikogusse ja küllap siin debatid jätkuvad. Praeguseks on Rahandusministeerium tõepoolest teinud ettepaneku 300‑miljonilist lasteaiaprogrammi kärpida 75 miljoni krooni võrra. Homme siis valitsus otsustab. Loomulikult, oodatud on üksmeel ministrite hulgas. Ministrid on üldiselt võtnud tõsiselt ülesannet viia riigi rahandus ree peale. Valitsuskabinet on tõsiselt arutanud, mis valdkondades rohkem kärpida, mis valdkondades vähem. Haridusministrina on mul hea meel, et haridusvaldkonna arvel säästmine selle aastanumbri sees on toimunud tunduvalt vähemas mahus, kui on keskmine eelarvekärbe. Nii et mis siis ikka, raskeid otsuseid tuleb teha, aga üldplaanis see otsus veel ei tähenda, et kogu programm külmutatakse. On laekunud päris palju taotlusi ja nende kohta saan ma teile anda ka täpset informatsiooni. Laekunud taotluste üldmaht on 2,5 miljardi krooni ulatuses vajalike objektide ehitamist, millele riigilt oodatakse 1,1 miljardi krooni ulatuses toetust. Nii et me menetleme seda programmi hoolega edasi.

Palun, kolleeg Eldar Efendijev, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua eesistuja! Viimane küsimus. Kuidas te hindate, mida nüüd peavad tegema maavalitsused, kes lähtuvad selle aasta kinnitatud eelarvest, kus oli ette nähtud 150 miljonit, ja kes on arvestanud aasta eelarvega, koalitsioonileppega, lihtsalt ministrite lubadustega ja uhkelt reklaamitud kinnitatud programmiga? Kohustused, mida nad juba on hakanud võtma, on küllaltki teistsugused, kui praegune situatsioon nendele pakub.

Aitäh väga hea küsimuse eest! Mina ei ole olnud kõige kõvem mees lubama lasteaiaprogrammi investeeringuid maakondadele siia-sinna, omavalitsustele siia-sinna. Nii et ma ei oska öelda, mil määral neid lubadusi enne lõplike otsuste langetamist võib üldse anda. Küll aga on haridusministeeriumile langenud töö tegemise kohustus selle programmi lõplike investeeringuotsuste tegemisel ja tööd me teeme hea meelega. Nagu ma juba viitasin, on 140 taotlust 140 projektile 105 omavalitsuselt. Need andmed on eelmise nädala seisuga, seetõttu avaldan ma teile uut informatsiooni. Praegu on kõige rohkem taotletud Harjumaalt. Teile kui Ida-Virumaad esindavale rahvasaadikule pean ütlema, et näiteks Narva ei taotlenud üldse. Siin ei ole ilmselt ka petetud lubadustest juttu, kui keegi neid kuskil on andnud, sest taotlusi ei ole. Ida-Virumaalt oli taotlusi üldse suhteliselt vähe, seal on üle 20 omavalitsuse, kuuelt tulid taotlused. Harjumaa oli kõige aktiivsem, sealhulgas Tallinn taotleb toetust 221 miljoni krooni ulatuses. Tartumaalt on 15 taotlust, toetust soovitakse 152 miljoni krooni ulatuses, Tartu linn sellest 64,8 miljoni krooni ulatuses. Vähem on toetust taotlenud Hiiu, Valga ja Põlva maakond.

Nüüd kolm kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Kui eelmise aasta lõpus seadusandlikke muudatusi tehti ja ka riigieelarvet kinnitati, siis käis tõsine rebimine koalitsiooni sees selle üle, kelle prioriteet see lasteaedade programm on, kelle lubaduse täitmine see programm on, ja räägiti väga tõsiselt ennast kiitvaid sõnu. Ma julgesin juba tol ajal kritiseerida. 150 miljonit aastas, see on näiteks kaks-kolm lasteaeda Tallinnasse. Kui suur see maht ikka on ja kui palju sealt siis tegelikult abi saab? Kisa oli palju, villa oli vähe. Nüüd tundub, et villa jääb veel vähemaks. Aga teie esinemisest ja sellest, mida rääkis siin Urve Palo eelmisel nädalal, võin järeldada, et see on nagu taandumas sotsiaaldemokraatide prioriteediks, kes lubavad selle eest tõsiselt seista. Teie jutu järgi otsustades, kuna teie ei luba, siis te vist ei seisa.

Aitäh väga hea küsimuse eest, kui see oli küsimus! Kui me vaatame seda programmi, siis taotletud on 1,1‑miljardilises mahus. See kava, mis enne säästurežiimi riigil oli välja käidud, on ju tegelikult olnud päris suuremahuline ka investeeringute osas. Kui investeeringud siit lahutada, 700 miljonit krooni, siis vahe ei olegi väga suur. See on tavapärane, kui mõne programmi puhul on märgitud taotlusi lihtsalt poole võrra rohkem, kui on maht. Selles mõttes ei ole mingit erilist ažiotaaži kogu programmi ümber praegu olnud. Kui sellega saab jätkata, siis suur osa taotlusi kindlasti rahuldatakse. Eks teil on olnud Riigikogu liikmena rohkem mahti jälgida, kes mida on kõnelnud, stenogramme välja võtta jne. Mul on valdkondi palju, tööd piisab hommikust õhtuni, ma ei oska teile ütelda, ma pole ka mitu korda viidatud eelmise korra stenogrammist vaadanud, kes mida rääkis. Aga valitsus töötab tõepoolest kollegiaalselt. Lasteaiad on ju kõigi prioriteet. Ka mina rääkisin teile õhinal sellest, et sellel aastal on programm minu meelest olnud väga edukas juba selle tõttu, et on toonud riikliku programmina kaasa lasteaiaõpetajate hüppelise palgatõusu. Kui te räägite, et Tallinnas saaks teha kolm lasteaeda, siis tegelikult on võimalik esitada ka väiksemaid taotlusi, ka miljonilisi objekte saab riik sellest programmist toetada ja eks neid taotlusi on väga erimahulisi. Eelkõige ekspertide tase peab tuvastama, millise investeeringuga ja kui palju neid lasteaiakohti täiendavalt luuakse.

Palun, täpsustav küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kui valitsusprogrammi vaadata, siis sellest paistab välja, et igal aastal on programmi "Igale lapsele lasteaiakoht" investeeringuteks ette nähtud 400 miljonit krooni. Nii vastas ka proua rahvastikuminister, et on 400 miljonit. Aga nüüd on tekkinud mingisugused teised summad. Kui suur see summa on ja kas see investeeringute summa, mis algselt planeeriti just selleks otstarbeks, on läinud kuidagi üle ka nendeks summadeks, mille arvel on võimalik lasteaiaõpetajate palka suurendada?

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui ma üldse oma elus midagi olen lugenud peale uue testamendi ja "Kevade", siis on see koalitsioonilepe. Selle alusel on kõigi nende tegevuste peale ette nähtud järgmiselt: kaheks esimeseks aastaks 300 miljonit krooni aastas kõigi tegevuste peale, investeeringuid on seal kokku lepitud poole võrra kogusummast, ja järgnevateks aastateks 400 miljonit krooni. See on kokku lepitud rahastamise poole pealt. Kui te räägite koalitsioonileppe tõlgenduste võimalusest, siis on seal alguses tõepoolest nimetatud 400 miljonit krooni kohtade loomise jaoks, aga see, mida tähendab kohtade loomine ja kas selle hulgast võib välja tuua ka õpetajate palga tõusu, on niisugune sofistiline vaidlus. Mina arvan, et õpetajate palga tõus on oluline lasteaiakohtade loomiseks, sest siis ei pea lastevanemad kinni maksma õpetajate palka lasteaedades ja nende rahaline koormus väheneb. Kõik need 400 miljonit lähevad asja ette. Investeeringute programmi ei ole keegi lubanud selles konkreetses koalitsioonileppes teha 400 miljoni krooni eest aastas.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! See on loomulikult hea, et lasteaiaõpetajate palk tõusis ja on võrdväärne teiste õpetajate palgaga. Aga lasteaiakohti, ma väidan, see juurde ei anna, lasteaiakohti annaksid juurde investeeringud. Just praegu, kui majandus ei ole enam tõusuteel, oleks õige aeg, et riik ei külmuta investeeringuid, vaid suurendab investeeringuid. Kas ma saan õigesti aru, et teie igal juhul seisaksite lasteaiakohtade investeeringuteks mõeldud raha säilitamise eest? Kui see asi tuleb Riigikogusse ja kui Riigikogu tahaks seda toetada ja öeldakse, aga minister ise ei toeta seda, mis meie siis ütleme?

Aitäh, lugupeetud küsija! Mina olen selle valitsuse minister. Niikaua kui ma olen valmis kaasa tegema selle valitsuse otsuseid, olen ma selle valitsuse minister. Kui see periood lõpeb, siis räägime teiste sõnadega. Siis võin ma öelda, et näete, minu jaoks oli see liiga valus otsus. Praegu, ma arvan, on nii valitsuskabinetis kui ka avalikkuses küllalt selge, et on vaja teha eelarvekärpeid. Eks need kokkulepitud otsuste ülevaatamised ole lõppkokkuvõttes kõik valusad. Ma võin haridusministrina öelda, et haridusvaldkonda on võrreldes Rahandusministeeriumi esialgse ettepanekuga kärbitud väga vähe ja eks ma seisan ka edaspidi selle eest, et seda valdkonda vähem kärbitaks. Tõepoolest, lasteaedade programmi on kärbitud või, õigemini, ta käivitub aeglasemalt, sest üldmahtude kärpimises ju pole kokku lepitud, me hakkame neid investeeringutaotlusi menetlema, raha hakatakse eraldama sellel aastal, kui palju selle eest ehitada jõutakse, on iseasi. Kui järgmistel aastatel saab investeeringuprogrammi jätkata, siis tegelikult see riigi toetuse kaotus ei olegi nii väga suur. Ettepaneku kärbe sealt teha on teinud kogu valitsus. See ei olnud haridusministri ettepanek, algselt oli see rahandusministri ettepanek. Aga seda, et ka sealt programmist, arvestades, et see võib-olla käivitub aeglasemalt, on võimalik kärbe teha, on praegu toetanud kõik valitsuse osapooled. Mis siis ikka, kui te peate seda liiga raskeks otsuseks, siis võib-olla teie seda siin ei toeta.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Erki Nool!

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Siin räägitakse investeeringutest ja väidetakse, et selle raha eest võiks ehitada Tallinna kolm lasteaeda jne. Mis ministeeriumi seisukoht on, kuidas seda raha peaks jagama, kas kõigile natukene või peaks tegema selliseid priiskavaid lasteaedasid? Näiteks tartlased on väga tublid olnud, taasiseisvunud Eesti ajal said nad ju esimese lasteaiaehitusega hakkama, seal on isegi meediaruum olemas. Mis investeeringute põhimõtted on, kas kõigile natukene või tuleks midagi korralikult ära teha?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Esimene, kes ametlikult oma täiesti uue lasteaia avas, oli küll Kiili vald. Varsti pärast seda avas täiesti uue lasteaia Tartu ja sellel aastal tuleb lasteaedu järjest. Nii et omavalitsused on tublid. Aga küsimus on väga sisukas just sellest vaatevinklist, millise piirkonna lapsi peaks investeeringutes justkui eelistama. Me peame vaatama, et objektid tõesti ei oleks liigselt luksuslikud. Võib-olla mõne väikese, 1–2‑miljonilise investeeringuga saab tervisekaitse nõuetele vastavaid lasteaiakohti teha juurde reaalselt rohkem kui mõne 10‑miljonilise investeeringuga, kui mõni maja näiteks renoveerida. Nii et pompoossust me kindlasti taga ei aja. Eksperdid vaatavad, kui suur selle investeeringu kasutegur on. Kindlasti lihtsalt sellest lähtudes, et keegi mõtleb, et ta nüüd teeb oma arhitektist sõbraga vägeva maja, ei peaks riigilt investeeringut saama.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuusilt sotsiaalminister Maret Maripuule.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Minu küsimus puudutab töötukassat. Me teame, et töötukassa koormus igal juhul kasvab. Üks põhjus on kindlasti tööandjate osa vähenemine ühe kuu peale koondamishüvitiste väljamaksmisel. Aga ma siiski küsin, mida te prognoosite. Praegu on töötukassa juht Meelis Paavel öelnud, et isegi maksed võivad kolmekordistuda, kuigi võib-olla mitte kohe, aga see on võimalik. Samas peab ta päris reaalseks, et üsna pea töötaja osa tõuseb praeguselt 0,6%‑lt koguni 1,6%‑le ja tööandja osa praeguselt 0,3%‑lt ainult 0,4%‑le. Miks on see vahe nii suur? Kui me vaatame siin paljusid teisi riike, siis on ikkagi tööandja osa suurem kui töötaja osa.

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt tahan pakkuda võimalust, et kui Keskerakonna fraktsioonil on huvi, siis ma heameelega tuleksin teie fraktsiooni tutvustama töölepingu seadust, et võtta maha neid hirme ja ka mõningatest asjadest kahtepidi arusaamist. Töötukassa sees on kaks kassat: üks kassa, kuhu maksavad makse tööandjad, ja teine, kuhu töötajad. Tööandjate kassast tehakse praeguse seaduse järgi väljamakseid kollektiivse koondamise puhul ja ettevõtte pankroti korral. See muudatus annab tööandjale võimaluse kasutada omaenda suunatud raha koondamiste eest maksmiseks. Väikeettevõtjad, keda Eestis on praegu üle 80%, ei saa kasutada kollektiivset koondamist, kuna neil ei ole nii palju töötajaid, et see läheks kollektiivse koondamise reeglistiku alla. Ka õiguskantsler on juhtinud tähelepanu sellele, et praegu ei kohelda tööandjaid võrdselt. Aga ma tahan teid rahustada, need võimalikud suuremad maksumäärad, millele te tähelepanu juhtisite, saavad reaalseks ainult siis, kui käivitub IMF‑i väga negatiivne stsenaarium.

Palun, kolleeg Marika Tuus, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Just seda ma ütlesingi. Muide, teie memos on väga täpselt öeldud, et sisuliselt väheneb tööandja jaoks koondamishüvitis, sõltumata töötaja staažist, ühe kuu peale. Aga minu küsimus puudutas seda, miks meil tööandja osa on siiski niivõrd väike ja töötaja osa suur. Ma toon teile mõne näite paari aasta tagustest andmetest. Hispaanias maksab tööandja 6,2%, töötaja 1,6%, Prantsusmaal näiteks tööandja 4,18%, töötaja 2% ringis, Rootsis maksab ainult tööandja jne. Miks meil see ikkagi niivõrd ebavõrdne on ja kas on kavas seda kuidagi vähendada? Ma vaatan, et praegu see vahe ainult suureneb.

Aastaid tagasi töötukassat luues lepiti kokku, millise osa üks või teine pool maksab. Selle kokkuleppe tulemusena pandi paika ka need vahemikud, kui palju maksab tööandja ja kui palju töötaja ning kes maksab mille eest. Töötaja, kes maksab töötuskindlustusmakset, maksab seda kassasse, kust ta siis töötuse korral tagab endale kindlustuse. See on kindlustusmakse. Töötuse korral inimene, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, saab sealt hüvitist ja eelnõu kohaselt see hüvitise määr suureneb. Praegu on see 50% töötaja keskmisest töötasust, eelnõu järgi suureneb see esimesel sajal töötuse päeval 70% peale. Alates 101. töötuse päevast on see eelnõu kohaselt 50%, praegu on see 40%. Aga kordan veel kord, et olen nõus tulema Keskerakonna fraktsiooni eelnõu selgitama.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Head kolleegid! Meil on jäänud väga vähe aega. Kolleeg Mart Jüssi võib esitada väga kiire ja väga lühikese küsimuse. Loodan ka siseministrilt lühikest vastust. Palun!

Aitäh, lugupeetud esimees! Lugupeetud minister! Mul oli küll pikk jutt valmis, aga proovime siis teha lühidalt. Lehed kirjutavad sellest ja inimesed pöörduvad minu poole palju sel teemal ja teie teate ka, et ATV‑de kasutamisega on Eestis väga palju probleeme. Kui me vaatame seadust, siis seda masinat tegelikult ei suudagi liiklusseaduse järgi üheselt määratleda, mis asi ta selline on. Sellega kaasneb palju seadusrikkumisi. Kuidas te seda kommenteerite, kas Siseministeeriumil on kavas mingeid samme nende meeste ja masinate ohjeldamiseks Eestis?

Suur tänu! Kogu liiklustemaatika eest vastutab meil ikkagi Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium. Ma soovitan need ettepanekud, mis on teile tulnud, saata sinna. Meie oleme Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile hea koostööpartner erinevate liiklusküsimuste lahendamisel.

Suur tänu! Suur tänu, head kolleegid, küsimuste esitamise eest! Aitäh ministritele vastamise eest! Infotund on lõppenud.