Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 14. töönädala esmaspäevast istungit. Nagu ma näen, on head kolleegid valmis üle andma eelnõusid ja arupärimisi. Palun, kolleeg Marko Pomerants!

Tere päevast, lugupeetud esimees! Lugupeetud kolleegid! Keskkonnakomisjoni nimel annan Riigikogu juhatusele üle keskkonnatasude seaduse § 16 ja § 19 muutmise seaduse eelnõu, millest on ka ajakirjanduses juttu olnud ja mille kohaselt näiteks Riigikogu liikmest lehmapidaja Jaanus Marrandi muutub oma Euroopa kolleegidega võrreldes konkurentsivõimelisemaks. Aitäh!

Aitäh! Juhatuse nimel olen vastu võtnud ühe seaduseelnõu. Kui seaduseelnõu vastab kodu‑ ja töökorra seadusele, siis võtame ta menetlusse kolme tööpäeva jooksul.
Head kolleegid! Nüüd teated. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: esiteks, kultuurikomisjoni s.a 7. mail algatatud elektroonilise side seaduse § 90 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on kultuurikomisjon; teiseks, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni s.a 8. mail algatatud võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on põhiseaduskomisjon; kolmandaks, Eesti Keskerakonna fraktsiooni, Eesti Reformierakonna fraktsiooni, Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni, Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni ning Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni s.a 8. mail esitatud Riigikogu otsuse "Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 heakskiitmine" eelnõu, juhtivkomisjon on õiguskomisjon. Palun nüüd tähelepanu! Selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on s.a 22. mai kell 18.
Riigikogu juhatus on kinnitanud Riigikogu liikme Jaan Kundla lahkumise sotsiaalkomisjonist ja asumise riigikaitsekomisjoni liikmeks.
Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Vladimir Velmani, Lembit Kaljuvee, Valeri Korbi ja Olga Sõtniku esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Ester Tuiksoo, Mai Treiali, Jaanus Marrandi, Karel Rüütli ja Villu Reiljani esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Mai Treiali, Ester Tuiksoo, Karel Rüütli ja Villu Reiljani esitatud arupärimise haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Kolmapäeval, s.a 14. mail osalevad infotunnis järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas, siseminister Jüri Pihl ja sotsiaalminister Maret Maripuu.
Palun teeme kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 84 Riigikogu liiget, puudub 17.
Lugupeetud kolleegid! Üks märkus, palun tähelepanu! Riigikaitsekomisjon teeb ettepaneku viia kolmapäevase päevakorra kaheksas punkt, Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu 254 esimene lugemine neljapäeva viimaseks päevakorrapunktiks.
Koos selle täpsustusega panen selle nädala päevakorra hääletusele. Palun hääletada!
Hääletustulemused
Päevakorra kinnitamise poolt hääletas 84 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Päevakord on kinnitatud.

Läheme tänase päevakorra esimese punkti juurde. Riigikogu liikmed Heimar Lenk, Rein Ratas, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Enn Eesmaa, Jaan Kundla, Inara Luigas ja Valeri Korb esitasid 24. märtsil s.a arupärimise AS‑i Põlva Haigla ümbernimetamise kohta kohalikuks haiglaks. Palun, kolleeg Heimar Lenk, kõnepult on teie käsutuses!

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud proua minister! Me pöördusime teie poole arupärimisega. Juba õige tükk aega tagasi, 25. veebruaril saatsime teile kirjaliku küsimuse, millele te vastasite. Pärast seda jäi mulje, et Põlva üldhaigla staatus võiks siiski langeda n‑ö madalamale tasemele. Me tegime arupärimise, et te meile selgitaksite, kas meie kahtlused on õiged või pole nad seda. Selles arupärimises on terve hulk küsimusi. Kuid vahepeal, nagu ma ütlesin, on palju vett merre voolanud, kindlasti on ka Põlva järve voolanud juurde vett ja olukord on muutunud. Ma saan aru, et seda küsimust on ministeeriumis põhjalikumalt käsitletud ja olukord on vist mingisuguse lahenduse saanud. Meie küsimused jäävad endiseks selles osas, mis võib-olla muutunud ei ole. Aitäh teile!

Suur tänu, kolleeg Heimar Lenk! Palun kõnepulti sotsiaalminister Maret Maripuu!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad!

Vabandust, proua minister! Lugupeetud Riigikogu! Väga-väga on vaja vaikust selles saalis. Aitäh!

Aitäh! Vastan Riigikogu liikmete Heimar Lengi, Toivo Tootseni, Rein Ratase, Arvo Sarapuu, Enn Eesmaa, Inara Luigase, Valeri Korbi ja Jaan Kundla arupärimisele.
Enne veel, kui vastan esitatud küsimustele, lubage anda väike ülevaade. Põlva maakonnas elab 32 000 elanikku ning maakond on üks väiksema elanike arvuga maakondi. Põlva maakonnast väiksema elanike arvuga on Lääne ja Hiiu maakond. Maakonna elanikele osutab ambulatoorset ja statsionaarset tervishoiuteenust AS Põlva Haigla, kes Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. aasta määruse nr 105 "Haiglavõrgu arengukava" kohaselt kuulub üldhaiglate loetellu. Alates 1. jaanuarist 2010 peaks Põlva haigla liigituma kohalikuks haiglaks. Tervishoiuamet on väljastanud Põlva haiglale kuni 18. septembrini aastal 2012 üldhaigla tegevusloa. Tervishoiuameti väljastatud tegevusloa kohaselt peab Põlva haigla osutama järgmisi ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid: erakorraline meditsiin, sisehaigused, üldkirurgia, anestesioloogia, laborimeditsiin, radioloogia. Ta võib osutada pediaatria, sünnitusabi ja günekoloogia ambulatoorseid ja statsionaarseid tervishoiuteenuseid. Kui me järgiksime 2003. aastal vastuvõetud määrust, hakkaks Põlva haigla tulevikus osutama senisest väiksemas mahus erakorralise kirurgia teenust, samuti ei osutataks plaanilist sünnitusabi. Aprilli alguses kohtusin Põlva maakonna delegatsiooniga, kuhu kuulusid maavanem, linnapea ja haigla juhtkond. Kohtumisel arutasime Põlva haigla tulevikku ja jõudsime ühisele järeldusele, et ministeeriumil ei ole põhjust käsitleda Põlva haiglat erinevalt teistest samasuguse teeninduspiirkonnaga haiglatest. Lähtuvalt sellest on kavas üle vaadata määrus, mis lubab Põlva haiglal jätkata tulevikus üldhaiglana, ja on kavas, et me vaataksime üheskoos üle haiglavõrgu arengukava, et kohelda kõigi alla 40 000 elanikuga maakondade haiglaid võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt võrdsetel alustel. Ent nüüd arupärimises esitatud küsimuste juurde.
Esimene küsimus: "Kas mõistame Teie kirja õigesti, et ministeeriumil on plaan Põlva haigla arengukava uuesti läbi vaadata ja haigemaja staatus üle vaadata?" Aktsiaseltsi Põlva Haigla funktsionaalse arengukava esimene etapp oli komisjonis esimesel arutelul 8. veebruaril 2006. aastal. Arengukava projektis planeeritud teenuste mahud ületasid tunduvalt Eesti haiglavõrgu arengukavas Põlva haiglasse elanike arvust lähtuvalt planeeritud mahtusid. Objektiivse hinnangu saamiseks Põlva haiglas tegelikult vajalike teenuste mahtude kohta konsulteerisid komisjoni liikmed ja Sotsiaalministeeriumi esindajad täiendavalt vastavate erialade ekspertide ja seltsidega. Eksperdid pidasid arengukava projektis planeeritud mahte ebareaalseks, mistõttu jättis komisjon AS‑i Põlva Haigla funktsionaalse arengukava kinnitamata ning palus haiglal esitada uus arengukava, mis vastaks haiglavõrgu arengukavale ning arvestaks elanike arvu ja reaalsete trendidega. Kuna analoogseid teenuste mahtude üleplaneerimisi esines mitmete üldhaiglate funktsionaalsete arengukavade projektides, moodustas sotsiaalminister Jaak Aab 2006. aasta mais käskkirjaga haiglavõrgu arengukava komisjoni, kelle ülesandeks on haiglavõrgu arengukava ülevaatamine ja teenuste mahtude analüüs. Analüüs tehti 2005. aasta statistiliste andmete põhjal. Üldhaiglate funktsionaalsete arengukavade läbivaatamine peatati kuni teenuste mahtude prognoosi lõpetamiseni. 8. mail 2007. aastal vaadati AS‑i Põlva Haigla arengukava kontrollitud prognoosi valguses uuesti läbi ning otsustati arengukava esitatud kujul mitte kinnitada, kuna teenuste mahud osutusid üleplaneerituks ka täpsustatud haiglavõrgu arengukava prognoosidega võrreldes. Komisjoni tegi oma otsusega AS‑ile Põlva Haigla ettepaneku esitada korrigeeritud arengukava komisjonile uuesti läbivaatamiseks. Aktsiaselts Põlva Haigla ei ole Sotsiaalministeeriumile uut, korrigeeritud funktsionaalse arengukava projekti esitanud. Aprilli alguses oli meil arengukava temaatika uuesti jutuks ja haigla lubas uue, korrigeeritud numbritega arengukava esitada. Siis, kui arengukava esitatakse, võtab Sotsiaalministeerium selle ka menetlusse.
Teine küsimus: "Kui vastus eelnevale küsimusele on jaatav, siis millal kavatsetakse haigla staatuse küsimus päevakorda võtta ja millal vastav otsus jõustuks?" Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. aasta määrus nr 105 "Haiglavõrgu arengukava" § 2 lõike 4 punktid 2 ja 3 on kavas üle vaadata veel selle aasta sügisel, et Põlva haigla saaks jätkata üldhaiglana ja et kõigi alla 40 000 elanikuga maakondade haiglaid saaks vaadata ühes tervikus, et keegi ei tunneks, et teda võrdselt ei koheldaks.
Kolmas küsimus: "Millised meditsiiniteenused Põlva haiglast eelnimetatud otsuse jõustumisel ära kaoks ja millised alles jääks? Kust peaks Põlva inimene neid edaspidi saama?" Nagu ma ütlesin, haiglavõrgu arengukava muudatused on plaanis, seega, kõiki neid teenuseid, mida Põlva inimestele osutati Põlva haiglas, saavad nad ka tulevikus.
Neljas küsimus: "Ütlete ise oma vastuses, et Põlva haigla varustatus aparatuuri, ruumide ja personaliga vastab täna üldhaigla nõuetele. Kui see on nii, miks siis hästi varustatud ja normaalselt funktsioneeriva meditsiiniasutuse tööd ülevalt poolt tulevate administratiivsete meetmetega segada?" Riik ei sega, riik abistab. See otsus, millele teie viitate, võeti vastu 2003. aastal, teise ministri ajal. Sotsiaalminister Marko Pomerantsi ajal korra juba lükati selle määruse jõustumine edasi ja nii on see plaanis ka praegu. Meie huvi on see, et patsiendid saaksid arstiabi kätte võimalikult kodukoha lähedal ja kvaliteetselt.
Viies küsimus: "Põlva haigla kohalikuks haiglaks muutmisega hoitaks kokku märkimisväärne summa, mis suunataks mujale. Kas Põlvamaalt on viimastel aastatel vähem makse laekunud, et elanikke viletsama arstiabiga nuhelda?" Eestis reguleerib ravikindlustust ravikindlustuse seadus. Ravikindlustus põhineb kindlustatud isikute solidaarsusel ning lähtub kindlustatud isikute vajadustele vastavate teenuste osutamise, ravi piirkondlikult võrdse kättesaadavuse ja ravikindlustusraha otstarbeka kasutamise põhimõtetest. Solidaarsuse põhimõte tagab, et saadavate tervishoiuteenuste maht ei sõltu konkreetselt inimese või piirkonna ravikindlustusmaksetest. Seega ei sõltu Põlvamaa elanikele osutatavate tervishoiuteenuste maht  maksude laekumisest või mittelaekumisest maakonnas.
Kuues küsimus: "Viimastel kuudel on raskusi riigieelarvesse vahendite laekumisega ja valitsus räägib üleüldise kokkuhoiu vajadusest. Kas ka Põlva haigla staatuse alandamine kuulub kokkuhoiumeetmete hulka ja sellest tuleks teha järeldus, et sotsiaalkulusid hakatakse riigis kärpima?" Vabariigi Valitsus kinnitas sotsiaalminister Siiri Oviiri eestvedamisel haiglavõrgu arengukava 2. aprillil 2003. aastal ning selle otsusega jaotati haiglad piirkondlikeks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ning kohalikeks haiglateks. On meelevaldne 2003. aastal tehtud otsuse sidumine praegu laekuvate riigieelarve vahenditega. Nagu ma ütlesin, meil ei ole plaanis 2003. aasta otsust sellisel kujul ellu viia. Põlva haiglal on ka tulevikus oluline roll oma piirkonna elanikele arstiabi osutamisel.
Seitsmes küsimus: "Milliste haiglate staatus on veel kavas üle vaadata?" Vabariigi Valitsuse 2. aprilli 2003. aasta määruse nr 105 "Haiglavõrgu arengukava" § 2 lõike 4 punktid 2 ja 3 puudutavad ka Rapla haiglat. Nagu ma ütlesin, me juhindume võrdse kohtlemise printsiibist. Me plaanime pikendada ka Rapla haigla võimalust jätkata üldhaiglana, et vaadata üheskoos kõiki alla 40 000 elanikuga piirkondade haiglaid, seda, millist teenust nad peavad pakkuma, millised on võimalused, et kõik seal piirkonnas elavad inimesed saaksid kvaliteetset arstiabi. Tänan!

Suur tänu, proua sotsiaalminister! Teile on küsimusi. Palun, esimene küsimus, kolleeg Marek Strandberg!

Hea minister! Oskate te põhjendada, mille tõttu Eestisse üldse on vaja nii suurt hulka regionaalseid ja väikseid haiglaid, mille puhul teenuse kvaliteet, nagu me teame, paratamatult ei ole sellisel tasemel, mis võiks tagada vajaliku tervise‑ ja ravisituatsiooni?

Aitäh! Meie huvi on tagada inimestele kvaliteetne arstiabi. Ma arvan, et need haiglad, kes on haiglavõrgu arengukavas loetletud, seda ka teevad.

Palun, kolleeg Heimar Lenk!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Nagu ma aru saan, alla 40 000 inimesega teeninduspiirkonnaga haiglate staatus vaadatakse üle. Kas te võite öelda, millal see asi saab otsustatud ja ilmub must valgel mingisugune dokument? Kas sel aastal või järgmisel?

Aitäh! Kõigepealt on meil plaanis pikendada kahe haigla võimalust jätkata üldhaiglana, see puudutab Põlva ja Rapla haiglat. Kehtiv haiglavõrgu arengukava on aastani 2016. Praegu käivad ka kõrgemate etappide haiglates ehitustööd, mistõttu ei ole otstarbekas muudatusi teha. Aga ma arvan, et meil on otstarbekas üle vaadata terve haiglavõrgu arengukava, sest aastast 2016 puudub arengukava. Hakkame ette valmistama uut haiglavõrgu arengukava, et vaadata üle kõik olemasolevad haiglad, ja otsused teeme lähtuvalt sellest, et tagada üle Eesti kvaliteetse arstiabi kättesaadavus.

Palun, kolleeg Jaak Aab!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses on öeldud, et haiglavõrgu arengukavasse kuuluvad lisaks piirkondlikele, kesk‑, üld‑ ja kohalikele haiglatele ka hooldusravi‑ ja taastusravihaiglad. Praegu haiglavõrgu arengukava neid ei sisalda. Ministeeriumis on küll tehtud ettevalmistusi, et haiglavõrgu arengukava täiendada, neid on tehtud juba aastaid. Siiamaani on olnud erinevaid põhjusi, miks valitsus pole seda määrust arutanud. Üks küsimus oli nendesamade investeeringute kohta, mida te siin mainisite. Koos investeeringute kavaga peaks uuendama haiglavõrgu arengukava. Kas hooldusravi‑ ja taastusravihaiglate osas on plaanis ka millalgi (ja millal see võib juhtuda) täiendada haiglavõrgu arengukava?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, haiglavõrgu arengukava on paika pandud aastani 2016. Me hakkame ette valmistama järgmise perioodi arengukava ja siis me lähtume kõikidest nendest eeltöödest, mida ministeeriumis ka sinu ajal tehti. See puudutab sedagi, et kui hakkab uue arengukava tegemine, saame lähtuda poolt‑ ja vastuargumentidest, peame nõu erialaspetsialistide ja Eesti Haiglate Liiduga, et langetada otsus, kui palju haiglaid hakkab olema järgmise perioodi arengukavas.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Ma saan teie vastustest aru niimoodi, et kui Põlva haigla juhtkond korrigeerib arengukava, siis võib tulla kõne alla üldhaigla staatuse pikendamine. Mõistagi on personal üksjagu ärevuses, nad ei tea, kui pikalt oma tegevust planeerida, ja on oma kindlustundes hakanud natuke juba kahtlema. Ma tahan küsida: kui üldhaigla staatuse pikendamine toimub, siis kui kauaks te seda pikendate?

Aitäh! Ma usun, et Põlva haigla personal võib olla rahulik, Põlva haiglat ei plaani keegi likvideerida, Põlva haigla jääb. Nagu ma ütlesin, kehtiv haiglavõrgu arengukava on aastani 2016. See on küllaldane aeg, et me saaksime kõik üheskoos teha ettevalmistusi uue arengukava vastuvõtmiseks ja võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt kõiki haiglaid, kelle teeninduspiirkonnas on elanikke alla 40 000, ühtsetest printsiipidest lähtuvalt reguleerida.

Palun, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Siin on läbi käinud see maagiline aastanumber 2016. Räägitakse haiglavõrgu arengukava muutmisest, selle uueks tegemisest. Haiglatel tekivad õigustatud küsimused. Ma mõtlen maakonnahaiglaid või üldhaiglaid või kuidas me neid maakonnakeskustes olevaid haiglaid nimetame. Kas võiks küsida teie käest, mida praegused maakonna üldhaiglad peaksid arvesse võtma ja millised põhimõtted selle uue arengukava tegemise aluseks võetakse?

Aitäh! Me juhindume nendestsamadest üldpõhimõtetst, mis on kehtivas arengukavas kirjas. Peamine põhimõte on tagada patsientidele kvaliteetne arstiabi.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Kuna te räägite võrdse kohtlemise printsiibist ja ca 40 000 elanikuga teeninduspiirkonnast, siis minu küsimus puudutab Jõgeva haiglat. Siin ei ole täna juttu olnud sellest, missugune saatus võiks Jõgeva haiglat ees oodata. Kas kõik need haiglad, mis asuvad üsna väikese elanike arvuga maapiirkonnas, saavad ka teatud rahasüsti oma tegevuse väljaarendamiseks, et oodata ära aasta 2016 ja uue arengukava tegemine?

Aitäh! Mis puudutab Jõgeva haiglat, siis need otsused võeti vastu 2003. aastal sellesama määrusega. Jõgeva haigla puhul üleminekuperioodi ei kehtestatud. Kui me räägime haigekassas olevatest lepingutest, siis kapitalikulu komponent on teenuse hinda sisse arvestatud ja seeläbi saavad haiglad oma tegevust planeerida.

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud proua minister! Maakonnahaiglate puhul on kahtlemata väga oluline investeerimise võimalus. Teada on, et kohe-kohe, õige varsti peaksid ilmuma seadusandlikud aktid teie ministeeriumist, mis puudutavad Euroopa Liidu raha taotlemist ja võimalusi investeeringuteks. Siiani on palju juttu olnud sellest, et põhilise osa või väga suure osa sellest rahast saavad Tallinn ja Tartu ja võib-olla ka Ida-Virumaa haigla. Missugused on tüüpiliste maakonnahaiglate võimalused saada investeeringuraha Euroopa Liidu raha hulgast? Ma mõtlen siin nimetatud Põlva või Järvamaa või Jõgeva või ükskõik missugust maakonnahaiglat.

Aitäh! Head Riigikogu liikmed! Meie tänane arutelu siin saalis pidi piirduma Põlva haigla saatusega. Ma olen kolmapäeval infotunnis ja olen nõus vastama kõikidele nendele küsimustele.

Palun, kolleeg Urmas Klaas!

Aitäh, proua esimees! Austatud minister! Üks asi on see, mis paberi peal kirjas, aga kas te olete ka ise Põlva haiglat külastanud? Kui jaa, siis millise mulje on teile Põlva haigla jätnud nii visuaalsel vaatlusel kui ka inimestega kohtudes?

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et sa mäletad, et me üheskoos külastasime Põlva haiglat. Ka siis ma ütlesin, et tegemist on ilusa ja toreda haiglaga.

Palun, kolleeg Igor Gräzin!

Mul on samasugune küsimus nagu Mai Treialil. Minul on mure, sest Orjoli oblastis on Novogussevski haigla olukord erakordselt halb. Aga sa vist ei vasta sellele, eks ju, Novogussevski haigla kohta?

Palun jääda Põlva haigla juurde!

Okei, siis ma esitan teise küsimuse. Ma lihtsalt kontrollisin, kas ta jääb Põlva haigla juurde või me räägime siiski Tuula kubermangust ka. Ühesõnaga, mul on küsimus niimoodi. Ühest küljest on kogu aeg olnud juttu sellest, kõik need seitse küsimust olid sellest, et Põlva haigla olukord läheb kohe-kohe halvemaks. Sinu vastustest jäi niisugune mulje, et ei lähe halvemaks. Kus on tõde, kas läheb halvemaks või ei lähe?

Hea küsija! Ei lähe halvemaks.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, proua minister! Kas kolleegid soovivad pidada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Läheme järgmise arupärimise juurde. Riigikogu liikmete Jaanus Marrandi, Ester Tuiksoo, Tarmo Männi, Villu Reiljani, Mai Treiali, Karel Rüütli 15. aprillil s.a esitatud arupärimine ministri tegevuse kohta. Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud härra põllumajandusminister! Euroopa Liidu ühine põllumajanduspoliitika on mingis mõttes erakordne poliitika, mis tähendab, et kõikidel Euroopa Liidu liikmesriikidel on vähe oma poliitikat, seda tehakse väga paljuski Euroopas. Seetõttu on äärmiselt oluline, et Eesti valitsuse esindajad osaleksid Euroopas põllumajanduspoliitika kujundamisel. See on üsna tähtis. Samuti toimub Euroopa Liidu poliitika kujundamine Euroopa Liidu asjade komisjoni kaudu ja seisukohtade kaitsmisel peavad aktiivselt osalema valitsuse liikmed.
Paraku on arupärijad mures, sest põllumajandusminister ei ole piisavalt osalenud Euroopa Liidu maaelu- ja põllumajandusalases koostöös, sest valdkonna ministrite kümnest kohtumisest on osaletud vaid neljal ja puudutud kuuel korral. Samuti on probleem selles, et põllumajandusminister ei ole kordagi isiklikult osalenud Euroopa Liidu asjade komisjoni istungitel, kus on arutatud Eesti Euroopa Liidu poliitika seisukohti selles valdkonnas. Seetõttu jääb arusaamatuks, kes ja kuidas ikkagi kujundab Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühises põllumajandus- ja maaelupoliitikas, kes neid Brüsselis kaitseb. Kas tõesti ei ole üldse oluline, et seal osaleks valdkonna kõrgeim poliitiline esindaja? Samal ajal on Põllumajandusministeeriumis tegeldud väga aktiivselt personaliküsimustega, mis ei ole ju iseenesest tegelikult mitte ministri, vaid väga sageli kantsleri ja teiste vastavate ministeeriumiametnike pädevuses. Nii on ametikohalt taandunud finantsosakonna juhataja ning teadus- ja arendusosakonna juhataja ning hiljuti koondati ka finantsala asekantsleri ametikoht.
Kui ümberkorraldused finantsjuhtimise valdkonnas on olnud seotud kokkuhoiu vajadustega ja võib-olla on ministril olnud ka teada, et riigieelarves tekib olulisi probleeme, siis on need muidugi mingis mõttes ju mõistetavad. Samas aga väljamakstav koondamistasu, vähemalt 400 000 krooni ulatuses, lasub ikkagi täiendava koormana ministeeriumi eelarvel, mis teeb küsitavaks ka nende kokkuhoiumeetmete siiruse. Samasse valdkonda kuulub ka Taimetoodangu Inspektsiooni juhataja karistamine ning hilisem vallandamine asjaoludel ning põhjendusel, mille seaduslikkus on enam kui küsitav. Nimelt on kohus tuvastanud, et põllumajandusminister rikkus 2007. aasta detsembris kahel korral seadust Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorile distsiplinaarkaristuse määramisel. Muu hulgas on minister rakendatava karistuse kaalumisel juhindunud ebaõigetest alustest, mis on viinud ebaõige karistuse valikule. Selle tõttu on kohus tühistanud ministri vastavad käskkirjad ning mõistnud ministeeriumilt välja ka kohtukulud. Aprilli lõpul tuleb kohtus arutamisele Taimetoodangu Inspektsiooni endise juhi kaebus tema töölt vallandamise kohta ja vähemalt avalikkuseni jõudnud info kohaselt on vallandamise üheks ajendiks olnud karistamise käskkirjade vaidlustamine ning et vallandamise põhjused on ilmselgelt olnud otsitud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 49 vastutab minister seaduste täitmise eest oma valitsemisalas ega tohi välja anda seadusvastaseid haldusakte. Käesoleval juhul on tegemist ministri otsealluvuses oleva riigiasutuse – Taimetoodangu Inspektsiooni – peadirektorile ebaseadusliku karistuse määramisega ja tõenäoliselt ka ebaseadusliku vallandamisega. Praeguseks on Taimetoodangu Inspektsiooni juhiks ilma avaliku konkursita määratud endine Põllumajandusministeeriumi osakonnajuhataja. Kõik see ja vastavad asjaolud tekitavad terve rea küsitavusi ministri tegevuse seaduslikkuse ja põhjendatuse ning ka personalipoliitika suhtes tervikuna. Eeltoodust tulenevalt on arupärijatel järgmised küsimused.
Mis põhjusel te ministrina ignoreerite Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd ega ole selles kordagi osalenud? Mis on need mõjuvad põhjused, miks te olete jätnud osalemata rohkem kui pooltel Euroopa Liidu ministrite kohtumistel? Kes ja kuidas kujundab teie ministriks oleku ajal Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise maaelu- ja põllumajanduspoliitika osas ja kes neid seisukohti teie asemel Euroopa Liidu ministrite kohtumistel kaitseb?
Need olid kolm küsimust, mis puudutavad osalemist Euroopa Liidu poliitika kujundamisel. Lisaks on meil veel neli küsimust, mis käsitlevad ministri personalipoliitikat, mille seaduslikkuse ja põhjendatuse kohta on eeltoodust lähtuvalt samuti küsimusi. Neid ma siinkohal ette lugema ei hakka. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu, kolleeg Jaanus Marrandi! Palun vastamiseks kõnepulti põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi!

Head Riigikogu liikmed! Austatud juhataja! Lugupeetud arupärijad! Kõigepealt tahan teid tänada arupärimise esitamise ja huvi tundmise eest. Ja kuna teie arupärimine ei puuduta põllumajanduspoliitika sisulisi küsimusi, vaid on keskendunud organisatoorsetele küsimustele, siis ma eeldan, et te olete Eesti Vabariigi põllumajanduspoliitikast ise väga hästi informeeritud ja olete valitsuse põllumajanduspoliitikaga igati nõus. Kuid enne, kui ma lähen küsimustele vastamise juurde, kommenteerin lühidalt küsimuste seletuskirja osa, mis lihtsalt vajab – kas või stenogrammi huvides – kommentaari, kuna see seletuskirja osa sisaldab väga palju hinnanguid, mis ei ole õiged, mis toetuvad valedele eeldustele, ja hulgaliselt eksitavaid faktivigu.
Kõigepealt see, et ministeeriumis pööratakse vähe tähelepanu tegevussuundade arendamisele Euroopa Liidu suunal. Tahan öelda, et minu ametisoleku aja jooksul on sellega küll väga aktiivselt ja väga edukalt tegeldud. Julgen öelda, et praegu on Euroopa Liidu suunaline poliitika ja üldse poliitika, mis on suunatud Eesti riigist väljapoole – ka suhtlemisele riikidega, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesmaad –, väga edukas ning vaieldamatult üks kõige edukamaid ja tulemusrikkamaid Põllumajandusministeeriumi tegevusvaldkondi.
Seletuskirjas väidetakse, et olen oma valdkonnas ministrite kümnest kohtumisest osalenud ainult neljal. Arupärimise esitamise ajaks olin ma osalenud kuuel istungil. Seletuskirjas on ka väidetud, et "samuti ei ole teie põllumajandusministrina mitte kordagi osalenud isiklikult Euroopa Liidu asjade komisjoni koosolekutel". Head kolleegid! Olen küll, olen osalenud kolmel korral ja, hea kolleeg Ester, olen vastanud ka sinu küsimustele sellesama komisjoni koosolekul ja mulle jääb täiesti mõistetamatuks, kuidas sa saad sellisele arupärimisele ja sellisele väitele allkirja anda. Ma jälgisin ennist Riigikogu reaktsiooni, kui härra Urmas Klaas esitas küsimuse sotsiaalministrile ja ütles, et kas sa ei mäleta, me külastasime koos Põlva haiglat. Kas sa, Ester, ei mäleta, et me oleme koos Euroopa Liidu asjade komisjonis istunud? Nii et see ei ole õige.
Edasi on seletuskirjas väidetud: "Nii olete aga sundinud oma ametikohtadelt taanduma finantsosakonna juhataja ning teadus- ja arendusosakonna juhataja. Hiljuti koondati Teie initsiatiivil ministeeriumis ka finantsala asekantsleri ametikoht." See kõik on muidugi ka protokollidest kättesaadav. Ei ole ma sundinud ühtegi inimest oma kohalt lahkuma. Vastab tõele asekantsleri koondamine, mis tulenes tõesti struktuursetest ümberkorraldustest ministeeriumis. Olen ka praegu veendunud, et viis asekantsleri kohta Põllumajandusministeeriumis on olnud liiast. Koondamiskulud, millele ka viidati, on ikkagi ühekordsed kulud, kaugemas perspektiivis annab see rahalist kokkuhoidu. Kuid olulisem kui ühe inimese rahaline kokkuhoid, oli üldine Põllumajandusministeeriumi struktuuri ülevaatamine ja korrastamine.
Mis puudutab finantsosakonna juhatajat ning teadus- ja arendusosakonna juhatajat, siis teadus- ja arendusosakonna juhataja lahkus täiesti omal initsiatiivil ilma igasuguse surveta ja ma ei olnud temaga lahkumise teemadel kordagi vestelnud enne, kui ta ise lahkumisavalduse esitas ja teisele tööle siirdus. Finantsosakonna juhatajat meil sellel ametikohal olnud ei olegi, seega ei ole sealt  kedagi vabastada, oli nimetatud kohusetäitja, kes on praegu jätkuvalt ministeeriumis tööl osakonnajuhataja asetäitja ametikohal.
Veel on seletuskirja osas mainitud: "... kes on ühe Teie koalitsioonipartneri erakonnakaaslane". Siin on silmas peetud, nagu mulle on selgeks saanud, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluvat osakonnajuhatajat. See, et justkui  tema nimetamine Taimetoodangu Inspektsiooni juhiks ei vasta heale tavale ega ole korrektne tegevus, on mulle mõnevõrra üllatuslik, kuid nagu selgub ka arupärimisest, jälgib Rahvaliidu fraktsioon täpselt ametnike erakondlikku kuuluvust ja tegutseb selle järgi. Ma pean teile küll tunnistama, et mina isiklikult ei ole kunagi huvi tundnud, millisesse erakonda üks või teine ministeeriumi ametnik kuulub, ei ole suhtlemises sellest lähtunud ega oska kuidagi kommenteerida, kas see on kergendav või raskendav asjaolu, et üks inimene kuulub juba 1998. aastast Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda. Võib-olla niipalju veel selgituseks, et nimetatud inimese võttis 6. augustil 2002. aastal ilma konkurssi läbi viimata fütosanitaaria büroo juhataja ametikohale kohusetäitjana põllumajandusminister Jaanus Marrandi ja 15. septembril 2004. aastal edutati see inimene minister Ester Tuiksoo ametisoleku ajal taimetervise osakonna taimekaitsebüroo juhataja ametikohale kohusetäitjana ilma konkurssi läbi viimata. Nii et mina võin täna konstateerida, et olen selle inimese erialase tegevusega väga rahul ja erialase töö suhtes mingisuguseid etteheiteid minul kui ministril temale küll ei ole.
Aga nüüd vastuste juurde. Esimene küsimus: "Mis põhjustel Teie ministrina ignoreerite Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni tööd ega ole selles kordagi osalenud?" Nii nagu ma juba eelnevalt ütlesin, ei vasta see informatsioon tõele. Olen kolmel korral osalenud ja endise parlamendiliikmena suhtun täie tõsidusega erialakomisjonide töösse ning minu puudumise põhjused on olnud alati Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehele eelnevalt ka teada antud. Siinkohal tahaksin võib-olla ilmestuseks mainida ka arupärija enda osalemist Euroopa Liidu asjade komisjoni töös. Näiteks minister Tuiksoo osales 2005. aastal Euroopa Liidu asjade komisjoni 14-st istungist, kus põllumajandusteemasid käsitleti, kahel.
Teine küsimus: "Mis on need mõjuvad põhjused, miks Teie olete jätnud osalemata rohkem kui pooltel Euroopa Liidu ministrite kohtumistel?" Ja kolmas – ma vastaksin nendele kahele küsimusele koos, kuna nad puudutavad ühte ja sama teemat: "Kes ja kuidas kujundab Teie ministriks oleku ajal Eesti seisukohti Euroopa Liidu ühise maaelu- ja põllumajanduspoliitika osas ja kes neid seisukohti Teie asemel Euroopa Liidu ministrite kohtumistel kaitseb?"
Kõigepealt, kahtlemata on osalemine Euroopa Liidu töös iga põllumajandusministri jaoks väga oluline ja kindlasti ka prioriteetne tegevus – nii ka minu jaoks. Kinnitan, et olen osalenud kõikidel nõukogu istungitel, kus on käsitletud Eestit puudutavaid teemasid ja kus on tehtud mingisuguseidki põhimõttelisi valdkonda puudutavaid otsuseid. Alati on olnud ka ministri kohalolek seal tagatud. Näiteks olulisemad istungid, mis on viimasel ajal toimunud, olid möödunud aasta sügisel, kui põllumajanduspoliitika nn tervisekontrolli arutelul detsembris 2007 toimus järelduste heakskiitmine ja vastuvõtt, ning samuti k.a märtsis, kui arutati põllumajanduspoliitika tulevikusuundumusi. Olen osalenud ka vahepealsetel aruteludel, kuid mitte kõigil. Alati, kui olen puudunud Ministrite Nõukogu koosolekutelt, on Eesti seisukohad olnud esindatud ja väärikalt kaitstud. Seisukohad ja samuti kõik nõukogudes esitatavad Eesti positsioonid, mida ametnikud Euroopa Liidu tasandil esindavad ja välja ütlevad, on olnud ja toimunud kooskõlastatult poliitilise tasandiga. Ka siis, kui mul ei ole olnud võimalust neid ise kohapeal välja öelda, olen need eelnevalt heaks kiitnud. Veelgi enam, seisukohad olulisemate Euroopa Liidu põllumajandusvaldkonda puudutavate teemade suhtes on toodud eraldi eelnõuna valitsusse heakskiitmiseks ning seejärel esitatud seisukohavõtuks nii Riigikogu maaelukomisjonile kui ka Euroopa Liidu asjade komisjonile. Ka põllumajandussektor ise on olnud aktiivselt arutellu kaasatud. Olen kohtunud korduvalt põllumajandus- ja maaeluarengu nõukogu koosolekutel vastava sektori esindajatega ja detsembris toimus ka väljasõiduistung, arutamaks ÜPP tervisekontrolli võimalikke muudatusi ja Eesti seisukohti. Nii et kõik on alati olnud väga põhjalikult ette valmistatud ja eri osapooltega läbi räägitud. Ministrite Nõukogus on Eestit esindanud Eesti Vabariigi Alalise Esinduse Euroopa Liidu juures asejuht Tiit Naber, kes on ka meie seisukohad, kui on olnud vaja,  nõukogus välja öelnud.
Aga ma tahaksin siinkohal öelda, et lisaks nõukogudes osalemisele on väga oluline otsesuhtlemine liikmesmaade põllumajandusministritega ja kindlasti on see olnud üheks minu prioriteediks. Selle aastase ametisoleku aja jooksul olen ma n-ö kahepoolselt kohtunud eri riikide ministritega – Läti põllumajandusministriga, Leedu põllumajandusministriga, Poola põllumajandusministriga, Rootsi põllumajandusministriga, kes on külastanud ka Eestit, Soome põllumajandusministriga, Prantsusmaa põllumajandusministriga, kes on külastanud ka Eestit, Ukraina põllumajandusministriga. Lähema kuu aja jooksul seisab loodetavasti ees kaks väga olulist kohtumist Genfis ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni korraldataval esinduslikul konverentsil, kus osalevad ka riigipead. Tõenäoliselt toimub kohtumine Islandi põllumajandusministriga ja sellele järgnevalt kirjutame Kiievis alla Eesti ja Ukraina koostöölepingule põllumajanduse valdkonnas. Nii et ma pean väga oluliseks selliseid kahepoolseid kohtumisi ja need on olnud väga intensiivsed. Kinnitan, et Põllumajandusministeeriumi tegevus väljaspool Eestit on olnud väga tulemuslik ja kindlasti oluline ning jätkub ka tulevikus.
Nüüd võib-olla kommentaariks siia kolmanda küsimuse lõppu, et vaatasin arupärijate nimesid ja arupärijana on alla kirjutanud ka endine keskkonnaminister Villu Reiljan, kes osales 2005. ja 2006. aastal keskkonnaministrite nõupidamistel järgmiselt: 2005. aastal üldse kolmel korral ja 2006. aastal ei osalenud austatud arupärija ühelgi korralisel keskkonnaministrite nõupidamisel, küll aga osales kahel mitteametlikul nõupidamisel. Nii et ma usun, et see küsimus mulle on ajendatud ka tõelisest n-ö sisekaemusest.
Neljas küsimus: "Kuidas on korraldatud Teie kui ministri koostöö oma otsealluvuses olevate asutuste juhtidega ja mitmel korral olete eelmisel aastal nendega isiklikult kohtunud?" Jah, põllumajandusministri otsealluvuses on 26 riigiasutuse juhti. Nõupidamised nende osavõtul toimuvad pidevalt ja regulaarselt, ka otsekontaktid on alluvussuhete loomulik osa. Kõigi allasutustega koos ühiseid suuri nõupidamisi olen ma läbi viinud kaks. Ma arvan, et kaks korda aastas on ka täiesti piisav. Aga tunduvalt rohkem on olnud mul erinevaid tööalaseid kohtumisi kas siis konkreetses asutuses, Põllumajandusministeeriumis või mujal. Selle üle arvestuse pidamist Põllumajandusministeeriumis ei ole ja ma arvan, et sellise arvepidamise järgi ei ole ka mingisugust praktilist vajadust, küll aga kinnitan teile, et kontakt on väga hea.
Viies küsimus: "Milline on Teie kui ministri personalipoliitika oma valdkonnas? Kui mitut allasutuse juhti ja ka ministeeriumi töötajat olete distsiplinaarkorras karistanud eelmisel aastal?" Personalipoliitika valdkonda kuuluvad eeskätt küsimused, keda värvata ja kuidas värvatavaid motiveerida. Võrreldes sajandivahetusega on Põllumajandusministeeriumi teenistujate arv ligikaudu 2,5 korda kasvanud. Sellel perioodil ilmestab ministeeriumi äärmiselt suur personali voolavus, ca 30% aastas, mida ei saa pidada heaks näitajaks. Edaspidi ei ole kindlasti niisugune Põllumajandusministeeriumi kasv enam vajalik ja ministeeriumis ei ole plaanis koosseisude suurendamist, vaid pigem vastupidi. See, kuivõrd me rakendame karjäärisüsteemi ja komplekteerime ametikohti ka edutamise korras ja kuivõrd avaliku konkursi korras, on iga ...

Hea minister! Aeg on läbi.

... konkreetse juhtumi puhul eraldi vaadeldav ja siin minul isiklikult üldisi põhimõtteid välja kujunenud ei ole. Aga kui te esitate lisaküsimusi, siis ma proovin vastata ka kahele viimasele küsimusele, millele mul ajapuuduse tõttu ei olnud võimalik vastata. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd küsmused. Kolleeg Marek Strandberg.

Hea minister! Minu küsimus puudutab küll teie tegevust põllumajandusvaldkonnas ja võib-olla haakub ka eelnevaga. Millised on olnud teie tegevused, plaanid, kavad, toimingud ja, mis kõige tähtsam, saavutused selles suunas, et ühtlustada põllumajandustoetuste mehhanismi üleeuroopaliselt, kuna see näib olevat ja ongi üks kõige suurem takistus põllumajanduse õiglastes konkurentsitingimustes arenemisele Euroopa Liidus tervikuna?

Aitäh! See on väga oluline teema, mida on korduvalt arutatud Euroopa Liidu põllumajandusministrite kohtumistel, mida me oleme ka Eestis erinevatel kohtumistel ja erinevates kohtades arutanud. Siin on mitmeid aspekte. Kõigepealt, me oleme kindlasti seotud sellega, millistel tingimustel me Euroopa Liiduga ühinesime. Ja me ühinesime Euroopa Liiduga ajal, mil Eesti põllumajandussaaduste tootmine oli madalseisus, ja tulenevalt sellest ajast on meile määratud nn referentstasemed või võetud aluseks referentstasemed, mis on toetuste maksmise aluseks. Need on erinevad – vanades Euroopa Liidu liikmesmaades on toetused veidi kõrgemad kui Eestis ja teistes uutes Euroopa Liidu liikmesmaades. Tõenäoliselt toimub oluline toetuste ühtlustumine pärast 2013. aastat, pärast selle finantsperioodi lõppu. Sellesuunalised läbirääkimised ja arutelud praegu käivad. Eelnevad otsused selleks on ka tehtud ja need kõik kinnitavad, et toimub üldise poliitika ühtlustamine. See puudutab toetusi, räägitakse toetuste alam- ja ülempiiridest, mille eesmärk on ka toetuste ühtlustamine, aga see puudutabki kõige laiemalt konkurentsitingimuste ühtlustamist, mis on väga oluline Eesti põllumajandustootjale, kus me oleme saavutanud edu. Niinimetatud vaheraportis ehk selles tervisekontrollis on ka selgesõnaliselt need eesmärgid kirjas, ja enamgi veel, kirjas on ka erinevate tootmispiirangute vähendamine, olgu need siis näiteks erinevad kvoodipoliitikad või mustkesa tootmisest väljas hoidmise kohustus või paljud muud piirangud. Nii et selline üldine konkurentsitingimuste ühtlustamine ja ka toetustasemete ühtlustamine kindlasti tulevikus toimub ja Eesti on siin leidnud endale päris mitmeid liitlasi.

Palun, kolleeg Ester Tuiksoo!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Oli ju väga hea kuulda teie ülevaadet ja sisekaemust Euroopa-suunalisest tööst. Tahaksin öelda veel kommentaariks, et tõepoolest oli meil pärast ELAK-i vahekokkuvõtete tegemist võimalik seal koos istuda ja ilmselt istume edaspidi ka. Tahtsin küsida, mis teil on selle aja jooksul Euroopa Liidu suunal tegemata jäänud, mille pärast süda valutab.

Aitäh! Süda valutab päris mitme probleemi pärast. Kõigepealt, kõik need muudatused, mis ilmselt perspektiivis ka Euroopa Liidu ühisesse põllumajanduspoliitikasse õnnestub sisse viia, ei toimu minu arvates mitte niisuguse kiirusega, nagu me sooviksime ja tahaksime. Toome näiteks piima tootmiskvootidest loobumise – see osutub tõenäoliselt võimalikuks aastal 2015. Meie oleksime tahtnud, et see võiks toimuda veidi varem. Ma viitasin siin, et praegu on eelarve finantsperspektiiv 2013. aastani heaks kiidetud, mis suures osas määrab ära ka põllumajanduspoliitika. Väga põhimõttelisi muudatusi sel perioodil kuni 2013. aastani ei tule, aga me oleksime hea meelega näinud, et needsamad toetustasemete ühtlustamised toimuksid oluliselt varem, kui seda on aasta 2013 või sellele järgnev periood. Me sooviksime, et kiiremini otsustataks ära see, mis puudutab looduskahju hüvitamise süsteemi Euroopa Liidus. Siin on Euroopa Liit, kui lihtsustatult läheneda, polariseerunud. Skandinaavia ja Põhja-Euroopa on ühel seisukohal, Lõuna-Euroopa on teisel seisukohal. Tundub, et see arutelu venib pikemaks, kui me esialgu ette kujutasime. Nii et minu kõige suurem mure on võib-olla seotud sellega, et need protsessid, mis minu arvates liiguvad õiges suunas, toimuvad aeglasemalt, kui me seda sooviksime. Aga ma veel kord ütlen, et Eesti on väike riik ja ega me üksi oma seisukohti ja oma huve Euroopa Liidus ka väga edukalt esindada ei saa, see eeldab koostööd ja koostöö võtab aega. Nii et olgem realistid ja vaadakem sellele positiivse pilguga. Kui me mõtleme oma lähinaabritele, siis veel paar-kolm aastat tagasi erinesid meie seisukohad põllumajanduspoliitika kujundamisel väga näiteks Soome seisukohtadest ja need erinevad ka praegu mitmetel ajaloolistel põhjustel. Me oleme erinevatel tingimustel Euroopa Liiduga ühinenud, aga kui te nägite, siis tervisekontrollihinnangute andmisel hääletasime me soomlastega ühtemoodi ja siin on toimunud väga oluline lähenemine. Ma arvan, et Eesti on leidnud oma poliitika elluviimisel liitlasi ka nende hulgast, kelle puhul võib-olla mõni aasta tagasi tundus, et meil väga palju ühiseid seisukohti ei ole. Nii et olen üldiselt optimistlik. Aitäh!

Palun, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Kahtlemata ei saa ametnikke vallandada ja tööle võtta ega käsitleda poliitilistesse erakondadesse kuuluvuse järgi ja mul hea meel, et selles suhtes tunnustasite nii kunagise ministri Marrandi kui ka minister Tuiksoo tegevust. Ja tõepoolest sealt ka nähtub, et seda pole tehtud poliitilistel põhjustel. Küll aga viitab teie tegevus Taimetoodangu Inspektsiooni juhi vabastamisel sellele, et seal võib olla poliitilisi motiive, kuivõrd kohus on tunnistanud distsiplinaarkaristused, mis te olete kahel korral määranud, seadusvastasteks ehk sellisteks, mis ei pea paika. Nüüd on teada, et Taimetoodangu Inspektsiooni ametnikest on väga paljud töölt lahkunud – üleüldse tervikuna – ja on tekkinud probleem ametnikega üldse. Palun, kas te kommenteeriksite natuke kogu seda Taimetoodangu Inspektsiooni juhi vallandamisega seotud temaatikat täpsemalt.

Aitäh! Sellele küsimusele vastates saan ma ka viiendale ja kuuendale küsimusele vastata, kuna see on täpselt sama teema, mis mul esiti vastamata jäi.
Kõigepealt ma kinnitan teile, et mingisuguseid poliitilisi motiive ei ole minu tegevuses olnud, mis puudutab Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektoriga suhtlemist. Kindlasti ei ole õige see, et esialgne karistamine on toimunud kindla eesmärgiga temast vabaneda. Üldiselt veel niipalju, et kui te küsisite, mitut inimest on distsiplinaarkorras karistatud, siis ei ole tegemist ainult ühe inimesega, vaid distsiplinaarkorras on karistatud kolme allasutuse juhti: Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktorit, Maamajanduse Infokeskuse direktorit ja Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorit. Ministeeriumi teenistujaid ei ole distsiplinaarkorras karistatud ja nendest kolmest allasutuse juhist ühe – Maamajanduse Infokeskuse direktori – puhul tõstatas probleemi Riigikontroll, mitte Põllumajandusministeerium.
Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektor härra Mart Mäeker sai distsiplinaarkaristuse selle eest, et ta jättis oma töö tegemata, kui kõige lihtsamini väljendada. Seaduse järgi peab asutuse juht tagama selle, et alluvad ametnikud tegutseksid õiguspäraselt ja järgiksid piiranguid, mis on sätestatud korruptsioonivastases seaduses. Taimetoodangu Inspektsioonis leidsid korduvalt aset juhtumid, kus järelevalveametnik kontrollis oma lähisugulast, sealhulgas ka abikaasat. Sellised järelevalve tulemused ei ole usaldatavad ega kooskõlas seadusega. Vähe sellest, tegematajätmistele juhtis tähelepanu ka Rimess AD välisaudiitor, tuues välja omapoolsed soovitused edaspidiseks tegevuseks. Mart Mäeker ei teinud midagi isegi siis, kui seda nõuti teenistuslikus järelevalves. Mida peab üks direktor tegema, kui tema alluv keeldub korralduste täitmisest? Distsiplinaarkaristus oli tegevuse ainus loogiline jätk, kusjuures karistamise käskkirjas öeldi, et karistus kustutatakse ennetähtaegselt, kui puudused saavad kõrvaldatud. Puuduste kõrvaldamise asemel pidas Mart Mäeker paremaks karistuse vaidlustamist kohtus. Olen ka ise paaril korral härra Mäekeriga vestelnud ja pean tunnistama, et meil on põhimõtteliselt erinev arusaam järelevalve teostamisest selles valdkonnas. Härra Mäeker kinnitas, et proovide võtmine ei ole osa järelevalve teostamisest. Minu sügav veendumus on, et proovide võtmine on oluline, võib-olla isegi kõige olulisem osa järelevalvest, sest sealt tekib see algmaterjal, millele hilisem nii laboratooriumianalüüs kui ka kõik muu järgneb. Kui algmaterjal ei ole võetud usaldusväärselt, siis ei saa ka kogu järelevalve olla usaldusväärne. Nii et need on olnud põhjused.
Mis puudutab kohtuvaidlust, siis kohtuvaidlused, jah, kahetsusväärselt käivad ja lähevad edasi. Päris mitu kohtuvaidlust on üleval ja praegu võin teile kinnitada, et 28. aprillil 2008 alustas ringkonnaprokurör ka kriminaalmenetlust härra Mäekeri suhtes. Nii et millega need uurimised ja kohtuvaidlused lõpevad, on mul täna väga raske ennustada. Igal juhul soovin seda, et Taimetoodangu Inspektsioonis saaks järelevalvega asjad korda, et seal teostatav järelevalve oleks tulevikus tulemuslik ja usaldusväärne. See on olnud minu tegevuse motiiv ja eesmärk.

Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori koha on sisse võtnud uus inimene ja kahjuks on tema ametisse nimetamine toimunud ilma konkursita. Meie küsimus ongi seitsmes sellest küsimuste jadast. Millistel põhjustel toimus uue peadirektori ametisse nimetamine ilma avaliku konkursita, mis on vastuolus avaliku teenistuse seaduse põhimõtetega?

Aitäh! Kõigepealt, uut Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektorit ei ole ametisse nimetatud, vaid ametis on kohusetäitja. See on täpsustuseks. Ja selline tegevus ei ole vastuolus ühegi seadussätte ega ühegi seaduse mõttega, sest ka Eesti õigusaktid võimaldavad komplekteerida ametikohta kahel viisil: esiteks, avaliku konkursi teel, mille kaudu komplekteeritakse ametikoht, ja teiseks – mida ma pean samuti väga oluliseks karjäärisüsteemi osaks, et ametnikul peab olema motiiv konkursiväliselt ühele või teisele ametipostile saada –, edutamise korras, kui ta on teinud tööd väga tulemuslikult, on pädev ja vastab kõikidele nõuetele. Ka see on täiesti seaduslik võimalus ja seda on võimalik kasutada. Kumbagi alust ei ole praegu kasutatud, vaid ametisse on nimetatud kohusetäitja kuni ametikoha komplekteerimiseni. Seda me otsustame hiljem, kas see toimub konkursi korras või edutamise korras. Aga kohusetäitja on nimetatud just sel põhjusel, et härra Mäekerigia käivad kohtuvaidlused. Kui need kohtuvaidlused on lõppenud ja meil on lõplik selgus kohtuotsuse näol olemas, siis selle järel me otsustame, kuidas me täidame Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori ametikoha.

Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu, härra põllumajandusminister! Kas kolleegid soovivad avada läbirääkimisi? Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata.

Head kolleegid! Palun registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis pärast minu haamrilööki! Palun, kolleeg Marek Strandberg!

Palun kaheksa minutit.

Ei saa vabas mikrofonis. Viis minutit.

Minu soov on pidada täna siin väike kammerlik jutuajamine saali jäänud inimestega teemal, mis puudutab sugude võrdset kohtlemist Eesti Vabariigis. Nimelt on valmis saanud üks uurimus, mis viitab sellele, milline on eri sugude esindatus Eesti akadeemilises elus. Ma arvan, ja seda arvamust tahan ma siin jagada, et kuigi loomult olen ma küllaltki skeptiline kõikvõimalike kvootide, eriti sookvootide kehtestamise suhtes erinevates valdkondades, siis seda valminud uurimust vaadates ja veidike akadeemilise eluolu korda teades tundub küll täna, et sookvootide kehtestamine akadeemilises elus, eelkõige ülikoolides, on täiesti möödapääsmatuks osutumas. Teadustegevus ja akadeemiline tegevus laiemalt ei ole kindlasti mitte individuaalne tegevus, vaid eelkõige kollektiivne tegevus. Siin on karjääritegemise võimalus ehk olulisemgi, kui kuulsime äsja põllumajandusministrilt, kes ütles, et ka karjääritegemise võimalus peaks olema üks viis, mismoodi ametikohtadel edutamise kaudu edasi liikuda. Praegune situatsioon meie akadeemilises elus on selline, et bakalaureuseõppes on ligi 60% naisterahvaid, magistriõppes peaaegu 67% ja doktoriõppes 55%. Samas, kui me vaatame, milline on sellise n-ö õppeprofiiliga isikute hilisem karjäär, siis me näeme hoopis teistsugust pilti. Assistendid ja lektorid on valdavalt naised, vanemteadurite tasemel pigem juba mehed. Kui me vaatame edasi professuuri või ka akadeemilist juhttaset, siis seal on naiste arv väga väike. Teadus- ja Arendusnõukogus on null naist, Teaduste Akadeemias üks lugupeetav, kes minu taga istub ja mulle aega annab.
Tegelikult on küsimus palju laiem, et kus on ühiskonnas see koht, kus faktiliselt kujunevad välja sidemed ja seosed. Kus on see koht, kus – kuidas nüüd viisakalt väljendada –, sotsiaalne kapital saab nii oma kuju kui lihvi. Ja on üks vastus: see koht on loomulikult ülikool ja akadeemilise elu korralduses nähtud suhted ning seosed tekitavad hiljem ka otsuste mehhanismi ühiskonnas laiemalt. Nii et kui me vaatame, millest pärineb Eesti ühiskonnas just nimelt selline sooline ebavõrdsus, siis kõige suurem tõenäosus, kust ta pärineb, on loomulikult seesama ülikool ja akadeemiline elu.
Akadeemilises elus on kujunenud välja tugev ebaühtlus ja tundub, et selle ebaühtluse leevendamiseks on ainuke tee tõepoolest kõrghariduskorralduses ja teaduskorralduses sookvootide sissetoomine. Ülikoolide juhtimine on loomu poolest demokraatlik – keegi seda ei vaidlusta. Probleem on selles, et kui demokraatlikus kogumis on välja kujunenud teatud proportsioon või suhe, näiteks väga tugev suhe naiste kahjuks, nagu me näeme, siis paratamatult valitakse demokraatlikus valimismehhanismis tagasi täpselt samasugusel moel suhtestatud tegevuskeskkond, nagu seal oli enne. Loomulikult tuleks pidada mõistlikuks seda, et soolisel võrdsusel põhinevat kohtlemist hakatakse rakendama juba lasteaias. Samas on akadeemiline keskkond just kõige lähem koht ühiskonnale, kus hoiakud kujunevad. Teaduselu ja akadeemilise elu korraldamisel on soolise võrdsuse tagamine tähtsam kui tegelikult kus iganes mujal. Akadeemiline publik on õnneks globaalne ja kui tekikski selle kvoodimehhanismiga olukord, kus Eestis ei leitaks vastavaid naisi, on võimalik teha seda üleilmselt, oleks siis seegi üks koht või mehhanism, mille abil siinset akadeemilist verd värskendada. Aitäh!

Suur tänu, kolleeg Marek Strandberg! Rohkem kõnesoove ei ole. Vaba mikrofon on lõppenud. Istung on lõppenud.

Istungi lõpp kell 16.08.