Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Tere päevast, lugupeetud ministrid! Alustame infotundi. Palun teeme kõigepealt kohaloleku kontrolli!
Kohaloleku kontroll
Hetkel registreerus kohalolijaks 41 Riigikogu liiget, puudub 60. Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Ivari Padar ja minister Urve Palo.

Alustame infotundi. Esimene küsimus on kolleeg Karel Rüütlilt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tsiviilkontrolli hädavajalikkuses ei kahtle keegi. Kui võtame kas või viimase poole aasta jooksul siinsamas saalis toimunud diskussiooni, siis oleme jõudnud arusaamale, et probleeme on selles vallas päris palju. Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon on teinud valitsusele ettepaneku moodustada pealtkuulamislubade elektrooniline register, et me saaksime lõpuks luua selguse tsiviilkontrolli valdkonnas, mis puudutab kas või logifaile. Me räägime Eestist kui eeskujulikust e-riigist. Oskate te öelda, kui kaugel sellise registri loomine praegu Justiitsministeeriumis on?

Aitäh! Loomulikult ei vaidle ma teiega selles küsimuses, et tsiviilkontroll julgeolekuasutuste üle on vajalik, ja ma soovin teile kui selle komisjoni liikmele jõudu, jaksu ja edu selle tsiviilkontrolli rakendamisel. Valitsus on praegu oma tegemistega niikaugel, et oleme esitanud Riigikogu õiguskomisjonile ühe võimaliku regulatsiooni projekti, millega Eesti õigusruumist peaks ära kaduma jälitustegevuse seadus ja vastavad regulatsioonid viidaks sisse kriminaalmenetluse seadustikku. Väga suure tõenäosusega jõuame lähipäevadel järeldusele, et otstarbekam oleks, kui valitsus esitab sellise eelnõu ja seda muudatust ei tehta mõne Riigikogu menetluses oleva seaduse raames. Mis puudutab jälitustegevuste registrit, siis selline ju eksisteerib. Kui te peate silmas registrit, mis on seotud kõige tugevama põhiõiguse riivega ehk pealtkuulamisega, siis selline register on kaitsepolitseil täiesti olemas. Probleem on selles, kas eksisteerib ka selle registri peegelpilt elektroonilise side teenuste pakkujate juures. Sellest ongi tingitud viimasel ajal jutuks olnud segadused. Mina olen veendunud, et see peegelpilt peab eksisteerima. Kuid kui kaugel Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium oma regulatsioonidega on, sellele jään hetkel vastuse võlgu.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Loomulikult on Riigikogu mures tsiviilkontrolli pärast ja samavõrd peab mures olema ka Vabariigi Valitsus. Mul on hea meel kuulda, et Vabariigi Valitsus on võtnud juba tarvitusele abinõusid. Ma tulen ikkagi oma eelmise küsimuse juurde tagasi ja täpsustan seda. Me räägime kohtulubade elektroonilisest registrist. See, et julgeolekuasutustes on olemas oma register, on absoluutselt õige. Selleks et võrrelda erinevaid logisid, oleks just vajalik, et meil oleks olemas kohtulubade elektrooniline register, mida me saaksime kõrvutada sideoperaatorite juures olevate logifailide registriga ja vastavalt sellele oleks võimalik tsiviilkontrolli teostada. Ehk siis, millal valitsus või Justiitsministeerium sellega ühele poole jõuab?

Aitäh! Kohtulubade elektrooniline register on loomisel. See lahendatakse e-toimiku projekti käigus. Veel täna arutab ministrite juhtrühm e-toimikuga seonduvat. Kriminaalmenetlust ja väärteomenetlust puudutav e-toimik peab valmima selle aasta keskel, tsiviil‑ ja haldusmenetluse osa selle aasta lõpus. Seoses kogu kohtumenetlust puudutava infosüsteemiga, mida praegu nimetatakse KIS‑iks, mis muutub e-toimiku osaks, lahendatakse ka selle registri elektrooniliseks muutmine. Aga see ei ole teil ju ka praegu takistuseks nende kohtu antud lubade kõrvutamisel reaalselt tehtud jälitustoimingutega. Neid lube ei ole nii palju, et neid ei oleks võimalik kohtust otse küsida. Me töötame selle nimel, et teie töö muutuks mugavamaks, aga kindlasti ei saa te täna väita, et see töö on võimatu.

Palun, kolleeg Karel Rüütli, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Ma juhin härra ministri tähelepanu sellele, et teatud mõttes on meie töö küll häiritud, sest on ju ilmnenud tõsiasi, et kõikide sideoperaatorite juures ei ole nende logifailidega kõik asjad päris korras. Ma usun, et te justiitsministrina olete informeeritud sellest, et on algatatud kriminaalasi seoses nende logifailide võimalike probleemidega. Selles osas on komisjoni töö ikkagi pisut häiritud. Meie eesmärk on see, et me edaspidi saaksime oma tööd teha efektiivselt ja saaksime tegelikult juurutada reaalse tsiviilkontrolli. Siinkohal ootaks loomulikult ka valitsuse abi, tuge ja kaasamõtlemist selles küsimuses.

Kuna selles sõnavõtus ei sisaldunud küsimust, siis pean ka mina vajalikuks polemiseerida. Millest me siis räägime? Kas me räägime olemasolevate logifailide võrdlusest sideettevõtjate ja kaitsepolitsei juures või räägime kohturegistri ehk jälituslubade registri võrdlemisest tehtud jälitustoimingutega? Neid kahte asja ei maksa segamini ajada. Mis puudutab kohtu antud jälituslubade registrit, siis see saab korda koos kohtute infosüsteemiga (elektrooniline pool sellest). See muudab teie elu praegusega võrreldes muidugi mitu korda lihtsamaks. Aga elektroonilise registri puudumine ei ole mingil juhul takistuseks väljaantud lubade ja reaalselt nende logifailide, mis on kaitsepolitseis olemas, võrdlemisel. See nõuab lihtsalt ametkondadevahelist suhtlust.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Toomas Varekilt rahandusminister Ivari Padarile. Palun!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Valitsusel ja eelkõige rahandusministril ei ole praegu, arvestades riigieelarvet, meie kõige tähtsamat igapäevast dokumenti, kuigi kerged tööpäevad. 25. aprilli pressiteates teatas Rahandusministeerium, et valitsus leppis kokku 2008. aasta riigieelarve kulude kokkuhoiu 3,1 miljardi krooni ulatuses. Olete öelnud, et arusaadavalt on tegevuskulude kärped ministeeriumidele kõige valulikumad, kuid peame analüüsima riigi toimimist terviklikult ning jätkama eelarves kokkulepitud mahus investeerimist Eesti arengu võtmevaldkondadesse ja inimeste turvatundesse. Seetõttu otsustas valitsuskabinet teha väiksemas mahus kärpeid haridus‑, sotsiaal‑, sisejulgeoleku‑ ning kaitsekulude arvel. Palun välja tuua, millistest valdkondadest ja millisel määral kokku hoitakse! Missugused riigieelarvega vastuvõetud kulud ja investeeringud jäävad sel aastal tegemata?

Tänan! Rahandusministeerium jõuab 2008. aasta lisaeelarve ettevalmistamisega 15. maiks valitsusse ja 15. mail valitsus eeldatavasti selle lisaeelarve eelnõu ka heaks kiidab. Seejärel esitatakse kõik need materjalid kohe Riigikogule, sest eesmärk on see eelnõu ära menetleda veel enne suvist vaheaega. Mis puudutab mahte ja proportsioone selle eelnõu sees, siis kõik detailid on veel täpsustamisel. Aga tõesti, kõikidele ministeeriumidele said vähendamisettepanekud tehtud, kas 7% või 9% eelarve mahust. Hilisemate poliitiliste läbirääkimiste tulemusena on neljal ministeeriumil see vähendus väiksemaks jäänud. Need on Haridus‑ ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium, Siseministeerium ja Kaitseministeerium. Konkreetselt jõuame eelnõuga valmis 15. maiks ja siis saadame selle kohe Riigikokku.

Palun, kolleeg Toomas Varek, esimene täpsustav küsimus! Klahvile "Sõna". Töötab küll. Toomas Varek, palun!

Aitäh, proua esimees! Kahju, et Vabariigi Valitsus selle temaatikaga nii palju venitab, sest teadmatuses on kindlasti nii ministeeriumid kui ka kohalikud omavalitsused. Suvi on peaaegu käes, riigihangete tegemise aeg on samuti ammu käes. Lisaks on valitsus teatanud, et plaanib hulgaliselt kinnisvara müüa. Seda situatsioonis, kus kinnisvaraturg ei ole enam kaugeltki nii atraktiivne kui aasta või kaks tagasi. See tähendab, et hinnad on kindlasti langenud. Samuti öeldakse, et lisatulusid on plaanitud saada ka riigilõivudest ja trahvidest. Kas see tähendab, et inimestele lähevad riigi teenused kallimaks? Kui palju ja milliste trahvide pealt on lisalaekumisi eelarvesse planeeritud?

Tänan! Nagu ma juba ütlesin, konkreetse eelnõuga tuleb valitsus Riigikokku 15. mail ja siis on kõik need võimalikud tulude suurendamised teie ees. Tõesti, me räägime tulude suurendamisest suurusjärgus 1 miljard krooni. Kui rääkida Riigi Kinnisvara AS‑i varade müügist, siis on see varade müügisumma suurusjärgus, mis ei ole ka saladus, 375 miljonit krooni. Tegemist on tegelikult objektidega, mille realiseerimisega Riigi Kinnisvara AS peaks aktiivsemalt tegelema, sõltumata sellest, kas see eelarve muudatus tuleb või ei, sest need objektid lihtsalt tahavad saada lisakulutusi ja neid lisakulutusi ei ole mõtet nendele objektidele teha sellisel juhul, kui riik neid objekte ei kasuta.

Palun, kolleeg Toomas Varek, teine täpsustav küsimus!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud rahandusminister! Tänases pressiteates öeldi, et esimese nelja kuu laekumised ei ole kiita, eriti just käibemaksu osas. Kuid eelnevates pressiteadetes seisis ikkagi kaljukindlalt, et arvestades 3,1 miljardi kroonist kulude kärbet, on 2008. aasta eelarve kulude maht 88,2 miljardit. 12. detsembril, kui me Riigikogus selle aasta eelarve vastu võtsime, oli kulude maht 92,67 miljardit. Kui 92,67‑st lahutada 88,2, saame 4,47 miljardit. Kui veel Riigi Kinnisvara AS‑i kajastamata 1 miljard sinna juurde panna, siis jääb ju tegelikult vaheks 5,5 miljardit. Siit ka küsimus: kuidas te sellele tulemusele olete jõudnud? Kas see on piisav kokkuhoid või milliseid stsenaariume Rahandusministeerium veel ette näeb?

Aitäh! Mis puudutab informatsiooni laekumiste kohta aprillis, siis informatsioon kinnitab, et me oleme õigel teel, et riigil on sel aastal tarvis kulusid kokku hoida. Me oleme ka veendunud, et praeguse, kevadise teadmise põhjal peaks kulude kokkuhoiu maht olema 3,1 miljardit krooni. Mis puudutab vahet 3,1 miljardi krooni ja reaalse eelarvekärpe vahel, siis on selge, et peame siin arvestama teatud kulusid, mida valitsus sellel aastal ei tee ja mis on tuludega seotud kulud, mis tuleb eelarvest välja arvestada. Ka seda oleme arvestanud, kui me riigieelarve parandusettepanekutega teie juurde tuleme.

Head kolleegid! Meil on nüüd üheksa kohapeal registreeritud küsimust. Ma arvan, et eelarveprobleem huvitab kõiki väga. Palun siis üheksa kohapeal registreeritud küsimust! Esimene on kolleeg Jaak Aabilt.

Tänan, austatud esimees! Hea rahandusminister! Ka minu küsimus puudutab eri ministeeriumide võimalikke kärpeid. Konkreetselt on küsimus selles, et umbes kaks nädalat tagasi laekus omavalitsustesse, kes olid Kultuuriministeeriumi investeerimisprogrammis ja pidid saama Kultuuriministeeriumist investeeringutoetust, kultuuriministri allkirjaga kiri, kus öeldi, et kõik nende objektidega seotud tegevused palutakse peatada, seoses eelarvekärbetega ei kindlusta Kultuuriministeerium ministeeriumi ja omavalitsuste vahel sõlmitud rahastamislepingu täitmist. Oli jutt kuni 50% toetuse vähendamisest nende objektide puhul. Kuidas teie suhtute sellesse, et kui ministeeriumi kulusid vähendatakse 7–9%, siis omavalitsuste investeeringuid tahetakse vähendada kuni 50%?

Nagu ma juba ütlesin, teeme me omalt poolt kõik, et võimalikult kiiresti lisaeelarve ära menetleda. Tänu sellele saaks ka selgus majja, mis puudutab Kultuuriministeeriumi investeeringuid ja kõiki neid investeeringuid, mis kohalikesse omavalitsustesse on suunatud. Mis puudutab Kultuuriministeeriumi eelarvet, siis Kultuuriministeeriumi eelarve oli tegelikult eelarve, kus kärbe oli mõnevõrra väiksem, kui oli esialgu planeeritud, ehk tänases versioonis on kärbet tehtud vähem, arvestades neid objekte, mis on kohaliku omavalitsuse objektid ja mis pidid olema rahastatavad Kultuuriministeeriumi eelarvest.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Juttu on olnud kuludest, räägime vahepeal ka tuludest. Eesti riigil seisab ju praegu, kindlasti te teate seda, mitmesugustes reservides üle poolesaja miljardi krooni, mille tootlus on alla kohaliku inflatsiooni. Ühe äärmusliku näitena toon töötukassa reservi, mis on 1. juulist 2006 antud ABN Amro kätte. Eelmisel aastal teeniti napp miljon, portfelli mahus tähendab see 0,05%. Töötukassa ootas eelmisel aastal ABN Amrolt tegelikult investeerimistulu 85 miljonit, tuli neli miljonit krooni kahjumit. Sellel aastal oodatakse 115 miljonit krooni, esimeses kvartalis haigutab ees aga 26 miljonit krooni miinust. Kaua veel? Mida te ette võtate, et need seisvad vahendid hakkaksid teenima?

Tänan teid! Mis puudutab Rahandusministeeriumi hallatavaid reserve, siis Rahandusministeeriumi hallatavaid reserve on 26 miljardi krooni ulatuses. See on tõsi. Ülejäänud osa, millest me saame rääkida, haldab Eesti Pank. Kui vaadata erinevaid reserve, siis need on ka erineva tootlusega. Tõesti, viimasel ajal on töötukassa reservide tootlus olnud teravalt üleval. Tuleb mõista, et olukord majanduses on tõesti selline, kus üks osa fonde on töötanud väiksema kasumlikkusega või peaaegu kasumivabalt. Samas, kui vaadata näiteks stabiliseerimisreservi, mille maht on praegu ligi seitse miljardit krooni, siis esimese kvartali tootlus on olnud 7,8% ehk väga hea. Me eeldame, et aasta keskmiseks see 7,8% küll ei jää, aga eeldame kindlasti, et 4% ja 5% vahel sellel aastal stabiliseerimisreservi tootlus on. Kõik reservid ei tooda ühtemoodi, reservid on erinevad, nende paigutuste riskiastmed on erinevad. Aga üldiselt võib öelda, et nad on absoluutses enamikus siiski kontrolli all ja toodavad.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Ester Tuiksoo!

Tänan, proua juhataja! Austatud minister! Öelge, palun, millal avaneb omavalitsuste jaoks KOIT‑kava raha ja ärge öelge, et see on regionaalministri rida või et te ei tea.

Mis puudutab tööjaotust Vabariigi Valitsuses, siis tulite väga õigetele järeldustele. See on regionaalministri ülesanne, see on tõsi. Minu informatsioon on järgmine, et on üks osa maakondi, kus ei ole probleeme, ja on üks osa maakondi, kus on vaided üleval. Me oleme ka valitsuses seda arutanud ja regionaalministrile öelnud, et nende protsessidega tuleb kiirustada. Ma mõistan teie muret, siin tuleb tempot kiirendada.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Lembit Kaljuvee!

Aitäh, proua esimees! Hea minister! Minu küsimus puudutab homset päeva, strateegiat. 30 aastat olen erinevaid ettevõtteid juhtinud ja minule kui majandusinimesele tundub, et see, mis eelarve ümber toimub, on nagu kirbutsirkus. Ka paljud majandusmehed arvavad, et me tegeleme siin pisikeste objektidega, aga tegelikult tuleks asjad strateegiliselt paika panna, tuleks paika panna, mis saab järgmise aasta eelarvest, kust tulevad tulud, kuhu me kulutame. Sellega peaks tegelema. Millal Rahandusministeerium oma strateegilised suunad järgmiseks aastaks ja järgmisteks aastateks välja ütleb?

Aitäh! Rahandusministeerium on esitanud ministeeriumidele võimalikud kulude piirmäärad möödunud nädala reedese seisuga. Valitsuskabinet selle nädala esmaspäeval oma istungil esitatud materjali ka arutas. Seaduse kohaselt peab riigi eelarvestrateegia olema saanud valitsuse heakskiidu hiljemalt maikuu jooksul ehk hiljemalt 29. mail toimuval valitsuse istungil kinnitab valitsus riigi eelarvestrateegia 2009–2012.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tarmo Mänd!

Tänan, proua eesistuja! Härra minister! Mulle tundub see olukord pisut kummaline. Riik ja rahvas on hädas, kuid rahandusminister on endiselt enesekindel ja särav. Ausalt öeldes on mul teist isegi pisut kahju. Me oleme diskuteerinud nende asjade üle piisavalt palju, aga ma arvan, et on tulnud aeg lüüa selg sirgu ja rääkida tõtt, mis meie eelarvemajanduses praegu toimub. 3,1 miljardit defitsiiti või plaanitava eelarve maht on pehmelt öeldes üsna nadi põhjendus. Minu taotlus on praegu üks. Rahanduskomisjoni liikmena olen püüdnud jõuda palgaandmeteni, mis puudutavad tasakaalutabeleid, mis puudutavad nüüd juba RES‑i lähteandmeid. Tekib küsimus, et kui ma ei ole neid kahe nädala jooksul kätte saanud, kas neid siis teadlikult varjatakse või puudub Rahandusministeeriumil objektiivne ülevaade tervikuna. Kas on võimalik nende asjadeni pääseda, et ei tekiks selline olukord nagu Ungaris, kus valitsus varjas rahva eest tegelikku olukorda?

Ma tänan komplimentide eest! Mis puudutab teie väidet, et Rahandusministeerium varjab teie eest tõde, siis ma olen küsinud oma ministeeriumi spetsialistide käest, kas on kusagil fikseeritud, et härra Tarmo Männi küsimusele ei ole antud vastust. Selles suhtes on niimoodi, et kui vähegi võimalik, olge hea, andke kirjalikult teada, millised on need probleemid, mis teid huvitavad, me vastame teile kirjalikult ja korrektselt. Rahandusminister ise on nõus tulema ja tooma teile selle vastuse kätte.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Kolm nädalat tagasi kohtus rahanduskomisjon ministeeriumis teie ja teie töötajatega. Te kandsite meile ette 2009. aasta strateegia kolm varianti. Nüüd on ajakirjanduses kuulda, et te olete seda strateegiat tutvustanud. Ma tahan täpsemalt teada, milline strateegia vorm teil läheb käiku tulude poolelt. Milliseid tuluallikaid järgmisel aastal suurendatakse? Nii nagu väidetakse ka ajakirjanduses, te peate leidma tuluallikaid. Milliste tuluallikatega minnakse edasi? Ma ei taha, et te ütlete, et tulete valitsusse 15. mail või 24. mail. Ma tahan siiski täna teada. See on juba valmis. Millised on järgmisel aastal need tuluallikad, mida suurendatakse?

Aitäh küsimast, aga ma ütlen teile, et täna on puhtfüüsiliselt võimatu öelda teile väga kindlaid, väga konkreetseid vastuseid. See töö käib väga intensiivselt ja mul on iga päev kohtumised ministeeriumidega. Täpselt samamoodi alustab täna tööd koalitsioonierakondade koostöögrupp, kes vaatab läbi kõikvõimalikud poliitilised lahendused. Ma ütlen teile kindlalt ja selgelt: riigi eelarvestrateegia valmib vastavalt seaduses ettenähtud tähtaegadele ehk ta on avalik juba alates selle aasta maikuu viimastest päevadest.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Toivo Tootsen!

Aitäh, proua esimees! Lugupeetud härra minister! Üks majanduse elavdamise võimalusi riigil on näiteks riiklikke investeeringuid mitte vähendada, vaid suurendada. Praegu, kui erasektor ehitab vähem, oleks just õige aeg investeeringuid suurendada ja anda sellega tööd. Teistpidi võttes, ehitushinnad on tunduvalt langenud. Praegu oleks õige aeg investeerida. Miks teie arvate või miks valitsus arvab, et neid kärpeid peaks tegema just ka investeeringute osas, mitte kuskil mujal või mitte näiteks kasutama investeeringute rahastamiseks reserve?

Tänan teid! Teie jutt on väga õige. Ongi nii, et praegu on väga õige aeg investeeringuid teha ja seda valitsus kindlasti ka teeb. Selge, et kui me vaatame järgmiste aastate prognoose, siis üks, mis on selge: suurusjärgus kümme miljardit krooni investeeringuteks, mis on iga-aastased investeeringud, on n‑ö puutumatu raha. Kui selle kümne miljardi krooniga sai eelmisel aastal ehitada kümne miljardi eest, siis sellel aastal, kui eri eksperdid pakuvad ehituses hinnalanguseks 30–40%, võib ütelda, et kümne miljardi krooni eest saab ehitada tegelikult 13–14 miljardi krooni eest. Nii et on õige aeg investeeringuid teha. Seda me mõistame ja sellega tegeleme. On selge, et on üks osa investeeringuid, mida tuleb edasi lükata, aga investeeringute põhiline maht tehakse ära.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Jaanus Marrandi!

Tänan! Lugupeetud härra minister! Valitsusliit on moodustanud kuueliikmelise meeskonna, kes hakkab vaatama, kust ja kuidas kulusid kärpida. Teisisõnu, ma saan aru, et tasahilju avatakse koalitsioonilepingut, et vaadata teatud lubadused üle. Mõned nädalad tagasi esinesite teie ning Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar arvamusega, et koalitsioonilepingu, eriti just Reformierakonna ühe lubaduse täitmine ehk tulumaksu jätkuv langetamine oleks mõistlik ja võimalik peatada. Missugused on täna teie kui rahandusministri ja teie kui Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, ühe koalitsioonierakonna esimehe seisukohad? Kas see on võimalik ja kui, siis kuidas?

Ma võin teile ütelda, et ma olen jätkuvalt samal positsioonil nagu oma varasemates avaldustes. Kui me räägime poliitilistest valikutest, siis on laual kõik poliitilised valikud, ka maksupakett. Selles suhtes on nii, et on õige ülekohtune tuua maksundusest välja üks element või üks konkreetne maks. Seal on väga palju erinevaid elemente, millest tuleb rääkida ja mille kohta tuleb seisukoht saada. Küllap nüüd on selline aeg käes, et 17 iseseisvusaasta jooksul fikseeritud kulutuste osas tuleb samamoodi teha inventuur ja vaadata, kus me oleme, milliseid kulutusi me oleme teinud, kui palju otstarbekamad on ühed, teised või kolmandad kulutused. Tegelikult on käes väga tõsine sissevaatamise koht ja ka väga tõsine edasivaatamise koht.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Mind teeb väga kurvaks tendents, mis ikka üha ja üha sotsiaalkomisjonis seaduseelnõude puhul maad võtab. Ei jätku raha ühe või teise meetme jaoks, mida soovitakse võtta perede toetamise parandamiseks või eakate inimeste või puuetega inimeste eluolu parandamiseks, ja öeldakse, et sellise lahenduse või teistsuguse lahendusega tullakse välja kunagi hiljem. Kas see kartus on asjata või on sellel põhjust? Kas üldse on võimalik uute seadusmuudatuste ja lahenduste jaoks raha leida? Kuidas te suhtute sotsiaalvaldkonna võimalustesse? Kas selle rahastamine peab vähenema või on võimalik ka suurenemine?

Tänan teid! Eks raha ole ikka ja alati piiratud mahus ja eks meil tuleb teha neid otsuseid, kuidas seda selle piiratud mahu sees jagada. Sotsiaalvaldkond on väga oluline ja tähtis valdkond. Samas, öelge valdkond, mille kohta saaks öelda, et see on Eestis ebaoluline ja vähetähtis. Ei ole sellist valdkonda. Igal juhul on selge, nagu ma ütlesin, et nüüd on suur sissevaatamise ja tulevikku vaatamise koht. Me peame tegema revisjoni kõikides toetustes, kaasa arvatud sotsiaaltoetused.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Jaak Aabilt minister Urve Palole. Palun!

Tänan, austatud esimees! Lugupeetud minister! Minu küsimus puudutab programmi "Igale lapsele lasteaiakoht", mis läinud aastal väga uhkelt välja reklaamiti. 150 miljonit investeeringutoetust ei ole vajadustega võrreldes ju väga suur, aga see on kindlasti väga positiivne algatus, millega omavalitsusi oleks võimalik toetada. Aga 29. aprilli Postimees tsiteerib teie kolleegi ja erakonna esimeest Ivari Padarit, et lasteaedade programmi jätkatakse, kuid kärbitud mahus, see, mis tulevikus saab, on riigi eelarvestrateegia teema. Täpsetest numbritest juttu ei ole ja siin spekuleeritakse, et sel aastal võidakse kärpida 100 miljonit. Mis sellest programmist üldse saab? See on teie vastutusalas ja teie erakonna üks valimislubadustest, kusjuures ka kõik teised erakonnad lubasid midagi sellist.

Aitäh! Tõepoolest, tegu on endiselt väga uhke programmiga. Nagu te märkisite, sellist riigi otsetoetust meie lasteaiavõrgu arendusse ei ole 17 aasta jooksul kordagi varem olnud. Samal ajal, kui me vaatame värskeid uuringuid, mis kohalike omavalitsuste hulgas tehti, siis näeme, et ligi 40% omavalitsustes on lasteaiajärjekorrad. See pole veel kõik. Tegelikult on enamikus omavalitsustes probleemiks, et olemasolevad lasteaiad on amortiseerunud ja vajavad kiiremas korras kapitaalremonti. Kõik see vajab raha, see on selge. Mul on väga hea meel, et sellest programmist pool, 150 miljonit, on juba eraldatud, kohalikud omavalitsused on selle raha kätte saanud ja suuremas osas kasutati seda just õpetajate palkade tõstmiseks. Tänu sellele programmile on 90%‑s ehk peaaegu 100%‑s Eesti kohalikes omavalitsustes lasteaiaõpetajate palgad peaaegu samal tasemel nagu noorempedagoogidel koolides. Nii et õpetajate palgad tõusid kohati kaks korda. Ja mida me teeme tühjade lasteaedadega, kui meil ei ole seal õpetajaid! See selleks. Mis puudutab investeeringuid ja teist poolt, 150 miljonit, siis mina rahvastikuministrina loodan väga, et valitsusel on kainet mõistust mitte ära võtta raha meie lastelt ja ka tulevaste lastevanemate kindlustundelt. Kui me vaatame meie naiste tööhõivet, mis on üks kõrgemaid Euroopas, 65% tööealistest naistest käivad tööl, siis lastehoid on Eestis väga oluline teema.

Palun, kolleeg Jaak Aab, esimene täpsustav küsimus!

Tänan, austatud esimees! Hea minister! Eile oli siin saalis lugemisel üks Keskerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu, millega me tahtsime aidata lastevanemaid, kes lapsega kodus on, tõstes lapsehooldustasu, mis 2000. aastast pole üldse suurenenud ja on jäänud 600 krooni suuruseks, kuigi esialgu mõeldi see kehtestada miinimumpalga tasemel, kuid rahapuuduse tõttu kehtestati pooles määras. Kahjuks see siin saalis toetust ei leidnud. Mureks on ka lapsehoid poolteisest aastast kolmanda eluaastani, mida annab kas lapsehoiuteenuse või lasteaia kaudu katta. Mulle jääb ikkagi arusaamatuks, et just teie erakonna esindajad, teie ise, kes te selle eest vastutate, teie kolleeg, esimees Ivari Padar ja aseesimees Peeter Kreitzberg on siiski küllaltki vastakaid arvamusi sellel teemal ja selle programmi teemal avaldanud. Millist seisukohta te siis erakonnana kaitsete?

Lisaks sellele, et Ivari Padar on meie erakonna esimees, on ta ka Eesti Vabariigi rahandusminister. Loomulikult peab rahandusminister vaatama objektiivselt kõigile valdkondadele. Aga mina räägin oma valdkonnast ja ministrina ütlen, et lapsed on prioriteet, nad peavad olema prioriteet ja kui meil ei jätku kainet mõistust sellesse investeerida, siis meil ei ole vaja tulevikus investeerida ei kaitsekuludesse, haridussüsteemi, majandusse ega mujale. Kui pole lapsi, pole inimesi, siis võib öelda, et pole probleemi. Ma loodan, et nii ei juhtu ja et meil on kainet mõistust.

Nüüd neli kohapeal registreeritud küsimust. Palun, kolleeg Mai Treial!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! 2006. aastal tehti sotsiaalhoolekande seaduses muudatused, mis puudutasid ka lapsehoiuteenuse kasutamist ja teenuse osutamise infosüsteemi loomist. Mõni aeg tagasi lugesin ma ajalehest, et infosüsteemi ei ole, on ikkagi segadus, on topeltregistreerimist. Vabariigi Valitsus pidi 1. augustiks 2007 infosüsteemi rakendama. Kas seda on tehtud või miks seda tehtud ei ole?

Aitäh! Jään vastuse võlgu, mis puudutab infosüsteemi loomist, sest ma ei ole selle teemaga 100% kursis. Olen kuulnud, et Haridus‑ ja Teadusministeeriumis oli see teema käsitlusel. Kui kaugel nad sellega on, seda ma tõesti ei oska praegu öelda. Kuid uuringus, mille viis läbi Rahvastikuministri Büroo ja mille tulemused me just nädal aega tagasi saime, küsitlesime üle Eesti kõiki kohalikke omavalitsusi ja saime kõigilt vastused. Selle tulemus on, et 40% kohalikes omavalitsustes on lasteaiajärjekorrad. Võib välja tuua ka piirkonniti. Näiteks Viimsis on järjekorras 1000 last, Tallinnas 500 last, Tartus 270 last jne. Kuid on tõsi, et kohati on järjekorras ka need lapsed, kes hetkel veel lasteaeda minna ei soovigi, vaid nad pannakse järjekorda, et olla õigeks ajaks n‑ö valmis. Seetõttu, seda numbrit, kui palju meil täpselt lapsi järjekorras on, neid, kes kohe homme lasteaiakohta vajaksid, meil tõesti ei ole.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Arvo Sarapuu!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Riigikogus pandi detsembris seadusega valitsusele ülesanne lasteaedu ehitada ja lasteaiaõpetajate palka tõsta. Eelarvesse sai ju sisse kirjutatud 300 miljonit. Kui teie nüüd valitsuskoalitsiooni häältega võite seda poolt 300 miljonist, mis pidi minema lasteaiakohtade rajamiseks, vähendada, siis meie ütleme, et meie sellega küll nõus ei ole. Ma tahan ikkagi teada: kui te saate valitsuskoalitsiooni häältega selle projekti põhja lasta, mida te siis ütlete omavalitsustele, kes on asunud juba investeerima, arvestades seda teie lubadust?

Aitäh! Ma loodan, et valitsuskoalitsioon ei vähenda lasteaiainvesteeringute raha, seda ei ole sugugi otsustatud. Ajakirjanduses on olnud väga palju spekulatsioone ja mul on väga hea meel kuulda, et ka teie siin Riigikogus sellega nõus ei ole. Aitäh toetuse eest!

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Mina nii optimistlik ei ole. Mulle tuleb meelde aasta 1991, kui võeti vastu omandireformi aluste seadus. Siis olid just teie kaks partnerit need, kes tagastasid lasteaiad omanikele, kuigi oleks võinud mitte tagastada. Siis ei olnud probleeme lasteaiakohtadega. Öelge, palun, kas kaks teie praegust partnerit on ikkagi selle poolt, et seda summat ei vähendata, või olete te jäänud üksinda, nii nagu tookord jäid ühele poole Keskerakond ja Mõõdukad, kes ei olnud nõus lasteaedu tagastama, aga teie partnerid nõudsid ja tagastati. Nüüd me olemegi seetõttu situatsioonis, et ei jätku lasteaiakohti.

Pragune olukord on loomulikult selline, et iga minister kaitseb oma vastutusvaldkonda, ja see on loomulik. Täna ei ole veel, nagu rahandusminister ennist ütles, poliitiliselt paika pandud, millised valdkonnad ja millises mahus jäävad n‑ö kärbeteta. See on tõsi, seda ei ole tehtud. Minul jääb üle loota ja selgelt välja öelda, et lasteaedade programm on kindlasti see, mis on väga otsene investeering meie homsesse päeva, ja seda ei tohiks kärped puudutada.

Palun, viimane kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Tiit Kuusmik!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Olen veidi segaduses. Te olete mitmes vastuses siin viidanud, et loodate Vabariigi Valitsuse kainele mõistusele, et kärpeid lasteaedade projektis ei tehta. Kuulasin pühapäeval Raadio 4‑s härra Ansipi sõnavõttu ja ta viitas 50 miljonile kroonile selle programmi kärpe osas. Keda ma uskuma peaksin?

Ma arvan, et te võite mõlemaid uskuda. Nii härra peaminister kui ka mina räägime seda, millesse me usume, ma arvan. Igal juhul ma kordan, et tänaseks ei ole kokku lepitud, kus ja kui palju kärpeid tuleb. Mina olen endiselt veendunud, et lasteaedade programmist ei tohi kärpeid teha. See ei oleks mõistlik.

Suur tänu, proua minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Aleksei Lotmanilt justiitsminister Rein Langile. Palun!

Aitäh, hea esimees! Auväärt minister! Kui ma ei eksi, olite ka teie läinud laupäeval prügi koristamas. Seega võin küsida teie käest mitte ainult kui rahvaasemik justiitsministrilt, vaid kui üks 50 000‑st prügi koristanud inimesest teise käest. Kas teile ei tundu, et prahistajate karistamatusetunne on läinud mõnevõrra üle mõistuse?

Aitäh! Olen 100% nõus. Kui oleks võimalik olla 110% nõus, siis oleksin 110% nõus. Probleem ei ole mitte Eesti seaduste kvaliteedis. Ma vaatasin, muide, teadmata seda, et te mulle selle küsimuse esitate, esmaspäeval üle kõik need seadusandlikud aktid, millega sätestatakse sanktsioonid prügistamise (hea sõna!) eest. Need on Eestis päris karmid. Aga vaatamata sellele vedeleb peaaegu igas metsatukas prügi. Milles on siis asi? Mulle tundub, et me oleme väga harjunud sellise loogikaga, et me võtame vastu seaduse ja loodame, et see seadus hakkab tööle iseenesest, nagu taevast tulnud jõudude mõjul. Ei hakka. Praegu on Eesti põhiline probleem seaduste rakendamises. Ma arvan, et ilma järelevalve tugevdamiseta me siin edu ei saavuta, sest me oleme saatnud kõikvõimalikele kaabakatele väga selge signaali, et prügistamise tagajärjel mitte midagi ei juhtu. Peab hakkama juhtuma ja peab hakkama juhtuma kohe.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, esimene täpsustav küsimus!

Aitäh! Täpsustan siiski seaduste koha pealt. Praegu ei leidnud ma ühtegi seadussätet, mis võimaldaks saata prahistajat paranduslikule tööle, st konkreetselt prügi koristama, mis oleks väga adekvaatne karistus. Kuidas suhtub justiitsminister sellise seadusmuudatuse võimalikkusesse?

Tänan! Praegu võib ühiskondlikult kasulikku tööd kriminaalkaristusena rakendada. Selleks ei ole mingisuguseid takistusi. Iseasi on see, kust leida inimesi, kes seda reaalselt teevad. Meie oleme kaalunud seda, et tugevdada kriminaalhooldussüsteemi selliselt, et kriminaalhooldajad hakkaksid seda tegema. See on ilma politseipoolse koostööta üsna lootusetu. Sellega me tegeleme igapäevaselt. Kui te teete ettepaneku, et väärteokaristusena võiks kohaldada midagi muud, rahalist karistust või aresti, siis ka siin olen ma teiega 100% nõus. Sellist analüüsi Justiitsministeeriumis juba tehakse. Me oleme seda meelt, et väärteokaristus võiks olla Eestis ühiskondlikult kasulik töö, kas või tõesti mõne prügihunniku koristamine. Erinevaid ühiskondlikult kasuliku töö vorme võiks kohaldada liikluseeskirja rikkujate suhtes. Siin ei ole me suutnud leida ühist keelt politseiga, aga see töö käib. Ma kinnitan teile, et küll me lepime selles suhtes veel selle aastanumbri sees kokku. Nii et põhimõtteliselt olen sellega nõus, et ühiskondliku töö kohaldamine peaks olema võimalik ka väärteokaristusena, mitte üksnes kriminaalkaristusena.

Palun, kolleeg Aleksei Lotman, teine täpsustav küsimus!

Aitäh! Härra minister! Oma esimeses vastuses te viitasite minu meelest täiesti õigustatult järelevalve nõrkusele. Kas teie hinnangul tuleks selleks, et järelevalve muutuks tõhusamaks, tugevdada Riikliku Looduskaitsekeskuse loodusvahtide juriidilist pädevust ja samuti taastada RMK töötajate, metsnike teatud järelevalveõigus?

Aitäh! Täna on kuidagi kummaline olukord, et valitsuskoalitsiooni kuuluv minister ja opositsiooni kuuluv rahvasaadik ajavad täpselt ühte juttu. Ma täheldasin sama tendentsi, muide, ka eelmisele küsimusele vastamise puhul. Aga ma oleksin kindlasti ettevaatlik kõikvõimalike uute institutsioonide loomisega. Jah, Keskkonnainspektsiooni õigused ja kohustused vääriksid minu meelest ülevaatamist. Tuleks läbi vaadata see regulatsioon, mis puudutab keskkonnaametit ja looduskaitsekeskust. Minu meelest on seal ressursse, mida mõistlikult ühitades on võimalik kasutada ka prügistamise vastu võitlemisel. Aga Eestis on millegipärast unustatud, et meil kehtib selline seadus nagu asendustäitmise ja sunniraha seadus. Kohalikud omavalitsused võivad väga edukalt välja selgitada need isikud, kes on süüdi looduse reostamises (linnades on see, muide, päris lihtne), ja teha süüdiolevatele isikutele ettekirjutuse selle prahi koristamiseks. Juhul kui seda ettekirjutust ei täideta, võib rakendada asendustäitmist, st teha seda ise ja nõuda kulud süüdlaselt sisse. Näiteks Tallinnas on olemas selline asi nagu korrakaitseüksus, mis tegutseb kummalise kaubamärgi "Munitsipaalpolitsei" all. Nad võiksid väga edukalt selle võtta oma südameasjaks. See on praeguses õigusruumis täiesti võimalik, aga tundub, et ei ole nii palju tahet seadust rakendada, kui vaja oleks.

Nüüd, head kolleegid, kaks kohapeal registreeritud küsimust. Kõigepealt, palun, kolleeg Mark Soosaar!

Lugupeetud juhataja! Austatud justiitsminister! Minu tädimees, Tarvastust pärit mees, oli seda usku, et inimesed täidavad kõige paremini kirjutamata seadusi. Ka mina usun, et enamik Eesti inimesi tahab olla seaduskuulekad ja enamik Eesti inimesi paneksid oma prügi ära korralikesse suurtesse prügikastidesse, kui kohalikud omavalitsused selle korra tõsiselt võetavalt looks. Ma kujutan ette, et ka meie kunstnikud, arhitektid ja disainerid võtaksid kindlasti osa moodsate prügikastide konkursist, kust varesed prügi kätte ei saa, tuul seda välja ei rebi jne. Aga et jääda küsimuse teema juurde: mis te arvate, kas ei peaks hakkama karistama neid omavalitsusi, kes ei loo inimestele võimalusi prügi kogumiseks?

Ega karistamisega siin väga kaugele ei purjeta. Meil on olemas demokraatlik mehhanism. Nendes omavalitsustes, kes seadusi ei täida ega taga, et prügimajandus oleks nende territooriumil korraldatud, ma arvan, järgmine kord need inimesed enam sinna valitud ei saa. Kohalikud valimised on 2009. Ma soovitan kõigil valijatel väga tähelepanelikult vaadata, kas nende omavalitsejad on tegelikult kas või sellesama prügimajanduse korraldamisega ikkagi hakkama saanud.

Viimane kohapeal registreeritud küsimus, palun, kolleeg Jaan Kundla!

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Te ütlesite eelnevalt, et seadusi järelevalve teostamiseks on täiesti piisavalt. Aga siit tekib küsimus, kes siis konkreetselt on jätnud oma töö tegemata. Kui on seadus, siis on järelikult ka seaduse järgi vastutavad institutsioonid. Kuidas te siis sunnite neid lähema aja jooksul oma ülesandeid täitma?

Aitäh! Järelevalvajad on praegusel juhul Keskkonnainspektsioon, politsei ja kohalik omavalitsus. Kohaliku omavalitsuse peale valitsuse hammas kindlasti ei hakka, aga mis puudutab Keskkonnainspektsiooni ja politseid, siis selles osas valitsus tegutseb. Selge on see, et vastutusahelad tuleb väga täpselt ära piiritleda, sest muidu juhtub nii, nagu ikka juhtub, ehk kui ei ole täpselt kindlaks määratud, kes vastutab, siis lõpuks ei vastuta keegi. Aga omavalitsustes näen ma kindlasti praegu siin kõige suuremat probleemi, nii haldussuutlikkuses kui ka selles minnalaskmise meeleolus. Ma veel kord kordan, et 2009. aasta kohalikud valimised peaksid kindlasti seda olukorda parandama. Ma kujutan ette, et kõigil Eesti valijatel on see prügikoristusaktsioon väga hästi meeles. Vähemalt need 50 000 inimest, kes selles aktsioonis ise osalesid, ei vali kindlasti tagasi neid volikogu liikmeid, kes oma töö tegemata on jätnud.

Aitäh, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Marika Tuusilt justiitsminister Rein Langile.

Aitäh, proua juhataja! Austatud minister! Sotsiaalpartnerite arutelud töölepingu seaduse üle on tänaseks lõppenud. Võib öelda, et võrreldes jaanuaris väljatoodud eelnõuga on tulemus ja eelnõu pisut parem. Kuid võrreldes praeguse olukorraga töövõtja olukord ikkagi tunduvalt halveneb. Vallandamiskaitse nõrgeneb, tööandja roll hüvitiste väljamaksmisel väheneb, tööandjale on ebaseaduslik vallandamine muutunud soodsamaks kui seaduslik vallandamine, sest ta ei pea enam töötajat ennistama, välja arvatud töötajate esindaja ja raseda puhul. Samas ei pea viimati mainitute puhul enam nõu küsima Tööinspektsioonilt. Tööinspektsiooni roll, kelle funktsioon on praegu järelevalve, sisuliselt nullitakse jne. Kõike ei jõua küsida. Milleks siiski olukorda praegu pingestada? Euroopa ei käsitle tööturu paindlikkust sel viisil, et me peame vähendama töötajate garantiisid. See on Euroopa nõuete meiepoolne vägivaldne tõlgendus.

Aitäh! Mis see küsimus oli, selles kihutuskõnes sisalduv küsimus?

Palun veel kord vajutada klahvile "Sõna"! Aga nüüd üks küsimus, palun!

Küsisin, milleks meiepoolne vägivaldne tõlgendus. Euroopa ei nõua ju garantiide vähendamist paindlikkuse sildi all.

Mitte keegi ei ole mitte kunagi väitnud, et Euroopa Liidu õigusest või rahvusvahelistest lepingutest tuleneks meile kohustus korrastada tööturgu ja muuta meie tööturg paindlikumaks, arusaadavamaks ja tänapäeva majandusele vastavamaks. Sellele mõttele tulime me täiesti iseseisvalt.

Palun, kolleeg Marika Tuus, esimene täpsustav küsimus! Palun üks küsimus!

Aitäh! Ma kordan veel: Euroopa ei nõua hüvitiste vähendamist. Näiteks Põhjamaades, Soomes, Rootsis, Norras, aga ka näiteks Saksamaal on koondamisest etteteatamise aeg kuus kuni seitse kuud. Taanit armastatakse meil ikka näiteks tuua lihtsa vallandamise pärast ja väikeste koondamishüvitiste pärast, ent seal makstakse tegelikult töötuskindlustust nelja aasta jooksul 90% palgast. Hollandis, kus on väga liberaalsed töösuhted, ei saa ilma inspektsiooni nõusolekuta vallandada jne. Miks me ei ütle inimestele ausalt, mida Euroopa paindlikkuse all mõtleb? See tähendab kulutusi aktiivsele tööturupoliitikale, kulutusi SKT‑st passiivsele tööturupoliitikale, töötuskindlustushüvituse kestust, elukestvat õpet jne. Küsimus on ju selles, mitte garantiide vähendamises.

Aitäh! Pean järjekordselt kahetsusega tõdema, et te olete Euroopa riikide seadustest väga kehvasti informeeritud. Need, mida te tsiteerisite, on tegelikult ühiskondlikud kokkulepped, mida sõlmivad omavahel tööandjate ja töövõtjate organisatsioonid. Keegi ei takista ka Eesti tööandjatel ja töövõtjatel kokku leppimast mingisuguseid täiendavaid garantiimehhanisme. Eesti on üks väheseid Euroopa maid, kus tegelikult on tööturu osapooltele, olgu siis mikrotasandil või makrotasandil, seatud läbirääkimistel ette niivõrd suured seadusandlikud raamid. Ka uus töölepingu seaduse eelnõu, mida parlament loodetavasti saab varsti menetleda, seda olukorda tegelikult drastiliselt ei paranda, vaid ikkagi loodavad Eesti tööturu osapooled endiselt isakesele-emakesele riigile, kes peaks need läbirääkimiste raamid kehtestama. Mina ei pea seda mõistlikuks, aga vähemalt on astutud väga selge esimene samm sinnapoole, et hakata inimestele selgitama, et tööalased läbirääkimised, töösuhted, töölepinguläbirääkimised on tööturu osapoolte asi ja mitte riiklik ettekirjutus.

Palun, kohapeal registreeritud küsimus, kolleeg Kalle Laanet!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea justiitsminister! Ma olen viimastel päevadel lugenud töötukassa aastaaruannet. Vaadates neid numbreid ja lugedes kõiki neid artikleid, mis meediast on läbi käinud, tekib mul küll küsimus, kes vastutab töötukassa tegevuse eest ja kas sinna ei peaks korrakaitseorganid sekkuma.

See on suurepärane küsimus. Töötukassa on avalik-õiguslik isik. Tema juhtimismehhanismid, tema nõukogu õigused ja kohustused ning tema juhatuse õigused ja kohustused tulenevad otseselt seadusest. Kui teil on andmeid, et on toime pandud õigusrikkumine, siis politsei lühinumber on 110. Aga te võite pöörduda ka kirjalikult justiitsministri poole.

Suur tänu, härra minister! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgmine küsimus on kolleeg Mai Treialilt minister Urve Palole. Palun!

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud minister! Ma jätkan oma küsimust lapsehoiuteenuse teemal. Teatavasti loodi sotsiaalhoolekande seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadusega võimalused ka laiemateks ja paindlikumateks lapsehoiuteenuste võimaluste loomiseks. Minu küsimus on selles, milline on teie visioon sellest, missugused võimalused sellisteks paindlikeks lapsehoiuteenusteks on loodud. Ka siin võib peituda üks võimalus, et me ei peaks nii palju raha riigi poolt kulutama. Kuidas valitsus selleks valmis on?

Aitäh! Nii nagu ma ennist märkisin, on Eestis kohalik omavalitsus see, kes vastutab lapsehoiuteenuse osutamise eest. Ta peab garanteerima lapsele lasteaiakoha alates esimesest eluaastast. Kui tal ei ole seda võimalust, siis tegelikult lastehoiu peab ta garanteerima igal juhul. On erinevaid võimalusi. Näiteks väga paljudes valdades makstakse kinni vanema edasine kodus oldud aeg selles osas, mis on lasteaiakoha maksumus. Rahvastikuministri Büroo on välja töötanud laste perepäevahoiu tingimused, on võimalik õppida kvalifitseeritud lapsehoidjaks. Kõik see seaduslik pool on riigi poolt tehtud. See on iga kohaliku omavalitsuse enda otsustada, millist moodust ta soovib kasutada. Kurb on see, et tegelikult ei täida suurem osa kohalikke omavalitsusi seadust. Kui inimesele ei anta lapsehoiukohta või näiteks kompenseeritakse eralasteaias ainult teatud osa ja ta peab ise juurde maksma, siis see ei ole võrdne kohtlemine. Inimene võiks tegelikult kohaliku omavalitsuse isegi kohtusse kaevata. Aga kust ei ole võtta, sealt ei ole võtta. Kohalikud omavalitsused on raskes olukorras, sest lapsehoiuteenus on väga kallis. Seetõttu veel kord: nii rahvastikuministri kui ka sotsiaaldemokraadina ütlen, et siin peab riik just rahalise toetusega appi tulema.

Aitäh! Head kolleegid! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.
Infotund on läbi. Head kolleegid! Suur tänu küsimuste esitamise eest! Lugupeetud ministrid! Suur tänu vastamise eest!