Austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Arvo Sarapuu, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Keskerakonnal on üle anda arupärimine keskkonnaminister Jaanus Tamkivile keskkonna ja geneetiliselt muundatud organismide kohta. Keskerakonna roheliste kogu liikmed on avaldanud meile muret, et keskkonnaminister ei tegele piisavalt Eesti kodanike toiduohutuse tagamisega. Geneetiliselt muundatud organismid ei puuduta ainult toiduainevaldkonda, vaid kogu Eesti keskkonda tervikuna. Avalikkuse jaoks on puudu keskkonnaministri nägemus geneetiliselt muundatud organismide probleemistikust. Meil on kuus küsimust, millele on alla kirjutanud kuus Keskerakonna liiget. Ma annan arupärimise üle.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Hea peaminister! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esiteks, Aafrika ja Euraasia rändveelindude kaitse kokkuleppega ühinemise seaduse eelnõu. Seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Teiseks, välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse eelnõu, kolmandaks, väärteomenetluse seadustiku, kohtute seaduse, kriminaalmenetluse seadustiku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Nimetatud seaduseelnõude menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas. Aitäh!

Austatud Riigikogu! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise kodu‑ ja töökorra seaduse kohaselt.
Läheme teadete juurde. Riigikogu juhatus on võtnud menetlusse järgmised eelnõud ja on määranud juhtivkomisjonid: Eesti Keskerakonna fraktsiooni s.a 23. aprillil algatatud liikluskindlustuse seaduse § 3 muutmise seaduse eelnõu, juhtivkomisjon on majanduskomisjon; Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni s.a 24. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Abinõud geneetiliselt muundatud organismide kontrollimatust levikust tulenevate ohtude vältimiseks" eelnõu, juhtivkomisjon on keskkonnakomisjon (selle eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 9. mai kell 16.45); Vabariigi Presidendi s.a 29. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Jaan Sven Männiku Eesti Panga Nõukogu esimehe ametisse nimetamine" eelnõu, juhtivkomisjon on rahanduskomisjon.
Riigikogu juhatus on määranud Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni s.a 15. aprillil esitatud Riigikogu otsuse "Metsanduse arengukava väljatöötamiseks ja Riigikogule esitamiseks" eelnõu 243 muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 9. mai kell 16.45.
Riigikogu esimees on edastanud nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimise sotsiaalminister Maret Maripuule. Riigikogu esimees on edastanud nelja Riigikogu liikme esitatud arupärimise haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukasele.
Hea Riigikogu! Kolmapäeval, s.a 7. mail osalevad infotunnis järgmised Vabariigi Valitsuse liikmed: justiitsminister Rein Lang, rahandusminister Ivari Padar ja minister Urve Palo.
Austatud Riigikogu! Teeme kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Austatud Riigikogu! Teie laudadele on jaotatud selle nädala päevakord. Alustame selle päevakorra kinnitamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 13. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Poolt 81 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. 13. töönädala päevakord on kinnitatud.

Austatud Riigikogu! Nüüd asume tänase päevakorra punktide menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on arupärimisele vastamine. Riigikogu liikmed Heimar Lenk, Aadu Must, Marika Tuus, Inara Luigas, Jüri Ratas, Toivo Tootsen, Arvo Sarapuu ja Jaak Aab esitasid 19. märtsil 2008. aastal arupärimise Valga ja Valka linnade elanikele teenuste osutamise kohta. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Heimar Lengi!

Lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Me oleme esitanud teile arupärimise Valga ja Valka linna elanikkonna teenindamise kohta. Nimelt on olukord selline, et kui me kaua aega ootasime piiride kadumist kahe linna vahel ja lootsime koostööle, siis praegu on selgunud ...

Austatud ettekandja! Ma palun vabandust! Austatud Riigikogu! Ma palun, et me peaksime ettekandjast lugu! Tänan!

Nüüd me oleme tähele pannud, et nii mõnigi koostöö ei taha nagu hästi laabuda, kuigi seda on juba ammu planeeritud ja kavandatud. Nimelt ei laabu kõige paremini Läti elanike teenindamine Valga haiglas ning Valga ja Valka sisetranspordi ja tööjõu piiriülese vahetamise küsimused. Küsimus ongi selles, et mõlema linna valitsused – nii Valga kui ka Valka linnavalitsus – tahaksid väga seda koostööd arendada, aga kahjuks on praegu mõningad momendid jäänud lihtsalt Eesti keskasutuste või ministeeriumide taha. Härra peaminister arvatavasti nüüd selgitab meile, kuidas me saaksime nendest väikestest küsimustest üle, et see Euroopa kaksiklinn või kaksiklinnapärl läheks särama ja tulevikus oleks piiriülene koostöö parem, kui see siiamaani on olnud. Aitäh!

Tänan! Ma palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie arupärimisele.
Esimene küsimus: "Kas olete teadlik ja peate normaalseks olukorda, et Valga ja Valka linna elanike meditsiiniline teenindamine, linnatransport ja mitmed teised küsimused on kahe riigi vahel korraldamata tänu keskasutuste passiivsusele?" Alates 2004. aastast on toiminud Eesti ja Läti ministeeriumide vaheline piiriülese koostöö tõhustamise komisjon, mille moodustasid Eesti ja Läti regionaalminister 2004. aasta suvel. 2005. aastal moodustati Siseministeeriumi juurde ministeeriumidevaheline komisjon Eesti ja Läti piiriülese koostöö tõhustamiseks. Aprillis 2005 allkirjastati leping projekti "Valga-Valka: 1 linn, 2 riiki" käivitamiseks, mille käigus valmis regiooni tervishoiu arengukava. Arengukavas vaadeldi Valga maakonda ja Valka rajooni kui ühtset tervishoiupiirkonda ning kaardistati personali ja tervishoiuteenuste vajadus demograafilisest olukorrast lähtuvalt. Samuti otsustati, et haiglate osakonnad ei hakka üksteist dubleerima. Arengukava tutvustati Läti tervishoiuministeeriumi kantslerile, et täpsustada Valka haigla arenguperspektiive. Kirjeldati ka nägemust arengukava elluviimiseks, sealhulgas on personali võõrkeeleoskuse arendamine, teenuste liikides kokkuleppe saavutamine, teenuste hindades kokkuleppimine jm. Projekti läbiviijad olid arvamusel, et ühised tervishoiuteenused rahuldaksid mõlema linna patsiente paremini, kui seda suudaks teha kumbki haigla eraldi. Projekti lõppedes allkirjastasid Eesti ja Läti osapooled hea tahte lepingu edasiseks koostööks tervishoiuvaldkonnas. Eesti on valmis projekti raames kirjeldatud tegevusi edasi arendama. Olukorra tegi keeruliseks asjaolu, et 2007. aasta suvel muudeti Valka haigla Valmiera haigla filiaaliks, seega Valka haigla juriidiline staatus muutus. Olukorda arvestades suunduvad Valka elanikud eriarstiabiteenuste saamiseks tõenäoliselt peamiselt Valmiera haiglasse, mida neile ega Lätile ette heita ei saa. Küsimus on eelkõige selles, et teenuste hinnad Lätis on madalamad kui Eestis. Valga haiglasse pöörduvad Läti kodanikud teatud üksikutel juhtudel vältimatu abi saamiseks. Sellisel puhul kehtivad Euroopa Liidu kõikide liikmesriikide kodanike kohta samad reeglid. Isik teisest liikmesriigist saab abi samadel alustel selle riigi kodanikega. 2007. aasta jooksul pöördus Valga haigla erakorralise meditsiini osakonda kokku 23 välismaalast, kellest Läti kodanikke oli 13. Ühistranspordis praegu põhimõttelisi ja valitsuste sekkumist ootavaid probleeme pole. Detsembrist toimib Valka-Valga ühisbussiliin, mis, tõsi, töötab praegu üksnes laupäeviti, tehes sel päeval kaks reisi. Kas ja kuivõrd ühisliinide praktikat laiendatakse, sõltub nõudlusest. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium on leppinud kokku oma Läti partnerministeeriumiga, et kahe linna ühisliine käsitletakse kohalike liinidena, mille suhtes ei rakendata rahvusvahelistele vedudele ettenähtud regulatsioone. Tõenäoliselt kerkib tulevikus selliste liinide puhul päevakorda dotatsioonide küsimus. Praegune lätlaste käitatav ühisliin toimib kommertsalustel, kus piletihind on minu teada seitse krooni. Kindlasti aitab Eesti-Läti piiriülesele koostööle kaasa seitse aastat tagasi katkenud Riia ja Valga vahelise rongiühenduse taastamine, mis juhtus 25. aprillil, mis suurendab veelgi Valga ja Valka koostöö aktuaalsust.
Teine küsimus: "Kes valitsuse liikmetest peab antud küsimuste lahendamisele kaasa aitama, kas regionaalminister, sotsiaalminister, välisminister või siis kõik ministrid koos ja oma valitsemisala ulatuses?" Koostöö edenemine Lätiga on kahtlemata võimalik mõlema poole sellekohase tahte olemasolu korral. Riigikogu liikmete tõstatatud küsimuste lahendamine, kui selle järele on tõepoolest vajadus, saab olla võimalik nende ministrite ja nende valitsemisalas olevate institutsioonide tõhusa koostööna, kelle tegevusvaldkonda nimetatud probleemid kuuluvad. Samas on kitsaskohtade lahenduse leidmise lähtekoht ikkagi mõlema osapoole ehk Eesti ja Läti avalikkuse huvi ning sellele toetuv kohalik initsiatiiv. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on küsimusi. Heimar Lenk, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra peaminister! Nagu ma teie vastusest praegu aru sain, midagi väga roosilist te kahe linna koostöö näiteks ei toonud. Aga sellegipoolest, kas te ise olete praegu rahul meie riigi osaga nende kahe ajalooliselt koos eksisteerinud linna koostöös?

Eesti ja Läti suhted on väga head. Ma olen suhete väga hea seisuga loomulikult rahul ja tunnen seetõttu rõõmu.

Marika Tuus, palun!

Aitäh! Austatud peaminister! Praegu oli jutt rohkem tervishoiust ja transpordist, aga kuidas te näeksite, kas näiteks kogu sotsiaalhooldussüsteem võiks olla ühine? Ma mõtlen siin hooldekodusid ja nii edasi. Mis te sellest arvate?

Meil on tegemist siiski kahe eri riigiga, kahe eri maksusüsteemiga ja kindlasti jäävad need süsteemid tervikuna eraldi toimima. Kuid vastastikku kommertsalustel teenuste pakkumine on kindlasti tervitatav. Kui konkurents teie nimetatud valdkondades tugevneb, siis seeläbi saab klient ainult võita.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Härra peaminister! Te oma vastuses väitsite, et selles tihedamas koostöös, mis puudutab just tervishoiuteenust ja selle osutamist Valga haiglas, mis oleks tõenäoliselt võimeline osutama teenust ka Läti elanikele, tekkis mitmeid vastuolusid või probleeme. Kas Läti pool oli siis see, kes loobus tihedamast koostööst, viidates hindadele? Sain ma teist õigesti aru?

Ma ei oleks selle koostöö perspektiivide osas liiga pessimistlik. Kuid jah, tõsi on see, et majanduslik baas selliseks koostööks ei ole Eesti poolt vaadatuna kõige soodsam. Kuna teenuste hinnad on Lätis madalamad, siis kallimat teenust osta ei ole lätlaste silmade läbi vaadates lihtsalt väga ratsionaalne. Me näeme samu tendentse ka Eestis, seonduvalt mitme Lääne-Euroopa riigiga. On ju meil televisiooniski näidatud üksikuid juhtumeid, kus inimesed on otsustanud oma plaanilist ravi teostada mõnes Lääne-Euroopa raviasutuses ilma haigekassa kooskõlastuseta, samal ajal kui ravi oleks olnud võimalik ka Eestis, ja seetõttu on haigekassa keeldunud neid ravikulutusi katmast. Haigekassa peab oma riigi tervishoiu teenindamisega hakkama saama. Tal ei ole võimalik majanduslikult ebamõistlikke kulutusi teha.

Margus Lepik, palun!

Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Valgal ja Valkal on tõesti olemas kõik ühised arengukavad ja visioonid, mida sa ka ette lugesid. Küsimus on selline. Hiljuti külastas Eestit ja sealhulgas Valgat-Valkat europarlamendi regionaalkomisjon. Selle sakslasest esindaja tõi hea näite, kuidas nad suutsid ühendada Berliini, ja tegi ettepaneku ühendada ka Valga ja Valka. Mis sina sellest arvad, kas see lahendaks meie probleemid?

Valga ja Valka on mulle teadaolevalt olnud ühendatud juba viimased 700 aastat, olles kord üks linn, kord kaks eri linna. Piir Valgat ja Valkat enam ei lahuta. Inimeste omavaheline suhtlemine on viimasel ajal märgatavalt tihedamaks muutunud, ka kaubanduslik läbikäimine isikute tasemel on viimasel ajal tublisti hoogu juurde saanud. Lätlased käivad kaupu soetamas Eesti poolelt ja eestlased käivad kaupu soetamas Läti poolelt. Eestlaste huvi on viimasel ajal seotud kulinaariavaldkonnaga. Lätlaste huvi on eelkõige seotud sigarettidega. Olgu öeldud, et sigaretipakk maksab Eestis viis krooni vähem kui Lätis. Seetõttu on ostuturism viimasel ajal hoo sisse saanud. Selle kohta julgen öelda, et see polnud meie taotlus, kui me aktsiisimäärasid tõsta otsustasime.

Aivar Riisalu, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea peaminister! Te tegelikult juba natukene vastasite minu küsimusele. Kas seoses sellega, et pärast Schengeni ruumiga ühinemist on Läti ja Eesti piir juriidiliselt küll riigipiir, aga faktiliselt üks mõtteline joon, on Läti valitsus ka omalt poolt proovinud teiega kuidagiviisi arutelu alustada, mis siis piirialadel juhtuma hakkab, kas või sellestsamast maksupoliitikast ja sellest kõigest tulenevalt, et ei käiks odava viina või suitsu rallit? Kas Läti valitsus tunneb selle vastu huvi?

Jah, oleme sellest rääkinud nii eelmise Läti peaministriga kui ka praeguse Läti peaministriga ja oleme jõudnud järeldusele, et edaspidi tuleks maksualaseid muudatusi omavahel enam koordineerida. Eestis me tõstsime tubakaaktsiisi alates 1. jaanuarist 2008 ja uus tõus tuleb 1. juulist 2008, kuid lätlastel on tubakasaaduste hinnad endiselt kõrgemad kui Eestis. Samas on alkoholiga olukord vastupidine: Lätis on alkohol odavam kui Eestis. Sellist aktsiisikaupade piiriülest kaubandust inimeste omavahelise läbikäimise ja läbisaamise väga heaks näiteks ma tuua ei tahaks. Parem koordineeritus on kindlasti vajalik.

Väino Linde, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Täna on see tore päev, mil toimus valgamaalaste heatahtlik invasioon Riigikokku. Sellest tulenevalt on mul küsimus: mida te võiksite, lähtudes sellest arupärimisele vastamisest, öelda valgamaalastele vahetut ja positiivset?

Muidugi tervitan ma kõiki Riigikogu saalis viibivaid valgamaalasi! (Aplaus.) Käisin Valgamaal alles hiljaaegu ja võin oma muljete põhjal öelda, et elu Valgamaal areneb väga kiiresti. Ka piiri kadumine on olnud väga positiivne. Seesama ühisbussiliini käivitamine on ju ainult üks väga paljudest näidetest selle kohta, et koostööd kahe linna vahel tahetakse teha. Olgu öeldud, et Läti initsiatiiv käivitada ühisbussiliin ei ole mitte ainult Läti ja Eesti koostöö näide, vaid see on ka koostöö Euroopa Liidu tasandil, sest seda liini on doteerinud Euroopa Liit. Nii et asjad arenevad hästi nii Valkas kui ka Valgas.

Arvo Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Ma tahaksin käituda samamoodi nagu kolleeg Väino Linde, et lasta valgalastel aplodeerida ja teil ütelda näiteks ühe konkreetse asja. Kuna praegu on kiirabiteenuse osutamine kahe linna vahel lahendamata, siis et Valga inimesed saaksid aplodeerida, võiksite teie ju leida niisuguse lahenduse, et Eesti elanikud saaksid kasutada Läti kiirabi teenuseid ja vastupidi. Võtame siis ühe konkreetse asja ja teeme selle ära!

Ma väidan, et vältimatu meditsiinilise abi andmine Valka ja Valga elanikele on korraldatud nii, nagu seda Euroopa Liidu regulatsioonid ette näevad, kuid koostööd on võimalik alati tihendada ja paremaks muuta. Siin on arenguruumi küll ja küll. Paraku on probleemiks teenuste erinevad hinnatasemed, mis ei lase lätlastel, kes Valkas elavad, Eesti poolelt liiga palju teenuseid osta.

Toivo Tootsen, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Juba teine kord te ütlesite, et Lätis on teenuste hinnad madalamad. Algul te ütlesite ka, et nende arstiabi on odavam, et nemad ei tule selle tõttu meie haigla‑ ja polikliinikuteenust saama. Millega seda seletada, et nendel on sellised teenused odavamad kui meil?

Teilegi teadaolevalt on Eesti majanduskasv olnud keskmisena viimase 12 aasta jooksul kiirem, kui see on olnud Lätis. Kiirema majanduskasvuga kaasneb ka kiirem palgakasv, kiirem hinnatõus. Selles mõttes oleme lätlastest lihtsalt pisut ees. Kui vaadata praegu inflatsioonitaset Lätis ja nende majanduskasvu, siis hetkel on see kiirem kui Eestis, mis tähendab seda, et nad jõuavad meile lähemale. Ükskord jõuavad nii Eesti majanduse arengutase kui ka Läti ja Leedu majanduse arengutase kindlasti Euroopa Liidu keskmisele tasemele ja ma olen väga veendunud, et ka esimesse poolde välja. Kiire hinnakasv jääb kõigis kolmes riigis probleemiks senikaua, kuni hinnatasemed pole veel ühtlustunud.

Tänan, hea peaminister! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Arupärimisele on vastatud.

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Valeri Korbi, Vladimir Velmani, Helle Kalda, Lembit Kaljuvee ja Tiit Kuusmiku 20. märtsil 2008 esitatud arupärimine põlevkivitehnoloogia arendamise kohta. Sellele vastab peaminister Andrus Ansip. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Valeri Korbi!

Lugupeetud kolleegid! Meie arupärimine härra peaministrile oli seotud põlevkivitehnoloogia arendamisega. Probleem puudutab Ameerika Ühendriikide ja Eesti koostööd põlevkivitöötlemistehnoloogia arendamise alal ja kodumaise põlevkiviteaduse alarahastamist.
Eesti Vabariigi majandusminister ja USA energeetikaminister kirjutasid 4. veebruaril 2000. aastal alla kokkuleppe Ameerika Ühendriikide ja Eesti Vabariigi teaduslik-tehnilise koostöö kohta põlevkivi uurimise ja kasutamise alal. Programmi finantseeriti USA riigieelarvest 1 miljoni dollari ulatuses ja Eesti riigi poolne kaasfinantseerimine oli 5,8 miljonit krooni, mis kulus põhiliselt infrastruktuuri osaliseks tänapäevastamiseks. Uuringuid koordineeris ühine koordinatsioonikomitee. Koordineerivaks asutuseks ja põhitäitjaks oli Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivi instituut. Tegemist oli tollal suurima riikidevahelise kahepoolse lepingu alusel tehtud investeeringuga Eesti teadusse.
Programm taaskäivitas 1990. aastate lõpus peaaegu seiskunud põlevkiviõli saamise ja töötlemise tehnoloogiate alased uuringud, lõi eeldused põlevkiviuurijate uue põlvkonna tekkeks ja senisest efektiivsemate ressursi‑ ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks.
Programmi on arutatud Eesti Teadus‑ ja Arendusnõukogus. Nõukogu võttis 2004. aastal toimunud istungil senise koostöö tulemused teadmiseks ning otsustas toetada USA ja Eesti põlevkivialase koostöö jätkamist uue programmi raamides, suunitlusega uurimistulemuste arendamisele ja rakendamisele. Samas soovitati Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning Välisministeeriumil alustada uue programmi käivitamiseks läbirääkimisi Ameerika Ühendriikide vastavate institutsioonidega. Eesti Teadus‑ ja Arendusnõukogu soovitas Tallinna Tehnikaülikoolil koondada põlevkivi uurimis‑ ja arendustööd ühte keskusse, millega saaks luua tingimused teadlaste ja inseneride järelkasvuks põlevkivialal ja uute õlitootmistehnoloogiate arenguks.
Ameerika Ühendriikide energeetikaminister andis oma kirjas Eesti majandus‑ ja kommunikatsiooniministrile 26. jaanuaril 2006. aastal kõrge hinnangu Eesti põlevkiviteadusele ning rõhutas eelmise põlevkiviuuringute koostööprogrammi edukust ja äärmist vajalikkust. Minister rõhutas ka uue Ameerika Ühendriikide ja Eesti koostööprogrammi käivitamise aktuaalsust ja vajadust. Uus koostööprogramm peab olema suunatud põlevkivitehnoloogiate teadusuuringutele, arendusele ja kommertseerumisele mitte ainult Eestis ja Ameerikas, vaid ka teistes põlevkiviressursse omavates maades.
Meile teadaolevalt, vastuolus Eesti Teadus‑ ja Arendusnõukogu otsusega ja esialgsete kavadega, ei ole nimetatud riikidevaheline koostöö tänaseni jätkunud ja Tallinna Tehnikaülikool ei ole astunud samme põlevkivi uurimis- ja arendustööde paremaks korraldamiseks. Teadustöö finantseerimise vähesuse tõttu oli Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivi instituudi Kohtla-Järvel asuv laboratoorium eelmisel aastal sunnitud oma koosseisu poole võrra vähendama. On tekkinud suur oht, et selle teadusharu rakendusliku osa tegevus Eestis lakkab. Pidades silmas kogu maailmas valitsevat suurt huvi uue lahenduse vastu põlevkiviõli kui nafta asendaja saamisel, oleks see täiesti põhjendamatu.
Seetõttu on meil järgmised küsimused. Kas Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool on Ameerika Ühendriikide ja Eesti riigi vahelise põlevkivitehnoloogiaalase koostöö jätkumise peatamisel lähtunud teie või Vabariigi Valitsuse suunistest? Juhul kui kirjeldatud tegevusetus põlevkivitöötlemistehnoloogia arendamisel Eestis rahvusvahelisel tasemel ei lähtu Vabariigi Valitsuse poliitilistest eesmärkidest, kuidas seda hinnata? Milline on Vabariigi Valitsuse kava põlevkivitöötlemistehnoloogia kodumaise teadusbaasi arendamiseks ...

Austatud ametikaaslane! Aeg on läbi. Ma usun, et peaministril on need küsimused olemas ja ta kindlasti vastab neile.

Suur tänu!

Ma palun vastamiseks Riigikogu kõnetooli peaminister Andrus Ansipi!

Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Head arupärijad! Vastan teie arupärimisele. Kuna teie küsimused on omavahel tihedalt seotud, vastan neile korraga.
Tänapäeval on teadupärast kogu maailmas väga aktuaalne alternatiivsete energiaallikate kasutamine. Eesti enam kui 80‑aastane kogemus põlevkivist energia ja õli tootmisel annab meile hea lähtekoha valdkonna arendustegevusteks. Arvestades globaalset vajadust suurendada energiajulgeoleku tagamiseks mittekonventsionaalsete kütuste tootmist, näeme võimalust põlevkivialaseks koostööks USA ja kõigi teiste asjast huvitatud riikidega. Põlevkivienergeetika jätkuv arendamine on olnud kõigi Eesti valitsuste üheks prioriteediks. Vabariigi Valitsus algatas oma 20. detsembri 2007. aasta korraldusega nr 562 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2007–2013 "Teadmistepõhine Eesti" rakendusplaani osana riikliku energeetikateemalise programmi nimetusega "Eesti energiatehnoloogia programm". Väga olulisel kohal programmis on põlevkivi koos konkreetsete eesmärkide sätestamisega põlevkivitehnoloogiate arendamisel. Programm on samuti aluseks Tallinna Tehnikaülikooli põlevkivialase pädevuse ühte jõulisse keskusse koondamisele, mille üks osa on ka võimalikud energiatehnoloogiaalased tehnoloogia arenduskeskused. Selliste arenduskeskuste tasemel soositakse USA ettevõtete ja teadusasutuste kaasamist arenduskonsortsiumidesse. Energiatehnoloogia programm näeb ajavahemikus 2008–2013 ette ulatuslikud vahendid nii teadus‑ ja arendustegevuse inimressursside arendamiseks (kokku ligikaudu 100 miljonit krooni) kui ka teadus‑ ja arendustegevuse ja innovatsiooni toetamiseks nelja eri ministeeriumi poolt (kokku ligikaudu 500 miljonit krooni). Programmi raames finantseeritakse muu hulgas teadus‑ ja infrastruktuuriprojekte.
Energeetikaalaste eesmärkide saavutamiseks on rahvusvaheline koostöö olulise tähtsusega. Eesti on huvitatud koostööst USA‑ga mõlema riigi loodusressursside võimalikult efektiivse kasutamise osas. Eesti on huvitatud koostööst ka teiste riikidega, sealhulgas nii teadusasutuste kui ka ettevõtjate tasemel. Äsjane näide selle kohta on Eesti Energia edenev koostöö Jordaaniaga. Mis puudutab koostööd USA‑ga, siis uue koostöölepingu ettevalmistamise raames on aset leidnud mitmed kõrgetasemelised kohtumised, mille käigus jõuti 2007. aasta oktoobris koostöölepingu esialgse versiooni koostamiseni. Oma kohtumisel USA energeetikaministri Samuel Bodmaniga 28. novembril eelmisel aastal kinnitasin ma veel kord Eesti soovi jätkata Eesti ja USA põlevkivialast koostööd. Ka Samuel Bodman kinnitas omalt poolt USA huvi koostöö jätkamise vastu. Majandus‑ ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi äsjase visiidi raames 18. aprillil toimunud kohtumisel USA energeetikaministeeriumi aseministri kohusetäitja Jeffrey Kupferiga olid peamised teemad just Eesti ja USA põlevkivialane koostöö ning partnerlussuhete sisseseadmine Eesti ja USA ettevõtete ning ülikoolide ja teadusasutuste vahel. USA pool kinnitas, et töötab kahepoolse koostöö kokkuleppe uuendamise kallal. Kohtumisel avaldati lootust, et lepingu projekt saadetakse Riigidepartemangu ja vaadatakse üle juba enne suve. Eelmine Eesti-USA leping oli tulemuslik ja ka uue lepingu projekti raamistik on üldjoontes sama ning sellega ollakse põhimõtteliselt nõus.
Kokkuvõttes tahan veel kord väga selgelt rõhutada, et mingist Eesti ja USA koostöö peatamisest pole juttugi. Vabariigi Valitsus astub riigisiseselt konkreetseid samme põlevkivitehnoloogiate edasiarendamiseks energiatehnoloogia programmi algatamisega, mis näeb ette ulatuslikke investeeringuid nii inimressursside arendamisse kui ka teadus‑ ja arendustööks. Jätkame ka koostööd Ameerika Ühendriikidega, loodame koostöökokkuleppe uuendada 2008. aasta jooksul. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? On. Tiit Kuusmik, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Seoses vabariigi juubeliga on ilmselt hea kokkusattumus olnud see, mida eespool juba mainiti, et 1958. aastal loodi Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituut ja kümme aastat hiljem toimus Eestis ÜRO eestvõttel suurejooneline põlevkivialane sümpoosion. Kas seoses nende väiksemate juubelitega vabariigi aastapäeva kõrval on kaalutud ka sellist võimalust, et neid mingite ürituste, ettevõtmiste või muude asjadega kuidagi ära märkida?

Mul on raskusi teile konkreetsete pidustuste ettelugemisega, millega meie põlevkivi uurimise tähtpäevi või põlevkivi kaevandamise tähtpäevi tähistatakse, kuid üldist riigi suhtumist minu suutmatus neid üritusi ette lugeda ei peegelda. Riigil on põlevkiviuuringud ja põlevkivienergeetika prioriteediks ja see kajastub kas või mõnes minu nimetatud summas: 100 miljonit krooni, 500 miljonit krooni. Need ei ole sugugi tagasihoidlikud summad. Eesti põlevkiviuuringutel on väga pikk ja kuulsusrikas ajalugu. Meie oleme põlevkiviuuringutega Eestis tegelnud ajal, mil maailm suhteliselt vähe põlevkivile tähelepanu pööras, sest nafta tuli kergelt kätte ja vajadus põlevkiviga tegelda oli maailmas väike. Nüüd, kui otsitakse kõikvõimalikke mittekonventsionaalseid energia tootmise viise, on väga paljud riigid avastanud enda jaoks põlevkivi ja meie oma pikaajalise kogemusega saame know-how'ga olla nendele riikidele abiks. Samas on ka küllalt suured erinevused eri põlevkivimaardlate vahel. Põlevkiviladestused Ameerika Ühendriikides on küll märksa mahukamad kui Eestis, ladestuse paksus võib olla 300–600 meetrit, kuid Ameerika Ühendriikide põlevkivi erineb märgatavalt meie põlevkivist, selle keemiline koostis on täiesti erinev. Põlevkivikeemiast selles tähenduses, mida Eestis on juba aastakümneid arendatud, Ameerika Ühendriikide põlevkivi puhul tavaliselt rääkida ei saa. Ka Jordaania puhul oleme kuulnud, et põlevkivi sisaldab märksa enam väävliühendeid ja ka põlevkivist toodetud põlevkiviõli väävlisisaldus on nii suur, et seda kütusena kasutada ilma spetsiaalselt kütusest väävli eraldamiseta ei ole praktiliselt võimalik, kuna ta saastaks keskkonda liialt. Eestis toodetud põlevkiviõli üks kvaliteedimärk on peaaegu nullilähedane väävlisisaldus, mis teeb meie põlevkivi kasutamise, näiteks laevakütusena sadamapiirkondades, eriti atraktiivseks. Me oleme rahvusvahelisest koostööst väga huvitatud, meist ollakse huvitatud ja kindlasti jätkub see koostöö ka tulevikus.

Lembit Kaljuvee, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Elu käib ikka tõusude ja mõõnadega. See arupärimine on esitatud selle mure pärast, et järsku on põlevkivi osas meil praegu mõõn. Miks ma nii arvan? Kolm nädalat tagasi oli teadlaste ja ettevõtjate kokkusaamine Ida-Virumaal ja ma küsisin, kuidas põlevkivi arenduskeskuse loomine läheb. Nad ütlesid, et tegelikult see seisab, kõik on nii nagu aasta tagasi, praktiliselt midagi liikunud ei ole. Sellepärast tahan küsida, kas riigipoolne nõudlik tugi ikka hakkab selles osas olema. Nad kurtsid, et riik nagu ei ole huvitatud, ei ole tunda sellist survet.

See väide ei vasta tõele. Riik ei hakka kindlasti teadlastele ette kirjutama, millises organisatsioonilises vormis nemad põlevkivitemaatikaga tegelema peaksid. Ma kummardan sügavalt Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste ees, kes on enam kui 80 aasta jooksul siin Eestis teinud tänuväärset uurimistööd põlevkivi alal. Tõsi küll, mitte alati Tallinna Tehnikaülikooli nime all. Need teadlased, kes meie põlevkivi on uurinud, on väga tunnustatud kogu maailmas, seal, kus üleüldse põlevkiviga tegeldakse. Neid meetodeid, mis on sarnased põlevkivist energia tootmise meetoditega, on ka mitme muu maavara puhul võimalik analoogia põhjal kasutada. Ma tean, et õliliivade ekspluateerijad Kanadas on tutvunud Eesti põlevkivialaste uuringutega. Praegu räägime me rohkem Jordaaniast, kuid kogu see piirkond on rikas põlevkivi poolest. Ameerika Ühendriikides olid põlevkiviuuringud aktuaalsed 1970. aastate lõpus, 1980. aastate alguses, kui loodeti põlevkivist toota hinnalt konkurentsivõimelist kütust, kuid see katse ebaõnnestus ja mõnda aega ei olnud Ameerika Ühendriikides põlevkiviuuringud aktuaalsed. Praegu on Ameerika Ühendriikides tähelepanu põlevkivile väga suur ja on vähemalt üks firma, rahvusvaheline korporatsioon, kes on asunud Ameerika Ühendriikides põlevkivist õli tootma. Nii et kui me millegipärast muretsema peaksime, siis tuleks meil muretseda selle pärast, et meie teadlased ei lahkuks nendesse riikidesse, kus põlevkivi leidub, nende riikide ettevõtetesse, vaid et need väga hea ettevalmistusega spetsialistid jätkaksid põlevkiviuuringuid siin Eestis.

Eldar Efendijev, palun! Vajutage klahvile "Sõna". Mikrofon on sees. Palun rääkige! Ma palun saali tehnilisel personalil vaadata, mis probleemid on Riigikogu liikme Eldar Efendijevi mikrofoniga! Niikaua, kuni seda küsimust lahendatakse, annan ma küsimuseks sõna Aleksei Lotmanile. Palun!

Aitäh, auväärt istungi juhataja! Suured tänud tehnilisele personalile, et ma enneaegu sõna sain! Auväärt peaminister! Seoses sellega, et põlevkivi on praegu meie peamine energeetiline ressurss ja meie põhiline energeetilise sõltumatuse tagaja, on äärmiselt oluline, et me seda enneaegu ära ei laristaks ehk kasutaksime säästlikumalt. Siis väheneks ka põlevkivienergeetika negatiivne keskkonnamõju. Millised konkreetsed sammud on valitsusel kavas, arendamaks edasi põlevkivi energeetilise kasutamise tehnoloogiaid senisest suurema säästlikkuse suunas?

Aitäh! Võrreldes paarikümne aasta taguse perioodiga toimub meil praegu põlevkivi kaevandamine teatavasti peaaegu kaks korda väiksemas mahus ja eks see tähendab üksiti laiemalt ka energia säästmist meie majanduses, sealhulgas põlevkiviressursside säästmist. Teada on, et põlevkivist õli tootes on võimalik ühest tonnist põlevkivist saada rahalist kasu, rahalist tulemit peaaegu kaks korda rohkem kui elektrienergiat tootes. Seega tuleks tulevikus kindlasti rohkem tähelepanu pöörata põlevkivile kui keemiatoorainele, tuleks õlitootmist edendada ja ka mitme teise põlevkivikemikaali tootmiseks tuleks intensiivsemalt turgu otsida. Kõigile on teada, et meie resortsiinvaigud on väga kvaliteetsed, fraktsioon on ühtlasem kui sünteetiliselt toodetud vaikude puhul. Kuid väga raske on näiteks maailma autokummitööstusse oma toorainet pakkuma pääseda, sest kui kuskil on mingisugune retseptuur kinnitatud, siis muutusi retseptuuri sisse viia on ülimalt raske kui mitte võimatu, isegi kui nende muutuste tegemine tooks kaasa majandusliku või keskkonnahoiualase efekti.

Aitäh! Eldar Efendijev, palun! Kui see mikrofon ei tööta, siis, austatud Riigikogu, kui küsija ja vastaja on sellega nõus, siis ma palun, et oleme hästi tasa ja küsige kõvasti. Ma usun, et siia ette on kuulda.

Aitäh, härra eesistuja! Austatud peaminister! Mõnes mõttes oli see arupärimine koostatud sellepärast, et kohapealsetel teadlastel puudus üldse informatsioon tuleviku kohta, millest meie praegu rääkisime. Paar nädalat tagasi, kui me nendega kohtusime ja rääkisime, siis nad ütlesid, et nad ei tea, milline  on perspektiiv, ja see oli väga suur küsimus. Mida te arvate, kas on õige, kui need teadlased ei ole kaasatud perspektiivi väljatöötamisse?

Aitäh! Eesti energeetikaalased arengusuunad töötatakse kindlasti ja on ka siiani töötatud välja koos eriteadlastega. Kindlasti ei jäeta põlevkivienergeetikat, põlevkiviuuringuid puudutavate arengukavade väljatöötamisest kõrvale põlevkivikeemikuid, põlevkivi uurivaid teadlasi. Minu nimetatud arengukava väljatöötamises on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased esindatud ja ma pean väga normaalseks, et kõik asjasse pühendatud inimesed saaksid arengukavade koostamises kaasa rääkida. On kahetsusväärne, kui leidub mõni teadlane (ma loodan, et see tendents ei ole küll massiline), kes on jäänud aruteludest kõrvale.

Aitäh, hea küsija! Hea vastaja! Ma palun vabandust selle tehnilise probleemi pärast, aga tänan teid, et te nõustusite siiski ka sellise töökorraldusega! Läheme küsimustega edasi. Helle Kalda, palun! Vajutage klahvile "Sõna". Austatud peaminister! Austatud Riigikogu! Ma palun vabandust ja võtan viieminutilise vaheaja, et saaks neid tehnilisi probleeme lahendada. Jätkame Riigikogu istungit kell 15.57.
V a h e a e g

Austatud Riigikogu! Austatud peaminister! Läheme edasi esmaspäevase päevakorra punktidega. Me jäime teise arupärimise juurde ja ma palun Riigikogu kõnetooli tagasi Vabariigi Valitsuse peaministri Andrus Ansipi. Küsimuseks saab sõna Helle Kalda. Proovime, kas nüüd meie tehniline süsteem töötab. Helle Kalda, palun! Vajutage klahvile "Sõna". Ma olen eelnevalt peaministriga kokku leppinud. Temale nii sobib, kui sobib ka Riigikogu liikmetele, siis ma palun, et see Riigikogu liige, kellel on küsimus, tuleb siia ja loeb oma küsimuse puldist ette. Peaminister on nõus. Kas see sobib Riigikogule? Ma palun Helle Kalda Riigikogu kõnetooli, et küsimus esitada! Meil on vaja seda salvestust sellepärast, et teha stenogramm. Palun, Helle Kalda!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite ise ka, et põlevkivi tootmine, õli tootmine on väga vana. See on toimunud juba 85 aastat. Esimene põlevkiviettevõte oli olemas juba 1924. Me teame, et saagis on meil kahjuks ka väga madal – 40–45%. Mul on hea meel, et valitsus võtab seda väga tõsiselt, nagu te mainisite (see on stenogrammis), et astutakse samme selleks, et muuta see paremaks ja efektiivsemaks, et see oleks keskkonnasõbralikum, sest gaase ja tahkeid aineid tuleb ääretult palju. Mul on küsimus: kas valitsuses mõeldakse ja kui, siis millal, et kui nendele ettevõtetele, kes töötlevad põlevkivi, enne väljastatakse load, et siis nendele seataks mingid karmimad tingimused, et tootmine oleks keskkonnasõbralikum?

Aitäh! Eestis kehtivad üldised normid kõigile ettevõtjatele ning atmosfääri, pinnasesse ja vette paisatavate heitkoguste üle on täpne kontroll. On olemas ülevaade ja teatud standardid on kehtestatud. Nii et võtta üks tööstusharu või üks energeetiline ressurss erilise inspekteerimise alla ei ole ilmselt õigustatud. Ma olen teiega nõus, et praegu on jäätmete kogused, milles peitub veel teatud energeetiline ressurss, pillavalt suured. Me oleme väga suurte probleemide ees, mis on seotud poolkoksiga ja selle keskkonnale ohutuks muutmisega. Teatavasti on poolkoksis veel energeetilist ressurssi, põhimõtteliselt oleks võimalik poolkoksi kasutada näiteks tsemendi tootmise toorainena ja see oleks ka energeetiliselt mõistlik. Kuid poolkoks on väga kõikuva koostisega. Tänapäeval on erinevatele tsemendimarkidele esitatavad nõuded hästi täpsed ja seetõttu ei saa võtta lihtsalt üht ressurssi ja toota sellest kõikuva kvaliteediga toodet. Tulevikus see kindlasti nii jääma ei pea. Mulle ja ilmselt ka teile on ajakirjanduse vahendusel teada, et näiteks Viru Keemia Grupp kavatseb rajada oma tsemenditootmise, selleks et ladestatava jäätme poolkoksi mahtu oluliselt vähendada.

Tänan! Teeme ühe katsetuse Valeri Korbiga koha pealt. Ma vaatasin, et Riigikogu liikmel Helle Kaldal hakkas mikrofon vahepeal tööle. Kui te vajutate klahvile "Sõna", kas siis juhtub midagi? Ei juhtu. Ma palun teid Riigikogu kõnetooli!

Aitäh! Lugupeetud härra peaminister! Ma tahan tulla tagasi selle küsimuse juurde, mille esitas minu kolleeg Lembit Kaljuvee. Kui me olime sellel suurel nõupidamisel, mis toimus Kohtla-Järve kolledžis, kus oli esindatud Tallinna Tehnikaülikooli juhatus, siis me kõik rääkisime sellest, et kõige suurem probleem selles küsimuses on suur killustatus eri teaduskondade ja teadusasutuste vahel. Ma ausalt öeldes ei saanud täpset vastust sellele küsimusele, mille esitas kolleeg Kaljuvee, kas selle rahvusvahelise tasemega keskuse loomine on mõistlik. Millal meie valitsus arutab seda küsimust või ei arutagi?

Aitäh! Teaduse finantseerimine on üldjuhul programmipõhine, teemapõhine ja kui projekt esitatakse, siis selle projekti finantseerimise üle otsustab juba laiem ringkond ja see ringkond ei koosne kindlasti ainult poliitikutest. Kõige olulisemad teemad, strateegiad ja arengukavad arutatakse läbi ka TAN‑i koosolekutel. Ma pean sellise praktika jätkamist tulevikus äärmiselt vajalikuks. Kindlasti poleks õige tagasi pöörduda nendesse aegadesse, kui tark ja kompetentne poliitik langetas ainuisikuliselt teadusprojektide finantseerimise otsuseid.

Tänan! Mart Jüssi, palun! Küsimus kohapealt.

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Sõltumata põlevkivitehnoloogiate arendamisest jääb põlevkivitööstus kindlasti keskkonda üsna koormavaks tegevuseks. Samas me ekspordime selle põlevkivitööstuse produkte elektrina või põlevkiviõlina. Kuidas te suhtute sellisesse eksporti ja selle perspektiividesse? See keskkonnakahju jääb ju meile.

Igasugune tootmine tekitab jäätmeid, tekitab paratamatult ka keskkonnale lisakoormust. Tootmine ilma jäätmeteta pole võimalik. Kunagi oli küll üks partei, kes oma kongressil otsustas, et edaspidi hakatakse NSV Liidus arendama ainult jäätmevabu tehnoloogiaid. See on termodünaamika printsiipidega karjuvas vastuolus. Nagu me teame, sel riigil ja sel parteil see ettevõtmine ka ei õnnestunud. Õige on kasutada neid ressursse, mis on meil olemas. Kuid ressursse tuleb kasutada arukalt, nii, et me neid ressursse kasutades tekitaksime võimalikult pisikese ökoloogilise jalajälje.

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Teisele arupärimisele on vastatud. Austatud peaminister, ma tänan teid! Ja vabandust veel kord tehnilise probleemi pärast!

Läheme kolmanda arupärimise juurde, mille esitasid Riigikogu liikmed Jaak Aab, Helle Kalda, Arvo Sarapuu, Toivo Tootsen, Olga Sõtnik, Jüri Ratas, Nelli Privalova, Eldar Efendijev, Enn Eesmaa, Kadri Must, Jaan Kundla, Valeri Korb, Aivar Riisalu ja Kalle Laanet s.a 7. aprillil. Arupärimise teema on gümnaasiumireform. Arupärimisele vastab haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Eldar Efendijevi!

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Arupärimine gümnaasiumireformi kohta. Viimase aasta jooksul oleme erinevate meediaväljaannete vahendusel korduvalt kuulnud, et riigil on plaan riigistada gümnaasiumid. Sealjuures on räägitud nn puhtast gümnaasiumivõrgust, kus gümnaasiumiaste lahutatakse ning antakse riiklikule juhtimisele. Sellised avaldused on tekitanud mitmeid küsimusi nii koolijuhtide kui ka omavalitsuste seas. Seoses sellega esitame teile järgmised küsimused. Milliseid samme on astunud Haridus‑ ja Teadusministeerium nn puhaste gümnaasiumide tekkimiseks, millal on kavas seadusmuudatustega välja tulla ning millistel alustel toimub gümnaasiumide loomine? Millistele hariduspoliitilistele otsustele ning vajadustele tuginedes leitakse, et riigigümnaasiumid tagavad parema hariduskvaliteedi? Millises ulatuses on gümnaasiumireformi Haridus‑ ja Teadusministeerium kaasanud omavalitsusi? Millal Haridus‑ ja Teadusministeerium kavatseb arutada gümnaasiumireformi otstarbekust Riigikogus? 14 Riigikogu liiget andsid oma allkirja sellele arupärimisele. Aitäh!

Tänan! Ma palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Aitäh küsimuste eest!
Kõigepealt esimene neist: kuidas on gümnaasiumi puudutavad seadused viimasel ajal kujunenud? Eesti Vabariigi haridusseaduses on mitmeid paragrahve, kus tehakse vahet põhikoolil ja gümnaasiumil. Tsiteerin mõnda neist terminoloogilistest vahepaladest. Näiteks § 3 lõikes 2 on öeldud, et haridusasutused on põhikoolid ja gümnaasiumid. Paragrahvi 20 lõige 1: "Põhikoolis omandatakse põhiharidus." Lõige 2: "Gümnaasiumis omandatakse üldkeskharidus." Paragrahvi 16 lõige 2: "Üldkeskharidus on põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks." Paragrahvi 2 lõige 5: "Haridusel on järgmised tasemed: ... 2) põhiharidus; 3) keskharidus ..." Seaduses on gümnaasiumiaste selgesti põhikoolist eristatud, kuid samas ei piira Eesti Vabariigi haridusseadus, et gümnaasiumi saaks ainult gümnaasiumiastmega asutusena korraldada või organiseerida. 15. septembril 1993. aastal võttis Riigikogu vastu põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse, mille § 2 lõikes 3 oligi järgmine sõnastus: "Gümnaasium on kool, mis loob võimalused keskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumis on 10.–12. klass, gümnaasiumi juures võivad olla põhikooli klassid, millega luuakse võimalused põhihariduse omandamiseks." See sõnastus kehtib ka praegusel ajal, üksnes sõna "keskharidus" on asendatud sõnaga "üldkeskharidus". Seaduste tekstidest on ilmne, et seadusandja on ette näinud gümnaasiumiastme eraldi koolitüübina, kuid jätnud võimaluse säilitada gümnaasiumis põhikooli klasse. Seaduse sõnastus võimaldab, olenevalt konkreetsest olukorrast, pidada eraldi gümnaasiumiastmega koole, gümnaasiumiastmega ja põhikooli kolmanda astmega koole ja ka koole 1.–12. klassini. Selleks et luua ainult gümnaasiumiastmega gümnaasiume või ka koole, kus on gümnaasiumiastmega koos näiteks kolm eelmist klassi, ei ole vaja olemasolevaid seadusi muuta. Põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse § 2 lõige 4 loetleb koolid käesoleva seaduse tähenduses, sealhulgas gümnaasium; gümnaasium, mille juures on põhikooli klasse; põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena. Kooli moodustamise tingimused ja kord on reguleeritud põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduses eraldi II peatükiga, sealhulgas esitab § 11 lõige 3 nõude, et gümnaasiumi (10.–12. klass) moodustamiseks peab olema 60 õpilast. Nõue kehtib uute, avatavate koolide kohta.
Teine küsimus: "Millistele hariduspoliitilistele otsustele ning vajadustele tuginedes leitakse, et riigigümnaasiumid tagavad parema hariduskvaliteedi?" Riigigümnaasiumide massilise loomise idee või munitsipaalgümnaasiumide gümnaasiumiastmete riigistamise idee on aeg-ajalt esile tõusnud, kuid selget edasiarendust sellele mõttele praegu pole. Seetõttu oli ergutav kuulda plaanidest riigistada gümnaasiumid, millele on rajatud ka see arupärimine. Probleem on tegelikult seotud omavalitsuste haldussuutlikkusega ning maakonnatasandi funktsioonidega. Kõnealused ettepanekud on käsitlenud ainult gümnaasiumiastmega kooli kui maakondlikku kooli. Sinna juurde on seatud ka gümnaasiumiastme ja kutseõppeasutuste ühise opereerimise idee. Gümnaasiumiastme riigistamise ideede esitajad pole aga esitanud selget kirjeldust, kuidas seda teostada ja kui palju see maksma võib minna. Riigikoolidest on üksnes gümnaasiumiastme klassidega vaid Nõo Reaalgümnaasium ja Noarootsi Gümnaasium. Nõos on pikaajaline traditsioon koondada reaalainetest huvitatud õpilasi üle kogu riigi, Noarootsi on spetsialiseerunud rootsi keele õpetamisele.
Kolmas küsimus: "Millises ulatuses on gümnaasiumireformi Haridus‑ ja Teadusministeerium kaasanud omavalitsusi?" Jällegi, sõna "gümnaasiumireform" kõlab muidugi võimsalt, ja kui rääkida veel gümnaasiumide riigistamise ideest, siis see kõlab veel võimsamalt. Praegu on riigigümnaasiume nn puhaste gümnaasiumidena kaks tükki. Kõike seda, mida gümnaasiumidega seonduvalt nii sisulises, õppekorralduslikus kui ka omandivormilises edasiarenduses on praegu tehtud, reformiks nimetada ei saa. Termin "gümnaasiumireform" pisendab kogu koolivõrgu ümberkujundamise probleemistiku ainult ühele kooliastmele. Eespool mainitud Eesti Vabariigi haridusseadus ning põhikooli‑ ja gümnaasiumiseadus viitavad oma algtekstides tolleaegse Eesti haridussüsteemi muutmise vajadusele. 1990‑ndate alguses ettevõetud muudatusi võimendasid hiljem ka järsk sündimuse vähenemine ning maakonna kui teise tasandi omavalitsuse tähtsuse vähendamine. Põhiliselt suuremates linnades kavandati hariduse arengukavades koolivõrgu muutusi, sealhulgas ainult gümnaasiumiastmega koolide moodustamist. Nii moodustus Tartus ainult gümnaasiumiastmega Hugo Treffneri Gümnaasium ja Haapsalus Wiedemanni Gümnaasium koos põhikooli kolmanda astmega. Arutelud gümnaasiumiastmega koolide üle toimuvad veel Pärnus, Viljandis, Võrus ja teistes paikades. 2004. ja 2005. aastal valmis Poliitikauuringute Keskusel Praxis uurimus "Üldhariduskoolide võrgu korraldamine", kus analüüsiti Eesti koolivõrku ja pakuti välja neli võimalikku koolivõrgumudelit, mille põhiidee oli konkureerivate kooliastmete välistamine. Uuring on kättesaadav Haridus‑ ja Teadusministeeriumi kodulehelt. OECD 2001. aasta ülevaates "Riiklike hariduspoliitikate ülevaated, Eesti" tõdetakse, et Eestis on liiga palju väikesi gümnaasiume, mis õpilaste arvu vähenedes muutuvad veel väiksemaks, ning sellega seoses ei ole neis enam tagatud kvaliteetne õpe. Üldharidussüsteemi arengukavas aastateks 2007–2013, mis kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 19. jaanuari 2007. aasta korraldusega nr 26, sedastati, et gümnaasiumiaste peab olema sellise õpilaste arvuga, mis tagab õpetamise kvaliteedi, kvalifitseeritud õpetajate olemasolu ja õpilaste valiku õppeainete süvendatud õppimiseks. Koolivõrgu muutumisel tuleb ette gümnaasiumiastme koondumist vähematesse koolidesse, linnades eraldi gümnaasiumiastmega või 7.–12.-klassilistesse koolidesse. Koolivõrgu reorganiseerimisega on tihedalt seotud uue üldhariduskoolide rahastamise mudeli väljatöötamine koos Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindajatega, samuti maakondlike teemaplaneeringute ja maakonna sotsiaalse infrastruktuuri väljatöötamine, lisaks näiteks Viljandimaa koolivõrgu analüüsi pilootprojekti tegemine vms. Koolivõrgu reorganiseerimise määrav eeldus on Eesti haldussüsteemi korrastamine. Õppekorralduslikest muudatustest loob gümnaasiumi ja põhikooli kui kooliastmete lahutamiseks eeldused õppekavaarenduse suund koostada kaks eraldi õppekava, üks põhikoolile ja teine gümnaasiumile.
Neljas küsimus: "Millal Haridus‑ ja Teadusministeerium kavatseb arutada gümnaasiumireformi otstarbekust Riigikogus?" Nagu öeldud, teie kasutate sõna "reform". Seda pole eraldi aktsioonina välja kuulutatud ja seetõttu pole kavas seda muust haridustemaatikast eraldi ka Riigikogule esitada ega käsitleda. Siiski on 15. mail Riigikogu tööplaanis kiiduväärne arutelu võrdsetest võimalustest hariduse omandamisel ja kindlasti on gümnaasiumiteema selle arutelu üks olulisi tahke. Vastus on lõppenud.

Tänan! Teile on ka küsimusi. Austatud Riigikogu! Meie infotehnoloogilised võimalused on vahepeal edasi arenenud (ma loodan, et on). Eldar Efendijev, teile tuuakse mikrofon ja te saate istudes ilusasti oma küsimuse mikrofoni esitada. Ma väga loodan, et see töötab. Palun, Eldar Efendijev! Sellest mikrofonist pole palju kasu, andke see tagasi. Hea haridus‑ ja teadusminister! Kas teie lubaksite lahkelt sama võimalust, et Riigikogu liige tuleb siia ette kõnetooli ja esitab oma küsimuse siit?

Loomulikult. Siin on just parasjagu kaks pudelit ka.

Palun, Eldar Efendijev, tulge siia ette! Ma loodan, et me homme võime alustada oma istungit korras infotehnoloogilise infrastruktuuriga. Palun!

Suur tänu härra ministrile sellise hea vastuse eest, aga mulle tundus ta natukene diplomaatiline ja sellepärast ma tahan ikkagi täpsustada. Esiteks, kas praegu poliitilist otsust, et riigistada (ma kasutan seda terminit, mida oleme kuulnud ja millest on räägitud omavalitsuse ja kooli tasemel), ei ole ja kui ei ole, siis on arusaadav, et siis ka programmi ei ole, ja kui poliitikud arutavad seda küsimust selles suunas, siis kas võib seda nimetada spekulatsiooniks? Selline konkreetne küsimus.

Aitäh! Teil on täiesti õigus. Sellisel juhul, kui räägitakse vastuvõetud otsusest või programmi olemasolust, on see spekulatsioon. Kas selle sõna halvas või heas tähenduses, seda me peame kõik koos arutama. Kujutage ette gümnaasiumi, kus on, mõnes maagümnaasiumis näiteks, 60 õpilast, igas klassikomplektis 20, ja see gümnaasiumiaste asub põhikooliga ühes ja samas hoones. Kui teha gümnaasiumist eraldi riiklik asutus samas hoones, kus on omavalitsusele kuuluv põhikool, teha pleksiklaasiga mingi eraldatud nurk ühes koolikoridoris, võib-olla eraldada osa garderoobist, panna ühte majja kaks direktorit, siis see on ju naljakas. Kindlasti ei saa seda nii süsteemitult teha, et gümnaasiumiastmed kuidagi riigistada. Seda on pakutud, aga, nagu ma ütlesin, seda ideed korraldusliku küljeni edasi arendatud ei ole. Arvestades infrastruktuuri, mis on praegu hariduses, ei ole näha, et korraga oleks kuskilt võtta vajalikud miljardid, et omavalitsuskoolid riigi toel, riikliku programmiga niisuguseks teha, et põhikooliosa ja gümnaasiumiosa saaksid olla eraldi. Mahud on muidugi sellised, et mitmetes koolides Tartus, Pärnus, Tallinnas, kus gümnaasiumiosas on 300–400 õpilast, on mõtet seda teha, väikeste koolide puhul on selline eraldamine täiesti mõttetu. Puhaste gümnaasiumide idee, nii Tallinnas, Tartus, Narvas, Kohtla-Järvel kui ka väiksemates linnades selleks, et kohapeal luua kvaliteetne ja konkurentsivõimeline gümnaasiumitase, et noored ei läheks maakonnakeskustest näiteks Tallinnasse ja Tartusse ainuüksi gümnaasiumi pärast, on hea idee, ma arvan, ja seda tuleks ka riiklikult toetada. Selliseid algatusi on siin ja seal, aga seadusmuudatuste või käsu korras gümnaasiumide põhikoolist totaalset eraldamist ja gümnaasiumiosa riigistamist kavas ei ole.

Tänan! Ma palun küsimuse esitamiseks Riigikogu kõnetooli Helle Kalda! See on minu meelest päris hea debati viis, et parlamendiliige ja valitsusliige on niimoodi üksteise vastas.

Aga ma ei tea, miks nad vastuste ajaks jalga lasevad.

Aitäh! Minu arust on keskerakondlasi siin päris palju. Mind ajendas küsima teie viimane vastus. Kui te enne ütlesite, et ei plaanita gümnaasiume riigistada, ja tõite lõpuks näite, et põhikooli ei saa klaasiga eraldada, siis pean ütlema, et see ei ole vastus. Nõo Reaalgümnaasium on täpselt niimoodi üles ehitatud ja klaasiga eraldatud. Pärast te tõite näite, et kui me peaksime riigistama, siis hakkavad õpilased minema linnadesse. Meie, neli Riigikogu liiget, kes on lõpetanud Nõo kooli, käisime Nõo gümnaasiumis. Pean ütlema, et kui riik siiski plaanib seda teha, siis te peaksite ära käima Nõo koolis, kus on tänase päevani veel seintel sama värv, mis oli siis, kui mina lõpetasin. Riik ei saa kooli haldamisega hakkama. Ma tahan, et te ütleksite kindlalt, et sellist plaani ei tule, sest kohalikud omavalitsused suudavad paremini majandada kui riik. Nõo gümnaasium on ääretult halvas olukorras. Ma kardan, et suund on see, et õpilased läheksid Tartu, ja praegu lähebki seoses sellega palju õpilasi Tartu õppima.

Aitäh väga täpse küsimuse eest! Ma meenutan seda küsimust ja kui ma suudan selle eelnenud jutust tuletada, siis sellisel juhul tuletan ka vastuse. Jah, nagu te väga hästi teate, Nõo kooli investeeringukava on just selleks, et luua seal normaalsed tingimused. See, et Riigi Kinnisvara AS‑i kaudu hakati planeerima, aga see projekt on pisut seiskunud, on ka mulle valus. See, et riigigümnaasium omavalitsuskooliga koos on, on praegusel juhul kindlasti põhjendamatu, sest piirkonnas on põhikool arengujõuline ja gümnaasium on kindlasti perspektiivne, st sinna peaks õpilasi pigem juurde kutsuma kui sealt ära ajama. Ma loodan, et riigi võimalused oma osa sellest koolikompleksist korda teha lähiajal suurenevad. Aga kui arvestada seda, et käivad jutud koolide riigistamisest ja praegusel juhul ka Nõo kool tahab olla rohkem riigikool kui omavalitsuse kool, siis see käib pisut teie sõnadele vastu, et riik on halvem peremees kui omavalitsus. Kui see nii oleks, siis teeksid riigikoolid juba ammu ettepanekuid saada omavalitsuskoolideks. Paar aastat tagasi oli debatt Nõo kooli saatuse teemal, oldi väga ärevil, kas tõesti muudetakse kool omavalitsuskooliks, ja loodeti, et riigikooli staatus säilib. Me peame tõendama, et riigikooli staatus teatud üksikutel juhtudel ennast õigustab.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Läbirääkimisi pidada ei soovita. Kolmandale arupärimisele on vastatud.

Läheme neljanda arupärimise juurde. Selle esitasid Riigikogu liikmed Jaak Aab, Eldar Efendijev, Kalle Laanet, Vilja Savisaar ja Mai Treial 17. aprillil 2008. aastal. Arupärimise sisu on õpilaskodude rahastamine. Vastab haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja! Jaak Aab, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid, kes te veel saalis olete! Lugupeetud minister! Alus arupärimiseks õpilaskodude rahastamise kohta tuli tegelikult Jõgeva maakonna külastamisest. Sotsiaalkomisjon oli väljasõiduistungil Jõgeva maakonda. Me külastasime ka Vaimastvere õpilaskodu, kus olid kohal kohalik maavanem, kohaliku kooli juht ja sellesama õpilaskodu juht, kes tõstatasid probleemi, et juba detsembris 2007 oli kirjavahetus Jõgeva Maavalitsuse ja haridusministeeriumi vahel ja teemaks oli just nimelt nende riiklikult toetatavate õpilaskohtade arv. Haridusministeerium teatas, et 1. septembrist 2008, kui ma õigesti mäletan, vähendatakse Jõgeva maakonnas võrreldes aasta algusega riiklikult toetatavaid õpilaskodukohti 22 võrra.
Riigikogu liikmed, kes on ühinenud selle arupärimisega, sooviksid teada, mis on lahti õpilaskodude rahastamisega. Me saime täna vastuse kirjalikule küsimusele, mis puudutas sama teemat. Lugupeetud minister vastas, et üldsummat – kui võrrelda 2007. aastal õpilaskodukohtadele eraldatud raha ja 2008. aastal eraldatavat raha – vähendatud ei ole. Ma saan siiski aru niimoodi, et 2007. aastal oli õpilaskodukohtade toetamiseks kasutada teatud hulgas ka 2006. aasta lisaeelarve raha. Ehk kui võrrelda kogunumbrit, mis oli 2007. aastal eraldatud õpilaskodukohtadele, ja 2008. aasta numbrit, siis 2008. aasta number on väiksem. Kui me võrdleme neid õpilaskodukohti, mida toetatakse, siis ka teie kirjalikust vastusest on näha, et 2008. aasta esimesel poolaastal saavad kohatoetust 718 õpilast ja uue õppeaasta esimesel poolaastal 504 õpilast ehk vähenemine on üle 200 õpilase või riiklikult toetatava õpilaskodukoha. Siit tulenevadki probleemid, mille on tõstatanud needsamad Jõgeva maakonna õpilaskodud, koolid, omavalitsused ja ka maavanem. Situatsioonis, kus enamikul omavalitsustel oli eelarve põhimõtteliselt ikkagi koostatud, oli väga raske ette näha, et omavalitsus peaks veel eraldi eraldama õpilaskodukohtadele puudujääva osa ehk asendama riigi osa enda eraldatavate vahenditega.
Samas on õpilaskodud praktikas tõestanud oma vajalikkust. Ma tsiteerin ühte kirja, mille on edastanud Jõgeva Maavalitsus. 13. detsembril oli Vaimastveres koos ümarlaud, kus arutati õpilaskoduproblemaatikat ja toodi välja positiivsed mõjurid, mida õpilaskodud, mida on loodud alates 2003. aastast, on andnud. Õpilaste vaba aeg on sisustatud ja on tagatud järelevalve koduste ülesannete täitmise üle, toimub huvitegevus, on pikapäevarühm, individuaalne konsultatsioonide graafik. Enamikus õpilaskoduga koolides on olemas tugistruktuurid, sotsiaalpedagoog, psühholoog, logopeed, abiõpetaja. Hästi toimib koostöövõrgustik kool-kodu-omavalitsus, toimuvad regulaarsed võrgustiku osapoolte kohtumised, õpilaskodu õpilaste kodu külastamised koostöös valla lastekaitsespetsialistidega, paranenud on õpilaste koolikohustuse täitmine ja õpitulemused, õpilastel on tekkinud elementaarsed õpi‑ ja korraharjumused, positiivne ellusuhtumine. Õpilaskodu tegevus on kooli tegevuse sisuline osa, tähelepanu on pööratud õpilaste tervise tugevdamisele, tervislikele eluviisidele. Õpilasi on abistatud ja nõustatud ka näiteks suitsetamisest loobumisel. Õpilaste elukorralduses on stabiilsus. Praktikud, kes õpilaskodudes, nendes koolides tegutsevad, koolide juhtkonnad ja ka õpilaskodude töötajad, julgevad küll öelda, et enamik nendest lastest, kes praegu õpilaskodus on, tõenäoliselt koolis muidu lihtsalt ei käiks. Nad kukuksid koolist mingil hetkel enne põhikooli lõpetamist välja ja täiendaksid nende noorte ridu, kes kas jäävad töötuks, suunduvad kuritegevuse teele või kellel tekivad muud probleemid. Palun meie arupärimisele vastata!

Tänan! Ma palun arupärimisele vastamiseks Riigikogu kõnetooli haridus‑ ja teadusminister Tõnis Lukase!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Väga austatud stenogramm! Õpilaskodude riiklikust rahastamisest on selle aastatuhande algusest peale päris hoogsalt juttu olnud. 2002. aastal algas riiklik programm omavalitsuskoolide toetamisena, kuigi enne seda oli idee luua ka spetsiaalsed riiklikud koolkodud. Ma vastan järjekorras teie küsimustele.
Esimene küsimus: "Kui palju plaanitakse üle Eesti 2008. aastal vähendada õpilaskodude rahastamist ja seega ka riiklikult toetatavaid kohti eri maakondades?" Arupärijatel endal ei ole põnev seda vastust kuulata. Stenogrammi jaoks ja teiste kolleegide jaoks ma siiski esitan sellesama teksti, mis kirjalikult on teie laudadele jõudnud juba varem, sest ka praegu tõi arupärimise esitajate nimel esinenu siit välja mõned nopped ja küllap on vaja süsteemsemat vastust. 2008. aastal riiklikult toetatavate õpilaskodude kohatoetuse vähendamist kavas ei ole. 2008. aastal on õpilaskodude projektile riigieelarve seadusega eraldatud 17,9 miljonit krooni, mis ongi sama palju kui eelneval aastal. 2006. aastal eraldati lisaeelarvest õpilaskodu projekti täiendavaks toetamiseks veel 20 miljonit krooni, mis võimaldaski 2007. aastal eraldada munitsipaalkoolidele õpilaskodude investeeringutoetust 18,5 miljonit krooni ja täiendavat kohatoetust 1,1 miljonit krooni. Kohatoetust taotleti 2007. aasta esimesel poolaastal 656 õpilasele ja teisel poolaastal 691 õpilasele. Praeguseni kehtib kord, et kõiki taotlusi püütakse rahuldada. Seetõttu võibki öelda, et mida taotleti, seda saadi. 2008. aasta esimesel poolaastal sai kohatoetust 718 õpilast. Võrreldes 2007. aastaga, kui rahalised võimalused olid suuremad, oli ka selle aasta algusest rahastatud kohtade arv tõusuteel. Vist kolm kooli said seda. Võhma oli üks neist, kes jõudis oma materiaalse baasiga nii kaugele, et sai taotleda. Võib öelda, et selle aasta alguses, selle õppeaasta teisel poolel moodustab baas 718 õpilast. Tõepoolest, sellega võrreldes uue õppeaasta algusest, sellest sügisest väheneb riiklikult toetatud õpilaskohtade arv praeguse rehkenduse järgi 504 õpilaseni.
Teine küsimus: "Täna on kohatoetus riigi poolt vaid 9,5 kuuks, ülejäänud 2,5 kuu kulutused katavad omavalitsused. Kui suured peaksid olema Teie arvates kohalike omavalitsuste kulutused õpilaskodudele? Millal planeeritakse läbirääkimisi õpilaskodude rahastamise teemal kohalike omavalitsustega?" Õpilaskodudes ei pea olema vaid riiklikud kohad. Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused panustanud õpilaskodu kohatoetusteks minimaalselt. On oodatud seda riiklikku programmi ja õpilaskodud on toiminud põhiliselt projekti riigieelarvelistest vahenditest. Oleme kahel korral, detsembris 2007 ja aprillis 2008, kohtunud Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooniga ja õpilaskodude temaatikat arutanud. Kaalutud on seda, kuidas lülitada õpilaskodude kohatoetuse rahastamine üldisesse üldhariduse rahastamise mudelisse, ning läbirääkimised sel teemal jätkuvad. 2006.–2007. aastal ja 2008. aasta esimesel poolaastal on õpilaskodu kohatoetust rakendatud ka hariduslike erivajadustega õpilaste munitsipaalkoolidele, internaatkoolidele. Neis on kohatoetuse saajaid 154. Omavalitsusliitude Koostöökogu ei pidanud aga selle raha eraldamist riikliku õpilaskodude projekti vahenditest õigustatuks. Põhjenduseks toodi, et 2002. aastal käivitunud projekti eesmärk oli aidata tavaõppekava alusel õppivatel, sotsiaalsetesse raskustesse sattunud perede lastel leida turvatunnet ja täita häireteta koolikohustust ning see eesmärk peaks niisugusena ka säilima. Seetõttu arutatakse 2008. aasta teisel poolaastal riikliku õpilaskodude projekti vahenditest internaatkoolide õpilaste kohatoetuse maksmise lõpetamist. Õpilaste õppekohtade rahastamine jätkuks sellisel juhul tavapärases korras ning oleks tagatud ka kohalike omavalitsuste peetavate internaatkoolide ja nende õpilaste võrdne kohtlemine. Praegu on olnud see vahe, mis on muutunud omavalitsustele tüütavaks, selles, et osa sellist tüüpi internaatkoole sai eelmiste aastate otsuste põhjal riiklikku rahastamist ja osa ei saanud. Kaks ja pool kuud, mil õpilaskodude tööd ei rahastata, on suvise koolivaheaja aeg. Sel ajal koolides õppetööd ei toimu, seetõttu ei ole tõesti arvestatud seda toetust 12 kuuks. Kui te arvestate maha omavalitsuste erivajadustega laste internaatkoolid, kuhu toetus enam ei ulatuks, ja arvestades tõesti, et selle aasta esimesel poolel on tellimus üle aegade suurim ja selle peale läheb suurem osa selle aasta rahast ära, siis ei rahastataks ka täiendavaid kohti, mis vabanevad 9. klassi lõpetamise tõttu. Praegu juba õppivatest noortest keegi riiklikult toetatud õpilaskodukohata ei jääks. Aga nendest kahest rubriigist, internaatkoolid ja 9. klassi lõpetamise tõttu vabanenud kohad, tulebki see vahe – 718 õpilasest 504 õpilaseni.
Kolmas küsimus: "Millist mõju võib eespool toodud rahastamise vähendamine avaldada õpilaskodudes täna elavatele õpilastele? On teada, et paljud neist on probleemsetest peredest." Rahastamise vähenemine avaldus ennekõike selles, et 2008. aastal ei saa ükski kohalik omavalitsus investeeringutoetust, mis oli võimalik veel eelmisel aastal. Õpilaskoduteenust saavate sotsiaalselt rasketesse oludesse sattunud perede laste olukord võrreldes eelnevate aastatega ei halvene. Need, kes on õpilaskodus olnud, saavad seal edasi olla, ka riiklikult toetatud kohtadel. See maht, mis on arvestatud õpilaskodude sisuliseks toetamiseks, on ka selle aasta eelarves säilinud samal tasemel kui eelmisel aastal. Ma rõhutan üle, selles mõttes siin vähenemist ei ole. Aga investeerimiseks ei ole me sellel aastal selle raha piires võimelised olnud.
Neljas küsimus: "Eriti hariduspoliitikas on oluline järjepidevus. Kuidas hindate tekkinud olukorda, kus valitsus kärbib eelmise valitsuskoalitsiooni eluliselt vajalikku algatust?" Valitsus ei ole õpilaskodu projekti kohatoetuste rahalises mahus kärpeid teinud. Praeguste plaanide järgi jätkub programm 2002. aastal seatud eesmärke silmas pidades ja ka järgmise aasta eelarve taotlustes on see programm sees.
Viies küsimus: "Kas ja millistest vahenditest on plaanis leida puuduvad 8,3 miljonit krooni õpilaskodude programmile? Millal plaanitakse seda teha?" Õpilaskodude programmi rakendamine on Haridus‑ ja Teadusministeeriumi poolt planeeritud eesmärgiga tagada kõigi õpilaskoduteenust vajavate õpilaste juurdepääs sellele teenusele. Kuna riiklikke investeeringuid ei ole nendele koolidele õpilaskodude ehitamiseks eraldatud, siis üldiselt on näha, et õpilaskodusid kui seeni tekkida ei saa, aga juhul kui neid taotlusi juurde tuleb, siis on võimalik, et tuleb rakendada maakondlikke kvoote. Kuid praeguse arvestuse järgi võib ka sellest 504 õpilaskohast kogu riigi peale välja tulla, nii et saab vastavat omavalitsuste toetamist jätkata. Aitäh!

Tänan! Ettekandjale on küsimusi. Ma palun Riigikogu kõnetooli küsimuse esitamiseks Jaak Aabi!

Austatud minister! Jah, nendest numbritest võib rääkida nii ja naa. Üleüldiselt kohtade järjepidevuses tagasiminek on, sest kui 9. klassi lõpetab, kui ma nüüd õigesti mäletan, 60–70 õpilast, siis tuleb nendesse olemasolevatesse õpilaskodudesse tõenäoliselt sügisel paigutada jälle uusi õpilasi nendesamade 9. klassi lõpetanud õpilaste asemele. Ma usun, et neid taotlusi kindlasti tuleb. Kui raha ei ole, siis järelikult uusi kohti siiski ei saa tulla. Kohtade teatud arv on oluline ka majanduslikult, sest see riiklik toetus ei kata kõiki kulusid, teatud osa õpilaskodu ülalpidamiskuludest katab ju omavalitsus ja kui õpilaste arv väheneb, siis on seda majanduslikult kindlasti keerulisem üleval pidada. Nii et sinna peab lisaraha panema. Ma küsin: kuhu me tulevikus välja jõuame? Ka haridusministeerium ise väidab, et tegelikult on see vajadus umbes 1300 õpilasel.

Aitäh! Seda, mida haridusministeerium ise väidab, mina praegu väita ei oska. Teie ilmselt oskate paremini seda väita. Seda konkreetselt ka küsimuses ei olnud. Õpilaskohtade arvu oluline suurenemine selle aasta alguses tulenes sellest, et eelmistel aastatel investeeriti ja nüüd said need õpilaskodud valmis. Printsiip on olnud, et kes taotleb, see saab. Muidugi, tegelikult on sellise vajadusega lapsi ühiskonnas siiski hinnanguliselt alla 1%, väga suureks see number muutuda ei saa. Aga tõepoolest, võib-olla, arvestades, et rahanumbrid jäävad selle aasta eelarves samaks, oleks olnud vaja teatud kvoot panna peale juba selle aasta algusest. Nüüd tekib tõesti küllalt selge langus ühe ja sama eelarveaasta piires. Aga ma ütlen veel, et eks me näeme nendest taotlustest, kui palju vajaka jääb. Sealt läheb päris suur kontingent välja seoses erivajadustega laste koolidega. Lõpuks ei ole kuskil kirjas, et see programm peab olema ainult riiklik programm.

Tänan! Mai Treial, proovime kõigepealt koha pealt, võib-olla see mikrofon töötab. Tundub, et ka seal ei tööta. Palun tulge Riigikogu kõnetooli!

Järgmisel korral võiksid opositsioon ja koalitsioon kohad vahetada, sest koalitsioon niikuinii ei küsi, aga seal mikrofon töötas.

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud minister! Väitsite, et umbes 1% on neid õpilasi, kellel on vajadus õpilaskodu järele. Ühelt poolt võib see protsent olla küll väike ja võib tunduda, et see vajadus on ka väike. Aga kui me mõtleme tuleviku peale, siis kui need lapsed jäävad haridusest kõrvale, on nad oma tulevases tööelus sunnitud tegema neid töid, mis on sellised, mida saab teha ilma hariduseta. Samas tuleb uuesti rahastada mitmesuguseid programme, et neid tuua aktiivselt tööturule tagasi jne. Kui nüüd sellest vaatevinklist vaadata, siis kas te olete analüüsinud neid mõtteid koos sotsiaalministriga, et võib-olla riiklikult lahendada praegu õpilaskodu rahastamine, et hiljem mitte nii palju maksta?

Aitäh! Viimati, ma mäletan, oli Sotsiaalministeeriumil suur haridusalane programm tervisliku koolitoidu ratsiooni kohta. Muudes probleemides on vastutus siiski peamiselt haridusministeeriumi peal. See on sisuline ja raske teema, sellega peavadki tegelema need, kes sellest huvitatud on. Meie asi on vaadata, et ükski inimene kaduma ei läheks. Samas, ega me nende numbritega manipuleerides siin kogu pilti ei saa, sest ka selliste, ütleme, raskematest perekondadest või sotsiaalsete probleemidega laste tee on viinud küllalt tihti muudesse riiklikesse internaatkoolidesse, kus on need kohad loodud riigi vahenditest, nad saavad seal nii magada, süüa kui ka haridust. Nii et ärgem siin koos nuputama hakakem, mis see õige number on. Aga selge on, et programmiga tuleks jätkata. See on ka minu arvamus.

Tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Arupärimiste puhul on kodu‑ ja töökorra kohaselt ainult üks küsimus. Ma tänan ministrit vastuste eest! Ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest! Palun teilt mõlemalt veel kord vabandust selle tehnilise probleemi pärast! Kas soovitakse pidada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Aabi!

Austatud juhataja! Head kolleegid, kes veel saalis on! Härra minister! Igal juhul tänan nende vastuste eest! Ega midagi väga positiivset nendest vastustest välja lugeda ei olnud, mis puudutab 1. septembrit 2008. Eks see teeb veidi ärevaks ka selle programmi tuleviku suhtes. Minister andis oma kinnituse, et see programm kindlasti jätkub, ja ma väga loodan, et sellele programmile ka edaspidi piisavalt raha leitakse.
Ma olen külastanud päris mitmeid õpilaskodusid. Ka minu kodulinnas Võhmas on üks selline avatud ja ma võin julgelt kinnitada nende inimeste sõnadega, kes nendes koolides töötavad, et väga suur osa nendest lastest võiks koolist lihtsalt välja kukkuda, kui õpilaskodu ei oleks. Nad on seal silma all, nendega tegeldakse. See vaidlus, kas see on haridusasutus või sotsiaalasutus, on nii ja naa. See loob võimaluse tegelda tõsisemalt kodudega. Probleemid tulevad paremini välja. Kui laps on paigutatud õpilaskodusse, siis tihtipeale see annabki omavalitsuse sotsiaaltöötajatele võimaluse vaadata selle pere probleemidele, kust see laps pärit on: kus probleemid on, millised need on, millised on põhjused. On võimalik üritada aidata ja nõustada. Tihtipeale tulevadki sotsiaalsed probleemid kõige paremini välja koolis. Kui küsida näiteks algklasside õpetaja käest, siis tema teab väga hästi, mis laste kodudes toimub, sest see kandub kooli üle. Seda on lapse pealt näha ning laps on väga aus ja otsekohene, ta räägib kõik ära, mis toimub. Ma väga loodan, et see programm jätkub.
Kindlasti tuleks need alused omavalitsusliitudega, omavalitsuste esindustega korralikult läbi rääkida: kuidas see rahastamine edasi läheb, millisel moel, võib-olla ka selgeks teha, milline osa on omavalitsusel nende kohtade rahastamisel, milline osa on riigil, ja millised kulud keegi kannab. Aga ma arvan, et vähemalt lähiaastatel, kui ei saada kokkulepet rahastamismudeli osas, tuleks riiklikku toetust jätkata. Võib-olla lahendus tuleb kunagi hiljem, mõne aasta pärast. Igal juhul on õpilaskodud ennast praktikas tõesti väga hästi tõestanud, need on vajalikud.
Kindlasti panen härra ministrile südamele (kui ma mõne näite toon) kõigepealt palgaläbirääkimisi. Omavalitsusliitudega protokolli alla kirjutades taotleti 20%‑list palgatõusu, minister avastas streigiähvarduste toel või hirmus (ma tean, et see ei ole kerge, ma olen ühe sellise protsessi läbi teinud), et tuleb tõsta 22% ja Vabariigi Valitsus võttis sellise määruse vastu, kuigi ükski omavalitsusliit seda ei kooskõlastanud, ehk pandi lisakohustus omavalitsustele nendega läbi rääkimata. Veebruaris võttis Vabariigi Valitsus vastu haridusministri esitatud palgamääruse, kuhu äkki üllatavalt oli tekkinud selline asi, et kui varem võis maksta keskeriharidusega õpetajale 15% vähem palka, siis nüüd oli see tõstetud kõrgharidusega õpetaja astmepalga tasemele, mis pani uue lisarahakohustuse omavalitsustele. Samas määruses kehtestati ka kõrgem klassijuhatajatasu, mis pani jälle omakorda lisakohustuse omavalitsustele. Ma tean väga paljusid omavalitsusi, kes maksavad oma vahenditest palgarahale juurde, sest muidu seda astmepalka lihtsalt välja ei tuleks. Ometi on olnud niisugune kokkulepe, et palgavahendid tulevad riigilt.
Nii et, hea härra minister, ma loodan, et teie läbirääkimised omavalitsuste esindustega on edaspidi selgemad ja konstruktiivsemad ning neid lubadusi, mis on kuskil alla kirjutatud, ka peetakse. Aitäh!

Tänan! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Neljandale arupärimisele on vastatud.

Austatud Riigikogu liikmed! Kes soovivad ennast registreerida esinemiseks vabas mikrofonis, palun seda teha pärast haamrilööki! Soovijaid ei ole. Tänane istung on lõppenud. Jõudu teile komisjonides ja fraktsioonides!

Istungi lõpp kell 16.55.