Tere päevast, lugupeetud kolleegid! Alustame täiskogu III istungjärgu 12. töönädala teisipäevast istungit. Kõigepealt eelnõude ja arupärimiste üleandmine. Vabariigi Valitsusel on eelnõusid üle anda, selleks tuleb Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnisson.

Lugupeetud proua juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus esitab Riigikogu otsuse "Eesti kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel NATO reageerimisjõudude koosseisus" eelnõu. Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust kaitseminister Jaak Aaviksoo. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Kas soovite anda üle eelnõusid või arupärimisi? Esimesena saab sõna kolleeg Sven Mikser.

Austatud proua juhataja! Grupp Riigikogu liikmeid, keda on kaugelt üle 30, annab üle Riigikogu avalduse eelnõu Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks. Vajadus sellise avalduse järele tuleneb Vene Föderatsiooni välisministeeriumi eelmise nädala avaldusest, mille kohaselt Venemaa president on alla kirjutanud määruse, millega asutakse tegema tihendatud koostööd Gruusia (Georgia) koosseisu kuuluvate Abhaasia ja Lõuna-Osseetia piirkondade de facto võimudega ja seda tehakse ilma Georgia valitsuse nõusolekuta. See tegevus ohustab otseselt nimetatud riigi suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust. Eelnõule on alla kirjutanud Riigikogu liikmed, kelle hulka kuuluvad kõigi Riigikogus esindatud fraktsioonide esindajad. Väliskomisjon, kes on selle eelnõu koostamist ja allkirjastamist koordineerinud, loodab, et see leiab Riigikogus kiiret menetlemist. Juhul kui juhatus otsustab määrata eelnõu juhtivkomisjoniks väliskomisjoni ja võtta eelnõu kiiresti menetlusse, taotleb väliskomisjon ühtlasi Riigikogu täiendava istungi kokkukutsumist homme kell 17, et avalduse eelnõu menetleda. Me leiame, et praeguses olukorras on põhjendatud rahvusvahelise üldsuse selgejõuline sõnum ja kõigi nimetatud konfliktide lahendamist soovivate jõudude otsustav tegutsemine. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Olen juhatuse nimel võtnud vastu kaks eelnõu ning vastavalt kodu- ja töökorra seadusele võetakse need eelnõud menetlusse.
Head kolleegid! Mul on edastada järgmised teated. Riigikogu esimees on edastanud Riigikogu liikme Taavi Rõivase esitatud arupärimise rahandusminister Ivari Padarile. Riigikogu esimees on edastanud viie Riigikogu liikme esitatud arupärimise peaminister Andrus Ansipile.
Kolmas teade on seotud homse lahtiste uste päevaga. Selle raames toimub teatavasti siin saalis homme hommikul valitsuse infotund rahvale ja sellega seoses palun ma teil teha oma lauad ja vajaduse korral ka sahtlid tühjaks.
Head kolleegid! Teeme nüüd kohaloleku kontrolli.
Kohaloleku kontroll
Kohalolijaks registreerus 79 Riigikogu liiget, puudub 22. Läheme oma tänaste päevakorrapunktide juurde.

Alustame Vabariigi Valitsuse algatatud pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Ettekandeks tuleb kõnetooli keskkonnakomisjoni esimees kolleeg Marko Pomerants.

Tere päevast! Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Pakendiseadus on kindlasti oluline seadus ja puudutab meid kõiki. Nii et 1. jaanuarist k.a olete te selle mõjusid kindlasti tundnud ja teil on selles suhtes eeldatavasti oma arvamus välja kujunenud. Pakendiseaduse ja pakendiaktsiisi seaduse eelnõu esimese lugemise läbisime me siin saalis kenasti ja pärast seda, nagu ikka, saabus muudatusettepanekute tegemise tähtaeg. Selle seaduseelnõu vastu tundsid väga suurt huvi eri organisatsioonid, keda see temaatika puudutab. Seetõttu oligi esmaspäeval, 17. märtsil üks selline keskkonnakomisjoni istung, kuhu olid aruteluks kutsutud ettepanekute tegijad. Ma loen need organisatsioonid üles: Eesti Jäätmekäitlejate Liit, Ragn-Sells, Eesti Pandipakend OÜ, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit, MTÜ Eesti Pakendiringlus. Need olid organisatsioonid, kes tegid ettepanekuid oma organisatsiooni vaatevinklist ja mätta otsast.
Selle arutelu tulemusel tuli keskkonnakomisjon uuesti kokku esmaspäeval, 14. aprillil 2008. aastal ja asus siis juba konkreetselt arutelu põhjal arutama, millised ettepanekud millisel kujul võiksid minna pakendiseaduse eelnõusse teiseks lugemiseks ja millised mitte. Peatumata konkreetselt kõigil neil muudatusettepanekutel – osaliselt on tegemist lihtsalt selliste ettepanekutega, mis tulenevad Euroopa Liidu direktiivide paremast kohaldamisest või täpsustamisest –, puudutan olulisemaid asju.
Pakendijäätmete kogumiskohtade puhul oli terav diskussioon selle üle, kui tihedalt peaks neid olema ja kuidas seda teemat maapiirkondades käsitleda. Selle diskussiooni tulemus on teie ees: tagatisrahata pakendijäätmete kogumisel peab taaskasutusorganisatsioon tagama, et kogumiskohtade tihedus oleks tiheasustusega aladel, kus asustustihedus on rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril, vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast (ehk siis teist) 500 meetri raadiuses. Järgmine vahemik oleks natuke hõredamalt asustatud piirkonnad, kus kogumiskoht oleks inimesest kuni kilomeetri kaugusel, ja need on sellised alad, kus elanike tihedus tiheasustusega alal on 500 ja 1000 elaniku vahel ühel ruutkilomeetril. Mis puudutab maapiirkondi või selliseid tavalisi, Eesti mõistes valdu, kus on 1000–2000 elanikku või teinekord võib-olla ka natuke rohkem, siis sellistes piirkondades oleks kriteerium teistsugune ja kogumiskohad paikneksid kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvates asulates arvestusega üks kogumiskoht 500 elaniku kohta. Sellises väikeses vallas, kus on poolteist tuhat elanikku, on kindlasti olemas ka need kolm külakeskust, kus need kohad võiksid olla. Loomulikult tähendab see seda, et igas kogumiskohas peab olema tagatud kõigi pakendiliikide kogumine.
Hästi palju on olnud diskussioone sel teemal, et kogumiskohad täituvad, kotihunnikud on seal kõrval. Mis selle teadmisega peale hakata? Ja nii ongi siis välja pakutud järgmine seadusmuudatus, et nende kogumiskohtade asukoht, kogumiskonteinerite miinimumarv ja miinimummaht iga kogumiskoha kohta ning nende tühjendamissagedus lepitakse kokku taaskasutusorganisatsiooni ja kohaliku omavalitsuse organi vahel. On veel selline erisus, et kokkuleppel kohaliku omavalitsuse organiga võib pakendijäätmete kogumist korraldada ka nende tekkekohal kogumisena ja sel juhul võib kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul vähendada pakendijäätmete kogumiskohtade tihedust ning kogumiseks ettenähtud konteinerite arvu ja mahtu. Mida see tähendab? Kui teil viiakse ukse tagant pakendijäätmed ära ja selline teenus on kättesaadav kõigile, siis ei ole ju vajadust kogumiskohtade järele kusagil selle asumi sees laiemalt.
Võib-olla teine olulisem muudatus, mis puudutab pandipakendiga koormatud pakendeid, on see, millised võiksid olla tagastamise tingimused või kohad. Selline üldine lähenemine, milleni me jõudsime, on see – ja nii on ka seaduseelnõus kirjas –, et nendes kauplustes, kus on tegemist müügipinnaga üle 200 ruutmeetri, peab pandipakendi tagastamiskoht olema selles kaupluses või siis selle kaupluse territooriumil. Nendes müügikohtades, kus kauplemispind on suurem kui 20 ruutmeetrit ja vähem kui 200 ruutmeetrit, võib juhul, kui pandipakendi vastuvõttu ei korraldata kohapeal, toimuda see ka väljaspool seda territooriumi, kuid jällegi kooskõlas kohaliku omavalitsusega, ja see mitte kaupluses asuv pakendite tagasivõtmise koht peab olema avatud samal ajal, kui on selle kaupluse lahtioleku aeg. Eesti Kaupmeeste Liidu ettepanek oli, et selline pakendi vastuvõtmise kohustus hakkaks kehtima alles alates 100 ruutmeetri suurusest müügikohast, aga see ei leidnud heakskiitu.
Veelgi olulisem on siinkohal võib-olla see muudatus, mis puudutab maapiirkondi, et iga kohaliku omavalitsuse territooriumil paiknevates asulates peaks olema vähemalt üks pandipakendi tagasivõtmise koht, et ei oleks sellist asja, nagu siin vahepeal ka raadios kuulda oli, et pakendiga peaks minema kuhugi naabervallas asuvasse taarapunkti.
Nii et üldine printsiip on endine, pakendiettevõtja vastutab pakendite tagasivõtu eest ja reeglina on selleks kohaks kauplus. See võib olla ka delegeeritud, aga sellisel juhul koostöös kohaliku omavalitsusega. Ja võib-olla meeldetuletuseks veel, et tulevikus võivad need pandipakendi märgid, kus täna on peal summa – on see siis 50 senti või 1 kroon – muutuda. On võimalik, et see märk on ka teistsugune. Siin on selliseks tavanäiteks tähed A, B, C. Nähakse ette võimalus, et tagatisraha suurus ei muutu mitte 1. jaanuarist, vaid näiteks mingil hetkel aasta sees.
Võib-olla veel üks oluline muudatus võrreldes esialgsega: kui pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvud olid siin tabeli kujul, siis nüüd on nad pandud § 23 ja teksti kujul seadusesse toodud.
Keskkonnakomisjon, arutanud muudatusettepanekud läbi, tegi oma 14. aprilli istungil ettepaneku teine lugemine 22. aprillil lõpetada. Otsustati teha Riigikogu juhatusele ettepanek, et selle seaduseelnõu kolmas lugemine oleks 24. aprillil k.a. Aitäh!

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Esimesena saab sõna kolleeg Tõnis Kõiv.

Aitäh, proua juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt tänan sisuka ettekande eest! Tuleb tõdeda, et selleks ei olegi vaja kodukorraseadust muuta, et sellist ettekannet teha. Minu küsimus ei puuduta võib-olla mitte väga konkreetselt seda seaduseelnõu, vaid pigem seda teemat. Hiljaaegu kõlas siin ettepanek, et ka kõikvõimalik otsepostiga koju saadetav värviline ja läikival paberil reklaammaterjal saaks vastavalt märgistatud ja  niimoodi ka nende kindel kokkukogumine tagatud. Kas keskkonnakomisjon on sellise ettepaneku saanud ja oma arvamuse kujundanud või kui mitte, siis milline on sinu kui keskkonnakomisjoni esimehe enda arvamus?

Aitüma küsimuse eest! Keskkonnakomisjoni on see ettepanek jõudnud. See on vajalik teema käsitlemiseks jäätmeseaduse kontekstis, mitte pakendiseaduse kontekstis, ja nii tuleb seda ka käsitleda. Laiemale kuulajaskonnale selgituseks, milles on probleem. Praegu on pakendikonteinerite juures, kus on võimalik anda ära pakendeid, mille tagasivõtmine on tõepoolest pakendiettevõtjate kohustus, tihti ka väga palju muud paberikraami, millel pole pakendiga mingit pistmist. Need on ajalehed, mis on küll eeldatavasti inimeste endi soovil kodudesse jõudnud, aga hästi palju on ka muud, näiteks reklaammaterjali. Ja ma arvan, et siin tulebki eraldi käsitleda neid teemasid, et kes mille eest maksab. Pakendi eest põhjendatult taaskasutusorganisatsioonid, aga mis puudutab oma majapidamises tekkivaid muid paberijäätmeid, siis, kui põletamisvõimalust ei ole, inimene kui jäätme tekitaja. Kuidas seda teha? Eks seda peab mõtlema. Kindlasti ei ole mõistlik hakata seda igal pool kodus koguma, vaid ikka sellistes üldistes kogumiskohtades. Aga inimene lihtsalt maksab selle eest. Reklaame tuleks tõesti käsitleda ja see on üks võimalik lahendus, kui ka sellise tagasikorjamise rahaga, aga see oleks juba reklaamitekitaja kohustus.
Mis puudutab üldse jäätmeseadust, siis natuke on ta seotud ka pakendiseadusega. Kui me hakkasime 1. jaanuarist oma olmejäätmetest igasugust kraami välja võtma, siis jõudsime tulemuseni, et meie olmejäätmete hulk vähenes mahus oluliselt ja hinnanguliselt on öeldud, et umbes 40%  jääb sellest võib-olla veel järele oma kodusesse konteinerisse. Minu arvates oleks kindlasti põhjendatud jäätmeseaduse ümbervaatamine selles kontekstis, milline on minimaalne jäätmete äraviimise aeg. Praegu on see jäätmeseaduses 28 päeva, kui ma õigesti mäletan. Aga ma arvan, et kindlasti on põhjendatud selle aja pikendamine, et konteiner saaks täis – võib-olla on vaja ka väiksemaid konteinereid –, aga konteineri äraviimise järele kord kuus ei ole enam lihtsalt reaalset vajadust.

Aitäh! Kolleegidel rohkem küsimusi ei ole. Läheme edasi ja avame läbirääkimised. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Esimesena saab sõna kolleeg Marek Strandberg.

Head kolleegid! Eelnõu, mida on siin täna arutatud, on esimene täiendav samm sellel mõnevõrra pikemal teel, kui esialgu ette kujutati, et jäätmete hulk hakkaks vähenema, sest see on ju peamine eesmärk. Praeguseks on Eestis pakendite ja muude jäätmetega tõepoolest kujunenud olukord, kus paratamatult kõneldakse aina rohkem nähtusest, mille nimi on jäätmemajandus. Tegemist peaks olema laiemas plaanis siiski jäätmekäitlusega, sest kui mingi tegevus omandab majandustegevuse tunnused, siis peame paratamatult leppima asjaoluga, et selle tegevuse kõrvalnähtudeks on mahu kasvamine, ehk otse või kaude ka jäätmete mahu kasvamine ning samuti hindade tõus, mis on seotud sooviga teenida kasumit. Et tegemist on jäätmemajandusega, on tõestust leidnud viidetes selle kohta, et küll ühes, küll teises Eestimaa piirkonnas on juba tuvastatud või tuvastamisel jäätmekäitlejate kartellikokkuleppeid või nende kokkulepete võimalusi. Aga see on oluliselt pikem teema kui tänane eelnõu, mis loomulikult parandab pakendi taaskasutust ja suunab pakendit suuremal määral taaskasutusse – materjalina, mitte vahetu pakendina.
Muudatused tegelikult kogu pakendimajanduses ja jäätmemajanduses, mis siin on kõne all olnud – ka eelnevalt esitatud küsimuse kontekstis –, on ülimalt olulised. Selleks, et saavutada mis tahes reklaami (mis on tegelikult paberisse pakendatud informatsioon) kandjaks oleva materjali ärakorjamist ja kasutamist, tuleks aktsiisimehhanisme ilmselt laiendada kaugemalegi veel, kui seda on praegu tehtud. Igal juhul tundub praegu, kuulates elanike kurtmisi selle üle, et jäätmemajandus on võtmas põhjendamatult suurt osa inimeste ostukorvist, et jäätmekäitluse ja pakendikäitluse teema vajab suuremat hoolt ja tähelepanu ning loodetavasti on Riigikogu valmis lähiajal neid arutlusi pidama ning tekitama olukorra, kus me liiguksime jäätmemajanduse poolt jäätmekäitluse poole, mis oleks ühiskonnale mõistlikum ja taskukohasem. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde.
Muudatusettepanekuid on kokku laekunud 19. Need kõik on teinud keskkonnakomisjon, kes on ka juhtivkomisjon, ning kõiki muudatusettepanekuid on täielikult arvestatud. Seetõttu loen ma muudatusettepanekud numberhaaval lihtsalt ette. 1., 2., 3., 4., 5., 6., 7., 8., 9., 10., 11., 12., 13., 14., 15., 16., 17., 18. ja 19. Muudatusettepanekud on läbi vaadatud.
Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Läheme oma järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elamuseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine. Kõnetooli tuleb eelnõu tutvustama Eesti Keskerakonna fraktsiooni liige kolleeg Olga Sõtnik.

Lugupeetud juhataja! Austatud kolleegid! 19. veebruaril algatas Keskerakonna fraktsioon elamuseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Olen sellesarnase eelnõuga siin puldis juba olnud mõned kuud tagasi – tegemist oli siis eelnõuga nr 149, elamuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis kahjuks 22. jaanuaril tagasi lükati.
Käesolev seaduseelnõu on laiem ja käsitleb kahe seaduse, elamuseaduse ja säästva arengu seaduse muutmist. Elamuseadust soovime muuta selliselt, et elamumajanduse valdkonna riiklik arengukava tuleks arutamisele ja kinnitamisele Riigikogus. Praeguse korra järgi kinnitab elamumajanduse arengukava Vabariigi Valitsus. Praeguseks on küll Eesti eluaseme valdkonna arengukava aastateks 2008–2013 kinnitatud, aga huvitav on selle juures see, et enne kinnitamist seisis see valitsuses õige mitu kuud ja Vabariigi Valitsuse istung, kus seda lõpuks arutati, toimus alles 17. jaanuaril ehk kolm päeva pärast seda, kui vastav eelnõu oli arutlusel majanduskomisjonis.
Ma ei hakka üle kordama, miks meie arvates on elamumajanduse valdkonna arengukava oluline ja väärib tähelepanu kõige kõrgemal tasemel – sellest ma rääkisin eelmisel korral. Lähen nüüd selle seaduseelnõu teise osa, säästva arengu seaduse muutmise juurde.
Nagu head kolleegid tõenäoliselt teavad, kuulub osa strateegilistest arengukavadest olulise tähtsusega riigielu küsimusena kinnitamisele Riigikogus. Säästva arengu seaduse kohaselt koostatakse sellised arengukavad energeetika, transpordi, põllunduse, metsanduse, turismi ning keemia-, ehitusmaterjali- ja toiduainetööstuse arengu suunamiseks. Ühe muudatusena sooviksime nimetatud valdkondadele lisada elamumajanduse valdkonna.
Teise olulise muudatusena soovime muuta nende arengukavade arutelu formaati Riigikogus. Kuna Riigikogu põhiülesanne – õigusliku raamistiku ehitamine – on praeguseks suures osas täidetud, on ühiskonnas tekkinud arutelu Riigikogu uute väljakutsete üle. Strateegiliste, üleriigilise tähtsusega arengukavade sisuline arutelu ja läbitöötamine Riigikogus on üks võimalikest parlamendi töö uutest rõhuasetustest, millest on viimasel ajal palju räägitud. Kehtiva redaktsiooni kohaselt menetletakse neid arengukavasid olulise tähtsusega riigielu küsimusena, mis ei anna Riigikogu liikmetele võimalust teha arengukava eelnõu kohta sisulisi muudatusettepanekuid. Seetõttu arvame, et meie pakutud säästva arengu seaduse § 12 lõike 6 sõnastus võimaldab menetleda arengukavasid sarnaselt seaduste ja otsustega – kahe või kolme lugemise ning parandusettepanekutega.
Kahjuks ei toetanud seda eelnõu ei Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega majanduskomisjon, kuigi mõlemal korral kõlasid komisjonis arvamused, et praeguste arengukavade menetlemise korda võiks muuta. Seega kutsun kõiki, kelle arvates Riigikogul võiks olla suurem roll tähtsate üleriigiliste arengukavade menetlemisel, mitte formaalse kummitempli staatus, seda seaduseelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ettekandjale ei ole. Läheme järgmise ettekande juurde, milleks on majanduskomisjoni liikme sõnavõtt, ja selleks tuleb kõnetooli kolleeg Margus Lepik.

Austatud istungi juhataja! Auväärt ametikaaslased! Kõnesolev seaduseelnõu 199 oli majanduskomisjoni istungil arutusel 17. aprillil. Seal tutvustas seda meile hea kolleeg Olga Sõtnik, nagu siin saaliski. Ma ei hakka tema argumentatsiooni kordama. Sellest meie hea kolleeg juba rääkis. Pärast tema sõnavõttu esitasid komisjoni liikmed mõned küsimused. Küsiti juba vastuvõetud elamumajanduse arengukava kohta, küsiti arvamust seisukoha kohta, mida väljendas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Lisaks sellele vaatas komisjon läbi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamuse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, nagu eespool öeldud, ei toetanud seda seaduseelnõu. Sellest lähtudes tehti komisjonis kaks ettepanekut. Neist esimene oli saata eelnõu täiskogule esimeseks lugemiseks täna ja eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Teine ettepanek oli eelnõu esimene lugemine lõpetada. Hääletustulemus majanduskomisjonis oli järgmine: häältega 5 poolt, vastu 4 leidis toetust esimene ettepanek – seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Kolleegid! Kas ettekandjale on küsimusi? Küsimusi ei ole. Kui kolleegid soovivad avada läbirääkimisi, siis selleks on praegu õige aeg. Esimesena saab sõna kolleeg Marek Strandberg Erakonna Eestimaa Rohelised fraktsiooni nimel.

Head kolleegid! Nagu prügi on meile ühel või teisel moel hingelähedane, nii on hingelähedane ka see koht, kus prügi enim tekib, ehk kohad, kus inimesed elavad – nende kodud, elamud ja kõik muu. Me oleme siin saalis korduvalt kuulnud jutte selle kohta, kuidas üks või teine linn käitub kuidagi arusaamatult ja majanduslikus mõttes ebamõistlikult, plaanides küll laenamist, küll mis iganes muid samme. Asjaolu, et elamumajanduse arengukavasid oleks võimalik arutada siin saalis, on oluline just nimelt selles mõttes, et – kuidas siis nüüd öelda? – piirata omavalitsuste seni ehk veidi suunamatut käitumist selles suhtes, kus, kuidas ja millisel moel inimesed elavad, ning üritada suunata inimesi energia- ja ressursisäästlikuma elamisstiili poole.
Eestis elab üle miljoni inimese ühistukorterites või ühistutes ja see on küllaltki suur arv. Tuleb öelda, et ega just paljudes omavalitsustes ei ole omavalitsejatel võimekust või suutlikkust ühistutes elavate inimeste muresid ja probleeme lahendada. Need mured ja probleemid on aga, mida aeg edasi, seda rohkem väga tehnoloogilist, väga spetsiifilist, väga majanduslikku ja väga finantsilist laadi. See puudutab seda, millisel moel vähendada järgmise viie või kümne aasta jooksul nendesamade ühistuelamute ja -elanike energiakulutusi, sest need on kõige kiiremini kasvavad kulutused ostukorvis.
Riigikogu oleks see koht, kus oleks põhjust sisuliselt arutada Eestis 1,1 miljoni või umbes nii paljude inimeste elukeskkonda puudutavaid küsimusi. Energiasääst ei ole loomulikult mitte nende inimeste enda asi, vaid puudutab ühiskonda tervikuna, sest juhul kui ühistud ise või nende ühendused ei ole suutelised piisavalt hästi energiasäästu küsimusi lahendama, on needsamad elanikud need, kes tulevad ja küsivad toetussummasid ühel, teisel või kolmandal moel, on needsamad inimesed need, kelle elukvaliteet langeb selle tõttu, et paratamatult ei ole igaüks suuteline ise hoolt kandma sellise suure kogumi heaolu eest, nagu on seda terve ühiskond ja elukeskkond.
Loomulikult, üksikud korteriühistud, üksikud inimesed (kuid neid on jätkuvalt vähe) on olnud suutelised oma hoonete energiakulutusi vähendama, kuid see ei ole riigi jaoks piisav. Me oleme oludes, kus me räägime sellest, kuidas on vaja säästa ja kokku hoida, kuid kahjuks peame selle säästmise ja kokkuhoiu all jätkuvalt silmas vaid raha kokkuhoidmist. Me oleme nii targad ja suutlikud küll, et võiksime hakata aina selgemalt rääkima ja toimetama suunas, mis viiks kogu ühiskonna ühel või teisel moel energiasäästu poole, ja just nimelt elamumajandus on see, kus on mõistlike investeeringutega kõige lihtsam kokkuhoidu saavutada. Ja selles küsimuses ei ole isegi kõige suuremad Eesti omavalitsused majanduslikult nii võimekad, et neid probleeme selgelt ja läbimõeldult lahendada. Olgu öeldud, et rahasumma, mis oleks vajalik selleks, et meie ühistuis elavate inimeste energiakulutusi kolm kuni neli korda vähendada, jääb vahemikku 80–150 miljardit krooni. See ei ole raha, mida peaks neile andma riik, kuid see on kindlasti raha, mille vahendamist ja mille korraldamist saaks riik aidata – mitte konkreetselt ühe või teise omavalitsuse jaoks, vaid kogu ühiskonna jaoks. Ja sellepärast on meie palve seda eelnõu toetada, et arutelud elamumajanduse üle toimuksid laiemal alusel kui seni. Aitäh!

Aitäh! Läbirääkimised jätkuvad. Järgmisena saab Keskerakonna fraktsiooni nimel sõna kolleeg Kalev Kallo.

Austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Nagu me komisjonipoolse ettekandja sõnavõtust kuulsime, tegi komisjon ettepaneku eelnõu välja hääletada ja sellega mitte edasi tegelda. Selline käitumine tänase eelnõuga tuletab eelkõige meelde tuntud mõttetera tegude ja sõnade ühtsusest. Kõik eri väljaannetes kõlanud üleskutsed Riigikogu töö sisulisemaks ja tolerantsemaks muutmiseks osutuvad sel juhul lihtsal sõnamulinaks ja nii tuleb neid tõenäoliselt ka võtta. Olgu nad siis kõlava pealkirja "Kümme käsku" all või ilma pealkirjata, tulemus on üks: ettepanekute esitajad pole neid ise mõelnud tõsiselt võtta ja seda vähem on põhjust teistel seda uskuda.
Keskerakonna fraktsiooni arvates on just arengukavad need, mida tuleks siin saalis arutada sisuliselt. See tähendab, peaks olema õigus sisse viia ka muudatusi, mitte ainult heietada esitatud teksti üle, omamata mingit õigust seda muuta või parandada. Ei tahaks hakata üle kordama eelkõneleja väiteid just nimelt elamumajanduse arengukava kohta. Ühinen täielikult nende mõtetega ja kutsun Keskerakonna fraktsiooni poolt üles hääletama eelnõu menetlusse jätmise poolt, et tulevikus oleks meil võimalus siin saalis nii tähtsa arengukava, kui seda on elamumajanduse arengukava, arutelul aktiivselt osaleda. Aitäh!

Aitäh! Järgmisena saab Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni nimel sõna kolleeg Urmas Reinsalu. Kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa minutit.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Ei ole sul õigus, Kalev! Ei olnud seal mingit sõnamulinat nende kümne ettepaneku puhul, mis tehti Riigikogu töö arendamiseks ja muutmiseks! Me ei lähe kindlasti oma tegudes sõnadest lahku. Ja selle näiteks on kas või ülehomme arutusele tulev põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvaalgatuse sätestamiseks, mille esimese lugemise otsustas põhiseaduskomisjon lõpetada – ma tuletan meelde, et see eelnõu on Keskerakonna algatatud.
Nüüd küsimus, mis puudutab seda eelnõu ja motiive, mille puhul meie fraktsioon leidis, et eelnõu sellisel kujul, kui me räägime ka parlamenditöö pädevusest, ei tuleks edasi arutada, vaid see peaks kuuluma praegu tagasilükkamisele. Millest see tuleneb? See tuleneb sellest, et kui me vaatame parlamendi pädevust, siis on parlamendi ülesanne olla seadusandja ja järelevalve teostaja täidesaatva võimu üle. See poliitika ja see loogika, mis on tekkinud aastate jooksul, et parlament otsekui võtab endale vastutuse, ja selle eelnõu mõtte järgi ka n-ö muutja rolli või kaasotsustaja rolli täidesaatva võimu strateegiliste dokumentide üle, on vildakas. See tegelikult pihustab ja hägustab võimude lahususe põhimõtet.
Õige on see, et parlament peab olema võimeline arutama erinevate valdkondade poliitikat, ja õige on ka see, et minu hinnangul on meil kindlasti aeg küps meie kodukorra seaduses määratletud ruumis arutleda riiklikult tähtsa küsimusena eluasemepoliitika teemade käsitlemise üle. See peab lähtuma eeldusest, et riigi ja kohalike omavalitsuste ülesanne on kodu omamist ja kodu soetamist soodustada, mitte takistada või seda sootuks võimatuks teha. See peab olema lähtetees.
Mis puudutab seda, kas selle riiklikult tähtsa küsimuse puhul võiks arutluse alla kuuluda ka elamumajanduse arengukava järgmiseks seitsmeks aastaks, siis kahtlemata. Ma pean igati loogiliseks, et kui parlament arvab heaks seda arutelu korraldada, siis sellisel juhul peaks majandusminister sellekohase ettekandega esinema ning parlamendis esindatud poliitilistel jõududel peaks olema omapoolsete hinnangute ja seisukohtade esitamise võimalus. Nii et küsimus ei ole mitte selles, et kas suurendame või vähendame parlamendi n-ö formaalset pädevust, vaid küsimus on selles, et põhiseaduses määratletud loogika järgi ei anna me täidesaatva võimu üksikülesandeid parlamendile ja vastupidi, vaid parlament on võimeline oma põhiseaduses määratletud pädevuse raames teostama neid ülesandeid, mis on siis esiteks järelevalve ja teiseks poliitiline diskussioon selles teemade ringis. Aitäh!

Aitäh! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna kolleeg Mark Soosaar.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tublid eelnõu esitajad! Põhimõtteliselt võiksime ju arengukavasid juurde toota kõigi elualade jaoks, ja neid elualasid on väga palju. Aga tahaksin meenutada seda, et näiteks Hollandis, kus on peaaegu samasugune looduslik olukord, ka suhteliselt madalad alad, ja kus areng on olnud kiire, on kogu riik ühtlaselt läbi planeeritud. Seal töötab riigiarhitekt, mis on eeskujulik institutsioon. Sellest Hollandi riigiarhitekti ametist on praegu eeskuju võtnud mitmed maad, kes seavad samuti sisse riigiarhitekti institutsiooni. Ma räägin oma lemmikteemal – riigiarhitektist – sellepärast, et Hollandis on elamualad planeeritud üleriigiliselt, et vältida väärtuslike põllumajanduslike maade hoonestamist, et vältida neid konflikte, mis tekivad tööstuse ja elamualade vahel, et elamualad oleksid hästi paigutatud ühiskondlike keskuste ja hoonete suhtes. Ma arvan, et ka meil Eestis tasuks elamumajanduse arendamisel tulla suisa üleriigilise planeeringuga välja ja vaadata, kuidas me suudaksime vältida valglinnastumist seal, kus see tekitab tõsiseid transpordikonflikte. Elamualade planeerimisega tuleks tegelda tõsiselt, see peaks jõudma euroopalikule tasandile. Siin on ka põhjus, miks me sotsiaaldemokraatide fraktsiooniga seda eelnõu sellisel kujul toetada ei saa, ja loodame, et ka Keskerakond võtab elamumajanduse arendamise euroopalikul tasemel ette. Aitäh!

Aitäh! Kolleegidel rohkem kõnesoove ei ole. Läbirääkimised on lõpetatud. Kuivõrd juhtivkomisjon majanduskomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata, siis asume selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.
Head kolleegid, panen hääletusele majanduskomisjoni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud elamuseaduse ja säästva arengu seaduse muutmise seaduse eelnõu 199. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Hääletustulemused
Ettepaneku poolt hääletas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 28, erapooletuid ei olnud. Majanduskomisjoni ettepanek on leidnud toetust ja eelnõu 199 on menetlusest välja langenud.
Head kolleegid! Palun veel korraks tähelepanu! Juhatuse nimel on mul teile edasi anda alljärgnev teade. Lähtudes Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-dest 93 ja 154, otsustas Riigikogu juhatus võtta menetlusse 40 Riigikogu liikme k.a 22. aprillil esitatud Riigikogu avalduse "Georgia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetuseks" eelnõu ja määrata juhtivkomisjoniks väliskomisjoni. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on täna, k.a 22. aprill kell 17. Aitäh teile ja kena tööpäeva jätku!

Istungi lõpp kell 10.49.